3.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 33/10 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/122/EÜ,
14. jaanuar 2009,
tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 1994. aasta direktiivi 94/47/EÜ (ostjate kaitse kohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostulepingute teatavaid aspekte) (3) vastuvõtmisest on nimetatud majandusvaldkond edasi arenenud ning turule on tulnud kinnisvara osaajalise kasutamisega sarnased uued puhkusetooted. Need uued puhkusetooted ja osaajalise kasutamise õigusega seotud teatavad tehingud, nagu edasimüügilepingud ja vahetuslepingud, ei ole direktiiviga 94/47/EÜ hõlmatud. Lisaks sellele näitab direktiivi 94/47/EÜ rakendamise kogemus, et mõned direktiivis käsitletud teemad vajavad ajakohastamist või selgitamist, et vältida käesoleva direktiivi järgimisest kõrvale hoidmiseks mõeldud toodete väljatöötamist. |
(2) |
Olemasolevad lüngad eeskirjades moonutavad tuntavalt konkurentsi ja põhjustavad tõsiseid probleeme tarbijatele, takistades seega siseturu tõrgeteta toimimist. Seepärast tuleks direktiiv 94/47/EÜ asendada uue ajakohastatud direktiiviga. Kuna turismil on liikmesriikide majanduses järjest olulisem osa, tuleks osaajalise kasutamise õiguse ja pikaajaliste puhkusetoodete sektori suuremat kasvu ja tootlikkust ergutada teatavate ühiseeskirjade vastuvõtmisega. |
(3) |
Suurema õiguskindluse loomiseks ning selleks, et tarbijad ja ettevõtjad saaksid siseturu võimalusi täielikult ära kasutada, tuleks liikmesriikide asjakohaseid õigusakte veelgi ühtlustada. Seetõttu tuleks osaajalise kasutamise õiguste ja pikaajaliste puhkusetoodete ning osaajalise kasutamise õiguse lepingutest tulenevate soodustuste vahetamise turustamise, müügi ja edasimüügi teatavad aspektid täielikult ühtlustada. Liikmesriikidel ei tohiks lubada säilitada või kehtestada käesolevas direktiivis sätestatud normidest erinevaid siseriiklikke norme. Ühtlustatud normide puudumise korral peaks liikmesriikidel olema õigus säilitada või kehtestada ühenduse õigusega kooskõlas olevaid siseriiklikke norme. Seega peaks liikmesriikidel olema võimalik näiteks säilitada või kehtestada sätteid, mis käsitlevad taganemisõiguse kasutamise õiguslikke tagajärgi käesoleva direktiivi kohaldamisalast väljapoole jäävate õigussuhete puhul või sätteid, mille kohaselt ei saa tarbija ja osaajalise kasutamise õiguse või pikaajalise puhkusetoote müügiga tegeleva ettevõtja vahel olla mingit siduvat lepingulist kohustust ega toimuda mingeid makseid seni, kuni tarbija ei ole alla kirjutanud krediidilepingule kõnealuste teenuste ostu rahastamiseks. |
(4) |
Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikidel käesoleva direktiivi ühenduse õiguse kohast kohaldamist valdkondades, mis ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Seega saaks liikmesriik säilitada või kehtestada siseriiklikud õigusaktid, mis on vastavuses käesoleva direktiivi sätetega või selle teatavate sätetega, mis käsitlevad käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljapoole jäävaid tehinguid. |
(5) |
Käesoleva direktiiviga hõlmatud erinevad lepingud tuleks selgelt määratleda sellisel viisil, mis välistab direktiivi sätete järgimisest kõrvale hoidmise. |
(6) |
Käesoleva direktiivi tähenduses tuleks osaajalise kasutamise õiguse lepinguid mõista selliselt, et see ei hõlma majutuse, sealhulgas hotellitubade mitmekordset broneerimist, kui mitmekordne broneerimine ei too kaasa üksikbroneeringutega võrreldes ulatuslikumaid õigusi ja kohustusi. Samuti ei tuleks osaajalise kasutamise õiguse lepinguid mõista tavalisi üürilepinguid hõlmavana, sest viimased puudutavad ühtainsat pidevat kasutusperioodi, mitte mitmekordseid ajavahemikke. |
(7) |
