LISA

Koostalitluse tehnilised kirjeldused Allsüsteem: raudteeveeremid Kohaldamisala: kaubavagunid

1.	Sissejuhatus

1.1.	TEHNILINE KOHALDAMISALA

1.2.	GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA

1.3.	KÄESOLEVATE KTKDE SISU

2.	Allsüsteemi mõiste/kohaldamisala

2.1.	ALLSÜSTEEMI MÕISTE

2.2.	ALLSÜSTEEMI FUNKTSIOONID

2.3.	ALLSÜSTEEMI LIIDESED

3.	Olulised nõuded

3.1.

ÜLDIST

3.2.	OLULISED NÕUDED HÕLMAVAD JÄRGMIST:

3.3.	ÜLDISED NÕUDED

3.3.1.

Ohutus

3.3.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.3.3.

Tervisekaitse

3.3.4.

Keskkonnakaitse

3.3.5.

Tehniline ühilduvus

3.4.	RAUDTEEVEEREMI ALLSÜSTEEMI ERINÕUDED

3.4.1.

Ohutus

3.4.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.4.3.

Tehniline ühilduvus

3.5.	HOOLDUSE ERINÕUDED

3.5.1.

Tervishoid ja ohutus

3.5.2.

Keskkonnakaitse

3.5.3.

Tehniline ühilduvus

3.6.	MUUDE ALLSÜSTEEMIDE, SH RAUDTEEVEEREMI ALLSÜSTEEMI ERINÕUDED

3.6.1.

Infrastruktuuri allsüsteem

3.6.1.1.

Ohutus

3.6.2.

Energiavarustuse allsüsteem

3.6.2.1.

Ohutus

3.6.2.2.

Keskkonnakaitse

3.6.2.3.

Tehniline ühilduvus

3.6.3.

Juhtkäsud ja signaalimine

3.6.3.1.

Ohutus

3.6.3.2.

Tehniline ühilduvus

3.6.4.

Käitamine ja liikluskorraldus

3.6.4.1.

Ohutus

3.6.4.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.6.4.3.

Tehniline ühilduvus

3.6.5.

Kauba- ja reisijateveo telemaatikarakendused

3.6.5.1.

Tehniline ühilduvus

3.6.5.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.6.5.3.

Tervisekaitse

3.6.5.4.

Ohutus

4.	Allsüsteemi kirjeldus

4.1.	SISSEJUHATUS

4.2.	ALLSÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED KIRJELDUSED

4.2.1.

Üldist

4.2.2.

Struktuurid ja mehaanilised osad

4.2.2.1.

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid)

4.2.2.1.1.

Üldist

4.2.2.1.2.

Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.2.1.2.1.

Puhvrid

4.2.2.1.2.2.

Veoseadmed

4.2.2.1.2.3.

Veoseadmete ja puhverseadiste koostoime

4.2.2.2.

Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest

4.2.2.3.

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

4.2.2.3.1.

Üldist

4.2.2.3.2.

Erandlikud koormused

4.2.2.3.2.1.

Pikikoormused

4.2.2.3.2.2.

Maksimaalsed vertikaalkoormused

4.2.2.3.2.3.

Koormuskombinatsioonid

4.2.2.3.2.4.

Tõstmine

4.2.2.3.2.5.

Seadmete (sh kere/pöördvankri) kinnitamine

4.2.2.3.2.6.

Muud erandlikud koormused

4.2.2.3.3.

Ekspluatatsiooni (väsimus)koormused

4.2.2.3.3.1.

Koormussisendi allikad

4.2.2.3.3.2.

Väsimustugevuse demonstreerimine

4.2.2.3.4.

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni jäikus

4.2.2.3.4.1.

Hälbed

4.2.2.3.4.2.

Vibratsioon

4.2.2.3.4.3.

Torsioonjäikus

4.2.2.3.4.4.

Seadmed

4.2.2.3.5.

Kauba kinnitamine

4.2.2.4.

Uste sulgemine ja lukustamine

4.2.2.5.

Kaubavagunite märgistamine

4.2.2.6.

Ohtlikud veosed

4.2.2.6.1.

Üldist

4.2.2.6.2.

Ohtlike kaupade veoks ette nähtud veeremi suhtes kohaldatavad õigusaktid

4.2.2.6.3.

Tsisternvagunite suhtes kohaldatavad täiendavad õigusaktid

4.2.2.6.4.

Hoolduseeskirjad

4.2.3.

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

4.2.3.1.

Kinemaatiline gabariit

4.2.3.2.

Staatiline teljekoormus ja lineaarkoormus

4.2.3.3.

Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme

4.2.3.3.1.

Elektriline takistus

4.2.3.3.2.

Teljepukside ülekuumenemise kindlakstegemine

4.2.3.4.

Veeremi dünaamiline käitumine

4.2.3.4.1.

Üldist

4.2.3.4.2.

Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.3.4.2.1.

Rööbastelt mahasõidu vältimine ja liikumise stabiilsuse tagamine

4.2.3.4.2.2.

Rööbastelt mahasõidu vältimise turvamine väändunud teedel liikumisel

4.2.3.4.2.3.

Hoolduseeskirjad

4.2.3.4.2.4.

Vedrustus

4.2.3.5.

Pikisuunalised survejõud

4.2.3.5.1.

Üldist

4.2.3.5.2.

Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.4.

Pidurdamine

4.2.4.1.

Pidurdustõhusus

4.2.4.1.1.

Üldist

4.2.4.1.2.

Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.4.1.2.1.

Rongi juhtimiskanal

4.2.4.1.2.2.

Pidurdustõhususe elemendid

4.2.4.1.2.3.

Mehaanilised komponendid

4.2.4.1.2.4.

Energiavaru

4.2.4.1.2.5.

Energia piirmäärad

4.2.4.1.2.6.

Rataste lohisemise vältimise seadmed (RLV)

4.2.4.1.2.7.

Õhuga varustamine

4.2.4.1.2.8.

Seisupidur

4.2.5.

Side

4.2.5.1.

Veeremiüksuse võime edastada teavet veeremiüksuselt veeremiüksusele

4.2.5.2.

Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

4.2.5.2.1.

Üldist

4.2.5.2.2.

Funktionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.5.2.3.

Hoolduseeskirjad

4.2.6.

Keskkonnatingimused

4.2.6.1.

Keskkonnatingimused

4.2.6.1.1.

Üldist

4.2.6.1.2.

Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.6.1.2.1.

Kõrgus merepinnast

4.2.6.1.2.2.

Temperatuur

4.2.6.1.2.3.

Õhuniiskus

4.2.6.1.2.4.

Õhu liikumine

4.2.6.1.2.5.

Vihm

4.2.6.1.2.6.

Lumi, jää ja rahe

4.2.6.1.2.7.

Päikesekiirgus

4.2.6.1.2.8.

Saastetaluvus

4.2.6.2.

Aerodünaamilised mõjurid

4.2.6.3.

Külgtuuled

4.2.7.

Süsteemiohutus

4.2.7.1.

Erakorralised meetmed

4.2.7.2.

Tuleohutus

4.2.7.2.1.

Üldist

4.2.7.2.2.

Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.2.2.1.

Määratlused

4.2.7.2.2.2.

Viited normidele

4.2.7.2.2.3.

Projekteerimiseeskirjad

4.2.7.2.2.4.

Nõuded materjalidele

4.2.7.2.2.5.

Tuleohutusmeetmete säilitamine

4.2.7.3.

Elektriohutus

4.2.7.3.1.

Üldist

4.2.7.3.2.

Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.3.2.1.

Kaubavaguni potentsiaaliühtlustus

4.2.7.3.2.2.

Kaubavagunite elektriseadmete potentsiaaliühtlustus

4.2.7.4.

Tagumiste signaaltulede kinnitamine

4.2.7.4.1.

Üldist

4.2.7.4.2.

Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.4.2.1.

Näitajad

4.2.7.4.2.2.

Paigutus

4.2.7.5.

Nõuded kaubavagunite hüdro- ja pneumoseadmetele

4.2.7.5.1.

Üldist

4.2.7.5.2.

Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.8.

Hooldus: hooldusdokument

4.2.8.1.

Hooldusdokumendi määratlus, sisu ja kriteeriumid

4.2.8.1.1.1.

Hooldusdokument

4.2.8.1.2.

Hooldusdokumendi haldamine

4.3.	LIIDESTE FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED KIRJELDUSED

4.3.1.

Üldist

4.3.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

4.3.2.1.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus (punkt 4.2.3.2)

4.3.2.2.

Rattad

4.3.2.3.

Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme

4.3.2.4.

Pidurdamine

4.3.2.4.1.

Pidurdustõhusus

4.3.3.

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

4.3.3.1.

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

4.3.3.2.

Uste sulgemine ja lukustamine

4.3.3.3.

Kauba kinnitamine

4.3.3.4.

Kaubavagunite märgistamine

4.3.3.5.

Ohtlikud veosed

4.3.3.6.

Pikisuunalised survejõud

4.3.3.7.

Pidurdustõhusus

4.3.3.8.

Side

4.3.3.8.1.

Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

4.3.3.9.

Keskkonnatingimused

4.3.3.10.

Aerodünaamilised mõjurid

4.3.3.11.

Külgtuuled

4.3.3.12.

Erakorralised meetmed

4.3.3.13.

Tuleohutus

4.3.4.

Kaubavedude allsüsteemi telemaatikarakendused

4.3.5.

Infrastruktuuri allsüsteem

4.3.5.1.

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

4.3.5.2.

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

4.3.5.3.

Kinemaatiline gabariit

4.3.5.4.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

4.3.5.5.

Veeremi dünaamiline käitumine

4.3.5.6.

Pikisuunalised survejõud

4.3.5.7.

Keskkonnatingimused

4.3.5.8.

Tuleohutus

4.3.6.

Energiavarustuse allsüsteem

4.3.7.

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva RIDi lisaga.

4.3.7.1.

Ohtlikud veosed

4.3.8.

Tavaraudteemüra KTKd

4.4.	KASUTUSEESKIRJAD

4.5.	HOOLDUSEESKIRJAD

4.6.	ERIALANE KVALIFIKATSIOON

4.7.	TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE TINGIMUSED

4.8.	INFRASTRUKTUURI- JA RAUDTEEVEEREMIREGISTRID

4.8.1.

Infrastruktuuriregister

4.8.2.

Veeremiregister

5.	Koostalitlusvõime komponendid

5.1.

MÄÄRATLUS

5.2.	UUENDUSLIKUD LAHENDUSED

5.3.	KOMPONENTIDE LOEND

5.3.1.

Struktuurid ja mehaanilised osad

5.3.1.1.

Puhvrid

5.3.1.2.

Veoseadmed

5.3.1.3.

Märkesildid

5.3.2.

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

5.3.2.1.

Pöördvankrid ja käiguosa

5.3.2.2.

Rattapaarid

5.3.2.3.

Rattad

5.3.2.4.

Teljed

5.3.3.

Pidurdamine

5.3.3.1.

Õhujagaja

5.3.3.2.

Seade muutuva koormuse/automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitamiseks

5.3.3.3.

Rataste lohisemise vältimise seade

5.3.3.4.

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator

5.3.3.5.

Pidurisilinder/ajam

5.3.3.6.

Pneumoühendused

5.3.3.7.

Otsakraan

5.3.3.8.

Õhujagaja väljalülitusseade

5.3.3.9.

Piduriklots

5.3.3.10.

Klotspidurite piduriklotsid

5.3.3.11.

Piduritoru tühjendamise kiirendusklapp

5.3.3.12.

Automaatne koormuse tuvastusseade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

5.3.4.

Side

5.3.5.

Keskkonnatingimused

5.3.6.

Süsteemiohutus

5.4.	KOMPONENTIDE TALITLUS JA SPETSIFIKATSIOONID

5.4.1.

Struktuurid ja mehaanilised osad

5.4.1.1.

Puhvrid

5.4.1.2.

Veoseadmed

5.4.1.3.

Märkesildid

5.4.2.

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

5.4.2.1.

Pöördvankrid ja käiguosa

5.4.2.2.

Rattapaarid

5.4.2.3.

Rattad

5.4.2.4.

Teljed

5.4.3.

Pidurdamine

5.4.3.1.

Käesolevate KTKde avaldamise ajal heakskiidetud komponendid

5.4.3.2.

Õhujagaja

5.4.3.3.

Seade muutuva koormuse/automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitamiseks

5.4.3.4.

Rataste lohisemise vältimise seade

5.4.3.5.

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator

5.4.3.6.

Pidurisilinder/ajam

5.4.3.7.

Pneumoühendused

5.4.3.8.

Otsakraan

5.4.3.9.

Õhujagaja väljalülitusseade

5.4.3.10.

Piduriklots

5.4.3.11.

Klotspidurite piduriklotsid

5.4.3.12.

Piduritoru tühjendamise kiirendusklapp

5.4.3.13.

Automaatne koormuse tuvastusseade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

6.	Komponentide vastavuse ja/või nende kasutamiskõlblikkuse hindamine ja allsüsteemide vastavustõendamine

6.1.	KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

6.1.1.

Hindamismenetlused

6.1.2.

Moodulid

6.1.2.1.

Üldist

6.1.2.2.

Koostalitlusvõime komponentide olemasolevad lahendused

6.1.2.3.

Koostalitlusvõime komponentide uuenduslikud lahendused

6.1.2.4.

Kasutuskõlblikkuse hindamine

6.1.3.

KKde hindamisspetsifikatsioon

6.1.3.1.

Struktuurid ja mehaanilised osad

6.1.3.1.1.

Puhvrid

6.1.3.1.2.

Veoseadmed

6.1.3.1.3.

Kaubavagunite märgistamine

6.1.3.2.

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

6.1.3.2.1.

Pöördvankrid ja käiguosa

6.1.3.2.2.

Rattapaarid

6.1.3.2.3.

Rattad

6.1.3.2.4.

Teljed

6.1.3.3.

Pidurdamine

6.2.	TAVARAUDTEEVEEREMI KAUBAVAGUNITE ALLSÜSTEEM

6.2.1.

Hindamismenetlused

6.2.2.

Moodulid

6.2.2.1.

Üldist

6.2.2.2.

Uuenduslikud lahendused

6.2.2.3.

Hoolduse hindamine

6.2.3.

Allsüsteemide hindamisspetsifikatsioon

6.2.3.1.

Struktuurid ja mehaanilised osad

6.2.3.1.1

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

6.2.3.2.

Veeremi ja rööbastee vastastikmõju ning gabariidid

6.2.3.2.1.

Veeremi dünaamiline käitumine

6.2.3.2.1.1.

Osalise tüübikinnitusmenetluse taotlemine

6.2.3.2.1.2.

Uute vagunite sertifitseerimine

6.2.3.2.1.3.

100 km/h või 120 km/h kiirustel ekspluateerimiseks ehitatud või ümber kohandatud vagunite dünaamilise käitumise katsete erandid

6.2.3.2.2.

Pikisuunalised survejõud külgpuhvritega kaubavagunite puhul

6.2.3.2.3.

