12.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 267/16

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ) (1) nõutakse, et Euroopa kapitaliturgude integratsiooni aktiivseks edendamiseks tuleb ühenduse tasandil paremini korraldada investorite juurdepääsu emitentide kohta käivale teabele.

(2)

Direktiivi 2004/109/EÜ kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused koostama suunised, et lihtsustada veelgi avalikkuse juurdepääsu teabele, mis tuleb avalikustada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turgude manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (3) ja direktiivile 2004/109/EÜ, ning looma liikmesriike hõlmava ühtse elektroonilise võrgu (edaspidi „elektrooniline võrk”) või elektrooniliste võrkude platvormi, mis seoks liikmeriikide tasandil sellise teabe salvestamiseks määratud eri süsteemid (edaspidi „salvestussüsteemid”).

(3)

Liikmesriikide pädevad asutused võtsid komisjoni otsusega 2001/527/EÜ (4) loodud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (edaspidi „CESR”) raames 30. juunil 2006 vastu komisjonile esitatava arvamuse, milles nad kinnitasid salvestussüsteeme siduva lihtsa elektroonilise võrgu eelistamist. Sellisele võrgule võiks juurde pääseda ühtse liidese kaudu, mis sisaldaks kõigi ühenduses noteeritud äriühingute loetelu ja suunaks kasutaja edasi vastava salvestussüsteemi lehele. Asjakohaseid andmeid säilitatakse seega edaspidigi riigi tasandil ja puudub vajadus luua ühtset infrastruktuuri, mis dubleeriks kõiki riigi tasandil säilitatavaid asjakohaseid andmeid ja tekitaks liigseid lisakulusid.

(4)

Käesolevas etapis on asjakohane ette näha vabatahtlikud nõuded, mis tagavad salvestussüsteemide vajaliku paindlikkuse, et kohandada need elektroonilise võrgu toimimisega.

(5)

On soovitav, et salvestussüsteemid oleksid vastastikku elektrooniliselt ühendatavad, nii et investoritel ja huvitatud isikutel oleks lihtne juurdepääs ühenduses noteeritud äriühingute finantsteabele. Et tagada sellise elektroonilise võrgu kiire loomine, peaks see põhinema lihtsatel tingimustel, mida soovitavad näiteks liikmesriikide pädevad asutused. Lihtne võrk peaks võimaldama ka lisandväärtusteenuste osutamist investoritele.

(6)

Selleks et lihtsustada investorite juurdepääsu noteeritud äriühingute finantsteabele, tuleks kutsuda üles kajastama salvestussüsteemides võimaluse korral seotud finantsteavet, mida emitendid avaldavad vastavalt teistele ühenduse või liikmesriikide õigusaktidele.

(7)

Liikmesriikide pädevaid asutusi tuleks elektroonilise võrgu tõhusa käivitamise võimaldamise eesmärgil kutsuda CESRi raames ja tihedas koostöös salvestussüsteemidega üles koostama võrgu haldamise lepingu, mis sisaldaks elektroonilise võrgu loomise, toimimise ja rahastamise ning eriti võrgu igapäevase juhtimise eest vastutava asutuse määramise põhitingimusi.

(8)

On oluline, et salvestussüsteemid saaksid vabalt kindlaks määrata hinnakujunduspoliitika, et tagada oma majanduslik elujõulisus. Samal ajal ei tohiks need oma hinnakujunduspoliitika kaudu teha vahet elektroonilise võrgu kasutajatel ja neil kasutajatel, kellel on juurdepääs salvestussüsteemile riigi tasandil.

