20.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/67


KOMISJONI SOOVITUS,

7. mai 2009,

Euroopa Liidus püsiliini- ja mobiilikõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta

(2009/396/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,

pärast konsulteerimist sidekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artikli 8 lõikele 3 aitavad riikide reguleerivad asutused siseturu arengule kaasa, tehes muu hulgas läbipaistvalt koostööd omavahel ja komisjoniga, et tagada järjekindla reguleerimispraktika areng. Direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 alusel esitatud rohkem kui 850 meetme eelnõu hindamisel selgus, et häälkõne lõpetamise tasu on endiselt ebaühtlane.

(2)

Kuigi enamikus liikmesriikides on ühel või teisel viisil sätestatud hinnatase, kasutavad liikmesriigid hinna reguleerimiseks erinevaid vahendeid. Lisaks sellele, et hinna reguleerimise vahendid on erinevad, on üsna mitmekesised ka nende vahendite rakendamise viisid. See süvendab Euroopa Liidu kõne lõpetamise hulgihindade erinevust, mida saab vaid osaliselt seletada riikide erinevate tingimustega. Seda nentis ka komisjoni otsusega 2002/627/EÜ (2) moodustatud Euroopa reguleerivate organite töörühm (ERG) oma ühisseisukohas püsiliinikõne lõpetamise tasu ja mobiilikõne lõpetamise tasu sümmeetria kohta. Riikide reguleerivad asutused on sageli andnud väiksematele püsiliini- ja mobiilioperaatorile loa kehtestada kõrgem lõpetamistasu, kuna need operaatorid on uued turuosalised, kes ei ole saanud kasu mastaabiefektist ja/või nende kulude struktuur on teistsugune. Niisugust ebasümmeetriat esineb nii riigisiseselt kui ka riikidevahelises võrdluses, kuigi see vähehaaval väheneb. Euroopa reguleerivate organite töörühma ühisseisukohas märgitakse, et lõpetamistasud peaksid reeglina olema sümmeetrilised ja erinevusi tuleb asjakohaselt põhjendada.

(3)

Püsiliini- ja mobiilikõnede lõpetamistasude turgude reguleerimisel valitsevad suured erinevused ja see põhjustab põhimõttelist konkurentsimoonutust. Kõne lõpetamise turgudel leiab aset kahesuunaline juurdepääs, mille puhul eeldatakse, et kehtiv kord on kasulik mõlemale ühenduses olevale operaatorile, kuid kuna need operaatorid konkureerivad teineteisega klientide pärast, võib lõpetamistasudel olla märkimisväärseid strateegilisi tagajärgi ja need võivad avaldada suurt mõju konkurentsile. Kui lõpetamistasud on tegelikest kuludest suuremad, põhjustab see olulist liikumist püsiliini- ja mobiiliturgude vahel ning nende kasutajate seas. Turgudel, kus operaatoritel on erinev turuosa, võib see põhjustada olukorra, kus väiksematel operaatoritel tuleb oma suurematele konkurentidele tasuda märkimisväärseid summasid. Paljude Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega võrreldes on mitmes liikmesriigis mobiilikõne lõpetamistasu määr endiselt kõrge ja see on kõrge ka võrreldes püsiliinivõrgus tehtava kõne lõpetamise tasuga; seetõttu on hind langustendentsist hoolimata endiselt kõrge ka lõpptarbija jaoks. Kõrge lõpetamistasu tõttu on jaehind väljahelistaja jaoks enamasti kõrge, mistõttu helistatakse vähem ja see omakorda vähendab kliendi heaolu.

(4)

Kuna kuluarvestuse põhimõtte järgimine kõne lõpetamise turgudel on ikka veel ühtlustamata, on ilmne, et tuleb välja töötada ühine lähenemisviis, mis suurendaks võimalike investorite seisukohalt õiguskindlust ja stiimuleid ning vähendaks mitmes liikmesriigis tegutsevate operaatorite regulatiivset koormust. Riikide reguleerivatele asutustele on selge, et kõne lõpetamise turgusid tuleb reguleerida sidusalt, ning sama on korduvalt rõhutanud komisjon oma hinnangutes direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 kohaste meetmete eelnõudele.

(5)

Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste regulatiivraamistikus on sätteid, millega on ette nähtud asjakohaste kuluarvestuse mehhanismide rakendamise ja hinnakontrolli kohustus, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ (elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)) (3) artiklid 9, 11 ja 13 koostoimes põhjendusega 20.