Käesoleva direktiivi tähenduses tuleks pikaajalise puhkusetoote lepingut mõista selliselt, et see ei hõlma tavalist püsikliendisüsteemi, mille alusel antakse allahindlusi järgmiste ööbimiste puhul hotelliketi hotellides, sest püsikliendisüsteemi liikmeks ei saada tasu eest ega ole tarbija makstud tasu peamiseks eesmärgiks majutuselt allahindluse või muude soodustuste saamine. |
(8) |
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta) (4) sätteid. |
(9) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv)) (5) keelab eksitavad, agressiivsed ja muud ebaausad ettevõtja ja tarbija vahelised kaubandustavad. Võttes arvesse osaajalise kasutamise õiguste, pikaajaliste puhkusetoodete, vahetuse ja edasimüügi olemust ja nimetatud toodetega seotud kaubandustavasid, on otstarbekas võtta vastu üksikasjalikumad ja konkreetsemad sätted teabele esitatavate nõuete ja müügiürituste kohta. Tarbijale tuleks selgitada müügiüritustel osalemise kutsete kaubanduslikku eesmärki. Lepingueelset teavet ja lepingut käsitlevaid sätteid tuleks täpsustada ja ajakohastada. Et anda tarbijale võimalus tutvuda asjakohase teabega enne lepingu sõlmimist, tuleks selline teave edastada tarbijale viisil, mis on tarbijale kõnealusel ajahetkel hõlpsasti kättesaadav. |
(10) |
Tarbijal peaks olema õigus valida, millises talle arusaadavas keeles esitatakse lepingueelne teave ja koostatakse leping, ning ettevõtja ei tohiks selle õiguse andmisest keelduda. Lepingu täitmise ja selle jõustamise hõlbustamiseks peaks liikmesriikidel lisaks olema lubatud kehtestada nõue tarbijale lepingu täiendavate keeleversioonide esitamise kohta. |
(11) |
Et võimaldada tarbijal täielikult aru saada oma lepingulistest õigustest ja kohustustest, tuleks talle jätta teatud tähtaeg, mille jooksul ta võib lepingust taganeda, ilma et ta peaks oma otsust põhjendama või kulusid kandma. Praegu on see tähtaeg erinevates liikmesriikides erinev ning kogemus näitab, et direktiivis 94/47/EÜ ettenähtud ajavahemik on liiga lühike. Seepärast tuleks nimetatud tähtaega pikendada, et saavutada tarbijakaitse kõrge tase ja muuta olukord tarbijate ja ettevõtjate jaoks selgemaks. Taganemisõiguse kasutamise tähtaeg, viis ja õiguslikud tagajärjed tuleks ühtlustada. |
(12) |
Tarbijad peaksid saama kasutada tõhusaid meetmeid, juhul kui ettevõtja ei järgi lepingueelse teabe ja lepinguga seotud nõudeid, eelkõige neid, mis kehtestavad kohustuse lisada lepingusse kogu nõutav teave ning anda tarbijale lepingu sõlmimise hetkel lepingu koopia. Lisaks siseriikliku õigusega tagatud õiguskaitsevahenditele peaks tarbija saama kasutada ka pikendatud taganemistähtaega, juhul kui ettevõtja ei ole teavet esitanud. Taganemisõiguse kasutamine peaks nimetatud pikendatud tähtaja jooksul olema tasuta hoolimata sellest, milliseid teenuseid tarbija võis kasutada. Taganemistähtaja möödumine ei takista tarbijal siseriikliku õiguse kohaste õiguskaitsevahendite kasutamist teabe esitamise nõuete rikkumise korral. |
(13) |
Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad) (6) peaks kehtima käesolevas direktiivis esitatud tähtaegade arvutamisel. |
(14) |
Tarbija paremaks kaitsmiseks tuleks selgemini sõnastada ettemaksete tegemise keeld ettevõtjale või kolmandale isikule enne taganemistähtaja möödumist. Edasimüügilepingute korral ei tohiks ettemakse tegemist lubada enne, kui müük tegelikult toimub või edasimüügileping lõpetakse, kuid liikmesriikidele peaks jääma õigus reguleerida edasimüügilepingu lõpetamise korral vahendajatele lõppmakse tegemise võimalust ning sellise lõppmakse tegemise korda. |
(15) |
Pikaajaliste puhkusetoodete lepingute puhul võiks mitmes osas makstavas hinnas arvesse võtta edaspidiste summade kohandamise võimalust pärast esimest aastat, et tagada osamaksete reaalväärtuse säilimine näiteks inflatsiooni arvestades. |
(16) |
