11.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 122/7

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 509/2007,

7. mai 2007,

millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hiljutised teadussoovitused on viidanud sellele, et merikeelevarud ICESi rajoonis VIIe on kalapüügi tõttu ilmutanud suremusenäitajaid, mis on kahandanud suguküpsete kalade hulga meres piirini, kus kalavarud ei pruugi olla suutelised taastootmiseks ja neid varusid ähvardab seega hävimine.

(2)	Tuleb võtta meetmed La Manche’i lääneosa merikeelevarude majandamise mitmeaastase kava kehtestamiseks.

(3)	Kava eesmärk on tagada La Manche’i lääneosa merikeelevarude kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes.

(4)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) nähakse muu hulgas ette, et selle eesmärgi saavutamiseks kohaldab ühendus varude kaitseks ja säilitamiseks kavandatud meetmete võtmisel ettevaatusprintsiipi, et sätestada varude säästev kasutamine ning vähendada kalanduse mõju mere ökosüsteemidele. Ühendus seab eesmärgiks ökosüsteemipõhise lähenemisviisi järkjärgulise rakendamise kalavarude majandamisel ning aitab kaasa tõhusale püügitegevusele majanduslikult elujõulises ja konkurentsivõimelises kalanduses, mis tagab rahuldava elatustaseme ja võtab arvesse tarbijate huve.

(5)	Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb La Manche’i lääneosa merikeelevarud taastada bioloogiliselt turvalise piirini, vähendades kalastussuremust, ning neid tuleb majandada selliselt, et säilitatakse varude taastootmisvõime ja pikas perspektiivis saavutatakse suur saak.

(6)	Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee on soovitanud, et kalastussuremuse määra 0,27 korral saaks pikemas perspektiivis suuri saake ja saavutataks kalavarude taastootmisvõime kahanemise madal risk.

(7)	Sellist kalastussuremuse kontrolli on võimalik saavutada asjakohase meetodi sisseviimisega lubatud kogupüügi (TAC) taseme kehtestamiseks ja sellise süsteemi loomisega, mille puhul nende varude püügikoormus oleks piiratud tasemega, mille juures lubatud kogupüüki tõenäoliselt ei ületata.

(8)	Lisaks nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (3) sätestatuile on vaja rakendada täiendavad kontrollimeetmed, et tagada vastavus käesolevas määruses kehtestatud meetmetega.

(9)	Esimeses etapis, aastatel 2007, 2008 ja 2009, käsitatakse mitmeaastast kava taastamiskavana ning seejärel majandamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklite 5 ja 6 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA EESMÄRGID

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude (edaspidi “La Manche’i lääneosa merikeel”) säästva kasutamise mitmeaastane kava.

2. Käesolevas määruses tähendab La Manche’i lääneosa merepiirkonda, mille Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on piiritlenud rajoonina VIIe.

Artikkel 2

Eesmärk

1. Mitmeaastase kavaga tagatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästlik kasutamine.

2. Nimetatud eesmärgini jõutakse juhul, kui asjaomastes vanuserühmades saavutatakse ja säilitatakse kalastussuremus 0,27.

II PEATÜKK

LUBATUD KOGUPÜÜK

Artikkel 3

Lubatud kogupüügi määramise menetlus

1. Aastateks 2007, 2008 ja 2009 otsustab nõukogu igal aastal kvalifitseeritud häälteenamusega La Manche’i lääneosa merikeele lubatud kogupüüki käsitleva komisjoni ettepaneku alusel taseme, mis vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) teadushinnangule on kahe järgneva seas kõrgem:

a)	TAC, mille kohaldamine viiks STECFi viimase hinnangu kohaselt kalastussuremuse 20 % vähenemiseni 2007. aastal võrreldes aastate 2003, 2004 ja 2005 keskmise kalastussuremusega;

b)	TAC, mille kohaldamine viiks artikli 2 lõikes 2 sätestatud kalastussuremuseni.

2. Aastateks 2010, 2011 ja 2012 otsustab nõukogu igal aastal kvalifitseeritud häälteenamusega La Manche’i lääneosa merikeele lubatud kogupüüki käsitleva komisjoni ettepaneku alusel taseme, mis vastavalt STECFi teaduslikule hinnangule on kahe järgneva seas kõrgem:

a)	TAC, mille kohaldamine viiks STECFi viimase hinnangu kohaselt kalastussuremuse 15 % vähenemiseni 2010. aastal võrreldes aastate 2007, 2008 ja 2009 keskmise kalastussuremusega;

b)	TAC, mille kohaldamine viiks artikli 2 lõikes 2 sätestatud kalastussuremuseni.

3. Aastaks 2013 ja järgnevateks aastateks otsustab nõukogu igal aastal kvalifitseeritud häälteenamusega La Manche’i lääneosa merikeele lubatud kogupüüki käsitleva komisjoni ettepaneku alusel taseme, mis vastavalt STECFi teadushinnangule viib kalastussuremuse artikli 2 lõikes 2 sätestatud tasemeni.

4. Olenemata lõikest 3, kui STECFi arvamuse kohaselt ei ole artikli 2 lõikes 2 sätestatud kalastussuremust 31. detsembriks 2012 saavutatud, kohaldatakse mutatis mutandis lõiget 2 aastate 2013, 2014 ja 2015 suhtes ning lõiget 3 mutatis mutandis alates aastast 2016.

