11.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 151/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 517/2008,

10. juuni 2008,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu, (1) eriti selle artiklit 48,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 850/98 on kehtestatud tehnilised kaitsemeetmed, mida kohaldatakse liikmesriikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes aset leidva kalavarude püügi ja lossimise suhtes. Selles on muu hulgas sätestatud, et tuleb vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad võrguniidi jämeduse hindamiseks ja kalavõrkude võrgusilma suuruse määramiseks.

(2)

Komisjoni 24. jaanuari 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 129/2003 (millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad) (2) on sätestatud teatavad tehnilised eeskirjad võrgusilma suuruse ja võrguniidi jämeduse määramiseks ette nähtud mõõteriistade kasutamiseks. Nende mõõteriistade praegune kasutamine kalandusinspektorite poolt on teatavatel juhtudel siiski esile kutsunud inspektorite ja kalurite vahelisi vaidlusi võrgusilma suuruse mõõtmise meetodite ja tulemuste üle sõltuvalt sellest, kuidas kõnealuseid vahendeid on kasutatud.

(3)

Lisaks on viimasel ajal aset leidnud tehniline areng suurendanud kalavõrkude silmasuuruse määramise vahendite täpsust. On asjakohane tagada ühenduse ja liikmesriikide kalandusinspektoritele võimalus kasutada kõnealuseid täiustatud tööriistu. Uue mõõteriista kasutamine peaks seega olema kohustuslik nii ühenduse kui ka liikmesriikide kalandusinspektoritele ning sellel peaks olema märgistus „EÜ mõõteriist”.

(4)

Kontrollimenetluse otstarbel on vaja määratleda kasutatavate mõõteriistade tüübid, nende kasutamisviisid, mõõdetavate võrgusilmade valikumeetodid, võrgusilma mõõtmise tehnika, võrgu silmasuuruse arvutamise meetod ja võrguniidi valiku menetlus selle jämeduse mõõtmiseks ning kirjeldada kontrollimenetluse järjestust.

(5)

Tuleks sätestada, et kui kalalaeva kapten vaidlustab kontrolli käigus tehtud mõõtmise tulemuse, tehakse uus lõplik mõõtmine.

(6)

Seepärast tuleks ühenduse õigusaktide selguse huvides tunnistada määrus (EÜ) nr 129/2003 kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kalavõrkude silmasuuruse määramise ja võrguniidi jämeduse hindamisega ühenduse ja liikmesriikide kalandusinspektorite poolt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„võrgusilma mõõtmise riist” – kahe mokaga mõõteriist võrgusilma suuruse mõõtmiseks, mis rakendab võrgusilmadele automaatselt pikisuunalist jõudu vahemikus 5–180 njuutonit (N) täpsusega 1 N;

b)

„aktiivpüünised” – püünised, mida kalapüügi ajal liigutatakse, sealhulgas eelkõige veetavad püünised, haardnoodad; traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed veetavad püünised;

c)

„passiivpüünised” – püünised, mida kalapüügi ajal ei liigutata, sealhulgas seisevvõrgud, nakkevõrgud, abarad, lõkspüünised, õngejadad, lõksud ja mõrrad;

d)

„N-suund” – sõlmitud võrgulina puhul: võrgulina koe üldsuunaga risti olev suund, nagu näidatud I lisas;

e)

„T-suund” –

i)

sõlmitud võrgulina puhul: võrgulina koe üldsuunaga paralleelne suund, nagu näidatud I lisas;

ii)

sõlmedeta võrgu puhul: suund risti N-suunaga;

f)

„võrgusilma suurus” –

i)

sõlmitud võrgulina puhul: pikim vahemaa sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva sõlme vahel, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud, nagu näidatud I lisas;

ii)

sõlmedeta võrgu puhul: ühe ja sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva ühenduskoha vahel seestpoolt mõõdetud vahemaa, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud võimaliku pikima telje suunas;

g)

„rombikujuline võrgusilm” – II lisa joonisel 1 esitatud võrgusilm, mis koosneb neljast ühepikkusest küljest, kusjuures võrgusilma kaks diagonaali on risti ja üks diagonaal paralleelne võrgu pikiteljega, nagu näidatud II lisa joonisel 2;

h)

„ruudukujuline võrgusilm” – nelinurkne võrgusilm, mille moodustavad kaks paari paralleelseid külgi, millest üks paar on võrgu pikiteljega paralleelne ja teine sellega risti;

i)

„T90 võrgusilm” – sõlmitud võrgulina rombikujuline võrgusilm, mille võrgulina T-suund on paralleelne võrgu pikiteljega, nagu näidatud II lisa joonisel 1.

