millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999

Käesoleva määrusega nähakse ette Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) (edaspidi “struktuurifondid”) ja Ühtekuuluvusfondi reguleerivad üldeeskirjad, ilma et sellega piirataks määrustes (EÜ) nr 1080/2006, (EÜ) nr 1081/2006 ja (EÜ) nr 1084/2006 ette nähtud erisätteid.

Käesolevas määruses määratletakse eesmärgid, mida struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist (edaspidi “fondid”) toetatakse, liikmesriikide ja piirkondade suhtes kohaldatavad kõnealustest fondidest toetuse saamise kriteeriumid, olemasolevad rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid.

Määruses määratletakse ühtekuuluvuspoliitika kohaldamisala, sealhulgas ühenduse ühtekuuluvusalaste strateegiliste suuniste kehtestamise viis, riiklik strateegiline raamistik ja kontrollimismenetlus ühenduse tasandil.

Sel eesmärgil sätestatakse käesolevas määruses partnerlust, kavandamist, hindamist, juhtimist, sealhulgas finantsjuhtimist, seiret ja kontrollimist käsitlevad põhimõtted ja eeskirjad, mis põhinevad liikmesriikide ja komisjoni jagatud vastutuse põhimõttel.

1. Vastavalt asutamislepingu artiklile 158 võetavate meetmete eesmärk on tugevdada laienenud Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada ühenduse ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Kõnealuseid meetmeid võetakse fondide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude olemasolevate rahastamisvahendite toetusel. Meetmete eesmärk on vähendada eelkõige vähemarenenud riikides ja piirkondades tekkinud majanduslikke, sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi seoses majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorraldustega ning lahendada elanikkonna vananemisega seotud probleeme.

Ühenduse säästva arengu prioriteedid kaasatakse riiklikul ja piirkondlikul tasandil fondidest rahastatavatesse meetmetesse majanduskasvu, konkurentsivõime, tööhõive, sotsiaalse hõlvatuse ning keskkonna kaitse ja kvaliteedi parandamise teel.

2. Sel eesmärgil toetavad ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond, EIP ja muud olemasolevad ühenduse rahastamisvahendid sobival viisil järgmise kolme eesmärgi saavutamist:

3. Lõikes 2 nimetatud kolme eesmärgi rahastamisel võetakse fondi olemusest sõltuvalt arvesse ühelt poolt konkreetseid majanduslikke ja sotsiaalseid tunnusjooni ning teiselt poolt konkreetseid piirkondlikke tunnusjooni. Sobival viisil toetatakse linnade säästvat arengut, eelkõige piirkondliku arengu osana, ning maapiirkondade ja kalandusest sõltuvate piirkondade uuendamist majandustegevuse mitmekesistamise kaudu. Samuti toetatakse piirkondi, mille arenguprobleeme raskendavad ebasoodsamad geograafilised või looduslikud tingimused, eelkõige asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 nimetatud äärepoolseimaid piirkondi, samuti väga hõreda asustusega põhjaalasid, teatavaid saari ja saareliikmesriike ning mägipiirkondi.

1. Iga fond toetab vastavalt selle tegevust reguleerivatele erisätetele artikli 3 lõikes 2 osutatud kolme eesmärgi saavutamist:

2. Ühtekuuluvusfond annab abi ka piirkondades, mis ei ole artikli 5 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel lähenemiseesmärgi raames abikõlblikud, mis asuvad

3. Fondid toetavad liikmesriikide ja komisjoni algatusel tehnilise abi rahastamist.

1. Lähenemiseesmärgi raames võib struktuurifondidest toetada piirkondi, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1059/2003 tähenduses ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi “NUTS 2. tasand”), mille ostujõu pariteetides väljendatud sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta aastate 2000–2002 põhjal on sama võrdlusperioodi jooksul alla 75 % 25liikmelise ELi keskmisest SKTst, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS).

2. Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavad need liikmesriigid, kelle ostujõu pariteetides väljendatud ja ühenduse aastate 2001–2003 andmete põhjal arvutatud kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % 25liikmelise ELi keskmisest kogurahvatulust ja kellel on olemas programm asutamislepingu artiklis 104 osutatud majandusliku lähenemise tingimuste täitmiseks.

3. Komisjon võtab kohe pärast käesoleva määruse jõustumist vastu lõike 1 kriteeriumidele vastavate piirkondade ja artikli lõike 2 kriteeriumidele vastavate liikmesriikide loetelu. Loetelu kehtib alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Liikmesriikide abikõlblikkus ühtekuuluvusfondist abi saamiseks vaadatakse 2010. aastal läbi 25liikmelise ELi kogurahvatulu näitajate alusel.

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames võib struktuurifondidest toetada piirkondi, mis ei kuulu artikli 5 lõike 1 ning artikli 8 lõigete 1 ja 2 alla.

Artiklis 27 osutatud riikliku strateegilise raamistiku esitamisel peab iga asjaomane liikmesriik ära märkima NUTS 1. taseme ja NUTS 2. taseme piirkonnad, mille kohta ta esitab ERFile rahastamiseks programmi.

1. Piiriülese koostöö eesmärgil võib rahastada kõiki sisemaismaapiiri ja teatavatel juhtudel välismaismaapiiri ääres asuvaid NUTS 3. taseme ühenduse piirkondi ning kõiki merepiiriga külgnevaid NUTS 3. taseme ühenduse piirkondi, mis ei asu üldjuhul üksteisest rohkem kui 150 km kaugusel, võttes arvesse võimalikke kohandusi, mis on vajalikud koostöömeetmete sidususe ja järjepidevuse tagamiseks.

Komisjon võtab kohe pärast käesoleva määruse jõustumist vastavalt artikli 103 lõikes 2 osutatud menetlusele vastu abikõlblike piirkondade loetelu. Loetelu kehtib alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

2. Komisjon võtab riikidevahelise koostöö eesmärgil artikli 103 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu abikõlblike riikidevahelise koostöö piirkondade loetelu, mis on programmide kaupa liigendatud. Loetelu kehtib alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

3. Piirkondadevahelise koostöö, koostöövõrgustike ja kogemustevahetuse eesmärgil võib saada toetust kogu ühenduse territooriumil.

1. NUTS 2. piirkonnad, mis oleksid abikõlblikud lähenemiseesmärgi kohaselt vastavalt artikli 5 lõikele 1, kui abikõlblikkuse lävi oleks püsinud 75 % juures 15liikmelise ELi keskmisest SKTst, aga mis kaotavad õiguse toetusele, kuna nende nominaalne SKT elaniku kohta ületab 75 % artikli 5 lõike 1 kohaselt arvutatud 25liikmelise ELi keskmisest SKTst, võivad saada üleminekuperioodil struktuurifondidest lähenemiseesmärgi raames eritoetust.

2. NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis on määruse (EÜ) nr 1260/1999 raames aastal 2006 täielikult hõlmatud eesmärgiga 1 ja mille artikli 5 lõike 1 kohaselt arvutatud nominaalne SKT elaniku kohta on üle 75 % 15liikmelise ELi keskmisest SKTst, võivad saada üleminekuperioodil struktuurifondidest piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames eritoetust.

Tunnistades, et ajavahemiku 1997–1999 ülevaadatud näitajate alusel oleks Küpros pidanud olema abikõlblik eesmärgi 1 alusel perioodil 2004–2006, saab Küpros ajavahemikul 2007–2013 üleminekutoetust, mida kohaldatakse esimeses lõigus osutatud piirkondade suhtes.

3. Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele aastal 2006 vastavad liikmesriigid, kes oleksid jätkuvalt abikõlblikud, kui abikõlblikkuse lävi oleks püsinud 90 % juures 15liikmelise ELi keskmisest kogurahvatulust, aga mis kaotavad õiguse toetusele, kuna nende nominaalne kogurahvatulu elaniku kohta ületab 90 % artikli 5 lõike 2 kohaselt arvutatud 25liikmelise ELi keskmisest kogurahvatulust, võivad saada üleminekuperioodil ühtekuuluvusfondist lähenemiseesmärgi raames eritoetust.

4. Komisjon võtab kohe pärast käesoleva määruse jõustumist vastu lõigete 1 ja 2 kriteeriumidele vastavate piirkondade ja artikli lõike 3 kriteeriumidele vastavate liikmesriikide loetelu. Loetelu kehtib alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Vastastikune täiendavus, kooskõla, koordineerimine ja vastavus õigusnormidele

1. Fondid annavad toetust, mis täiendab riigisiseseid meetmeid, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ühendades need ühenduse prioriteetidega.

2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondidelt saadav toetus on kooskõlas ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid ühenduse rahastamisevahendeid. Kõnealune kooskõla ja vastastikune täiendavus sätestatakse eelkõige ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilistes suunistes, riiklikes strateegilistes raamistikes ja rakenduskavades.

3. Fondidest kaasrahastatud toetused on suunatud ELi konkurentsivõime edendamise ja töökohta loomise prioriteetidele, sealhulgas nõukogu otsusega 2005/600/EÜ (15) esitatud majanduskasvu ja tööhõive koondsuuniste 2005–2008 eesmärkide saavutamisele. Selleks tagavad komisjon ja liikmesriigid kooskõlas oma vastavate kohustustega, et kõigi enne 1. maid 2004 Euroopa Liidu moodustanud liikmesriikide lähenemiseesmärgi kuludest 60 % ja piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive kuludest 75 % on ette nähtud eespool nimetatud prioriteetideks. Neid IV lisas esitatud kulutuste kategooriatele põhinevaid määrasid kohaldatakse keskmistena kogu programmiperioodil.

Eesmärgiga tagada, et võetakse arvesse konkreetseid riigisiseseid asjaolusid, sealhulgas riiklikus reformikavas määratletud prioriteete, võivad komisjon ja kõik asjaomased liikmesriigid otsustada IV lisa kategooriate loetelu asjakohasel viisil täiendada.

Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal või pärast seda ühinenud liikmesriigid võivad omal algatusel otsustada nimetatud sätteid kohaldada.

4. Komisjon ja liikmesriigid tagavad kooskõlas oma vastavate kohustustega fondidest, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist, Euroopa Kalandusfondist ning Euroopa Investeerimispangast ja muudest rahastamisvahenditest saadava abi koordineerimise.

5. Fondidest rahastatavad toimingud peavad vastama asutamislepingu sätetele ja nende alusel vastu võetud õigusaktidele.

Fondide eesmärke viiakse ellu mitmeaastase programmitöö süsteemi raames, mis toimub mitmes etapis ja hõlmab prioriteetide kindlaksmääramist, rahastamist ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi.

1. Fondide eesmärke viiakse ellu komisjoni ja iga liikmesriigi vahelise tiheda koostöö raames (edaspidi “partnerlus”). Vajaduse korral korraldab iga liikmesriik kooskõlas kehtivate riigisiseste eeskirjade ja tavadega partnerlussuhteid asutuste ja organitega, kelleks on järgmised:

Kooskõlas riigisiseste eeskirjade ja tavadega nimetab iga liikmesriik oma kõige olulisemad partnerid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning majandus-, sotsiaal-, keskkonna- või muus valdkonnas (edaspidi “partnerid”), arvestades seejuures vajadust edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja säästvat arengut keskkonnakaitse ja selle parandamise integreerimise kaudu.

2. Partnerlust viiakse ellu täielikus vastavuses iga lõikes 1 määratletud partneri institutsionaalsete, õiguslike ja finantsalaste volitustega.

Partnerlus hõlmab rakenduskavade ettevalmistamist, rakendamist, seiret ja hindamist. Vajaduse korral kaasab liikmesriik kõik asjaomased partnerid, eelkõige piirkonnad, igaks etapiks ette nähtud tähtaja jooksul programmitöö erinevatesse etappidesse.

3. Komisjon konsulteerib igal aastal fondidest toetuse saamise osas Euroopa tasandil majandus- ja sotsiaalpartnereid esindavate organisatsioonidega.

Artiklis 32 osutatud rakenduskavade elluviimise eest vastutavad liikmesriigid asjakohasel piirkondlikul tasandil vastavalt iga liikmesriigi konkreetsele institutsionaalsele süsteemile. Vastutamine toimub vastavalt käesolevale määrusele.

1. Komisjoni ja liikmesriikide rahalised ja haldusressursid, mis on kasutatavad fondide rakendamisel ja on seotud järgmisega:

peavad olema proportsionaalsed asjaomase rakenduskava jaoks eraldatud kulude kogumahuga.

2. Lisaks sätestatakse käesoleva määruse artiklis 74 erisätted kontrollide proportsionaalsuse kohta.

1. Euroopa Liidu eelarvest fondidele eraldatud osa täidetakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (16) artikli 53 lõike 1 punktile b liikmesriikide ja komisjoni ühise juhtimise raames, v.a käesoleva määruse artiklis 45 osutatud tehnilise abi puhul.

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet rakendatakse kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 48 lõikega 2.

2. Komisjon peaks kasutama oma volitusi Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel järgmiselt:

1. Struktuurifondide toetus ei asenda liikmesriigi avaliku sektori või samaväärseid struktuurilisi kulusid.

2. Lähenemiseesmärgi alla kuuluvate piirkondade puhul määravad komisjon ja liikmesriik kindlaks taseme, millel liikmesriik hoiab programmiperioodi jooksul avaliku sektori või samaväärsed struktuurilised kulud kõigis asjaomastes piirkondades.

Liikmesriikide kulude tase on lisatud artikli 28 lõikes 3 nimetatud komisjoni otsusesse riigi strateegilise raamistiku kohta. Juhised on esitatud komisjoni metoodilises dokumendis, mis on vastu võetud artikli 103 lõikes 3 osutatud korras.

3. Üldjuhul peab lõikes 2 osutatud kulude tase olema vähemalt võrdne eelmise programmi perioodi tegelike aasta keskmiste kulude summaga.

Lisaks sellele määratakse kulude tase kindlaks rahastamise üldiste makromajanduslike tingimuste põhjal ja võttes arvesse teatavaid majanduslikke eriolukordi, näiteks erastamist ja liikmesriigi avaliku sektori struktuuriliste või samaväärsete kulude erandlikku taset eelmisel programmiperioodil.

4. Komisjon viib lähenemiseesmärgi täitmiseks koostöös iga liikmesriigiga läbi täiendavuse vahekontrolli 2011. aastal. Selle vahekontrolli osana võib komisjon liikmesriigiga konsulteerides otsustada muuta nõutud struktuuriliste kulude taset, kui asjaomase liikmesriigi majanduslik olukord on oluliselt muutunud võrreldes olukorraga hetkel, kui määrati kindlaks lõikes 2 osutatud avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude tase. Artikli 28 lõikes 3 osutatud komisjoni otsust muudetakse sellele kohandusele vastavalt.

