29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/45


KOMISJONI OTSUS,

21. detsember 2007,

milles käsitletakse teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase reguleerivaid siseriiklikke õigusnorme, millest Austria on teavitanud

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 6646 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/80/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

I.   FAKTID JA MENETLUS

(1)

29. juunil 2007 teavitas Austria Vabariik vastavalt määruse (EÜ) nr 842/2006 (teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta) artikli 9 lõike 3 punktile b komisjoni 2002. aastal vastu võetud riiklikest meetmetest põllu-, metsa-, keskkonna- ja veemajanduse ministeeriumi korraldus BGBl. II nr 447/2002, milles käsitletakse keelde ja piiranguid seoses osaliselt või täielikult fluoritud süsivesinike ja väävelheksafluoriidiga (HFC-PFC-SF6-korraldus), avaldatud 10. detsembri 2002. aasta Austria Vabariigi Ametlikus Teatajas, mida on hiljem muudetud 21. juuni 2007 korraldusega BGBl. II nr 139/2007.

(2)

Kõnealuse kirjaga teatab Austria valitsus, et Austria Vabariik kavatseb vastavalt määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 9 lõike 3 punktile a säilitada kuni 31. detsembrini 2012 siseriiklikud õigusnormid, mis on kõnealuses määruses sätestatud õigusnormidest rangemad.

1.   ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

1.1.   EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 95 LÕIKED 4, 5 JA 6

(3)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 4 on sätestatud, et „kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile”.

(4)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 5 on sätestatud, et „[…], ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist nõukogus või komisjonis liikmesriik peab vajalikuks ühtlustamismeetme vastuvõtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke norme, teatab ta kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest komisjonile”.

(5)

Vastavalt artikli 95 lõikele 6 kinnitab komisjon kõnealused siseriiklikud õigusnormid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

1.2.   MÄÄRUS (EÜ) NR 842/2006

(6)

Määruse (EÜ) nr 842/2006 (teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (F-gaasid)) eesmärk on teatavate Kyoto protokolliga hõlmatud F-gaaside (fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC) ja väävelheksafuoriidid (SF6) heitkoguste vältimine ja piiramine.

(7)

Kõnealune määrus sisaldab ka piiratud arvu kasutamist ja turuleviimist käsitlevaid keelde, mille puhul leiti, et soodsad alternatiivid ühenduse tasandil on olemas ja tulusad ning piiramise ja kokkukogumise tõhustamine ei ole teostatav.

(8)

Kõnealusel määrusel on kahekordne õiguslik alus, EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1, mis kehtib kõigi sätete kohta ning EÜ asutamislepingu artikkel 95, mis kehtib artiklite 7, 8 ja 9 kohta, kuna need mõjutavad kaupade vaba liikumist EÜ ühisturu piires.

(9)

Kõnealuse määruse artikliga 9 reguleeritakse turuleviimist ning täpsemalt keelatakse mitmete selliste toodete ja seadmete turuleviimine, mis sisaldavad kõnesoleva määrusega hõlmatud F-gaase või mille toimimiseks on vaja selliseid gaase. Asjaomase artikli lõike 3 punktis a on sätestatud, et kui liikmesriik on 31. detsembriks 2005 vastu võtnud rangemad siseriiklikud meetmed, kui on kõnealuses artiklis sätestatud ning mis jäävad kõnesoleva määruse reguleerimisalasse, võib asjaomane liikmesriik säilitada sellised siseriiklikud meetmed kuni 31. detsembrini 2012. Vastavalt asjaomase artikli lõike 3 punktile b tuleb kõnealustest meetmetest koos põhjendustega komisjonile teatada ning need peavad olema asutamislepinguga kooskõlas.

(10)

Määrust kohaldatakse alates 4. juulist 2007, välja arvatud artikkel 9 ja II lisa, mida kohaldatakse alates 4. juulist 2006.

2.   TEATATUD SISERIIKLIKUD ÕIGUSNORMID

(11)

Austria Vabariigi teatatud siseriiklikud õigusnormid kehtestati 10. detsembri 2002. aasta korraldusega nr 447/2002, mida on muudetud 21. juuni 2007. aasta korraldusega nr 139/2007.

(12)

Korralduses nr 447/2002, mida on muudetud 21. juuni 2007. aasta korraldusega nr 139/2007 (edaspidi „korraldus”), käsitletakse Kyoto protokolliga hõlmatud kasvuhoonegaase, mis enamasti kujutavad tõsist ohtu globaalsele soojenemisele (fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC) ja väävelheksafluoriidid (SF6)), et võtta arvesse Austria heitkoguste vähendamise eesmärke.

