5.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/5

(1)

Vastavalt algmääruse artiklile 5 teatas komisjon 6. septembril 2006Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamisest seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”), Kasahstanist ja Ukrainast (kõik koos edaspidi „vaatlusalused riigid”) pärit ränimangaani (sealhulgas ferrosilikomangaani) (edaspidi „ränimangaan”) importimisega ühendusse.

(2)

Menetlus alustati kaebuse põhjal, mille esitas 24. juulil 2006 Comité de Liaison des Industries de Ferro-Alliages (EUROALLIAGES) (edaspidi „kaebuse esitaja”) ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse ränimangaani kogutoodangust (edaspidi „kaebuse esitanud tootjad”). Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid vaatlusalustest riikidest pärineva ränimangaani müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Üks huvitatud isik taotles, et komisjon algataks käesoleva menetluse ka Indiast pärineva impordi suhtes. Käesoleva menetluse algatamise ajal ei olnud siiski komisjonil piisavalt tõendeid dumpingu kahjulikkusest, mis oleks õigustanud Indiast pärineva impordi suhtes menetluse algatamist vastavalt algmääruse artikli 5 lõikes 2 esitatud tingimustele.

(4)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, kaebuse esitanud tootjatele ja teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, vaatlusaluste riikide eksportivatele tootjatele, importijatele/edasimüüjatele ja nende ühendustele, tarnijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja vaatlusaluste eksportivate riikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Võimaldamaks Hiina Rahvavabariigi ja Kasahstani eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ja Hiina RV ning Kasahstani ametiasutustele taotluse vormid. Neli eksportivate tootjate rühma Hiina RVs ja üks eksportiv tootja Kasahstanis taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(6)

Pidades silmas Hiina RV eksportivate tootjate ja ühendusse importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kohaldamine dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks vastavalt algmääruse artiklile 17.

(7)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustamiseks, paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel ja ühenduse importijatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006.

(8)

Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul leiti, et valimit pole vaja moodustada, kuna ainult neli Hiina Rahvavabariigi ettevõtete rühma, mis eksportisid ühendusse uurimisperioodil ränimangaani, avaldasid soovi kuuluda valimisse.

(9)

Euroopa Ühendusse importijatest teatasid endast vaid kaks sõltumatut importijat, kes esitasid nõutud andmed tähtaja jooksul. Seetõttu otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja muudele äriühingutele, kes teatasid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Vastused küsimustikule saadi neljalt ühenduse tootjalt, neljalt Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate rühmalt, ainsalt Kasahstani eksportivalt tootjalt, kolmelt Ukraina eksportivalt tootjalt, kahelt sõltumatult importijalt ja üheksalt sõltumatult kasutajalt ühenduses. Lisaks esitasid oma märkused kaks kasutajat, kes ei vastanud küsimustikule.

(11)

Üks Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate rühm aga ei lubanud hiljem turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluses ja küsimustiku vastustes esitatud teavet kohapeal kontrollida. Pärast vaatlusaluste ettevõtete teavitamist koostööst hoidumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 on komisjon artikli 18 sätete kohaselt lugenud nimetatud ettevõtted menetluses koostööst keeldunuteks ja kõik nende esitatud materjalid vaatlusest välja jätnud.

(12)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu informatsiooni, mida peeti vajalikuks HRV ja Kasahstani puhul turumajandusliku kohtlemise/individuaalse kohtlemise määramiseks ja kõikide asjaomaste riikide puhul dumpingu, tekitatud kahju ja ühenduse huvide kindlaksmääramiseks. Kontrollkäigud viidi läbi järgmiste äriühingute valdustes:

(13)

Pidades silmas vajadust kindlaks määrata normaalväärtus nende Hiina RV ja Kasahstani eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei kohaldata, kontrolliti normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi andmete alusel järgmise äriühingu ja sellega seotud müügiettevõtte valdusi Ameerika Ühendriikides:

(14)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist, Kasahstanist ja Ukrainast pärit ränimangaan (sealhulgas ferrosilikomangaan) (edaspidi „ränimangaan”), mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodide 7202 30 00 ja ex81110011 all.

(16)

Vaatlusalust toodet kasutatakse terasetööstuses desoksüdeerimiseks ja sulamina. Seda toodetakse põhiliselt mangaanimaagist ja ränist, mis segatakse ja kuumutatakse ahjus sulamistemperatuurini.

(17)

Toodetakse erineva kvaliteediga ränimangaani liike ja neil võib olla erinev raua (Fe), mangaani (Mn), räni (Si) ja süsiniku (C) sisaldus. Süsinikusisalduse poolest võib eristada väga vähese süsinikusisaldusega ränimangaani, mis on kõrge kvaliteediga (millel on ka kõrgem hind), ja suurema süsinikusisaldusega ränimangaani, mida peetakse normaalse kvaliteediga ränimangaaniks. Ränimangaani müüakse erineva mõõduga osakeste kujul – pulbrina, graanulitena või tükkidena. Vaatamata nendele erinevustele – erinev kvaliteet ja erinev osakeste mõõt – peetakse seda üheks ja samaks tooteks, kuna keemilised ja füüsikalised näitajad ning põhilised kasutusalad on ühesugused.

(18)

Uurimine näitas, et ränimangaan, mida ühenduses toodab ja müüb ühenduse tootmisharu, ränimangaan, mida toodetakse Hiina Rahvavabariigis, Kasahstanis ja Ukrainas ning mida müüakse kodumaisel turul, ja ränimangaan, mida müüakse kodumaisel turul USAs (mis jäi lõpuks võrdlusriigiks), ning ränimangaan, mida imporditi ühendusse Hiina Rahvavabariigist, Kasahstanist ja Ukrainast, on põhiliselt ühesuguste keemiliste ja füüsikaliste näitajatega ja samasuguste põhikasutusaladega. Seetõttu käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Üks eksportiv tootja väitis, et survetöötluseta mangaan, mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi 8111 00 11 all, ei peaks käesoleva uurimise alla kuuluma. Sellega seoses kinnitatakse, et asjaomane toode on ränimangaan, nagu sedastatud põhjenduses 15 ja ei ole mitte survetöötluseta mangaan, kuid see sisaldab ka survetöötluseta ränimangaani. Kuna ränimangaani deklareeritakse CN-koodi 7202 30 00 all, võib seda sõltuvalt raua sisaldusest deklareerida ka survetöötluseta ränimangaanina või ränimangaani pulbrina CN-koodi 8111 00 11 all.

(20)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b määratakse dumpinguvastastes uurimistes, mis käsitlevad importi Hiina RVst ja Kasahstanist, normaalväärtus vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende eksportivate tootjate osas, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, st juhul kui sellised eksportivad tootjad on näidanud, et samasuguste toodete valmistamisel ja müügil valitsevad turumajanduslikud tingimused. Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(21)

Ettenähtud tähtaja jooksul taotles esialgu algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel turumajanduslikku kohtlemist ja vastas eksportivatele tootjatele mõeldud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormile neli Hiina eksportivate tootjate rühma. Üks nendest rühmadest otsustas hiljem uurimisega enam mitte koostööd teha (nagu nimetatud eespool põhjenduses 11). Seega vaadati läbi ainult ülejäänud kolme koostööd tegeva ja põhjenduses 12 loetletud Hiina eksportivate tootjate rühma turumajandusliku kohtlemise taotlused. Kõik need rühmad koosnesid vaatlusaluse toote tootjatest ja tootjatega seotud äriühingutest, mis olid seotud ka vaatlusaluse toote müügiga. Komisjonil on tavaks kontrollida, kas seotud äriühingute rühm tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi.

(22)

Ainus Kasahstani eksportiv tootja taotles turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel ja vastas ettenähtud tähtaja jooksul eksportivatele tootjatele mõeldud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormile.

(23)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul püüdis komisjon leida kogu vajaliku teabe ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teavet kõnealustes äriühingutes vastavalt vajadusele kohapeal.

(24)

Uurimine näitas, et turumajanduslikku kohtlemist ei saa rakendada ühegi Hiina põhjenduses 12 loetletud eksportiva tootja puhul, kuna ükski rühm ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud esimesele kriteeriumile, lisaks sellele ei täitnud neist üks ka teist kriteeriumi ja teine kolmandat kriteeriumi. Selle rühma osas, mis ei täitnud esimest ja teist kriteeriumi, jäi tugev kahtlus ka kolmanda kriteeriumi täitmise osas ja lisaks sellele ei olnud see rühm täitnud kogu turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi komplekti ega olnud andnud küsimustikus vastuseid asjaomase toote tootmise ja/või müügiga seotud ettevõtete kohta.

(25)

Esimese kriteeriumi osas ei suutnud ükski Hiina ettevõtete rühm näidata, et nad seda kriteeriumi täidavad. Selgus, et kõik tootjate rühmad olid tegelikult riigi omanduses ja nad ei suutnud esitada piisavaid tõendeid, et kõrvaldada kahtlusi, et riik võib juhtimisotsuseid tugevalt mõjutada. Sellepärast ei saanud välistada riigi olulist kontrolli ja sekkumist nende äriühingute tegevusse.

(26)

Ühe ettevõtete rühma puhul selgus lisaks sellele, et nad ei täida esimest kriteeriumi, et nad ei suuda tõestada ka seda, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud moonutusi (kolmas kriteerium), kuna üks ettevõte rühmas oli saanud teatud kompenseerimata laenueeliseid oma riigi omanduses olevalt emaettevõttelt.

(27)

Teise ettevõtete rühma puhul tehti kindlaks, et lisaks sellele, et nad ei täida esimest kriteeriumi, ei suuda nad ka seda näidata, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud moonutusi, eelkõige seoses uurimisperioodil toimunud vahetuskaubandusega. Mitme oma üksuse osas ei suutnud see rühm näidata, et raamatupidamise auditeerimine oli toimunud üksustes sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, kuna emaettevõte ei olnud järginud usaldusväärseid ja põhilisi raamatupidamispõhimõtteid, eelkõige põhivara kulumi arvutamise osas, ja äriühingu audiitorid olid sellise rikkumise heaks kiitnud.

(28)

Lisaks eelnevale oli samas rühmas vähemalt üks äriühing, mis osutus seotuks vaatlusaluse toote turustamisega, kuid ei olnud esitanud turumajandusliku kohtlemise vormi ega vastanud küsimustikule, millega pani kahtluse alla esitatud teabe.