Komisjon viib lähenemiseesmärgi puhul koostöös iga liikmesriigiga läbi täiendavuse järelkontrolli 31. detsembril 2016. aastal.

Liikmesriik peab edastama komisjonile teabe, mis on vajalik eelnevalt kindlaks määratud avaliku sektori või samaväärsetest struktuurilistest kuludest kinni pidamise kontrollimiseks. Vajaduse korral tuleks kasutada statistilise hindamise meetodeid.

Pärast kolmest kontrollietapist iga etapi lõppu avaldab komisjon täiendavuse kontrolli tulemused liikmesriigiti, sealhulgas kasutatud metoodika ja teabeallikad.

Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et fondide kasutamise eri etappides toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja edendatakse sooküsimuste kaasamist.

Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et fondide kasutamise eri etappidel, eriti fondidest toetuse saamisel, hoida ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige on puudega inimeste erivajadustega arvestamine üheks kriteeriumiks, mida tuleb võtta arvesse fondidest kaasrahastavate toimingute kindlaksmääramisel ning rakendamise erinevatel etappidel.

Fondide eesmärke tuleb ellu viia säästva arengu raames ning ühendusepoolse keskkonna kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise edendamise raames, nagu sätestatud asutamislepingu artiklis 6.

1. Fondi kulukohustuste täitmiseks ette nähtud vahendid perioodiks 2007–2013 on 308 041 000 000 eurot 2004. aasta hindades vastavalt I lisas toodud jaotusele aastate kaupa.

Esimeses lõigus nimetatud summade kasutamiseks programmitöös ja nende edasiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse lülitamiseks seotakse need summad iga-aastase 2 %lise indeksiga.

Eelarvelised vahendid jaotatakse artikli 3 lõikes 2 määratletud eesmärkide vahel nii, et neist märkimisväärne osa oleks koondatud lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondadele.

2. Komisjon esitab vastavalt II lisas sätestatud kriteeriumidele ja metoodikale iga-aastase vahendite soovitusliku jaotuse liikmesriikide vahel, ilma et sellega piirataks artiklites 23 ja 24 osutatud sätete kohaldamist.

3. II lisa punktides 12 kuni 30 osutatud summad tuleb lisada artiklites 19–21 osutatud summadele ja need tuleb programmitöö dokumentides selgelt piiritleda.

Lähenemiseesmärgi koguvahendid moodustavad 81,54 % artikli 18 lõikes 1 nimetatud vahenditest (s.o kokku 251 163 134 221 eurot) ja jaotatakse eesmärgi eri osade vahel järgmiselt:

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi koguvahendid moodustavad 15,95 % artikli 18 lõikes 1 nimetatud vahenditest (s.o kokku 49 127 784 318 eurot) ja jaotatakse eesmärgi eri osade vahel järgmiselt:

1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi koguvahendid moodustavad 2,52 % artikli 18 lõikes 1 osutatud vahenditest (s.o kokku 7 750 081 461 eurot) ja, välja arvatud II lisa lõikes 22 osutatud summa, jaotatakse eesmärgi eri osade vahel järgmiselt:

2. ERFi toetus Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendile ja määrusega (EÜ) nr 1085/2006 asutatud ühinemiseelse abi rahastamisvahendile on 813 966 000 eurot, nagu iga asjaomase liikmesriigi poolt osutatud ja maha arvatud neile lõike 1 punkti a kohaselt eraldatud summadest. ERFi toetused ei kuulu ümberjaotamisele asjaomaste liikmesriikide vahel.

3. ERFi toetust igale lõikes 2 osutatud rahastamisvahendite piiriülesele ja merepiirkonna programmile antakse tingimusel, et toetus sellisest rahastamisvahendist igale sellisele programmile on vähemalt võrdne ERFi toetusega. Selle võrdsuse nõude suhtes on siiski kehtestatud maksimumsummaks 465 690 000 eurot Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi puhul ning 243 782 000 eurot ühinemiseelse abi rahastamisvahendi puhul.

4. Lõikes 2 osutatud ERFi toetustele vastavad iga-aastased assigneeringud tuleb kirjendada lõikes 2 osutatud rahastamisvahendite piiriülese tegevussuuna asjakohastesse eelarveridadesse alates 2007. aasta eelarve menetlemisest.

5. Aastatel 2008 ja 2009, ning hiljemalt alates 30. juunist, tehakse lõikes 2 osutatud ERFi iga-aastased toetused, mille kohta ei ole komisjonile esitatud rakenduskava lõikes 2 osutatud rahastamisvahendite piiriülese ja merepiirkonna tegevussuuna raames, asjaomastele liikmesriikidele kättesaadavaks lõike 1 punkti a kohase piiriülese koostöö rahastamiseks, sealhulgas koostöö rahastamiseks välispiiridel.

Kui hiljemalt 30. juuniks 2010 on ikka veel rakenduskavasid lõikes 2 osutatud rahastamisvahendite piiriülese ja merepiirkondade tegevussuuna raames, mida pole esitatud komisjonile, tehakse lõikes 2 osutatud ERFi ülejäänud aastate (kuni 2013. aastani) kogutoetus asjaomastele liikmesriikidele kättesaadavaks lõike 1 punkti a kohase piiriülese koostöö rahastamiseks, sealhulgas koostöö rahastamiseks välispiiridel.

6. Kui lõikes 2 osutatud piiriülese koostöö ja merepiirkonna programmid on komisjoni poolt vastu võetud, tuleb need programmid lõpetada, kui

Sellisel juhul tehakse lõikes 2 osutatud ERFi panus, mis vastab mitte veel eraldatud iga-aastastele osadele, asjaomastele liikmesriikidele nende taotluse korral kättesaadavaks lõike 1 punktis a osutatud piiriülese koostöö toetamiseks, sealhulgas koostöö toetamiseks välispiiridel.

Liikmesriigiti fondide eesmärkide raames eraldatud assigneeringute kogusumma või selle osa ei ole ülekantav.

Erandina esimeses lõigus sätestatust võib iga liikmesriik Euroopa territoriaalse koostöö eemärgi raames kanda kuni 15 % artikli 21 lõike 1 punktides a ja b osutatud ühele osale eraldatud summast üle teisele osale.

Artikli 19 punktides a ja b ning artiklis 20 osutatud vahenditest võib 3 % eraldada vastavalt artiklile 50.

Artikli 18 lõikes 1 osutatud vahenditest 0,25 % eraldatakse komisjonile artiklis 45 määratletud tehnilise abi andmiseks.

Nõukogu kehtestab ühenduse tasandil kokkuvõtlikud strateegilised suunised majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta, milles määratletakse fondide soovituslik tegevusraamistik, võttes arvesse teisi asjakohaseid ühenduse poliitikaid.

Kõnealuste suuniste kaudu viiakse fondide iga eesmärgi puhul ellu ühenduse prioriteedid, pidades silmas artikli 3 lõikes 1 osutatud ühenduse tasakaalustatud, ühtlast ja säästvat arengut.

Nende suuniste kehtestamisel võetakse arvesse koondsuuniseid, mis sisaldavad majanduspoliitika üldsuuniseid ja tööhõivesuuniseid, mis nõukogu võttis vastu asutamislepingu artiklites 99 ja 128 sätestatud korras.

Komisjon esitab tihedas koostöös liikmesriikidega käesoleva määruse artiklis 25 osutatud ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised. Vastavalt asutamislepingu artiklis 161 sätestatud korrale võetakse ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised vastu hiljemalt 1. veebruariks 2007. Ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Tihedas koostöös liikmesriikidega võib ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilisi suuniste kohta teha vajaduse korral ja esimeses lõigus sätestatud korras vahekokkuvõtte, et võtta arvesse kõiki peamisi muutusi ühenduse prioriteetide osas.

Ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste vahekokkuvõttes ei tehta rakenduskavade ega nendele vastavate riigisiseste strateegiliste raamistike läbivaatamist liikmesriikidele kohustuslikuks.

1. Liikmesriigid esitavad riikliku strateegilise raamistiku, mis tagab, et fondidest saadav abi on kooskõlas ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suunistega, ning mis määrab ühelt poolt kindlaks ühenduse prioriteetide ja teiselt poolt riigisiseste reformiprogrammide vahelised seosed.

2. Iga riiklik strateegiline raamistik kujutab endast fondide programmitöö ettevalmistamise vahendit.

3. Riiklikku strateegilist raamistikku kohaldatakse lähenemiseesmärgi ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi suhtes. Liikmesriik võib samuti otsustada seda kohaldada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi suhtes, ilma et see piiraks teiste asjaomaste liikmesriikide tulevasi valikuid.

5. Lisaks võib riiklik strateegiline raamistik vajaduse korral sisaldada järgmist:

6. Riiklikus strateegilises raamistikus sisalduvas teabes võetakse arvesse iga liikmesriigi konkreetset institutsioonilist korraldust.

1. Liikmesriik koostab riikliku strateegilise raamistiku pärast artiklis 11 osutatud asjaomaste partneritega konsulteerimist protseduuri kohaselt, mida ta peab kõige sobivamaks, ning vastavalt oma institutsioonilisele struktuurile. Raamistik hõlmab perioodi 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Et tagada ühtne lähenemisviis, koostavad liikmesriigid oma riiklikud strateegilised raamistikud dialoogis komisjoniga.

2. Iga liikmesriik saadab oma riikliku strateegilise raamistiku komisjonile viie kuu jooksul pärast ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste vastuvõtmist. Komisjon võtab arvesse fondidest abi saamiseks valitud riiklikku strateegiat ja prioriteete ning teeb selliseid märkusi, mida ta peab asjakohaseks, kolme kuu jooksul alates raamistiku kättesaamisest.

Liikmesriik võib samal ajal esitada nii riikliku strateegilise raamistiku kui ka artiklis 32 osutatud rakenduskava.

3. Komisjon võtab pärast liikmesriigiga konsulteerimist enne artikli 32 lõikes 5 osutatud rakenduskavade vastuvõtmist või samal ajal vastu otsuse, mis hõlmab järgmist:

1. Iga liikmesriik esitab 2007. aastal esimest korda riiklike reformiprogrammide rakendamise iga-aastases aruandes kokkuvõtliku osa riikliku reformiprogrammi rakendamiseks fondidest kaasrahastatavate rakenduskavade toetamise kohta.

2. Liikmesriigid esitavad hiljemalt 2009. ja 2012. aasta lõpuks kokkuvõtliku aruande fondidest kaasrahastatavate rakenduskavade toetamise kohta

3. Iga liikmesriik määrab kindlaks lõikes 2 osutatud aruande sisu, eesmärgiga tuua esile

4. Käesolevas artiklis tehtud viited riiklikule reformiprogrammile on seotud majanduskasvu ja tööhõive koondsuunistega 2005 kuni 2008 ning neid kohaldatakse samuti kõigi Euroopa Ülemkogu poolt esitatud samaväärsete suuniste suhtes.

Komisjoni koostatud strateegilised aruanded ja mõttevahetus ühtekuuluvuspoliitika teemal

1. Komisjon lisab esimest korda aastal 2008 ja seejärel igal aastal kevadisele Euroopa Ülemkogule esitatavale iga-aastasele eduaruandele kokkuvõtte artikli 29 lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruannetest, eelkõige konkurentsivõime edendamise ja uute töökohtade loomise Euroopa Liidu prioriteetide suunas tehtud edusammude kohta, sealhulgas artikli 9 lõikes 3 sätestatud majanduskasvu ja tööhõive koondsuuniste 2005 kuni 2008 eesmärkide saavutamise kohta.

2. Komisjon koostab aastatel 2010 ja 2013 hiljemalt 1. aprilliks strateegilise aruande artikli 29 lõikes 2 osutatud liikmesriikide aruannete põhjal. Vajaduse korral liidetakse see aruanne eraldi jaotisena asutamislepingu artiklis 159 osutatud aruandele.

3. Nõukogu vaatab lõikes 2 osutatud strateegilise aruande pärast avaldamist võimalikult kiiresti läbi. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ning neid kutsutakse selle üle mõttevahetust pidama.

1. Asutamislepingu artiklis 159 osutatud komisjoni aruanne peab sisaldama eelkõige järgmist:

1. Fondide tegevus liikmesriikides toimub rakenduskavade kaudu vastavalt riiklikule strateegilisele raamistikule. Iga rakenduskava hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Iga rakenduskava hõlmab ainult ühte kolmest eesmärgist, millele on osutatud artiklis 3, v.a juhul, kui komisjon ja liikmesriik on leppinud kokku teisiti.

2. Iga rakenduskava koostavad liikmesriik või tema määratud asutus, tehes koostööd artiklis 11 osutatud partneritega.

3. Niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui viis kuud pärast artiklis 26 osutatud lähenemist käsitlevate ühenduse strateegiliste suuniste vastuvõtmist, esitab liikmesriik rakenduskava kohta komisjonile ettepaneku, mis sisaldab kõiki artiklis 37 osutatud komponente.

4. Komisjon hindab esitatud rakenduskava ettepanekut, et teha kindaks, kas see aitab kaasa riikliku strateegilise raamistiku eesmärkidele ja prioriteetidele ning ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilistele suunistele. Kui komisjon kahe kuu jooksul pärast rakenduskava kättesaamist leiab, et rakenduskava ei aita kaasa riikliku strateegilise raamistiku ega ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste eesmärkide saavutamisele, võib ta liikmesriigilt nõuda kogu vajaliku lisateabe esitamist ning vajaduse korral esitatud kava vastavat läbivaatamist.

5. Komisjon võtab kõik rakenduskavad vastu niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast selle ametlikku esitamist liikmesriigi poolt ning mitte enne 1. jaanuari 2007.

1. Liikmesriigi või komisjoni algatusel võib kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga rakenduskavad uuesti läbi vaadata ning vajaduse korral võib ülejäänud rakenduskava muuta järgmistel asjaoludel:

Vajaduse korral vaadatakse rakenduskavad läbi pärast artiklites 50 ja 51 osutatud vahendite eraldamist.

2. Komisjon võtab otsuse rakenduskavade muutmise taotluste kohta vastu võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle ametlikku esitamist liikmesriigi poolt.

3. Rakenduskava muutmine ei eelda artikli 28 lõikes 3 osutatud komisjoni otsuse muutmist.

1. Rakenduskavasid rahastatakse ainult ühest fondist, v.a lõikes 3 sätestatud juhtudel.

2. Ilma et sellega piirataks konkreetsetes fonde käsitlevates määrustes ette nähtud erandite kohaldamist, võib ERFist ja ESFist rahastada täiendavalt ja iga rakenduskava prioriteetse suuna puhul kuni 10 % ulatuses ühenduse rahalisest abist meetmeid, mis kuuluvad teise fondi kohaldamisalasse, tingimusel et need on vajalikud toimingu nõuetekohaseks elluviimiseks ja sellega otseselt seotud.

