30.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 403/9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1922/2006,

20. detsember 2006,

millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 keelatakse igasugune sooline diskrimineerimine ning nähakse ette, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades.

(2)

Asutamislepingu artiklis 2 on sätestatud, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamine on ühenduse üheks olulisemaks ülesandeks. Asutamislepingu artikli 3 lõikes 2 nõutakse sarnaselt, et ühendus võtaks oma tegevuses eesmärgiks meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamise ja võrdõiguslikkuse edendamise, tagades seeläbi meeste ja naiste võrdõiguslikkuse aspekti integreerimise kõikidesse ühenduse poliitikavaldkondadesse.

(3)	Asutamislepingu artikliga 13 volitatakse nõukogu astuma vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega, muu hulgas soo alusel, kõikides ühenduse pädevusvaldkondades.

(4)

Meeste ja naiste võrdsete võimaluste tagamise ja võrdse kohtlemise põhimõte tööhõive ja elukutse küsimustes on sätestatud asutamislepingu artiklis 141 ning juba on vastu võetud mitmed õigusaktid, mis käsitlevad meeste ja naiste võrdset kohtlemist seoses töö saamise ning töötingimustega, sealhulgas võrdse tasu maksmisega.

(5)

2004. aasta kevadel kogunenud Euroopa Ülemkogule esitatud komisjoni esimeses meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevas aastaaruandes jõuti järeldusele, et enamikes poliitikavaldkondades eksisteerib märkimisväärne sugudevaheline ebavõrdsus, et meeste ja naiste vaheline ebavõrdsus on mitmemõõtmeline nähtus, millega tuleb võidelda kõikehõlmavate poliitiliste meetmetega, ning et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb teha suuremaid jõupingutusi.

(6)	7.-9. detsembrini 2000. aastal Nice'is kogunenud Euroopa Ülemkogu kutsus üles “teadlikkuse tõstmisele, ressursside koondamisele ja kogemuste vahetamisele, eelkõige sooliste küsimustega tegeleva Euroopa instituudi loomise kaudu”.

(7)

Komisjoni tellimusel läbi viidud teostatavusuuringus (3) jõuti järeldusele, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi selgepiiriliseks rolliks peaks olema tegelemine nende ülesannetega, millega olemasolevad institutsioonid praegu ei tegele, eelkõige selliste uurimisandmete ja teabe kooskõlastamine, tsentraliseerimine ja levitamine, võrgustike loomine, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse nähtavamaks tegemine, soolise aspekti esiletoomine ning selliste vahendite väljatöötamine, mis aitaksid soolise võrdõiguslikkuse aspekti paremini integreerida ühenduse kõikidesse poliitikavaldkondadesse.

(8)	Euroopa Parlament kutsus oma 10. märtsi 2004. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitika kohta, (4) komisjoni üles kiirendama instituudi loomiseks tehtavaid jõupingutusi.

(9)	Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi loomist toetasid 1.–2. juunil 2004 kogunenud tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ja 17.–18. juunil 2004 kogunenud Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada konkreetne ettepanek.

(10)

Meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabe ja andmete kogumine, analüüs ja levitamine, asjakohaste vahendite väljatöötamine igasuguse soolise diskrimineerimise kõrvaldamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse mõõtme integreerimiseks kõikidesse poliitikavaldkondadesse, huvirühmade vahelise dialoogi arendamine ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmine on vajalikud, et ühendusel oleks võimalik tõhusalt edendada ja rakendada soolise võrdõiguslikkuse poliitikat, eelkõige laienenud liidus. Seetõttu on asjakohane luua Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, mis eespool nimetatud ülesannete täitmisega abistaks ühenduse institutsioone ja liikmesriike.

(11)	Soolist võrdõiguslikkust ei ole võimalik saavutada üksnes diskrimineerimisvastase poliitikaga, vaid selleks on vaja meetmeid, mis edendavad harmoonilist kooseksisteerimist ning meeste ja naiste tasakaalustatud osalemist ühiskonnas; instituut peaks nimetatud eesmärgi saavutamisele kaasa aitama.

