30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1927/2006,

20. detsember 2006,

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 159 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, (2)

toimides artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vaatamata globaliseerumise positiivsetele mõjudele majanduskasvule, töökohtadele ja heaolule ning vajadusele Euroopa konkurentsivõimet struktuurimuutuste abil veelgi tõsta, võib globaliseerumisel olla ka negatiivseid tagajärgi mõnede sektorite kõige ohustatumatele ja kõige madalama kvalifikatsiooniga töötajatele. Seetõttu on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi “fond”), millele oleks juurdepääs kõikidel liikmesriikidel ja mille kaudu näitaks ühendus üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on maailma kaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

(2)

On vaja säilitada Euroopa väärtusi ja edendada õiglase väliskaubanduse arengut. Globaliseerumise negatiivsete mõjudega tuleks eelkõige tegeleda pikaajalise ja säästva ühenduse kaubanduspoliitika strateegia abil, mille eesmärk on saavutada kõrged sotsiaalsed ja ökoloogilised standardid. Fondi abi peaks olema dünaamiline ja võimeline kohanema pidevalt muutuvate ja sageli ettenägematute olukordadega turul.

(3)

Fondist tuleks eraldada ühekordset konkreetset rahalist toetust, et hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturupiirkondades, kus negatiivne mõju majandusele on olnud kõige suurem. Fond peaks edendama ettevõtlust, näiteks mikrokrediitidega või abiga koostööprojektide loomiseks.

(4)

Selle määruse kohased meetmed tuleb määratleda rangete sekkumiskriteeriumide alusel, mis on seotud majanduse destabiliseerumise ulatuse ja mõjuga konkreetsele sektorile või geograafilisele piirkonnale, et fondi rahaline toetus oleks keskendunud ühenduse töötajatele piirkondades ja majandussektorites, kus negatiivne mõju on olnud kõige suurem. Selline ümberpaiknemine ei ole tingimata koondunud ühte ja samasse liikmesriiki. Sellisel erandjuhul võivad liikmesriigid seega esitada ühistaotlusi fondist toetuse saamiseks.

(5)

Fondi tegevus peab olema ühtne ja kokkusobiv muu ühenduse poliitikaga ning kooskõlas ühenduse õigustikuga, eelkõige struktuurifondide toetuste osas, andes tõelist lisaväärtust ühenduse sotsiaalpoliitikale.

(6)

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (4) (edaspidi: institutsioonidevaheline kokkulepe) on siduv alates 1. jaanuarist 2007 ja punktis 28 on sätestatud fondi eelarveraamistik.

(7)

Käesoleva määruse alusel rahastatav konkreetne meede ei tohi saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu. Koordineerimine olemasolevate või kavandatavate moderniseerimise ja ümberkorraldamise meetmetega piirkondliku arengu raames on siiski vajalik, ehkki sellise koordineerimise tulemuseks ei tohiks olla fondi rahastatava tegevuse jaoks paralleelsete või täiendavate juhtimisstruktuuride loomine.

(8)

Selleks et lihtsustada käesoleva määruse rakendamist, peaksid kulud olema toetuskõlblikud alates kuupäevast, mil liikmesriik alustab asjaomastele töötajatele individuaalse teenuse osutamist. Võttes arvesse vajadust tegutseda sihipäraselt, keskendudes konkreetselt tööturule naasmisele, tuleks fondi rahalise toetuse kasutamise suhtes kehtestada tähtaeg.

(9)

Siiski peaks jääma toetust saav liikmesriik vastutavaks rahalise toetuse rakendamise ja ühenduse toetusega rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5). Liikmesriik peab saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama.

(10)

Euroopa Muutuste Järelevalvekeskus, mille asukoht on Dublinis, võib aidata komisjonil ja asjaomasel liikmesriigil läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi fondile esitatud toetuse taotluste hindamisel.

(11)

Kuna käesoleva meetme eesmärke ei suuda liikmesriik (liikmesriigid) piisavalt saavutada ning neid on meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Kuna fondi rakendusperiood on seotud finantsraamistiku kestusega 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013, peaks toetus olema kättesaadav kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajatele alates 1. jaanuarist 2007.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Eesmärgiga stimuleerida Euroopa Liidus majanduskasvu ja luua rohkem töökohti luuakse käesoleva määrusega Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, (edaspidi “fond”), et ühendusel oleks võimalik abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele.

Fondi kasutamine on seotud 2007. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta detsembrini kehtiva finantsraamistikuga.

2.   Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad fondi toimimise kohta, et hõlbustada kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajate tööturule naasmist.

