15.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 355/56 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1848/2006,
14. detsember 2006,
eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 595/91 kehtetuks tunnistamise kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artiklit 42,
olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikliga 2 luuakse ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks kaks fondi: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (edaspidi “EAGF”) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (edaspidi “EAFRD”). |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklis 9 sätestatakse ühenduse finantshuvide kaitse ja ühenduse fondide haldamise põhimõtted. |
(3) |
Võttes arvesse komisjoni ja liikmesriikide kogemusi, tuleb nõukogu 4. märtsi 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 595/91 (eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas ning määruse (EMÜ) nr 283/72 kehtetuks tunnistamise kohta) (2) ettenähtud süsteemi muuta, et harmoneerida selle rakendamist liikmesriikides, tugevdada eeskirjade eiramise vastast võitlust, tõhustada eeskirjade eiramisest teavitamise süsteemi, võtta arvesse üksikute eeskirjade eiramise juhtumite lahendamist edaspidi määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklite 32 ja 33 kohaselt ning et alates 1. jaanuarist 2007 sellesse süsteemi kaasata nii EAGF kui ka EAFRD. Seepärast tuleks ette näha selline säte, et süsteem hõlmaks ka neid eiramisi, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 34 lõike 1 punktides b ja c osutatud sihtotstarbeliste tuludega. |
(4) |
Tuleks täpsustada, et käesolevas määruses kasutatud mõiste “eeskirjade eiramine” on üle võetud nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) (3) artikli 1 lõikest 2. |
(5) |
Tuleks määratleda mõiste “pettusekahtlus” lähtudes pettuse mõistest, mis on esitatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse konventsioonis. (4) |
(6) |
Tuleks täpsustada, et mõiste “esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine” on üle võetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklist 35. |
(7) |
Samuti tuleks määratleda mõisted “pankrot” ja “ettevõtja”. |
(8) |
Selleks et suurendada teatamissüsteemi lisaväärtust, tuleks riskianalüüsi läbiviimise huvides pettusekahtlusest teatamise kohustus paremini lahti seletada ning edastatava teabe kvaliteet paremini määratleda. |
(9) |
Pettuse laadi ja eeskirjade eiramise rahandusliku mõju väljaselgitamiseks ning üleliigselt makstud summade tagasinõudmise jälgimiseks tuleks ette näha, et eiramiste kohta esitatakse komisjonile teatis vähemalt kord kvartalis; lisaks sellisele teatisele tuleb esitada ka teave kohtu- või haldusmenetluste käigu kohta. |
(10) |
Igal aastal teavitatakse teatamise tulemustest komiteed, millele on osutatud komisjoni otsuse 94/140/EÜ (pettuste ennetamise kooskõlastamist käsitleva nõuandekomitee loomise kohta) (5) artikli 2 lõikes 1. |
(11) |
Liikmesriikide teatamisülesande lihtsustamiseks ja tõhususe parandamiseks tuleks tõsta alammäära, millest alates tuleb liikmesriikidel eiramisest teavitada, ning täpsustada need juhtumid, mille korral ei ole vaja eiramisest teavitada. |
(12) |
Euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide jaoks tuleks kehtestada vahetuskurss. |
(13) |
Tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) sätestatud tingimusi. |
(14) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi kulutuste suhtes, mida tehakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikele 1 ja artiklile 4.
Määrust kohaldatakse ka kõigi nende juhtumite suhtes, kus sihtotstarbelist tulu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 34 lõike 1 punktide b ja c tähenduses ei makstud nende sätetega kooskõlas.