(29)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada ülaltoodud järelduste kohta märkusi. Kahelt Hiina eksportijate rühmalt saadud kommentaarid ei lisanud uusi tõendeid, mis oleksid muutnud turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldusi.

(30)

Vastavalt eespool esitatule ei suutnud ükski Hiina äriühingute eksportivate tootjate rühm näidata, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, ning seetõttu ei saa nende suhtes turumajanduslikku kohtlemist kohaldada.

(31)

Ainus eksportiv tootja Kasahstanist tõendas, et ta vastab kõigile viiele kriteeriumile, mis on kehtestatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ja talle määrati turumajandusliku kohtlemise staatus. Eksportivale tootjale ja ühenduse tootmisharule (vt põhjendus 91) anti võimalus kommenteerida turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldusi. Ühenduse tootmisharult saadud märkused ei lisanud uusi tõendeid, mis oleksid muutnud turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldusi.

(32)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(33)

Hiina RV kõik eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajandusliku kohtlemise kohaldamist, taotlesid ka individuaalset kohtlemise kohaldamist juhul, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist.

(34)

Olemasoleva teabe alusel leiti, et ükski äriühingute rühm ei suutnud näidata, et nad täidavad kumulatiivselt kõiki individuaalse kohtlemise nõudeid, mis on esitatud algmääruse artikli 9 lõikes 5. Nimelt ei vastanud äriühingud algmääruse artikli 9 lõike 5 punkti c tingimusele, et enamus aktsiatest peavad kuuluma eraisikutele, kuna, nagu selgitatud põhjenduses 25, osutus kõigi äriühingute aktsiate enamus tegelikult riigi omanduses olevaks. Järelikult tuli nende taotlused tagasi lükata.

(35)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kõigepealt kindlaks, kas iga vaatlusaluse Kasahstani ja Ukraina eksportiva tootja vaatlusaluse toote siseriiklik müük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, st kas taolise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema poolt ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügi kogumahust.

(36)

Seejärel tegi komisjon kindlaks üldiselt tüüpilise siseturu müügiga tegelevate eksportivate tootjate poolt siseturul müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse eksportimiseks müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(37)

Iga tooteliigi puhul, mida eksportiv tootja müüb kodumaisel turul ning mis on otseselt võrreldav ühendusse ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas kodumaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Konkreetset liiki toote siseriiklikku müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse liigi müügi kogumaht siseriiklikele sõltumatutele tarbijatele uurimisperioodil moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust.

(38)

Seejärel kontrollis komisjon, kas iga vaatlusaluse Kasahstani ja Ukraina eksportiva tootja iga tooteliigi kodumaist müüki tüüpilistes kogustes saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga eksporditava tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov kodumaine müük sõltumatutele klientidele.

(39)

Nende tooteliikide puhul, mille kodumaisest müügist toimus üle 80 % hinnaga, mis ei olnud ühikuhinnast madalam, ja mille keskmine kaalutud müügihind oli vähemalt võrdne keskmise kaalutud tootmiskuluga või sellest kõrgem, arvutati tooteliigi normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu kodumaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(40)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul kodumaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi kogu müügimahust.

(41)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes normaalväärtuse määramiseks kodumaise hinna põhjal.

(42)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi kodumaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli kasutada mõnda muud meetodit. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutas komisjon sellisel juhul arvestusliku normaalväärtuse järgmisel viisil.

(43)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti iga eksportija eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude osa ning mõistlik kasumimarginaal.

(44)

Kõikidel juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite järgi. Selleks uuris komisjon, kas iga vaatlusaluse eksportiva tootja kodumaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse üleminekumajandusega riikides, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtus kolmandas turumajanduslikus riigis (võrdlusriigis) kehtiva hinna või arvestusliku hinna alusel, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel.

(46)

Algatamisteates viidati, et Hiina RV ja Kasahstani puhul kavatsetakse normaalväärtuse määramiseks kasutada vajadusel sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, ja kutsuti huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Ükski huvitatud isik sellele ettepanekule vastuväiteid ei esitanud.

(47)

Komisjon otsis koostööpartnereid teadaolevate tootjate seast Brasiiliast ja seejärel muudest võimalikest võrdlusriikidest, s.o Indiast, Jaapanist, Norrast, Lõuna-Aafrikast ja USAst. Koostööpakkumised saadi ainult Norra ja USA tootjatelt. Kolmelt Norra äriühingult saadud teabest järeldati, et ränimangaani kodumaine turg oli Norras väga väike. Norra turgu ei saanud seetõttu Hiina RV ja Kasahstani puhul normaalväärtuse määramiseks lugeda piisavalt tüüpiliseks.

(48)

Ainsale USA tootjale saadeti küsimustik ja kontrolliti vastustes antud teavet kohapeal. Kõnealuse USA tootja siseriiklik müügimaht oli oluline ja piisavalt tüüpiline võrreldes Hiinast ja Kasahstanist pärineva vaatlusaluse toote ekspordi mahuga ühendusesse. Lisaks võib USA turgu pidada avatuks, arvestades, et imporditollimaksud on madalad (enamsoodustusrežiimi tollimaks on 3,9 % FOB-hinnast). Uurimine näitas, et ränimangaani import USA turule oli olulise mahuga. Seetõttu leiti, et USA turg tegutseb konkurentsi tingimustes ja on piisavalt tüüpiline normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina RV ja Kasahstani jaoks.

(49)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkused selle kohta ja märkused saadi kolmelt huvitatult isikult, kes esitasid vastuväiteid selle, et USA oli valitud võrdlusriigiks. Üks Hiina eksportivate tootjate rühm esitas vastuväite, et USA turul ei ole piisavat konkurentsi, kuna i) koostööd tegev tootja on kodumaisel turul ainus tootja ja ii) USA turu impordimaht on väidetavalt piiratud, kuna USAs kasutatakse dumpinguvastaseid meetmeid ränimangaani impordi vastu peamistest tootjariikidest maailmas. Teiseks väitis see rühm, et koostööd tegev USA tootja on seotud ühe kaebuse esitanud äriühinguga, mis tekitab kahtlusi kulude ja hinnateabe usaldatavuse ja tüüpilisuse suhtes. Kolmandaks väideti, et arvestada tuleb ka asjaolu, et USAs on juurdepääs toorainele väidetavalt erinev, kuna USAs ei ole peamise tooraine, mangaanimaagi kodumaiseid varusid, seevastu Hiina Rahvavabariigis on kodumaised varud olemas. Neljandaks väideti, et riik, mille majanduse arengutase on sarnasem Hiina Rahvavabariigi majanduse tasemega, oleks sobivam võrdlusriik kui USA.

(50)

Hiina eksportiv tootja väitis, et India või, teiseks, Ukraina, oleksid sobivamad võrdlusriigid, peamiselt seetõttu, et sealne konkurents ja turutingimused on Hiina Rahvavabariigi olukorraga paremini võrreldavad. Kolmanda võimalusena tehti ettepanek määrata Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtus nende Hiina tootjate alusel, kes kvalifitseeruvad turumajanduslikule kohtlemisele. Seevastu USA jätmisel võrdlusriigiks nõuti normaalväärtuse korrigeerimist arvestades erinevust tooraine kättesaadavuses ja erinevusi tootmiskuludes seoses sellega, et USAs on tööjõu- ja keskkonnakulud suuremad.

(51)

Kahe ülejäänud huvitatud isiku kommentaarid ei lisanud sisuliselt midagi juurde eespool nimetatud Hiina eksportiva tootja märkustele.

(52)

Komisjon otsis koostöövõimalusi mitme India tootjaga, kuid vaatamata esialgsele positiivsele suhtumisele koostööd siiski ei saavutatud. Järelikult ei saanud Indiat kasutada võrdlusriigina. Ukraina puhul ilmnes uurimise käigus väga kõrge dumpingu tase (vt põhjendus 86). Järjekindla tava kohaselt ei saa võrdlusriigiks valida riiki, mis kasutab nii suurt dumpingut. Kolmanda ettepaneku osas, s.o määrata Hiina Rahvavabariigi jaoks normaalväärtus nende Hiina tootjate alusel, kes kvalifitseeruvad turumajanduslikule kohtlemisele, on piisav märkida seda, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkt a sätestab, et tuleb kasutada kolmandat turumajanduslikku riiki, ning et ükski Hiina tootja ei kvalifitseerunud turumajanduslikule kohtlemisele.

(53)

Nende vastuväidete suhtes, mis käsitlesid USA sobivust võrdlusriigiks, tuleb märkida järgmist: esiteks, kodumaisel turul puuduva konkurentsi osas, nagu juba mainitud põhjenduses 48, näitas uurimine, et kuigi koostööd tegev USA tootja on ainus kohalik tootja, oli ränimangaani import USAsse olulise mahuga. Import USAsse oli uurimisperioodil tõepoolest kodumaise müügiga võrreldes mitmekordne. Seejuures tuleb märkida, et kaitsemeetmete kehtimine vaatlusaluse toote turustamise suhtes ei välista vastava riigi valimist võrdlusriigiks, kuna dumpinguvastased meetmed ongi ette nähtud ausa konkurentsi taastamiseks vaatlusalusel turul.

(54)

Vastuväide, nagu võiks side USA koostööd tegeva äriühingu ja Euroopa tootja vahel mõjutada saadud andmete usaldusväärsust, ei leidnud uurimise tulemusel kinnitust. Ei leitud mingeid viiteid sellele, et see side oleks avaldanud häirivat mõju USA tootja hindadele, tootmiskuludele ja kasumlikkusele ning komisjon oli rahul käesoleva uurimise huvides edastatud teabe täpsuse ja usaldusväärsusega.

(55)

Käsitleti ka vastuväiteid tooraine kättesaadavuse ja hindade erinevuse kohta. Võrreldi USA äriühingu poolt ränimangaani tootmiseks kasutatava põhilise tooraine (mangaanimaagi) hinda Hiina äriühingute poolt mangaanimaagi eest makstava hinnaga ja ei leitud olulist erinevust. Lisaks märgiti, et Hiina koostööd tegevad tootjad importisid samuti osa vajaminevast mangaanimaagist. Seetõttu lükati argumendid ja kohanduse nõue tagasi.

