23.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 226/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 798/2008,

8. august 2008,

millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiivi 90/539/EMÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (1) eelkõige selle artikli 21 lõiget 1, artikli 22 lõiget 3, artiklit 23, artikli 24 lõiget 2 ning artikleid 26 ja 27a,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (2) eelkõige selle artikleid 10 ja 18,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ, (3) eelkõige selle artikli 29 lõike 1 neljandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (4) eelkõige selle artikli 22 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, millega sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (5) eelkõige selle artiklit 8, artikli 9 lõike 2 punkti b ja artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta, (6) eelkõige selle artikli 10 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (7) eelkõige selle artiklit 9,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (8) eelkõige selle artikli 11 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 90/539/EMÜ on kehtestatud veterinaarnõuded, millega reguleeritakse kodulindude ja haudemunade kolmandatest riikidest ühendusse importimist. Direktiivis on sätestatud, et kodulinnud ja haudemunad peavad vastama kõnealuses direktiivis esitatud tingimustele ja pärinema nimetatud direktiivi alusel koostatud loetellu kuuluvast kolmandast riigist või selle osast.

(2)

Direktiiviga 2002/99/EÜ on kehtestatud eeskirjad inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ja nendest valmistatud toodete ühendusse toomiseks kolmandatest riikidest. Direktiivis on sätestatud, et selliseid saadusi tohib ühendusse importida ainult juhul, kui need vastavad nõuetele, mida kohaldatakse nende saaduste tootmise, töötlemise ja turustamise etappide suhtes ühenduses, või kui need annavad samaväärsed loomatervishoiualased tagatised.

(3)

Komisjoni 28. augusti 2006. aasta otsusega 2006/696/EÜ (millega kehtestatakse nende kolmandate riikide loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde, haudemune, ühepäevaseid tibusid, kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, mune ja munatooteid ning määratletud patogeenivabasid mune, ja kohaldatavad veterinaarsertifikaatide nõuded) (9) esitatakse loetelu kolmandatest riikidest, kust võib kõnealust kaupa ühendusse importida ja sealt läbi vedada, ning sätestatakse veterinaarsertifikaatide nõuded.

(4)

Komisjoni 12. mai 1993. aasta otsusega 93/342/EMÜ, milles sätestatakse kriteeriumid kolmandate riikide liigitamiseks linnugripi ja Newcastle’i haiguse puhul (10) seoses eluskodulindude, haudemunade ja värske linnuliha impordiga ning komisjoni 7. juuni 1994. aasta otsusega 94/438/EÜ, milles sätestatakse kriteeriumid kolmandate riikide ja nende osade liigitamiseks seoses linnugripi ja Newcastle’i haigusega, pidades silmas värske linnuliha importi, (11) on sätestatud kriteeriumid kolmandate riikide liigitamiseks seoses linnugripi ja Newcastle’i haigusega, pidades silmas eluskodulindude, haudemunade ja kodulinnuliha importi.

(5)

Linnugripi tõrjet reguleerivaid ühenduse õigusakte on hiljuti uuendatud nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiviga 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta, (12) et võtta arvesse kõige uuemaid teadusandmeid ja -arenguid linnugripi epidemioloogia vallas ühenduses ja kõikjal maailmas. Haiguspuhangu korral kohaldatavate tõrjemeetmete ulatust on laiendatud ja see hõlmab nüüd lisaks kõrge patogeensusega klassikalisele lindude katkule ka madala patogeensusega linnugripi puhanguid, samuti on sätestatud kohustuslik linnugripi seire ja vaktsiinide ulatuslikum kasutamine kõnealuse haiguse tõrjeks.

(6)

Import kolmandatest riikides peab seega vastama tingimustele, mis on võrdväärsed ühenduses kohaldatavate tingimustega ja mis on kooskõlas rahvusvahelisele linnuliha ja linnukasvatussaadustega kauplemisele esitatavate muudetud nõuetega, mis on koostatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskirjade standardite (13) ja OIE maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu (14) alusel.

(7)

Argentina ja Iisrael on esitanud oma linnugripi seire programmid komisjonile hindamiseks. Komisjon on neid programme kontrollinud ning need vastavad asjaomastele ühenduse sätetele ja seetõttu tuleks käesoleva määruse I lisa 1. osa 7. veerus osutada nende programmide positiivsele hinnangule.

(8)

Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 21 lõikes 2 on sätestatud teatavad punktid, mida tuleb arvesse võtta otsustamisel, kas kolmanda riigi või selle osa võib kanda nende kolmandate riikide loetelusse, millest võib ühendusse importida kodulinde ja haudemune; sellised punktid on näiteks kodulindude tervislik seisund, kolmanda riigi poolt seoses nakkavate loomahaiguste esinemisega, kaasa arvatud linnugripp ja Newcastle’i haigus, edastatava teabe regulaarsus ja kiirus ning loomahaiguste ennetamise ja tõrje eeskirjad kõnealuses kolmandas riigis.

(9)

Direktiivi 2002/99/EÜ artiklis 8 on sätestatud, et loetelu koostamisel sellistest kolmandatest riikidest või kolmandate riikide piirkondadest, kust lubatakse ühendusse importida teatavaid loomseid saadusi, tuleb eriti arvesse võtta teatud punkte, nagu karja tervislik seisund, kolmanda riigi poolt tema territooriumil esinevate loomataudide ja nakkavate loomahaiguste, eriti linnugripi ja Newcastle’i haiguse kohta edastatava teabe regulaarsust, kiirust ja täpsust ning üldist sanitaarseisundit kõnealuses kolmandas riigis, mis võib ohustada inimeste ja loomade tervist ühenduses.

(10)

Loomade tervishoiu huvides peaks käesolev määrus sätestama, et kaupu imporditakse ühendusse ainult neist kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest, kus kohaldatakse linnugripi seire programme ja linnugripi vastu vaktsineerimise kava, kui sellist vaktsineerimist tehakse.

(11)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2160/2003 peavad kolmandad riigid, kes soovivad lülituda või jääda niisuguste ühenduse õigusaktides sätestatud kolmandate riikide loeteludesse, millest liikmesriigid võivad importida nimetatud määrusega hõlmatud teatavaid linnulihatooteid, esitama komisjonile programmi, mis on samaväärne liikmesriikide kehtestatavate salmonellakontrolli programmidega, ning komisjon peab selle heaks kiitma. Nende programmide heakskiit tuleb ära märkida käesoleva määruse I lisa 1. osas.

(12)

Ühendus ja teatavad kolmandad riigid soovivad lubada heakskiidetud piirkondadest pärinevate kodulindude ja linnukasvatussaadustega kauplemist ja seega tuleb ühenduse õigusaktides täpsemalt sätestada kodulindude ja linnukasvatussaaduste impordi puhul piirkondadesse jaotamise põhimõte. Piirkondade jaotamise põhimõtte sätestas hiljuti OIE ülemaailmse kodulindude ja linnukasvatussaadustega kauplemise lihtsustamiseks ja seega tuleks nimetatud põhimõte lisada ühenduse õigusaktidesse.

(13)

Praegu ei näe ühenduse õigusaktid ette sertifikaate kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude hakkliha ja lihamassi ühendusse importimiseks teatavatel tervishoiualastel põhjustel, eriti toodete valmistamiseks kasutatava toorliha jälgitavuse tõttu. Vastavalt tuleks üksikasjalikumate teadusuuringute järel käesolevasse määrusesse kaasata nimetatud kaupu käsitlevate veterinaarsertifikaatide näidised.

(14)

Et tagada pädevatele asutustele teatavates olukordades veterinaarsertifikaatide suhtes suurem paindlikkus ja tuginedes mitme ühendusse kodulindude ja silerinnaliste lindude ühepäevaseid tibusid importiva kolmanda riigi esitatud palvetele, tuleks käesolevas määruses sätestada, et selliseid kaupu tuleb kontrollida partii teelesaatmisel, mitte veterinaarsertifikaadi väljastamise hetkel.

(15)

Kauplemise võimalike katkestuste vältimiseks tuleks käesoleva määruse I lisas esitatud ja enne veterinaarpiirangute kehtestamist toodetud kaupade importimist ühendusse lubada 90 päeva jooksul alates kõnealuse kauba suhtes kehtestatud piirangute kehtima hakkamise kuupäevast.

(16)

Kaliningradi geograafilise asendi tõttu, mis mõjutab ainult Lätit, Leedut ja Poolat, tuleks sätestada erinõuded saadetiste suhtes, mille transiit Venemaale ja Venemaalt toimub ühenduse kaudu.

(17)

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (15) on kehtestatud üldised ühenduse tervishoiueeskirjad ja neid kohaldatakse määruses nimetatud kaupade ühendusse importimise ja läbi ühenduse vedamise suhtes.

(18)

Lisaks sellele on nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/93/EÜ loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta (16) kehtestatud sertifitseerimisnõuded, mis on vajalikud kehtiva sertifikaadi väljaandmiseks ja võltsimise ärahoidmiseks. Seetõttu on käesolevas määruses asjakohane tagada, et eeskirjad ja põhimõtted, mida kohaldavad kolmandas riigis sertifikaate välja andvad ametnikud, annavad nimetatud direktiivis sätestatutega samaväärsed tagatised ning et käesolevas määruses sätestatud veterinaarsertifikaatide näidistes käsitletakse ainult asjaolusid, mida saab kinnitada sertifikaadi väljaandmise ajal.

(19)

Ühenduse õigusaktide selguse ja sidususe huvides tuleks tunnistada kehtetuks otsused 93/342/EMÜ, 94/438/EÜ ja 2006/696/EÜ ning asendada need käesoleva määrusega.

(20)

On asjakohane näha ette üleminekuperiood, et lubada liikmesriikidel ja majandusharul võtta meetmeid, mis on vajalikud käesolevas otsuses sätestatud kohaldatavate veterinaarsertifikaatide nõuete järgimiseks.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse veterinaarsertifikaatide nõuded järgmiste kaupade (edaspidi „kaubad”) ühendusse importimise suhtes ja ühenduse kaudu toimuva transiidi suhtes, kaasa arvatud ladustamine transiidi ajal:

a)

kodulinnud, haudemunad, ühepäevased tibud ja määratletud patogeenivabad munad;

b)

kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamass, munad ja munatooted.

Määruses sätestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, kust võib kaupu ühendusse importida.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata messidel, näitustel ja konkurssidel kasutatavate kodulindude suhtes.