Kaubavagunite mõõtmine

6.2.3.3.

Pidurdamine

6.2.3.3.1.

Pidurdustõhusus

6.2.3.3.2.

Pidurisüsteemi miinimumtoime katsetamine

6.2.3.4.

Keskkonnatingimused

6.2.3.4.1.

Temperatuuri- ja muud keskkonnatingimused

6.2.3.4.1.1.

Temperatuur

6.2.3.4.1.2.

Muud keskkonnatingimused

6.2.3.4.2.

Aerodünaamilised mõjurid

6.2.3.4.3.

Külgtuuled

7.	Rakendamine

7.1.

ÜLDIST

7.2.	KTKDE AJAKOHASTAMINE

7.3.	KÄESOLEVATE KTKDE KOHALDAMINE UUELE RAUDTEEVEEREMILE

7.4.	OLEMASOLEV RAUDTEEVEEREM

7.4.1.

Käesolevate KTKde kohaldamine olemasolevale raudteeveeremile

7.4.2.

Olemasolevate kaubavagunite uuendamine või taastamine

7.4.3.

Vagunite märgistamise lisanõuded

7.5.	RIIKLIKE, KAHEPOOLSETE, MITMEPOOLSETE VÕI RAHVUSVAHELISTE KOKKULEPETE KOHASELT EKSPLUATEERITAVAD VAGUNID

7.5.1.

Olemasolevad kokkulepped

7.5.2.

Edasised kokkulepped

7.6.	VAGUNITE EKSPLUATATSIOONI ANDMINE

7.7.	ERIJUHTUMID

7.7.1.

Sissejuhatus

7.7.2.

Erijuhtumite loend

7.7.2.1.

Struktuurid ja mehaanilised osad

7.7.2.1.1.

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid)

7.7.2.1.1.1.

Teegabariit 1 524 mm

7.7.2.1.1.2.

1 520 mm teegabariit

7.7.2.1.1.3.

1 520 mm/1 524 mm teegabariit

7.7.2.1.1.4.

1 520 mm teegabariit

7.7.2.1.1.5.

1 668 mm teegabariit – puhvrite keskjoonte vaheline kaugus

7.7.2.1.1.6.

Veeremiüksuste vaheline liides

7.7.2.1.1.7.

Üldine erijuhtum 1 000 mm või väiksema rööpmelaiusega teedele

7.7.2.1.2.

Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest väljumine

7.7.2.1.2.1.

Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest väljumine Iiri Vabariigis ning Põhja-Iirimaal

7.7.2.1.3.

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

7.7.2.1.3.1.

1 520 mm gabariidiga rööbasteed

7.7.2.1.3.2.

1 668 mm gabariidiga rööbasteed – tõstmine

7.7.2.2.

Veeremi ja rööbastee vastastikmõju ning gabariidid

7.7.2.2.1.

Kinemaatiline gabariit

7.7.2.2.1.1.

Kinemaatiline gabariit – Suurbritannia

7.7.2.2.1.2.

1 520 ja 1 435 mm teegabariidiga vagunid

7.7.2.2.1.3.

Kinemaatiline gabariit – Soome

7.7.2.2.1.4.

Kinemaatiline gabariit – Hispaania ja Portugal

7.7.2.2.1.5.

Kinemaatiline gabariit – Iirimaa

7.7.2.2.2.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

7.7.2.2.2.1.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Soome

7.7.2.2.2.2.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Suurbritannia

7.7.2.2.2.3.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Leedu, Läti, Eesti

7.7.2.2.2.4.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

7.7.2.2.3.

Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongiseiresüsteeme

7.7.2.2.4.

Veeremi dünaamiline käitumine

7.7.2.2.4.1.

Erisuguste teegabariitidega seonduvate rattadiameetrite erijuhtumite loend

7.7.2.2.4.2.

Rataste materjal

7.7.2.2.4.3.

Koormuse erijuhtumid

7.7.2.2.4.4.

Veeremi dünaamiline käitumine – Hispaania ja Portugal

7.7.2.2.4.5.

Veeremite dünaamiline käitumine – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

7.7.2.2.5.

Pikisuunalised survejõud

7.7.2.2.5.1.

Pikisuunalised survejõud teatavatel Poola ja Slovakkia 1 520 mm teestruktuuridel ning Leedus, Lätis ja Eestis

7.7.2.2.6.

Pöördvankrid ja veermik

7.7.2.2.6.1.

Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti teestruktuuridele mõeldud pöördvankrid ja veermik

7.7.2.2.6.2.

Pöördvankrid ja veermik – Hispaania ja Portugal

7.7.2.3.

Pidurdamine

7.7.2.3.1.

Pidurdustõhusus

7.7.2.3.1.1.

Pidurdustõhusus – Suurbritannia

7.7.2.3.1.2.

Pidurdustõhusus – Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

7.7.2.3.1.3.

Pidurdustõhusus – Soome

7.7.2.3.1.4.

Pidurdustõhusus – Hispaania ja Portugal

7.7.2.3.1.5.

Pidurdustõhusus – Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti ja Leedu

7.7.2.3.1.6.

Pidurdustõhusus – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

7.7.2.3.2.

Seisupidur

7.7.2.3.2.1.

Seisupidur – Suurbritannia

7.7.2.3.2.2.

Seisupidur – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

7.7.2.4.

Keskkonnatingimused

7.7.2.4.1.

Keskkonnatingimused

7.7.2.4.1.1.

Keskkonnatingimused – Hispaania ja Portugal

7.7.2.4.2.

Tuleohutus

7.7.2.4.2.1.

Tuleohutus – Hispaania ja Portugal

7.7.2.4.3.

Elektriohutus

7.7.2.4.3.1.

Elektriohutus – Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

7.7.3.

Liikmesriigiti määratletud erijuhtumite tabel

Sisukord: lisad

Tähis	Pealkiri
A	Struktuurid ja mehaanilised osad
B	Struktuurid ja mehaanilised osad. Kaubavagunite märgistamine
C	Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Kinemaatilised gabariidid
D	Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Staatiline teljekoormus, dünaamiline koormus ja lineaarne koormus
E	Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Rattapaaride mõõtmed ja tolerantsid standardgabariitide puhul
F	Side. Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel
G	Keskkonnatingimused. Õhuniiskus
H	Infrastruktuuri ja raudteeveeremi register. Veeremiregister
I	Pidurdamine. Pidurisüsteemide koostalitlusvõime komponentide liidesed
J	Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Pöördvanker ja veermik
K	Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Rattapaar
L	Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Rattad
M	Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Teljed
N	Struktuurid ja mehaanilised osad. Staatiliste katsemeetodite lubatavad pinged
O	Keskkonnatingimused. TRIV nõuded
P	Pidurite tõhusus, koostalitlusvõime komponentide hindamine
Q	Hindamismenetlused. Koostalitlusvõime komponendid
R	Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Pikisuunalised survejõud
S	Pidurdamine. Pidurdustõhusus
T	Erijuhtumid. Kinemaatiline gabariit. Suurbritannia
U	Erijuhtumid. Kinemaatiline gabariit. Rööpmevahe 1 520 mm
V	Erijuhtumid. Pidurdustõhusus. Suurbritannia
W	Erijuhtumid. Kinemaatiline gabariit. Soome – staatiline gabariit FIN1
X	Erijuhtumid. Liikmesriik: Hispaania ja Portugal
Y	Komponendid. Pöördvankrid ja veermik
Z	Struktuurid ja mehaanilised osad. (Puhver)põrkekatse
AA	Hindamismenetlused. Allsüsteemide vastavustõendamine
BB	Struktuurid ja mehaanilised osad. Tagumiste signaaltulede kinnitamine
CC	Struktuurid ja mehaanilised osad. Väsimuskoormuse allikad
DD	Hoolduse korraldamise hindamine
EE	Struktuurid ja mehaanilised osad. Astmed ja käsipuud
FF	Pidurdamine. Heakskiidetud pidurikomponentide loend
GG	Erijuhtumid. Iirimaa veeremigabariidid
HH	Erijuhtumid. Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa: veeremiüksuste vaheline liides
II	Hindamismenetlus: kaubavagunite muudatused, mis ei nõua uut kinnitust
JJ	Lahtised küsimused
KK	Infrastruktuuri ja raudteeveeremi register: infrastruktuuriregister
YY	Struktuurid ja mehaanilised osad. Vaguni teatud komponentide tugevusnõuded
ZZ	Struktuurid ja mehaanilised osad. Pikenemiskriteeriumil põhinev lubatav pinge

ÜLEEUROOPALINE TAVARAUDTEESÜSTEEM

Koostalitluse tehnilised kirjeldused Raudteeveeremite allsüsteem Kohaldamisala: kaubavagunid

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   TEHNILINE KOHALDAMISALA

Käesolevad koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTKd) käsitlevad direktiivi 2001/16/EÜ II lisa punktis 1 kirjeldatud raudteeveeremi allsüsteemi.

Lisateave raudteeveeremi allsüsteemi kohta on esitatud käesolevate KTKde punktis 2.

Käesolevad KTKd hõlmavad ainult kaubavaguneid.

1.2.   GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA

Käesolevate KTKde geograafiliseks kohaldamisalaks on direktiivi 2001/16/EMÜ I lisas kirjeldatud üleeuroopaline tavaraudteesüsteem.

1.3.   KÄESOLEVATE KTKDE SISU

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 5 lõikele 3 on käesolevate KTKde eesmärk:

(a)	määrata kindlaks nende kohaldamisala (direktiivi I lisas osutatud raudteevõrgu või raudteeveeremi osa; direktiivi II lisas osutatud allsüsteem või allsüsteemi osa) – punkt 2;

(b)	kehtestada põhilised nõuded iga asjaomase allsüsteemi ja selle liideste kohta muude allsüsteemidega – punkt 3;

(c)

kehtestada funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteemi ja selle liidesed muude allsüsteemidega peavad vastama. Vajadusel võivad kõnealused tehnilised kirjeldused allsüsteemist olenevalt erineda, näiteks vastavalt direktiivi I lisas esitatud liinide, rummude ja/või veeremite kategooriatele – punkt 4;

(d)	määrata kindlaks koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlusvõime üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi piires – punkt 5;

(e)

sätestada vastavus- või kasutussobivuse hindamise menetlus iga vaadeldava juhtumi kohta. Eelkõige hõlmab see nõukogu otsuses 93/465/EMÜ määratletud mooduleid või, kui see on asjakohane, erimenetlust, mida tuleb kasutada koostalitlusvõime komponentide vastavuse ja kasutussobivuse hindamisel ja allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel – punkt 6;

(f)	esitada KTKde rakendamise strateegia. Eelkõige on vaja määratleda etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast olukorda, kus vastavus KTKdele on muutunud normiks – punkt 7;

(g)	määrata kindlaks asjaomase personali kvalifikatsioon ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, mis on asjaomase allsüsteemi kasutamiseks ja hooldamiseks, samuti KTKde rakendamiseks – punkt 4.

Lisaks võib vastavalt artikli 5 lõikele 3 käesolevate KTKde osas ette näha erijuhtumid; need on esitatud punktis 7.

Lisaks sisaldab käesolevate KTKde 4. punkt kasutus- ja hooldamisnõudeid, mis on eriomased eespool punktides 1.1 ja 1.2 sätestatud kohaldamisaladele.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE/KOHALDAMISALA

2.1.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE

Käesolevaid KTKsid kohaldatakse selliste kaubavagunite suhtes, mis võivad liikuda kõikjal üleeuroopalises tavaraudteevõrgustikus või mõnes selle piirkonnas. Kaubavagunite hulka kuuluvad raudteeveeremid, mis on ehitatud kaubaautode veoks.

Käesolevaid KTKsid kohaldatakse uute, uuendatud või taastatud kaubavagunite suhtes, mis on antud ekspluatatsiooni pärast KTKde jõustumist.

Käesolevaid KTKsid ei kohaldata nendele vagunitele, mille kohta oli leping juba enne käesolevate KTKde jõustumist alla kirjutatud.

Punktides 7.3, 7.4 ja 7.5 kirjeldatakse tingimusi, mille puhul tuleb KTKde nõudeid täita, ja lubatavaid erandeid.

Raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteem sisaldab veeremistruktuuri, pidurdusseadeldisi, sidureid ja veeremi (pöördvankrid, teljed jne) vedrustust, uksi ja sidesüsteeme.

KTKd hõlmavad ka ohutu toimimise ja nõutava jõudluse tagamiseks vajalike kohustuslike korrektiivide ja ennetava hoolduse hooldustoimingute protseduure. Need on sätestatud punktis 4.2.8.

Kaubavagunite liikumisel tekkiva müraga seotud nõuded (v.a hooldusjuhtumid) on käesolevatest KTKdest välja jäetud, kuna kaubavagunite, vedurite, liitveeremite ja reisivagunite tekitatavat müra käsitlevad eraldi KTKd.

2.2.   ALLSÜSTEEMI FUNKTSIOONID

Kaubavagunid peavad toetama järgmisi funktsioone:

Kauba laadimine – kaubavagunid on varustatud vahenditega veose ohutuks käsitsemiseks ja veoks.

Liikuv raudteeveerem – kaubavaguneid saab ohutult raudteevõrgustikus vedada ja vagunid aitavad rongi pidurdamisele kaasa.

Raudteeveeremi, infrastruktuuri ja sõiduplaanide andmestiku hoidmine ja väljastamine – hoolduspersonali hooldusdokumentide ja sertifitseerimise spetsifikatsioon võimaldab hallata kaubavagunite hooldust. Teave kaubavagunite kohta esitatakse raudteeveeremi registris, märgitakse vagunitele ning seda edastatakse veerem-veerem- ja veerem-maa-tüüpi sideseadmete vahendusel.

Rongi juhtimine – kaubavagunit peab saama ohutult manööverdada kõigis eeldatavates keskkonnatingimustes ja teatavates eeldatavates olukordades.

Teenuste osutamine kaubaveo tellijatele – kaubavaguni veoteenuseid käsitlev tellijatele suunatud teave esitatakse raudteeveeremi registris, märgitakse vagunitele ning seda edastatakse veerem-veerem- ja veerem-maa-tüüpi sideseadmete vahendusel.

2.3.   ALLSÜSTEEMI LIIDESED

Raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteemil on järgmised liidesed:

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

—	Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme — Teljepukside ülekuumenemise detektorid — Rattapaaride elektriline kindlakstegemine — Telgede loendurid

—	Pidurdustõhusus

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

—	Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

—	Uste sulgemine ja lukustamine

—	Kauba kinnitamine

—	Laadimiseeskirjad

—	Ohtlikud veosed

—	Pikisuunalised survejõud

—	Pidurdustõhusus

—	Aerodünaamilised mõjurid

—

Hooldus

Kaubavedude allsüsteemi telemaatikarakendused

—	Raudteeveeremi tugiandmebaasid

—	Vagunite ja intermodaalsete veeremite juhtandmebaas

Infrastruktuuri allsüsteem

—	Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

—

Puhvrid

—	Kinemaatiline gabariit

—	Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

—	Veeremi dünaamiline käitumine

—	Pidurdustõhusus

—	Tuleohutus

Energiavarustuse allsüsteem

—	Elektriohutus

Müraaspekt

—

Hooldus

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos lisaga (RID).

