28.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 196/3

(1)

Komisjon avaldas 11. novembril 2006. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Indiast pärit dihüdromürtsenooli importimise suhtes ühendusse.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 29. septembril 2006. aastal esitasid ühenduse tootjad Destilaciones Bordas Chinchurreta S.A. ja Sensient Fragrances S.A. (edaspidi „kaebuse esitajad”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse dihüdromürtsenooli kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teatas ametlikult menetluse algatamisest kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele Indias, teadaolevatele asjaga seotud importijatele ja kasutajatele ning nende ühendustele ja India esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda soovisid ja kes esitasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(4)

Arvestades India eksportivate tootjate ja ühendusse importijate suurt arvu, nähti algatamisteates dumpingu ja kahju kindlakstegemiseks ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil India eksportivatel tootjatel ja ühenduse importijatel endast Euroopa Komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses asjaomase tootega ajavahemikul 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006. Algatamisteates määratud tähtaja jooksul võttis ühendust ja esitas väljavõttelise uuringu tegemiseks vajaliku teabe kõigest kaks India eksportivat tootjat ja kaks vaatlusaluse toote importijat ühenduses. Seetõttu otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(5)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile muudele isikutele, kes seda soovisid algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul.

(6)

Vastused saadi kahelt India eksportivalt tootjalt, neljalt ühenduse samasuguse toote tootjalt, kahelt eksportivate tootjatega mitteseotud importijalt ning ühelt ühenduse kasutajalt.

(7)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(8)

Dumpingu ja kahju uurimine toimus 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(9)

Vaatlusalune toode on Indiast pärit dihüdromürtsenool, puhtusega vähemalt 93 % massist, mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodi ex 2905 22 90 all.

(10)

Vaatlusaluse toote värvus ulatub värvitust kuni kahvatukollaseni, toode on tugeva ja magusa värske laimi, tsitruse- ning lillelõhnaga, millel on veidi või ei ole üldse terpeeni lisalõhna; vaatlusalune toode lahustub parafiinõlis ja alkoholis ning ei lahustu vees. Toode kuulub atsükliliste terpeenalkoholide rühma. Toote keemiline nimetus on 2,6-dimetüülokt-7-een-2-ool (CAS RN 18479-58-8).

(11)

Vaatlusalust toodet kasutatakse põhiliselt pesuainetes, seebi lõhnastamiseks ning tugeva kõrvallõhnaainena tsitruse ja laimilõhnalistes parfüümides.

(12)

Uurimisel selgus, et vaatlusalune toode ning Indias toodetud ja sealsel turul müüdav dihüdromürtsenool ning ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduses müüdav dihüdromürtsenool on ühesuguste keemiliste ja tehniliste põhiomadustega ning sama kasutusotstarbega. Seetõttu käsitletakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(13)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjoni kõigepealt mõlema koostööd tegeva eksportiva tootja puhul kindlaks, kas samasuguse toote omamaise müügi kogumaht on tüüpiline võrreldes tema eksportmüügi kogumahuga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 tehti kindlaks, et samasuguse toote omamaise müügi kogumaht on tüüpiline ainult ühe koostööd tegeva äriühingu puhul, sest selle äriühingu omamaine müügimaht oli 5 % suurem ühendusse tarnitud vaatlusaluse toote eksportmüügi kogumahust.

(14)

Seejärel tegi komisjon selle äriühingu puhul puhtuse alusel kindlaks omamaisel turul müüdavad samasuguse toote liigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad ühendusse eksportimiseks müüdavate tooteliikidega. Iga sellise tooteliigi puhul tehti kindlaks, kas omamaine müük on piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht oli uurimisperioodil üle 5 % suurem ühendusse eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust. Nii oli see kõigi ühendusse eksporditavate toodetega võrreldavate omamaisel turul müüdavate tooteliikidega.

(15)

Seejärel kontrollis komisjon seda, kas iga vaatlusaluse toote liigi omamaise tüüpilises koguses müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti iga eksporditava tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(16)

Kuna kõigi tooteliikide puhul müüdi enam kui 80 % omamaisest müügist netohinnaga, mis oli võrdne või suurem kui arvutatud tootmiskulud ning kuna keskmine kaalutud müügihind oli samal ajal võrdne tootmiskuludega või neist suurem, arvutati tooteliigi normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(17)

Selle eksportiva tootja puhul, kellel ei olnud uurimisperioodil samasuguse toote tüüpilist müüki (vaata põhjendust 13), määrati normaalväärtus kindlaks teise eksportiva tootja siseturul toimuva tavapärase kaubandustegevuse müügihindade põhjal (vaata põhjendusi 14 kuni 16) vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1.

(18)

Kogu kahe koostööd tegeva eksportiva tootja müük toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses. Nende müügitehingute puhul määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 nende ühenduses asuvate sõltumatute klientide poolt tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(19)

Normaalväärtust ja ekspordihindasid võrreldi tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Võimaluse korral ja juhul, kui see oli põhjendatud, võeti arvesse transpordikulude, mereveokulude, kindlustuse, käitlemiskulude, laadimiskulude ja lisakulude, allahindluste, vahendustasude, laenukulude ning impordimaksudega seotud erinevusi.

(20)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati kahe koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaalid iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel kaalutud keskmise ekspordihinnaga, mis määrati kindlaks nii, nagu eespool kirjeldatud.