3. Ühtekuuluvusfondist toetust saavates liikmesriikides toetavad ERF ja Ühtekuuluvusfond ühiselt transpordiinfrastruktuuri- ja keskkonnaalaseid rakenduskavasid, sealhulgas suurprojekte.

1. Lähenemiseesmärgi raames esitatavad rakenduskavad koostatakse asjakohasel geograafilisel tasandil, vähemalt piirkondlikul NUTS 2. tasandil.

Lähenemise eesmärgi raames esitatavad rakenduskavad, mida toetatakse Ühtekuuluvusfondist, koostatakse riiklikul tasandil.

2. Kui piirkonda rahastatakse ERFist, koostatakse piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames esitatavad rakenduskavad piirkondlikul NUTS 1. ja NUTS 2. tasandil vastavalt konkreetse liikmesriigi institutsioonilisele süsteemile, v.a juhul, kui komisjon ja liikmesriik on leppinud kokku teisiti. Kui rakenduskavasid rahastatakse ESFist, koostab need liikmesriik asjaomasel tasandil.

3. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames esitatavad rakenduskavad, mis käsitlevad piiriülest koostööd, koostab üldjuhul iga piiri või piiride rühma, sealhulgas enklaavide puhul NUTS 3. tasandi asjaomane rühm. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames esitatavad rakenduskavad, mis käsitlevad riikidevahelist koostööd, koostatakse riikidevahelise koostöö piirkonna tasandil. Piirkondadevahelise koostöö ja kogemuste vahetamise programmid hõlmavad kogu ühenduse territooriumi.

1. EIP ja EIF võivad osaleda fondide toetuse programmitöös vastavalt nende põhikirjades sätestatud korrale.

2. EIP ja EIF võivad liikmesriikide palvel osaleda riiklike strateegiliste raamistike ja rakenduskavade koostamisel ning tegevuses, mis on seotud projektide, eelkõige suurprojektide ettevalmistamise, rahastamise korraldamise ning avaliku ja erasektori partnerlusega. Kokkuleppel EIPga ja EIFiga võib liikmesriik koondada saadud laenud rakenduskava ühele või mitmele prioriteedile, eelkõige innovatsiooni ja teadmistepõhise majanduse valdkonna, inimkapitali, keskkonna- ja põhiinfrastruktuuri projektidele.

3. Komisjon võib konsulteerida EIPga ja EIFiga enne artikli 28 lõikes 3 nimetatud otsuse ja rakenduskavade vastuvõtmist. Kõnealune konsulteerimine on eelkõige seotud rakenduskavadega, milles loetletud soovituslikud suurprojektid ja programmid on oma prioriteetide olemuse tõttu sobivamad laenude ja muud liiki turumajandusliku rahastamise kasutamiseks.

4. Kui komisjon peab seda suurprojektide hindamise eesmärgil kohaseks, võib ta EIPil paluda vaadata läbi kõnealuste projektide tehniline kvaliteet ning majanduslik ja rahaline elujõulisus, eelkõige seoses rakendatavate või väljatöötatavate finantskorraldusvahenditega.

5. Komisjon võib käesoleva artikli sätete rakendamisel anda toetust EIPle või EIFile.

Lähenemiseesmärgi ja piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi rakenduskavad

1. Lähenemiseesmärgiga ja piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgiga seotud rakenduskavad peavad sisaldama järgmist:

2. ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ühiselt rahastatavad transpordi- ja keskkonnaalased rakenduskavad sisaldavad kumbagi fondi iseloomustavat prioriteetset suunda ja fondi konkreetset toetust.

3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 5 teise lõigu kohaldamist, tuleb igas piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi rakenduskavas põhjendada valdkondade ja geograafiliste piirkondade valimist ning rahaliste vahendite jaotamist prioriteetide vahel, nagu on vastavalt sätestatud nimetatud määruse artiklis 5 ja määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 4.

4. ERFist rahastatavad rakenduskavad, mis on seotud lähenemiseesmärgiga ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgiga, peavad lisaks sisaldama järgmist:

5. Rakenduskavad, mida mõjutab mõni II lisa lisasätetes osutatud konkreetne assigneering, sisaldavad teavet nimetatud konkreetsete assigneeringute eraldamise ja seire tagamise menetluste kohta.

6. Liikmesriikide algatusel võivad lähenemiseesmärgi ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames ERFist rahastatavad rakenduskavad sisaldada järgmist:

7. Asjaomase liikmesriigi algatusel võivad ESFi rakenduskavad lähenemiseesmärgi ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi jaoks sisaldada horisontaalset lähenemisviisi või eraldi prioriteeti piirkondlike ja riikidevaheliste meetmete jaoks, millesse on kaasatud vähemalt ühe teise liikmesriigi riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud rakenduskavade erieeskirjad on kehtestatud määruses (EÜ) nr 1080/2006.

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist võib rahastada selliste toimingute kulusid, mis seisnevad ehitustöödes, meetmetes ja teenustes, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku ja tehnilise olemusega ühtne ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja mille kogumaksumus ületab keskkonnaalaste meetmete puhul 25 miljonit eurot ja teiste valdkondade puhul 50 miljonit eurot (edaspidi “suurprojektid”).

Liikmesriik või korraldusasutus esitab komisjonile suurprojektide kohta järgmise teabe:

Komisjon võtab vastu soovituslikud juhised kasutatava metoodika kohta eespool nimetatud punktis e esitatud kulude-tulude analüüsi läbiviimiseks artikli 103 lõikes 2 osutatud korras.

1. Konsulteerides vajaduse korral välisekspertidega, sealhulgas EIPga, annab komisjon suurprojektile hinnangu, pidades silmas artiklis 40 osutatud tegureid, projekti kooskõla rakenduskava prioriteetidega, selle panust nimetatud prioriteetide eesmärkide saavutamisel ja ühtsust muude ühenduse poliitikatega.

2. Komisjon võtab vastu otsuse niipea kui võimalik ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast suurprojekti esitamist liikmesriigi või korraldusasutuse poolt, tingimusel et projekt on esitatud kooskõlas artikliga 40. Kõnealuses otsuses määratletakse füüsiline objekt, summa, mille suhtes kohaldatakse prioriteetse suuna kaasfinantseerimise määra, ja ERFi või Ühtekuuluvusfondi rahaliste toetuste aastane kava.

3. Kui komisjon keeldub suurprojekti fondidest rahaliselt toetamast, teatab ta liikmesriigile selle põhjustest lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul ja tingimustel.

1. Liikmesriik või korraldusasutus võib usaldada rakenduskava osa juhtimise ja rakendamise ühele või mitmele liikmesriigi või korraldusasutuse poolt määratud vahendavale asutusele, milleks võivad olla kohalikud ametiasutused, regionaalarengu asutused või valitsusvälised organisatsioonid, vastavalt liikmesriigi või korraldusasutuse ja kõnealuse organi vahel sõlmitud kokkuleppe sätetele.

Selline delegeerimine ei piira korraldusasutuse ega liikmesriikide finantsvastutust.

2. Üldise toetuse kasutamise eest vastutav vahendusasutus peab andma tagatise oma maksevõime kohta ning oma pädevuse kohta nii kõnealuses valdkonnas kui ka haldus- ja finantsjuhtimise alal. Ta peab määramise hetkel üldreeglina asuma või olema esindatud rakenduskavaga hõlmatud piirkonnas või piirkondades.

Artikli 42 lõikes 1 osutatud kokkuleppes tuleb eelkõige esitada järgmised üksikasjad:

Osana rakenduskavast võib struktuurfondidest rahastada selliste toimingute kulusid, mis seisnevad peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud finantskorraldusvahendite toetamises, nagu riskikapitalifondid, tagatisfondid ja laenufondid ning linnaarendusfondid, seega fondid, mis investeerivad avaliku ja erasektori partnerlusse ja muudesse projektidesse, mis sisalduvad linnade säästva arengu ühtses kavas.

Kui selliseid toiminguid korraldatakse haldusfondide kaudu (s.t fondide, mis on loodud investeerimiseks erinevatesse riskikapitali-, tagatis- ja laenufondidesse ning linnaarendusfondidesse), viib liikmesriik või korraldusasutus neid ellu ühel või mitmel järgmisel viisil:

Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võtab vastu komisjon artikli 103 lõikes 3 osutatud korras.

1. Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse fondidest 0,25 % piires nende vastavatest iga-aastastest vahenditest rahastada käesoleva määruse rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, seire-, haldus-, tehnilise abi, hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmeid.

2. Kui ERFist või Ühtekuuluvusfondist on ette nähtud toetus, võtab komisjon vastu otsuse seoses käesoleva artikli lõikes 1 loetletud meetmete liigiga artikli 103 lõikes 2 osutatud korras.

3. Kui ESFist on ette nähtud toetus, võtab komisjon käesoleva artikli lõikes 1 loetletud meetmeid käsitleva otsuse vastu pärast seda, kui ta on artikli 103 lõikes 2 osutatud korras konsulteerinud artiklis 104 osutatud komiteega.

1. Liikmesriikide algatusel võidakse fondidest rahastada rakenduskavade ettevalmistus-, haldus-, seire-, hindamis-, teavitamis- ja kontrollimeetmeid koos meetmetega fondide rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks järgmistes piirides:

2. Kõigi kolme nimetatud eesmärgi puhul tuleks tehnilise abi meetmeid põhimõtteliselt võtta lõikes 1 sätestatud piirides iga rakenduskava raames. Lisaks võib niisuguseid meetmeid võtta osaliselt ja vastavalt lõikes 1 kehtestatud tehnilise abi üldistele piiridele konkreetse rakenduskava raames.

3. Kui liikmesriik otsustab võtta tehnilise abi meetmeid iga rakenduskava raames, ei või igale rakenduskavale tehnilise abi andmiseks tehtavate kulutuste kogusumma ületada lõikes 1 kehtestatud piirmäärasid.

Sellisel juhul võib tehnilise abi raames võtta meetmeid konkreetse rakenduskava vormis, eeldusel et sellise konkreetse kava puhul tehnilise abi andmiseks tehtavate kulutuste kogusumma ei põhjusta lõikes 1 kehtestatud tehniliseks abiks eraldatavate summade piirmäärade ületamist.

1. Hindamise eesmärk on parandada fondidest saadava toetuse kvaliteeti, mõjusust ja kooskõla ning strateegiat ja rakenduskavade elluviimist, võttes arvesse asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade konkreetseid struktuurilisi probleeme, säästva arengu eesmärki ning keskkonnamõju ja strateegilist keskkonna hindamist käsitlevaid ühenduse asjakohaseid õigusakte.

2. Hindamine võib iseloomult olla strateegiline, et uurida kava või kavade rühma arengut ühenduse ning riiklike prioriteetide suhtes, või rakendusliku iseloomuga, et toetada rakenduskava järelevalvet. Hindamisi viiakse läbi enne programmiperioodi, selle ajal ja pärast seda.

3. Hindamised viiakse vajaduse korral läbi liikmesriikide või komisjoni vastutusel kooskõlas artiklis 13 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.

Hindamist viivad läbi sise- või väliseksperdid või organid, kes tegutsevad artikli 59 punktides b ja c nimetatud ametiasutustest sõltumatult. Tulemused avaldatakse vastavalt dokumentidele juurdepääsu suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

5. Komisjon annab suunavaid juhiseid hindamismeetodite, sealhulgas kvaliteedistandardite kohta artikli 103 lõikes 2 kehtestatud korras.

1. Liikmesriigid peavad eraldama vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks, korraldama vajalike andmete loomise ja kogumise ning kasutama järelevalvesüsteemi kaudu saadud eri teabeliike.

Samuti võivad nad vajaduse korral lähenemiseesmärgi raames ja kooskõlas artiklis 13 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega koostada hindamiskava, milles esitavad soovitusliku hindamistegevuse, mida liikmesriik kavatseb läbi viia rakendamise eri etappides.

2. Liikmesriigid korraldavad igale rakenduskavale eraldi eelhindamise lähenemiseesmärgi seisukohalt. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, võttes arvesse artiklis 13 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet ja vastavalt komisjoni ja liikmesriigi kokkuleppele, võivad liikmesriigid viia läbi ühe eelhindamise, mis katab mitut rakenduskava.

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi puhul peavad liikmesriigid korraldama kas kõiki rakenduskavu hõlmava eelhindamise, iga fondi hindamise, iga prioriteedi hindamise või iga rakenduskava hindamise.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi puhul viivad liikmesriigid üheskoos läbi kas iga rakenduskava või mitut rakenduskava hõlmava eelhindamise.

Eelhindamine viiakse läbi programmitöö dokumentide ettevalmistamise eest vastutava ametiasutuse vastutusel.

Eelhindamiste eesmärk on optimeerida rakenduskavadega seotud eelarveliste vahendite eraldamist ja parandada programmitöö kvaliteeti. Nad peavad kindlaks määrama arenguerinevused, -mahajäämused ja -potentsiaali, seatud eesmärgid, eeldatavad tulemused, mõõdetavad eesmärgid, vajaduse korral piirkonna jaoks kavandatud strateegia sidususe, ühenduse lisaväärtuse, kuivõrd on arvestatud ühenduse prioriteetidega, eelnevast programmitööst saadud kogemused ning rakendamist, järelevalvet, hindamist ja finantsjuhtimist käsitleva korra kvaliteedi ning kõike eelnimetatut hindama.

3. Programmiperioodil viivad liikmesriigid läbi rakenduskavade seirega seotud hindamise, eelkõige siis, kui sellise seire tulemusena ilmneb märkimisväärne erinevus esialgsetest eesmärkidest või kui tehakse artiklis 33 osutatud ettepanekud rakenduskavade muutmiseks. Tulemused saadetakse rakenduskava järelevalvekomiteele ja komisjonile.

2. Komisjon võib omal algatusel ja koostöös asjaomase liikmesriigiga viia läbi rakenduskavade seirega seotud hindamisi, kui kavade seire tulemusena ilmneb märkimisväärne erinevus esialgsetest eesmärkidest. Tulemused saadetakse seirekomisjonile rakenduskava jaoks.

3. Komisjon viib läbi iga eesmärgi järelhindamise tihedas koostöös liikmesriigiga ja korraldusasutustega.

Järelhindamine hõlmab iga eesmärgi kõiki rakenduskavu ning uurib vahendite kasutamise ulatust, fondi programmitöö mõjusust ja tõhusust ning sotsiaalmajanduslikku mõju.

Iga eesmärk kuulub järelhindamisele ülesandega teha järeldusi majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva poliitika seisukohast.

Järelhindamine peab tuvastama tegurid, mis on viinud rakenduskavade rakendamise õnnestumise või ebaõnnestumiseni, ning määrama kindlaks head tavad.

