13.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 353/19

(1)

See juhtum käsitleb Austria tehnoloogiakontserni VA Techi ülevõtmist Siemensi poolt.

(2)

Siemens on mitmel alal tegutsev tehnoloogiagrupp, mille põhitegevusalad on infotehnoloogia ja side, automatiseerimis- ja ajamitehnoloogia, energeetika, liiklus, tänavavalgustus ja meditsiinitehnika.

(3)

VA Tech asukohaga Linzis on umbes 17 000 töötaja ja 4,3 miljardi eurose aastakäibega suurim tööstusgrupp Austrias. Selle neli peamist tegevusvaldkonda on energiatootmine, -ülekanne ja -jaotus, metallurgiatehnika, elektrisüsteemide ehitus ja infrastruktuuritehnika.

(4)

10. detsembril 2004 tegi Siemens VA Techile avaliku ülevõtmispakkumise, et suurendada oma hääleõigust seniselt 16,45 %lt vähemalt 50 % pluss 1 aktsiani. […] (1). Komisjoni heakskiit on veel ainus puuduolev pakkumise jõustumise tingimus.

(5)

Ettenähtud ost, millega Siemens omandab ainukontrolli VA Techi üle, on koondumine ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

(6)

Asjaomaste ettevõtete ülemaailmne kogukäive on üle 5 miljardi euro (Siemensi käive majandusaastal 1.10.2002 – 30.9.2003 oli 54 miljardit eurot ja VA Techi käive 2003. aastal oli 3,9 miljardit eurot). Siemensi ja VA Techi kogukäive ühenduses on kummalgi üle 250 miljoni euro […] (1). Kummagi ettevõtja käive ühes ja samas liikmesriigis ei ületanud kahte kolmandikku vastavast kogukäibest ühenduses. Seega on kõnealune koondumine ühenduse seisukohalt oluline.

(7)

Komisjoni turu-uuring näitas, et kavatsus viib arvukate horisontaalsete ja vertikaalsete kattuvusteni järgmistes valdkondades: energiatootmine (vt A jagu), energiaülekanne ja -jaotus (B), raudteetehnika (C), sagedusmuundurid (D), metallurgia- ja elektrisüsteemide ehitus (E), madalpingejaotlad (F), ehituskontrollisüsteemid (G), infrastruktuuriseadmed ja köisteed (H), muud IT-teenused (I).

(8)

Oma otsuses jõudis komisjon järeldusele, et poolte võetud kohustusi (i) hüdroenergiaseadmete ja (ii) mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehitamise valdkonnas arvesse võttes ei takista kõnealune koondumine tõhusat konkurentsi mitte üheski neist valdkondadest ühisturul või selle olulises osas märkimisväärselt.

(9)

Hüdroenergiaseadmed hõlmavad paljusid eraldi komponente, nagu veeturbiinid, generaatorid ning erinevad mehaanilised ja elektrilised komponendid (“mechanical (electrical) balance of plant”). Sageli tellivad kliendid neid komponente eraldi, eriti Euroopas, kus suurem osa nõudlusest puudutab olemasolevate hüdroenergiaseadmete väljavahetamist või moderniseerimist. Nõudluse vaatenurgast ei ole erinevad komponendid üksteisega asendatavad. Pärast mitut hüdroelektrijaamade mehaaniliste ja elektriseadmete tootjate koondumist võivad Siemens/VA Tech ja tema peamine konkurent tarnida kõiki komponente. Pakkujate seisukohalt on komisjonil põhjust Siemensiga selles osas nõustuda, et hüdroenergiaseadmetele on olemas ainult üks asjakohane turg, kusjuures selle turu tooted erinevad üksteisest oluliselt.

(10)

Asjakohaste geograafiliste turgude puhul tuuakse otsuses välja, et maailma eri piirkondades on olemas erinevad konkurentide rühmad, ent Euroopa juhtivad pakkujad Siemens, VA Tech, Alstom ja GE Hydro tegutsevad terves maailmas. Eelkõige Hiinas ja mujal Aasias tegutseb terve rida Hiina, India ja Jaapani ettevõtjaid, keda Euroopa kliendid ei pea usaldusväärseteks pakkujateks. Euroopa Majanduspiirkonna kliendid ei tunne neid tootjaid või liigitavad need tuntavalt madalamale astmele kui Euroopa pakkujad. Nad ei ole EMPs veel tellimusi saanud ega ka pakkumisi teinud (Siemens viitas kahele edukale Hiina pakkujate projektile Albaanias 1960ndatel ja 70ndatel aastatel).

(11)

[…] (1) Lõpetuseks märgitakse otsuses, et EMP ja maailma teiste piirkondade pakkumise ja nõudluse tingimused erinevad teineteisest oluliselt, mistõttu tuleb asjaomase geograafilise turuna vaadelda EMPd.

(12)

Siemens teatas, et ajavahemikus 2000–2004 oli tema EMP turu ühisosa koos VA Techiga [40–50] (1) % (Voith Siemens [20–30] (1) % (2), VA Tech [20–30] (1)). VA Tech teatas, et tema turuosa oli [40–50] (1) %, Alstomi turuosa moodustas Siemensi/VA Techi ühisest turuosast 61 %. Klientide turuosa hinnangud on enamasti samas vahemikus, sealjuures usub üks väiksem konkurent, Andino, et Siemensi/VA Techi osa EMP turul on 70 %. Peakonkurentide esitatud käibeandmete põhjal sama viieaastase perioodi kohta saadakse järgmised turuosad (sisaldab Siemensi andmeid muu käibe kohta):

(13)

Siemens väidab, et sellel pakkujate turul kõikusid turuosad erinevatel aastatel […] (1), mitu tegurit lubab aga järeldada, et turuosad sisaldavad olulist infot võimujaotuse kohta nimetatud turul. Lisaks toimuvad kliendispetsiifilised ja oluliselt diferentseeritud tooteid puudutavad hankekonkursid sageli ning on väikesemahulised (vaid […] (1) […]st (1) Siemensi pakkumisest olid suuremad kui […] (1) eurot). Suuremate tellimuste korral ei tea edukas pakkuja algul projekti konkreetset väärtust (st tulusust). Usaldusväärsete pakkujate arvu vähenemisega peab aga tõusma madalaima pakkumise väärtus. Nii suureneb Siemensi/VA Techi suure ühise turuosa, allesjäävate konkurentide suhteliselt väikese arvu ja olulise pakkuja äralangemise tõttu tõenäosus, et koondumisega tekitatakse turgu valitsev seisund.

(14)

Turu-uuringu vastuste põhjal […] (1) võib nimetada neli juhtivat konkurenti (Siemens, VA Tech, Alstom ja GE Hydro). Neid ettevõtjaid peavad kliendid hüdroenergia suurseadmete usaldusväärseteks pakkujateks. Kõiki ülejäänud konkurente hinnatakse oluliselt madalamalt või nad ei tooda võrreldavaid seadmeid, isegi kui nad tuleksid kõne alla väiksemate tellimuste korral. Otsuses on nende järelduste kinnitamiseks erinevate süsteemiehitajate kliendihinnangud kvantitatiivselt kokku võetud. […] (1).

(15)

Siemensi, […] (1) esitatud pakkujate nimekirjadest tuleb välja ka see, et Siemens satub sagedamini kokku VA Techiga ([…] (1) % hankekonkurssidest väärtusega üle […] (1) euro) […] (1) kui Alstomi [..] (1) või GEga […] (1). […] (1) menetluse puhul olid Siemens ja VA Tech ainsad suurest neljast, kes esitasid pakkumise. Üksteisega kokkusattumise sagedust selgitab osaliselt see, et GE Hydro esitab harva pakkumisi väljaspool Skandinaaviat ja Ühendkuningriiki (GE Hydro tekkis Kvaerneri hüdroenergia valdkonna ülevõtmisel GE poolt). Alstom võtab Euroopa erinevates piirkondades toimuvatest hankekonkurssidest sagedamini osa, kuid on osalenud Pürenee poolsaarel siiski veidi sagedamini kui muudes piirkondades. Lisaks teeb ta pakkumisi sagedamini suuremate projektide puhul kui väiksemate.

(16)

Mitmed kliendid ja konkurendid väitsid oma märkustes vastavalt artiklile 11, et kui kaks lähedast konkurenti koonduksid juba niigi kontsentreeritud turul, tooks ülevõtmine kaasa hinnatõusu.

(17)

Siemens nõustub ilmselt komisjoni järeldustega, mille järgi Siemens, VA Tech ja Alstom on praegu juhtivad konkurendid EMP hüdroenergiaseadmete alal. Enda õigustamiseks esitab ta seetõttu enamasti dünaamilisi argumente.