Käesolev määrus ei mõjuta neid kohustusi, mis tulenevad otse määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklite 32, 33 ja 36 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 885/2005 (8) kohaldamisest.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. eeskirjade eiramine– määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikega 2 omistatud tähendus, mille kohaselt eeskirjade eiramine tähendab ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu;
2. ettevõtja– komisjoni määruse (EÜ) nr 1681/94 (9) artikli 1a punktiga 2 omistatud tähendus, mille kohaselt ettevõtja tähendab EAGFist või EAFRDst saadava abi kasutamisel osalevat mis tahes juriidilist või füüsilist isikut või muud subjekti, kes saab sellist abi või peab maksma sihtotstarbelist tulu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 34 lõike 1 punktide b ja c tähenduses, välja arvatud liikmesriigid kui avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu;
3. esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine– määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikliga 35 omistatud tähendus, mille kohaselt esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine on pädeva haldus- või kohtuasutuse esimene kirjalik hinnang, milles konkreetsete faktide põhjal järeldatakse, et eeskirju on eiratud, ilma et see piiraks võimalust see järeldus hiljem üle vaadata või see haldus- või kohtumenetluse käigus tagasi võtta;
4. pettusekahtlus– määruse (EÜ) nr 1681/94 artikli 1a punktiga 4 omistatud tähendus, mille kohaselt pettusekahtlus on eeskirjade eiramine, mis annab alust riiklikul tasandil menetluse algatamiseks, et selgitada välja, kas tegemist on tahtliku tegevusega ning ennekõike, kas tegemist on Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel 26. juulil 1995. aastal koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud pettusega;
5. pankrot– maksejõuetusmenetlus, nagu seda käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 (10) artikli 2 punktis a.
II PEATÜKK
ARUANDLUSKOHUSTUSED
Artikkel 3
Kvartaliaruanne
1. Kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu edastavad liikmesriigid komisjonile ülevaate eeskirjade eiramistest, mis on esmakordselt halduslikult või kohtulikult tuvastatud. Iga eiramise kohta esitab liikmesriik järgmised üksikasjad:
a) |
eiramisest mõjutatud ühisturu organisatsioonid; asjaomased majandusharud ja tooted; |
b) |
alusetu kulutuse olemus; |
c) |
ühenduse säte, mida on rikutud; |
d) |
eeskirjade eiramise võimalusele viitava esmakordse teabe kuupäev ja allikas; |
e) |
eeskirjade eiramise toimepaneku viisid; |
f) |
vajaduse korral, kas eiramine annab alust pettusekahtluseks; |
g) |
eeskirjade eiramise avastamise viis; |
h) |
vajaduse korral eiramisega seotud liikmesriigid ja kolmandad riigid; |
i) |
ajavahemik või aeg, millal eeskirjade eiramine toimus; |
j) |
riigiasutused või -organid, kes eeskirjade eiramisest ametlikult teada andsid ning halduslikke ja/või õiguslikke järelmeetmeid võtvad asutused; |
k) |
eiramise esimene haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev; |
l) |
asjaga seotud füüsiliste ja/või juriidiliste isikute või muude osalevate subjektide andmed, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole võitluses eeskirjade eiramise vastu asjaomase eiramise laadi tõttu olulised; |
m) |
asjaomaste kulutuste kogusumma ning vajadusel kaasrahastamise osamaksete jagunemine ühenduse, riigi- ja erasektori ning teiste rahastajate vahel; |
n) |
summa, mille ulatuses on eeskirju eiratud ning vajadusel ühenduse, riigi- ja erasektori ja teiste osamaksete jagunemine; kui punktis l osutatud isikutele ja/või subjektidele makset ei ole tehtud, summad, mis oleks olnud valesti makstud, kui eeskirjade eiramist ei oleks avastatud; |
o) |
maksete võimalik peatamine ja sissenõudmisvõimalused; |
p) |
eiramiste puhul, mis on seotud EAFRD, ARINCO või CCIga (ühtne tunnuskood), tuleb esitada asjaomase projekti number. |
2. Erandina esimesest lõigust ei ole vaja teavitada järgmistel juhtudel:
— |
kui ainuke eeskirjade eiramisele viitav asjaolu tuleneb olukorrast, kus EAFRDst kaasrahastatavat või EAGFist toetatavat meedet ei viida osaliselt või täielikult ellu lõpliku abisaaja ja/või abisumma lõppsaaja maksejõuetuse tõttu; eeskirjade eiramisest enne abisaaja pankrotti ja pettusekahtlusega juhtumitest tuleb siiski teada anda, |
— |
kui lõplik abisaaja või abisumma lõppsaaja ise haldusasutust eiramisest vabatahtlikult teavitab, või kui ta teavitab sellest enne, kui pädev asutus eiramise avastab, olgu see enne või pärast avaliku sektori vahendite eraldamist, |
— |
kui haldusasutus avastab, et on tehtud viga rahastatavate kulutuste vastavuse osas abi saamise tingimustele ja parandab selle enne avaliku sektori abi väljamaksmist. |
3. Kui osa käesoleva artikli lõikes 1 märgitud teabest, eelkõige eeskirjade eiramisel kasutatud võtete ning eiramise avastamisviisiga seotud teave ei ole kättesaadav, esitavad liikmesriigid komisjonile puuduva teabe võimaluse korral koos eeskirjade eiramist käsitlevate kvartaliaruannetega.
