25.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 108/1

(1)

Ühenduse eri piirkondade mitmekesisust arvesse võttes, peab ühenduse keskkonnapoliitika eesmärgiks olema kaitstuse kõrge tase. Peale selle on teavet, sealhulgas ruumiandmeid vaja selleks, et kavandada ja rakendada kõnealust poliitikat ja muid ühenduse poliitikaid, millesse kooskõlas asutamislepingu artikliga 6 tuleb integreerida keskkonnakaitse nõuded. Selle tagamiseks on vaja kehtestada meede teabe pakkujate ja kasutajate tegevuse koordineerimiseks, et oleks võimalik kombineerida eri sektoritest pärit teadmisi ja andmeid.

(2)

Kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, (3) nõutakse, et ühenduse keskkonnalaste otsuste tegemisel pöörataks täit tähelepanu nende otsuste komplekssusele, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke erinevusi. Kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalike ruumiandmete kättesaadavuse, kvaliteedi, korralduse, ligipääsetavuse ning jagamise osas on hulk probleeme.

(3)

Ruumiandmete kättesaadavuse, kvaliteedi, korralduse, ligipääsetavuse ja jagamise probleemid on ühised paljudes poliitika- ja teabevaldkondades ning annavad end tunda avaliku võimu kandja erinevatel tasanditel. Nende probleemide lahendamiseks on tarvis meetmeid, mis käsitlevad ristkasutatavate ruumiandmete vahetust, jagamist, kättesaadavust ja kasutamist ning avaliku võimu kandja erinevate tasandite ja erinevate sektorite ruumiandmete teenuseid. Seetõttu tuleks rajada ühenduse ruumiandmete infrastruktuur.

(4)

Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) peaks aitama kujundada poliitikat seoses strateegiate ja tegevustega, millel võib olla keskkonnale otsene või kaudne mõju.

(5)

INSPIRE peaks rajanema liikmesriikides loodud ja ühiste rakenduseeskirjadega vastavusse viidud ruumiandmete infrastruktuuridel, mida on täiendatud ühenduse tasandil võetud meetmetega. Nende meetmetega tuleks tagada, et liikmesriikide loodud ruumiandmete infrastruktuurid on ühilduvad ja kasutatavad ühendusesiseselt ning ka piiriüleselt.

(6)

Liikmesriikides asuvad ruumiandmete infrastruktuurid tuleks kavandada nii, et oleks tagatud ruumiandmete talletamine, kättesaadavus ja säilitamine kõige sobivamal tasemel; et oleks võimalik ühitatult kombineerida kogu ühenduse eri allikatest pärit ruumiandmeid ja jagada neid andmeid mitme kasutaja ja rakenduse vahel; et ühel avaliku võimu kandja tasandil kogutud ruumiandmeid oleks võimalik jagada teiste avaliku võimu kandjatega; et ruumiandmete kättesaadavuse tingimused ei piiraks põhjendamatult nende laialdast kasutamist; et oleks kerge leida olemasolevaid ruumiandmeid, hinnata nende sobivust konkreetseks otstarbeks ja teada saada nende kasutamise suhtes kohaldatavaid tingimusi.

(7)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud ruumiandmed kattuvad teataval määral andmetega, mida on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (4). Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata direktiivi 2003/4/EÜ kohaldamist.

(8)

Käesolevas direktiivis sätestatu ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (5) kohaldamist, mille eesmärgid täiendavad käesoleva direktiivi eesmärke.

(9)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada avaliku võimu kandjate intellektuaalomandi õiguste olemasolu või omamist.

(10)

INSPIRE rajamine annab arvestatava lisaväärtuse teistele ühenduse algatustele, näiteks nõukogu määrusele (EÜ) nr 876/2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo, (6) ja komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): GMESi suutlikkuse loomine 2008. aastaks (tegevuskava 2004–2008)”, kuid saab samal ajal neist ka kasu. Liikmesriigid peaksid kaaluma Galileo ja GMESi andmete ja teenuste kasutamist kohe, kui need muutuvad kättesaadavaks, eelkõige Galileo aja- ja ruumiteenuste puhul.