1. Liikmesriik võib omal algatusel otsustada luua riikliku tulemusreservi kas lähenemiseesmärgi ja/või piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi täitmiseks, mis moodustab 3 % tema kummagi eesmärgi jaoks tehtavast kogueraldisest.

2. Kui liikmesriik on otsustanud niisuguse reservi luua, hindab ta eesmärkide alusel hiljemalt 30. juuniks 2011 oma rakenduskavade tulemuslikkust.

3. Hiljemalt 31. detsembriks 2011 eraldab komisjon iga asjaomase liikmesriigi ettepaneku alusel ja nendega konsulteerides riikliku tulemusreservi.

Liikmesriik võib omal algatusel reserveerida 1 % aastasest struktuurifondi toetusest lähenemiseesmärgile ning 3 % aastasest struktuurifondi toetusest piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgile, et lahendada ettenägematuid kohalikke ja valdkondlikke kriise, mis on seotud majanduslike ning sotsiaalsete ümberkorraldustega või kaubavahetuse laienemise tagajärgedega.

Liikmesriik võib eraldada iga eesmärgi reservi konkreetsele riiklikule programmile või rakenduskavade raames.

2. Lähenemiseesmärgi ja piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames rakenduskava tasandil antavate fondide toetuste suhtes kohaldatakse III lisas sätestatud piirmäärasid.

3. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade puhul, kus vähemalt üks osaleja kuulub liikmesriikide hulka, kelle keskmine SKT elaniku kohta ajavahemikul 2001–2003 moodustas alla 85 % 25liikmelise ELi keskmisest samal ajavahemikul, ei ületa EFRist antav toetus 85 % abikõlblikest kuludest. Kõikide teiste rakenduskavade puhul ei ületa ERFist antav toetus 75 % abikõlblikest kuludest, mis on kaasrahastatud ERFist.

4. Fondidest prioriteetse suuna tasandil antava toetuse suhtes ei kohaldata lõikes 3 ja III lisas kehtestatud piirmäärasid. Need kehtestatakse siiski nii, et tagada fondidest toetuse saamine maksimumsumma ulatuses ning rakenduskava tasandil kehtestatud igast fondist saadava toetuse maksimummäär.

määratakse otsuses, millega võetakse vastu rakenduskava, kindlaks toetuse maksimummäär ja maksimumsumma eraldi iga fondi ja iga eraldise jaoks.

6. Komisjoni otsuses, millega rakenduskava vastu võetakse, määratakse igale rakenduskavale ja iga prioriteetse suuna puhul kindlaks fondi osaluse maksimummäär ja maksimumsumma. Otsuses tuleb eraldi ära märkida sellised eraldised, mis antakse üleminekutoetust saavatele piirkondadele.

1. Fondide toetus iga prioriteetse suuna puhul on vähemalt 20 % avaliku sektori abikõlblikest kuludest.

2. Komisjoni algatusel või komisjoni poolt rakendatavaid tehnilise abi meetmeid võib rahastada 100 % ulatuses.

4. Rakenduskavade alusel ettevõtjate toetuseks asutamislepingu artikli 87 tähenduses riigiabi andmise puhul tuleb järgida riikliku toetuse ülemmäärasid.

5. Fondidest kaasrahastatud kulud ei saa toetust ühenduse teistest rahastamisvahenditest.

1. Käesolevas määruses tähendab tulus projekt mis tahes toimingut, mis hõlmab investeeringut infrastruktuuri, mille kasutamise eest tasuvad vahetult kasutajad, või mis tahes toimingut, mis hõlmab maa või hoonete müüki või rentimist või mis tahes muude tasuliste teenuste pakkumist.

2. Tulusate projektide abikõlblikud kulud ei tohi olla suuremad investeerimiskulude jooksvast väärtusest, kui neist lahutada investeeringu puhastulu jooksev väärtus konkreetse võrdlusperioodi jooksul järgmiste investeeringute puhul:

Kui kõik investeerimiskulud ei ole kaasrahastamiseks abikõlblikud, eraldatakse puhastulu võrdeliselt investeerimiskulude abikõlblikele ja abikõlbmatutele osadele.

Arvestamisel võtab korraldusasutus arvesse kõnealusele investeeringuliigile sobivat võrdlusperioodi, projekti liiki, kõnealuse investeeringuliigi puhul tavaliselt eeldatavat kulutasuvust ja põhimõtet, et saastaja maksab, ning vajaduse korral asjaomase liikmesriigi suhtelise jõukusega seotud õigluse kaalutlusi.

3. Kui tulusid ei ole võimalik eelnevalt objektiivselt hinnata, tuleb tulu, mis on saadud viie aasta jooksul pärast toimingu lõpetamist, maha arvata komisjonile deklareeritud kuludest. Mahaarvamise teeb sertifitseerimisasutus hiljemalt rakenduskava osalisel või lõplikul lõpetamisel. Lõpliku summa tasumise taotlust korrigeeritakse vastavalt sellele.

4. Kui hiljemalt kolm aastat pärast rakenduskava lõpetamist tehakse kindlaks, et toimingust on teenitud kasumit, mida ei ole lõigete 2 ja 3 kohaselt arvesse võetud, makstakse selline kasum tagasi Euroopa Liidu eelarvesse proportsionaalselt fondidest saadud toetusega.

5. Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi vastavalt artikli 70 lõikele 1, võivad nad võtta vastu korra, et teostada seiret sellistest toimingutest saadud tulude üle, mille kogumaksumus on alla 200 000 euro ja mis vastavad asjaomastele summadele.

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata projektidele, mille suhtes kehtivad asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabi eeskirjad.

1. Kulud, sealhulgas suurprojektide kulud, on fondidelt toetuse saamiseks kõlblikud, kui kulude eest on tegelikult makstud alates kuupäevast, mis jääb ajavahemikku komisjonile rakenduskavade esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2007 (olenevalt sellest, kumb on varasem) kuni 31. detsembrini 2015. Toimingud ei tohi olla lõpule viidud enne abikõlblikkuse alguskuupäeva.

2. Erandina lõikest 1 võib mitterahaliste panuste korral amortisatsioonikulusid ja üldkulusid käsitleda toetusesaajate poolt toimingute rakendamisel tehtud kulutustena järgmistel tingimustel:

3. Kuludele saab fondide toetust määrata ainult juhul, kui need on tekkinud asjaomase rakenduskava korraldusasutuse otsusel või selle vastutusel ellu viidud toimingute tulemusena, ning kooskõlas järelevalvekomitee kehtestatud kriteeriumidega.

Uued kulud, mis on lisatud artiklis 33 osutatud rakenduskava muutmise ajal, on abikõlblikud alates päevast, mil rakenduskava muutmise taotlus komisjonile esitatakse.

4. Kulude abikõlblikkuseeskirjad määratakse riigi tasandil, välja arvatud igat fondi käsitlevas konkreetses määruses sätestatud erandite korral. Need hõlmavad kõiki rakenduskavade raames deklareeritud kulusid.

1. Liikmesriik või korraldusasutus tagab toimingule fondide toetuse säilitamise ainult siis, kui viie aasta jooksul alates toimingu lõpetamisest või kolme aasta jooksul alates toimingu lõpetamisest liikmesriikides, kes on kasutanud võimalust lühendada nimetatud tähtaega väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate investeeringu või nende loodud töökohtade säilitamiseks, ei tehta kõnealuse toimingu suhtes märkimisväärseid muudatusi, mis

2. Liikmesriik ja korraldusasutus teatavad artiklis 67 osutatud iga-aastases rakendusaruandes komisjonile igast lõikes 1 osutatud muudatusest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike.

4. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et ettevõtjatelt, kellelt nõutakse või on nõutud tagasi toetust vastavalt lõikele 3 tootmistegevuse ümberpaigutamise eest liikmesriigi sees või teise liikmesriiki, ei maksta toetusi fondidest.

Liikmesriikide kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide rakenduskavades nähakse ette järgmine:

2. Liikmesriik võib määrata ühe või mitu vahendusasutust korraldus- või sertifitseerimisasutuse mõnede või kõikide ülesannete täitmiseks selle ametiasutuse vastutusel.

3. Liikmesriik kehtestab eeskirjad, mis reguleerivad tema suhteid lõikes 1 osutatud ametiasutustega ning nende suhteid komisjoniga.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaldamist, sätestab liikmesriik lõikes 1 osutatud ametiasutuste omavahelised suhted; need asutused täidavad oma ülesandeid täielikus kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantssüsteemiga.

4. Artikli 58 punkti b kohaselt võivad mõned või kõik lõikes 1 osutatud ametiasutused olla ühe ja sama organi osad.

5. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavadele on määruses (EÜ) nr 1080/2006 sätestatud konkreetsed juhtimise ja kontrolli eeskirjad.

6. Komisjon võtab vastu artiklite 60, 61 ja 62 rakenduseeskirjad vastavalt artikli 103 lõikes 3 osutatud korrale.

Korraldusasutuse ülesanne on juhtida ja ellu viia rakenduskava vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, eelkõige selleks, et

2. Auditeerimisasutus tagab, et auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

3. Kui lõike 1 punktides a ja b osutatud auditeid ja kontrolli viib läbi mõni muu organ kui auditeerimisasutus, peab auditeerimisasutus tagama, et need organid oleksid oma tegevuses piisavalt sõltumatud.

4. Komisjon esitab oma märkused lõike 1 punkti c kohaselt esitatud auditeerimisstrateegia kohta hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui nimetatud aja jooksul märkusi ei esitata, loetakse auditeerimisstrateegia vastuvõetuks.

1. Liikmesriik asutab kokkuleppel korraldusasutusega iga rakenduskava jaoks seirekomisjoni kolme kuu jooksul alates päevast, mil liikmesriigile teatati rakenduskava heaks kiitvast otsusest. Mitme rakenduskava kohta võib asutada ühe seirekomisjoni.

2. Iga seirekomisjon koostab oma töökorra asjaomase liikmesriigi institutsioonilises, õiguslikus ja finantsraamistikus ning võtab selle vastu kokkuleppel korraldusasutusega, et oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt täita.

2. Komisjoni esindaja võtab omal algatusel või seirekomisjoni taotluse korral osa seirekomisjoni tööst nõuandva pädevusega. Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi esindaja võib nõuandva pädevusega osaleda nende rakenduskavade puhul, mida Euroopa Investeerimispank või Euroopa Investeerimisfond toetab.

Seirekomisjon veendub rakenduskava elluviimise tulemuslikkuses ja kvaliteedis vastavalt järgmistele sätetele:

1. Korraldusasutus ja seirekomisjon tagavad rakenduskava elluviimise kvaliteedi.

2. Korraldusasutus ja seirekomisjon teostavad järelevalvet finantsnäitajate ning rakenduskavas määratletud ja artikli 37 lõike 1 punktis c osutatud näitajate alusel.

Kui abi laad seda võimaldab, jagatakse statistilised andmed abi saava ettevõtja soo ja ettevõtte suuruse järgi.

3. Teabevahetus komisjoni ja liikmesriikide vahel toimub elektrooniliselt artikli 103 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastavalt komisjoni poolt vastu võetud käesoleva määruse rakenduseeskirjadele.

1. Korraldusasutus saadab komisjonile esimest korda 2008. aastal ja seejärel iga aasta 30. juuniks aastaaruande ning 31. märtsiks 2017. aastal lõpparuande rakenduskava elluviimise kohta.

2. Lõikes 1 nimetatud aruanded sisaldavad rakenduskava elluviimisest selge ülevaate saamiseks järgmist teavet:

Komisjonile edastatavate andmete hulk on proportsionaalne asjaomase rakenduskava kulude kogumahuga. Vajaduse korral võib sellise teabe esitada kokkuvõtlikult.

Punktides d, g, h ja i osutatud teavet ei esitata, kui pärast eelmist aruannet ei ole tehtud olulisi muudatusi.

3. Lõikes 1 osutatud aruanded loetakse vastuvõetavateks, kui need sisaldavad kõiki lõikes 2 loetletud asjakohaseid andmeid. Komisjon teatab liikmesriigile aastaaruande vastuvõetavusest kümne tööpäeva jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast.

4. Komisjon teatab liikmesriigile oma arvamusest korraldusasutuse esitatud vastuvõetava rakendamist käsitleva aastaaruande sisu kohta kahe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Rakenduskava lõpparuande puhul on tähtaeg maksimaalselt viis kuud alates vastuvõetava aruande kättesaamisest. Kui komisjon ei vasta ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse aruanne vastuvõetuks.

1. Komisjon ja korraldusasutus vaatavad rakendamise tõhustamise eesmärgil igal aastal pärast artiklis 67 nimetatud rakendamise aastaaruande esitamist läbi rakenduskava elluviimisel tehtud edusammud, eelmisel aastal saavutatud peamised tulemused, raha kasutamise ja muud tegurid.

Samuti võidakse läbi vaadata mis tahes juhtimis- ja kontrollsüsteemi aspekt, mida artikli 62 lõike 1 punktides d ja i osutatud viimases iga-aastases kontrollaruandes nimetatakse.

2. Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist võib komisjon teha märkusi liikmesriigile ja korraldusasutusele, kes teatab sellest seirekomisjonile. Liikmesriik teatab komisjonile nende märkuste suhtes võetud meetmetest.

3. Kui programmiperioodil 2000–2006 antud abi järelhindamise tulemused on vajaduse korral kättesaadavad, võib üldtulemused läbi vaadata järgmisel aastal.

1. Liikmesriik ja rakenduskava korraldusasutus annavad teavet toimingute ja kaasrahastatavate rakenduskavade kohta ning avalikustavad need. Teave suunatakse Euroopa Liidu kodanikele ja toetusesaajatele eesmärgiga esile tuua ühenduse roll ja tagada fondide toetuste läbipaistvus.

Komisjon võtab käesoleva artikli rakendamise eeskirjad vastu artikli 103 lõikes 3 osutatud korras.

2. Rakenduskava korraldusasutuse ülesanne on avalikustamine kooskõlas käesoleva määruse rakenduseeskirjadega, mille komisjon on vastu võtnud artikli 103 lõikes 3 osutatud korras.

1. Liikmesriigid vastutavad rakenduskavade juhtimise ja kontrolli eest eelkõige järgmiste meetmete abil:

2. Kui toetusesaajale põhjendamatult tehtud makseid ei ole võimalik tagasi saada, vastutab liikmesriik kaotatud summade Euroopa Liidu üldeelarvesse tagasi maksmise eest, kui on kindlaks tehtud, et kahju on tekkinud temapoolse vea või hooletuse tagajärjel.

