8.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/11

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS,

18. juuni 2009,

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 155/02

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kodanike teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamine ja tunnustamine on olulise tähtsusega nende isikliku ja kutsealase arengu ning konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ühenduses. See peaks soodustama töötajate ja õppijate riikidevahelist liikuvust ning aitama kaasa Euroopa tööturu nõudmise ja pakkumise vajaduste täitmisele. Seetõttu tuleks ühenduse tasandil soodustada ja parandada isikute osalemist piirideta elukestvas õppes ning kõikide isikute formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite ülekandmist, tunnustamist ja koondamist.

(2)

2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel jõuti järeldusele, et kvalifikatsioonide läbipaistvuse suurendamine peaks olema üks põhieesmärk, et kohandada ühenduse haridus- ja koolitussüsteeme teadmisteühiskonna nõuetega. Lisaks rõhutati 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel läbipaistvuse suurendamise ja tunnustamise meetodite täiustamise olulisust kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas.

(3)

Kutsehariduse ja -koolituse õppekavad, elukestva õppe üks peamisi valdkondi, on otseselt seotud üld- ja kõrgharidusega ning iga liikmesriigi tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga. Nende kavade valdkonnaülese mõju tõttu ei soodusta need mitte ainult Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja tööturu vajaduste rahuldamist, vaid ka sotsiaalset ühtekuuluvust, võrdsust ning kodanike osalust ja kaasatust.

(4)

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis Euroopa täiustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (4) (Kopenhaageni protsess) ja 2004. aastal vastu võetud nõukogu ja komisjoni ühises vahearuandes tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta (5) rõhutati kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide ülekandmise süsteemi olulisust, samas kui nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühises eduaruandes (6) rõhutatakse vajadust suurendada jõupingutusi kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ning atraktiivsuse tõstmiseks.

(5)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 15. novembri 2004. aasta lõppjäreldustes Euroopa täiustatud koostöö edasiste prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas seati esmaseks ülesandeks Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi väljatöötamine ja rakendamine, et õppijad saaksid tugineda haridusteel saavutatud tulemustele, kui nad liiguvad ühest kutseharidussüsteemist teise.

(6)

Käesoleva soovituse eesmärk on luua Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteem („ECVET”), mille eesmärk on hõlbustada kvalifikatsiooni taotlevate isikute hinnatud õpiväljundite ülekandmist, tunnustamist ja kogumist. See suurendab üldist arusaamist kodanike õpiväljunditest ja õpiväljundite läbipaistvust, riikidevahelist liikuvust ning ülekantavust piirideta elukestva õppe valdkonnas nii liikmesriikide vahel kui vajadusel ka nende sees, ning parandab ka kvalifikatsioonide liikuvust ja ülekantavust majanduse eri sektorite vahel ja tööturu piirides liikmesriigi tasandil; lisaks aitab see kaasa üleeuroopalise koostöö arendamisele ja laiendamisele hariduse ja koolituse valdkonnas.

(7)

ECVET peaks põhinema II lisas sätestatud põhimõtetel ja tehnilistel tingimustel. Lisaks peaks see vastama kvaliteedi tagamise ühistele põhimõtetele, mis on sätestatud nõukogu 28. mail 2004. aasta järeldustes kvaliteedi tagamise kohta kutsehariduses ja -koolituses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituses Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (7)

(8)

ECVETi saab kasutada kõikide õpiväljundite suhtes, mis peaksid põhimõtteliselt olema saavutatavad mitmesugustes haridus- ja õppevormides elukestva õppe valdkonnas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku („Euroopa kvalifikatsiooniraamistik”) kõikidel tasanditel ning seejärel ülekantavad ja tunnustatavad. Seetõttu käsitleb käesolev soovitus laiemaid eesmärke: elukestva õppe edendamine ning töötajate ja õppijate tööalase konkurentsivõime, liikuvusele avatuse ja sotsiaalse kaasamise suurendamine. Eelkõige soodustab see paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamist ning samuti mitteformaalse ja informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite tunnustamist.

