8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/16

KOMISJONI OTSUS,

7. august 2009,

milles käsitletakse 2009. aastal antavat ühenduse toetust kaks aastat kestva katseprojekti jaoks, mis on suunatud koolide õhu kvaliteedi parandamisele

(2009/604/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) eelkõige selle artikli 49 lõike 6 punkte a ja b ning artikli 75 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eelkõige selle artiklit 90,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarves on eelarverida 17 03 09 – tervishoiu, keskkonna, transpordi ja kliimamuutuse kompleksuuring – sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamine (katseprojekt).

(2)

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 49 lõike 1 kohaselt võib ühenduste või Euroopa Liidu meetmeks eelarvesse kirjendatud assigneeringuid kasutada alles pärast põhiõigusakti vastuvõtmist.

(3)

Finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktide a ja b kohaselt ja erandina artikli 49 lõikes 1 sätestatust võib tingimusel, et meetmed, milleks assigneeringud on ette nähtud, kuuluvad ühenduse või liidu pädevusse, põhiõigusaktita siiski kasutada järgmisi assigneeringuid: assigneeringud katselist laadi kavadeks, mille eesmärk on kindlaks teha meetme teostatavus ja kasulikkus, ning assigneeringuid EÜ asutamislepingu kohaldamise ettevalmistavaks tegevuseks, mille eesmärk on koostada ettepanekuid tulevaste meetmete vastuvõtmiseks.

(4)

Finantsmääruse nr 1605/2002 artikli 75 lõike 2 kohaselt peab kulukohustuse võtmisele eelnema rahastamisotsus, mille teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(5)

Määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (edaspidi „finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad”) artikli 90 lõikes 2 on sätestatud, et juhul, kui asjakohaste assigneeringute kasutamine on ette nähtud aastase tööprogrammiga, millega on paika pandud piisavalt üksikasjalik raamistik, tuleb seda tööprogrammi käsitleda rahastamisotsusena ka sellega seotud toetuste ja hankelepingute puhul.

(6)

Eelarvepädev institutsioon on teinud ELi 2009. aasta eelarves sihtotstarbelise eraldise (eelarverida 17 03 09) katseprojekti jaoks, mille käigus tehakse tervishoiu, keskkonna, transpordi ja kliimamuutuse kompleksuuring, mis on suunatud sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamisele.

(7)

Tuleks vastu võtta katseprojekti (tervishoiu, keskkonna, transpordi ja kliimamuutuse kompleksuuring – sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamine) aastane tööprogramm, mis kujutaks endast katseprojekti rahastamisotsust finantsmääruse artikli 75 ja finantsmääruse üksikasjalike rakenduseeskirjade artikli 90 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tööprogramm on heaks kiidetud ja seda rahastatakse Euroopa Liidu 2009. aasta eelarve 17 03 09 eelarverealt maksimaalselt 4 000 000 euro ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 75 ja finantsmääruse üksikasjalike rakenduseeskirjade artikli 90 tähenduses.

Otsuse rakendamise eest vastutab tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektor.

Brüssel, 7. august 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1)  ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 357, 31.12.2002, lk 1.

LISA

Katseprojekt: tervishoiu, keskkonna, transpordi ja kliimamuutuse kompleksuuring – sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamine (eelarverida 17 03 09)

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Eelarverida: 17 03 09

1.2.   Põhiõigusakt

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (1) (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007) (2) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

1.3.   Katseprojekti üldised eesmärgid

Eelarvepädev asutus on teinud komisjonile assigneeringu, mille alusel rahastada katseprojekti, mille eesmärk on tõsta teadlikkust koolide ja lastehoiuasutuste siseõhu kvaliteedi vallas.

Siseõhu kvaliteedile on viimaste uuringute käigus pööratud vähem tähelepanu kui välisõhu kvaliteedile, kuigi välisõhu uurimise käigus saadud andmeid saab mõnikord kohaldada ka siseõhu puhul. Kui välisõhu kvaliteedi valdkonda käsitletakse õigusaktides juba põhjalikult, siis siseõhu kvaliteeti käsitletakse vaid mõnes üksikus algatuses või õigusaktis. Koolide siseõhu kvaliteeti on uuritud veelgi vähem kui muude siseruumide õhukvaliteeti. Umbes 20 % ELi rahvastikust viibib iga päev pikka aega kooliruumides ning haigusjuhtude arv astma ja muude hingamisteede haiguste osas kasvab Euroopas kiiresti, seda eelkõige laste hulgas; seega on käesoleva katseprojekti ülesanne:

—

määrata kindlaks kooliruumide siseõhu probleemid ja analüüsida neid, keskendudes seejuures ventilatsiooni-, ehituskonstruktsiooni-, hooldus- ja puhtuseprobleemidele;

—

hinnata, kui suur osa on ventilatsioonil õhusaaste vähendamisel kooli ruumides;

—

hinnata kliimamuutuse (kuuma- ja külmalainete esinemissageduse ja õhusaaste suurenemise) mõju koolides laste tervise seisukohast;

—

hinnata õhusaaste tõrjemeetmete kasutegurit, sealhulgas koolide siseõhu kvaliteedi parandamiseks võetud lühiajalisi meetmeid ja seda, kuivõrd puutuvad lapsed koolikeskkonnas kokku õhusaastega;

—

esitada soovitusi siseõhu kvaliteedi probleemide lahendamiseks koolikeskkonnas.

