|
13.6.2009
|
ET
|
Euroopa Liidu Teataja
|
L 150/11
|
KOMISJONI OTSUS,
5. juuni 2009,
milles käsitletakse ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks ettenähtud ühise ohutusmeetodi vastuvõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 6
(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4246 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2009/460/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv), (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri poolt 29. aprillil 2008 komisjonile esitatud soovitust, milles käsitletakse ühiseid ohutusmeetodeid, mida tuleb kasutada arvutamisel, hindamisel ja jõustamisel ühiste ohutuseesmärkide esimese komplekti raames,
ning arvestades järgmist:
|
(1)
|
Vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ tuleks ühised ohutuseesmärgid ja ühised ohutusmeetodid kehtestada järk-järgult, et tagada püsiv kõrge ohutustase ning seda täiustada, kui see on vajalik ja mõistlikult teostatav.
|
|
(2)
|
Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõikele 1 peaks Euroopa Komisjon vastu võtma ühised ohutusmeetodid. Neis tuleks direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt muu hulgas kirjeldada, kuidas hinnatakse ohutustaset ning ühiste ohutuseesmärkide saavutamist.
|
|
(3)
|
Selleks et raudteesüsteemi olemasolev ohutustase üheski liikmesriigis ei väheneks, tuleks kehtestada ühiste ohutuseesmärkide esimene komplekt. Nende eesmärkide aluseks peaks olema liikmesriikide olemasolevate eesmärkide ja raudteesüsteemide ohutustaseme uuring.
|
|
(4)
|
Lisaks on raudteesüsteemi praeguse ohutustaseme säilitamiseks vaja ühtlustada liikmesriikide tervete raudteesüsteemide ohutustasemeid seoses aktsepteeritava riskitaseme näitajatega. Liikmesriikides tuleks jälgida ohutustasemetele vastavust.
|
|
(5)
|
Ühiste ohutuseesmärkide esimese komplekti kehtestamiseks kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõikega 3 on oluline teha kvantitatiivselt kindlaks liikmesriikide raudteesüsteemide ohutustase riiklike kontrollväärtuste abil, mida arvutab ja kasutab Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) ja komisjon. Kõnealused riiklikud kontrollväärtused arvutatakse üksnes 2009. aastal ühiste ohutuseesmärkide esimese komplekti väljatöötamiseks ja 2011. aastal ühiste ohutuseesmärkide teise komplekti väljatöötamiseks.
|
|
(6)
|
Selleks et tagada riiklike kontrollväärtuste järjepidevus ja vältida põhjendamatut koormust, ei tuleks käesolevat otsust kohaldada kergraudteesüsteemide, ülejäänud raudteesüsteemist funktsionaalselt eraldiseisvate võrgustike, eraomandis olevate ja üksnes omaniku kasutuses olevate raudteeinfrastruktuuride ning ajaloolise väärtusega, turistidele ettenähtud ja muuseumiraudteede suhtes.
|
|
(7)
|
Kuna direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõikes 4 osutatud raudteesüsteemi osade ohutustaseme kohta ühtlustatud ja usaldusväärsed andmed puuduvad, on tehtud kindlaks, et praegu on võimalik välja töötada ühiste ohutuseesmärkide esimene komplekt, mida väljendatakse aktsepteeritava riskitaseme näitajates konkreetsete inimrühmade kohta ja ühiskonna kohta tervikuna, üksnes kogu raudteesüsteemile ja mitte selle osadele.
|
|
(8)
|
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 91/2003 (2) raudteeveo statistika kohta ning direktiiviga 2004/49/EÜ on järk-järgult ühtlustatud liikmesriikide statistilisi andmeid õnnetusjuhtumite ja nende tagajärgede kohta; sellest lähtuvalt tuleks liikmesriikides raudteesüsteemide ohutustaseme jälgimiseks ja sellega seotud eesmärkide seadmiseks ettenähtud ühiste meetodite koostamisel võtta arvesse statistiliste andmete ebatäpsust ning vajadust kasutada parimat arusaama selle üle otsustamisel, kas liikmesriigi ohutustase püsib.
