8.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/1

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (3) lõpliku tasakaalustava tollimaksu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva Indiast pärineva polüetüleentereftalaatkile (edaspidi “PET-kile”) impordi suhtes (edaspidi “lõplikud tasakaalustavad meetmed”). Meetmed kehtestati 3,8 % kuni 19,1 % väärtuselise tollimaksuna individuaalselt nimetatud eksportijate impordi suhtes; kõikide teiste äriühingute impordile kehtestati jääktollimaksumäär 19,1 %.

(2)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1676/2001 (4) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärineva PET-kile impordile. Meetmed kehtestati Indiast pärineva PET-kile impordile väärtuselise tollimaksu kujul, mis jääb 0 % ja 62,6 % vahele (edaspidi “lõplikud dumpinguvastased meetmed”), erandiks viielt India äriühingult pärinev import, Ester Industries Limited (Ester), Flex Industries Limited (Flex), Garware Polyester Limited (Garware), MTZ Polyfilms Limited (MTZ) ja Polyplex Corporation Limited (Polyplex), kelle poolt võetud kohustused on heaks kiidetud komisjoni otsusega 2001/645/EÜ. (5)

(3)

Nõukogu laiendas määrustega (EÜ) nr 1975/2004 ja (EÜ) nr 1976/2004 Indiast pärineva PET-kile impordile kehtestatud lõplikud tasakaalustavad ja dumpinguvastased meetmed samade toodete impordile Brasiiliast ja Iisraelist, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Brasiilia või Iisrael või mitte.

(4)

4. jaanuaril 2005. aastal (6) algatas komisjon määruse (EÜ) nr 1676/2001 osalise vahepealse läbivaatamise, mis on piiritletud lõplike dumpinguvastaste meetmete tasemega. Nimetatud uurimine on lõpetatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 366/2006, (7) millega muudeti lõplike dumpinguvastaste meetmete taset.

(5)

10. detsembril 2004. aastal (8) algatas komisjon lõplike tasakaalustavate meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse. Nimetatud uurimine on lõpetatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 367/2006, (9) millega jäeti lõplikud tasakaalustavad meetmed alles.

(6)

2002. aastal esitas India eksportiv tootja Polyplex, kelle kohustus oli juba seoses kehtivate dumpinguvastaste meetmetega otsusega 2001/645/EÜ heaks kiidetud, osalise vahepealse läbivaatamise taotluse, mille ulatus oli piiritletud tasakaalustavate meetmete vormiga ühe äriühingu suhtes. Polyplex esitas teabe, mille kohaselt samalaadne kohustus eemaldaks subsideerimise kahjulikud mõjud ja seda oleks võimalik jälgida. Seetõttu oli tasakaalustavate meetmete vormi läbivaatamine õigustatud.

(7)

2003. aasta oktoobris esitasid ühenduse tootjad Du Pont Teijin Films, Mitsubishi Polyester Film GmbH ja Nuroll SpA (edaspidi “taotluse esitajad”) osalise vahepealse läbivaatamise taotluse, mis oli piiritletud dumpinguvastaste meetmete vormiga. Taotluse esitajate toodang moodustab põhiosa ühenduse PET-kile toodangust. Toray Plastics Europe väljendas oma toetust taotlusele, kuigi ei olnud ametlik taotluse esitaja.

(8)

Taotlejad väitsid, et meetmete vorm (s.t võetud kohustused, mis on heaks kiidetud otsusega 2001/645/EÜ) ei olnud enam efektiivne kahjustava dumpingu kõrvaldamisel. Taotlejad väitsid, et alates olemasolevate kohustuste heakskiitmisest, mis põhinevad minimaalsetel impordihindadel, on vaatlusaluste eksportijate müüdav tootevalik laienenud, eriti hõlmab see tehniliselt täiustatud kilet, mistõttu mõnedele toodetele määratud miinimumhinnad ei peegelda enam nende tõelist väärtust ja seega ei ole meetmete mehhanism uusi tehnoloogilisi arenguid silmas pidades enam asjakohane. Järelikult ei ole kohustused väidetavalt enam piisavad dumpingu kahjustava mõju kaotamiseks.

(9)

Komisjon teatas 28. juunil 2002. aastal Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud algatamisteates (10) vastavalt subsiidiumidevastase algmääruse artiklile 19 subsiidiumivastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest, mis piirdub selle kohustuse vastuvõetavuse läbivaatamisega, mille võtmiseks on teinud ettepaneku India eksportiv tootja Polyplex.