(13)

Korraldusega keelatakse eespool nimetatud kasvuhoonegaaside turuleviimine ja kasutamine ning nende kasutamine seadmetes, ühikutes ja toodetes, välja arvatud kõnealuste kasvuhoonegaaside kasutamine teaduslikul, arenduslikul ja analüütilisel eesmärgil. Keelde ja lubatavuse tingimusi käsitlevad üksikasjalikud sätted on kehtestatud korralduse §-des 4–17.

(14)

2007. aasta muudatuses võetakse arvesse Austria Riigikohtu otsust tühistada (9. juuni 2005. aasta ja 1. detsembri 2005. aasta otsustes, avaldatud vastavalt 9. augusti 2005. aasta ja 24. veebruari 2006. aasta Austria Vabariigi Ametlikus Teatajas) korralduse nr 447/2002 artikli 12 lõike 2 kolmandas reas sätestatud globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali piirnorm 3 000 fluorosüsivesinike (HFC) puhul ning kõnealuse korralduse artikli 12 lõike 2 kolmanda rea punktis a sätestatud erandiklausel seoses nende õigusvastasusega.

(15)

Lisaks sellele on 2007. aasta muudatusega kehtestatud teatavad leevendavad piirangud, mis hõlmavad külmutus- ja kliimaseadmete sektorit, et viia need vastavusse määruse (EÜ) nr 842/2006 kohaste sätetega. Muudetud korraldus ei hõlma enam liikuvaid külmutus- ja kliimaseadmeid. Paikse kasutusega seadmete suhtes kohaldatakse keelde üksnes väikeste pistikplokkide suhtes, mille külmutusagensi kogus on 150 g või vähem ja autonoomsete seadmete suhtes, mille külmutusagensi kogus on 20 kg või rohkem. Muude seadmete puhul on määratletud tehnilised parameetrid, et vastavalt käesolevale arenguetapile ei kasutata vajalikust rohkem külmutusagenseid. Muudatusi on tehtud ka seoses fluorosüsivesinikke sisaldavate aerosoolide käitlemise ja väävelheksafluoriidi kasutamisega, et viia need vastavusse ELi õigusaktidega.

(16)

1. augusti 2007. aasta kirjaga teatas komisjon Austria valitsusele, et on teatise kätte saanud, ning et selle kuuekuuline läbivaatamisperiood vastavalt artikli 95 lõikele 6 algas 30. juunil 2007, s.o teate kättesaamisele järgnenud päeval.

(17)

12. oktoobri 2007. aasta kirjaga teavitas komisjon teisi liikmesriike kõnealusest teatisest ning andis neile arvamuste avaldamiseks aega 30 päeva. Samuti avaldas komisjon sellekohase teatise Euroopa Liidu Teatajas, (2) et teavitada teisi huvitatud isikuid Austria siseriiklikest õigusnormidest ning põhjustest, millele seejuures tuginetakse.

II.   HINDAMINE

1.   VASTUVÕETAVUSE HINDAMINE

(18)

Käesolevat teatist on uuritud EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigete 4 ja 5 alusel ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 842/2006.

(19)

Artikli 95 lõikes 4 on käsitletud juhud, kus pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist peab liikmesriik artiklis 30 nimetatud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikud õigusnormid.

(20)

Kuna 2002. aastal vastuvõetud meetmeid on 2007. aastal siiski muudetud, on asjakohane uurida, kas EÜ asutamislepingu artikli 95 lõiget 5 kohaldatakse korralduse selliste sätete suhtes, mida on muudetud pärast määruse (EÜ) nr 842/2006 vastuvõtmist. Kui sellised sätted olid muutnud juba enne ühtlustamisakti vastuvõtmist kehtestatud sätete sisu, oleks pidanud komisjonile kõnealustest sätetest enne vastuvõtmist teatama ja neid sätteid asjaomases liikmesriigis pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist ilmneva ja kõnealusele liikmesriigile omase konkreetse probleemi tõttu uute teaduslike tõendite alusel põhjendama.

