21.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/14

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2006/121/ÜVJP,

20. veebruar 2006,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitused, mis on sätestatud nõukogu 8. detsembri 2003. aasta ühismeetmes 2003/872/ÜVJP, (1) millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasias, lõpevad 28. veebruaril 2006.

(2)

Tuginedes nimetatud ühismeetme läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi muuta ja pikendada 12-kuulise perioodi võrra.

(3)

Peasekretär/kõrge esindaja on soovitanud nimetada pärast ELi eriesindaja Talvitie lahkumist Peter Semneby uueks ELi eriesindajaks Lõuna-Kaukaasias.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Peter SEMNEBY nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks Lõuna-Kaukaasias alates 1. märtsist 2006 kuni 28. veebruarini 2007.

Artikkel 2

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)

abistada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat poliitiliste ja majandusreformide läbiviimisel, eelkõige õigusriigi, demokratiseerimise, inimõiguste, hea valitsemistava, arengu ja vaesuse vähendamise valdkonnas;

b)

ennetada kooskõlas olemasolevate mehhanismidega konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele, muu hulgas pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumise edendamise abil;

c)

teha konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejatega;

d)

julgustada piirkonna riike, eelkõige Lõuna-Kaukaasia riike, edasisele koostööle, muu hulgas majanduse, energeetika ja transpordiga seotud küsimustes, ning toetada nende koostööd;

e)

edendada Euroopa Liidu tõhusust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

2.   ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas.

Artikkel 3

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

arendada tihedaid kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

b)

julgustada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

c)

aidata kaasa konfliktide ennetamisele ning abistada tingimuste loomisel konfliktide lahendamise edendamiseks, sealhulgas andes soovitusi kodanikuühiskonna ja alade ülesehitamisega seotud meetmete võtmiseks, ilma et see piiraks komisjoni EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi;

d)

aidata kaasa konfliktide lahendamisele ja hõlbustada leitud lahenduste rakendamist tihedas koostöös ÜRO peasekretäri ja tema Gruusia eriesindaja, ÜRO peasekretäri Gruusia sõprade rühma, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja selle Minski rühma ning Lõuna-Osseetia konfliktide lahendamise mehhanismiga;

e)

tõhustada Euroopa Liidu ja piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejate dialoogi;

f)

abistada nõukogu Lõuna-Kaukaasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

g)

toetusüksuse kaudu

—

edastada Euroopa Liidule aruandeid ja jätkuvaid hinnanguid piiriolukorra kohta ning aidata kaasa usalduse suurendamisele Gruusia ja Vene Föderatsiooni vahel, tagades seeläbi tõhusa koostöö ja sidemed kõikide asjaomaste osapooltega;

—

aidata Gruusia piirivalvel ja teistel Tbilisi asjaomastel valitsusasutustel koostada ulatuslik reformistrateegia;

—

töötada koos Gruusia võimudega, et parandada sidet Tbilisi ja piiri vahel, sealhulgas juhendamist. Seda tehakse tihedas koostöös Tbilisi ja piiri vaheliste piirkondlike piirivalvekeskustega (välja arvatud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia).

Artikkel 4

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, toimides peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. ELi eriesindaja annab kõigist kulutustest aru komisjonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

1.   Lähtesumma ELi eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks on 2 960 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulutuste haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulutusi rahastatakse alates 1. märtsist 2006.

4.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas ELi eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 6

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. ELi eriesindaja teavitab eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna lõplikust koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepanekuid ametnike lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon.

3.   Kõik A-kategooria ametikohad, mida lähetamine ei hõlma, kuulutab vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaat ning neist teatatakse samuti liikmesriikidele ja institutsioonidele, et värvata tööle parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4.   ELi eriesindaja missiooni ja tema töötajaskonna moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratakse kindlaks poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 7

Üldjuhul annab ELi eriesindaja isiklikult aru peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele ja võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Regulaarsed kirjalikud aruanded, muu hulgas toetusüksuse tegevuste kohta, saadetakse peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. Peasekretäri/kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib ELi eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 8

Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse ELi eriesindaja tegevus peasekretäri/kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 9

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle vastavus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2006. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2006. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, et võtta vastu nõukogu otsus volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 10

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2006.

Artikkel 11

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 20. veebruar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL

(1)  ELT L 326, 13.12.2003, lk 44. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2005/582/ÜVJP (ELT L 199, 29.7.2005, lk 92).