13.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 151/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 643/2007,

11. juuni 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 41/2007 seoses Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitatud hariliku tuuni varude taastamise kavaga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 41/2007 on määratud 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes. (2)

(2)

Ühendus on olnud alates 14. novembrist 1997 rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (3) osaline.

(3)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 2006. aasta novembri koosolekul vastu soovituse 2006[05] Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni varude taastamise 15aastase kava kehtestamise kohta.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 41/2007 määrati ajutiselt kindlaks hariliku tuuni püügi võimalused ja tingimused, kuni kokkuleppe sõlmimiseni kõnealuste varude lõpliku jagamise kohta ICCATi konventsiooni raames.

(5)

Varude taastamiseks on ICCATi taastamiskavas sätestatud lubatud kogupüügi järkjärguline vähendamine aastatel 2007–2010, püügipiirangud teatavatel aladel ja aegadel, hariliku tuuni uue alammõõdu, harrastus- ja sportlikku kalapüüki käsitlevad meetmed ning kontrollimeetmed ning ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendamine, et tagada taastamiskava tõhusus.

Hariliku tuuni kaitsele kaasaaitamiseks on alates 2007. aastast kuni ajani, mil võetakse vastu nõukogu määrus hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastaste meetmete rakendamise kohta, vaja rakendada erimeetmeid.

(6)

Kuna ühenduse laevad hakkasid püüdma harilikku tuuni 2007. aasta veebruaris, oli ICCATis kõnealuse püügi majandamiseks ja kontrolliks kokkulepitud meetmeid vaja kohaldada alates 2007. aasta veebruarist, mitte alates ICCATi soovituses 2006[05] nimetatud jõustumisajast 13. juunil 2007, et tagada kooskõla hariliku tuuni varude taastamiskavaga.

(7)

Käesoleva määruse alusel vastu võetud meetmed loetakse taastamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses üksnes nende rahastamise eesmärgil.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 41/2007 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 41/2007 muudetakse järgmiselt.

1.

Lisatakse järgmine peatükk:

„Xa   PEATÜKK

ERIMEETMED SEOSES ATLANDI OOKEANI IDAOSAS JA VAHEMERES ELUTSEVA HARILIKU TUUNIGA

1.   JAGU

Majandamismeetmed

Artikkel 80a

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud hariliku tuuniga (thunnus thynnus) seotud ühenduse erimeetmete kohaldamise üldeeskirjad. Seda kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni suhtes.

Artikkel 80b

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„konventsiooniosalised” – rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni osalised ning koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid;

b)

„kalalaev” – laev, mida kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada tuunivarude ärieesmärgil kasutamiseks, sealhulgas kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad;

c)

„ühine püügioperatsioon” – kahte või enamat konventsiooniosalise või erineva liikmesriigi lipu all sõitvat laeva hõlmavad toimingud, mille käigus ühe laeva püütud saak loetakse kas täielikult või osaliselt ühe või enama teise laeva saagi hulka kuuluvaks;

d)

„üleviimistoimingud” – hariliku tuuni üleviimine

i)

kalalaevalt hariliku tuuni nuumamisega tegelevasse kasvandusse, sealhulgas transpordi vältel surnud või pääsenud kalade puhul;

ii)

hariliku tuuni kasvandusest või tuunimõrrast kalatöötlemislaevale, transpordilaevale või maale;

e)

„tuunimõrd” – põhja kinnitatud püügivahend, millel on tavaliselt võrksein, mis juhib kalad püünisesse;

f)

„sumpadesse paigutamine” – tähendab, et harilikku tuuni ei laadita pardale; see hõlmab nii nuumamist kui ka kasvatamist;

g)

„nuumamine” – hariliku tuuni lühiajaline (tavaliselt 2–6 kuud) sumpadesse paigutamine, et suurendada eelkõige kala rasvasisaldust;

h)

„kasvatamine” – hariliku tuuni paigutamine sumpadesse kauemaks kui aastaks, et suurendada üldbiomassi;

i)

„ümberlaadimine” – kogu või osa kalalaeval oleva hariliku tuuni laadimine sadamas teisele kalalaevale;

j)

„kalatöötlemislaev” – laev, mille pardal läbivad kalatooted enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilutamine, külmutamine ja/või töötlemine;

k)

„sportlik kalapüük” – kalastamine mittekaubanduslikul eesmärgil, milles osalejad kuuluvad vastavasse riiklikku spordiorganisatsiooni või omavad riiklikku spordilitsentsi;

l)

„harrastuskalapüük” – kalastamine mittekaubanduslikul eesmärgil, milles osalejad ei kuulu riiklikku spordiorganisatsiooni ega oma riiklikku spordilitsentsi;

m)

„II ülesanne” – Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) „Atlandi ookeani tuuni ja selle lähiliikide statistika ja proovivõtmise käsiraamatus” (Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish, 3. trükk, ICCAT, 1990) määratletud II ülesanne.

