14.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 653/2007,

13. juuni 2007,

ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise, raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv), (1) eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus), (2) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta on üksikasjalikult esitatud sätted raudtee-ettevõtjate ohutustunnistuste [kõnealuses õigusaktis „ohutussertifikaat”] kohta. Nimetatud direktiivi artikli 10 järgi peab raudtee-ettevõtjal raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu saamiseks olema ohutustunnistus. Ohutustunnistuse eesmärk on tõendada, et raudtee-ettevõtja on kehtestanud ohutuse tagamise süsteemi [kõnealuses direktiivis „ohutuse juhtimissüsteem”] ning on suuteline täitma nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/16/EÜ (üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (4) kehtestatud tehnilisi koostalitlusnõudeid ning muudes ühenduse õigusaktides ja riiklikes eeskirjades sätestatud nõudeid, et vältida ohtu ja tagada võrgustiku ohutu kasutamine.

(2)

Liikmesriigid peaksid tegema jõupingutusi, et aidata raudtee-ettevõtjatena turule siseneda soovivaid taotlejaid, ning eelkõige peaksid liikmesriigid andma teavet ja vaatama viivitamata läbi ohutustunnistuste taotlused. Rahvusvahelisi teenuseid pakkuvate raudtee-ettevõtjate jaoks on tähtis, et eri liikmesriikides oleksid ühesugused ohutustunnistuste väljastamise menetlused; seetõttu tuleb ühtlustada ohutustunnistuse üldised osad, et kehtestada selle ühtne vorm. Selleks sätestati direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 15 ohutustunnistuste ühtlustamine. Määruse (EÜ) nr 881/2004 artiklis 7 on sätestatud, et agentuur koostab ja soovitab ohutustunnistuste ühtlustatud vormi, sealhulgas elektroonilise versiooni, ning ohutustunnistuste taotluste ühtlustatud vormi, sealhulgas nimekirja esitamisele kuuluvatest olulistest andmetest.

(3)

Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 33 kohaselt peavad liikmesriigid jõustama asjakohased õigusnormid 30. aprilliks 2006. Alates sellest kuupäevast tuleb välja anda ohutustunnistusi direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt. Seetõttu tuleb ohutustunnistuste ühtlustamiseks võtta juba varem meetmeid, et liikmesriigid saaksid kohaldada ühtset lähenemisviisi niipea kui võimalik.

(4)

Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaselt koosneb ohutustunnistus kahest osast: esimene (A osa) kinnitab raudtee-ettevõtja ohutuse tagamise süsteemi tunnustamist kogu ühenduses ning teine (B osa) kinnitab raudtee-ettevõtja poolt asjaomase võrgustiku ohutuks käitamiseks vajalike riiklike erinõuete täitmiseks vastuvõetud sätteid. Käesolevas määruses esitatud ühtlustatud ohutustunnistuse taotlusvorm ja selle täitmise juhend annavad raudtee-ettevõtjatele ja riiklikele ohutusasutustele juhiseid selle kohta, mida peaks sisaldama ohutustunnistuse kummagi osa taotlusvorm.

(5)

Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 6 kohaselt teavitab riiklik ohutusasutus agentuuri sama direktiivi artikli 10 lõike 2 punkti a kohaselt välja antud ohutustunnistustest (tunnistuste A osa). Agentuur peab agentuurimääruse (EÜ) nr 881/2004 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt avalikku andmebaasi kõikide direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 alusel väljaantud ohutustunnistuste kohta. See kohustus nõuab agentuurilt nii tunnistuste A kui ka B osa avaldamist. Seetõttu peavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 881/2004 artikli 11 lõike 1 punkti b täitmiseks teavitama agentuuri lisaks tunnistuste A osale ka direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti b alusel väljaantud tunnistuste B osadest.

(6)

Riiklikud ohutusasutused võivad teatada agentuurile ohutustunnistuste väljaandmisest, uuendamisest, muutmisest ja tühistamisest kolmel viisil: agentuuri veebipõhise rakenduse kaudu, elektrooniliselt või faksi teel. Standardvormi kasutamise lihtsustamiseks ja vormide uusimate versioonide kasutamise tagamiseks soovitatakse, et riiklikud ohutusasutused kasutaksid agentuuri veebilehelt kättesaadavat veebipõhist elektroonilist vormi või laadiksid sealtsamast alla elektroonilise faili või alusdokumendid. Eelkõige soovitatakse kasutada veebipõhist rakendust, kuna see võimaldab salvestada dokumendi otse agentuuri andmebaasi. Samuti on soovitatav esitada elektrooniline fail, kuna see võimaldab agentuuril salvestada dokumenti kodifitseeritud failina, mille saab saata otse agentuuri andmebaasi.