(6)

Komisjoni 19. septembri 2005. aasta soovitusega 2005/698/EÜ raamatupidamise lahususe ja kuluarvestussüsteemide kohta vastavalt elektroonilist sidet reguleerivale raamistikule (4) on kehtestatud teatavate kuluarvestuse või raamatupidamise lahusust käsitlevate sätete järjekindla kohaldamise raamistik eesmärgiga parandada raamatupidamissüsteemide, meetodite, läbitöötatud andmete, kontrolli- ja aruandlusprotsesside läbipaistvust kõikide osapoolte huvides.

(7)

Häälkõne lõpetamise hulgiteenus on teenus, millega lõpetatakse sihtkohta (püsiliinide puhul) või kliendile (mobiilivõrkudes) tehtud kõned. ELis arvestatakse tasu põhimõttel „kes helistab, see maksab”, see tähendab, et lõpetamistasu määrab kindlaks võrk, kuhu kõne võeti, ja kõne eest maksab helistaja võrk. Kõne saajale ei esitata selle teenuse eest arvet ja teda üldiselt ei huvita, milline on tema teenusepakkuja kõnelõpetustasu. Sellest tuleneb tururegulaatorite peamine konkurentsiprobleem: liiga kõrge hind. Kõne lõpetamise kõrge hinna maksab lõppkokkuvõttes kinni lõppkasutaja. Arvestades, et lõpetamisturgudel on tegemist kahesuunalise juurdepääsuga, võib konkurentsiprobleemiks kujuneda ka operaatoritevaheline ristsubsideerimine. Nimetatud probleeme võib esineda nii püsiliini- kui ka mobiilikõnede lõpetamise turgudel. Pidades silmas, et kõne lõpetavatel operaatoritel on võimalik tõsta teenuse hinda märksa üle tegelike kulude, peetakse selle probleemi sobivaimaks lahenduseks keskpikas perspektiivis hindade kehtestamist kulude põhjal. Vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ põhjendusele 20 peaks kulude tagasiteenimise meetod olema kooskõlas oludega. Arvestades kõne lõpetamise turgude erilist laadi ning sellest tuleneda võivaid konkurentsi- ja jaotusprobleeme, on komisjon pikemat aega olnud seisukohal, et tegelike kulude normeerimine ja sümmeetrilistel lõpetamistasudel rajaneva ühise lähenemisviisi kehtestamine parandaks konkurentsi tõhusust ja jätkusuutlikkust ning kuna hind langeks ja teenuste pakkumine suureneks, oleks see kasulik ka tarbijaile.

(8)

Direktiivi 2002/21/EÜ artikli 8 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kõnealuses direktiivis ja eridirektiivides sätestatud ülesandeid, eelkõige tulemusliku konkurentsi tagamisega seotud ülesandeid täites peavad riikide reguleerivad asutused täiel määral silmas, et reguleerimine peab olema tehnoloogiliselt neutraalne. Vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artikli 8 lõikele 2 peavad riikide reguleerivad asutused toetama konkurentsi, tagades muu hulgas, et kasutajad saavad võimalikult suurt kasu teenuse valiku-, hinna- ja kvaliteeditingimustest ning et konkurentsi ei moonutata ega piirata. Nende eesmärkide saavutamiseks ning liikmesriikides sidusa rakendamise huvides tuleks lõpetamistasude suuruse reguleerimisel niipea kui võimalik võtta aluseks tõhusa operaatori kulud.

(9)

Tegeliku konkurentsi puhul konkureerivad operaatorid üksteisega vastavalt oma jooksvatele kuludele ja neile ei hüvitata ebatõhususest tulenevaid kulusid. Tõhusa ja ajakohast tehnoloogiat kasutava operaatori kulude teadasaamiseks tuleb varasemaid kulunäitajaid kohandada, et nad kajastaksid käesoleva aja kulusid.

(10)

Kui operaatori kulud hüvitatakse vastavalt tegelikele kõne lõpetamise kuludele, puudub tal stiimul tõhususe suurendamiseks. Niinimetatud alt-üles mudeli kasutamine vastab lähenemisviisile, mille puhul töötatakse välja tõhusa operaatori võrk, kusjuures tõhusa võrgu majandus- ja insenertehniline mudel töötatakse välja jooksvate kulude alusel. See mudel ei lähtu olemasolevate seadmete arvust, vaid vajalikust seadmete arvust, ja selle puhul ei arvestata seniseid kulusid.

(11)

Kuna alt-üles mudeli loomisel kasutatakse eeskätt tuletatud andmeid (näiteks võrgukulusid arvutatakse seadmete müüjatelt saadud andmete alusel), võivad turureguleerijad omavahel võrrelda alt-üles mudelit ja ülalt-alla mudelit kasutades saadud tulemusi, saavutades niiviisi võimalikult tõesed tulemused ning vältides hüpoteetilise ja tegeliku operaatori tegevuskulude, kapitalikulude ning kulude jaotumise suurt lahknevust. Selleks et välja selgitada ja kõrvaldada alt-üles mudelist tuleneda võivaid puudusi, näiteks teabe asümmeetria, võib riigi reguleeriv asutus võrrelda alt-üles mudeliga saavutatud tulemusi nende tulemustega, mis saadakse kontrollitud andmetele tugineva ülalt-alla mudeli kasutamisel.