Artikkel 80c

Kvoot

1.   Iga liikmesriik võib jaotada oma hariliku tuuni püügikvoodi oma kalalaevadele ja mõrdadele, millel on lubatud aktiivselt püüda hariliku tuuni.

2.   Liikmesriigi ja konventsiooniosalise kodanike vahelisi eraviisilisi tehinguid kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kasutamiseks kalastamiseks konventsiooniosalise tuunipüügikvoodi raames võib sõlmida ainult asjaomase liikmesriigi loal, kes teavitab sellest komisjoni.

Artikkel 80d

Ühised püügioperatsioonid

1.   Ühe või mitme liikmesriigi lipu all sõitvate laevade hariliku tuuni ühised püügioperatsioonid on lubatud ainult asjaomase lipuliikmesriigi või asjaomaste lipuliikmesriikide nõusolekul.

2.   Loa taotlemise ajal võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, et saada oma ühises püügioperatsioonis osalevalt kalalaevalt üksikasjalikku teavet ühise operatsiooni kestuse, sellega seotud ettevõtjate ning püütud saagi laevade vahel jaotamise süsteemi kohta.

3.   Iga liikmesriik edastab lõikes 2 osutatud teabe komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

2.   JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 80e

Kalapüügi keeluaeg

Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 (4) artiklist 6 on keelatud:

a)

hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel pelaagilise õngepüügiga tegeleva suure, üle 24meetrise kalalaevaga 1. juunist kuni 31. detsembrini 2007, v.a. alal, mille koordinaadid on lääne pool 10° W ja põhja pool 42° N;

b)

hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel seinnoodaga 1. juulist kuni 31. detsembrini 2007;

c)

hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel söödalaevaga 15. novembrist 2007 kuni 15. maini 2008;

d)

hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel pelaagilise püügi traaleriga 15. novembrist 2007 kuni 15. maini 2008.

Artikkel 80f

Lennukite kasutamine

Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 artiklist 6 keelatakse lennukite ja helikopterite kasutamine hariliku tuuni otsimiseks konventsioonialal.

Artikkel 80g

Alammõõt

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 artiklist 8 ja IV lisast on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni alammõõt alates 30. juunist 2007. aastast 30 kg või 115 cm.

2.   Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 80i kohaldamist, kohaldatakse alates 30. juunist 2007 hariliku tuuni (Thunnus thynnus) 8 kg või 75 cm alammõõtu järgmiste harilike tuunide suhtes:

a)

Atlandi ookeani idaosast söödalaevade, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleritega püütud harilik tuun;

b)

Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütud harilik tuun.

3.   XVIa lisa I osas sätestatakse täiendavad eritingimused Atlandi ookeani idaosast söödalaevade, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleritega püütud hariliku tuuni suhtes.

Artikkel 80h

Hariliku tuuni valikuuringu programm

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 artiklist 11 kehtestab iga liikmesriik valikuuringuprogrammi püütud hariliku tuuni koguse hindamiseks suuruse kaupa.

2.   Sumpadest võetakse suuruseproovideks 100 isendit 100 tonni eluskala kohta või 10 % sumbas olevate kalade kogusest. Suuruseproov võetakse pikkuse või kaalu järgi kalakasvanduses saagikogumise ajal ning surnud kaladest nende transportimise ajal vastavalt ICCATi poolt II ülesande raames vastuvõetud aruandemetoodikale.

3.   Kauem kui aasta kasvatatud kalade puhul kehtestatakse lisaproovide võtmise metoodika.

4.   Proovid võetakse saagikogumise ajal juhumeetodil kõigist sumpadest. Eelmisel, 2007. aastal võetud proovide andmed edastatakse ICCATile 31. maiks 2008.

Artikkel 80i

Kaaspüük

1.   Kõikidel harilikku tuuni aktiivselt püüdvatel või mittepüüdvatel laevadel lubatakse kaaspüügina püüda alla 30 kg ja mitte vähem kui 10 kg kaaluvat harilikku tuuni maksimaalselt 8 % ulatuses.

2.   Lõikes 1 nimetatud protsenti arvutatakse kas kõnealuste laevade kogu kaaspüügi alusel püütud kalade arvust hariliku tuuni lossitud kogusaagi kohta või sellega samaväärse massiprotsendi alusel.

3.   Kaaspüügi peab lipuliikmesriigi kvoodist maha arvama. Kaaspüügina püütud surnud kalade vette tagasi laskmine on keelatud ja need arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.

4.   Hariliku tuuni kaaspüügi lossimiste suhtes kohaldatakse artiklit 80n ja artikli 80p lõiget 3.

Artikkel 80j

Harrastuskalapüük

1.   Harrastuskalapüügi ajal on keelatud püüda, hoida pardal, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte tuuni ühe merereisi kohta.

2.   Harrastuskalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3.   Iga liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi andmed ja edastab need komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et maksimaalses ulatuses tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

Artikkel 80k

Sportlik kalapüük

1.   Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sportliku kalapüügi reguleerimiseks, eelkõige kalapüügilubade kaudu.