(12)	Võttes arvesse sooliste stereotüüpide kaotamise olulisust Euroopa kõigis ühiskonnaelu valdkondades ning meestele ja naistele positiivsete eeskujude seadmise tähtsust, tuleks instituudi ülesannetele lisada ka meetmed nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(13)

Koostöö liikmesriikide asjakohaste ametiasutuste ning asjakohaste statistikaasutustega, eelkõige Eurostatiga, on väga tähtis võrreldavate ja usaldusväärsete andmete kogumise edendamiseks Euroopa tasandil. Arvestades, et meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlev teave on oluline kõigil ühenduse tasanditel — kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ühenduse tasandil — oleks kasulik, et selline teave on kättesaadav liikmesriikide ametiasutustele nende pädevusalas olevate poliitikavaldkondade ja meetmete määratlemisel kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

(14)

Instituut peaks dubleerimise vältimiseks ja ressursside võimalikult optimaalse kasutamise tagamiseks tegema võimalikult tihedat koostööd kõigi ühenduse programmide ja asutustega, eelkõige Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, (5) Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, (6) Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (7) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (8).

(15)

Instituut peaks arendama koostööd ja dialoogi valitsusväliste ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate organisatsioonidega, uurimiskeskuste, tööturu osapoolte ning teiste seonduvate asutustega, kes püüdlevad aktiivselt võrdsuse saavutamise poole nii riiklikul kui Euroopa tasandil ja kolmandates riikides. Tõhususe huvides on asjakohane, et instituut asutab elektroonilise soolise võrdõiguslikkuse Euroopa võrgustiku, mis hõlmab nimetatud üksusi ja liikmesriikide eksperte, ning koordineerib selle tegevust.

(16)	Eesmärgiga tagada vajalik liikmesriikide vaheline tasakaal ja haldusnõukogu liikmete järjepidevus, määratakse nõukogu esindajad alates 2007. aastast igaks ametiajaks vastavalt nõukogu eesistumise rotatsiooni järjekorrale.

(17)	Vastavalt asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 on asjakohane edendada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatust haldusnõukogus.

(18)	Instituut peaks oma ülesannete täitmisel olema võimalikult iseseisev.

(19)	Instituut peaks kohaldama vastavaid ühenduse õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001, (9) ning üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 45/2001 (10).

(20)	Instituudi suhtes kohaldatakse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (11).

(21)

Instituudi lepingulise vastutuse küsimustes, mida reguleerivad instituudi sõlmitud lepingute suhtes kohaldatavad õigusaktid, peaks otsuste tegemine vastavalt lepingus sisalduvale mistahes vahekohtuklauslile kuuluma Euroopa Kohtu pädevusse. Euroopa Kohtu pädevusse peaks kuuluma ka vaidluste lahendamine, mis on seotud instituudi lepinguvälisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamisega.

(22)	Tuleks algatada sõltumatu välishindamine, et hinnata instituudi mõju, võimalikku vajadust muuta või laiendada selle ülesandeid ning ajastada edasised hindamised.

(23)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele kõikides ühenduse poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkust tõstmisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses, ja tugevdada seda osutades tehnilist abi ühenduse institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on meetme ulatuse tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Asutamislepingu artikli 13 lõikes 2 on lubatud võtta ühenduse meetmeid, et toetada ja edendada eesmärki, milleks on võitlemine soolise diskrimineerimisega ka väljaspool tööhõive valdkonda. Asutamislepingu artikli 141 lõige 3 on konkreetseks õiguslikuks aluseks meetmetele, mille eesmärgiks on tagada võrdsete võimaluste ning meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutsega seotud küsimustes. Seega annavad artikli 13 lõige 2 ja artikli 141 lõige 3 koostoimes käesoleva määruse vastuvõtmiseks piisava õigusliku aluse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Instituudi loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (edaspidi “instituut”).

Artikkel 2

Eesmärgid

Instituudi üldisteks eesmärkideks on aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ühenduse kõikides poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses, ja tugevdada seda osutades tehnilist abi ühenduse institutsioonidele, eelkõige komisjonile ning liikmesriikide ametiasutustele vastavalt artiklis 3 sätestatule.