(21)

Selle põhjal on leitud järgmised esialgsed dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril tollimakse maha arvamata):

(22)

Nende eksportivate tootjate puhul, kes koostööd ei teinud, võeti dumpingumarginaali kindlaksmääramisel aluseks kättesaadavad faktid vastavalt algmääruse artiklile 18. Selleks tehti kõigepealt kindlaks koostöö tase. Indiast pärinevat importi käsitlevate Eurostati andmete võrdlemine kahe koostööd tegeva eksportiva tootja teatatud ühendusse ekspordi mahuga näitas, et koostöö tase on kõrge (üle 80 %). Sellepärast ja kuna ükski asjaolu ei viidanud koostööst hoidunud äriühingute madalamale dumpingutasemele, peeti asjakohaseks määrata ülejäänud äriühingute, kes hoidusid uurimise käigus koostööst, dumpingumarginaal kõrgeima dumpingumarginaali tasemele, mis on kehtestatud kahe koostööd tegeva äriühingu jaoks. See lähenemisviis on kooskõlas ühenduse institutsioonide tavaga ning seda peeti vajalikuks ka selleks, et mitte soodustada koostööst hoidumist. Sellepärast arvutati dumpingu jääkmarginaaliks 7,5 %.

(23)

Ühenduses toodavad samasugust toodet viis tootjat. Seepärast käsitatakse nende viie ühenduse tootja toodangut kui ühenduse toodangut algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(24)

Kõnealusest viiest tootjast vastas küsimustikule neli. Üks vastanutest ei avaldanud kaebuse suhtes siiski sõnaselget toetust, st ta ei võtnud selle suhtes seisukohta. Seetõttu ei saanud kõnealune äriühing olla osa ühenduse tootmisharust ning seega ei käsitletud seda kahju analüüsis. Kõnealuse äriühingu olukorda võeti siiski arvesse ja uuriti ühena kahju tekkimise teguritest 5. osas – põhjuslik seos.

(25)

Ülejäänud kolme koostööd tegeva tootja toodang moodustab üle 40 % ühenduse samasuguse toote kogutoodangust. Tuleb märkida, et üks neist oli uurimisperioodil importinud Indiast olulises koguses dihüdromürtsenooli. Import ei olnud siiski tema põhitegevus ning arvati, et ta importis vastusena oluliselt hindu madaldava dumpinguhinnaga impordi sissevoolule eelkõige selleks, et parandada oma majanduslikku olukorda ja hoida oma samasuguse toote tootmist elujõulisena. Seetõttu ei peetud asjakohaseks kõnealuse tootja väljajätmist ühenduse tootmisharu määratlusest.

(26)

Eelkirjeldatu põhjal arvatakse, et ühenduse tootmisharu moodustavad eespool põhjenduses 25 nimetatud kolm ühenduse tootjat algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Neile viidatakse edaspidi kui „ühenduse tootmisharule”.

(27)

Et teha kindlaks, kas ühenduse tootmisharu on kandnud kahju või mitte ning selgitada välja tarbimine ja mitmesugused ühenduse tootmisharu majanduslikud näitajad, uuriti, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta ühenduse tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(28)

Dihüdromürtsenooli kasutatakse vahesaadusena derivaatide, näiteks tetrahüdromürtsenooli ja mürtsetooli tootmiseks või lõhnade valmistamisel. Uurimisel selgus, et ühenduse tootmisharu kasutas teatud koguse oma dihüdromürtsenoolist (umbes 10 % kogu toodangumahust) siseturul eespool nimetatud eesmärkidel. Selleks viidi dihüdromürtsenooli lihtsalt ilma arvet esitamata sama äriühingu siseselt üle; seda ei viidud vabale turule, kuna tootja kasutas seda edasiseks töötlemiseks ja/või segude valmistamiseks. Kirjeldatud olukordi nimetatakse suletud turuks.

(29)

Samuti müüs ühenduse tootmisharu ühenduses ja kolmandates riikides asuvatele seotud osapooltele dihüdromürtsenooli edasimüügiks või kasutuseks. Uurimise käigus tehti siiski kindlaks, et sellist müüki ei saa käsitada suletuna ehk müügina suletud turul, kuna kõnealust toodet müüdi turuhinnaga ja ostjatel oli võimalus tarnijat vabalt valida. Vastupidi, niisugust müüki tuleb käsitada müügina vabaturul.

(30)

Vahetegemine suletud ja vabaturu vahel on kahju analüüsimisel oluline, kuna omatarbeks ettenähtud toodang, kõnealusel juhul siis tootjate endi kasutuseks mõeldud tooted, ei konkureeri otseselt impordiga. Seevastu vabaturul müümiseks ettenähtud toodang osutus vaatlusaluse toote impordiga otseselt konkureerivaks.

(31)

Et anda ühenduse tootmisharu olukorrast võimalikult terviklik pilt, koguti ja analüüsiti andmeid kogu dihüdromürtsenooliga seotud tegevuse kohta ning seejärel tehti kindlaks, kas toodang oli ette nähtud omatarbeks või vabaturul müümiseks.

(32)

Teatud ühenduse tootmisharu majandusnäitajate puhul, nagu müügimaht ja -hinnad ühenduse turul, turuosa, kasv, tasuvus, investeeringute tasuvus, sularahavood ning ekspordimaht ja -hinnad, leiti, et põhjaliku analüüsi ja hindamise puhul tuleb arvesse võtta vabaturul valitsevat olukorda.

