29.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/4

(1)

30. juunil 2005 teatas komisjon algmääruse artikli 5 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (“algatamisteade”) (2) dumpinguvastase menetluse algatamisest teatavate Hiina Rahvavabariigist (HRV), Malaisiast ja Taist (“asjaomased riigid”) pärinevate kilekottide ühendusse importimise suhtes.

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui 17. mail 2005 esitasid kaebuse 29 ühenduse kilekotitootjat, kelle toodang moodustab suure osa (antud juhul enam kui 25 %) ühenduse kilekottide kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitanud ühenduse tootjatele, nende ühendusele, teistele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele ja kasutajatele ning teadaolevalt asjaga seotud kasutajate ühendustele ja ekspordiriikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Arvestades teadaolevate HRV, Malaisia ja Tai eksportivate tootjate suurt arvu ning teadaolevate ühenduse tootjate ja importijate suurt arvu, on algatamisteates ette nähtud väljavõttelise uuringu kasutamine dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks vastavalt algmääruse artiklile 17 (vt allpool üksikasjalikke andmeid valimi kohta).

(5)

Võimaldamaks HRV eksportivatel tootjatel soovi korral esitada taotlus turumajandusliku või individuaalse kohtlemise kohta, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud HRV eksportivatele tootjatele ja ametiasutustele taotluse vormid. 108 ettevõtet ja kontserni taotlesid algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt turumajanduslikku kohtlemist. Kõik eespool nimetatud ettevõtted ja kontsernid taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus selgub, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise nõuetele. Kolm ettevõtet taotlesid üksnes individuaalset kohtlemist.

(6)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Lisaks saadi vastused küsimustikele eksportijate valimisse valitud isikutelt, importijatelt ja ühenduse tootmisharult ning veel kahelt ühenduse jaemüüjalt.

(7)

Veel mõned isikud tegid oma seisukohad kirjalikult teatavaks. Kõik sätestatud tähtaja jooksul ärakuulamist taotlenud ja selleks eripõhjused märkinud isikud kuulati ära.

(8)

Komisjon otsis ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlaksmääramise seisukohast vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustesse.

(9)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 (“uurimisperiood”). Kahjude hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. märtsini 2005 (“vaatlusalune periood”).

(10)

Nagu eespool märgitud, tehti HRV, Malaisia ja Tai eksportivate tootjate suurt arvu arvestades algatamisteates ettepanek väljavõtteliseks uuringuks vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1.

(11)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, et sellisel juhul valim moodustada, paluti eksportivatel tootjatel endast teatada 15 päeva jooksul alates uurimise algatamisest ning esitada põhiandmed oma ekspordi ja omamaise müügi kohta ning vaatlusaluse toote tootmise ja/või müügiga tegelevate seotud ettevõtete nimed ja tegevusalad. Konsulteeriti ka HRV, Malaisia ja Tai asutustega.

(12)

108 HRV ettevõtet ja kontserni, 36 Malaisia ja 17 Tai ettevõtet andsid endast märku ja esitasid nõutud andmed ettenähtud tähtaja jooksul. Sellegipoolest teatasid uurimisperioodil ühendusse ekspordist vaid 104 HRV ettevõtet ja kontserni, 31 Malaisia ja 14 Tai ettevõtet.

(13)

Neid eksportivaid tootjaid, kes eksportisid nimetatud toodet ühendusse uurimisperioodil ja avaldasid soovi valimis osaleda, peeti koostööd tegevateks ettevõteteks ja nendega arvestati valimi koostamisel.

(14)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate toodang moodustas umbes 95 % HRVst, 96 % Malaisiast ja 88 % Taist ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote kogumahust.

(15)

Ülejäänud ettevõtted olid kas kaubandusettevõtjad või eksportivad tootjad, kes aga uurimisperioodil ühendusse ei eksportinud. Seega ei määrata nende ettevõtete puhul dumpingumarginaali kindlaks.

(16)

Kui eksportivad tootjad endast eespool nimetatud tähtaja jooksul teada ei andnud, peeti seda koostööst hoidumiseks.

(17)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 võeti valimi koostamisel arvesse järgmisi kriteeriume: eksportiva tootja suurus, arvestades tema eksportmüüki ühendusse, ning eksportiva tootja suurus, arvestades müüki siseturul. Hinnati, et järgnevalt esitatud põhjustel peaks valim sisaldama piisaval hulgal ettevõtteid, kes müüvad oma toodangut siseturul. Seega võeti valimisse mitu suuremat eksportivat ettevõtet, kelle müüki siseturul võib pidada tüüpiliseks.

(18)

Selle alusel koostas komisjon esialgselt valimi, kuhu kuuluvad kümme Hiina eksportivat tootjat, kuus Malaisia eksportivat tootjat ja kuus Tai eksportivat tootjat. Valitud ettevõtted moodustasid umbes 52 %, 62 % ja 71 % nimetatud toote ekspordist ühendusse vastavalt Hiina Rahvavabariigist, Malaisiast ja Taist.

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 võimaldati koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel ja asjaomaste riikide ametiasutustel valimi moodustamist kommenteerida.

(20)

Paljud Hiina eksportijad väitsid, et nad peaksid valimisse kuuluma selliste eriasjaolude tõttu nagu ettevõtte tooteliigid, ärimudel, kulustruktuur või seotus Hongkongis või ELis asuvate kontsernidega. Ei oleks siiski olnud otstarbekas seada eesmärgiks moodustada valim, mis oleks olnud representatiivne kõigi eespool mainitud tegurite suhtes (seda ei nõuta ka algmääruses), võttes arvesse olemasoleva informatsiooni hulka ja valimi moodustamiseks antud aega. Lisaks võimaldab algmäärus piirduda suurima tüüpilise ekspordimahu uurimisega, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida.

(21)

Üks Hiina eksportija väitis, et WTO dumpinguvastase lepingu kohaselt oleks komisjon pidanud lihtsalt valima eksportijad, kelle eksportmüügimaht ühendusse on kõige suurem, arvestamata müügimahtu siseturul. Dumpinguvastase lepingu artikkel 6.10 sätestab muu hulgas, et eksportijate valimi koostamisel võib lähtuda “asjaomase riigi ekspordi suurimast mahust, mida on võimalik piisavalt uurida”. Dumpinguvastase lepingu artikli 6.10 selline tõlgendus ei ole vastuvõetav. Esiteks ei takista dumpinguvastase lepingu artikli 6.10 sõnastuses miski ka siseturul tüüpilise müügimahuga eksportijate kaasamist valimisse. Teiseks on eksportivate tootjate valimi koostamise eesmärk võimalikult representatiivsete andmete kogumine, et selle alusel saaks arvutada dumpingumarginaali. Sellega seoses on algmääruse artikli 2 lõigete 1–6 alusel normaalväärtuse ning müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks oluline, et valimisse kuuluksid ettevõtted, mis müüvad vaatlusalust toodet siseturul. Turumajandusliku kohtlemise tingimustele vastavate ettevõtete puhul tekitaks raskusi normaalväärtuse kindlakstegemine ilma piisava teabeta selliste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta. Suurim ekspordimaht, mida on võimalik uurida, peaks seega sisaldama ka vähemalt piisaval arvul ettevõtteid, kes müüsid uurimisperioodil tooteid siseturul. Järelikult valiti vastavalt dumpinguvastase lepingu artiklile 6.10 ja algmääruse artiklile 17 valimisse ainult need suuremad eksportivad ettevõtted, kes moodustasid ka suure osa müügist siseturul.

(22)

Uurimise käigus leiti, et Wuxi Jiayihe Packaging Co Ltd ja Wuxi Bestpac Packaging Co Ltd olid ekslikult deklareerinud suurel hulgal selliste toodete eksporti Euroopa Ühendusse, mida nad ei tootnud ise, vaid olid tegelikult töödelnud teiste eksportivate tootjate jaoks. Arvestades nende omatoodetud toote tegeliku müügi väikest mahtu, jäeti need ettevõtted Hiina valimist välja ja see koosneb nüüd üheksast ettevõttest. Kuna aga seda ettevõtet oli juba uuritud, kontrollitakse seda individuaalselt.

(23)

Malaisia Plastitootjate Liit juhtis tähelepanu sellele, et üks ettevõte, mis oli valimist välja jäetud, oli jätnud esitamata aruande oma seotud ettevõtte kohaliku kilekotimüügi kohta, ning see oleks tulnud valimisse kaasata. Kuna sellest aruandlusveast teatati õigeaegselt, nõustus komisjon seda ettevõtet valimisse lisama, asendades sellega ühe varem valimisse valitud ettevõtte, mille eksportmüügimaht oli väiksem.

(24)

Küsimustikud saadeti 22 esialgselt väljavalitud ettevõttele ja neilt kõigilt, välja arvatud ühelt valimisse võetud, ent hiljem koostöö lõpetanud Tai ettevõttelt, saadi vastused ettenähtud tähtaja jooksul.

(25)

Asjaomaste riikide ja poolte suurt arvu ning ajalisi piiranguid arvestades järeldas komisjon, et eksportivate tootjate individuaalne kontrollimine ei ole algmääruse artikli 9 lõike 6 ja artikli 17 lõike 3 alusel teostatav, sest see oleks asjatult koormav ja takistaks uurimise lõpetamist õigel ajal. Komisjon teatas kõikidele koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, et ta ei kavatse taotletud individuaalset kontrollimist teostada. Pealegi ei saadud selliseid taotlusi algatamisteates sätestatud 40päevase tähtaja jooksul.

(26)

Tuleks märkida, et üks Hiina ettevõte, mis ei kuulu valimisse, kuid teeb uurimise alal koostööd, taotles nime Jiangmen Xiefeng Plastic Co Ltd muutmist nimeks Jiangmen Toptype Plastic Products Co Ltd. Esitati tõendus selle kohta, et see oli sama juriidilise isiku nimemuutus, mis ei muutnud muus osas ettevõtte staatust, struktuuri ega omandilist kuuluvust. Ettevõtte nimi asendati käesoleva määruse lisas uue nimega.

(27)

Ühenduse tootjate suurt arvu silmas pidades tehti algatamisteates vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 ettepanek väljavõtteliseks uurimiseks. Selleks taotles komisjon ühenduse tootjatelt teavet samasuguse toote tootmise ja müügi kohta.

(28)

34 ühenduse tootjat andsid endast märku ja esitasid algatamisteates nõutud teavet. Valimisse valiti kokku viis ettevõtet (kolm Prantsusmaal ja kaks Hispaanias), sest need moodustasid suurima tüüpilise tootmismahu ühenduses (umbes 18 %), mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti ühenduse tootjate ühendusega, kellel ei olnud vastuväiteid. Kõik valimisse kaasatud ühenduse tootjad tegid koostööd ja saatsid küsimustiku vastused ettenähtud tähtaja jooksul. Lisaks sellele esitasid ülejäänud kaebuse esitanud tootjad ning Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Hispaanias ja Ühendkuningriigis asuvad uurimist toetavad tootjad nõuetekohaselt teatavaid üldandmeid kahju analüüsimiseks.

(29)

Ühenduse importijate rohkuse tõttu nähti algatamisteates algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt ette väljavõttelise uuringu kasutamine. Komisjon palus, et importijad esitaksid selleks teavet vaatlusaluse toote impordi ja müügi kohta.

(30)

Komisjon valis saadud teabe alusel välja viis importijat kolmes liikmesriigis: kaks Prantsusmaal, ühe Saksamaal ja kaks Ühendkuningriigis. Konsulteeriti kahe teadaoleva importijate ühendusega. Kõnealused importijad esindasid teadaolevate ühenduse importijate müügi suurimat tüüpilist müügimahtu (umbes 9 %), mida oli olemasoleva aja jooksul võimalik uurida. Lõpuks tegid uurimisega koostööd ja saatsid küsimustikule vastused kaks importijat.

(31)

Kõiki isikuid teavitati põhiteguritest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti esitada soovitus lõpliku dumpinguvastase maksu kehtestamiseks teatavate HRVst ja Taist pärinevate kilekottide impordile ning lõpetada menetlus Malaisiast pärineva impordi suhtes. Samuti anti neile pärast lõplike meetmete kehtestamise aluseks olevate oluliste faktide ja kaalutluste avaldamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(32)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ning järeldusi muudeti sellele vastavalt.

(33)

Polüetüleenist kilekotte turustatakse tavaliselt jaekauplustes tarbijaile, kes kasutavad neid peamiselt ostetud kauba vedamiseks, toidu pakkimiseks või olmejäätmete kõrvaldamiseks.

(34)

Vaatlusalune toode on HRVst, Malaisiast ja Taist pärineva vähemalt 20 massiprotsendi osas polüetüleeni sisaldavad kilekotid (“kilekotid”), mille paksus ei ületa 100 mikromeetrit. Vaatlusalune toode kuulub CN-koodide ex 3923 21 00, ex 3923 29 10 ja ex 3923 29 90 alla.