(11)

Siseriiklikul ja ühenduse tasandil tehakse mitmeid algatusi, et koguda, ühtlustada ja korraldada ruumiandmete levitamist ja kasutamist. Selliseid algatusi võib luua ühenduse õigusaktidega (näiteks komisjoni 17. juuli 2000. aasta otsus 2000/479/EÜ Euroopa saasteainete heitkoguste registri (EPER) rakendamise kohta saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (IPPC) artikli 15 kohaselt (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2152/2003 metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (Forest Focus), (8) ühenduse rahastatavate programmide raames (näiteks CORINE maakate, Euroopa transpordipoliitika teabesüsteem) või riiklikul ja piirkondlikul tasandil võetud algatustest lähtudes. Käesoleva direktiiviga mitte üksnes ei täiendata selliseid algatusi raamistikuga, mis võimaldab nende ristkasutust, vaid see toetub ka olemasolevatele kogemustele ja algatustele, et mitte korrata juba tehtud tööd.

(12)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ruumiandmete suhtes, mis on avaliku võimu kandjate valduses või mida hallatakse nende nimel, ning ruumiandmete kasutamise suhtes avaliku võimu kandjate poolt nende avalik-õiguslike ülesannete täitmisel. Kui teatavad tingimused on täidetud, tuleks seda kohaldada ka ruumiandmete suhtes, mis on muude füüsiliste või juriidiliste isikute kui avaliku võimu kandjate valduses, juhul kui kõnealused füüsilised või juriidilised isikud seda nõuavad.

(13)

Käesoleva direktiiviga ei tohiks sätestada nõudeid uute andmete kogumiseks või selliste andmete edastamiseks komisjonile, kuna neid küsimusi reguleerivad muud keskkonnaga seotud õigusaktid.

(14)

Siseriiklike infrastruktuuride rakendamine peaks olema järkjärguline ning vastavalt sellele tuleks käesoleva direktiiviga hõlmatud ruumiandmetele anda tähtsuse järgi kategooriad. Rakendamisel tuleks arvestada, mil määral ruumiandmeid vajatakse mitmesuguste poliitikavaldkondade arvukates rakendustes, kui tähtsad on ühtlustatud ruumiandmeid vajavate ühenduse poliitikate raames ette nähtud meetmed ning millised on liikmesriikide juba saavutatud edusammud ühtlustamise alal.

(15)

Olemasolevate andmete täielikku ärakasutamist takistab peamiselt aja ja ressursside kulu olemasolevate ruumiandmete otsimisel või selle väljaselgitamisel, kas neid on võimalik konkreetsel eesmärgil kasutada. Liikmesriigid peaksid seetõttu metaandmete kujul koostama olemasolevate ruumiandmekogumite ja -teenuste kirjeldused.

(16)

Kuna ruumiandmete korralduse ja ligipääsu formaatide ja struktuuride paljusus ühenduses raskendab keskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate ühenduse õigusaktide sõnastamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist, tuleks ette näha rakendusmeetmed, mis hõlbustaksid ühenduse eri allikatest pärit ruumiandmete kasutamist. Need meetmed tuleks kavandada nii, et ruumiandmekogumid oleksid ristkasutatavad, ja liikmesriigid peaksid tagama, et ristkasutatavuse saavutamiseks vajalikud andmed ja teave on kõnealusel eesmärgil kasutamispiiranguteta kättesaadavad. Rakenduseeskirjad peaksid võimaluse korral põhinema rahvusvahelistel standarditel ning need ei tohiks liikmesriikidele kaasa tuua liigseid kulutusi.