(9)

Elektroonilise võrgu nõuetekohaseks toimimiseks ja selleks, et tagada samaväärsete teenuste pakkumine kõnealuse võrgu kasutajatele ühenduses, tuleb korraldatud teabe salvestamiseks kehtestada minimaalsed kvaliteedinõuded. On oluline, et salvestussüsteemid tagaksid piisava turvalisuse seoses andmete edastamise, salvestamise ja andmetele juurdepääsuga. Sama tähtis on luua sellised süsteemid, mis tagavad kindluse salvestussüsteemidele esitatud teabe päritolu ja sisu suhtes. Esitatud teabe automaatse elektroonilise märgistamise, kuupäeva ja kellaaja fikseerimise ning edasise töötlemise hõlbustamiseks peaks salvestussüsteemide puhul kaaluma asjakohaste vormingute ja mallide kasutamise kehtestamist. Lisaks tuleks tagada asjakohased päringumehhanismid ja teenuse tugi, et hõlbustada lõppkasutajate juurdepääsu salvestatud teabele. Süsteemi sidususe tagamiseks peaksid võrgus osalevate salvestussüsteemide ja võrgu platvormi igapäevaselt juhtiva asutuse nõuded olema võimalikult sarnased.

(10)

Näib olevat vajalik kasutada järkjärgulist lähenemisviisi, et tagada salvestussüsteemide elektroonilise võrgu suutlikkus vastata emitentide ja investorite ootustele pikaajalises perspektiivis, ja eelkõige virtuaalse ühtse kontrollpunkti kasutamise võimalus, et pääseda juurde noteeritud äriühingute avaldatud finantsteabele. Seetõttu on asjakohane ette näha võimalike lahenduste uurimine kõnealuse võrgu laiendamiseks tulevikus. Esialgse võrgu järjepidevuse tagamiseks peaksid uurimist korraldama liikmesriikide pädevad asutused CESRi raames. Selle töö käigus tuleks vähemalt uurida võimalust siduda kõnealune elektrooniline võrk selle elektroonilise võrguga, mida arendavad liikmesriikide äriregistrid ja mida reguleeritakse nõukogu esimese 9. märtsi 1968. aasta direktiiviga 68/151/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid nõuavad osanike või aktsionäride ja kolmandate isikute huvide kaitseks äriühingutelt EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigu tähenduses, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseks. (5)

(11)

Selleks et võimaldada komisjonil hoolikalt jälgida olukorda ja hinnata edasiste meetmete vajadust, sealhulgas võimalust võtta vastu rakendusmeetmed vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 22 lõikele 2, tuleks paluda liikmesriike esitada komisjonile asjakohane teave,

1.

Käesoleva soovituse eesmärk on julgustada liikmesriike tagama vajalike meetmete võtmist direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korraldatud teabe tsentraliseeritud salvestamiseks ettenähtud ametlikult kindlaksmääratud süsteemide (edaspidi „salvestussüsteemid”) tõhusaks ühendamiseks ühendust hõlmava ühtse elektroonilise võrguga, millele on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 22 lõike 1 teise lõigu punktis b (edaspidi „elektrooniline võrk”).

2.1.

Liikmesriigid peaksid hõlbustama elektroonilise võrgu loomist ja arendamist selle algetapis, volitades direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 24 osutatud pädevaid asutusi koostama otsusega 2001/527/EÜ loodud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (edaspidi „CESR”) raames lepingu elektroonilise võrgu haldamise kohta (edaspidi „haldusleping”). Salvestussüsteemid peaksid olema kõnealuse lepingu koostamisega tihedalt seotud.

Liikmesriigid peaksid nimetama üksuse, kellel on õigus kõnealust lepingut sõlmida. Seda tehes peaksid nad arvestama salvestussüsteemide, pädevate asutuste või teiste asjakohaste üksuste vastavaid volitusi.

2.2.

Halduslepingus tuleks käsitleda vähemalt järgmisi teemasid:

2.3.

Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada salvestussüsteemide vastavus halduslepingule.

a)

keskne rakendusserver ja keskne andmebaas, mis sisaldab kõigi ühtse liidesega emitentide nimekirja ja võimaldab lõppkasutajal pääseda ligi salvestussüsteemile, kus on vastava emitendiga seotud korraldatud teave;

b)

kõigi lõppkasutajate jaoks ühtne juurdepääsupunkt, millele on ligipääs kas keskpunkti või iga üksiku salvestussüsteemi kaudu;

c)

liidese keelte loend, millega lõppkasutajad saavad tutvuda ühtses juurdepääsupunktis ja mis sisaldab neid suhtluskeeli, mida elektroonilisse võrku kuuluvad salvestussüsteemid liikmesriigis tunnustavad;

d)

juurdepääs kõigile dokumentidele, mis on elektroonilisse võrku kuuluvates salvestussüsteemides liikmesriigis kättesaadavad, sealhulgas emitentide poolt direktiivi 2003/6/EÜ, direktiivi 2003/71/EÜ ja teiste ühenduse või liikmesriikide õigusaktide kohaselt avaldatud (kui on avaldatud) teabele;

e)

vajaduse korral elektroonilise võrgu kaudu kättesaadavate andmete edasise kasutamise võimalus.

