26.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1405/2006,

18. september 2006,

millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Mõne Egeuse mere saare erilise geograafilise asendi tõttu tekib inimtoiduks hädavajalike, töötlemiseks ettenähtud või põllumajandusliku toorainena kasutatavate toodete tarnimisel täiendavaid veokulusid. Peale selle seavad saarelisest asendist ning eraldatusest tulenevad objektiivsed tegurid nendel Egeuse mere saartel ettevõtjatele ja tootjatele täiendavaid piiranguid, mis oluliselt raskendavad nende tegevust. Teatud juhtudel kannatavad ettevõtjad ja tootjad kahekordse saarelise asendi tõttu. Neid puudusi saab leevendada nimetatud toodete hinna alandamisega. Seepärast on asjakohane kehtestada tarnimise erikord, et tagada Egeuse mere saarte varustamine ja vähendada nende kaugusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulusid.

(2)

Raskused, millega Egeuse mere saared kokku puutuvad, on eriti suured just väikeste saarte puhul. Kavandatud meetmete tõhususe tagamiseks tuleks neid meetmeid kohaldada ainult väikesaarte suhtes.

(3)

Ühenduse poliitika Egeuse mere väikesaarte kohaliku tootmise toetamiseks, nagu see on ette nähtud nõukogu 19. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2019/93 väiksemate Egeuse mere saarte heaks teatavate põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta, (1) on hõlmanud paljusid tooteid ja meetmeid nende tootmise, turustamise või töötlemise soodustamiseks. Need meetmed on osutunud tõhusaiks ning kindlustanud põllumajandusliku tegevuse säilimise ja arengu. Ühendus peaks jätkama nende tootmisharude toetamist, mis on Egeuse mere väikesaarte keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu olulisim tegur. Kogemus on näidanud, maaelu arengupoliitika puhul võib tugev partnerlus kohalike asutustega aidata asjaomaste saarte eriprobleeme täpsemini tabada. Seega peaks jätkama kohaliku tootmise toetamist sobivaimal geograafilisel tasandil üldise kava kaudu, mille Kreeka peaks esitama komisjonile.

(4)

Hindade alandamiseks Egeuse mere väikesaartel ning saarte eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulude vähendamiseks ning samal ajal ühenduse toodete konkurentsivõime säilitamiseks tuleks anda toetust ühenduse toodete tarnimiseks Egeuse mere väikesaartele. Selle toetusega tuleks arvesse võtta Egeuse mere väikesaartele veo täiendavaid kulusid ning põllumajanduslikuks tooraineks ja töötlemiseks ettenähtud saaduste puhul saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulusid.

(5)

Kuna tarnimise erikorraga hõlmatud kogused on piiratud Egeuse mere väikesaarte tarnevajadustega, ei kahjusta kõnealune kord siseturu nõuetekohast toimimist. Samuti ei peaks tarnimise erikorra majanduslikud eelised põhjustama kõrvalekaldeid asjaomaste toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks keelata kõnealuste toodete edasisaatmine või eksportimine Egeuse mere väikesaartelt. Nende toodete edasisaatmist või eksporti tuleks siiski lubada, kui tarnimise erikorrast saadud kasu tagastatakse, või, kui tegemist on töödeldud toodetega, tuleks lubada piirkondlikku kaubandust. Arvesse peaks võtma ka eksporti kolmandatesse riikidesse ja tavapärasele ekspordile vastav töödeldud toodete eksport peaks olema lubatud. Seda piirangut ei tuleks kohaldada töödeldud toodete tavapärase edasisaatmise suhtes. Käesolev määrus peaks selguse huvides täpsustama võrdlusperioodi kõnealuste tavapäraselt eksporditud või edasisaadetud koguste määratlemiseks.

(6)

Tarnimise erikorra eesmärkide saavutamiseks peavad erikorra majanduslikud eelised vähendama tootmiskulusid ja langetama edaspidiseid hindu kuni lõpptarbijahinnani. Selliseid majanduslikke eeliseid tuleks seetõttu anda üksnes tingimusel, et neid tõesti antakse edasi kuni lõpptarbijani, ja seda tuleb asjakohaselt kontrollida.

(7)

Kohaliku põllumajandustootmise arendamise ja põllumajandustoodete tarnimise eesmärkide paremaks saavutamiseks tuleks asjaomaste saarte varustamise korraldamise tasand ühtlustada ning komisjon ja Kreeka peaksid tegema süstemaatilist koostööd. Kreeka määratud asutused peaksid seetõttu koostama prognoositava tarnebilanssi ja esitama selle komisjonile kinnitamiseks.

(8)

Egeuse mere väikesaarte põllumajandustootjaid tuleks julgustada pakkuma kvaliteettooteid ning nende toodete turustamist tuleks toetada.