(7)

Igale liikmesriigi väljaantud ohutustunnistusele antakse kordumatu number; see number lihtsustab ka ohutustunnistuse salvestamist agentuuri loodavasse avalikku andmebaasi.

(8)

Tarbetu rahalise ja halduskoormuse vältimiseks tuleb selgituseks lisada, et raudtee-ettevõtjad, kes on saanud ohutustunnistuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/14/EÜ (raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta) (5) alusel, ei pea kuni 1. jaanuarini 2011 uut ohutustunnistust taotlema. Olemasolevad ohutustunnistused kehtivad seni, kuni nende kehtivuse tingimused on täidetud; niipea kui mõnda neist tingimustest ei täideta (nt lõpeb kehtivusaeg või muutub geograafiline ulatus), tuleb taotleda uut ohutustunnistust. See ei tohiks välistada direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistust omava raudtee-ettevõtja võimalust taotleda uut ühtlustatud tunnistust. Sellele küsimusele on juhitud komisjoni tähelepanu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 28 lõike 1 kohaselt.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti a kohaste ohutustunnistuste (tunnistuse A osa) väljaandmiseks kasutatakse käesoleva määruse I lisas esitatud standardvormi.

Seda vormi kasutatakse alati tunnistuse A osa väljaandmise, uuendamise, ajakohastamise, muutmise või tühistamise korral.

Artikkel 2

Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti b kohaste ohutustunnistuste (tunnistuse B osa) väljaandmiseks kasutatakse käesoleva määruse II lisas esitatud standardvormi.

Seda vormi kasutatakse alati tunnistuse B osa väljaandmise, uuendamise, ajakohastamise, muutmise või tühistamise korral.

Artikkel 3

Direktiivi 2004/49/EÜ artiklite 10 ja 12 kohaselt esitatavad ohutustunnistuste A ja B osa taotlused esitatakse käesoleva määruse III lisas sätestatud standardkujul.

Taotlusvorm täidetakse vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud juhistele.

Artikkel 4

Igale ohutustunnistusele antakse kordumatu number käesoleva määruse IV lisas kirjeldatud korra kohaselt.

Artikkel 5

Ohutusasutus teavitab agentuuri kõikide direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt antavate ohutustunnistuste A või B osade väljaandmisest, uuendamisest, muutmisest ja tühistamisest.

Artikkel 6

Kõik direktiivi 2001/14/EÜ kohaselt väljaantud ohutustunnistused asendatakse direktiivi 2004/49/EÜ ja käesoleva määruse alusel väljaantavate ohutustunnistustega hiljemalt 1. jaanuariks 2011.

Direktiivi 2001/14/EÜ kohaselt väljaantud ohutustunnistusi muudetakse, ajakohastatakse ja uuendatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt.

Raudtee-ettevõtjatel, kellel on direktiivi 2001/14/EÜ kohaselt väljaantud ohutustunnistus, on õigus taotleda riiklikult ohutusasutuselt uut käesoleva määruse ja direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt väljaantavat ohutustunnistust.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT


(1)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.

(2)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

(3)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/50/EÜ (ELT L 164, 30.4.2004, lk 114).

(4)  EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ.

(5)  EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/49/EÜ.


I LISA

Image


II LISA

Image


III LISA

Taotluse standardvorm ja täitmise juhend

Image

OHUTUSTUNNISTUSE TAOTLUS

Image

Image

Image

Image

TAOTLUSVORMI LISADE TIITELLEHT

Image

Image

TÄITMISE JUHEND

Ohutustunnistuse A ja B osa taotlusvormis esitatav teave

SISSEJUHATUS

Käesolev taotlusvorm on mõeldud ohutustunnistuse A ja/või B osa (direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõige 1) taotlevatele raudtee-ettevõtjatele (edaspidi ka „taotleja”). Käesolevas dokumendis viidatakse direktiivi 2004/49/EÜ artiklitele, kui ei ole öeldud teisiti.