(9)

Läbipaistvad kvaliteeditagamise põhimõtted, teabevahetus ning kvalifikatsiooni andvate asutuste, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ja teiste asjaomaste sidusrühmade vaheliste partnerluste arendamine peaks aitama suurendada vastastikust usaldust ning hõlbustama käesoleva soovituse rakendamist.

(10)

Käesolev soovitus peaks aitama suurendada kooskõla, võrreldavust ja täiendavust kutsehariduse ja -koolituse süsteemides kasutatavate arvestuspunktisüsteemide ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi („ECTS”) vahel ning seega suurendama liikuvust haridus- ja koolitustasemete vahel kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega.

(11)

Mitteformaalse ja informaalse hariduse hinnatud tulemuste valideerimist tuleks toetada vastavalt nõukogu 28. mai 2004. aasta järeldustele mitteformaalse ja informaalse hariduse määratlemist ja tunnustamist käsitlevate Euroopa ühiste põhimõtete kohta.

(12)

Käesolev soovitus täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, (8) milles liikmesriikidel soovitatakse toetada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja olemasolevate või tulevaste Euroopa kõrghariduse ning kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide ülekande ja kogumise süsteemide tihedamat teineteisega sidumist. Arvestades, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku peaeesmärk on suurendada omandatud kvalifikatsiooni läbipaistvust, võrreldavust ja ülekantavust, siis ECVETi eesmärk on hõlbustada üksikisikute õpiväljundite ülekandmist, tunnustamist ja koondamist kvalifikatsiooni omandamise ajal.

(13)

Käesolevas soovituses võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (9) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta. (10)

(14)

Käesolev soovitus peaks soodustama pädevate kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamist riiklike või muude kvalifikatsiooniraamistike ja -süsteemide ECVETiga sidumisse, kui see on asjakohane.

(15)

Käesolev soovitus ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, (11) milles sätestatakse nii asjaomaste riiklike ametiasutuste kui ka migrantide õigused ja kohustused. ECVETi kasutamine ei tohiks mõjutada tööturule pääsu, kui kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ. Lisaks ei anta ECVETiga kodanikele uusi õigusi seoses õpiväljundite või punktide automaatse tunnustamisega.

(16)

Vastavalt asutamislepingu artiklitele 149 ja 150 on ECVETi rakendamine vabatahtlik ja saab seetõttu toimuda vaid kooskõlas kehtivate siseriiklike õigusaktide ja eeskirjadega.

(17)

Kuna käesoleva soovituse eesmärke, nimelt toetada ja täiendada liikmesriikide tegevusi, soodustada nendevahelist koostööd, suurendada läbipaistvust ja soodustada liikumist ning elukestvat õpet, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ulatuse või toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev soovitus oma eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, niivõrd kui sellega ei asendata ega määrata kindlaks siseriiklikke kvalifikatsioonisüsteeme, kvalifikatsioone või siseriiklikke arvestuspunktide süsteeme, selles ei nähta ette konkreetseid õpiväljundeid ega isikute pädevust ning see ei sea eesmärgiks ega nõua kvalifikatsioonisüsteemide killustumist või ühtlustamist,

SOOVITAVAD LIIKMESRIIKIDEL:

1.

toetada I ja II lisas esitatud Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi („ECVET”) kõikidel Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasanditel, arvestades kutsehariduse kvalifikatsioone, et soodustada riikidevahelist liikumist ja õpiväljundite tunnustamist kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ning piirideta elukestva õppe raames;

2.

luua vajalikud tingimused ja võtta vajaduse korral meetmeid, et alates 2012. aastast ning kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega ning katsetamise ja testimise põhjal oleks ECVETi võimalik järk-järguliselt kohaldada kutsehariduse ja -koolituse kvalifikatsioonide suhtes ning kasutada selleks, et tagada isikute formaalse ning kui see on asjakohane, siis ka mitteformaalse või informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite ülekandmine, tunnustamine ja koondamine;