(56)

Teiste esitatud asjaolude osas, nagu majandusliku arengu tase või tööjõu- ja keskkonnakulud, ei suutnud huvitatud isik piisavalt oma väiteid põhjendada ja leiti, et need tegurid ei ole asjakohased ei selle määramisel, kas USA on sobiv võrdlusriik ega nõua kõnealused väited ka normaalväärtuse korrigeerimist. Märgiti, et kuna kulusid ja hindu ei loeta üldjuhul arvestatavaks aluseks normaalväärtuse määramisel riikides, mis kuuluvad algmääruse artikli 2 lõike 7 alla, läheb selline võrdlus tegelikult vastuollu algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a sätestatud meetodite kasutamise eesmärgiga.

(57)

Eelmainitu põhjal järeldatakse, et USA on algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(58)

USA oli valitud võrdlusriigiks ja vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati normaalväärtus Hiina eksportivate tootjate puhul, kellest ükski ei vastanud turumajandusliku kohtlemise tingimustele, kontrollitud andmete põhjal, mis olid saadud ainsalt USA koostööd teinud tootjalt.

(59)

Võrdlusriigi koostööd teinud tootja puhul kasutati põhjendustes 35 kuni 44 kirjeldatud meetodit. Arvestades, et koostööd teinud USA tootja ränimangaani müük kodumaisel turul ei toimunud uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevusena, määrati arvestuslik normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 põhjal. Arvestusliku normaalväärtuse määramisel kasutatud kasumimarginaal määrati vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile b sellise kasumimarginaali põhjal, mida saab kohaldada USA tootja sama üldkategooria toodete korral. Arvutustes kasutati müügi-, üld- ja halduskulusid, mida koostööd teinud USA tootja kandis uurimisperioodil.

(60)

Põhjendustes 35–44 kirjeldatud meetodit kasutati Kasahstani ainsa eksportiva tootja puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist. Kuna kodumaine müük oli väikesemahuline, tuli normaalväärtus määrata arvestuslikult algmääruse artikli 2 lõike 3 põhjal. Leiti, et Kazchrome’i samasuguse toote kodumaine müük ei olnud tüüpiline ja kõnealuse tootja sama toodete üldkategooria kodumaine müük ei olnud tavapärane kaubandustegevus. Seetõttu määrati normaalväärtuse arvestuslikuks määramiseks alguses müügimaht, üld- ja halduskulud ning kasum algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c alusel Ukraina koostööd teinud tootjate samasuguse toote kodumaise müügi vastavate suuruste kaalutud keskmise põhjal. Pärast andmete lõplikku teatavaks tegemist esitas eksportiv tootja vastuväite, et müügimahu, üld- ja halduskulude ning kasumi määramise meetod ei olnud sobiv, kuna selgus asjaolu, et Ukraina koostööd teinud eksportiv tootja kasutas märkimisväärset dumpingut. Kasahstani eksportiv tootja esitas vastuväite, et oleks pidanud kasutama võrdlusriigi jaoks määratud müügimahtude, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid. Nende märkuste tõttu ei peetud asjakohaseks kasutada Ukraina tootjate kasumi andmeid. Sellega uuriti algmääruse artikli 2 lõike 6 põhjal veel kord, mille alusel määrata müügimahud, üld- ja halduskulud ning kasum. Hinnati, kas mingeid äriühingu ränimangaaniga seotud müügimahtude, haldus- ja üldkulude ning kasumi andmeid võib võtta aluseks vastavate suuruste määramisel. Arvestades, et äriühingut loetakse tegutsevaks turumajanduse tingimustes ja et kajastada võimalikult täpselt Kasahstani äriühingu kodumaisel turul valitsevat olukorda, otsustati kasutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule kaalutud keskmisi müügimahtusid, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mis määrati Kasahstani äriühingu ränimangaani müügi kohta sõltumatutele ja seotud ostjatele kodumaisel turul. Sellega seoses tuleb märkida, et äriühingu müügimahud, üld- ja halduskulud ning kasum müügil sõltumatutele ja seotud ostjatele kodumaisel turul olid peaaegu ühesuguse tasemega, mis näitab, et ei müügimahud, üld- ja halduskulud ega ka kodumaisel turul müügist saadud kasum ei sõltunud vahekorrast ostjatega. Leiti, et müük kodumaisel turul toimus tavapärase kaubandustegevuse raames ja mõõdukalt märkimisväärsel tasemel (2,8 % ränimangaani müügimahust ühendusse). Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tuleb eelkõige kasutada äriühingu enda tavapärase kaubandustegevusena toimuval müügil kodumaisel turul määratud müügimahtusid, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mistõttu lükati tagasi taotlus kasutada võrdlusriigi tootja andmeid.

(61)

Kõigi kolme Ukraina eksportiva tootja puhul kohaldati põhjendustes 35 kuni 44 kirjeldatud meetodit. Suuremale osale müügist tuli normaalväärtus määrata arvestuslikult, kuna puudus võrreldavate mudelite piisav müük kodumaisel turul. Normaalväärtuse arvestuslikul määramisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile b põhinesid müügimaht, üld- ja halduskulud ning kasum äriühingu tegelikel tootmise ja müügiandmetel sama üldkategooria toodete tavapärase kaubandustegevuse puhul.

(62)

Eksportivad tootjad eksportisid ühendusse kas otse sõltumatutele klientidele või väljaspool ühendust asuvate seotud või sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu.

(63)

Kui eksportmüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses või väljaspool ühendust asuvate sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(64)

Kui eksportmüük ühendusse toimus kolmandas riigis paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja ühenduses.

(65)

Kuna ühelegi Hiina koostööd teinud eksportivale tootjale ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, ei kasutatud nende eksportmüügi andmeid mitte individuaalsete dumpingumarginaalide määramiseks vaid üksnes üleriigilise tollimaksu arvutamiseks vastavalt allpool toodud põhjendusele 79.

(66)

Kõik kolm Hiina RV koostööd teinud eksportivate tootjate rühma eksportisid ühenduse sõltumatutele ostjatele otse. Seepärast määrati ekspordihinnad tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(67)

Koostööd tegev ainus eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet ühendusse koostöös seotud kaubandusettevõttega kolmandas riigis. Selle äriühingu ekspordihind määrati seetõttu esimese ühenduses asuva sõltumatu ostja tasutud edasimüügihinna alusel.

(68)

Kaks Ukraina eksportivat tootjat eksportisid ühendusse ainult kolmandates riikides väljaspool ühendust asuvate sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu ja kolmas Ukraina eksportiv tootja müüs osa eksporditavatest vaatlusalustest toodetest Ukraina sõltumatule kaubandusettevõttele ühendusse eksportimiseks. Mõlemal juhul määrati ekspordihind toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel, kui kaup müüdi ühendusse eksportimiseks kaubandusettevõttele.

(69)

Osa kolmanda eksportiva tootja müügist toimus seotud kaubandusettevõtete võrgu vahendusel ja lõpuks ühe seotud kaubandusettevõtte kaudu kolmandas riigis. Nendel juhtudel määrati ekspordihind selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis seotud kaubandusettevõttele ühenduse esimene sõltumatu ostja.

(70)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohandamiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(71)

Sellest lähtuvalt võeti kõikide uuritud Kasahstani ja Ukraina eksportivate tootjate puhul, kui see oli vajalik ja õigustatud, arvesse erinevusi kaubandustasandi osas, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimis-, laenu- ja müügijärgsetes kuludes (tagatis/garantii).

(72)

Normaalväärtuse arvestuslikuks määramiseks Kasahstani eksportiva tootja puhul eespool põhjenduses 60 kirjeldatud meetodi järgi lisandusid üld- ja halduskuludesse veo- ja kindlustamiskulud. Seega, kuigi selles osas vastuväiteid ei esitatud, tehti normaalväärtusele ilma taotluseta kohandusi vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile e, et vähendada müügimahtusid, üld- ja halduskulusid kodumaisel turul tekkinud kindlustamis- ja veokulude võrra.

(73)

Koostööd tegev ainus Kasahstani eksportiv tooja, Kazchrome, teatas, et nad moodustavad koos oma Šveitsis asuva seotud kaubandusettevõttega ühe majandusüksuse. Ta väitis, et seetõttu, arvestades seda, et ekspordihinnad tuleb määrata kaubandusettevõtte hindade alusel, ei tule hindasid korrigeerida veo-, üld-, müügi- ja halduskulude ega ka kaubandusettevõtte kasumiga.

(74)

Väidet uuriti nõuetekohaselt. Tehti kindlaks, et ENRC ja Kazchrome olid küll seotud, kuid juriidiliselt kaks eraldi üksust. Neil kahel üksusel oli müüja-ostja suhe. Järelikult oli ENRC-l Kazchrome’i müügi suhtes ühendusse samalaadsed funktsioonid kui komisjonitasu alusel töötaval agendil. Lisaks tehti kindlaks, et kuigi kogu Kazchrome’i müük ühendusse toimus ENRC vahendusel, ei olnud see kaubandusettevõte Kazchrome’i kodumaise kaubandusvõrgu osa. Tehti järeldus, et ekspordihinna kohandus peab sisaldama ka ettevõttest väljaveo kulusid, võttes arvesse erinevaid müügitingimusi, et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglast võrdlust väljaspool ettevõtet.

(75)

Seetõttu lükati vastuväide tagasi ja tehti ekspordihinna kohandused komisjonitasu arvesse võtmiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i ja veokulude arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile e. Kõnealuse vahendustasu määr arvutati otseste tõendite põhjal, mis viitasid selliste ülesannete olemasolule. Komisjon võttis seega komisjonitasu arvutustes arvesse ENRC müügi-, haldus- ja üldkulud seoses Kazchrome’i vaatlusaluse toote müümisega, lisades juurde ENRC kasumimarginaali, mis vaadeldaval juhul põhines uurimisega koostööd teinud sõltumatult importijalt saadud andmetel.