3.   Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks sertifitseerimise erinõudeid, mis on sätestatud kolmandate riikidega sõlmitud ühenduse asjakohastes lepingutes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kodulinnud” — kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, põldpüüd ja silerinnalised linnud (Ratitae), keda kasvatatakse või hoitakse tehistingimustes tõuaretuse eesmärgil, toiduks ette nähtud liha või munade tootmiseks või uluklinnuvarude taastootmiseks;

2)

„haudemunad” — kodulindude munad, mis on ette nähtud inkubeerimiseks;

3)

„ühepäevased tibud” — kõik vähem kui 72 tunni vanused kodulinnud, keda ei ole veel söödetud, ning vähem kui 72 tunni vanused muskuspardid (Cairina moschata) või nende ristandid, olenemata sellest, kas neid on toidetud või mitte;

4)

„sugulinnud” — 72 tunni vanused või vanemad haudemunade tootmiseks ette nähtud kodulinnud;

5)

„produktiivlinnud” — 72 tunni vanused või vanemad kodulinnud, keda peetakse

a)

toiduks ette nähtud liha ja/või munade tootmiseks või

b)

uluklinnuvarude taastootmiseks;

6)

„määratletud patogeenivabad munad” — haudemunad, mis on pärit määratletud patogeenidest vabadest kanakarjadest, nagu on kirjeldatud Euroopa farmakopöas, (17) ja mis on ette nähtud üksnes diagnoosimiseks, uurimistööks või farmaatsias kasutamiseks;

7)

„liha” — järgmiste loomade söödavad osad:

a)

kodulinnud, kes liha puhul on tehistingimustes peetavad linnud, sealhulgas kodulindudeks mitte peetavad linnud, keda siiski peetakse tehistingimustes kodulindudena, välja arvatud silerinnalised linnud;

b)

looduslikud jahilinnud, keda kütitakse inimtoiduks;

c)

silerinnalised linnud;

8)

„lihamass” — toode, mis saadakse liha eemaldamisel lihaga kaetud kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi võtteid, mille tagajärjel lihaskiu struktuur hävib või muutub;

9)

„hakkliha” — konditustatud liha, mis on hakitud osakesteks ja sisaldab vähem kui 1 % soola;

10)

„tsoon” — selgelt määratletud kolmanda riigi osa, kuhu kuulub konkreetse haiguse suhtes eristatava tervisliku seisundiga loomade alamkogum ja mille puhul kohaldatakse käesoleva määrusega impordi suhtes sätestatud vajalikku seiret, kontrolli ja bio-ohutuse meetmeid;

11)

„piirkond” — üks või mitu linnukasvatusettevõtet kolmandas riigis ühise bio-ohutuse haldussüsteemiga, kuhu kuulub konkreetse haiguse või konkreetsete haiguste suhtes eristatava tervisliku seisundiga kodulindude alamkogum ja mille puhul kohaldatakse käesoleva määrusega impordi suhtes sätestatud vajalikku seiret, kontrolli ja bio-ohutuse meetmeid;

12)

„ettevõte” — ühel maa-alal paiknev rajatis või rajatise osa, kus toimub vähemalt üks järgmistest tegevustest:

a)

aretusettevõte: ettevõte, kus toodetakse haudemune sugulindude tootmiseks;

b)

paljundusettevõte: ettevõte, kus toodetakse haudemune produktiivlindude tootmiseks;

c)

kasvatusettevõte:

i)

kas sugulinnukasvatusettevõte, kus kasvatatakse sugulinde enne nende suguküpseks saamist, või

ii)

produktiivlinnukasvatusettevõte, kus kasvatatakse munevaid produktiivlinde enne nende munemisikka jõudmist;

d)

muude produktiivlindude pidamine;

13)

„haudejaam” — ettevõte, kus inkubeeritakse ja hautakse mune ning kes tarnib ühepäevaseid tibusid;

14)

„linnukari” — kõik ühesuguses tervislikus seisundis kodulinnud, keda hoitakse samas ruumis või samas tarandikus ja kes moodustavad ühe epidemioloogilise üksuse; siseruumides hoitavate kodulindude puhul hõlmab mõiste kõiki sama õhuruumi jagavaid linde;

15)

„linnugripp” — A-tüüpi gripiviiruse põhjustatud kodulindude nakkushaigus,

a)

mis kuulub alatüüpi H5 või H7;

b)

mille veenisisese patogeensuse indeks on kuuenädalastel kanapoegadel suurem kui 1,2 või

c)

mis põhjustab vähemalt 75 % suremust 4–8 nädala vanuste veenisiseselt nakatatud kanapoegade seas;

16)

„kõrge patogeensusega linnugripp” — kodulindude nakkushaigus, mida põhjustavad:

a)

linnugripi viiruste alatüübid H5 ja H7, mille mitmealuseliste aminohapete genoomijärjestuse kood hemaglutiinimolekuli lõhustumispiirkonnas sarnaneb teistel kõrge patogeensusega linnugripi viirustel vaadelduga, mis näitab, et peremeesorganismis üldlevinud proteaas võib hemaglutiinimolekuli lõhustada;

b)

linnugripp, nagu on määratletud punkti 15 alapunktides b ja c;

17)

„madala patogeensusega linnugripp” — kodulindude nakkushaigus, mida põhjustavad linnugripi viiruste alatüübid H5 ja H7, välja arvatud kõrge patogeensusega linnugripp;

18)

„Newcastle’i haigus” — kodulindude nakkushaigus:

a)

mida põhjustab paramüksoviirus-1 tüvi, mille intratserebraalse patogeensuse indeks ühepäevastel tibudel on kõrgem kui 0,7, või

b)

viiruses on tõendatud mitmealuseliste aminohapete esinemine (kas otseselt või deduktsiooni teel) F2 proteiini ja fenüülalaniini C-lõpus jäägiga 117, mis on F1 proteiini N-lõpp; termin „mitmealuselised aminohapped” viitab vähemalt kolmele arginiini või lüsiini jäägile vahemikus 113–116; aminohapete jääkidele omase mustri tõendamise ebaõnnestumise puhul antud punktis kirjeldatud viisil tuleb isoleeritud viirust kirjeldada intratserebraalse patogeensuse indeksi testi abil; antud mõiste puhul nummerdatakse aminohapete jäägid alates F0 geeni nukleotiidide järjestusest tuletatud aminohappe N-lõpust, 113–116 vastab jääkidele -4 kuni -1 lõhustumispiirkonnast;

19)

„ametlik veterinaararst” — pädeva asutuse määratud veterinaararst;

20)

„nakatunud loomade eristamine vaktsineeritud loomadest (DIVA strateegia)” — vaktsineerimisstrateegia, mis võimaldab teha vahet vaktsineeritud/nakatunud ja vaktsineeritud/nakatumata loomade vahel, kasutades selleks epideemilise ehk väliviiruse vastaste antikehade avastamiseks ette nähtud diagnostilist testi ja vaktsineerimata sentinellilinde.

II PEATÜKK

ÜLDISED IMPORDI- JA TRANSIIDITINGIMUSED

Artikkel 3

Kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest pärit kaupu võib ühendusse importida ja vedada läbi ühenduse

Kaupu imporditakse ühendusse ja veetakse läbi ühenduse ainult I lisa 1. osas esitatud tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest.

Artikkel 4

Veterinaarsertifikaadid

1.   Ühendusse imporditavatel kaupadel peab olema veterinaarsertifikaat, nagu on viidatud I lisa 1. osas esitatud tabeli 4. veerus, mis on väljastatud kõnealusele kaubale, täidetud vastavalt märkmetele ja nimetatud lisa 2. osas esitatud veterinaarsertifikaatide näidistele („sertifikaat”).

2.   Kodulindude ja ühepäevaste tibude importimisel lisatakse veterinaarsertifikaatidele laeva kapteni deklaratsioon, nagu on sätestatud II lisas, kui nimetatud kaupade transport toimub kas või osaliselt laevaga.

3.   Kodulindude, haudemunade ja ühepäevaste tibudega, mida veetakse läbi ühenduse, peavad kaasas olema:

a)

lõikes 1 nimetatud veterinaarsertifikaat, millel on märge „veoks läbi ELi”, ning

b)

sertifikaat, mida nõuab sihtriigiks olev kolmas riik.

4.   Määratletud patogeenivabade munade, kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamassi ning munade ja munatoodetega, mida veetakse läbi ühenduse, peab kaasas olema sertifikaat, mis on koostatud kooskõlas XI lisas sätestatud näidissertifikaadiga ning vastab selles sätestatud tingimustele

5.   Käesoleva määruse mõistes võib transiit hõlmata ladustamist kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artiklitega 12 ja 13.

6.   Kasutada võib elektroonilisi sertifikaate ning muid kokkulepitud süsteeme, mis on ühtlustatud ühenduse tasandil.

Artikkel 5

Impordi ja transiitveo tingimused

1.   Ühendusse imporditavad ja ühendust transiidina läbivad kaubad peavad vastama artiklites 6 ja 7 ning III peatükis sätestatud tingimustele.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata üksiksaadetiste suhtes, milles on vähem kui 20 kodulindu, v.a silerinnalised kodulinnud, haudemunad või ühepäevased tibud. Selliseid üksiksaadetisi võib importida ainult kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest, millest selline import on lubatud ja mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond on loetletud I lisa 1. osas esitatud tabeli 1. ja 3. veerus ning tabeli 4. veerus on sätestatud asjaomase kauba veterinaarsertifikaadi näidis;

b)

nende suhtes ei kohaldata impordikeeldu loomatervishoiuga seotud põhjustel;

c)

imporditingimused sisaldavad impordijärgse isolatsiooni või karantiini nõuet.

3.   Lõikes 1 viidatud kaubad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

lisatagatised, nagu on määratletud I lisa 1. osas esitatud tabeli 5. veerus;

b)

6. veerus esitatud eritingimused ja vajaduse korral I lisa 1. osas esitatud tabeli veerus 6A esitatud lõppkuupäevad ja veerus 6B esitatud algkuupäevad;

c)

loomatervishoiualased lisatagatised, kui seda nõuab sihtliikmesriik ja neile viidatakse sertifikaadis;

d)

salmonellakontrolli programmi heakskiitmisega seonduvaid piiranguid kohaldatakse vaid juhul, kui neile osutatakse I lisa 1. osas esitatud tabeli vastavas veerus.

Artikkel 6

Uuringute, proovide võtmise ja analüüside tegemise kord

Kui kaupade importimiseks ühendusse on sertifikaatide alusel vaja teha uuringuid, võtta proove ja teha analüüse seoses klassikalise lindude katku, mükoplasma, Newcastle’i haiguse, salmonella või muude looma või inimese tervishoiuohutuse seisukohast oluliste haigustekitajatega, imporditakse kõnealused kaubad ühendusse ainult pärast seda, kui asjaomase kolmanda riigi pädev asutus või vajaduse korral sihtliikmesriigi pädev asutus on teinud antud uuringud, võtnud proove ja teinud analüüsid vastavalt III lisale.