Artikkel 4

TACi kõikumise piirangud

Alates käesoleva määruse esimesest kohaldamisaastast kehtivad järgmised eeskirjad:

a)	kui artikli 3 kohaldamise tulemuseks oleks TAC, mis ületab eelneva aasta TACi enam kui 15 %, võtab nõukogu vastu TACi, mis ei ole eelneva aasta TACist enam kui 15 % suurem;

b)	kui artikli 3 kohaldamise tulemuseks oleks TAC, mis on eelneva aasta TACist enam kui 15 % väiksem, võtab nõukogu vastu TACi, mis ei ole eelneva aasta TACist enam kui 15 % väiksem.

III PEATÜKK

PÜÜGIKOORMUSE PIIRAMINE

Artikkel 5

Püügikoormuse piiramine

1. II peatükis osutatud TACe täiendatakse püügikoormuse piiramise süsteemiga, mis põhineb geograafilistel aladel, püügivahendite rühmadel ja selliste püügivõimaluste kasutamisega seotud tingimustel, mis on sätestatud nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 41/2007 IIc lisas (millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes). (4)

2. Nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal maksimaalse merepäevade arvu La Manche’i lääneosas asuvate laevade suhtes, mis kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ja La Manche’i lääneosas asuvate laevade suhtes, mis kasutavad passiivpüüniseid, mille võrgusilma suurus on alla 220 mm.

3. Lõikes 2 osutatud maksimaalset merepäevade arvu kohandatakse samal määral nagu kohandatakse kalastussuremust vastavalt artiklile 3.

4. Olenemata lõikest 3 säilitatakse 2008. ja 2009. aastal kehtestatav püügikoormus samal tasemel, mis on kehtestatud aastaks 2007.

IV PEATÜKK

SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 6

Lubatud kõikumine

Erandina komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83 (milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad) (5) artikli 5 lõikest 2 võib laeva pardal hoitavate La Manche’i lääneosa merikeele hinnanguliste koguste eluskaal kilogrammides erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8 %. Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud ümberarvestuskoefitsienti, kohaldatakse laeva lipuliikmesriigi vastuvõetud ümberarvestuskoefitsienti.

Artikkel 7

Etteteatamine

Ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja, kes on viibinud La Manche’i lääneosas ja soovib ümber laadida pardal hoitavat merikeele kogust või lossida seda kolmanda riigi sadamas või lossimiskohas, edastab lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist või lossimist kolmandas riigis järgmise teabe:

a)	sadama või lossimiskoha nimi;

b)	eeldatav sadamasse või lossimiskohta saabumise aeg;

c)	iga sellise liigi kogused eluskaalu kilogrammides, mida on pardal üle 50 kg.

Artikkel 8

Hariliku merikeele eraldi ladustamine

1. Ühenduse kalalaeva pardal ei tohi üheski konteineris hoida ükskõik milliseid hariliku merikeele koguseid segamini muud liiki mereorganismidega.

2. Ühenduse kalalaevade kaptenid annavad liikmesriikide inspektoritele abi, mis võimaldab teostada püügipäevikusse kantud koguste ning pardal hoitava hariliku merikeele saagi ristkontrollimist.

Artikkel 9

Hariliku merikeele vedu

1. Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõiki 300 kg ületavaid hariliku merikeele koguseid, mis on püütud La Manche’i lääneosas ning mida esmakordselt lossitakse vastavas liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi transportimist kontrolöride juuresolekul kaaluda.

2. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditavatele hariliku merikeele kogustele, mis on suuremad kui 300 kg, lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikega 1 ettenähtud deklaratsioonist, mis käsitleb transporditava merikeele koguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

Artikkel 10

Eri järelevalveprogramm

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c lõikest 1 võib kõnealuste merikeelevarude seire eriprogramm kesta kauem kui kaks aastat.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Majandamismeetmete hindamine

Käesoleva määruse kohaldamise kolmandal aastal ning igal järgneval kolmandal aastal küsib komisjon STECF-lt teaduslikku nõu majandamiskava eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kohta.

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete kohta ning nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega artiklis 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks vajalike alternatiivsete meetmete üle. Eelkõige võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist artikli 2 lõikes 2 sätestatud kalastussuremuse määra muuta.

Artikkel 12

Eriasjaolud

Juhul kui STECFi arvamuse kohaselt La Manche’i lääneosa merikeele kudekarja paljunemisvõime väheneb, teeb nõukogu komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse artiklites 3 ja 4 sätestatud TACi tasemest madalama taseme kehtestamise kohta ning püügikoormuse kontrollimeetmete kohta, mis ei ole sätestatud artiklis 5.

Artikkel 13

Euroopa Kalandusfond

Vastavalt artikli 3 lõikele 1 käsitatakse aastatel 2007, 2008 ja 2009 mitmeaastast kava taastamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses ning määruse (EÜ) nr 1198/2006 (6) artikli 21 punkti a alapunkti i kohaldamisel. Seejärel käsitatakse mitmeaastast kava majandamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 6 tähenduses ning määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a alapunkti iv kohaldamisel.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

H. SEEHOFER

(1) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 495.

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(4) ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on muudetud komisoni määrusega (EÜ) nr 444/2007 (ELT L 106, 24.4.2007, lk 22).

(5) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

(6) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.