(12)

Kulumudeli loomisel tuleks teha õige valik mudeli kehtivuse ajal olemasolevate ja teadaolevate tehnoloogiliste lahenduste hulgast. Seega kui täna töötataks välja püsiliinivõrkude alt-üles mudelit, tuleks põhimõtteliselt arvestada, et selle ülekandevõrk on järgmise põlvkonna võrk. Mobiilivõrkude puhul aga tuleks mudeli loomisel lähtuda eeldusest, et võrgule juurdepääs põhineb nii teise põlvkonna kui ka kolmanda põlvkonna võrgu elementidel, kuid ülekandevõrk oleks järgmise põlvkonna võrk.

(13)

Arvestades kõne lõpetamise turgude erilist laadi, tuleks kõne lõpetamise teenuse kulu arvutada tulevikule orienteeritud pikaajaliselt lisanduvate kulude meetodil (edaspidi „LRIC-meetod”). LRIC-meetodil koostatud mudelis on iga kulu muutuja ja kuna eeldatakse, et kõik varad aja jooksul asendatakse, võimaldab niisugusel meetodil tasude kehtestamine kulusid tõhusalt katta. LRIC-meetodil koostatud mudel sisaldab vaid neid kulusid, mis tulenevad teatavast juurdekasvust. Lisanduvate kulude meetod, mille puhul arvestatakse vaid tõhusust suurendavaid kulutusi, mida enam ei tehtaks, kui juurdekasvuga seotud teenust enam ei osutataks (see tähendab välditavad kulud), aitab parandada tootmise ja tarbimise tõhusust ning vähendada konkurentsimoonutuste tekkimise võimalust. Mida suurem on lõpetamistasu ja lisanduvate kulude erinevus, seda suurem on konkurentsimoonutus püsiliini- ja mobiiliturgude ja/või ebasümmeetriliste turuosade ja liikluse mahtudega operaatorite vahel. Seetõttu on põhjendatud puhta LRIC-meetodi kasutamine, kusjuures asjaomase juurdekasvu moodustab kõne lõpetamise hulgiteenus ning see sisaldab ainult välditavaid kulusid. LRIC-meetodi kasutamine võimaldaks ka katta püsi- ja muutuvkulud (kuna eeldatavalt muutuvad ka püsikulud aja jooksul), mis lisanduvad kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamise kuludele, ja seega kulusid tagasi teenida.

(14)

Välditavad kulud on kõiki teenuseliike pakkuva operaatori teadaolevate pikaajaliste kulude erinevus sama operaatori niisugustest teadaolevatest kuludest, mis on seotud kõikide teenuseliikide, välja arvatud kõne lõpetamise hulgiteenus, pakkumisega kolmandatele isikutele (see tähendab kolmandatele isikutele kõne lõpetamise teenust mittepakkuva operaatori kulud). Kulude õigeks jaotamiseks tuleb eristada liiklusest tulenevaid kulusid, st püsi- ja muutuvkulusid, mis kasvavad, kui liiklus võrgus suureneb, ning liiklusest sõltumatuid kulusid, st kulusid, mis liikluse suurenemisel ei kasva. Kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud kulude kindlaksmääramisel tuleb jätta arvestamata liiklusega mitteseotud kulud. Peale selle tuleks kõigepealt kindlaks määrata muude teenuste (näiteks kõne algatamine, SMS, MMS, lairiba, püsiliinid ja muud) liiklusega seotud kulud ning kõne lõpetamise hulgiteenust arvestada alles viimases järjekorras. Seega peaksid kõne lõpetamise hulgiteenuse kulud vastama kõnealuse teenuse osutamisega seotud täiendavatele kuludele. Järelikult peaks LRIC-meetodil põhinev püsiliini- ja mobiiliturgudel kõne lõpetamise hulgiteenuse kuluarvestus võimaldama vaid niisuguste kulude katmist, mida enam ei tekiks, kui kolmandatele isikutele ei osutataks kõne lõpetamise hulgiteenust.