Artikkel 7

Haigusest teatamisele esitatavad nõuded

Kaubad imporditakse ühendusse kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest ainult siis, kui asjaomane kolmas riik

a)

teatab komisjonile haigusolukorrast 24 tunni jooksul alates kinnituse saamisest kõrge patogeensusega linnugripi või Newcastle’i haiguse esmasest puhangust;

b)

esitab nimetatud haiguste esmaste puhangute viiruse isolaadid viivitamata ühenduse linnugripi ja Newcastle’i haiguse tugilaborile, (18) selliseid viiruse isolaate ei pea aga esitama munade, munatoodete ja määratletud patogeenivabade munade impordi korral kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest, kust on lubatud selliste kaupade import ühendusse;

c)

edastab komisjonile regulaarselt uusi andmeid haigusolukorra kohta.

III PEATÜKK

LOOMADE TERVISLIK SEISUND NENDE PÄRITOLUKOHAKS OLEVATES KOLMANDATES RIIKIDES, TERRITOORIUMIDEL, TSOONIDES JA PIIRKONDADES SEOSES LINNUGRIPI JA NEWCASTLE’I HAIGUSEGA

Artikkel 8

Linnugripist vabad kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad

1.   Käesolevas määruses peetakse kolmandat riiki, territooriumi, tsooni ja piirkonda, millest kaupa ühendusse imporditakse, linnugripist vabaks, kui

a)

kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas ei ole linnugrippi esinenud vähemalt 12 kuu jooksul enne sertifitseerimist ametliku veterinaararsti poolt;

b)

kooskõlas artikliga 10 on kohaldatud linnugripi seire programmi vähemalt kuue kuu jooksul enne käesoleva lõike punktis a viidatud sertifitseerimist, kui sertifikaadis on nii nõutud.

2.   Kui kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas, mis on eelnevalt olnud linnugripist vaba, nagu on viidatud lõikes 1, tekib kõnealuse haiguse puhang, siis peetakse seda kolmandat riiki, territooriumi, tsooni või piirkonda taas linnugripist vabaks pärast järgmiste tingimuste täitmist:

a)

kõrge patogeensusega linnugripi puhul on haiguse kontrollimiseks rakendatud hukkamispoliitikat;

b)

madala patogeensusega linnugripi puhul on rakendatud kas hukkamispoliitikat või on kodulinnud haiguse tõrje eesmärgil tapetud;

c)

kõiki eelnevalt nakatatud ettevõtteid on piisavalt puhastatud ja desinfitseeritud;

d)

kooskõlas IV lisa II osaga on kolme kuu jooksul pärast punktis c nimetatud puhastamis- ja desinfitseerimistegevust tehtud negatiivseid tulemusi andev linnugripi seire.

Artikkel 9

Kõrge patogeensusega linnugripist vabad kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad

1.   Käesolevas määruses peetakse kolmandat riiki, territooriumi, tsooni ja piirkonda, millest kaupa ühendusse imporditakse, kõrge patogeensusega linnugripist vabaks, kui kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas ei ole kõnealust haigust esinenud vähemalt 12 kuu jooksul enne sertifitseerimist ametliku veterinaararsti poolt.

2.   Kui kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas, mis on eelnevalt olnud kõrge patogeensusega linnugripist vaba, nagu on viidatud lõikes 1, tekib kõnealuse haiguse puhang, siis peetakse seda kolmandat riiki, territooriumi, tsooni või piirkonda taas kõrge patogeensusega linnugripist vabaks pärast järgmiste tingimuste täitmist:

a)

haiguse kontrollimiseks on rakendatud hukkamispoliitikat ja kõiki eelnevalt nakatatud ettevõtteid on piisavalt puhastatud ja desinfitseeritud;

b)

kooskõlas IV lisa II osaga on kolme kuu jooksul pärast punktis a nimetatud hukkamispoliitika rakendamist ning puhastamis- ja desinfitseerimistegevust tehtud linnugripi seire.

Artikkel 10

Linnugripi seire programmid

Kui sertifikaadis nõutakse linnugripi seire programmi, imporditakse ühendusse kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest kaupu vaid juhul, kui:

a)

kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis ja piirkonnas on kohaldatud vähemalt kuue kuu jooksul I lisa 1. osas esitatud tabeli 7. veerus esitatud linnugripi seire programmi ja kõnealune programm vastab nõuetele,

i)

mis on sätestatud IV lisa I osas või

ii)

OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjade standardites (19);

b)

kolmas riik teatab komisjonile oma linnugripi seire programmis tehtavatest muudatustest.

Artikkel 11

Vaktsineerimine linnugripi vastu

Kui kolmandates riikides, territooriumidel, tsoonides ja piirkondades vaktsineeritakse linnugripi vastu, siis imporditakse ühendusse linnuliha ja muid vaktsineeritud kodulindudest saadud kaupu vaid juhul, kui

a)

kolmas riik viib läbi vaktsineerimise linnugripi vastu I lisa 1. osas esitatud tabeli 8. veerus esitatud vaktsineerimiskava alusel ja kõnealune kava vastab V lisas esitatud nõuetele;

b)

kolmas riik teatab komisjonile oma linnugripi seire programmis tehtavatest muudatustest.

Artikkel 12

Newcastle’i haigusest vabad kolmandad riigid, territooriumid, tsoonid ja piirkonnad

1.   Käesolevas määruses peetakse kolmandat riiki, territooriumi, tsooni ja piirkonda, millest kaupa ühendusse imporditakse, Newcastle’i haigusest vabaks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis ja piirkonnas ei ole Newcastle’i haigust esinenud vähemalt 12 kuu jooksul enne sertifitseerimist ametliku veterinaararsti poolt;

b)

vähemalt käesoleva lõike punktis a viidatud ajavahemiku vältel ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu, kasutades vaktsiine, mis ei vasta VI lisas esitatud Newcastle’i haiguse tunnustatud vaktsiinide kriteeriumidele.

2.   Kui kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas, mis on eelnevalt olnud Newcastle’i haigusest vaba, nagu on viidatud lõikes 1, tekib kõnealuse haiguse puhang, siis peetakse antud kolmandat riiki, territooriumi, tsooni ja piirkonda taas sellest haigusest vabaks pärast järgmiste tingimuste täitmist:

a)

haiguse tõrjeks on rakendatud hukkamispoliitikat;

b)

kõiki eelnevalt nakatatud ettevõtteid on piisavalt puhastatud ja desinfitseeritud;

c)

vähemalt kolme kuu jooksul pärast punktides a ja b viidatud hukkamispoliitika rakendamist ning puhastamis- ja desinfitseerimistegevust

i)

saab kolmanda riigi pädev asutus kinnitada kõnealuse haiguse puudumist kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis ja piirkonnas tõhusate uuringute abil, mis hõlmavad laboratoorset kontrolli seoses haiguspuhanguga;

ii)

ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu, kasutades vaktsiine, mis ei vasta VI lisas esitatud Newcastle’i haiguse tunnustatud vaktsiinide kriteeriumidele.

Artikkel 13

Newcastle’i haiguse vaktsiinide kasutamise erandid

1.   Artikli 1 lõike 1 punktis a viidatud kaupade puhul ja erandina artikli 12 lõike 1 punktist b ja artikli 12 lõike 2 punkti c alapunktist ii peetakse kolmandat riiki, territooriumi, tsooni ja piirkonda Newcastle’i haigusest vabaks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

kolmas riik, territoorium, tsoon ja piirkond võimaldab kasutada vaktsiine, mis on kooskõlas VI lisa I osas esitatud üldkriteeriumidega, kuid mitte nimetatud lisa II osas esitatud erikriteeriumidega;

b)

täidetakse VII lisa I osas esitatud tervishoiualaseid lisanõudeid.

2.   Artikli 1 lõike 1 punktis b viidatud kaupade puhul ja erandina artikli 12 lõike 1 punktist b ja artikli 12 lõike 2 punkti c alapunktist ii peetakse kolmandat riiki, territooriumi, tsooni ja piirkonda, millest on lubatud linnuliha import ühendusse, Newcastle’i haigusest vabaks, kui täidetakse VII lisa II osas sätestatud tervishoiualaseid lisanõudeid.

IV PEATÜKK

IMPORDI ERITINGIMUSED

Artikkel 14

Kodulindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude impordi eritingimused

1.   Lisaks II ja III peatükis sätestatud tingimustele kohaldatakse järgmisi eritingimusi järgmiste kaupade impordi suhtes:

a)

muude lindude kui silerinnaliste kodulindude sugu- ja produktiivlindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude suhtes kohaldatakse VIII lisas esitatud nõudeid;

b)

aretuseks või tootmiseks ette nähtud silerinnaliste lindude, nende haudemunade ja ühepäevaste tibude suhtes kohaldatakse IX lisas esitatud nõudeid.

2.   Lõikes 1 sätestatud tingimusi ei kohaldata üksiksaadetiste suhtes, milles on vähem kui 20 kodulindu, v.a silerinnalised kodulinnud, haudemunad või ühepäevased tibud.

Artikkel 15

Määratletud patogeenivabade munade impordi eritingimused

Lisaks artiklites 3–6 sätestatud tingimustele peavad ühendusse imporditavad määratletud patogeenivabad munad olemas kooskõlas järgmiste nõuetega:

a)

munad märgistatakse päritoluriigiks oleva kolmanda riigi ISO koodi ja päritoluettevõtte loanumbriga;

b)

iga määratletud patogeenivabade munade pakend sisaldab ainult samast päritoluriigiks olevast kolmandast riigist, samast ettevõttest ja samalt kaubasaatjalt pärit mune ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

i)

munadel esitatud teave vastavalt punktile a;

ii)

hästi nähtav ja loetav märge, et saadetis sisaldab määratletud patogeenivabasid mune;

iii)

kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress;

c)

ühendusse imporditavad määratletud patogeenivabad munad tuleb pärast impordikontrolli rahuldavat läbimist transportida otse nende lõppsihtkohta.

Artikkel 16

Kodulindude ja ühepäevaste tibude transpordi eritingimused

Ühendusse imporditavaid kodulinde ja ühepäevaseid tibusid

a)

ei laadita transpordivahendile, mis veab halvema tervisliku seisundiga kodulinde ja ühepäevaseid tibusid;

b)

ühendusse transportimise vältel ei transpordita läbi kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna, millest selliseid kodulinde ja ühepäevaseid tibusid ei ole lubatud ühendusse importida, ega laadita seal maha.

