4.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/29

(1)

Asutused ja isikud, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2005/60/EÜ, on kohustatud riski astmest sõltuvalt rakendama tugevdatud nõuetekohase hoolsuse meetmeid teises liikmesriigis või kolmandas riigis elavate riikliku taustaga isikutega teostatavate tehingute või ärisuhete suhtes. Riskianalüüsi kontekstis on sobiv, kui kõnealuste asutuste ja isikute vahendid on suunatud eelkõige toodetele ja tehingutele, mida iseloomustab suurem rahapesu risk. Riikliku taustaga isikuteks peetakse isikuid, kellele on usaldatud oluliste avalike funktsioonide täitmine, nende lähimaid perekonnaliikmeid või selliste isikute teadaolevaid lähedasi kaastöötajaid. Riikliku taustaga isikute kontseptsiooni ühtse kohaldamise tagamiseks on nende isikute määratlemisel oluline arvesse võtta käsitletavate riikide sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke erinevusi.

(2)

Asutused ja isikud, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2005/60/EÜ, ei pruugi vaatamata asjakohaste ja piisavate meetmete võtmisele tuvastada kliendi kuulumist mõnda riikliku taustaga isikute kategooriasse. Sellises olukorras peaks liikmesriik kõnealuse direktiivi kohaldamisega seotud õiguste teostamisel hoolikalt arvestama vajadusega kindlustada, et asjaomaste isikute automaatne vastutus eksimuse puhul oleks välditud. Liikmesriigid võiksid kaaluda ka direktiivi sätete järgimise lihtsustamist, andes asutustele ja isikutele sellega seoses vajalikke suuniseid.

(3)

Riiklikust tasandist madalamal olevate avalike funktsioonide täitmist ei tuleks üldjuhul lugeda oluliseks. Kui poliitiline ametikoht on siiski võrreldav samaväärse ametikohaga riiklikul tasandil, peaksid asutused ja isikud, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, riski astmest sõltuvalt kaaluma, kas neid avalikke funktsioone täitvaid isikuid tuleks pidada riikliku taustaga isikuteks või mitte.

(4)

Asutused ja isikud, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2005/60/EÜ, on direktiivi kohaselt kohustatud tuvastama olulisi avalikke funktsioone täitvate füüsiliste isikute lähedased kaastöötajad, ainult siis, kui kontakt kaastöötajaga on avalikkusele teada või kui asutusel või isikul on põhjust arvata, et selline kontakt on olemas. See ei eelda niisiis aktiivset kontrolli teostamist asutuste või isikute poolt, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse.

(5)

Riikliku taustaga isikute mõiste alla kuuluvad isikud ei kuulu pärast teatava minimaalse ajavahemiku möödumist sellesse kategooriasse, kui nad on lõpetanud oluliste avalike ülesannete täitmise.

(6)

Kuna kliendi suhtes rakendatavate riskiastmest sõltuvate nõuetekohase hoolsuse menetluste kohandamine on madala riskiga olukordades direktiivi 2005/60/EÜ tavapärane tööriist ning võttes arvesse, et kliendi suhtes rakendatavad lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetlused nõuavad asjakohaseid kontrolle ja tasakaalu süsteemis, mille eesmärk on vältida rahapesu ja terrorismi rahastamist, tuleks kliendi suhtes rakendatavat lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetluste kasutamist piirata teatavale arvule juhtumitele. Nimetatud juhtumitel ei vabastata kohustustest asutusi ja isikuid, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, ja neilt oodatakse muu hulgas ärisuhete järelevalve teostamist, et tuvastada keerukaid, ebatavalisi või suuremahulisi tehinguid, millel ei ole selget majanduslikku ega ilmset seaduslikku eesmärki.

(7)

Siseriiklikke avalik-õiguslikke asutusi peetakse üldiselt oma liikmesriigi piires madala riskiga klientideks ja direktiivi 2005/60/EÜ kohaselt võib nende suhtes rakendada lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetlusi. Siiski ei rakendata ühegi ühenduse institutsiooni, asutuse ega agentuuri, kaasa arvatud Euroopa Keskpanga (EKP), suhtes direktiivi alusel otse lihtsustatud nõuetekohast hoolsust kliendi suhtes, kuna nad ei kuulu siseriiklike avalik-õiguslike asutuste kategooriasse või EKP puhul krediidi- ja finantsasutuste kategooriasse. Kõnealused institutsioonid on madala rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga ning neid tuleks seetõttu pidada madala riskiga klientideks ja nende suhtes võiks asjakohaste kriteeriumite täitmise korral rakendada lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetlusi.