(15)

Kõne lõpetamine on teenus, mida kasutavad nii kõne võtja kui ka kõne saaja (sest kui kõne saajale ei oleks kõne vajalik, jätaks ta kõnele vastamata) ja sellest võib omakorda järeldada, et kulusid põhjustavad mõlemad pooled. Kui kulupõhiste hindade kehtestamisel lähtutakse kulude põhjustamisest, on loomulik, et kulud kannab nende põhjustaja. Kui lähtuda seisukohast, et kõne lõpetamise turud on kahepoolsed ja kulusid põhjustavad mõlemad pooled, ei oleks vaja kõiki asjaomaseid kulusid katta reguleeritava kõnede lõpetamise hulgiteenuse tasuga. Käesolevas soovituses lähtutakse sellest, et kõik kõne lõpetamise hulgiteenuse välditavad kulud (kulud, mis ei kasva kõne lõpetamiste hulga suurenemisel) saab katta hulgiteenuse tasuga.

(16)

Kui kehtestatakse lõpetamistasu, mis ei vasta ühtsele tegelike kulude tasemele, peab erinevus olema põhjendatud operaatorist sõltumatute paratamatute kuluerinevustega. Püsiliinivõrkude puhul ei ole teada operaatorist sõltumatuid paratamatuid kuluerinevusi. Mobiilivõrkudes võib operaatorite teenuseühiku hinna erinevust põhjustavaks väliseks teguriks pidada sagedusala ebaühtlast jaotust. Välistest põhjustest tingitud hinnaerinevused võivad tekkida, kui sagedusala ei ole jaotatud turumehhanismide alusel, vaid vastavalt litsentside väljaandmise järjekorrale. Kui sagedusala jaotatakse turupõhise mehhanismiga, näiteks oksjon, või kui on olemas järelturg, saavad turuosalised paremini kontrollida erinevate sageduste kasutamisest tingitud kuluerinevusi ning need erinevused vähenevad oluliselt või kaovad sootuks.

(17)

Uute mobiiliturgudele tulijate tegevuskulud võivad üleminekuperioodil, enne minimaalse efektiivse mastaabi saavutamist, olla suuremad. Seetõttu võivad riikide reguleerivad asutused, olles teinud kindlaks, et jaemüügiturul esineb takistusi turuletulekul ja laienemisel, lubada neil pärast turuletulekut kuni neljaaastase üleminekuperioodi jooksul tagasi teenida need lisanduvad kulud, mis ületavad mudelina kasutatava operaatori kulusid. Kuna arvestuste kohaselt võtab mobiilsideturul minimaalset efektiivset mastaapi kajastava 15–20 % se turuosa saavutamine aega kolm kuni neli aastat alates turuletulekust, on vastavalt Euroopa reguleerivate organite töörühma ühisseisukohale ebasümmeetria järkjärguliseks kõrvaldamiseks mõistlik ette näha nelja aasta pikkune ajavahemik. Seega erineb uute mobiiliturgudele tulijate olukord uute püsiliiniturgudele tulijate olukorrast, sest viimastel on võimalik hoida tegevuskulud madalad, keskendudes suuremahulistele liinidele ja/või üürides vajalikku sisendit turgu valitsevalt operaatorilt.

(18)

Eelistada tuleb varade majanduslikku väärtust kajastavat amortisatsioonimeetodit. Kui aga töökindlat majandusliku amortiseerumise mudelit ei õnnestu välja töötada, võib kasutada muud meetodit, näiteks lineaarse amortisatsiooni meetod, annuiteedimeetod ja nn kallutatud annuiteedi meetod (ingl k tilted annuities). Meetodi valikul tuleb lähtuda sellest, kui täielikult see kajastab majanduslikku amortiseerumist. Seega kui töökindlat majandusliku amortisatsiooni mudelit ei õnnestu välja töötada, tuleks iga alt-üles mudeliga hõlmatud olulisema vara amortiseerumisprofiili käsitleda eraldi ning valida tuleks niisugune lähenemisviis, mille tulemusel saadav amortiseerumisprofiil sarnaneb majandusliku amortiseerumise profiilile.

(19)

Efektiivset mastaapi hinnatakse püsiliini- ja mobiilivõrkude puhul erinevalt. Püsiliini- ja mobiilisides on minimaalne efektiivne mastaap erinev, kuna kummalgi on erinev regulatiiv- ja ärikeskkond.

(20)

Riikide reguleerivad asutused ei tohiks kõne lõpetamise hulgihinna reguleerimisel takistada ega piirata operaatorite võimalust tulevikus sõlmida teistsuguseid kokkuleppeid kõne lõpetamisega seotud liikluse kohta, kui need kokkulepped vastavad konkurentsil põhineva turu põhimõtetele.

(21)

Üleminekuperiood, mis kestab 31. detsembrini 2012, on eeldatavalt piisavalt pikk, et riikide reguleerivad asutused saaksid välja töötada kulumudeli ja operaatorid saaksid sellest lähtuvalt kohandada oma ärikavu; teisest küljest võimaldab üleminekuperiood asjaosalistel mõista, kui tähtis on kehtestada niisugune kulupõhine lõpetamistasu, mis oleks tarbijaile võimalikult kasulik.