Artikkel 17

Silerinnaliste lindude impordi eritingimused

Ühendusse võib importida vaid liha, mis on saadud silerinnalistelt lindudelt, kelle suhtes on kohaldatud X lisa II osas sätestatud kaitsemeetmeid seoses Krimmi-Kongo hemorraagilise palavikuga.

V PEATÜKK

TRANSIIDI ERITINGIMUSED

Artikkel 18

Transiidi erand läbi Läti, Leedu ja Poola

1.   Erandina artikli 4 lõikest 4 on komisjoni otsuse 2001/881/EÜ (20) lisas loetletud Läti, Leedu ja Poola piiripunktide vahel maanteed või raudteed mööda lubatud selliste kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamassi ning munade, munatoodete ja määratletud patogeenivabade munade saadetiste transiit, mis on pärit Venemaalt või mis viiakse otse või kolmanda riigi kaudu Venemaale, järgmistel tingimustel:

a)

saadetis kannab ühendusse sisenemise piiripunktis pädeva asutuse ametliku veterinaararsti poolt pandud seerianumbriga plommi;

b)

saadetisega kaasas olevad ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumendid kannavad igal lehel ühendusse sisenemise piiripunktis pädeva asutuse ametliku veterinaararsti poolt pandud templit „Ainult transiidiks läbi EÜ Venemaale”;

c)

järgitakse direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d)

ühendusse sisenemise piiripunktis on ametlik veterinaararst ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis tõendanud, et saadetis on transiidiks vastuvõetav.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud saadetisi ei või direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõike 4 ja artikli 13 kohaselt ühenduse territooriumil maha laadida ega ladustada.

3.   Pädev asutus kontrollib regulaarselt ühenduse territooriumilt välja viidavate ja lõikes 1 osutatud saadetiste arvu ja toodete koguse vastavust ühendusse sisenevate saadetiste arvule ja toodete kogusele.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Otsused 93/342/EMÜ, 94/438/EÜ ja 2006/696/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt XII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 20

Üleminekusätted

Kaupu, millele on kooskõlas otsustega 93/342/EMÜ, 94/438/EÜ ja 2006/696/EÜ väljastatud asjakohased veterinaarsertifikaadid, võib ühendusse importida ja need võivad ühendust transiidina läbida kuni 15. veebruarini 2009.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1)  EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/729/EÜ (ELT L 294, 13.11.2007, lk 26).

(2)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(3)  EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(4)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(5)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(6)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1237/2007 (ELT L 280, 24.10.2007, lk 5).

(7)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1243/2007 (ELT L 281, 25.10.2007, lk 8).

(8)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(9)  ELT L 295, 25.10.2006, lk 1. Otsust on viimatud muudetud määrusega (EÜ) nr 1237/2007.

(10)  EÜT L 137, 8.6.1993, lk 24. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/696/EÜ.

(11)  EÜT L 181, 15.7.1994, lk 35; parandatud väljaandes ELT L 187, 26.5.2004, lk 8.

(12)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(13)  http://www.oie.int/eng/normes/mcode/en_sommaire.htm (uusim versioon).

(14)  http://www.oie.int/eng/normes/en_mmanual.htm?e1d10 (uusim versioon).

(15)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(16)  EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28.

(17)  http://www.edqm.eu (uusim versioon).

(18)  Veterinary Laboratories Agency, New Haw, Weybridge, Surrey KT 153NB, Ühendkuningriik.

(19)  http://www.oie.int/eng/normes/mcode/en_sommaire.htm

(20)  EÜT L 326, 11.12.2001, lk 44.

I LISA

KODULINNUD, HAUDEMUNAD, ÜHEPÄEVASED TIBUD, MÄÄRATLETUD PATOGEENIVABAD MUNAD, LIHA, HAKKLIHA, LIHAMASS, MUNAD JA MUNATOOTED

1. OSA

Kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu

Kolmanda riigi või territooriumi ISO kood ja nimi

Kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna kood

Kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna kirjeldus

Veterinaarsertifikaat

Eritingimused

Eritingimused

Linnugripi seire seisund

Linnugripi vastu vaktsineerimise seisund

Salmonellakontrolli seisund

Näidis(ed)

Lisatagatised

Lõppkuupäev (1)

Alguskuupäev (2)

1

2

3

4

5

6

6A

6B

7

8

9

AL — Albaania

AL-0

Kogu riik

EP, E

 

 

 

 

 

 

 

AR — Argentina

AR-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

A

 

 

POU, RAT, EP, E

 

 

 

 

 

 

WGM

VIII

 

 

 

 

 

AU — Austraalia

AU-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

P1

EP, E

 

 

 

 

 

 

BPP, DOC, HEP, SRP

 

 

 

 

 

 

BPR

I

 

 

 

 

 

DOR

II

 

 

 

 

 

HER

III

 

 

 

 

 

POU

VI

 

 

 

 

 

RAT

VII

 

 

 

 

 

BR — Brasiilia

BR-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

BR-1

Järgmised osariigid:

Rio Grande do Sul, Santa Catarina, Paraná, São Paulo ja Mato Grosso do Sul

RAT, BPR, DOR, HER, SRA

 

 

 

 

 

 

P1

BR-2

Järgmised osariigid:

Mato Grosso, Paraná, Rio Grande do Sul, Santa Catarina ja São Paulo

BPP, DOC, HEP, SRP

 

 

 

 

 

 

BR-3

Liiduringkond ja järgmised osariigid:

Goiás, Minas Gerais, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Paraná, Rio Grande do Sul, Santa Catarina ja São Paulo

WGM

VIII

 

 

 

 

 

EP, E, POU

 

 

 

 

 

 

BW — Botswana

BW-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

EP, E

 

 

 

 

 

 

 

BPR

I

 

 

 

 

 

 

DOR

II

 

 

 

 

 

 

HER

III

 

 

 

 

 

 

RAT

VII

 

 

 

 

 

 

CA — Kanada

CA-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

EP, E

 

 

 

 

 

 

 

BPR, BPP, DOC, DOR, HEP, HER, SRA, SRP

IV

 

 

 

 

 

 

WGM

VIII

 

 

 

 

 

 

POU, RAT

 

 

 

 

 

 

 

CH — Šveits

CH-0

Kogu riik

 (3)

 

 

 

 

 

 

 

CL — Tšiili

CL-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

P1

EP, E,

 

 

 

 

 

 

BPR, BPP, DOC, DOR, HEP, HER, SRA, SRP

 

 

 

 

 

 

WGM

VIII

 

 

 

 

 

POU, RAT

 

 

 

 

 

 

CN — Hiina (Rahvavabariik)

CN-0

Kogu riik

EP

 

 

 

 

 

 

 

CN-1

Shandongi provints

POU, E

VI

P2

6.2.2004

—

 

 

 

GL — Gröönimaa

GL-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

EP, WGM

 

 

 

 

 

 

 

HK — Hongkong

HK-0

Hongkongi erihalduspiirkonna kogu territoorium

EP

 

 

 

 

 

 

 

HR — Horvaatia

HR-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

P1

BPR, BPP, DOR, DOC, HEP, HER, SRA, SRP

 

 

 

 

 

 

EP, E, POU, RAT, WGM

 

 

 

 

 

 

IL — Iisrael

IL-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

A

 

 

BPR, BPP, DOC, DOR, HEP, HER, SRP

IV

 

 

 

 

 

WGM

VIII

 

 

 

 

 

EP, E, POU, RAT

 

 

 

 

 

 

IN — India

IN-0

Kogu riik

EP

 

 

 

 

 

 

 

IS — Island

IS-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

EP, E

 

 

 

 

 

 

 

KR — Korea (Vabariik)

KR-0

Kogu riik

EP, E

 

 

 

 

 

 

 

ME — Montenegro

ME-O

Kogu riik

EP

 

 

 

 

 

 

 

MG — Madagaskar

MG-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

EP, E, WGM

 

 

 

 

 

 

 

MY — Malaisia

MY-0

—

—

 

 

 

 

 

 

 

MY-1

Lääne-Malaisia

EP

 

 

 

 

 

 

 

E

 

P2

6.2.2004

 

 

 

 

MK — endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (4)

MK-0 (4)

Kogu riik

EP

 

 

 

 

 

 

 

MX — Mehhiko

MX-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

EP

 

 

 

 

 

 

 

NA — Namiibia

NA-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

BPR

I

 

 

 

 

 

 

DOR

II

 

 

 

 

 

 

HER

III

 

 

 

 

 

 

RAT, EP, E

VII

 

 

 

 

 

 

NC — Uus-Kaledoonia

NC-0

Kogu riik

EP

 

 

 

 

 

 

 

NZ — Uus-Meremaa

NZ-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

P1

BPR, BPP, DOC, DOR, HEP, HER, SRA, SRP

 

 

 

 

 

 

WGM

VIII

 

 

 

 

 

EP, E, POU, RAT

 

 

 

 

 

 

PM — Saint-Pierre ja Miquelon

PM-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

RS — Serbia (5)

XS-0 (5)

Kogu riik

EP

 

 

 

 

 

 

 

RU — Venemaa Föderatsioon

RU-0

Kogu riik

EP

 

 

 

 

 

 

 

SG — Singapur

SG-0

Kogu riik

EP

 

 

 

 

 

 

 

TH — Tai

TH-0

Kogu riik

SPF, EP

 

 

 

 

 

 

 

WGM

VIII

P2

23.1.2004

 

 

 

 

E, POU, RAT

 

P2

23.1.2004

 

 

 

 

TN — Tuneesia

TN-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

DOR, BPR, BPP, HER

IV

 

 

 

 

 

 

WGM

VIII

 

 

 

 

 

 

EP, E, POU, RAT

 

 

 

 

 

 

 

TR — Türgi

TR-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

E, EP

 

 

 

 

 

 

 

US — Ameerika Ühendriigid

US-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

BPR, BPP, DOC, DOR, HEP, HER, SRA, SRP

IV

 

 

 

 

 

 

WGM

VIII

 

 

 

 

 

 

EP, E, POU, RAT

 

 

 

 

 

 

 

UY — Uruguay

UY-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

EP, E, RAT

 

 

 

 

 

 

 

ZA — Lõuna-Aafrika Vabariik

ZA-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

EP, E

 

 

 

 

 

 

 

BPR

I

 

 

 

 

 

 

DOR

II

 

 

 

 

 

 

HER

III

 

 

 

 

 

 

RAT

VII

 

 

 

 

 

 

ZW — Zimbabwe

ZW-0

Kogu riik

RAT

VII

 

 

 

 

 

 

EP, E

 

 

 

 

 

 

 

2. OSA

Veterinaarsertifikaatide näidised

Näidis(ed)