(21)

Muudatuste analüüsi põhjal jõuti järeldusele, et 2007. aastal kehtestatud muudatuste eesmärk oli kas sätete väljajätmine (muudatuskorralduse punktid 10 ja 12), nende ulatuse vähendamine spetsiifilisemate toodete või seadmeteni, uusi nõudeid lisamata (muudatuskorralduse punktid 1, 3 ja 10), või 2002. aasta korraldusega kehtestatud piirangust kõrvalekaldumiseks erandi tegemise jaoks täiendavate võimaluste leidmine (muudatuskorralduse punktid 6 ja 7). Lisaks kehtestati viited määrusele (EÜ) nr 842/2006 ja ühtlustamismeetmeid arvesse võtvad selgesõnalised nõuded (muudatuskorralduse punktid 1, 8 ja 9).

(22)

Ei tehtud kindlaks ühtegi meedet, mis oleks muutnud enne ühtlustamismeetme vastuvõtmist kehtestatud sätete sisu täiendavate piirangute kehtestamise läbi. Seega ei sisalda kõnealune muudatus uusi meetmeid, mida saab käsitada määruses (EÜ) nr 842/2006 sätestatust rangemana, kuid sellega vähendati nende mõju siseturule. Seepärast on asjakohane kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 95 lõiget 4 korralduse kõikide, ka 2007. aastal muudetud sätete hindamise suhtes.

(23)

Korraldus sisaldab siiski endiselt rangemaid sätteid kui määruse (EÜ) nr 842/2006 omad, kuna see hõlmab F-gaase sisaldavate uute toodete impordi, müügi ja kasutamise keelde alates 1. jaanuarist 2006, samuti uute ja kokkukogutud F-gaaside impordi, müügi ja kasutamise keeldu alates 1. jaanuarist 2006; kõnealune määrus sisaldab aga turuleviimist käsitlevat vähem piiravat keeldu, kuna seda kohaldatakse üksnes II lisas loetletud toodete suhtes. Lisaks kehtestatakse kõnealuse määrusega piirangud üksnes väävelheksafluoriidide suhtes, samal ajal kui Austria meetmega kontrollitakse ka fluorosüsivesinike ja perfluorosüsivesinike kasutamist. Turuleviimise ja kasutamise kontrollimise osas on korraldus siiski oluliselt rangem praegu ühenduse tasandil kehtivatest õigusaktidest.

(24)

Austria Vabariigi väitel on selline õigusakt vajalik, et Austria saaks täita Kyoto protokollist tulenevad kohustused, eelkõige vähendada 1990. aasta tasemega võrreldes 2012. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 13 % võrra, mis väidetavalt nõuab tõsist pingutust võitluses iga kasvuhoonegaaside heitkoguste allika vastu.

(25)

Vastavust uuritakse EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigetes 4 ja 6 sätestatu alusel, võttes arvesse määrust (EÜ) nr 842/2006. Artikli 95 lõike 4 kohaselt tuleb lisaks teatisele selgitada ka põhjusi, mis on seotud kas ühe või mitme artiklis 30 osutatud olulise vajadusega või keskkonna või töökeskkonna kaitsega.

(26)

Eespool esitatut silmas pidades leiab komisjon, et Austria Vabariigi esitatud taotlus lubada säilitada teatavaid tööstustekkelisi kasvuhoonegaase käsitlevad siseriiklikud õigusnormid, on EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 kohaselt vastuvõetav.

2.   PÕHJENDUSTE HINDAMINE

(27)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 ja lõike 6 esimesele lõigule peab komisjon kindlaks tegema, et kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse kõnealuses artiklis sätestatud ühenduse ühtlustamismeetmest kõrvalekalduvate siseriiklike õigusnormide säilitamiseks, on täidetud. Eelkõige peavad siseriiklikud õigusnormid olema põhjendatud asutamislepingu artiklis 30 osutatud oluliste vajadustega või seotud keskkonna või töökeskkonna kaitsega, need ei tohi olla meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning need ei tohi põhjustada ebaproportsionaalseid ega ülearuseid tõkkeid siseturu toimimisele.

2.1.   TÕENDAMISKOHUSTUS

(28)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 alusel teatatud siseriiklike õigusnormide põhjendatuse uurimisel toetub komisjon asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendustele. See tähendab, et vastavalt EÜ asutamislepingu sätetele peab siseriiklike meetmete põhjendatust tõendama nende säilitamise taotluse esitanud liikmesriik.