(18)

Selle järgi oleksid Hiina ja Euroopa väiksemad pakkujad kohe valmis tarnima konkurentsivõimelisemaid seadmeid, kui Siemens/VA Tech üritaksid hindu pärast koondumist tõsta. Juba pikemat aega kehtinud tarnetingimused olevat siiani takistanud uute pakkujate turuletulekut ja klientide jaoks uute tarneallikate tekkimist. Siemensil ei ole aga tõendeid, et need pakkujad, kes ei ole veel Euroopas aktiivsed, kavatseksid osaleda EMP hankekonkurssidel. Hiina tootjate kõrval nimetas Siemens mitu väiksemat Euroopa hüdroenergia väikeseadmete tootjat ja väikekomponentide tarnijat, kelle tooteid saab muu hulgas kasutada ka hüdroelektrijaamades. Nende ettevõtjate turuosa on siiski alla 1 % ning nad tarnivad tooteid, mis ei ole Siemensi ja VA Techi omadega samaväärsed.

(19)

Otsuses jõutakse järeldusele, et Siemensi argumentide puhul on tegemist spekulatsioonidega, mille põhjal võib väita, et pikas perspektiivis soodustab iga monopol uute turuletulijate teket. Siemensi/VA Techi suure ühise turuosa tõttu, usaldusväärsete pakkujate arvu vähenemise tõttu neljalt kolmele, pakkujate andmete tõttu, mille kohaselt Siemens/VA Tech tarnivad väga lähedasi asendustooteid, ning kliendikaebuste suure arvu tõttu jõudis komisjon järeldusele, et koondumine koos hüdroenergiaseadmete turgu valitseva seisundi tekkega takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi.

(20)

VA Tech kui süsteemiintegraator tarnib fossiilse hüdroenergia seadmetest gaasi-auruturbiine, kasutades enamasti kolmandatelt isikutelt tarnitavaid komponente, nagu eelkõige GE toodetavad gaasiturbiinid, koos omavalmistatud turbogeneraatoritega. Käivitusvalmis seadmete tellimuste turule jääb pärast koondumist palju konkurente, eelkõige turbiinitootja Siemens, GE, Alstom ja Mitsubishi, aga ka peatöövõtjad, nagu Bechtel ja aurukatlavalmistaja Foster & Wheeler. VA Techi osa EMP käivitusvalmis seadmete tellimuste turul on alla 15 % […] (1). Ülevõtmisega langeb ära üks turbiinide müügikanal ja üks generaatorite tarnija tema turbiinidele. Arvestades gaasiturbiinide strateegilist rolli kombineeritud tsükliga elektrijaamade puhul ning GE juhtivat turuseisundit selles valdkonnas, on otsuses jõutud järeldusele, et GE suudab leida VA Techile kui oma turbiinide müügikanalile asenduse. GE-l on generaatorite tootmiseks oma potentsiaal olemas. Ta ei ole ülevõtmisega seoses probleeme esile toonud. Otsuses ei tooda seetõttu välja selle valdkonna konkurentsiprobleeme.

(21)

Nagu energiatootmisseadmete puhul, hõlmab ka energiaülekanne ja -jaotus paljusid eri komponente, mida tarnitakse klientidele (enamasti üleriigilised võrguoperaatorid ja kohalikud/piirkondlikud elektrijaotajad) koostudena. Siemensi ja VA Techi horisontaalse kattuvuse suhtes teeb Siemens ettepaneku määrata asjakohased turud kindlaks allpool toodud tooterühmade a – e tasandil.

(22)

Turu-uuringu tulemusel leiti märke sellest, et erinevalt Siemensi arusaamast võivad tooteturgudel vähemalt mõne jagude I, II, ... punkti all loetletud komponendi puhul tekkida eraldi asjakohased geograafilised turud. Tooteturu täpsem määratlemine ei ole selle otsuse jaoks siiski vajalik, sest ükski võimalikest turudefinitsioonidest ei tekitaks konkurentsiprobleeme.

(23)

Asjaomase geograafilise turu määratlemisel jõutakse otsuses järeldusele, et energiaülekande ja -jaotusturud on EMP turud. Integreeritud võrkude operaatoritele ei ole tehnilised normid toodete välismaalt ostmiseks enam takistuseks, seda eriti kõrgepingeturul, kus tooted on suurel määral klientidele kohandatud. Suured pakkujad osalevad kogu EMPs edukalt energiaülekande ja -jaotusseadmete hankekonkurssidel.

(24)

Järgmised Siemensi teates esitatud turuosad ja iga turu konkurentide nimed leidsid turu-uuringu käigus enamasti kinnitust. Erandi moodustab käivitusvalmis kõrgepingeprojektide turg, kus ükski teine turul osaleja ei küüni Siemensi suure [50–60] (1) % turuosani. Käivitusvalmis projektide turg hõlmab siiski erinevaid tooteid ja komponente, nii et turu-uuringus osalejate käibeid saaks käivitusvalmis seadmete teenuste puhul teisiti jagada kui põhikomponentide puhul.

(25)

Samal ajal kui Siemens, VA Tech, Areva ja ABB tarnivad paljusid energiaülekande- ja -jaotuskomponente, on väiksematel konkurentidel, nagu Cegelec, EFACEC, Ansaldo, HAPAM ja Pauwels, vaid väiksemad tootesegmendid.

(26)

Ülevõtmine viib üle [30–40] (1) % turuosadeni paljudel võimalikel energiaülekande- ja -jaotusturgudel, nimelt gaasisolatsiooniga jaotlate, võimsuslülitite ja käivitusvalmis kõrgepingeprojektide valdkonnas. Lisaks langeks nendel tooteturgudel usaldusväärsete konkurentide arv neljalt kolmele (Siemens/VA Tech, Areva ja ABB). Need kolm turgu on üksteisega vertikaalselt seotud, sest suurel osal käivitusvalmis kõrgepingeprojektidest on põhikomponendiks gaasisolatsiooniga jaotlad. Pingelüliteid kasutatakse omakorda gaasisolatsiooniga jaotlate komponentidena. Siemens, VA Tech, Areva ja ABB tegutsevad neil kolmel vertikaalsel tasandil.

(27)

Ülejäänud energiaülekande- ja -jaotusturgudel on Siemensi/VA Techi ühised turuosad väiksemad, lisaks on täiendavaid konkurente. Nendel turgudel konkurentsiprobleeme ei teki.

(28)

Klientide ja konkurentide vastused komisjoni turu-uuringus olid kokkuvõttes vähem negatiivsed kui hüdroenergiaseadmete puhul. Negatiivsed märkused olid pigem üldised ja seotud asjaoluga, et niigi kontsentreeritud turult langeb üks konkurent ära. Seetõttu tõi komisjon oma uurimuste keskmesse mõnel võimalikul turul usaldusväärsete pakkujate võimaliku vähenemise mõju neljalt kolmele .

(29)

Käivitusvalmis kõrgepingeprojektide turul kattub Siemensi ja VA Techi tegevus peamiselt gaasisolatsiooniga jaotlate puhul, mis on käivitusvalmis. Käivitusvalmis kõrgepingeprojektide turuvõim on seega seotud põhiliste gaasisolatsioonikomponentide pakkujate turuseisundiga. Käivitusvalmis seadmete turg on suurel määral projektipõhine ning seda iseloomustavad tugevalt kõikuvad turuosad. 1999–2003 kestnud viieaastase perioodi jooksul kõikus Siemensi turuosa [5–10] (1) % vahel aastal 2000 ja [50–60] (1) % vahel aastal 2003, VA Techi oma [0–5] (1) % vahel aastal 1999 ja [15–20] (1) % vahel aastal 2002. Ülejäänud projektid läksid kõigil neil aastatel ABBle ja Arevale. Vaid üks suurprojekt võib oluliselt mõjutada pakkuja turuosa konkreetsel aastal. Samamoodi oli tal aastal 2003 [50–60] (1) % tugev turuseisund. Otsuses jõutakse selle põhjal järeldusele, et käivitusvalmis kõrgepingeprojektide turg on pakkujate turg konkurentsiga turu pärast, mitte turul, kus turuosad ei näita konkurendi võimeid tulevikus tellimusi saada.

(30)

Gaasisolatsiooniga jaotlate puhul on EMPs samad konkurendid kui käivitusvalmis kõrgepingeprojektide puhul, st Siemens, VA Tech, ABB ja Areva. Siemensi andmetel ulatus tema ja VA Techi ühine turuosa aastal 2003 [40–50] (1) %ni (Siemensil [30–40] (1) %, VA Techil [10–15] (1) %). Ühised turuosad kõikusid aastatel 1999–2003 [40-–50] (1) % ja [60–70] (1) % vahel. Vastavate turuosade puhul oli siiski suuremaid kõikumisi (Siemens [10–15] (1) %–[40–50] (1) % ja VA Tech ([10–15] (1) %–[40–50] (1)). Samamoodi kui käivitusvalmis seadmete turu puhul jäid ülejäänud EMP turuosad ABBle ja Arevale.