Kui tarbija taganeb lepingust ning hind on täielikult või osaliselt kaetud laenuga, mille talle on andnud ettevõtja või kolmas isik vastavalt kõnealuse kolmanda isiku ja ettevõtja vahelisele kokkuleppele, tuleb laenuleping lõpetada ilma mingite kuludeta tarbijale. Sama peaks kehtima lepingute puhul, mis käsitlevad muid sidusteenuseid, mida pakub ettevõtja või kolmas isik vastavalt kõnealuse kolmanda isiku ja ettevõtja vahelisele kokkuleppele. |
(17) |
Tarbija ei tohiks ilma jääda käesoleva direktiiviga ettenähtud kaitsest, kui lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust. Lepingu suhtes kohaldatav õigus tuleks kindlaks määrata rahvusvahelist eraõigust käsitlevate ühenduse sätete kohaselt, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)) (7) kohaselt. Kõnealune määrus näeb ette, et kolmanda riigi õigust võib kohaldada eelkõige siis, kui ettevõtjad suunavad oma tegevuse tarbijatele, kes viibivad puhkusel oma elukohariigist erinevas riigis. Kuna sellised kaubandustavad on käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas sagedased ning kuna lepingud puudutavad märkimisväärseid summasid, tuleks teatavates konkreetsetes olukordades, eelkõige kui leping kuulub liikmesriigi kohtu pädevusse, ette näha täiendav kaitsemeede, tagamaks et tarbija ei jääks ilma käesoleva direktiiviga ettenähtud kaitsest. See käsitlus kajastab eelkõige tarbija kaitsmise vajadust, mis tuleneb käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate lepingute tavapärasest keerukusest, pikaajalisusest ja rahalisest väärtusest. |
(18) |
Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi käsitlevates menetlustes pädevad kohtud tuleks kindlaks määrata kooskõlas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades). (8) |
(19) |
Et tagada käesoleva direktiivi alusel tarbijatele pakutud kaitse täielik toimimine, eelkõige seoses ettevõtjatele seatud teabe esitamise nõuete järgimisega nii lepingueelses etapis kui ka lepingu jõustumise järgselt, peavad liikmesriigid rakendama käesoleva direktiivi rikkumise korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. |
(20) |
Tuleb tagada, et isikutel või organisatsioonidel, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt küsimuse vastu õigustatud huvi, oleksid õiguskaitsevahendid, et alustada menetlust käesoleva direktiivi rikkumise korral. |
(21) |
Liikmesriikides tuleb välja töötada sobiv ja tõhus kaitsemenetlus tarbijate ja ettevõtjate vaheliste vaidluste lahendamiseks. Selleks peaksid liikmesriigid soodustama avalik- või eraõiguslike asutuste loomist vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. |
(22) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et tarbijaid teavitatakse tõhusalt käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikest õigusaktidest, ning julgustama ettevõtjaid ja käitumiskoodeksite omanikke teavitama tarbijaid oma käitumiskoodeksitest selles valdkonnas. Tarbijakaitse kõrge taseme saavutamise eesmärgil võiks käitumiskoodeksitest teavitada ning nende koostamisse kaasata tarbijaorganisatsioone. |
(23) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale siseturutõkete kõrvaldamiseks ja ühtse kõrge tarbijakaitse taseme saavutamiseks vajalikust. |
(24) |
Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. |
(25) |
Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 innustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides oma vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
1. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning saavutada kõrgetasemeline tarbijakaitse, ühtlustades selleks liikmesriikide õigus- ja haldusnorme seoses osaajalise kasutamise õigusest ja pikaajaliste puhkusetoodetest ning osaajalise kasutamise õiguse lepingutest tulenevate soodustuste vahetamise turustamise, müügi ja edasimüügi teatavate aspektidega.