2.2.   ARTIKLIS 30 OSUTATUD OLULISTE VAJADUSTE NING KESKKONNA VÕI TÖÖKESKKONNA KAITSEGA SEOTUD PÕHJENDAMINE

2.2.1.   Austria seisukoht

(29)

Oma siseriiklike õigusnormide säilitamise põhjendamiseks osutavad Austria ametiasutused Austria Vabariigi kohustusele, mis tuleneb Kyoto protokollist. Korralduse vastuvõtmisega aidati täita kohustust vähendada oma heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 2012. aastaks 13 % võrra, mis vastab süsinikdioksiidi ekvivalendi 67 miljoni tonni suurusele maksimaalsele tasemele.

(30)

Austria esitas 2006. aasta mais koostatud ülevaatliku uuringu „Globaalset soojenemist põhjustada võivate fluoritud kasvuhoonegaaside teatavate kasutusviiside käesoleva arenguetapi uurimine”. Uuringus märgitakse, et korraldusega hõlmatud F-gaasid moodustasid 2003. aastal Austria kasvuhoonegaaside heitkogusest rohkem kui 2 % ja et ligikaudu 2010. aasta paiku kõnealune kogus kahekordistub. Seepärast oli korraldus riikliku kliimastrateegia lahutamatu osa.

(31)

Austria valitsus on seisukohal, et korralduse eesmärk on kaitsta keskkonda ning see on fluoritud gaaside vältimiseks ja vähendamiseks vajalik ning asjakohane. Seepärast on see tema arvates EÜ asutamislepinguga vastavuses.

2.2.2.   Austria seisukoha hinnang

(32)

Pärast Austria esitatud teabe uurimist leiab komisjon, et taotluse säilitada rangemad meetmed kui määruses (EÜ) 842/2006 sätestatud, eelkõige pärast kõnesolevate meetmete paremasse vastavusse viimist kõnealuse määrusega, võib tunnistada asutamislepinguga kooskõlas olevaks järgmistel põhjustel.

(33)

2004. aastal, st enne määruse (EÜ) nr 842/2006 jõustumist, algatas komisjon korralduse nr 447/2002 suhtes rikkumismenetluse. Austriale saadetud ametlikus kirjas juhtis komisjon tähelepanu sellele, et fluorosüsivesinike keelustamist külmutus- ja kliimaseadmesüsteemides võib käsitada ebaproportsionaalsena, kuna kõnealused süsteemid on suletud süsteemid ning seni, kuni tagatakse laitmatu toimimine, tehnohooldus ja ringlussevõtt, on võimalik hoida fluorosüsivesinike heitkogus miinimumtasemel.

(34)

Kõnealune menetlus põhines EÜ asutamislepingu artiklitel 28–30. Rikkumismenetlus lõpetati pärast seda, kui võeti vastu määrus (EÜ) nr 842/2006 ja Austria teatas kõnealuse määruse artikli 9 lõike 3 kohastest rangematest siseriiklikest meetmetest.

(35)

Ametlikus kirjas asus komisjon seisukohale, et Austria võetud meetmed võiksid olla EÜ asutamislepingu artikliga 28 vastuolus järgmistel põhjustel. Esiteks ei tundunud fluorosüsivesinike jahutus- ja külmutusagensina keelustamine olevat vajalik ega asjakohane, et keskkonnakaitse huvides tagada mõistlikul ja tõhusal viisil kasvuhoonegaaside heitkoguste piisav vähendamine. Teiseks leidis komisjon seoses fluorosüsivesinike tulekustutusagensina kasutamisega, et korraldusega ettenähtud globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali piirväärtust oleks võinud käsitada meelevaldse diskrimineerimisena muudest liikmesriikidest pärit toodete suhtes.

(36)

Kõnealustele probleemidele leiti lahendus korralduse nr 139/2007 muutmisega. 2007. aastal toimunud korralduse muutmise tulemuseks oli mõne keelu tühistamine ja leevendamine ning seega ei ole teatatud meetmed takistuseks siseturu toimimisele, nagu on ette nähtud EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 6.

(37)

Fluorosüsivesinike kasutamise puhul külmutus- ja kliimaseadmetes ei kohaldata muudetud keeldu enam seadmete suhtes, mida kasutatakse arvutite jahutamiseks (sõltumata agensi kogusest); seadmete suhtes, mis sisaldavad agensit vahemikus 150 g kuni mitte üle 20 kg; autonoomsete seadmete suhtes, mille külmutusagensi kogus on kuni 20 kg; kompaktseadmete suhtes, mille agensi kogus on 0,5 kg/kW kohta ja suurte kokkuühendatud paiksete seadmete suhtes, mille agensi kogus on kuni 100 kg. Järelikult ei kohaldata keeldu enamiku külmutus- ja kliimaseadmesüsteemide suhtes. Kõnealustes muudatustes võetakse arvesse komisjonile esitatud 2006. aasta maikuu ülevaatlikku uuringut. Fluorosüsivesinike tulekustutusagensina kasutamise keelustamine tühistati läbivaatamise käigus.