(33)

Teiste majandusnäitajate puhul leiti uurimisele tuginedes siiski, et neid saab põhjalikult uurida ainult kogu vastava tootmistegevuse kohaste andmete alusel. Tootmine (nii suletud kui vabale turule), tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, tööjõukulud ja kapitali kaasamise võime sõltuvad tõepoolest tegevusest tervikuna, olenemata sellest, kas toode on ette nähtud omatarbeks või müüakse vabaturul.

(34)

Tuleb märkida ka, et ühenduse tootmisharu vaatlusaluse toote suletud turul kasutamise arengusuundumusi uuriti ühena kahju tekkimise teguritest 5. osas – põhjuslik seos, et teha kindlaks, kas see oleks võinud mõjutada nende olukorda.

(35)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse tootjate omatoodangu ühenduse vabaturul müümiseks ettenähtud mahu, nende tootjate omatarbeks ettenähtud toodangu ning Eurostatilt saadud impordimahtu käsitleva teabe alusel.

(36)

Seoses Eurostati andmetega märgitakse, et need võivad sisaldada muid tooteid peale dihüdromürtsenooli, kuna dihüdromürtsenooli deklareeritakse ex CN-koodi raames. Seetõttu võrreldi Eurostati esitatud andmeid ühenduse tootmisharu teadmistega turust. Selle tulemusel jäeti välja Jaapanist pärit import, kuna arvati, et see koosneb täielikult teistest toodetest peale dihüdromürtsenooli, sest teadaolevalt seda toodet Jaapanis ei toodeta. Muudest kolmandatest riikidest peale Jaapani pärineva impordi osas osutus Eurostati statistika küllaltki täpseks (st et nende andmed ei tundunud sisaldavat märkimisväärses koguses muid tooteid peale dihüdromürtsenooli, mis oleks pilti oluliselt moonutanud) ning seega ei kohandatud neid andmeid kahju ja põhjusliku seose analüüsi tarbeks.

(37)

Vaatlusaluse perioodi esimesel poolel oli ühenduse dihüdromürtsenooli turg suhteliselt stabiilne. Turg hakkas kasvama 2005. aastal ning jõudis uurimisperioodil tasemele, mis oli 23 % kõrgem kui 2003. aastal, s.o umbes 4 400 000 kilogrammini.

(38)

Vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga ühendusse impordi maht suurenes 2004. aastal järsult, s.o üle 1 600 %. Seejärel kasv peaaegu kahekordistus 2005. aastal, enne kui see uurimisperioodil aeglustus, olles 2 963 % suurem kui vaatlusaluse perioodi alguses, s.o umbes 730 000 kilogrammi uurimisperioodil, võrreldes 25 000 kilogrammiga 2003. aastal.

(39)

Keskmine impordihind langes 2004. aastal peaaegu 20 %, tõusis 2005. aastal oma esialgsele tasemele ja kerkis uurimisperioodil 11 %. Nagu allpool esitatud põhjendustest 41 ja 42 selgub, olid impordihinnad uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalamad.

(40)

Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil peaaegu 17 %, s.o 0,7 %-lt 2003. aastal 17,3 %-ni uurimisperioodil. Oluline turuosa saavutati 2004. aastal kooskõlas eespool kirjeldatud impordimahtude järsu kasvu ja stabiilse ühenduse tarbimisega. Uurimisperioodil vähenes India eksportijate turuosa absoluutarvudes väljendatuna 2,4 %, hoolimata müügimahtude kasvust. Kui aga pidada meeles, et ühenduse tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil ainult 23 %, on ilmne, et Indiast pärit dumpinguhinnaga import ühenduse turule kasvas kõnealusel perioodil palju rohkem.

(41)

Hinna allalöömise analüüsimise eesmärgil võrreldi uurimisperioodil koostööd tegevate eksportivate tootjate impordihindu ühenduse tootmisharu hindadega otseselt võrreldavate tooteliikide (määratud puhtuse alusel) kaalutud keskmiste põhjal. Ühenduse tootmisharu hinnad kohandati tehasest hankimise tasandiga ning võrreldi impordi CIF-hindadega ühenduse piiril koos tollimaksudega. Neid hindu võrreldi sama kaubandusliku tasandi tehingute puhul, vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatuna, ning pärast hinnaalanduste ja -vähenduste mahaarvamist.

(42)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate hindade põhjal tuvastatud hinna allalöömismarginaalid, mida väljendati ühenduse tootmisharu hindade protsendimäärana, olid 5,8 % ja 7,4 %.

(43)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(44)

Tuleb märkida, et kahju analüüsimisel tuli arvesse võtta samasuguse toote omatarbeks kasutuse olemasolu ühenduse tootmisharus. Seega uuriti teatud kahjunäitajaid, keskendudes vabaturul valitsevale olukorrale, samal ajal kui teatavaid teisi näitajaid sai põhjalikult uurida ainult kogu vastava tootmistegevuse kohaste andmete alusel (vaata põhjendusi 27 kuni 34).

(45)

Vaatlusalusel perioodil suurenes ühenduse tootmisharu samasuguse toote tootmine 6 %. Täpsemalt püsis see 2004. aastal stabiilsena, tõusis pisut (2 %) 2005. aastal ning uurimisperioodil veel 4 %. Kuna tootmisvõimsus jäi stabiilseks, on selle rakendamine suurenenud tootmismahtude juures mõnevõrra paranenud. Uurimisperioodil rakendati võimsust 73 % ulatuses.

