1.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 63/24

KOMISJONI DIREKTIIV 2007/10/EÜ,

21. veebruar 2007,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/119/EMÜ II lisa seoses sigade vesikulaarhaiguse puhangu järel ohustatud tsoonis võetavate meetmetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 92/119/EMÜ sätestatakse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks. Sigade vesikulaarhaiguse erisätted on kehtestatud nimetatud direktiivi II lisas.

(2)	Kuna nõukogu direktiivid 72/461/EMÜ (3) ja 80/215/EMÜ (4) on alates 1. jaanuarist 2006 kehtetuks tunnistatud, tuleb direktiivis 92/119/EMÜ sisalduvad viited neile direktiividele asendada viidetega direktiivi 2002/99/EÜ II ja III lisale.

(3)

Kui sigade vesikulaarhaiguse alane terviseohutus seda võimaldab, tuleb leida konkreetsed lahendused seoses liha märgistamise ja edasise kasutamisega ning töödeldud toodete sihtkohaga, tingimusel et see ei vähenda sigade vesikulaarhaiguse vastase kaitstuse taset ühendusesiseses ega rahvusvahelises kaubanduses.

(4)

Teatavad liikmesriigid on teavitanud komisjoni, et tootmisharu ettevõtted ja kliendid pole rahul direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatud identifitseerimismärgiga [varem “tunnusmärk”]. Seega tuleks kehtestada alternatiivne identifitseerimismärk, mida liikmesriigid võivad soovi korral kasutada. Siiski on kontrollimise seisukohalt oluline, et liikmesriigid teavitaksid eelnevalt komisjoni, kui nad kavatsevad sigade vesikulaarhaiguse puhangu korral kasutada alternatiivset identifitseerimismärki.

(5)

Käesoleva direktiiviga kehtestatav alternatiivne identifitseerimismärk peab olema selgelt eristatav teistest sealiha märgistamiseks kasutatavatest identifitseerimismärkidest, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (5) või komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2076/2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 (6).

(6)

Erinevalt direktiivi 92/119/EMÜ artikli 13 üldsätetest ei lubata kõnealuse direktiivi II lisa sigade vesikulaarhaigust käsitlevates erisätetes loomade väljaviimist ohustatud tsoonis asuvas majandist juhul, kui väljaviimise keeldu kohaldatakse edasiste taudijuhtumite puhkemise tõttu kauem kui 30 päeva. Seetõttu on asjakohane ette näha erand majandite puhul, kus loomade pidamine üle 30 päeva võib tekitada probleeme.

(7)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 92/119/EMÜ II lisa 7. jagu muudetakse järgmiselt:

(1)

Punkti 2 muudetakse järgmiselt:

punkt g asendatakse järgmisega:

“g)

punkti f alapunktis i osutatud sigade liha

i)	ei satu ühendusesisesesse ega rahvusvahelisse kaubandusse ning see tähistatakse värske liha tervisemärgiga, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 2002/99/EÜ II lisa (7);

ii)

omandatakse, tükeldatakse, veetakse ja säilitatakse ühendusesisesesse ja rahvusvahelisse kaubandusse suunatavast lihast eraldi ning seda liha kasutatakse nii, et see ei satuks ühendusesiseseks või rahvusvaheliseks kaubanduseks ette nähtud lihatoodete hulka, välja arvatud juhul, kui seda on töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ III lisas sätestatud viisil;

lisatakse punkt h:

“h)

erandina punktist g võivad liikmesriigid kasutada punkti f alapunktis i osutatud sigade liha puhul direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatust erinevat identifitseerimismärki, tingimusel et see on selgelt eristatav teistest sealiha märgistamiseks kasutatavatest identifitseerimismärkidest, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004 (8) või komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (9);

liikmesriigid, kes otsustavad kasutada alternatiivset identifitseerimismärki, teatavad sellest komisjonile toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames;

ii)

alapunkti i täitmise tagamiseks peab kõnealune identifitseerimismärk olema loetav ja kustumatu, selle tähed kergesti eristatavad. Identifitseerimismärk peab olema järgmise kujuga ja sisaldama järgmisi elemente:

XY tähistab määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jao B osa punktis 6 sätestatud asjaomase riigi koodi.

1234 tähistab määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jao B osa punktis 7 osutatud ettevõtte loa numbrit.

(2)

Lisatakse punkt 5:

“5.

Kui punkti 2 alapunktiga f ette nähtud keeldu kohaldatakse edasiste taudijuhtumite puhkemise tõttu kauem kui 30 päeva ning selle tulemusel tekib loomade pidamisega probleeme, võib pädev asutus omaniku põhjendatud taotluse korral ja tingimusel, et riiklik veterinaararst on asjaolusid kontrollinud, lubada loomade väljaviimist ohustatud tsoonis asuvast majandist. Punkti 2 alapunkte f ja h kohaldatakse mutatis mutandis.”

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2008. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(2) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(3) EÜT L 302, 31.12.1972, lk 24. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(4) EÜT L 47, 21.2.1980. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud direktiiviga 2004/41/EÜ.

(5) ELT L 139, 30.4.2004, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(6) ELT L 338, 22.12.2005, lk 83.

(7) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.”

(8) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(9) ELT L 338, 22.12.2005, lk 83.”