2. Direktiivi kohaldatakse ettevõtjate ja tarbijate vaheliste tehingute suhtes.
Käesolev direktiiv ei piira selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis:
a) |
näevad ette üldised võlaõiguslikud kaitsevahendid; |
b) |
käsitlevad kinnis- ja vallasasjade registreerimist ning kinnisasja üleandmist; |
c) |
käsitlevad asutamistingimusi, lubade andmise või litsentseerimise korda, ning |
d) |
käsitlevad käesolevas direktiivis käsitletud lepingutega seotud õiguste õigusliku iseloomu kindlaksmääramist. |
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„osaajalise kasutamise õiguse leping” – leping, mille kestus on rohkem kui üks aasta ja millega tarbija saab tasu eest õiguse kasutada üht või mitut ööbimisega majutuskohta enam kui ühe kasutusperioodi vältel; |
b) |
„pikaajalise puhkusetoote leping” – leping, mille kestus on rohkem kui üks aasta ja millega tarbija saab tasu eest eelkõige õiguse saada hinnaalandust või muid soodustusi majutuskoha kasutamisel kas eraldi või koos reisi- või muude teenustega; |
c) |
„edasimüügileping” – leping, mille alusel ettevõtja aitab tarbijal tasu eest müüa või osta osaajalise kasutamise õigust või pikaajalist puhkusetoodet; |
d) |
„vahetusleping” – leping, mille alusel tarbija ühineb tasu eest vahetussüsteemiga, mis võimaldab talle juurdepääsu ööbimisega majutusele või muudele teenustele, andes vastutasuks teistele isikutele ajutise võimaluse kasutada tema osaajalise kasutamise õiguse lepingust tulenevaid soodustusi; |
e) |
„ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, oskus- või kutsetegevusega, ning ka iga isik, kes tegutseb ettevõtja nimel või huvides; |
f) |
„tarbija” – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, oskus- või kutsetegevusega; |
g) |
„lisaleping” – leping, mille alusel tarbija saab teenuseid, mis on seotud osaajalise kasutamise õiguse lepingu või pikaajalise puhkusetoote lepinguga ning mida osutavad ettevõtja või kolmas isik vastavalt kõnealuse kolmanda isiku ja ettevõtja vahelisele kokkuleppele; |
h) |
„püsiv andmekandja” – mis tahes vahend, mis võimaldab tarbijal või ettevõtjal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada; |
i) |
„käitumiskoodeks” – kokkulepe või eeskirjade kogum, mida liikmesriikide õigus- või haldusnormid ei reguleeri ning milles on määratletud nende ettevõtjate käitumine, kes kohustuvad seda käitumiskoodeksit ühe või mitme konkreetse kaubandustava või ettevõtlusvaldkonna osas järgima; |
j) |
„käitumiskoodeksi omanik” – mis tahes üksus, sealhulgas ettevõtja või ettevõtjate grupp, kes vastutab käitumiskoodeksi koostamise ja läbivaatamise eest ja/või kontrollib käitumiskoodeksi täitmist seda järgima kohustunud isikute poolt. |
2. Vastavalt lõike 1 punktides a ja b määratletud osaajalise kasutamise õiguse lepingu või pikaajalise puhkusetoote lepingu kestuse arvutamiseks võetakse arvesse iga lepingus sisalduv säte, mis võimaldab lepingu automaatset pikenemist või muul viisil pikendamist.
Artikkel 3
Reklaam
1. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes reklaamis täpsustataks artikli 4 lõikes 1 osutatud teabe saamise võimalust ja viidataks selle saamise ja kohale.
2. Kui müügiedendus- või müügiüritusel on kavas pakkuda tarbijale mis tahes osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi- või vahetuslepingut, viitab ettevõtja osalemiskutses selgelt ürituse kaubanduslikule eesmärgile ja laadile.
3. Artikli 4 lõikes 1 osutatud teave peab olema tarbijale kättesaadav mis tahes ajal kogu ürituse vältel.
4. Osaajalise kasutamise õigust või pikaajalist puhkusetoodet ei turustata ega müüda investeeringuna.
Artikkel 4
Lepingueelne teave
1. Mõistliku aja jooksul enne tarbija sidumist mis tahes lepingu või pakkumusega esitab ettevõtja tarbijale selgel ja arusaadaval viisil täpse ja piisava teabe:
a) |
osaajalise kasutamise õiguse lepingu puhul: I lisas toodud standardinfo teabelehe ning nimetatud teabelehe 3. osas nõutud teabe; |
b) |
pikaajalise puhkusetoote lepingu puhul: II lisas toodud standardinfo teabelehe ning nimetatud teabelehe 3. osas nõutud teabe; |
c) |
edasimüügilepingu puhul: III lisas toodud standardinfo teabelehe ning nimetatud teabelehe 3. osas nõutud teabe; |
d) |
vahetuslepingu puhul: IV lisas toodud standardinfo teabelehe ning nimetatud teabelehe 3. osas nõutud teabe. |
2. Ettevõtja esitab tasuta lõikes 1 osutatud teabe paberil või muul püsival andmekandjal, mis on tarbijale hõlpsasti kättesaadav.
3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teave koostatakse tarbija valikul kas (ühes) selle liikmesriigi keeles, kus tarbija elab või mille kodanik ta on, tingimusel, et see on ühenduse ametlik keel.
Artikkel 5
Osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi- või vahetusleping
1. Liikmesriigid tagavad, et leping on kirjalik, paberil või muul püsival andmekandjal, ning see on koostatud tarbija valikul kas (ühes) selle liikmesriigi keeles, kus tarbija elab või mille kodanik ta on, tingimusel, et see on ühenduse ametlik keel.