(35)

Kilekotte toodetakse ekstrusiooni teel polüetüleenpolümeeridest pidevtorujas vormis õhkinjektsiooni meetodil, millele järgneb lõikamine ja vajaduse korral keevitamine, trükkimine ning sangade ja/või sulgemissüsteemide lisamine. Kotte võib teha eri tihedusega ja muude vaikude või lisanditega segatud polüetüleenist. Materjalikoostis mõjutab koti omadusi, näiteks tugevust, vastupidavust või lagunevust, mis võivad eri otstarvete puhul nõutavad olla.

(36)

Uurimise käigus väitsid HRV asutused ja mitmed importijad ja eksportijad, et uurimine on liiga laiaulatuslik, sest see hõlmab selliseid kaupu nagu kandekotid, prügikotid, külmutuskotid, puu- ja aedviljakotid ning muud tarbed, mis on väidetavalt kõik erinevad füüsiliste omaduste, hinna, müügikanalite ja lõppkasutuse poolest ning tarbijad tajuvad neid erinevalt. Eelkõige nõudsid üks eksportija ja mitu importijat, et tõmblukuga kotid (tõmblukukinnitusega polüetüleenkotid) jäetakse uurimisest välja, kuna need väidetavalt erinevad teistest tooteliikidest toormaterjali, tootmisprotsessi, välimuse, kasutuse, turustamise ja hinna poolest ning tarbijad tajuvad neid erinevalt. Ka üks importija tugines samale argumendile rahakottide puhul, millel on väidetavalt teatavad ainulaadsed tehnilised ja füüsilised omadused ja mida toodab ainult piiratud arv ettevõtteid.

(37)

Üks Malaisia eksportija väitis, et mõned nende kotid tuleks patenteeritud omadustega jaotusmehhanismide tõttu uurimisest välja jätta, sest väidetavalt ei saa ühenduse tööstusharu selliste omadustega kotte toota. See patenteeritud omadus, mille eesmärgiks on muuta kotid funktsionaalsemaks, ei muuda siiski kõnealuste kottide füüsilisi omadusi sedavõrd, et neid saaks pidada eraldi tooteks. Oma põhiomadustelt ei erine need teistest kandekottidest, olenemata sarnaste patenteeritud süsteemide olemasolust.

(38)

Tõdetakse küll, et on olemas eri liiki kilekotte, mis on mõeldud eri otstarbeks, sealhulgas eespool nimetatud otstarveteks, ent uurimine näitas, et kõikide nende kilekotiliikide, sealhulgas patenteeritud omadustega kottide füüsikalised ja keemilised põhiomadused on samad: põhiomadustelt on need polüetüleenkilest valmistatud paindlikud kotid, mida kasutatakse kaupade pakendamiseks ja veoks. Kilekotte kasutatakse alati samal viisil, ehkki veetavad või pakendatavad “kaubad” võivad erineda (nt jaekaubad, toiduained, jäätmed). Seoses sellega tuleb märkida, et algmääruses ei nõuta uuritavate toodete täielikku identsust nt tootmisprotsessi, hinna, müügikanalite, kasutuse või tarbijate arusaamade suhtes. Pigem on olnud komisjonil tavaks nõuda, et tooteliikide vaatlemiseks ühe ja sama tootena piisab sellest, kui neil on samad füüsilised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused.

(39)

Järelikult peetakse kõiki HRVst, Malaisiast ja Taist pärinevaid eri liiki kilekotte, mis kuuluvad CN-koodide ex 3923 21 00, ex 3923 29 10 ja ex 3923 29 90 alla, käesoleva uurimise raames üheks tooteks.

(40)

Komisjon leidis, et HRVs, Malaisias (mida kasutati ka võrdlusriigina) ja Tais toodetavad ja siseturgudel müüdavad kilekotid ja nendest riikidest ühendusse eksporditavad kilekotid ning ühenduse tööstusharus ühenduses toodetavad ja müüdavad kilekotid on samade füüsiliste, keemiliste ja tehniliste põhiomadustega ja neil on samad kasutusvaldkonnad. Ta järeldas seega, et kõiki neid tooteid käsitletakse algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguse tootena.

(41)

Allpool sätestatud üldmetoodikat on kohaldatud kõikide koostööd tegevate Malaisia ja Tai eksportivate tootjate suhtes ning koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate suhtes, kelle puhul rakendati turumajanduslikku kohtlemist. Sellepärast kirjeldatakse dumpingu uurimise tulemuste esitamisel kummagi asjaomase riigi puhul ainult seda, mis on kummalegi eksportivale riigile eriomane.

(42)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt iga eksportiva tootja puhul, kas tema vaatlusaluse toote kogumüük siseturul sõltumatutele tarbijatele on tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht on vähemalt 5 % või suurem vastavast ühendusse eksporditud toote müügi kogumahust.

(43)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need üldiselt tüüpilise omamaise müügiga tegelevate äriühingute omal maal müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad. Kasutati järgmisi kriteeriume: kasutatavad tooraineliigid, kilekottide mõõdud, värvus, trükkimine, sulgemine, sangad ja välimus.

(44)

Tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(45)

Seejärel uuris komisjon, kas iga kilekotiliigi puhul, mida iga ettevõte müüs iga eksportiva riigi siseturul tüüpilistes kogustes, võis müüki siseturul lugeda tavapäraseks kaubandustegevuseks algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt. Seda tehti, määrates kindlaks, kui suure osa iga eksporditud tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele tarbijatele siseturul.

(46)

Juhtudel, kus arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % nimetatud tooteliigi müügi kogumahust ja kui nimetatud liigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt võrdne tootmiskuludega, põhines normaalväärtus tegelikul siseturuhinnal. Nimetatud hind võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte.

(47)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui nimetatud liigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul siseturuhinnal, mis arvutati ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisena, tingimusel et nimetatud müük moodustas vähemalt 10 % selle tooteliigi müügi kogumahust.

(48)

Neil juhtudel, kui mis tahes tooteliigi tulutoova müügi maht oli alla 10 % selle tooteliigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki ei ole müüdud piisavas koguses selleks, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata siseturuhinna põhjal.

(49)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli kasutada mõnda muud meetodit. Sellistel juhtudel kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(50)

Normaalväärtus arvutati iga eksportija eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendi ning mõistliku kasumimarginaali liitmise teel.

(51)

Kõikidel juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal kindlaks algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite järgi. Selleks uuris komisjon, kas iga vaatlusaluse eksportiva tootja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(52)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusaluseid tooteid eksporditi sõltumatutele ühenduses asuvatele klientidele, määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, nimelt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(53)

Kui eksportmüük toimus ühenduses asuvate seotud importijate kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi ja mida oli nõuetekohaselt kohandatud impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kõikide kuludega, müügi-, üld- ja halduskuludega ja põhjendatud kasumimarginaaliga. Selleks kasutati seotud importijate endi müügi-, üld- ja halduskulusid. Kasumimarginaal tehti kindlaks koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt saadud teabe põhjal.

(54)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(55)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimisega nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kõikide uuritud eksportivate tootjate puhul võeti juhul, kui see oli vajalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes ja komisjonitasudes.

(56)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati dumpingumarginaalid tooteliigi normaalväärtuse kaalutud keskmise võrdlemisel ekspordihinna kaalutud keskmisega, mis määrati kindlaks nii, nagu eespool kirjeldatud.

(57)

Dumpingumarginaal koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kes andsid endast teada vastavalt algmääruse artiklile 17, kuid ei kuulunud valimisse, määrati valimisse kuuluvate ettevõtete dumpingumarginaali kaalutud keskmise alusel vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6.

(58)

Komisjonil on olnud järjekindlalt tavaks pidada seotud eksportivaid tootjaid või samasse kontserni kuuluvaid eksportivaid tootjaid dumpingumarginaali määramisel üheks ja samaks isikuks ja kehtestada neile seega ühesugune dumpingumarginaal. Seda eelkõige sellepärast, et individuaalsete dumpingumarginaalide arvutamine võiks soodustada dumpinguvastastest meetmetest hoidumist, muutes need ebatõhusaks sel teel, et võimaldaks omavahel seotud eksportivatel tootjatel suunata oma eksporti ühendusse madalaima individuaalse dumpingumarginaaliga ettevõtte kaudu.

(59)

Selle tava kohaselt arvati üheks ja samaks isikuks omavahel seotud eksportivad tootjad, kes kuuluvad samasse kontserni, ja neile määrati ühesugune dumpingumarginaal, mis arvutati asjaomasesse kontserni kuuluvate koostööd tegevate tootjate dumpingumarginaalide kaalutud keskmise põhjal.

(60)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali määramiseks tehti kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase. Selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud ühendusse ekspordi mahtu ja Eurostati vastavat impordistatistikat.

(61)

Kuna koostöötase Malaisias ja Tais oli kõrge (üle 85 %), peeti asjakohaseks kehtestada mõlema riigi koostööst hoiduvate eksportivate tootjate puhul dumpingu jääkmarginaaliks koostööd tegevale eksportijale kehtestatud kõrgeim maksutase.

(62)

Hiina puhul tuleb märkida, et ehkki koostöö tase riigi tasandil oli kõrge, esitasid kolm eksportivat tootjat ekslikku ja eksitavat teavet ning nende tegevust vaadeldi seega vastavalt algmääruse artiklile 18 koostööst hoidumisena. Kuna need ettevõtted jäid tahtlikult koostööst kõrvale, määrati dumpingu jääkmarginaal kõigi HRV koostööst hoiduvate eksportivate tootjate jaoks kindlaks kättesaadavate faktide põhjal. Seetõttu peeti kohaseks dumpingu jääkmarginaali vaatlusaluse toote tüüpiliste liikide puhul kindlaks määratud kõrgeima marginaali tasemel, lähtudes marginaalidest, mis kehtestati koostööd tegevate eksportijate jaoks, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist. Miski ei osutanud sellele, et koostööst hoiduvate eksportivate tootjate dumping toimus madalamal tasemel.

(63)

Kolmel ettevõttel oli üldiselt tüüpiline müük siseturul. Arvestades aga võrreldavate omamaiste ja eksporditavate tooteliikide puudumist, tuli nende ettevõtete puhul normaalväärtus arvestada eespool kirjeldatud meetodite järgi. Kolme ettevõtte puhul, kellel puudub tüüpiline müük siseturul, tuli samuti normaalväärtus arvutada eespool kirjeldatud meetodite järgi.

(64)

Kolme tüüpilise omamaise müügiga ettevõtte puhul kasutati nende normaalväärtuse arvestamiseks nende tavapärase kaubandustegevuse käigus teenitud kasumit ning kodumaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid nende endi müügi põhjal siseturul.

(65)

Kolme ettevõtte puhul, kellel puudus tüüpiline müük siseturul, määrati müügi-, üld- ja halduskulude summa kindlaks kolme omamaise ettevõtte keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude põhjal.

(66)

Kuna ainult üks Malaisia eksportija teatas samasuguse toote üldisest tulutoovast müügist siseturul, kasutati kolme ilma omamaise müügita ettevõtte normaalväärtuse arvestamiseks sama üldise tootekategooria siseturul müügiga teenitud keskmist kasumitaset 5,5 % vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c.

(67)

Kuus eksportivat tootjat eksportisid ühendusse kas otse sõltumatutele tarbijatele või ühenduses ja Indoneesias asuvate seotud kaubandusettevõtete kaudu. Kui eksportmüük ühendusse toimus ühenduses asuvate seotud importijate kaudu, määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt, nagu on kirjeldatud põhjenduses 52.

(68)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil, nagu on kirjeldatud põhjendustes 54 ja 55, vajaduse korral korrigeerides vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(69)

Indoneesia kaudu suunatud müügi puhul kohandati komisjonitasusid 3,3 % võrra vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i. Komisjonitasude summa põhines Indoneesia ettevõtte müügi-, üld- ja halduskuludel koos 3 % kasumimarginaaliga. Kuna Indoneesia ettevõtte kasumit mõjutas seotud ettevõtete vaheline müük, määrati 3 % kasumimarginaal kindlaks sõltumatu kaubandusettevõtte teenitud kasumimarginaali põhjal.

(70)

Üks teine eksportija nõudis oma ühenduses müüdud toodangu hindade korrigeerimist, arvestamaks asjaolu, et nende viimane (pärast uurimisperioodi sõlmitud) leping lõpptarbijaga võimaldab hinna tõstmist väidetavalt eksportijale uurimisperioodi vältel toormaterjali hinnatõusu tõttu tekkinud kahjude hüvitamiseks. Kuna uurimisperioodi vältel hindu ei korrigeeritud ja puuduvad tõendid uue lepingu ja kulude muutumise vahelise seose kohta, ei ole seda võimalik lubada.