—	Ohtlikud veosed

3.   OLULISED NÕUDED

3.1.   ÜLDIST

Käesolevate KTKde raames tagab vastavuse punktis 3 sätestatud asjakohastele põhinõuetele spetsifikatsioonide järgimine, mida on kirjeldatud:

—	allsüsteemi puhul punktis 4 ja

—	koostalitlusvõime komponentide puhul punktis 5,

ning mida kinnitavad positiivsed hindamistulemused

—	koostalitlusvõime komponentide vastavuse ja/või sobivuse osas kasutamiseks ja

—	allsüsteemi vastavustõendamise osas punktis 6 kirjeldatud viisil.

Siiski juhul, kui osa neist olulistest nõuetest on hõlmatud siseriiklike eeskirjadega, kuna:

—	need on KTKdes kuulutatud avatud või reserveeritud punktideks;

—	nõuete ulatust on kitsendatud vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artiklile 7;

—	käesolevates KTKdes on neid juhtumeid kirjeldatud erijuhtumitena,

tuleb sellekohane vastavushindamine teha vastavalt asjaomase liikmesriigi vastutusalas kohaldatavatele menetlustele.

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitlusvõime komponendid koos liidestega vastama direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele.

3.2.   OLULISED NÕUDED HÕLMAVAD JÄRGMIST:

—

ohutus;

—	töökindlus ja käideldavus ;

—	tervisekaitse;

—	keskkonnakaitse;

—	tehniline ühilduvus.

Need nõuded sisaldavad üldisi nõudeid ja iga allsüsteemi erinõudeid.

3.3.   ÜLDISED NÕUDED

3.3.1.   OHUTUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.1 oluline nõue.

Ohutuse seisukohalt oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisega seotud komponentide projekteerimine, ehitamine või montaaž, hooldus ja järelevalve peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgu jaoks kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas konkreetsete alatalitlusolukordade puhuks kehtestatud eesmärkidele.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.2.1 (veeremitevaheline liides)

—	4.2.2.2 (ohutu juurde- ja väljapääs)

—	4.2.2.3 (veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus)

—	4.2.2.5 (kaubavagunite märgistamine)

—	4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

—	4.2.3.5 (pikisuunalised survejõud)

—	4.2.4 (pidurdamine)

—	4.2.6 (keskkonnatingimused)

—	4.2.7 (süsteemiohutus), v.a 4.2.7.3 (elektriohutus)

—	4.2.8 (hooldus)

Oluline nõue 1.1.2

Ratas-rööbas kontakti puhul hõlmatud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalse lubatud kiirusega.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.3.2 (telje ja ratta koormus)

—	4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

—	4.2.3.5 (pikisuunalised survejõud)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.3 oluline nõue.

Kasutatavad komponendid peavad ekspluatatsiooniperioodi vältel määratletud tava- või eriolukorras suutma taluda kõiki pingeid. Ohutuse vähenemist juhuslike tõrgete tõttu tuleb piirata asjakohaste vahenditega.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.2.1 (veeremitevaheline liides)

—	4.2.2.2 (ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja väljapääs raudteeveeremist)

—	4.2.2.3 (veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus)

—	4.2.2.4 (uste sulgemine)

—	4.2.2.6 (ohtlikud veosed)

—	4.2.3.3.2 (teljepukside ülekuumenemise kindlakstegemine)

—	4.2.4 (pidurdamine)

—	4.2.6 (keskkonnatingimused)

—	4.2.8 (hooldus)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.4 oluline nõue.

Kohtkindlad seadmed ja veerem tuleb projekteerida ja kasutatavad materjalid valida nii, et tulekahju korral on võimalik piirata tule ja suitsu levikut ning nende toimet.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.7.2 (tuleohutus)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.5 oluline nõue.

Kasutajate käsitsetavad seadised peavad olema projekteeritud viisil, mis ei kahjusta seadiste ohutut kasutamist või kasutajate tervist ja turvalisust, kui võib eeldada, et seadiseid kasutatakse viisil, mis ei vasta esitatud juhistele.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.2.1 (veeremitevaheline liides)

—	4.2.2.2 (ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sealt väljapääs)

—	4.2.2.4 (uste sulgemine)

—	4.2.4 (pidurdamine)

3.3.2.   TÖÖKINDLUS JA KÄIDELDAVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.2 oluline nõue.

Rongi liikumisse kaasatud liikumatute või liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema korraldatud, neid tuleb teha ja kvantifitseerida nii, et ettenähtud tingimustel säiliks nimetatud komponentide talitlusvõime.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.2.1 (veeremitevaheline liides)

—	4.2.2.2 (ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja väljapääs raudteeveeremist)

—	4.2.2.3 (veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus)

—	4.2.2.4 (uste sulgemine)

—	4.2.2.5 (vagunite märgistus)

—	4.2.2.6 (ohtlikud veosed)

—	4.2.4.1 (pidurisüsteem)

—	4.2.7.2.2.5 (tuleohutusmeetmete säilitamine)

—	4.2.8 (hooldus)

3.3.3.   TERVISEKAITSE

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.3.1 oluline nõue.

Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudtee infrastruktuurides.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.8 (hooldus)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.3.2 oluline nõue.

Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, seda eriti tulekahju korral.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.7.2 (tuleohutus)

—	4.2.8 (hooldus)

3.3.4.   KESKKONNAKAITSE

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.1 oluline nõue.

Üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi rajamise ja töötamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta võrgustiku projekteerimisetapil kooskõlas ühenduses kehtivate sätetega.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.2 oluline nõue.

Materjalid, mida kasutatakse rongides ja infrastruktuurides, peavad ära hoidma keskkonnale kahjulike ja ohtlike aurude ning gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.7.2 (tuleohutus)

—	4.2.8 (hooldus)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.3 oluline nõue.

Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse paigaldiste, seadmete ja avalike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.3.3 (veeremi ja maapealsete seadmete vaheline side)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.4 oluline nõue.

Üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamisel tuleb järgida kehtivaid määrusi mürareostuse kohta.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.8 (hooldus)

—	4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.5 oluline nõue.

Üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamine nõuetekohasel tasemel ei tohi põhjustada maapinna vibratsiooni ulatuses, mis on vastuvõetamatu infrastruktuuri läheduses asuvatele piirkondadele ja elutegevusele ning normaalsele hooldustasemele.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.3.2 (staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus)

—	4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

—	4.2.8 (hooldus)

3.3.5.   TEHNILINE ÜHILDUVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.5 oluline nõue.

Infrastruktuuri ja maarajatiste tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja üleeuroopalises tavaraudteesüsteemis kasutatavate rongide tehniliste omadustega.

Kui kõnealustest omadustest kinnipidamine osutub võrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, siis võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad vastavuse tulevikus.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.3.1 (kinemaatiline gabariit)

—	4.2.3.2 (staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus)

—	4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

—	4.2.3.5 (pikisuunalised survejõud)

—	4.2.4 (pidurdamine)

—	4.2.8 (hooldus)

3.4.   RAUDTEEVEEREMI ALLSÜSTEEMI ERINÕUDED

3.4.1.   OHUTUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.4.1 oluline nõue.

Veeremite ja nende ühenduskohtade ehitus peab olema projekteeritud viisil, mis kaitseb reisijate- ja vedurijuhi ruume kokkupõrke või rööbastelt mahajooksmise korral.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Elektriseadmestik ei tohi mõjutada ohutust ning juhtimis- ja signaalimisseadmete toimimist.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Pidurdusmehhanismid ja avaldatav surve peavad ühilduma rööbaste, masinaehituse ja signaalimissüsteemidega.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.3.5 (pikisuunalised survejõud)

—	4.2.4 (pidurdamine)

Tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära juurdepääsu pinge all olevatele komponentidele, et mitte ohustada inimeste turvalisust.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.2.5 (kaubavagunite märgistamine)

—	4.2.7.3 (elektriohutus)

—	4.2.8 (hooldus)

Ohu korral peavad seadised võimaldama reisijatel teatada vedurijuhile ja kaasasolevale personalile, et reisijaga ühendust võetaks.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Juurdepääsu-ustel peab olema avamis- ja sulgemissüsteem, mis tagab reisijate turvalisuse.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Tuleb tagada tähistatud avariiväljapääsude olemasolu.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Tuleb kehtestada asjakohased sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Rongides on kohustuslik piisava intensiivsuse ja kestusega avariivalgustussüsteem.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Rongid peavad olema varustatud valjuhääldisidega, mille kaudu rongi personalil ja juhtimiskeskusel on võimalik inimestega suhelda.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.4.2.   TÖÖKINDLUS JA KÄIDELDAVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.4.2 oluline nõue.

Olulise tähtsusega seadmete, veermiku, veo- ja pidurdusseadmete, samuti juhtimissüsteemi ehitus peab alatalitlusolukorras võimaldama rongil jätkata töötamist kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.4.1.2.6 (rataste lohisemise vältimise süsteem, vt ka punkt 5.3.3.3 ja lisa I)

—	5.4.1.2 (veoseadmed)

—	5.4.2.1 (pöördvanker ja veermik)

—	5.4.2.2 (rattapaarid)

—	5.4.3.8 (õhujagaja väljalülitusseade)

3.4.3.   TEHNILINE ÜHILDUVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.4.3 oluline nõue.

Elektriseadmestik peab ühilduma juhtimis- ja signaalimisseadmete paigaldise toimeparameetritega.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Elektrilise veojõu korral peavad vooluvõtuseadmete omadused võimaldama rongidel liikuda üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi toitesüsteemist saadava energia toimel.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Veeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel veerem peaks töötama.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.2.3 (veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus)

—	4.2.3.1 (kinemaatiline gabariit)

—	4.2.3.2 (staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus)

—	4.2.3.3 (raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme)

—	4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

—	4.2.3.5 (pikisuunalised survejõud)

—	4.2.4 (pidurdamine)

—	4.2.6 (keskkonnatingimused)

—	4.2.8 (hooldus)

—	4.8.2 (raudteeveeremi register)

3.5.   HOOLDUSE ERINÕUDED

3.5.1.   TERVISHOID JA OHUTUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.5.1 oluline nõue.

Keskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused peavad tagama allsüsteemi ohutu töötamise ning ei tohi kahjustada inimeste tervist ega ohutust.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste spetsifikatsioonidega järgmistes punktides:

—	4.2.8 (hooldus)

3.5.2.   KESKKONNAKAITSE

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.5.2 oluline nõue.

Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused ei tohi ületada ümbritseva keskkonna suhtes lubatud saaste taset.

See oluline nõue pole käesolevate KTKde raames esitatud funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega täidetud.

3.5.3.   TEHNILINE ÜHILDUVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.5.3 oluline nõue.

Tavaraudteerongide hooldusseadmed peavad võimaldama ohutuse, tervishoiu ja mugavusega seotud toimingute sooritamist kõikidel veeremitel, mille jaoks need on projekteeritud.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.8 (hooldus)

3.6.   MUUDE ALLSÜSTEEMIDE, SH RAUDTEEVEEREMI ALLSÜSTEEMI ERINÕUDED

3.6.1.   INFRASTRUKTUURI ALLSÜSTEEM

3.6.1.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.1.1 oluline nõue.

Tuleb võtta vajalikke meetmeid, et hoida ära ebasoovitav juurdepääs seadmetele.

Tuleb võtta meetmeid, et vähendada inimesi ähvardavaid ohte, eriti seal, kus rongid sõidavad raudteejaamadest läbi.

Infrastruktuurid, millele on avalik juurdepääs, peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii (aspektid: stabiilsus, tuli, juurdepääs, evakueerimine, perroonid jne), et inimeste tervise kahjustamise oht oleks võimalikult väike.

Tuleb kehtestada asjakohased sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.2.   ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEM

3.6.2.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.2.1 oluline nõue.

Toitesüsteemide töötamine ei tohi kahjustada rongide või inimeste (sõitjad, personal, raudteeäärsed elanikud ja kolmandad isikud) ohutust.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.2.2.   Keskkonnakaitse

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.2.2 oluline nõue.

Elektriliste või termiliste toitesüsteemide töötamine ei tohi keskkonda häirida üle kindlaksmääratud piiride.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.2.3.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.2.3 oluline nõue.

Kasutatavad elektrilised/termilised toitesüsteemid peavad:

—	võimaldama rongidel saavutada kindlaksmääratud tööparameetreid;

—	elektrilise toitesüsteemi puhul ühilduma rongidele paigaldatud vooluvõtuseadmetega.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.3.   JUHTKÄSUD JA SIGNAALIMINE

3.6.3.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.3.1 oluline nõue.

Üleeuroopalisel tavaraudteesüsteemis kasutatavad juhtimis- ja signaalimisseadmed ning menetlused peavad rongidel võimaldama liikuda ohutustasemel, mis vastab võrgustikule seatud eesmärkidele. Juhtimis- ja signaalimissüsteemid peavad tagama selliste rongide ohutu liikumise, millel on lubatud liikuda alatalitlustingimustel.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.3.2.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.3.2 oluline nõue.

Kõiki uusi infrastruktuure ja veeremeid, mis on toodetud või arendatud pärast ühilduvate juhtimise ja signaalimise allsüsteemide vastuvõtmist, tuleb kohandada käesolevates võrgustikes kasutamiseks. Vedurijuhiruumidesse paigaldatud juhtimis- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist kindlaksmääratud tingimustel kogu üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi piires.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.3.3.1 (elektriline takistus)

—	4.2.4 (pidurdamine)

3.6.4.   KÄITAMINE JA LIIKLUSKORRALDUS

3.6.4.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.6.1 oluline nõue.

Võrgustiku kasutuseeskirjade, vedurijuhtide, rongi ja juhtimiskeskuste personali kvalifikatsiooni kooskõlalisus peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja riiklike teenuste erinevaid nõudeid.

Hooldustegevus ja selle intervallid, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali väljaõpe ja kvalifikatsioon ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama ohutuse kõrge taseme.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.2.5 (kaubavagunite märgistamine)

—	4.2.4 (pidurdamine)

—	4.2.8 (hooldus)

3.6.4.2.   Töökindlus ja käideldavus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.6.2 oluline nõue.

Hooldustegevus ja selle intervallid, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali väljaõpe ja kvalifikatsioon ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama võrgustiku töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

—	4.2.8 (hooldus)

3.6.4.3.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.6.3 oluline nõue.

Võrgustiku käituseeskirjade, vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate kvalifikatsiooni reguleeritus peab tagama üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi tõhusa käitustegevuse, pidades silmas riigipiiriüleste ja riiklike teenuste puhul esitatavaid erinevaid nõudeid.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.5.   KAUBA- JA REISIJATEVEO TELEMAATIKARAKENDUSED

3.6.5.1.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.7.1 oluline nõue.