(8)

Lisaks sellele peaks olema võimalik kohaldada lihtsustatud nõuetekohast hoolsust kliendi suhtes siis, kui finantstegevust teostavad juriidilised isikud, kes ei mahu direktiivi 2005/60/EÜ finantsasutuse määratluse alla, vaid kuuluvad kõnealusest direktiivist lähtuvalt riiklike õigusaktide reguleerimisalasse, ning kes järgivad läbipaistvusele ja identiteedi kontrollmehhanismile esitatavaid piisavaid nõudeid, eelkõige tõhustatud järelevalvenõudeid. Eelnevat võiks kohaldada kindlustusteenuseid pakkuvate ettevõtjate puhul.

(9)

Kliendi suhtes rakendatavaid lihtsustatud hoolsuse menetlusi peaks olema võimalik kohaldada piiratud tingimustes ka toodetele ja nendega seotud tehingutele, näiteks kui kõnealuse finantstoote kasu ei saa üldiselt kolmandate isikute kasuna realiseerida ja kui kasu on realiseeritav ainult pikemas perspektiivis, nagu mõnede investeerimiskindlustuse poliiside või säästutoodete puhul, või kui finantstoote eesmärk on materiaalse põhivara finantseerimine liisingulepinguna, mil alusvara soodustatud isikuks koos omandiõigusega jääb liisingufirma, või madala väärtusega tarbijalaenuna, tingimusel, et tehingud teostatakse pangaarvete kaudu ja need jäävad allapoole teatavat ülemmäära. Riigi kontrollitavate toodete suhtes, mis on tavaliselt suunatud kindlatele kliendikategooriatele nagu lastele suunatud säästutooted, tuleks rakendada kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetlusi isegi siis, kui kõik tingimused ei ole täidetud. Riigi kontrolli tuleks mõista kui finantsturgude tavajärelevalvet ületavat tegevust ning seda ei peaks tõlgendama riigi poolt otseselt pakutavate toodetena, nagu riiklike võlaväärtpaberitena.

(10)

Liikmesriigid peaksid enne kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetluste kasutamise lubamist hindama, kas kõnealused kliendid, tooted või tehingud on madala rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga, juhtides eelkõige tähelepanu kõnealuste klientide mis tahes tegevusele või mis tahes toodetele või tehingutele, mille olemuse tõttu võib pidada väga tõenäoliseks, et neid kasutatakse või kuritarvitatakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärkidel. Riskiteguri ja võimaliku kahtlusena tuleks eelkõige arvesse võtta kliendi katseid tegutseda madala riskiga toodete puhul anonüümsena või varjata oma isikut.

(11)

Teatavatel juhtudel võivad füüsilised või juriidilised isikud teostada finantstegevust harva või väga piiratult ja muude tegevuste kõrvalt, nagu näiteks hotellid, mis pakuvad oma klientidele valuutavahetusteenust. Direktiiviga 2005/60/EÜ lubatakse liikmesriikidel otsustada, et mainitud finantstegevus ei kuulu kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse. Tegevuse juhusliku või väga piiratud loomuse hindamine tuleks läbi viia asjaomase ettevõtte tehingute ja käibega seotud kvantitatiivsete künniste alusel. Kõnealused künnised tuleks kindlaks määrata riiklikul tasandil, sõltuvalt finantstegevuse liigist ning arvestades riikide eripärasid.

(12)

Lisaks sellele ei peaks isik, kes tegeleb finantstegevusega harva või väga piiratud mahus, osutama avalikkusele kõiki finantsteenuseid, vaid ainult selliseid teenuseid, mis aitavad tal parandada tema põhitegevuse tulemusi. Kui isiku põhitegevus on seotud tegevusega, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2005/60/EÜ, ei tuleks juhusliku või piiratud finantstegevusega seotud erandit rakendada, välja arvatud juhul, kui tegemist on kaupadega kauplevate isikutega.

(13)

Teatavate finantsteenuste, nagu rahaarveldus- või ülekandeteenuste kasutamine või kuritarvitamine rahapesuks või terrorismi rahastamiseks on tõenäolisem. Seetõttu on vajalik tagada, et nimetatud ja nendega sarnaseid finantstegevusi ei jäeta direktiivi 2005/60/EÜ rakendusalast väljapoole.

(14)

Tuleks sätestada, et direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 lõikest 2 tulenevad otsused oleks võimalik vajadusel võimalikult kiiresti tühistada.

(15)

Liikmesriigid peaksid tagama, et erandeid käsitlevaid otsuseid ei kuritarvitataks rahapesu ega terrorismi rahastamise eesmärgil. Eriti tuleks vältida direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 lõike 2 alusel otsuste tegemist juhtumites, kus riiklike ametiasutuste järelevalve- ja täitetegevus põhjustab raskusi liikmesriikide pädevuste kattumise tõttu nagu finantsteenuste osutamine erinevates liikmesriikides asuvate sadamate vahel transporditeenuseid pakkuvate laevade pardal.

(16)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) (2) ja nõukogu 27. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist) (3) kohaldamist.