II   PEATÜKK

EÜ MÕÕTERIISTAD

Artikkel 3

Võrgusilma mõõtmise riist ja niidi jämeduse määramise mõõteriist

1.   Ühenduse ja liikmesriikide kalandusinspektorid kasutavad võrgusilma suuruse ja niidi jämeduse määramiseks mõõteriistu, mis vastavad käesoleva määruse nendele sätetele, milles käsitletakse võrgusilma suuruse ja võrguniidi jämeduse määramist kalanduskontrolli tegemisel.

2.   Võrgusilma mõõtmise riista tehniline kirjeldus on esitatud III lisas.

3.   Niidi jämeduse määramise mõõteriista tehniline kirjeldus on esitatud IV lisas.

4.   Lõikes 1 osutatud võrgusilma mõõtmise riistal ja niidi jämeduse määramise mõõteriistal on märgistus „EÜ mõõteriist” ning tootja on kinnitanud, et need vastavad vastavalt lõigetes 2 ja 3 osutatud tehnilistele kirjeldustele.

5.   Võrgusilma mõõtmise riistu ja niidi jämeduse määramise mõõteriistu, mida müüvad või jaotavad kasutamiseks muud juriidilised või füüsilised isikud peale riiklike kalandusasutuste, ei märgistata märgistusega „EÜ mõõteriist”.

Artikkel 4

Võrgusilma mõõtmise riista kalibreerimise seadmed

Kalibreeritud kontrollmassidel ja V lisa joonisel 1 esitatud kalibreeritud kontrollmõõteplaadil peavad olema pädeva riikliku asutuse väljaantud tõend ja märgistus „EÜ”.

Artikkel 5

Võrgusilma mõõtmise riistade testimine

Võrgusilma mõõtmise riista täpsust kontrollitakse järgmiselt:

a)

pistes mõõteriista mokad V lisa joonisel 1 esitatud kalibreeritud kontrollmõõteplaadi avadesse;

b)

riputades kalibreeritud kontrollmassi fikseeritud moka külge, nagu esitatud V lisa joonisel 2.

III   PEATÜKK

VÕRGUSILMA SUURUSE MÄÄRAMINE

Artikkel 6

Aktiivpüüniste võrgusilmade valimine

1.   Inspektor valib 20 järjestikusest võrgusilmast koosneva rea, mis kulgeb

a)

rombi- ja ruudukujulise võrgusilma puhul võrgulina pikitelje suunas;

b)

T90 võrgusilma puhul võrgulina pikitelje suunaga risti.

2.   Ei mõõdeta võrgusilmi, mis asuvad vähem kui kolme võrgusilma kaugusel selisest, ühenduskohtadest, trossidest või gaitanist. Kõnealust kaugust mõõdetakse mõõtmise suunas välja venitatud võrgul perpendikulaarselt ühenduskohtade, trosside või gaitaniga. Katkiseid või parandatud võrgusilmi või võrgusilmi, mille külge on kinnitatud võrgu tarindid, ei mõõdeta.

3.   Erandina lõikest 1 ei pea mõõdetavad võrgusilmad paiknema järjestikku, kui lõike 2 kohaldamine selle välistab.

Artikkel 7

Passiivpüüniste võrgusilmade valimine

1.   Inspektor valib kalavõrgust 20 silma. Kui kalavõrgul on erineva suurusega võrgusilmad, valitakse silmad väikseimate silmadega võrguosast.

2.   Võrgusilmade valimisel vastavalt lõikele 1 ei võeta arvesse järgmisi võrgusilmi:

a)

võrguselise üla-, ala- või külgservas olevad võrgusilmad;

b)

võrgusilmad, mis on ühenduskohtadest ja trossidest kuni kolme silmaava kaugusel;

c)

katkised või parandatud võrgusilmad.

Artikkel 8

Üldsätted võrgusilma mõõtmise riistade ettevalmistamise ja käsitsemise kohta

Võrgusilma mõõtmise riist:

a)

valmistatakse tööks ette VI lisa kohaselt;

b)

seda käsitsetakse VII lisa kohaselt.