(17)

Ruumiandmete jagamiseks ühenduse avaliku võimu kandja erinevate tasandite vahel on vajalikud võrguteenused. Need võrguteenused peaksid võimaldama ruumiandmeid leida, teisendada, vaadata ja alla laadida ning kasutada ruumiandmete ja e-kaubanduse teenuseid. Et tagada liikmesriikide rajatud infrastruktuuride ristkasutatavus, peaksid võrguteenused toimima kooskõlas ühiselt kokkulepitud spetsifikatsioonidega ning vastama minimaalsetele toimivuskriteeriumidele. Võrguteenused peaks hõlmama ka tehnilist lahendust, mis võimaldaks avaliku võimu kandjatel teha oma ruumiandmekogumid ja -teenused kättesaadavaks.

(18)

Teatavad otseselt või kaudselt keskkonda mõjutavatesse ühenduse poliitikavaldkondadesse kuuluvad ruumiandmekogumid ja -teenused on kolmandate isikute valduses ja hallata. Liikmesriigid peaksid seetõttu andma kolmandatele isikutele võimaluse siseriiklike infrastruktuuride loomisele kaasa aidata, kui see ei häiri neisse infrastruktuuridesse kuuluvate ruumiandmete ja ruumiandmeteenuste ühtsust ja kasutamise lihtsust.

(19)

Liikmesriikide kogemused on näidanud, et ruumiandmete infrastruktuuri edukaks rakendamiseks on oluline minimaalse hulga tasuta teenuste kättesaadavus üldsusele. Liikmesriigid peaksid seetõttu tegema tasuta kättesaadavaks vähemalt ruumiandmekogumite otsimise ja teatud tingimustel samuti vaatamise teenused.

(20)

Et toetada siseriiklike infrastruktuuride INSPIREsse integreerimist, peaksid liikmesriigid võimaldama juurdepääsu oma infrastruktuuridele ühenduse geoinfoportaali kaudu, mida haldab komisjon, samuti juurdepääsupunktide kaudu, mida nad ise otsustavad rajada.

(21)

Avaliku võimu kandja erinevatelt tasanditelt pärit teabe kättesaadavaks tegemiseks peaksid liikmesriigid kaotama kõnealuse teemaga seotud praktilised takistused, millega avaliku võimu kandjad puutuvad kokku riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, täites oma avalik-õiguslikke ülesandeid, mis otseselt või kaudselt võivad mõjutada keskkonda.

(22)

Avaliku võimu kandjatel peab avalik-õiguslike ülesannete täitmisel olema hõlbus juurdepääs asjakohastele ruumiandmekogumitele ja -teenustele. Selline juurdepääs võib olla takistatud, kui see sõltub avaliku võimu kandjate vahelistest üksikutest sel puhul peetavatest läbirääkimistest iga kord, kui juurdepääsu on vaja. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et vältida selliseid praktilisi takistusi andmete jagamisele, kasutades näiteks avaliku võimu kandjate vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppeid.

(23)

Kui avaliku võimu kandja varustab teist samas liikmesriigis asuvat avaliku võimu kandjat ruumiandmekogumite ja ühenduse keskkonnaalastest õigusaktidest tuleneva aruandluskohustuse täitmiseks vajalike teenustega, võib asjaomane liikmesriik otsustada, et need ruumiandmekogumid ja -teenused on tasust vabastatud. Mehhanismid, mis on ette nähtud ruumiandmekogumite ja -teenuste jagamiseks valitsus- ja muude riiklike haldusorganite ning siseriikliku õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid täitvate füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, peaksid arvestama vajadust kaitsta avaliku võimu kandjate rahalist elujõulisust, eelkõige nende elujõulisust, kellel on kohustus teenida tulu. Igal juhul ei tohiks kohaldatavad tasud ületada kogumise, koostamise, paljundamise ja levitamise kulusid koos mõistliku investeeringutuluga.

(24)

Võrguteenuseid tuleks osutada täielikus kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (9).