4. Kui riiklikes sätetes nähakse ette uurimise konfidentsiaalsus, peab teabe edastamiseks olema pädeva kohtu luba.
Artikkel 4
Erijuhud
Iga liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja vajaduse korral ka teistele asjaomastele liikmesriikidele kõigist avastatud või arvatavatest eeskirjade eiramistest, mis võivad:
a) |
avaldada kiiret mõju väljaspool liikmesriigi territooriumi või |
b) |
paljastada uue pettuse viisi. |
See teatis annab eelkõige üksikasjalikku teavet pettuse ning sellega seotud teiste liikmesriikide või kolmandate riikide kohta.
Artikkel 5
Järelaruanne
1. Lisaks artikli 3 lõikes 1 osutatud teabele tuleb liikmesriikidel teavitada komisjoni nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu üksikasjadest, mis käsitlevad teatatud eiramistega seonduvate haldus- või kriminaalmenetluste algatamist või lõpetamist ning selliste menetluste peamistest tulemustest, viidates seejuures varasematele artikli 3 kohastele aruannetele. Teave peab sisaldama ka kohaldatava karistuse laadi ja/või seda, kas kõnealune karistus on seotud ühenduse ja/või riigi õiguse kohaldamisega, sealhulgas ka viidet ühenduse ja/või riigi eeskirjadele, mille põhjal karistus kehtestati.
2. Komisjoni selgesõnalisel taotlusel esitavad liikmesriigid komisjonile kahe kuu jooksul pärast kõnealuse taotluse saamist kogu asjaomase teabe konkreetse juhtumi või juhtumite rühmadega seoses valesti makstud summade tagastamiseks algatatud menetluste, menetlusest loobumise ja menetluse lõpetamise käigu kohta.
Artikkel 6
Vähese tähtsusega abi reegel
1. Kui eeskirjade eiramised hõlmavad ühenduse vahendeid alla 10 000 euro, ei esita liikmesriigid komisjonile artiklites 3 ja 5 osutatud teavet, välja arvatud juhul, kui viimane seda selgesõnaliselt nõuab.
2. Lõikes 1 sätestatud künnise kohaldamiseks
— |
kasutavad eurotsooni mittekuuluvad liikmesriigid sama vahetuskurssi, mida nad kasutasid abisaajatele maksete tegemisel või tulude saamisel vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2808/98 (11) ja põllumajandusalastele sektoripõhistele õigusaktidele, |
— |
muudel kui esimeses lõikes osutatud juhtudel, eelkõige toimingute puhul, mille osas ei olnud vahetuskursi rakendusjuht põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega kindlaks määratud, kohaldatakse kulu või sihtotstarbeliste tulude deklareerimisele eelneva kuu jooksul kehtinud Euroopa Keskpanga kehtestatud viimast vahetuskurssi vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 883/2006. (12) |
Artikkel 7
Edastamise vorm
Artiklites 3 ja 4 ning artikli 5 lõikes 1 nõutav teave edastatakse võimaluse korral elektrooniliselt, kasutades selleks komisjoni poolt ettenähtud vormi ja turvalise ühenduse kaudu pakutavat moodulit.