Ühte või mõlemat tunnistust taotlev raudtee-ettevõtja võib kasutada käesolevas määruses sätestatud vormi oma taotluse esitamiseks ohutustunnistusi väljaandvale ohutusasutusele või -organisatsioonile. Selle vormi kasutamine võimaldab nimetatud asutusel vaadata taotlus läbi liigse viivituseta ja artikli 12 lõikes 1 ettenähtud tähtaja jooksul.

Raudtee-ettevõtja peab täitma kõik vormi lahtrid ja esitama kogu nõutud teabe.

Ohutustunnistuse A ja B osa

Käesolev dokument võimaldab raudtee-ettevõtjal taotleda korraga nii tunnistuse A osa kui B osa või ainult ühte neist, kasutades ühte ja sama vormi; selle vormiga saab taotleda uut, uuendatud või ajakohastatud/muudetud tunnistuse A ja/või B osa (nagu on määratletud artikli 10 lõikes 5).

Võimalik on taotleda ainult uut tunnistuse A osa ning hiljem teise taotlusega esimest tunnistuse B osa.

Taotledes tunnistuse B osa on nõutav kehtiva tunnistuse A osa olemasolu.

Raudteeveo liik ja maht

Vastavalt artikli 10 lõikele 5 taotletakse uut ohutustunnistust või selle osa muutmist iga kord, kui tegevuste liiki või mahtu muudetakse märkimisväärselt ja ohutustunnistuse omanik teavitab pädevat ohutusasutust viivitamata kõikidest ohutustunnistuse asjakohaste osade olulistest muutustest. Seetõttu on tähtis, et ohutusasutus teaks tegevuse liiki ja mahtu ning raudtee-ettevõtja oleks need kindlaks määranud.

Liik ja maht on tunnistuse A osa kehtivuse aluseks ühenduses ning need aitavad määratleda samu raudteetransporditoiminguid (artikli 10 lõige 3) kogu ühenduses.

Teenuse liigid on reisijatevedu, sh ja v.a kiirrongidega vedu, kaubavedu, sh ja v.a ohtlike kaupade vedu, ning ainult rongide koostamise ja manööverdamise teenus.

Raudtee-ettevõtja osutatava teenuse maht on reisijate- ja/või kaubavedude maht ning raudtee-ettevõtja eeldatav suurus määratakse raudteeveosektoris töötava personali arvu järgi (mikro-, väike-, keskmine või suurettevõte).

Kõigi tunnistuste B osas märgitud sama raudtee-ettevõtja ühes või mitmes riigis osutatavate teenuste liigid ja mahud peavad olema hõlmatud tunnistuse A osa liikide ja mahtudega.

Lahtritesse [2.6–2.19] ja [3.6–3.16] märgitav teave on vajalik, kui taotletava ohutustunnistusega osutada kavatsetavad teenused on või ei ole samasugused kui taotleja eelmis(t)e kehtiva(te) tunnistus(t)e alusel juba osutatud raudteetranspordi toimingud.

LISATEAVE

Taotlusvormi 3. lehekülg on mõeldud meeldetuletuseks dokumentidest, mis tuleb lisada igale taotlusele. Seda kasutab nii taotleja kui ka tunnistusi väljaandev asutus või organisatsioon ning seega kasutatakse seda taotlusvormi lisade tiitellehena (märkida tuleb kõik kastid vastavalt konkreetsele juhtumile).

Viitamise lihtsustamiseks ja juhendamiseks on järgmistel lehekülgedel esitatud kõik taotlusvormi nummerdatud lahtrid ja selgitatud, kuidas neid täita.

Taotlusvormil esitatud taotlust läbi vaatama volitatud isik kirjutab oma allkirja ohutusasutusele või -organisatsioonile esitatud dokumendile selleks ettenähtud kohta. Allakirjutanu nimi tuleb ka välja kirjutada.

SELGITUSED JA KASUTUSJUHISED

1.1.-1.2.

Ohutusasutuse või -organisatsiooni nimi, kellele taotlus saadetakse. Ajakohastatud andmeid leiab teiste allikate seas ka Euroopa Raudteeagentuuri veebilehelt (www.era.eu.int) või tunnistusi väljaandva asutuse või organisatsiooni veebilehelt (olemasolu korral).

2.1.

Sellesse lahtrisse tuleb märkida, kas taotletakse tunnistuse A osa või mitte. Kui jah, siis tuleb vastavatesse kastidesse märke tehes esitada teave teenuste liikide ja mahu kohta.