(10)

Arvestades, et 2003. aasta novembris algatati dumpinguvastaste meetmete (st olemasolevate kohustuste) vormi osaline vahepealne läbivaatamine, nagu on märgitud 12. ja 13. põhjenduses allpool, hoiti selle kohustuse, mille võtmiseks on teinud ettepaneku Polyplex, vastuvõetavuse küsimus avatuna, et teostada mõlemad läbivaatamised samaaegselt. Komisjon teavitas Polyplexi ametlikult oma sellekohasest kavatsusest. Taotluse esitaja ei esitanud selles küsimuses ühtegi märkust.

(11)

Komisjon teatas 22. novembril 2003. aastal Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud algatamisteadaandes (11) osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(12)

Läbivaatamine oli piiritletud viiele India eksportivale tootjale, kelle võetud kohustused olid heaks kiidetud, kohaldatavate meetmete vormiga. Uurimine toimus ajavahemikus 1. oktoobrist 2002 kuni 30. septembrini 2003 (edaspidi “käesolev uurimisperiood”).

(13)

Komisjon informeeris ametlikult eksportivaid tootjaid, eksportiva riigi esindajaid ning ühenduse tootjaid läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(14)

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustikud vaatlusalustele eksportivatele tootjatele, kes kõik tegid küsimustikule vastates koostööd. Kontrollkäigud tehti järgmiste India eksportivate tootjate valdustesse:

(15)

Vaatlusalune toode, nagu on määratletud esialgses uurimises, on Indiast pärinev polüetüleentereftalaatkile (PET-kile), mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 all.

(16)

PET-kilel on spetsiifilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused, mis hõlmavad muu hulgas tihedust, pindamisomadusi, pinnatöötlust ja mehaanilisi omadusi, mis olenevad PET-kile eri tüüpide aluskile erinevast töötlemisest tootmisprotsessi ajal või pärast seda, sealhulgas koroonalahendusega töötlemine, metalliseerimine või keemiline pindamine. Seetõttu võib kile esineda mitmetes vormides või tüüpides. Võttes arvesse erinevate toodete suurt arvu (“tootetüüpe”), rühmitati tooted kohustuste jälgimise hõlbustamiseks erinevatesse kategooriatesse (“rühmadesse”) nende tehniliste omaduste põhjal. Need rühmad olid kohustustes sätestatud minimaalsete impordihindade kindlaksmääramise aluseks. Esialgses uurimises ulatus nende rühmade põhjal kindlaks määratud minimaalsete impordihindade arv eksportija kohta kümnest kolmekümne kaheni.

(17)

Käesoleva läbivaatamise raames võrreldi rühmadesisest mudelivalikut ja hinnaerinevusi esialgses uurimises kasutatud uurimisperioodi (edaspidi “esialgne uurimisperiood”) ja käesoleva uurimisperioodi vahel.

(18)

Analüüs näitas, et teatavate tooterühmade all müüdavate mudelite valik on kohustuste heakskiitmisest alates muutunud. Mitme uurimise all oleva äriühingu puhul on need muudatused olnud märkimisväärsed, kuni selleni, et mõnede rühmade puhul ei vasta enamik uurimisperioodil ühendusse eksporditavate toodete esinemisvormidest enam esialgsel uurimisperioodil eksporditud toodetele. Rühma piires märgatud muudatuste hulka kuulusid näiteks madalama väärtusega toodetest loobumine, uute näiliselt kõrgema väärtusega toodete lisamine ja mõnikord kahe eeltoodu kombinatsioon.

(19)

Analüüs näitas ka, et teatavates tooterühmades on rühmasisene hinnaerinevus (tooteväärtuste diapasoon) pärast kohustuste heakskiitmist märkimisväärselt muutunud. Sellega seoses tuleb märkida, et ka erinevate tooterühmade müügistruktuuris on pärast kohustuste heakskiitmist toimunud olulised muutused. Müük on ilmselt üritatud koondada nendesse rühmadesse, mille miinimumhind on väiksem.

(20)

Kuna minimaalsed impordihinnad ja kohustused määrati kindlaks esialgse uurimisperioodi jooksul rühmasiseselt tootevaliku ja vastavavate väärtuste põhjal, siis on selge, et nendes tooterühmades toimunud tootevaliku ja väärtuste muutused on muutnud vastavad minimaalsed impordihinnad ning seetõttu ka kohustused sobimatuteks dumpingu kahjustava mõju vastu.