Artikkel 9

Rombikujulise ja T90 võrgusilma mõõtmiseks ette nähtud mõõteriista käsitsemine

Rombikujulise ja T90 võrgusilma mõõtmisel:

a)

sõlmitud ja sõlmedeta võrgulina puhul venitatakse võrgulina võrgusilmade N-suunas, nagu näidatud VII lisas, kui on võimalik kindlaks määrata N-suund;

b)

sõlmedeta võrgulina puhul mõõdetakse võrgusilma pikimat telge, kui ei ole võimalik kindlaks määrata N-suunda.

Artikkel 10

Ruudukujulise võrgusilma mõõtmiseks ette nähtud mõõteriista käsitsemine

1.   Ruudukujulise silmaga võrgutüki mõõtmisel venitatakse võrku esiteks piki üht ja seejärel piki teist võrgusilmade diagonaali, nagu näidatud VIII lisas.

2.   VI lisas sätestatud menetlust kohaldatakse ruudukujulise silmaga võrgu iga diagonaali mõõtmisel.

Artikkel 11

Mõõtmistingimused

Võrgusilmi mõõdetakse ainult siis, kui võrk on märg ega ole külmunud.

Artikkel 12

Valitud võrgusilmade suuruse mõõtmine

1.   Iga võrgusilma suurus on mõõteriista mokkade väliskülgede vahele jääv vahemaa mõõdetuna punktist, kus liikuv mokk peatus.

2.   Kui üksikute ruudukujuliste võrgusilmade mõõtmisel saadakse erinev tulemus, kasutatakse pikimat mõõdetud diagonaali.

Artikkel 13

Võrgusilma suuruse määramine

Võrgusilma suurus määratakse 20 valitud võrgusilmast koosneva rea keskmise väärtusena mõõteriista näidu järgi.

Artikkel 14

Võrgusilma suuruse määramine vaidluse korral

1.   Kui laeva kapten vaidlustab artikli 13 kohaselt määratud võrgusilma suuruse, valitakse võrgu teisest osast 20 uut võrgusilma ja mõõdetakse need kooskõlas artiklitega 6–12.

2.   Võrgusilma suurus määratakse seejärel uuesti kõigi 40 valitud võrgusilma keskmise väärtusena mõõteriista näidu järgi. Selline mõõteriista näit on lõplik silmasuurus.

IV   PEATÜKK

NIIDI JÄMEDUSE HINDAMINE

Artikkel 15

Üldsätted niidi valimise kohta

1.   Inspektor valib võrgusilmad mis tahes võrguosast, mille suhtes on kehtestatud suurim lubatud niidi jämedus.

2.   Katkise või parandatud võrgusilma niite ei valita.

Artikkel 16

Rombikujuliste silmadega võrgulina niitide valimine

Rombikujuliste silmadega võrgulina niite valitakse VIII lisas esitatud viisil järgmiselt:

a)

üheniidilise võrgulina puhul valitakse 10 võrgusilma vastaskülgede niidid;

b)

kaheniidilise võrgulina puhul valitakse viie võrgusilma vastaskülgedel mõlema niidi riba.

Artikkel 17

Ruudukujuliste silmadega võrgulina niitide valimine

Ruudukujuliste silmadega võrgulina niite valitakse VIII lisas esitatud viisil järgmiselt:

a)

üheniidilise võrgulina puhul valitakse 20 võrgusilma ühe külje niit, kusjuures iga silma puhul valitakse sama külg;

b)

kaheniidilise võrgulina puhul hinnatakse kumbagi niidiriba kümne võrgusilma ainult ühel küljel, kusjuures igal silmal valitakse sama külg.

Artikkel 18

Niidi jämeduse määramiseks kasutatava mõõteriista valimine

Inspektor kasutab mõõtetange, milles oleva ümmarguse augu läbimõõt on võrdne asjaomase võrguosa puhul suurima lubatud niidi jämedusega.

Artikkel 19

Hindamistingimused

Niite mõõdetakse siis, kui võrk ei ole külmunud.

Artikkel 20

Valitud võrgusilma niidi jämeduse hindamine

Kui niidi jämedus takistab mõõtetangide mokkade sulgemist või niit ei jookse suletud mokkade vahelisest avast vabalt läbi, märgib inspektor üles niidi jämeduse mõõtmise negatiivse tulemuse (–).

Artikkel 21

Niidi jämeduse hindamine

1.   Kui saadakse üle viie negatiivse tulemuse (–) artikli 20 kohaselt mõõdetud 20 niidi kohta, valib ja mõõdab inspektor artiklite 15–20 kohaselt 20 uut niiti.