„BPP”

:

veterinaarsertifikaadi näidis sugu- ja produktiivlindude jaoks, v.a silerinnalised linnud

„BPR”

:

veterinaarsertifikaadi näidis silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude jaoks

„DOC”

:

veterinaarsertifikaadi näidis ühepäevaste tibude jaoks, v.a silerinnalised linnud

„DOR”

:

veterinaarsertifikaadi näidis silerinnaliste lindude ühepäevaste tibude jaoks

„HEP”

:

veterinaarsertifikaadi näidis kodulindude, v.a silerinnalised linnud, haudemunade jaoks

„HER”

:

veterinaarsertifikaadi näidis silerinnaliste lindude haudemunade jaoks

„SPF”

:

veterinaarsertifikaadi näidis määratletud patogeenivabade munade jaoks

„SRP”

:

veterinaarsertifikaadi näidis tapalindude jaoks ja uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud kodulindude jaoks, v.a silerinnalised linnud

„SRA”

:

veterinaarsertifikaadi näidis tapmiseks ette nähtud silerinnaliste lindude jaoks

„POU”

:

veterinaarsertifikaadi näidis kodulindude liha jaoks

„POU-MI/MSM”

:

veterinaarsertifikaadi näidis kodulindude hakkliha ja lihamassi jaoks

„RAT”

:

veterinaarsertifikaadi näidis tehistingimustes peetavate silerinnaliste lindude liha jaoks, mis on ette nähtud inimtoiduks

„RAT-MI/MSM”

:

veterinaarsertifikaadi näidis tehistingimustes peetavate silerinnaliste lindude hakkliha ja lihamassi jaoks, mis on ette nähtud inimtoiduks

„WGM”

:

veterinaarsertifikaadi näidis looduslike jahilindude liha jaoks

„WGM-MI/MSM”

:

veterinaarsertifikaadi näidis looduslike jahilindude hakkliha ja lihamassi jaoks

„E”

:

veterinaarsertifikaadi näidis munade jaoks

„EP”

:

veterinaarsertifikaadi näidis munatoodete jaoks

Lisatagatised (AG)

„I”

:

tagatised sugu- ja produktiivlindude puhul, mis on pärit kolmandast riigist, territooriumilt või tsoonist, mis ei ole vabad Newcastle’i haigusest, ja mille kohta on antud kinnitus vastavalt näidisele BPR

„II”

:

tagatised silerinnaliste lindude ühepäevaste tibude puhul, mis on pärit kolmandast riigist, territooriumilt või tsoonist, mis ei ole vabad Newcastle’i haigusest, ja mille kohta on antud kinnitus vastavalt näidisele DOR

„III”

:

tagatised silerinnaliste lindude haudemunade puhul, mis on pärit kolmandast riigist, territooriumilt või tsoonist, mis ei ole vabad Newcastle’i haigusest, ja mille kohta on antud kinnitus vastavalt näidisele HER

„IV”

:

salmonellakontrolli käsitlevatele ELi sätetele vastavad asjakohased tagatised on esitatud liigi Gallus gallus sugulindude, liigi Gallus gallus aretuseks ette nähtud ühepäevaste tibude ja liigi Gallus gallus haudemunade puhul ning nende kohta antakse kinnitus vastavalt näidistele BPP, DOC ja HEP

„V”

:

tagatised tapmiseks ette nähtud silerinnaliste lindude puhul, mis on pärit kolmandast riigist, territooriumilt või tsoonist, mis ei ole vabad Newcastle’i haigusest, ja mille kohta on antud kinnitus vastavalt näidisele SRA

„VI”

:

lisatagatised, mis hõlmavad kodulinnuliha, millele on antud kinnitus vastavalt näidisele POU

„VII”

:

lisatagatised, mis hõlmavad inimtoiduks ette nähtud tehistingimustes peetavate silerinnaliste lindude liha, millele on antud kinnitus vastavalt näidisele RAT

„VIII”

:

lisatagatised looduslike jahilindude liha jaoks, millele on antud kinnitus vastavalt näidisele WGM

Salmonellakontrolli programm

„P1”

:

liigi Gallus gallus sugulindude, liigi Gallus gallus aretuseks ette nähtud ühepäevaste tibude ja liigi Gallus gallus haudemunade import ühendusse on keelatud, sest komisjonile ei ole esitatud või komisjon ei ole heaks kiitnud vastavalt määrusele (EÜ) nr 2160/2003 esitatud salmonellakontrolli programmi

Eritingimused

„P2”

:

keeld importida ühendusse või vedada läbi ühenduse piirangute tõttu seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhanguga

„P3”

:

keeld importida ühendusse või vedada läbi ühenduse piirangute tõttu seoses Newcastle’i haiguse puhanguga

Linnugripi seire programm ja linnugripi vastu vaktsineerimise kava

„A”

:

kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond viib ellu linnugripi seire programmi vastavalt määrusele (EÜ) nr 798/2008

„B”

:

kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond vaktsineerib linnugripi vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 798/2008

Märkused

Üldised märkused

a)

Veterinaarsertifikaadi annab välja eksportiv kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond käesoleva lisa 2. osas esitatud näidiste alusel ning järgides asjaomasele kaubale vastava näidise liigendust. Need sisaldavad näidisel esitatud järjekorras kinnitusi, mis on vajalikud mis tahes kolmanda riigi jaoks, ja vajaduse korral täiendavaid tervishoiunõudeid, mis on vajalikud eksportiva kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna jaoks.

Kui sihtkohaks olev ELi liikmesriik nõuab asjaomase kauba suhtes lisatagatisi, kantakse ka need veterinaarsertifikaadi originaali.

b)

Iga asjaomase kauba saadetise kohta, mis eksporditakse samasse sihtkohta käesoleva lisa 1. osa 2. ja 3. veerus esitatud territooriumilt ning mida veetakse samas raudteevagunis, veoautos, õhusõidukis või laevas, tuleb esitada eraldi üks sertifikaat.

c)

Sertifikaadi originaaleksemplar koosneb ühest kahepoolsest lehest või, kui on vaja rohkem tekstiruumi, on sertifikaat selline, et kõik leheküljed moodustavad ühtse terviku ja on jagamatud.

d)

Sertifikaat koostatakse vähemalt ühes ELi selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille piiripunktis toimub kontroll, ja vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles. Kõnealused liikmesriigid võivad oma keele asemel siiski lubada muude ühenduse keelte kasutamist, millele tuleb vajaduse korral lisada ametlik tõlge.

e)

Kui sertifikaadile lisatakse lisalehti saadetise osade identifitseerimiseks, käsitatakse kõnealuseid lisalehti samuti sertifikaadi originaali osadena, tingimusel et igale lehele kirjutab alla ja paneb pitseri sertifikaadi väljastav ametlik veterinaararst.

f)

Kui sertifikaat koos punktis e osutatud lisalehtedega koosneb rohkem kui ühest lehest, märgitakse iga lehe alaossa leheküljenumber „–x(leheküljenumber)/y(lehtede koguarv)–” ja ülaossa sertifikaadi koodnumber, mille on määranud pädev asutus.

g)

Sertifikaadi originaaleksemplari peab täitma ja allkirjastama ametlik veterinaararst mitte varem kui 24 tundi enne saadetise laadimist ekspordiks ühendusse, kui ei ole sätestatud teisiti. Ekspordiriigi pädevad asutused tagavad, et järgitakse direktiivis 96/93/EÜ sätestatud põhimõtetele vastavaid sertifikaadi väljaandmise põhimõtteid.

Allkirja värv erineb teksti värvist. Sama eeskirja kohaldatakse ka muude pitserite suhtes, v.a sissepressitud pitserid ja vesimärgid.

h)

Sertifikaadi originaal peab olema partiiga ELi piiripunktini kaasas.

Lisamärkused kodulindude ja ühepäevaste tibude kohta

i)

Sertifikaat kehtib 10 päeva alates väljaandmise kuupäevast, kui ei ole sätestatud teisiti.

Laevaga vedamise korral pikendatakse kehtivusaega merereisi pikkuse võrra. Selleks lisatakse veterinaarsertifikaadile laeva kapteni deklaratsiooni originaal, mis on koostatud vastavalt II lisale.

j)

Kodulinde ja ühepäevaseid tibusid ei transpordita koos selliste kodulindude ja ühepäevaste tibudega, kes ei ole ette nähtud Euroopa Ühenduse jaoks või kes on halvemas tervislikus seisundis.

k)

Ühendusse transportimise vältel ei veeta kodulinde ja ühepäevaseid tibusid läbi sellise kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna, millest selliseid kodulinde ja ühepäevaseid tibusid ei ole lubatud ühendusse importida, ega laadita seal maha.

Veterinaarsertifikaadi näidis sugu- ja produktiivlindude jaoks, v.a silerinnalised linnud (BPP)

Image

Image

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude jaoks (BPR)

Image

Image

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis ühepäevaste tibude jaoks, v.a silerinnalised linnud (DOC)

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis silerinnaliste lindude ühepäevaste tibude jaoks (DOR)

Image

Image

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunade jaoks (HEP)

Image

Image

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis silerinnaliste lindude haudemunade jaoks (HER)

Image

Image

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis määratletud patogeenivabade munade jaoks (SPF)

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis tapalindude jaoks ja uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud kodulindude jaoks, v.a silerinnalised linnud (SRP)

Image

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis tapmiseks ette nähtud silerinnaliste lindude jaoks (SRA)

Image

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis kodulinnuliha jaoks (POU)

Image

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis kodulindude hakkliha ja lihamassi jaoks (POU-MI/MSM)

(Ei ole veel koostatud)

Veterinaarsertifikaadi näidis tehistingimustes peetavate silerinnaliste lindude liha jaoks, mis on ette nähtud inimtoiduks (RAT)

Image

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis tehistingimustes peetavate silerinnaliste lindude hakkliha ja lihamassi jaoks, mis on ette nähtud inimtoiduks (RAT-MI/MSM)

(Ei ole veel koostatud)

Veterinaarsertifikaadi näidis looduslike jahilindude liha jaoks (WGM)

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis looduslike jahilindude hakkliha ja lihamassi jaoks (WGM-MI/MSM)

(Ei ole veel koostatud)

Veterinaarsertifikaadi näidis munade jaoks (E)

Image

Image

Image

Veterinaarsertifikaadi näidis munatoodete jaoks (EP)

Image

Image

(1)  Enne nimetatud kuupäeva toodetud kaupade, kaasa arvatud avamerel veetavate kaupade import ühendusse on lubatud 90 päeva jooksul alates nimetatud kuupäevast.