3. Komisjon võtab lõigete 1 ja 2 rakenduseeskirjad vastu artikli 103 lõikes 3 osutatud korras.

1. Liikmesriigid esitavad enne esimese vahemakse taotluse esitamist või hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul alates iga rakenduskava heakskiitmisest komisjonile süsteemide kirjelduse, mis hõlmab eelkõige järgmiste asutuste korraldust ja menetlusi:

2. Lõikes 1 osutatud kirjeldusele lisatakse aruanne, milles esitatakse kõnealuste süsteemide loomise hindamistulemused ja arvamus artiklite 58 kuni 62 nõuete järgimise kohta. Juhul kui arvamus sisaldab reservatsioone, tuuakse aruandes välja puuduste raskusaste, ning juhul, kui puudused ei hõlma kogu rakenduskava, tuuakse välja asjaomane prioriteetne suund või prioriteetsed suunad. Liikmesriik teatab komisjonile võetavad parandusmeetmed ja nende rakendamise ajakava ning seejärel esitab kinnituse meetmete rakendamise ja vastavate reservatsioonide tühistamise kohta.

Esimeses lõigus osutatud aruanne loetakse vastuvõetuks ja esimene vahemakse tehakse järgmistel asjaoludel:

Kui reservatsioonid puudutavad ainult üht prioriteetset suunda, tehakse esimene vahemakse rakenduskava teistele prioriteetsetele suundadele, mille suhtes ei ole reservatsiooni.

3. Aruande ja lõikes 2 osutatud arvamuse koostab auditeerimisasutus või oma tegevuses korraldus- ja sertifitseerimisasutustest sõltumatu avalik-õiguslik või eraõiguslik organ, kes võtab oma ülesannete sooritamisel arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

4. Kui ühist süsteemi kohaldatakse mitme erineva rakenduskava suhtes, võib ühise süsteemi kirjelduse vastavalt lõikele 1 esitada koos ühe aruande ja arvamusega lõike 2 kohaselt.

5. Lõigete 1 kuni 4 rakenduseeskirjad võtab komisjon vastu artikli 103 lõikes 3 osutatud korras.

1. Komisjon veendub artiklis 71 sätestatud menetluse kohaselt, et liikmesriigid on loonud artiklitele 58 kuni 62 vastavad juhtimis- ja kontrollsüsteemid, ning iga-aastaste kontrolliaruannete ja auditeerimisasutuste iga-aastaste arvamuste ja oma auditite põhjal, et süsteemid toimivad tõhusalt kogu rakenduskava rakendamise vältel.

2. Ilma et see piiraks liikmesriikide korraldatud auditeid, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad korraldada vähemalt kümme tööpäeva ette teatades, välja arvatud kiiretel juhtudel, kohapealseid auditeid, sealhulgas auditeid rakenduskavas sisalduvate toimingute kohta, et kontrollida juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist. Sellistes auditites võivad osaleda ka liikmesriigi ametnikud või volitatud esindajad. Käesoleva määruse rakenduseeskirjad, mis käsitlevad auditite jooksul kogutud andmete kasutamist, võtab komisjon vastu artikli 103 lõikes 3 osutatud korras.

Komisjoni ametnikel või komisjoni volitatud esindajatel, kellel on nõuetekohased volitused kohapealsete auditite läbiviimiseks, on juurdepääs arveraamatutele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel andmekandjal koostatud või säilitatud dokumentidele ja metaandmetele, mis on seotud fondist rahastatud kuludega.

Eespool nimetatud auditeerimisvolitused ei mõjuta riigisiseste normide kohaldamist, mille kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema liikmesriigi õiguse alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud. Komisjoni volitatud esindajad ei osale muu hulgas koduvisiitides ega isikute ametlikus küsitlemises asjaomase liikmesriigi õiguse raames. Siiski on neil juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.

3. Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset auditit, et kontrollida süsteemide nõuetekohast toimimist või tehingu või tehingute nõuetekohasust. Sellistes auditites võivad osaleda ka komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad.

1. Komisjon teeb oma vastavate auditikavade ja auditeerimismeetodite kooskõlastamiseks koostööd rakenduskavade auditeerimisasutustega ning vahetab viivitamata juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi, et kasutada võimalikult hästi ära ressursse ja vältida põhjendamatut topelttööd.

Et hõlbustada sellist koostööd juhul, kui liikmesriik määrab mitu auditeerimisasutust, võib liikmesriik määrata koordineerimisasutuse.

Komisjon ja auditeerimisasutused ning koordineerimisasutus, kui selline asutus on määratud, kohtuvad korrapäraselt, vähemalt kord aastas, kui pole kokku lepitud teisiti, et kontrollida koos artikli 62 kohaselt esitatud iga-aastast kontrolliaruannet ja arvamust ning vahetada arvamusi muudes rakenduskavade juhtimise ja kontrollimise parandamisega seotud küsimustes.

2. Oma auditistrateegia määratlemisel valib komisjon välja need rakenduskavad, mille puhul arvamus artikli 71 lõikes 2 sätestatud süsteemile vastavuse kohta on reservatsioonideta või reservatsioonid on pärast parandusmeetmete võtmist tühistatud, mille puhul auditeerimisasutuse auditistrateegia on rahuldav ning mille puhul on komisjoni ja liikmesriigi auditite tulemuste põhjal saadud piisavalt kinnitust selle kohta, et juhtimis- ja kontrollsüsteemid toimivad tõhusalt

3. Nimetatud kavade suhtes võib komisjon järeldada, et ta võib toetuda põhiliselt artikli 62 lõike 1 punkti d alapunktis ii osutatud arvamusele süsteemide tõhusa toimimise kohta ja et ta viib läbi omapoolsed kohapealsed auditid ainult juhul, kui on tõendeid, mis võimaldavad väita, et süsteemis on puudujääke, mis mõjutavad komisjonile kinnitatud kulusid selleks aastaks, mille kohta on esitatud artikli 62 lõike 1 punkti d alapunkti ii kohane arvamus, mis ei sisalda selliste puudujääkide suhtes reservatsiooni.

Kui komisjon sellisele otsusele jõuab, teatab ta sellest asjaomasele liikmesriigile. Kui on tõendeid, mis võimaldavad väita, et süsteemis on puudujääke, võib komisjon nõuda liikmesriigilt auditite läbiviimist vastavalt artikli 72 lõikele 3 või võib ise auditid artikli 72 lõike 2 kohaselt läbi viia.

1. Rakenduskavade puhul, mille avaliku sektori abikõlblikud kogukulud ei ületa 750 miljonit eurot ja mille ühenduse kaasrahastamise tase ei ületa 40 % avaliku sektori kogukuludest:

2. Lõikes 1 osutatud rakenduskavade puhul võib liikmesriik lisaks kasutada võimalust luua oma riigisiseste eeskirjade kohaselt asutusi ja kehtestada menetlusi järgmise täitmiseks:

Kui liikmesriik kasutab seda võimalust, ei pea ta määrama artikli 59 lõike 1 punktide b ja c kohast sertifitseerimisasutust ja auditeerimisasutust.

Kui komisjon võtab vastu artiklite 60, 61 ja 62 rakendamise eeskirjad, täpsustab ta need sätted, mida ei kohaldata nende rakenduskavade suhtes, mille suhtes asjakohane liikmesriik on kasutanud käesolevas lõikes kehtestatud võimalust.

1. Rakenduskavaga seotud ühenduse eelarvelised kulukohustused (edaspidi “eelarvelised kulukohustused”) täidetakse igal aastal iga fondi ja eesmärgi puhul ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Esimene eelarveline kulukohustus täidetakse enne, kui komisjon on võtnud vastu rakenduskava heaks kiitva otsuse. Iga järgmise kohustuse täidab komisjon üldreeglina iga aasta 30. aprilliks artiklis 32 nimetatud fondide toetust käsitleva otsuse põhjal.

2. Kui ühtegi makset ei ole tehtud, võib liikmesriik hiljemalt kuni n aasta 30. septembrini taotleda artiklis 51 osutatud riiklike ettenägematute kulude reserviga seotud rakenduskavade mis tahes kulukohustuste ülekandmist teistele rakenduskavadele. Liikmesriik täpsustab oma taotluses need rakenduskavad, millele kõnealused ülekanded tehakse.

1. Komisjon teeb fondide toetuse osamakseid kooskõlas eelarve assigneeringutega. Iga makse kirjendatakse asjaomase fondi varaseimatele avatud eelarvelistele kulukohustustele.

2. Maksed tehakse eel-, vahe- ja lõppmaksetena. Need tehakse liikmesriigi määratud asutusele.

3. Liikmesriigid saadavad hiljemalt iga aasta 30. aprilliks komisjonile käesoleva eelarveaasta ja järgneva eelarveaasta võimalike maksetaotluste esialgse prognoosi.

4. Kogu komisjoni ja liikmesriikide määratud asutuste ja organite vahelisi finantstehinguid käsitlev teabevahetus toimub elektrooniliselt vastavalt käesoleva määruse rakenduseeskirjadele, mille komisjon on artikli 103 lõikes 3 osutatud korras vastu võtnud. Vääramatu jõu ja eelkõige ühise arvutisüsteemi rikete korral või püsiva ühenduse puudumisel võib liikmesriik kuludeklaratsiooni ja maksetaotluse esitada paberkandjal.

Vahemaksete ja lõppmaksete arvutamisel kohaldatakse iga prioriteetse suuna kaasrahastamise määra, mis on sätestatud rakenduskava käsitlevas otsuses, abikõlblike kulude suhtes, mida on kõnealuse prioriteetse suunaga seoses nimetatud igas sertifitseerimisasutuse tõendatud kuluaruandes.

Ühenduse toetus vahemaksete ja lõppmaksete näol ei tohi siiski olla suurem kui avaliku sektori panus ja fondidest saadav maksimaalne toetus iga prioriteetse suuna jaoks vastavalt komisjoni otsusele rakenduskava heakskiitmise kohta.

1. Kuluaruanded peavad kooskõlas artikliga 56 sisaldama iga prioriteetse suuna osas abikõlblike kulude kogusummat, mida toetusesaajad on toiminguid tehes kandnud, ja vastavat avaliku sektori panust, mida on toetusesaajatele makstud või makstakse vastavalt avaliku sektori panust käsitlevatele tingimustele. Toetusesaajate tehtud kulutused tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentidega.

Ainult asutamislepingu artiklis 87 sätestatud toetuskavade puhul peab siiski kuluaruandes sisalduvatele kulutustele vastav avaliku sektori panus lisaks eelmises lõigus sätestatud tingimustele olema toetusesaajatele makstud toetust andva organi poolt.

2. Erandina lõikest 1 võib asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabi puhul kuluaruanne sisaldada toetusesaajale toetust andva organi poolt makstud ettemakseid järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:

3. Seoses üleminekuabi saavate piirkondadega tuleks kuluaruannetes iga rakenduskava kohta kindlaks määrata lõikes 1 osutatud elemendid.

4. Artiklis 39 määratletud suurprojektide puhul võib kuluaruannetesse kanda ainult komisjoni poolt juba heaks kiidetud suurprojektidega seotud kulud.

5. Kui fondide abi arvutatakse artikli 53 lõiget 1 silmas pidades avaliku sektori kulude põhjal, ei mõjuta muude kui avaliku sektori kulude kohta käivad andmed maksutaotluse alusel arvestatud maksmisele kuuluvat summat.

6. Erandina lõikest 1 seoses artiklis 44 määratletud finantskorraldusvahenditega sisaldab kuluaruanne nende fondide või haldusfondide loomisel või nendesse sissemakse tegemisel tehtud kogukulutusi.

Rakenduskava osalisel või lõplikul lõpetamisel on abikõlblikeks kulutusteks siiski järgmised summad:

Toetusesaaja tehtud abikõlblike kulutuste suhtes kohaldatakse kaasrahastamise määra.

7. Rakenduskavadest artiklis 44 määratletud fondidele tehtud maksetelt kogunenud intresse kasutatakse linnaarendusfondide korral linnaarendusprojektide rahastamiseks või väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate finantskorraldusvahendite rahastamiseks.

Artiklis 44 määratletud fondide poolt tehtud investeeringutest toimingute jaoks tagastatud või tagatiste maksmisest järele jäänud vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste poolt linnaarendusprojektide või väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tarbeks.

1. Eel- ja vahefinantseerimise kumulatiivne üldkogus ei ületa 95 % fondide toetusest rakenduskavale.

2. Kui see ülemmäär on saavutatud, jätkab sertifitseerimisasutus komisjonile n aasta 31. detsembril tehtud tõendatud kuluaruande ja iga fondi puhul aasta jooksul tagasi makstud summade edastamist kuni hiljemalt n+1 aasta veebruari lõpuni.

Liikmesriigid peavad veenduma, et maksete tegemise eest vastutavad asutused tagavad, et toetusesaajad saavad avaliku sektori toetuse kogusumma kätte võimalikult kiiresti ja täiel määral. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid neid summasid toetusesaajate jaoks vähendada, ei kehtestata.

1. Liikmesriigi esitatud rakenduskavades sätestatud summade, tõendatud kuluaruannete, maksutaotluste ning rakendamise aasta- ja lõpparuandes esitatud kulutuste vääringuks on euro.

2. Komisjoni otsused rakenduskavade kohta ja komisjoni kohustused ja väljamaksed väljendatakse ja tehakse eurodes.

3. Liikmesriigid, kes ei ole maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse. See summa konverteeritakse eurodesse, kasutades komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskurssi, millal kulu kanti asjaomase rakenduskava sertifitseerimisasutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon avaldab konverteerimiskursi iga kuu elektrooniliselt.

4. Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud konverteerimiskorda jätkuvalt kõikide kulude suhtes, mille sertifitseerimisasutus on raamatupidamisarvestusse kandnud enne riigi vääringu ja euro vahelise kindlaksmääratud konverteerimiskursi jõustumist.

1. Pärast komisjoni otsust, millega kiidetakse heaks fondidest igale rakenduskavale antav toetus, teeb komisjon liikmesriigi määratud asutusele ühe eelmakse ajavahemikuks 2007–2013.

2. Kui rakenduskavaga seotud maksetaotlust ei ole saadetud kahekümne nelja kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon tegi eelmakse esimese osamakse, maksab liikmesriigi määratud asutus kogu eelmaksena makstud summa komisjonile tagasi.

Eelmakse tagajärjel kogunenud intressid kirjendatakse asjaomasele rakenduskavale, loetakse liikmesriigi vahendiks kui riigisisene avaliku sektori panus ja deklareeritakse komisjonile rakenduskava lõpetamisel.

Eelmaksena makstud summad kantakse tervikuna pärast rakenduskava lõpetamist komisjoni raamatupidamisarvestusest välja vastavalt käesoleva määruse artiklile 89.

Vahemakseid tehakse iga rakenduskava puhul. Esimene vahemakse tehakse artikli 71 lõike 2 kohaselt.