(46)

2003. aasta ja uurimisperioodi vahel on toimunud varude kogukasv. 2004. aasta kõrgpunkt langeb kokku põhjenduses 47 kirjeldatud äkilise müügilangusega. Uurimisperioodil oli varude maht 8 % suurem kui 2003. aastal.

(47)

Ühenduse tootmisharu toodangu müük ühenduse turul vähenes 2004. aastal ootamatult 7 %. 2005. aastal taastus see pisut, jõudes algsest tasemest veidi kõrgemale ja kasvas uurimisperioodil veel 19 %. Arvestades aga 2005. aastal ja uurimisperioodil toimunud tarbimise kasvu (vaata põhjendust 37), ei tugevdanud ühenduse tootmisharu oma turupositsiooni. Vastupidi, ühenduse tootmisharu suutis vaevu säilitada oma turuosa. Ühenduse toodangu keskmised müügihinnad kajastasid turu arengut. Need langesid 2004. aastal järsult, s.o 22 %, seejärel 2005. aastal veel 10 % ning jäid uurimisperioodil enam-vähem stabiilseks.

(48)

Ühenduse tootmisharu tasuvus halvenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Kui 2003. aastal oli kasumimarginaal 12,3 %, siis 2004. aastal hakkas ühenduse tootmisharu vabaturule müügiks ettenähtud samasuguse toote tootmisel oluliselt kahjumit kandma, mis vastas eespool kirjeldatud müügimahtude ja -hindade vähenemisele. 2005. aastal kahjumimarginaal kahekordistus ning uurimisperioodil kandis ühenduse tootmisharu peaaegu 17 % kahjumit.

(49)

Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil märgatavalt, ulatudes uurimisperioodil vaid 7 %-ni 2003. aasta tasemest, mis kajastab asjaolu, et tootmisharu kasutab juba tänapäevaseid seadmeid. Nagu põhjenduses 45 esitatud tabelist selgub, ei investeeritud tootmisvõimsusesse, kuigi dihüdromürtsenooli turult oodati kasvusuundumuse jätkumist. Investeeringutasuvus väljendatuna ühenduse tootmisharu puhaskasumi või -kahjumina ja selle investeeringute arvestusliku puhasväärtuse suhtena arenes kooskõlas investeeringute ning kasumi- ja kahjumimarginaalidega. Täpsemalt vähenes see 13,7 %-lt 2003. aastal – 26,9 %-le uurimisperioodil. Samamoodi on ka ühenduse tootmisharu rahavood oluliselt halvenenud. 1 300 000 euro suurune sularaha sissevool 2003. aastal muutus enam kui 60 000 euro suuruseks väljavooks uurimisperioodil. Kõik need näitajad kinnitavad selgelt ühenduse tootmisharu kapitali kaasamise võimetust.

(50)

Ühenduse tootmisharu säilitas oma turuosa oluliste kahjumite hinnaga, millega kaasnes muu hulgas ka sularaha väljavoog. Seega järeldatakse, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasu saada turu kasvust.

(51)

Samasugust toodet valmistava ühenduse tootmisharu töötajate arv on vähenenud hoolimata tootmise kasvust (vaata põhjendust 45). Uurimisperioodil oli tööhõive 15 % madalam kui 2003. aastal. Tööjõu kogukulu on sellest hoolimata suurenenud. Täpsemalt kasvas see 2004. aastal 13 %, jäädes 2005. aastal enam-vähem samale tasemele ning vähenes uurimisperioodil mõnevõrra tasemeni, mis on 6 % suurem kui 2003. aastal. Keskmine tööjõukulu kasvas vaatlusalusel perioodil 24 %. See kasv tulenes inflatsioonist (mis oli 2004. ja 2005. aastal Hispaanias umbes 3 %) ning muutustest tööhõive struktuuris (kvalifitseeritud tööjõu suurem osakaal). Tootlikkus väljendatuna toodangus töötaja kohta aastas kasvas alates 2003. aastast kuni uurimisperioodini 24 %.

(52)

Võttes arvesse asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju ühenduse tootmisharule pidada tähtsusetuks.

(53)

Peale selle puudusid viited sellele, et ühenduse tootmisharu oli uurimisperioodi ajal toibumas varasema dumpingu või subsideerimise mõjudest.

(54)

Vaatlusaluse perioodi vältel kasvas järsult madala dumpinguhinnaga import Indiast. Mahu osas kasvas ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini dumpinguhinnaga import peaaegu 3 000 %. Turuosa silmas pidades oli uurimisperioodil kõnealuse impordi osa ühenduse dihüdromürtsenooli turust üle 17 % võrreldes vaid 0,7 %-ga 2003. aastal.