Liikmesriik, kus tarbija elab, võib siiski täiendavalt nõuda, et:
a) |
leping esitataks tarbijale igal juhul (ühes) kõnealuse liikmesriigi keeles, tingimusel, et see on ühenduse ametlik keel; |
b) |
ettevõtja esitaks üht konkreetset kinnisvara käsitleva osaajalise kasutamise õiguse lepingu puhul tarbijale lepingu kinnitatud tõlke (ühes) selle liikmesriigi keeles, milles kinnisvara asub, tingimusel, et see on ühenduse ametlik keel. |
Liikmesriik, kelle territooriumil ettevõtja müügitegevus toimub, võib nõuda, et leping esitataks tarbijale igal juhul (ühes) kõnealuse liikmesriigi keeles, tingimusel, et see on ühenduse ametlik keel.
2. Artikli 4 lõikes 1 osutatud teave moodustab lepingu lahutamatu osa, mida võib muuta ainult juhul, kui pooled on otseselt nii kokku leppinud või kui muudatused tulenevad ettevõtjast sõltumatutest ebatavalistest ja ettenägematutest asjaoludest, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest.
Kõnealused muudatused edastatakse tarbijale enne lepingu sõlmimist paberil või muul püsival andmekandjal, mis on talle hõlpsasti kättesaadav.
Mis tahes sellised muudatused peavad olema lepingus selgesõnaliselt nimetatud.
3. Lisaks artikli 4 lõikes 1 osutatud teabele sisaldab leping järgmist teavet:
a) |
iga lepinguosalise nimi, aadress ja allkiri, ning |
b) |
lepingu sõlmimise kuupäev ja koht. |
4. Enne lepingu sõlmimist juhib ettevõtja selgesõnaliselt tarbija tähelepanu taganemisõigusele, artiklis 6 osutatud taganemistähtaja pikkusele ning artiklis 9 osutatud ettemakse keelule taganemistähtaja jooksul.
Vastavad lepingutingimused allkirjastab tarbija eraldi.
Leping sisaldab V lisas toodud eraldi taganemisõiguse tüüpvormi, mis on mõeldud taganemisõiguse kasutamise hõlbustamiseks vastavalt artiklile 6.
5. Tarbijale antakse lepingu sõlmimise hetkel lepingu koopia või koopiad.
Artikkel 6
Taganemisõigus
1. Lisaks käesoleva direktiivi sätete rikkumisel siseriikliku õiguse kaudu tarbijatele kättesaadavatele õiguskaitsevahenditele tagavad liikmesriigid, et tarbijal on neljateistkümne kalendripäeva jooksul õigus taganeda osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi- või vahetuslepingust otsust põhjendamata.
2. Taganemistähtaega arvutatakse:
a) |
alates lepingu või siduva eellepingu sõlmimise päevast või |
b) |
alates päevast, mil tarbija lepingu või mis tahes siduva eellepingu kätte saab, kui nimetatud päev on hilisem punktis a osutatud kuupäevast. |
3. Taganemistähtaeg möödub:
a) |
ühe aasta ja neljateistkümne kalendripäeva möödumisel alates käesoleva artikli lõikes 2 osutatud päevast, kui ettevõtja ei ole täitnud ja tarbijale kirjalikult, paberil või muul püsival andmekandjal esitanud artikli 5 lõikes 4 nõutud eraldi taganemisõiguse tüüpvormi; |
b) |
kolme kuu ja neljateistkümne kalendripäeva möödumisel alates käesoleva artikli lõikes 2 osutatud päevast, kui tarbijale ei esitatud kirjalikult, paberil või muul püsival andmekandjal artikli 4 lõikes 1 osutatud teavet, sealhulgas I kuni IV lisas nõutud kohaldatavat standardinfo teabelehte. |
Lisaks näevad liikmesriigid vastavalt artiklile 15 ette asjakohased karistused, eelkõige juhul, kui ettevõtja ei ole taganemistähtaja möödumisel järginud käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid teabe esitamise kohta.
4. Kui ettevõtja täidab artikli 5 lõikes 4 nõutud eraldi taganemisõiguse tüüpvormi ning esitab selle tarbijale kirjalikult, paberil või muul püsival andmekandjal ühe aasta jooksul alates käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kuupäevast, algab taganemistähtaja kulgemine päevast, mil tarbija vormi kätte saab. Samuti, kui tarbijale esitatakse kirjalikult artikli 4 lõikes 1 osutatud teave, sealhulgas I kuni IV lisas esitatud kohaldatava standardinfo teabeleht, kolme kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kuupäevast, algab taganemistähtaja kulgemine päevast, mil tarbija teabe kätte saab.
5. Juhul kui tarbijale pakutakse koos osaajalise kasutamise õiguse lepinguga ja sellega samal ajal vahetuslepingut, siis kohaldatakse mõlemale lepingule vaid üht lõike 1 kohast taganemistähtaega. Mõlema lepingu taganemistähtaeg arvutatakse vastavalt lõike 2 sätetele nagu need kehtivad osaajalise kasutamise õiguse lepingu suhtes.