2. Kui lõikes 1 nimetatud tingimustest üht või mitut ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest ühe kuu jooksul liikmesriiki ja sertifitseerimisasutust, et saaks võtta vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

1. Sertifitseerimisasutus veendub, et iga rakenduskava vahemaksete nõuded rühmitatakse ja edastatakse komisjonile võimaluse korral kolm korda aastas. Et komisjon saaks makse teha jooksval aastal, tuleb maksetaotlus esitada hiljemalt 31. oktoobriks.

2. Vabade vahendite olemasolu korral ja kui artikli 92 kohaselt ei ole makseid peatatud, teeb komisjon vahemakse hiljemalt kaks kuud pärast artiklis 86 nimetatud tingimustele vastava maksetaotluse komisjonis registreerimise kuupäeva.

1. Rakenduskavade osaline lõpetamine võib toimuda liikmesriigi kindlaks määratud ajavahemike jooksul.

Osaline lõpetamine on seotud toimingutega, mis on lõpetatud eelmise aasta 31. detsembriks. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse toimingud lõpuleviiduks, kui nendega seotud tööd on tegelikult sooritatud ning toetusesaajate kõik kulud ja avaliku sektori vastav panus on makstud.

2. Osaline lõpetamine toimub tingimusel, et liikmesriik saadab komisjonile antud aasta 31. detsembriks järgmised dokumendid:

3. Osaliselt lõpetatavate toimingutega seotud artiklite 98 ja 99 kohaselt tehtud finantskorrektsioonid on netofinantskorrektsioonid.

2. Kui mõni lõikes 1 nimetatud dokumentidest on jäänud komisjonile saatmata, vabastatakse lõppmaksega seotud kulukohustus automaatselt vastavalt artiklile 93.

3. Komisjon teatab liikmesriigile viie kuu jooksul alates lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud lõpetamise deklaratsiooni kättesaamisest oma otsusest selle sisu kohta. Kui komisjon ei esita viie kuu jooksul oma tähelepanekuid, loetakse lõpetamise deklaratsioon vastuvõetuks.

4. Vabade vahendite olemasolu korral teeb komisjon lõppmakse hiljemalt nelikümmend viis päeva pärast järgmistest kuupäevadest hilisemat kuupäeva:

5. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, vabastatakse eelarvelise kulukohustuse lõppmakse kaksteist kuud pärast maksmist. Rakenduskava lõpetatakse kuupäeval, mil ükskõik milline toiming järgmisest kolmest esimesena sooritatakse:

Komisjon teatab kahe kuu jooksul liikmesriigile rakenduskava lõpetamise kuupäeva.

6. Sõltumata komisjoni või Euroopa Kontrollikoja tehtud auditite tulemustest, võib komisjoni poolt rakenduskavale tehtud lõppmakset muuta üheksa kuu jooksul alates lõppmakse tegemise kuupäevast või, kui lõppmakse on negatiivne ja liikmesriik peab selle tagasi maksma, üheksa kuu jooksul alates võlateate väljaandmise kuupäevast. Selline lõppmakse muutmine ei mõjuta lõikes 5 sätestatud rakenduskava lõpetamise kuupäeva.

1. Ilma et see piiraks riigiabi reguleerivate eeskirjade kohaldamist vastavalt asutamislepingu artiklile 87, tagab korraldusasutus, et kõik asjaomase rakenduskava kulutuste ja audititega seotud tõendavad dokumendid on komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavad

Neid ajavahemikke katkestatakse kohtumenetluse või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral.

2. Korraldusasutus teeb taotluse korral komisjonile kättesaadavaks nende lõpuleviidud toimingute nimekirja, mille suhtes on kohaldatud artikli 88 kohast osalist lõpetamist.

3. Dokumente säilitatakse kas originaalina või originaalile vastavaks tunnistatud koopiana üldtunnustatud andmekandjatel.

1. Määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 nimetatud volitatud eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja edasi lükata maksimaalselt kuue kuu võrra, kui

2. Liikmesriiki ja sertifitseerimisasutust teavitatakse viivitamata edasilükkamise põhjustest. Edasilükkamine lõpetatakse kohe, kui liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed.

1. Komisjon võib peatada kõik prioriteetsete suundade või programmide tasandil tehtavad vahemaksed või osa nendest, kui

2. Komisjon võib otsustada peatada kõik vahemaksed või osa nendest pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada kahe kuu jooksul oma tähelepanekud.

3. Komisjon lõpetab kõikide või osade vahemaksete peatamise, kui liikmesriik on võtnud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed. Kui liikmesriik ei ole nõutavaid meetmeid võtnud, võib komisjon võtta vastu otsuse lõpetada rakenduskavale ühenduse täieliku või osalise toetuse andmise kooskõlas artikliga 99.

1. Komisjon vabastab automaatselt kõik need rakenduskava eelarvelised kulukohustused, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole saadetud kooskõlas artikliga 86 maksetaotlust rakenduskava eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks, välja arvatud lõikes 2 nimetatud erandi korral.

2. II lisas loetletud liikmesriikide puhul, kelle SKT aastatel 2001–2003 oli alla 85 % 25liikmelise ELi keskmisest samal ajavahemikul, on lõikes 1 osutatud tähtaeg nende rakenduskavades sisalduva 2007. aastal kuni 2010. aastani tehtud iga-aastase eelarveliste kohustuste tegemise aastale järgneva kolmanda aasta 31. detsember.

Seda tähtaega kohaldatakse samuti Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskava eelarvelistele kulukohustustele aastateks 2007–2010, kui vähemalt üks osalistest on esimeses lõigus osutatud liikmesriik.

3. detsembril 2015 veel avatud kulukohustuste osa vabastatakse automaatselt, kui komisjon ei ole saanud selle kohta 31. märtsiks 2017 vastuvõetavat maksetaotlust.

4. Kui käesolev määrus jõustub pärast 1. jaanuari 2007, pikendatakse ajavahemikku, pärast mida võib lõikes 1 nimetatud esimest automaatset kohustustest vabastamist rakendada, nende kuude arvu võrra, mis jäävad 1. jaanuari 2007 ja esimese eelarvelise kulukohustuse kuupäeva vahele.

Kui komisjon otsustab suurprojektile või abikavale loa anda, vähendatakse võimalikke automaatsetest kulukohustustest vabastamisega seotud summasid selliste suurprojektide ja abikavadega seotud iga-aastaste summade võrra.

Selliste iga-aastaste summade artiklis 93 osutatud automaatse kulukohustustest vabastamise tähtaegade arvutamise alguskuupäevaks on selliste suuremate projektide või abiskeemide lubamiseks vajaliku hilisema otsuse kuupäev.

Automaatse kohustustest vabastamisega seotud võimalikku summat vähendatakse summade võrra, mida sertifitseerimisasutus ei ole saanud komisjonile veel deklareerida, sest toimingud on peatatud kohtumenetluste või peatava toimega halduskaebuse tõttu, tingimusel et liikmesriik saadab komisjonile vastavalt artiklile 93 eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise või kolmanda aasta 31. detsembriks asjaomased põhjendused.

31. detsembril 2015 veel avatud kohustuste osa puhul lükatakse artikli 93 lõikes 2 nimetatud tähtaeg edasi samadel tingimustel kui asjaomaste toimingutega seotud summade puhul.

Eespool nimetatud vähendamist võib taotleda ühe korra, kui peatamine on kestnud kuni ühe aasta, või mitu korda vastavalt aastate arvule alates sellise kohtu- või haldusotsuse kuupäevast, millega peatati toimingu rakendamine, kuni lõpliku kohtu- või haldusotsuse kuupäevani.

1. Komisjon teatab liikmesriigile ja asjaomastele asutustele õigeaegselt, kui on oht, et kohaldatakse artiklis 93 sätestatud automaatset kulukohustustest vabastamist. Komisjon teatab liikmesriigile ja asjaomastele asutustele summa, millega automaatne kulukohustustest vabastamine tema valduses oleva teabe põhjal on seotud.

2. Liikmesriikidel on kõnealuse teabe saamisest alates kaks kuud aega summaga nõustuda või esitada oma tähelepanekuid. Komisjon vabastab automaatselt kulukohustustest üheksa kuu jooksul pärast artiklis 93 nimetatud tähtaega.

3. Fondi toetust rakenduskavale vähendatakse asjaomase aasta puhul automaatselt vabastatud kulukohustuste summa võrra. Liikmesriik koostab kahe kuu jooksul alates kulukohustustest vabastamise päevast muudetud rahastamiskava, mis kajastab vähendatud toetussumma jagamist rakenduskava ühe või mitme prioriteedi vahel. Kui kava ei koostata, vähendab komisjon igale prioriteetsele suunale eraldatavaid summasid proportsionaalselt.

1. Liikmesriikidel lasub esmane vastutus eeskirjade eiramise uurimise eest, meetmete võtmise eest toimingute või rakenduskavade laadi või nende rakendamise ja kontrollimise tingimusi käsitlevate suuremate muudatuste avastamise korral ning nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest.

2. Liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rakenduskava avaliku sektori panuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning fondi rahalist kahju.

Sel viisil vabanenud fondide vahendeid võivad liikmesriigid asjaomase rakenduskava puhul kuni 31. detsembrini 2015 uuesti kasutada lõikes 3 sätestatud korras.

3. Lõike 2 kohaselt tühistatud toetust ei või taaskasutada korrektsiooni objektiks olnud toimingu või toimingute jaoks ja juhul kui finantskorrektsioon on tehtud seoses süstemaatilise eeskirjade eiramisega, ei või toetust kasutada kogu sellise prioriteetse suuna või selle osa olemasolevate toimingute jaoks, mille puhul on ilmnenud süstemaatilisi eeskirjade eiramisi.

4. Süstemaatilise eeskirjade eiramise korral laiendab liikmesriik uuringuid, et need hõlmaksid kõiki toiminguid, mida eeskirjade eiramine mõjutada võib.

1. Komisjon võib finantskorrektsioonide tegemisel rakenduskavale antud ühenduse toetuse täielikult või osaliselt tühistada, kui ta leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et

2. Komisjon teeb finantskorrektsioone vastavalt igale avastatud eeskirjade eiramise juhule, otsustades eeskirjade eiramise süstemaatilisuse põhjal, kas tuleks kohaldada ühtse määraga või ekstrapoleeritud korrektsioone.

3. Komisjon võtab korrektsiooni summa üle otsustades arvesse eeskirjade eiramise olemust ja tõsidust ning asjaomases rakenduskavas leitud puuduste rahaliste tagajärgede ulatust.

4. Kui komisjoni seisukoha aluseks on mitte tema enda teenistustes töötavate audiitorite tuvastatud faktid, teeb ta oma järeldused finantstagajärgede kohta pärast seda, kui on kontrollinud liikmesriigi poolt artikli 98 lõike 2 raames võetud meetmeid, artikli 70 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud aruandeid ja muid liikmesriigilt saadud vastuseid.

5. Kui liikmesriik ei täida artikli 15 lõikes 4 nimetatud kohustusi, võib komisjon seoses sellega, millises ulatuses on jäetud kohustused täitmata, finantskorrektsioone tehes asjaomasele liikmesriigile antud struktuurifondide toetuse täielikult või osaliselt tühistada.

Käesolevas lõigus osutatud finantskorrektsioonide suhtes rakendatav määr kehtestatakse kooskõlas käesoleva määruse rakenduseeskirjadega, mille komisjon on vastu võtnud artikli 103 lõikes 3 osutatud korras.

1. Enne finantskorrektsiooni suhtes otsuse tegemist algatab komisjon menetluse, teatades liikmesriigile oma esialgsed järeldused ja nõudes, et liikmesriik esitaks kahe kuu jooksul oma märkused.

Kui komisjon teeb ettepaneku finantskorrektsiooni tegemiseks ekstrapolatsiooni või ühtse määra põhjal, antakse liikmesriigile võimalus näidata asjaomaste dokumentide läbivaatamise abil, et eeskirjade eiramise tegelik ulatus oli komisjoni hinnatust väiksem. Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik piirata toimikute läbivaatamise ulatust üksnes asjaomaste dokumentide asjakohase osaga või pisteliste väljavõtetega. Kui välja arvata nõuetekohaselt põhjendatud juhud, ei tohi selliseks läbivaatamiseks lubatud aeg olla pikem kui kaks kuud pärast esimeses lõigus nimetatud kahekuulise tähtaja lõppu.

2. Komisjon võtab arvesse kõiki liikmesriigi poolt lõikes 1 nimetatud ajavahemiku jooksul esitatud tõendeid.

3. Kui liikmesriik ei aktsepteeri komisjoni esialgseid järeldusi, kutsub komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, kus pooled püüavad partnerlusel põhinevas koostöös jõuda kokkuleppele tähelepanekute ja nendest tehtavate järelduste suhtes.

4. Kokkuleppe korral võib liikmesriik asjakohaseid ühenduse vahendeid uuesti kasutada kooskõlas artikli 98 lõike 2 teise lõiguga.

5. Kui kokkuleppele ei jõuta, teeb komisjon finantskorrektsioonide kohta otsuse kuue kuu jooksul alates kõnealusest ärakuulamisest, võttes arvesse kõiki menetluse käigus esitatud andmeid ja tähelepanekuid. Kui ärakuulamist ei toimu, algab kuuekuuline ajavahemik kaks kuud pärast komisjonilt saadud kutse kuupäeva.

Komisjoni tehtav finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimaksed sisse käesoleva määruse artikli 98 lõike 2 alusel ja nõuda tagasi riigiabi asutamislepingu artikli 87 ja nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 88 kohaldamiseks) (17) artikli 14 alusel.

1. Tagasimaksed Euroopa Liidu üldeelarvesse tuleb teha enne tähtaega, mis on näidatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 72 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtaeg on korralduse väljastamiskuule järgneva teise kuu viimane päev.

2. Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates kõnealusest tähtajast ja mis lõpeb makse tegeliku tegemise päeval. Sellise viivise määr on poolteist protsenti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul selle kuu esimesel tööpäeval, millele tähtaeg langeb.

1. Komisjoni abistab fonde koordineeriv komitee (edaspidi “fonde koordineeriv komitee”).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

1. Komisjoni abistab asutamislepingu artikli 147 alusel moodustatud komitee (edaspidi “komitee”). Komitee koosneb ühest valitsuse esindajast, ühest töötajate organisatsiooni esindajast ja ühest tööandjate organisatsiooni esindajast igast liikmesriigist. Komitee juhatamise eest vastutav komisjoni liige võib selle vastutuse delegeerida mõnele komisjoni vanemametnikule.

2. Iga liikmesriik nimetab iga lõikes 1 nimetatud esindajakategooria kohta ühe esindaja ja ühe asendusliikme. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta.

3. Liikmed ja asendusliikmed määrab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kolmeks aastaks. Neid võib sellele kohale tagasi nimetada. Nõukogu püüab tagada erinevate asjaomaste kategooriate võrdse esindatuse komitee koosseisus. EIPga ja EIFiga seotud päevakorraküsimuste puhul võivad EIP ja EIF nimetada komiteesse oma hääleõiguseta esindaja.