Artikkel 2

Sekkumiskriteeriumid

Fondist antakse rahalist toetust juhtudel, kui maailma kaubanduses toimuvatel olulistel struktuurimuutustel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige oluline impordi kasv Euroopa Liitu või kiire Euroopa Liidu turuosa vähenemine konkreetses sektoris või töökohtade ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse, ning millel on järgmised tagajärjed:

a)

nelja kuu jooksul koondatakse mõne liikmesriigi ettevõttes vähemalt 1 000 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures, või

b)

üheksa kuu jooksul koondatakse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 sektoris NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 1 000 töötajat.

c)

väikestel tööturgudel või asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) poolt nõuetekohaselt põhjendatud eriolukorras võib lugeda fondi toetuse taotlust vastuvõetavaks isegi siis, kui punktides a ja b sätestatud tingimusi ei ole täielikult täidetud, juhul kui koondamistel on tööhõivele ja kohalikule majandusele tõsised tagajärjed. Eriolukorra puhul antud toetuste kogusumma ei tohi ühelgi aastal ületada 15 % fondist.

Artikkel 3

Toetuskõlblikud meetmed

Käesoleva määruse alusel võib anda rahalist toetust aktiivsetele tööturu meetmetele, mis võivad moodustada individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi osa, mis on suunatud koondatavate töötajate tööturule naasmisele, kaasa arvatud:

a)

tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, täpseid vajadusi arvessevõtvad koolitus ja ümberõpe, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalased oskused ning omandatud kogemuste sertifitseerimine, töövahendus ja ettevõtluse edendamine või toetus tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana;

b)

erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvustoetus või toetus elukestva õppega seotud ja koolitusmeetmetes osalejatele; ja

c)

meetmed ergutamaks eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid või vanemaid töötajaid tööturule jääma või sinna naasma.

Fondist ei rahastata sotsiaalse kaitse passiivseid meetmeid.

Liikmesriigi algatusel võib fond rahastada ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrollimeetmeid fondi rakendamiseks.

Artikkel 4

Rahalise toetuse liik

Komisjon määrab rahalise toetuse ühekordse maksena, mis tehakse liikmesriikide ja komisjoni vahelises koostöös vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53 lõike 1 punktile b ning lõigetele 5 ja 6.

Artikkel 5

Taotlused

1.   Liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 10 nädala jooksul alates artiklis 2 fondi kasutamiseks kehtestatud tingimuste täitmise kuupäevast. Liikmesriik võib (liikmesriigid võivad) taotlust hiljem täiendada.

2.   Taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)

kavandatud koondamiste ja maailma kaubanduses oluliste struktuurimuutuste vahelise seose põhjendatud analüüs ja koondatavate arvu esitamine ning koondamiste ettenägematu laadi selgitus;

b)

koondamisi teostavate ettevõtete (riigisiseste või rahvusvaheliste), tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate, sektorite ning asjaomaste töötajate kategooriate kindlaksmääramine;

c)

asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja teiste sidusrühmade kirjeldus ning koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele;

d)

rahastatav kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett ja selle kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega ning teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud;

e)

kuupäev(ad), millal alustati või kavandatakse alustada individuaalse teenuse osutamist asjaomastele töötajatele;

f)

menetlused, mida järgitakse tööturu osapoolte konsulteerimiseks;

g)

artikli 18 kohane juhtimise ja finantskontrolli eest vastutav ametiasutus.

3.   Võttes arvesse liikmesriigi, piirkonna, tööturu osapoolte ja asjaomaste ettevõtjate poolt siseriikliku õiguse või kollektiivlepingu alusel võetud meetmeid ning pöörates erilist tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi “ESF”) rahastatud meetmetele, sisaldab lõikes 2 esitatud teave riigi ametiasutuse ja asjaomaste ettevõtjate võetud ja kavandatud meetmete koondkirjeldust, kaasa arvatud nende maksumust.

4.   Samuti esitab asjaomane liikmesriik/esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile sobivaima territoriaalse tasandi statistilised andmed ja muu teabe, mida komisjonil on vaja sekkumiskriteeriumide täitmise hindamiseks.

5.   Lõikes 2 osutatud teabe ja asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) esitatud võimaliku täiendava teabe alusel hindab komisjon, konsulteerides liikmesriigiga, kas käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse andmiseks on täidetud.

Artikkel 6

Vastastikune täiendavus, vastavus ja kooskõlastamine

1.   Fondi toetus ei asenda meetmeid, mida ettevõtted peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.

2.   Fondi meetmed täiendavad liikmesriikide meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas struktuurifondidest kaasfinantseeritavaid meetmeid.

3.   Fondist antav abi pakub üksikutele töötajatele, keda on maailma kaubanduses toimunud struktuurimuutuste tagajärjel koondatud, solidaarsust ja tuge. Fond ei rahasta ettevõtete või sektorite ümberkorraldamist.