2.   Kui saadakse üle kümne negatiivse tulemuse (–) kokku 40 valitud niidi kohta, ületab määratud niidi jämedus asjaomases võrguosas suurima lubatud niidi jämeduse.

Artikkel 22

Niidi jämeduse hindamine vaidluste korral

1.   Kui laeva kapten vaidlustab artikli 21 kohaselt tehtud niidijämeduse hindamise tulemuse, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2.

2.   Inspektor valib ja mõõdab kalavõrgu samas osas 20 uut niiti. Kui saadakse üle 5 negatiivse tulemuse (–) kõigi 20 mõõdetud niidi kohta, ületab niidi jämedus kõnealuses võrguosas suurima lubatud niidi jämeduse. Selle hindamise tulemus on lõplik.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrus (EÜ) nr 129/2003 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Viiteid määrusele (EÜ) nr 129/2003 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 24

Üleminekusätted

1.   Üleminekuperioodi ajal, kuni 1. septembrini 2009, võib liikmesriik oma jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes jätkuvalt kohaldada võrgusilma suuruse ja niidi jämeduse määramise meetodeid, mis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 129/2003.

2.   Kui liikmesriik kavatseb oma jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes üleminekuperioodi ajal, kuni 1. septembrini 2009, kohaldada võrgusilma suuruse ja niidi jämeduse määramise meetodit, mis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 129/2003, teatab ta sellest viivitamata komisjonile ja avaldab vastava teate oma ametlikul veebilehel.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2166/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(2)  EÜT L 22, 25.1.2003, lk 5.


I LISA

Võrgulina silma suurus ning võrguniidi N-suund ja T-suund

Joonis

Image


II LISA

Rombikujulise silmaga võrgulina ja T90 võrgulina

Joonis 1

Standardse rombikujuliste võrgusilmadega võrgu (A) ning 90° võrra pööratud võrgu (B) võrguniidi jooksu suund on kujutatud allpool:

Image

Võrgu pikitelg

Joonis 2

Image


III LISA

Võrgusilma mõõtmise riista tehniline kirjeldus

1.

Võrgusilma mõõtmise riist

a)

rakendab võrgusilma suuruse mõõtmisel automaatselt pikisuunalist mõõtejõudu;

b)

on kahe mokaga, millest üks on fikseeritud ja teine liikuv, kumbki 2 mm paksune ümarate servadega, raadiusega 1 mm, et tagada mokkade sujuv libisemine üle niidi, nagu näidatud järgmisel joonisel;

c)

on elektriline või patareitoitel, viimasel juhul võimaldab teha 1 000 järjestikust võrgusilmamõõtmist, enne kui vajab laadimist;

d)

on võimeline rakendama võrgusilmale valitud pikisuunalist jõudu vahemikus 5–180 N täpsusega 1 N;

e)

on sisseehitatud süsteemiga, mis mõõdab rakendatud jõu suurust;

f)

on võimeline liikuva mokaga venitama mõõdetavat võrgusilma ühtlase kiirusega 300 ± 30 mm/min;

g)

võimaldab mõõta võrgusilmi vahemikus 10–300 mm, väikeste ja suurte võrgusilmade mõõtmiseks on mõõteriistal äravõetavad mokad;

h)

mõõdab täpsusega 1 mm;

i)

on jäiga konstruktsiooniga ega moondu raskuse mõjul;

j)

on kerge, kuid siiski vastupidav, ega kaalu üle 2,5 kg;

k)

on valmistatud materjalist, mis on merelistes tingimustes roostekindel;

l)

on veekindel ja tolmukindel vastavalt standardile IP56; (1)

m)

on vastupidav käsitsemisel temperatuurivahemikus – 10 kuni + 45 °C;

n)

peab hoiu- ja transporditingimustes vastu temperatuurile vahemikus – 30 kuni 70 °C;

o)

on kontrollitav tarkvara abil, mis peaks esitama funktsioonide menüüvaliku ja võimaldama mõõteriista sisselülitamisel sellel endal automaatselt kontrollida oma elektroonilisi ja mehhaanilisi osi;

p)

esitab ekraanil teate, et mõõteriist on kasutusvalmis; juhul kui ei ole, edastab veateate, sulgeb programmi ja lakkab toimimast;

q)

võimaldab ühe käega käsitsemist ja funktsioonidele ligipääsu väliste nuppude abil;

r)