Telemaatikaseadmete olulised nõuded tagavad reisijate- ja kaubaveo ettevõtjate jaoks teeninduse minimaalse taseme, eriti tehnilise ühilduvuse osas.

Tuleb võtta meetmeid, et tagada:

—	andmebaaside, tarkvara ja andmesideprotokollide väljatöötamine selliselt, et võimaldada maksimaalset andmevahetust eri rakenduste ja ettevõtjate vahel, välja arvatud konfidentsiaalse äriteabe osas;

—	kasutajate hõlbus juurdepääs andmetele.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.5.2.   Töökindlus ja käideldavus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.7.2 oluline nõue.

Käesolevate andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide kasutusviisid, juhtimine, ajakohastamine ja hooldus peavad tagama käesolevate süsteemide tõhususe ja kvaliteetse teeninduse.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.5.3.   Tervisekaitse

Oluline nõue 2.7.3:

Käesolevate süsteemide ja kasutajate vahelised liidesed peavad vastama ergonoomia ja tervisekaitse eeskirjades sätestatud miinimumnõuetele.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.5.4.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.7.4 oluline nõue.

Ohutusega seotud teave tuleb talletada või edastada sobival tasemel terviklikult ja töökindlalt.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

4.   ALLSÜSTEEMI KIRJELDUS

4.1.   SISSEJUHATUS

Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/16/EÜ ja mille osa on raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteem, on integreeritud süsteem, mille ühilduvust tuleb kontrollida. Ühilduvust tuleb kontrollida eriti neil juhtudel, mis seonduvad allsüsteemi (koos selle liidestega süsteemis, millesse see on integreeritud) tehniliste kirjelduste ning käitamise ja hooldamise eeskirjadega.

Punktides 4.2 ja 4.3 toodud allsüsteemi ja selle liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused ei nõua eritehnoloogiate või tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhtudel, kus see on rangelt vajalik üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime seisukohalt. Samas võivad koostalitlusvõimega seotud uuenduslikud lahendused nõuda uusi spetsifikatsioone ja/või uute hindamismeetodite kasutuselevõttu. Tehnoloogiliste uuenduste võimaldamiseks tuleb neid spetsifikatsioone ja hindamismeetodeid arendada punktides 6.1.2.3 ja 6.2.2.2 kirjeldatud menetlust järgides.

Võttes arvesse kõiki kohaldatavaid olulisi nõudeid, on raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteemi iseloomustatud käesolevas punktis 4.

4.2.   ALLSÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED KIRJELDUSED

4.2.1.   ÜLDIST

Punktis 3 esitatud oluliste nõuete taustal on raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused jaotatud järgmiselt:

—	Struktuurid ja mehaanilised osad

—	Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

—	Pidurdamine

—

Side

—	Keskkonnatingimused

—	Süsteemiohutus

—

Hooldus

Need pealkirjad hõlmavad järgmisi alusparameetreid:

Struktuurid ja mehaanilised osad

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid)

Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja väljapääs raudteeveeremist

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus

Kauba kinnitamine

Uste sulgemine ja lukustamine

Kaubavagunite märgistamine

Ohtlikud veosed

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

Kinemaatiline gabariit

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme

Veeremi dünaamiline käitumine

Pikisuunalised survejõud

Pidurdamine

Pidurdustõhusus

Side

Veeremiüksuse võime edastada teavet veeremiüksuselt veeremiüksusele

Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

Keskkonnatingimused

Keskkonnatingimused

Aerodünaamilised mõjurid

Külgtuuled

Süsteemiohutus

Erakorralised meetmed

Tuleohutus

Elektriohutus

Hooldus

Hooldusdokument

Iga põhiparameetri kohta on üldpeatükki koondatud järgmised punktid.

Nendes punktides esitatakse üksikasjalikult üldpeatükki koondatud nõuete täitmiseks vajalikud tingimused.

4.2.2.   STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

4.2.2.1.   Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid)

4.2.2.1.1.   Üldist

Vagunitel peavad mõlemas otsas olema vastupidavad puhver- ja veoseadmed.

Vagunite rivid, mida ekspluatatsiooni ajal kunagi osadeks ei lahutata, loetakse käesoleva nõude kohaldamisel üheks vaguniks. Nende vagunite vahelised liidesed peavad hõlmama vastupidavat sidurisüsteemi, mis on võimeline vastu pidama kavandatud käitustingimustest tulenevatele jõududele.

Rongid, mida ekspluatatsiooni ajal kunagi osadeks ei lahutata, loetakse käesoleva nõude kohaldamisel üheks vaguniks. Neisse rongidesse peab kuuluma eelnimetatud vastupidav sidurisüsteem. Kui neil puudub standardne kruvisidur ja puhvrid, peab neil olema võimalus avariisiduri kinnitamiseks mõlemas otsas.

4.2.2.1.2.   Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.2.1.2.1.   Puhvrid

Puhvrite paigaldamisel paigaldatakse veeremiüksuse ühte otsa kaks identset puhvrit. Need puhvrid peavad olema kokkusurutavat tüüpi. Puhvrite keskjoone kõrgus peab mis tahes laadimistingimustel jääma rööbaste tasapinnast 940–1 065 mm kõrgusele.

Puhvrite keskjoonte vaheline standardkaugus sümmeetriliselt kaubavaguni keskjoone ümber on nominaalselt 1 750 mm.

Puhvrite mõõtmed peavad olema sellised, et puhvrid ei saaks horisontaalkõverike ja vastupidistesse suundadesse pöörduvate kõverike läbimisel omavahel haakuda. Minimaalne lubatav ülekate on 50 mm.

Kõverike minimaalsed raadiused ja vastupidistesse suundadesse pöörduvate kõverike omadused on määratletud infrastruktuuri KTKdes.

Vagunitel, mis on varustatud puhvritega, mille käik ületab 105 mm, peab alati olema neli identset (elastsussüsteemid, käik) ühesuguse konstruktsiooniga puhvrit.

Kui on nõutav puhvrite vaba vahetatavus, tuleb tugiplaadi jaoks jätta otsatala puhvriprussil järgmine vaba ruum. Puhver kinnitatakse vaguni otsatala puhvriprussile nelja M24 lukustatud kinniti abil, mille kvaliteediklassi voolavustugevus on vähemalt 640 N/mm (vt lisa A joonis A1).

—

Puhvri tehnilised andmed Puhvrite käik peab olema minimaalselt 105 0 –5 mm ja energianeelamisvõime vähemalt 30 kJ. Puhvritaldrikud peavad olema kumerad ja nende sfäärilise tööpinna kumerusraadius peab olema 2 750±50 mm. Puhvripea miinimumkõrgus peab olema 340 mm ja puhvritaldrikud peavad pikitelje suhtes asuma võrdsel kaugusel. Puhvritele peab olema kantud eraldusmärgis. Eraldusmärgis peab sisaldama vähemalt käiku millimeetrites ja puhvri energianeelamisvõime väärtust.

4.2.2.1.2.2.   Veoseadmed

Standardne vagunitevaheline veomehhanism peab olema eraldatav ja koosnema püsivalt konksu külge kinnitatud keermesühendusest, veokonksust ja amortisaatoriga puhvriprussist.

Veokonksu keskjoone kõrgus peab mis tahes laadimistingimustel jääma rööbaste tasapinnast 920–1 045 mm kõrgusele.

Kõigis vaguniotstes peab olema võimalus riputada haakeseadis ajaks, mil seda ei kasutata. Haakeseadmestiku ükski osa ei tohi selle äärmises alumises asendis olla kulumise ega vedrustuse töökäigu tõttu madalamal kui 140 mm rööbaste tasapinnast.

—

Veoseadmete tehnilised andmed: Veoseadme vedrustussüsteemi staatiline energianeelamisvõime peab olema vähemalt 8 kJ. Veokonks ja puhvripruss peavad purunemata vastu pidama 1 000 kN suurusele jõule. Kruvisidur peab purunemata vastu pidama 850 kN suurusele jõule. Kruvisiduri tõmbetugevus peab olema väiksem kui veoseadise muude osade tõmbetugevus. Kruvisidur peab olema konstrueeritud viisil, mis välistab kruvisiduri iseenesliku lahutumise rongisiseste jõudude toimel. Kruvisiduri suurim kaal ei tohi olla üle 36 kg. Kruvisidurite ja veokonksude mõõtmed (vt lisa A joonis A6) peavad olema kooskõlas lisas A joonistel A2 ja A3 näidatuga. Siduri pikkus mõõdetuna siduri looga siseküljelt puhvriprussi võlliku keskjooneni peab olema: — 986 +10 -5 mm täielikult väljakeeratud asendis kruvisiduri puhul; — 750 ± 10 mm täielikult sissekeeratud asendis kruvisiduri puhul;

4.2.2.1.2.3.   Veoseadmete ja puhverseadiste koostoime

Puhver- ja veoseadmed peavad olema projekteeritud nii, et veerem saaks ohutult ületada 150 m raadiusega teekõverikke.

Kahe pöördvankritega vaguni puhul, mis on ühendatud sirgel rajal kokkupuutuvate puhvritega, ei tohi nende komponentide survejõud 150 m raadiusega kõverikul ületada 250 kN.

Kaheteljeliste vagunite puhul pole nõudeid kindlaks määratud.

—	Veoseadmete ja puhverseadiste tehnilised andmed Veokonksu ava esiserva ja maksimaalselt väljaulatuvate puhvrite esikülje vaheline kaugus peab uutes tingimustes (vt lisa A joonis A4) olema 355 +45/–20 mm.

4.2.2.2.   Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest väljapääs

Veeremiüksused tuleb projekteerida nii, et töötajad ei satuks haakimise ega lahtihaakimise ajal ohtu. Kruvisidurite ja puhvrite kasutamisel ei tohi lisa A joonisel A5 näidatud nõutavas vabas piirkonnas olla ühtki püsivalt kinnitatud osa. Nimetatud piirkonnas võivad olla ühendustrossid ja painduvad voolikud. Puhvrite all ei tohi olla sellele piirkonnale juurdepääsu takistavaid seadmeid.

Veokonksu kohale jääv vaba ruum on kujutatud lisa A joonisel A7.

Kui paigaldatakse kombineeritud automaat- ja kruvisidur, võib automaatsiduri pea ulatuda Berni ristkülikusse vasakult küljelt (vt lisa A joonis A5), kui see on koormuse all ja kasutatakse kruvisidurit.

Iga puhvri all peab olema käsipuu. Käsipuud peavad vastu pidama puhvrite vahel liikuvate rongikoostajate rakendatavatele koormustele.

Kõik kinnitatud osad, mis paiknevad veeremiüksuste otstes, peavad jääma vähemalt 40 mm kaugusele lõpuni kokkusurutud puhvrite välispinnast.

Veeremiüksuse igal küljel peab olema vähemalt üks aste ja käsipuu rongikoostajatele, välja arvatud püsiva koosseisuga rongide puhul. Astmete kohal ja ümber peab olema piisavalt ruumi rongikoostaja turvalisuse tagamiseks. Astmed ja käepidemed peavad olema projekteeritud nii, et need peaksid vastu koormusele, mida rongikoostaja neile rakendab. Astmed peavad olema vähemalt 150 mm kaugusel lõpuni kokku surutud puhvrite otstes olevast vertikaaltasapinnast (vt lisa A joonis A5). Trepid ja alad, mis võimaldavad juurdepääsu käitamiseks, laadimiseks ja mahalaadimiseks, peavad olema libisemiskindlad (vt lisa EE).

Vaguni igas otsas, mis võib moodustada rongi tagumise otsa, peavad olema seadmed tagumise signaaltule kinnitamiseks. Juurdepääsu hõlbustamiseks peavad vajadusel olema paigaldatud astmed ja käepidemed.

Käepidemeid ja astmeid tuleb kontrollida tavahoolduseks ettenähtud ajavahemike tagant ja oluliste kahjustuste, pragude või rooste täheldamisel tuleb rakendada meetmeid nende likvideerimiseks.

4.2.2.3.   Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

4.2.2.3.1.   Üldist

Vagunite ehituslik projekteerimine peab toimuma kooskõlas standardi EN12663 punkti 3 nõuetega ja konstruktsioon peab vastama nimetatud standardi punktides 3.4–3.6 määratletud kriteeriumidele.

Lisaks juba kindlaksmääratud kriteeriumidele on lubatud standardi EN12663 punktis 3.4.3 määratletud ohutusteguri valimisel arvesse võtta materjali suhtelist pikenemist pragunemise korral. Lisas ZZ määratletakse ohutusteguri ja lubatud pinge kindlaksmääramise kord.

Väsimusea hindamisel on oluline tagada, et valimisse kaasatavad koormusnäitajad oleksid ettenähtud lahenduse kohta piisavalt esinduslikud ning neid avaldataks kehtestatud projekteerimiskorrale vastaval viisil. Tuleks järgida valitud projekteerimiskorra tõlgendamise kõiki seonduvaid suuniseid.

Vagunite ehitamisel kasutatavate materjalide lubatud pinged määratletakse standardi EN12663 5. osas täpsustatud viisil.

Vaguni konstruktsiooni tuleb kontrollida tavahoolduseks ettenähtud ajavahemike tagant ning oluliste kahjustuste, pragude või rooste täheldamisel tuleb rakendada meetmeid nende likvideerimiseks.

Käesolevas jaotises määratletakse veeremiüksuste põhikoormust kandva (esmase) konstruktsiooni ning seadmete ja kasuliku koormusega liideste konstruktsioonile esitatavad miinimumnõuded.

Nimetatud nõuded hõlmavad järgmist:

—	Erandlikud koormused: — pikikoormused — maksimaalsed vertikaalkoormused — koormuskombinatsioonid — tõstmine — seadmete (sh kere/pöördvankri) kinnitamine — muud erandlikud koormused

—

Ekspluatatsiooni (väsimus-)koormused: — koormussisendi allikad — kasuliku koormuse spekter — tee induktsioonkoormus — vedamine ja pidurdamine — aerodünaamiline koormus — liideste väsimuskoormused — kere/pöördvankri ühendus — seadmete kinnitamine — sidurite koormused — väsimuskoormuste kombinatsioonid

—	Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni jäikus — hälbed — vibratsioon — torsioonjäikus — seadmed

—	Kauba kinnitamine Tuleb võtta meetmeid tagamaks, et veos või selle osad ei kukuks kaubavagunist välja.

Käesolevate KTKde raames ei peeta kinnitussüsteemide või -seadmete (nt splindid või kinnitusrõngad) nõuete esitamist kohustuslikuks.

4.2.2.3.2.   Erandlikud koormused

4.2.2.3.2.1.   Pikikoormused

Eri kaubavagunite liikidele kohaldatakse erinevaid väärtusi, nagu on määratletud standardis EN12663, nimelt:

F-I:	Vagunid, mida võib rongideks koostada piiranguteta;
F-II:	Vagunid, mida ei koostata sorteerimismäe abil ega tõukemanööverdamisega.