III PEATÜKK
KOOSTÖÖ
Artikkel 8
Koostöö liikmesriikidega
1. Komisjon hoiab kontakti asjaomaste liikmesriikidega, et täiendada teavet artiklis 3 nimetatud eeskirjade eiramiste, artiklis 5 nimetatud menetluste ning eelkõige tagasinõudmisvõimaluste kohta.
2. Ilma et see neid kontakte mõjutaks, kui eiramise olemus on selline, mille põhjal võib eeldada, et samasugust või sarnast tegevust võib esineda rohkem kui ühes liikmesriigis, tuleb küsimust arutada otsuse 94/140/EÜ artikli 2 lõikes 1 osutatud komitees (edaspidi “Cocolaf”) või otsuse artikli 3 lõikes 3 osutatud kõnealuse komitee töörühmades.
3. Lisaks sellele korraldab komisjon liikmesriikide asjaomastele esindajatele ühenduse tasandil teabekohtumisi, et vaadata ühiselt läbi vastavalt artiklitele 3, 4 ja 5 ning käesoleva artikli lõikele 1 saadud teave, eelkõige selleks, et saada kogemusi seoses eeskirjade eiramise, ennetavate meetmete ja kohtumenetlustega. Komisjon hoiab Cocolafi oma tööga kursis ning peab Cocolafiga nõu ettepanekute osas, mille ta kavatseb esitada eeskirjade eiramise ennetamiseks.
4. Kui ühise põllumajanduspoliitika praeguste sätete kohaldamisel ilmneb ühenduse finantshuve kahjustavaid puudusi, annavad liikmesriigid ja komisjon liikmesriigi taotluse korral või lõikes 3 sätestatud korra kohaselt komisjoni taotluse korral üksteisele nõu nende puuduste kõrvaldamiseks, vajaduse korral Cocolafi komitee või muu pädeva asutuse kaudu.
Artikkel 9
Kokkuvõttev aruanne
Komisjon teavitab Cocolafi komiteed igal aastal avastatud eeskirjade eiramistega seotud summade suurusest ning erinevatest eiramistest liikide kaupa koos vastava arvuga.
IV PEATÜKK
TEABE KASUTAMINE JA KÄITLEMINE
Artikkel 10
Teabe kasutamine
Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, võib komisjon kasutada mis tahes üld- või operatiivteavet, mille liikmesriigid on edastanud kooskõlas käesoleva määrusega, et sobivate infotehnoloogiavahendite abil teha riskianalüüse ning saadud teabe põhjal koostada aruandeid ja töötada välja süsteeme riskide tõhusamaks väljaselgitamiseks.
Artikkel 11
Teabe käitlemine
1. Kogu käesoleva määruse alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet teabe vastuvõtnud liikmesriigi siseriiklike õigusaktide ja vastavate ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavate sätetega. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikke ettevaatusabinõusid, et tagada sellise teabe konfidentsiaalsus.
2. Lõikes 1 osutatud teavet võib edastada ainult isikutele, kelle ametiülesanded liikmesriigis või ühenduse institutsioonides nõuavad juurdepääsu nimetatud teabele, välja arvatud juhul, kui teabe esitanud liikmesriigiga on kokku lepitud teisiti.
Lisaks ei tohi seda teavet kasutada ka muudel kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui teabe esitanud asutused on selleks andnud selgelt väljendatud nõusoleku, ning tingimusel, et selle liikmesriigi sätted, kus teabe vastu võtnud asutus asub, ei keela sellist edastamist või kasutamist.
3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemisel järgitakse ühenduse ja riiklikke andmekaitse eeskirju ning eriti neid, mis on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001, kui see on kohaldatav.