4.1.

Salvestussüsteemidel peaks olema õigus kehtestada oma hinnakujunduspoliitika. Need ei tohiks hinnakujunduspoliitika kaudu siiski teha vahet lõppkasutajatel, kes pääsevad nende teabele juurde otse oma vastava riikliku juurdepääsupunkti kaudu, ega nendel, kes pääsevad juurde kaudselt elektroonilise võrgu tagatud ühtse juurdepääsupunkti kaudu.

4.2.

Salvestussüsteemide puhul tuleks kaaluda investoritele või huvitatud isikutele tasuta juurdepääsu tagamist korraldatud teabele vähemalt teatava ajavahemiku jooksul pärast seda, kui emitent on selle teabe esitanud.

4.3.

Punktid 4.1 ja 4.2 ei hõlma lisandväärtusteenuste osutamist salvestussüsteemide või mis tahes kolmanda isiku poolt, kes kasutab elektroonilise võrgu kaudu kättesaadavat teavet.

5.

Liikmesriigid peaksid tagama, et elektroonilisse võrku kuuluvad salvestussüsteemid vastavad käesolevas peatükis sätestatud näidisnõuetega samaväärsetele nõuetele.

Liikmesriigid peaksid ka tagama, et punkti 2.2 alapunktis d osutatud asutus, mis on määratud vastavalt halduslepingule, vastab 2. ja 3. jaos sätestatud nõuetele.

6.

Liikmesriigid peaksid tagama, et direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis d määratletud emitentidele kohaldatavaid nõudeid kohaldatakse ka isikute suhtes, kes on taotlenud väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele lubamist ilma emitendi nõusolekuta vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 21 lõikele 1.

7.1.

Salvestussüsteemide jaoks tuleks välja töötada usaldusväärsed turvasüsteemid, mille eesmärk on tagada nende teabeedastusvahendite turvalisus, mida kasutatakse emitendi ühendamiseks süsteemiga, ja kindlus esitatud teabe päritolus.

7.2.

Salvestussüsteemi kaudu peaks turvalisuseesmärkidel olema võimalik piirata kasutatavaid teabeedastusvahendeid, kuid see peaks olema suuteline vastu võtma vähemalt elektrooniliselt edastatud teavet, mida antakse edasi süsteemi kaudu, millele emitendil on juurdepääs.

Kasutatavad teabeedastusvahendid peaksid igal juhul olema kergesti ligipääsetavad, laialt kasutatavad ja üldkättesaadavad odava hinna eest.

8.1.

Salvestussüsteem peaks salvestama teabe turvalisel elektroonilisel kujul ja välja peaksid olema töötatud asjakohased turvasüsteemid, mille eesmärk on vähendada andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu.

8.2.

Salvestussüsteem peaks tagama, et korraldatud teave, mida ta säilitab emitendilt saadud kujul, on täielik ja et korraldatud teabe sisu ei saa salvestamise ajal muuta.

Kui salvestussüsteem aktsepteerib teabe esitamist muul viisil kui elektroonilist teabeedastusmeetodit kasutades, peaks salvestussüsteem dokumente elektroonilisteks dokumentideks muundades tagama, et teabe sisu on täielik ja muudatusteta, vastates emitendi esialgu saadetud teabele.

8.3.

Teavet, mis on saadetud salvestussüsteemi ja avaldatud, ei tohiks salvestussüsteemist ära kustutada. Täiendamise või parandamise vajaduse korral tuleks ära märkida see osa, mida muudetakse või mis lisatakse, ning parandus või täiendus peab olema sellisena identifitseeritav.