2.2.2.1.   Keskkonnaalane põhjendus

(38)

Vastavalt Kyoto protokollile kohustus Euroopa Ühendus ajavahemikul 2008–2012 vähendama liikmesriikide üldisi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 8 % võrra. Edasiste Euroopa Ühenduse siseste arutelude jooksul kohustus Austria Vabariik kõnealusel ajavahemikul vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguste üldkogust 13 % võrra. (3)

(39)

Korraldus on osa Austria kehtestatud laiemast strateegiast, millega saavutada heitkoguste vähendamisega seotud eesmärk, mis tuleneb Kyoto protokollist ning sellele järgnenud kohustuste jagamise lepingust, mis võeti vastu ühenduse tasandil.

(40)

Kõnealune strateegia hõlmab kasvuhoonegaaside heitkoguste iga allikat, mis on hõlmatud Kyoto protokolliga. F-gaasidega seotud meetmed on seega osa kohustuste täitmiseks kehtestatud üldstrateegiast. Kui ei võeta vastu täiendavaid õigusakte, siis aastaks 2010 kõnealuste F-gaaside heitkogused tõenäoliselt kahekordistuvad külmutusseadmete suureneva kasutuse tõttu ja ka sellepärast, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000 (osoonikihti kahandavate ainete kohta) (4) kohaselt loobutakse järk-järgult klorofluorosüsivesinike kasutamisest külmutuseesmärkidel.

(41)

Eespool esitatut arvesse võttes leiab komisjon, et Austria Vabariigi esitatud keskkonnaalane põhjendus, nimelt fluoritud gaaside heitkoguste vähendamine ja vältimine, on mõistlik ja õigustatud.

2.2.2.2.   Austria korralduse asjakohasus ja proportsionaalsus fluoritud kasvuhoonegaaside täiendavat vähendamist hõlmava eesmärgi saavutamisel

(42)

F-gaaside heitkoguste täiendavaks vähendamiseks ja vältimiseks on Austria juba 2002. aastal otsustanud valida uute seadmete turuleviimise valikulise keelustamise. Kõnealune otsus tugines F-gaasi vabade alternatiivide olemasolu ja kättesaadavust käsitlevatele uuringutele. Järgnevalt vaadati meetmed 2006. aastal läbi, et võtta arvesse uusi teadus- ning tehnikaalaseid tõendeid ja arengusuundi ning komisjoni tõstatatud küsimusi kõnealuste meetmete proportsionaalsuse kohta.

(43)

Samuti meenutatakse, et määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 9 lõike 3 punkti a kohaselt on siseriiklikke meetmeid lubatud võtta üksnes 31. detsembrini 2012; seepärast ja võttes arvesse, et Austria Vabariigi teatises osutatakse kõnealuse määruse asjaomasele artiklile, võib eeldada, et korraldust kohaldatakse piiratud aja jooksul.

(44)

Korraldusega võimaldatakse anda luba erandiks, kui ilmneb, et alternatiivid fluorosüsivesinike kasutamisele vahtudes ja vahtu sisaldavates toodetes ei ole kättesaadavad. Lisaks sellele on pikendatud erandite tähtaega seoses fluorosüsivesinike kasutamisega ekspordiks ettenähtud uudsetes aerosoolides.

(45)

Kuigi korraldusel on teatav mõju kaupade vabale ühendusesisesele ringlusele, jõuab komisjon eespool kirjeldatud analüüsile tuginedes siiski järeldusele, et korraldus on keskkonnaalasest seisukohast lähtudes põhjendatud ja sellega võetakse arvesse kavandatavate keeldude mõju siseturule, eelkõige seepärast, et kõnealune korraldus põhineb analüüsil, mis käsitleb alternatiivide olemasolu ja kättesaadavust, arvestades erilisi asjaolusid Austrias, ning sellega võimaldatakse teha üksikerandeid.

2.3.   MEELEVALDSE DISKRIMINEERIMISE VAHENDITE VÕI LIIKMESRIIKIDE VAHELISE KAUBANDUSE VARJATUD PIIRANGUTE PUUDUMINE

(46)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 6 kiidab komisjon heaks või lükkab tagasi siseriiklikud õigusnormid, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud.