4.   Komisjon ja liikmesriigid tagavad oma vastutusala piires ühenduse fondist saadava toetuse kooskõlastamise.

5.   Liikmesriigid tagavad, et fondist toetatavad konkreetsed meetmed ei saa toetust ühenduse muudest rahastamisvahenditest.

Artikkel 7

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning mittediskrimineerimine

Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning soolise aspekti kaasamise fondi rakendamise eri etappide jooksul. Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida fondi rakendamise eri etappide jooksul diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning seda eriti fondile juurdepääsu osas.

Artikkel 8

Tehniline abi komisjoni algatusel

1.   Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35 % konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest.

2.   Nimetatud ülesandeid täidetakse vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ning selle rakenduseeskirjadele, mida kohaldatakse kõnealuse eelarve täitmise suhtes.

Artikkel 9

Teave ja avalikustamine

1.   Liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse asjaomastele töötajatele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele, tööturu osapooltele, meediale ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse ühenduse rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.

2.   Komisjon loob veebilehe, mis on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes ja millel antakse teavet fondi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädevate institutsioonide rolli.

Artikkel 10

Rahalise toetuse kindlaksmääramine

1.   Artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel hindab komisjon ja kavandab võimalikult kiiresti rahalise toetuse suuruse, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse toetatavate töötajate arvu, kavandatud meetmeid ja selle eeldatavat maksumust.

Summa ei tohi ületada 50 % artikli 5 lõike 2 punktis d osutatud hinnangulistest kogukuludest.

2.   Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 12 kehtestatud menetluse.

3.   Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest asjaomast liikmesriiki nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 11

Kulutuste toetuskõlblikkus

Kulude katteks võib saada fondist toetust alates kuupäeva(de)st, millal asjaomane liikmesriik alustab puudutatud töötajatele individuaalsete teenuste osutamist, nagu on sätestatud artikli 5 lõike 2 punktis e.

Artikkel 12

Eelarvemenetlus

1.   Fondiga seotud sätted on kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 ning selle punkti võimalike muudatustega.

2.   Fondi puudutavad assigneeringud lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse sättena tavapärase eelarvemenetluse kaudu niipea, kui komisjon on määratlenud küllaldased varud ja/või tühistatud kohustused.

3.   Kui komisjon on otsustanud, et fondist antakse rahalist toetust, esitab ta eelarvepädevatele institutsioonidele vajalikud ettepanekud artikli 10 kohaselt kindlaksmääratud summale vastavate assigneeringute heakskiitmiseks ning taotluse summa ülekandmiseks fondi eelarvereale. Ettepanekud võib rühmitada pakettideks.

Fondiga seotud ümberpaigutamised tehakse kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 24 lõikega 4.

4.   Lõike 3 kohane ettepanek sisaldab järgmist teavet:

a)

artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamist koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest,

b)

tõend artiklites 2 ja 6 esitatud tingimuste täitmise kohta, ja

c)

põhjendused, mis õigustavad kavandatud summasid.

5.   Samal ajal, kui komisjon esitab ettepaneku, algatab ta kolmepoolse menetluse, võimalik, et lihtsustatud vormis, et saavutada kokkulepe mõlema eelarvepädeva institutsiooniga fondi kasutamise vajaduse ja nõutava summa osas.

6.   Iga aasta 1. septembriks jäetakse alles vähemalt üks neljandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

7.   Kui eelarvepädevad institutsioonid on assigneeringud kättesaadavaks teinud, võtab komisjon rahalise toetuse andmise kohta vastu otsuse.

Artikkel 13

Rahalise toetuse maksmine ja kasutamine

1.   Pärast artikli 12 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmist maksab komisjon asjaomasele liikmesriigile/asjaomastele liikmesriikidele rahalise toetuse välja ühekordse maksena üldjuhul 15 päeva jooksul.

2.   Liikmesriik kasutab rahalist toetust ja sellelt saadud intresse 12 kuu jooksul alates taotluse kuupäevast vastavalt artiklile 5.

Artikkel 14

Euro kasutamine

Käesoleva määruse kohastes taotlustes, toetuse määramise otsustes ja aruannetes, samuti mis tahes muudes dokumentides väljendatakse kõiki summasid eurodes.

Artikkel 15

Lõpparuanne ja lõpetamine

1.   Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 13 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile rahalise toetuse kasutamise aruande, kaasa arvatud teabe meetmete laadi ja peamiste saavutatud tulemuste kohta koos selgitusega kulutuste õigustatuse ning vajaduse korral asjakohaste meetmete täiendavuse kohta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate meetmetega.

2.   Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on saanud kogu lõike 1 alusel nõutava teabe, lõpetab ta fondist rahalise toetuse andmise.