Artikkel 3

Ülesanded

1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks instituut:

kogub, analüüsib ja levitab soolist võrdõiguslikkust käsitlevat objektiivset, võrreldavat ja usaldusväärset teavet, sealhulgas liikmesriikide, ühenduse institutsioonide, uurimiskeskuste, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate riiklike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, tööturu osapoolte, asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud uurimustulemusi ja parimaid tavasid, ning soovitab valdkondi edasisteks uuringuteks;

b)	töötab välja meetodid andmete objektiivsuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse parandamiseks Euroopa tasandil, kehtestades selleks kriteeriumid, mis parandavad teabe järjepidevust ja arvestavad andmete kogumisel sugupoolte aspekti;

töötab välja, analüüsib, hindab ja levitab metodoloogilisi vahendeid, eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkuse integreerimist ühenduse kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikavaldkondadesse ning selleks, et toetada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ühenduse kõikides institutsioonides ja organites;

d)	viib läbi uuringuid soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta Euroopas;

asutab soolise võrdõiguslikkuse Euroopa võrgustiku, mis hõlmab soolise võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamisega tegelevad keskuseid, asutusi, organisatsioone ja eksperte, ning koordineerib selle tegevust; võrgustiku eesmärgiks on toetada ja julgustada uuringute teostamist, optimeerida olemasolevate ressursside kasutamist ning tõhustada teabe vahetamist ja levitamist;

f)	korraldab ekspertide erakorralisi kohtumisi instituudi uurimistöö toetamiseks, teadustöötajate vahelise teabevahetuse julgustamiseks ja nende uurimistegevusse sugupoolte aspekti lülitamise edendamiseks;

g)	korraldab koos asjaomaste huvirühmadega ELi kodanike soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise eesmärgil üleeuroopalisi konverentse, kampaaniaid ja kohtumisi ning esitab komisjonile nende käigus tehtud järeldused;

h)	levitab teavet naiste ja meeste mittestereotüüpsete rollide positiivsete näidete kohta erinevates eluvaldkondades ning esitab oma järeldused ja algatused, mille eesmärgiks on need edulood avalikustada ja neid edasises tegevuses kasutada;

i)	arendama koostööd ja dialoogi valitsusväliste ja võrdõiguslikkuse küsimustega ning seotud asutustega, kes taotlevad aktiivselt võrdõiguslikkuse saavutamist nii riiklikul kui Euroopa tasandil;

j)	loob avalikkusele kättesaadavad dokumendiallikad;

k)	teeb avalik-õiguslikele ja erasektori organisatsioonidele kättesaadavaks soolise süvalaiendamise teabe; ja

l)	annab ühenduse institutsioonidele teavet soolise võrdõiguslikkuse ning soolise süvalaiendamise kohta ühinevates ja kandidaatriikides.

2. Instituut avaldab oma tegevuse kohta aastaaruande.

Artikkel 4

Tegevusvaldkonnad ja töömeetodid

1. Instituut täidab oma ülesandeid ühenduse pädevuse piirides, pidades silmas iga-aastases tegevuskavas seatud eesmärke ja kindlaksmääratud esmatähtsaid valdkondi ning võttes vajalikul määral arvesse saadaolevaid eelarvelisi vahendeid.

2. Instituudi tööprogramm on kooskõlas ühenduse soolise võrdõiguslikkuse alaste prioriteetide ja komisjoni tööprogrammiga, sealhulgas statistika kogumise ja uurimistööga.

3. Oma tegevuses võtab instituut dubleerimise vältimiseks ja ressursside võimalikult tõhusaks kasutamiseks arvesse mis tahes allikast pärit teavet ning eelkõige ühenduse institutsioonides, muudes asutustes ja pädevates siseriiklikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides juba tehtud tööd ning teeb tihedat koostööd komisjoni pädevate talitustega, sealhulgas Eurostatiga. Instituut tagab oma töö asjakohase kooskõlastamise vastavate ühenduse ametite ja liidu organitega, mis määratakse vajadusel kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumiga.