3.

toetada riigisiseste ja üleeuroopaliste partnerluste ja võrgustike loomist, kuhu kuuluvad kvalifikatsiooni ja diplomeid andvad institutsioonid ja ametiasutused, kutsehariduse pakkujad, sotsiaalpartnerid ja teised asjaomased sidusrühmad ning mille eesmärk on ECVETi katsetamine, rakendamine ja edendamine;

4.

tagada kutsehariduse ja -koolitusega seotud sidusrühmadele ja üksikisikutele juurdepääs ECVETi käsitlevale teabele ja juhendmaterjalile, hõlbustades samas liikmesriikidevahelist teabevahetust. Lisaks tagada, et pädevad asutused avaldavad piisavalt teavet ECVETi rakendamise kohta kvalifikatsioonide suhtes ning et pädevate asutuste väljastatud Europassi dokumendid sisaldavad sellekohast konkreetset teavet;

5.

kohaldada ECVETi kasutamisel kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeditagamise ühiseid põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu 28. mai 2004. aasta järeldustes kvaliteedi tagamise kohta kutsehariduses ja -koolituses, eelkõige seoses õpiväljundite hindamise, valideerimise ja tunnustamisega;

6.

tagada asjakohastel tasanditel toimivad kooskõlastus- ja seiremehhanismid vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele, struktuuridele ja tingimustele, et tagada ECVETi rakendamise kvaliteet, läbipaistvus ja järjepidevus.

KIIDAVAD HEAKS KOMISJONI KAVATSUSED:

1.

toetada liikmesriike punktides 1 kuni 6 osutatud ülesannete täitmisel ja II lisas sätestatud ECVETi põhimõtete ja tehniliste tingimuste rakendamisel, eelkõige hõlbustades ECVETi katsetamist, koostööd, vastastikust õppimist, kampaaniate ning teabe- ja konsultatsiooniürituste korraldamist ning tagades kõikidele huvitatud kodanikele juurdepääsu juhendmaterjalidele;

2.

koostada koostöös liikmesriikide, riikide ja Euroopa tasandi ekspertide ja kasutajatega kasutusjuhendeid ja abivahendeid ning kohandada asjakohaseid Europassi dokumente, arendada erialateadmisi, mille abil suurendada ECVETi ja kõrgharidussektoris kasutatava ECTSi ühilduvust ja täiendavust, koostöös Euroopa tasandi ja riikide kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse ekspertide ja kasutajatega ning teavitada regulaarselt ECVETiga seotud arengutest;

3.

edendada üle-euroopalist ECVETi võrgustikku, milles osalevad asjaomased kutsehariduse ja -koolituse valdkonna sidusrühmad ning siseriiklikud pädevad asutused, ja osaleda selles koos liikmesriikidega, et levitada ja toetada ECVETi liikmesriikides ning luua jätkusuutlik platvorm teabe ja kogemuste vahetamiseks liikmesriikide vahel; luua kõnealuse võrgustiku raames ECVETi kasutajate rühm, et aidata kaasa kasutusjuhendi ajakohastamisele ning parandada ECVETi rakendamiseks vajaliku koostöö kvaliteeti ja üldist sidusust;

4.

jälgida võetud meetmeid ja võtta järelmeetmeid, sealhulgas seoses katsetamise ja testimise tulemustega, ning pärast koostöös liikmesriikidega läbiviidud hindamist esitada 18. juuni 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne omandatud kogemuste ja tulevikumõjude kohta, kaasa arvatud vajaduse korral ettepanek käesolev soovitus läbi vaadata ja seda kohandada, sealhulgas ajakohastades selle tehnilisi lisasid ja juhendmaterjali, koostöös liikmesriikidega.

Brüssel, 18. juuni 2009.

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

Štefan FÜLE

(1)  ELT C 100, 30.4.2009, lk 140.