Lõiked 1–2 ei mõjuta andmesubjekti juurdepääsuõigusi, mis on ette nähtud direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001 ning kui lähtutakse kõnealuses direktiivis ja määruses sätestatud tingimustest.
4. Lõiked 1–3 ei takista käesoleva määruse kohaselt saadud teabe kasutamist ühenduse või liikmesriikide õiguslike meetmete või menetluste raames, mis on algatatud seoses eeskirjade eiramise tulemusena valesti makstud summade sissenõudmisega, väidetavate eiramiste kontrollimise, haldusmeetmete kehtestamise või eiramistega seonduvate haldus- või kriminaalkaristusega. Teabe esitanud liikmesriigi pädevat asutust teavitatakse viivitamata sellisest kasutamisest.
5. Kui liikmesriik teatab komisjonile, et edasine uurimine on tõestanud, et füüsiline või juriidiline isik, kelle nimi on komisjonile käesoleva määruse kohaselt teatavaks tehtud, ei ole seotud ühegi eeskirjade eiramisega, teavitab komisjon sellest viivitamata kõiki, kellele ta on selle nime käesoleva määruse kohaselt avalikustanud. Sellist isikut ei peeta enam varasema teate alusel seotuks kõnesoleva eeskirjade eiramisega.
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 12
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EMÜ) nr 595/91 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007.
2. Viiteid määrusele (EMÜ) nr 595/91 käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 13
Üleminekusäte
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile käeoleva määruse artiklis 5 osutatud teabe või määruse (EMÜ) nr 595/91 kohaselt enne 1. jaanuari 2007 edastatud teabe nende eiramiste kohta, mille järelkontroll liikmesriigi asjaomases ametiasutustes ei ole veel lõppenud.
2. Juhtumite puhul, mille finantsmõju on alla 10 000 euro, võivad liikmesriigid esitada ainult ühe lõpliku teatise.
Artikkel 14
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. detsember 2006
Komisjoni nimel
asepresident
Siim KALLAS
(1) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).
(2) EÜT L 67, 14.3.1991, lk 11.
(3) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(4) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.
(5) EÜT L 61, 4.3.1994, lk 27. Otsust on muudetud otsusega 2005/223/EÜ (ELT L 71, 17.3.2005, lk 67).
(7) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(8) ELT L 171, 23.6.2006, lk 90.
(9) EÜT L 178, 12.7.1994, lk 43.
(10) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.
(11) EÜT L 349, 24.12.1998, lk 36.
(12) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.
LISA
Vastavustabel
Määrus (EMÜ) nr 595/91 |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 (välja jäetud) |
|
|
Artikkel 2 (uus) |
Artikkel 3 lõige 1 |
Artikkel 3 lõige 1 |
|
Artikkel 3 lõige 2 (uus) |
Artikkel 3 lõige 2 |
Artikkel 3 lõige 3 |
Artikkel 3 lõige 3 |
Artikkel 3 lõige 4 |
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
Artikkel 5 lõige 1 |
Artikkel 5 lõige 1 |
Artikkel 5 lõige 2 (välja jäetud määrusega (EÜ) nr 1290/2005) |
|
Artikkel 6 (välja jäetud) |
|
Artikkel 7 lõige 1 (välja jäetud määrusega (EÜ) nr 1290/2005) |
|
Artikkel 7 lõige 2 (välja jäetud) |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
Artikkel 9 |
Artikkel 9 |
Artikkel 10 |
Artikkel 11 |
Artikkel 11 |
Ei ole enam asjakohane |
Artikkel 12 |
Artikkel 6 |
Artikkel 13 |
Artikkel 1 |
Artikkel 14 lõige 1 |
Artikkel 12 lõige 1 |
Artikkel 14 lõige 2 |
Artikkel 12 lõige 1 |
Artikkel 15 |
Artikkel 14 |
|
Artikkel 7 (uus) |
|
Artikkel 10 (uus) |
|
Artikkel 13 (uus) |