(31)

Kõrgepingetoodete ohutusnõuded piiravad Euroopa energiavarustajate võimalike tarnijate arvu, kusjuures nelja turuliidri konkreetse hankekonkurssi jaoks tarnitud seadmetel on ilmselgelt väga väikesed tooteerinevused. Nende asjaolude (pakkujate turg, väikesed tooteerinevused turuliidrite vahel) tõttu suudavad gaasisolatsiooniga jaotlate/käivitusvalmis seadmete kõrgepingeturud põhimõtteliselt ka ainult kolme usaldusväärse pakkujaga saavutada konkurentsivõimelisi tulemusi.

(32)

Turu-uuringus uuriti kõrgepingeprojektide, gaasisolatsiooniga jaotlate ja pingelülitite pakkujate nimekirju ning Siemensi ja konkurentide esitatud andmeid alates 1999. aastast. Sellest selgub, et ABB oli hankekonkurssidel Siemensi kõige sagedam konkurent, talle järgnes Areva. VA Tech osales gaasisolatsiooniga jaotlate hankekonkurssidel harvemini ja ei esinenud neil pea kunagi Siemensi konkurendina. Siemensi ja VA Techi harva esinenud kokkupuute selgituseks võib olla asjaolu, et VA Techi Euroopa gaasisolatsiooniga jaotlate äri sai alguse Schneideri kõrgepingetegevuse ülevõtmisest Grenoble’is. Tema loodud alus on seega kontsentreeritud Prantsusmaale, samas kui Siemensi esialgne geograafiline raskuspunkt asub Euroopa muudes piirkondades.

(33)

Alates Ungari ELi liikmeks saamisest on Ganz-Transelektro esitanud EMPs mitu pakkumist. Talle ja Corusele anti hiljuti gaasisolatsiooniga jaotla tellimus Hollandis. Jaapani gaasisolatsiooniga jaotlate tootjad Toshiba-Mitsubishi (TM) ja JAEPS on oma tegevuse EMPs piiranud saareriikide Islandi ja Küprose hankekonkurssidega.

(34)

Komisjon võrdles omavahel […] (1) pakkumisi hankekonkurssidel, kus osalesid kõik neli ettevõtjat, et kontrollida, kas mõni neist ettevõtjatest esitas sageli kõige madalama hinnaga või odavuselt teisel kohal oleva pakkumise. Seda ei esinenud.

(35)

Nagu otsuses märgitakse, suudaks gaasisolatsiooniga jaotlate turg leida konkurentsivõimelisi lahendusi ka vaid kolme usaldusväärse pakkujaga, tingimusel et koondumises ei osale kõige madalama hinnaga või odavuselt teisel kohal olevad pakkujad või konkurendid, kes mõnes muus suurusjärgus oleksid eriti lähedased asendajad. Pakkujat olemasolevad andmed ei anna põhjust seda järeldada.

(36)

Otsuses uuritakse ka võimalust, kas kavatsus võiks kaasa tuua koordineeritud mõjusid. Gaasisolatsiooniga jaotlate, käivitusvalmis kõrgepingeprojektide ja pingelülitite turgude struktuur (kolm lähimat konkurenti, mittehomogeensed tooted, suurostjad) ja kindlaksmääratud pakkujad (kõik konkurendid osalevad edukalt hankekonkurssidel kogu Euroopas) lubavad järeldada, et gaasisolatsiooniga jaotlate turul oleks tõhusa koordineerimismehhanismi väljatöötamine keeruline ja selle ellurakendamine raske.

(37)

Otsuses jõutakse järeldusele, et olemasolevas energiaülekande- ja -jaotusturu konkurentsis ei ole tuntavaid takistusi ühegi võimaliku kindlaksmääratud tooteturu puhul.

(38)

VA Techi ülevõtmine toob kaasa VA Tech Elin EBG-Tractioni (ETR) äralangemise trammide, metroorongide ja kohalike rongide elektriajamite sõltumatu pakkujana. ETR tarnib tooteid ka raudteeveeremi integreeritud tootjatele, kes moodustavad spetsiaalsete trammi- ja rongitüüpide jaoks konsortsiume, kuhu kuuluvad muu hulgas Bombardier ja Siemens.

(39)

Vanematele otsustele tuginedes uuritakse selles otsuses kavatsuse mõjusid EMP elektriajamite turu ja raudteeveeremi siseriiklike turgude alusel erinevate sõidukitüüpide, nt trammide, metroorongide, kohalike rongide ja vedurite osas eraldi. Elektriajamite turu kattumised on ebaolulised ning ei tekita konkurentsiprobleeme. Arvestades ETRi ja Siemensi seisundit mõnes liikmesriigis, on siiski olemas vertikaalselt mõjutatud turgusid.

(40)

Turu-uuring näitas, et turgudel, mida see kavatsus mõjutab, st trammid Hispaanias, Poolas, Austrias ja Tšehhi Vabariigis, metroorongid Belgias ning kohalikud rongid Saksamaal ja Austrias, säilib piisav konkurents ka pärast projekti elluviimist. Selleks et katkestada ETRi ja Bombardier’ vahelisi sidemeid vastavalt komisjoni 3. aprilli 2001. aasta otsusele COMP/M.2139 Bombardier/Adtranz, tehakse ettepanek anda samaaegselt vastavalt artikli 8 lõikele 2 välja otsus, millega tühistatakse üks selle juhtumiga seoses Bombardier’ võetud kohustusest, kui Siemens peaks saama ainuisikulise kontrolli VA Techi üle. See kohustab Bombardier’d pakkuma oma CityRunner-Linz-tüüpi trammi ainult koos ETRi ajamiga.

(41)

Integreerimata ettevõtteid ei eraldata järgmistel põhjustel. Esiteks jääb alles ainult üks sõltumatu pakkuja nii trammide (Kiepe) kui metroorongide (Mitsubishi) elektriajamite alal. Teiseks on olemas võimalus, et integreerimata tootjad koonduvad kahe-kolme aasta jooksul, nagu see oli Stadleri puhul trammide ja kohalike rongide alal. Kolmas võimalus, et integreeritud ja integreerimata pakkujad ühinevad, nii nagu varem, jääb endiselt püsima. Siiski jääks ka tulevikus raudteeveeremi turule alles piisav konkurents, isegi kui integreerimata pakkujad lahkuksid elektriajamiga raudteeveeremi turult. Otsuses jõutakse järeldusele, et kavatsus ei takistaks oluliselt elektriajamite ning trammide, metroorongide, kohalike rongide ja vedurite turu olemasolevat konkurentsi.

(42)

Otsuses jõutakse järeldusele, et küsimus selle kohta, kas on olemas iga liiki kontaktvõrke hõlmav turg või on olemas väiksemad tooteturud, nt kaugliinide kontaktvõrgud, võib jääda lahtiseks. Koondumine hõlmab ainult ühte siseriiklikku turgu. Saksamaal oleks Siemensi ja VA Techi ühine turuosa ümmarguselt [30–40] (1) % koguturust, neile järgneksid Balfour Beatty peaaegu sama suure turuosaga ning viis väiksemat konkurenti. Komisjon jõudis turu-uuringu põhjal järeldusele, et koondumine ei takistaks märkimisväärselt olemasolevat konkurentsi. Sama kehtib ka kaugliinide kontaktvõrkude väiksemate võimalike tooteturgude kohta, kus kattuvate toodete jaoks on olemas vaid üks klient, Deutsche Bahn, ning kus on vähemalt neli usaldusväärset konkurenti. Lisaks selgus, et Siemens ja VA Tech esinesid vaid harva teineteise konkurendina. Ka tuleb ebatõenäolisena vaadelda ühinenud ettevõtjate ja Balfour Beatty vahelist vaikivat leppimist, sest turg väheneb iga aastaga ning VA Techi ei saa vaadelda üksiküritajana, mida saaks üle võtta ning mis lihtsustaks koordineerimist. Otsuses jõutakse järeldusele, et kontaktvõrguturu olemasoleval konkurentsil ei ole olulisi takistusi.

(43)

Raudtee elektrivarustus hõlmab operaatori kontaktvõrgu elektriga varustamist trafoalajaamade (toitepunktide) kaudu. Otsuses eristatakse kahte tooteturgu: trafoalajaamade koguturgu ja komponentide turgu. Saksamaa raudtee elektrijaamade tehnohooldeturul on kattumine. Koondumine puudutab kahte raudtee elektrivarustuse siseriiklikku turgu. Austrias saaksid Siemens ja VA Tech koguturu ühiseks turuosaks [40–50] (1) %. Siemensi/VA Techi kõrval on neli rahvusvaheliselt tegutsevat usaldusväärset pakkujat: ABB, Areva, Balfour Beatty ja SAG (RWE), kelle turuosad on vahemikus 5–25 %, ning mõned väiksemad pakkujad. Nõudlus on väga kontsentreeritud, üle 90 % nõudlusest langeb sellel suhteliselt väiksel turul, kus hankekonkursse korraldatakse, Österreichische Bundesbahnen’ile ja Wiener Linien’ile. Seega tekib sellel pakkujate turul olulisi kõikumisi.