4. Instituut tagab, et levitatav teave on lõppkasutajatele mõistetav.

5. Instituut võib sõlmida teiste organisatsioonidega lepinguid, eelkõige alltöövõtulepinguid, nende ülesannete täitmiseks, mis instituut on neile usaldanud.

Artikkel 5

Õigus- ja teovõime

Instituut on juriidiline isik. Instituudil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mida selle riigi õigusaktid juriidilisele isikule omistavad. Eelkõige võib instituut omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Artikkel 6

Instituudi sõltumatus

Instituut tegutseb sõltumatult avalikes huvides.

Artikkel 7

Juurdepääs dokumentidele

1. Instituudi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2. Kuue kuu jooksul pärast instituudi loomist võtab haldusnõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiskorra.

3. Otsuste suhtes, mis instituut võtab vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8, võib asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel esitada kaebuse ombudsmanile või algatada kohtuasja Euroopa Kohtus.

4. Instituudi poolt andmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 8

Koostöö riiklikul ja Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonidega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kolmandate riikidega

1. Oma ülesannete täitmisel teeb instituut koostööd liikmesriikide organisatsioonide ja ekspertidega, sealhulgas võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste, uurimiskeskuste, ülikoolide, valitsusväliste organisatsioonide, tööturu osapoolte ning vastavate Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil tegutsevate organisatsioonidega ning kolmandate riikidega.

2. Kui instituudi tõhusa töö tagamiseks osutub vajalikuks sõlmida lepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikidega, sõlmib ühendus sellised lepingud instituudi huvides asutamislepingu artiklis 300 sätestatud korras. Käesolev säte ei takista ajutise koostöö tegemist nimetatud organisatsioonide ja kolmandate riikidega.

Artikkel 9

Instituudi koosseis

Instituudi koosseisu kuulub:

a)	haldusnõukogu;

b)	ekspertkogu;

c)	direktor ja tema personal.

Artikkel 10

Haldusnõukogu

1. Haldusnõukogusse kuuluvad:

a)	iga asjaomase liikmesriigi ettepaneku alusel nõukogu poolt määratud kaheksateist esindajat;

b)	komisjoni poolt nimetatud üks komisjoni esindav liige;

2. Haldusnõukogu liikmed määratakse ametisse nii, et oleks tagatud pädevuse kõrgeim tase ning asjakohased ja valdkondadevahelised laialdased teadmised soolise võrdõiguslikkuse kohta.

Nõukogu ja komisjoni eesmärk on tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus haldusnõukogus.

Asendusliikmed, kes asendavad liikmeid nende puudumise korral, nimetatakse sama korra alusel.

Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete nimed avaldab nõukogu Euroopa Liidu Teatajas, instituudi veebilehel ja teistel asjakohastel veebilehtedel.

3. Ametiaeg on kolm aastat. Igal ametiajal esindavad nõukogu määratud liikmed kaheksatteist liikmesriiki eesistumise rotatsiooni järjekorras, kusjuures iga asjaomane liikmesriik nimetab ühe liikme.

4. Haldusnõukogu valib oma eesistuja ja eesistuja asetäitja kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada.

5. Igal lõike 1 punktis a või b nimetatud haldusnõukogu liikmel või tema puudumisel asendusliikmel on üks hääl.

6. Haldusnõukogu teeb instituudi tööks vajalikke otsuseid. Eelkõige:

võtab pärast nõupidamist komisjoniga vastu artiklis 12 osutatud direktori koostatud kavandi alusel instituudi iga-aastase tööprogrammi ja keskmise tähtajaga tööprogrammi kolmeks aastaks kooskõlas eelarvega ja saadaolevate vahenditega; vajadusel võib programmid alati uuesti läbi vaadata; esimene iga-aastane tööprogramm võetakse vastu hiljemalt üheksa kuud pärast direktori ametisse nimetamist;

võtab vastu artikli 3 lõikes 2 osutatud iga-aastase aruande, milles eelkõige võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega; nimetatud aruanne edastatakse hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ning see avaldatakse instituudi veebilehel;

c)	teostab direktori suhtes distsiplinaarvõimu ning nimetab ta ametisse või vabastab ta ametist vastavalt artiklile 12; ja

d)	võtab vastu instituudi iga-aastase eelarveprojekti ja lõpliku eelarve.