(55)

Hoolimata ühenduse dihüdromürtsenooli tarbimise 23 % suurenemisest vaatlusalusel perioodil, suutis ühenduse tootmisharu saavutada uurimisperioodil ainult sama osa ühenduse turust, mis tal oli 2003. aastal, ning seda eelkõige tänu oma toodangu müügi kasvule 2005. aastal ja uurimisperioodil. Kuid nagu ühenduse tootmisharu majandusnäitajate eelneval analüüsimisel selgus, suudeti seda saavutada ainult suurte kahjumite, investeeringutasuvuse ning sularaha väljavoo hinnaga. Kahju kannatati eelkõige ühenduse tootmisharu hindade olulise languse näol, mis avaldas nende äriühingute majanduslikule olukorrale otseselt olulist negatiivset mõju. Täpsemalt langesid ühenduse tootmisharu hinnad 4,55 miljonilt eurolt 2003. aastal 3,15 miljonile eurole uurimisperioodil. Selle langusega ei kaasnenud vastavat tootmiskulude alanemist. Seetõttu kandis ühenduse tootmisharu 2004. aastal kahjumit ning tema dihüdromürtsenooli müümisest ühenduse turul saadav kahjum kasvas veelgi 2005. aastal ja uurimisperioodil, mil müügitulu kattis vaevalt ühenduse tootmisharu püsikulusid. Selline olukord ei püsi ilmselt pikka aega.

(56)

Kõiki kirjeldatud tegureid arvesse võttes leiti esialgu, et ühenduse tootmisharu on kannatanud materiaalset kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(57)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud materiaalset kahju, mida kannatas ühenduse tootmisharu. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(58)

Esiteks tuleks meeles pidada uurimisel selgunud tõsiasja, et Indiast imporditud dihüdromürtsenool konkureerib otseselt ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud dihüdromürtsenooliga, kuna kõnealused tooted on oma keemiliste põhiomaduste poolest sarnased, omavahel vastastikku asendatavad ja neid turustatakse samade turustamiskanalite kaudu.

(59)

Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi maht (peaaegu 3 000 %) ja ühenduse turuosa (peaaegu 17 %) suurenesid märkimisväärselt samaaegselt ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega. See halvenemine tähendas muu hulgas ühenduse tootmisharu hinnataseme langust, mis tõi kaasa tootmisharu finantstulemuste halvenemise samal perioodil. Dumpinguhinnaga import lõi ühenduse tootmisharu hinnad alla oluliste marginaalide võrra ning seega on mõistlik järeldada, et import põhjustas hindade allasurumise, mis tõi kaasa ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise.

(60)

Üks osapool väitis, et mitu India vaatlusaluse toote tootjat on selle toote tootmise lõpetanud ning vähendanud seega vaatlusaluse toote tootmisvõimsust Indias. Nimetatud osapool järeldas, et sel põhjusel ei kujuta Indiast pärit import endast ohtu ühenduse tootmisharule. Seoses sellega leidis uurimise käigus kinnitust, et mõni põhjenduses 2 osutatud kaebuses nimetatud tootja lõpetas uurimisperioodil dihüdromürtsenooli tootmise. Kuid tuvastati ka, et loodud on uusi tootmisvõimsusi. 2005. aastal alustas dihüdromürtsenooli tootmist vähemalt üks uus India tootja. Seetõttu tuleks see väide tagasi lükata.

(61)

Pidades silmas selgelt kindlakstehtud ajalist kokkulangevust ühelt poolt ühenduse tootmisharu hindu oluliselt alla löönud dumpinguhinnaga impordi järsu tõusu ja teiselt poolt ühenduse tootmisharu hinnasurutise ja majandusliku olukorra halvenemise vahel, järeldati esialgu, et dumpinguhinnaga import mängis ühenduse tootmisharule kahju tekitamises otsustavat rolli.

(62)

Nagu on märgitud eespool põhjendustes 23 kuni 26, on ühenduses viis samasuguse toote tootjat; kahte neist ei käsitata ühenduse tootmisharuna. Nende kahe äriühingu müügimahu ja turuosa arengut analüüsitakse allpool. Konfidentsiaalsusnõuete tõttu ei saa tegelikke arve avaldada. Seetõttu esitatakse siin ainult suhtarvud.

(63)

Teiste ühenduse tootjate toodetud dihüdromürtsenooli müük langes vaatlusalusel perioodil 12 %. Vastav turuosa vähenes turu samaaegse kasvu tõttu veelgi rohkem, s.o 28 %.

(64)

Eelöeldut arvesse võttes järeldati esialgu, et kahe ülejäänud ühenduse tootja tegevus ei tekitanud ühenduse tootmisharule kahju.

(65)

Nagu on märgitud eespool põhjendustes 27 kuni 34, hõlmab ühenduse tootmisharu samasuguse tootega seotud tegevus muu hulgas selle oma tarbeks kasutust derivaatide ja/või parfüümi koostisosade valmistamiseks. Nagu kõnealustes põhjendustes täiendavalt selgitati, peeti asjakohaseks jätta ühenduse tootmisharu sisene kasutus kahjunäitajate (põhjalikust) analüüsist välja ja uurida seda teiste tegurite, s.o teiste ühenduse tootmisharule kahju tekitanud tegurite raames.

(66)

Ühenduse tootmisharu sisene kasutus vähenes mõnevõrra vaatlusalusel perioodil. Täpsemalt vähenes see 2004. aastal 14 % ning 2005. aastal veel 14 %. See toimus enne kasvu uurimisperioodil umbes 240 000 kilogrammini, mis on 2003. aasta tasemest siiski 5 % vähem. Suhteliselt väljendatuna moodustas sisekasutus kogu toodangumahust umbes 10 %, v.a 2005. aastal, kui see langes 8 %-ni.