|
|
(9)
|
Selleks et liikmesriikide raudteede ohutustaset saaks hinnata õiglaselt ja läbipaistvalt, peaksid liikmesriigid hindamisel kasutama ühist lähenemisviisi raudteesüsteemi ohutuseesmärkide kindlaksmääramiseks ja nende järgimise tõendamiseks.
|
|
(10)
|
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 27 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva otsusega kehtestatakse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 1 kohaldamiseks ühine ohutusmeetod, mida Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) kasutab ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks ning arvutamiseks.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat otsust kohaldatakse iga liikmesriigi raudteesüsteemi suhtes tervikuna. Seda ei kohaldata siiski järgmise suhtes:
|
a)
|
metrood, trammid ja muud kergraudteesüsteemid;
|
|
b)
|
võrgustikud, mis on ülejäänud raudteesüsteemist funktsionaalselt eraldiseisvad ning ette nähtud üksnes kohalike, linna- või linnalähiliinide reisijateveoteenuste osutamiseks, samuti ainult neil võrgustikel tegutsevad raudtee-ettevõtjad;
|
|
c)
|
eraomandis olev raudteeinfrastruktuur, mis on ette nähtud üksnes infrastruktuuri omaniku oma kaubavedudeks;
|
|
d)
|
riigi raudteevõrgustikus kasutatavad ajaloolise väärtusega sõidukid, kui need vastavad riiklikele ohutuseeskirjadele ja korrale, pidades silmas selliste sõidukite ohutu liiklemise tagamist;
|
|
e)
|
ajaloolise väärtusega, turistidele ettenähtud ja muuseumiraudteed, mis toimivad omaette võrgustikena, sh töökojad, sõidukid ja töötajad.
|
Artikkel 3
Mõisted
Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse direktiivis 2004/49/EÜ ja määruses (EÜ) nr 91/2003 sätestatud mõisteid.
Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „riiklik kontrollväärtus”– viiteväärtus, millega väljendatakse raudtee riskikategooria aktsepteeritavat taset asjaomases liikmesriigis;
b) „riskikategooria”– üks raudtee riskikategooriatest, mis on määratud kindlaks direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõike 4 punktides a ja b;
c) „ohutuse suurendamise kava”– graafik ühe või mitme riskikategooria riski vähendamiseks vajaliku organisatsioonilise struktuuri, kohustuste, korra, toimingute, suutlikkuse ja vahendite rakendamiseks;
d) „surmajuhtumid ja kaalutud rasked vigastused”– raskete õnnetusjuhtumite tagajärgede mõõtühik, milles üks raske vigastus on statistiliselt võrdne 0,1 surmajuhtumiga;
e) „raudteeületuskoha kasutajad”– kõik isikud, kes ületavad raudteed raudteeületuskohas mis tahes transpordivahendiga või jalgsi;
f) „töötajad” või „töötajad, sealhulgas lepingulised töötajad”– isikud, kelle töö on seotud raudteega ja kes töötavad õnnetuse juhtumise hetkel; mõiste hõlmab rongi personali ning isikuid, kes käsitlevad veeremit ja infrastruktuurirajatisi;
g) „raudtee territooriumil loata viibivad isikud”– isikud, kes viibivad raudtee territooriumil, kui seal viibimine on keelatud, välja arvatud raudteeületuskohtade kasutajad;
h) „muud isikud (kolmandad isikud)”– kõik isikud, keda ei ole määratletud reisijate, töötajate (sealhulgas lepingulised töötajad), raudteeületuskoha kasutajate või raudtee territooriumil loata viibivate isikutena;
i) „risk ühiskonnale tervikuna”– kollektiivne risk kõigile direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõike 4 punktis a loetletud inimrühmadele;
j) „reisirongikilomeeter”– mõõtühik, mis vastab reisirongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale; arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad;
k) „rööbasteekilomeeter”– liikmesriikides asuva raudteevõrgu pikkus kilomeetrites; arvesse on võetud mitme rööbasteega raudtee igat rööbasteed.