(9)

Ühenduse järjekindlast poliitikast mitte anda riigiabi asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks võib teha erandi, et leevendada Egeuse mere väikesaartel põllumajandusliku tootmise spetsiifilisi raskusi, mida tekitavad saarte eraldatus, saareline asend ja äärepoolseim asukoht, väike pindala, mägine maastik ja kliima ning saarte majanduse sõltuvus väikesest arvust toodetest.

(10)

Käesoleva määruse rakendamine ei tohiks vähendada eritoetusi, millest Egeuse mere väikesaared on tänaseni kasu saanud. Asjakohaste meetmete täitmise võimaldamiseks peaks Kreeka käsutuses jätkuvalt olema summad, mis vastavad määruse (EMÜ) nr 2019/93 alusel juba antud ühenduse toetusele. Käesoleva määrusega kehtestatud Egeuse mere väikesaarte põllumajandustootmise toetamise uus süsteem tuleks kooskõlastada mujal ühenduses kehtestatud samasuguste kaupade tootmise toetustega ning määrus (EMÜ) nr 2019/93 tuleks kehtetuks tunnistada.

(11)

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, (2) vaimule on asjakohane anda Egeuse mere väikesaarte erimeetmete haldamine Kreekale. Seetõttu võib neid meetmeid juhtida Kreeka poolt esitatud ja komisjoni kinnitatud toetuskava kaudu.

(12)

Kreeka on otsustanud alates 1. jaanuarist 2006 kohaldada ühtset otsemaksete kava kogu riigi suhtes. Egeuse mere väikesaari käsitleva vastava korra kooskõlastamise tagamiseks tuleks määrust (EÜ) nr 1782/2003 vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (3)

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud kava peaks algama 1. jaanuaril 2007. Et kava saaks nimetatud kuupäeval alata, tuleks Kreekal ja komisjonil lubada võtta käesoleva määruse jõustumise ja kava kohaldamise vahel kõik ettevalmistavad meetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala ja mõiste

1.   Käesolevas määruses sätestatakse erimeetmed asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete ning põllumajanduslike tootmisvahendite suhtes, et leevendada Egeuse mere väikesaarte eraldatusest ja saarelisest asendist tulenevaid raskusi.

2.   Käesolevas määruses tähendavad väikesaared kõiki Egeuse mere saari, välja arvatud Kreeta ja Euboia.

Artikkel 2

Ühenduse abikava

Väikesaarte jaoks seatakse sisse ühenduse abikava. See hõlmab:

a)

II peatükis ettenähtud tarnimise erikorda ja

b)

III peatükis ettenähtud erimeetmeid kohaliku põllumajandustootmise toetamiseks.

II   PEATÜKK

TARNIMISE ERIKORD

Artikkel 3

Prognoositav tarnebilanss

1.   Käesolevaga kehtestatakse tarnimise erikord põllumajandustoodete jaoks, mis on väikesaarte jaoks olulised inimtoiduna, vahendina muude toodete tootmiseks või põllumajandusliku toorainena.

2.   Koostatakse prognoositav tarnebilanss, millesse märgitakse lõikes 1 nimetatud põllumajandustoodete kogused, mida on vaja iga aasta tarnevajaduste rahuldamiseks. Prognoositava tarnebilansi koostavad Kreeka määratud asutused, kes esitavad selle komisjonile kinnitamiseks.

Eraldi prognoositava bilansi võib koostada kohalikuks turustamiseks ja ülejäänud ühendusse tavapäraseks edasisaatmiseks või tavapäraseks ekspordiks ettenähtud tooteid töötleva ja pakendava tööstuse vajaduste kohta.

Artikkel 4

Tarnimise erikorra toimimine

1.   Abi antakse artikli 3 lõikes 1 osutatud toodete tarnimiseks väikesaartele.

Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse toodete väikesaartel turustamise lisakulusid, milleks arvutatakse veokulud Kreeka maismaal asuvast tavaliselt kasutatud sadamast ning saarte transiidi- või laadimise sadamast lõppsihtkohaks olevate saarteni.

2.   Tarnimise erikorra rakendamisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

a)

väikesaarte erivajadusi ja täpseid kvaliteedinõudeid;

b)

tavapäraseid kaubavoogusid Kreeka maismaa ja Egeuse mere saarte vahel;

c)

kavandatava toetuse majanduslikku külge;

d)

kui see on asjakohane, vajadust vältida kohalike toodete arendamise takistamist.

3.   Tarnimise erikorda kohaldatakse tingimusel, et majanduslikke eeliseid antakse tegelikult edasi kuni lõpptarbijani.

Artikkel 5

Eksport kolmandatesse riikidesse ja edasisaatmine mujale ühendusse

1.   Tarnimise erikorra alla kuuluvaid tooteid võib eksportida kolmandatesse riikidesse või saata edasi mujale ühendusse ainult artikli 15 lõikes 2 osutatud korras sätestatud tingimustel.