(25)

Raamistik ruumiandmete jagamiseks ei tohiks vahet teha nende samas liikmesriigis asuvate avaliku võimu kandjate vahel, kellel on kohustus vastavalt käesolevale direktiivile andmeid jagada, samuti teistes liikmesriikides asuvate avaliku võimu kandjate ja ühenduse institutsioonide vahel. Kuna ühenduse institutsioonidel ja asutustel on sageli vajadus integreerida ja hinnata kõigist liikmesriikidest pärinevaid ruumiandmeid, peaks neil olema võimalus ruumiandmeteenustele juurde pääseda ja neid kasutada ühtlustatud tingimustel.

(26)

Pidades silmas kolmandate isikute poolt osutatavate lisaväärtusteenuste arendamist nii avaliku võimu kandjate kui üldsuse huvides, on vaja haldus- või riigipiiriüleste andmete kättesaadavust lihtsustada.

(27)

Ruumiandmete infrastruktuuride tõhus rakendamine nõuab koordineerimist kõigi nende vahel, kes on selliste infrastruktuuride rajamisest huvitatud, olgu nendeks siis kas teabe esitajad või kasutajad. Seetõttu tuleks luua asjakohased koordineerimissüsteemid, mis laieneksid erinevatele valitsemistasanditele ja arvestaksid volituste ja vastutusalade jaotusega liikmesriikides.

(28)

Tehnika taseme ja tegelike kogemuste ärakasutamiseks teabe infrastruktuuride osas on asjakohane, et käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikke meetmeid toetaksid rahvusvahelised standardid ning standardid, mis on vastu võtnud Euroopa standardiasutused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatemiste kord (10) sätestatud menetlusele.

(29)

Kuna nõukogu 7. mai 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe ja -vaatlusvõrgu rajamise kohta (11) asutatud Euroopa Keskkonnagentuuri ülesandeks on anda ühendusele objektiivset, usaldatavat ja võrreldavat keskkonnaalast teavet ühenduse tasemel ja tema eesmärk on muuhulgas parandada poliitikaga seotud teabe vahetust liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide vahel, peaks agentuur aktiivselt kaasa aitama käesoleva direktiivi rakendamisele.

(30)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (12) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama.

(31)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (13).

(32)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada I, II ja III lisas osutatud olemasolevate andmevaldkondade kirjeldusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärgiks on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(33)

Komisjonile tuleks samuti anda volitus võtta vastu rakenduseeskirjad ruumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavuse ja ühtlustamise tehnilise korra, nendele ruumiandmekogumitele ja -teenustele juurdepääsu tingimuste eeskirjade ning samuti võrguteenuste tehnilisi spetsifikatsioone ja ülesandeid käsitlevate eeskirjade sätestamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärgiks on käesoleva direktiivi täiendamine, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(34)

Käesoleva direktiivi rakendamist käsitlevate otsuste ja INSPIRE edasise arendamise ettevalmistamine nõuab pidevat järelevalvet direktiivi rakendamise üle ning korrapärast aruandlust.

(35)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt INSPIRE rajamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada riigiüleste aspektide ning üldise vajaduse tõttu koordineerida ühenduses ruumiandmetele juurdepääsu, nende vahetamise ja jagamise tingimusi, ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

“ruumiandmete infrastruktuur” – metaandmed, ruumiandmekogumid ja ruumiandmeteenused; võrguteenused ja -tehnoloogiad; jagamise, juurdepääsu ja kasutamise kokkulepped; koordinatsiooni- ja järelevalvemehhanismid, -protsessid ja -menetlused, mis on rajatud, mida hallatakse või mis on tehtud kättesaadavaks käesoleva direktiivi kohaselt;

2)

“ruumiandmed” – andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale;

3)

“ruumiandmekogum” – ruumiandmete selgelt piiritletav kogum;

4)

“ruumiandmeteenused” – toimingud, mida võib arvutirakenduste abil ruumiandmekogumitesse kuuluvate ruumiandmetega või nendega seotud metaandmetega teha;

5)

