1.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 178/39

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 952/2006,

29. juuni 2006,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 40,

ning arvestades järgmist:

(1)

Suhkrusektori kvoodisüsteemi rakendamine nõuab ettevõtja suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmise mõistete täpset määratlemist. Üksnes erandjuhtudel tuleks lubada võimalust, et üks ettevõtja annab osa oma toodangust teisele lepingu alusel suhkrut toota lasknud ettevõtjale.

(2)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 17 on ette nähtud, et taotluse korral annavad liikmesriigid tunnustuse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit tootvale ettevõtjale või ettevõtjale, kes töötleb neid tooteid nimetatud määruse artiklis 13 osutatud toodeteks. Täpsustada tuleks suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootjate või rafineerimistehaste poolt liikmesriigi pädevatele ametiasutustele esitatava tunnustamistaotluse sisu. Vajalik oleks määratleda kohustused, mis ettevõtja endale tunnustuse saamisega peab võtma ja eelkõige kohustuse pidada jooksvalt sissetulnud tooraine ning ümbertöödeldud ja lõpptootena väljaläinud koguste registrit.

(3)

Kindlaks tuleks määrata liikmesriikide kohustused seoses tunnustatud ettevõtjate kontrollimisega ja kehtestada piisav karistuste süsteem.

(4)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 4 on nähtud ette suhkruturu hindade teabesüsteem. Sama määruse artiklis 17 on sätestatud tunnustatud ettevõtja kohustus esitada teave müüdud valge suhkru koguste ning vastavate hindade ja tingimuste kohta. Kindlaks tuleks määrata, kui sageli ja millise sisuga teavet suhkruturu hindade kohta peavad suhkrutootjad ja rafineerijad komisjonile edastamiseks kindlaks tegema. Lühiajaliste perspektiivide prognoosimiseks on kasulik, et ettevõtjad koostaksid ja edastaksid ka kolme järgneva kuu keskmiste müügihindade prognoosid. Tunnustatud ettevõtjad, kes kasutavad suhkrut mõne määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 13 lõikes 2 osutatud toote tootmiseks, peaksid komisjonile edastamiseks kindlaks tegema teabe ostetud suhkru hinna kohta samasuguse sagedusega ja samas vormis nagu on kehtestatud suhkrutootjatele.

(5)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 4 osutatud hinnatasemete avaldamine, kindlustades seejuures andmete konfidentsiaalsuse, peaks komisjon teatama korralduskomiteele kaks korda aastas eelmise poolaasta jooksul ühenduse turul turustatud valge suhkru keskmised hinnad, eristades kvoodiga hõlmatud ja kvoodivälise suhkru.

(6)

Tuleks koostada aruanne käesoleva määrusega ette nähtud turuhindade registreerimis- ja teavitamissüsteemi toimimise kohta, teha ettepanekud olemasoleva süsteemi toimimise parendamiseks ning elektroonilise hindade edastamise süsteemi loomiseks. Nende parenduste ootuses tuleks 2006. ja 2007. aastal ajutiselt, enne andmete edastamise infosüsteemi rakendumist, saata ettevõtjate kindlaks tehtud hinnad suhkruturu korralduskomitee teavitamise eesmärgil otse komisjonile.

(7)

Määruse (EÜ) 318/2006 artiklite 14 või 19 kohaldamisel kannab tootja osa toodangust üle järgmisesse turustusaastasse. Sellisel juhul saab suhkrutootjal olla selleks turustusaastaks suhkrupeedi miinimumhinnaga tarnelepingute sõlmimise kohustus ainult selle tema põhikvoodi piiresse jääva suhkrukoguse puhul, mida ta veel tootnud ei ole.

(8)

Kvoodisüsteemi nõuetekohase toimimise huvides tuleks täpsustada määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 6 lõikes 5 kasutatud mõisteid “külvieelne” ja “miinimumhind”. Külvi lõpetamise erinevate tähtaegade määramisel tuleks arvesse võtta Itaalia teatavatele piirkondadele omaseid erilisi põllumajandus- ja kliimatingimusi suhkrupeedi kasvatamisel.

(9)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 5 lõikes 3 on sätestatud, et miinimumhinda korrigeeritakse hinnatõstmiste ja -alandamistega vastavalt suhkrupeedi kvaliteedi kõrvalekalletele standardkvaliteedist. Suhkrupeedi kvaliteet ja seetõttu ka väärtus sõltuvad eelkõige selle suhkrusisaldusest. Standardkvaliteedist erineva kvaliteediga suhkrupeedi väärtuse kindlakstegemiseks oleks sobivaim kehtestada miinimumhinna protsentides väljenduvate hinnatõstmiste ja -alandamiste skaala.

(10)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 8 on nähtud ette suhkru lisakvootide määramine. Lisakvoodi, mille eesmärk on eelmiselt kvoodisüsteemilt olemasolevale süsteemile ülemineku lihtsustamine, saamise võimalus peab jääma neile ettevõtjatele, kellele on kvoot määratud 2005/2006. aastal. Lisaks tuleks täpsustada, millistel tingimustel on võimalik lisakvoodi määramine alates 2006/2007. turustusaastast.

(11)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 9 lõikes 2 on nähtud ette isoglükoosi täiendavate kvootide määramine. Asjaomased liikmesriigid peavad neid kvoote määrama igasugust diskrimineerimist vältides. Vajalik oleks kindlaks määrata nimetatud määruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud ühekordselt makstava summa maksmise tähtpäev.

(12)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 2 punktis 5 on kvoodikohase suhkruna määratletud mis tahes kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal asjaomase ettevõtja kvoodi piires ning sama artikli 2 punktis 9 on suhkrupeedina määratletud kvoodikohaseks suhkruks töödeldud suhkrupeet. Seega oleks vajalik kehtestada norm, mille järgi omistada suhkrutoodang konkreetsele turustusaastale, mis oleks aga siiski liikmeriikide suhtes teataval määral paindlik seoses erijuhtumitega, milleks on suhkru tootmine sügispeedist ja roosuhkru tootmine.

(13)

Kvoodisüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks, igakuise suhkrutarbimise määramiseks ja tarnebilansside koostamiseks tuleks sätestada ühelt poolt tunnustatud ettevõtjate ja liikmesriikide ning teiselt poolt liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus. See teabevahetus peaks hõlmama laovarusid, tootmise taset ja külvipindu.

(14)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikes 2 on sätestatud suhkru ostmisega seotud sekkumismeetmed. Ühenduse sekkumismeetmete rakendamist silmas pidades peavad sekkumisametid suhkru üle võtma määratud kohas. Selleks tuleks ette näha, et üle võib võtta üksnes pakkumise tegemise ajal heakskiidetud ladustamiskohas hoitavat suhkrut.

(15)

Et võimaldada juurdepääs sekkumisele nendes piirkondades, kus see on eriti vajalik asjaomaste piirkondade toodangu hulga tõttu, tuleks määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikes 2 sätestatud maksimaalne kogus esialgu jagada kõigi tootvate liikmesriikide vahel vastavalt nende suhkrutootmise kvoodile. Ette tuleks näha selle jaotuse kohandamise võimalus ühelt poolt enne iga uue turustusaasta algust vastavalt muutustele liikmesriikidele määratud kvootides ja teiselt poolt iga turustusaasta kestel võimalike kasutamata koguste taasmääramise puhuks.

(16)

Ladustamiskohale tunnustuse andmisel ja äravõtmisel tuleks arvesse võtta nõuet tagada suhkru head säilimistingimused, suhkru äraviimise lihtsust ja lao tühjendamisvõimsust.

(17)

Selliste omadustega suhkrut, mida on hiljem raske müüa ja mis ladustamisel tõenäoliselt rikneb, ei tohiks sekkumiseks vastu võtta, ühtlasi tuleks täpsustada nõutav miinimumkogus. Lisaks tuleks ette näha laolepingu sõlmimine sekkumisasutuse ja selle müüja vahel, kes sekkumismeetme käigus suhkrut müüma peab.

(18)

Sekkumise korralduse hõlbustamiseks tuleks suhkrut pakkuda partiidena ning määrata kindlaks partii ja eriti selle kogus.

(19)

Sekkumisametil peavad olema kõik vajalikud üksikasjad, et teha kindlaks, kas pakkumine vastab kõigile nõuetele. Selleks peaks pakkumise tegija esitama sekkumisametile kogu vajaliku teabe.

(20)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikes 2 on sätestatud, et ostuhinda korrigeeritakse, kui suhkru kvaliteet erineb standardkvaliteedist. Seega tuleks kehtestada hinnatõstmise ja -alandamise skaalad, mida pakutava suhkru kvaliteedi arvessevõtmiseks ostuhindade suhtes kohaldatakse. Need skaalad ja neist tulenevad hinnaalandamised võib kindlaks määrata äritehingutes üldiselt kasutatavate objektiivsete andmete põhjal.

(21)

Sekkumisametite valduses olevat suhkrut tuleks müüa ühenduse ostjaid diskrimineerimata ning majanduslikult võimalikult kasulikel tingimustel. Kõnealuseid eesmärgid saab üldjuhul saavutada pakkumissüsteemi kasutades. Suhkru müügi takistamiseks ebasoodsate turutingimuste puhul peaks pakkumismenetlused välja kuulutama eelneva loa alusel. Teatavate asjaolude puhul oleks soovitatav kasutada pakkumismenetluse asemel muid menetlusi.

(22)

Ühenduse kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise tagamiseks peaksid sekkumisametite väljakuulutatavad pakkumismenetlused vastama ühtsetele eeskirjadele. Seoses sellega oleks vaja tagada, et suhkrut kasutatakse ettenähtud otstarbel.