(67)

Pidades silmas eespool kirjeldatut ning asjaolu, et sisekasutus moodustab ühenduse toodangust ainult umbes 10 %, järeldati esialgu, et selline areng ei saanud tekitada ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(68)

Ühenduse tootmisharu ekspordimaht suurenes pisut vaatlusalusel perioodil. Ekspordimaht kasvas 2004. aastal 8 % ning 2005. aastal veel 12 % ning langes seejärel uurimisperioodil tasemele, mis oli 4 % kõrgem kui 2003. aastal. Ühikuhinnad langesid alljärgneva tabeli kohaselt 26 % 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel. Tuleb siiski märkida, et ekspordihinnad alanesid aeglasemalt kui ühenduse müügihinnad ning nende absoluutne tase jäi viimasest kõrgemale.

(69)

Eespool kirjeldatut silmas pidades võib esialgu järeldada, et ühenduse tootmisharu eksport ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekitatud materiaalsele kahjule.

(70)

Uuriti ka importi muudest kolmandatest riikidest peale India. Siinkohal tuleks meenutada, et Eurostati andmeid Jaapanist pärit impordi kohta ei võetud põhjenduses 36 kirjeldatud põhjustel arvesse. Muid kohandusi Eurostati andmetesse kõnealuse uurimise tarbeks ei tehtud.

(71)

Nagu alljärgnevast tabelist nähtub, vähenes vaatlusalusel perioodil muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi maht. Pärast 2004. ja 2005. aasta madalseisu saavutas see uurimisperioodil taas taseme, mis oli 4 % madalam kui 2003. aastal. See areng toimus ajaliselt koos kõnealuse impordi hindade tõusuga 2004. ja 2005. aastal ning sellele järgnenud hinnalangusega uurimisperioodil. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi absoluutne hinnatase jäi Indiast pärit impordi hindadest kogu vaatlusaluse perioodi vältel oluliselt kõrgemale (vaata põhjendust 39). Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi osa ühenduse turul arenes kooskõlas selle mahuga ja turu kasvuga; 2003. aastast uurimisperioodini vähenes see 22 %.

(72)

Eelkirjeldatud silmas pidades järeldati esialgu, et muudest kolmandatest riikidest peale India pärit import ei tekitanud ühenduse tootmisharule kahju.

(73)

Üks osapool väitis, et kahju oli ise põhjustatud, kuna kaebajad sõltuvad samasuguse toote tootmisel peamiste toorainete impordist ning ei konkureeri seetõttu teiste ühenduse tootjatega ega isegi globaalselt. Seoses sellega ei tuvastatud uurimise käigus mingeid olulisi erinevusi peamiste toorainete allikate vahel ja nende eest kaebuse esitajate ja teiste ühenduse tootjate ega isegi koostööd teinud India tootjate poolt makstavate hindade vahel, mis võiksid eespool esitatud väiteid õigustada. Seetõttu tuleks see väide tagasi lükata.

(74)

Kokkuvõttes kinnitatakse, et ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju, mis kajastub eeskätt majandusliku olukorra halvenemise tinginud ühiku müügihindade languses, põhjustas dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest. Kuigi oma tarbeks kasutus ja eksport võisid teatud määral kaasa aidata ühenduse tootmisharu tootlikkuse vähenemisele, ei olnud nende areng selline, et välistada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra vahel.

(75)

Võttes arvesse eespool esitatud analüüsi, milles on nõuetekohaselt esitatud kõigi teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharule ja eristatud nende mõju dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, leitakse, et kõnealused muud tegurid iseenesest ei kummuta tõsiasja, et hinnatud kahju tuleb seostada dumpinguhinnaga impordiga.

(76)

Seepärast järeldatakse esialgu, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud märgatavat kahju ühenduse tootmisharule algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(77)

Komisjon uuris, kas kahjustava dumpingu olemasolu kohta tehtud esialgsetest järeldustest hoolimata on olemas kaalukaid põhjusi, mille alusel võiks järeldada, et antud konkreetsel juhul ei ole meetmete vastu võtmine ühenduse huvidega kooskõlas. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 kõigi esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju kõigile kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(78)

Kahju analüüs on selgelt näidanud, et dumpinguhinnaga import on tekitanud kahju ühenduse tootmisharule. Dumpinguhinnaga impordi järsk suurenemine viimastel aastatel tõi kaasa tugeva hindade allasurumise. Ühenduse tootmisharu on selle nimel, et säilitada tootmiskulude seisukohast määrava tähtsusega turupositsiooni ja müügimahtu vabaturul, sunnitud müüma hindadega, mis katavad vaevu püsikulusid.

(79)

Seoses sellega on selge, et ühenduse tootmisharu positsioon ei püsiks ilma meetmeid kehtestamata. Kuigi dihüdromürtsenooli tootmisega vahetult tegelevate inimeste arv on tagasihoidlik, avalduks suur osa sellele tööstusele avaldatavast negatiivsest mõjust ühes Hispaania piirkonnas, kuhu on keskendunud enamik ühenduse tootmisest. Meetmete kehtestamise korral ja impordihinna taastamise korral dumpinguta tasemele suudaks ühenduse tootmisharu konkureerida õiglastes kaubandustingimustes nõuetekohase suhtelise eelise alusel. Eeldatavasti suureneb sel juhul ühenduse tootmisharu müügimaht ja seega on ühenduse tootmisharul võimalik saada kasu mastaabisäästudest. Samuti eeldatakse, et ühenduse tootmisharu kasutaks dumpinguhinnaga impordist tingitud hinnapidurdusest vabanedes võimalust tõsta mõõdukalt oma müügihindu, kuna meetmetega kõrvaldatakse uurimisperioodil tuvastatud hindade allalöömine. Need meetmete eeldatavad positiivsed mõjud võimaldaksid ühenduse tootmisharul oma halvenenud majanduslikku olukorda parandada.