“ruumiobjekt” – konkreetse asukoha või geograafilise alaga seotud reaalmaailma nähtuse abstraktne kujutis;

6)

“metaandmed” – teave, mis kirjeldab ruumiandmekogumeid ja ruumiandmeteenuseid ning võimaldab neid leida, vaadelda ja kasutada;

7)

“ristkasutatavus” – ruumiandmekogumite ühendamise ja teenuste koostoimimise võimalikkus ilma korduva manuaalse sekkumiseta selliselt, et tulemus on ühtne ning andmekogumite ja -teenuste lisaväärtust suurendatakse;

8)

“INSPIRE geoinfoportaal” – veebisait või muu samaväärne meedium, mis võimaldab juurdepääsu artikli 11 lõikes 1 osutatud teenustele;

9)

“avaliku võimu kandja” –

Liikmesriigid võivad sätestada, et kui nende asutused või organid tegutsevad õigusemõistjana või seadusandjana, siis neid ei käsitleta avaliku võimu kandjatena käesoleva direktiivi tähenduses;

10)

“kolmas isik” – füüsiline või juriidiline isik, kes pole avaliku võimu kandja.

a)

nad on seotud liikmesriigi jurisdiktsiooni all oleva alaga;

b)

nad on elektroonilisel kujul;

c)

nad on järgmiste isikute või nende nimel tegutsevate isikute valduses:

d)

nad on seotud ühe või mitme I, II või III lisas loetletud valdkonnaga.

a)

ruumiandmekogumite vastavus artikli 7 lõikega 1 ettenähtud rakenduseeskirjadele;

b)

ruumiandmekogumitele ja -teenustele juurdepääsu ja nende kasutamise suhtes kohaldatavad tingimused ning vajadusel vastavad tasud;

c)

ruumiandmekogumite kvaliteet ja õigsus;

d)

ruumiandmekogumite ja -teenuste loomise, haldamise, hooldamise ja levitamise eest vastutavad avaliku võimu kandjad;

e)

üldsuse juurdepääsu piirangud ja piirangute põhjused vastavalt artiklile 13.

a)

mitte hiljem kui kaks aastat pärast rakenduseeskirjade vastuvõtmist vastavalt artikli 5 lõikele 4, kui ruumiandmekogumid kuuluvad I või II lisas loetletud valdkondadesse;

b)

mitte hiljem kui viis aastat pärast rakenduseeskirjade vastuvõtmist vastavalt artikli 5 lõikele 4, kui ruumiandmekogumid kuuluvad III lisas loetletud valdkondadesse.

a)

ruumiobjektide unikaalsete identifikaatorite ühtne süsteem, millega saab vastavusse viia siseriiklike süsteemide identifikaatoreid, et tagada nende ristkasutatavus;

b)

ruumiobjektide vahelised suhted;

c)

võtmeatribuudid ja vastavad mitmekeelsed tesaurused, mida tavaliselt vajatakse poliitikate puhul, millel võib olla mõju keskkonnale;

d)

andmete ajalist mõõdet käsitlev teave;

e)

andmete uuendused.

a)

hiljemalt 15. mail 2009 I lisas loetletud valdkondadesse kuuluvate ruumiandmekogumite puhul;

b)

hiljemalt 15. mail 2012 II või III lisas loetletud valdkondadesse kuuluvate ruumiandmekogumite puhul.

a)

otsinguteenused, mille abil on võimalik leida ruumiandmekogumeid ja -teenuseid vastavate metaandmete sisu järgi ning kuvada metaandmete sisu;

b)

vaatamisteenused, mille abil saab vaadatavaid ruumiandmekogumeid vähemalt kuvada, neis navigeerida, kuva suurendada ja vähendada, panoraamida või teha ülekatteid ning kuvada seletavat teavet või metaandmete mis tahes asjakohast sisu;

c)

allalaadimisteenused, mis võimaldavad ruumiandmekogumite või nende osade koopiaid alla laadida ning võimalusel neile otse juurde pääseda;

d)

transformeerimisteenused, mis võimaldavad ruumiandmekogumeid ristkasutatavuse saavutamise eesmärgil teisendada;

e)

teenused, mis võimaldavad ruumiandmeteenuseid kasutusele võtta.