Artikkel 7
Taganemisõiguse kasutamise viis
Kui tarbija kavatseb kasutada taganemisõigust, teavitab ta ettevõtjat enne taganemistähtaja möödumist paberil või muul püsival andmekandjal oma otsusest lepingust taganeda. Tarbija võib selleks kasutada V lisas toodud taganemisõiguse tüüpvormi, mille ettevõtja on talle esitanud kooskõlas artikli 5 lõikega 4. Tähtajast on kinni peetud, kui teade on saadetud enne taganemistähtaja möödumist.
Artikkel 8
Taganemisõiguse kasutamise tagajärjed
1. Taganemisõiguse kasutamine tarbija poolt lõpetab lepinguosaliste kohustuse lepingut täita.
2. Kui tarbija kasutab taganemisõigust, ei hüvita ta kulusid ega kanna vastutust kulutuste eest, mis kaasnevad teenustega, mida võidi osutada enne lepingust taganemist.
Artikkel 9
Ettemaks
1. Liikmesriigid tagavad, et osaajalise kasutamise õiguse, pikaajaliste puhkusetoodete ja vahetuslepingute puhul on keelatud mis tahes ettemaks, tagatiste andmine, raha broneerimine kontodel, võla selgesõnaline tunnustamine või mis tahes muud tasud tarbija poolt ettevõtjale või mis tahes kolmandale isikule enne artikli 6 kohase taganemistähtaja möödumist.
2. Liikmesriigid tagavad, et edasimüügilepingute puhul on keelatud mis tahes ettemaks, tagatiste andmine, raha broneerimine kontodel, võla selgesõnaline tunnustamine või mis tahes muud tasud tarbija poolt ettevõtjale või mis tahes kolmandale isikule enne müügi tegelikku toimumist või edasimüügilepingu lõpetamist.
Artikkel 10
Pikaajalise puhkusetoote lepingutega seotud erisätted
1. Pikaajalise puhkusetoote lepingute puhul toimub maksmine mitmeosalise maksegraafiku alusel. Lepingus nimetatud hinna maksmine muul viisil kui mitmeosalise maksegraafiku alusel on keelatud. Maksed, sealhulgas mis tahes liikmemaksud, jagatakse iga-aastasteks osamakseteks, mis on kõik võrdse suurusega. Ettevõtja saadab paberil või muul püsival andmekandjal kirjaliku maksenõude vähemalt neliteist kalendripäeva enne igat maksetähtaega.
2. Alates teise osamakse tasumisest võib tarbija lepingu lõpetada ilma mingite trahvideta, teatades sellest ettevõtjale neljateistkümne kalendripäeva jooksul alates iga osamakse maksenõude kättesaamisest. Kõnealune õigus ei mõjuta õigust lõpetada leping kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.
Artikkel 11
Lisalepingute lõpetamine
1. Liikmesriigid tagavad, et kui tarbija kasutab osaajalise kasutamise õiguse või pikaajalise puhkusetoote lepingust taganemise õigust, lõpetatakse automaatselt ka sellele lisanduv vahetusleping või mis tahes muu lisaleping ilma kuludeta tarbijale.
2. Piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid) (10) artikli 15 kohaldamist, kui hind on täielikult või osaliselt kaetud laenuga, mille on tarbijale andnud ettevõtja või kolmas isik vastavalt kõnealuse kolmanda isiku ja ettevõtja vahelisele kokkuleppele, lõpetatakse laenuleping ilma kuludeta tarbijale, kui tarbija kasutab osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi- või vahetuslepingust taganemise õigust.
3. Liikmesriigid sätestavad selliste lepingute lõpetamise üksikasjalikud eeskirjad.
Artikkel 12
Direktiivi imperatiivsus ja kohaldamine rahvusvaheliste juhtumite puhul
1. Liikmesriigid tagavad, et juhul kui lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, ei ole tarbijal õigust talle käesoleva direktiivi alusel antud õigustest loobuda.
2. Kui kohaldatakse kolmanda riigi õigust, ei tohi tarbija ilma jääda käesoleva direktiiviga antud kaitsest nagu seda asukoha liikmesriigis rakendatakse, kui:
— |
mis tahes asjaomane kinnisvara asub liikmesriigi territooriumil või |
— |
leping ei ole otseselt kinnisvaraga seotud, ettevõtja tegeleb liikmesriigis oma kutse- või majandustegevusega või need tegevused on mis tahes viisil suunatud liikmesriigile ja kui leping kuulub kõnealuste tegevuste hulka. |
Artikkel 13
Õiguskaitse kohtute või haldusasustuste kaudu
1. Liikmesriigid tagavad tarbijate huvides sobivad ja tõhusad vahendid, millega tagatakse, et ettevõtjad järgivad käesolevat direktiivi.