(80)

Seetõttu on meetmete kehtestamine selgelt ühenduse tootmisharu huvides. Meetmete rakendamisest loobumine võib kaasa tuua dihüdromürtsenooli tootmise katkemise või isegi tehaste sulgemisi ühenduses.

(81)

Tarbijate ühendused ei ole endast algmääruse artikli 21 lõike 2 kohaselt teatanud ega mingit teavet esitanud. Seepärast ja põhjusel, et dihüdromürtsenooli kasutatakse ainult teiste vahe- või lõpptoodete tootmise toormaterjalina (vaata põhjendusi 11 ja 28), piirdub analüüs meetmete mõjuga kasutajatele. Dihüdromürtsenooli kasutatakse tüüpiliselt pesuainetes, seebi lõhnastamisel ja teatud parfüümides. Seotud sektorid on seega pesu- ja puhastusvahendite ning ilu- ja kehahooldustoodete tööstus. Küsimustikud saadeti kolmeteistkümnele teadaolevale ühenduse dihüdromürtsenooli kasutajale ning neljale maitse- ja lõhnaainete tootjate ühendusele. Lisaks muule teabele soovis komisjon saada märkusi selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks ühenduse huvides ja kuidas need meetmed neid mõjutaksid.

(82)

Üks küsimustiku vastus saadi tootjalt, kes tootis mitmesuguseid pesu-, puhastus- ja kehahooldusvahendeid. Selles juhiti tähelepanu asjaolule, et uurimisalune toode moodustab ainult marginaalse osa kõigist tema vahe- ja lõppkasutusotstarvetest. Peale selle ei kasutanud see äriühing Indiast pärit dihüdromürtsenooli, mistõttu ei saanud ta anda täielikku teavet. Sellegipoolest arvas kõnealune kasutaja, et meetmete kehtestamine võiks kaasa tuua tarnete puudujäägi ja hindade kasvu, mis võib pikas perspektiivis põhjustada hindadest tulenevaid muutusi parfüümide koostises. Komisjoniga võttis ühendust veel üks tootja, kes teatas, et ta ei kasuta Indiast pärit dihüdromürtsenooli. See äriühing ei avaldanud arvamust võimalike meetmete mõju kohta. Ettevõtjate ühendustelt ei saadud ühtegi vastust.

(83)

Saadud märkuste valguses leiti uurimisel, et dihüdromürtsenooli tarnete puudujääke ei ole mõistlik eeldada, kuna ühenduse tootmisharu tootmisvõimsust rakendati uurimisperioodil ainult 73 % (vaata põhjendust 45). Samuti toodetakse dihüdromürtsenooli mitmes muus kolmandas riigis peale India. Lisaks sellele oli tuvastatud mõõdukaid dumpingumarginaale arvestades oodata olulist hinnatõusu. Arvestades eespool öeldut ning dihüdromürtsenooli marginaalset mõju tootmisahela järgmise etapi toodete maksumusele, järeldatakse esialgu, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei avalda tõenäoliselt ühenduses asuvate ühenduse kasutajate olukorrale olulist mõju.

(84)

Ühendust võeti 27 teadaoleva vaatlusaluse toote importija ja/või hulgimüüjaga. Kolm neist teatas komisjonile, et nad ei impordi dihüdromürtsenooli Indiast. Küsimustikule vastas kokkuvõttes vaid kaks eksportivate tootjatega mitteseotud importijat. Üks neist väitis, et ta lõpetas uurimisperioodi jooksul Indiast importimise, kuna tema tarnija oli otsustanud müüa üksnes teatud teiste vahendajate kaudu. Kõnealune importija ei kommenteerinud meetmete tõenäolist mõju, kuna see teda enam ei puudutanud. Teise koostööd tegeva importija puhul moodustas vaatlusaluse toote müük ühenduses vähem kui 20 % kogukäibest ning tema osa kogu vaatlusaluse toote impordist Indiast oli küllaltki marginaalne. Kõnealune äriühing ei esitanud mingeid konkreetseid märkusi võimalike meetmete tõenäolise mõju kohta tema tegevusele. Ta märkis vaid, et mis tahes meetmed julgustaksid India tootjaid kohanema uue olukorraga tõhususe parandamise teel, samal ajal kui ühenduse tootjad saaksid tänu kaitsele jätkata oma ebatõhusat tootmist ega oleks sunnitud end ümber struktureerima. Seoses sellega märgitakse, nagu ka põhjenduses 79 osutati, et dumpinguvastased meetmed võimaldaksid ühenduse tootmisharul vastupidi eespool esitatud väidetele suurendada oma müügimahtusid ja parandada oma halvenenud majanduslikku olukorda ning annaksid seega võimaluse tõhustada oma tootmist. Seetõttu tuleks see väide tagasi lükata.

(85)

Eespool öeldu põhjal ning ühenduses asuvate sõltumatute importijate ja ettevõtjate eriti vähest koostööd silmas pidades järeldatakse esialgu, et dumpinguvastased meetmed ei avaldaks nende olukorrale otsustavat negatiivset mõju.