a)

võtmesõnad;

b)

ruumiandmete ja -teenuste liigitus;

c)

ruumiandmekogumite kvaliteet ja õigsus;

d)

artikli 7 lõikega 1 ettenähtud rakenduseeskirjadele vastavuse aste;

e)

geograafiline asukoht;

f)

ruumiandmekogumitele ja -teenustele juurdepääsu ja nende kasutamise suhtes kohaldatavad tingimused;

g)

ruumiandmekogumite ja -teenuste loomise, haldamise, hooldamise ja levitamise eest vastutavad avaliku võimu kandjad.

a)

avaliku võimu kandjate töö konfidentsiaalsust, kui selline konfidentsiaalsus on seadusega ette nähtud;

b)

rahvusvahelisi suhteid, avalikku julgeolekut või riigikaitset;

c)

õigusemõistmise kulgu, isikute võimalusi õiglasele kohtumõistmisele või avaliku võimu kandja võimalusi korraldada kriminaal- või distsiplinaarjuurdlust;

d)

äri- või tööstusteabe konfidentsiaalsust, kui selline konfidentsiaalsus on ette nähtud siseriikliku või ühenduse õigusega, et kaitsta seaduslikke majandushuvisid, sealhulgas avalikku huvi säilitada statistiliste andmete konfidentsiaalsust ja maksusaladust;

e)

intellektuaalomandi õigusi;

f)

isikuandmete ja/või füüsilise isikuga seotud toimikute konfidentsiaalsust, kui see isik ei ole nõus teabe avalikustamisega ja kui selline konfidentsiaalsus on ette nähtud siseriikliku või ühenduse õigusega;

g)

isiku huvisid või kaitset, kes on andnud taotletud teavet vabatahtlikult ilma õigusliku kohustuseta või ilma, et teda oleks võidud õiguslikult selleks kohustada, välja avatud juhul, kui see isik on nõus kõnealuse teabe avaldamisega;

h)

selle teabega seotud keskkonna kaitset, näiteks haruldaste liikide asukohta.

a)

artiklites 11 ja 12 osutatud teenuste tehnilised kirjeldused ning nende teenuste toimivuse miinimumkriteeriumid, võttes arvesse olemasolevat aruandekohustust ning ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide raames vastu võetud soovitusi, olemasolevaid e-kaubanduse teenuseid ja tehnoloogia arengut;

b)

artiklis 12 osutatud kohustused.

a)

selle kohta, kuidas toimub avaliku sektori ruumiandmekogumite ja -teenuste pakkujate, kasutajate ning vahendusasutuste tegevuse koordineerimine, millised on nende suhted kolmandate isikutega ning kvaliteedi tagamise korraldamise kohta;

b)

avaliku võimu kandjate või kolmandate isikute panuse kohta ruumiandmete infrastruktuuri toimimisse ja koordineerimisse;

c)

teave ruumiandmete infrastruktuuri kasutamise kohta;

d)

avaliku võimu kandjate vaheliste andmete jagamise kokkulepete kohta;

e)

käesoleva direktiivi rakendamisega seotud kulude ja tulude kohta.

1.

Koordinaatsüsteemid

Süsteemid, milles ruumiandmete asukoht ruumis määratakse üheselt koordinaatide hulgaga (x, y, z) ja/või geodeetilisel referents- ja kõrgussüsteemil põhineva laiuse, pikkuse ja kõrgusega.

2.

Geograafilised ruutvõrgud

Ühtlustatud, ühise lähtepunktiga ning võrguruutude standardse paigutuse ja suurusega mitmetasandiline ruutvõrk.

3.