(44)

Saksamaal oleks Siemensil ja VA Techil samuti suur turuosa ka nagu Austrias. Konkurendid on ABB, Balfour Beatty, Elpro ja Spitzke. VA Tech tegutseb peaaegu eranditult kaugliinide segmendis, kus ainsaks kliendiks on Deutsche Bahn. Et tegemist on kattumisega, segmendi ühe võimsa kliendiga pakkujaturuga, ei teki raudtee elektrivarustuse trafoalajaamade osas konkurentsiküsimusi. Trafoalajaamade komponentide puhul juhiti komisjoni tähelepanu sellele, et ühinenud üksus saavutaks teatud komponentide alal monopoolse seisundi, kellel oleks potentsiaali konkurentide kõrvaldamiseks. Turu-uuring näitas siiski, et Siemens ei paku ühtegi neist kolmest asjakohasest komponendist, et kahe nimetatud komponendi puhul on konkurent olemas ning et ühe komponendi puhul, mille ainus pakkuja on VA Tech, püüdis Deutsche Bahn neid reguleeriva asutuse kaudu aktiivselt kontrollida ja seejärel saada heakskiit. Otsuses jõutakse järeldusele, et raudtee elektrivarustuse turu olemasolevat konkurentsi ei takistata märkimisväärselt. Sama kehtib raudtee elektrijaamade tehnohoolduse suhtes, kus VA Tech tarnis umbes 20 jaama, mida tal on kõige parem ise remontida, ning kuna Siemensile ja VA Techile on mitu usaldusväärset alternatiivi.

(45)

Nii Siemens kui VA Tech on raudteeületuskohtade pakkujad. VA Tech tegutseb ainult Austrias, Siemensit võib vaadelda potentsiaalse Austria turule sisenejana. Üks klient esitas küsimuse, kas koondumise järel kõrvaldaks Siemens turult VA Techi toote ja asendaks selle oma pakkumisega. Turu-uuring näitas siiski, et VA Techi toode kuulub ühele Saksa ettevõtjale, kellel on õigus müügiõigust teisele ettevõtjale anda. Seega ei muutu pakkujate arv Austria turul.

(46)

Siemens ja VA Tech on mõlemad sagedusmuundurite pakkujad. Turu-uuring kinnitas Siemensi arvamust, mille kohaselt EMP on sagedusmuundurite asjaomane geograafiline turg. Kooskõlas eelmise otsusega tuleb eristada asjaomast tooteturgu 100 kW ribaliini korral. Lahtiseks võib jääda see, kas üle 100 kW võimsusega sagedusmuundurite korral on vajalik täiendav eristamine vesijahutusega ja neljakvadrandiliste muundurite vahel, sest konkurentsihinnang sellega ei muutuks.

(47)

Siemensi ja VA Techi ühine turuosa on alla 100 kW sagedusmuundurite puhul alla [15–20] (1) %. Et VA Tech asutas 2004. aastal koos Schneideri ja Toshibaga ühisettevõtte (STI), tuleb lisada STI turuosa. Kuid ka sellel juhul on ühine turuosa alla [30–40] (1) %. Olulised konkurendid on ABB ja Danfoss 10–20 % turuosadega, Lenze, SEW Eurodrive, Vacon ja Yaskawa/Omron igaüks 5–10 % turuosaga. Kohalikul tasandil on arvukalt väiksemaid, kuid siiski hästi esindatud ettevõtjaid. Üle 100 kW muundurite osas on ühine turuosa koos STIga alla [20–30] (1) %. Vesijahutusega ja neljakvadrandiliste muundurite korral on ühine turuosa alla [20–30] (1) %. Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et ühegi võimaliku tooteturu definitsiooni korral ei teki konkurentsiprobleeme.

(48)

Tööstussüsteemide ehitust saab eristada alavaldkondade (nt metallurgia, keemia, paber, tsement jne) alusel. See juhtum hõlmab peamiselt metallurgiasüsteemide ehitust. Sealjuures saab eristada mehaaniliste ja elektriliste tööstussüsteemide ehitust ning tehaste remonti ja teenuseid.

(49)

Mehaaniliste tööstussüsteemide ehituse käigus projekteeritakse masinad vastava tootmisprotsessi jaoks, hangitakse masinapark ja paigaldatakse see tootmissüsteemi. VA Tech tegutseb selles valdkonnas oma tütarettevõtjast pakkuja VAI kaudu. Siemens ei esine siin pakkujana, kuid omab metallurgiasektoris siiski […] (1) suurust osalust firmas SMS Demag, kes on VA Techi üks kahest lähimast konkurendist.

(50)

Elektriliste tööstussüsteemide ehitus hõlmab tehase üldist elektrifitseerimist, ajamilahenduste projekteerimist ja paigaldamist ning tegelikku automatiseerimist, mis koosneb suures osas elektrilistest kontroll- ja reguleerimissüsteemidest ning protsessi automatiseerimisest. Nii Siemens kui VA Tech on selles valdkonnas pakkujad, VA Tech tegutseb oma tütarettevõtjate VAI (metallurgiasektor) ja Elin EBG (mitmed sektorid) kaudu.

(51)

Süsteemi remondi ja teenuste hulka kuuluvad jooksev remont ja teenuste osutamine, kuid mitte süsteemi osade uus kontseptuaalne väljatöötamine. Siemens ja VA Tech tegutsevad mõlemad metallurgiavaldkonna süsteemide remondi ja teenuste valdkonnas.

(52)

Siemens peab tööstussüsteemide mehaanilist osa valdkonnaspetsiifiliseks ja lähtub seetõttu oma tooteturu mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehitusest. Ta ei järgi siiski edasist jaotust etappide alusel, mida komisjon kasutas oma otsuses SMS/Mannesman Demagi kohta (4), vaid esindab seisukohta, et siin on tegemist mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse suurema turu segmentidega.

(53)

Komisjon järeldab turu-uuringu tulemuste põhjal, et etappide järgi jaotamine, nagu tehti SMS/Mannesmann Demagi juhtumi puhul mehaaniliste raua- ja terasesektori tööstussüsteemide ehituse alal, on rakendatav ka siin. Selleks tuleb eristada malmitootmise, terasetootmise, pidevvalusüsteemide, kuumvaltsimissüsteemide, külmvaltsimissüsteemide, profiilvaltsimissüsteemide, konveiersüsteemide ning surve- ja sepistehnika tooteturge. Eristada tuleb ka raua ja terase metallurgiasüsteemide ehitamist ühelt poolt ning mitteraudmetallide, eriti alumiiniumi ja vase metallurgiasüsteemide ehitamist teiselt poolt.

(54)

Tooteturu täpne definitsioon võib mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse valdkonnas siiski lahtiseks jääda.

(55)

Elektriliste metallurgiasüsteemide ehitus hõlmab 0-etapi automatiseerimist (elektrivarustus ja –ajam), tegelikku automatiseerimist (1. ja 2. etapp) ning süsteemilogistika/tootmisprotsessi struktuuri IT-lahenduste uusimat valdkonda (3. etapp).

(56)

Siemens on seisukohal, et elektriliste tööstussüsteemide ehitus metallurgia valdkonna jaoks ei sõltu valdkonnast ning ei moodusta iseseisvat turgu.

(57)

Turu-uuringu käigus väitis enamik turul osalejatest siiski selgelt, et metallurgiasektori elektrisüsteemi ehitamiseks on vajalik spetsiaalse oskusteabe olemasolu. Oma väidetes rõhutasid konkurendid eelkõige oma inseneride spetsialiseerumist. Turu-uuringute raames saadud vastuste kontrollnimistust võib järeldada, et enamik kliente eeldab oma pakkujatelt vastavaid kogemusi metallurgia valdkonnas. […] (1). Veel üks märk kasvavast valdkonnaspetsiifilisest spetsialiseerumisest on asjaolu, et esile on kerkinud Daniel, SMS Demag ja VAI, kes olid kunagi elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse valdkonna mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse spetsialistid.

(58)

Samal ajal kui 0-taseme tooted (elekter, ajamid) on vähesel määral metallurgiaspetsiifilised, ei kehti see 1. ja 2. taseme toodete suhtes (tegelik automatiseerimine). Seda saab selgitada asjaoluga, et vajatakse neil tasemetel kasutatavaid valdkonnaspetsiifilisi lahendusi (tarkvaramooduleid). Siemens ja tema konkurendid arendavad praegu selliseid lahendusi elektriliste tööstussüsteemide valdkonnaspetsiifiliste tooteperekondade jaoks.

(59)

Nimetatud põhjustel tuleks vähemalt metallurgiasektoris lähtuda tooteturu määratlemisel elektriliste süsteemide ehituse oma turu olemasolust. Sellist turgu ei saa defineerida ei elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse koguturuna koos võimalike osaturgudega ega ka kitsamas mõttes raua ja terase valdkonna elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse võimaliku koguturuna automatiseerimistasemel 0– 2.