(2)  ELT C 325, 19.12.2008, lk 48.

(3)  Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. mai 2009. aasta otsus.

(4)  EÜT C 13, 18.1.2003, lk 2.

(5)  ELT C 104, 30.4.2004, lk 1.

(6)  ELT C 86, 5.4.2008, lk 1.

(7)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(8)  ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.

(9)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.

(10)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 5.

(11)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

I LISA

MÕISTED

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kvalifikatsioon” – hindamis- ja valideerimisprotsessi ametlik tulemus, mis saadakse, kui pädev asutus on otsustanud, et isik on saavutanud vastava standardi kohased õpiväljundid;

b)

„õpiväljundid” – tõendid selle kohta, mida õppija teab, millest ta aru saab ja mida ta on võimeline tegema pärast õppeprotsessi lõppu; õpiväljundid määratletakse teadmiste, oskuste ja pädevustena;

c)

„õpiväljundite ühik (ühik)” – kvalifikatsiooni osa, mis hõlmab terviklikku teadmiste, oskuste ja pädevuste kogumit, mida saab hinnata ja valideerida;

d)

„õpiväljundite eest antav arvestuspunkt (arvestuspunkt)” – isiku selliste õpiväljundite kogum, mida on hinnatud ja mida saab kvalifikatsiooni omandamiseks koguda või teistesse õppeprogrammidesse või kvalifikatsioonidesse üle kanda;

e)

„pädev asutus” – asutus, mis vastutab kvalifikatsiooni määratlemise ja andmise või ühikute tunnustamise eest ning teiste ECVETiga seotud funktsioonide täitmise eest, näiteks kvalifikatsioonidele ja ühikutele ECVETi punktide andmine, õpiväljundite hindamine, valideerimine ja tunnustamine vastavalt osalevate riikide eeskirjadele ja tavadele;

f)

„õpiväljundite hindamine” – meetodid ja menetlused, mida kasutatakse, et teha kindlaks, kui suures ulatuses on õppija konkreetsed teadmised, oskused ja pädevuse tegelikult omandanud;

g)

„õpiväljundite valideerimine” – kinnitamine, et õppija saavutatud ja hinnatud õpiväljundid vastavad konkreetsetele õpiväljunditele, mis on nõutavad ühiku või kvalifikatsiooni saamiseks;

h)

„õpiväljundite tunnustamine” – ametlikult saavutatud õpiväljundite atesteerimine ühiku või kvalifikatsiooni andmisega;

i)

„ECVETi punktid” – numbriga väljendatud õpiväljundite üldine osakaal kvalifikatsioonis ja ühiku suhteline osakaal kvalifikatsioonis.

II LISA

ECVET – PÕHIMÕTTED JA TEHNILISED TINGIMUSED

ECVET on tehniline raamistik kvalifikatsiooni taotlevate isikute õpiväljundite ülekandmiseks, tunnustamiseks ja vajadusel ka koondamiseks. ECVETi vahendid ja meetodid sisaldavad kvalifikatsiooni kirjeldust, mis esitatakse õpiväljundite ühikute ja seonduvate punktide kujul, ülekandmise ja koondamise protsessi ning täiendavaid dokumente nagu näiteks koolituslepingud, tõendite väljavõtted ja ECVETi kasutusjuhendid.

ECVETi eesmärk on hõlbustada õpiväljundite tunnustamist kvalifikatsiooni omandamisel ja liikuvuse raames vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Märkida tuleks, et ECVETiga ei anta kodanikele uusi õigusi seoses õpiväljundite või punktide automaatse tunnustamisega. Süsteemi kohaldamine konkreetse kvalifikatsiooni suhtes on kooskõlas liikmesriikides kohaldatavate õigusaktide, eeskirjade ja normidega ning toimub järgnevate põhimõtete ja tehniliste tingimuste alusel:

1.   Õpiväljundite ühikud

Ühik on kvalifikatsiooni osa, mis hõlmab terviklikku teadmiste, oskuste ja pädevuste kogumit, mida saab hinnata ja valideerida teatud arvu ECVETi punktidega. Kvalifikatsioon koosneb põhimõtteliselt mitmest ühikust ja selle moodustab ühikute kogum. Seega võib õppija omandada kvalifikatsiooni, kogudes nõutud ühikud erinevates riikides ja erinevates õpikeskkondades (formaalse, ja kui see on asjakohane, ka mitteformaalse või informaalse hariduse raames), järgides samas siseriiklikke õigusakte, mis reguleerivad ühikute kogumist ja õpiväljundite tunnustamist.

Kvalifikatsiooni moodustavad ühikud peaksid olema:

—

kirjeldatud selgelt ja arusaadavalt, viidates teadmistele, oskustele ja pädevustele, mida need ühikud hõlmavad;

—

määratletud ja järjestatud nii, et need on üldise kvalifikatsiooniga loogiliselt seotud;

—

määratletud nii, et õpiväljundeid, mida ühik hõlmab, oleks võimalik eraldi hinnata ja valideerida.

Ühik võib kehtida ainult ühe kvalifikatsiooni puhul või olla mitmele kvalifikatsioonile ühine. Eeldatavaid õpiväljundeid, mida määratletakse ühikuna, võib saavutada sõltumata kohast ja meetodist. Seega ei tohi ühikut põhimõtteliselt segi ajada formaalse õppeprogrammi või koolitusprogrammi osaga.

Õpiväljundite ühiku omaduste määratlemise ning konkreetse kvalifikatsiooni omandamiseks vajalike ühikute kombineerimise ja kogumise eeskirjad ja korra määravad pädevad asutused ja koolitusega seotud partnerid kooskõlas riigi või piirkonna eeskirjadega.

Ühiku kirjeldus peaks hõlmama järgmist:

—

ühiku üldnimetus;

—

vajaduse korral kvalifikatsiooni (või kvalifikatsioonide) üldnimetus, millega ühik on seotud;

—

kvalifikatsiooni nimetus vastavalt Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku astmestikule ja vajaduse korral riikliku kvalifikatsiooniraamistiku astmestikule koos kvalifikatsiooniga seotud ECVETi punktidega;

—

õpiväljundid, mida ühik hõlmab;

—

õpiväljundite hindamise menetlus ja kriteeriumid;

—

ühikuga seotud ECVETi punktid;

—

vajaduse korral ühiku kehtivuse aeg.

2.   Õpiväljundite ülekandmine ja kogumine, ECVETi partnerlused

ECVETis hinnatakse ühes õpikeskkonnas omandatud õpitulemuste ühikuid ja kantakse need pärast heakskiitmist üle teise õpikeskkonda. Teises õpikeskkonnas valideerib pädev asutus need ja tunnustab neid osana soovitava kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikest eeldustest. Seejärel võib õpitulemuste ühikuid koguda, et omandada soovitud kvalifikatsioon kooskõlas riigi või piirkonna eeskirjadega. Õpitulemuste ühikute hindamise, kinnitamise, kogumise ja tunnustamise menetlused ja juhised töötavad välja asjaomane pädev asutus ja koolitusega seotud partnerid.

ECVETil põhinevat arvestuspunktide ülekandmist, mida kohaldatakse formaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite suhtes, tuleks toetada partnerlussuhete ja võrgustike loomisega, kuhu kuuluvad pädevad asutused, kellel on oma valdkonnas kvalifikatsiooni või ühikute omistamise õigus või õigus anda arvestuspunkte saavutatud õpiväljundite eest, et neid saaks üle kanda ja valideerida.

Partnerluste eesmärk on:

—

luua vastastikuse mõistmise memorandumi alusel partnerite vahelise koostöö ja võrgustike üldine raamistik, mille abil luuakse vastastikuse usalduse õhkkond;

—

toetada partnereid õppijate arvestuspunktide ülekandmise konkreetse korra väljatöötamisel.

