8.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/1

(1)

Üleminek teadmistepõhisele majandusele (2000. aastal Lissabonis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu) nõuab kutsehariduse ja -koolituse süsteemide ajakohastamist ja pidevat täiustamist majanduse ja ühiskonna kiire muutumise tingimustes, nii et need aitaksid suurendada konkurentsivõimet tööturul ja sotsiaalset kaasatust ning parandaksid elukestva õppe kättesaadavust, sh ebasoodsas olukorras olevate inimeste jaoks.

(2)

2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu istungil püstitati eesmärk muuta Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid 2010. aastaks kvaliteedi mõõdupuuks kogu maailmas.

(3)

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevad Lissaboni koondsuunised aastateks 2005–2008 kutsuvad liikmesriike üles välja töötama taskukohaseid ja kättesaadavaid elukestva õppe süsteeme, mis vastavad teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna muutuvatele vajadustele. Parandamaks haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu nõuetele, on vaja kõnealuseid süsteeme ajakohastada ja tõsta nende suutlikkust. Seega peavad haridus- ja koolituspoliitika eesmärgid järjest enam täiendama majandus- ja tööturupoliitika eesmärke, et ühendada sotsiaalne ühtekuuluvus ja konkurentsivõime.

(4)

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsiooni Euroopa tõhustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (4) (nn Kopenhaageni protsess) vastuvõtmise järel ning kvaliteeditagamise prioriteetsuse küsimuses komisjoni, liikmesriikide, tööturu osapoolte, EMÜ-EFTA riikide ja kandidaatriikide vahel toimunud koostöö tulemusena on välja töötatud ühine kvaliteeditagamise raamistik (Common Quality Assurance Framework – „CQAF”), mis põhineb eri osalisriikide senistel kogemustel ja headel tavadel.

(5)

Nõukogu ja komisjoni ühises 2004. aasta vahearuandes Euroopa Ülemkogule tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” kohta (5) on sätestatud, et kutsehariduse ja -koolituse ühine kvaliteeditagamise raamistik (Kopenhaageni deklaratsiooni järelmeetmena) ning „kokkulepitud kvaliteeditagamise standardite, protsesside ja suuniste kogumi” (6) väljatöötamine (koostoimes Bologna protsessiga ning osana haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide tööprogrammist) peaksid kuuluma Euroopa tähtsamate prioriteetide hulka.

(6)

Nõukogu (haridus, noored ja kultuur) kiitis 2004. aasta mais (7) heaks CQAFi lähenemisviisi ning kutsus liikmesriike ja komisjoni üles seda vastavalt oma pädevusele vabatahtlikult edendama koostöös asjaomaste sidusrühmadega.

(7)

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeditagamise võrgustik (8) lõi Euroopa platvormi, mis võimaldas võtta asjakohaseid järelmeetmeid nõukogu 2004. aasta järelduste ja Helsingi kommünikee suhtes ning hõlbustas riikidevahelist jätkusuutlikku koostööd.

(8)

2006. aasta Helsingi kommünikees rõhutati, et seades eesmärgiks edendada kvaliteedi parandamisele suunatud lähenemisviisi ja tagada laialdasem osalemine Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeditagamise võrgustikus, on vaja välja töötada ja rakendada ühtsed üle-euroopalised vahendid, mis oleksid ette nähtud konkreetselt kutsehariduse ja -koolituse valdkonna jaoks, võttes aluseks CQAFi põhimõtted vastavalt nõukogu 2004. aasta mai järeldustele kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise kohta.

(9)

Käesoleva soovituse alusel luuakse Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik („raamistik”) – võrdlusvahend, mis aitab ühiste Euroopa võrdlusaluste kaudu liikmesriikidel edendada ja jälgida kutsehariduse ja -koolituse süsteemide pidevat täiustamist ning mis lähtub CQAFist, olles selle edasiarendus. Kõnealuse raamistiku eesmärk on aidata parandada kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti ning suurendada kutseharidus- ja koolituspoliitika arengute läbipaistvust ja kooskõla liikmesriikide vahel, edendades niiviisi vastastikust usaldust, töötajate ja õppurite liikuvust ning elukestvat õpet.