(60)

Mõned turul osalejad on seisukohal, et elektriliste süsteemide ehituse turgu saab edasi jagada metallurgilise tootmise vastava etapi alusel. Turu-uuring ei tõendanud seda, kuid siiski võib lahtiseks jääda, kas on olemas elektriliste toodete eraldi turud metallurgiasüsteemide ehitusprotsessi kolme põhietapi jaoks (vedelfaas, soe ja külm faas) ning pikkade toodete valtsimise erivaldkond. Otsuse tegemiseks võib lahtiseks jääda ka küsimus, kas tuleks läbi viia jaotamine etappide alusel.

(61)

Selles otsuses võib jääda lahtiseks ka see, kas eraldi tooteturge tuleks vaadelda 1. ja 2. taseme osas koos või nende osaturgudena.

(62)

Küsimus, kas raua ja terase ning alumiiniumi valtsimisturud tuleks eraldada, võib samuti lahtiseks jääda.

(63)

Komisjoni turu-uuring andis tulemuseks vihjeid metallurgiaspetsiifilise IT-lahenduste iseseisva, areneva tooteturu kohta süsteemilogistika/tootmisprotsessi struktuuri/3. tasandi puhul. Küsimus, kas see on iseseisev haru ning kas see tuleks kaasata elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse turu alla või sellest eraldada, võib siiski samuti lahtiseks jääda.

(64)

Siemens on seisukohal, et teenuste osutamine metallurgiasüsteemidele moodustab iseseisva turu. Komisjoni uuring kaldub selle seisukoha kinnitamise poole. Täpne turudefinitsioon võib selles valdkonnas siiski lahtiseks jääda.

(65)

Selles otsuses võib mittemetallurgiliste elektriliste tööstussüsteemide ehituse valdkonnaspetsiifilise turu definitsioon lahtiseks jääda, sest ettenähtud koondumine ei tekita mis tahes tooteturu määratlemisel (mitmeid turge hõlmav või iga valdkonna eraldi turg) konkurentsiprobleeme.

(66)

Selles otsuses tuleb mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse valdkonnas lähtuda järgmistest tooteturgudest:

(67)

Selles otsuses tuleb elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse valdkonnas lähtuda järgmistest tooteturgudest:

(68)

Selles otsuses lähtutakse lisaks vähemalt ühest metallurgiliste süsteemide tehnohooldus- ja remonditööde eraldi tooteturust.

(69)

Muude valdkondade elektriliste tööstussüsteemide ehituse tooteturu määratlemine võib lahtiseks jääda.

(70)

Siemens on seisukohal, et mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse puhul on tegemist maailmaturu või vähemalt tugeva maailmaturu kalduvusega EMP turuga.

(71)

Selles otsuses ei ole siiski vaja asjaomast geograafilist turgu välja selgitada, sest koondumine tekitab olenemata geograafilise turu määratlusest (EMP või suurem turg) mehaaniliste metallurgiaseadmete ehituse valdkonnas konkurentsiprobleeme.

(72)

Siemens lähtub ka elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse valdkonnas maailmaturu olemasolust.

(73)

Turu-uuringu tulemuste järgi oleks asjaomane geograafiline turg selle otsuse tähenduses vähemalt EMP turg, kuid kaaluda tuleks siiski ka suuremat turgu.

(74)

See kehtib elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse kõigi võimalike osaturgude ja turgude osas, sh süsteemilogistika/tootmisprotsessi struktuuri/3. taseme IT-lahenduste võimalik turg.

(75)

Siemens nõustub komisjonielektriliste metallurgiasüsteemide ehituse geograafilise turu määratlusega ainult selles ulatuses, milles komisjon on valmis kaaluma EMPd ületava turu võimalust, kuid ei jaga seisukohta, et teatud Aasia regioone ei saa kaasata asjaomastesse turgudesse. Vastavad osaturud olevat välismaistele pakkujatele piiramatu juurdepääsuga.

(76)

Komisjon on siiski endiselt seisukohal, et maailma teatud osades on erinevad konkurentsitingimused, mida ei saa põhjendada ainult ajalooliste mõjuritega. Detailides võib siiski lahtiseks jääda, kas EMP või laiem – võimalik, et koguni maailmaturg – on olemas.

(77)

Siemensi seisukoha järgi tuleks see turg määratleda EMP turuna. Enamik turul osalejaid näeb seda siiski kitsamana, sest geograafilist lähedust tarnijatele ja teataval määral ka sama keele mõistmist peetakse selles valdkonnas eriti tähtsaks. Rida kliente ei valiks tarnijat oma tootmiskohast erinevast liikmesriigist, isegi kui nende praeguse pakkuja teenuste hinnad tõuseksid 5 kuni 10 %. See kehtib nii mehaanilise kui elektrivaldkonna puhul.

(78)

Selle otsuse jaoks võib turu täpne määratlemine siiski lahtiseks jääda. Igal juhul ei ole asjaomane geograafiline turg väiksem kui siseriiklik turg ja suurem kui EMP turg.

(79)

VA Techi firmasisene organisatsioon koos metallisüsteemide ehitaja VAI kui ülemaailmselt tegutseva ettevõtja ja Elin EBG kui elektriliste süsteemide ehitamise eest vastutava ettevõtja osaga, mille põhirõhk asub ülekaalukalt Austrias ning mis tegutseb lisaks Kesk-Euroopas tööstussüsteemide ehituses, annab põhjust muude elektriliste tööstussüsteemide turgu või turge geograafilisest aspektist kitsamalt määratleda kui spetsialiseeritud elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse turge. Seda seisukohta kinnitas ka turu-uuring, kus paljud tööstusettevõtted lähtusid oma vastustes pigem siseriiklikust turust või piirkondlikest asjaomastest geograafilistest turgudest. Spetsialiseeritud protsessitööstuse, nagu paberi- ja keemiatööstus, puhul võiks kaaluda täiendava geograafilise turu olemasolu. Turu-uuringus ei olnud siiski mingeid viiteid EMP territooriumist suuremale geograafilisele turule.

(80)

Asjaomase geograafilise turu täpse piiritlemise küsimus võib selle otsuse jaoks siiski lahtiseks jääda. Asjaomane turg või asjaomased turud ei ole igal juhul väiksemad kui siseriiklikud turud ega suuremad kui EMP turg.

(81)

Koondumine toob kaasa Siemensi/VAI ja ta peakonkurendi SMSi vahelise konkurentsi olulise nõrgenemise mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse EMP või ülemaailmsel turul või selle terasetootmise ja pidevvalu mehaaniliste süsteemide ehituse osaturgudel. Sellega kaasneb Siemensi/VAI turgu valitsev seisund, mis takistab tuntavalt olemasolevat konkurentsi nimetatud osaturgudel.

(82)

Erinevalt VA Techist ei tegutse Siemens selles valdkonnas. Siemens näitab VA Techi turuosaks kõigil võimalikel osaturgudel alla [10–15] (1) %.

(83)

Turul osalejad esitasid mehaaniliste süsteemide ehituse võimalikel tooteturgudel VA Techi oluliselt suuremad turuosad. Metallurgiasüsteemide ehituses hinnati VA Techi ülemaailmsed ja EMP turuosad umbes sama suureks kui juhtiva ainsa turuliidri SMS-Demagi (edaspidi SMS) oma, sellele järgneb Danieli, kes on kolmas ja ainuke täiendav ettevõte EMPs tegutsevate komplekspakkujate hulgas. Üksikutel võimalikel osaturgudel vaadeldakse VA Techi ainsa turuliidrina.

(84)

Turul osalejate väited annavad põhjust vaadelda mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse turgu või turge tugevalt kontsentreeritud turu või turgudena.

(85)

SMS vaatleb enamikus oma tegevusvaldkondades VAId oma peakonkurendina. Ta esitab enda ja VAI turuosana mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituses vastavalt 24 % ja 20 %. Üksikutel etapiturgudel on mõlema juhtiva ettevõtja ühised turuosad oluliselt suuremad. Terasetootmise etapiturul on VAI SMSiga võrdselt esindatud (kumbki 33 %), samas kui pidevvalu etapiturul on Vai SMSist tükk maad eespool (SMS: 23 %, VAI: 62 %). VAI on avalikes avaldustes kinnitanud oma juhtivat seisundit pidevvalu valdkonnas ning suuri turuosasid.

(86)

Turu-uuring näitas, et Siemensi vähemusosalust SMSis arvestades kaasneks koondumisega VAI ja SMSi vahelise olemasoleva konkurentsi tuntav nõrgenemine. Arvestades VAI erilist tugevust sellel ülikontsentreeritud turul, VAI ja Siemensi vahelisi lähedasi konkurentsisuhteid ning asjaolu, et teised konkurendid ei ole võimelised Siemensi/VAI konkurentsi mänguruumi piisavalt piirama, kui SMSi konkurentsisurve tagasi Siemensile/VAI-le läheb, toob koondumine igal juhul mittekoordineeritud käitumise tõttu kaasa olemasoleva konkurentsi tuntava takistamise ja võimalik, et seetõttu ka Siemensi/VAI turgu valitseva seisundi tekkimise.