(71)

Dumpingumarginaalid on väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist järgmised:

(72)

Komisjon uuris, kas Malaisia puhul saab tõendada, et üleriigiline dumpingutase on suurem kui miinimumtase 2 % vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 3. Selleks peeti asjakohaseks valimi tulemuste ekstrapoleerimist, hõlmates valimisse mittekuuluvate ettevõtete dumpingutaseme hindamiseks ka dumpinguvabasid ettevõtteid. Valimis olevate ettevõtete dumpingusumma, väljendatuna protsendimäärana valimis oleva ekspordi CIF-hinnast, oli alla 2 %. Seega oli Malaisia puhul kindlaks määratud üldine dumpingumarginaal alla miinimumtaseme. Neid asjaolusid arvestades tuleks Malaisiast pärinevate vaatlusaluste toodete impordi suhtes menetlus lõpetada ja maksu ei tule kehtestada.

(73)

Ühenduse tootmisharu väitis, et algmääruse artikli 9 lõige 3 ei näe ette üleriigilise minimaalse dumpingumarginaali kindlaksmääramist.

(74)

Komisjon selle tõlgendusega ei nõustunud. Algmääruse artikli 9 lõige 3 sätestab selgelt, et menetlus tuleb lõpetada, kui dumpingumarginaal on alla 2 %. Kuna menetlus algatatakse riigi vastu, viitab see selgelt üleriigilisele marginaalile.

(75)

Ühenduse tootmisharu väitis ka, et algmääruse artikli 9 lõige 6 sätestab, et null- ja miinimummarginaal ei tule valimist välja jäävate koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kohaldatava dumpinguvastase maksu arvutamisel arvesse. Selles artiklis aga piirdutakse vaid nende eksportivate tootjate suhtes kohaldatava maksimaalse maksu kehtestamisega, kui maks on kohaldatav. Arvestades, et Malaisia eksportivate tootjate puhul leiti, et vaid väike osa Malaisia koguekspordist müüakse dumpinguhinnaga, peeti asjakohaseks tugineda riigiüleses arvestuses kogu valimi tulemuste ekstrapoleerimisele, nagu on märgitud põhjenduses 72.

(76)

Kolmel ettevõttel oli üldiselt tüüpiline müük siseturul. Arvestades aga võrreldavate kodumaiste ja eksporditavate tooteliikide puudumist, tuli nende ettevõtete puhul normaalväärtus arvestada eespool kirjeldatud meetodite järgi. Nende ettevõtete puhul, kellel puudub tüüpiline müük siseturul, tuli samuti normaalväärtus arvutada eespool kirjeldatud meetodite järgi.

(77)

Nende kolme ettevõtte puhul kasutati siseturu müügi-, üld- ja halduskulusid, mis põhinesid nende endi omamaisel müügil. Kahe ettevõtte puhul, kellel puudus tüüpiline müük siseturul, määrati müügi-, üld- ja halduskulude summa kindlaks kolme omamaise müügiga ettevõtte keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude põhjal.

(78)

Kahe tüüpilise omamaise müügiga ettevõtte puhul kasutati nende tavapärase kaubandustegevuse käigus teenitud kasumit. Kolmanda tüüpilise omamaise müügiga ettevõtte puhul ei saanud ettevõtte oma kasumit kasutada, sest alla 10 % müügist toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(79)

Kuna ükski Tai eksportija ei teatanud üldisest tulutoovast müügist siseturul, kasutati kahe ilma omamaise müügita ettevõtte normaalväärtuse arvutamiseks mõistlikku kasumimarginaali ühe Tai ettevõtte poolt sama üldise tootekategooria omamaiselt müügilt teenitud kasumi põhjal, vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c; sama näitajat kasutati ühe ettevõtte puhul, kelle kodumaisest müügist alla 10 % toimub tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(80)

Viis koostööd tegevat eksportivat tootjat eksportisid otse ühenduse sõltumatutele tarbijatele. Ekspordihinnad põhinesid seepärast algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(81)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil, nagu on eespool kirjeldatud, tehes vajaduse korral korrigeerimisi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(82)

Dumpingumarginaalid on väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist järgmised:

(83)

HRVst pärineva impordi dumpinguvastastes uurimistes määratakse normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alapunktidele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastasid artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused kriteeriumid järgmised:

(84)

Valimisse valitud HRV koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest 108 taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b turumajanduslikku kohtlemist ning olid vastanud eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotlusele ettenähtud tähtaja jooksul. Kolm ettevõtet taotles ainult individuaalset kohtlemist ja tagastas osaliselt täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi, nagu nõutud. Kümne uuritud ettevõtte puhul nõudis komisjon kogu vajalikuks peetavat teavet ja kontrollis kõiki turumajandusliku kohtlemise taotlustes esitatud andmeid kõnealuste ettevõtete ruumides.

(85)

Järeldati, et kümnest uuritud Hiina eksportivast tootjast seitsme puhul on tõendatud, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viiele kriteeriumile, ning neile tuleks seega võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, samas kui ühele eksportivale tootjale ei saa turumajanduslikku kohtlemist võimaldada.

(86)

Lisaks leiti kahe uuritud Hiina eksportiva tootja ja ühe eksportiva tootja puhul, kes valimisse ei kuulunud, et nad esitasid ebaõiget ja eksitavat teavet algmääruse artikli 18 tähenduses.

(87)

Kaks eksportivat tootjat ei teatanud turumajandusliku kohtlemise taotlemise vormil ja dumpinguvastasele küsimustikule vastates omavahelisest seotusest ning üks neist esitas võltsitud tõendeid, et sellist seotust osaliselt varjata.

(88)

Seoses sellega tuleb märkida, et komisjoni järjekindel tava on uurida, kas seotud ettevõtete kontsern tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi. See on vajalik selleks, et vältida meetmete kehtestamise korral kontserni toodangu müümist ühe individuaalse tollimaksumääraga ja turumajandusliku staatusega seotud ettevõtte kaudu. Seepärast tuleb juhul, kui tütarettevõte või muu seotud ettevõte on vaatlusaluse toote tootja ja/või müüja, kõigist sellistest ettevõtetevahelistest seostest teatada, et meetmete kehtestamise korral saaks kõigile seotud ettevõtetele määrata sama dumpingumarginaali. Lisaks tuleb kõigil vaatlusaluse toote tootmisse või müüki kaasatud seotud ettevõtetel vastata turumajandusliku kohtlemise taotluse vormile, et saaks uurida, kas nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Kõigil seotud tootjatel tuleb ka küsimustikule vastata.

(89)

Kõnealusel juhul esitasid mõlemad ettevõtted küll individuaalselt turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi esitamise nõude, kuid püüdsid varjata oma seotust. Kui muul juhul oleks uuritud koos mõlemaid ettevõtteid, siis nüüd uuriti ainult üht, valimisse valitud ettevõtet, sest ettevõtetevahelisi seoseid ei avalikustatud. Komisjonile esitatud teave ei võimaldanud nõuetekohaselt uurida kõiki kontserni kuuluvaid seotud ettevõtteid. Selle tagajärjel ei saanud teha kindlaks, kas kontsern tervikuna täitis turumajandusliku kohtlemise tingimusi.

(90)

Seepärast vaadeldi nii uuritud eksportivat tootjat kui ka sellega seotud ettevõtet, vaatlusaluse toote tootmisse ja müüki kaasatud tootjat, koostööst hoiduvate eksportivate tootjatena.

(91)

Kolmanda ettevõtte puhul leiti tõendeid, et ettevõte oli teadlikult esitanud küsimustiku vastustes valeandmeid oma eksportmüügi kohta ning võltsinud kontrollkäigu ajal ekspordiarveid, nagu kirjeldatud põhjenduses 112. Leiti, et kuna tegemist on koostööst hoiduva eksportijaga, ei ole vaja nende turumajandusliku kohtlemise taotluse suhtes otsust langetada, kuna praeguses olukorras ei ole võimalik selle ettevõtte jaoks individuaalset marginaali arvutada.

(92)

Asjaomastele eksportivatele tootjatele ja ühenduse tootmisharule anti võimalus esitada märkusi eespool nimetatud järelduste kohta.

(93)

Põhjenduses 84 nimetatud Hiina eksportiv tootja ei suutnud tõendada, et ta vastab eespool nimetatud kriteeriumidele 1, 2 ja 3, ning tema puhul keelduti seega turumajanduslikust kohtlemisest. Selle ettevõtte ja temaga seotud ettevõtete uurimisel selgus, et sellesse kontserni kuulub kaks tootjaüksust, millest üks on Hiina ettevõte ja teine Hongkongi emafirma haruettevõte Hiinas. See ettevõte ei suutnud tõendada, et Hiina riik ei mõjuta selle haruettevõtte juhtimist. Lisaks on Hiina tootmisettevõtte tegevuslitsentsis märgitud, et minimaalne osa toodangust tuleb eksportida. Ettevõte väitis, et ta saaks kohalikelt asutustelt omamaise müügi loa, st piiranguteta tegevusloa. Ta siiski ei toetanud seda väidet ega taotlenud ilmse piirangu kõrvaldamist oma tegevusloalt ega muutnud põhikirja, mis sisaldas samuti ekspordinõuet. Järelikult otsustati, et ettevõte ei tõenda piisavalt, et ta saab vabalt ja paindlikult müüa vastavalt turuarengutele, mis hõlmaks omamaise müügi võimalust. See piirang tuleneb märkimisväärsest riigi sekkumisest, st tegevusloast, mis piirab ettevõtte tegevusala ekspordituruga.

(94)

Seega ei rahuldatud ka selle ettevõtte individuaalse kohtlemise taotlust, kuna ettevõte ei vasta algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis b sätestatud kriteeriumidele, nimelt ekspordihindade ja -koguste määramise vabaduse nõudele.

(95)

Arvestades, et Hongkongi emafirma haruettevõtet juhitakse kassapõhiselt, loetakse teise kriteeriumi osas, et ettevõtte raamatupidamisarvestus ei vasta rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohasele tekkepõhisuse põhimõttele. Lisaks tekitab selle haruettevõtte ja teise tootmisettevõte tegevuse vahelise eraldatuse puudumine tõsiseid kahtlusi raamatupidamisarvestuse täpsuse suhtes, eelkõige seoses mõlema üksuse kuludega. Seega ei saa lugeda, et turumajandusliku kohtlemise teine kriteerium on täidetud.

(96)

Mis puutub maakasutusõigusesse ja selle haruettevõtte tootmishoonetesse, siis ettevõte ei tõendanud selgesti, kuidas need omandati või kas nende suhtes tuleb kohaldada amortisatsiooni arvutamist. Seega ei saa pidada kolmandat turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi täidetuks, arvestades, et ettevõte ei ole tõendanud, et maakasutusõiguse ja tootmishoonete omandamise puhul ei toimu moonutuste ülekandmist varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist.

(97)

Ühe teise Hiina eksportiva tootja tegevusloas ja põhikirjas oli sätestatud, et 100 % ettevõtte toodangust tuleb eksportida. Seega oli ettevõttel uurimisperioodil ekspordikohustus ja komisjon järeldas esialgu, et ettevõttel puudus vabadus teha majanduslikke otsuseid vastavalt turuarengutele ning seega ei vastanud see esimesele turumajandusliku kohtlemise kriteeriumile. See ettevõte tõendas siiski 2006. aasta märtsis, et need piirangud on kõrvaldatud. Ettevõte põhjendas ka oma otsust mitte müüa siseturul ajavahemikul, mis hõlmas ka uurimisperioodi, esitades tõendeid, et see otsus tehti ainult ettevõtte olukorrast ning selle turuperspektiividest lähtuvalt ning et seega ei sekkunud riik tegevusloas sätestatud ekspordinõudele vaatamata tegelikult ettevõtte tegevusse. Kuna ettevõtte tegevusluba ei sisalda enam eksportmüüginõuet ning ettevõte tõendas väidet, et ilmne piirang oli juba enne selle kõrvaldamist aegunud, vastab ettevõte esimesele turumajandusliku kohtlemise kriteeriumile.

(98)

Hiina valitsus ja mitu eksportijat väitsid, et komisjon võttis otsuseid vastu ainult valimisse kuuluvate ettevõtete turumajandusliku seisundi kohta, jättes tähelepanuta umbes 100 sellise ettevõtte turumajandusliku kohtlemise taotlused, mis valimisse ei kuulunud. Nende väite kohaselt on komisjon kohustatud tegema individuaalseid otsused esitatud turumajandusliku kohtlemise taotluste suhtes, olenemata sellest, kas eksportija kuulub valimisse või mitte.

(99)

Esiteks tuleb märkida, et kõnealuse menetluse puhul oli koostööd tegevate eksportijate arv enneolematult suur (üle saja). Seda arvestades peab komisjon tagama, et uurimise saaks teostada olemasolevate ressurssidega, seadusega ette nähtud ajavahemiku jooksul ja ohustamata turumajandusliku kohtlemise taotluste hindamise standardeid.

(100)

Komisjon leiab, et valimi moodustamist käsitlev säte (algmääruse artikkel 17) hõlmab täielikult turumajanduslikku kohtlemist taotlevate ettevõtete olukorda. Väljavõttelise uuringu puhul ei võimaldata eksportijatele individuaalset hindamist ei turumajanduslikes ega ka üleminekuriikides ning valimi suhtes tehtud järeldused laienevad ka neile.