(10)

Raamistik peaks sisaldama kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise ja parandamise tsüklit, mis hõlmab kavandamist, rakendamist, hindamist ja läbivaatamist/muutmist ning mida toetavad ühtsed kvaliteedikriteeriumid, näidiskirjeldused ja näitajad. Liikmesriigid peavad kindlaks määrama asjakohase seireprotsessi, sealhulgas sise- ja välishindamise mehhanismid, et selgitada välja süsteemide, protsesside ja kehtiva korra tugevad kohad ning täiustamist nõudvad valdkonnad. Raamistik peaks hõlmama mõõtmisvahendite kasutamist, mis tõendaksid selle tulemuslikkust.

(11)

Raamistikku tuleks kohaldada kutsehariduse ja -koolituse süsteemi, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ja kvalifikatsiooni andmise tasandil. Raamistik sätestab süsteemse kvaliteedikäsitluse, hõlmates ja sidudes omavahel asjaomased tasandid ja osalejad. Raamistik peaks panema olulist rõhku kvaliteedi seirele ja parandamisele, ühendades sise- ja välishindamise, kontrolli ja täiustamise eesmärgil tehtavad toimingud ning toetades neid mõõtmise ja kvalitatiivse analüüsi kaudu. Raamistik peaks moodustama aluse kõnealuse valdkonna arendamiseks Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tehtava koostöö kaudu.

(12)

Kuna käesolevas soovituses sätestatakse hindamist ja kvaliteedi parandamise ideed toetavad konkreetsed vahendid kõikide tasandite jaoks, siis soodustab see tõendusmaterjalil põhineva poliitika ja tegutsemisviisi kasutamist, mis on tõhusama ja võrdseid võimalusi edendava poliitika aluseks vastavalt nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 2006. aasta järeldustele Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta. (9)

(13)

Käesolevas soovituses nähakse ette raamistik parimate tavade kindlaks tegemiseks, toetamiseks ja vahetamiseks mitte ainult riigi vaid ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil kõikides olulistes võrgustikes, sealhulgas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku võrgustikus.

(14)

Soovituses võetakse arvesse „Ühiseid põhimõtteid kvaliteedi tagamiseks hariduses ja koolituses”, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (10) (European Qualifications Framework for lifelong learning – „EQF”) III lisas. Seega peaks raamistik toetama EQFi elluviimist, eelkõige õpitulemuste tõendamise kvaliteeti. Samuti peaks see toetama muude selliste üle-euroopaliste meetmete rakendamist nagu Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem ning mitteformaalse hariduse ja vabahariduse määratlemist ja tunnustamist käsitlevad Euroopa ühised põhimõtted.

(15)

Võttes arvesse selle mittesiduvat laadi, on soovitus kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, kuna selle eesmärk on toetada ja täiendada liikmesriikide tegevust, hõlbustades nendevahelist edasist koostööd, et suurendada kutsehariduse ja -koolituse läbipaistvust ning edendada liikuvust ja elukestvat õpet. Seda tuleks rakendada vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele. Käesolev soovitus on kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, kuna sellega ei asendata ega kehtestata riiklikke kvaliteeditagamise süsteeme. Raamistik ei kirjuta ette konkreetset kvaliteeditagamise süsteemi ega lähenemisviisi, vaid sätestab ühised põhimõtted, kvaliteedikriteeriumid, näidiskirjeldused ja näitajad, mis võivad olla abiks olemasolevate kutsehariduse ja -koolituse süsteemide hindamisel ja täiustamisel.

(16)

Käesoleva soovituse II lisas toodud võrdlusnäitajate eesmärk on toetada kutsehariduse ja -koolituse süsteemide ja/või kutsehariduse ja -koolituse pakkujate hindamist ja kvaliteedi parandamist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele ning see peaks toimima vahendite paketina, mille seast eri kasutajad võivad valida näitajaid, mis on nende kvaliteeditagamise süsteemi nõuete seisukohast kõige asjakohasemad. Nende laadi ja eesmärgi osas tuleks neid eristada näitajatest ja sihttasemetest, millele on viidatud nõukogu 25. mai 2007. aasta järeldustes näitajate ja sihttasemete sidusa raamistiku kohta, mille alusel hinnatakse Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatut hariduse ja koolituse valdkonnas. (11)

(17)

Kui liikmesriigid kasutavad ja arendavad raamistikku, võib see neil aidata parandada ja edasi arendada oma kutsehariduse ja -koolituse süsteeme, toetada elukestva õppe strateegiaid, edendada Euroopa tööturu integratsiooni ja EQFi rakendamist, edendada kvaliteedi parandamise ideed kõikidel tasanditel, austades siseriiklike haridussüsteemide mitmekesisust.