Artikkel 4
Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide arvutamise ning nende saavutamise hindamise meetodid
1. Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide arvutamiseks ning nende saavutamise hindamiseks kohaldatakse lisas kirjeldatud meetodit.
2. Agentuur teeb komisjonile ettepaneku lisa punkti 2.1 kohaselt arvutatud riiklike kontrollväärtuste ja neist lisa punktis 2.2 sätestatud meetodil tuletatud ühiste ohutuseesmärkide kohta. Kui komisjon on riiklikud kontrollväärtused ja ühised ohutuseesmärgid vastu võtnud, hindab agentuur kooskõlas lisa 3. peatükiga nende saavutamist liikmesriikides.
3. Ühiste ohutuseesmärkide arvestuslike kulude ja tulude hinnangut, millele on osutatud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõikes 3, kohaldatakse üksnes nende liikmesriikide suhtes, kelle riiklikud kontrollväärtused igas riskikategoorias on kõrgemad kui vastavad ühised ohutuseesmärgid.
Artikkel 5
Jõustamismeetmed
Vastavalt saavutuste hindamise eri lõpptulemustele, millele on osutatud lisa punktis 3.1.5, võetakse järgmised jõustamismeetmed:
|
a)
|
ohutustaseme võimaliku halvenemise korral saadavad asjaomased liikmesriigid komisjonile aruande, milles selgitatakse saadud tulemuste tõenäolisi põhjuseid;
|
|
b)
|
ohutustaseme tõenäolise halvenemise korral saadavad asjaomased liikmesriigid komisjonile aruande, milles selgitatakse saadud tulemuste tõenäolisi põhjuseid, ja esitavad vajaduse korral ohutuse suurendamise kava.
|
Komisjon võib paluda agentuurilt tehnilist arvamust, et hinnata liikmesriikide poolt punktides a ja b osutatud korras esitatud teavet ja tõendeid.
Artikkel 6
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 5. juuni 2009
Komisjoni nimel
asepresident
Antonio TAJANI
(1) ELT L 164, 30.4.2004, lk 44. Parandatud väljaandes ELT L 220, 21.6.2004, lk 16.
(2) ELT L 14, 21.1.2003, lk 1.
LISA
1. Statistilised allikad ja mõõtühikud riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide arvutamiseks
1.1. Statistilised allikad
|
1.1.1.
|
Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide arvutamisel kasutatakse raudteeõnnetusjuhtumeid ning nende tagajärgi käsitlevaid andmeid, mis on esitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 91/2003 H lisale ning direktiivi 2004/49/EÜ artiklite 5 ja 18 ning I lisa sätetele.
|
|
1.1.2.
|
Kui ühiste ohutuseesmärkide esimese komplekti kindlaksmääramisel on vastuolus andmed, mis on pärit punktis 1.1.1 osutatud kahest allikast, on määruse (EÜ) nr 91/2003 H lisa kohaselt esitatud andmed tähtsamad.
|
|
1.1.3.
|
Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide väärtuste määramisel kasutatavate andmete aegread hõlmavad nelja viimast aastat, mille kohta on andmed esitatud. Agentuur teeb hiljemalt 31. jaanuaril 2011 komisjonile ettepaneku võtta vastu ajakohastatud riiklikud kontrollväärtused ja ühiste ohutuseesmärkide väärtused, mille arvutamisel on kasutatud kuue viimase aasta andmeid.
|
1.2. Riiklike kontrollväärtuste mõõtühikud
|
1.2.1.
|
Riiklike kontrollväärtuste mõõtühikud on väljendatud kooskõlas riski matemaatilise määratlusega. Surmajuhtumid ja kaalutud rasked vigastused on õnnetusjuhtumite tagajärjed, mida võetakse arvesse iga riskikategooria puhul.
|
|
1.2.2.