(22)

Riikide reguleerivad asutused, kellel on ebapiisavalt vahendeid, võivad soovitatava kulumudeli koostamiseks erandkorras vajada pikemat üleminekuperioodi. Sel juhul võib riigi reguleeriv asutus kaaluda 1. juulini 2014 kehtivate ajutiste hindade kehtestamist mõne muu mudeli kui jooksvatel kuludel põhineva LRIC-meetodil koostatud alt-üles mudeli (näiteks võrdlev hindamine) alusel, kui ta suudab tõendada, et tema meetod annab tulemusi, mis vastavad käesolevas dokumendis soovitatud tulemustele, ning nendega saavutatakse samasugune tõhusus kui konkurentsil põhineva turu puhul. Kui riikide reguleerivatel asutustel, kellel on ebapiisavalt vahendeid, on objektiivselt üle jõu käiv kohaldada soovitatavat meetodit pärast osutatud kuupäeva, võivad asjaomased riikide reguleerivad asutused jätkata alternatiivse meetodi kasutamist kuni käesoleva soovituse läbivaatamise kuupäevani, kui riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelise koostöö jaoks loodud ja vastavaid töörühmi hõlmav asutus ei paku piisavalt praktilist abi ja suuniseid, et tulla toime piiratud vahenditega ja eelkõige soovitatava meetodi rakendamise kuludega. Alternatiivsest meetodist tulenev mis tahes tasu ei tohi olla suurem kui niisuguste lõpetamistasude keskmine väärtus, mille riikide reguleerivad asutused on kehtestanud soovitatava meetodi alusel.

(23)

Käesoleva soovituse üle on korraldatud avalik arutelu,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.

Direktiivi 2002/19/EÜ artikli 13 kohaste hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuste täitmisel niisuguste operaatorite üle, kelle riigi reguleeriv asutus on direktiivi 2002/21/EÜ artikli 16 alusel teostatud turuanalüüsi tunnistatud üldkasutatavates telefonivõrkudes kõne lõpetamise hulgiteenuse turgudel (edaspidi „püsiliini- ja mobiilivõrkudes kõne lõpetamise turud”) märkimisväärse turujõuga operaatoriks, peaksid riikide reguleerivad asutused kehtestama tõhusa operaatori kuludele vastavad lõpetamistasud. See tähendab, et need tasud peaksid olema sümmeetrilised. Seejuures peaksid riikide reguleerivad asutused tegutsema järgmiselt.

2.

Tõhusate kulude hindamisel on soovitatav kasutada meetodit, mille puhul lähtutakse käesoleva aja kuludest ja kasutatakse tulevikule orienteeritud pikaajalistelt lisanduvatel kuludel (LRIC) põhinevat alt-üles modelleerimist.

3.

Tulemuste kontrollimiseks ja nende tõesuse suurendamiseks võivad riikide reguleerivad asutused võrrelda alt-üles koostatud mudeliga saavutatud tulemusi nende tulemustega, mis saadakse kontrollitud andmetele tugineva ülalt-alla mudeli kasutamisel, ning teha vastavaid parandusi.

4.

Kulumudel peaks põhinema tõhusal tehnoloogial, mis on kättesaadav ajavahemikul, mida mudel hõlmab. Seega võiks ülekandevõrk püsiliini- ja mobiilivõrkude puhul põhimõtteliselt olla järgmise põlvkonna võrk. Mobiilivõrkude osa, mille kaudu toimub võrgule juurdepääs, peaks kasutama nii teise kui ka kolmanda põlvkonna võrgu elemente.

5.

Käesolevas soovituses määratletakse kulukategooriad järgmiselt:

(a)

„lisanduvad kulud” – kulud, mida on võimalik vältida, kui vastavat juurdekasvu enam ei toimu (tuntud ka välditava kuluna);

(b)

„liiklusest tulenevad kulud” – kõik püsi- ja muutuvkulud, mis kasvavad, kui liiklus võrgus suureneb.

6.