Ehituslikes põhinõuetes eeldatakse, et eespool nimetatud kategooria vagunitele paigaldatakse ekspluatatsiooniks asjakohased puhvrid ja sidurid.

Konstruktsioon peab vastama standardi EN12663 punkti 3.4 nõuetele kõigi erandlike koormuste kohaldamise korral.

Vagunikered peavad vastama standardi EN12663 tabelites 1, 2, 3 ja 4 täpsustatud asjakohastele pikitugevusnõuetele, kui eksisteerivad koormusliinid.

MÄRKUS 1.	Vagunikere ühes otsas rakendatud jõule peab tekkima reaktsioon vastassuuna vastavas punktis.
MÄRKUS 2.	Jõud rakendatakse monteerimiskonstruktsiooni suhtes horisontaalselt, võrdse jaotusega iga puhvri telje asukohale või siduri teljele.
MÄRKUS 3.	Kui puhvreid ei katsetata (vt lisa Z), tuleb vaguni konstruktsiooni ekspluatatsioonil eeldatavate puhvrikoormustele vastupidavuse näitamiseks teha vastavad arvutused.

4.2.2.3.2.2.   Maksimaalsed vertikaalkoormused

Vagunikere peab vastama standardi EN12663 tabeli 8 nõuetele, mida on modifitseeritud vastavalt märkusele 1 (vt allpool).

Vagunikere peab olema projekteeritud kandma ka maksimumkoormust, mida võib sellele rakendada laadimis- ja mahalaadimismeetodi tõttu. Koormusnäitajaid võib määratleda kere (koos mis tahes kasuliku koormusega) massile rakendatud jõu või kiirenduse ühikutes. Projekteerimisel aluseks võetavad näitajad peavad iseloomustama kõige ebasoodsamaid juhtumeid, mida operaator soovib arvesse võtta seoses vaguni kasutamisega (sealhulgas ettenähtav kuritarvitus).

MÄRKUS 1.	Standardi EN12663 tabelis 8 toodud teguri 1,95 asemel tuleb kasutada tegurit 1,3. Sel juhul märkust a ei kohaldata.
MÄRKUS 2.	Koormusi võib jaotada ühtlaselt kogu koormust kandvale pinnale, piiratud alale või konkreetsetele punktidele. Projekteerimisjuhtumi(te) aluseks võetakse kõige nõudlikumad rakendused.
MÄRKUS 3.	Kui on ette nähtud, et vaguni põrandal liiguvad ratastega sõidukid (sealhulgas harklaadurid jt), peab konstruktsioon arvesse võtma selliste toimingutega seotud maksimaalset kohtkoormust.

4.2.2.3.2.3.   Koormuskombinatsioonid

Konstruktsioon peab samuti vastama standardi EN12663 klausli 3.4 nõuetele, kui sellele rakendatakse standardi EN12663 punktis 4.4 täpsustatud kõige ebasoodsamaid koormuskombinatsioone.

4.2.2.3.2.4.   Tõstmine

Vagunikere peab olema varustatud tõstepunktidega, mille abil on võimalik tervet vagunit ohutult tõsta. Samuti peab olema võimalik tõsta vaguni üht otsa (sh koos käiguosaga), samal ajal kui teine ots toetub käiguosa teisele osale.

Standardi EN12663 punktis 4.3.2 täpsustatud koormusnäitajaid rakendatakse tõstmisel töökodades ja teenindustoimingute käigus.

Tabelites 9 ja 10 toodud koormustegurit on lubatud vähendada 1,1-lt 1,0-le üksnes pärast rööbastelt mahasõitu või muud ebaharilikku juhtumit päästetöödega seotud tõstmisjuhtude puhul, kus mõningane konstruktsiooni jäävdeformatsioon on lubatav.

Kui tegurit 1,0 kasutatakse valideerimiskatsel, tuleb mõõdetud pingeid ekstrapoleerida, et näidata ühilduvust teguri suuremate väärtustega.

Tõstmiseks kasutatakse ettenähtud tõstepunkte. Tõstepunktide paigutus määratletakse kliendi ekspluatatsioonivajadustega.

4.2.2.3.2.5.   Seadmete (sh kere/pöördvankri) kinnitamine

Seadmete kinnitamine tuleb projekteerida kas:

—	standardi EN12663 punkti 4.5 tabelites 12, 13 ja 14 määratletud koormuste kandmiseks;

või teise võimalusena:

—	valideerimiseks vastavalt lisas Z kirjeldatud puhvrikatse tegemise teel.

4.2.2.3.2.6.   Muud erandlikud koormused

Koormusnõuded vaguni kere konstruktsiooniosadele, nagu nt külgmised ja otsmised seinakonstruktsioonid, uksed, tugipostid ja koormuse turvasüsteemid, peavad olema kavandatud taluma maksimumkoormust, mida neile kohaldatakse ettenähtud funktsiooni täitmisel. Koormusnäitajad määratakse standardis EN12663 toodud ehituslikke konstruktsioonipõhimõtteid järgides.

Lisas YY on sätestatud põhiliselt kasutatavate vagunifunktsioonide asjakohased projekteerimisnõuded. Siiski tuleb neid rakendada vaid kohaldatavatel juhtudel.

Uute vagunitüüpide puhul määrab projekteerija erinõuetele vastavad asjakohased koormusnäitajad standardi EN12663 põhimõtete kohaselt.

4.2.2.3.3.   Ekspluatatsiooni (väsimus)koormused

4.2.2.3.3.1.   Koormussisendi allikad

Tuleb kindlaks määrata kõik tsüklilise koormuse allikad, mis võivad põhjustada väsimuskahjustusi. Kooskõlas standardi EN12663 punktiga 4.6 võetakse arvesse järgmisi spetsiifilisi sisendeid ning nende esinemisviis ja kombinatsioon peab vastama kaubavaguni kavandatavale kasutusotstarbele ja kasutatavale projekteerimiskorrale. Koormusnäitajate määratlemine peab olema kooskõlas materjali väsimusprojekteerimise põhimõttega, mida on kirjeldatud standardi EN12663 punktis 5.2, ning valideerimismeetodiga, mida on kirjeldatud sama standardi punktis 6.3. Kui väsimuskoormusnäitajad toimivad kombinatsioonis, võetakse need arvesse kooskõlas koormuste omadustega ja konstruktsioonianalüüsi vormiga ning kasutatava väsimusprojekteerimispõhimõttega.

Enamiku tavavagunite konstruktsioonide puhul võib standardi EN12663 tabelis 16 määratletud koormusi vaadelda täistõhusate väsimuskoormuse tsüklite kombinatsioonide esitamiseks piisavatena.

Juhtudel, mille kohta üksikasjalikke andmeid pole, tuleb väsimuskoormuste peamiste allikate määramiseks juhinduda lisast CC.

4.2.2.3.3.2.   Väsimustugevuse demonstreerimine

Vastavalt standardi EN12663 punktile 5.2 peab materjalide käitumine väsimuskoormuste korral põhinema kehtival Euroopa standardil või samaväärsetel normdokumentidel, kui need on olemas. Lubatavad materjali väsimusprojekteerimispõhimõtted on Eurocode 3, Eurocode 9 ja meetod, mida kirjeldatakse lisas N.

4.2.2.3.4.   Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni jäikus

4.2.2.3.4.1.   Hälbed

Vagun või selle kasulik koormus ei tohi koormusest või koormuskombinatsioonidest tulenevate hälvete tõttu ületada ekspluatatsiooniks lubatud väärtusi (vt lisa C ja lisa T).

Hälbed ei tohi ka halvendada vaguni kui terviku ega sellele paigaldatud komponentide või süsteemide funktsionaalsust.

4.2.2.3.4.2.   Vibratsioon

Projekteerimise käigus tuleb arvesse võtta vagunikere loomulikku vibratsiooni, kõiki koormustingimusi, sealhulgas tühikaalu, tuleb piisavalt eristada või muul moel vedrustuse töösagedustest lahti sidestada, et vältida soovimatute vastumõjude esinemist mis tahes ekspluatatsioonikiirustel.

4.2.2.3.4.3.   Torsioonjäikus

Vagunikere väändejäikus peab vastama vedrustuse omadustele, et rööbastelt mahasõidu kriteeriumid oleksid ühesugused kõigil koormustingimustel (ka tühikaalu puhul).

4.2.2.3.4.4.   Seadmed

Seadmete loomulikku vibratsiooni seadmestiku kinnitustel tuleb piisavalt eristada või muul moel vagunikere või vedrustuse töösagedustest lahti sidestada, et vältida soovimatute vastumõjude esinemist mis tahes ekspluatatsioonikiirustel.

4.2.2.3.5.   Kauba kinnitamine

Lisas YY on ära toodud põhiliselt kasutatavate funktsioonide asjakohased projekteerimisnõuded. Siiski tuleb neid rakendada vaid kohaldatavatel juhtudel.

4.2.2.4.   Uste sulgemine ja lukustamine

Kaubavagunite uksed ja luugid peavad olema projekteeritud nii, et neid saaks sulgeda ja lukustada. See nõue kehtib juhul, kui vagunid kuuluvad liikuva rongi koosseisu (välja arvatud siis, kui see liikumine on osa kasuliku koormuse mahalaadimistoimingutest). Selleks tuleb kasutada lukustusseadmeid, millelt on operaatorile väljastpoolt rongi selgesti näha nende olek (avatud/suletud).

Lukustussüsteemid tuleb kavandada nii, et rongi liikumisel oleks välistatud nende tahtmatu avanemine. Sulgemis- ja lukustussüsteemid tuleb kavandada nii, et töötajaid ei satuks nende tõttu ohtu.

Iga lukustusseadme lähedusse tuleb operaatorile nähtavasse kohta paigutada asjakohased ja selged kasutusjuhised.

Sulgemis- ja lukustusseadmed tuleb kavandada vastu pidama koormustele, mille põhjustab kasulik koormus tavatingimustel ja siis, kui kasulik koormus ettenähtaval viisil ümber paigutatakse.

Sulgemis- ja lukustusseadmed tuleb kavandada vastu pidama koormustele, mis tekivad siis, kui veeremiüksused mööduvad teistest rongidest mis tahes tingimustel, sealhulgas tunnelites.

Jõud, mis on vajalikud sulgemis- ja lukustusseadmete aktiveerimiseks, peavad olema suurusjärgus, mida operaatoril on võimalik rakendada ilma lisatööriistadeta. Erandid on lubatud juhtudel, kui lisatööriistad on konkreetselt kättesaadavaks tehtud või kui kasutatakse mootorajamiga süsteeme.

Sulgemis- ja lukustussüsteeme tuleb kontrollida tavahoolduseks ettenähtud ajavahemike tagant ja kahjustuste või rikete täheldamisel tuleb rakendada meetmeid nende likvideerimiseks.

4.2.2.5.   Kaubavagunite märgistamine

Vagunid peavad olema märgistatud selleks, et:

—	identifitseerida iga üksikvagun ainuomase numbri järgi, nagu on sätestatud käitamise ja liikluskorralduse KTKdes ja mis peab olema kantud registrisse;

—	esitada rongide koostamiseks vajalikku teavet, sh pidurdusjõud, pikkus puhvritest mõõdetuna, tühikaal, kiirus koos vastava koormustabeliga erinevate teekategooriate puhul;

—	ette näha ekspluatatsioonipiirangud töötajate jaoks, sealhulgas geograafilised piirangud ja koostepiirangud;

—

esitada asjakohane ohutusteave vaguneid ekspluateerivatele või neid avariiolukorras teenindavatele töötajatele (sh pinge all olevate rippjuhtmete ja elektriseadmete hoiatusmärgid, tõstepunktid, veeremiüksusele spetsiifilised ohutusinstruktsioonid). Need märgised on loetletud lisas B koos asjakohaste piktogrammidega. Märgised paiknevad vagunil kuni 1 600 mm kõrgusel rööbaste tasapinnast, kõrguse valikul tuleb arvestada vagunikonstruktsiooni eripära. Ohumärgistus tuleb paigutada nii, et märgistus oleks nähtav enne tegelikku ohutsooni jõudmist. Nendel vagunitel, millel pole vertikaalseid, ± 10-kraadise kaldega külgi, tuleb märgistus kinnitada eritahvlitele. Märgistus tuleb peale kanda värviga või kinnitada märgistussildid. Ohtlike veoste märgistamise nõudeid reguleerib nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga. Kui vagunit muudetakse viisil, mis nõuab märgistuse muutmist, peavad sellised muudatused vastama veeremiregistrisse kantud andmetes tehtud muudatustele. Märgistust tuleb nõuetele vastavuse tagamiseks puhastada või vajadusel välja vahetada.

4.2.2.6.   Ohtlikud veosed

4.2.2.6.1.   Üldist

Ohtlikke veoseid vedavad vagunid peavad vastama käesolevatele KTKdele ja lisaks RIDi nõuetele.

Edasisi arenguid selles valdkonnas juhib rahvusvaheline töörühm (RIDi komitee), mis koosneb COTIFi konventsiooniga liitunud riikide valitsuste esindajatest.

4.2.2.6.2.   Ohtlike kaupade veoks ette nähtud veeremi suhtes kohaldatavad õigusaktid

Raudteeveerem	Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga
Märgistamine ja sildistamine	Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga
Puhvrid	Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga
Sädemekindlus	Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga
Vagunite kasutamine ohtlike veoste veoks pikkades tunnelites	Euroopa Komisjoni mandaadiga töörühmade uurimisel (AEIF ja RID)

4.2.2.6.3.   Tsisternvagunite suhtes kohaldatavad täiendavad õigusaktid

Tsisternvagun	Nõukogu direktiiv 1999/36/EÜ transporditavate surveseadmete kohta (TPED) selle kehtivas versioonis
Tsisternvagunite katsetamine, inspekteerimine ja märgistamine	EN 12972 Ohtlikeks vedudeks ette nähtud tsisternid – metalltsisternide katsetamine, inspekteerimine ja märgistamine alates aprillist 2001

4.2.2.6.4.   Hoolduseeskirjad

Tsistern-/kaubavagunite hooldus peab vastama järgmisele Euroopa standardile ja nõukogu direktiivile:

— Katsetamine ja inspekteerimine	EN 12972 Ohtlikeks vedudeks ette nähtud tsisternid – metalltsisternide katsetamine, inspekteerimine ja märgistamine alates aprillist 2001
— Tsisternvaguni ja selle seadmete hooldus	Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga
— Tsisternvagunite ülevaatajatele kohaldatavad vastastikused kokkulepped	Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga

4.2.3.   VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

4.2.3.1.   Kinemaatiline gabariit

Käesolevas jaotises määratletakse vagunite maksimaalsed välismõõtmed, et tagada vagunite jäämine infrastruktuuri gabariidi piiresse. Selleks võetakse arvesse vaguni maksimaalset võimalikku liikumist. Seda nimetatakse kinemaatiliseks mõõteks.

Veeremi kinemaatiline mõõde määratletakse võrdlusprofiili ja sellega seotud reeglite abil. Kinemaatiline mõõde saadakse, rakendades taandusreegleid võrdlusprofiili suhtes, millele veeremi mitmesugused osad peavad vastama.