(101)

Algmääruse artikliga 17 nähakse ette üldine toimimismeetod juhul, kui individuaalne kontrollimine ei ole võimalik ettevõtete suure arvu tõttu (representatiivse valimi kasutamine). Ei ole mingit põhjust, miks seda meetodit ei võiks kohaldada ka juhul, kui ettevõtete hulgas on palju selliseid ettevõtteid, kes taotlevad turumajanduslikku kohtlemist.

(102)

Küsimus, kas valimisse kuuluv ettevõte taotles turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist ja kas seda talle võimaldati, on tehnilist laadi ning oluline ainult dumpingumarginaali kindlaksmääramise meetodi valikul. See mõjutab ainult dumpingu arvutamiseks kasutatavaid andmeid, sõltumata sellest, kas kasutatakse nii ettevõtte enda või võrdlusriigi andmeid. Nagu valimi moodustamise puhul alati, leitakse kõigi valimisse valitud ettevõtete kaalutud keskmine, olenemata sellest, milliseid meetodeid kasutatakse dumpingu arvutamiseks iga üksiku ettevõtte puhul pärast turumajandusliku/individuaalse kohtlemise otsuse tegemist. Turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist käsitlevad otsused ei tohiks seega takistada tavapäraste valimi moodustamise meetodite kohaldamist.

(103)

Peamine põhjus valimi moodustamiseks on töökorralduse tasakaalustamine, mis võimaldaks ettenähtud tähtaja jooksul olukorda hinnata, kasutades suurimal võimalikul määral ka individuaalset analüüsi. Antud juhul oli turumajandusliku kohtlemise taotluste arv nii suur, et taotluste individuaalne läbivaatamine – mida on vahel teistes olukordades tehtud – oli korralduslikult võimatu. Seega peeti põhjendatuks kohaldada kõigi ettevõtete suhtes, mis valimisse ei kuulunud, võrdselt kõigi valimisse kuuluvate ettevõtete kaalutud keskmist marginaali, vastavalt põhjenduses 16 nimetatud kriteeriumile, tegemata ettevõtetel vahet turumajandusliku/individuaalse kohtlemise alusel.

(104)

Ühenduse tootmisharu vaidlustas turumajandusliku kohtlemise võimaldamise viiele eespool nimetatud ettevõttele.

(105)

Ühenduse tootmisharu väitis, et ühte turumajanduslikku kohtlemist pälvinud ettevõtet peetakse üldiselt riigiettevõtteks ning kuna alles hiljuti oli see üks suurimaid riigiomandisse kuuluvaid kaubanduskontserne, on see tõenäoliselt Hiina riigi soosingus ja võib olla riigi mõju all. Ühenduse tootmisharu märkis veel, et vara ülekandmisega endiselt riigiettevõttelt praegusele ettevõttele võisid kaasneda teatud ülekanduvad mõjud. Komisjon kontrollis selle ettevõtte omandilist kuuluvust ja juhtimisstruktuure ning jõudis järeldusele, et alates 2002. aastast on seda juhtinud riigi kontrollist vabad erainvestorid. Komisjon uuris ka varade ülekandmist riigiettevõttelt ning avaldab rahulolu, et see toimus turumajanduse tingimustes. Puuduvad tõendid nende järelduste kummutamiseks. Ühenduse tootmisharu väitis samuti, et kuna ettevõte on saanud eksporditoetust, ei tohiks talle turumajanduslikku kohtlemist võimaldada. Selle toetuse summa ja olemus ei õigusta siiski turumajanduslikust kohtlemisest keeldumist.

(106)

Ühe teise ettevõtte puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, väitis ühenduse tootmisharu, et kuna selle eksporti valmistatakse eespool nimetatud ettevõttega sõlmitud töötlemislepingute alusel, tuleks selle puhul turumajanduslikust kohtlemisest keelduda. Kuna aga esimesena nimetatud ettevõte leiti turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele vastavat, ei ole alust arvata, et see teine ettevõte ei vasta kriteeriumidele ettevõtetevahelise töötlemislepingu tõttu.

(107)

Kolmanda ettevõtte puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, leidis ühenduse tootmisharu, et kuna ettevõte ei ole veel kasumit teeninud, ei saa öelda, et see tegutseb turumajanduse tingimustes. Komisjon siiski leidis, et see ei ole asutamisjärgus ebatavaline ning on turumajanduse tingimustega kokkusobiv. Ühenduse tootmisharu väitis ka, et asjaolu, et ettevõtte tegevusluba sisaldas uurimisperioodil miinimumekspordinõuet, on vastuolus turumajandusliku kohtlemise esimese kriteeriumiga. Komisjon aga leiab, et see ei kujuta endast siiski tegelikku piirangut uurimisperioodil: esiteks sellepärast, et piirang kõrvaldati tegevusloast 2005. aastal, ja teiseks sellepärast, et eksportmüügi osakaal oli alati vanas tegevusloas sätestatud alammäärast märgatavalt suurem, mis näitab, et tegevusloas sätestatud piirang oli juba siis aegunud. Lõpuks väitis ühenduse tootmisharu, et audiitori märkus tooraine hindamise kohta kõnealuse ettevõtte poolt tähendab, et selle raamatupidamisarvestus ei ole usaldusväärne. Komisjon leiab aga, et audiitori selline märkus ning asjaolu, et ettevõte võttis meetmeid olukorra parandamiseks, kinnitab, et tema raamatupidamisarvestust kontrollib sõltumatu audiitor ja see on usaldusväärne.

(108)

Neljanda ettevõtte puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, väitis ühenduse tootmisharu, et riik sekkus ettevõtte tööjõupoliitikasse, kuna kohalik omavalitsus kinnitas kasutatavad töölepingud. Kinnitamine puudutas lepingumalli struktuuri ja mitte selle konkreetseid tingimusi. Seega ei peetud seda riigi sekkumiseks.

(109)

Lõpuks vaidlustas ühenduse tootmisharu turumajandusliku kohtlemise võimaldamise viiendale ettevõttele, kelle põhikiri sisaldas uurimisperioodil sätet, et kogu toodang tuleb eksportida. Sellegipoolest müüs see ettevõte vaatlusalust toodet Hiina siseturul nii enne uurimisperioodi kui ka selle vältel. 2005. aastal kõrvaldas ettevõte oma põhikirjast piirangud ja seega ei ole alust turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest keelduda.

(110)

Põhjendustes 86–89 nimetatud kaks Hiina eksportivat tootjat, kelle tegevust peeti koostööst hoidumiseks, vaidlustasid komisjoni talituste järeldused, et neid vaadeldakse koostööst hoidujatena ning neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist. Ettevõtted ei esitanud siiski veenvaid selgitusi ega tõendeid, et kummutada komisjoni käsutuses olev tõendusmaterjal, mis koguti ühe ettevõtte ruumides korraldatud kontrollkäikudel. Seega leidis kinnitust, et neid ettevõtteid tuleks vaadelda menetluses koostööst hoidujatena ning neile ei saa võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(111)

Nõuandekomiteega on konsulteeritud ja asjaga otseselt seotud isikuid on teavitatud. Eksportijate ja ühenduse tootmisharu esitatud põhiargumente juba käsitleti eespool.

(112)

Komisjonile esitati mitu väidet põhjenduse 85 lõpus kirjeldatud ettevõtte kohta; neis seati kahtluse alla teave, mis komisjon kogus kohapealse kontrollkäigu ajal ettevõtte turumajandusliku kohtlemise taotlusest ja küsimustiku vastustest. Neid väiteid kontrolliti ning tehti kindlaks, et kontrollkäigu ajal esitatud ekspordiarveid oli ilmselt võltsitud, eesmärgiga esitada ekspordihinda tegelikust oluliselt kõrgemana.

(113)

Need tõendid esitati asjaomasele ettevõttele, kes vaidlustas seisukoha, et need tõendid on piisavad ettevõtte tegevuse käsitlemiseks koostööst keeldumisena algmääruse artikli 18 kohaselt. Siiski ei suutnud ettevõte selgitada asjaomaste dokumentide erinevust, mistõttu leidis kinnitust arvamus, et seda ettevõtet tuleb vaadelda koostööst hoidujana. Arvestades koostööst hoidumise viisi – valeinfo esitamist ja dokumentide võltsimist – ning aega, mil sellest teada saadi – peaaegu uurimise lõpus – tuleb kõnealuse ettevõtte esitatud teave täielikult kõrvale jätta, kuna pole võimalik välistada, et ettevõte on nii käitunud ka muu teabe ja esitatud dokumentide puhul.

(114)

Kolmel ettevõttel seitsmest, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, oli üldiselt tüüpiline müük siseturul. Arvestades aga võrreldavate omamaiste ja eksporditavate tooteliikide puudumist, tuli nende ettevõtete puhul normaalväärtus arvestada eespool kirjeldatud meetodite järgi. Ülejäänud nelja ettevõtte puhul, kelle omamaine müük ei olnud tüüpiline, tuli samuti normaalväärtus arvutada eespool sätestatud meetodite järgi.

(115)

Tüüpilise omamaise müügiga kolme ettevõtte puhul kasutati nende normaalväärtuse arvestamiseks nende tavapärase kaubandustegevuse käigus teenitud kasumit ning omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid nende endi omamaise müügi põhjal.

(116)

Nelja ülejäänud ettevõtte puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kuid kelle omamaine müük ei olnud tüüpiline, määrati müügi-, üld- ja halduskulude summa kindlaks tüüpilise omamaise müügiga kolme ettevõtte keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude põhjal.

(117)

Kuna ainult üks Hiina eksportiv tootja teatas samasuguse toote üldisest tulutoovast müügist siseturul, kasutati nelja ilma omamaise müügita ettevõtte normaalväärtuse arvestamiseks selle tootja sama üldise tootekategooria omamaisel müügil põhinevat mõistlikku kasumimarginaali vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c.

(118)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb üleminekumajanduses nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, määrata normaalväärtus võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(119)

Algatamisteates pakuti HRV puhul normaalväärtuse määramiseks sobivaks võrdlusriigiks Ameerika Ühendriike. Komisjon palus kõigil huvitatud isikutel seda valikut kommenteerida.

(120)

Mitmed huvitatud isikud kasutasid seda võimalust, pakkudes võrdlusriigiks Malaisiat, Taid, Indoneesiat ja Indiat. Malaisia ja Tai tootjate koostöö kaudu käesoleva uurimisega oli juba kättesaadav teave tootjate kohta nendes riikides. Ühtlasi võeti ühendust teiste teadaolevate ettevõtetega Ameerika Ühendriikides, Indoneesias ja Indias, et kindlaks teha, kas neid riike saab kasutada võrdlusriigina. Ainult üks Ameerika Ühendriikide ettevõte ja kaks India ettevõtet avaldasid koostöö soovi, kuid ükski nendest tootjatest ei vastanud küsimustikule.

(121)

Kuna teiste võimalike võrdlusriikide ettevõtted koostööd ei teinud, uuriti Malaisia sobivust. Leiti, et Malaisial on tüüpiline siseturg, kus toodetakse ja müüakse laias valikus vaatlusaluse toote liike ja suur arv tarnijaid tagab piisava konkurentsitaseme. Uurimisel leiti, et kolme koostööd tegeva ja valimisse kuuluva Malaisia eksportiva tootja müük siseturul oli märkimisväärne ning toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(122)

Pärast komisjoni infodokumendi avaldamist, milles pakuti võrdlusriigiks välja Malaisia, väitis ühenduse tootmisharu, et komisjon peaks võrdlusriigina kasutama USAd, arvestades Malaisia väikest siseturgu ja kehtivaid kõrgeid impordimakse, võrreldes Ameerika Ühendriikidega.

(123)

See väide lükati tagasi, arvestades vaatlusaluse toote märkimisväärset müüki Malaisia siseturul. Ühtlasi leiti, et ehkki impordimaksud olid Malaisias kõrged (30 %), kohaldati Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooni (ASEAN) riikide impordi suhtes, mille maht oli märkimisväärne, soodustatud maksumäära (5 %), mis on võrreldav USAs kehtivate maksudega. Tuleks märkida ka seda, et vaatamata komisjoni pingutustele ei suudetud luua koostööd ühegi USA vaatlusaluse toote tootjaga.

(124)

Kuna USA, India ja Indoneesia ettevõtted koostööd ei teinud ja Malaisia impordi puhul dumpingut ei tuvastatud, otsustati kasutada HRV puhul võrdlusriigina Malaisiat.

(125)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati selle koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, normaalväärtus võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal, st Malaisia siseturul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal, kui leiti, et müük on toimunud tavapärastes kaubandustingimustes eespool kirjeldatud meetodite järgi. Vajadusel kohandati neid hindu, tagamaks õiglast võrdlust Hiina asjaomase tootja poolt ühendusse eksporditud tooteliikidega.