|
Iga riskikategooria riikliku kontrollväärtuse kvantifitseerimisel kasutatavad mõõtühikud on sätestatud 1. liites ning on saadud punktis 1.2.1 ja vajaduse korral punktis 1.2.3 osutatud põhimõtete ja mõistete kohaldamise tulemusel. Mõõtühikud sisaldavad 1. liites loetletud skaleerimisühikuid, mida kasutatakse riiklike kontrollväärtuste normimiseks.
|
|
1.2.3.
|
Riskikategooriatele „reisijad” ja „raudteeületuskoha kasutajad” määratakse kummalegi kaks riiklikku kontrollväärtust, mida väljendavad 1. liites osutatud kaks eri mõõtühikut. Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamisel, millele on osutatud 3. peatükis, loetakse piisavaks vastavust vähemalt ühele kõnealustest riiklikest kontrollväärtustest.
|
1.3. Ühiste ohutuseesmärkide mõõtühikud
|
1.3.1.
|
Iga riskikategooria ühise ohutuseesmärgi kvantifitseerimisel kasutatakse riiklike kontrollväärtuste mõõtühikuid, mida on kirjeldatud punktis 1.2.
|
2. Riiklike kontrollväärtuste arvutamise ja ühiste ohutuseesmärkide tuletamise meetod
2.1. Riiklike kontrollväärtuste arvutamise meetod
|
2.1.1.
|
Iga liikmesriigi ja iga riskikategooria riiklik kontrollväärtus arvutatakse järgmistes etappides:
|
a)
|
arvutatakse 1. liites loetletud vastavate mõõtühikute väärtused, võttes arvesse punktis 1.1 osutatud andmeid ja sätteid;
|
|
b)
|
analüüsitakse punktis a kirjeldatud protsessi tulemusi, et kontrollida, kas surmajuhtumite ja kaalutud raskete vigastuste nullväärtused asjaomaste aastate ohutustaseme puhul esinevad ja korduvad;
|
|
c)
|
kui punktis b osutatud nullväärtusi on kõige enam kaks, tehakse arvutus punktis a osutatud väärtuste kaalutud keskmisega, nagu on kirjeldatud punktis 2.3; saadud väärtus on riiklik kontrollväärtus;
|
|
d)
|
kui punktis b osutatud nullväärtusi on enam kui kaks, määrab agentuur oma äranägemise järgi riikliku kontrollväärtuse, mis määratakse kindlaks pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga.
|
|
2.2. Riiklikest kontrollväärtustest ühiste ohutuseesmärkide tuletamise meetod
|
2.2.1.
|
Kui iga liikmesriigi riiklik kontrollväärtus on arvutatud punktis 2.1 sätestatud korras, määratakse iga riskikategooria ühise ohutuseesmärgi väärtuseks madalam väärtus järgmistest:
|
a)
|
liikmesriikide suurim riiklik kontrollväärtus;
|
|
b)
|
kõnealuse riikliku kontrollväärtusega seotud riski Euroopa keskmise kümnekordne väärtus.
|
|
|
2.2.2.
|
Punkti 2.2.1 alapunktis b osutatud Euroopa keskmise arvutamisel kumuleeritakse kõigi liikmesriikide asjakohased andmed, kasutades 1. liites loetletud vastavaid mõõtühikuid ja punktis 2.3 kirjeldatud kaalutud keskmist.
|
2.3. Kaalutud keskmise määramine riiklike kontrollväärtuste arvutamiseks
|
2.3.1.