9.1.

Salvestussüsteem peaks suutma esitatud teavet valideerida, st et süsteem peaks võimaldama automaatselt kontrollida esitatud dokumentide tehnilist vastavust nõuetele ja nende vormingute täielikkust ja täpsust.

9.2.

Salvestussüsteem peaks hõlmama süsteeme, mis võimaldavad avastada katkestusi andmete elektroonilisel etteandmisel ja nõuda selliste andmete korduvat edastamist, mida sel ei õnnestunud saatjalt kätte saada.

10.1.

Salvestussüsteemi käsutuses peaks olema turvasüsteemid, et tagada emitentidele ja lõppkasutajatele katkestusteta juurdepääs teenustele ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas.

Iga salvestussüsteemi puhul tuleks kindlaks määrata selle nõuded, tuginedes süsteemi iseärasustele ja konkreetsetele tingimustele, milles see toimib.

Süsteemide, st olemasolevate serverite ja ribalaiuse jõudlus peaks olema piisav, et toetada emitentide eeldatavaid teabe esitamisega seotud nõudeid ja lõppkasutajate eeldatavaid nõudeid seoses juurdepääsuga salvestatud teabele.

10.2.

Salvestussüsteem peaks saama takistada vajaduse korral lühikeseks ajaks juurdepääsu oma süsteemidele, et teha vajalikke hooldustöid või täiendada oma teenuseid. Sellistest katkestustest tuleks võimaluse korral eelnevalt teavitada.

12.1.

Salvestussüsteem peaks olema tehnoloogiliselt sõltumatu ja varustatud asjakohaste varundamissüsteemidega oma teenuste säilitamiseks ja taastamiseks mõistliku aja jooksul.

12.2.

Iga salvestussüsteemi kaudu peaks olema võimalik hinnata selliste varundamissüsteemide laadi, võttes arvesse tarvituselevõetud süsteemide iseärasusi.

13.1.

Salvestussüsteem peaks hõlmama usaldusväärseid süsteeme, mille eesmärk on tagada kindlus esitatud teabe päritolu suhtes. Salvestussüsteem peaks veenduma, et saadud teave pärineb autentsest allikast. Salvestussüsteem peaks kontrollima, kas saadud korraldatud finantsteave pärineb otse sellelt isikult või üksuselt, kes on kohustatud teavet esitama, või tema eest teavet esitama volitatud isikult või üksuselt.

13.2.

Salvestussüsteem peaks olema suuteline kinnitama elektrooniliselt dokumendi kättesaamist. Salvestussüsteem peaks kas kinnitama esitatud teabe valideerimist või teatama esitatud teabe tagasilükkamisest ja nimetama selle põhjused ning sel peaks olema nn tunnustamisfunktsioon.

16.1.

Salvestussüsteem peaks suutma automaatselt märgistada elektrooniliselt esitatud teavet ning lisada märke kuupäeva ja kellaaja kohta.

16.2.

Salvestussüsteemis peaks olema võimalik kehtestada teabe esitamiseks kindlaksmääratud vormingud ja mallid, mis võimaldavad kasutada otsetöötlustehnoloogiat.

Konkreetsete vormingute kehtestamise korral peaks salvestussüsteem kasutama teabe esitamiseks siiski avatud ülesehitusega süsteeme ja aktsepteerima vähemalt järgmisi vorminguid:

Mallide kehtestamise korral peaks salvestussüsteem tagama, et need on kergesti ligipääsetavad ning võimaluse korral tuleks need ühitada mallidega, mida kasutatakse sama korraldatud teabe esitamiseks pädevale asutusele.

16.3.

Teabe sisestamisel salvestussüsteemi tuleks sellele märkida kuupäev ja kellaaeg, isegi kui pädev asutus on kontrollinud teavet enne selle sisestamist salvestussüsteemi (eelkontroll) või kavatseb seda hiljem kontrollida (järelkontroll).

18.1.

Salvestussüsteem peaks võimaldama ja soodustama juurdepääsu kõigile emitendi esitatud teabe olemasolevatele eri keeleversioonidele. Juurdepääs kõigile keeleversioonidele ei tähenda siiski seda, et salvestussüsteem peaks tõlkima teabe mõnda muude keelde kui see, milles emitent teabe esitas.