LRIC mudelis tuleks asjakohast juurdekasvu määratleda kolmandatele isikutele osutatava häälkõne lõpetamise hulgiteenusena. Seega peaksid riikide reguleerivad asutused lisanduva kulu hindamisel välja selgitama, mil määral erinevad kõiki teenuseliike pakkuva operaatori teadaolevad pikaajalised kulud sama operaatori niisugustest pikaajalistest kuludest, mis ei sisalda kõne lõpetamise hulgiteenuste osutamist kolmandatele isikutele. Tuleb eristada liiklusest tulenevaid kulusid ja liiklusest sõltumatuid kulusid, kusjuures viimaseid ei arvestata kõne lõpetamise hulgihinna arvutamisel. Asjakohase lisanduva kulu väljaselgitamiseks soovitatakse meetodit, mille puhul selgitatakse kõigepealt välja niisugused liiklusest tulenevad kulud, mis on seotud muude teenuste kui häälkõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega, ning seejärel määratakse kindlaks vaid häälkõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega seotud liiklusest tulenevad jääkkulud. See tähendab, et reguleeritava kõne lõpetamise teenuse puhul selgitatakse välja vaid niisugused kulud, mida enam ei tekiks, kui kolmandatele isikutele ei osutataks häälkõne lõpetamise hulgiteenust. Lisas käsitletakse põhjalikumalt põhimõtteid, mille alusel arvutatakse välja juurdekasv, mis tuleneb püsiliini- ja mobiilivõrkudes häälkõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisest.

7.

Võimaluse korral soovitatakse varade amortisatsiooni arvutamiseks kasutada majandusliku amortiseerumise meetodit.

8.

Operaatori mudeli loomisel tema efektiivse mastaabi otsustamisel peaksid riikide reguleerivad asutused lähtuma lisas esitatud püsiliini- ja mobiilivõrkude asjakohase efektiivse mastaabi määratlemise põhimõtetest.

9.

Kui tegelike kulude määra arvestamisel hälbitakse eespool nimetatud põhimõtetest, tuleks seda põhjendada niisuguste paratamatute kuluerinevustega, mis ei sõltu asjaomastest operaatoritest. Mobiilikõne lõpetamise turgudel võib niisuguseid paratamatuid hinnaerinevusi põhjustada sagedusala ebaühtlane jaotus. Kui kulumudel sisaldab kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamiseks täiendava sagedusala omandamist, peaksid riikide reguleerivad asutused paratamatud hinnaerinevused korrapäraselt läbi vaatama, arvestades muu hulgas seda, kas tulevikus võidakse turupõhiste mehhanismidega eraldada täiendavaid sagedusalasid, mis võib vähendada olemasolevast sageduste jaotusest tulenevat hinnaerinevust, või kas hilisemate turule tulijate suhteline kuluhalvemus väheneb sedamööda, kuidas nende tegevus laieneb.

10.

Kui tõendatakse, et alla minimaalse efektiivse mastaabi tegutseva uue mobiiliturule tulija teenuseühikule lisanduvad kulud on suuremad kui mudelina kasutatava operaatori kulud, võivad riikide reguleerivad asutused, olles teinud kindlaks, et jaemüügiturul esineb takistusi turuletulekul ja laienemisel, kehtestada üleminekuperioodi, mille jooksul need täiendavad kulud teenitakse tagasi reguleeritavate lõpetamistasudega. Ükski asjaomane üleminekuperiood ei tohiks olla pikem kui neli aastat pärast turuletulekut.

11.

Käesolev soovitus ei piira nende varasemate reguleerivate otsuste kohaldamist, mida riikide reguleerivad asutused on teinud käesoleva soovituse käsitlusalas. Sellest olenemata peaksid riikide reguleerivad asutused tagama, et 31. detsembriks 2012 rakendatakse kulutõhusaid ja sümmeetrilisi lõpetamistasusid, arvestades punktides 9 ja 10 nimetatud paratamatuid kuluerinevusi.

12.

Erakordsel juhul, kui riigi reguleeriv asutus ei suuda eelkõige vahendite vähesuse tõttu õigeks ajaks luua soovitatavat kulumudelit ja ta suudab tõendada, et mõnel muul viisil kui jooksvatel kuludel põhineva LRIC-meetodil koostatud alt-üles mudeli alusel on võimalik saada tulemusi, mis vastavad käesolevas soovituses ettenähtud tulemustele, ning saavutada samasugune tõhusus kui konkurentsil põhineva turu puhul, võib ta kaaluda mõnele muule mudelile vastavate, kuni 1. juulini 2014 kehtivate ajutiste hindade kehtestamist. Kui riikide reguleerivatel asutustel, kellel on ebapiisavalt vahendeid, on objektiivselt üle jõu käiv kohaldada soovitatavat meetodit pärast osutatud kuupäeva, võivad asjaomased riikide reguleerivad asutused jätkata alternatiivse meetodi kasutamist kuni käesoleva soovituse läbivaatamise kuupäevani, kui riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelise koostöö jaoks loodud ja vastavaid töörühmi hõlmav asutus ei paku piisavalt praktilist abi ja suuniseid, et tulla toime piiratud vahenditega ja eelkõige soovitatava meetodi rakendamise kuludega. Alternatiivsest meetodist tulenev mis tahes tasu ei tohi olla suurem kui niisuguste lõpetamistasude keskmine väärtus, mille riikide reguleerivad asutused on kehtestanud soovitatava meetodi alusel.