(126)

Sellest tulenevalt määrati normaalväärtus Malaisia koostööd tegevate ja siseturul tüüpilist müüki omavate tootjate poolt tavapärase kaubandustegevuse käigus sõltumatutele klientidele suunatud siseturumüügi kaalutud keskmise hinna põhjal.

(127)

Hiina eksportivad tootjad eksportisid ühendusse müügiks kas otse sõltumatutele klientidele või Hongkongis ja ühenduses asuvate kaubandusettevõtete kaudu. Ekspordihinnad määrati kindlaks eespool sätestatud üldiste meetodite järgi. Kui Hongkongis asuvate seotud müügiettevõtete kaudu toimunud müügi puhul näidati, et kõnealused ettevõtted täitsid komisjonäri ülesandeid, korrigeeriti komisjonitasusid vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i. Vahendustasu põhines müügiettevõtte müügi-, üld- ja halduskuludel ning Hongkongis asuvatelt sõltumatutelt kaubandusettevõtetelt kogutud teabe alusel kasutati kasumimarginaali 3 %.

(128)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil, nagu on eespool kirjeldatud, tehes vajaduse korral korrigeerimisi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(129)

Üks Hiina eksportiv tootja taotles algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d kohaselt korrigeerimist, mis vastaks eksportmüügi ja teatava osa siseturumüügi vahelise kaubandustaseme erinevuse turuväärtusele. Ettevõtte väidetavaid summasid siiski ei tõendatud vastava hinnavahega siseturul ja korrigeerimist seega ei kohaldatud.

(130)

Dumpingumarginaalid on väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist järgmised:

(131)

Valimisse kuuluva koostööd tegeva ettevõtte jaoks (kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist) arvutati dumpingumarginaal selleks, et oleks võimalik arvutada kogu valimi keskmine dumpingumarginaal. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 227, ei määrata selle ettevõtte jaoks siiski individuaalset tollimaksumäära, sest ettevõttele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist.

(132)

Vaatlusalust toodet toodavad ühenduses sajad tootjad. Tootmisharu on väga killustatud ja hõlmab valdavalt väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid.

(133)

Ühenduse uurimisperioodi toodangu arvutamisel lähtuti ühenduse hinnangulisest tarbimisest, mida hinnati nii, nagu on selgitatud põhjendustes 158 ja 159. Tarbimisnäitajast lahutati import ühendusse vastavalt Eurostati andmetele. Saadud tootmisnäitajat kohandati vajaduse korral riikide tootjate liitude esitatud teabe põhjal. Seda kogust vähendati hiljem põhjenduses 153 osutatud ühenduse tootmisharu mõistest välja jäävate ettevõtete toodangukoguste võrra. Selle arvutusega saadi ühenduse toodanguks kokku 1 175 000 tonni.

(134)

Mõned eksportivad tootjad, importijad ja jaemüüjad väitsid, et ühenduse tootmisharu toodangu osakaal oli ühenduse kogutoodangu suhtes alla 25 % ja seega tuleks menetlus lõpetada toetuse puudumise tõttu antud asjas. See taotlus põhines väitel, et suurima kommertsturuinfo allika AMI (3) andmetel moodustab samasuguse toote tootmisel kasutatava pressitud polüetüleenkile hinnanguline kogus toetuse hindamisel kasutatud ühenduse toodangu näitajast suurema koguse.

(135)

AMI annab mõningast teavet polüetüleenkiletööstuse kohta oma järgmistes aruannetes, millele mõned isikud viitavad:

(136)

AMI lubas komisjoni palvel esitada väljavõtteid eespool nimetatud aruannetest. Tuleks märkida, et nende aruannete “Kirjastaja märkuses” märgib AMI selgelt, et “ei vastuta õiguslikult võimalike vigade või väljajätmiste eest selles teabes, kui vead või väljajätmised tulenevad hooletusest, eksimusest või muust põhjusest, ega vastuta nimetatud firmade ja ettevõtete staatuse eest”. Pealegi saadi luba eespool nimetatud aruannetes sisalduva teabe esitamiseks ainult järgmise spetsiaalse loobumisklausliga: “[AMI] ei vastuta teabe valesti mõistmise eest [komisjoniga] ühenduses olevate tootmisharu ettevõtete poolt ega [AMI] andmete tõlgendamise eest Euroopa Komisjoni poolt”.

(137)

Samuti tuleks märkida, et ehkki AMI annab eespool nimetatud kahes aruandes mõningat teavet polüetüleenkiletööstuse kohta, ei esita ta hinnanguid uurimisaluse toote turu suuruse kohta ühenduses. AMI aruannetes hinnatakse pressitud polüetüleenkile lõplikke kasutusalasid järgmiselt: (4)

(138)

AMI aruannetes (5) ei määrata tootmisnäitajate ega toormaterjali tarbimise arvutamise täpseid meetodeid. Aruannetes hinnatakse, et polüetüleeni tarbimine kileekstrusiooniks Euroopas oli põhjenduses 139 esitatud määratluse kohaselt 2004. aastal 7 699 000 tonni. Toodangu all mõistab AMI läbilaskenäitajaid, mis uurimise andmetel peaksid tavaliselt moodustama ekstruuderis töödeldud polüetüleenikoguse. Kotitoodangu puhul sisaldab see läbilaskenäitaja tööstusjäätmete koguseid (lõikejäätmed, käivitusjäätmed ja muu madalama kvaliteediga pressitud kile), mis tegelikult protsessi käigus ringlusse võetakse. Seega annab nende jäätmete ringlussevõtt tulemuseks topeltarvestuse, sest mõned esialgselt puhta tooraine kogused läbivad ekstrusiooniprotsessi mitu korda.

(139)

AMI väljendab kõiki toodangunäitajaid protsentides, mis kajastavad polüetüleeni lõppkasutust kileekstrusiooniks Euroopas. Geograafiliselt hõlmab aruanne Prantsusmaad, Saksamaad, Itaaliat, Ühendkuningriiki, Beneluxi riike (Belgia, Madalmaad ja Luksemburg), Skandinaavia riike (Taani, Soome, Norra ja Rootsi), Hispaaniat, teisi Lääne-Euroopa riike (Austria, Iirimaa, Kreeka, Portugal, Šveits) ja Kesk-Euroopa riike (Poola, Ungari, Rumeenia, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia). (6) Aruanne ei hõlma liikmesriikidest Eestit, Lätit, Leedut, Maltat ja Küprost, kuid see hõlmab Šveitsi, Norrat ja Rumeeniat, mida käesolevas uurimuses ei käsitleta.

(140)

Kuna AMI arvud hõlmavad ühenduse territooriumist erinevat geograafilist ala, tuli kõigepealt kindlaks teha polüetüleeni tarbimine ekstrusiooniks ühenduses. Selleks teatasid kaks polüetüleenvaigu tarnijat ühenduses, et polüetüleenvaigu tarbimine kileekstrusiooniks oli ühenduses 2004. aastal 6 100 000 kuni 6 500 000 tonni. Allpool toodud kogused on seega arvutatud nimetatud tarbimisest lähtudes.

(141)

Põhjenduses 133 osutatud isikud väitsid, et kategooriad vi, viii, ix ja x põhjenduses 136 loetletud kategooriatest tuleks osaliselt või täielikult uurimisaluse toote hulka arvata.

(142)

Näib selge olevat, et “ostukottide” kategooria peaks füüsikaliste omaduste poolest kuuluma uurimisaluse toote hulka, sest see moodustab 8,3 % (st 506 300 kuni 539 500 tonni) lõppkasutusest. Sellegipoolest on samuti tõenäoline, et prügikottidest, mis moodustavad kokku 5,8 % (st 353 800 kuni 377 000 tonni) lõppkasutusest, osa ei kuulu selle mõiste alla, sest prügikottide hulgas on tõenäoliselt üle 100 mikroni paksusega kotte ja seega tuleks osa sellest kategooriast sellest määratlusest välja jätta.

(143)

Mõned isikud väitsid, et kuni 65 % kategooriast “kile rullides” (mis moodustab 15,3 % (7) lõppkasutusest) kuulub uurimisaluse toote mõiste alla. Sellega seoses tuletatakse meelde, et AMI ise märgib, et see kategooria sisaldab selliseid kasutusalasid nagu “pesukile, hügieeniline kile, riidekatmiskile ja üldised pinnakaitsekiled”. Tuleb märkida, et nimetatud lõppkasutusalad on määratletud kilena ja ei kuulu seega kottide kategooriasse. Lisaks näitasid uurimise käigus korraldatud kohapealsed kontrollid viie ühenduse tootja seitsme tootmisettevõtte ruumides kahes riigis, et väliselt ekstrudeeritud rullides olevat kilet ei kasutatud samasuguse toote tootmisel. Lisaks ei toetanud kolmes asjaomases riigis 21 eksportiva tootja ruumides teostatud kontrollkäigud väidet, et väliselt ekstrudeeritud rullides kilet kasutatakse vaatlusaluse toote tootmisel. Eespool nimetatu põhjal lükati tagasi väide, et suur osa kategooriast “kile rullides” tuleks arvata samasuguse toote toodangusse ühenduses.

(144)

Mõned isikud väitsid veel, et aruandes “muude kottidena” määratletud lõppkasutusala, mis moodustab 11,9 % (8) lõppkasutusest kokku, tuleks arvata ühenduse toodangu hulka. Tuleb märkida, et need isikud ei põhjendanud seda väidet koguseliselt. See kategooria on aruandes “AMI Euroopa polüetüleenitööstuse juhend” riikide toodangu andmetes märgitud “muu kilena” ja seda ei ole sellel tasemel kottidena määratletud. Kui ei ole selge, mis tooted arvas AMI “muude kottide” kategooriasse, tuleks vähemalt kõik need tooted, mis ei vasta tootekirjeldusele, hinnangust välja jätta. Teatava isiku väitel sisaldab muude kottide kategooria ka kilet, mida kasutatakse “VTS-pakenditeks” ehk “vormimise, täitmise ja sulgemise pakenditeks”, mis on pakendiliik, mille puhul kott vormitakse, täidetakse ja suletakse integreeritud protsessis. VTS seadmestik on reeglina täisautomaatne. Seda toodet ei müüda kottidena ega suurte kottidena ja ka selle toote import ei kuulu CN-koodide 3923 21 00, 3923 29 10 ja 3923 29 90 alla. Arvestades, et huvitatud isikute hinnangud uurimisaluse toote osakaalu suhtes selles rühmas kõikusid 15 %st 100 %ni ja neid hinnanguid ei põhjendatud, ei olnud võimalik täpselt hinnata, kui suur protsent sellest tooterühmast tuleks arvata uurimisaluse toote hulka. Seega, arvestades asjaolu, et sellealane põhjendatud teave puudus, loeti mõistlikuks arvestada selle arvutuse jaoks 50 % sellest tooterühmast. Saadav toodang peaks selles rühmas seega olema 363 000 kuni 387 000 tonni ringis.

(145)

Mõned isikud väitsid, et kuni 1 000 000 tonni korduvkasutusmaterjalist kasutatakse samasuguse toote tootmiseks. AMI andmetel kasutatakse ligi 1 000 000 tonni (9) tagasinõutavast materjalist tõepoolest polüetüleeni ekstrusiooniks. AMI ei täpsusta, millistesse tootekategooriatesse selline kasutus kuulub. Pealegi näitasid kohapealsed kontrollid, et turule tarnitakse väga piiratud koguses tarbimisjärgset ringlusmaterjali, kuid samas toimub tootmisprotsessis tekkivate tööstusjäätmete tõhus töötlemine. Sellega seoses tuleb märkida, et tööstusjäätmed arvatakse puhta toormaterjalina kasutamisel juba tootmisnäitajate sisse ning seega tähendaks selle koguse arvamine toodangu hulka topeltarvestust. Uurimine näitas, et tarbimisjärgset ringlusmaterjali kasutatakse peamiselt prügikottide tootmiseks. Mõned isikud väitsid, et kuni 25 % samasuguse toote selle kategooria toormaterjalist olevat tarbimisjärgne ringlusmaterjal. Huvitatud isikutelt saadud teabe põhjal võib see ulatuda 20 %ni kõnealuste kottide toodangust. Kuna seda kogust ei ole veel AMI selle toote lõppkasutuse hinnangusse arvatud, tuleks see kogus lisada hinnangulisse toodangu arvestusse. Seega kohandati prügikottide kogust vastavalt 20 % võrra, tulenevalt vaatlusaluse toote lisatoodangust 88 000 kuni 94 000 tonni ulatuses.

(146)

Tulemuseks saadav kogutoodangu kogus on põhjendustes 134–145 esitatud kaalutluste põhjal vahemikus 1 311 000–1 398 000 tonni uurimisalust toodangut. Hinnatav kogus sisaldab siiski kõiki prügikotte ja tuleks meenutada, et mõned prügikotid võivad olla paksemad kui 100 mikronit ja jääda seega toote määratlusest välja. Seega on siin pigem tegemist toodangu ülehindamisega.