(2)  Ühendusse võib importida vaid kaupu, mis on toodetud pärast nimetatud kuupäeva.

(3)  Sertifikaadid vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppele (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132, viimati muudetud).

(4)  Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik; ajutine kood, mis ei mõjuta mingil määral kõnealuse riigi lõplikku nomenklatuuri, milles lepitakse kokku pärast seda, kui ÜROs sel teemal peetavad läbirääkimised on lõppenud.

(5)  Ei hõlma Kosovot vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile 1244.

II LISA

(vastavalt artiklile 4)

(Täidetakse ja lisatakse veterinaarsertifikaadile, kui kodulindude või ühepäevaste tibude vedu Euroopa Liidu piirini toimub kas või osaliselt laevaga.)

Image

III LISA

ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID, RAHVUSVAHELISED STANDARDID NING ARTIKLIS 6 OSUTATUD UURINGUTE, PROOVIDE VÕTMISE JA ANALÜÜSIDE TEGEMISE KORD

I.   Enne ühendusse importimist

Materjalide standardimise meetodid ning uuringute, proovide võtmise ja analüüside tegemise kord

1.

Linnugripp

—

linnugripi diagnostika käsiraamat, nagu on sätestatud komisjoni otsuses 2006/437/EÜ, (1) või

—

Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat (2).

2.

Newcastle’i haigus

—

nõukogu direktiivi 92/66/EMÜ (3) III lisa või

—

Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat;

—

kui kohaldatakse direktiivi 90/539/EMÜ artiklit 12, peavad proovide võtmise ja analüüside tegemise meetodid olema kooskõlas komisjoni otsuse 92/340/EMÜ lisades kirjeldatud meetoditega (4).

3.

Salmonella pullorum ja Salmonella gallinarum

—

direktiivi 90/539/EMÜ II lisa III peatükk või

—

Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat.

4.

Salmonella arizonae

—

seroloogiline uuring: munemise alguses tuleb Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatus kirjeldatud meetodil võtta proovid 60 linnult.

5.

Mycoplasma gallisepticum

—

direktiivi 90/539/EMÜ II lisa III peatükk või

—

Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat.

6.

Mycoplasma meleagridis

direktiivi 90/539/EMÜ II lisa III peatükk.

7.

Inimese terviseohutuse seisukohast oluline salmonella

Kasutada tuleb Madalmaades Bilthovenis asuva ühenduse tugilabori soovitatud salmonelloosi määramise meetodit või sellega võrdväärset meetodit. Nimetatud meetodit kirjeldatakse standardi ISO 6579 (2002) D lisa eelnõu praeguses versioonis: „Salmonella spp. määramine loomade väljaheites ja tootmise esimese etapi proovides”. Selle määramismeetodi puhul kasutatakse ainsa selektiivsöötmena pooltahket söödet (modifitseeritud pooltahke Rappaport-Vassiladise sööde, MSRV).

Serotüüp määratakse Kauffmann-White’i skeemi või samaväärse meetodi põhjal.

II.   Pärast ühendusse importimist

Proovide võtmise ja analüüside tegemise meetodid linnugripi ja Newcastle’i haiguse avastamiseks

VIII lisa punktis II.1 osutatud ajavahemikul võtab ametlik veterinaararst imporditud kodulindudelt proovid viroloogiliseks uuringuks, mis toimub järgmiselt:

—

isolatsiooniperioodi seitsmenda ja viieteistkümnenda päeva vahel võetakse kloaagi-tampooniproov kõikidelt lindudelt, kui saadetis koosneb vähem kui 60 linnust, ja vähemalt 60 linnult, kui saadetis koosneb enam kui 60 linnust;

—

proovide analüüsid tuleb teha pädeva asutuse määratud ametlikus laboris, kasutades selleks diagnostilisi protseduure:

i)

linnugripi puhul, nagu on sätestatud komisjoni otsuses 2006/437/EÜ nimetatud diagnostikakäsiraamatus;

ii)

Newcastle’i haiguse puhul, nagu on sätestatud nõukogu direktiivi 92/66/EMÜ III lisas.

III.   Üldnõuded

—

Proove võib ühendada liitproovideks, tingimusel et üks ühendproov koosneb kuni viielt linnult saadud proovidest.

—

Viiruse isolaadid tuleb viivitamata esitada riigi tugilaborile.

(1)  ELT L 237, 31.8.2006, lk 1.

(2)  http://www.oie.int/eng/normes/mmanual/A_summry.htm

(3)  EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1.

(4)  EÜT L 188, 8.7.1992, lk 34.

IV LISA

(vastavalt artikli 8 lõike 2 punktile d, artikli 9 lõike 2 punktile b ja artiklile 10)

LINNUGRIPI SEIRE PROGRAMMIDE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED JA ESITATAVAD ANDMED (1)

I.   Artiklis 10 osutatud nõuded kolmandates riikides, territooriumidel, tsoonides või piirkondades tehtavale linnugripi seirele kodulindude puhul

A.   Linnugripi seire kodulindudel

1.

Eesmärkide kirjeldus

2.

Kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond (mittevajalik maha tõmmata):

3.

Seire tüüp:

—

seroloogiline seire

—

viroloogiline seire

—

jälgitavad linnugripi alatüübid

4.

Proovide võtmise kriteeriumid:

—

sihtliik (näiteks kalkunid, kanad, nurmkanad)

—

sihtkategooriad (näiteks aretuslinnud, munevad linnud)

—

linnukasvatussüsteemid (näiteks kaubandusettevõtted, tagaaia-linnukarjad)

5.

Statistiline alus nende ettevõtete arvu kindlaksmääramiseks, kust proove võetakse:

—

ettevõtete arv piirkonnas

—

ettevõtete arv kategooriate kaupa

—

nende ettevõtete arv, kust proove võetakse, kodulindude kategooriate kaupa

6.

Proovivõtusagedus

7.

Ettevõttest/lindlast võetud proovide arv

8.

Proovivõtuperiood

9.

Võetud proovide tüübid (kude, väljaheide, kloaagi-/suuneelu-/hingetoru-tampooniproovid)

10.

Kasutatavad laboritestid (näiteks AGID, PCR, HI, viirusisolatsiooni test.)

11.

Tsentraalsel, piirkondlikul või kohalikul tasandil analüüse tegevad laborid (mittevajalik maha tõmmata)

Tugilabor, kus tehakse kinnitamiseks vajalikke analüüse (linnugripi riiklik tugilabor, OIE või ühenduse linnugripi tugilabor)

12.

Linnugripi seiretulemuste puhul kasutatav aruandlussüsteem/-kord (esitada tulemused, kui need on olemas)

13.

Järeluuringud alatüüpide H5 ja H7 suhtes saadud positiivsete tulemuste puhul

B.   Olemasolu korral andmed metslindudel esineva linnugripi seire kohta, et hinnata linnugripi kodulindudele levimise riski

1.

Seire tüüp:

—

seroloogiline seire

—

viroloogiline seire

—

jälgitavad linnugripi alatüübid

2.

Proovide võtmise kriteeriumid

3.

Jälgitavad metslinnuliigid (esitada liikide nimetused ladina keeles)

4.

Jälgitavad valitud piirkonnad

5.

I osa A jaotise punktis 6 ja punktides 8–12 nimetatud andmed

II.   Linnugripi seire tehakse nimetatud haiguse puhangu järel kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas, mis oli varem nimetatud haigusest vaba, nagu on osutatud artikli 8 lõike 2 punktis d ja artikli 9 lõike 2 punktis b.

Linnugripi seire peab vähemalt veenvalt näitama nakkuse puudumist selle abil, et ohustatud populatsioonidest võetakse juhusliku valimi alusel representatiivsed proovid, kusjuures arvestatakse toimunud haiguspuhangutega seotud epidemioloogilisi eriolukordi.

(1)  Esitada võimalikult üksikasjalikud andmed, et kava oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata.

V LISA

(vastavalt artikli 11 punktile a)

LINNUGRIPI VASTU VAKTSINEERIVA KOLMANDA RIIGI POOLT ESITATAVAD ANDMED (1)

I.   Kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas ellu viidava vaktsineerimiskava tingimused vastavalt artiklile 11

1.

Riik/territoorium, tsoon või piirkond (mittevajalik maha tõmmata)

2.

Haiguse ajalugu (eelmised kõrge patogeensusega linnugripi või madala patogeensusega linnugripi haiguspuhangud kodulindude või metslindude seas)

3.

Vaktsineerimise alustamise otsuse põhjuste kirjeldus

4.

Riskianalüüs põhineb järgmisel:

—

linnugripi puhangul kõnealuses kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas (mittevajalik maha tõmmata)

—

linnugripi puhangul lähedalasuvas riigis

—

muudel riskifaktoritel, nagu konkreetsed piirkonnad, kodulinnukasvatuse tüüp või kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude kategooriad

5.

Geograafiline piirkond, kus vaktsineeritakse

6.

Ettevõtete arv vaktsineerimispiirkonnas

7.

Ettevõtete arv kohas, kus vaktsineeritakse, kui see erineb punktis 6 esitatud arvust

8.

Vaktsineeritaval territooriumil, tsoonis või piirkonnas asuvate kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude liigid ja kategooriad

9.

Kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ligikaudne arv punktis 7 esitatud ettevõtetes

10.

Vaktsiini omaduste kokkuvõte

11.

Riigi territooriumil linnugripi vaktsiinide lubamine, käsitsemine, valmistamine, ladustamine, tarnimine, jaotamine ja müük

12.

DIVA vaktsineerimisstrateegia rakendamine

13.

Vaktsineerimiskampaania ettenähtud kestus

14.

Vaktsineeritud kodulindude ja vakstsineeritud kodulindudelt või muudelt vangistuses peetavatelt lindudelt saadud linnukasvatussaaduste transpordi sätted ja piirangud

15.

Vaktsineeritavates ja/või vaktsineerimispiirkonnas asuvates ettevõtetes tehtavad kliinilised ja laboratoorsed katsed (näiteks vaktsineerimise tõhususe testimine ja lindude transpordieelne testimine)

16.

Andmete säilitamise (nt punktis 15 nimetatud üksikasjalik teave) ja vaktsineerivate ettevõtete registreerimise viisid

II.   Linnugripi vastu vaktsineerivate kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade seire vastavalt artiklile 11

Kui kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas tehakse vaktsineerimist, kuuluvad kõik linnugripi vastu vaktsineeritud kaubandusettevõtted laboratoorsele kontrollimisele ning lisaks IV lisa I osa A osas osutatud andmetele tuleb esitada järgmised andmed.

1.

Vaktsineeritud ettevõtete arv piirkonnas kategooriate kaupa

2.