(76)

Ukraina tootja puhul, kes eksportis lõppkokkuvõttes läbi kolmandas riigis asuva seotud kaubandusettevõtte (vt põhjendus 69), tehti vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i ekspordihinna kohandus komisjonitasu arvestamiseks juhtudel, mil müük toimub seotud kaubandusettevõtte vahendusel, kuna seotud kaubandusettevõtte tööpõhimõte sarnanes komisjonitasu alusel töötava agendi omaga. Uurimisel selgus, et asjaomane äriühing NFP ja kõnealune seotud kaubandusettevõte Steelex SA olid eraldi juriidilised üksused, mis töötasid kas otseselt või kaudselt ostja-müüja suhetes. Steelex SAle maksti ühendusse eksportimise eest komisjonitasu. Kõnealuse vahendustasu määr arvutati komisjoni institutsioonides otseste tõendite põhjal, mis viitasid selliste ülesannete olemasolule. Seejuures võeti arvesse Steelex SA müügi-, haldus- ja üldkulud, mis tulenesid vaatlusaluse NFP toodetud toote müümisest, ning kasumimarginaal vastavalt andmetele, mis saadi uurimisega koostööd teinud sõltumatult importijalt. Osa NFP toodangust müüdi Steelex ASi kaudu ühendusse kolmandas riigis asuva sõltumatu kaubandusettevõtte vahendusel. Selle müügivoo osas peeti vajalikuks lisaks Steelex SA komisjonitasule teha kohandus, mis arvestab sõltumatu kaubandusettevõtte komisjonitasu vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, kuna ka selle kaubandusettevõtte tööpõhimõte oli sarnane komisjonitasu alusel töötava agendi omaga. Komisjonitasu määrati vaadeldava müügi arvutusliku hinnalisandi alusel.

(77)

Ukraina koostööd teinud eksportija taotles kohandust seoses valuuta konverteerimisega vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j. Taotlus põhines valuuta vahetuskursi erinevusest arve väljastamise kuupäeva ja makse laekumise kuupäeva seisuga. Sellega seoses on oluline rõhutada, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j loetakse arve väljastamise kuupäeva müügi kuupäevaks ja kohaldada tuleb seega valuutakurssi, mis kehtis müügipäeval. Seetõttu tuli kõnealune nõue tagasi lükata.

(78)

Ühelegi koostööd teinud Hiina eksportivale tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ega individuaalset kohtlemist ja seetõttu arvutati kogu Hiina RV jaoks üleriigiline dumpingumarginaal, kasutades iga eksportijate rühma CIF-hinna puhul vastavat kaalu, nii koostööd teinud kui ka koostööd mitte teinud eksportijate osas.

(79)

Kõigepealt arvutati koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12, võrreldes tooteliigiti võrdlusriigi kaalutud keskmisi normaalväärtusi ja kaalutud keskmisi ekspordihindasid, mille määramist kirjeldati eespool.

(80)

Hiina Rahvavabariigist imporditi nii normaalse süsinikusisaldusega kui ka madala süsinikusisaldusega ränimangaani. Võrdlusriigi koostööd teinud tootja tootis üksnes normaalse süsinikusisaldusega ränimangaani. Seega kasutati võrdluses ainult selle üldise tooteliigi andmeid.

(81)

Kõikide koostööd mitte teinud eksportivate tootjate dumpingumarginaal määrati kättesaadavate andmete alusel vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1.

(82)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali määramiseks tehti kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase. Selleks võrreldi koostööd teinud Hiina eksportivatelt tootjatelt saadud andmeid ekspordimahu kohta ühendusse kogu Hiinast pärineva impordimahuga Eurostati impordistatistika andmete põhjal. Võrdlus näitas, et koostöö tase oli madal, sest koostööd teinud eksportijate ekspordimaht moodustas alla 29 % kogu Hiina Rahvavabariigist pärinevast impordimahust uurimisperioodil.

(83)

Koostööst keeldunud Hiina eksportivate tootjate dumpingutase arvutati koostööd teinud eksportivate tootjate puhul normaalse süsinikusisaldusega ränimangaani kohta määratud kõrgeima dumpingumarginaali alusel. Seda lähenemist peeti sobivaks seetõttu, et ei leitud mingeid viiteid sellele, et ükski koostööst keeldunud eksportivatest tootjatest oleks kasutanud madalama tasemega dumpingut. Sellepärast arvutati keskmine üleriigiline dumpingumarginaal kasutades kaaluna mõlema eksportijate rühma (koostööd teinute ja koostööst keeldunute) CIF-hinda. Selle põhjal on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna CIF-impordihinnana ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, 60,1 %.

(84)

Kaebuse, ühendust võtnud eksportivalt tootjalt saadud teabe ja muude statistiliste andmete põhjal selgus, et OJSC Kazchrome on Kasahstani ainus eksportiv ränimangaani tootja. Kuna ei leitud mingeid viiteid, et keegi eksportivatest tootjatest oleks vabatahtlikult keeldunud koostööst, peeti asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal samale tasemele, mis kehtestati OJSC Kazchrome’ile.

(85)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, olid järgmised:

(86)

Tuginedes kaebusele, nendelt eksportivatelt tootjatelt saadud teabele, kes võtsid ühendust, ja muule statistilisele teabele, tehti järeldus, et koostöö tase Ukraina puhul oli üle 80 %. Seetõttu peeti asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal tasemele, mis võrdub kõnealuse riigi koostööd teinud eksportivate tootjate kohta määratud kõrgeima dumpingumarginaaliga.

(87)

Seega on dumpingumarginaalid, väljendatuna protsentides CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist, järgmised:

(88)

1998 kehtestati dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärineva ränimangaani impordile (määrus (EÜ) nr 495/98 (3)). Need meetmed aegusid 2003. aasta märtsis. Seega olid uurimisperioodi alguses jõus meetmed kahest vaatlusalusest riigist pärineva impordi suhtes. See asjaolu võeti arvesse kahju analüüsimisel. Nagu nenditakse põhjenduses 118 näitab kasumlikkuse areng selgelt, et dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamine 2003. aasta märtsis ei avaldanud ühenduse tootmisharule edaspidisel ajajärgul märkimisväärset mõju. Sellest järeldub, vaatamata mõne huvitatud isiku vastupidisele arvamusele, et põhjendustes 93–141 esitatud näitajate arvutamiseks võib võtta aluseks aasta 2002.

(89)

Ränimangaan on terase tootmise põhitooraine. Terase nõudlus oli kasvamas kogu maailmas, eelkõige Aasias, kusjuures tõus algas 2003. aasta lõpul ja jätkus veel 2004. aasta esimesel poolel. See asjaolu koos ränimangaani vähese toodanguga Aasias suurendas ränimangaani nõudlust kogu maailmas ja viis ennenägematule hinnatõusule 2004. aastal. Kahju analüüsimisel võeti arvesse neid ebatavalisi asjaolusid, et nad ei moonutaks kahju määramisel saadavat üldpilti.

(90)

Ühenduses toodavad samasugust toodet viis tootjat. Seepärast käsitatakse nende viie ühenduse tootja toodangut kui ühenduse toodangut algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(91)

Nendest viiest tootjast neli, kes on kaebuse esitanud ühenduse liikmed, teatasid algatamisteates märgitud tähtaja jooksul oma huvist teha menetluses koostööd ning tegid uurimises nõuetekohast koostööd. Selgus, et nende nelja tootja arvele langes põhiosa samasuguse toote toodangust ühenduses, nimelt 88 %. Sellepärast moodustavad kõnealused neli koostööd teinud tootjat ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning nende kohta kasutatakse käesolevas määruses edaspidi viidet „ühenduse tootmisharu”. Ülejäänud ühenduse tootjale viidatakse edaspidi kui „teisele ühenduse tootjale”. Teine ühenduse tootja ei esitanud vastuväiteid kaebusele.

(92)

Tarbimine ühenduses määrati ühenduse enda tootmismahtude põhjal, arvestades varude muutumist, ühenduse turu impordi- ja ekspordimahtude kohta Eurostatilt saadud andmete ja teise ühenduse tootja kohta ühenduse tootmisharu tootjatelt saadud hinnangute alusel.

(93)

Uurimisperioodil oli vaatlusaluse toote ja samasuguse toote turumaht ühenduses ligikaudu 9 % suurem kui 2002. aastal, st ligikaudu 914 000 tonni. Vaatlusalusel perioodil oli tarbimise kõrgtase 2004. aastal, kui see oli 14 % kõrgem 2002. aasta tasemest, misjärel see langes järgmisel kahel aastal.

(94)

Komisjon kaalus algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimuste alusel, kas kõnealuste riikide impordi mõjusid tuleks hinnata kumulatiivselt.

(95)

Iga vaatlusaluse riigi kohta määratud dumpingumarginaal oli minimaalsest suurem, igast vaatlusalusest riigist pärinev impordimaht oli arvestatava suurusega ja arvestades vaatlusalustest riikidest pärineva impordi ja samasuguse ühenduse toote vahelise konkurentsi tingimusi peeti asjakohaseks kasutada kumulatiivset hinnangut. Samalaadseid konkurentsitingimusi näitab ka asjaolu, et vaatlusalustest riikidest imporditud vaatlusalune toode ning ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud samasugune toode on ühesugused ja neid turustatakse samade kanalite kaudu. Lisaks sellele olid impordimahud märkimisväärsed ja hõivasid olulise turuosa. Kuna impordil Ukrainast ei olnud hindasid langetavat mõju, nagu nenditakse põhjenduses 104, peeti vajalikuks hinnata Ukrainast pärineva impordi mõju eraldi.

(96)

Kasahstani eksportiv tootja jäi seisukohale, et kahju hindamisel ei saa Kasahstani mõju Hiina Rahvavabariigi mõjuga kumuleerida, kuna see turg on diametraalselt erineva käitumisega. Kõnealune eksportiv tootja väitis muu hulgas, et Kasahstanist pärineva ühenduse impordi mahtude, väärtuse ja turuosa areng erineb vastavatest teiste vaatlusaluste riikide näitajatest ja erinev on ka tootevalik. Selles osas nenditi, et vaatlusalusel ajavahemikul toimus Kasahstanist pärineva impordi mahu ja turuosa langus (turuosa langes 5,8-lt % 2002. aastal 4,6-le % uurimisperioodil). Seevastu oli Kasahstanist pärineva impordi maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil üsna stabiilne ja nende taset ei saa lugeda väheoluliseks. Uurimine näitas ka seda, et Kasahstanist pärineva impordi hinnatase ei erine oluliselt teistest vaatlusalustest riikidest pärineva impordi hinnatasemest. Seetõttu ning põhjenduste 73–75 alusel ei saa väita, et Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva impordi suhtes oleks tegemist diametraalselt erineva käitumisega turgudega ja järelikult tuleb taotlus tagasi lükata.