5. Komisjon võib komiteega konsulteerida ka muudes kui lõikes 4 nimetatud küsimustes.

6. Komitee arvamuste vastuvõtmiseks on nõutav antud kehtivate häälte absoluutne enamus. Komisjon teatab komiteele, millisel viisil komitee arvamusi on arvesse võetud.

1. Käesolev määrus ei mõjuta komisjoni poolt määruste (EMÜ) nr 2052/88, (18) (EMÜ) nr 4253/88, (19) (EÜ) nr 1164/94 (20) ja (EÜ) nr 1260/1999 või mis tahes muude 31. detsembril 2006 ja pärast seda kuni abi või projektide lõpetamiseni kõnesoleva abi suhtes kehtivate õigusaktide alusel heaks kiidetud ja struktuurifondidest kaasrahastatava abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava projekti jätkamist ega muutmist, sealhulgas nimetatud abi või projekti täielikku või osalist tühistamist.

2. Komisjon võtab rakenduskavade kohta otsuste tegemisel arvesse struktuurifondidest kaasrahastatavat abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavaid projekte, mille nõukogu või komisjon on enne käesoleva määruse jõustumist heaks kiitnud ja millel on finantsmõju nimetatud rakenduskavadega hõlmatud ajavahemikul.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 31 lõikest 2, artikli 32 lõikest 4 ja artikli 37 lõikest 1 vabastab komisjon ajavahemikul 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2006 komisjoni poolt heaks kiidetud ning ERFist või ESFist kaasrahastatavatele toetustele määratud summade osad, mille kohta ei ole komisjonile viieteistkümne kuu jooksul pärast fondide toetust käsitlevas otsuses sätestatud kulude abikõlblikkuse viimasest kuupäevast saadetud tegelikult tehtud kulutuste tõendatud aruannet, rakendamise lõpparuannet ega eespool nimetatud määruse artikli 38 lõike 1 punktis f osutatud avaldust, automaatselt kohustustest hiljemalt kuus kuud pärast nimetatud tähtaega ning põhjendamatult makstud summad tuleb tagasi maksta.

Kohtumenetluste või peatava toimega halduskaebuste tõttu peatatud toimingute või kavadega seotud summasid ei võeta automaatselt vabastatud kulukohustuste summa arvutamisel arvesse.

Nõukogu vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt 31. detsembriks 2013 asutamislepingu artiklis 161 sätestatud korras.

Käesolevaga tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1260/1999 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007, ilma et sellega piirataks käesoleva määruse artikli 105 lõike 1 sätete kohaldamist.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklite 1–16, 25–28, 32–40, 47–49, 52–54, 56, 58–62, 69–74, 103–105 ja 108 sätteid kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise päevast ainult 2007.–2013. aasta kavade suhtes. Määruse teisi sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

(17) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. Toimetaja märkus: määruse (EÜ) nr 659/1999 pealkirja on kohandatud, et võtta arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutmist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12, esialgne viide oli asutamislepingu artiklile 93.

(18) Nõukogu 24. juuni 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9). Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1260/1999.

(19) Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1). Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1260/1999.

(20) Nõukogu 16. mai 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1164/94, millega asutatakse ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1). Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

II LISA

Finantsraamistik

Artiklis 18 osutatud kriteeriumid ja metoodika

Jaotamismeetod artikli 5 lõikes 1 osutatud lähenemiseesmärgi kohaselt abikõlblike piirkondade jaoks

Iga liikmesriigi eraldised on tema üksikutele abikõlblikele piirkondadele eraldatavate vahendite summa, mis arvutatakse suhtelise piirkondliku ja riikliku jõukuse ning tööpuuduse taseme põhjal vastavalt järgmistele punktidele:

a)	absoluutsumma (eurodes) määratakse kindlaks, korrutades kõnealuse piirkonna elanikkonna arv vahega kõnealuse piirkonna SKT elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu pariteetides) ja 25liikmelise ELi SKT elaniku kohta vahel;

kõnealuse piirkonna rahastamise kogusumma kindlaksmääramiseks kohaldatakse ülaltoodud absoluutsumma suhtes protsendimäära; selline protsendimäär on gradueeritud eesmärgiga kajastada abikõlbliku piirkonna asukohaks oleva liikmesriigi suhtelist jõukust võrreldes 25liikmelise ELi keskmisega, s.o

—	piirkondadele liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 82 % ühenduse keskmisest: 4,25 %;

—	piirkondadele liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on 82 %–99 % ühenduse keskmisest: 3,36 %;

—	piirkondadele liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on üle 99 % ühenduse keskmisest: 2,67 %;

kui see on kohaldatav, lisatakse alapunktis b saadud summale summa, mis saadakse 700 euro suuruse lisamakse eraldamisega iga töötu kohta, kohaldatuna selle piirkonna töötute selle arvu suhtes, mille võrra see arv ületaks kõikide ELi lähenemise piirkondade keskmist tööpuuduse taset kohaldades saadud töötute arvu.

Jaotamismeetod vastavalt artikli 5 lõikele 2 Ühtekuuluvusfondist abi saavate liikmesriikide jaoks

Ühtekuuluvusfondi rahastamise teoreetiline kogusumma saadakse, korrutades keskmise abimäära 44,7 eurot elaniku kohta abikõlbliku elanikkonna arvuga. Nimetatud rahastamise teoreetilisest kogusummast igale abikõlblikule liikmesriigile antavate eraldiste eelnevalt kindlaks määratud summa vastab protsendimäärale, mis põhineb tema elanikkonnal, pindalal ja riiklikul jõukusel, ning saadakse järgmiste punktide rakendamise abil:

selle liikmesriigi elanikkonna ja pindala osakaalu aritmeetilise keskmise arvutamine kõikide abikõlblike liikmesriikide kogu elanikkonnast ja pindalast; kui liikmesriigi osakaal kogu elanikkonnast ületab tema osakaalu kogupindalast teguri võrra, mis on viis või suurem, peegeldades äärmiselt suurt rahvastikutihedust, kasutatakse selles etapis ainult liikmesriigi osakaalu kogu elanikkonnast;

sellisel viisil saadud protsendimäära korrigeeritakse koefitsiendiga, mis moodustab ühe kolmandiku protsendimäärast, mille võrra selle liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta ületab ostujõu pariteetides väljendatuna kõigi abikõlblike liikmesriikide keskmist kogurahvatulu elaniku kohta või jääb sellest allapoole (keskmine on väljendatud 100 %na).

Et kajastada Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal või hiljem ühinenud liikmesriikide olulisi vajadusi transpordi- ja keskkonna infrastruktuuri valdkonnas, on Ühtekuuluvusfondi osaks määratud keskmiselt üks kolmandik kogu suunatud rahalisest eraldisest (struktuurifondid koos Ühtekuuluvusfondiga) perioodi vältel. Teiste liikmesriikide rahastamise kogusumma saadakse otse punktis 2 kirjeldatud eraldamismeetodi abil.

Jaotamismeetod artiklis 6 osutatud piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi alusel abikõlblike liikmesriikide ja piirkondade jaoks

Igale asjaomasele liikmesriigile määratud osa on tema abikõlblikele piirkondadele määratud osade summa, kusjuures viimane määratakse kindlaks vastavalt kriteeriumidele, mida kaalutakse järgmiselt: kogu elanikkond (paranduskoefitsient 0,5), töötute arv NUTS 3. tasandi piirkondades, kus tööpuuduse tase on kõrgem kui grupi keskmine (paranduskoefitsient 0,2), töökohtade arv, mis on vajalik, et saavutada 70 %ne tööhõive tase (paranduskoefitsient 0,15), ning madala haridustasemega töötajate arv (paranduskoefitsient 0,10), rahvastikutihedus (paranduskoefitsient 0,05). Määratud osasid korrigeeritakse seejärel vastavalt suhtelisele piirkondlikule jõukusele (iga piirkonna puhul suurendatakse või vähendatakse kogu sellele piirkonnale määratud osa + 5 %/– 5 % vastavalt sellele, kas selle piirkonna SKT elaniku kohta on väiksem või suurem grupi keskmisest SKTst elaniku kohta). Ühegi liikmesriigi osa ei tohi siiski olla väiksem kui kolm neljandikku tema osast 2006. aastal eesmärkide 2 ja 3 jaoks eraldatud kõigist rahalistest vahenditest.

Jaotamismeetod artiklis 7 osutatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks

Ressursside jaotamine abi saavate liikmesriikide vahel (kaasa arvatud artikli 21 lõikes 2 osutatud Euroopa Regionaalarengu Fondi panus Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse vahendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi rahastamisse) on kindlaks määratud järgmiselt:

a)	artikli 7 lõikes 1 osutatud piiriülese koostöö osa puhul NUTS 3. tasandi piirkondade maismaa- ja merepiiridega piirkondade elanikkonna osakaalu põhjal kõigi abikõlblike piirkondade kogu elanikkonnast;

b)	artikli 7 lõikes 2 osutatud riikidevahelise koostöö toetuse puhul võetakse aluseks liikmesriigi kogu elanikkonna osakaal kõikide asjaomaste liikmesriikide elanikkondadest.

Jaotamismeetod selliste liikmesriikide ja piirkondade jaoks, kes on kõlblikud artiklis 8 osutatud üleminekutoetuse saamiseks

Artiklis 8 osutatud üleminekutoetuse alusel eraldatavad vahendid saadakse järgmiste parameetrite kohaldamise alusel:

artikli 8 lõikes 1 määratletud piirkondadele on toetus 2007. aastal 80 % nende 2006. aasta individuaalsest abi osatähtsuse tasemest elaniku kohta, mida seejärel vähendatakse lineaarselt, et saavutada 2013. aastaks piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi kohane riigisisese keskmise abi osatähtsuse tase elaniku kohta. Kui see on kohaldatav, lisatakse nii saadud eraldisele summa, mis saadakse 600 euro suuruse lisamakse eraldamisega iga töötu kohta, kohaldatuna selle piirkonna töötute selle arvu suhtes, mille võrra see arv ületaks kõikide ELi lähenemise piirkondade keskmist tööpuuduse taset kohaldades saadud töötute arvu;

artikli 8 lõikes 2 määratletud piirkondadele on toetus 2007. aastal 75 % nende 2006. aasta individuaalsest abi osatähtsuse tasemest elaniku kohta, mida seejärel vähendatakse lineaarselt, et saavutada 2011. aastaks piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi kohane riigisisese keskmise abi osatähtsuse tase elaniku kohta. Kui see on kohaldatav, lisatakse nii saadud eraldisele summa, mis saadakse 600 euro suuruse lisamakse eraldamisega iga töötu kohta, kohaldatuna selle piirkonna töötute selle arvu suhtes, mille võrra see arv ületaks kõikide ELi lähenemise piirkondade keskmist tööpuuduse taset kohaldades saadud töötute arvu;

artikli 8 lõikes 3 määratletud liikmesriikide eraldised vähenevad seitsme aasta vältel järk-järgult; 2007. aastal on eraldiste suuruseks 1,2 miljardit eurot, 2008. aastal 850 miljonit eurot, 2009. aastal 500 miljonit eurot, 2010. aastal 250 miljonit eurot, 2011. aastal 200 miljonit eurot, 2012. aastal 150 miljonit eurot ja 2013. aastal 100 miljonit eurot.

Ühtekuuluvust toetavatest fondidest tehtavate ülekannete maksimummäärad

Selleks, et aidata ellu viia selliseid eesmärke nagu ühtekuuluvusvahendite koondamine vähim arenenud piirkondadesse ja liikmesriikidesse ning piirmäärade kehtestamisest tulenevate erinevuste vähendamine elaniku kohta antava keskmise abi osatähtsuses, tuleb vastavalt käesolevale määrusele igale üksikule liikmesriigile fondidest kantavate summade suhtes kohaldada järgmiseid maksimummäärasid:

—	liikmesriikide puhul, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu standardi alusel) on väiksem kui 40 % 25liikmelise ELi keskmisest: 3,7893 % nende SKTst,

—	liikmesriikide puhul, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu standardi alusel) on 40 % või suurem ja väiksem kui 50 % 25liikmelise ELi keskmisest: 3,7135 % nende SKTst,

—	liikmesriikide puhul, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu standardi alusel) on 50 % või suurem ja väiksem kui 55 % 25liikmelise ELi keskmisest: 3,6188 % nende SKTst,

—	liikmesriikide puhul, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu standardi alusel) on 55 % või suurem ja väiksem kui 60 % 25liikmelise ELi keskmisest: 3,5240 % nende SKTst,

—	liikmesriikide puhul, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu standardi alusel) on 60 % või suurem ja väiksem kui 65 % 25liikmelise ELi keskmisest: 3,4293 % nende SKTst,

—	liikmesriikide puhul, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu standardi alusel) on 65 % või suurem ja väiksem kui 70 % 25liikmelise ELi keskmisest: 3,3346 % nende SKTst,

—	liikmesriikide puhul, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu standardi alusel) on 70 % või suurem ja väiksem kui 75 % 25liikmelise ELi keskmisest: 3,2398 % nende SKTst,

—	seejärel vähendatakse ülekannete maksimummäära 0,09 protsendipunkti võrra SKTst iga viie protsendipunkti kohta, mis lisandub 2001.–2003. aasta jooksul keskmisele kogurahvatulule elaniku kohta (ostujõu standardi alusel) võrreldes 25liikmelise ELi keskmisega.

8.	Punktis 7 osutatud ülemmäärades sisaldub ERFi toetus Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi piiriülese koostöö harule ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendile, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi toetus, mis pärineb EAGGFi arendusrahastust, ning Euroopa Kalandusfondi toetus.

9.	Komisjon teeb SKT arvutused 2005. aasta aprillis avaldatud statistiliste andmete põhjal. Komisjoni poolt 2005. aasta aprillis aastateks 2007–2013 prognoositud individuaalseid riiklikke SKT kasvumäärasid kohaldatakse iga liikmesriigi puhul eraldi.

10.

Kui 2010. aastal selgub, et mis tahes liikmesriigi aastate 2007–2009 kumuleeruv SKT erineb rohkem kui ±5 % punkti 9 kohaselt prognoositud kumuleeruvast SKTst, sealhulgas vahetuskursi muutuse tulemusena, korrigeeritakse liikmesriigile selle perioodi eest punkti 7 kohaselt eraldatud summasid vastavalt. Nimetatud korrigeerimiste kogu positiivne või negatiivne netomõju ei või olla suurem kui 3 miljardit eurot. Positiivse netomõju korral piirdub täiendavate vahendite kogusumma igal juhul aastateks 2007–2010 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta alamrubriigile 1B ette nähtud ülemmäärade alakasutatud summadega. Lõplik korrigeerimine jaotatakse võrdsetes osades aastatele 2011–2013.