2.2.

Siia kasti peab taotleja tegema märgi järgmistel juhtudel:

A)

kui ta taotleb tunnistuse A osa esimest korda;

B)

kui eelmine sama liiki ja mahuga teenuse osutamiseks antud ohutustunnistus on tühistatud;

C)

kõigil teistel juhtudel, mida ei hõlma lahtrid [2.3] ja [2.4].

2.3.

Ohutustunnistust uuendatakse raudtee-ettevõtja taotlusel ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat (artikli 10 lõige 5).

2.4.

Iga kord kui muudetakse raudtee-ettevõtja pakutavate teenuste liiki või mahtu, tuleb ohutustunnistus täiesti või osaliselt ajakohastada ning taotleda seega ajakohastatud või muudetud tunnistust. Peale selle peab tunnistuse omanik viivitamata teavitama pädevat ohutusasutust kõikidest suurtest muutustest ohutustunnistuse asjaomases osas esitatud andmetes ning uute töötajatekategooriate või uute veeremitüüpide kasutuselevõtust (artikli 10 lõige 5).

2.5.

Võimaluse korral tuleb siia märkida eelmise tunnistuse A osa täielik ELi tunnusnumber, millega seoses taotlusvorm lahtrites [1.1] ja [1.2] nimetatud organisatsioonile esitatakse.

2.6.-2.7.

Kui tunnistust taotletakse ka/ainult reisijateveoks, tuleb teha märge vastavasse kasti selle kohta, kas teenust osutatakse kiirrongidega või mitte; valida võib ainult ühe variandi. Valitud kastis [2.6 või 2.7] viidatud teenus hõlmab siiski ka kõiki teisi reisijateveo liike (s.o piirkondlik, lühi-, kesk- või pikamaatransport jne) ja teisi taotletava reisijateveo teostamiseks vajalikke teenuseid (manööverdamine jt). Kiirrongiteenuste määratluse leiab direktiivi 96/48/EÜ I lisast.

2.8.-2.9.

Reisijateveoteenuse osutamise [kastid 2.6 või 2.7] taotlemisel tuleb teha vastavasse kasti märge teenuse praeguse või kavandatava hinnangulise veomahu kohta reisijakilomeetrites aastas. Valida võib ainult ühe variandi. Valitavad kategooriad ühtivad ja on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1192/2003 raudteetranspordi statistika kohta.

2.10.-2.11.

Kui tunnistust taotletakse ka/ainult kaubaveoks, tuleb teha märge vastavasse kasti selle kohta, kas teenus hõlmab ohtlike kaupade vedu või mitte; valida võib ainult ühe variandi. Valitud kastis [2.10 või 2.11] viidatud teenus hõlmab siiski ka kõiki teisi konkreetselt nimetamata kaubaveo liike ja teisi taotletava kaubaveo teostamiseks vajalikke teenuseid (manööverdamine jt). Ohtlike kaupadega seotud määratlused leiab direktiivist 96/49/EÜ ja selle lisadest.

Siseraudteedele raudteetransporditeenuseid osutavaid ettevõtjaid (nt raudteerööpmestiku hooldamise ettevõtted, kes veavad tööks kasutatavaid masinaid ühest töökohast teise või mõõtevaguneid käitavad äriühingud) käsitatakse kaubavedude kategooriasse kuuluvatena.

2.12.-2.13.

Kaubaveoteenuse osutamise [kastid 2.10 või 2.11] taotlemisel tuleb teha vastavasse kasti märge teenuse praeguse või kavandatava hinnangulise veomahu kohta tonnkilomeetrites aastas. Valida võib ainult ühe variandi. Valitavad kategooriad ühtivad ja on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1192/2003 raudteetranspordi statistika kohta.

2.14.

Kui taotleja kavatseb osutada ainult rongide koostamise ja manööverdamise teenust reisijate- või kaubaveoteenust osutamata, tuleb teha märge sellesse kasti.

2.15.

Taotletavatele teenustele (reisijate- või kaubavedu või ainult manööverdamisteenus) viidates tuleb siia märkida kuupäev, millal kavatsetakse hakata teenust osutama ning uuendatud või muudetud tunnistuse puhul kuupäev, millal tunnistus võiks jõustuda ning hakata asendama eelmist tunnistust.

2.16.