2. Lõikes 1 osutatud vahendite hulka kuuluvad sätted, mille kohaselt ühel või mitmel järgmistest siseriiklike õigusaktidega määratud asutustest on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele õigus pöörduda kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud siseriiklike sätete rakendamine:
a) |
avalik-õiguslikud asutused ja ametiasutused või nende esindajad; |
b) |
tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta; |
c) |
kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi meetmeid võtta. |
Artikkel 14
Tarbija teavitamine ja kohtuväline õiguskaitse
1. Liikmesriigid võtavad sobivaid meetmeid, et teavitada tarbijaid käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikest õigusaktidest, ning innustavad vajadusel ettevõtjaid ja käitumiskoodeksite omanikke teavitama tarbijaid oma käitumiskoodeksitest.
Komisjon innustab käesoleva direktiivi rakendamist hõlbustavate ühenduse tasandi käitumiskoodeksite koostamist eelkõige kutseasutuste, -organisatsioonide ja -liitude poolt kooskõlas ühenduse õigusega. Sellega julgustatakse ettevõtjaid ja nende haruorganisatsioone teavitama tarbijaid sellistest koodeksitest, kasutades sealhulgas vajaduse korral spetsiaalset märgistust.
2. Liikmesriigid toetavad sobivate ja tõhusate kohtuvälise vaidluste lahendamise ning õiguskaitse menetluste väljatöötamist ja arendamist käesoleva direktiivi alusel tekkivate tarbijavaidluste lahendamiseks ning vajaduse korral julgustavad ettevõtjaid ja nende haruorganisatsioone teavitama tarbijaid mis tahes kohtuvälistest vaidluste lahendamise ning õiguskaitse menetlustest.
Artikkel 15
Karistused
1. Liikmesriigid kehtestavad asjakohased karistused juhuks, kui ettevõtja ei järgi käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklikke sätteid.
2. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 16
Ülevõtmine
1. 23. veebruariks 2011 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 23. veebruarist 2011.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 17
Läbivaatamine
Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi ja esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 23. veebruaril 2014.
Vajadusel esitab komisjon ettepanekud direktiivi kohandamiseks kõnealuses valdkonnas toimunud arengutele.
Komisjon võib nõuda teavet liikmesriikidelt ja siseriiklikelt reguleerivatelt asutustelt.
Artikkel 18
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 94/47/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleb lugeda VI lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.
Artikkel 19
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 20
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 14. jaanuar 2009
Euroopa Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
A. VONDRA
(1) ELT C 44, 16.2.2008, lk 27.
(2) Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsus.
(3) EÜT L 280, 29.10.1994, lk 83.
(4) EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.
(5) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.
(6) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.
(7) ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.
(8) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
(9) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(10) ELT L 133, 22.5.2008, lk 66.
I LISA
OSAAJALISE KASUTAMISE ÕIGUSE LEPINGUTE STANDARDINFO TEABELEHT
II LISA
PIKAAJALISE PUHKUSETOOTE LEPINGUTE STANDARDINFO TEABELEHT
III LISA
EDASIMÜÜGILEPINGUTE STANDARDINFO TEABELEHT
IV LISA
VAHETUSLEPINGUTE STANDARDINFO TEABELEHT
V LISA
ERALDI TÜÜPVORM TAGANEMISÕIGUSE KASUTAMISE HÕLBUSTAMISEKS
VI LISA
VASTAVUSTABEL KÄESOLEVA DIREKTIIVI JA DIREKTIIVI 94/47/EÜ SÄTETE VAHEL
Direktiiv 94/47/EÜ |
Käesolev direktiiv |
Artikli 1 esimene lõige |