2.   Sportliku kalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3.   Iga liikmesriik registreerib sportliku kalapüügi andmed ja edastab need komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et maksimaalses ulatuses tagada sportliku kalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

3.   JAGU

Kontrollimeetmed

Artikkel 80l

Hariliku tuuni aktiivse püügi luba omavate laevade register

1.   Iga liikmesriik saadab komisjonile 14. juuniks 2007 elektroonilisel teel kõigi oma lipu all sõitvate kalalaevade nimekirja, kes võivad eripüügiloa alusel aktiivselt Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda.

2.   Komisjon saadab kõnealuse teabe ICCATi täitevsekretariaadile enne 15. juunit 2007, et kanda need laevad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse.

3.   Käesoleva artikli sätetega hõlmatud ning ICCATi registrisse kandmata ühenduse kalalaevad ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, üle viia ega lossida.

4.   Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 80m

Hariliku tuuni püügi luba omavate tuunimõrdade register

1.   Iga liikmesriik saadab komisjonile 14. juuniks 2007 elektroonilisel teel oma nimekirja tuunimõrdadest, millega võidakse eripüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni. Nimekiri sisaldab mõrdade nimesid ja registrinumbreid.

2.   Komisjon saadab kõnealuse nimekirja enne 15. juunit 2007 ICCATi täitevsekretariaadile, et kanda need tuunimõrrad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate tuunimõrdade registrisse.

3.   ICCATi registrisse kandmata ühenduse tuunimõrdadega ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda ega nendega püütud tuune pardale jätta, ümber laadida ega lossida.

4.   Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 80n

Määratud sadamad

1.   Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni mis tahes koguste maha või ümber laadimine artiklis 80l osutatud laevadelt on keelatud mujal kui konventsiooniosaliste ja liikmesriikide poolt määratud sadamates.

2.   Liikmesriigid määravad lossimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus tohib harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

3.   Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile hiljemalt 14. juunil 2007. Komisjon saadab selle teabe ICCATi täitevsekretariaadile enne 15. juunit 2007. Kõigist nimekirja muudatustest teatatakse komisjonile ICCATi täitevsekretariaadile edastamiseks vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Artikkel 80o

Ümberlaadimine

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 11 on hariliku tuuni ümberlaadimine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud, v.a suuri tuune õngega püüdvate laevade puhul, kes tegutsevad vastavalt muudetud ICCATi soovitusele 2005[06], millega kehtestatakse suuri tuune õngega püüdvate laevade ümberlaadimise kava.

2.   Enne mis tahes sadamasse sisenemist esitab vastuvõtva laeva (püügilaev või töötlemislaev) kapten või tema esindaja selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, mille sadamat ta kasutada soovib, vähemalt 48 tundi enne eeldatavat saabumisaega järgmise teabe:

a)

eeldatav saabumisaeg;

b)

pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c)

teave geograafiliste piirkondade kohta, kus ümberlaaditava hariliku tuuni saak püüti;

d)

harilikku tuuni tarniva püügilaeva nimi ja laeva number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris;

e)

vastuvõtva laeva nimi ja number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris;

f)

ümberlaaditava hariliku tuuni kogus tonnides.

3.   Kalapüügilaevad ei tohi teostada ümberlaadimist ilma lipuriigi eelneva loata.

4.   Püügilaeva kapten esitab enne ümberlaadimise alustamist oma lipuriigile järgmise teabe:

a)

ümberlaaditava hariliku tuuni kogused;

b)

ümberlaadimise kuupäev ja sadam;

c)

vastuvõtva laeva nimi, registrinumber ja lipuriik ning laeva number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris;

d)

geograafiline piirkond, kus tuunisaak püüti.

5.   Selle liikmesriigi, kelle sadamas ümberlaadimine toimub, pädev asutus inspekteerib vastuvõtvat laeva selle saabumisel ning kontrollib ümberlaaditavat kaupa ja sellega seotud dokumente.

6.   Ümberlaadimissadama liikmesriigi pädev asutus saadab 48 tunni jooksul pärast ümberlaadimist teate ümberlaadimise kohta püügilaeva lipuriigi pädevale asutusele.

7.   Artiklis 80l osutatud ühenduse laeva kapten täidab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastavad selle oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele. Deklaratsioon esitatakse hiljemalt 15 päeva pärast sadamas toimunud ümberlaadimist vastavalt XVIa lisa III osas kehtestatud vormile.

Artikkel 80p

Dokumenteerimisnõuded

1.   Lisaks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 6 ja 8 nõuete täitmisele sisestab artiklis 80l osutatud ühenduse kalalaeva kapten püügipäevikusse XVIa lisa II osas loetletud teabe.