Kui raudteesektoris töötavate või raudteeveoteenuste ja muu sellisega seotud töötajate (sh lepinguliste töötajate) arv jääb vahemikku 0 (andes nii tööd ainult ettevõtjale) kuni 9, tuleb valida variant „mikroettevõte”. Seda ettevõtete suuruse määratlust kohaldab ka ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Valida võib ainult ühe variandi [2.16, 2.17, 2.18 või 2.19].

2.17.

Kui raudteesektoris töötavate või raudteeveoteenuste ja muu sellisega seotud töötajate arv jääb vahemikku 10–49, tuleb valida variant „väikeettevõte”. Seda ettevõtete suuruse määratlust kohaldab ka ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Valida võib ainult ühe variandi [2.16, 2.17, 2.18 või 2.19].

2.18.

Kui raudteesektoris töötavate või raudteeveoteenuste ja muu sellisega seotud töötajate arv jääb vahemikku 50–249, tuleb valida variant „keskmine ettevõte”. Seda ettevõtete suuruse määratlust kohaldab ka ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Valida võib ainult ühe variandi [2.16, 2.17, 2.18 või 2.19].

2.19.

Kui raudteesektoris töötavaid või raudteeveoteenuste ja muu sellisega seotud töötajaid on üle 250, tuleb valida variant „suurettevõte”. Seda ettevõtete suuruse määratlust kohaldab ka ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Valida võib ainult ühe variandi [2.16, 2.17, 2.18 või 2.19].

3.1.

Sellesse lahtrisse tuleb märkida, kas taotletakse tunnistuse B osa või mitte. Kui jah, siis tuleb vastavatesse kastidesse märkeid tehes esitada teave teenuste liikide ja mahu kohta.

3.2.

Siia kasti peab taotleja tegema märgi järgmistel juhtudel:

A)

kui ta taotleb tunnistuse B osa esimest korda;

B)

kui eelmine sama liiki ja sama mahuga teenuse osutamiseks antud ohutustunnistus on tühistatud;

C)

kõigil teistel juhtudel, mida ei hõlma lahtrid 3.3 ja 3.4.

3.3.

Ohutustunnistust uuendatakse raudtee-ettevõtja taotlusel ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat (artikli 10 lõige 5).

3.4.

Kui muudetakse raudtee-ettevõtja pakutavate teenuste liiki või mahtu, tuleb ohutustunnistus täiesti või osaliselt ajakohastada ning taotleda seega ajakohastatud või muudetud tunnistust. Peale selle peab tunnistuse omanik viivitamata teavitama pädevat ohutusasutust kõikidest suurtest muutustest ohutustunnistuse asjaomases osas esitatud andmetes ning uute töötajatekategooriate või uute veeremitüüpide kasutuselevõtust (artikli 10 lõige 5).

3.5.

Võimaluse korral tuleb siia lahtrisse märkida eelmise tunnistuse B osa täielik ELi tunnusnumber, millega seoses taotlusvorm lahtrites [1.1] ja [1.2] nimetatud organisatsioonile esitatakse.

3.6.-3.7.

Sama mis [2.6]–[2.7] (vaata eespool).

3.8.-3.9.

Sama mis [2.8]–[2.9] (vaata eespool).

3.10.-3.11.

Sama mis [2.10]–[2.11] (vaata eespool).

3.12.-3.13.

Sama mis [2.12]–[2.13] (vaata eespool).

3.14.

Sama mis [2.14] (vaata eespool).

3.15.

Sama mis [2.15] (vaata eespool).

3.16.

Ohutustunnistuse B osa võib hõlmata kogu liikmesriigi raudteevõrgustikku või üksnes selle kindlaksmääratud osa (artikli 10 lõige 1) ning seetõttu tuleb täpsustada kõik liinid, millel kavatsetakse teenuseid (reisijatevedu, kaubavedu või ainult manöövritööd) osutada. Liinide nimetused peavad vastama võrguaruandes esitatutele (direktiivi 2001/14/EÜ artikkel 3 ja I lisa): raudtee-ettevõtjad peavad märkima liinid, kasutades võrguaruandes rakendatud nimetusi. Kui ruumi jääb väheks, peab taotleja esitama taotlusvormi juurde lisad ning kasutama seda lahtrit neile viitamiseks.

3.17.

