8.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/1

(1)

Musta raha vood võivad kahjustada rahaülekannete kaudu rahandussektori stabiilsust ja mainet ning ohustada siseturgu. Terrorism raputab meie ühiskonna alustalasid. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teostada rahaülekandeid terrorismi rahastamiseks võivad tõsiselt ohustada rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, ühtsust ja stabiilsust ning kõigutada usaldust rahandussüsteemi suhtes üldiselt.

(2)

Kui ühenduse tasandil ei võeta teatud koordineerimismeetmeid, võivad rahapesu ja terrorismi rahastamisega tegelejad püüda oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära kasutada integreeritud finantspiirkonnaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. Oma mõõtmetelt peaks ühenduse tegevus tagama rahapesuvastase töökonna (FATF), mis loodi Pariisi G7 tippkohtumisel 1989. aastal, VII erisoovituse (elektrooniliste ülekannete kohta) ühetaolise ülevõtmise terves Euroopa Liidus ning eelkõige selle, et ei oleks diskrimineerimist liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete vahel. Liikmesriikide poolt eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste rahaülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist ELi tasandil ning seega kahjustada siseturgu finantsteenuste valdkonnas.

(3)

11. septembril 2001 Ameerika Ühendriikides toimunud terrorirünnakute tõttu korrati 21. septembril 2001 toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogul, et võitlus terrorismiga on üks Euroopa Liidu põhieesmärke. Euroopa Ülemkogu kiitis heaks tegevuskava, mis käsitleb tõhustatud politsei- ja õigusalast koostööd, rahvusvaheliste terrorismivastaste õigusaktide väljatöötamist, terrorismi rahastamise ennetamist, lennujulgestuse tugevdamist ja suuremat kooskõla kõigi asjakohaste tegevuspõhimõtete vahel. Kõnealuse tegevuskava vaatas läbi 11. märtsil 2004 Madridis toimunud terrorirünnakute järgselt kokku tulnud Euroopa Ülemkogu, kes rõhutas vajadust tagada, et ühenduse loodud terrorismivastase võitluse ja õigusalase koostöö parandamise õiguslikku raamistikku kohandataks vastavalt rahapesuvastase töökonna vastu võetud üheksale erisoovitusele terrorismi rahastamise vastu.

(4)

Selleks et vältida terrorismi rahastamist, on võetud meetmeid, mille eesmärk on teatavate isikute, rühmituste ja üksuste rahaliste vahendite ja finantsallikate külmutamine, kaasa arvatud määrus (EÜ) nr 2580/2001 (3) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2002 (4) Samal põhjusel võeti meetmeid rahandussüsteemi kaitsmiseks rahaliste vahendite ja finantsallikate suunamise vastu terroristlikesse eesmärkidesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ. (5) sisaldab mitmeid meetmeid, mis on mõeldud võitlemiseks rahandussüsteemi väärkasutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Need meetmed ei takista täielikult terroristide ja teiste kurjategijate juurdepääsu maksesüsteemidele oma rahaliste vahendite liigutamiseks.

(5)

Selleks et edendada ühtset lähenemisviisi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise alal rahvusvahelisel tasandil, tuleks edasiste ühenduse meetmete puhul võtta arvesse sellel tasandil toimunud arenguid, nimelt üheksat rahapesuvastase töökonna vastuvõetud erisoovitust terrorismi rahastamise vastu ja eriti VII erisoovitust, nagu ka läbivaadatud tõlgendavat üldmärkust selle rakendamise kohta.

(6)

Rahaülekannete täielik jälgitavus võib olla eriti tähtis ja väärtuslik vahend rahapesu või terrorismi rahastamise ennetamiseks, uurimiseks ja avastamiseks. Seetõttu on asjakohane maksjaga seotud teabe edastamise tagamiseks kogu makseahela vältel kehtestada kord, mille kohaselt makseteenuse pakkujatel on kohustus edastada raha ülekandmisel täpne ja sisukas teave maksja kohta.

(7)

Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (6) kohaldamist. Näiteks käesoleva määruse alusel kogutavaid ja säilitatavaid andmeid ei või kasutada kaubanduslikel eesmärkidel.