(23)

Müüdava valge suhkru kvaliteedi ja toorsuhkru saagise kindlaksmääramiseks tuleks kasutada samu kriteeriume, mida on kohaldatud suhkru kokkuostmisel sekkumisametite poolt. Kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise saab tagada üksnes kehtestades ühtsed ja täpselt määratletud sätted kas müügihinna või eksporditoetuse kohandamiseks ning paranduste tegemiseks ekspordilitsentsides, kui leitakse, et suhkru kvaliteet on pakkumismenetluse teadaandes märgitud kvaliteedist erinev.

(24)

Selguse huvides tuleks tunnistada kehtetuks komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1261/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses suhkrupeedi tarnelepingutega ning suhkrupeedi hinna suhtes kohaldatavate hinnatõusude ja hinnaalandustega, (2) komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1262/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumisametite teostatava suhkru kokkuostu ja müügi osas, (3) ning komisjoni 20. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 314/2002, milles sätestatakse suhkrusektori kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, (4) ja asendada need uue määrusega.

(25)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette määruse (EÜ) nr 318/2006 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eriti toodangu kindlaksmääramise, tootjatele ja rafineerijatele tunnustuse andmine, hinna- ja kvoodisüsteemi rakendamise ja sekkumissuhkru ostu- ja müügitingimuste puhul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

tooraine — suhkrupeet, suhkruroog, sigur, teraviljad, rafineeritav suhkur või iga muu neist toodetest saadud ja lõpptooteks ümbertöötlemiseks mõeldud vorm;

b)

lõpptoode — suhkur, inuliinisiirup või isoglükoos;

c)

tootja — lõpptoodet andev ettevõte, välja arvatud määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 2 punktis 13 määratletud rafineerimistehased;

d)

ladustamiskoht — silo või ladu.

II PEATÜKK

TOODANGU KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 3

Suhkrutoodang

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 II jaotise kohaselt käsitletakse suhkrutoodanguna järgmiste toodete üldkogust (väljendatuna valges suhkrus):

a)

valge suhkur;

b)

toorsuhkur;

c)

invertsuhkur;

d)

siirupid, mis kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest, edaspidi “siirupid”:

i)

sahharoosi- või invertsuhkrusiirupid, mille puhtusaste on vähemalt 70 % ja mis on toodetud suhkrupeedist;

ii)

sahharoosi- või invertsuhkrusiirupid, mille puhtusaste on vähemalt 75 % ja mis on toodetud suhkruroost.

2.   Suhkrutoodangu hulka ei arvestata:

a)

valge suhkru koguseid, mis on toodetud toorsuhkrust või siirupitest, mida ei ole tootnud kõnealuse valge suhkru valmistanud ettevõtja;

b)

valge suhkru koguseid, mis on toodetud toorsuhkrust, siirupitest või suhkrutöötlemise jääkidest, mis ei ole toodetud samal turustusaastal kui kõnealune valge suhkur;

c)

toorsuhkru koguseid, mis on toodetud siirupitest, mida ei ole tootnud kõnealuse toorsuhkru valmistanud ettevõtja;

d)

toorsuhkru koguseid, mis on toodetud siirupitest, mis ei ole toodetud samal turustusaastal kui kõnealune toorsuhkur;

e)

toorsuhkru koguseid, mille töötleb kõnealuse turustusaasta jooksul valgeks suhkruks ettevõtja, kes tootis kõnealuse toorsuhkru;

f)

siirupite koguseid, mille töötleb kõnealuse turustusaasta jooksul suhkruks või invertsuhkruks ettevõtja, kes tootis kõnealused siirupid;

g)

seestöötlemise korra alusel toodetud suhkru, invertsuhkru ja siirupite koguseid;

h)

invertsuhkru koguseid, mis on toodetud siirupitest, mida ei ole tootnud kõnealuse toorsuhkru valmistanud ettevõtja;

i)

invertsuhkru koguseid, mis on toodetud siirupitest, mis ei ole toodetud samal turustusaastal kui kõnealune invertsuhkur.

3.   Suhkrutoodang väljendatakse valge suhkruna järgmiselt:

a)

valge suhkru puhul kvaliteedi erinevusi arvesse võtmata;

b)

toorsuhkru puhul määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punkti kohaselt kindlaksmääratava saagise alusel;

c)

invertsuhkru puhul korrutades toodangut koefitsiendiga 1;

d)

siirupite puhul, mida käsitatakse vahetoodetena, käesoleva artikli lõike 5 kohaselt kindlaksmääratava ekstraheeritava suhkru sisalduse põhjal;

e)

siirupite puhul, mida ei käsitata vahetoodetena, komisjoni määruse (EÜ) nr 2135/95 (5) artikli 3 lõike 2 kohaselt sahharoosina väljendatava suhkrusisalduse põhjal.

4.   Suhkrutöötlemise jääke eelmisest suhkruaastast väljendatakse valge suhkruna võrdeliselt sahharoosisisaldusele.

5.   Siirupite puhtusastme arvutamiseks jagatakse üldsuhkrusisaldus kuivainesisaldusega.

Ekstraheeritava suhkru sisalduse arvutamiseks lahutatakse kõnealuse siirupi polarimeetri näidust kuivaine sisalduse ja polarimeetri näidu vahe, mis korrutatakse arvuga 1,70. Kuivaine sisaldus määratakse areomeetrilise või refraktomeetrilise meetodiga.

Ekstraheeritava suhkru sisalduse saab kogu turustusaastaks kindlaks määrata siirupite tegeliku saagise põhjal.

Artikkel 4

Isoglükoosi toodang

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 II jaotise kohaldamisel tähendab isoglükoosi toodang glükoosist või selle polümeeridest saadud toote kogust, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 10 % (sõltumata selle piiri ületanud fruktoosisisaldusest). Isoglükoosi toodangut väljendatakse kuivainena ja see on registreeritud vastavalt lõikele 2.

2.   Isoglükoosi toodang registreeritakse toote mahu füüsilise mõõtmise teel ja kuivainesisalduse kindlaksmääramise teel refraktomeetriat kasutades niipea, kui isomeerimise protsess on lõppenud ning enne glükoosi- ja fruktoosiosade eraldamist või segude valmistamist.

3.   Kõik ettevõtjad peavad teatama viivitamata kõik ettevõtted, mida nad glükoosi või selle polümeeride isomeerimiseks kasutavad.

Kõnealune teave edastatakse liikmesriigile, kelle territooriumil asjaomane ettevõte asub. Liikmesriik võib tootjalt nõuda lisateabe esitamist.

Artikkel 5

Inuliinisiirupi toodang

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 II jaotise kohaldamisel tähendab inuliinisiirupi toodang inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsi järel saadud tootekogust, mille kuivaine fruktoosisisaldus vabal kujul või sahharoosina on vähemalt 10 % (sõltumata selle piiri ületanud fruktoosisisaldusest) ja mille puhtusaste on vähemalt 70 %. Inuliinisiirupi toodangut väljendatakse kuivaine suhkru/isoglükoosi ekvivalendina.

Puhtusastmena käsitletakse International Commission for Uniform Methods of Sugar Analysis'e meetodil, edaspidi “Icumsa meetod” (ICUMSA method GS7/8/4-24) kindlaksmääratud mono- ja disahhariidide osakaalu kuivaines.

2.   Inuliinisiirupi toodangu registreerimiseks kombineeritakse järgmisi toiminguid:

a)

toote mahu füüsiline mõõtmine kohe pärast esimesest aurustist väljavõtmist, pärast iga hüdrolüüsi ja enne glükoosi- ja fruktoosiosade eraldamist või segude valmistamist;

b)

kuivainesisalduse kindlaksmääramine refraktomeetria abil ja kuivaine fruktoosisisalduse mõõtmine igapäevaste representatiivsete proovide võtmise teel;

c)

kuivaine fruktoosisisalduse ümberarvestamine 80 % massist, korrutades kuivaines kindlaksmääratud koguse koefitsiendiga, milleks on kõnealuse siirupikoguse puhul mõõdetud fruktoosisisalduse ja 80 % vahe;

d)

väljendamine suhkru/isoglükoosi ekvivalendina, kohaldades koefitsienti 1,9.

3.   Kõik ettevõtjad peavad esitama viivitamata teabe kõigi ettevõtete kohta, kus nad inuliini hüdrolüüsivad ning samuti aastaste koguste ja lõikes 1 osutatud alla 70 % puhtusastmega toodete kasutamise kohta.

Vastav teave esitatakse liikmesriigile, mille territooriumil asjaomane ettevõte paikneb. Liikmesriik võib tootjalt nõuda lisateabe esitamist, tagamaks et esimeses lõigus osutatud tooteid ei kasutataks ühenduse turul inimtoidus kasutatava magusainena.

Asjaomane liikmesriik edastab komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks üksikasjaliku aruande eelmise aasta kohta. Esimene aruanne edastatakse hiljemalt 31. jaanuariks 2007.

Artikkel 6

Ettevõtja toodang

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 II jaotise kohaldamisel mõistetakse ettevõtja suhkrutoodangu, isoglükoosi või inuliinisiirupi toodangu puhul selle ettevõtja tegelikult toodetud suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogust, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklites 3, 4 ja 5.

2.   Ettevõtja suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogutoodang asjaomasel turustusaastal on lõikes 1 osutatud toodang, millele on:

—

vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklitele 14 ja 19 lisatud sellesse turustusaastasse ülekantud suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogus ja millest on lahutatud järgmisesse turustusaastasse ülekantud suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogus,

—

lisatud töötleja poolt vastavasisulise lepingu raames lõike 3 kohaselt toodetud kogus ja millest on lahutatud ettevõtja poolt vastavasisulise lepingu raames lõike 3 kohaselt tellija nimel toodetud kogus.