7. Haldusnõukogu võtab pärast nõupidamist komisjoniga direktori koostatud ettepaneku alusel vastu instituudi sisekorraeeskirjad.

8. Haldusnõukogu otsused võetakse vastu liikmete häälteenamusega. Eesistujal on otsustav hääl. Lõikes 6 ja artikli 12 lõikes 1 osutatud juhtudel võetakse otsused vastu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

9. Haldusnõukogu võtab pärast nõupidamist komisjoniga direktori koostatud ettepaneku alusel vastu oma töökorra.

10. Haldusnõukogu tuleb eesistuja kutsel kokku vähemalt korra aastas. Eesistuja võib kokku kutsuda lisakoosolekuid omal algatusel või ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.

11. Instituut edastab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi “eelarvepädevad institutsioonid”) hindamismenetluse tulemuste jaoks asjakohase teabe.

12. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktoreid võidakse vastavalt vajadusele kutsuda vaatlejatena haldusnõukogu koosolekutele, et kooskõlastada nende töökavasid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seotud küsimustes.

Artikkel 11

Ekspertkogu

1. Ekspertkogu liikmeks määrab iga liikmesriik ühe esindaja soolise võrdõiguslikkuse küsimuses pädevast asutustest, Euroopa Parlament määrab kaks liiget teistest soolise võrdõiguslikkusega tegelevatest asjakohastest organisatsioonidest ning komisjon määrab kolm liiget, kes esindavad Euroopa tasandil tegutsevaid huvitatud pooli, üks liige igast järgmisest kategooriast:

a)	asjaomane ühenduse tasandil tegutsev valitsusväline organisatsioon, kellel on õigustatud huvi toetada võitlust soolise diskrimineerimisega ning edendada soolist võrdõiguslikkust,

b)	ühenduse tasandil tegutsevad tööandjate organisatsioonid, ning

c)	ühenduse tasandil tegutsevad töötajate organisatsioonid.

Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk on tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus ekspertkogus.

Liikmeid võivad asendada samal ajal nimetatud asetäitjad.

2. Ekspertkogu liikmed ei või olla haldusnõukogu liikmed.

3. Ekspertkogu toetab instituudi direktorit instituudi tegevuse kvaliteedi ja sõltumatuse tagamisel.

4. Ekspertkogu moodustab mehhanismi soolise võrdõiguslikkusega seotud teabe vahetamiseks ning teadmiste ühiseks kasutamiseks. Kogu tagab tiheda koostöö instituudi ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

5. Ekspertkogu juhatab direktor või tema puudumise korral instituudist valitud asendaja. Kogu tuleb kokku korrapäraselt direktori kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning vähemalt ühe korra aastas. Kogu töökord määratakse kindlaks instituudi sisekorraeeskirjades ning see avalikustatakse.

6. Ekspertkogu töös osalevad komisjoni talituste esindajad.

7. Instituut annab ekspertkogule vajalikku tehnilist ja logistilist abi ning tagab selle koosolekuteks sekretariaadi.

8. Direktor võib kutsuda eksperte või esindajaid asjakohastest majandussektoritest, tööandjate organisatsioonidest, ametiühingutest, kutseühendustest või teadusasutustest või instituudi tööga seotud valdkondades tunnustatud pädevusega valitsusvälistest organisatsioonidest tegema koostööd konkreetsete ülesannete täitmiseks ja osalema ekspertkogu asjakohases tegevuses.

Artikkel 12

Direktor

1. Instituuti juhatab direktor, kelle määrab haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirja alusel, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel. Enne ametisse nimetamist palutakse haldusnõukogu valitud kandidaadil esineda Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees avaldusega ning vastata selle(nende) liikmete esitatud küsimustele.

2. Direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjoni ettepanekul ja pärast hindamist võidakse seda ametiaega üks kord pikendada mitte enam kui viieks aastaks. Hindamise käigus hindab komisjon eelkõige:

a)	esimesel ametiajal saavutatud tulemusi ja viisi, kuidas need saavutati;

b)	lähiaastatel instituudi ees seisvaid ülesandeid ja nõudmisi.

3. Direktor vastutab haldusnõukogu järelevalve all:

a)	artiklis 3 osutatud ülesannete täitmise eest;

b)	instituudi iga-aastase ja keskmise tähtajaga tegevuskava ettevalmistamise ja elluviimise eest;

c)	haldusnõukogu ja ekspertkogu koosolekute ettevalmistamise eest;

d)	artikli 3 lõikes 2 osutatud iga-aastase aruande koostamise ja avaldamise eest;

e)	kõikide personaliküsimuste ning eelkõige artikli 13 lõikes 3 sätestatud volituste kasutamise eest;

f)	igapäevaste haldusküsimuste eest; ja

g)	tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamise eest, mis on seotud instituudi tegevuse vastavusega selle eesmärkidele, kooskõlas ametialaselt tunnustatud standarditega. Direktor annab igal aastal haldusnõukogule järelevalvesüsteemi tulemuste kohta aru.

4. Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ning osaleb selle koosolekutel ilma hääleõiguseta. Samuti võib Euroopa Parlament teda kutsuda kuulamisel aru andma instituudi tööga seotud olulistes küsimustes.

5. Direktor on instituudi seadusjärgne esindaja.

Artikkel 13

Personal

1. Instituudi personali suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on kehtestatud määrusega (EMÜ, ESTÜ, Euratom) nr 259/68 (12) ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2. Haldusnõukogu võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras. Haldusnõukogu võib võtta vastu sätted, mis võimaldavad võtta instituudi juurde tööle liikmesriikidest lähetatud eksperte.

3. Instituut kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.

Artikkel 14

Eelarve koostamine

1. Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse instituudi tulude ja kulude eelarvestus, mis kajastub instituudi eelarves.

2. Instituudi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Piiramata tulusid muudest allikatest, hõlmavad instituudi tulud:

a)	ühenduse toetust, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarvejagu);

b)	osutatud teenuste eest saadud tasu;

c)	kõiki rahalisi toetusi, mis on saadud artiklis 8 osutatud organisatsioonidelt või kolmandatelt riikidelt; ja

d)	liikmesriikide vabatahtlikke rahalisi toetusi.

4. Instituudi kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja infrastruktuuri kulusid ning tegevuskulusid.

5. Haldusnõukogu esitab igal aastal direktori koostatud projekti alusel instituudi tulude ja kulude eelarvestuse järgmiseks eelarveaastaks. Haldusnõukogu edastab eelarvestuse, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

6. Komisjon edastab eelarvestuse koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga eelarvepädevatele institutsioonidele.

7. Kõnealuse eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti eelarvestused, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest makstava toetuse määra põhjal vajalikuks ning esitab selle vastavalt asutamislepingu artiklile 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

8. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad instituudi toetuseks eraldatavad assigneeringud ja võtavad vastu instituudi ametikohtade loetelu.

9. Haldusnõukogu võtab vastu instituudi eelarve. Eelarve saab lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

10. Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed eelarve rahastamisele, eelkõige projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Haldusnõukogu teavitab sellest komisjoni.

Kui üks eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, esitab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 15

Eelarve täitmine

1. Direktor vastutab instituudi eelarve täitmise eest.

2. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab instituudi pearaamatupidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni pearaamatupidaja ühendab institutsioonide ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisarvestused kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 128.

3. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni pearaamatupidaja instituudi esialgse raamatupidamisaruande koos lõikes 2 nimetatud aruandega kontrollikojale. Aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129 esitatud märkused instituudi esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel instituudi lõpparuande ning edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab arvamuse instituudi lõpparuande kohta.

6. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor lõpparuande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7. Lõpparuanne avaldatakse.