näitab andmeid sisseehitatud ekraanil ja esitab iga mõõtmise tulemuse, järjest sooritatud mõõtmiste arvu ja nende keskmise väärtuse millimeetrites;

s)

salvestab mällu vähemalt 1 000 mõõtmise andmed, mida peab olema võimalik üle kanda arvutisse;

t)

omab funktsiooni, mis võimaldab arvutada võrgusilma keskmise suuruse ümardatuna lähima 0,1 millimeetrini;

u)

omab tarkvara, millel on funktsioon automaatselt valida iga võrgusilma pikim diagonaal ruudukujuliste silmadega võrgulina keskmise silmasuuruse arvutamiseks;

v)

salvestab kõigi sooritatud mõõtmiste andmed.

2.

Mõned võrgud deformeeruvad koormuse all. Mõõteriist peab sellisele tingimusele reageerima, nõudes kontrolltarkvaralt algoritmi ja rakendades kindlaksmääratud jõudu uuesti, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa liites.

Joonis

(Käesoleval joonisel on üksnes selgitav eesmärk.)

Image


(1)  IP koodid on määratletud Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) rahvusvahelises standardis 60529.

(2)  Liikuva moka liikumiskiirus võrgusilma venitamise ajal. Ilma koormuseta liikuva moka liikumiskiirus võib olla suurem.

III lisa liide

Mõõtmise algoritm

Väljavenitatud võrgusilma deformeerumise arvessevõtmiseks

1.

suruda liikuv mokk võrgusilma ühtlase kiirusega 300 ± 30 mm/min, (1) kuni on saavutatud soovitav mõõtejõud;

2.

seisata mootor ja oodata 1 sekund;

3.

kui jõud langeb alla 80 % eelnevalt seadistatud mõõtejõust, suruda liikuv mokk võrgusilma, kuni sama mõõtejõud on uuesti saavutatud.


(1)  Liikuva moka liikumiskiirus võrgusilma venitamise ajal. Ilma koormuseta liikuva moka liikumiskiirus võib olla suurem.


IV LISA

Niidi jämeduse määramiseks kasutatavate tangide tehniline kirjeldus

Niidi jämeduse hindamiseks kasutatavad tangid

a)

on valmistatud vastupidavast roostekindlast materjalist, mis peab vastu karmis merekeskkonnas, ning neid toodetakse vastavalt allpool esitatud joonisele;

b)

niidi jämeduse mõõtmiseks ette nähtud ümmarguse ava (augu) mõlemale küljele jäävad servad on ümardatud, et vältida hõõrdumist, kui niiti tõmmatakse eeskirjadele vastavuse kontrollimiseks läbi augu;

c)

on kavandatud ümaraotsaliste tangininadega, et hõlbustada mokkade asetamist kahekordsete niitide vahele;

d)

on mokkadega, mis jäävad tegevuse ajal paralleelseks ja on piisavalt tugevad, et vältida mokkade deformeerumist sihipärase kasutamise käigus, võttes arvesse, et mokad tuleb iga mõõtmise käigus käsitsi kokku suruda;

e)

tangimokkade siseküljed on freesitud nii, et augu kummalegi poole jääks 0,5 mm laiune ja 1 mm pikkune vahe, kui mokad on suletud, et ära hoida punutud või põimitud konstruktsioonist välja ulatuvate üksikute niitide takerdumist mokkade lameda pealispinna külge mõlemal pool auku, millesse niit asetatakse;

f)

kui mokad on suletud, on nendevahelise ümmarguse augu läbimõõt millimeetrites vastav augu kõrval ühel mokal paiknevale märgistusele. Mokad on suletud, kui nende sisekülgede pinnad puutuvad teineteisega kokku ja on kohakuti;

g)

omab märgistust „EÜ mõõteriist” nii käepidemel kui ka mokkadel;

h)

augu läbimõõdu lubatud hälve on 0 + 0,1 mm;

i)

on mugavalt kaasaskantavad, et inspektoril on võimalik mõõteriistade neljane komplekt (4 mm, 5 mm, 6 mm ja 8 mm) võtta kaasa merel ühelt laevalt teisele üleminekul;

j)

on kergesti eristatavad, kui mõõteriistad on erineva suurusega;

k)

on kergesti asetatavad kaheniidilise võrgulina vahele. Kui mõõtetangid on kohale asetatud, on neid kerge ühe käega käsitseda.