3.   Kui kaks tootjat esitavad asjaomasele liikmesriigile kirjaliku allkirjastatud taotluse, käsitatakse ühe tootja (edaspidi “töötleja”) poolt lepingu alusel tarnitud toorainest toodetud suhkrut selle tootja (edaspidi “tellija”) toodanguna, kes laskis kõnealuse lepingu alusel suhkrut toota, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

töötleja suhkru kogutoodang on väiksem kui tema kvoot;

b)

töötleja ja tellija suhkru kogutoodang on suurem kui nende kvootide summa.

Esimese lõigu punktis b osutatud ettevõtja suhkru kogutoodang on lõikes 1 osutatud toodang, millele on lisatud eelmisest turustusaastast ülekantud kogus ja töötleja poolt vastavasisulise lepingu raames asjaomase ettevõtja nimel toodetud kogus, millest on lahutatud ettevõtja poolt vastavasisulise lepingu raames tellija nimel toodetud kogus.

Teises lõigus osutatud tegelike koguste puhul võivad liikmesriikide pädevad ametiasutused juhul, kui tegelikult toodetud kogus on ettenähtust suurem ettevõtjatega sõlmitud tarnelepingute alusel arvestatud toodangut kasutada.

4.   Kui tellija ja töötleja tehased asuvad eri liikmesriikides, esitatakse lõikes 3 osutatud taotlus mõlemale asjaomasele liikmesriigile. Sel juhul annavad kõnealused liikmesriigid ühise vastuse ning võtavad vajalikud meetmed nimetatud lõikes osutatud tingimuste järgimise kontrollimiseks.

5.   Töötleja toodetud suhkrukogust võib käsitada tellija toodetud suhkrukogusena, kui liikmesriigi poolt kinnitust leidnud vääramatu jõu esinemise tõttu tuleb suhkrupeet, suhkruroog või melass töödelda suhkruks muus ettevõttes kui tellija omas.

III PEATÜKK

TOOTJATE JA RAFINEERIMISTEHASTE TUNNUSTAMINE

Artikkel 7

Tunnustuse taotlemine

1.   Tunnustamist võivad taotleda ettevõtted, kes esitavad sellekohase taotluse ja kelle majandustegevuseks on:

a)

suhkru tootmine;

b)

isoglükoosi tootmine;

c)

inuliinisiirupi tootmine;

d)

määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 2 punkti 13 mõistes täiskoormusega rafineerimistehase käitamine.

Esimeses lõigus osutatud taotlus esitatakse selle liikmesriigi või liikmesriikide pädevale ametiasutusele, kus asjaomane ettevõte tegutseb.

Ettevõtja võib taotleda tunnustust ühele või mitmele esimeses lõigus osutatud tegevusele.

2.   Tunnustamistaotluses märgib ettevõtja oma nime, aadressi, suhkru, iseglükoosi või inuliinisiirupi tootmisvõimsuse ja selles liikmesriigis asuvate ettevõtete arvu, esitades iga ettevõtte aadressi ja tootmisvõimsuse.

3.   Lõike 1 esimese lõigu punkti d alusel tunnustust taotlev ettevõtja peab tõendama vastavust määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 2 punktis 13 esitatud määratlusele.

Artikkel 8

Kohustused

1.   Tunnustuse saamiseks kinnitab ettevõtja kirjalikult, et kohustub:

a)

teatama viivitamatult liikmesriigi pädevale ametiasutusele artikli 7 lõikes 2 sätestatud andmete muutumisest;

b)

esitama liikmesriigi pädevale ametiasutusele artikli 9 kohased registrid ja artikli 13 kohaselt kindlakstehtud müügihinnad;

c)

andma liikmesriigile teavet vastavalt artiklile 21;

d)

esitama liikmesriikide pädevate ametiasutuste taotlusel kõik juhtimiseks ja kontrollimiseks vajalikud andmed või tõendavad dokumendid.

2.   Tunnustus antakse pädeva ametiasutuse aktiga, millele lisatakse eespool nimetatud kohustused võtnud ettevõtja allkirjastatud dokument.

3.   Tunnustus tühistatakse kui leitakse, et mõni lõikes 1 sätestatud tingimustest pole täidetud. Tunnustuse võib tagasi võtta turustusaasta vältel. Sellel ei ole tagasiulatuvat mõju.

Artikkel 9

Registrid

Liikmesriigi pädev ametiasutus määrab kindlaks, milliseid registreid artiklite 7 ja 8 kohaselt tunnustatud ettevõtja iga oma ettevõtte kohta pidama peab, samuti kannete tegemise sageduse, mis peab olema vähemalt üks kord kuus.

Ettevõtja säilitab need registrid vähemalt kolme jooksvale aastale järgneva aasta vältel ja neisse kantakse vähemalt järgmine teave:

a)

saadud toorainekogused ning suhkrupeedi ja suhkruroo suhkrusisaldus ettevõtjale tarnimisel;

b)

saadud lõpptooted või poolfabrikaadid, kui neid on ostetud;

c)

saadud lõpptoodete ning kõrvalsaaduste kogused;

d)

kaod ümbertöötlemisel;

e)

hävitatud kogused ja hävitamise põhjendus;

f)

ärasaadetud lõpptoodete kogused.

Artikkel 10

Kontroll

1.   Igal turustusaastal kontrollib liikmesriigi pädev ametiasutus kõiki tunnustatud tootjaid ja rafineerimistehaseid.

2.   Kontrolli eesmärk on tarnitud toorainekoguste ja saadud lõpptoodete koguste vaheliste seoste analüüsimise ning äri- või teiste sobivate dokumentidega võrdlemise teel veenduda artiklis 9 osutatud registrite andmete ja artiklis 21 osutatud teatiste andmete täpsuses ja ammendavuses.

Kontroll hõlmab tarnitud ja tootmisesse lastud tooraine, saadud toodangu koguste ning laovarude muutuste määramiseks kasutatavate kaalumis- ja laborianalüüsi seadmete täpsuse kontrollimist.

Kontroll hõlmab artikli 13 lõike 2 kohaselt igakuiste keskmiste müügihindade kindlakstegemiseks kasutatud andmete täpsuse ja ammendavuse kontrollimist.

Suhkrutootjate puhul kontrollitakse ka suhkrupeedikasvatajale miinimumhinna maksmise kohustuse täitmist.

Vähemalt kord kahe aasta jooksul toimub laovarude füüsiline kontroll.

3.   Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on teatavas osas ette näinud kontrolli teostamise proovide põhjal, peavad proovid olema esinduslikud ja tagama kontrolli tulemuse usaldusväärsuse.

4.   Liikmesriik võib nõuda, et tunnustatud ettevõtjad pöörduksid artiklis 13 osutatud hinda käsitlevate andmete kinnitamiseks liikmesriigi tunnustatud raamatupidamisaruannete kinnitamisega tegelevate asutuste poole.

5.   Kõikide kontrollimiste kohta koostatakse kontrollija allkirjastatud aruanne, mis kajastab üksikasjalikult kontrollimise eri aspekte. Aruandes esitatakse eelkõige:

a)

kontrolli teostamise kuupäev ja juuresviibinud isikud;

b)

kontrollitav periood ja asjaomased kogused;

c)

kasutatud kontrollitehnikad, sealhulgas vajadusel viide proovivõtumeetoditele;

d)

kontrolli tulemused ja tõenäoliselt nõutavad parandusmeetmed;

e)

tuvastatud rikkumiste raskuse, ulatuse, püsivuse ja kestuse hinnang, võimalikud mittevastavused ning muud üksikasjad, mida tuleb karistuse kohaldamisel arvesse võtta.

Kõik kontrolliaruanded arhiveeritakse ja säilitatakse vähemalt kolme kontrolli teostamise aastale järgneva aasta jooksul viisil, mis võimaldab neid komisjoni kontrollteenistustel hõlpsasti kasutada.

Artikkel 11

Karistused

1.   Kui liikmesriigi pädev ametiasutus tuvastab tegelike laovarude ja artiklis 9 osutatud registrites olevate andmete vahelise mittevastavuse või järjepidevuse puudumise toorainekoguste ja saadud lõpptoodete vahel või asjaomaste dokumentide ja deklareeritud või registrisse kantud andmete või koguste vahel, määrab ta kindlaks või vajaduse korral hindab jooksva aasta ja võimaluse korral eelnevate turustusaastate tegelikud toodangukogused ja laovarud.

Iga ebakorrektselt deklareeritud koguse puhul, mis võimaldab rahalise kasu saamist, tuleb maksta 500 eurot iga asjaomase koguse tonni kohta.

2.   Kui liikmesriigi pädev ametiasutus tuvastab, et ettevõtja ei ole täitnud artiklis 8 osutatud kohustusi ja et artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolli eesmärgi täitmiseks puuduvad piisavad tõendid, kohaldab pädev ametiasutus karistusena 500 euro suurust makset tonni kohta, mida kohaldatakse liikmesriigi lõpptoote kindlaksmääratud koguse puhul vastavalt rikkumise raskusele.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui tuvastatud mittevastavust ja järjepidevuse puudumist täheldati vähem kui 5 % deklareeritud või registreeritud lõpptoodete kogusel, mida kontrolliti, või kui need on tingitud hooletus- või lihtsatest haldusvigadest, tingimusel et on võetud parandusmeetmed selliste puuduste vältimiseks tulevikus.

4.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud karistusi ei kohaldata vääramatu jõu korral.

Artikkel 12

Komisjonile esitatavad teatised

1.   Liikmesriik edastab komisjonile:

a)

tunnustatud ettevõtjate nimekirja;

b)

igale tootjale määratud kvoodi.

Teatis koostatakse hiljemalt iga turustusaasta 31. jaanuariks. 2006/2007. turustusaasta kohta tuleb esimene teatis koostada hiljemalt 31. juuliks 2006. aastaks.

Tunnustuse tagasivõtmise korral teavitab liikmesriik sellest viivitamata komisjoni.