(21)

Selle kohustuse vastuvõetavuse läbivaatamine, mille võtmiseks tegi ettepaneku Polyplex, näitas, et nimetatud äriühingu struktuur muudaks kohustuse jälgimise komplitseerituks, muutes seega kohustuse kui efektiivse tasakaalustava meetme vormi ebasobivaks. Komplitseeritus tuleneb asjaolust, et vaatlusalust toodet toodab ka Polyplexi sidusettevõte kolmandas riigis (Tais), mis loob hindade ristkompenseerimise ohu juhul, kui Tais asuv äriühing peaks samuti vaatlusalust toodet ühendusse eksportima. Kohustuse jälgimine ja seetõttu ka rakendamine oleksid liiga keerulised selle nõuetekohase funktsioneerimise tagamiseks.

(22)

Olemasolevad kohustused ja tooterühmadel põhinevad minimaalsed impordihinnad annavad eksportijatele suure paindlikkuse toodete tehniliste omaduste rühmasiseseks muutmiseks. Vaatlusalusel tootel on mitmeid jätkuvalt arenevaid omadusi, mis määravad suures osas müügihinnad. Järelikult on muudatustel nende omaduste osas märkimisväärne mõju hindadele. Ainus toimiv viis rühmade ühetaolisemaks muutmiseks nende füüsikaliste omaduste ja hindade põhjal oleks nende jagamine alarühmadeks. Siiski oleks tulemuseks rühmade mitmekordistumine, mis muudaks jälgimise teostamatuks, tehes eriti keeruliseks tollivõimude jaoks tootetüüpide erinevuste eristamise ning toodete klassifitseerimise rühmade kaupa importimisel. Veelgi enam, rühmade arv äriühingu kohta võiks kasvada 5 kuni 11 võrra võrreldes kohustustes olevaga, kui täpsema klassifikatsiooni saavutamiseks võetaks arvesse rohkem eri tootetüüpide omadusi. Praegusel hetkel jagunevad tootetüübid juba enam kui mitmesajasse üksikasjalikku rühma, muutes seega kohustused teostamatuks. See arv võib toote omaduste edasise arenguga veelgi kasvada.

(23)

Teatavate äriühingute puhul, kelle suhtes läbivaatamist kohaldati, ei ole kindla tooterühma all müüdavad mudelid alates kohustuste heakskiitmisest märkimisväärselt muutunud. Siiski võib tulevikus mis tahes eksportiva tootja puhul toimuda tooterühmade arvu tõenäoline kasv tooterühmade edasise arengu tõttu nagu on mainitud 22. põhjenduses.

(24)

Seetõttu võib järeldada, et kohustuste efektiivse jälgimise tagamiseks peaksid tooterühmad olema tunduvalt ühetaolisemad füüsikaliste omaduste ja hindade poolest. Need omadused peaksid olema stabiilsed kogu kohustuse kestvuse ajal. Uurimine on kinnitanud, et PET-kile suhtes ei ole see nii olnud.

(25)

Eespool esitatud faktide ja kaalutluste põhjal leitakse, et kohustused ei ole sobivad dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamiseks, kuna nii nende jälgimine kui ka rakendamine on märkimisväärselt keeruline ning nendega on seotud vastuvõetamatud riskid. Sellises olukorras tuleks tühistada nende viie India tootja kohustused, kelle suhtes kohaldati dumpinguvastaste meetmete vormi läbivaatamist.

(26)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal tehti olemasolevate kohustuste tagasivõtmise otsus ning neile anti võimalus esitada märkusi.

(27)

Avalikustamise järel teatasid mõned osapooled, et nende arvates ei eksisteeri kohustustega seotud jälgimis- ja jõustamisprobleeme ning seetõttu ei seondu meetmete vormiga mingeid riske. Lisaks märkisid mitmed eksportivad tootjad, et nad ei ole kohustuslepinguid rikkunud. Üks asjaomane eksportiv tootja märkis, et algatamisteates oli viidatud uute tootetüüpide arendamise tähtsusele, kuid nad ei olnud ELi turule toonud ühtki uut tootetüüpi ajavahemikus olemasoleva kohustuse võtmisest kuni käesoleva uurimisperioodini.