11.	Poola zloti väärtuse arvesse võtmiseks võrdlusperioodil korrutatakse punktis 7 määratletud Poolale kohaldatava maksimummäära kohaldamise tulemus koefitsiendiga 1,04 kuni punktis 10 osutatud läbivaatamiseni (2007–2009).

Lisasätted

12.

Kui antud liikmesriigis moodustavad artikli 8 lõikes 1 määratletud piirkonnad, kus on ette nähtud toetus järk-järgult kaotada, vähemalt ühe kolmandiku 2006. aastal eesmärgi 1 raames abikõlblike piirkondade kogu elanikkonnast, on toetuse määrad 2007. aastal 80 %, 2008. aastal 75 %, 2009. aastal 70 %, 2010. aastal 65 %, 2011. aastal 60 %, 2012. aastal 55 % ning 2013. aastal 50 % nende 2006. aasta individuaalse abi osatähtsuse tasemest elaniku kohta.

13.

Punkti 6 alapunktide a ja b kohaste üleminekukorraldustega seoses loetakse nende piirkondade puhul, mis ei olnud abikõlblikud eesmärgi 1 kohaselt ajavahemikul 2000–2006 või mis muutusid abikõlblikuks 2004. aastal, 2007. aasta lähtepunktiks 90 % nende teoreetilisest 2006. aasta individuaalse abi osatähtsuse tasemest elaniku kohta, mis arvutatakse 1999. aasta Berliini jaotamismeetodi alusel, kusjuures nende piirkondlik SKT tase elaniku kohta võrdsustatakse 75 % ga 15liikmelise ELi keskmisest.

14.

Olenemata punktist 7 saavad Poola NUTS 2. taseme piirkonnad Lubelskie, Podkarpackie, Warmínsko-Mazurskie, Podlaskie ja Świętokrzyskie, mille SKT tase elaniku kohta (ostujõu standardi alusel) on 25liikmelise ELi viis madalamat, toetust Euroopa Regionaalarengufondist suuremas ulatuses kui see, millele neil oleks muul moel õigus. See täiendav rahastamine moodustab lähenemiseesmärgi alusel 107 eurot elaniku kohta ajavahemikul 2007–2013. Poolale punkti 10 alusel eraldatud summade mis tahes kohandamine ülespoole toimub kõnealust täiendavat rahastamist arvestamata.

15.	Olenemata punktist 7 eraldatakse NUTS 2. taseme piirkonnale Közép-Magyarország lisaassigneering 140 miljoni euro ulatuses ajavahemikul 2007–2013. Nimetatud piirkonnale kohaldatakse samu õigussätteid nagu artikli 8 lõikes 1 osutatud piirkondadele.

16.	Olenemata punktist 7 eraldatakse NUTS 2. taseme piirkonnale Praha piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi alusel lisaassigneering 200 miljonit eurot ajavahemikul 2007–2013.

17.	Küpros saab ajavahemikul 2007–2013 toetust üleminekumeetmetest, mida kohaldatakse punkti 6 alapunktis b määratletud piirkondadele, kusjuures tema 2007. aasta lähtepunkt määratakse vastavalt punktile 13.

18.	NUTS 2. tasandi piirkonnad Itä-Suomi ja Madeira, kes küll säilitavad järkjärguliselt toetatava piirkonna staatuse, saavad toetust punkti 6 alapunktis a sätestatud ülemineku rahastamismeetmetest.

19.	NUTS 2. taseme piirkonnale Kanaarid eraldatakse lisaassigneering 100 miljonit eurot ajavahemikul 2007–2013 vastavalt artikli 8 lõikes 2 osutatud üleminekutoetusele.

20.

Asutamislepingu artiklis 299 määratletud äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingu protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele, saavad Euroopa Regionaalarengu Fondist lisatoetust, arvestades nende eripiiranguid. Sellise rahastamise suuruseks on 35 eurot elaniku kohta aastas ning seda antakse lisaks muule toetusele, mida nendel piirkondadel on õigus saada.

21.

Artikli 7 lõikes 1 osutatud Euroopa piirkondliku koostöö eesmärgi piiriülese tegevussuuna kohaste eraldiste puhul on 15liikmelise ELi ja 12liikmelise ELi ning 25liikmelise ELi ja EL 2 endiste välismaismaapiiride äärde jäävate piirkondade puhul abi osatähtsus 50 % kõrgem kui teiste asjassepuutuvate piirkondade puhul.

22.

Tunnustades Põhja-Iirimaa rahuprotsessis tehtavaid jõupingutusi, eraldatakse PEACE programmile 200 miljonit eurot ajavahemikuks 2007–2013. PEACE programmi rakendatakse artikli 3 lõike 2 punkti c kohaselt kui piiriülest programmi ning see sisaldab meetmeid ühtekuuluvuse edendamiseks kogukondade vahel, et parandada sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust antud piirkondades. Abikõlblikuks piirkonnaks on kogu Põhja-Iirimaa ning Iirimaa piiriäärsed maakonnad. Seda programmi rakendatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alusel struktuurifondide meetmete täiendavuse põhimõttest kinni pidades.

23.	Rootsi regioonidele, millele laieneb piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk, eraldatakse Euroopa Regionaalarengufondi lisaassigneeringuna 150 miljonit eurot.

24.	Olenemata punktist 7 eraldatakse Eestile, Lätile ja Leedule, mis on ühtsed NUTS 2. piirkonnad, igaühele lisaks 35 eurot elaniku kohta ajavahemikul 2007–2013.

25.

Austria piirkondadele, millele laieneb piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk ning mille piir on Euroopa Liidu endine välispiir, eraldatakse ERFi lisaassigneeringuna 150 miljonit eurot. Baierimaale eraldatakse piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames lisaassigneeringuna 75 miljonit eurot.

26.

Hispaaniale eraldatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist lisaassigneeringuna 2 miljardit eurot eesmärgiga edendada määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 1 kohaselt teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ettevõtete abil ja nende huvides. Orienteeruv jaotus on järgmine: 70 % artiklis 5 osutatud lähenemiseesmärgi raames abikõlblikele piirkondadele, 5 % piirkondadele, mis on abikõlblikud artikli 8 lõikes 1 osutatud üleminekutoetuse saamiseks, 10 % artiklis 6 osutatud konkurentsivõime eesmärgi raames abikõlblikele piirkondadele ja 15 % piirkondadele, mis on kõlblikud artikli 8 lõikes 2 osutatud üleminekutoetuse saamiseks.

27.	Ceutale ja Melillale eraldatakse ajavahemikul 2007–2013 ERFist lisaassigneering 50 miljonit eurot artikli 8 lõikes 1 osutatud üleminekutoetuste raames.

28.

Itaaliale eraldatakse struktuurifondidest lisaks 1,4 miljardit eurot järgmiselt: 828 miljonit eurot artikli 5 lõikes 1 osutatud lähenemiseesmärgi raames abikõlblike piirkondade jaoks, 111 miljonit eurot artikli 8 lõikes 1 osutatud üleminekutoetuse raames abikõlbliku piirkonna jaoks, 251 miljonit eurot artikli 8 lõikes 2 osutatud üleminekutoetuse raames abikõlbliku piirkonna jaoks ja 210 miljonit eurot artiklis 6 osutatud piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames abikõlblike piirkondade jaoks.

29.	Tunnistades Korsika (30 miljonit eurot) ja Prantsuse Hainaut' (70 miljonit eurot) eriolukorda, eraldatakse Prantsusmaale ajavahemikul 2007–2013 lisaassigneeringuna 100 miljonit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames.

30.

Nendele Saksamaa idapoolsetele liidumaadele, mis on lähenemiseesmärgi kohaselt abikõlblikud artikli 5 lõikes 1 osutatud tingimustel, eraldatakse lisaassigneeringuna 167 miljonit eurot. Nendele Saksamaa idapoolsetele liidumaadele, mis on artikli 8 lõikes 1 osutatud üleminekutoetuse saamise tingimuste kohaselt abikõlblikud, eraldatakse lisaassigneeringuna 58 miljonit eurot.

31.	Olenemata punktist 7 eraldatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgile ERFi lisaassigneeringuna 300 miljonit eurot järgmiselt: 200 miljonit eurot riikidevaheliseks koostööks artikli 7 lõike 2 tähenduses ja 100 miljonit eurot piirkondadevaheliseks koostööks artikli 7 lõike 3 tähenduses.

IV LISA

Kulutuste kategooriad

(osutatud artikli 9 lõikes 3)

	Eesmärgid: lähenemine ning piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive
	Eesmärk: lähenemine ning artikli 8 lõikes 2 osutatud piirkonnad, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 5 lõike 3 viimase lõigu kohaselt tehtud otsust
Kood	Prioriteedid
	Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine (TTA), innovatsioon ja ettevõtlus
01	TTA alane tegevus uurimiskeskustes
02	TTA infrastruktuur (sealhulgas tehased, seadmed ja uurimiskeskuste vahelised kiirühendused) ja konkreetse tehnoloogia oskuskeskused
03	Tehnosiire ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) vaheliste koostöövõrgustike ning VKEde ja muude ettevõtete, ülikoolide, igat liiki keskharidusjärgsete õppeasutuste, piirkondlike ametiasutuste, uurimiskeskuste ning teadus- ja tehnoloogiakeskuste (teadus- ja tehnopargid, tehnopolised jne) vaheliste koostöövõrgustike parandamine
04	Abi teadusuuringuteks ja tehnoloogia arendamiseks, eriti VKEdes (sealhulgas juurdepääsuks TTA teenustele uurimiskeskustes)
05	Kõrgetasemelised tugiteenused äriühingutele ja äriühingute rühmadele
06	Abi VKEdele keskkonnasäästlike toodete ja tootmisprotsesside edendamiseks (tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi kasutuselevõtmine, saastamist vältivate tehnoloogiate juurutamine ja kasutamine, puhta tehnoloogia integreerimine äriühingu tootmises)
07	Investeerimine äriühingutesse, mis on otseselt seotud teadusuuringute ja innovatsiooniga (innovatiivsed tehnoloogiad, uute äriühingute loomine ülikoolide, olemasolevate TTA keskuste ja äriühingute poolt jne)
08	Muud investeeringud äriühingutesse
09	Muud meetmed teadusuuringute ja innovatsiooni ning ettevõtluse ergutamiseks VKEdes
	Infoühiskond
10	Telefoniside infrastruktuurid (sealhulgas lairibavõrgud)
11	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (kättesaadavus, turvalisus, koostalitlusvõime, riskide ennetamine, teadusuuringud, innovatsioon, digitaalne infosisu jne)
12	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (TEN-ICT, üleeuroopaline info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võrk)
13	Kodanikele mõeldud teenused ja rakendused (e-tervishoid, e-valitsus, e-õpe, e-osalus jne)
14	Teenused ja rakendused VKEdele (e-kaubandus, haridus ja koolitus, koostöövõrkude loomine jne)
15	Muud meetmed, et parandada VKEde juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ning selle tehnoloogia tõhusamaks kasutamiseks VKEde poolt
	Transport
16	Raudteed
17	Raudteed (TEN-T, üleeuroopaline transpordivõrk)
20	Kiirteed
21	Kiirteed (TEN-T)
26	Mitmeliigiline transport
27	Mitmeliigiline transport (TEN-T)
28	Intelligentsed transpordisüsteemid
29	Lennujaamad
30	Sadamad
32	Siseveeteed (TEN-T)
	Energia
34	Elekter (TEN-E, üleeuroopaline energiavõrk)
36	Maagaas (TEN-E)
38	Naftatooted (TEN-E)
39	Taastuvenergia: tuul
40	Taastuvenergia: päike
41	Taastuvenergia: biomass
42	Taastuvenergia: vee-energia, maasoojus jm
43	Energiatõhusus, koostootmine, energiakorraldus
	Keskkonnakaitse ja ohtude ennetamine
52	Puhta linnatranspordi edendamine
	Töötajate, äriühingute, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemisvõime suurendamine
62	Elukestva õppe süsteemide ja strateegiate arendamine äriühingutes; töötajate koolitamine, et parandada nende võimet muutustega kohaneda, ja vastavad teenused; ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine
63	Innovatiivsete ja tõhusamate töökorraldusvormide väljatöötamine ning levitamine
64	Töötajatele mõeldud spetsiaalsete tööhõive-, koolitus- ja tugiteenuste arendamine seoses sektorite ja äriühingute ümberkorraldamisega, majanduslike muutuste ja tulevikuvajaduste prognoosisüsteemide arendamine töökohtade ja oskuste seisukohast
	Tööturule juurdepääsu parandamine ja säästvus
65	Tööturuinstitutsioonide ajakohastamine ja tugevdamine
66	Aktiivsete ja ennetavate meetmete rakendamine tööturul
67	Aktiivse vananemise toetamise ning töövõimelise eluea pikendamise meetmed
68	Füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ning ettevõtte asutamise toetamine
69	Meetmed tööturule juurdepääsu parandamiseks ning naiste püsiva osaluse ja edu suurendamiseks tööhõives, et vähendada tööturul soo alusel esinevat segregatsiooni, ning meetmed töö- ja eraelu tasakaalustamiseks, näiteks lapse- ja ülalpeetavahoolduse kättesaadavuse hõlbustamiseks
70	Erimeetmed migrantide osaluse suurendamiseks tööhõives, tugevdades seega nende sotsiaalset integreerumist
	Ebasoodsamas olukorras olevate isikute sotsiaalse kaasatuse parandamine
71	Ebasoodsas olukorras olevate inimeste kaasamine tööhõivesse ja uuesti tööturule toomine; tööturule sisenemisel ja seal edasiliikumisel toimuva diskrimineerimise vastane võitlus ja mitmekesisuse aktsepteerimise edendamine töökohal
	Inimkapitali parandamine
72	Reformide kavandamine, kehtestamine ja elluviimine haridus- ja koolitussüsteemides, et edendada tööhõivet, põhi- ja kutsehariduse seostamine tööturu vajadustega ning õpetajate koolitamine ja nende oskuste ajakohastamine, pidades silmas innovatsiooni ja teadmistepõhist ühiskonda
73	Meetmed osalemise suurendamiseks elukestvas hariduses ja koolituses, kaasa arvatud meetmed kooli poolelijätmise ja soolise segregatsiooni vähendamiseks, juurdepääsu suurendamiseks kutsealusõppele ja kolmanda taseme haridusele ja koolitusele ning selle hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamiseks
74	Inimpotentsiaali arendamine teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, eelkõige kraadiõppe, teadlaste koolituse ning ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete vaheliste koostöövõrkude abil

(eurodes, 2004. aasta hindades)
2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013
42 863 000 000	43 318 000 000	43 862 000 000	43 860 000 000	44 073 000 000	44 723 000 000	45 342 000 000