8. Direktor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale vastuse tema esitatud märkustele. Ta saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

9. Direktor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotlusel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt mis tahes teabe, mida nõutakse kõnealuse majandusaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10. 30. aprilliks aastal n + 2 annab Euroopa Parlament nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud soovituse põhjal heakskiidu direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

11. Instituudi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Need peavad olema vastavuses määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui see on vajalik instituudi tööks ning kui selleks on saadud komisjoni eelnev nõusolek.

Artikkel 16

Keeled

1. Instituudi suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 sätteid, milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (13).

2. Instituudi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab üldjuhul nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 (14) asutatud Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 17

Privileegid ja immuniteedid

Instituudi suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 18

Vastutus

1. Instituudi lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt instituudiga sõlmitud lepingutes sisalduvale vahekohtuklauslile.

2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab instituut vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida instituut või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

Artikkel 19

Kolmandate riikide osalemine

1. Instituut on avatud osalemiseks riikidele, kes on sõlminud kokkulepped Euroopa Ühendusega, mille alusel nad kohustuvad vastu võtma ning kohaldama ühenduse õigusakte käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas.

2. Kõnealuste kokkulepete asjaomaste sätete alusel tuleb sisse seada kord, millega täpsustatakse eelkõige nende riikide instituudi töös osalemise laad, ulatus ja viis, kaasa arvatud sätted, mis käsitlevad instituudi algatustes osalemist, rahalisi osamakseid ja personali. Personaliküsimustes sõlmitud kokkulepped peavad igal juhul olema kooskõlas Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega.

Artikkel 20

Hindamine

1. 18. jaanuar 2010 korraldab instituut haldusnõukogu antud ja komisjoniga kooskõlastatud volituste alusel oma saavutuste sõltumatu välishindamise. Selles hinnatakse instituudi mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja analüüsitakse ka koostoime mõju. Eelkõige käsitletakse võimalikku vajadust muuta või laiendada instituudi ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete sellise muutmise või laiendamise finantstagajärgi. Hinnangus vaadeldakse samuti haldusstruktuuri asjakohasust instituudi ülesannete täitmisel. Hindamisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii ühenduse kui ka riiklikul tasandil.

2. Kokkuleppel komisjoniga ja võttes arvesse lõikes 1 mainitud hindamisaruande tulemusi, otsustab haldusnõukogu edasiste hindamiste ajakava.

Artikkel 21

Läbivaatamisklausel

Haldusnõukogu tutvub artiklis 20 mainitud hindamise tulemustega ning annab vajaduse korral komisjonile instituudi, selle töökorralduse ning tegevusvaldkonna muutmiseks soovitusi. Komisjon edastab hindamisaruande ja soovitused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ning avalikustab need. Pärast hindamisaruande ja soovitustega tutvumist võib komisjon esitada käesoleva määruse kohta käivaid ettepanekuid, mida ta peab vajalikuks.

Artikkel 22

Halduskontroll

Instituudi tegevuse suhtes teostab järelevalvet ombudsman vastavalt asutamislepingu artikli 195 sätetele.

Artikkel 23

Instituudi tegevuse alustamine

Instituut alustab tegevust niipea kui võimalik ning igal juhul hiljemalt 19. jaanuar 2008.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) ELT C 24, 31.1.2006, lk 29.

(2) Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 18. septembri 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 295 E, 5.12.2006, lk 57) ja Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus.

(3) Euroopa Komisjoni teostatavusuuring Euroopa Soolise Instituudi kohta (teostaja: PLS Ramboll Management, DK, 2002)

(4) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 638.

(5) Nõukogu 26. mai 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1111/2005 (ELT L 184, 15.7.2005, lk 1).

(6) Nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1112/2005 (ELT L 184, 15.7.2005, lk 5).

(7) Nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2051/2004 (ELT L 355, 1.12.2004, lk 1).

(8) Detsembris 2003 kogunenud Euroopa Ülemkogu raames kohtunud liikmesriigid palusid komisjonil valmistada ette ettepanek Inimõiguste Ameti loomiseks, laiendades Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Jälgimiskeskuse volitusi.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(11) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(12) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).

(13) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385. Määrust on viimati muudetud määrusega 920/2005 (ELT L 156, 18.6.2005).

(14) Nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 920/2005.