Need taandusreeglid sõltuvad:

—	kõnealuse veeremi geomeetrilistest omadustest;

—	ristlõike paiknemisest pöördvankri pöördtapi või telgede suhtes;

—	kõnealuse punkti kõrgusest rööpa pealispinna suhtes;

—	konstruktsioonilistest hälvetest;

—	maksimaalsest lubatud kulumisest;

—	vedrustuse elastsusomadustest.

Maksimaalsete konstruktsioonigabariitide teooria arvestab nii raudteeveeremi põik- kui ka vertikaalsuunalisi liikumisi, mis tekivad veeremi mitmesugusel koormamisel geomeetriliste omaduste tõttu või vedrustuse töötamisel.

Konkreetsel teelõigul liikuva veeremi konstruktsioonigabariit peab alati olema asjakohase ohutusmarginaali võrra väiksem kui kõnealuse tee minimaalne struktuurigabariit.

Veeremi gabariit koosneb kahest põhielemendist: võrdlusprofiilist ja selle profiiliga seotud reeglitest. See võimaldab määratleda veeremi maksimaalmõõtmed ja püsistruktuuride paigutuse raudteel.

Veeremi gabariidi kohaldamiseks tuleb määratleda selle gabariidi puhul kolm järgmist aspekti:

—	võrdlusprofiil;

—	vagunite maksimaalse konstruktsioonigabariidi määratlemise reeglid;

—	reeglid konstruktsioonideni jäävate vahemike ja teede vahekauguse määramiseks.

Lisas C kirjeldatakse võrdlusprofiili ja vagunite maksimaalse konstruktsioonigabariidi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

Seonduvad reeglid struktuuride paigaldusvahemike määratlemiseks on toodud infrastruktuuri KTKdes.

Kõiki seadmeid ja vaguniosi, mis võivad põhjustada põiki- ja püstnihkeid, tuleb kontrollida asjakohaste hooldusintervallide järel.

Selleks et hoida vagunit kinemaatilises gabariidis, peab hoolduskava sisaldama sätet järgmiste üksuste kontrollimiseks:

—	rataste profiil ja kulumisaste;

—	pöördvankri raam;

—

vedrud;

—

libistid;

—	kerekonstruktsioon;

—	konstruktsioonilised vahemikud;

—	maksimaalne lubatud kulumine;

—	vedrustuse elastsusomadused;

—	teljejuhiku kulumisaste;

—	veeremiüksuse elastsuskoefitsienti mõjutavad tegurid;

—	veeremiskeset mõjutavad tegurid;

—	seadmed, mille liikumine mõjutab gabariiti.

4.2.3.2.   Staatiline teljekoormus ja lineaarkoormus

Veeremiüksuste teljekoormus ja telgede vahekaugus (teljevahe) määratlevad teele avaldatava staatilise vertikaalkoormuse.

Vagunite koormuspiiride puhul võetakse arvesse nende geomeetrilisi omadusi, kaalu telje kohta ja kaalu jooksva meetri kohta.

Need peavad vastama teede või teeosade kategooriatele A, B1, B2, C2, C3, C4, D2, D3, D4, nagu on määratletud järgnevas tabelis.

22,5 tonni ületavaid teljekoormusi pole käesolevates KTKdes kirjeldatud; teede puhul, mis taluvad nii suurt teljekoormust, rakendatakse olemasolevaid riiklikke eeskirju.

Klassifikatsioon	Kaal telje kohta = P
	A	B	C	D	E	F	G
Kaal üksuse pikkuse kohta = p	16 t	18 t	20 t	22,5 t	25,0 t	27,5 t	30 t
5,0 t/m	A	B1
6,4 t/m		B2	C2	D2
7,2 t/m			C3	D3
8,0 t/m			C4	D4	E4
8,8 t/m					E5
10 t/m

p =	kaal ühiku pikkuse kohta, s.t vaguni kaal pluss veose kaal, jagatud vaguni pikkusega meetrites, mõõdetuna kokkusurumata asendis puhvrite otspindadest.
P =	kaal telje kohta.

Selleks et määrata, millisesse kategooriasse raudtee tuleks liigitada, kasutatakse rongi, mis koosneb kahe kaheteljeliste pöördvankritega vagunitest vastavalt lisa D tabelile D.1.

Tee või teeosa liigitatakse ühte neist kategooriatest, kui see on suuteline toime tulema piiramatul arvul eespool toodud tabelis näidatud kaaluomadustega vagunitega.

Kategooriaid, mis vastavad maksimaalsele kaalule telje P kohta, tähistatakse suurtähtedega (A, B, C, D, E, F, G); kategooriaid, mis vastavad maksimaalsele kaalule ühiku pikkuse p kohta, tähistatakse araabia numbritega (1, 2, 3, 4, 5, 6), välja arvatud A-kategooria.

Sel viisil kategooriatesse jagatud teed on suutelised kandma allpool loetletud vaguneid:

—	kahe- või kolmeteljelised või kaheteljeliste pöördvankritega vagunid, mille puhul mõõtmed a ja b on võrdsed või suuremad lisa D tabelis D.1 näidatud väärtustest, kusjuures P ja p väärtused ei ületa eeltoodud tabelis toodud väärtusi;

—	kahe kaheteljelise pöördvankriga vagunid, mille mõõtmed a ja b on lisa D tabelis D.2 näidatud väärtustest väiksemad, mistõttu nende vähendatud kaal telje kohta, Pr, ühildub lisa D tabelis D.3 mõõtmete a ja b kohta antud väärtustega.

—	kahe pöördvankriga vagunid, millel on 3 või 4 telge pöördvankri kohta, mistõttu nende vähendatud kaal telje kohta, Pr, ühildub lisa D tabelites D.4 ja D.5 mõõtmete a ja b kohta antud väärtustega.

—	kolme või nelja kaheteljelise pöördvankriga vagunid, mille vähendatud kaal telje kohta, Pr, ei ületa nende geomeetriliste omaduste kohta lisa D tabelis D.6 määratletud väärtusi ning tingimusel, et need vastavad seda liiki vagunitele kehtivatele eeskirjadele.

MÄRKUS.

Erandina on lubatud 20 t teljekoormusi ületada kuni 0,5 t võrra C-kategooria teedel järgmistel juhtudel: — kaheteljelised pikad vagunid 14,10 m < PPM (pikkus puhvritest mõõdetuna) < 15,50 m, et tõsta nende kasulikku koormust kuni 25 tonnini; — teljekoormusele 22,5 t kavandatud vagunid kompensatsiooniks täiendava tühikaalu eest, mis on vajalik nende sobitamiseks sellistele teljekoormustele.

Nende vagunite puhul, mille telgede ebakorrapärased vahekaugused ei vasta lisa D punktidele (D.3, D.4, D.5), tuleb sooritada täiendav arvutuslik kontroll veendumaks, et ükskõik millise sildepikkuse ühe tala väändemomentide ja nihkepingete suurused jäävad lisa D punktis D.1 arvutatud väärtustest väiksemaks. Seda nõuet rakendatakse piiramatu arvu vagunite puhul.

Maksimaalne kasulik koormus, mida vaguniga saab vedada tee ja selle struktuuride seisukohalt, on väikseim väärtus, mis saadakse järgmiste valemite rakendamisel:

X = n × P — T

Y = L × p — T

Z = n × Pr — T

kus:

n:	vaguni telgede arv;
p:	mass üksuse pikkuse kohta, t/m;
L:	pikkus puhvrite otspindadest mõõdetuna, m;
T:	vaguni tühimass (t), ümardatuna lähima kümnendkohani;
P:	mass telje kohta, t;
Pr:	vähendatud mass telje kohta, t.

Arvessevõetav tühimass on keskmine tühikaal, mis määratakse järgmiste vagunite rühmade kohta igas tähtsamas tootmissarjas:

—	õhkpiduritega vagunid;

—	õhkpiduritega ja kruvipiduritega ühendussildadega vagunid.

Nende kaubavagunite piirangud ja modifikatsioonid, mis ei vaja uut heakskiitu, on loetletud lisas II.

Lisa D punktides D.6 ja D.7 sätestatakse kaheteljeliste vagunite ja põhilist liiki kaheteljeliste pöördvankritega vagunite (a = 1,80 m, b = 1,50 m (vt lisa D määratlust)) võrdlustest tulenevad laadimispiirangud.

Võrdluse alusel valitud X, Y ja Z väärtused ümardatakse allapoole kas lähima poole tonnini või lähima kümnendiku tonnini, iga töid teostav üksus võib olenevalt vaguni liigist vabalt valida ühe neist kahest võimalusest.

Neil juhtudel, kui tegu on soojustatud, külmutusseadmetega või mehaaniliselt jahutatavate vagunitega, tsisternvagunite või kinniste, puistmaterjalide veoks mõeldud vagunitega, tuleb väärtused X, Y või Z ümardada lähima kümnendiktonnini.

Vagunile märgitava väärtuse puhul ei pea tingimata eeltoodud nõudest kinni pidama. Juhtudel, kui vaguni konstruktsiooniliste omaduste või RIDi eeskirjade (COTIFi lepingu lisa D punktis D.3) tõttu on kehtestatud madalamad laadimispiirangud, tuleb näidata need.

Minimaalne teljekoormus vagunitel:

kahe või rohkema teljega	5,0 t
neljateljeline, klotspiduritega	4,0 t
enam kui nelja teljega, klotspiduritega	3,5 t

Infrastruktuuriregistri loal (nt erijuhul “rollende Landstrasse”)

8-teljelised	2,0 t
12-teljelised	1,3 t

4.2.3.3.   Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme

4.2.3.3.1.   Elektriline takistus

Mis tahes rattapaari elektriline takistus, mõõdetuna risti üle kahe ratta veerepinna, ei tohi uute või uusi komponente sisaldavate uuesti koostatud rattapaaride puhul ületada 0,01 oomi.

Nende takistusmõõtmiste tegemisel rakendatakse alalispinget 1,8–2,0 V.

4.2.3.3.2.   Teljepukside ülekuumenemise kindlakstegemine

Avatud punkt, määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

4.2.3.4.   Veeremi dünaamiline käitumine

4.2.3.4.1.   Üldist

Veeremiüksuse dünaamilisel liikumisel on tugev mõju rööbastelt mahasõidu ja liikumise stabiilsuse ohutusele. Veeremiüksuse dünaamilise käitumise määravad:

—	maksimumkiirus;

—	tee staatilised omadused (joondumine, teegabariit, rööpa kalle, üksikud ja korduvad tee ebakorrapärasused);

—	tee dünaamilised omadused (tee horisontaalne ja vertikaalne jäikus ja tee võnkesummutusvõime);

—	ratta/rööpa kontaktparameetrid (ratta ja rööpa profiil, tee gabariit);

—	rattadefektid (liugelohud, ovaalsus);

—	vaguni kere, pöördvankrite ja rattapaaride kaal ja inerts;

—	veeremiüksuste vedrustuse omadused;

—	kasuliku koormuse jaotus.

Ohutuse ja liikumise stabiilsuse tagamiseks tuleb hinnata dünaamilist käitumist, mille raames tuleb teha mõõtmised erinevates ekspluatatsioonitingimustes või tõestatud konstruktsiooni võrdlevad uuringud (nt simulatsioon/arvutused).

Veeremil peavad olema omadused, mis võimaldavad kohaldatavate kiiruspiirangute juures stabiilse liikumise.

4.2.3.4.2.   Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.3.4.2.1.   Rööbastelt mahasõidu vältimine ja liikumise stabiilsuse tagamine

Rööbastelt mahasõidu vältimise ja liikumise stabiilsuse tagamiseks tuleb piirata ratta ja rööpa vahelisi jõude. Eelkõige on kõnealusteks jõududeks tee põikisuunaline jõud Y ja vertikaalsuunaline jõud Q.

—

Tee põikisuunaline jõud Y Tee nihete vältimiseks peab koostalitlusvõimeline veerem vastama Prud'homme'i kriteeriumidele maksimaalse põikijõu (ΣY)lim=α(10+P/3) osas, kus α=0,85 ja P=maksimaalne staatiline teljekoormus; või (H2m)lim ((H2m) on telje külgjõu suhteline keskväärtus, mõõdetuna 2 m intervalliga). See väärtus on määratletud infrastruktuuri KTKdega. Kõverikel on välimisele rattale rakenduva kvaasistaatilise põikisuunalise jõu piir Yqst, lim See väärtus on määratletud infrastruktuuri KTKdega.

—	Y/Q jõud Ratta rööpale tõusmise riski vältimiseks ei tohi ratta põikisuunalise jõu Y ja vertikaalsuunalise jõu Q jagatis ületada väärtust (Y/Q)lim=0,8 suurte kõverike (R≥250 m) korral; (Y/Q)lim=1,2 väikeste kõverike (R<250 m) korral.

—	Vertikaalsuunaline jõud Rööpale mõjuv maksimaalne dünaamiline vertikaalsuunaline jõud on Qmax. See väärtus on määratletud infrastruktuuri KTKdega. Kõverikel on välimisele rattale rakenduva kvaasistaatilise vertikaalsuunalise jõu piir Qqst, lim. See väärtus on määratletud infrastruktuuri KTKdega.

4.2.3.4.2.2.   Rööbastelt mahasõidu vältimise turvamine väändunud teedel liikumisel

Vagunid on võimelised liikuma väändunud teedel, kui (Y/Q) ei ületa eeltoodud piirväärtust kõverikul raadiusega R=150 m ja antud väändunud teel

rataste baasiga 1,3 m≤2a*:

—	g lim= 7 ‰, kui 2a+ <4 m;

—	g lim = 20/2a+ + 2, kui 2a+>4 m;

—	g = 20/2a*+2, kui 2a*<20 m;

—	g = 3 ‰, kui 2a*>20 m.

Rataste baas 2a* tähistab kaheteljeliste vagunite telgedevahelist kaugust või vahemaad pöördvankri pöördtappide vahel. Rataste baas 2a+ tähistab pöördvankri telgede vahelist kaugust.

4.2.3.4.2.3.   Hoolduseeskirjad

Järgmisi ohutuseks ja liikumise stabiilsuseks vajalikke põhiparameetreid tuleb hooldada vastavalt hoolduskavale:

—	vedrustuse omadused;

—	kere ja pöördvankri ühendused;

—	ratta veerepinna profiil.

Rattapaaride ja rataste maksimum- ja miinimummõõtmed standardgabariidi jaoks on esitatud lisas E.

Muud teegabariidid on ära toodud punktis 7.

4.2.3.4.2.4.   Vedrustus

Kaubavagunite vedrustus tuleb konstrueerida nii, et punktides 4.2.2.1.2.2 ja 4.2.2.1.2.3 kindlaksmääratud väärtused vastaksid tingimustele “tühi” või “koormatud laadimispiirini”. Vedrustuse arvutused peavad näitama, et vedrustuse läbipaine pole täislaaditud olukorras ammendunud ning et dünaamilisi mõjusid on arvesse võetud.