(17)

Kõnealuses direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee arvamusega,

1.

riikliku taustaga isikute määratluse tehnilised aspektid nagu need on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 8;

2.

tehnilised kriteeriumid, et hinnata, kas olukordade rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on teatavates olukordades vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 11 lõigetele 2 ja 5 madal;

3.

tehnilised kriteeriumid, et hinnata, kas kooskõlas direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 lõikega 2 on õigustatud käesoleva direktiivi kohaldamata jätmine teatavate juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes, kes teevad finantstoiminguid harva või väga piiratud mahus.

a)

riigipead, valitsusjuhid, ministrid ning ase- või abiministrid;

b)

parlamendiliikmed;

c)

ülemkohtute, konstitutsioonikohtute või teiste kõrgema taseme kohtute liikmed, kelle otsuseid edasi ei kaevata, välja arvatud erandjuhtudel;

d)

riikide kontrolliasutuste ja keskpankade nõukogude liikmed;

e)

suursaadikud, asjurid ja kaitsejõudude kõrgemad ohvitserid;

f)

riigiettevõtete haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmed.

a)

abikaasa;

b)

riikliku õiguse kohaselt abikaasaga samaväärne partner;

c)

lapsed ja nende abikaasad või partnerid;

d)

vanemad.

a)

füüsiline isik, kes on juriidilise isiku või õigusliku üksuse ühine kasusaav omanik või kellel on lähedased ärisuhted lõikes 1 viidatud isikuga;

b)

isik, kelle kasusaavas ainuomandis on juriidiline isik või õiguslik üksus ja mis on teadaolevalt asutatud tegelikult lõigus 1 viidatud isiku kasuks.

a)

klient täidab Euroopa Liidu lepingust, Euroopa Ühenduste asutamislepingust või ühenduse teisestest õigusaktidest tulenevalt olulisi avalikke funktsioone;

b)

kliendi isik on avalikult tuvastatav, läbipaistev ja kindel;

c)

kliendi tegevus ja tema raamatupidamistavad on läbipaistvad;

d)

klient on vastutav ühenduse institutsioonide või liikmesriikide ametiasutuste ees või on kasutusel muud asjakohased kontroll- ja võrdlusmenetlused, millega tagatakse kliendi tegevuse kontroll.

a)

klient on õigussubjekt, kes teostab finantstegevust väljaspool direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 reguleerimisala, kuid kellele on riiklike õigusaktidega laiendatud direktiivi artikli 4 kohaselt sellest direktiivist tulenevad kohustused;

b)

kliendi isik on avalikult tuvastatav, läbipaistev ja kindel;

c)

kliendil peab finantstegevuse teostamiseks olema riiklikele õigusaktidele vastav kohustuslik litsents ja pädevad asutused võivad keelduda litsentsi väljastamast, kui nad ei ole kindlad, et asjaomaste üksuste tegelikud juhid või tegelikult kasu saavad omanikud on selleks sobivad isikud;

d)

direktiivi 2005/60/EÜ artikli 37 lõike 3 kohaselt teostavad pädevad asutused kliendi üle järelevalvet nimetatud direktiivi üle võtvate riiklike õigusaktide ja vajadusel riiklikest õigusaktidest tulenevate teiste kohustuste täitmise kohta;

e)

kui klient ei täida punktis a osutatud kohustusi, määratakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, kaasa arvatud võimalikud asjakohased haldusmeetmed või haldussanktsioonid.

a)

kõnealuse toote aluseks on kirjalik leping;

b)

kõnealused tehingud sooritatakse kliendi arve kaudu, mis asub direktiivis 2005/60/EÜ käsitletud krediidiasutuses või kolmandas riigis asuvas krediidiasutuses, mis kohaldab kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetega võrdväärseid nõudeid;

c)

kõnealune toode või tehing ei ole anonüümne ning selle olemus võimaldab direktiivi 2005/60/EÜ artikli 7 punkti c õigeaegset kohaldamist;

d)

käsitletava toote puhul kehtib eelnevalt kindlaksmääratud ülemmäär;

e)

toodetest või tehingutest saadavat kasu ei või realiseerida kolmandate isikute kasuna, välja arvatud surma, töövõimetuse, eelnevalt kindlaks määratud kõrge vanuseni jõudmise või muu sarnase juhtumi puhul;

f)

juhul kui tooted või tehingud võimaldavad investeeringuid finantsvahenditesse või nõuetesse, kaasa arvatud kindlustus või muud liiki tingimuslikud nõuded:

a)

finantstegevus on piiratud absoluutarvudes;

b)

finantstegevus on tehingupõhiselt piiratud;

c)

finantstegevus ei ole põhitegevus;

d)

finantstegevus on kõrvaltegevus ja otseselt seotud põhitegevusega;

e)

põhitegevus ei ole direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 lõikes 1 nimetatud tegevus, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 3 alapunktis e osutatud tegevus;

f)

finantstegevus on suunatud ainult põhitegevuse klientidele ja see ei ole avatud teenus.