2.   Liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt turustusaastale järgneva aasta 31. märtsiks aastaaruande, milles on esitatud artikli 10 kohaselt teostatud kontrollid ning iga kontrolli käigus tuvastatud puudused, kohaldatud järelmid ja karistused.

IV PEATÜKK

HIND

Artikkel 13

Keskmiste hindade kindlakstegemine

1.   Iga kuu leiavad tunnustatud ettevõtjad kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 7 ja 8 ning tunnustatud ümbertöötlejad kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 17 vastavalt kvoodikohase valge suhkru ja kvoodivälise valge suhkru

a)

eelmise kuu keskmine müügi- või ostuhinna ning sellele vastavalt müüdud või ostetud koguse;

b)

jooksva kuu ja kahe järgmise kuu keskmise eeldatava müügi- või ostuhinna ning sellele vastava koguse seoses lepingute või muude tehingutega.

Hind hõlmab valget, lahtist, tehasest tulnud suhkrut ja nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis sätestatud standardkvaliteediga suhkrut.

2.   Artikliga 10 ette nähtud kontrollimiste võimaldamiseks säilitavad tunnustatud ettevõtjad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindade ja koguste kindlakstegemiseks kasutatud andmeid vähemalt kolme aasta jooksul pärast nende kindlakstegemist.

Artikkel 14

Hindu käsitlev teave

Iga aasta juunis ja detsembris teavitab komisjon korralduskomiteed valge suhkru keskmisest hinnast vastavalt jooksva turustusaasta esimesel poolaastal ja eelmise turustusaasta teisel poolaastal. 2007. aasta juunis esitatav esimene teave hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 31. märtsini 2007.

Hind esitatakse kvoodikohase ja kvoodivälise valge suhkru kaupa.

Teave põhineb artikli 13 lõike 1 punkti a kohaselt ettevõtjate esitatud keskmiste hindade kaalutud keskmisel ning see edastatakse vastavalt artiklile 15.

Artikkel 15

Hindade edastamist käsitlevad üleminekusätted

Käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 kohaselt tunnustatud ettevõtjad ning määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 17 lõike 1 kohaselt tunnustatud ümbertöötlejad esitavad komisjonile käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt kolme eelneva kuu jooksul kindlaks tehtud hinnad hiljemalt 20. oktoobriks 2006, 20. jaanuariks 2007, 20. aprilliks 2007 ja 20. juuliks 2007.

Komisjon võtab andmeid vastu, töötleb ja hoiab neid nii, et andmete konfidentsiaalsus oleks tagatud.

Teised suhkrusektoris tegutsevad ettevõtjad, eelkõige suhkru ostjad, võivad teatada komisjonile suhkru keskmise hinna artiklis 13 osutatud viisil. Ettevõtjad märgivad oma nime, aadressi ja ärinime.

Artikkel 16

Tarneleping

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 6 lõike 5 kohaldamisel käsitletakse tarnelepinguna lepingut suhkrutootja ning omakasvatatud suhkrupeete müüva müüja vahel.

2.   Juhul kui tootja kannab määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 14 või 19 kohaselt osa oma toodangust üle järgmisesse turustusaastasse, vähendatakse nimetatud määruse artikli 6 lõike 5 kohaldamisel selle tootja kvooti nimetatud turustusaastal ülekantud koguse võrra.

3.   Külvieelsete lepingutena käsitletakse ainult neid lepinguid, mis on sõlmitud enne kõiki külve ja igal juhul

—

enne 1. aprilli Itaalias,

—

enne 1. maid teistes liikmesriikides.

Artikkel 17

Hinnatõstmised ja -alandamised

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 5 lõikes 3 sätestatud hinnatõstmiste ja -alandamiste kohaldamisel korrigeeritakse nimetatud artikli lõikes 1 sätestatud miinimumhinda 0,1 % sahharoosisisalduse kohta järgmiselt:

a)

tõstetakse vähemalt

i)

0,9 % sahharoosisisalduse puhul, mis on üle 16 %, kuid mitte üle 18 %;

ii)

0,7 % sahharoosisisalduse puhul, mis on üle 18 %, kuid mitte üle 19 %;

iii)

0,5 % sahharoosisisalduse puhul, mis on üle 19 %, kuid mitte üle 20 %;

b)

alandatakse kuni

i)

0,9 % sahharoosisisalduse puhul, mis on alla 16 %, kuid mitte alla 15,5 %;

ii)

1 % sahharoosisisalduse puhul, mis on alla 15,5 %, kuid mitte alla 14,5 %.

Suhkrupeedi puhul, mille sahharoosisisaldus on üle 20 %, kohaldatakse punkti a alapunkti iii kohaselt korrigeeritud miinimumhinda.

2.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 6 osutatud majandusharusisestes tarnelepingutes ja kokkulepetes võidakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud hinnatõstmiste ja -alandamistega võrreldes ette näha:

a)

täiendavaid hinnatõstmisi üle 20 % sahharoosisisalduse puhul;

b)

täiendavaid hinnaalandamisi alla 14,5 % sahharoosisisalduse puhul.

Neis lepinguis ja kokkuleppeis võidakse suhkrupeedi puhul, mille sahharoosisisaldus on alla 14,5 %, määratleda suhkru valmistamiseks sobiva suhkrupeedi mõiste, kui selliste lepingute ja kokkulepetega nähakse ette täiendavad hinnaalandamised sahharoosisisalduse puhul, mis on alla 14,5 %, kuid üle kõnealuses määratluses kindlaksmääratud minimaalse sahharoosisisalduse.

Kui lepingutega ja kokkulepetega ei ole ette nähtud teises lõigus osutatud määratlust, võib sellise määratluse kehtestada asjaomane liikmesriik. Sel juhul määrab liikmesriik samal ajal kindlaks ka kõnealuses lõigus sätestatud täiendavad hinnaalandamised.

V PEATÜKK

KVOODID

Artikkel 18

Suhkru lisakvoodid

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 8 sätestatud suhkru lisakvoodid määratakse ainult neile suhkrutootjatele, kellele on määratud kvoot 2005/2006. turustusaastal.

2.   Oma lisakvooditaotluses näitab ettevõtja, kas ta soovib saada lisakvooti alates 2006/2007. või 2007/2008. turustusaastast.

Kui liikmesriik määrab ettevõtjale lisakvoodi, näitab ta, millisest turustusaastast arvates lisakvoot määratakse. Kõik pärast 1. jaanuari 2007 määratud lisakvoodid jõustuvad alates 2007/2008. turustusaastast.

Artikkel 19

Täiendavad isoglükoosi kvoodid

1.   Itaalia, Leedu ja Rootsi eraldavad määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 9 lõikes 2 osutatud täiendavad kvoodid ühel või mitmel turustusaastal neljast, aastatel 2006/2007, 2007/2008, 2008/2009 ja 2009/2010, asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist vältides.

2.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 9 lõikes 3 osutatud ühekordse makse peab iga ettevõtja teostama liikmesriigi määratud tähtpäevaks, mis ei või olla hilisem kui 31. detsember turustusaastal, alates millest kvoot määrati.

Kui ühekordne makse ei ole tehtud hiljemalt esimeses lõigus osutatud tähtpäevaks, loetakse, et vastavale ettevõtjale ei ole isoglükoosi täiendavat kvooti määratud.

Artikkel 20

Suhkrupeedisaagi arvestamine

Vastaval turustusaastal külvatud suhkrupeedist toodetud suhkur läheb arvesse järgmisel turustusaastal.

Hispaania, Itaalia ja Portugal võivad asjakohase kontrollisüsteemi olemasolu korral siiski otsustada, et vastava turustusaasta sügisel külvatud suhkrupeedist toodetud suhkur läheb arvesse jooksval turustusaastal.

Hispaania, Itaalia ja Portugal teavitavad komisjoni oma otsusest käesoleva artikli raames hiljemalt 30. septembriks 2006.

Artikkel 21

Tootmist ja laovarusid käsitlev teave

1.   Iga tunnustatud suhkrutootja ja rafineerimistehas teatab tootmise või rafineerimise asukoha liikmesriigi pädevale ametiasutusele enne iga kuu 20. kuupäeva artikli 2 lõike 1 punktides a, b, c ja d osutatud suhkrute ja siirupite üldkogused (väljendatuna valge suhkruna):

—

mille omanik ta on või mille kohta on tehtud varrant,

—

mis on ladustatud vabaks ringluseks ühenduse territooriumil eelmise kuu lõpus.

Need kogused liigitatakse vastavalt neid ladustavale liikmesriigile järgmiselt:

—

kõnealuse ettevõtja toodetud suhkur, esitades eraldi ära kvoodikohased, kvoodivälised ja määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklite 14 või 19 kohaselt ülekantud kogused,

—

muud suhkrud.

2.   Iga liikmesriik teatab komisjonile enne teise järgneva kuu lõppu lõikes 1 osutatud ettevõtetes iga kuu lõpus ladustatud suhkru üldkoguse, mis on esitatud nimetatud lõike teises lõigus osutatud suhkruliikide kaupa.

Kui ladustamine toimub muus liikmesriigis kui see, kes teatab andmed komisjonile, teatab viimane liikmesriik esimesele oma territooriumil ladustatud kogused ja nende asukoha järgmise kuu lõpuks.

3.   Iga tunnustatud isoglükoosi või inuliinisiirupi tootja teatab enne 30. novembrit tootmiskoha liikmesriigi pädevale ametiasutusele vastavalt kas kuivainena väljendatud isoglükoosi või valge suhkruna väljendatud inuliinisiirupi kogused, mille omanik ta on või mis on ladustatud vabaks ringluseks ühenduse territooriumil eelmise turustusaasta lõpus, liigitatuna järgmiselt:

a)

kõnealuse ettevõtja toodetud isoglükoos või inuliinisiirup, esitades eraldi kvoodikohased, kvoodivälised ja määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklite 14 või 19 kohaselt ülekantud kogused,

b)

muud.