(8)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei jää isikud, kes ainult teisendavad paberkandjal dokumente elektroonilisteks andmeteks ja tegutsevad makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel; sama kohaldatakse ka füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes pakub makseteenuse pakkujatele vaid sõnumi- või muid tugisüsteeme rahaliste vahendite ülekandmiseks või väärtpaberite arveldussüsteeme.

(9)

On asjakohane jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja rahaülekanded, mille puhul rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on väiksem. Sellised väljajätmised peaksid hõlmama krediit- või deebetkaarte, sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, otsekorraldusi, elektroonseid tšekke, maksude, trahvide või muude lõivude tasumist ning rahaülekandeid, mille puhul nii maksja ja makse saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad. Ka peaks liikmesriikidel olema õigus vabastada elektroonilised žiiromaksed siseriiklike maksesüsteemide eriomaduste kajastamiseks, eeldusel et rahaülekannet on alati võimalik jälgida tagasi kuni maksjani. Kui liikmesriigid on kohaldanud direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud elektronraha erandit, siis tuleb seda erandit kohaldada ka käesoleva määruse kohaselt, eeldusel et ülekantud summa ei ole suurem kui 1 000 eurot.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/46/EÜ (7) määratletud elektronraha erand hõlmab elektronraha, olenemata sellest, kas väljaandja suhtes kehtib vabastus sama direktiivi artikli 8 kohaselt.

(11)

Et mitte rikkuda maksesüsteemide efektiivsust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et tasakaalustada väikeste rahaülekannete põhjustatud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu ebaseaduslikult toimuda võivate tehingute riski, tuleks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjaga seotud teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult üle 1 000 euro suuruste üksikute rahaülekannete suhtes, ilma et see piiraks direktiivist 2005/60/EÜ tulenevaid kohustusi. Kontoga seotud ülekannete puhul ei peaks nõudma makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiiviga 2005/60/EÜ sätestatud kohustused on täidetud.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2560/2001 (8) ja siseturumaksete uusi õigusraamistikke käsitleva komisjoni teatise alusel piisab ühendusesiseste rahaülekannete puhul lihtsustatud teabest maksja kohta.

(13)

Selleks et rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlevad kolmandate riikide ametiasutused saaksid välja selgitada nendeks eesmärkideks kasutatud vahendite allika, peaks ühendusest väljapoole tehtavate rahaülekannetega kaasnema täielik teave maksja kohta. Kõnealustele ametiasutustele tuleks võimaldada juurdepääs maksjaga seotud täielikule teabele ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärgil.

(14)

Selleks et rahaülekandeid saaks ühelt maksjalt mitmele saajale teha odavalt ühendusest väljapoole tehtud üksikülekandeid sisaldava maksejuhiste kogumiga, peaks selliste üksikülekannete puhul piisama ainult maksja kontonumbrist või kordumatust tunnusest, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab maksjaga seotud täielikku teavet.

(15)

Selleks et kontrollida raha ülekandmisel maksja kohta nõutava teabe edastamist ja et aidata avastada kahtlaseid tehinguid, peaksid saaja makseteenuse pakkujal olema tõhusad menetlused maksjaga seotud teabe puudumise avastamiseks.

(16)

Kuna anonüümsed ülekanded kujutavad endast potentsiaalset terrorismi rahastamise ohtu, peaks saaja makseteenuse pakkujal olema võimalik vältida või parandada olukordi, kui ta märkab, et maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik. Sellest tulenevalt tuleks lubada paindlikkust maksjaga seotud teabe ulatuse suhtes riskitundlikul alusel. Lisaks sellele peaksid maksjaga seotud teabe täpsus ja täielikkus jääma maksja makseteenuse pakkuja vastutusele. Juhul kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleks vastavalt direktiivile 2005/60/EÜ kohaldada kontrolli kõnealuste makseteenuse pakkujate ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhete suhtes.