Joonis

Võrguniidi mõõtmise tangide kooste

Image

Image


V LISA

Võrgusilma mõõtmise riista kalibreerimine ja testimine

A.   Pikkusmõõturi taatlemine

Pikkusmõõturi taatlemiseks asetatakse kontrollimiseks kasutatava mõõteriista mokad kõvast materjalist valmistatud kalibreeritud kontrollmõõteplaadi erineva pikkusega avadesse. Seda võib teha igal ajal.

Joonis 1

Image

B.   Jõumõõturi taatlemine

Jõumõõturi taatlemiseks riputatakse kalibreeritud kontrollmass fikseeritud moka külge, milles on koormusandur, hoides mõõteriista kindlalt vertikaalasendis. Kontrollmassi väärtused on järgmised: 10, 20, 50 ja 125 N. Neid võib kasutada ainult stabiilsetes tingimustes.

Joonis 2

(Käesoleval joonisel on üksnes selgitav eesmärk)

Image


VI LISA

Võrgusilma mõõtmise riista ettevalmistamine

1.

Inspektor

a)

valib mõõdetavate võrgusilmade jaoks sobiva suurusega mokad;

b)

tagab, et mokad on puhtad;

c)

kontrollib, kas mõõteriist sooritab rahuldavalt enesekontrolli;

d)

valib rakendatava mõõtejõu järgmiselt:

i)

aktiivpüüniste puhul:

20 N võrgusilma suurustele < 35 mm;

50 N võrgusilma suurustele ≥ 35 mm ja < 55 mm;

125 N võrgusilma suurustele ≥ 55 mm;

ii)

passiivpüüniste puhul:

10 N kõigi võrgusilma suuruste jaoks;

e)

kontrollib mokkade tüübi seadistust. Vaikimisi seadistus on „Normal”. Kui kasutatakse suuri või väikesi mokkasid, avab inspektor menüü ja muudab mokkade tüübi seadistust vastavalt.

2.

Kui punktis 1 esitatud tegevused on sooritatud, on mõõteriist võrgusilma mõõtmiseks valmis.


VII LISA

Võrgusilma mõõtmise riista käsitsemine inspekteerimisel

Võrgusilmade mõõtmisel inspektor

a)

paneb mokad võrgusilma avasse nii, et mõõteriista fikseeritud mokk asub sõlme vastas, nagu näidatud alloleval joonisel;

b)

aktiveerib mõõtevahendi, mis võimaldab mokkadel avaneda seni, kuni liikuv mokk jõuab vastas asetseva sõlmeni ja peatub, kui on saavutatud kindlaksmääratud jõud.

Joonis

Image


VIII LISA

Rombi- ja ruudukujuliste võrgusilmadega võrgulina niidid

Joonis

Image


IX LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 129/2003

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikli 2 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 2 lõige 2

Artikli 3 lõige 4

Artikli 3 lõige 1

Artikkel 9

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 3

Artikli 4 lõige 1

Artikli 10 lõige 1

Artikli 4 lõige 2

Artikli 10 lõige 2

Artikli 5 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikli 6 lõige 2

Artikli 5 lõige 3

Artikli 6 lõige 3

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 11

Artikli 6 lõige 2

Artikli 12 lõige 1

Artikli 6 lõige 3

Artikli 12 lõige 2

Artikkel 7

Artikkel 13

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 14

Artikli 10 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 10 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikli 10 lõige 3

Artikli 3 lõige 4

Artikli 10 lõige 4

Artikli 3 lõige 2

Artikli 10 lõige 5

Artikli 3 lõige 2

Artikli 11 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 7 lõige 2

Artikli 12 lõige 1

Artikkel 11

Artikli 12 lõige 2

Artikkel 8

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 6

Artikkel 15

Artikkel 14

Artikli 16 lõige 1

Artikli 3 lõige 3

Artikli 16 lõige 2

Artikli 3 lõige 3

Artikli 16 lõige 3

Artikli 3 lõige 4

Artikli 17 lõige 1

Artikli 15 lõige 1

Artikli 17 lõige 2

Artikli 15 lõige 2

Artikli 17 lõige 3

Artikli 18 lõige 1

Artikkel 19

Artikli 18 lõige 2

Artikkel 16

Artikli 18 lõige 3

Artikkel 17

Artikli 19 lõige 1

Artikkel 20

Artikli 19 lõige 2

Artikli 21 lõige 1

Artikli 19 lõige 3

Artikli 21 lõige 2

Artikkel 20

Artikkel 22