Iga liikmesriik teatab komisjonile enne 31. detsembrit eelmise turustusaasta lõpuks ladustatud isoglükoosi ja inuliinisiirupi kogused, mis on liigitatud vastavalt esimeses lõigus sätestatule.

4.   Iga isoglükoosi tootev ettevõtja teatab liikmesriigile, mille territooriumil tootmine toimus, enne iga kuu 15. kuupäeva eelmise kuu jooksul tegelikult toodetud isoglükoosi kogused, väljendatud kuivainena.

Liikmesriigid selgitavad välja ja edastavad komisjonile iga kuu kohta ja enne ülejärgmise kuu lõppu iga asjaosalise ettevõtja isoglükoosi toodangu kogused.

Seestöötlemise korra kohaselt toodetud kogustest teatatakse eraldi.

Artikkel 22

Tarnebilanss

1.   Igaks turustusaastaks koostatakse suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi ühenduse tarnebilanss. Bilansid ühendatakse järgmise turustusaasta lõpus.

2.   Liikmesriigid teevad kindlaks iga nende territooriumil asuva ettevõtja suhkru ja inuliinisiirupi käesoleva turustusaasta esialgsed toodangunäitajad ning teatavad need komisjonile enne 1. märtsi. Suhkrutoodang esitatakse kuude lõikes.

Prantsuse Guadeloupe'i ja Martinique'i departemangu ja Hispaania puhul roosuhkrut käsitlev esialgne toodangunäitaja tehakse kindlaks ja teatatakse enne 1. juulit.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile enne 1. juunit esiteks vastavalt suhkru, bioetanooli ja muude toodete valmistamiseks vajaliku suhkrupeedi tootmispiirkonnad ja toodangu ning teiseks inuliinisiirupi tootmiseks vajaliku siguri toomispiirkonnad ja toodangu käesoleval turustusaastal ning nende näitajate prognoosid järgmiseks turustusaastaks.

4.   Liikmesriigid teevad kindlaks iga nende territooriumil asuva ettevõtja eelneva turustusaasta suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi lõplikud toodangunäitajad ning teatavad need komisjonile enne 30. novembrit. Suhkru kogutoodang esitatakse kuude lõikes.

5.   Kui tegeliku suhkrutoodangu kogust on lõike 4 kohaselt teatatud andmete alusel vaja muuta, võetakse tekkinud erinevus arvesse tegeliku toodangu kindlakstegemisel sellel turustusaastal, mil kõnealune erinevus avastati.

VI PEATÜKK

RIIKLIK SEKKUMINE

1. JAGU

Sekkumiseks tehtav pakkumine

Artikkel 23

Pakkumine

1.   Pakkumine sekkumiseks esitatakse kirjalikult selle suhkrut tootva liikmesriigi sekkumisametile, mille territooriumil pakutav suhkur pakkumise esitamise ajal asub.

2.   Vastuvõetav on üksnes pakkumine, mille artikli 7 ja 8 mõistes tunnustatud tootja esitab oma toodetud jooksva turustusaasta kvoodikohase suhkru kohta, mis on pakkumise tegemise ajal eraldi ladustatud artikli 24 kohaselt tunnustatud ladustamiskohas.

3.   Turustusaasta kohta võib liikmesriik nõustuda sekkumisega ainult talle lisas määratud maksimumkoguse ulatuses. Juhul kui pakkumised sekkumiseks ületavad maksimaalse koguse, kohaldab liikmesriigi pädev ametiasutus ühtset vähenduskoefitsienti selliselt, et aktsepteeritud üldkogus oleks saadaoleva kogusega võrdne.

4.   Enne iga turustusaasta algust muudab komisjon käesoleva määruse lisas kindlaksmääratud koguseid vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 10 osutatud kohandustele ja nimetatud määruse artikli 18 lõikes 2 kindlaksmääratud üldkoguse piires.

Käesoleva määruse lisas kindlaksmääratud koguseid muudetakse vajadusel iga turustusaasta teise poolaasta kestel seoses kasutamata kogustega määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras ja nimetatud määruse artikli 18 lõikes 2 kindlaksmääratud üldkoguse piires.

Artikkel 24

Ladustamiskoha tunnustamine

1.   Tootja taotlusel antakse tunnustus sekkumisametile ja igale ladustamiskohale, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

on kohandatud suhkru säilitamiseks;

b)

asub kohas, kust on olemas suhkru äraviimiseks vajalikud transporditingimused;

c)

võimaldab sekkumiseks pakutud koguste eraldi ladustamist.

Sekkumisasutused võivad nõuda vastavust täiendavatele tingimustele.

2.   Ladustamiskohta tunnustatakse ladustamiseks kas lahtiselt või pakitult. Selles määratakse maksimaalne ladustatav kogus, mis ületab kõige rohkem viiekümnekordselt koguse, mille taotleja on sekkumisasutuse ees võetud kohustusena suuteline iga päev laost ära viima. Tunnustuses esitatakse üldkogus, mille kohta see antud on ning igapäevase äraviimise võimalik maht.

3.   Suhkur tuleb ladustada äratuntavalt ja sellele peab olema tagatud juurdepääs. Kui tegemist on pakendatult ladustamisega, tuleb suhkur paigutada kaubaalustele, välja arvatud kui suhkur on pakitud suurtesse kottidesse (big bags).

4.   Kui tuvastatakse, et mõni lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tingimustest ei ole enam täidetud, võtab sekkumisasutus tunnustuse tagasi. Tunnustuse võib tagasi võtta turustusaasta kestel. Tagasivõtmine ei oma tagasiulatuvat jõudu.

Artikkel 25

Suhkru miinimumkvaliteet

1.   Sekkumiseks pakutav suhkur peab vastama järgmistele nõuetele:

a)

see peab olema toodetud kvoodi alusel samal turustusaastal, mil pakkumine esitatakse;

b)

see peab olema kristallsuhkur.

2.   Sekkumiseks pakutav valge suhkur peab olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga, niiskussisaldusega mitte rohkem kui 0,06 % ja see peab vabalt voolama.

3.   Sekkumiseks pakutav toorsuhkur peab olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning selle määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punkti kohaselt arvutatud saagis peab olema vähemalt 89 %.

Toor-roosuhkru puhul ei tohi suhkru turvalisuskoefitsient olla üle 0,30.

Toorpeedisuhkru puhul peab suhkur vastama järgmistele näitajatele:

—

pH väärtus peab olema pakkumise vastuvõtmise ajal vähemalt 7,9,

—

invertsuhkru sisaldus ei tohi olla üle 0,07 %,

—

temperatuur ei tohi kaasa tuua riknemisohtu,

—

turvalisuskoefitsient ei tohi olla üle 0,45 kui polarisatsioonikraad on vähemalt 97 või niiskusesisaldus ei ole üle 1,4 % kui polarisatsioonikraad on alla 97.

Turvalisuskoefitsiendi määramiseks jagatakse kõnealuse suhkru niiskussisalduse protsent arvu 100 ja kõnealuse suhkru polarisatsioonikraadi vahelise erinevusega.

Artikkel 26

Partii

Kogu sekkumiseks pakutav suhkur peab olema partiides.

Käesoleva jao kohaldamisel käsitletakse partiina vähemalt 2 000 tonni ühtse kvaliteedi ja pakendiga suhkrut, mis on ladustatud samas ladustamiskohas.

Artikkel 27

Pakkumise sisu

1.   Sekkumisametile esitatavates pakkumistes märgitakse:

a)

pakkuja nimi ja aadress;

b)

ladustamiskoht, kus suhkur pakkumise esitamisel asub;

c)

pakutava suhkru äraviimiseks tagatav lao tühjendusvõimsus;

d)

pakutava suhkru netokogus;

e)

pakutava suhkru laad ja kvaliteet ning turustusaasta, mil suhkur toodeti;

f)

suhkru pakkimisviis.

2.   Sekkumisamet võib nõuda lisateavet.

3.   Pakkumisele lisatakse pakkuja kinnitus, millega tõendatakse, et kõnealust suhkrut ei ole eelnevalt sekkumiseks kokku ostetud, et pakkuja on suhkru omanik ja et suhkur vastab artikli 25 lõike 1 punktis a sätestatud nõuetele.

Artikkel 28

Pakkumiste läbivaatamine

1.   Pakkumised kehtivad kolm nädalat alates nende esitamise kuupäevast. Sekkumisameti nõusolekul võib pakkumise kõnealuse ajavahemiku jooksul siiski tagasi võtta.

2.   Sekkumisamet vaatab pakkumised läbi. Sekkumisamet võtab need vastu hiljemalt lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõpus. Sekkumisamet ei võta siiski pakkumist vastu, kui läbivaatamisel selgub, et nõudeid ei ole täidetud.

2. JAGU

Ladustamine

Artikkel 29

Laoleping

1.   Laoleping pakkuja ja sekkumisameti vahel sõlmitakse enne pakkumise heakskiitmist määramata ajaks.

Laoleping jõustub viis nädalat pärast pakkumise vastuvõtmist ja lõpeb asjaomase suhkrukoguse äraviimiseks kehtestatud 10päevase ajavahemiku lõpus.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab 10päevane ajavahemik ühte järgmistest kalendrikuu ajavahemikest: 1. päevast 10. päevani, 11. päevast 20. päevani või 21. päevast kuu lõpuni.

2.   Laolepingus märgitakse eelkõige:

a)

et leping lõpeb käesolevas määruses sätestatud tingimustel pärast vähemalt 10päevast etteteatamist;

b)

laokulude suurus, mille peab tasuma sekkumisamet.

3.   Sekkumisamet kannab laokulud alates selle 10päevase ajavahemiku algusest, mille jooksul jõustub lõikes 2 osutatud leping, kuni nimetatud lepingu lõppemiseni.