(97)

Eespool toodu põhjal jõuti järeldusele, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 ette nähtud tingimused on Hiina Rahvavabariigi ja Kasahstani osas täidetud. Seetõttu käsitleti importi kõnealusest kahest riigist kumulatiivselt ja Ukrainast pärinevat importi hinnati eraldi.

(98)

Vaatlusaluse toote import ühendusse Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist suurenes 2002. aasta 48 000 tonnilt ühtlaselt ligikaudu 162 000 tonnini 2004. aastal, millele järgnes langus uurimisperioodil tasemele ligikaudu 96 000. Ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini suurenes import kõnealustest riikidest 99 %.

(99)

Vaatlusaluse toote import ühendusse Ukrainast veidi vähenes 2002. aastal ligikaudu 154 000 tonnilt kuni ligikaudu 138 000 tonnini 2003. ja 2004. aastal, millele järgnes tõus ligikaudu 180 000 tonnini 2005. aasta jooksul ja ligikaudu 210 000 tonnini uurimisperioodil. Ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini suurenes impordimaht kõnealustest riikidest 36 %.

(100)

Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva impordi turuosa püsis 2002. aastal tasemel 5,8 %. 2003. aastal see kasvas ja tõus jätkus ka 2004. aastal kuni tasemeni 17,0 %. 2005. aastal turuosa veidi vähenes, jõudes 15,5 %ni ja uurimisperioodil langus jätkus kuni 10,4 %ni. Kokkuvõttes ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini turuosa kasvas 4,6 protsendipunkti, nii et 2002. aasta tase peaaegu kahekordistus.

(101)

Ukrainast pärineva impordi turuosa püsis 2002. aastal tasemel 18,5 %. 2003. aastal see kahanes ja sama jätkus ka 2004. aastal kuni tasemeni 14,4 %. 2005. aastal turuosa veidi suurenes, jõudes 19,5 %ni ja uurimisperioodil kasv jätkus kuni 23,0 %ni. Kokkuvõttes kasvas turuosa ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini 4,5 protsendipunkti.

(102)

2004. aastal kasvasid kogu maailmas ränimangaani hinnad jõudes enneolematu tasemeni, kuna nõudlus oli eriti suur ja pakkumine vähene, nagu selgitatud põhjenduses 89. See kajastub ka impordihindades vaatlusalustest riikidest kõnealusel aastal ja osaliselt ka 2005. aastal. Uurimisperioodi hindasid see aga ei mõjutanud. Kokkuvõttes kasvas Hiina Rahvavabariigist ja Kasahstanist pärineva vaatlusaluse toote impordihind ajavahemikul 2002. aastast kuni uurimisperioodini 22 %, kuna Ukrainast pärineva vaatlusaluse toote keskmine impordihind suurenes samal ajavahemikul 8 %.

(103)

Mudelite kaupa võrreldi eksportiva tootja ja ühenduse tootmisharu keskmisi müügihindu ühenduses. Seoses sellega võrreldi ühenduse tootmisharu hindasid müügil sõltumatutele ostjatele ja koostööd teinud eksportivate tootjate hindasid vaatlusalustes riikides. Vajaduse korral tehti kohandusi, et võtta arvesse erinevusi kaubandustasemes ja toodete kvaliteedis.

(104)

Võrdlus näitas, et nii Hiina Rahvavabariigist kui ka Kasahstanist pärineva ränimangaani import ühendusse viis ühenduse hindasid alla 4,5 % ja seega kaalutud keskmine oli kokkuvõttes 4,5 %. Ukrainast pärineva impordi hind oli ühenduse hindadega samal tasemel (hinnalangust ei põhjustanud).

(105)

Selleks et tagada hindade allalöömise arvutustes võrdlust ühesugusel kaubandustasemel, võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindasid imporditud toodete hindadega (vahetult pärast ühenduse territooriumile jõudmist), mis olid nõuetekohaselt korrigeeritud laadimis- ja tollikuludega. Üks huvitatud isik vaidlustas Kasahstani ettevõtte puhul kasutatud meetodi, väites, et impordihinna arvutamise aluseks peaks olema CIF-hind Euroopa Liidu sadama tollipunktis, mitte imporditud kaupade hind, kui nad on jõudnud ühenduse territooriumile (kõnealusel juhul Leedu maismaapiiril). Ei esitatud ühtki veenvat väidet, mis oleks toetanud selle äriühingu puhul teistsuguse arvutusmeetodi valikut. Vastupidi, Kasahstanist pärineva impordi CIF-hinnad tollipunktis sisaldasid märkimisväärseid veokulusid pärast ühenduse piiri ületamist Leedus ja nende võrdlemine ühenduse tootmisharu tehasehindadega ei oleks viimaste suhtes õiglane, kuna tehasehinnas ei sisaldu mingeid veokulusid. Seetõttu leiti, et kasutatud meetod on kõige sobivam ja järelikult tuleb taotlus tagasi lükata.

(106)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(107)

2002. aasta tasemelt ligikaudu 241 000 tonni kasvas ühenduse tootmisharu toodang kõrgtasemeni ligikaudu 255 000 tonni 2004. aastal seoses eriti suure nõudlusega, mida selgitatakse põhjenduses 89, enne langust 2005. aastal ja vähest kasvu uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes toodang vaatlusalusel ajavahemikul 6 % kuni ligikaudu 226 000 tonnini uurimisperioodil. Tuleb märkida, et üks ühenduse tootja peatas ränimangaani tootmise 2003. aastal ja suuremal osal vaatlusalusest perioodist ei tootnud.

(108)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus püsis kogu vaatlusalusel perioodil ühtlasel tasemel ligikaudu 32 500 tonni.

(109)

Aastal 2002 rakendati 74 % tootmisvõimsusest. Rakendusaste langes 68 % 2003. aastal ja tõusis jälle 79 % 2004. aastal, misjärel uurimisperioodil jälle langes tasemele 69 %. See kajastab kõikumisi tootmismahtudes, nagu kirjeldatud põhjenduses 107.

(110)

Ühenduse tootmisharu lõppvarude tase kahanes 2003. aastal 45 %, kuid kasvas 2004. aastal ligikaudu 2002. aasta tasemele. 2003. aasta lõpus toimunud järsk varude langus oli reaktsioon erakordselt suurele nõudluse suurenemisele, millele viidatakse põhjenduses 89. 2005. aastal kasvasid lõppvarud 22 %, misjärel tuli tugev langus uurimisperioodil tasemele, mis jäi 30 % allapoole 2002. aasta taset. Selline üldine lõppvarude langus tuleneb sellest, et ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduses jäi üldiselt ühtlaseks (vt põhjendus 111), vaatamata toodangu kahanemisele, mida kirjeldatakse põhjenduses 107.

(111)

Ühenduse tootmisharu oma toodangu müügimaht sõltumatutele ostjatele ühenduse turul oli uurimisperioodil ligikaudu 227 000 tonni, nagu ka 2002. aastal. Seevastu 2003. ja 2005. aasta müügimahud olid vastavalt 6 % ja 8 % madalamad. 2004. aasta müügimaht ületas 2002. aasta ja uurimisperioodi müügimahtu 104 % põhjustel, mida selgitatakse põhjenduses 89.

(112)

Ühenduse tootmisharu turuosa kasvas 27,2 %-lt 2002. aastal 24,2 %ni 2003. aastal ning langes 2004. aastal 24,8 %ni. 2005. aastal langes turuosa jälle 22,6 %ni. Uurimisperioodil toimus vähene kasv kuni 24,9 %ni. Vaatlusalusel perioodil kaotas ühenduse tootmisharu 2,3 protsendipunkti oma turuosast.

(113)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui ühenduse tarbimine suurenes 9 protsendipunkti, ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul ei kasvanud ja ühenduse tootmisharu turuosa langes 2,3 protsendipunkti. Kuid Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina turuosa ja müügimaht samal ajavahemikul kasvasid. Seega järeldatakse, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasu ühenduse turul aset leidnud kasvust.

(114)

Tööhõive ühenduse tootmisharus algul kahanes 32 % ajavahemikul 2002–2003, 2004. aastal kasvas 27 protsendipunkti, misjärel kahanes 13 protsendipunkti 2005. aastal ja veel 26 protsendipunkti uurimisperioodil. Vaatlusalusel ajavahemikul jäi tootmismaht suhteliselt püsivaks, kõikudes 2002. aasta taseme ümber 91 %st kuni 106 %ni. Ühe tootja puhul, kes seiskas ränimangaani tootmise uurimisperioodil, nagu viidatakse põhjenduses 107, oli muudatus tootmises selgemini avaldunud ja seda kajastavad ka muutused tööhõives. Kokku kahanes ühenduse tootmisharus tööhõive 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 44 % võrra, s.o ligikaudu 700 töötajalt ligikaudu 400 töötajale. See näitab, et ühenduse tootmisharus tööviljakus suurenes, kuna tootmismaht kahanes samal ajal vaid 6 %.

(115)

Ühenduse tootmisharu tootlikkus, mõõdetuna toodangus (tonnides) töötaja kohta aastas, kasvas vaatlusalusel ajavahemikul, välja arvatud 2004. aastal, alates tasemest 344 tonni töötaja kohta ja jõudis uurimisperioodil 68 % kõrgemale tasemele kui 2002. aastal. See kajastab asjaolu, et tööhõive langes vaatlusalusel ajavahemikul 44 %, kuigi toodang vähenes vaid 6 %. Osaliselt tuleneb tootlikkuse kasv sellest, et töötajaid koondasid rohkem sellised ühenduse tootjad, kus oli algselt juba suhteliselt madal tootlikkus.

(116)

Töötajate keskmine palk kasvas 2002.–2003. aastal 26 %, jäi püsima samale tasemele 2004. aastal ja kasvas jälle 2005. aastal ning uurimisperioodil, jõudes 77 % kõrgemale 2002. aasta tasemest. Keskmiste palgakulude kasv on osaliselt tingitud sellest, et töötajaid koondasid rohkem sellised ühenduse tootjad, kus oli algselt juba suhteliselt madalad keskmised palgad.

