17.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/53


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/133/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 20. veebruaril 2006. aastal vastu ühismeetme 2006/121/ÜVJP, (1) millega nimetati Peter SEMNEBY Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Lõuna-Kaukaasias.

(2)

Nõukogu võttis 18. veebruaril 2008. aastal vastu ühismeetme 2008/132/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2009.

(3)

Tuginedes ühismeetme 2008/132/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi veel 12 kuu võrra pikendada.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Peter SEMNEBY volitusi Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)

abistada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat poliitiliste ja majandusreformide läbiviimisel, eelkõige õigusriigi, demokratiseerimise, inimõiguste, hea valitsemistava, arengu ja vaesuse vähendamise valdkonnas;

b)

ennetada kooskõlas olemasolevate mehhanismidega konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele, muu hulgas pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumise edendamise abil;

c)

teha konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejatega;

d)

julgustada piirkonna riike, eelkõige Lõuna-Kaukaasia riike edasisele koostööle, muu hulgas majanduse, energeetika ja transpordiga seotud küsimustes, ning toetada nende koostööd;

e)

edendada Euroopa Liidu tõhusust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

2.   ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

arendada kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

b)

julgustada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

c)

aidata kaasa konfliktide ennetamisele ning abistada tingimuste loomisel konfliktide lahendamise edendamiseks, sealhulgas andes soovitusi kodanikuühiskonna ja alade ülesehitamisega seotud meetmete võtmiseks, ilma et see piiraks komisjoni EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi;

d)

aidata kaasa konfliktide lahendamisele ja hõlbustada leitud lahenduste rakendamist tihedas koostöös ÜRO peasekretäri ja tema Gruusia eriesindaja, ÜRO peasekretäri Gruusia sõprade rühma, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja selle Minski rühma ning Lõuna-Osseetia konfliktide lahendamise mehhanismiga;

e)

anda Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM Georgia) juhile kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid;

f)

tõhustada Euroopa Liidu ja piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejate dialoogi;

g)

abistada nõukogu Lõuna-Kaukaasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

h)

toetusüksuse kaudu:

edastada Euroopa Liidule aruandeid ja jätkuvaid hinnanguid piiriolukorra kohta;

hõlbustada usalduse suurendamist Gruusia ja Vene Föderatsiooni vahel, tagades seeläbi tõhusa koostöö ja sidemed kõikide asjaomaste osapooltega;

luua konfliktipiirkondades asjakohased kontaktid, mille kaudu on üksusel võimalik aidata kaasa usalduse suurendamisele ja hinnata kõnealustes piirkondades piiriküsimusi, olles Gruusia valitsusega kokku leppinud volituste osas ja pärast konsulteerimist kõikide asjaomaste osapooltega (välja arvatud kohapealsed operatiivtegevused Abhaasias ja Lõuna-Osseetias);

aidata Gruusia piiripolitseil ja teistel Tbilisi asjaomastel valitsusasutustel rakendada ulatuslikku integreeritud piirihaldusstrateegiat;

töötada koos Gruusia võimudega, et parandada sidet Tbilisi ja piiri vahel, sealhulgas juhendamist. Selleks hoitakse kontakti ja tehakse tihedat koostööd Tbilisi ja piiri vahelise käsuliini kõikide tasanditega (välja arvatud kohapealsed operatiivtegevused Abhaasias ja Lõuna-Osseetias);

i)

aidata kaasa inimõigusi käsitleva ELi poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suuniste rakendamisele, eriti konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate laste ja naiste osas, eelkõige nende olukorra arengut jälgides ja käsitledes.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning see on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ettenähtud lähtesumma on 2 510 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatud kulutused on rahastamiskõlblikud alates 1. märtsist 2009. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ning tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab muu hulgas missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite haldamist, ja mis sisaldab ka plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks;

b)

tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missiooni piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni piirkonna riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja edendab üldist ELi poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate, eelkõige Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindaja tegevusega, võttes arvesse viimase volituste konkreetseid eesmärke. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide missioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM Georgia) juhile kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsiooni ülem konsulteerivad vajaduse korral teineteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisele asjaomastes töörühmades ning poliitika- ja julgeolekukomitees. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA


(1)  ELT L 49, 21.2.2006, lk 14.

(2)  ELT L 43, 19.2.2008, lk 30.

(3)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.