4.   Laokulud ei tohi ületada 0,48 eurot tonni kohta 10päevase ajavahemiku jooksul.

5.   Laoleping lõpeb artiklis 50 osutatud tühjendamise lõppemisel.

Artikkel 30

Omandiõiguse üleminek

1.   Laolepingu esemeks oleva suhkru omandiõigus läheb üle asjaomase suhkru eest tasumisel.

2.   Kuni suhkru äraviimiseni vastutab müüja lõikes 1 osutatud suhkru kvaliteedi ja selle pakendi eest, milles sekkumisamet suhkrut vastu võttis.

Artikkel 31

Kvaliteedi või pakkimisviisi vastavusseviimine

1.   Kui tehakse kindlaks, et asjaomane suhkrukogus ei vasta artiklis 25 sätestatud kvaliteedinõuetele, asendab müüja kohe kõnealuse koguse samaväärse suhkrukogusega, millel on nõutav kvaliteet ja mis on ladustatud samas ladustamiskohas või mõnes muus artikli 24 kohaselt sekkumiseks heakskiidetud ladustamiskohas.

2.   Kui asjaomane suhkur on pakendatud ja kui leitakse, et pakend ei vasta enam kõnealustele nõuetele, nõuab sekkumisamet müüjalt pakendi asendamist nõuetekohase pakkematerjaliga.

3. JAGU

Kokkuostu- ja sekkumistingimused

Artikkel 32

Valge suhkru kokkuostuhind ja kvaliteet

1.   Valge suhkru kokkuostuhind on:

—

505,52 eurot tonn 2006/2007. turustusaastal,

—

433,20 eurot tonn 2007/2008. turustusaastal,

—

323,52 eurot tonn 2008/2009. ja 2009/2010. turustusaastal.

2.   Valge suhkur liigitatakse nelja klassi järgmiselt:

a)

1. klass: standardkvaliteedist kõrgema kvaliteediga suhkur;

b)

2. klass: määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis määratletud standardkvaliteediga suhkur;

c)

3. ja 4. klass: standardkvaliteedist madalama kvaliteediga suhkur.

3.   1. klassi suhkrul on järgmised omadused:

a)

veatu, ehtne ja standardne turustuskvaliteet; kuiv, ühtlastes kristallides, vabalt voolav;

b)

maksimaalne niiskusesisaldus 0,06 %;

c)

maksimaalne invertsuhkru sisaldus 0,04 %;

d)

punktide üldarv ei ole suurem kui 8 ega ületa:

—

6 punkti tuhasuse puhul,

—

4 punkti värvitüübi puhul, mis on määratud Brunswicki Põllumajandustehnoloogia ja Suhkrutööstuse Instituudi meetodil (edaspidi “Brunswicki meetod”),

—

3 punkti lahuse värvitooni ühiku puhul, mis on määratud Icumsa meetodil.

Ühele punktile vastab:

a)

0,0018 % tuhasus, mis on määratud Icumsa meetodil 28o Brixi juures;

b)

0,5 värvitüübiühikut, mis on määratud Brunswicki meetodil;

c)

7,5 lahuse värvitooni ühikut, mis on määratud Icumsa meetodil.

4.   3. klassi suhkrul on järgmised omadused:

a)

veatu, ehtne ja standardne turustuskvaliteet; kuiv, ühtlastes kristallides, vabalt voolav;

b)

minimaalne polarisatsioon 99,7 oS;

c)

maksimaalne niiskusesisaldus 0,06 %;

d)

maksimaalne invertsuhkru sisaldus 0,04 %;

e)

värvitüüp: maksimaalselt 6 ühikut, mis on määratud Brunswicki meetodil.

5.   4. klassi kuulub suhkur, mis ei kuulu 1., 2. ja 3. klassi.

6.   Lõikes 1 kehtestatud kokkuostuhinnale kohaldatakse järgmisi hinnaalandamisi:

a)

7,30 eurot 3. klassi suhkru puhul;

b)

13,10 eurot 4. klassi suhkru puhul.

Artikkel 33

Toorsuhkru kokkuostuhind

1.   Toorsuhkru kokkuostuhind on:

—

397,44 eurot tonn 2006/2007. turustusaastal,

—

359,04 eurot tonn 2007/2008. turustusaastal,

—

268,16 eurot tonn 2008/2009. ja 2009/2010. turustusaastal.

2.   Lõikes 1 kehtestatud kokkuostuhinda

a)

suurendatakse, kui asjaomase suhkru saagis on üle 92 %;

b)

vähendatakse, kui suhkru saagis on alla 92 %.

3.   Suurendamise või vähendamise summa on võrdne toorsuhkru sekkumishinna ja koefitsiendiga korrutatud sama sekkumishinna vahega. Koefitsient saadakse, jagades asjaomase toorsuhkru saagise 92 %ga.

4.   Toorsuhkru saagis arvutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktile.

Artikkel 34

Maksetähtaeg

Juhul kui pakutud partiide massi ja koguseliste tunnustega seotud kontroll on 4. jao kohaselt läbitud, teeb sekkumisasutus makse kõige varem 120. päeval arvates pakkumise vastuvõtmisest.

4. JAGU

Kontroll

Artikkel 35

Kvaliteedikontrolli proovid

Artiklis 34 sätestatud tähtaja jooksul võtavad kas asjaomase liikmesriigi pädevate ametiasutuste tunnustatud eksperdid või sekkumisameti ja müüja kokkuleppel määratud eksperdid analüüsimiseks neli esinduslikku proovi. Üks proov antakse kummalegi lepinguosalisele. Kaks ülejäänud proovi säilitab ekspert või säilitatakse need pädeva ametiasutuse tunnustatud laboratooriumis.

Iga proovi analüüsitakse kaks korda ja kõnealuse proovi analüüsi tulemusena käsitletakse kahe tulemuse keskmist.

Artikkel 36

Kvaliteeti käsitlevad erimeelsused

1.   Kui müüja ja ostja poolt artikli 35 kohaselt läbiviidud analüüside tulemustes täheldatakse erinevusi, on asjaomase suhkru klassi määramisel otsustavaks kahe saadud tulemuse aritmeetiline keskmine, kui erinevus on:

—

1. klassi suhkru puhul mitte üle 1 punkti iga artikli 32 lõike 3 punktis d osutatud tunnuse kohta,

—

2. klassi suhkru puhul mitte üle 2 punkti iga kõnealuse klassi määratlemisel kasutatud ja punktide abil väljendatud omaduse puhul.

Lepinguosalise nõudmisel teeb artikli 35 esimeses lõigus osutatud laboratoorium siiski arbitraažanalüüsi. Sel juhul tunnustatakse arbitraažanalüüsi tulemuse ja arbitraažanalüüsi tulemusele kõige lähemal oleva müüja või ostja analüüsi tulemuste aritmeetilist keskmist.

Kõnealune keskmine on otsustav asjaomase suhkru klassi määramisel. Kui arbitraažanalüüsi tulemus jääb müüja ja ostja poolt läbiviidud analüüside tulemuste vahepeale, määratakse asjaomase suhkru klass arbitraažanalüüsi põhjal.

2.   Kui müüja ja ostja poolt artikli 35 kohaselt läbiviidud analüüside tulemustes täheldatud erinevus on käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu esimeses või teises taandes osutatud erinevusest suurem, teeb pädevate asutuste poolt heakskiidetud laboratoorium arbitraažanalüüsi. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 teise lõiguga ette nähtud menetlust.

3.   Erimeelsuste puhul, milles käsitletakse 3. klassi suhkru värvitüübi ülemmäära, polarisatsiooni, niiskusesisaldust või invertsuhkru sisaldust, kohaldatakse lõigetega 1 ja 2 ette nähtud menetlust.

Lõikes 1 osutatud erinevused asendatakse järgmiselt:

—

1,0 värvitüübiühikut 3. klassi suhkru puhul,

—

0,2 oS polarisatsiooni puhul,

—

0,02 % niiskusesisalduse puhul,

—

0,01 % invertsuhkru sisalduse puhul.

4.   Kui pärast artikli 35 kohaldamist tekib erimeelsus kokkuostetud toorsuhkru saagise üle, teeb nimetatud artikli esimeses lõigus osutatud laboratoorium arbitraažanalüüsi. Sel juhul tunnustatakse arbitraažanalüüsi tulemuse ja arbitraažanalüüsi tulemusele kõige lähemal oleva müüja või ostja analüüsi tulemuste aritmeetilist keskmist.

Kõnealune keskmine on otsustav asjaomase toorsuhkru saagise määramisel. Kui arbitraažanalüüsi tulemus jääb müüja ja ostja läbiviidud analüüside tulemuste vahepeale, on arbitraažanalüüs üksi otsustav asjaomase toorsuhkru saagise määramisel.

5.   Lõike 1 teises lõigus osutatud arbitraažanalüüsi kulud kannab analüüsi tegemist taotlenud lepinguosaline.

Lõikes 2 osutatud arbitraažanalüüsi kulud jagatakse võrdselt sekkumisameti ja müüja vahel.

Lõikes 3 osutatud arbitraažanalüüsi kulud kannab lepinguosaline, kes vaidlustas artikli 35 kohaselt läbiviidud analüüside tulemused.

Artikkel 37

Ladustamiskohtade kontroll

Ladustamiskohtade etteteatamata kontrolli teostab pädev ametiasutus vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2148/96 (6) artiklile 4.

Artikkel 38

Massi kontroll ja sellega seotud kulud

1.   Müüdud suhkru massi kontrollivad artiklis 35 osutatud eksperdid.

Müüja võtab kõik vajalikud meetmed, et need eksperdid massi kontrollida ja proove võtta saaksid.