(117)

Ühiku müügihinnad ühenduse tootmisharu müügil sõltumatutele ostjatele 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul tõusid üldiselt 14 %. 2004. aastal tõusid hinnad eriti kõrgele, kuna kogu maailmas oli enneolematult kõrge nõudlus ja vähene pakkumine, nagu märgitakse põhjenduses 89. Selle nähtuse mõju kandus osaliselt üle 2005. aastasse, mil hinnad liikusid küll lähemale normaalsele tasemele, kuid uurimisperioodi lõpuks jäi hinnatase 14 % kõrgemaks 2002. aasta tasemest.

(118)

Vaatlusalusel ajavahemikul kasvas ühenduse tootmisharu samasuguse toote müügi kulutasuvus, väljendatuna protsentides netokäibest, 0,8 %-lt aastal 2002 kuni 3,1 %ni aastal 2003, millele järgnes 2004. aastal erakordselt suur tõus 37,2 %ni eespool põhjenduses 89 kirjeldatud asjaolude tõttu, misjärel saavutas 2005. aastal taseme 7,0 % ja seejärel uurimisperioodil taseme 2,5 %.

(119)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kulutasuvuse suundumust. Investeeringutasuvus alguses kasvas 3,6 %-lt 2002. aastal kuni 11 %ni 2003. aastal, kasvas eriti kõrge 410 %ni 2004. aastal, saavutas taseme 24 % 2005. aastal ja jõudis uurimisperioodi lõpuks tasemele 10,4 %, millele vastab kasv 6,8 protsendipunkti kogu vaatlusaluse ajavahemiku jooksul.

(120)

Äritegevuse puhaskäive oli 2002. aastal peaaegu null. 2003. aastal see kasvas ligikaudu 9 miljoni euroni, 2004. aastal 83 miljoni euroni, seejärel langes ligikaudu 16 miljoni euroni 2005. aastal ja jõudis 17 miljoni euroni uurimisperioodil. Kapitali kaasamise võimes ei ilmnenud ühenduse tootmisharul raskusi.

(121)

Ühenduse tootmisharu aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisesse kasvasid 2002.–2003. aastal viiekordseks, misjärel 2004. aastal langesid taas ligikaudu 2002. aasta tasemele. 2004.–2005. aastal kasvasid investeeringud taas peaaegu kaheksakordseks ja kahanesid seejärel uurimisperioodil vähesel määral. Ühenduse tootmisharu investeeringud olid põhiliselt seotud ühe ühenduse tootjaga ja selgus, et neid tehti olemasoleva seadmestiku hooldamiseks ja uuendamiseks, mitte tootmisvõimsuste suurendamiseks.

(122)

Võttes arvesse vaatlusalustest riikidest pärineva impordi mahtu, turuosa ja hindu ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(123)

Nagu nenditakse põhjenduses 88 näitab kulutasuvuse areng selgelt, et ränimangaani dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamine 2003. aasta märtsis ei avaldanud ühenduse tootmisharule edaspidisel ajajärgul märkimisväärset mõju.

(124)

Suureneva tarbimisega seoses vähenes vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu turuosa 2,3 protsendipunkti võrra 24,9 protsendini. Samal ajal vähenes tootmine 6 % ning ka tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 5 protsendipunkti. Lisaks pidi ühenduse tootmisharu vallandama hulga töötajaid. Teisest küljest näitavad mõned kahjunäitajad vaatlusalusel perioodil positiivset suundumust, nagu näiteks kulutasuvus, rahavoog, investeeringute tasuvus ja müügihind, mis tõusis 14 %. Sellest hoolimata näitab kõnealuste andmete põhjalikum analüüs, et arvestades ärivaldkonna laadi, ei peeta 2,5 % suurust kasumimarginaali piisavaks, sest see ei saa tagada tootmisharu pikaajalist jätkusuutlikkust. Mis puutub hinnatõusu, siis oli see piisav tooraine hindade tõusu katteks, kuid mitte kasumimarginaali tõstmiseks jätkusuutlikule tasemele. Seega, ehkki hulk näitajaid näitab positiivseid suundumusi, ei ole ühenduse tootmisharu saanud mingit kasu üldisest tarbimise suurenemisest ühenduse turul, mida tõendab tema turuosa kaotus, tootmise vähenemine ja kehv kulutasuvus.

(125)

Kuna üks ühenduse tootja ei valmistanud samasugust toodet pidevalt kogu vaatlusaluse perioodi vältel ning nagu põhjenduses 107 viidatud, peatas ta kogu oma tootmise 2003. aastal ning suuremaks osaks uurimisperioodist, uuriti selle katkestamise mõju lähemalt. Analüüs on näidanud siiski, et selle tootja suhteliselt väikse üldtoodangu tõttu oli tema katkestustega tootmisel üldisele kahjule vaid piiratud mõju ning see ei suurendanud kahjunäitajaid märkimisväärselt. Seda tõendab asjaolu, et kõnesoleva tootja analüüsist välja jätmise tulemuseks oleks vaid veidi paremad tulemusnäitajad. Eelkõige jääks ühenduse tootmisharu uurimisperioodi kulutasuvus 3,2 % ikka rahuldavast kaugele, samas kui tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine oleksid endiselt negatiivse suundumusega. Seega tehakse järeldus, et ühenduse tootmisharu kantud kahju ei saa siduda üksnes kõnesoleva ühenduse tootjaga.

(126)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(127)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võivad samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(128)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes Hiinast ja Kasahstanist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht 99 % ning selle turuosa ühenduse turul suurenes ligikaudu 4,6 protsendipunkti. Nimetatud impordi keskmine hind tõusis 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 22 %, kuid need hinnad olid vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu hindadest üldiselt madalamad. Samal perioodil suurenes Ukrainast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht 36 % ning selle turuosa ühenduse turul suurenes ligikaudu 4,5 protsendipunkti. Nimetatud impordi keskmine hind tõusis 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 8 %, kuid need hinnad olid üldiselt vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu hindadele lähedasel tasemel.

(129)

Nagu põhjenduses 104 märgitud, oli Hiinast ja Kasahstanist pärit impordiga seotud hindade allalöömine kaalutud keskmise põhjal 4,5 %, samas kui Ukrainast pärit impordi puhul hindade allalöömist ei toimunud.

(130)

Võttes arvesse Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi tõttu toimunud ühenduse tootmisharu hindade allalöömist, leitakse, et kõnealune dumpinguhinnaga import avaldas survet hindade languseks, mistõttu ühenduse tootmisharu ei saanud tõsta oma müügihindu tasemele, mis oleks olnud vajalik jätkusuutliku kasumi saamiseks. Seepärast on kõnealuse impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel selge põhjuslik seos. Arvestades teisest küljest, et Ukrainast pärit impordi puhul ei ole toimunud hindade allalöömist, ning asjaolu, et Ukraina puhul on kahjumarginaal miinimumtasemel (vt põhjendused 168 ja 169), siis leitakse, et Ukrainast pärit impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost.

(131)

Nagu nähtub järgmisest tabelist, vähenes eksportmüügi maht vaatlusalusel perioodil 40 %. Kõnealuse müügi puhul püsis ühikuhind suhteliselt stabiilsena; välja arvatud 2004. aasta müügi puhul.

(132)

Tuleb siiski märkida, et eksportmüügi tase ei ole ühenduse tootmisharu üldise müügi puhul oluline, sest see oli vaatlusalusel perioodil ligikaudu vaid 3–7 % kogumüügist. Seepärast leitakse, et eksporditegevus ei saanud ühenduse tootmisharu kantud olulisele kahjule kuidagi kaasa aidata.

(133)

Kolmandatest riikidest pärit importi käsitlev analüüs põhineb Eurostati andmetel. Hulga riikide puhul oli võimalik need andmed huvitatud isikute esitatud kontrollitud teabe põhjal üle kontrollida, mis kinnitas Eurostati andmete usaldusväärsust.

(134)

Kogu import, mis on pärit kõikidest muudest riikidest peale vaatlusaluste riikide, vähenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 6 %, st umbes 377 000 tonnilt 2002. aastal umbes 354 000 tonnile uurimisperioodil. Vastav turuosa vähenes umbes 45 %-lt umbes 39 %-le. Kolmandatest riikidest pärit import tuleb peamiselt Norrast, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Brasiiliast.

(135)

Norrast pärit import vähenes vaatlusaluse perioodi vältel umbes 11 % ja selle turuosa vähenes 4,9 protsendipunkti võrra (uurimisperioodil 21,9 %). Üldiselt oli Norrast pärit impordi keskmine hind kogu vaatlusaluse perioodi vältel ühenduse tootmisharu omast kõrgem. Kuigi Norrast pärit väikese süsinikusisaldusega import võib ühenduse tootmisharu hindu teataval määral alla lüüa, siis arvestades, et sellise kvaliteediga toode esindab vaid väikest osa ühenduse tootmisharu kogutoodangust (umbes 5 %) ning et üldist hindade allalöömist ei ole, ning nii impordi mahu kui ka turuosa vähenemist, leiti, et Norrast pärit import ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(136)

Indiast pärit import suurenes vaatlusaluse perioodi vältel üle 300 % ja selle impordi turuosa suurenes 7,3 protsendipunkti (uurimisperioodil 9,7 %). Samal ajal oli Indiast pärit impordi hind veidi kõrgem ühenduse tootmisharu omast (st hindade allalöömist ei toimunud). Võttes arvesse, et Indiast pärit impordi puhul ei toimunud hindade allalöömist, siis puuduvad selged tõendid selle kohta, et Indiast pärit import oleks ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele kaasa aidanud.

