17.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/43


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/130/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 5. oktoobril 2006. aastal vastu otsuse 2006/670/ÜVJP, (1) nimetati Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Kesk-Aasias Pierre MOREL.

(2)

Nõukogu võttis 12. veebruaril 2008. aastal vastu ühismeetme 2008/107/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2009.

(3)

Tuginedes ühismeetme 2008/107/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi veel 12 kuu võrra pikendada.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada EL-i lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Pierre MORELI volitusi Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Kesk-Aasias. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)

edendada häid ja tihedaid suhteid Kesk-Aasia riikide ja Euroopa Liidu vahel vastavates kokkulepetes määratletud ühiste väärtuste ning huvide alusel;

b)

toetada piirkonnas asuvate riikide stabiilsust ja omavahelist koostööd;

c)

toetada demokraatia, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamist Kesk-Aasias;

d)

käsitleda peamisi ohte, eelkõige spetsiifilisi probleeme, millel on otsene mõju Euroopale;

e)

edendada Euroopa Liidu tõhusust ja nähtavust piirkonnas, kaasa arvatud tihedama tegevuse kooskõlastamise kaudu teiste asjaomaste partneritega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu näiteks OSCE.

Artikkel 3

Volitused

1.   Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

edendada üldist Euroopa Liidu poliitilist kooskõlastamist Kesk-Aasias ja tagada Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevus piirkonnas ilma ühenduse pädevust piiramata;

b)

kõrge esindaja nimel, kooskõlas oma volitustega, koos komisjoni ja eesistujariigiga ning ilma et see piiraks ühenduse pädevusi, jälgida Kesk-Aasiaga loodavat uut partnerlust käsitleva ELi strateegia rakendamisprotsessi, anda soovitusi ja anda regulaarselt aru asjaomastele nõukogu organitele;

c)

abistada nõukogu Kesk-Aasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamist;

d)

järgida tähelepanelikult poliitilisi arenguid Kesk-Aasias, arendades ja säilitades tihedaid suhteid valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi, kodanikuühiskonna ja massimeediaga;

e)

julgustada Kasahstani, Kirgiisi Vabariiki, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes;

f)

luua suhted ja arendada koostööd peamiste huvitatud osalejatega piirkonnas ning asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Šanghai koostööorganisatsiooni (SCO), Euraasia Majandusühenduse (EURASEC), Aasia interaktsiooni ja usalduse suurendamise meetmete konverentsi (CICA), ühise julgeoleku lepingu organisatsiooni (CSTO), Kesk-Aasia piirkondliku majanduskoostöö organisatsiooni (CAREC) ja Kesk-Aasia piirkondliku teabe ja koordinatsiooni keskusega (CARICC);

g)

toetada inimõigusi käsitleva Euroopa Liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate Euroopa Liidu suuniste rakendamist, eriti konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate naiste ja laste osas, eelkõige nende olukorra arengut jälgides ja käsitledes;

h)

toetada tihedas koostöös OSCEga konfliktide vältimist ja lahendamist, luues suhted ametiasutuste ja muude kohalike osalejatega (valitsusväliste organisatsioonide, poliitiliste parteide, vähemuste, religioossete rühmituste ja nende juhtidega);

i)

aidata kaasa Kesk-Aasiaga seonduvate ÜVJP energiavarustuse kindluse, narkootikumidevastaste ja veeressursside majandamise aspektide sõnastamisele.

2.   ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust ning omab ülevaadet kõigist Euroopa Liidu tegevustest piirkonnas.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ettenähtud lähtesumma on 998 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavad kulutused on rahastamiskõlblikud alates 1. märtsist 2009. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeoleku olukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab muu hulgas missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite haldamist, ja mis sisaldab ka plaane kriisiolukorraks missiooni evakueerimiseks;

b)

tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal töölevõetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid ka üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

ELi eriesindaja edendab üldist ELi poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel Afganistani nimetatud ELi eriesindaja tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.

Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide missioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste ELi meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks käesoleva ühismeetme hindamisele asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA


(1)  ELT L 275, 6.10.2006, lk 65.

(2)  ELT L 38, 13.2.2008, lk 19.

(3)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.