Geograafilised nimed

Alade, piirkondade, kohtade, linnade, äärelinnade, alevite või asulate nimed või muud üldist või ajaloolist huvi pakkuvad mis tahes geograafilised või topograafilised tunnused.

4.

Haldusüksused

Halduspiiridega eraldatud haldusüksused, mis jagavad liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevad alad kohaliku, piirkondliku ja riikliku juhtimise eesmärgil.

5.

Aadressid

Maavalduste asukoht aadressi elementide, tavaliselt tee või tänava nime, majanumbri ja postiindeksi järgi.

6.

Katastriüksused

Katastritunnuste või võrdväärsete tunnustega kindlaksmääratud alad.

7.

Transpordivõrgud

Maantee-, raudtee-, õhu- ja veetranspordivõrgud ja nendega seotud infrastruktuurid. Sisaldab eri võrkude vahelisi ühendusi. Hõlmab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, (1) määratletud üleeuroopalist transpordivõrku ja selle otsuse edaspidiseid muudatusi.

8.

Hüdrograafia

Hüdrograafilised objektid, sealhulgas merealad ning kõik muud veekogud ja nendega seotud objektid, sealhulgas vesikonnad ja alamvesikonnad. Kui see on asjakohane, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (2) määratletule ning võrkude kujul.

9.

Kaitsealused kohad

Ala, mis on kindlaksmääratud või mida hallatakse rahvusvaheliste, ühenduse või liikmesriikide õigusaktide raames konkreetsete kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

1.

Kõrgused

Maa- ja jääpinna ning ookeani põhja digitaalsed reljeefimudelid. Hõlmab maapinna ja veekogude põhja reljeefi ning kaldajooni.

2.

Maakate

Maapinna elutust või elusainest kate, sealhulgas tehislikud pinnakatted, põllumajandusalad, metsad, (pool-)looduslikud alad, märgalad ning veekogud.

3.

Ortokujutised

Maapinna georefereeritud kujutised, mis on talletatud satelliitidel või lennuvahenditel asuvate sensorite abil.

4.

Geoloogia

Maapinna geoloogiline iseloom vastavalt koostisele ja struktuurile. Hõlmab aluskivimeid, põhjaveekihte ja geomorfoloogiat.

1.

Statistilised üksused

Statistilise teabe levitamise või kasutamise üksused.

2.

Ehitised

Ehitiste geograafiline asukoht.

3.

Pinnas

Pinnas ja aluspinnas, mida iseloomustatakse sügavuse, tekstuuri, struktuuri, osakeste ja orgaanilise materjali sisalduse, kivimisisalduse, erosiooni, vajadusel keskmise kalde ja eeldatava veemahutavuse järgi.

4.

Maakasutus

Maa-ala iseloomustus olemasolevate ja tulevaste kavandatud kasutusaspektide või sotsiaalmajandusliku sihtotstarbe järgi (nt elamu- tööstus-, äri-, põllumajandus-, metsa- või puhkemaa).

5.

Inimeste tervis ja ohutus

Haiguste (allergiad, vähk, hingamisteede haigused jne) domineerimise geograafiline jaotumine, keskkonna kvaliteediga otseselt (õhusaaste, kemikaalid, osoonikihi kahanemine, müra jne) või kaudselt (toit, geneetiliselt muundatud organismid jne) seotud mõjusid inimeste tervisele (biomarkerid, viljatushaiguste sagenemine, epideemiad) või heaolule (väsimus, stress jne) puudutav teave.

6.

Kommunaal- ja riiklikud teenused

Hõlmab tehnorajatisi nagu näiteks reovee ja jäätmete käitluse, energia- ja veevarustuse võrgud ja rajatised ning riiklikke haldus- ja sotsiaalteenuseid nagu riiklikud haldusorganid, kodanikukaitse alad, koolid ja haiglad.

7.

Keskkonnaseirerajatised

Keskkonnaseirerajatiste asukoht ja kasutamine hõlmab heidete, keskkonnaelementide seisundi ja muude ökosüsteemi parameetrite (bioloogilise mitmekesisuse, taimkatte ökoloogiliste tingimuste jne) vaatlust ja mõõtmist avaliku võimu kandjate poolt või nende nimel.