4.2.3.5.   Pikisuunalised survejõud

4.2.3.5.1.   Üldist

See parameeter kirjeldab maksimaalset pikisuunalist survejõudu, mida võib rakendada koostalitlusvõimelisele kaubavagunile või üksikveeremile või koostalitlusvõimelise rongikoosseisu erilisel viisil sidestatud veeremite rühmale pidurdamise või tõuketoimingu ajal rööbastelt mahasõitmise ohuta.

Vagun peab jätkama ohutut liikumist, kui talle rakendatakse pikisuunalisi survejõude. Rööbastelt mahasõidu vältimise tagamiseks tuleb vagunit või sidestatud vagunite süsteemi hinnata katsete, arvutuste või tunnustatud (sertifitseeritud) vagunite omaduste võrdlemise teel.

Pikisuunaline jõud, mida saab veeremiüksusele rakendada nii, ilma et see rööbastelt maha sõidaks, peab olema suurem kui veeremiüksuse konstruktsioonist (kaheteljeline, pöördvankritega vagun, veeremiüksuste püsirühm, Combirail, Road-Railer™ jne, millele on paigaldatud UIC-ühilduv sidur või heakskiidetud tsentraalsidur või siduri puhvripruss/riivid) olenev läviväärtus.

Tingimused vagunite, püsivate vagunirühmade ja ühendatud vagunirühmade sertifitseerimiseks on esitatud punktis 4.2.3.5.2.

Asjaolud, mis mõjutavad maksimaalset pikisuunalist survejõudu, mida vagun suudab taluda ilma rööbastelt maha sõitmata, on järgmised:

—	põikkalle;

—	rongi ja vaguni pidurdussüsteem;

—	veoseadmete ja puhvrite süsteem vagunitel või spetsiaalselt ühendatud vagunirühmadel;

—	vaguni konstruktsiooni omadused;

—	tee omadused;

—	rongijuhi juhtimisvõtted, eriti pidurdamisel;

—	ratta/rööpa kontaktparameetrid (ratta ja rööpa profiil, tee gabariit);

—	koormuse jaotumine üksikutes kaubavagunites.

Pikisuunalisel survejõul on tugev mõju veeremi rööbastelt mahasõidu välistamise ohutusele. Seepärast on erinevates ekspluatatsioonitingimustes tehtud mõõtmised, et leida pikisuunalise survejõu aktsepteeritavaid piirväärtusi, mida tohib veeremiüksusele rakendada rööbastelt mahasõidu ohuta. Et katsetest vabastust saada, peavad vagunid olema kooskõlas varem heakskiidetud vagunite omadustega või olema ehitatud vagunite heakskiidetud konstruktsiooniomadusi järgides ja neile peavad olema paigaldatud heakskiidetud komponendid (nt sertifitseeritud pöördvankrid).

Punktis 6.2 on toodud võrdluskatse näide. Eri tüüpi vagunite puhul kogetu põhjal on välja töötatud erinevad heakskiitmismeetodid, mille puhul võetakse arvesse selliseid tegureid nagu tühikaal, pikkus, rataste baas, üleulatuvus, pöördtappidevaheline kaugus jne.

4.2.3.5.2.   Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

Allsüsteem peab vastu pidama rongis toimivatele pikisuunalistele survejõududele rööbastelt maha sõitmata või veeremiüksust kahjustamata. Määravad tegurid on eelkõige järgmised:

—	ratta/rööpa põikisuunaline jõud -Y-

—	vertikaalsuunalised jõud -Q-

—	teljepuksidele avalduvad külgsuunalised jõud -Hij -

—	pidurdusjõud (ratta/rööpa kokkupuutel, dünaamilise pidurdamisel ning rongide ja vagunite eri pidurdusrühmade viisi)

—	diagonaalsed ja vertikaalsed puhvritele mõjuvad jõud

—	sidestusjõud ±Z

—	puhver- ja sidestusjõudude summutamine

—	siduri pingutamise tulemus

—	siduri lõtku tulemus

—	jõnksatused rongide pikiliikumise ja sidurite lõtkude tagajärjel

—	rataste kerkimine

—	teljejuhiku läbipaine

Pikisuunalisi survejõude mõjutavad paljud tegurid. Need erinevad tegurid on toodud selliste vagunite ehitus- ja ekspluatatsioonidokumentides, mille puhul tuleb vaguneid sertifitseerida tavaliikluseks erisugustel teedel ja erisugustel tingimustel.

Veendumaks, et vagunid peavad vastu minimaalsele pikisuunalisele jõule ilma rööbastelt maha sõitmata, on vagunite sertifitseerimiseks Euroopa raudteevõrgustiku segaliikluse jaoks tehtud katsed spetsiaalsel katseteel ja ronge on ekspluateeritud erisugustel teedel. Töötati välja järgmine määratlus:

Kaubavagunid ja koosseisud (vagunite vahele paigaldatud siduri puhvriprussi/lühisiduritega), mis on välimistes otstes varustatud kruvisidurite ja puhvritega, peavad võrdluskatsetingimustes taluma järgmisi minimaalseid pikisuunalisi jõude:

—	200 kN (UIC-tüüpi siduriga kaheteljelised kaubavagunid);

—	240 kN (UIC-tüüpi siduriga kaheteljeliste pöördvankritega varustatud kaubavagunid);

—	500 kN (iga liiki tsentraalse kruvisiduriga või puhvriteta kaubavagunid).

Muude sidurisüsteemide jaoks pole piirväärtusi veel määratletud.

Puhvritaldrikute hõõrdekoefitsient peab vastama käesolevate KTKde maksimaalsete põikisuunaliste jõudude nõuete normidele.

Hoolduseeskirjad

Kui puhvripäid tuleb määrida, et tagada nõutav hõõrdekoefitsient, peab hoolduskava sisaldama sätet hõõrdekoefitsiendi hoidmiseks sellel tasemel.

4.2.4.   PIDURDAMINE

4.2.4.1.   Pidurdustõhusus

4.2.4.1.1.   Üldist

Rongi pidurisüsteemi eesmärk on tagada rongi liikumiskiiruse vähendamine või rongi peatamine maksimaalse lubatava pidurdusteekonna piires. Pidurdusprotsessi mõjutavad esmategurid on pidurdusjõud, rongi kaal, kiirus, lubatud pidurdusteekond, hõõrdetegur ja tee kalle.

Rongi või veeremiüksuse pidurdustõhusus on rongi aeglustamiseks määratletud piirides saadaoleva pidurdusjõu ja kõigi energia muundamise ja hajumisega seotud tegurite, sealhulgas rongi takistus, tulemus. Üksiku veeremiüksuse tõhusus on määratletud nii, et ekspluatatsiooni käigus oleks võimalik tuletada rongi üldine pidurdustõhusus.

Veeremiüksused peavad olema varustatud pidevtoimelise automaatse pidurisüsteemiga.

Pidurisüsteem on pidevtoimeline, kui see võimaldab signaale ja energiat edastada kesksest juhtimisseadmest kogu rongile.

Pidurisüsteem on automaatne, kui see rakendub viivitamata kogu rongis rongi juhtimiskanali (nt piduritorustiku) iga tahtmatu katkemise korral.

Kui piduri olekut ei ole võimalik kindlaks teha, peab veeremiüksus kummalgi küljel olema varustatud olekunäidikuga.

Piduri energiavaru (nt pneumaatiliste kaudpidurdussüsteemide toitereservuaarid, pidurdustorustikus rõhu all olev õhk) ja pidurduse saavutamiseks kasutatavat pidurdusenergiat (nt pidurisilindrite või pneumaatiliste kaudpidurdussüsteemide õhk) tohib kasutada üksnes pidurdamiseks.

4.2.4.1.2.   Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.4.1.2.1.   Rongi juhtimiskanal

Minimaalne pidurdussignaali levikiirus peab olema 250 m/s.

4.2.4.1.2.2.   Pidurdustõhususe elemendid

Pidurdustõhususe puhul võetakse arvesse keskmist rakendusaega, hetkelist aeglustamist, kaalu ja algkiirust. Pidurdustõhusus määratakse nii aeglustusprofiilide kui ka pidurdusjõu protsendimääraga.

Aeglustusprofiil

Aeglustusprofiil kirjeldab veeremiüksuse (veeremiüksuse tasandil) või rongi (rongi tasandil) eeldatavat hetkelist aeglustumist normaaltingimustes.

Rongi aeglustusprofiil arvutatakse rongi kõikide veeremiüksuste individuaalsete aeglustusprofiilide teabe põhjal.

Aeglustusprofiil hõlmab järgmisi mõjusid:

a)	reageerimisaeg rakendumissignaali edastamisest täispidurduseni; Te on rakendumiseni kuluva aja ekvivalent ja see määratletakse järgmiselt: Te = t1+(t2/2). Pneumaatilise piduri puhul vastab ajavahemiku t2 lõpule 95 % pidurisilindri töörõhu saavutamise hetk.

b)	vastav funktsioon ( aeglustus = F(kiirus) ) määratletuna püsiaeglustusega teelõikude jadana. Märkus: “a” tähistab hetkelist aeglustumist ja V püsikiirust.

Pidurdusjõu protsent

Pidurdusjõu protsent (lambda) on pidurdusjõudude summa ja veeremiüksuste kaalude summa jagatis.

Pidurdusjõu/pidurdusjõu protsendi määramise meetodit tuleb kohaldada lisaks aeglustusprofiilide meetodile; tootja peab need väärtused esitama. See teave tuleb kanda veeremiregistrisse.

Individuaalse veeremiüksuse pidurdusjõud määratakse hädapidurdamisel veeremiüksuse puhul saadavaloleva iga pidurdusliigi jaoks (nt G, P, R, P + ep) ning erinevate koormustingimuste jaoks (sh vähemalt tühikaal ja täiskoormus).

Pidurdusrežiim G: kaubarongide puhul kasutatav pidurdusrežiim, mille puhul on määratletud pidurite rakendusaeg ja pidurite vabastusaeg.

Pidurdusrežiim P: kaubarongide puhul kasutatav pidurdusrežiim, mille puhul on määratletud pidurite rakendusaeg, pidurite vabastusaeg ja pidurdusjõu protsent.

Pidurdusrežiim R: reisi- ja kiirkaubarongide puhul kasutatav pidurdusrežiim, mille puhul on määratletud pidurite rakendusaeg, pidurite vabastusaeg (nagu ka pidurdusrežiimi P puhul) ning minimaalne pidurdusjõu protsent.

Ep-pidurdus (kaudne elektropneumaatiline pidurdus): abi kaudsele õhkpidurile, mis hõlmab rongis antavat elektrilist käsklust ja veeremiüksusele paigaldatud elektro-pneumaatilisi klappe, mistõttu rakendub kiiremini ja sujuvamalt kui tavaline õhkpidur.

Hädapidurdus: Hädapidurdus on pidurduskäsklus, mis peatab rongi, et tagada määratud ohutustase ilma pidurisüsteemi alatalitluseta.

Pidurdusrežiimide G ja P minimaalne pidurdustõhusus peab vastama järgmises tabelis esitatule.

Pidurdusrežiim — Te periood (s)	Vagun Tüüp	Juht- seadmed	Koormus	Nõue liikumiskiirusel 100 km/h		Nõue liikumiskiirusel 120 km/h
				Max	Min	Max	Min
Pidurdusrežiim “P” – 1,5≤Te≤3 s	Kõik	Kõik	TÜHI	S = 480 m λ = 100 % (1) γ = 0,91 m/s2  (1)	Juhtum A – liitmaterjalist piduriklotsid: S = 390 m, λ = 125 %, γ = 1,15 m/s2 Juhtum B – muudel juhtudel: S = 380 m, λ = 130 %, γ = 1,18 m/s2	S = 700 m λ = 100 % γ = 0,88 m/s2	Juhtum A – liitmaterjalist piduriklotsid: S = 580 m, λ = 125 %, γ = 1,08 m/s2 Juhtum B – muudel juhtudel: S = 560 m, λ = 130 %, γ = 1,13 m/s2
	“S1” (2)	Tühi-/ koormusrežiimi ümberlülitusseade	Keskmine Koormusrežiim	S = 810 m λ = 55 % γ = 0,51 m/s2	Juhtum A – liitmaterjalist piduriklotsid: S = 390 m, λ = 125 %, γ = 1,15 m/s2 Juhtum B – muudel juhtudel: S = 380 m, λ = 130 %, γ = 1,18 m/s2
			KOORMATUD (maksimaalkoormus = 22,5 t/telg)	S = 700 m λ = 65 % γ = 0,60 m/s2	Juhtum A – pidurdatakse ainult rattaid (klotspidurid): S = suurem väärtustest (S = 480 m, λ = 100 %, γ = 0,91 m/s2) või (S, mis saavutatakse aeglustusjõuga 16,5 kN telje kohta  (5). Juhtum B – muudel juhtudel: S = 580 m, λ = 100 %, γ = 0,91 m/s2
	“S2” (3)	Muutuva koormuse režiimi ümberlülitusseade	KOORMATUD (maksimaalkoormus = 22,5 t/telg)	S = 700 m λ = 65 % γ = 0,60 m/s2	Juhtum A – pidurdatakse ainult rattaid (klotspidurid): S = suurem väärtustest (S = 480 m, λ = 100 %, γ = 0,91 m/s2) või (S, mis saavutatakse aeglustusjõuga 16,5 kN telje kohta  (5). Juhtum B – muudel juhtudel: S = 580 m, λ = 100 %, γ = 0,91 m/s2
	“SS” (4)	Muutuva koormuse režiimi ümberlülitusseade	KOORMATUD (maksimaalkoormus = 22,5 t/telg)			Juhtum A – pidurdatakse ainult rattaid (klotspidurid): S = suurem väärtustest (S = 700 m, λ = 100 %, γ = 0,88 m/s2) või (S, mis saavutatakse aeglustusjõuga 16 kN telje kohta  (6). Juhtum B – muudel juhtudel: S = 700 m, λ = 100 %, γ = 0,88 m/s2
Pidurdus-režiim G – 9≤Te≤15 s				Positsioonis G olevate vagunite pidurdusjõudu eraldi ei hinnata. Vaguni pidurdusjõud positsioonis G võrdub pidurdusjõuga positsioonis P.

Selle tabeli aluseks on võrdluskiirus 100 km/h ja teljekoormus 22,5 t, ning 120 km/h ja teljekoormus 20 t. Suuremad teljekoormused kiidetakse heaks teatavatel ekspluatatsioonitingimustel ning vastavalt riiklikele eeskirjadele. Lubatud maksimaalne teljekoormus peab olema kooskõlas infrastruktuurinõuetega.

Kui veeremiüksus on varustatud rataste lohisemise vältimise seadmega (RLV), peavad eeltoodud talitlusparameetrid olema saavutatavad lisas S toodud tingimustel ilma RLVd sisse lülitamata.

Muud pidurdusrežiimid (nt pidurdusrežiim R) on lubatud vastavalt riiklikele eeskirjadele ja RLV kasutamine on kohustuslik vastavalt punktis 4.2.4.1.2.6 kindlaksmääratule.