Artikkel 16

Aastaaruanne

1.   Alates aastast 2008 esitab komisjon enne iga aasta 1. juulit Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel aastal käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt fondi saavutatud tulemustele ja sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud toetuse määramise otsuste, rahastatud meetmete, kaasa arvatud nende täiendavuse kohta struktuurifondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud meetmetega, ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta. Aruandes dokumenteeritakse ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või mitteabikõlblikkuse tõttu tagasi lükatud.

2.   Aruanne edastatakse teavitamiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning tööturu osapooltele.

Artikkel 17

Hindamine

1.   Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon:

a)

vahehindamise saavutatud tulemuste tõhususe ja järjepidevuse kohta 31. detsembriks 2011, ja

b)

välisekspertide abil eelhindamise 31. detsembriks 2014, et hinnata fondi mõju ja lisandväärtust.

2.   Hindamise tulemused edastatakse teavitamiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja tööturu osapooltele.

Artikkel 18

Juhtimine ja finantskontroll

1.   Ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel, vastutavad liikmesriigid esmajärjekorras fondist toetatavate meetmete juhtimise ja meetmete finantskontrolli eest. Sel eesmärgil teostatakse nende võetud meetmete raames järgmisi toiminguid:

a)

kontrollitakse, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas neid rakendatakse selliselt, et tagada ühenduse rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega,

b)

kontrollitakse, kas rahastatud meetmed on teostatud nõuetekohaselt,

c)

kontrollitakse, kas kantud kulud on tehtud dokumentide alusel, mida on võimalik tõendada, ning kas kulud on korrektsed ja seaduslikud,

d)

ennetatakse, tuvastatakse ja parandatakse eiramisjuhud, nagu on määratletud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (6) artiklis 70, ning nõutakse koos viivistega tagasi põhjendamatult makstud summad kooskõlas sama artikliga. Liikmesriigid teatavad nendest komisjonile õigeaegselt ja hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste kulgemisega.

2.   Eeskirjade eiramise tuvastamise korral teeb liikmesriik nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad ühenduse toetuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summa ja maksab selle komisjonile tagasi. Kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi lubatud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

3.   Olles vastutav Euroopa ühenduste üldeelarve eest, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, et rahastatud meetmeid viiakse ellu vastavalt usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtetele kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002. Iga liikmesriigi ülesanne on tagada, et tal on tõrgeteta toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid; komisjon veendub nende süsteemide olemasolus.

Sel eesmärgil võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha fondi rahastatavate meetmete ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrolle kohapeal, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga, ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli. Komisjon teatab sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda asjaomase liikmesriigi ametnikud ja teenistujad.

4.   Liikmesriik tagab, et komisjoni ja kontrollikoja kasutusse antakse kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid, mis hõlmavad fondist saadud rahalise toetuse lõpetamisele järgnevat kolme aastat.

Artikkel 19

Rahalise toetuse tagastamine

1.   Juhtudel, kui meetme tegelik kulu on artiklis 12 nimetatud hinnangulisest summast väiksem, nõuab komisjon liikmesriigilt saadud rahalise toetuse vastava summa ulatuses tagasi.

2.   Kui liikmesriik ei ole täitnud rahalise toetuse andmise otsuses kehtestatud kohustusi, võtab komisjon vajalikud meetmed, et nõuda liikmesriigilt saadud rahaline toetus tervikuna või osaliselt tagasi.

3.   Enne lõike 1 või 2 kohase otsuse vastuvõtmist vaatab komisjon juhtumi asjakohasel viisil läbi. Eelkõige võimaldab ta liikmesriigil kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul esitada oma märkused.

4.   Kui komisjon jõuab pärast vajalike kontrollimiste tegemist järeldusele, et liikmesriik ei täida artikli 18 lõike 1 kohaseid kohustusi, otsustab ta, kui komisjoni määratud tähtaja lõpuks ei ole kokkuleppele jõutud ega liikmesriik ei ole korrektsioone teinud ning võttes arvesse liikmesriigi seletusi, kolme kuu jooksul pärast eespool osutatud ajavahemikku nõutavate finantskorrektsioonide tegemiseks, tühistada kõnealusele meetmele antava fondi toetuse täielikult või osaliselt. Asjaomane liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summa ja juhul, kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi lubatud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

Artikkel 20

Läbivaatamissäte

Artikli 16 kohase esimese aastaaruande alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu vaadata komisjoni ettepanekul käesoleva määruse läbi tagamaks, et oleks täidetud fondi solidaarsuse eesmärgid ning sätetes oleks piisavalt arvestatud kõigi liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erisustega.

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse igal juhul läbi 31. detsembriks 2013.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2006.

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOKA

(1)  13. septembril 2006. aastal esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  11. oktoobril 2006. aastal esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. detsembri 2006. aasta ostus.

(4)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(5)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.