Need tingimused hõlmavad eelkõige tarnimise erikorra alusel saadud toetuse tagasimaksmist.

2.   Kolmandatesse riikides eksportida või mujale ühendusse edasi saata saab tavapärase edasisaatmise või eksportimise piires tooteid, mis on väikesaartel valmistatud erikorra raames toetust saanud toodetest. Kogused, mida võib eksportida või edasi saata täpsustatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

Sel viisil eksporditavatele toodetele ei anta eksporditoetust.

Artikkel 6

Korra kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad

Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud korras. Rakenduseeskirjadega määratletakse eelkõige tingimused, mille alusel Kreeka võib igal aastal muuta tarnimise erikorra alla kuuluvate erinevate toodete koguseid ja neile eraldatavaid vahendeid ning vajaduse korral kehtestada tarnesertifikaatide süsteemi.

III   PEATÜKK

MEETMED KOHALIKU PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE TOETAMISEKS

Artikkel 7

Toetusmeetmed

1.   Abikava hõlmab väikesaarte kohaliku põllumajandustootmise säilitamiseks ja arenguks vajalikke meetmeid.

2.   Abikava seatakse sisse geograafilisel tasandil, mida Kreeka peab kõige asjakohasemaks. Selle valmistab ette Kreeka määratud pädev asutus ja pärast konsulteerimist pädevate asutuste ja organisatsioonidega asjakohasel geograafilisel tasandil esitab Kreeka selle komisjonile kinnitamiseks.

Artikkel 8

Kooskõla ja järjepidevus

1.   Abikava raames võetavad meetmed on kooskõlas ühenduse õigusaktide ning ühenduse teiste poliitikavaldkondade ja nende rakendamiseks võetavate meetmetega.

2.   Abikava meetmed vastavad ühise põllumajanduspoliitika teiste vahendite raames rakendatud meetmetele, eelkõige ühise turukorralduse, maaelu arengu, tootekvaliteedi, loomade heaolu ja keskkonnakaitse valdkonnas.

Käesoleva määruse alusel ei või ühtki meedet rahastada:

a)

lisatoetusena turu ühise korralduse lisatasu- või abikavale, välja arvatud objektiivsete asjaoludega põhjendatud erandjuhud;

b)

teadusuuringute toetuse, teadusuuringute kava toetusmeetme või meetmena, mida ühendus võib rahastada nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuse 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (4) alusel;

c)

toetusena nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (5) reguleerimisala meetmele.

Artikkel 9

Abikava sisu

Abikavas võidakse esitada järgmine teave:

a)

kirjeldus, milles arvandmete alusel käsitletakse põllumajandustootmise olukorda, arvestades olemasolevaid hindamise tulemusi, näidatakse arenguerinevusi, arengus mahajäämust ja arenguvõimalusi;

b)

pakutava strateegia kirjeldus, valitud prioriteedid, kvantitatiivsed eesmärgid, oodatava majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõju, sealhulgas tööhõives avalduva mõju hinnang;

c)

meetmete rakendamise ajakava ja üldine suunav rahastamistabel ressursside kasutamise kohta;

d)

tõendus, et abikava meetmed sobivad üksteisega ja on omavahel kooskõlas, ning järelevalveks ja hindamiseks kasutatavad kriteeriumid;

e)

meetmed, millega tagatakse abikava, sealhulgas avalikuks tegemise, järelevalve- ja hindamismeetmete tõhus ja nõuetekohane rakendamine, ning kontrollimise ja halduskaristuste rakendamise sätted;

f)

abikava rakendamise eest vastutava pädeva asutuse nimi ning asjakohase tasandi pädevate asutuste või organite nimed.

Artikkel 10

Järelevalve

Abikava tõhusat järelevalvet tagav kord ning füüsilised ja finantsnäitajad võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

IV   PEATÜKK

TÄIENDAVAD MEETMED

Artikkel 11

Riigiabi

1.   Põllumajandustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89, võib komisjon lubada tegevusabi andmist kõnealuste toodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites, et leevendada väikesaarte eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevaid erilisi piiranguid põllumajandusele.

2.   Kreeka võib anda abikava rakendamiseks lisatoetust. Kreeka teatab sellisest riigiabist komisjonile ja komisjon võib selle käesoleva määruse alusel heaks kiita kui abikava osa. Sel viisil teatatud abi käsitletakse abina, millest on teatatud asutamislepingu artikli 88 lõike 3 esimese lause tähenduses.

V   PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 12

Rahalised vahendid

1.   Käesolevas määruses sätestatud meetmed kujutavad endast sekkumismeetmeid põllumajandusturgude reguleerimiseks nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (6) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.   Ühendus rahastab II ja III peatükis ettenähtud meetmeid kuni 23,93 miljoni euroga aastas.