Vaktsineeritud ettevõtete arv, millest proovid võetakse, kodulinnukategooriate kaupa

3.

Sentinellilindude kasutamine (märkida igas lindlas kasutatud sentinellilindude liigid ja arv)

4.

Ettevõttest ja/või lindlast võetud proovide arv

5.

Andmed vaktsiini tõhususe kohta

(1)  Esitada võimalikult üksikasjalikud andmed, et kava oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata.

VI LISA

(vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile b ja lõike 2 punkti c alapunktile II ja artikli 13 lõike 1 punktile a)

NEWCASTLE’I HAIGUSE TUNNUSTATUD VAKTSIINIDE KRITEERIUMID

I.   Üldised kriteeriumid

1.

Vaktsiinid peab registreerima asjaomase kolmanda riigi pädev asutus, enne kui neid lubatakse jaotada ja kasutada. Selliseks registreerimiseks peavad pädevad asutused tuginema täielikule kaustale, mis sisaldab andmeid tõhususe ja ohutuse kohta; imporditud vaktsiinide puhul võivad pädevad asutused tugineda andmetele, mida on kontrollinud selle kolmanda riigi pädevad asutused, kus vaktsiin valmistati, kui nimetatud kontroll on tehtud vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele.

2.

Lisaks peavad asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused kontrollima vaktsiinide importi või tootmist ja jaotamist.

3.

Enne kui vaktsiine lubatakse jaotada, peavad pädevad asutused kontrollima iga partii ohutust, eelkõige nõrgestamise või inaktiveerimise ja soovimatute saasteainete puudumise osas, ning tõhusust.

II.   Erikriteeriumid

1.

Newcastle’i haiguse viiruse tüvest, mille suhtes algkülvi on kontrollitud, valmistatakse Newcastle’i haiguse nõrgestatud elusvaktsiinid, ja tulemuseks saadud intratserebraalse patogeensuse indeks (ICPI) on

i)

alla 0,4 juhul, kui igale linnule antakse ICPI-testi käigus vähemalt 107 EID50, või

ii)

alla 0,5 juhul, kui igale linnule antakse ICPI-testi käigus vähemalt 108 EID50.

2.

Newcastle’i haiguse inaktiveeritud vaktsiinid valmistatakse Newcastle’i haiguse viiruse tüvest, mille intratserebraalse patogeensuse indeks (ICPI) ühepäevastel tibudel on vähemalt 0,7 juhul, kui igale linnule antakse ICPI testi käigus vähemalt 108 EID50.

VII LISA

(vastavalt artiklile 13)

TERVISHOIUALASED LISANÕUDED

I.   Kodulindude, ühepäevaste tibude ja haudemunade kohta, mis on pärit kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, kus Newcastle’i haiguse vastu kasutatavad vaktsiinid ei vasta VI lisas esitatud kriteeriumidele

1.

Kui kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond ei keela Newcastle’i haiguse vaktsiinide kasutamist, mis ei vasta VI lisas esitatud erikriteeriumidele, kohaldatakse järgmisi tervishoiualaseid lisanõudeid:

a)

kodulinde, kaasa arvatud ühepäevaseid tibusid, ei tohi selliste vaktsiinidega vaktsineerida vähemalt 12 kuud enne ühendusse importimise kuupäeva;

b)

linnukari või -karjad peavad läbima Newcastle’i haiguse viirusisolatsiooni testi mitte varem kui kaks nädalat enne ühendusse importimise kuupäeva või haudemunade puhul mitte varem kui kaks nädalat enne munade kogumist,

i)

mis on tehtud ametlikus laboris;

ii)

mis põhineb igast linnukarjast juhusliku valimi alusel vähemalt 60 linnult võetud kloaagi-tampooniproovil;

iii)

mille käigus ei avastatud lindude paramüksoviirust intratserebraalse patogeensuse indeksiga (ICPI) üle 0,4;

c)

punktis b nimetatud kahenädalase ajavahemiku jooksul tuleb kodulinde hoida päritoluettevõttes isolatsioonis ametliku järelevalve all;

d)

kodulinnud ei tohi 60 päeva jooksul enne ühendusse importimist kokku puutuda kodulindudega, kes ei vasta punktides a ja b esitatud nõuetele, või haudemunade puhul 60 päeva jooksul enne munade kogumise kuupäeva.

2.

Kui ühepäevaseid tibusid imporditakse punktis 1 osutatud kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, ei tohi ühepäevased tibud ja haudemunad, millest ühepäevased tibud on koorunud, puutuda haudejaamas ega transpordi ajal kokku kodulindude ja haudemunadega, mis ei vasta punkti 1 alapunktides a–d esitatud nõuetele.

II.   Kodulinnuliha kohta

Kodulinnuliha peab pärinema sellistelt tapalindudelt,

a)

keda ei ole 30 päeva enne tapmist vaktsineeritud Newcastle’i haiguse viiruse algkülvist valmistatud vaktsiinidega, millel on kõrgem patogeensus kui lentogeense viirusetüve oma;

b)

kellele on tehtud tapmise ajal ametlikus laboris Newcastle’i haiguse suhtes viirusisolatsiooni test, mis põhineb igast asjaomasest karjast juhusliku valimi alusel vähemalt 60 linnult võetud kloaagi-tampooniproovil ja mille käigus ei avastatud lindude paramüksoviirust intratserebraalse patogeensuse indeksiga (ICPI) üle 0,4;

c)

kes ei ole tapmisele eelnenud 30 päeva jooksul puutunud kokku kodulindudega, kes ei vasta punktides a ja b nimetatud tingimustele.

VIII LISA

(vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile a)

MUUDE KODULINDUDE KUI SILERINNALISTE LINDUDE SUGU- JA PRODUKTIIVLINNUD, HAUDEMUNAD JA ÜHEPÄEVASED TIBUD

I.   Enne importi kohaldatavad nõuded

1.

Ühendusse importimiseks ette nähtud muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud, haudemunad ja ühepäevased tibud võivad olla pärit üksnes ettevõtetest, mille asjaomase kolmanda riigi pädev asutus on heaks kiitnud vähemalt sama rangete nõuete alusel, nagu on sätestatud direktiivi 90/539/EMÜ II lisas, ja mille heakskiit ei ole peatatud ega tühistatud.

2.

Kui muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude ja/või nende päritolukarja puhul on vaja teha analüüse, et täita asjakohaste käesolevas määruses sätestatud veterinaarsertifikaatide tingimusi, peab analüüside jaoks proove võtma ja analüüse tegema kooskõlas III lisaga.

3.

Ühendusse importimiseks ette nähtud haudemunadele kantakse kolmanda, päritoluriigi nimi ja sõna „haudemunad” ühes ühenduse ametlikest keeltest, kusjuures kirja kõrgus ei ole üle 3 mm.

4.

Iga punktis 3 nimetatud haudemunade pakend sisaldab ainult ühte liiki, kategooriasse ja tüüpi kuuluvate kodulindude mune, mis on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a)

punkti 3 kohaselt munadel esitatud teave;

b)

kodulinnuliik, kellelt munad pärinevad;

c)

kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

5.

Igas imporditud ühepäevaste tibude kastis on ainult ühte liiki, kategooriasse ja tüüpi kuuluvad kodulinnud, kes on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, samast haudejaamast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a)

päritoluriigi, -territooriumi, -tsooni või -piirkonna nimi;

b)

kodulinnuliik, millesse ühepäevased tibud kuuluvad;

c)

haudejaama eraldusnumber;

d)

kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

II.   Pärast importi kohaldatavad nõuded

1.

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude imporditud sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid hoitakse sihtettevõttes/-ettevõtetes alates nende saabumiskuupäevast:

a)

vähemalt kuus nädalat või

b)

kui linnud tapetakse enne punktis a nimetatud ajavahemiku möödumist, kuni tapapäevani.

Punktis a nimetatud ajavahemikku võib siiski lühendada kolme nädalani, kui vastavalt III lisale on tehtud proovid ja analüüsid ning nende tulemused on soodsad.

2.

Muid kodulinde kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, hoitakse vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast haudejaamas või vähemalt kolm nädalat ettevõttes/ettevõtetes, kuhu kodulinnud pärast koorumist saadeti.

Kui ühepäevaseid tibusid ei kasvatata liikmesriigis, kes importis haudemunad, veetakse nad otse direktiivi 90/539/EMÜ IV lisa näidise 2 veterinaarsertifikaadi punktides 1.10 ja 1.11 nimetatud lõppsihtkohta ja hoitakse seal vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast.

3.

Punktides 1 ja 2 osutatud asjakohase ajavahemiku jooksul hoitakse imporditud sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid ning muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, isolatsioonis lindlates, kus ei ole muid linnukarju.

Neid võib siiski paigutada lindlatesse, kus juba on sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid.

Sel juhul arvestatakse punktides 1 ja 2 osutatud asjakohaseid ajavahemikke alates viimase imporditud linnu saabumise kuupäevast ning ühtegi kodulindu ei viida lindlast välja enne kõnealuste ajavahemike lõppu.

4.

Imporditud haudemune inkubeeritakse eraldi inkubaatorites ja koorumiskappides.

Imporditud haudemune võib siiski paigutada inkubaatoritesse ja koorumiskappidesse, kus on juba muid haudemune.

Sel juhul arvestatakse punktides 1 ja 2 osutatud asjakohaseid ajavahemikke alates viimase imporditud haudemuna lisamise kuupäevast.

5.

Hiljemalt punktis 1 või 2 sätestatud ajavahemiku viimasel päeval teeb ametlik veterinaararst imporditud sugu- ja produktiivlindudele ja ühepäevastele tibudele kliinilise uuringu ning vajaduse korral võetakse proovid nende tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

IX LISA

(vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile b)

SILERINNALISTE LINDUDE SUGU- JA PRODUKTIIVLINNUD, HAUDEMUNAD JA ÜHEPÄEVASED TIBUD

I.   Enne importi kohaldatavad nõuded

1.

Imporditud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud („silerinnalised linnud”) märgistatakse kaelamärgise ja/või mikrokiibiga, millel on selle kolmanda riigi ISO kood, kust linnud on pärit. Sellised mikrokiibid peavad vastama ISO standarditele.

2.

Silerinnaliste lindude imporditud haudemunad märgistatakse templiga, millel on selle kolmanda riigi ISO kood, kust munad on pärit, ja päritoluettevõtte loanumber.

3.

Iga punktis 2 nimetatud haudemunade pakend sisaldab ainult silerinnaliste lindude mune, mis on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a)

punkti 2 kohaselt munadel esitatud teave;

b)

hästi nähtav ja loetav märge, et saadetis sisaldab silerinnaliste lindude haudemune;

c)

kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

4.