1.4.   Konkreetsed prioriteedid aastaks 2009

1.

Teostada koolides siseõhu mõõtmisi, et saada uusi andmeid kooliruumides kõige enam leiduvate saasteainete esinemise kohta.

2.

Hinnata transpordi (liikluse) ja kliimamuutuse mõju koolikeskkonnale.

3.

Hinnata, kuidas mõjub lastele siseõhu saasteainetega kokkupuude, ning anda soovitusi hingamisteede haiguste ärahoidmiseks ja vähendamiseks koolikeskkonna kvaliteedi parandamise ja muude sarnaste meetmete abil.

4.

Määratleda süstemaatiliselt koolikeskkonna siseõhu saasteainete allikate arvulisi näitajaid. Peamiste saasteallikate määratlemine aitaks saasteallikaid kõrvaldada. Seetõttu on oluline tõsta teadlikkust tarbekaupade ja ehitusmaterjalide keemiliste heitkoguste sisaldusest.

5.

Uurida erinevates geograafilistes piirkondades keemiliste ja biokeemiliste mõjurite koosmõju kooliruumide tüüpilises siseõhu koostises ning töötada välja metoodika, kuidas tõsta teadlikkust terviseohtude hindamise olulisusest sellise koosmõju lõplikest tagajärgedest tervisele.

6.

Töötada eelnevate punktide alusel välja tervisliku Euroopa kooli üleeuroopalised suunised.

Komisjon ja parlament on varem toetanud samas valdkonnas kahte projekti:

—

2001. aastal toetas komisjon projekti, mis käsitles hingamisteede tervishoidu viie Euroopa linna (Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Norra ja Rootsi) koolides. Projekti järeldustes toodi esile ühised probleemid, näiteks halb ventilatsioon, tahkete osakeste, hallitusseente ja allergeenide esinemise kõrge tase. Jõuti otsusele, et sarnane, kõiki liikmesriike hõlmav uuring oleks äärmiselt vajalik (3).

—

2008. aastal esitleti ametlikult Euroopa Parlamendi finantseeritud katseprojekti, milles uuriti siseruumide õhus sisalduvaid kemikaale ja nende põhjustatud terviseohte. Uuringu käigus analüüsiti ka koole ja lasteaedu mitmes ELi liikmesriigis. Lõppjäreldustes rõhutati vajadust teha uusi uuringuid siseruumide (eelkõige nende ruumide, kus lapsed sageli viibivad, nt koolid, lasteaiad) õhusaaste mõjust rahvatervisele (4).

—

2009. aastal otsustati, et katseprojekt peaks olemasoleva eelarve ulatuses hõlmama ELi liikmesriikide piires laiemat geograafilist ala ja eelkõige uusi liikmesriike. Samuti peaks projekt hõlmama kandidaatriike ning teisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Projekti eesmärk on koostada suunised heastavate meetmete jaoks, mis kataksid Euroopa erinevate piirkondade erinevaid olukordi.

—

Katseprojekt peaks võtma arvesse eelnevate projektide järeldusi ning looma sünergia selle valdkonna käimasolevate projektidega (nt projektiga HITEA) (5).

2.   RAHALISE TOETUSE VORM: PAKKUMISMENETLUS

2.1.   Ressursside jaotus rakendatavate valdkondade/meetmete kaupa (vt allpool)

Projekti jaoks eraldatud kogusumma: 4 000 000 eurot. Avaliku pakkumiskutse alusel valitakse välja üks teenuseosutaja, kellega sõlmitakse leping.

2.2.   Toetatavate meetmete oodatavad tulemused

Pakkumiskutse eesmärk on saada rohkem teavet koolide siseõhu kvaliteedist, sest lapsed, kes on õhusaaste suhtes eriti tundlikud, veedavad palju aega koolikeskkonnas. Lisaks sellele tahetakse saada teavet Euroopa koolihoonete seisundi kohta. Uuringu tulemuste põhjal esitatakse suunised, mille eesmärk on pakkuda välja erinevaid viise tervisliku koolikeskkonna saavutamiseks.

2.3.   Soovituslik ajakava

Pakkumiskutsed

2009. aasta esimene poolaasta

Valik ja lepingu allkirjastamine

2009. aasta lõpp

(1)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.

(3)  http://ec.europa.eu/health/ph_projects/2002/pollution/pollution_2002_04_en.htm

(4)  http://www.bookshop.europa.eu/eubookshop/download.action?fileName=LBNA23087ENC_002.pdf&eubphfUid=582569&catalogNbr=LB-NA-23087-EN-C

(5)  HITEA: Health Effects of Indoor Pollutants: Integrating microbial, toxicological and epidemiological approaches. http://www.hitea.eu/