(137)

Lõuna-Aafrikast pärit import vähenes vaatlusaluse perioodi vältel 38 % ja selle turuosa vähenes 2,5 protsendipunkti (uurimisperioodil 3,2 %). Lõuna-Aafrikast pärit impordi keskmine hind oli ühenduse tootmisharu omast madalam ning sarnane vaatlusaluste riikide kohaldatud keskmise hinnaga. Seepärast leitakse, et Lõuna-Aafrikast pärit import võib olla aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Arvestades siiski Lõuna-Aafrikast pärit impordi üldist märkimisväärset vähenemist ja selle väikest turuosa, leitakse, et see ei ole piisav, et kaotada põhjuslikku seost ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju ning Hiinast ja Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(138)

Muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Brasiiliast pärit import vähenes vaatlusaluse perioodi vältel umbes 59 % ja selle impordi turuosa vähenes umbes 6,4 protsendipunkti (uurimisperioodil 3,8 %). Samal ajal oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind kõrgem ühenduse tootmisharu omast (st hindade allalöömist ei toimunud). Arvestades hindade allalöömise puudumist ja vähenevat suundumust kõnesoleva impordi puhul, leitakse, et see ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(139)

Nagu põhjenduses 91 märgitud, ei teinud üks ühenduse tootja uurimises koostööd. Koostööd teinud ühenduse tootjatelt uurimise käigus saadud andmete põhjal hinnatakse kogu vaatlusaluse perioodi ulatuses tema müügimahtu ühenduses umbes 30 000 tonni suuruseks. Vastav turuosa oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul umbes 3 % juures stabiilne. Seega ei suurendanud teine ühenduse tootja oma müügimahtu ega turuosa ühenduse tootmisharu arvelt. Selle ühenduse tootja hindade kohta ei saadud mingit teavet.

(140)

Arvestades eespool öeldut ja kuna puudub vastupidisele viitav teave, tehakse järeldus, et see teine ühenduse tootja ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(141)

Tootmise kogukulu peamised tegurid on tooraine (umbes 45–55 %) ja elekter (umbes 20–30 %). Otsene töövõtt moodustab umbes 5 % kuludest. Ühenduse tootmisharu tootmiskulu suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 12 %.

(142)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju on seostatav tootmiskulude suurenemisega. Kuna tooraine kulude puhul on üldjuhul tegemist põhitoodetega, millega tavaliselt kaubeldakse rahvusvahelisel turul, leitakse, et hinnatõus on mõjutanud kõiki ränimangaani tootjaid, mistõttu nad oleksid tavaolukorras olnud sunnitud oma müügihindu üldiselt tõstma. Kahju ei põhjustanud seega mitte üldine tooraine hinnatõus, vaid asjaolu, et ühenduse tootmisharu hindu allalööva dumpinguhinnaga impordi tõttu ei olnud ühenduse tootmisharul võimalik müüa hinnatasemel, mis oleks võimaldanud saavutada piisava kasumimarginaali. Nagu põhjenduses 115 viidatud, näitavad tööjõukulude puhul tootlikkust käsitlevad andmed, et ühenduse tootmisharul on õnnestunud korvata kulude suurenemine tõhususe ja tootlikkuse suurenemisega. Mõned isikud viitasid elektrikuludele kui peamisele põhjusele ühenduse tootmisharu kantud kahju puhul. Selles osas tehti kindlaks, et riikides, kus ühenduse tootmisharu paikneb, olid tööstuslike kasutajate elektrihinnad muude suurte maailma turgude hindadega kooskõlas ning seepärast ei saa neid pidada enda põhjustatud kahju allikaks. Elektrikuludel võis olla mõningane mõju üldistele tulemustele, kuid ainult ühe ühenduse tootja puhul, kes koges elektrivarustuse nappust elektrihindade suure tõusu ning sellega seoses energiatarnijaga tekkinud vaidluste tõttu. Tehakse järeldus, et üldiselt ole tootmiskulude suurenemine kaasa aidanud ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(143)

Kuna ajavahemikus 2004–2005 suurenes ühe ühenduse tootja investeering märkimisväärselt (vt põhjendus 121), siis uuriti, kas kahju oli enda tekitatud. Kõnealusel investeeringul oli otsene mõju tootmiskuludele ja seetõttu ühenduse tootmisharu kulutasuvusele. Siiski on analüüs näidanud, et selle investeeringu mõju tootmise kogukuludele on piiratud, ja seetõttu oli mõju kulutasuvusele vähene. Seepärast tehakse järeldus, et ühe ühenduse tootja investeering võis aidata kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele, kuid mitte sel määral, et see kaotaks põhjusliku seose.

(144)

Mõned isikud väitsid, et vähenenud nõudlus terase järele ning sellest tulenenud nõudluse vähenemine ränimangaani järele, mis toimus 2004. aasta teisel poolel ja 2005. aasta esimesel poolel pärast põhjenduses 89 kirjeldatud enneolematut nõudluse suurenemist, on aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kehva seisundi kujunemisele. Siiski on uurimine näidanud, et kogu vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes ühenduse tarbimine 9 %. Selle põhjal lükatakse väide tagasi.

(145)

Ühest küljest Hiinast ja Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise, turuosa suurenemise ja tuvastatud hindade allalöömise ja teisest küljest ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise ajaline kokkulangemine viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(146)

Analüüsiti ka muid tegureid, kuid neid ei peetud kahju tekitamisel otsustavaks. Kuna 23 % suurust turuosa esindava Ukraina puhul ei esine hindade allalöömist üldse, leitakse, et tema import ei ole aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekkinud kahjule. Lõuna-Aafrikast pärit import võib olla aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahjule, kuid arvestades tema väikest turuosa ja vähenevaid mahte, ei ole see aidanud kaasa määral, millest piisaks Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi puhul kindlaks tehtud põhjusliku seose kaotamiseks. Kuna puuduvad andmed hinna allalöömise, impordi mahtude ja suundumuste kohta, siis ei ole tõendeid, et Indiast või muudest kolmandatest riikidest (sealhulgas Brasiiliast) pärit import oleks aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Ühe ühenduse tootja investeering on võib olla mõjutanud ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimist; kuid selle investeeringu piiratud kaalu tõttu ei olnud mõju ulatus niisugune, et kaoks põhjuslik seos. Lisaks ei ole ükski muu teadaolev tegur, st ühenduse tootmisharu ekspordi tulemused, konkurents muude ühenduse tootjatega, tootmise kulude suurenemine või terase turutsükkel, aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(147)

Eespoolse analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse järeldus, et Hiinast ja Kasahstanist pärit import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(148)

Komisjon uuris, kas hoolimata dumpingu, selle kahjustava mõju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete vastuvõtmine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaosalistele, samuti meetmete võtmata jätmise tõenäolisi tagajärgi.

(149)

Arvestades eespool esitatut kehtestatakse Hiina ja Kasahstani impordi suhtes meetmed. Eeldatakse, et meetmete kehtestamise tulemusena tõuseksid nimetatud riikidest pärit ränimangaani hinnad ning ühenduse tootmisharul tekiks võimalus parandada oma olukorda kasvanud hindade abil ja võib-olla ka suurenenud müügimahu ja turuosa abil. Meetmete puudumise korral eeldatakse, et jätkub madalate hindadega importimine Hiinast ja Kasahstanist ning et ühenduse tootmisharul ei teki võimalust oma olukorda parandada.

(150)

Väikese süsinikusisaldusega toode moodustab vaid 5 % ühenduse tootmisharu toodangust ja seda imporditakse peamiselt Norrast, kuid ka Hiinast. Kuigi arvestatakse, et meetmete kehtestamise korral võidakse praegu Hiinast tulevad kogused asendada teatavas ulatuses impordiga Norrast, antaks meetmetega ühenduse tootmisharule võimalus suurendada väikese süsinikusisaldusega toote tootmist ja müüki nõudluse rahuldamiseks.

(151)

Lisaks ühenduse tootmisharule on ühenduses vaid üks muu tootja. Kuna see tootja ei teinud koostööd ning seega puuduvad tema tegevuse kohta täpsed andmed, moodustab selle tootja tootmine koostööd teinud tootjate esitatud andmete põhjal hinnanguliselt umbes 10–15 % ühenduse tootmisharu omast. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral võib ka selle teise ühenduse tootja puhul oodata samalaadseid arenguid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 149 ja 150 ühenduse tootmisharu puhul.

(152)

Menetluses tegi koostööd kaks vaatlusaluse toote sõltumatut importijat täites ja esitades küsimustikud.

(153)

Need importijad väljendasid muret selle üle, et meetmete kehtestamise korral tekib i) negatiivne mõju ühendusesisesele tarneolukorrale, arvestades, et tootmise koguvõimsus moodustab ühenduses umbes vaid ühe kolmandiku tarbimisest, ning ii) negatiivne mõju, mida igasugused meetmed avaldaksid vaatlusaluse toote maksumusele, sest kuna kõnesolev toode on terase tootmise põhitooraine, mõjutaks see kogu ühenduse terasetootmist.

(154)

Ühendusesisest tarneolukorda silmas pidades on tõsi, et tarbimine on ühenduse praegusest tootmisvõimsusest umbes kolm korda suurem ning et ühenduse tootmisharu tarned moodustasid uurimisperioodil vaid umbes 25 % ühenduse nõudlusest. Ent ühenduse tootmisharu töötas uurimisperioodil umbes 70 % tootmisvõimsusega ja vaatlusalusel perioodil 70–80 % tootmisvõimsusega. Seepärast on ta võimeline oma praegust tootmist märkimisväärselt suurendama. Arvestades ka suhteliselt piiratud impordikoguseid, mille suhtes meetmeid kehtestatakse (nagu põhjendustes 149 ja 150 viidatud), ning et vaatlusalustest riikidest pärit impordi võimalikku vähenemist võib kompenseerida muude riikide eksport, leitakse, et tollimaksude kehtestamisel ei ole eriti suurt mõju importijatele tarnete kättesaadavuse osas. Ning lisaks ühenduse tootjate ja uurimise vaatlusaluste riikide tarnetele varustatakse ühenduse turgu peaaegu 40 % ulatuses tarbimisest impordiga teistest riikidest, nimelt Norrast, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Brasiiliast. Need riigid ühtekokku on varem tarninud ühendusse suuri koguseid.

(155)

Tunnistatakse, et meetmete kehtestamise korral võib ette tulla lühiajalisi katkestusi võimalike viivituste tõttu ühenduse tootmise suurendamises ning et mõne kasutaja puhul võib osutuda vajalikuks alternatiivsete tarnete korraldamine.

(156)

Isegi kui ühenduse tootmisharu oma tootmist, müüki ja turuosa ühenduses suurendab, siis arvestades, et ühenduse tootmisharu saab tarnida ainult 30 %-le turust ja et ühenduse tarbimine kasvab, jääb ikkagi alles vajadus olulises mahus impordiks. Kuigi tunnistatakse, et importijate kasumimarginaal on üldjuhul suhteliselt väike ning iga lühiajaline katkestus, mille põhjuseks on kasutajate katsed uusi või alternatiivseid tarneid leida, võib mõjutada nende marginaale negatiivselt, leitakse siiski, et importijatel on võimalik oma marginaale kaitsta, kandes kõik suurenenud kulud üle kasutajatele.