18.2.

Salvestussüsteemi päringumehhanismid peaksid olema päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tunnustatud keeles ja vähemalt rahvusvahelises rahanduses üldiselt kasutatavas keeles.

19.1.

Salvestussüsteem peaks salvestatud teabele juurdepääsuks kasutama avatud ülesehitusega süsteeme. Salvestussüsteem peaks kõnealuste süsteemide kavandamisel tagama, et tema süsteemid võimaldavad või on suutelised võimaldama tehnilist koostalitlusvõimet teiste salvestussüsteemidega samas liikmesriigis või teistes liikmesriikides.

19.2.

Salvestussüsteem peaks tegema teabe lõppkasutajatele kättesaadavaks niipea, kui see on pärast teabe esitamist tehniliselt võimalik, võttes arvesse salvestussüsteemi struktuure ja menetlusi. Salvestussüsteem ei tohiks seda protsessi tahtlikult venitada.

19.3.

Salvestussüsteem peaks punktis 10 kirjeldatud tingimuste kohaselt tagama lõppkasutajatele pideva juurdepääsu kogu salvestatud korraldatud teabele.

19.4.

Salvestussüsteem peaks pakkuma oma kasutajatele teenuse tuge. Salvestussüsteemi pakutava toe tase tuleb otsustada riigi tasandil.

20.1.

Salvestussüsteemi valduses olevat korraldatud teavet tuleks säilitada vormingus, mis võimaldab kasutajal oma asukohast olenemata hõlpsasti vaadata, alla laadida ja välja trükkida kogu korraldatud teabe sisu. Juurdepääs korraldatud teabele ei tähenda siiski seda, et salvestussüsteem peab võimaldama selle teabe väljatrükkimist.

20.2.

Salvestussüsteem peaks pakkuma lõppkasutajatele võimalust otsida ja tellida salvestatud korraldatud teavet ning teha selle teabega seotud päringuid.

20.3.

Salvestussüsteem peaks sisestatava korraldatud teabega seoses salvestama asjakohased kontrollandmed. Salvestada tuleks vähemalt järgmised andmed:

Salvestussüsteem peaks korraldama ja liigitama korraldatud teavet vähemalt vastavalt esimeses lõigus loetletud kontrollandmetele.

Salvestussüsteemil peaks olema võimalik nõuda, et emitendid peavad korraldatud teabe sisestamisel esitama ka vajalikud kontrollandmed.

Salvestussüsteem peaks eelkõige seoses korraldatud teabe liikidega ühtlustama kõnealused kategooriad teiste salvestussüsteemidega vastavalt käesoleva soovituse II peatükis osutatud lepingule.

20.4.

Salvestussüsteemil tuleks võimaldada nõuda emitentidelt kindlaksmääratud faili vormingute ja mallide kasutamist. Salvestussüsteem peaks igal juhul aktsepteerima vähemalt järgmisi vorminguid:

Mallide kehtestamise korral peaks salvestussüsteem tagama, et need on kergesti juurdepääsetavad ning need tuleks ühitada mallidega, mida kasutatakse sama korraldatud teabe esitamiseks pädevale asutusele.

21.

Liikmesriigid peaksid julgustama pädevaid asutusi koostama 30. septembriks 2010 CESRi raames asjakohased suunised elektroonilise võrgu edasiarendamise kohta.

22.

Kõnealustes suunistes tuleks eelkõige uurida järgmiste nõuete teostatavust, sealhulgas tasuvusanalüüsi:

Esimese lõigu alapunktis a osutatud ühtlustatud päringumehhanismid peaksid vähemalt tagama võimaluse teostada:

Suunistes tuleks esitada ka ühtsed nimekirjad, et kehtestada seoses tööstus-/kaubandusharu ja korraldatud teabe liigiga seoses alamkategooria märgised.

23.

Liikmesriike kutsutakse üles esitama komisjonile aruande käesoleva soovitusega seoses võetud meetmete kohta 31. detsembriks 2008.

24.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.