13.

Käesolev soovitus vaadatakse läbi hiljemalt neli aastat pärast selle kohaldamise kuupäeva.

14.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING


(1)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(2)  EÜT L 200, 30.7.2002, lk 38.

(3)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.

(4)  ELT L 266, 11.10.2005, lk 64.


LISA

Püsiliinivõrkude kõne lõpetamise hulgihinna arvutamise põhimõtted

Kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisel lisanduvad kulud (see tähendab välditavad kulud) on kõiki teenuseliike pakkuva operaatori kõikide pikaajaliste kulude erinevus sama operaatori kõikidest kuludest ilma kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamiseta.

Kulude õigeks jaotamiseks tuleb eristada liiklusest tulenevaid kulusid ja liiklusest sõltumatuid kulusid. Kõne lõpetamise hulgihinna arvutamisel jäetakse liiklusega mitteseotud kulud arvestamata. Lõpetamisteenuse osutamisest tuleneva juurdekasvu puhul tuleks arvestada ainult neid liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise hulgiteenust ei osutataks. Nende välditavate kulude suurust võib arvutada nii, et kõigepealt määratakse kindlaks muude teenuste kui kõne lõpetamise hulgiteenuse (näiteks kõne algatamine, andmesideteenused, IP-televisioon jm) osutamisega seotud liiklusest tulenevad kulud ja kõne lõpetamise hulgiteenuse puhul määratakse kindlaks vaid liiklusest tulenevad jääkkulud.

Liiklusest tulenevad ja liiklusega mitteseotud kulud eraldatakse tavaliselt esimeses punktis, kus toimub liikluse koondumine. Üldkasutatava telefonivõrgu puhul on selleks tavaliselt (kaug)vahejaotuspunktis oleva liinikaardi peajaotaja-poolne osa. Lairiba järgmise põlvkonna võrguga samaväärne on liinikaart DSLAM/MSAN-is (1). Kui DSLAM/MSAN on paigutatud kaablikappi, tuleb välja selgitada, kas kapi ja peajaotla vaheline kliendiliin on ühiskasutuses ja tuleks paigutada liiklusest sõltuvate kulude kategooriasse; sel juhul on kaablikapp punktiks, kus eraldatakse liiklusest tulenevad ja liiklusega mitteseotud kulud. Kui häälkõne lõpetamise teenusele, olenemata kasutatavast tehnoloogiast, on eraldatud teatav läbilaskevõimsus, on eralduspunktiks (kaug)vahejaotuspunkt.

Eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul kuuluvad lõpetamisteenuse osutamisest tuleneva kulude juurdekasvu hulka näiteks võrgu läbilaskevõime suurendamine, mis on vajalik lõpetamise hulgiteenuse osutamisega seotud täiendava liikluse (näiteks täiendava võrgu infrastruktuuri ehitamine, kuna kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega seotud täiendava liiklusega toimetulemiseks tuleb vastavalt suurendada läbilaskevõimet) edastamiseks, ja kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega otseselt seotud täiendavad ärikulud.

Kulumudeli koostamisel operaatori efektiivse mastaabi kindlakstegemiseks peaksid riikide reguleerivad asutused arvestama, et püsiliinivõrgu operaatoritel on võimalik ehitada võrk teatavates piirkondades ning keskenduda suuremahulistele liinidele ja/või üürida vajalikku sisendit turgu valitsevalt operaatorilt. Seega peaksid riikide reguleerivad asutused mudelina kasutatava operaatori efektiivse mastaabi kindlaksmääramisel lähtuma vajadusest toetada edukat turule tulemist, pidades samal ajal silmas, et teatavatel tingimustel on väiksemate operaatoritel võimalik väiksemates piirkondades tegutseda madalate kuludega. Lisaks võib eeldada, et väiksemad operaatorid, kellel puuduvad ulatuslikumates piirkondades tegutsevate suurte operaatorite mastaabieelised, ei ole ise lõpetamisteenuse pakkujad, vaid ostavad hulgiteenust sisse.

Mobiilivõrkude kõne lõpetamise hulgihinna arvutamise põhimõtted

Kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisel lisanduvad kulud (see tähendab välditavad kulud) on kõiki teenuseliike pakkuva operaatori kõikide pikaajaliste kulude erinevus kolmandatele isikutele kõne lõpetamise teenust mittepakkuva operaatori kõikidest pikaajalistest kuludest.