2.   Artiklis 80l osutatud ühenduse laeva kapten, kes osaleb ühises püügioperatsioonis, märgib püügipäevikusse järgmise lisateabe:

a)

kui saak võetakse pardale või paigutatakse sumpadesse:

—

ühise püügioperatsiooni käigus püütud saagi kuupäev ja kellaaeg;

—

ühise püügioperatsiooni käigus püütud saagi asukoht (pikkus- ja laiuskraad);

—

pardale võetud või sumpadesse paigutatud hariliku tuuni saagi kogus;

—

kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

b)

laevade puhul, mis osalevad ühises püügioperatsioonis, kuid ei osale kala üleviimistoimingutes:

—

ühise püügioperatsiooni kuupäev ja kellaaeg;

—

ühise püügioperatsiooni asukoht (pikkus- ja laiuskraad);

—

teade selle kohta, et kõnealune laev ei ole saaki pardale võtnud ega sumpadesse paigutanud;

—

kalapüügilaeva(de) nimi (nimed) ja rahvusvaheline raadiokutsung (rahvusvahelised raadiokutsungid).

3.   Kui ühises püügioperatsioonis osalev kalalaev teatab oma püügivahenditega püütud hariliku tuuni koguse, märgib laeva kapten iga saagi puhul ära selle, millise laeva (milliste laevade) ja millise lipuriigi (milliste lipuriikide) kvoodist nimetatud saak maha arvestatakse.

4.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab käesoleva määruse artiklis 80l osutatud ühenduse laeva kapten või tema esindaja selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) pädevale asutusele või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega järgmise teabe:

a)

eeldatav saabumisaeg;

b)

pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c)

teave piirkonna kohta, kus saak püüti.

5.   Juhul kui lossimine toimub muu kui lipuliikmesriigi poolt määratud sadamas, saadab selle liikmesriigi pädev asutus 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist teate lossimise kohta laeva lipuriigi pädevale asutusele.

Artikkel 80q

Kontroll sadamas või kasvanduses

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks määratud sadamasse sisenevaid ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse kantud laevu kontrollitakse sadamas.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sumpadesse paigutamiste kontrollimiseks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates nuumamise ja kasvatamisega tegelevates kasvandustes.

3.   Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 2 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus selliste kasvanduste eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

Artikkel 80r

Püügiaruanded

1.   Artiklis 80l osutatud kalalaeva kapten saadab oma lipuliikmesriikide pädevatele asutustele oma laeva püütud hariliku tuuni koguseid käsitlevad püügiaruanded, sealhulgas aruande nullpüügi kohta.

2.   Esimest korda saadetakse nimetatud aruanne hiljemalt kümne päeva jooksul pärast Atlandi ookeani idaossa või Vahemerre saabumist või püügireisi algust. Ühiste kalapüügioperatsioonide puhul märgib püügilaeva kapten iga saagi puhul, millise laeva või laevade puhul arvestatakse saagid lipuriigi (lipuriikide) kvoodist maha.

3.   Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast saadab kalalaeva kapten hariliku tuuni püügikoguste aruanded, sh nullpüügiaruanded iga viie päeva kohta.

4.   Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruanded elektroonilisel teel või muul viisil komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

5.   Liikmesriigid teatavad enne iga kuu viieteistkümnendat kuupäeva komisjonile elektroonilisel kujul Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni kogused, mis on nende lipu all sõitvate laevade poolt lossitud, ümberlaaditud, püütud või sumpadesse paigutatud eelmise kuu jooksul.

Artikkel 80s

Ristkontroll

1.   Liikmesriigid kontrollivad, sh laevaseiresüsteemi andmete abil, püügipäevikute täitmist ning püügipäevikutes, üleviimise või ümberlaadimise dokumentides ja püügidokumentides registreeritud asjakohast teavet.

2.   Liikmesriigid võrdlevad kõigi lossimiste, ümberlaadimiste või sumpadesse paigutamiste puhul halduslikku ristkontrolli käigus laevade püügipäevikutes või ümberlaadimisdeklaratsioonides ning lossimisdeklaratsioonides või sumpadesse paigutamise deklaratsioonides liikide kaupa esitatud koguseid ja mis tahes muudes asjakohastes dokumentides, näiteks arvetes ja/või müügiteatistes esitatud koguseid.

Artikkel 80t

Sumpadesse paigutamine

1.   Liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, esitab liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle lipu all sõitvad laevad tuuni püüdsid ning komisjonile ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamist vaatleja poolt valideeritud aruande sumpadesse paigutamise kohta. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. Nimetatud aruanne sisaldab määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklis 4b osutatud puuripanemise deklaratsioonis sisalduvat teavet.

2.   Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus selliste kasvanduste eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

3.   Enne mis tahes üleviimist teatab nuumamise või kasvatamisega tegeleva kasvanduse liikmesriigi pädev asutus püügilaeva lipuliikmesriigile või lippu kandvale konventsiooniosalisele oma lipu all sõitvate kalalaevade püütud koguste sumpadesse paigutamisest.