(17)

Juhul kui siseriiklikud pädevad asutused annavad juhiseid kohustuse kohta lükata tagasi kõik rahaülekanded makseteenuse pakkujalt, kes ei ole regulaarselt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta, või otsustatakse piirata või lõpetada ärisuhted nende makseteenuse pakkujatega, peaksid need juhised põhinema muu hulgas parimate tavade vastastikusel lähenemisel ning nendes tuleks arvestada rahapesuvastase töökonna VII erisoovituse ülevaadatud tõlgendavat üldmärkust, mis võimaldab kolmandatel riikidel seada maksja kohta teabe saatmise kohustuse künniseks 1 000 eurot või 1 000 USA dollarit, ilma et see piiraks eesmärki võidelda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamisega.

(18)

Igal juhul peaks saaja makseteenuse pakkuja olema eriti valvas ja riske hindama, kui ta märkab, et maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik, ning teavitama kahtlastest ülekannetest pädevaid ametiasutusi vastavalt direktiivis 2005/60/EÜ ja siseriiklikes rakendusmeetmetes sätestatud teatamiskohustusele.

(19)

Rahaülekandeid, kus maksjaga seotud teave puudub või ei ole täielik, käsitlevaid sätteid kohaldatakse, piiramata makseteenuse pakkujate kohustust peatada ja/või tagasi lükata rahaülekanded, mis lähevad vastuollu tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega.

(20)

Kuni eemaldatakse tehnilised piirangud, mis võivad takistada makseteenuse vahendajal täita kohustust edastada kogu saadud teave maksja kohta, peaksid makseteenuse vahendajad selle teabe kohta arvestust pidama. Sellised tehnilised piirangud tuleks eemaldada pärast maksesüsteemide täiustamist.

(21)

Kuna uurimise käigus ei pruugi olla võimalik tuvastada vajalikke andmeid või asjaomaseid isikuid enne mitmeid kuid või isegi aastaid pärast algset rahaülekannet, peavad makseteenuse pakkujad arvestust maksjaga seotud teabe kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärgil. Andmete säilitamise periood peaks olema piiratud.

(22)

Et tegutseda terrorismivastase võitluse raames kiiresti, peaksid makseteenuse pakkujad kiiresti vastama nende asukohaliikmesriigis asuvate rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlemisega tegelevate ametiasutuste teabenõuetele maksja kohta.

(23)

Tööpäevade arv maksja makseteenuse pakkuja liikmesriigis määratleb päevade arvu, mille jooksul vastatakse teabenõudele maksja kohta.

(24)

Võttes arvesse rahapesu- ja terrorismivastase võitluse tähtsust, peaksid liikmesriigid nägema siseriiklikus õiguses ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldada juhul, kui käesolevat määrust ei täideta.

(25)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9).

(26)

Mitmed ühendusest väljaspool asuvad riigid ja alad moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Ühendusega selle liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu ja neil on makseteenuse pakkujad, kes osalevad otseselt või kaudselt asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida olulist negatiivset mõju nende riikide või alade majandusele, mis tuleneb käesoleva määruse rakendamisest asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning alade vaheliste rahaülekannete suhtes, on asjakohane näha ette võimalus käsitleda selliseid rahaülekandeid asjaomaste liikmesriikide siseste rahaülekannetena.

(27)

Et mitte tõkestada heategevuslike annetuste tegemist, on asjakohane lubada liikmesriikidel vabastada nende territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad kohustusest koguda, kontrollida, säilitada või saata maksjaga seotud teavet selle liikmesriigi territooriumil teostatud rahaülekannete kohta, mis ei ületa 150 eurot. Samuti on asjakohane siduda see võimalus nõudmistega mittetulunduslikele ühendustele, et liikmesriigid saaksid tagada, et terroristid ei kuritarvitaks vabastust oma tegevuse rahastamisele kaasaaitamise huvides või vahendina.