(28)

Tehnilisest aspektist tuleb märkida, et ainuüksi vaatlusaluse toote variantide suur arv koos võimalustega tootearenduseks muudab kohustuste kasutamise sobimatuks, sest tootearenduse tõttu tuleks minimaalseid impordihindu pidevalt ajakohastada ning see ei ole võimalik (vt 22. põhjendust). Seoses sellega tuleb meenutada, et algmääruse artikli 8 lõikes 3 märgitakse, et kohustusi, mille võtmiseks on tehtud ettepanek, ei ole vaja aktsepteerida, kui seda peetakse ebaotstarbekaks näiteks kui tegelike või potentsiaalsete eksportijate arv on liiga suur, või muudel põhjustel. Vastuseks eksportijate väitele, et nad ei ole kohustuste tingimusi rikkunud, kinnitatakse, et midagi sellist ei ole väidetutki. Otsus kohustused tühistada põhineb uurimise ajal kogutud tõenditel, et muutused tootevalikus muudavad kohustused sobimatuteks ning vaatlusaluse toote müügi järelevalve ei sobi kohustuslepingutega (vt 18.–20. ja 22. põhjendust). Lisaks näitas uurimine, et ühenduses müüakse praegu kohustuslepingutele põhinedes sellist kilet, mis on erinev tootevalikust, mille alusel arvutati minimaalsed impordihinnad, ning selliste toodete ja toote variantide arv võib kasvada. Seega on müüdava toote turusituatsioon praeguse läbivaatamise ajal erinev situatsioonist, kui kohustused kasutusele võeti ning seetõttu on kohustustes kindlaks määratud minimaalsed impordihinnad muutunud sobimatuteks.

(29)

Sellega seoses tuleb tõdeda, et kuigi üks eksportiv tootja ei olnud veel turule toonud uusi tootetüüpe, ei muuda see fakti, et vaatlusaluse tootega seotud kohustusi peetakse sobimatuteks ja nende jälgimist võimatuks, nagu on selgitatud eespool 28. põhjenduses.

(30)

Lisaks viitasid mõned eksportivad tootjad üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VI artikli rakendamise lepingu (edaspidi “WTO dumpinguvastane leping”) artiklile 15 ning seal esitatud nõudele, et arenenud riigid peavad arenguriike aitama, ning märkisid, et eksportivatele tootjatele tuleks anda võimalus pakkuda uusi kohustusi. Väideti, et kohustuste tühistamine toimub spekulatiivsetel, ebaolulistel põhjustel, mis on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikli 15 mõttega, ning kohustuste tühistamine on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

(31)

WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 15 viidatakse vajadusele kasutada konstruktiivseid abinõusid enne dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamist. Olemasolevad kohustused kiideti heaks konstruktiivse abinõuna kahjustava dumpingu kõrvaldamisel. Siiski tuleb meenutada, et WTO dumpinguvastase lepingu artikli 8 lõikes 3 märgitakse, et kohustusi, mille võtmiseks on tehtud ettepanek, ei ole vaja aktsepteerida, kui seda peetakse ebaotstarbekaks näiteks juhul, kui tegelike või potentsiaalsete eksportijate arv on liiga suur, või muudel põhjustel. Kohustusi ei tühistata spekulatiivsetel põhjustel; uurimine on näidanud, et tooted, mida ühenduses praegu müüakse on märgatavalt erinevad toodetest, mille suhtes lepiti India tootjatega kokku minimaalsed impordihinnad. Kohustuste tühistamine ei ole seetõttu ebaproportsionaalne, vaid kaalutletud vastus turuarengutele, mille on põhjustanud eksportivad tootjad ise.

(32)

Dumpinguvastaste meetmete vormi läbivaatamise järeldused, mille kohaselt kohustused ei ole sobivad dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamiseks, kuna nii nende jälgimine kui ka rakendamine on märkimisväärselt keeruline ning nendega on seotud vastuvõetamatud riskid, on samavõrd kehtivad tasakaalustavate meetmete suhtes. Samuti leiti, et Polyplex Group ettevõtte struktuur põhjustaks raskusi kohustuse jälgimise ja rakendamise suhtes. Sel põhjusel peetakse kohustuse heakskiitmist ebaotstarbekaks subsiidiumidevastase algmääruse artikli 8 lõike 3 tähenduses.

(33)

Eespool nimetatu põhjal jõuti järeldusele, et subsiidiumidevastaste meetmete vormi läbivaatamine, mis on piiritletud selle kohustuse vastuvõetavusega, mille võtmiseks on teinud ettepaneku Polyplex, tuleks lõpetada kõnealust kohustust heaks kiitmata, kuna subsiidiumidevastase algmääruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud kohustuse heakskiitmist puudutavad tingimused ei ole täidetud.

(34)

Asjaomast taotluse esitajat teavitati põhjustest, miks ei saa heaks kiita kohustust, mille võtmiseks on tehtud ettepanek,