Püügilaeva lipuliikmesriik taotleb nuumamise või kasvatamisega tegeleva kasvanduse liikmesriigi pädevalt asutuselt saagi konfiskeerimist ja kala merre tagasilaskmist, juhul kui ta leiab pärast kõnealuse teabega tutvumist, et:

a)

kalalaeval, kes teatas kalapüügist, ei olnud sumpadesse paigutatud hariliku tuuni jaoks piisavalt kvooti;

b)

kalakogusest ei ole nõuetekohaselt teavitatud ning seda ei ole arvesse võetud mis tahes kohaldatava kvoodi arvutamisel;

c)

kalalaeval, kes teatas kalapüügist, ei ole luba püüda harilikku tuuni.

4.   Ühenduse kalalaeva kapten täidab hiljemalt 15 päeva pärast üleviimist vedurpuksiiridele või sumpadesse paigutamist üleviimisdeklaratsiooni vastavalt XVIa lisa III osas kehtestatud vormile ja saadab selle lipuliikmesriigile või lippu kandvale konventsiooniosalisele. Üleviimisdeklaratsioon on üleviidavale kalale sumpadesse transportimise ajal lisatud.

Artikkel 80u

Mõrrapüük

1.   Pärast iga tuunimõrraga püüki märgitakse iga mõrra saak üles ning sellekohane teave edastatakse püügiaruandes elektroonilisel teel või muul viisil 48 tunni jooksul pärast igat püüki selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on mõrra asukoht.

2.   Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruande elektroonilisel teel komisjonile. Komisjon edastab teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 80v

Vaatlusprogramm

1.   Iga liikmesriik tagab vaatleja olemasolu talle kuuluvatel üle 15 meetri pikkustel kalalaevadel vähemalt:

a)

20 % aktiivsetest seineritest. Ühiste püügioperatsioonide puhul viibib vaatleja püügi ajal kohal;

b)

20 % aktiivsetest pelaagilise püügi traaleritest;

c)

20 % aktiivsetest õngepüügilaevadest;

d)

20 % aktiivsetest söödalaevadest;

e)

100 % tuunimõrdadest saagi kogumise ajal.

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

a)

kontrollida laeva vastavust käesolevale peatükile;

b)

dokumenteerida kalastustegevus ja koostada selle kohta aruanne;

c)

vaadelda ja hinnata saaki ning kontrollida püügipäevikusse tehtud kandeid;

d)

teha kindlaks ja märkida üles laevad, mis võivad tegeleda kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitsemeetmetega.

Lisaks sellele teeb vaatleja teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotlusel ICCATi poolt määratletud II ülesande andmeid vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.

2.   Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, tagab vaatleja kohaloleku hariliku tuuni sumpadesse paigutamise ja kasvandusest saagi kogumise ajal.

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

a)

jälgida kasvanduses toimuvat ja teostada järelevalvet määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklite 4a, 4b ja 4c nõuetele vastavuse üle;

b)

valideerida artiklis 80t nimetatud sumpadesse paigutamise aruandeid;

c)

teha teadustööd, näiteks võtta Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni poolt nõutavaid proove vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.

Artikkel 80w

Rahastamine

Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütava hariliku tuuni suhtes võetavad erimeetmeid loetakse taastamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 tähenduses üksnes rahastamise eesmärgil ning need on abikõlblikud saama toetust Euroopa Kalandusfondist 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a alapunkti i kohaselt. (5)

Artikkel 80x

Turumeetmed

1.   Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni ühendusesisene kaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, millega ei ole kaasas käesolevas peatükis nõutud täpset, täielikku ja valideeritud dokumentatsiooni, on keelatud.

2.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, töötlemine, eksport, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud nende kalalaevade puhul, kelle lipuriigil ei ole kõnealuse hariliku tuuni püügiks ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti, püügilimiiti või püügikoormuse piiranguid või kelle lipuriigi püügivõimalused on ammendatud.

3.   Ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, töötlemine ja eksport nuumamise või kasvatamisega tegelevast kasvandusest, mis ei vasta ICCATi hariliku tuuni kasvatamist käsitlevale soovitusele 2006[7], on keelatud.

Artikkel 80y

Ümberarvestustegurid

Töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse kogumassi arvutamiseks kohaldatakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee poolt vastu võetud ümberarvestustegureid.

Artikkel 80z

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

1.   Ühenduses kohaldatakse ICCATi neljandal korralisel koosolekul (1975. aasta novembris Madridis) vastu võetud ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava. Kava tekst on esitatud XVIa lisa IV osas.

2.   Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, peavad määrama inspektorid, kes teostavad kontrolle merel.

3.   Komisjon või selle poolt määratud asutus võib määrata kava elluviimiseks ühenduse inspektoreid.

4.   Komisjon või selle poolt määratud asutus koordineerib ühenduse järelevalve- ja inspekteerimistegevust. Sel eesmärgil võib ta koostada asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad ühendusel täita kõnealusest kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle laevad tegelevad hariliku tuuni püügiga, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nende programmide rakendamist eelkõige vajaliku inim- ja materiaalse ressursi ning nende kasutamise aegade ja piirkondade osas.