(87)

VAI ja SMS on asjaomasel turul lähimad konkurendid. Selle lähedase konkurentsisuhte tõttu vaatleks klient, kes ei otsusta teatud metallurgiaprojektis VA Techi kasuks, suurima tõenäosusega esimese alternatiivina SMSi. See tuleb välja ka turu-uuringu käigus küsitletud konkurentide ja klientide koostatud pingeridadest.

(88)

Danielit vaadeldakse üldiselt tugevuselt kolmanda konkurendina, kuid enamasti SMSist ja VAIst tagapool. Tema tugevus seisneb eelkõige pikkade toodete valtsimises, kus ta on turuliider. Arvestades tema turuseisundit ja klientide pingeridu, ei oleks Danieli tõenäoliselt võimeline takistama konkurentsi üldist vähenemist mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse valdkonnas või valitsevat seisundit saavutama, mille VAI võiks saada Siemensi/VAI infoeelise tõttu. Lisaks on klientidel eduka kauplemise jaoks metallurgiasüsteemide ehituses vaja vähemalt kolme pakkumist.

(89)

Teised konkurendid ei avalda tuntavat survet. Siemensi poolt lisaks kolmele turuliidrile nimetatud suuremad pakkujad tegutsevad Euroopas harva või ei tegutse üldse ning ei ole seega Euroopa klientide jaoks asjakohased alternatiivid. Väiksemate pakkujate puhul on ebatõenäoline, et nad suudaksid suurtellimuste korral edukaid pakkumisi teha. Kui kolm turuliidrit kõrvale jätta, on konkurents killustunud ning ei suudaks seetõttu kolme juhtiva pakkuja turuvõimule vastu seista.

(90)

Ühel mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse suurpakkujal on arvukalt kliente, kellele läheb suurem osa tema tellimustest, mistõttu ta ei sõltu eriti üksikutest klientidest.

(91)

Koondumine nõrgendaks oluliselt konkurentsisurvet, mida SMS avaldab Siemensile/VAI-le. See annaks Siemensile lisaks tema olemasolevale 28 %le osalusele SMSis kontrolli VA Techi üle. Nimelt ei saa, arvestades juhtumi erilisi asjaolusid (vt järgmist lõiku: müügioptsiooni eelnev vastuvõtmine; tavaliselt tuleb aktsia väärtus kindlaks määrata seisuga 31.12.2004), lähtuda piisava kindlusega sellest, et Siemensi 28 % osalus SMSis (ja SMSi äriedu finantsiline osa, mis sellega reeglina kaasneb) annab Siemensile/VA Techile põhjuse konkurentsis SMSiga järeleandmisi teha. […] (1)

(92)

Siemens kasutas müügioptsiooni, et oma osa SMSis enamusaktsiate omanikule müüa. Siemensi osa väärtus on siiski vaieldav ning Saksa kohtus on pooleli võimalik pikk kohtuasi. Niikaua kuni see ei ole otsustatud ja Siemensi 28 % osaluse müük lõpule viidud[…] (1).

(93)

[…] (1).

(94)

[…] (1).

(95)

[…] (1). SMSil säilib 28 % aktsiaosalus ja seega nõrgendaks koondumine oluliselt Siemensi/VAI ja SMSi vahelist konkurentsi. Küsimus, kas infoeelis oma tugevaima konkurendi SMSi suhtes ja turuvõimu edumaa Danieli suhtes asetab Siemensi/VAI valitsevasse turuseisundisse, võib lahtiseks jääda. Igal juhul oleks koondumisel ettevõtjate koordineerimata käitumise tagajärjena konkurentsile eriti kahjulik mõju. Sellest tuleneb olemasoleva konkurentsi oluline takistamine mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse koguturul.

(96)

Need järeldused kehtivad veelgi suuremal määral terasetootmise ja pidevvalu mehaaniliste süsteemide ehituse võimalike etapiturgude puhul. Mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse ülejäänud võimalike osaturgude puhul ei saa aga täie kindlusega välja selgitada, kas koondumine tooks kaasa olemasoleva konkurentsi tuntava takistamise.

(97)

Terasetootmise mehaaniliste süsteemide ehituse võimalikul turul hindasid konkurendid ja kliendid VAId komisjoni turu-uuringus kokkuvõttes kõige kõrgemalt. Vahetult tema järel teisel kohal on SMS. VAI-l ja SMSil on sellel kontsentreeritud turul suured turuosad EMP turul ja maailmaturul. Nende vastav osa maailmaturul on 30 ja 40 % vahel; nende osa EMP turul on suure tõenäosusega veel suurem. Need suured turuosad lubavad järeldada kõrge kontsentratsiooniga turgude olemasolu, mis muudab tunduvalt ebasoodsamad mõjud klientidele tõenäolisemaks. See kehtib eelkõige lähedase konkurentsi tõttu kahe suurima pakkuja vahel, mis pärast koondumist väheneks juhtiva ettevõtja kasuks. VAI ja SMS on lähimad konkurendid. Danieli on suure vahemaa järel kolmandal kohal ning ei ole nii lähedases konkurentsisuhtes. Ülejäänud konkurents on killustunud. Väiksemad pakkujad ei saa suurprojektide korral suuremate pakkujatega konkureerida või sõltuvad nendega koostööst või spetsialiseeruvad üksikutele turuniššidele.

(98)

Pidevvalu mehaaniliste süsteemide ehituse võimalikul turul vaatlevad kliendid ja konkurendid nii EMPs kui kogu maailmas VAId üheselt turuliidrina. VAI-l on EMPs ja kogu maailmas suurima tõenäosusega üle 50 % turuosa. SMS järgneb teisel kohal ning on VAI lähim konkurent. Danieli on selge vahemaaga kolmandal kohal. Konkurents on killustunud ning ei ole valmis VAI turuvõimu piirama.

(99)

Nendes tingimustes tooksid […] (1) kaasa Siemensi valitseva turuseisundi terasetootmise ja pidevvalu mehaaniliste süsteemide ehituse võimalikel turgudel, ning takistaksid seega tuntavalt olemasolevat konkurentsi.

(100)

Turu-uuring näitas, et paljud turul osalejad vaatlevad Siemensit EMP ja ülemaailmse raua-/terasesektori elektriliste metallurgiasüsteemide ehituses olulisima pakkujana. See kehtib võimaliku koguturu ja enamiku osaturgude suhtes, välja arvatud pikkade toodete valtsimise osaturg, kus turuliidrina nähakse Danielit. Nendes valdkondades nähakse VAId tugeva konkurendina ülekaalukalt teisel kohal, pidevvalu valdkonnas isegi pea sama tugevana kui Siemensit. Siiski tuleb esile tõsta, et ka nelja muud konkurenti vaadeldakse tugevate ja usaldusväärsete pakkujatena. Siinjuures on peamiselt tegemist ABB, Alstomi, SMSi ja Danieliga, mõnes valdkonnas, eriti maailmatasandil, Toshiba (või TMEIC-GEga) ning Sundwig-Andritzi, Ingelectriic ja ASI Robiconiga.

(101)

Selles homogeenses ja diferentseeritud toote- ja teenusevaldkonnas on turuosi raske kindlaks teha. Komisjonil on olemas mõned Siemensi hinnangud, mis koostati osaliselt menetluse jaoks ja osaliselt selgelt enne menetluse algust. Samuti on olemas VA Techi enne menetluse algust koostatud hinnangud ning hinnangud, mis koostati komisjoni palvel menetluse ajal. Lisaks esitas SMS komisjonile menetluse tarbeks hinnanguid. Nendest hinnangutest ilmneb turuosade suur kõikumine. Siemens lähtub oma hinnangutes alla 20 % ühistest turuosadest, samas kui VAI väitel on turuosa tunduvalt suurem, asetsedes 40–50 % vahel. Mõne etapituru suurimad arvud on toodud SMSi hinnangutes.

(102)

Komisjoni (ja mõne nimetatud konkurendi) arvates ei saa ükski neist hinnangutest olla eriti usaldusväärne.

(103)

Komisjon analüüsis olulisemate konkurentide tugevust nimetatud turu peaosas, st üle 1 miljoni euroste tellimuste puhul aastatel 2002–2004. Komisjon küsis konkurentidelt andmeid kõigi tellimuste kohta, mida nad nimetatud ajavahemikus said, ning liitis vastavad arvud. Küsitluse tulemustes peegeldub küsitletud ettevõtjate suhteline suurus. Menetluse hilises faasis esitas Siemens täiendavaid andmeid vedela faasi teiste konkurentide kohta. Komisjon kontrollis neid andmeid ja võttis need arvesse pärast nende kinnitamist klientide ja/või konkurentide poolt. Komisjoni arvates on see arvestus kasutuskõlblik ning lähedane tegelikele turuosadele. Esitatud turuosi tuleb siiski vaadelda ülemise piirina, samas kui tegelikud turuosad on suurima tõenäosusega väiksemad.