Igas imporditud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude ühepäevaste tibude kastis on ainult silerinnalised linnud, kes on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, samast ettevõttest ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a)

päritoluriigi ISO kood ja päritoluettevõtte loanumber;

b)

hästi nähtav ja loetav märge, et saadetis sisaldab silerinnaliste lindude ühepäevaseid tibusid;

c)

kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

II.   Pärast importi kohaldatavad nõuded

1.

Pärast direktiiviga 91/496/EMÜ kooskõlas tehtud impordikontrolli veetakse silerinnaliste lindude ning nende haudemunade ja ühepäevaste tibude saadetised otse lõppsihtkohta.

2.

Imporditud silerinnaliste lindude ühepäevaseid tibusid hoitakse sihtettevõttes/-ettevõtetes alates nende saabumiskuupäevast:

a)

vähemalt kuus nädalat või

b)

kui linnud tapetakse enne punktis a nimetatud ajavahemiku möödumist, kuni tapapäevani.

3.

Silerinnalisi linde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, hoitakse vähemalt kolm nädalat alates koorumise kuupäevast haudejaamas või vähemalt kolm nädalat sihtettevõttes/-ettevõtetes, kuhu nad pärast koorumist saadeti.

4.

Punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemiku jooksul hoitakse imporditud silerinnalisi linde ja imporditud haudemunadest koorunud silerinnalisi linde isolatsioonis lindlates, kus ei ole muid silerinnalisi linde ega kodulinde.

Neid võib siiski viia lindlatesse, kus juba on muid silerinnalisi linde ja kodulinde. Sel juhul arvestatakse punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemikke alates viimase imporditud silerinnalise linnu saabumise kuupäevast ning ühtegi silerinnalist lindu ega kodulindu ei viida lindlast välja enne kõnealuste ajavahemike lõppu.

5.

Imporditud haudemune inkubeeritakse eraldi inkubaatorites ja koorumiskappides.

Imporditud haudemune võib siiski paigutada inkubaatoritesse ja koorumiskappidesse, kus on juba muid haudemune. Sel juhul arvestatakse punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemikke alates viimase imporditud haudemuna lisamisest ning kohaldatakse nimetatud punktides sätestatud meetmeid.

6.

Hiljemalt punktis 2 või 3 sätestatud asjakohase ajavahemiku viimasel päeval teeb ametlik veterinaararst imporditud silerinnalistele lindudele ja nende ühepäevastele tibudele kliinilise uuringu ning vajaduse korral võetakse proovid nende tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

III.   Nõuded Aafrikast ja Aasiast pärit silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindudele ning ühepäevastele tibudele, mida kohaldatakse nende impordi suhtes ühendusse

Aasia ja Aafrika kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest pärit silerinnaliste sugu- ja produktiivlindude ning ühepäevaste tibude saabumisel ühendusse kohaldatakse X lisa I osas sätestatud kaitsemeetmeid seoses Krimmi-Kongo hemorraagilise palavikuga.

Kõik silerinnalised linnud, kelle puhul võrdlev ELISA test Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku antikehade määramiseks on positiivne, hävitatakse.

Kõikidel nendega samas saadetises olnud lindudel korratakse võrdlevat ELISA testi 21 päeva pärast esimest proovivõttu. Testi positiivse tulemuse korral hävitatakse kõik samasse saadetisse kuulunud linnud.

IV.   Nõuded silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindudele, kes on pärit kolmandast riigist, territooriumilt või tsoonist, kus esineb Newcastle’i haigust

Silerinnaliste lindude ning nende haudemunade suhtes, mis on pärit kolmandast riigist, territooriumilt või tsoonist, kus esineb Newcastle’i haigust, ning kõnealustest haudemunadest koorunud ühepäevaste tibude suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)

enne isolatsiooniperioodi algust kontrollib pädev asutus käesoleva lisa II osa punktis 4 nimetatud isolatsiooniruumide nõuetekohasust;

b)

käesoleva lisa II osa punktides 2 ja 3 sätestatud asjakohase ajavahemiku jooksul tehakse igale silerinnalisele linnule kloaagi-tampooniproovil või väljaheiteproovil põhinev Newcastle’i haiguse viirusisolatsiooni test;

c)

kui silerinnalised linnud saadetakse liikmesriiki, mille staatus on määratud vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ artikli 12 punktile 2, tehakse igale silerinnalisele linnule lisaks käesoleva osa punktis b nimetatud viirusisolatsiooni testile ka seroloogiline test;

d)

ühtegi lindu ei vabastata isolatsioonist enne, kui on saabunud punktides b ja c nimetatud testide negatiivsed tulemused.

X LISA

(vastavalt artiklile 17)

KAITSEMEETMED SEOSES KRIMMI-KONGO HEMORRAAGILISE PALAVIKUGA

I.   Silerinnalised linnud

Pädev asutus tagab, et silerinnalisi linde peetakse vähemalt 21 päeva jooksul enne ühendusse importimist isolatsioonis närilistekindlas ja puugivabas ümbruses.

Enne lindude viimist puugivabasse ümbrusse töödeldakse silerinnalisi linde, tagamaks, et kõik nende ektoparasiidid on hävitatud. 14 päeva pärast puugivabasse ümbrusse eraldamist tehakse silerinnalistele lindudele võrdlev ELISA test Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku antikehade määramiseks. Iga isoleeritud linnu puhul peab test olema negatiivne. Silerinnaliste lindude jõudmisel ühendusse korratakse ektoparasiidivastast töötlemist ja seroloogilist testi.

II.   Silerinnalised kodulinnud, kellelt saadakse imporditav liha

Pädev asutus tagab, et silerinnalisi linde peetakse vähemalt 14 päeva jooksul enne tapmist isolatsioonis närilistekindlas ja puugivabas ümbruses.

Enne silerinnaliste lindude viimist puugivabasse ümbrusse kontrollitakse neid, veendumaks, et nad on puugivabad, või töödeldakse neid, tagamaks, et kõik puugid on hävitatud. Kasutatud töötlemisviis tuleb märkida impordisertifikaadile. Ükski töötlemisviis ei tohi lindude lihasse jätta avastatavaid jääke.

Kõiki silerinnaliste lindude partiisid tuleb enne tapmist puukide suhtes kontrollida. Kui leitakse puuke, isoleeritakse kogu partii uuesti enne tapmist.

XI LISA

(vastavalt artikli 18 lõikele 2)

Veterinaarsertifikaadi näidis kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude määratletud patogeenivabade munade, liha, hakkliha ja lihamassi ning munade ja munatoodete transiidi/ladustamise jaoks

Image

Image

XII LISA

(vastavalt artiklile 20)

VASTAVUSTABEL

Käesolev määrus

Otsus 2006/696/EÜ

Otsus 94/438/EÜ

Otsus 93/342/EMÜ

Artikli 1 lõike 1 esimene lõik

Artikli 1 esimene lõik

 

 

Artikli 1 lõike 1 teine lõik

Artikkel 5

 

 

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 teine lõik

 

 

Artikli 1 lõige 3

I ja II lisa (1. osa)

 

 

Artikli 2 lõiked 1–5

Artikli 2 punktid a–e

 

 

Artikli 2 lõige 6

Artikli 2 punkt m

 

 

Artikli 2 lõige 7

Artikli 2 punkt j

 

 

Artikli 2 lõige 8

Artikli 2 punkt k

 

 

Artikli 2 lõige 9

Artikli 2 punkt 1

 

 

Artikli 2 lõige 10

 

 

 

Artikli 2 lõige 11

 

 

 

Artikli 2 lõike 12 punktid a–c

Artikli 2 punkt g

 

 

Artikli 2 lõike 12 punkt d

 

 

 

Artikli 2 lõige 13

Artikli 2 punkt h

 

 

Artikli 2 lõige 14

Artikli 2 punkt f

 

 

Artikli 2 lõige 15

 

 

 

Artikli 2 lõige 16

 

 

 

Artikli 2 lõige 17

 

 

 

Artikli 2 lõige 18

 

 

 

Artikli 2 lõige 19

 

 

 

Artikli 2 lõige 20

 

 

 

Artikkel 3

Artikkel 5

 

 

Artikli 4 esimene lõik

Artiklid 5 ja 3

 

 

Artikli 4 teine lõik

I lisa 3. osa

 

 

Artikli 4 kolmas lõik

Artikli 3 teine lõik

 

 

Artikkel 5

Artikkel 4

 

 

Artikkel 6

 

 

 

Artikli 7 punkt a

 

 

Artikli 2 punkt h

Artikli 7 punkt b

 

 

Artikli 2 punkt g

Artikli 7 punkt c

 

 

Artikli 2 punkt i

Artikkel 8

 

 

 

Artikkel 9

 

 

 

Artikkel 10

 

 

 

Artikkel 11

 

 

 

Artikkel 12

 

Artikli 4 lõiked 1 ja 2

Artikli 4 lõiked 1 ja 2

Artikkel 13

 

Artikli 4 lõige 3

Artikli 4 lõige 4

Artikli 14 lõike 1 punkt a

Artikkel 9

 

 

Artikli 14 lõike 1 punkt b

Artikkel 11

 

 

Artikli 14 lõige 2

 

 

 

Artikkel 15

Artikkel 18

 

 

Artikkel 16

Artikkel 8

 

 

Artikkel 17

Artikli 16 lõige 2

 

 

Artikli 18 lõige 1

 

 

 

Artikli 18 lõige 2

Artikli 19 punkt b

 

 

Artikli 18 lõige 3

Artikkel 19

 

 

Artikkel 19

Artikkel 20

 

 

Artikkel 20

 

 

 

Artikkel 21

 

 

 

Artikkel 22

 

 

 

I lisa

I ja II lisa

 

 

II lisa

I lisa 3. osa

 

 

III lisa I osa punktid 1–6

I lisa 4. osa A-jaotis

 

 

III lisa I osa punkt 7

 

 

 

III lisa II ja III osa

I lisa 4. osa B-jaotis

 

 

IV lisa

 

 

 

V lisa

 

 

 

VI lisa

 

 

B lisa

VII lisa I osa

Artikkel 7

 

 

VII lisa II osa

 

Lisa

 

VIII lisa I osa

Artikkel 9

 

 

VIII lisa II osa

Artikkel 10

 

 

IX lisa I osa

Artikkel 11

 

 

IX lisa II osa

Artikkel 12

 

 

IX lisa III osa

Artikkel 13

 

 

IX lisa IV osa

Artikkel 14

 

 

X lisa

V lisa

 

 

XI lisa

IV lisa

 

 

XII lisa