5.   Liikmesriigid teatavad 14. juuniks 2007 komisjonile inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda nad kavatsevad määrata järgmisel aastal kava ellu viima. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega esialgse kava ühenduse osalemise kohta kava elluviimises 2007. aastal ning saadab selle ICCATi sekretariaadile ja liikmesriikidele.”

2.

I D lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

3.

Käesoleva määruse II lisa tekst lisatakse XVIa lisana.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 11. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

H. SEEHOFER

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 444/2007 (ELT L 106, 24.4.2007, lk 22).

(3)  EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

(4)  ELT L 123, 12.5.2007, lk 3.

(5)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 41/2007 I D lisas asendatakse Atlandi ookeanis 45° läänepikkusest ida poole jääva ja Vahemere püügipiirkonna harilikku tuuni käsitlev kanne järgmisega:

Liik

:

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Piirkond

:

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri

BFT/AE045W

„Küpros

154,68

 

Kreeka

287,23

 

Hispaania

5 568,21

 

Prantsusmaa

5 493,65

 

Itaalia

4 336,31

 

Malta

355,59

 

Portugal

523,88

 

Kõik liikmesriigid

60 (1)

 

EÜ

16 779,55

 

Lubatud kogupüük

29 500

 

(1)  V.a Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.”

II LISA

Määrusele (EÜ) nr 41/2007 lisatakse järgmine lisa:

„XVIa LISA

ICCATI HARILIKU TUUNI VARUDE TAASTAMISKAVA

I   osa

Atlandi ookeani idaosas söödalaeva, veoõnge ja pelaagilise püügi traaleriga kalastamise suhtes kohaldatavad eritingimused

1.

Iga liikmesriik piirab oma hariliku tuuni püügi luba omavate söödalaevade või veoõngedega laevade maksimumarvu 2006. aastal hariliku tuuni sihtpüügiga tegelenud laevade arvuga.

2.

Iga liikmesriik piirab oma hariliku tuuni kaaspüügi luba omavate pelaagilise püügi traalerite arvu.

3.

Liikmesriigid esitavad 30. juuniks 2007 komisjonile punktide 1 ja 2 kohaselt määratud kalalaevade arvu. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

4.

a)

Iga liikmesriik tagab, et punktides 1 ja 2 osutatud laevad, kellel on eripüügiluba, kantakse nimekirja, mis sisaldab iga laeva nime ja komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta). (1)

b)

Iga liikmesriik saadab komisjonile alapunktis a osutatud nimekirja ja kõik selle muudatused elektroonilisel kujul.

c)

Punkti 4 alapunktis a osutatud nimekirja muudatused edastatakse komisjonile vähemalt viis päeva enne seda, kui uus, nimekirja lisatud laev saabub Atlandi ookeani idaossa. Komisjon edastab muudatused kohe ICCATi sekretariaadile.

5.

Kuni 10% ühenduse hariliku tuuni püügikvoodist jaotatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud püügiloaga laevade vahel, kusjuures alla 17meetrise üldpikkusega söödalaevad võivad püüda maksimaalselt 200 tonni vähemalt 6,4 kg kaaluvat või 70 cm pikkust harilikku tuuni.

6.

Kuni 2 % ühenduse hariliku tuuni püügikvoodist võib jaotada rannalähedaseks värske kala püügiks.

7.

a)

Käesoleva lisa punktides 1 ja 2 osutatud laevadelt ei tohi lossida ega ümber laadida Atlandi ookeani idaosast püütud hariliku tuuni mis tahes kogust mujal kui liikmesriikide või konventsiooniosaliste määratud sadamates.

b)

Liikmesriigid määravad lossimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus on lubatud harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

c)

Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile hiljemalt 1. juulil 2007. Komisjon saadab selle nimekirja enne 30. juunit 2007 ICCATi täitevsekretariaadile. Kõigist nimekirja muudatustest teatatakse komisjonile ICCATi täitevsekretariaadile edastamiseks vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

8.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab punktis 1 või 2 nimetatud ühenduse laeva kapten või tema esindaja selle liikmesriigi pädevale asutusele (kaasa arvatud oma lipuriigi pädevale asutusele) või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega järgmise teabe:

a)

eeldatav saabumisaeg;

b)

pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c)

teave piirkonna kohta, kus saak püüti.

9.

Iga liikmesriik rakendab püügiaruandluse süsteemi, mis tagab tõhusa järelevalve iga laeva kvoodi kasutamise üle.

10.

Harilikku tuuni tohib turustusviisist olenemata lõpptarbijale jaemüügiks pakkuda ainult siis, kui asjaomases märgistuses või etiketil esitatakse:

a)

liik ja kasutatud püügivahendid;

b)

püügipiirkond ja -kuupäev.

11.

Alates 1. juulist 2007 rakendavad liikmesriigid, kelle söödalaevadel on lubatud Atlandi ookeani idaosas harilikku tuuni püüda, järgmisi sabasildiga seotud nõudeid:

a)

igale harilikule tuunile peab kohe pärast mahalaadimist kinnitama sabasildi;

b)

igal sabasildil on kordumatu identifitseerimisnumber ja see on kantud harilikku tuuni käsitlevatesse statistilistesse dokumentidesse ja märgitud mis tahes tuuni sisaldavale pakendile.