2.   Massi kontrollimisega kaasnevad kulud kannab müüja.

3.   Kulutused ekspertidele, kes kontrollivad massi ja võtavad proove, kannab sekkumisamet.

4.   Koguse võib teha kindlaks laoseisuarvestuse põhjal, mis on koostatud kutsealastele ja sekkumisametite nõuetele vastavalt ning

a)

laoseisuarvestuses märgitud registriandmed peavad kajastama kaalumisel kindlaks tehtud massi, kusjuures kaalumisest ei tohi olla möödunud rohkem kui kümme kuud;

b)

ladustaja tõendab, et vastuvõetud kaubakogus vastab kõikides üksikasjades registrisse kantud andmetele;

c)

kaalumisel kindlaks tehtud koguselised tunnused ühtivad esinduslike proovide omadega.

5. JAGU

Sekkumismüük

Artikkel 39

Müük

1.   Sekkumisametid võivad müüa suhkrut üksnes pärast seda, kui kõnealuse müügi kohta on tehtud otsus määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras.

2.   Suhkur müüakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikes 3 osutatud tingimustel pakkumismenetluse teel või muu müügikorra alusel.

3.   Pakkumismenetluse tingimused, sealhulgas müüdava suhkru kavandatud kasutus, määratakse kindlaks pakkumismenetluse väljakuulutamise otsuse tegemisel.

Käesolevas jaos tähendab “kavandatud kasutus” järgmist:

a)

loomasööt;

b)

eksport;

c)

vajaduse korral muu kasutus, mis tuleb kindlaks määrata.

Pakkumismenetluse eesmärk on määrata kindlaks kas müügihind, denatureerimislisatasu summa või eksporditoetuse summa.

4.   Pakkumismenetluse tingimused peavad tagama kõigi huvitatud isikute võrdse osalemisvõimaluse ja kohtlemise, sõltumata nende asukohast ühenduses.

Artikkel 40

Pakkumismenetluse teadaanne

1.   Pakkumise kuulutab välja asjaomane sekkumisamet tema valduses olevate suhkrukoguste kohta.

2.   Asjaomane sekkumisamet koostab pakkumismenetluse teadaande, mis avaldatakse vähemalt kaheksa päeva enne pakkumiste esitamiseks ettenähtud ajavahemiku algust.

Sekkumisamet edastab komisjonile pakkumismenetluse teadaande koos kõigi muudatustega enne selle avaldamist.

3.   Pakkumismenetluse teadaandes märgitakse eelkõige:

a)

pakkumismenetlust korraldava sekkumisameti nimi ja aadress;

b)

pakkumismenetluse tingimused;

c)

pakkumiste esitamise tähtaeg;

d)

pakkumismenetluse esemeks olevad suhkrupartiid ja iga partii kohta:

—

viitenumber,

—

kogus,

—

asjaomase suhkru kvaliteedinäitaja,

—

pakkumisviis,

—

ladustamiskoha asukoht, kus kõnealust suhkrut ladustatakse,

—

tarnimisetapp,

—

juhul kui on olemas, siis laost sisevee-, mere- või raudteetranspordivahenditele laadimise võimalused.

Käesoleva peatüki mõistes tähendab “partii” ühtse kvaliteediga suhkrukogust, mis on pakitud ühel ja samal viisil ja ladustatud samas kohas. Iga pakkumismenetluse osa puhul tuleb pakkumine teha vähemalt 250 tonni kohta.

4.   Sekkumisamet seab sisse korra, mida peab vajalikuks, et võimaldada huvitatud isikutel taotluse korral üle vaadata müügiks pakutav suhkur.

Artikkel 41

Pakkumismenetlus

1.   Edukate pakkujate pakkumiste vastuvõtmine on samaväärne müügilepingu sõlmimisega selle suhkrukoguse kohta, millega seoses pakkumine on vastu võetud. Pakkumine võetakse vastu olenevalt juhtumist järgmiste pakkumises märgitud tegurite põhjal:

a)

eduka pakkuja poolt makstav hind;

b)

denatureerimislisatasu summa;

c)

eksporditoetuse summa.

2.   Edukas pakkuja maksab:

a)

pakkumises märgitud hinna lõike 1 punkti a puhul;

b)

pakkumismenetluse tingimustes märgitud hinna lõike 1 punkide b ja c puhul.

Artikkel 42

Pakkumismenetluse tingimused

1.   Suhkru pakkumismenetluse korraldamiseks määratakse pakkumismenetluse alustamise otsuse puhul kindlaks järgmised tingimused:

a)

pakkumisele ülesseatav üldkogus või ülesseatavad kogused;

b)

kavandatud kasutus;

c)

pakkumiste esitamise tähtaeg;

d)

eduka pakkuja makstav hind, kui suhkur on ette nähtud loomasöödaks või ekspordiks.

2.   Pakkumismenetluse avamise otsuses võivad olla kindlaks määratud lisatingimused, eelkõige:

a)

muul eesmärgil kasutatava kui loomasöödaks kasutamine või eksportimine müügiks pakutava suhkru miinimumhind;

b)

maksimumsumma denatureerimise lisatasu või eksporditoetuse puhul;

c)

miinimumkogus pakkuja või partii kohta;

d)

maksimumkogus pakkuja või partii kohta;

e)

konkreetne kehtivusaeg denatureerimislisatasu sertifikaadi või ekspordilitsentsi puhul.

Artikkel 43

Alaline pakkumismenetlus

1.   Kui olukord ühenduse suhkruturul seda nõuab, võib välja kuulutada alalise pakkumismenetluse.

Alalise pakkumismenetluse kehtivusajal korraldatakse osalisi pakkumismenetlusi.

2.   Alalise pakkumismenetluse teadaanne avaldatakse üksnes pakkumismenetluse väljakuulutamiseks. Avaldatud teadaannet võib muuta või asendada alalise pakkumismenetluse kehtivusaja jooksul. Pakkumismenetluse teadaannet muudetakse või see asendatakse, kui pakkumismenetluse tingimusi muudetakse pakkumismenetluse kehtivusaja jooksul.

Artikkel 44

Pakkumise esitamine

1.   Esitatud pakkumised edastatakse sekkumisametile elektroonilisel teel.

2.   Pakkumises märgitakse:

a)

pakkumismenetlus, mille raames pakkumine esitatakse;

b)

pakkuja nimi ja aadress;

c)

partii number;

d)

kogus, mille kohta pakkumine esitatakse;

e)

ühe tonni kohta eurodes kahe kümnendkohani ümardatult vastavalt kas

—

pakutav hind, välja arvatud riigimaksud,

—

pakutav denatureerimislisatasu summa,

—

pakutav eksporditoetuse summa.

Sekkumisamet võib nõuda lisateavet.

3.   Mitme partii kohta esitatud pakkumist käsitatakse nii mitme pakkumisena, kui mitut partiid kõnealune pakkumine sisaldab.

4.   Pakkumine kehtib üksnes juhul, kui

a)

enne pakkumiste esitamise tähtaja lõppu tõendatakse, et nõutav tagatis summas 200 eurot tonni kohta on esitatud;

b)

see sisaldab pakkuja avaldust, et ta kohustub suhkru koguse kohta, millega ta on seotud kui edukas pakkuja, denatureerimislisatasu või eksporditoetuse puhul:

—

taotlema denatureerimislisatasu sertifikaati ning esitama sellega seoses nõutava tagatise, kui pakkumismenetlus on seotud loomasöödaks ettenähtud suhkruga,

—

taotlema ekspordilitsentsi ning esitama sellega seoses nõutava tagatise, kui pakkumisele on üles seatud ekspordiks ettenähtud suhkur.

5.   Pakkumises võib teatada, et pakkumine loetakse kehtivaks üksnes juhul, kui see võetakse vastu:

a)

seoses kogu pakkumises märgitud kogusega või kindlaksmääratud osaga sellest kogusest;

b)

hiljemalt pakkuja täpsustatud kellaajal ja kuupäeval.

6.   Arvesse ei võeta pakkumist, mis ei ole kooskõlas lõigetega 1 kuni 5 või mis sisaldab tingimusi, mis puudusid pakkumise teadaandes.

7.   Esitatud pakkumist ei saa tagasi võtta.

Artikkel 45

Pakkumiste läbivaatamine

1.   Sekkumisamet vaatab pakkumised läbi kinnisel istungil. Läbivaatamisel osalevatel isikutel on saladuse hoidmise kohustus.

2.   Esitatud pakkumistest teatatakse viivitamata komisjonile.

Artikkel 46

Summade määramine

Kui pakkumismenetluse tingimustes ei ole täpsustatud kas miinimumhinda või denatureerimislisatasu või eksporditoetuse maksimumsummat, määratakse need kindlaks pärast pakkumiste läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikele 2, võttes arvesse turutingimusi ja potentsiaalseid müügivõimalusi. Võidakse otsustada mitte ühtegi pakkumist vastu võtta.

Artikkel 47

Pakkumise vastuvõtmine

1.   Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võetakse vastu mis tahes pakkuja pakkumine, mis ületab miinimumhinda või ei ületa denatureerimislisatasu või eksporditoetuse maksimumsummat, välja arvatud juhul, kui otsustatakse mitte ühtegi pakkumist vastu võtta.

2.   Sama partii puhul võetakse pakkumine vastu pakkujalt, kes pakub kas kõrgeima hinna või väikseima denatureerimislisatasu või eksporditoetuse summa.

Kui kõnealune pakkumine ei hõlma kogu partiid, võetakse ülejäänu osas vastu teiste pakkujate pakkumisi sõltuvalt nende pakkumiste kogusest, alustades kas järgmisest kõrgeimast hinnast või väikseimast denatureerimislisatasust või eksporditoetusest.