|
Iga liikmesriigi ja iga riskikategooria puhul, mille suhtes võib kohaldada kaalutud keskmist vastavalt punkti 2.1.1 alapunktile c, arvutatakse riiklik kontrollväärtus NRVY Y aasta kohta (Y = 2009 ja 2011) järgmiselt:
|
a)
|
arvutatakse 1. liites loetletud vastavate mõõtühikute aastased väärtused OBSi
(i = vaatlusalune aasta), kasutades viimaste n aastate andmeid vastavalt punkti 2.1.1 alapunktile a (esialgne n = 4; alates 2011. aastast n = 6);
|
|
b)
|
arvutatakse aastaste väärtuste OBSi
n aasta aritmeetiline keskmine (AV);
|
|
c)
|
arvutatakse AV ja iga aastase väärtuse OBSi
vahelise erinevuse absoluutväärtus ABSDIFFi
. Kui ABSDIFFi
< 0,01 * AV, määratakse ABSDIFFi
väärtuseks konstant 0,01 * AV;
|
|
d)
|
arvutatakse iga aasta i kaal (Wi
), võttes pöördväärtuse ABSDIFFi
-st;
|
|
e)
|
arvutatakse NRVY kaalutud keskmisena järgmiselt:
 ;
|
kus i on naturaalarv ja
|
if Y = 2009: x = Y – 5; N = Y – 2
if Y = 2011: x = Y – 7; N = Y – 2
|
|
|
3. Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks ettenähtud raamistiku näidis
3.1. Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamise meetod
|
3.1.1.
|
Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamisel kehtivad järgmised põhimõtted:
|
a)
|
iga sellise liikmesriigi ja iga sellise riskikategooria puhul, mille riiklikud kontrollväärtused võrduvad vastava ühise ohutuseesmärgiga või on sellest väiksemad, tähendab riikliku kontrollväärtuse saavutamine automaatselt ka ühiste ohutuseesmärkide saavutamist. Riiklike kontrollväärtuste saavutamist hinnatakse punktis 3.2 kirjeldatud korras, kusjuures riiklik kontrollväärtus väljendab sellega seotud riski suurimat aktsepteeritavat taset, ilma et sellega piirataks punktis 3.2.3 sätestatud tolerantsipiiri;
|
|
b)
|
iga sellise liikmesriigi ja iga sellise riskikategooria puhul, mille riiklikud kontrollväärtused on vastavast ühisest ohutuseesmärgist suuremad, tähistab asjaomane ühine ohutuseesmärk sellega seotud riski suurimat aktsepteeritavat taset. Ühiste ohutuseesmärkide saavutamist hinnatakse kooskõlas mõju hinnangust tulenevate nõuetega ja vajaduse korral ühiste ohutuseesmärkide järkjärgulise rakendamise ajakavaga vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõikele 3.
|
|
|
3.1.2.
|
Agentuur hindab kord aastas iga liikmesriigi ja iga riskikategooria riiklike kontrollväärtuste ning ühiste ohutuseesmärkide saavutamist, võttes arvesse nelja viimast aastat, mille kohta on andmed esitatud.
|
|
3.1.3.
|
Agentuur esitab hiljemalt iga aasta 31. märtsil komisjonile riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamise üldtulemused.
|
|
3.1.4.
|
Võttes arvesse punkti 1.1.3 sätteid, hindab agentuur alates 2012. aastast kord aastas riiklike kontrollväärtuste ning ühiste ohutuseesmärkide saavutamist, võttes arvesse viit viimast aastat, mille kohta on andmed esitatud.
|
|
3.1.5.
|
Punkti 3.1.1 kohase saavutuste hindamise tulemusi liigitatakse järgmiselt:
|
a)
|
nõuetekohane ohutustase;
|
|
b)
|
ohutustaseme võimalik halvenemine;
|
|
c)
|
ohutustaseme tõenäoline halvenemine.
|
|
3.2. Punkti 3.1.1 alapunktis a osutatud korrale vastava hindamise etapid
|
3.2.1.
|
Riiklike kontrollväärtuste saavutamist hinnatakse järgmistes punktides kirjeldatud neljas etapis. 2. liites on esitatud kõnealusele korrale vastava otsustamise üldine vooskeem, kus positiivsed ja negatiivsed otsust tähistavad nooled viitavad hindamise eri etappide positiivset või negatiivset tulemust.
|
|
3.2.2.