See teave tuleb esitada ainult siis, kui ettevõtja taotleb uut, uuendatud või ajakohastatud/muudetud ohutustunnistuse B osa ja tal on juba kehtiv ohutustunnistuse A osa. ELi tunnusnumbri annab iga tunnistust väljaandev asutus kehtestatud eeskirjade alusel vastavalt Euroopa Raudteeagentuuri kodifitseerimisele. See teave ei vabasta taotlejat ohutustunnistuse A osa koopia esitamisest koos taotlusega [8.1]. Kui ettevõttel ei ole veel ELi tunnusnumbrit, tuleb teha märk lahtrisse „PUUDUB”.

3.18.

Siia tuleb märkida riik, kes andis välja ohutustunnistuse A osa (st riik, kus väljaandev organisatsioon on registreeritud). See teave ei vabasta taotlejat ohutustunnistuse A osa koopia esitamisest koos taotlusega [8.1].

4.1.

See teave tuleb esitada ainult siis, kui ettevõtjal on juba üks või mitu kehtivat ohutustunnistuse B osa. Kirjutada tuleb juba väljastatud ohutustunnistus(t)e B osa ELi tunnusnumber (numbrid), eraldades need kaldkriipsuga, kui neid on mitu. Taotleja ei pea taotlusele lisama ohutustunnistus(t)e B osa koopiat.

4.2.

See teave tuleb esitada ainult siis, kui taotletakse kas ohutustunnistuse A ja/või B osa ja raudtee-ettevõtjal on juba kehtiv litsents (nõukogu direktiiv 95/18/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2001/13/EÜ). See teave ei vabasta taotlejat litsentsi koopia esitamisest koos taotlusega [7.2 ja 8.2].

MÄRKUS: Raudtee-ettevõtja direktiivi 2001/14/EÜ tähenduses peab olema litsentseeritud kohaldatavate ühenduse õigusaktide kohaselt, kuid raudtee-ettevõtja direktiivi 2004/49/EÜ tähenduses ei pea alati olema litsentseeritud.

4.3.

Siia tuleb märkida riik, kes andis välja litsentsi (st riik, kus väljaandev organisatsioon on registreeritud). See teave ei vabasta taotlejat litsentsi koopia esitamisest koos taotlusega [7.2 ja 8.2].

5.1.

Kui ärinimi ja raudtee-ettevõtja nimi on erinevad, tuleb märkida mõlemad.

5.2.-5.8.

Taotleja peab esitama kontaktandmed, et ohutustunnistust väljaandev asutus saaks raudtee-ettevõtjaga ühendust võtta (telefoninumbrite lahtris tuleks märkida ettevõtte üldnumber (kui see on olemas), mitte sertifitseerimisprotsessi eest vastutava inimese number; telefoni- ja faksinumbrid peavad sisaldama riigikoodi; e-posti aadress peaks olema raudtee-ettevõtja üldaadress). Raudtee-ettevõtja kontaktandmetena tuleks märkida ettevõtja üldaadress ja vältida selles lahtris viitamist konkreetsele isikule, kuna need andmed saab kirjutada lahtritesse [6.1]–[6.5]. Veebilehe aadress (5.8) ei ole kohustuslik.

5.9.-5.10.

Kui raudtee-ettevõtjale on riiklike õigusaktide kohaselt omistatud mitu registrikoodi, võimaldab vorm märkida ära nii käibemaksukohustuslase registrinumbri [5.10] kui ka registrikoodi [5.9] (nt äriregistris).

5.11.

Siin lahtris saab esitada seda teavet, mida teistes lahtrites pole sõnaselgelt nõutud.

6.1.-6.5.

Kogu sertifitseerimisprotsessi vältel vahendab kontaktisik taotlevat raudtee-ettevõtjat ja tunnistust väljaandvat organisatsiooni/asutust. Kontaktisik annab vajaduse korral abi, teavet ja selgitusi ning on tunnistust väljastavale organisatsioonile infoallikaks. Telefoni- ja faksinumbrid peavad sisaldama riigikoodi; e-posti aadressi esitamine ei ole kohustuslik.

7.1.

See dokument tuleb esitada siis, kui taotletakse (uut, uuendatud või ajakohastatud/muudetud) ohutustunnistuse A osa; „Ohutuse tagamise süsteemi käsiraamatu kokkuvõte” on mõeldud raudtee-ettevõtja ohutuse tagamise süsteemi põhielementide tutvustamiseks ja rõhutamiseks. Selles tuleb üksikasjalikult kirjeldada rakendatud (või rakendatavaid) toimingud ja/või ettevõtte korda või eeskirju ning esitada tõendav teave nende kohta, seostades neid artiklis 9 ja III lisas nimetatud elementidega.