3.   Juhul kui mitu pakkujat pakuvad ühe partii või selle osa puhul kas sama hinna või sama denaureerimislisatasu või eksporditoetuse summa, võtab sekkumisamet asjaomase koguse puhul pakkumised vastu:

a)

võrdeliselt kõnealustes pakkumistes märgitud kogustega;

b)

jagades kõnealuse koguse pakkujate vahel nende nõusolekul;

c)

liisuheitmisega.

Artikkel 48

Pakkumise vastuvõtmisest tulenevad õigused ja kohustused

1.   Kui suhkur on ette nähtud loomasöödaks, siis pakkumise vastuvõtmine:

a)

annab õiguse denaureerimislisatasu sertifikaadi väljaandmiseks koguse kohta, mille jaoks denaureerimislisatasu antakse, ning sellesse märgitakse eelkõige pakkumises osutatud lisatasu;

b)

toob kaasa kohustuse taotleda sellist sertifikaati kõnealuse koguse kohta sekkumisametilt, millele pakkumine esitati.

2.   Kui suhkur on ette nähtud ekspordiks, siis pakkumise vastuvõtmine:

a)

annab õiguse ekspordilitsentsi väljaandmiseks koguse kohta, mille jaoks eksporditoetust antakse ning sellesse märgitakse eelkõige pakkumises osutatud eksporditoetus ja valge suhkru puhul pakkumismenetluse teadaandes täpsustatud klass;

b)

toob kaasa kohustuse taotleda sellist litsentsi kõnealuse koguse ja valge suhkru puhul kõnealuse klassi kohta sekkumisametilt, millele pakkumine esitati.

3.   Õigused kasutatakse ja kohustused täidetakse 18 päeva jooksul pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu.

4.   Pakkumiste vastuvõtmisest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa loovutada.

Artikkel 49

Pakkumise vastuvõtuteatis

1.   Sekkumisamet edastab pakkujatele viivitamata pakkumise vastuvõtuteatise ja teavitab kõiki pakkumise esitanuid pakkumismenetluses osalemise tulemusest.

2.   Pakkumise vastuvõtmise teatises märgitakse vähemalt:

a)

pakkumismenetlus, mille raames pakkumine on esitatud;

b)

partii number ja kogus, mille kohta leping sõlmitakse;

c)

osutatud koguse puhul vastuvõetud hind, denatureerimislisatasu summa või eksporditoetuse summa vastavalt asjaoludele.

Artikkel 50

Ostetud suhkru väljaviimine laost

1.   Välja arvatud vääramatu jõu korral viiakse ostetud suhkur laost välja hiljemalt nelja nädala jooksul pärast artiklis 49 osutatud teatise kättesaamise kuupäeva. Suhkru laost väljaviimise asemel võib edukas pakkuja kokkuleppel sekkumisametiga sõlmida kõnealuse aja jooksul laolepingu asjaomase suhkru laopidajaga.

Laost väljaviimisega seotud tehniliste raskuste korral võib sekkumisamet siiski lubada vajaduse korral teatavate partiide laost väljaviimist pikema aja jooksul.

2.   Vääramatu jõu korral määrab sekkumisamet vajalikud meetmed, arvestades asjaolusid, millele edukas pakkuja on viidanud.

Artikkel 51

Väljaviimiskorraldus

1.   Edukas pakkuja ei tohi ostetud suhkrut vastavalt artikli 50 lõikele 1 laost välja viia ega sõlmida laolepingut enne väljaviimiskorralduse väljaandmist koguse kohta, millega seoses on pakkumine vastu võetud.

Väljaviimiskorralduse võib siiski välja anda kõnealuse koguse osade kohta.

Väljaviimiskorralduse annab huvitatud isiku taotlusel välja asjaomane sekkumisamet.

2.   Sekkumisamet ei anna väljaviimiskorraldust välja, kui ei ole tõendatud, et edukas pakkuja on esitanud tagatise selle kohta, et ta maksab asjaomase suhkru hinna ettenähtud aja jooksul, või et ta on esitanud vabalt kaubeldava maksevahendi.

Tagatis või maksevahend peab vastama hinnale, mille edukas pakkuja maksab selle suhkrukoguse eest, mille kohta on taotletud väljaviimiskorraldust.

Artikkel 52

Maksmine

1.   Asjaomase suhkru maksumus tuleb kanda sekkumisameti kontole hiljemalt 30. päeval pärast väljaviimiskorralduse väljaandmist.

2.   Artikli 51 lõikes 2 osutatud tagatis vabastatakse üksnes koguse osas, mille eest edukas pakkuja on maksnud ostuhinna sekkumisameti kontole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, välja arvatud vääramatu jõu korral. Tagatis vabastatakse viivitamata.

3.   Vääramatu jõu korral määrab sekkumisamet vajalikud meetmed, arvestades asjaolusid, millele edukas pakkuja on viidanud.

Artikkel 53

Omandiõiguse üleminek

1.   Selle suhkru omandiõigus, mille kohta on pakkumismenetluse raames sõlmitud leping, läheb üle suhkru väljaviimisel laost.

2.   Sekkumisameti ja eduka pakkuja kokkuleppel võib siiski omandiõigus üle minna muul hetkel. Kui sekkumisamet ja edukas pakkuja on artikli 50 lõike 1 alusel kokkuleppele jõudnud, võivad nad ühiselt kindlaks määrata, millisel hetkel omandiõigus üle läheb.

3.   Leping omandiõiguse ülemineku kohta peab olema koostatud kirjalikult.

Artikkel 54

Suhkru klassi või saagise kindlaksmääramine

Asjaomase suhkru klassi või saagise kindlaksmääramiseks selle väljaviimisel laost kohaldatakse artikleid 35 ja 36.

Lepinguosalised võivad siiski pärast lepingu sõlmimist kokku leppida, et pakkumismenetluse raames müüdud suhkru puhul kehtib klass või saagis, mis on määratud kindlaks siis, kui sekkumisamet suhkru ostis.

Artikkel 55

Suhkru hinna kohandamine

1.   Kui artiklite 35 ja 36 kohaldamisel selgub, et valge suhkru klass on pakkumismenetluse teadaandes märgitud klassist madalam, kohandatakse artikli 39 lõike 3 punktides b ja c osutatud otstarveteks ettenähtud kõnealuse suhkru hinda vastavalt artikli 32 lõikele 6.

2.   Kui leitakse, et ekspordiks ette nähtud valge suhkru klass erineb pakkumismenetluse teadaandes märgitud klassist, parandatakse ekspordilitsentsis märgitud klass.

3.   Kui artiklite 35 ja 36 kohaldamisel selgub, et toorsuhkru saagis erineb pakkumismenetluse teadaandes märgitud saagisest:

a)

kohandatakse suhkru hinda vastavalt artiklile 33;

b)

kohandatakse denatureerimislisatasu või eksporditoetuse summat, korrutades see koefitsiendiga, mis saadakse määratud saagise jagamisel pakkumismenetluse teadaandes märgitud saagisega.

Artikkel 56

Tagatise vabastamine

1.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, vabastatakse pakkumistagatis üksnes selle koguse osas, mille puhul

a)

edukas pakkuja on:

—

pärast vajalike nõuete täitmist taotlenud kas denatureerimislisatasu sertifikaati või ekpordilitsentsi,

—

esitanud artikli 51 lõikes 2 osutatud tagatise või artikli 51 lõikes 2 osutatud vabalt kaubeldava maksevahendi,

—

suhkru ettenähtud tähtaja jooksul laost välja viinud;

b)

ühtegi pakkumist vastu ei võeta.

2.   Tagatis vabastatakse viivitamata.

3.   Vääramatu jõu korral määrab sekkumisamet vajalikud meetmed, arvestades asjaolusid, millele edukas pakkuja on viidanud.

Artikkel 57

Kogustest teavitamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile kohe pärast teadasaamist valge suhkru ja toorsuhkru kogused,

—

mille kohta on pakkumine juba esitatud, ent mida sekkumisamet ei ole veel vastu võtnud,

—

mille sekkumisamet on vastu võtnud,

—

mille sekkumisamet on müünud.

VII PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 58

Teavitamine

Käesoleva määruse artiklites 12, 21, 22 ja 57 osutatud teavitamine toimub elektroonilisel teel komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtavatel vormidel.

Artikkel 59

Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 1261/2001, (EÜ) nr 1262/2001 ja (EÜ) nr 314/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Määrused (EÜ) nr 1621/2001 ja (EÜ) nr 314/2002 kehtivad siiski 2005/2006. aasta toodangu puhul ning määrus (EÜ) nr 1262/2001 kehtib siiski enne 10. veebruari 2006 sekkumismeetmena vastu võetud suhkru puhul.

Artikkel 60

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2006.

Artikleid 23 kuni 38 kohaldatakse 30. septembrini 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2006

Komisjoni nimel

Mariann FISCHER BOEL

Komisjoni liige

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 46.

(3)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 218/2006 (ELT L 38, 9.2.2006, lk 19).

(4)  EÜT L 50, 21.1.2002, lk 40. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 493/2006 (ELT L 89, 28.3.2006, lk 11).

(5)  EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.

(6)  EÜT L 288, 9.11.1996, lk 6.

LISA

ARTIKLI 23 LÕIKES 3 OSUTATUD KOGUSED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

Liikmesriik

Kogus

(tonnides)

Belgia

28 204

Tšehhi Vabariik

15 648

Taani

14 475

Saksamaa

117 550

Kreeka

10 923

Hispaania

34 298

Prantsusmaa (emamaa)

113 141

Prantsusmaa (ÜMD)

16 522

Iirimaa

6 855

Itaalia

53 580

Läti

2 288

Leedu

3 544

Ungari

13 819

Madalmaad

29 743

Austria

13 325

Poola

57 519

Portugal (mandriosa)

2 398

Portugal (Assoorid)

342

Sloveenia

1 822

Slovakkia

7 136

Soome

5 026

Rootsi

12 669

Ühendkuningriik

39 172