Artikli 1 lõige 1 ja artikli 1 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 1 teine lõik |
— |
Artikli 1 kolmas lõik |
Artikli 1 lõike 2 teine lõik |
Artikli 2 esimene taane |
Artikli 2 lõike 1 punkt a |
— |
Artikli 2 lõike 1 punkt b (uus) |
— |
Artikli 2 lõike 1 punkt c (uus) |
— |
Artikli 2 lõike 1 punkt d (uus) |
Artikli 2 teine taane |
— |
Artikli 2 kolmas taane |
Artikli 2 lõike 1 punkt e |
Artikli 2 neljas taane |
Artikli 2 lõike 1 punkt f |
— |
Artikli 2 lõike 1 punkt g (uus) |
— |
Artikli 2 lõike 1 punkt h (uus) |
— |
Artikli 2 lõike 1 punkt i (uus) |
— |
Artikli 2 lõike 1 punkt j (uus) |
— |
Artikli 2 lõige 2 (uus) |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 3 lõige 1 |
— |
Artikli 3 lõige 2 (uus) |
— |
Artikli 3 lõige 3 (uus) |
— |
Artikli 3 lõige 4 (uus) |
Artikli 4 esimene taane |
Artikli 5 lõike 1 esimene lõik ja artikli 5 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 4 teine taane |
Artikli 4 lõige 3 ja artikli 5 lõige 1 |
— |
Artikli 4 lõige 2 (uus) |
— |
Artikli 5 lõige 4 (uus) |
— |
Artikli 5 lõige 5 (uus) |
Artikli 5 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 5 lõike 1 esimene taane |
Artikli 6 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 5 lõike 1 teine taane |
Artikli 6 lõige 3 ja artikli 6 lõige 4 |
Artikli 5 lõike 1 kolmas taane |
Artikli 6 lõige 3 |
— |
Artikli 6 lõige 5 (uus) |
Artikli 5 lõige 2 |
Artikkel 7 |
— |
Artikli 8 lõige 1 (uus) |
Artikli 5 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 4 |
Artikli 8 lõige 2 |
Artikkel 6 |
Artikli 9 lõige 1 |
— |
Artikli 9 lõige 2 (uus) |
— |
Artikli 10 lõige 1 (uus) |
— |
Artikli 10 lõige 2 (uus) |
— |
Artikli 11 lõige 1 (uus) |
Artikli 7 esimene lõige |
Artikli 11 lõige 2 |
Artikli 7 teine lõik |
Artikli 11 lõige 3 |
Artikkel 8 |
Artikli 12 lõige 1 |
Artikkel 9 |
Artikli 12 lõige 2 |
Artikkel 10 |
Artiklid 13 ja 15 |
Artikkel 11 |
— |
— |
Artikli 14 lõige 1 (uus) |
— |
Artikli 14 lõige 2 (uus) |
Artikkel 12 |
Artikkel 16 |
— |
Artikkel 17 (uus) |
— |
Artikkel 18 (uus) |
— |
Artikkel 19 (uus) |
Artikkel 13 |
Artikkel 20 |
Lisa |
I lisa |
Lisa punkt a |
Artikli 5 lõike 3 punkt a ja I lisa 1. osa esimene kast |
Lisa punkt b |
I lisa 1. osa kolmas kast ja I lisa 3. osa punkti 1 esimene taane |
Lisa punkt c |
I lisa 1. osa teine kast ja I lisa 3. osa punkti 2 esimene taane |
Lisa punkti d alapunkt 1 |
I lisa 3. osa punkti 3 esimene taane |
Lisa punkti d alapunkt 2 |
I lisa 1. osa neljas kast ja I lisa 3. osa punkti 3 teine taane |
Lisa punkti d alapunkt 3 |
I lisa 3. osa punkti 3 kolmas taane |
Lisa punkti d alapunkt 4 |
I lisa 3. osa punkti 3 esimene taane |
Lisa punkti d alapunkt 5 |
I lisa 3. osa punkti 3 neljas taane |
Lisa punkt e |
I lisa 1. osa kuues kast ja I lisa 3. osa punkti 2 teine taane |
Lisa punkt f |
I lisa 1. osa kuues kast ja I lisa 3. osa punkti 2 kolmas taane |
Lisa punkt g |
I lisa 3. osa punkti 6 esimene taane |
Lisa punkt h |
I lisa 1. osa neljas kast |
Lisa punkt i |
I lisa 1. osa viies ja kuues kast ja I lisa 3. osa punkti 4 esimene taane |
Lisa punkt j |
I lisa 2. osa kolmas taane |
Lisa punkt k |
I lisa 2. osa seitsmes kast ja I lisa 3. osa punkti 6 teine taane |
Lisa punkt l |
I lisa 2. osa esimene ja kolmas taane, I lisa 3. osa punkti 5 esimene taane ja V lisa (uus) |
Lisa punkt m |
Artikli 5 lõike 3 punkt b |
— |
I lisa 1. osa kaheksas kast (uus) |
— |
I lisa 2. osa teine taane (uus) |
— |
I lisa 2. osa neljas taane (uus) |
— |
I lisa 3. osa punkti 1 teine taane (uus) |
— |
I lisa 3. osa punkti 4 teine taane (uus) |
— |
I lisa 3. osa punkti 5 teine taane (uus) |
— |
I lisa 3. osa punkti 6 kolmas taane (uus) |
— |
I lisa 3. osa punkti 6 neljas taane (uus) |
— |
II kuni V lisa (uus) |