(147)

Ühenduse toodangu hulga kindlakstegemiseks tuleks eespool nimetatud arvudest lahutada ühenduse tootmisharust välja jäävate ettevõtete toodang, mis moodustab 119 000 tonni toodangust. See annab ühenduse toodanguks 1 193 000–1 279 000 tonni uurimisaluse toote toodangut. Hinnanguline ühenduse toodang 1 240 000 tonni menetluse alguses kuulub sellesse vahemikku ja vajalik toetuse alammäär 25 % on vahemiku ülemise piiri lähedal täidetud.

(148)

Eespool esitatud analüüs näitab selgelt, et põhjenduses 133 nimetatud teatavate isikute osutatud teave ei kummuta ühenduse toodangu hinnangulist arvestust uurimisaluse toote kohta komisjoni poolt, millele viidatakse põhjenduses 151.

(149)

Eespool öeldu põhjal tuli nende isikute väited toetuse puudumise kohta tagasi lükata.

(150)

Algatamisjärgus oli kaebuse esitanud 29 ühenduse tootja kogutoodang 331 500 tonni, st 26,7 % algatamisjärgus mõõdetud ühenduse kogutoodangust, 1 240 000 tonnist. Menetluse vastu olevate ühenduse tootjate kogutoodang oli alla poole eespool nimetatud toetuse suurusest.

(151)

Lisaks tuleb märkida, et algatamisjärgus toetasid kaebust veel 21 ettevõtet kogutoodanguga 302 000 tonni. Kokku moodustas kaebust toetavate ühenduse tootjate toodang seega üle 50 % ühenduse kogutoodangust (1 240 000 tonnist).

(152)

Viis kaebuse esitanud ühenduse tootjat ei teinud uurimise ajal koostööd. Samas tegid uurimise käigus koostööd seitse menetlust toetavat tootjat.

(153)

Kolm koostööd tegevat ettevõtet jäid ühenduse tootmisharu määratlusest välja ja nende toodangut seega ei arvatud ühenduse tootmisharu toodangu hulka, sest üks ettevõte importis märkimisväärseid koguseid oma seotud eksportijalt Hiinas ja kaks teist ettevõtet importisid asjaomastest riikidest märkimisväärseid koguseid, võrreldes oma toodanguga ühenduses. Menetlusele vastu seisnud neljas ettevõte, kes ühenduse tootjana uurimises ei osalenud, jäeti samuti ühenduse tootmisharu määratlusest välja, sest tal oli seotud eksportiv tootja ühes asjaomastest riikidest ja ta importis vaatlusalust toodet ühendusse märkimisväärses mahus, võrreldes oma toodanguga ühenduses.

(154)

Mõned isikud väitsid, et menetluse vastu olnud ettevõte British Polyethylene Industries Plc (“BPI”) on välja jäetud ühenduse tootmisharu määratlusest ja seega ühenduse kogutoodangust, samas kui menetlust toetav teine ettevõte Cedo Ltd on arvestatud ühenduse tootmisharu hulka, isegi kui mõlemad ettevõtted olid samasuguses olukorras, sest nad mõlemad toodavad nii ühenduses kui ka asjaomastes riikides. Selleks tuleb märkida, et mõlemaid ettevõtteid koheldi võrdselt ja mõlemad ettevõtted jäeti põhjenduses 153 nimetatud põhjustel välja.

(155)

Teatavad osapooled väitsid, et kaks valimisse valitud ühenduse tootjat tuleks ühenduse tootmisharu hulgast välja arvata, kuna nad importisid märkimisväärses mahus Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevat vaatlusalust toodet. Seoses sellega tuleks esmalt märkida, et ehkki tavaliselt on dumpingu eest kaitstud või sellest kasu saavad ühenduse tootjad tõepoolest ühenduse tootmisharu määratlusest välja jäetud, ei tehta seda siis, kui ühenduse tootjad on allalöödud hinna tõttu ühenduse turul sunnitud ajutiselt ja väga piiratud mahus importima. Kõnealusel juhul moodustas nimetatud kahe ettevõtte toodang uurimisperioodil vastavalt 1 % ja 0,1 % nende kogutoodangust. Arvestades, et kõnealused kogused on väga väiksed, saab mainitud kaht ühenduse tootjat pidada kuuluvaks ühenduse tootmisharu määratluse alla algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(156)

Algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 järgi loetakse ühenduse tootmisharuks seega kaebuse esitanud 24 ühenduse tootjat ja seitset uurimises osalenud muud tootjat. Kokku moodustab nende ettevõtete toodang umbes 358 000 tonni, mis vastab 31 % uurimise ajal mõõdetud ühenduse toodangust.

(157)

Märgitakse, et veel üheksa ettevõtet, kelle toodang on 57 000 tonni, aitasid uurimisele kaasa, kuid need ettevõtted ei suutnud teha täielikku koostööd ega vastanud seega ühenduse tootmisharu määratlusele.

(158)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks kaebuses esitatud andmete põhjal. Aluseks võeti mitmel turul tehtud turu-uuringud ja kahe äriagentuuri antud turuinfol põhinevad andmed. Seejärel kasutati Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade ja Hispaania turu kohta kogutud andmeid ühenduse tarbimise ekstrapoleerimiseks ülejäänud liikmesriikidele.

(159)

Eespool esitatud analüüsi põhjal kasvas ühenduse tarbimine vaatlusaluse perioodi algusest alates sellel perioodil 6 % võrra, st 1 582 000 tonnist 2001. aastal 1 674 000 tonnini uurimisperioodil. Üksikasjalikud andmed on tonnides väljendatuna järgmised:

(160)

Komisjon uuris, kas teatavate kilekottide importi vaatlusalustest riikidest tuleks hinnata kumulatiivselt vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4. See artikkel näeb ette, et kahest või enamast riigist (mille suhtes toimub samal ajal dumpinguvastane uurimine) toimuva impordi mõju hinnatakse kumulatiivselt üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et a) kõikide asjaomaste riikide puhul on impordi suhtes määratud dumpingumarginaal suurem kui miinimum vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 3 ja impordimaht ühestki riigist ei ole tühine ja b) impordimõju kumulatiivne hindamine on kohane, arvestades imporditud toodete vahelise konkurentsi ning imporditud toodete ja ühenduse samasuguse toote vahelise konkurentsi tingimusi.

(161)

Kuna Malaisia üldine dumpingumarginaal leiti olevat alla 2 %, st alla miinimumi, jäeti Malaisiast pärinev import kumulatiivsest hindamisest välja. HRV ja Tai impordi suhtes määratud dumpingumarginaalid leiti olevat üle 2 % miinimumtaseme, mis on sätestatud algmääruse artikli 9 lõikes 3. Kuna uurimisperioodil moodustas HRV import 14,4 % suuruse turuosa ja Tai import 4 % suuruse turuosa, ei olnud HRVst ja Taist pärineva impordi maht tühine.

(162)

Konkurentsitingimuste kohta näitas uurimine, et HRVst ja Taist imporditud tooted olid füüsikaliste ja keemiliste põhiomaduste poolest sarnased. Ühtlasi olid selle põhjal HRVst ja Taist imporditud kilekotid vastastikku asendatavad ning neid turustati ühenduses vaatlusalusel perioodil võrreldavate müügikanalite kaudu ja samalaadsetes äritingimustes. Kummastki riigist pärineva impordi puhul täheldati sarnaseid hinna- ja mahusuundumusi ning mõlemate puhul esines märkimisväärset hinna allalöömist. Lisaks tuletatakse meelde, et importtoode leiti olevat samasugune ühenduses toodetud kilekottidega ning sellisena konkureerib see nendega samadel konkurentsitingimustel.

(163)

Eespool nimetatu põhjal ollakse seisukohal, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning HRVst ja Taist pärinevat importi tuleks seega uurida kumulatiivselt.

(164)

HRVst ja Taist pärinevate dumpinguhinnaga toodete impordi maht kasvas Eurostati andmetel ligikaudu 219 000 tonnist 2001. aastal 307 000 tonnini uurimisperioodil, mis tähendab 40 % kasvu. Impordi järsk kasv vaatlusalusel perioodil on absorbeerinud 96 % samal perioodil ühenduse turul toimunud tarbimise kasvust.

(165)

Kogu vaatlusaluse toote import deklareeriti CN-koodi ex 3923 21 00 all (etüleenpolümeeridest kotid). CN-koodide ex 3923 29 10 (polüvinüülkloriidist kotid) ja ex 3923 29 90 (muud kilekotid) alla kuuluvat importi arvutuses ei arvestatud, sest kättesaadava teabe kohaselt ei toodetud kotte, mille materjalis polüetüleen kaalu järgi ei domineeri, ning järelikult ei toimu praegu nende CN-koodide alla kuuluva vaatlusaluse toote importi.

(166)

Vaatlusalusel perioodil kasvas HRVst ja Taist pärineva dumpinguimpordi osa ühenduse turul 33 % võrra: 13,8 %st 2001. aastal 18,3 %ni uurimisperioodil.

(167)

Allpool esitatud hinnainfo on võetud Eurostati andmetest impordimahtude põhjal, mis määrati kindlaks eespool nimetatud meetodite järgi. See teave näitas, et ajavahemikul 2001. aastast kuni uurimisperioodini langesid HRVst ja Taist pärineva impordi keskmised CIF-hinnad 14 % võrra. Hinnad langesid madalaimale tasemele 2003. aastal ja tõusid veidi kuni uurimisperioodini. Need ei saavutanud siiski 2001. ja 2002. aasta taset ja püsisid madalal tasemel.

(168)

Asjaomase impordi hindade allalöömise kindlaksmääramiseks tugines komisjon analüüsimisel valimisse kuuluvate eksportivate tootjate ja valimisse kuuluvate ühenduse tootjate poolt uurimise käigus esitatud teabele. Selles analüüsis võrreldi tooteliigi kaupa eksportivate tootjate tegelikke CIF-hindu ühenduse piiril, mida korrigeeriti impordijärgsete kuludega, tehasest hankimise tasemele kohandatud ühenduse tootmisharu asjaomaste kaalutud keskmiste müügihindadega sõltumatutele tarbijatele.

(169)

See võrdlus näitas, et lähtudes küsimustikus määratletud tooteliikidest ja kaalutud keskmisest, müüdi HRVst ja Taist pärinevaid vaatlusaluseid tooteid ühenduses hindadega, mis lõid ühenduse tootmisharu hinnad alla (väljendatuna protsentides ühenduse tootmisharu hindadest) 4,1 % kuni 37,9 % võrra.

(170)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguimpordiga ühenduse tootmisharule kaasnevate mõjude uuring kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate majanduslike tegurite ja näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil. Analüüsiti valimisse kuuluvaid ettevõtteid, nagu on eespool märgitud. Selle põhjal määrati valimisse kuuluvatelt ettevõtetelt saadava teabe põhjal kindlaks tootmisharu tegevustulemused mõõdetuna selliste tegurite järgi nagu hinnad, palgad, investeeringud, kasum, investeeringutulu, rahavoog ja kapitali kaasamise võime. Ühenduse tootmisharu olukorrast täieliku ülevaate andmiseks on allpool esitatud teave ka nende näitajate kohta, mille puhul usaldusväärne teave oli kättesaadav ühenduse tootmisharu kohta tervikuna. Seega on kahjutegurid, nagu turuosa, müügimaht, tööhõive, tootmisvõimsus, laoseis ja toodang kindlaks määratud kogu ühenduse tootmisharu kohta.

(171)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil 66 000 tonni ehk 17 % võrra. Samal perioodil kasvas toodang vaid 9 % võrra. Järelikult langes tootmisvõimsuse rakendamise määr ühenduses 6 % võrra.

(172)

Kuus valimisse mittekuuluvat tootjat ei suutnud anda järjekindlat teavet oma laoseisu kohta, kuna nende varude haldussüsteemid ei andnud piisavalt teavet samasuguse toote kohta. Seega tuli nende ettevõtete andmed vaatlusalusel perioodil varude analüüsist välja jätta. Analüüs põhines valimisse kuuluvatelt tootjatelt ja valimisse mittekuuluvalt 20 tootjalt saadud teabel.

(173)

Valmistoodete varud moodustasid uurimisperioodil ligi 8 % ühenduse tootmisharu toodangu kogumahust. Ühenduse tootmisharu lõppvarude tase kasvas esiteks 2003. aastal 11 % võrra ja seejärel langes 2004. aastal 7 protsendipunkti võrra ning tõusis siis uurimisperioodil 20 protsendipunkti võrra, võrreldes 2001. aastaga.

(174)

Ühenduse tootmisharu müügimaht kasvas vaatlusalusel perioodil 10 % võrra. See saavutas haripunkti 2004. aastal, ent seejärel langes veidi uurimisperioodil. Üldine proportsionaalne kasv oli suurem kui kogutarbimise kasv, mis oli 6 %.

