6.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 147/61


NÕUKOGU OTSUS,

3. juuni 2008,

millega lubatakse Portugalil kohaldada Madeira autonoomses piirkonnas seal toodetud õlle suhtes vähendatud aktsiisimäära

(2008/417/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 299 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Portugal taotleb 30. mai 2007. aasta kirjas, milles ta viitab asutamislepingu artikli 299 lõikele 2, luba teha erand asutamislepingu artiklist 90, et kohaldada Madeiral toodetud õlle suhtes nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/84/EMÜ (alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta) (2) kohaselt kinnitatud riiklikust määrast madalamat aktsiisimäära juhul, kui õlletehase aastatoodang ei ületa 300 000 hektoliitrit. Vähendatud maksumäära tuleks 200 000 hektoliitrit ületava toodangu puhul kohaldada üksnes selle osa suhtes, mida tarbitakse kohapeal.

(2)

Oma taotluse õigustamiseks selgitas Portugal, et nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ (alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta) (3) artiklis 4 ette nähtud võimalused ei ole piisavad, et korvata Madeira õlletehaste ebasoodsat olukorda, mis tuleneb nende kaugusest, Madeira killustatud maastikust ja kohalike turgude väiksusest. Kõnealuse artikli kohaselt võib nende õlletehaste toodangu suhtes, kelle aastatoodang ei ületa 200 000 hektoliitrit, kohaldada vähendatud aktsiisimäära tingimusel, et kõnealune määr ei ole ühtsest riiklikust määrast üle 50 % väiksem. Portugal on seda sätet kasutanud, kohaldades 50 % võrra vähendatud aktsiisimäära nende õlletehaste suhtes, kelle aastatoodang ei ületa 200 000 hektoliitrit. See ei tähenda aga seda, et nende Madeiral asuvate õlletehaste turupositsioon, kelle toodang ületab kõnealuse künnise, oleks piisavalt tugev, et konkureerida Portugali mandriosas (või Mandri-Euroopas) toodetava õllega. Nende turuosa kohalikul turul kahaneks jätkuvalt tugeva konkurentsi tõttu, mida neile pakuksid välismaised õlled ja mis tuleneb õlletehaste kaugusest tingitud lisakuludest, nimelt suure arvu ladude pidamisest, toor- ja teiseste materjalide veost ning pakendamisest Portugali mandriosas. Seega, isegi kui kõnealuseid õlletehaseid ei käsitata enam direktiivi 92/83/EMÜ artikli 4 kohaselt väikestena pärast seda, kui nende aastatoodang ületab 200 000 hektoliitrit, on nad sellest hoolimata nendega konkureerivate suurte kodumaiste ja rahvusvaheliste õlletehastega võrreldes väikesed. Seetõttu on kohaliku õlletööstuse edasise ellujäämise seisukohast oluline, et õlletehas saaks kasu vähendatud aktsiisimäärast ka siis, kui tema aastatoodang ületab 200 000 hektoliitrit, kuid jääb siiski alla 300 000 hektoliitri.

(3)

Seetõttu taotleb Portugal, et vähendatud maksumäära, mille suuruseks määrataks 50 % ühtsest riiklikust määrast, kohaldataks nende Madeiral asuvate iseseisvate õlletehaste toodetud õlle suhtes, kelle aastatoodang ei ületa 300 000 hektoliitrit. Kui aastatoodang ületab 200 000 hektoliitrit, siis kohaldatakse vähendatud maksumäära ainult kõnealust näitajat ületava toodangu selle osa suhtes, mida tarbitakse Madeiral.

(4)

Olukorra põhjalik uurimine näitab, et õlletööstuse säilitamiseks Madeiral kui äärepoolseimas piirkonnas tuleb Portugali taotlus rahuldada. On selge, et kõnealuse juhtumi puhul ja asjaomastes tingimustes võrdsustab vähendatud maksumäära kohaldamise pikendamine Madeira õlletööstuse ning Portugali mandriosast ja teistest liikmesriikidest pärit konkurentide olukorda. Saadud maksusoodustustega korvatakse vaid õlletootjate lisakulud, mida nad peavad kandma õlletööstuse kauguse tõttu.

(5)

Ühtse turu kahjustamise vältimiseks tuleks kohaldada 200 000 hektoliitrit ületava toodangu puhul õigust vähendatud maksumäärale üksnes Madeiral toodetava ja tarbitava õlle suhtes.

(6)

Kuigi taotletav erand asutamislepingu artiklist 90 on vajalik, et tagada seda, et Madeira kui äärepoolseima piirkonna areng oleks väljaspool ohtu, tuleb kindlaks määrata ka maksuerandi kehtivusaeg. Teisest küljest on siiski oluline tagada, et kohalikel ettevõtjatel oleks nende majandustegevuse arendamiseks vajalik kindlustunne. Seetõttu on asjakohane kehtestada maksuerand kuueks aastaks.

(7)

Lisaks sellele tuleks nõuda vahearuande koostamist, et komisjon saaks hinnata kõnealuse erandi tegemise lubamist õigustanud olukorra püsimist.

(8)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed ei tohi piirata asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina asutamislepingu artiklist 90 lubatakse Portugalil kohaldada Madeira autonoomse piirkonna iseseisvates õlletehastes toodetud õlle suhtes direktiivi 92/84/EMÜ kohaselt kinnitatud riiklikust määrast madalamat aktsiisimäära juhul, kui õlletehaste aastatoodang ei ületa 300 000 hektoliitrit. Alandatud määra võib 200 000 hektoliitrit ületava aastatoodangu puhul kohaldada üksnes selle osa suhtes, mida tarbitakse Madeiral.

Termin „iseseisev õlletehas” tähendab õlletehast, mis on teistest õlletehastest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teistest õlletehastest füüsiliselt eraldi asetsevaid ruume ega tegutse litsentsi alusel. Kui kaks või enam õlletehast teevad koostööd ja nende aastatoodang kokku ei ületa 300 000 hektoliitrit, võib neid õlletehaseid käsitada ühe iseseisva õlletehasena.

Vähendatud aktsiisimäär võib olla väiksem kui miinimummäär, kuid ei tohi olla Portugali ühtsest riiklikust aktsiisimäärast üle 50 % väiksem.

Artikkel 2

Portugal saadab komisjonile 31. detsembriks 2010 olukorda käsitleva aruande, mis võimaldaks komisjonil hinnata artiklis 1 sätestatud erandi tegemise lubamist õigustanud põhjuste püsimist.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 3. juuni 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

A. BAJUK


(1)  11. aprilli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 316, 31.10.1992, lk 29.

(3)  EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21. Direktiivi on muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.