Vastastikuse mõistmise memorandumis tuleks kinnitada, et partnerid:

—

tunnustavad üksteist pädevate asutustena;

—

tunnustavad üksteise kvaliteeditagamise, hindamise, valideerimise ja tunnustamise kriteeriume ning menetlusi arvestuspunktide ülekandmiseks sobivatena;

—

lepivad kokku partnerluse toimimise tingimustes, näiteks eesmärkides, kestuses ja vastastikuse mõistmise memorandumi läbivaatamise korras;

—

lepivad kokku asjaomaste kvalifikatsioonide võrreldavuses arvestuspunktide ülekandmiseks, kasutades Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku poolt kindlaksmääratud võrdlustasemeid;

—

määravad kindlaks teised osalejad ja asutused, keda võidakse protsessi kaasata, ning nende funktsioonid.

ECVETi kohaldamiseks mitteformaalse või informaalse hariduse raames või väljaspool vastastikuse mõistmise memorandumiga loodud raamistikku saavutatud õpitulemuste suhtes peaks pädev asutus, kellel on kvalifikatsiooni või ühikute andmise õigus või õigus määrata arvestuspunkte saavutatud õpiväljundite eest, kehtestama kõnealuste õpiväljundite hindamise, valideerimise ja tunnustamise korra ja mehhanismid neile vastavate arvestuspunktide ja nendega seotud ECVETi punktide andmise kaudu.

3.   Koolitusleping ja personaalne õpiväljundite väljavõte

Kui tegemist on kahe partneriga ja nende vahel liikuva konkreetse õppijaga, sõlmivad kaks pädevat, koolituse ja valideerimisega seotud asutust ja õppija vastastikuse mõistmise memorandumi raames arvestuspunktide ülekandmiseks koolituslepingu. Lepingus tuleks:

—

eristada pädev koduasutus vastuvõtvast asutusest; (1)

—

täpsustada liikumise tingimused, näiteks õppija nimi, liikumisperioodi kestus, saavutatavad õpiväljundid ja nendega seotud ECVETi punktid.

Koolituslepingus tuleks sätestada, et kui õppija on saavutanud oodatavad õpiväljundid ja vastuvõttev asutus on andnud neile positiivse hinnangu, peaks koduasutus need valideerima ja neid tunnustama osana kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikest tingimustest kooskõlas kõnealuse pädeva asutuse sätestatud eeskirjade ja menetlustega.

Arvestuspunktide ülekandmist partnerite vahel võib kohaldada formaalse ning vajadusel ka mitteformaalse ja informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite suhtes. Seega toimub saavutatud õpiväljundite eest saadud arvestuspunktide ülekandmine kolmes etapis:

—

vastuvõttev asutus hindab saavutatud õpiväljundeid ja annab õppijale arvestuspunktid. Saavutatud õpiväljundid ja neile vastavad ECVETi punktid märgitakse õppija personaalsesse õpiväljundite väljavõttesse (2);

—

koduasutus valideerib arvestuspunktid õppija saavutusi kajastavas tõendis;

—

seejärel tunnustab koduasutus saavutatud õpiväljundid. Tunnustamise raames määratakse õppijale ühikud ja neile vastavad ECVETi punktid kooskõlas koduasutuses kasutatava süsteemiga.

Pädeva koduasutuse kinnituse ja tunnustuse saamine sõltub sellest, kas vastuvõttev pädev asutus on õpiväljundeid hinnanud positiivselt kooskõlas kokkulepitud korra ja kvaliteedi tagamise kriteeriumidega.

4.   ECVETi punktid

ECVETi punktid annavad numbrilisel kujul lisateavet kvalifikatsioonide ja ühikute kohta. Neid arvestatakse ainult koos konkreetse kvalifikatsiooniga seotud õpiväljunditega ning nad kajastavad ühikute omandamist ja kogumist. Et tagada ühtne lähenemisviis ECVETi punktide kasutamisele, on kokku lepitud, et 60 punkti antakse õpiväljundite eest, mis on saavutatud aasta jooksul formaalses täisajaga kutseõppes.