Kulude õigeks jaotamiseks tuleb eristada liiklusest tulenevaid kulusid ja liiklusest sõltumatuid kulusid. Kõne lõpetamise hulgihinna arvutamisel jäetakse liiklusega mitteseotud kulud arvestamata. Lõpetamisteenuse osutamisest tuleneva juurdekasvu puhul tuleks arvestada ainult neid liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise hulgiteenust ei osutataks. Nende välditavate kulude suurust võib arvutada nii, et kõigepealt määratakse kindlaks muude teenuste kui kõne lõpetamise hulgiteenuse (näiteks kõne algatamine, SMS, MMS jm) osutamisel tekkivad liiklusest tulenevad kulud ja kõne lõpetamise hulgiteenuse puhul määratakse kindlaks vaid liiklusest tulenevad jääkkulud.

Mobiiltelefoni ja SIM-kaardi soetamise kulud ei ole liiklusest tulenevad kulud ja neid ei tohiks häälkõne lõpetamise hulgiteenuse kulumudelites arvestada.

Leviala iseloomustab kõige paremini olukord, kus võrgu mis tahes punktist on mis tahes ajal võimalik helistada, ning liikluse kasvust tingitud läbilaskevõime suurendamine tähendab võrgu lisakulu. Vajadus tagada klientidele niisugune levi põhjustab liiklusest sõltumatuid kulusid, mida ei tohiks arvestada kõne lõpetamise hulgiteenusest tuleneva juurdekasvuna. Kulumudel peaks kajastama seda, et väljakujunenud mobiilsideturule investeerimise eesmärk on eeskätt läbilaskevõime suurendamine ja uute teenuste väljatöötamine. Seega ei tohiks kõne lõpetamise hulgiteenuse lisanduva kulu arvutamisel arvestada levialaga seotud kulusid, kuid arvestada tuleks läbilaskevõime suurendamisega seotud kulusid niivõrd, kuivõrd neid põhjustab kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamine.

Klientidele jaeteenuste osutamisel tekkivaid sagedusala kasutamisest (sagedusala hoidmise ja kasutamise luba) tingitud kulusid mõjutab esialgu klientide arv. Seega ei olene need kulud liiklusest ja neid ei tohiks arvestada kõne lõpetamise hulgiteenusest tuleneva juurdekasvuna. Võimaluse korral tuleks tulevikule orienteeritud alternatiivkuludena arvestada kulusid, mida tingib sagedusala laiendamine täiendava läbilaskevõime loomiseks, et tulla toime kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega seotud liikluse suurenemisega.

Eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul kuuluvad lõpetamisteenuse osutamisest tuleneva kulude juurdekasvu hulka näiteks võrgu läbilaskevõime suurendamine selleks, et tulla toime hulgiteenuse osutamisega seotud täiendava liiklusega (näiteks täiendava võrgu infrastruktuuri ehitamine, kuna hulgiteenuse osutamisega seotud täiendava liiklusega toimetulemiseks tuleb vastavalt suurendada läbilaskevõimet). Nende võrgukulude hulka võib kuuluda kolmandate isikute kõnelõpetamise liikluse edastamiseks otseselt vajalike uute mobiilsidevõrgu keskjaamade ehitamine ja magistraalvõrgu infrastruktuuri rajamine. Juhtudel kus teatavaid võrguelemente, nagu näiteks kärgvõrgu tugijaamasid ja mobiilsidevõrgu tugijaamasid (BTS), jagatakse kõne algatamise ja lõpetamise eesmärgil, arvestatakse neid elemente lõpetamisteenuse kulumudeli koostamisel määral, mil neid elemente on lisatud kolmandate isikute täiendava kõnelõpetamisliikluse edastamiseks. Kulumudeli koostamisel arvestatakse ka kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamiseks vajaliku täiendava sagedusalaga seotud kulusid ja täiendavaid ärikulusid. Seega ei arvestata levialaga seotud kulusid, vältimatuid ärikulusid ega jaekaubanduskulusid.

Arvestades turuosade dünaamikat paljudes liikmesriikides, soovitatakse kulumudeli koostamiseks vajaliku minimaalse efektiivse mastaabi kindlaksmääramisel võtta aluseks 20 % suurune turuosa. Eeldatavalt püüavad mobiilioperaatorid pärast turule tulemist suurendada tõhusust ja tulu ning suudavad seega hõivata vähemalt 20 % suuruse turuosa. Kui riigi reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et asjaomase liikmesriigi turutingimuste puhul on minimaalne efektiivne mastaap teistsugune, võib ta soovitatavast lähenemisviisist ka kõrvale kalduda.


(1)  Digital Subscriber Line Access Multiplexer/Multi-Service Access Node.