II   osa

Nõuded püügipäeviku kohta

Miinimumnõuded püügipäeviku kohta:

1)

püügipäeviku lehed peavad olema nummerdatud;

2)

püügipäevikut peab täitma iga päev (keskööl) või enne sadamasse saabumist;

3)

püügipäevikut peab täitma merel tehtavate kontrollide korral;

4)

üks eksemplar igast püügipäeviku lehest peab jääma püügipäevikusse;

5)

püügipäevik peab sisaldama andmeid ühe tegevusaasta kohta.

Püügipäevikusse kantav minimaalne standardteave:

1)

kapteni nimi ja aadress;

2)

sadamad koos väljumis- ja saabumiskuupäevadega;

3)

laeva nimi, registrinumber, ICCATi number ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (võimaluse korral). Ühiste püügioperatsioonide korral kõigi osalevate laevade nimed, registrinumbrid, ICCATi numbrid ja IMO numbrid (võimaluse korral).

4)

püügivahendid:

a)

tüübi FAO kood;

b)

mõõtmed (pikkus, võrgusilma suurus, õngekonksude arv, …);

5)

merel tehtavad toimingud (vähemalt) ühe lausega iga püügipäeva kohta, sh järgmine teave:

a)

tegevus (kalapüük, aurutamine, …);

b)

asukoht: täpne asukoht (kraadides ja minutites) päevade kaupa, mis märgitakse iga püügi kohta või keskpäeval, kui selle päeva jooksul kalu ei püütud;

c)

teave saagi kohta;

6)

liigi määratlus:

a)

FAO koodi järgi;

b)

kogumass kilogrammides päeva kohta;

7)

kapteni allkiri;

8)

vaatleja allkiri (võimaluse korral);

9)

kaalumisviis: hinnang, kaalumine pardal;

10)

püügipäevikusse kantakse kala ekvivalentne eluskaal ja märgitakse hindamisel kasutatud ümberarvestustegurid.

Miinimumteave lossimise, ümberlaadimise ja üleviimise puhul:

1)

lossimis-, ümberlaadimis- või üleviimissadamad koos kuupäevadega;

2)

tooted

a)

tutvustus;

b)

kalade või kastide arv ja kogus kilogrammides;

3)

kapteni või laeva agendi allkiri.

III   osa

ICCATi üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsioon

Image

Eluskalade ümberlaadimisel märkida ühikute arv ja eluskaal.

Image

Kohustused üleviimise või ümberlaadimise korral:

1)

vastuvõtvale puksiir-, töötlemis- või transpordilaevale peab esitama üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali;

2)

üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni koopiat peab hoidma vastav kalapüügilaev;

3)

edasisi üleviimisi või ümberlaadimisi tehakse laeval tegutseda lubava asjaomase konventsiooniosalise loal;

4)

vastuvõttev laev, kelle valduses kala on, peab üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali alles hoidma kasvanduseni või lossimiskohani;

5)

üleviimine või ümberlaadimine kantakse iga asjaomase laeva püügipäevikusse.

IV   osa

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

ICCATi komisjon leppis oma neljandal korralisel koosolekul (Madrid, november 1975) kokku järgmises.

Vastavalt konventsiooni artikli IX lõikele 3 soovitab ICCATi komisjon konventsiooni ja sellest tulenevate meetmete kohaldamise tagamiseks järgmise rahvusvahelise kontrolli korra kehtestamist väljaspool riikide jurisdiktsiooni jäävate vete üle:

1)

kontrolli teostavad konventsiooniosaliste riikide valitsuste kalanduskontrollitalituste inspektorid. Komisjonile teatatakse selleks valitsuste poolt määratud inspektorite nimed;

2)

laevadel, mille pardal on inspektorid, heisatakse ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud erilipp või -vimpel näitamaks, et inspektor teostab rahvusvahelist kontrolli. Selliselt kasutatavate laevade, mis võivad olla spetsiaalsed inspekteerimislaevad või kalalaevad, nimed teatatakse ICCATi komisjonile esimesel võimalusel;

3)

iga inspektor kannab kaasas lipuriigi ametiasutuste poolt ICCATi komisjoni kinnitatud vormis välja antud isikut tõendavat dokumenti, mis antakse talle ametisse määramisel ja kus on kirjas, et tal on volitused tegutseda ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud korras;