|
Hindamise esimeses etapis tehakse kindlaks, kas ohutustase vastab riiklikule kontrollväärtusele või mitte. Ohutustaseme hindamiseks kasutatakse 1. liites loetletud mõõtühikuid ja punktis 1.1 osutatud andmeid, mille aegread hõlmavad viimaseid vaatlusaluseid aastaid, nagu on sätestatud punktis 3.1. Ohutustaset väljendavad järgmised näitajad:
|
a)
|
ohutustase kõige viimasel aastal, mille kohta andmeid on esitatud;
|
|
b)
|
liikuv kaalutud keskmine (MWA), nagu on sätestatud punktis 3.3.
|
Punktide a ja b kohaldamisel saadud väärtusi võrreldakse riikliku kontrollväärtusega ning kui kumbki neist seda ei ületa, loetakse ohutustase nõuetekohaseks. Vastasel korral jätkatakse hindamist teises etapis.
|
|
3.2.3.
|
Hindamise teises etapis loetakse ohutustase nõuetekohaseks, kui liikuv kaalutud keskmine ei ületa riiklikku kontrollväärtust, millele on lisatud tolerantsipiir (20 %). Kui see tingimus on täitmata, palub agentuur asjaomase liikmesriigi ohutusasutusel esitada üksikasjad kõige tõsisemate tagajärgedega õnnetusjuhtumi (mida väljendavad surmajuhtumid ja kaalutud rasked vigastused) kohta, mis on toimunud punktis 3.1 osutatud viimastel vaatlusalustel aastatel, välja arvatud riikliku kontrollväärtuse määramisel kasutatud aastad.
Kõnealune õnnetusjuhtum arvatakse statistikast välja, kui see on tõsisemate tagajärgedega kui riikliku kontrollväärtuse määramisel kasutatud andmetes esinenud kõige raskem õnnetus. Seejärel arvutatakse liikuv kaalutud keskmine uuesti, et kontrollida, kas see jääb nimetatud tolerantsipiiri sisse või mitte. Kui jah, loetakse ohutustase nõuetekohaseks. Vastasel korral jätkatakse hindamist kolmandas etapis.
|
|
3.2.4.
|
Hindamise kolmandas etapis tehakse kindlaks, kas see on esimene kord kolme viimase aasta jooksul, kui hindamise teises etapis ei tõendatud nõuetekohast ohutustaset. Kui jah, loetakse hindamise kolmanda etapi tulemus positiivseks. Sõltumata kolmanda etapi tulemusest jätkatakse hindamist neljandas etapis.
|
|
3.2.5.
|
Hindamise neljandas etapis tehakse kindlaks, kas raskete õnnetusjuhtumite arv rongikilomeetri kohta on jäänud eelnevate aastatega võrreldes samaks (või on vähenenud). Hindamise kriteerium on, kas asjakohaste õnnetusjuhtumite arv rongikilomeetri kohta on statistiliselt oluliselt suurenenud. Selle hindamiseks kasutatakse Poissoni jaotuse ülemist tolerantsipiiri, millega määratakse kindlaks vastuvõetav variaablus, mis põhineb eri liikmesriikides aset leidnud õnnetusjuhtumite arvul.
Kui raskete õnnetusjuhtumite arv rongikilomeetrite kohta ei ületa nimetatud tolerantsipiiri, eeldatakse, et õnnetusjuhtumite arv ei ole statistiliselt oluliselt suurenenud, ja hindamise kõnealuse etapi tulemus loetakse positiivseks.
Sõltuvalt sellest, millise riskikategooriaga on seotud riiklikud kontrollväärused nende saavutamise hindamisel, võetakse hindamise kõnealuses etapis arvesse järgmisi raskeid õnnetusjuhtumeid:
|
a)
|
risk reisijatele: kõik asjakohased rasked õnnetusjuhtumid;
|
|
b)
|
risk töötajatele (sealhulgas lepingulised töötajad): kõik asjakohased rasked õnnetusjuhtumid;
|
|
c)
|
risk raudteeületuskoha kasutajatele: kõik asjakohased rasked õnnetusjuhtumid, mis liigitatakse raudteeületuskohal toimunud õnnetusjuhtumiks;
|
|
d)
|
risk raudtee territooriumil loata viibivatele isikutele: kõik asjakohased rasked õnnetusjuhtumid, mis liigitatakse inimestega toimunud õnnetusjuhtumiteks, mille on põhjustanud liikuv veerem;
|
|
e)
|
risk muudele isikutele: kõik asjakohased rasked õnnetusjuhtumid;
|
|
f)
|
risk ühiskonnale tervikuna: kõik rasked õnnetusjuhtumid.