(28)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Selleks et kehtestada ühtne lähenemisviis rahapesu- ja terrorismivastases võitluses, tuleks käesoleva määruse põhisätteid kohaldada samast päevast alates, mil asjakohased sätted rahvusvahelisel tasandil vastu võeti,

1)

terrorismi rahastamine – rahaliste vahendite andmine või kogumine direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punkti 4 tähenduses;

2)

rahapesu – mis tahes tahtlik tegevus, mida käsitletakse rahapesuna direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punktide 2 ja 3 tähenduses;

3)

maksja – füüsiline või juriidiline isik, kes on kontoomanik ja kes lubab kontolt rahaülekande teha, või kui kontot ei ole, siis füüsiline või juriidiline isik, kes annab korralduse rahaülekande tegemiseks;

4)

saaja – füüsiline või juriidiline isik, kes on rahaülekande lõplik vastuvõtja;

5)

makseteenuse pakkuja – füüsiline või juriidiline isik, kelle äritegevus hõlmab rahaülekande teenuste võimaldamist;

6)

makseteenuse vahendaja – makseteenuse pakkuja, kes ei ole ei maksja ega saaja ja kes osaleb rahaülekande teostamises;

7)

raha ülekandmine – tehing, mille maksja teostab makseteenuse pakkuja kaasabil elektrooniliste vahenditega, et saaja saaks juurdepääsu rahale makseteenuse pakkuja kaudu, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja seesama isik;

8)

maksejuhiste kogumi edastamine – mitmed iseseisvad rahaülekanded, mis on edastamiseks kokku kogutud;

9)

kordumatu tunnus – makseteenuse pakkuja määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon vastavalt tehingu sooritamiseks kasutatud makse- ja arveldussüsteemi või teavitussüsteemi protokollile.

a)

makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe

ning

b)

raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha.

a)

makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe;

b)

raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha,

ning

c)

makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused.

a)

makse saaja makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused;

b)

makse saaja makseteenuse pakkuja suudab kordumatu viitenumbri abil makse saaja kaudu kindlaks teha rahaülekande füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kellel on makse saajaga leping kaupade müügi või teenuste osutamise kohta,

ning

c)

tehingu summa on 1 000 eurot või väiksem.

a)

kui maksja võtab raha välja oma kontolt;

b)

mille puhul kahe osapoole vahel on deebet-tüüpi maksekorraldus, mis võimaldab nendevahelisi makseid kontode vahendusel, tingimusel et rahaülekannetega kaasneb kordumatu tunnus, mis võimaldab füüsilise või juriidilise isiku kindlaks teha;

c)

mille tegemiseks kasutatakse elektroonseid tšekke;

d)

ametivõimudele maksude, trahvide ja muude lõivude tasumiseks liikmesriigi siseselt;

e)

mille puhul nii maksja kui makse saaja on iseenese nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.

a)

maksja isikut on kontrollitud seoses konto avamisega ning nimetatud kontrolli käigus saadud teavet on säilitatud vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ artikli 8 lõikes 2 ja artikli 30 punktis a osutatud kohustusele:

või

b)

maksja kuulub direktiivi 2005/60/EÜ artikli 9 lõike 6 reguleerimisalasse.

a)

artiklis 6 nõutud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub ühenduses;

b)

artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta või vajaduse korral artiklis 13 nõutud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust;

ning

c)

maksejuhiste kogumi puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleb artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta esitada ainult maksejuhiste kogumi, mitte kogumisse koondatud üksikmaksete puhul.

a)

asjaomane riik või territoorium moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga, on osa selle liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Ühendusega mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu;

b)

makseteenuse pakkujad asjaomases riigis või territooriumil osalevad otseselt või kaudselt selle liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis

ning

c)

asjaomane riik või territoorium nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid käesolevas määruses kehtestatud eeskirju.

a)

artikli 3 kohaldamise mõjud seoses kogemustega, mis puudutavad direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõikes 3 määratletud elektronraha ja muude uudsete maksevahendite võimalikku väärkasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Sellise väärkasutuse ohu korral, esitab komisjon käesoleva määruse muutmise ettepaneku;

b)

artikli 13 kohaldamine seoses tehniliste piirangutega, mis võivad takistada saaja makseteenuse pakkujale kogu maksja kohta saadud teabe edastamist. Kui makseteenuste alal toimuv areng võimaldab sellistest tehnilistest piirangutest vabaneda, ja võttes arvesse teenuse pakkujate jaoks tekkivaid kulusid, esitab komisjon ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.