4)

vastavalt punktis 9 kokkulepitud korrale peatub riikide jurisdiktsiooni alt välja jäävates konventsiooni alla kuuluvates vetes parasjagu tuuni või selle lähiliikide püüdmiseks kasutatav laev, kui ta on saanud inspektorit transportivalt laevalt vastava signaali, mis on edastatud rahvusvahelises signalisatsioonikoodis, välja arvatud kalastamise ajal, mille puhul ta peatub kohe pärast kalastamise lõpetamist. Laeva kapten (2) peab inspektori, kellel võib kaasas olla tunnistaja, pardale lubama. Kapten võimaldab inspektoril kontrollida kalasaaki, püügivahendeid ja kõiki asjakohaseid dokumente nii, nagu inspektor peab asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovituste järgimise kontrollimiseks vajalikuks, ning inspektor võib küsida mis tahes selgitusi, mida ta peab vajalikuks;

5)

laeva pardale minnes esitab inspektor eespool punktis 3 kirjeldatud dokumendi. Inspekteerimisi viiakse läbi nii, et kontrollimine tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja ebameeldivusi ning et oleks välditud kala kvaliteedi halvenemine. Inspektor piirdub oma küsitlustes faktide kindlakstegemisega seoses asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovituste järgimisega. Kontrolli käigus võib inspektor küsida kaptenilt mis tahes abi. Ta koostab oma kontrolli kohta ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud vormis inspekteerimisakti. Inspektor allkirjastab akti laeva kapteni juuresolekul, kes võib aktile lisada või on lisanud mis tahes märkusi, mida ta peab vajalikuks, ning kes peab neile märkustele alla kirjutama. Nimetatud akti koopiad antakse laeva kaptenile ja inspektori päritoluriigile, kes edastab need laeva lipuriigi asjaomastele asutustele ja ICCATi komisjonile. Komisjoni soovituste rikkumise avastamisel peaks inspektor võimaluse korral teavitama ka lipuriigi pädevaid asutusi, ning teatama sellest ICCATi komisjonile ning teadaolevalt läheduses viibivatele lipuriigi inspekteerimislaevadele;

6)

inspektori takistamist või tema juhiste täitmatajätmist käsitleb laeva lipuriik nii, nagu oleks takistatud lipuriigi inspektorit või jäetud täitmata viimase juhised;

7)

inspektorid täidavad oma kohustusi vastavalt kavas sätestatud eeskirjadele, kuid jäävad oma riikide asutuste kontrolli alla ja vastutavad nende ees;

8)

konventsiooniosaliste valitsused võtavad arvesse ja rakendavad meetmeid välisriigi inspektorite aktide põhjal vastavalt käesolevale kavale ja kooskõlas oma riigi õigusaktidega samal alusel kui oma inspektorite aktide puhul. Käesoleva lõike sätted ei kohusta konventsiooniosalise valitsust andma välisriigi inspektori aktile tõendina kõrgemat väärtust kui sellel oleks inspektori päritoluriigis. Konventsiooniosaliste valitsused teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muid menetlusi inspektori poolt käesoleva korra kohaselt esitatud akti alusel;

9)

i)

konventsiooniosaliste valitsused teatavad iga aasta 1. märtsiks ICCATi komisjonile käesolevas kavas osalemise esialgsed plaanid järgmiseks aastaks ning ICCATi komisjon võib anda konventsiooniosaliste valitsustele soovitusi riikide tegevuse koordineerimiseks selles valdkonnas, sealhulgas inspektorite arvu ja neid transportivate laevade arvu osas;

ii)

konventsiooniosaliste valitsused kohaldavad käesolevas soovituses kehtestatud korda ja osalemise kavasid, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti; niisugusest kokkuleppest teatatakse ICCATi komisjonile. Kava rakendamine mis tahes kahe konventsiooniosalise valitsuse poolt peatatakse siiski kuni kokkuleppe sõlmimiseni, kui üks pooltest on sellest ICCATi komisjonile teatanud;

10)

i)

püügivahendeid kontrollitakse vastavalt alapiirkonnas kehtivatele õigusnormidele, kus kontrolli teostatakse. Inspektor märgib akti rikkumise laadi;

ii)

inspektoril on õigus kontrollida kõiki kasutuses olevaid või tekil olevaid kasutusvalmis püügivahendeid;

11)

inspektor kinnitab ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud identifitseerimistähise igale kontrollitud püügivahendile, mis näib olevat vastuolus kontrollitava laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovitustega, ning märgib selle fakti oma akti;

12)

inspektor võib pildistada püügivahendeid nii, et oleks näha need osad, mis tema arvates on vastuolus kehtiva määrusega, ning pildistatud esemed tuleks aktis loetleda ja fotode koopiad lisada lipuriigile saadetavale aruandele;

13)

inspektoril on ICCATi komisjoni kehtestatud tingimustel õigus uurida kalasaaki, et teha kindlaks, kas järgitakse ICCATi komisjoni soovitusi. Ta edastab oma tähelepanekud kontrollitava laeva lipuriigi asutustele niipea kui võimalik. (Kahe aasta aruanne 1974–1975, II osa).

Märkused

Lepiti kokku, et rahvusvahelise inspekteerimiskava jõustumiskuupäev lükatakse edasi, kuni ICCATi komisjon otsustab teisiti.

ICCATi vimpel:

Image”

.

(1)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

(2)  Kapten on isik, kes juhib laeva.