(104)

Need arvud näitavad, et koondumine ei too suure tõenäosusega kaasa üle 35–40 % turuosi. Igas protsessivaldkonnas ja igas etapis jääb turule vähemalt neli tugevat pakkujat, kellest võib eeldada, et nad avaldavad piisavat konkurentsisurvet ühinenud ettevõtjatele.

(105)

Asjaomase turu/asjaomaste turgude puhul on tegemist pakkujaturgudega, kus turuosa on vaid orienteeruv suurus. Otsustavaks on konkurentsisurve tugevus, mida ettevõtjad pakkumismenetluse käigus üksteisele avaldavad, sealjuures on pikaajalised turuosad selle tugevuse oluliseks indikaatoriks.

(106)

Siemensi ja VAI hankekonkursside andmete analüüs näitab, et mõnel võimalikul osaturul (pidevvalu, vedelfaas) saaks lähedaste konkurentidena vaadelda parimal juhul Siemensit ja VAId, kuid nad ei ole isegi nendel osaturgudel lähimad konkurendid.

(107)

Siemensi võetud kohustused […] (1) tema osaluse kohta SMSis, et kaotada mehaaniliste metallurgiasüsteemide valdkonnas konkurentsiprobleemid, kõrvaldavad juba ainuüksi selle osalusega olulise konkurentsitakistuse […] (1) vähemalt elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse valdkonnas (see kehtib ka kõigi teiste elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse turgudel).

(108)

Turu-uuring kinnitas, et konkurendid vaatlevad 1. ja 2. tasandi tarkvaralahendusi turuvõimu oluliste indikaatoritena.

(109)

[…] (1). Ka neile turgudele jääb siiski piisavalt tugevaid konkurente, nagu SMS, Danieli, ABB, Alstom ja TMEIC-GE. Lisaks on olemas terve rida teisi konkurente, kes tegutsevad eelkõige 1. tasandil, kus juurdepääsupiirangud on väiksemad kui 2. tasandil, või pakuvad Siemensi/VA Techi konkurentidena nišilahendusi. Seda kinnitab mõne etapi 1. ja 2. tasandi tarkvaramooduli turuvõimu analüüs. Üksikute peakonkurentide andmeid ei olnud veel olemas, kuid siiski oli võimalik vaadelda halvimat juhtumit, millega kinnitati tugevate konkurentide püsimist võimalikel turgudel.

(110)

Alumiiniumi valtspinkide ehituse võimalikud turud on terase valtspinkide turgudega võrreldes väga väikesed. Juba ainuüksi sellel põhjusel ei muutuks terase valtsimisturu eesseisev analüüs terase ja alumiiniumi ühiste valtsimisturgude korral oluliselt.

(111)

Enamik kliente ei pea koondumise mõju alumiiniumi külm- ja kuumvaltspinkide elektriliste süsteemide ehituses problemaatiliseks. Paika peab see, et Siemens ja VA Tech paigutatakse sageli juhtivate pakkujate hulka. Kuid edukate pakkujatena nimetati ka teisi ettevõtjaid, nagu ABB, TMEIC, Alstom, ASI Robicon ja IAS.

(112)

Alumiiniumivaldkonna juurdepääsupiirangud on tunduvalt väiksemad mehaaniliste alumiiniumvaltspinkide pakkujatele ja ettevõtjatele, kes juba pakuvad 1. ja 2. taseme automatiseerimist terasevaldkonnas. Ostujõu teatava määra põhjuseks on kindlasti ülikontsentreeritud nõudlus, mis võiks soodustada selle rühma uute pakkujate turuletulekut. Sellega seoses tuleks nimetada eelkõige SMSi.

(113)

Sellel suhteliselt noorel ja juba oluliselt kasvaval turul ei tekita asjaomane tehing konkurentsiprobleeme. Seetõttu ei ole olulist vahet, kas see väike valdkond kaasatakse elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse võimalikku koguturgu või mitte.

(114)

Elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse koguturu ühelgi võimalikul osaturul ei ole konkurentsiprobleeme ning seega ei ole neid ka võimalikul koguturul. Mitte ühelgi elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse võimalikul turul ei teki küsimust valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise või olemasoleva konkurentsi mõne muu tuntava takistuse kohta. Ka võimalike horisontaalsete mõjude täiendava kontrollimise käigus ei tuvastatud elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse konkurentsi kahjustavaid mõjusid.

(115)

Siemensi ja VA Techi tegevus kattub ka sellel turul. Turu-uuring ei näidanud siiski märke metallurgiasüsteemide remondi ja teenuste turu konkurentsiprobleemidest. Selle turu juurdepääsulävi on tunduvalt madalam kui elektriliste ja mehaaniliste süsteemide ehituse turgudel. Samuti tegutseb selles valdkonnas piisav arv kohalikke konkurente. Lisaks on metallurgiasüsteemide ehitajate kliendid võimelised neid töid ise teostama.

(116)

Koondumine ei tooks seetõttu sellel turul kaas valitseva turuseisundi teket ega tugevnemist ega takistaks tuntavalt olemasolevat konkurentsi muul viisil.

(117)

Kavandatav koondumine on olenemata tooteturu määratlemisest elektriliste mittemetallurgiliste tööstussüsteemide ehituses konkurentsi seisukohast kahjutu.

(118)

Esitatud põhjustel ei too teatatud koondumine elektriliste metallurgiasüsteemide ehituse ega mittemetallurgiliste valdkondade tööstussüsteemide ehituse asjaomastel turgudel kaasa turgu valitseva seisundi teket ega tugevnemist ega muu konkurentsi muul viisil tuntavat takistamist.

(119)

Madalpingejaotlate asjaomase tooteturu saab jagada vastavalt integreeritud lüliti-lahklülitile kolmeks osaturuks: ACB, MCB ja MCCB. Lisaks on olemas veel ühe komponendi, kogumislati jaoturite, eraldi turg. Veel on komponentideks programmeeritavad juhtimissüsteemid (SPS) ja tarbijaharud. Komponentide ja monteeritud jaotlate turgusid uuriti kooskõlas eelnevate otsustega liikmesriikide kaupa, kuid kuna kavandatav koondumine ei tekita EMP tasandil konkurentsiprobleeme, võib küsimus ka lahtiseks jääda.

(120)

Selle taustal oleksid madalpinge lülitusseadmete ja teatavate komponentide turud Austrias ja teiste komponentide turud EMPs ja mõnes liikmesriigis turud, mida tehing hõlmab horisontaalselt ja/või vertikaalselt. VA Tech on trükkplaatide tootja ja saab madalpinge lülitusseadmete montaažiks vajalikud komponendid kolmandatelt tootjatelt. Siemens ei tooda ei trükkplaate ega nendeks vajalikke komponente. Olenemata valitud turudefinitsioonist ei tõuse ühine turuosa ühelgi horisontaalselt mõjutatud turul üle [30–40] (1) %, lisaks on kõigil asjaomastel turgudel olemas tugevad konkurendid, kes toodavad kas oma komponente või kellel on oma sõltumatud komponentide hankeallikad, nii et Siemensil on võimatu neid konkurente välistada. Seega jõudis komisjon järeldusele, et konkurentsiprobleeme ei teki.

(121)

Siemens ja VA Tech tegutsevad ehituskontrollisüsteemide valdkonnas, mis tuleb Siemensi seisukoha järgi jagada komponendi-, struktuuri- ja süsteemitasandiks. Siemensi järgi on küll olemas ehituskontrollisüsteemide turud (vt G.2), kuid muud teenused tuleks viia siiski vastava peaturu alla. Komponendi- ja struktuuritasand tuleks jagada rakendusala järgi. Komponenditasandil tuleks eelkõige eristada elektrilist paigaldustehnikat, ohutustehnikat, juhtimistehnikat ja KKVSi (küte, kliima, ventilatsioon, sanitaartehnika) ning struktuuritasandil ohutus- ja juhtimistehnikat. Lõpuks tuleb seadmetasandil eristada elektrilist ja mehaanilist süsteemipaigaldust. Vastavalt turu-uuringu tulemustele tuleb ohutustehnika osas eristada vähemalt (i) tuleohutustehnikat ja (ii) juurdepääsu-/sissemurdmiskaitsetehnikat. Edasiste alajaotuste küsimus võib selles otsuses lahtiseks jääda.

(122)

Süsteemitasandil saab eristada elektrilisi ja mehaanilisi hoonesüsteeme. Turu-uuring näitas, et kõigega tegeleva peatöövõtja kaudu võib olemas olla ka eraldi turg ehk neid valdkondi hõlmav elektriliste ja mehaaniliste hoonesüsteemide (5) turg. Täpne piiritlus võib siiski lahtiseks jääda.

(123)

Turu-uuring näitas, et seda turgu saab jagada tehnilise, müügi- ja üldise kinnisvarahoolduse turuks. Täpse tooteturu määratlus võib siiski lahtiseks jääda.