8.

Tootmis- ja tööstusrajatised

Tööstusliku tootmise asukohad, sealhulgas nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiviga 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (1) hõlmatud rajatised ning veevõtukohad, kaevandused ja ladustamiskohad.

9.

Põllumajandus- ja vesiviljelusrajatised

Põllumajandusseadmed ja tootmisrajatised (sealhulgas niisutussüsteemid, kasvuhooned ja laudad).

10.

Elanikkonna jaotumine – demograafia

Elanike, sealhulgas rahvastiku näitajate ja tegevuste geograafiline jaotumine ruutvõrgu, piirkondade, haldusüksuste või muude analüütiliste üksuste alusel.

11.

Üldplaneering/piirangu-/reguleeritud tsoonid ja aruandlusüksused

Alad, mille haldamisest, reguleerimisest või kasutamisest antakse aru rahvusvahelisel, Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Hõlmab kaadamiskohti, joogiveeallikate ümber asuvaid piirangutsoone, nitraaditundlikke tsoone, reguleeritavaid laevateid merel või suurtel siseveekogudel, jäätmete kaadamise alasid, mürapiirangutsoone, geoloogiliste uuringute ja kaevanduste alasid, valgalasid, asjakohaseid aruandlusüksusi ning rannikukaitsealasid.

12.

Looduslikud ohutsoonid

Tundlikud alad, mida iseloomustavad looduslikud riskitegurid (kõik atmosfäärilised, hüdroloogilised, seismilised, vulkaanilised ja looduspõlengute nähtused, mis oma asukoha, intensiivsuse ja sageduse tõttu võivad ühiskonnale tõsist kahju tuua), nt üleujutused, maalihked ja pinnase vajumine, laviinid, metsatulekahjud, maavärinad, vulkaanipursked.

13.

Atmosfääritingimused

Füüsikalised tingimused atmosfääris. Hõlmab mõõtmiste ja modelleerimise tulemusel või nende kahe meetodi kombineerimisel saadud ruumiandmeid ning mõõtmiskohti.

14.

Meteoroloogilis-geograafilised tunnusjooned

Ilmastikutingimused ja nende mõõtmine; sademed, temperatuur, aurumine, tuule kiirus ja suund.

15.

Okeanograafilis-geograafilised tunnusjooned

Füüsikalised tingimused ookeanides (hoovused, soolasisaldus, lainekõrgus jne).

16.

Merepiirkonnad

Füüsikalised tingimused meredes ja soolase veega veekogudes, mis on ühiste tunnuste alusel jaotatud piirkondadeks ja alampiirkondadeks.

17.

Bio-geograafilised piirkonnad

Suhteliselt ühetaoliste ökoloogiliste tingimustega ja ühiste tunnustega piirkonnad.

18.

Elupaigad ja biotoobid

Geograafilised alad, mida iseloomustavad spetsiifilised ökoloogilised tingimused, protsessid, struktuurid ja (elu alalhoiu-) funktsioonid, mis füüsiliselt toetavad seal elavaid organisme. Hõlmab maa- ja veealasid, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi ja mis on täielikult looduslikud või poollooduslikud.

19.

Liikide jaotumine

Taime- ja loomaliikide geograafiline levik ruutvõrgu, piirkondade, haldusüksuste või muude jaotusüksuste kaupa.

20.

Energiaressursid

Energiaressursid, sealhulgas süsivesinikud, hüdroenergia, bioenergia, päikese-, tuule- jne energia, sealhulgas koos asjakohase sügavust/kõrgust puudutava teabega ressursi mahu kohta.

21.

Maavarad

Maavarad, sealhulgas metallimaagid, tööstuslikud mineraalid jne, sealhulgas koos asjakohase sügavust/kõrgust puudutava teabega ressursi mahu kohta.