7.2.

Raudtee-ettevõtja (direktiivi 2001/14/EÜ tähenduses) peab olema litsentseeritud kohaldatavate ühenduse õigusaktide kohaselt; direktiivi 2004/49/EÜ järgi aga ei pea raudtee-ettevõtjal litsentsi olema, seega tuleb kehtiva litsentsi koopia esitada ainult siis, kui see on olemas. Kui seda ei ole, tuleb märkida „puudub” [7.3 ja/või 8.3].

7.3.

Vaata punkt [7.2].

8.1.

Kui taotlus esitatakse ainult (uut, uuendatud või ajakohastatud/muudetud) ohutustunnistuse B osa, kuid mitte ohutustunnistuse A osa saamiseks, tuleb esitada ka kehtiva ohutustunnistuse A osa koopia.

8.2.

Sama mis [7.2] (vaata eespool).

8.3.

Sama mis [7.3] (vaata eespool).

8.4.

Vastavalt direktiivi 95/18/EÜ artiklile 9 peab raudtee-ettevõtjal olema küllaldane vastutuskindlustus või samaväärne korraldus (nt rahaline tagatis), mille alusel ta täidab riikliku ja rahvusvahelise õiguse kohaselt oma kohustused õnnetusjuhtumite puhul. Tõend selle kohta, et raudtee-ettevõtja täidab riiklikke kindlustusega seotud nõudeid või ta on kehtestanud samaväärse korra kohustuste täitmiseks, lisatakse litsentsile (komisjoni soovitus 2004/358/EÜ). Litsentsile lisatud kindlustuse või kohustuste rahalise tagatise koopia tuleb esitada koos taotlusvormiga.

8.5.

Taotleja peab loetlema tehnilised koostalitlusnõuded või nende osad ning vajaduse korral personali, veeremi ja taotletava tunnistusega osutada kavatsetavate teenuste suhtes üldiselt kohaldatavad riiklikud ohutus- ja muud eeskirjad või esitama nende kohta dokumendid. Kui kohaldatakse ja rakendatakse tehnilisi koostalitlusnõudeid, tuleb selgelt viidata toimingutele ja dokumentidele. Topelttöö vältimiseks ja teabe hulga vähendamiseks tuleks nende elementide kohta, mis on kooskõlas tehniliste koostalitlusnõuetega ja direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ teiste nõuetega, esitada ainult dokumentide kokkuvõtted.

8.6.

Taotleja peab esitama taotletava tunnistusega osutada kavatsetavate teenuste jaoks palgatavate töötajate või lepinguliste TÖÖTAJATE KATEGOORIATE täieliku loetelu. TÖÖTAJATE KATEGOORIATE loetelu peab olema kooskõlas riiklike või võrgustikuspetsiifiliste eeskirjadega, mida kohaldatakse nende kategooriatesse jagamisel.

8.7.

Taotleja peab esitama ohutuse tagamise süsteemis TÖÖTAJATEGA seotud protsesside kirjelduse või tõendid nende kohta, sh tõendid selle kohta, et need vastavad riiklikele eeskirjadele ja/või vastavatele tehnilistele koostalitlusnõuetele ning et töötajad on nõuetekohaselt sertifitseeritud.

8.8.

Taotleja peab esitama täielikud dokumendid taotletava tunnistusega käitada kavatsetavate VEEREMI LIIKIDE kohta. VEEREMI LIIGID peavad olema kooskõlas riiklike või võrgustikuspetsiifiliste eeskirjadega, mida kohaldatakse nende kategooriatesse jagamisel.

8.9.

Taotleja peab esitama ohutuse tagamise süsteemis VEEREMIGA seotud protsesside kirjelduse või tõendid nende kohta, sh tõendid selle kohta, et need vastavad riiklikele eeskirjadele ja/või vastavatele tehnilistele koostalitlusnõuetele ning et veerem on nõuetekohaselt sertifitseeritud.

8.10.

Siia saab märkida muud taotlusele lisatud dokumendid. Palun kirjutage dokumendi (dokumentide) number (numbrid) ja liik (liigid) ning kirjeldage lühidalt dokumendi (dokumentide) sisu.