(175)

Ühenduse tootmisharu turuosa on vaatlusalusel perioodil kasvanud 4 % võrra. Pärast esimest 5 % kasvu aastatel 2001 ja 2002 püsis see kuni 2004. aastani muutumatuna ja näitas kerget langust uurimisperioodil. Samas kasvas ühenduse tarbimine vaatlusalusel perioodil 6 % võrra. Seega oli turu kasv 2001. aastast kuni uurimisperioodini ühenduse tootmisharule kasuks.

(176)

Tööhõive ühenduse tootmisharus vähenes vaatlusalusel perioodil 1 %. Samal perioodil kasvas selle tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, 10 % võrra.

(177)

Vaatlusalusel perioodil kasvasid aastased tööjõukulud töötaja kohta kokku 7 % võrra. Pärast 8 % kasvu aastatel 2001–2004 langes keskmine töötasu 2004. aastast uurimisperioodini 1 % võrra.

(178)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate keskmine netomüügihind langes 1,50 eurost kg kohta 2001. aastal 1,47 euroni kg kohta uurimisperioodil. Hinnad langesid esiteks 2002. aastal 4 % võrra ja 2003. aastal veel 2 % võrra. Aastatel 2003 ja 2004 näitasid nad kerget tõusutrendi 0,7 % võrra ja kasvasid veel 3,5 % võrra uurimisperioodil. Seda pigem stabiilset hinnaarengut tuleks vaadelda toormaterjali hindade arengu seisukohast, mis kasvasid märgatavalt, st 23 % võrra.

(179)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate sõltumatutele tarbijatele suunatud müügi kasumlikkus ühenduses langes vaatlusalusel perioodil 82 % võrra. Aastatel 2001–2002 saavutas valimisse kuuluv ühenduse tootmisharu veel jätkusuutliku kasumlikkuse taseme. Kuid aastatel 2002 kuni uurimisperioodini näitas kasumlikkus pidevat tugevat langust, ulatudes uurimisperioodil vaid 1,1 %ni, ja samas langesid mitmed valimisse kuuluvad ettevõtted kahjumisse.

(180)

Ühenduse tootmisharu aastased investeeringud samasuguse toote tootmisse kahanesid vaatlusalusel perioodil 30 % võrra ligikaudu 16 miljonist eurost alla 12 miljoni euroni.

(181)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate investeeringutasuvus, mis väljendab nende maksueelset tulu protsendina samasuguse toote tootmises kasutatud vahendite keskmisest bilansilisest puhasväärtusest arvestusperioodi alguses ja lõpus, langes kahaneva kasumlikkuse tagajärjel märkimisväärselt. Samas püsis investeeringutasuvus stabiilsena aastatel 2001 ja 2002, seejärel see langes uurimisperioodil järsult 6 % tasemele, mis tähendab üldist 84 % langust 2001. aastast uurimisperioodini.

(182)

Valimisse kuuluvad ühenduse tootmisharu tootjate netorahavoog äritegevusest oli vaatlusalusel perioodil positiivne. Väljendatuna protsendina käibest näitas rahavoog aga märgatavat langust protsentides, eriti uurimisperioodil, vastavalt kasumlikkuse langusele.

(183)

Suur osa ühenduse tootmisharust koosneb väike- või keskmise suurusega ettevõtetest. Järelikult oli ühenduse tootmisharu kapitali kaasamise võime vaatlusalusel perioodil teatud määral piiratud, eriti selle viimases osas, kui kasumlikkus oli eriti madal.

(184)

Ühenduse tootmisharul ei olnud vaja varasematest kahjustava dumpingu või subsideerimise mõjudest toibuda.

(185)

Tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule on märkimisväärne, võttes arvesse HRVst ja Taist pärineva impordi mahtu ning hindu.

(186)

Eespool nimetatud tegurite uurimine näitab, et 2001. aastast uurimisperioodini kasvas dumpinguhinnaga import järsult nii mahult kui ka turuosalt. Selle maht suurenes vaatlusalusel perioodil 40 % võrra ja see moodustas uurimisperioodil 18,3 % suuruse turuosa. Tuleb märkida, et uurimisperioodil moodustas dumpinguhinnaga import ligikaudu 57 % vaatlusaluse toote koguimpordist ühendusse. Lisaks viis asjaomase toote selline import uurimisperioodil ühenduse tootmisharu müügihinnad tunduvalt alla (4,1 % kuni 37,9 %). Selle tagajärjel olid ühenduse tootmisharu hinnad surve all ja langesid kasumi nullpunkti lähistele.

(187)

Vaatlusalusel perioodil täheldati ühenduse tootmisharu olukorra halvenemist. Ühenduse tootmisharus toimus uurimisperioodil kasumlikkuse märkimisväärne langus 5,2 protsendipunkti võrra ja see langes kasumlikkuse nullpunkti lähedale. Investeeringutasuvus langes 31 protsendipunkti võrra ja rahavoog vähenes märgatavalt (69 % võrra). Ühtlasi langes tootmisvõimsuse rakendamine 5 % võrra, müügihinnad langesid 2 % võrra, tööhõive langes 1 % võrra, lõppvarud kasvasid 20 % võrra, investeeringud vähenesid 30 % võrra ja kapitali kaasamise võime halvenes järk-järgult.

(188)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil teatud määral. Seda tuleb aga vaadelda seoses ühenduse tootmisega tervikuna, mida tabas paljude üle 140 000tonnise tootmisvõimsusega ettevõtete sulgemine. Ühenduse tootmisharu suurendas võimsust nende tegevuse lõpetanud ettevõtete tootmisvarade omandamise läbi.

(189)

Eespool öeldust lähtudes järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on majanduslikult ja rahaliselt raskes olukorras ning on kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(190)

Komisjon on vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 uurinud, kas Taist ja HRVst pärineva dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju määral, mis lubab seda pidada oluliseks kahjuks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(191)

Alates 2001. aastast kuni uurimisperioodini suurenes HRVst ja Taist pärinev dumpinguhinnaga import mahuliselt 40 % võrra. Samal ajal suurenes selle impordi turuosa 13,8 %st 2001. aastal 18,3 %ni uurimisperioodil. Nendest riikidest pärineva impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil oluliselt ja viisid uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hinnad alla 4,1 % kuni 37,9 % võrra.

(192)

See hindade allaviimine tuleneb keskmiselt hinnakujundusest, mis ei hõlma kõiki kulusid turustusahela lõikes.

(193)

Väga madalate ja dumpinguhindadega impordi mahu oluline kasv ning nende turuosa suurenemine vaatlusalusel perioodil langes kokku ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega samal perioodil, eelkõige kasumlikkuse, müügihindade, lõppvarude, investeeringute, tootmisvõimsuse rakendamise, rahavoogude, kapitali kaasamise võime ja investeeringutasuvuse osas.

(194)

Seetõttu järeldati, et dumpinguhinnaga impordi survel oli määrav osa ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisel.

(195)

Ühenduse teiste tootjate müügi maht vähenes ajavahemikul 2001. aastast uurimisperioodini 7,1 % võrra ning selle turuosa vähenes samal perioodil 7,8 % võrra. Ei täheldatud, et ühenduse teiste tootjate hinnad oleksid ühenduse koostööd tegeva tootmisharu hindadest madalamad või et nende üldine olukord oleks erinev. Seega järeldatakse, et ühenduse teiste tootjate toodetud ja müüdud tooted ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekitatud kahjule.

(196)

Eurostatilt saadud andmete järgi kasvas teistest kolmandatest riikidest (nt Malaisia, Türgi, India ja Indoneesia) pärineva impordi maht vaatlusalusel perioodil 22 % võrra ja ulatus uurimisperioodil ligikaudu 231 000 tonni tasemele. See vastab 13,8 % suurusele turuosale. Samal perioodil langesid sellise impordi hinnad 11 % võrra (1,66 eurost/kg 2001. aastal 1,48 euroni/kg uurimisperioodil). Tuleb siiski märkida, et kõnealuse impordi keskmine hind oli uurimisperioodil HRVst ja Taist pärineva impordi hinnast kõrgem ning isegi veidi kõrgem ühenduse tootmisharu hindadest. Seega järeldatakse, et teistest kolmandatest riikidest pärinev import ei ole oluliselt kaasa aidanud ühenduse tootmisharule tekitatud kahjule.

(197)

Mõned isikud väitsid, et polüetüleeni hind on alati olnud Aasias madalam kui ELis. Sellegipoolest näitab polüetüleeni hindade areng, et tooraine hinnad Aasias kõikusid vaatlusalusel perioodil, olles vastavatest Euroopa hindadest nii madalamal kui ka kõrgemal tasemel. Nende isikute poolt HRV olukorra kohta esitatud arvude põhjal langes tooraine keskmise hinna erinevus HRVs aastatel 2001–2004 võrreldes ELiga 20,3 %st 12,3 %ni ning samal ajal tõusis lõpptoote keskmise hinna erinevus 0,7 %st 14,8 %ni. Kuna tooraine hindade arengu tulemusel oleks lõpptoote hinnavahe pidanud pigem vähenema, mitte aga suurenema, näitas uurimine, et puudub loogiline seos tooraine hinna arengu ja ühendusse eksporditava lõpptoote hinna vahel. Ühenduse tootmisharu oli 2001. aastal suhteliselt heas olukorras, kuigi hinnavahe oli kõrgtasemel, ja selle olukord halvenes 2004. aastal ja uurimisperioodil, kui hinnavahe oli palju väiksem. Seega tuleb järeldada, et tooraine hindade vahet ei saa pidada ühenduse tootmisharu jaoks oluliseks kahjustavaks teguriks.

(198)

Mõned isikud väitsid lisaks, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ei põhjustanud dumpinguhindadega import, vaid polüetüleeni hindade tõus vaatlusalusel perioodil ühenduses. Selleks tuleb märkida, et polüetüleeni hinnad on vaatlusalusel perioodil keskmiselt tõepoolest tõusnud. Ühenduse tootmisharu ei saaks siiski oma vastavaid müügihindu proportsionaalselt tõsta. Sellise hinnajäikuse on põhjustanud samaaegne HRVst ja Taist pärineva dumpinguhindadega impordi tulv, mille hinnad viisid ühenduse tootmisharu hinnad märgatavalt alla, ja need ei kata keskmiselt isegi tootmiskulusid HRVs ja Tais. Neid asjaolusid arvestades tuleb järeldada, et dumpinguhindadega import on avaldanud ühenduse tootmisharule tugevat hinnasurvet ja järelikult ei ole ühenduse tootmisharul olnud võimalust hüvitada toorainehindade tõusu oma müügihindade vastava tõstmisega.

(199)

Lõpuks tuletatakse meelde, et seoses põhjusliku seose uurimisega tuleb uurida, kas dumpinguhinnaga import (hinna ja mahu osas) on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju või kas selline oluline kahju on omistatav muudele teguritele. Selleks viidatakse algmääruse artikli 3 lõikes 6 vajadusele tõendada, et dumpinguhindadega impordi hinnatase tekitab kahju. Seega viitab see pelgalt dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu hinnataseme vahelisele erinevusele. Seega ei ole vaja analüüsida impordihindu mõjutavaid tegureid, näiteks tööjõukulude taset, toorainehindade taset või müügi-, üld- ja halduskulude taset.

(200)

Eespool esitatut kinnitab ka algmääruse artikli 3 lõike 7 sõnastus, mis viitab muudele teadaolevatele teguritele peale dumpinguhindadega impordi. Teiste teadaolevate tegurite loend selles artiklis ei viita tõepoolest ühelegi tegurile, mis mõjutavad dumpinguhinnaga impordi hinnataset. Kokkuvõtteks: kui eksport toimub dumpinguhinnaga, ja isegi kui need hinnad tulenevad soodsatest arengutest tooraine hindades, on raske näha, kuidas selliste sisendhindade soodne areng võib olla muu kahju tekitav tegur.

(201)

Nii ei saa dumpinguhinnaga impordi hinnataset mõjutavate tegurite analüüsi põhjal teha veenvaid järeldusi, käsitlegu see siis tooraine hinna erinevusi või midagi muud, ja sellist analüüsi ei nõuta ka algmääruses. Samamoodi lükati selle põhjal tagasi väited tooraine hindade kohta.

(202)

Ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine langes kokku HRVst ja Taist pärineva impordi järsu kasvuga ning olulise hinnalangusega sellise impordi tõttu.

(203)

Arvestades teistest kolmandatest riikidest pärineva impordi vaatlusalusest impordist madalamat turuosa uurimisperioodil ja eelkõige vaatlusalusest impordist ning – mis veelgi tähtsam – ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemat keskmist hinda uurimisperioodil, järeldatakse, et nende muude tegurite mõju ei saanud oluliselt suurendada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju. Pealegi oli ühenduse ja asjaomaste riikide toorainehindade vahe mõju ühenduse tootmisharu negatiivsetele arengutele kasumlikkuse, tegevustulemuste ja turuosa vähenemise osas tühine ning oleks tegelikult pidanud mõjutama ühenduse tootmisharu olukorda koguni positiivselt.