3.   Tarnimise erikorrale aastas eraldatav summa, millele on osutatud II peatükis, ei tohi ületada 5,47 miljonit eurot aastas.

VI   PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Abikava eelnõu

1.   Kreeka esitab hiljemalt 31. oktoobriks 2006 komisjonile abikava eelnõu artikli 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud rahaeraldiste raames.

Abikava eelnõu osad on prognoositava tarnebilansi eelnõu, milles esitatakse tooted, nende kogused ja nende tarnimiseks ühendusest antava toetuse suurus, ning kohaliku tootmise abikava eelnõu.

2.   Komisjon annab esitatud abikavale hinnangu ja otsustab selle heakskiitmise artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

3.   Abikava algab 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 14

Rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud korras. Need hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

tingimused, mille kohaselt Kreeka võib muuta toetatavate tarnete koguseid ja toetusmäärasid ning abimeetmeid või vahendite eraldamist kohaliku tootmise toetamiseks;

b)

sätted, millega kehtestatakse miinimumnõuded kontrolli ja halduskaristuste jaoks, mida Kreeka peab rakendama.

Artikkel 15

Komiteementetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 144 kohaselt asutatud otsetoetuste korralduskomitee (edaspidi “komitee”).

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks on üks kuu.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 16

Siseriiklikud meetmed

Kreeka võtab käesoleva määruse täitmiseks vajalikud meetmed, eelkõige kontrolli ja halduskaristuste alal, ning teatab sellest komisjonile.

Artikkel 17

Teatised ja aruanded

1.   Kreeka teatab komisjonile hiljemalt iga aasta 15. veebruariks assigneeringutest, mis ta temale eraldatud vahenditest kavatseb järgmisel aastal kulutada abikava rakendamiseks.

2.   Kreeka esitab komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel aastal.

3.   Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2011 ning seejärel iga viie aasta möödudes Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta, lisades sellele vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 2019/93 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 19

Üleminekumeetmed

Komisjon võib artikli 15 lõikes 2 osutatud korras võtta vajalikke üleminekumeetmeid, et tagada sujuv üleminek määrusega (EMÜ) nr 2019/93 ettenähtud meetmetelt käesoleva määrusega ettenähtud meetmetele.

Artikkel 20

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

“b)

kõik muud VI lisas loetletud otsetoetused, mida makstakse põllumajandustootjatele võrdlusperioodil Prantsuse ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral, Kanaari saartel ja Egeuse mere saartel.”;

b)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“2.   Liikmesriigid maksavad lõikes 1 osutatud otsetoetusi artikli 64 lõike 2 kohaselt kehtestatud ülemmäärade piires ning IV jaotise 3., 6. ja 7. kuni 13. peatükis ettenähtud tingimustel.”

2.

Artikli 71 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“2.   Ilma et see piiraks artikli 70 lõike 2 kohaldamist, kohaldab asjaomane liikmesriik üleminekuajal iga VI lisas osutatud otsetoetust IV jaotise 3., 6. ja 7. kuni 13. peatükis ettenähtud tingimustel nende eelarveliste ülemmäärade piires, mis vastavad artiklis 41 osutatud siseriikliku ülemmäära piires nende otsetoetuste osale, mis on kindlaks määratud artikli 144 lõikes 2 osutatud korras.”

3.

I ja VI lisas jäetakse välja Egeuse mere saari käsitlev rida.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. Artikleid 11, 13 ja 14 kohaldatakse siiski alates määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. september 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA


(1)  EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1156/2006 (ELT L 208, 29.7.2006, lk 3).

(3)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(4)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/53/EÜ (ELT L 29, 2.2.2006, lk 37).

(5)  ELT L 227, 21.10.2005, lk 1.

(6)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).


LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 2019/93

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikli 3 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 4 lõige 2

Artikli 3 lõige 3

Artikli 4 lõige 3

Artikli 3 lõige 4

Artikli 5 lõige 1

Artikli 3 lõige 5

Artikli 5 lõige 2

Artikli 3a lõike 1 punkt a

Artikli 3a lõike 1 punkt b

Artikli 12 lõige 3

Artikli 3a lõike 1 punkt c

Artikli 4 lõige 3 ja artikli 14 punkt b

Artikli 3a lõike 1 punkt d

Artikkel 6

Artikli 3a lõige 2

Artikkel 6

Artikkel 5

Artikli 7 lõige 1

Artikkel 6

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13a

Artikkel 15

Artikkel 14

Artikli 12 lõige 1

Artikkel 14a

Artikkel 16

Artikli 15 lõige 1

Artikli 17 lõige 2

Artikli 15 lõige 2

Artikli 17 lõige 3

Artikkel 16

Artikkel 21