(47)

Tuleks meenutada, et EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 alusel esitatud taotlust tuleb hinnata vastavalt kõnealuse artikli lõikes 4 ja lõikes 6 sätestatud tingimustele. Kui kasvõi üks kõnealune tingimus on täitmata, lükatakse taotlus tagasi ilma muude tingimuste kontrollimiseta.

(48)

Teatatud siseriiklikud õigusnormid on üldised ning neid kohaldatakse samalaadselt nii omamaiste kui ka imporditud kaupade suhtes. Pärast fluorosüsivesinike kasutamist käsitlevate eeskirjade vastavusse viimist määrusega (EÜ) nr 842/2006 ei ole tõendeid selle kohta, et teatatud siseriiklikke õigusnorme võib kasutada ühenduses tegutsevate ettevõtjate vahelise meelevaldse diskrimineerimise vahendina.

(49)

Seoses teistelt EMP riikidelt, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikidelt, tehtavate ostude suhtes kehtestatud piirangutega, ollakse seisukohal, et meetmete reguleerimisalas on kõnealused õigusnormid kavandatud tagama kõikide ainete või toodete võrdse kohtlemise, olenemata nende päritolust, st omamaiselt toodetud, imporditud või siseturult omandatud. Väljastpoolt EMP territooriumi imporditud kaubad on hõlmatud turuleviimist käsitlevate sätetega. Sama kehtib ka selliste kaupade ostu puhul, mis on ostetud selliselt EMP riigilt, mis ei ole ELi liikmesriik, kusjuures kõnealuste kaupade puhul põhinevad meetmed sätte kahel eri elemendil, kuna tehingut saab samaaegselt käsitada nii turuleviimise kui ka EMP riigilt ostmisena. Selle tagajärjeks ei tohiks siiski olla kõnealuste kaupade diskrimineeriv kohtlemine.

(50)

Korralduse eesmärk on keskkonnakaitse; ükski asjaolu ei viita sellele, et korralduse kohaldamisega tahetaks meelevaldselt diskrimineerida või liikmesriikide vahelist kaubandust varjatult takistada.

(51)

Komisjon leiab, et puudub tõendusmaterjal selle kohta, et Austria ametiasutuste teatatud siseriiklikud õigusnormid oleksid siseturu toimimisele ebaproportsionaalseks takistuseks, võrreldes taotletavate eesmärkidega.

III.   JÄRELDUS

(52)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes leiab komisjon, et 29. juunil 2007 esitatud Austria Vabariigi taotlus säilitada kuni 31. detsembrini 2012 määruses (EÜ) nr 842/2006 sätestatud õigusnormidest rangemad siseriiklikud õigusnormid seoses F-gaase sisaldavate või toimimiseks F-gaase vajavate toodete ja seadmete turuleviimisega on vastuvõetav.

(53)

Lisaks sellele leiab komisjon, et 2002. aastal vastu võetud ja 2007. aastal muudetud siseriiklikud õigusnormid:

vastavad keskkonnakaitsevajadustele;

võtavad arvesse Austrias keelatud rakendusvaldkondade alternatiivide olemasolu ning tehnilist ja majanduslikku kättesaadavust, ning neil on tõenäoliselt piiratud majanduslik mõju;

ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid;

ei kujuta varjatud piirangut liikmesriikide vahelisele kaubandusele ning

on seega EÜ asutamislepinguga kooskõlas.

Seetõttu leiab komisjon, et kõnealused õigusnormid võib säilitada.

Tuleks siiski märkida, et korralduse lõike 8 punktiga 2 ettenähtud erandeid ei saa pärast 4. juulit 2008 anda määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 9 lõikes 1 ja II lisas osutatud ühekomponendiliste vahtude puhul, välja arvatud siis, kui need peavad vastama siseriiklikele ohutusnormidele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevad siseriiklikud õigusnormid, millest Austria Vabariik teatas komisjonile 29. juuni 2007. aasta kirjaga, ning mis on määruse (EÜ) nr 842/2006 F-gaase sisaldavate või toimimiseks F-gaase vajavate toodete ja seadmete turuleviimist käsitlevatest õigusnormidest rangemad. Austria Vabariik on volitatud kõnealused õigusnormid säilitama kuni 31. detsembrini 2012.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile.

Brüssel, 21. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

(2)  ELT C 245, 19.10.2007, lk 4.

(3)  Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist (EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1).

(4)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 899/2007 (ELT L 196, 28.7.2007, lk 24).