|
|
3.3. Liikuva keskmise määramine riiklike kontrollväärtuste saavutamise iga-aastaseks hindamiseks
|
3.3.1.
|
Iga liikmesriigi ja iga riskikategooria puhul, mille suhtes kohaldatakse liikuvat kaalutud keskmist punktis 3.2 kirjeldatud hindamisetappide teostamiseks igal Y aastal (alates Y = 2010), arvutatakse liikuv kaalutud keskmine (MWAY) järgmiselt:
|
a)
|
arvutatakse 1. liites loetletud vastavate näitajate aastased väärtused OBSi
, kasutades punktis 1.1 osutatud allikatest saadud andmeid asjakohaste aastate kohta (indeksile i antakse alljärgnevalt esitatud valemis määratletud väärtused);
|
|
b)
|
arvutatakse aastaste väärtuste OBSi
n aasta aritmeetiline keskmine (AV); (esialgne n = 4; alates 2012. aastast n = 5);
|
|
c)
|
arvutatakse AV ja iga aastase väärtuse OBSi
vahelise erinevuse absoluutväärtus ABSDIFFi
. Kui ABSDIFFi
< 0,01 * AV, määratakse ABSDIFFi
väärtuseks konstant 0,01 * AV;
|
|
d)
|
arvutatakse kaal (Wi
), võttes pöördväärtuse ABSDIFFi
-st;
|
|
e)
|
arvutatakse MWAY järgmiselt:
 ;
|
kus i on naturaalarv ja
|
if Y = 2010 or 2011: x = Y – 5; N = Y – 2
if Y ≥ 2012: x = Y – 6; N = Y – 2
|
|
|
1. LIIDE
Riiklike kontrollväärtuste ja ühiste ohutusmeetodite mõõtühikud
|
Riskikategooria
|
Mõõtühikud
|
Skaleerimisühikud
|
|
|
|
1.1.
|
Raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud reisijate arv aastas / reisirongikilomeetrite arv aastas
|
|
Reisirongi-km aastas
|
|
1.2.
|
Raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud reisijate arv aastas / reisijakilomeetrite arv aastas
|
|
Reisija-km aastas
|
|
|
Raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud töötajate arv aastas / rongikilomeetrite arv aastas
|
Rongi-km aastas
|
|
3.
|
Raudteeületuskoha kasutajad
|
|
|
3.1.
|
Selliste raudteeületuskoha kasutajate arv aastas, kes on raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud / rongikilomeetrite arv aastas
|
|
Rongi-km aastas
|
|
3.2.
|
Selliste raudteeületuskoha kasutajate arv aastas, kes on raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud / (rongikilomeetrite arv aastas * raudteeületuskohtade arv) / rööbasteekilomeetrid)
|
|
(rongi-km aastas * raudteeületuskohtade arv) / rööbastee-km
|
|
|
Selliste muude isikutena määratletavate isikute arv aastas, kes on raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud / rongikilomeetrite arv aastas
|
Rongi-km aastas
|
|
5.
|
Raudtee territooriumil loata viibivad isikud
|
|
Selliste raudtee territooriumil loata viibivate isikute arv aastas, kes on raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud / rongikilomeetrite arv aastas
|
Rongi-km aastas
|
|
|
Selliste isikute koguarv aastas, kes on raskete õnnetuste tagajärjel surnud või vigastatud / rongikilomeetrite arv aastas
|
Rongi-km aastas
|
2. LIIDE
Lisa punkti 3.1.1 alapunktis a osutatud korrale vastava otsustamise vooskeem