(86)

Eelnev analüüs näitas, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on ühenduse huvides, kuna nimetatud meetmed piiravad eeldatavasti dumpinguhinnaga impordi suurt mahtu ning kõrvaldavad selle põhjustatud hindade allalöömise, mis on avaldanud ühenduse tootmisharu olukorrale olulist negatiivset mõju. Meetmete kohaldamisest saavad eeldatavasti kasu ka teised ühenduse tootjad.

(87)

Analüüs näitas ka, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tõenäoliselt kasutajaid oluliselt ei mõjuta.

(88)

Ühenduses asuvate sõltumatute vaatlusaluse toote importijate ja hulgimüüjate vähene koostöö ei võimaldanud nende huve põhjalikult analüüsida. Siiski võib järeldada, et need ettevõtjad otsustasid mitte osaleda uurimises, kuna meetmete kehtestamine Indiast pärit dihüdromürtsenooli impordile ei mõjutaks oluliselt nende tegevust.

(89)

Kõike seda arvesse võttes leitakse, et meetmete kehtestamine, st kahjustava dumpingu kõrvaldamine, võimaldaks ühenduse tootmisharul parandada oma majanduslikku olukorda ja säilitada oma tegevuse ning et kahjulikud mõjud, mida kõnealused meetmed võivad avaldada mõnele teisele ühenduse ettevõttele, ei ole ebaproportsionaalsed võrreldes kasuliku mõjuga, mida need ühenduse tootmisharule avaldavad.

(90)

Eespool öeldut silmas pidades järeldati esialgu, et ei leidu kaalukaid ühenduse huvidest tulenevaid põhjusi, mis räägiksid antud juhul dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

(91)

Võttes arvesse dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kohta tehtud esialgseid järeldusi, tuleks kehtestada Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutised meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi põhjustatavat täiendavat kahju ühenduse tootmisharule.

(92)

Ajutised dumpinguvastased meetmed peaksid olema piisavad, et kõrvaldada dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju ühenduse tootmisharule, ületamata seejuures tuvastatud dumpingumarginaale. Kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(93)

Olemasoleva teabe põhjal järeldati esialgu, et kahjustava dumpingu puudumisel võiks ühenduse tootmisharu saavutada kasumimarginaaliks 5 % käibest. 2003. aastal, s.o enne Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi järsku kasvu sai ühenduse tootmisharu 12,3 % suurust kasumit samasuguse toote müügist vabaturul (vaata põhjendust 48). Siiski peeti asjakohaseks kohandada seda kasumimäära, et kajastada asjaolu, et ühenduse ja maailma dihüdromürtsenooli turg on kasvanud ning loodud on uusi tootmisvõimsusi ning et selle tulemusel on üldine hinnatase, olenemata dumpinguhinnaga impordi olemasolust, pisut vähenenud, samal ajal kui ühiku toomiskulu on jäänud enam-vähem samaks. Seetõttu ei tundunud dumpinguhinnaga impordi puudumisel saadav 12 % suurune kasum olevat õigustatud. Selle asemel leiti, et antud juhul on kohasem kasutada kasumimarginaali 5 % käibest.

(94)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hindade allalöömise arvutuste põhjal tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda ühenduse tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava müügihinnaga ühenduse turul. Seejärel väljendati selles võrdluses leitud mis tahes erinevused protsendimäärana keskmisest CIF-impordihinnast. Need erinevused olid mõlema koostööd teinud eksportiva tootja puhul tuvastatud dumpingumarginaalist kõrgemad.

(95)

Eelöeldut arvestades ning kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 leitakse, et koostööd teinud eksportivatele tootjatele tuleks kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks tuvastatud dumpingumarginaalide tasemel.

(96)

Tuleb meenutada, et koostöö tase oli kõrge ning seetõttu peeti asjakohaseks määrata uurimise raames koostööst hoidunud äriühingute tollimaksumääraks kahe koostööd teinud äriühingu suhtes kehtestatud tollimaksu kõrgeim määr (vaata põhjendust 22). Seega kinnitatakse jääktollimaksu määraks 7,5 %.

(97)

Eespool öeldu alusel peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad olema järgmised:

(98)

Käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalne dumpinguvastane tollimaksumäär määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomase äriühingu puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäära (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Indiast ja mille on tootnud nimetatud äriühing, seega konkreetne juriidiline isik. Imporditavate toodete suhtes, mille on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei tohi nimetatud määra kohaldada ning nende suhtes kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

(99)

Taotlused kohaldada äriühingu suhtes individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uute tootmise või müügiga tegeleva üksuse loomist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kogu vajaliku teabega, märkides eelkõige ära nimevahetusega või tootmise ja müügiga tegelevate üksustega seotud muudatused äriühingu tootmistegevuses, omamaises ja eksportmüügis. Komisjon teeb vajaduse korral pärast nõuandekomiteega konsulteerimist määrusesse vastavad muudatused, ajakohastades individuaalse tollimaksumääraga äriühingute nimekirja.

(100)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks jääktollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil ühendusse ei eksportinud. Kui viimatinimetatud äriühingud täidavad algmääruse artikli 11 lõike 4 teises lõigus sätestatud nõudeid, palutakse neil esitada kõnealuse artikli kohane läbivaatamistaotlus, mille alusel võiks nende olukorda individuaalselt hinnata.

(101)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleb määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et käesolevas määruses esitatud tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ning need tuleb lõpliku tollimaksu kehtestamisel üle vaadata,