(204)

Muid tegureid, mis oleksid võinud samal ajal põhjustada kahju ühenduse tootmisharule, ei tõstnud huvitatud isikud esile ja neid ei selgunud ka uurimise käigus.

(205)

Võttes arvesse eespool esitatud analüüsi, mille käigus on nõuetekohaselt eristatud ja eraldatud kõigi teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, kinnitas uurimine, et need teised tegurid iseenesest ei muuda asjaolu, et hinnatud kahju tuleb omistada dumpinguhinnaga impordile.

(206)

Seetõttu järeldatakse, et HRVst ja Taist pärinev dumpinguhinnaga import on põhjustanud olulist kahju ühenduse tootmisharule algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(207)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete võtmine ei ole antud juhul ühenduse huvides. Arvesse võeti võimalike meetmete mõju kõigile käesoleva menetlusega seotud isikutele ja meetmete võtmata jätmise tagajärgi.

(208)

Eeldatavalt aitab meetmete kehtestamine välistada täiendavaid moonutusi ja taastada turul ausa konkurentsi. Ühenduse tootmisharu on konkurentsivõimeline ja majanduslikult elujõuline tootmisharu, mida tõendab selle olukord 2001. aastal, mil see oli ülemaailmsele tihedale konkurentsile vaatamata suhteliselt heas seisus. Seega võimaldaks meetmete kehtestamine suurendada turuosa ja tõsta müügihindu ning saavutada seega tootmisharu finantsolukorra parandamiseks vajalikud mõistlikud kasumitasemed. See võimaldab neil ettevõtetel jätkata investeerimist oma tootmisrajatistesse, tagades seega ühenduse tootmisharu ellujäämise.

(209)

Samas on dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmise korral tõenäoline, et jätkub ühenduse tootmisharu juba niigi halva olukorra halvenemine. Tootmisharusse ei oleks sellisel juhul võimalik teha investeeringuid, mida on vaja konkureerimaks asjaomastest kolmandatest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordiga. See sunnib teatud ettevõtteid lähitulevikus tootmist lõpetama ja töötajaid koondama. Ohustatud on 3 300 otsest töökohta koostööd tegevates ühenduse tootmisharu ettevõtetes. Kottide tootmine ühenduses hõlmab ligikaudu 12 000 töökohta, mis on peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes. Ühenduse tootmise lõpetamisega satuks ühendus suuremasse sõltuvusse ühendusevälistest tarnijatest.

(210)

Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab ühenduse tootmisharul kahjustava dumpingu mõjudest toibuda ning oleks ühenduse tootmisharu huvides.

(211)

Komisjon saatis küsimustikud neljale valimisse kuuluvale importijale/kaubandusettevõtjale, kes moodustavad 9 % asjaomastest riikidest tuleva impordi kogumüügist. Küsimustikule vastasid aga ainult kaks importijat/kaubandusettevõtjat, kes impordivad 3 % asjaomastest riikidest tulevast koguimpordist. Koostööd tegevad sõltumatud importijad teatasid, et meetmete kehtestamise korral tõuseksid vaatlusaluse toote müügihinnad ja tarbijail tuleks vaatlusaluse toote eest rohkem maksta ning maksu mõju kanduks seega edasi tarbijaile. Seega avaldaks meetmed sõltumatutele importijatele piiratud negatiivset mõju.

(212)

Vaatlusalust toodet turustavad suurel määral jaemüüjad. Teatud liiki tooteid, näiteks toidukaubakotte ja kandekotte, jagatakse ühenduse mõnes riigis tarbijatele tasuta, samas kui teist liiki tooteid, näiteks külmutuskotte, mähkmekotte ja prügikastikotte, müüakse. Tuleb märkida, et praegu ei võeta teatud liikmesriikides, näiteks Ühendkuningriigis, tarbijailt tasu ühekordseks kasutamiseks mõeldud kottide eest.

(213)

Uurimine näitas, et väited dumpinguvastase maksu rahalise mõju kohta erinevatele ettevõtjatele, eelkõige jaemüügisektoris, olid märkimisväärselt liialdatud. Mõned jaemüüjad väitsid, et 10 % maksuga kaasneks ainuüksi jaemüügisektorile 220 miljoni euro suurune lisakulu aastas. Uurimise põhjal on asjaomase impordi tolliväärtus kokku ligikaudu 375 miljonit eurot, keskmiselt 10 % suuruse maksu maksimaalne mõju oleks 38 miljonit eurot aastas ühenduse lõikes. Lisaks moodustasid kahelt jaemüüjalt saadud küsimustiku vastuste põhjal keskmised vaatlusaluse toote ostud alla 0,1 % nende jaemüüjate käibest. Seega suurendaks eespool nimetatud tasemel määratud dumpinguvastase maksu mõju vaid vähesel määral nende kulusid. Lisaks jaotuksid mõned nendest lisakuludest laiali tarneahela eri tasemete lõikes. Nende jaemüüjate argument lükati seega tagasi.

(214)

Samad jaemüüjad väitsid samuti, et asi ei ole üksnes selles, et EÜ tootmisharu ei tooda teatud asjaomase toote liike, vaid ka selles, et EÜ tootmisharu ei suuda rahuldada kogu ühenduse nõudlust. Seoses sellega tuleks kõigepealt kottide tarne kohta märkida, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei lõpetaks toote tarnimist asjaomastest riikidest, vaid ainult taastaks võrdsed tegevusvõimalused turul. Kottide import jätkub, et rahuldada nõudlust ühenduse turul. Lisaks on ühenduse tootmisharul tootmisvõimsust kasvava nõudluse rahuldamiseks. Igal juhul säilib ka kõigi kilekotiliikide täiendava tarne võimalus kolmandatest riikidest, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata. Need argumendid jäeti seega rahuldamata.

(215)

Üks ühendus, kes esindab heategevuseks rahalisi vahendeid hankivaid jaemüüjaid, väitis, et mis tahes maks kahjustaks ebaproportsionaalselt nende heategevust, sest nemad ostavad oma klientidele tasuta jagatavaid kotte. Nad ütlesid veel, et dumpinguvastane maks mõjutaks ka heategevuseks ringlusse võetavate esemete kogumiseks kasutatavaid kotte. Selle kohta tuleks märkida, et seda liiki rahaliste vahendite kogumine, isegi kui seda tehakse heategevuseks, toimub ärilistel alustel. Selle suhtes esinevad seega samad riskid mis muus äritegevuses ning neid tuleks hinnata samadel alustel. Maksu mõju nendele jaemüüjatele ei oleks märkimisväärselt erinev selle mõjust teistele jaemüüjatele. Seega lükati see argument tagasi.

(216)

Algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul ei andnud endast teada ükski tarbijate ühendus.

(217)

Mõned importijad väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega kaasneks hinnatõus lõpptarbijaile, sest müügihinnataset tuleks kohandada nende maksudega.

(218)

Kuid, nagu eespool märgitud, jagavad mõned jaemüüjad osa tooteist oma klientidele tasuta. Kui need jaemüüjad oma väljakujunenud tavasid ei muuda, ei mõjuta dumpinguvastase meetme kehtestamine sellisel juhul tarbijaid.

(219)

Keskmine maksumäär 10 % tõstaks iga imporditud koti hinda keskmiselt 0,086 sendi võrra ja iga ühenduses müüdava koti hind tõuseks 0,016 sendi võrra (oletades, et iga kott kaalub keskmiselt 7 g). See hinnatõus on tühine, isegi kui see jääks üksnes tarbija kanda. Tegelikult on maksu mõju tarbijale isegi väiksem, sest need kulud jagatakse tarneahela eri tasandite lõikes.

(220)

Mis puudutub võimalike meetmete mõju konkurentsile ühenduses, siis asjaomased eksportivad tootjad saavad oma tugeva turupositsiooni tõttu jätkata teatavate kilekottide müüki. Ühenduse tootjate suur hulk ja import muudest kolmandatest riikidest kindlustab, et kasutajad ja jaemüüjad saavad jätkuvalt valida suure hulga mõistliku hinnaga samasuguseid tooteid pakkuvate tarnijate vahel.

(221)

Seega on turul oluline hulk osalejaid, mis peaks suutma nõudlust rahuldada. Eespool toodu põhjal võib väita, et tõenäoliselt säilib tugev konkurents ka pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist.

(222)

Meetmete kehtestamine teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes oleks selgelt ühenduse tootmisharu huvides. See võimaldab ühenduse tootmisharul kasvada ja toibuda dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahjust. Kui aga meetmeid ei kehtestata, siis tõenäoliselt ühenduse tootmine halveneb jätkuvalt ja veelgi rohkem ettevõtjaid on sunnitud tegevuse lõpetama. Lisaks ei mõjuta see oluliselt importijaid ja jaemüüjaid, kuna õiglase hinnaga kotid, sealhulgas import muudest kolmandatest riikidest, on turul saadavad ka edaspidi.

(223)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et puuduvad mõjuvad põhjused dumpinguvastaste maksude kehtestamata jätmiseks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes.

(224)

Dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ja vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärineva impordi suhtes kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et vältida ühenduse tootmisharu edasist kahjustamist dumpinguhinnaga impordiga.

(225)

Meetmed tuleb kehtestada tasemel, mis on piisav kõnealusest impordist põhjustatud kahju kõrvaldamiseks ja ei ületa täheldatud dumpingumarginaali. Kahjuliku dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra arvutamisel arvestati, et igasugused meetmed peavad võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ning saavutada maksueelse kasumi selline tase, mida sellist tüüpi tootmisharul on võimalik saavutada konkurentsi tavatingimustel (st dumpinguhinnaga impordi puudumisel) selles sektoris, müües ühenduses samasugust toodet. Arvutamisel kasutati samasuguse toote müügi käibest 6 % suurust maksueelset kasumimarginaali, mis on kõnealuse tootmisharu kasumitase normaalsetes konkurentsitingimustes ja mille tootmisharu saavutas enne dumpinguhinnaga impordi tulva.

(226)

Uurimisel tehtud järelduste põhjal kehtestati käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad. Seega kajastavad need uurimise käigus kõnealuste ettevõtete puhul tuvastatud olukorda. Neid tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomastest riikidest pärinevate ning nimetatud äriühingute ja seega ka konkreetsete juriidiliste isikute toodetud toodete impordi suhtes.

(227)

Ühele Hiina eksportivale tootjale, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, ei ole individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära ette nähtud, ehkki selle ettevõtte jaoks arvutati dumpingumarginaal (vt põhjendust 131). Selle ettevõtte (koostööd tegeva eksportiva tootja) toodete impordi suhtes tuleks seepärast kohaldada keskmist tollimaksumäära, mida kohaldatakse koostööd tegevate eksportivate suhtes, keda valimisse ei valitud (vt põhjendust 229).

(228)

Maksumäärad valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate eksportijate jaoks on iga riigi puhul valimisse kuuluvate ettevõtete jaoks arvutatud dumpingumarginaalide kaalutud keskmised, nagu on märgitud põhjenduses 8.3. Soodusmaksumäärad ei kehti imporditavate toodete suhtes, mida toodavad äriühingud, kelle nime ja aadressi ei ole esitatud käesoleva määruse regulatiivosas või lisades, kaasa arvatud määruses nimetatud ettevõtete sidusettevõtted, ning nende suhtes rakendatakse kõigi ülejäänud äriühingute puhul kehtivat maksumäära.

(229)

Taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (nt pärast üksuse nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega selliste muutustega seotud muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid. Kuna HRV, Malaisia ja Tai eksportivate tootjate suhtes kohaldati väljavõttelist uuringut, siis algmääruse artikli 11 lõikest 4 lähtudes ei saa kõnealuse menetluse raames alustada uut eksportijat käsitlevat läbivaatust individuaalsete dumpingumäärade kindlaksmääramiseks. Ent selleks, et kohelda uusi eksportivaid tootjaid võrdselt valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate ettevõtetega, tuleks ette näha selliste koostööd tegevate ettevõtete suhtes kohaldatava tollimaksumäära kohaldamine ka uute eksportivate tootjate suhtes, kes tõendavad, et neil oleks algmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt õigus läbivaatamisele.

(230)

Taotlused uute HRV või Tai eksportivate tootjate lisamiseks määruse I või II lisas esitatud nimekirjadesse tuleb saata viivitamata komisjonile koos asjaomase teabega, eelkõige tõendusega, et asjaomane ettevõte vastab kolmele määruse artiklis 2 sätestatud kriteeriumile. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt ja ajakohastatakse I ja II lisas esitatud nende ettevõtete loetelu, kelle suhtes kohaldatakse valimi keskmist maksumäära.

(231)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, kehtestatakse järgmised dumpinguvastased tollimaksumäärad:

—

ta ei ole uurimisperioodil (1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005) eksportinud ühendusse artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet,

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi või Tai eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, ja

—

ta on vaatlusalust toodet tegelikult ühendusse eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu, millel meetmed põhinevad, või ta on tühistamatu lepinguga võtnud kohustusi märkimisväärsete koguste ühendusse eksportimiseks,