ECVETi raames määratakse arvestuspunkte tavaliselt kahes etapis: esmalt määratakse ECVETi punktid kvalifikatsioonile tervikuna ja seejärel kvalifikatsiooniühikutele. Konkreetse kvalifikatsiooni puhul kasutatakse võrdlusena üht formaalset õpikeskkonda ja kokkuleppe kohaselt määratakse kõnealusele kvalifikatsioonile arvestuspunktide koguarv. Sellest arvestuspunktide koguarvust määratakse igale ühikule ECVETi punktid vastavalt nende suhtelisele osakaalule kvalifikatsioonis.

Kvalifikatsiooni puhul, mida ei saa omandada formaalse hariduse raames, saab ECVETi punkte anda juhul, kui neid hinnatakse võrrelduna formaalses õpikeskkonnas omandatava kvalifikatsiooniga. Kvalifikatsioonide võrreldavuse tagamiseks peaksid pädevad asutused kasutama samaväärset Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku astmestikku või võimalusel riikliku kvalifikatsiooniraamistiku astmestikku või õpiväljundite sarnasust lähedalt seotud kutsevaldkonnas.

Õpiväljundite ühiku suhteline osakaal kvalifikatsioonis tuleks määrata vastavalt järgmistele kriteeriumidele või neid kriteeriume kombineerides:

—

ühiku moodustavate õpiväljundite suhteline tähtsus tööturul osalemises, ühelt kvalifikatsiooniastmelt teisele liikumises või sotsiaalses integratsioonis;

—

õpiväljundite keerukus, ulatus ja maht ühikus;

—

jõupingutused, mida õppija peab tegema ühikuga hõlmatud vajalike teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamiseks.

ECVETi punktides väljendatud ja mitmele kvalifikatsioonile ühise ühiku suhteline osakaal võib olla eri kvalifikatsioonide puhul erinev.

ECVETi punktid määratakse tavaliselt kvalifikatsiooni ja ühikute määratlemise käigus. Sellega tegelevad pädevad asutused, kes vastutavad asjaomase kvalifikatsiooni väljatöötamise ja kasutamise eest või kellele on konkreetselt selline ülesanne antud. Riikides, kus juba kehtib riiklik ainepunktide süsteem, kehtestavad pädevad asutused riiklike ainepunktide ECVETi punktideks ümberarvutamise korra.

Kvalifikatsiooni või ühiku eduka omandamise korral antakse selle eest vastav arv ECVETi punkte sõltumata sellest, kui palju aega kvalifikatsiooni omandamine tegelikult võttis.

Tavaliselt tähendab ühiku ülekandmine vastavate ECVETi punktide ülekandmist nii, et neid võetakse arvesse ülekantud õpiväljundite tunnustamisel kooskõlas riiklike või piirkondlike eeskirjadega. Pädev asutus võib vajaduse korral ECVETi punktid ümber arvutada tingimusel, et sel eesmärgil kehtestatud eeskirjad ja meetodid on läbipaistvad ja tuginevad kvaliteedi tagamise põhimõtetele.

Mitteformaalse ja informaalse hariduse raames omandatud kvalifikatsioonile ja vastavatele ühikutele, mida saab omandada ka formaalse hariduse raames, antakse sama arv ECVETi punkte kui formaalse hariduse raames omandatud kvalifikatsioonile, sest saavutatud on samad õpiväljundid.

(1)  Koduasutus on asutus, mis valideerib õppija õpiväljundid ja tunnustab neid. Vastuvõttev asutus pakub asjaomaste õpiväljundite saavutamiseks vajalikku koolitust ja hindab saavutatud õpiväljundeid.

(2)  Personaalne õpiväljundite väljavõte on dokument, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid õppija hinnatud õpiväljundite ja nende eest saadud ühikute ning ECVETi punktide kohta.