(18)

Käesolev soovitus peaks aitama ajakohastada haridus- ja koolitussüsteeme, parandada koolituse tulemuslikkust, püüdes tagada, et inimesed ei jääks kvalifikatsioonita, parandada hariduse, koolituse ja töökoha omavahelist seotust, luua seoseid formaalse hariduse, mitteformaalse hariduse ja vabahariduse vahel ning laiendada kvalifikatsiooni andmist omandatud kogemuste põhjal,

1.

Kasutada ja arendada Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikku („raamistik”), kvaliteedinäitajaid, näidiskirjeldusi ja võrdlusnäitajaid, mis on sätestatud ja mida on täpsemalt kirjeldatud I ja II lisas; veelgi täiustada ja edasi arendada oma kutsehariduse ja -koolituse süsteeme; toetada elukestva õppe strateegiaid ja EQFi ning liikuvust käsitleva Euroopa kvaliteediharta rakendamist; edendada kvaliteedi parandamise ideed ja innovatsiooni kõikidel tasanditel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kutsehariduselt ja -koolituselt kõrgharidusele üleminekule.

2.

Vajadusel koostada kõigil hiljemalt 18. juuni 2011 lähenemisviis, mille eesmärk on parandada kvaliteeditagamise süsteeme siseriiklikul tasandil, ning parimal viisil kasutada raamistikku, kaasates tööturu osapooled, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja kõik teised asjaomased sidusrühmad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele.

3.

Osaleda aktiivselt Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku võrgustikus („raamistiku võrgustik”), mille alusel arendatakse edasi kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi parandamise ühiseid põhimõtteid, võrdluskriteeriume, näitajaid, suuniseid ja vahendeid vajadust mööda nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

4.

Luua riiklik kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeditagamise tugikeskus nendes riikides, kus see veel puudub, ning siduda see iga liikmesriigi konkreetsete struktuuride ja nõuetega; nimetatud tugikeskusesse kaasatakse olemasolevad asjaomased organisatsioonid, tööturu osapooled ja kõik asjasse puutuvad sidusrühmad riiklikul ja piirkondlikul tasandil, vastavalt liikmesriigi tavadele, eesmärgiga tagada algatuste järelmeetmed. Tugikeskus peaks:

5.

Kontrollida iga nelja aasta tagant Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku rakendamise edenemist – kontrolliaruanne lisatakse igasse teise liikmesriigi eduaruandesse, mis koostatakse tulevase Euroopa haridus- ja koolitusalase koostöö strateegilise raamistiku raames – raamistiku võrgustikus koostöös komisjoni ja liikmesriikidega kindlaksmääratud võrdluskriteeriumide põhjal,

1.

Toetada liikmesriike eespool kirjeldatud ülesannete täitmisel, eeskätt koostöö ja vastastikuse õppimise hõlbustamisel, juhendite katsetamisel ja koostamisel ning kõigis liikmesriikides kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas toimunud kvaliteedialaste arengute kohta teabe edastamisel.

2.

Edendada raamistiku võrgustikku ja osaleda selles koos liikmesriikidega, aidates vajaduse korral konkreetsete ettepanekute ja algatuste kaudu kaasa kõnealuse valdkonna poliitika kujundamisele.

3.

Tagada käesoleva soovituse elluviimise järelmeetmed, esitades sel eesmärgil iga nelja aasta järel aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule omandatud kogemuste ja tulevikunägemuste kohta, kaasa arvatud vajaduse korral järeldused, milleni jõuti käesoleva soovituse läbivaatamisel koostöös liikmesriikidega eri sidusrühmade osalusel.

4.

Hinnata kõnealuse aruande alusel ja koostöös liikmesriikidega käesoleva soovituse rakendamist ja vajadusel selle läbivaatamist.