(157)

Kümme vaatlusaluse toote kasutajat metallitööstusest tegid menetluses koostööd täites ja esitades küsimustikud või oma seisukohti esitades. Oma seisukoha esitas ka Euroopa raua- ja terasetööstuse konföderatsioon (European Confederation of Iron and Steel Industries – EUROFER).

(158)

Kasutajad väljendasid samamoodi, nagu põhjenduses 153 ka importijate puhul märgitud, muret lõppkasutajate piisavate tarnete ja suurenenud kulude üle. Põhjenduses 154 esitatud põhjustel leitakse, et meetmete kehtestamisel ei ole ühenduse tarneolukorrale keskpikas väljavaates tõsiselt kahjulikku mõju.

(159)

Ränimangaani hinnatõusu otsene mõju terasetootmisele oleks piiratud, sest ränimangaan moodustab kõige rohkem 1 % süsinikterase tootmiskuludest ning roostevaba terase puhul veelgi vähem. Toetudes toodet kasutava tootmisharu ühenduse (EUROFER) esitatud teabele, mis käsitleb nende ränimangaani kasutamise aasta kogukulusid, hinnatakse, et isegi kogu ränimangaani hõlmava märkimisväärse 20 % hinnatõusu mõjul väheneks terasetootjate kulutasuvus vaid 0,2 % (praegu on nende kasumitasemed 10–40 %). Arvestades, et meetmed oleksid märkimisväärselt madalamal tasemel ning mõjutaksid maksimaalselt vaid 10 % ühenduse tarbimisest (juhul kui importi, mille suhtes kehtivad meetmed, ei asendata muud päritolu impordiga), oleks mis tahes võimalike meetmete mõju terasetööstuse kulutasuvusele äärmiselt piiratud.

(160)

On väidetud, et ränimangaani turg on globaalne turg ning et globaalne nõudlus kasvab koos nõudlusega terase järele. Kui nõudlus ületab tarned, siis võib see põhjustada märkimisväärset hinnatõusu, nagu juhtus 2004. aastal. Kui ühenduses peaks tekkima pakkumise ja nõudluse vahel ebakõla, siis võib see põhjustada, nagu põhjenduses 155 kirjeldatud, lühiajalist hinnatõusu, mis ületab kehtestatud tollimaksude taset. Arvestades siiski asjaolu, et ränimangaani turg on globaalne, leitakse, et ühendusesisene hinnatase on kujunenud globaalse pakkumise ja nõudluse koosmõju tulemusel ning et ühenduse hinnad ei tohiks pikemat aega väga suurel määral lahkneda maailmahindadest, sest muud päritolu impordi kohalolu on turul märkimisväärne. Lisaks saavad terasetootjad, kelle kasum on praegu rahuldaval tasemel (10–40 %), igal juhul üle kanda vaatlusaluse toote hinna tõusu, mis jääb piiratuks ränimangaani suhteliselt tühise osatähtsuse tõttu terasetootmise üldkuludes.

(161)

Kasutajad kahtlesid ka meetmete kehtestamise tulemuslikkuses, väites, et varasemate meetmete kehtestamine ja kõrvaldamine on ühenduse tootmisharu kulutasuvust vähe mõjutanud. Kuigi dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk on taastada õiglased turutingimused, pidades silmas dumpingu tõttu olulist kahju kannatanud ühenduse tootmisharule võimaluse andmist taastumiseks, siis asjaolu, et selline taastumine ei ole võib-olla minevikus toimunud, ei tohiks olla põhjus meetmete kehtestamise asjakohasuse kaalumisel praegu, kus see on põhjendatud.

(162)

Mõned kasutajad juhtisid tähelepanu sellele, et viimase 10 aasta jooksul on ühenduse terasetööstus pidanud kandma nendest dumpinguvastastest meetmetest tulenevaid suurenenud kulusid, mis on kehtestatud üksnes või peamiselt terasetootmises kasutatavate mitmesuguste toorainete suhtes. Nad juhtisid tähelepanu ka sellele, et lisaks käesolevale menetlusele on veel hulk muid käimasolevaid menetlusi, milles käsitletakse terasetootmises kasutatavaid tooraineid. Üldine mõju oleks nende väitel ühenduse terasetootjate asetamine rahvusvahelisel tasandil ebasoodsasse olukorda. Varasemate meetmete osas tuleb märkida, et enamik varasematest meetmetest on nüüdseks aegunud. Arvestades eri toorainete suhtes kehtestatud meetmete kogumõju, tuleb pidada meeles, et dumpinguvastaste meetmete otstarve on kõrvaldada moonutatud turutingimuste mõju, mis tuleneb dumpinguhinnaga impordi olemasolust. Niisugusena ei tohiks dumpinguvastased meetmed olla moonutava mõjuga, isegi kui need on kehtestatud mitme tooraine suhtes, mis mõjutavad sama tootmisharu. Igal juhul oleks praegusel juhul mis tahes meetmete kehtestamise mõju terasetööstusele tühine, nagu selgitatud põhjenduses 159.

(163)

Pärast teatavaks tegemist kordas EUROFER oma väidet, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse üldistes huvides, kuna nende tulemusena suureneksid kasutajate kulud ja neil oleks väike mõju ühenduse tootmisharu olukorra parandamisel. Selle kohta ei esitatud uut teavet ja seetõttu kinnitatakse eespool esitatud põhjendused (põhjendused 157–162) ning selle põhjal leitakse, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise mõju kasutajate rahalisele olukorrale on kokkuvõttes tõenäoliselt tühine.

(164)

Hoolimata sellest, et turul on saadaval piiratud või vähenevas koguses ränimangaani, mis on pärit teistest riikidest (st Lõuna-Aafrika ja väikese süsinikusisaldusega ränimangaani puhul Norra) ja tarnijatelt, kelle suhtes ei kehti meetmed ja kes kohaldavad samasuguseid hindasid nagu Hiina ja Kasahstan enne tollimaksude kehtestamist, eeldatakse, et meetmete kehtestamine Hiinast ja Kasahstanist pärit impordi suhtes annab ühenduse tootmisharule ning veel ühele ühenduse tootjale võimaluse parandada oma olukorda suurenenud müügimahtude, müügihindade ja turuosa abil. Kuigi mõningane negatiivne mõju võib esineda kasutajate kulude suurenemise näol, sest võib tekkida vajadus korraldada uusi või alternatiivseid tarneid, leitakse, et Hiina ja Kasahstani suhtes kehtestavate meetmete üldine mõju oleks kasutajate puhul tühine. Eespool esitatut arvestades on jõutud järeldusele, et käesoleval juhul ei ole ühtegi kaalukat põhjust meetmete kehtestamata jätmiseks ning et selliste meetmete kohaldamine oleks ühenduse huvides.

(165)

Dumpinguvastaste meetmete tase peab olema piisav, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhindadega impordist tulenev kahju, kuid mitte suurem täheldatud dumpingumarginaalidest. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks mõistlikuks pidada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(166)

Ühenduse tootmisharu väitel tuleks 8 % käibest pidada asjakohaseks kasumimarginaali tasemeks, mille ta saaks eeldatavasti saavutada kahjustava dumpingu puudumise korral. Seda uuriti ja leiti, et nõutud kasumimarginaali tulemuseks oleks kapitaliinvesteeringute tagasiteenimine suhteliselt lühikese aja jooksul. Lisaks näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu on ise tavaliselt oma kapitaliinvesteeringuid pikema ajavahemiku jooksul maha arvestanud. Selle põhjal leitakse, et 5 % suurune kasumimarginaal, mis on kooskõlas eelmiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseni viinud uurimises kasutatud marginaaliga, on asjakohane tase, mille ühenduse tootmisharu kahjustava dumpingu puudumise korral eeldatavasti saavutaks.

(167)

Seejärel määrati tooteliigiti kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hindade allalöömise arvutuste põhjal tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdava samasuguse toote mittekahjustavat hinda. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati ühenduse tootmisharu müügihinda nõnda, et see kajastaks ülalnimetatud kasumimarginaali. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast. Kuna koostööd teinud Hiina eksportivatele tootjatele ei võimaldata turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, arvutati Comexti hindade põhjal kogu Hiina jaoks üleriigiline kahjumarginaal.

(168)

Eespool nimetatud hinnavõrdluses ilmnesid järgmised kahjumarginaalid:

(169)

Eespool esitatut arvesse võttes leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleb kehtestada Hiinast ja Kasahstanist pärit ränimangaani impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- või kahjumarginaalide madalamale määrale. Arvestades, et Ukraina puhul on kahjumarginaal allpool miinimumtaset, tuleks algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt selle riigi suhtes uurimine lõpetada.

(170)

Seetõttu ja põhjendustes 165–169 esitatud põhjustel peaksid dumpinguvastased tollimaksud olema järgmised:

(171)

Pärast seda, kui olid tehtud teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, pakkus Kasahstani eksportiv tootja algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt hinnakohustust. Vaatlusaluse toote hinnad on näidanud viimaste aastate jooksul märkimisväärset kõikumist ja seepärast ei ole toode kindlaksmääratud hinnakohustuse jaoks sobiv. Kõnealuse probleemi lahendamiseks tegi eksportiv tootja ettepaneku indekseerida minimaalne impordihind põhitooraine – mangaanimaagi – hinna suhtes. Siiski ei ole võimalik vaatlusaluse toote hinna kõikumist seletada põhitooraine hinna kõikumisega ning seega ei ole võimalik minimaalseid impordihindu tooraine hinna suhtes indekseerida. Teise võimalusena pakkus eksportiv tootja ka minimaalse impordihinna indekseerimist oma auditeeritud majandusaasta aruandes esitatud tootmiskulude alusel. Siiski ei saa seda lähenemist heaks kiita, sest tema kulude areng ei pruugi vastata tema hindade arengule. Lisaks leitakse, et selline kohustus ei toimiks, sest komisjonil oleks väga raske seirata kulude arengut. Selle põhjal järeldati, et eksportija pakutud kohustust ei saa heaks kiita,