IV LISA

Ühtlustatud nummerdamissüsteemi kood – Euroopa tunnusnumber ohutustunnistuste jaoks

Riigi kood

(2 tähte)

Dokumendi liik

(2 kohta)

Väljaandmise aasta

(4 kohta)

Järjenumber

(4 kohta)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Näide:

I

T

1

1

2

0

0

6

0

0

0

5

ELi tunnusnumbri osiste tähenduse selgitus

I

T

1

1

2

0

0

6

0

0

0

5

Riigi kood

(2 kohta)

Dokumendi liik

(2 kohta)

Väljaandmise aasta

(4 kohta)

Järjenumber

(4 kohta)

1. lahter

2. lahter

3. lahter

4. lahter

1. LAHTER –   riigi kood (2 kohta)

Riikide koodid on Euroopa veebilehel institutsioonidevahelises stiilijuhendis ametlikult avaldatud ja ajakohastatud koodid, mille aluseks on ISO standard 3166 alpha-2.

Riik

Kood

Austria

AT

Belgia

BE

Bulgaaria

BG

Eesti

EE

Hispaania

ES

Iirimaa

IE

Island

IS

Itaalia

IT

Kreeka

EL

Küpros

CY

Leedu

LT

Liechtenstein

LI

Luksemburg

LU

Läti

LV

Madalmaad

NL

Malta

MT

Norra

NO

Poola

PL

Portugal

PT

Prantsusmaa

FR

Rootsi

SE

Rumeenia

RO

Saksamaa

DE

Slovakkia

SK

Sloveenia

SI

Soome

FI

Šveits

CH

Taani

DK

Tšehhi Vabariik

CZ

Ungari

HU

Ühendkuningriik

UK

La Manche’i tunneli ohutusasutuse, praegu ainsa rahvusvahelise ohutusasutuse eristamiseks kasutatakse järgmist kahekohalist koodi:

RAHVUSVAHELINE OHUTUSASUTUS

Kood

La Manche’i tunneli ohutusasutus

CT

2. LAHTER –   dokumendi liik (kahekohaline number)

Kaks numbrikohta võimaldavad märkida dokumendi liigi: esimene number märgib dokumendi üldist kategooriat – kas tegemist on ohutustunnistuse (number 1) või mõne muu dokumendiga (mõni muu number, v.a 1); ning teine number määrab dokumendi alaliigi – kas tegemist on ohutustunnistuse A osa (number 1) või B osaga (number 2). Praegu märgivad võimalikud numbrite kombinatsioonid ainult kahte huvipakkuvat ja kasutatavat varianti:

 

[1 1] ohutustunnistuse A osa kohta;

 

[1 2] ohutustunnistuse B osa kohta.

Vajaduse korral saab seda süsteemi laiendada. Järgnevalt on esitatud soovitatav kahekohaliste numbrite ja nendega tähistatavate dokumentide liikide võimalike kombinatsioonide loetelu:

Numbrikombinatsioon 2. lahtri jaoks

Dokumendi liik

Dokumendi alaliik

[0 1]

Litsentsid

Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes

[0 x]

Litsentsid

Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes

[1 1]

Ohutustunnistus

A osa

[1 2]

Ohutustunnistus

B osa

[1 x]

Ohutustunnistus

Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes

[2 1]

Ohutusluba

Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes

[2 2]

Ohutusluba

Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes

[2 x]

Ohutusluba

Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes

[3 x]

Hooldustöökodade sertifikaadid

Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes

[4 x]

Teavitatud asutuste sertifikaadid

Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes

[5 x] … [9 x]

Varu (viis dokumendi liiki)

Ei kohaldata käesoleva määruse suhtes

3. LAHTER –   väljaandmise aasta (neljakohaline number)

Selle lahtri numbrid tähistavad tunnistuse väljaandmise aastat (ettenähtud aaaa-vormis ehk neljakohalisena).

4. LAHTER –   järjenumber

Järjenumber on kasvav arv, mida suurendatakse ühe ühiku võrra iga tunnistuse väljaandmisel olenemata sellest, kas tegemist on uue, uuendatud või ajakohastatud/muudetud tunnistusega. Isegi juhul, kui tunnistus tühistatakse, ei tohi selle numbrit uuesti kasutada.

Igal aastal algab järjenumbrite andmine nullist.