(124)

Siemensi järgi on kõik osas G nimetatud turud (välja arvatud ehituskontrollisüsteemide komponendid) vähemalt EMP turud. Turu-uuringu käigus leiti mitmeid tõendeid selle kohta, et tegemist on siseriiklike turgudega. Geograafilise turu määratlus võib siiski lahtiseks jääda.

(125)

Sama kehtib kinnisvarahoolduse turu/turgude kohta.

(126)

Komponendi tasandil võib olla ainult vertikaalselt mõjutatud turgusid, sest VA Tech ei tegutse nendel turgudel.

(127)

Turu-uuringu käigus leiti ebapiisavalt viiteid sellele, et Siemens suudaks koondumise kaudu Austria komponenditurgusid komponendi tasandil oma konkurentide eest isoleerida. Järgnevatel struktuuri- ja süsteemiturgudel valitseb piisav konkurents. Lisaks on vahetult järgneval struktuuritasandil koondumise tulemusena lisanduv turuosa väga väike. Tegelikel komponenditurgudel seisavad Siemensiga vastakuti suured rahvusvahelised ettevõtjad (k.a AMM ja Möller ning Honeywell, Johnson Controls ja Sauter).

(128)

VA Tech ei tegutse oma ütluste kohaselt struktuuritasandil. Ta liigitab oma käibed selles valdkonnas seadmepaigalduse alla. Koondumise horisontaalsed mõjud üksikharude valdkonnas väljaspool Austriat on vähetähtsad. Ka Austria-siseselt ei ole asjaomaseid turge, kus turuosa kasvaks üle 10 %. Olemas on piisav arv alternatiivseid struktuuripakkujaid ja -integraatoreid. Ka vertikaalsest seisukohast ei tooks koondumine kaasa olemasoleva konkurentsi tuntavat takistamist.

(129)

Süsteemitasandil on VA Techi ja Siemensi puhul ainult Austrias nimetamisväärseid kattuvusi. Kõige olulisemad neist on Siemensi ja VA Techi otsene konkurentsiseisund ja vastav turuvõim tehniliste peatöövõtjate võimalikul osaturul. Koondumine tooks siin küll kaasa pakkujate vähenemise Austrias, kuid suuremad peatöövõtjateenuste pakkujad jääksid RWE Solutions’i, MCE, Madalmaade Gruppe Imtech’i (oma Saksa tütarettevõtja kaudu) ja M+W Zanderi (Saksamaa) näol Austriasse alles. Keskmise suurusega elektriliste süsteemide paigaldajad, nt Klenk & Meder, Landsteiner ja Bostelmann, tegutsevad sellel turul konsortsiumide kaudu. Kui üksjuhtudel, nt suurprojektide korral, ei peaks kliendi seisukohast olema piisavalt pakkujaid, ei kõhkleks kliendid oma sõnutsi hankekonkurssi väiksemateks osadeks (kogu tehnilise peatellimuse asemel üksikud struktuurid/harud) jagada. Kliendid saaksid siis projekteerimise ja integreerimise ise ette võtta või selle mõnele inseneribüroole usaldada. Seega ei tekiks konkurentsi tuntavat takistamist. Sama kehtib elektriliste ja mehaaniliste süsteemide ehituse valdkondade puhul.

(130)

Enamik Siemensi ja VA Techi klientidest ütlesid turu-uuringus, et üks või teine pool ei olevat pakkumismenetlustes ja hankeläbirääkimistel perspektiivikaim rivaal. Austrias, mis on ainuke mõjutatud turg, on mitmeid teisi suuri pakkujaid, kelle teenused tehnilise kinnisvarahoolduse valdkonnas on kliendi seisukohalt VA Techi ja Siemensi teenustega samaväärsed. Ka väiksemad ettevõtjad avaldavad eelkõige kohalikul tasandil konkurentsisurvet nimetatud suurtele konkurentidele. Tehing ei tooks seega selles valdkonnas kaasa olemasoleva konkurentsi tuntavat piiramist.

(131)

Liikluse infrastruktuuriseadmete valdkonnas tekiksid Siemensi ja VA Techi vahel mõned väiksemad kattuvused ainult Austrias tänavavalgustuse, liikluse signaalsüsteemide, parkimiskorraldussüsteemide ja liikluskontrollisüsteemide osas. Asjaomase reaalse ja geograafilise turu küsimus võib neis valdkondades lahtiseks jääda. Kliendil on piisavalt alternatiive. Koondumine ei tooks kaasa olemasoleva konkurentsi tuntavat takistamist.

(132)

Sama kehtib veepuhastussüsteemide suhtes.

(133)

Sama kehtib köisteede elektriseadmete suhtes.

(134)

Sama kehtib muude IT-teenuste elektriseadmete suhtes.

(135)

Eelnõus jõutakse seega järeldusele, et teatatud koondumine tooks kaasa olemasoleva konkurentsi tuntava takistamise, eriti (i) hüdroenergiaseadmete ja (ii) mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse valdkonnas tekkiva valitseva turuseisundi tõttu.

(136)

Selleks et neid konkurentsiprobleeme (i) hüdroenergiaseadmete ja (ii) mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse valdkonnas kõrvaldada, võtsid pooled järgmised kohustused.

(137)

Müüa hüdroenergiaseadmete valdkonnas VA Tech Hydro, VA Techi tütarettevõtja, milles on ühendatud ettevõtja hüdroenergiaseadmete ja kombitsükliga elektrijaamade seadmete valdkonna tegevused. Viimane valdkond ei tekitanud konkurentsiprobleeme, kuid selle ülekaalukas osa on suurel määral integreeritud hüdroenergiaärisse nii füüsiliselt kui ka finantsiliselt. Turukatse kinnitas, et VA Tech Hydro müük (tänu millele kõrvaldatakse täielikult konkurentsialane kattuvus hüdroenergia osas) lahendaks sellel turul konkurentsiprobleemid.

(138)

Müüa mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse valdkonnas Siemensi 28 % osalus SMS Demagis, mis on VA Techi olulisim konkurent, et kõrvaldada olemasoleva konkurentsi tuntav takistus. Siemens kasutas juba 31. detsembri 2004 kehtivusega müügioptsiooni, et oma osa kontrollivale aktsionärile SMS Demagile müüa. Müük on aga takerdunud aktsiate hindamist puuudutava kohtuasja tõttu SMSiga. Siemens võttis endale seetõttu kohustuse SMSi ja oma tulevase konkurendi majanduslike huvide alal, et kõrvaldada igasugune konkurentsi kahjustamine oma kestva osaluse […] (1) tõttu. Selle kohaselt asendab Siemensit SMSi aktsionäride komisjonis ja nõukogus usaldusisik. Siemensile ei edastata tundlikku strateegilist informatsiooni SMSi tulevase ärikäitumise kohta. Usaldusisik edastab Siemensile ainult hädavajaliku informatsiooni, et Siemens saaks ennast kaitsta kohtumenetluses ja koostada oma aastaaruandeid. Esimesena mainitud informatsioon hõlmab ajavahemikku kuni 31.12.2004, viimati nimetatud informatsiooni ei saada mitte aktsionäride kokkuleppel, vaid vähemusosaluse tavapäraste õiguste alusel. Tagasiostust loobumise ning Siemensi osaluse väärtuse hindamisega 31. detsembri 2004. aasta seisuga, samuti selle tagamisega, et Siemens ei saa arvestada dividendidega, kaotatakse Siemensi jaoks igasugused võimalused SMS Demagi tulevastest kasumitest osa saada. Sellega võrdub see kohustus kuni kohtuasja lõpetamiseni täielikult osaluse müügiga SMS Demagile. Mehaaniliste metallisüsteemide ehituse valdkonnas läbiviidud kohustuse turukatse oli positiivne.

(139)

Komisjon jõudis oma otsuses järeldusele, et poolte võetud kohustuste põhjal ei too teatatud koondumine (i) hüdroenergiaseadmete ja (ii) mehaaniliste metallurgiasüsteemide ehituse valdkonnas kaasa osapoolte valitseva turuseisundi tekkimist.

(140)

Otsuses jõutakse järeldusele, et osapoolte võetud kohustuse täielikul täitmisel ei takista ettenähtud koondumine konkurentsi ühisturul ega selle olulises osas. Seetõttu otsustas komisjon tunnistada koondumise ühinemismääruse artikli 57 lõike 2 ja artikli 8 lõike 2 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 57 alusel ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks.

(141)

Ettevõtjate koondumisega tegelev nõuandekomitee toetas oma 29. juunil 2005. aastal toimunud 133. istungil ühehäälselt komisjoni otsuse eelnõu, mille kohaselt kiidetakse koondumine heaks poolte võetud kohustuste ja nõuete alusel esitatud tingimuste põhjal.

(142)

Vastavalt ühinemismääruse artikli 19 lõikele 7 avaldab komisjon nõuandekomitee seisukoha koos otsusega, arvestades ettevõtjate õigustatud huvisid oma ärisaladuse hoidmise alal. Käesoleval juhul ei sisalda nõuandekomitee seisukohavõtt ärisaladusi.