Piduritoru tühjendamise kiirendusklapp

Kui piduritoru tühjendamise kiirendusklapp on vagunile eraldi paigaldatud, peab seda klappi olema võimalik piduritorustikust eriseadme abil isoleerida. Vagun peab kandma sellise sulgemisvahendi olemasolu selgelt näitavat märgistust, muul juhul peab sulgemisvahend olema plommitud asendisse “avatud”.

4.2.4.1.2.3.   Mehaanilised komponendid

Pidurisüsteemi koost peab olema valmistatud nii, et süsteemi komponentide osaline või täielik lahtipääsemine oleks välistatud.

—

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator on seade, mis automaatselt hoiab alal hõõrdepaari projekteeritud töövahekaugust. Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatori tööpiirkonna ja ülejäänud komponentide vahele tuleb jätta vähemalt 15 mm vaba ruumi. Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorile ettenähtud vaba ruumi tagamiseks kõigis ekspluatatsioonitingimustes tuleb sätestada vastavad nõuded. Kui pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator on paigaldatud pöördvankrile, pole eraldi vaba ruumi vaja. Kõigi projekteerimistingimuste puhul tuleb siiski tagada pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorile nõutav minimaalne vaba ruum ja muud komponendid ei tohi pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatoriga kokku puutuda. Kui vaba ruumi suurust tuleb vähendada, tuleb näidata, kuidas on tagatud kokkupuute vältimine.

—

Pneumoühendused Automaatse õhkpidurisüsteemi pneumoühenduspea ava peab veeremi tagaosas olema suunatud vasakule. Automaatse õhkpidurisüsteemi pneumoühenduspea ava peab veeremi tagaosa poolt vaadatuna olema suunatud vasakule. Veeremid peavad olema varustatud seadmetega, mis hoiaksid kasutamata pneumoühendusi rööbaste tasapinnast vähemalt 140 mm kõrgusel, et vältida kummagi poole vigastamist või võõrkehade sattumist pneumoühendusse.

4.2.4.1.2.4.   Energiavaru

Energiavaru peab olema piisav selleks, et maksimaalkiirusel liikuva veeremi hädapidurdamisel veeremiüksuse mis tahes koormusolekus saavutada maksimaalne pidurdus täiendava energiata (nt kaudse suruõhupidurisüsteemi puhul: üksnes piduritorustik ilma peareservuaaritorustikust lisa võtmata). Kui veeremiüksus on varustatud RLVga, kohaldatakse eeltoodud tingimust täies töövalmiduses RLVga (nt RLV õhutarve).

4.2.4.1.2.5.   Energia piirmäärad

Pidurisüsteem peab olema kavandatud nii, et see võimaldaks veeremiüksusel liikuda kõikidel olemasolevatel teedel kogu üleeuroopalises tavaraudteesüsteemis.

Pidurisüsteem peab peatama koormatud veeremiüksuse ja säilitama veeremiüksuse kiiruse ilma termo- või mehaaniliste kahjustusteta järgmistes tingimustes:

1.	kaks järjestikust hädapidurdust maksimaalkiiruselt kuni seiskumiseni sirgel ja tasasel teel, minimaalse tuule ja kuiva teega;

2.	säilitama kiiruse 80 km/h kallakul keskmise langusega 21 ‰ ja pikkusega 46 km (võrdluskallakuks on Sankt Gotthardi raudtee lõunanõlv Airolo ja Biasca vahel).

4.2.4.1.2.6.   Rataste lohisemise vältimise seadmed (RLV)

Rataste lohisemise vältimise seade (RLV) on süsteem, mis on projekteeritud pidurdamisel saadaoleva hõõrdeteguri parimaks ärakasutamiseks pidurdusjõudu vähendama ja taastama nii, et rattad ei blokeeruks ega lohiseks juhitamatult, optimeerides nii peatumisteekonna pikkust. RLV ei tohi muuta pidurite talitlusnäitajaid. Veeremi õhuseadmestik peab olema projekteeritud läbilaskevõimega, mis tagaks RLV töötamise nii, et see ei avaldaks mingit mõju õhkpidurisüsteemi tõhususele. RLV projekteerimisprotsess peab arvestama asjaolu, et RLV ei tohi veeremi koostalitlusvõime komponentidele (piduriajam, rataste veerepind, teljepuksid jne) kahjulikku mõju avaldada.

RLV kasutamine on kohustuslik vagunite puhul, mis on:

a)

varustatud klotspiduritega, mille piduriklotsid on valmistatud valumalmist või poorsest materjalist, mille maksimaalne keskmine haardetegur (δ) ületab 12 % alates kiirusest 120 km/h (lambda > 135 %). Maksimaalne keskmine haardetegur on saadud maksimaalse keskmise haardeteguri (δ) arvutamisega üksikute pidurdusteekondade põhjal, mis on saadud võimalikust veeremiüksuse kaaluvahemikust. δ on seepärast seotud mõõdetud pidurdusteekondadega, mis on vajalikud pidurdustõhususe määramiseks. (δ = f(V, Te, peatumisteekond);

b)	varustatud üksnes ketaspiduritega, mille maksimaalne haardetegur (vt maksimaalse haardeteguri (δ) mõistet eespool) ületab 11 % ning jääb alla 12 % (125<lambda</135 %);

c)	maksimaalse ekspluatatsioonikiirusega ≥ 160 km/h.

4.2.4.1.2.7.   Õhuga varustamine

Kaubavagunid tuleb kavandada töötamiseks suruõhuga, mis vastab vähemalt klassile 4.4.5, nagu on määratletud standardis ISO 8573-1.

4.2.4.1.2.8.   Seisupidur

Seisupidur on pidur, mida kasutatakse seisva veeremi liikumise ärahoidmiseks konkreetsetel tingimustel, võttes arvesse kohta, tuult, kallet ja veeremi koormatust, kuni tahtliku vabastamiseni.

Kõik vagunid ei pea kohustuslikult seisupiduriga varustatud olema. Ekspluatatsioonieeskirju, milles võetakse arvesse, et kõik vagunid rongis ei ole nende piduritega varustatud, on kirjeldatud käitamise ja liikluskorralduse KTKdes.

Kui vagun on varustatud seisupiduriga, peab see vastama järgmistele nõuetele.

Seisupiduri toimejõu allikaks ei tohi olla automaatse sõidu-/hädapiduri jõuallikas.

Seisupidur peab rakenduma vähemalt pooltele rattapaaridele, minimaalselt kahele rattapaarile vaguni kohta.

Kui seisupiduri olekut ei ole võimalik näha, peab veeremiüksus kummalgi välisküljel olema varustatud olekunäidikuga.

Vaguni seisupidurile peab olema võimalik juurde pääseda ja seda rakendada maapinnalt või veeremiüksuselt. Seisupiduri rakendamiseks kasutatakse käepidemeid või käsirattaid, kuid maapinnalt rakendatavate pidurite puhul võib kasutada üksnes käsirattaid. Maapinnalt juurdepääsetavad seisupidurid peavad olema kättesaadavad veeremiüksuse mõlemalt küljelt. Käepidemed või käsirattad peavad seisupiduri rakendama siis, kui neid pööratakse päripäeva.

Kui seisupiduri juhtkangid on paigaldatud veeremiüksuse sisse, peavad need olema juurdepääsetavad veeremiüksuse mõlemalt küljelt. Kui seisupidurit saab kasutada koos muude pidurirakendustega, kas liikumisel või seismisel, peab veeremiüksuse seadmestik olema võimeline taluma rakendatavaid koormusi kogu veeremiüksuse eluea vältel.

Seisupidurit peab olema võimalik hädaolukorras seisu ajal käsitsi vabastada.

Seisupidur peab vastama alltoodud tabelis esitatud tingimustele.

Allpool nimetamata vagun	Vähemalt 20 % operaatori veeremipargist peab olema varustatud vagunist (platvormilt või ühendussillalt) või maapinnalt rakendatava seisupiduriga
Vagunid, mis on ehitatud spetsiaalselt ettevaatust nõudvate koormate veoks (vt järgnevat) ja/või vastavalt nõukogu direktiivile 96/49/EÜ (RID): elusloomad; kergestipurunevad veosed; surve- või vedelgaasid; materjalid, mis kokkupuutel veega eraldavad süttivaid gaase, põhjustades põlemist; happed; roostet tekitavad või süttimisohtlikud vedelikud; isesüttivad, kergesti tuld võtvad või plahvatavad veosed	Üks vaguni kohta, rakendamisega veeremilt (platvormilt või ühendussillalt)
Vagunid, mille eripaigaldisi koorma mahutamiseks tuleb käsitseda ettevaatusega (nt korvpudeli-, purgi- või vaadivagunid, alumiiniumtsisternid, eboniit- või emailvooderdisega vagunid, kraanavagunid; või/ja vastavalt nõukogu direktiivile 96/49/EÜ (RID))	Üks vaguni kohta, rakendamisega vagunist (platvormilt või ühendussillalt)
Vagunid spetsiaalselt maanteesõidukite vedamiseks ehitatud pealisehitisega, sealhulgas mitmetasandilised vagunid sõiduautode vedamiseks	Üks vaguni kohta, rakendamisega vagunist (platvormilt või ühendussillalt) ja 20 % neist ka vaguni põrandalt rakendatav seisupidur
Vagunid horisontaalseks ümberlaadimiseks ettenähtud vahetatavate moodulite veoks	Üks vaguni kohta, rakendamisega maapinnalt
Vagunid, mis koosnevad mitmest püsivalt sidestatud üksusest	Minimaalselt kaks telge (ühel üksusel)

Seisupidur tuleb kavandada nii, et täiskoormusega vaguneid saaks hoida kallakul 4,0 % maksimaalse hõõrdeteguriga 0,15 (tuulevaikuses).

4.2.5.   SIDE

4.2.5.1.   Veeremiüksuse võime edastada teavet veeremiüksuselt veeremiüksusele

Seda parameetrit kaubavagunitele veel ei kohaldata.

4.2.5.2.   Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

4.2.5.2.1.   Üldist

Märgiste kasutamine ei ole kohustuslik. Kui vagunisse on paigaldatud raadiosageduslikud tuvastusseadmed (raadiosageduslikud identifitseerimismärgised), kohaldatakse järgmist spetsifikatsiooni.

4.2.5.2.2.   Funktionaalsed ja tehnilised kirjeldused

Paigaldatakse kaks passiivset märgist, üks kummalegi vaguniküljele lisa F joonisel F.1 osutatud aladel, nii et vaguni ainuomast identifitseerimisnumbrit oleks võimalik raudteeäärse seadme (märgiselugeja) abil lugeda.

Raudteeäärsed seadmed (märgiselugejad), kui selliseid kasutatakse, peavad suutma dekodeerida märgiseid, mis mööduvad kiirusega kuni 30 km/h, ja selle dekodeeritud teabe maapealsele andmesidesüsteemile kättesaadavaks tegema.

Tüüpilised paigalduspiirangud on toodud lisa F joonisel F.2, kus lugeja asukoht on tähistatud koonusega.

Füüsiline interaktsioon lugeja ja märgise vahel, protokollid ja käsklused ning põrkehaldusskeemid peavad vastama standardi ISO18000-6 tüübile A.

Paigaldamisel asetatakse märgiselugejad selliste asukohtade sisenemis- ja väljumispunktidesse, kus rongikoosseisu saab muuta.

Märgiselugeja peab liidetuna mis tahes andmeedastussüsteemiga võimaldama vähemalt järgmist:

—	märgiselugeja ühest identifitseerimist võimalike samasse asukohta paigutatud märgiselugejate hulgast, et jälgitav tee kindlaks teha;

—	iga mööduva vaguni ühest identifitseerimist;

—	fikseerida iga vaguni möödumise kuupäeva ja kellaaega.

Kuupäeva- ja kellaajateave peab olema piisavalt täpne selleks, et järgnev töötlussüsteem suudaks identifitseerida rongi tegeliku füüsilise koosseisu.

4.2.5.2.3.   Hoolduseeskirjad

Hoolduskavale vastavad ülevaatused peavad sisaldama:

—	märgiste olemasolu kontrolli;

—	nõuetekohase reageerimise kontrolli;

—	toiminguid, mis tagavad, et märgiseid hoolduse käigus ei kahjustataks.

4.2.6.   KESKKONNATINGIMUSED

4.2.6.1.   Keskkonnatingimused

4.2.6.1.1.   Üldist

Raudteeveeremi ja rongisiseste seadmete konstrueerimisprotsess peab arvesse võtma, et veeremit peab saama ekspluatatsiooni anda ja ekspluateerida tavaliselt sellistes tingimustes ja kliimavööndites, milleks seadmed on kavandatud ja kus see tõenäoliselt liikuma hakkab, nagu on määratletud käesolevates KTKdes.

Keskkonnatingimusi väljendatakse eri klasside abil (nt temperatuuri jm suhtes), jättes sellega operaatorile valiku omandada kas kõikjal Euroopas või ainult teatavates piirkondades ekspluateerimiseks sobiv veeremiüksus.

Infrastruktuuriregistris täpsustatakse eri keskkonnatingimuste vahemikud, mis erinevatel teedel tõenäoliselt esinevad. Samad vahemikud on seejärel abiks ekspluatatsioonieeskirjadega võrdlemisel.

Vahemike piirväärtused määratletakse selliselt, et nende ületamise tõenäosus oleks väike. Kõik määratletud väärtused on miinimum- või piirväärtused. Need väärtused võib kindlaks teha, kuid need ei ole püsivad. Olukorrast olenevalt võib ette tulla erinevaid esinemissagedusi, mis on seotud konkreetse ajaperioodiga.

4.2.6.1.2.   Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.6.1.2.1.   Kõrgus merepinnast

Vagunite talitlus peab vastama spetsifikatsioonidele kõigil kõrgustel kuni kõrguseni 2000 m merepinnast.

4.2.6.1.2.2.   Temperatuur

Kõik rahvusvaheliseks liikluseks mõeldud kaubavagunid peavad vastama minimaalselt temperatuuriklassile TRIV.

Temperatuuriklass TRIV on ühesugune kõigi nende RIV-ühilduvate vagunite temperatuuri projekteerimistasemega, mis on olemas juba enne käesolevate KTKde kasutuselevõttu. Klassi TRIV projekteerimistase on antud lisas O.

Lisaks projekteerimisklassile TRIVRIV on olemas välistemperatuuriklassid Ts ja Tn.

Klassid	Projekteerimisklassid
TRIV	Allsüsteemide ja komponentide temperatuurinõuded on erinevad. Üksikasjad on toodud lisas O.
	Veeremiüksuseväline temperatuurivahemik [ oC]:
Tn	– 40 + 35
Ts	– 25 + 45

Klassi TRIV vagunit on lubatud ekspluateerida:

—	püsikasutuseks Ts teedel;

—	püsikasutuseks Tn teedel sellistel ajaperioodidel aastas, kui temperatuur eeldatavalt ületab –25 oC;

—	ajutiseks kasutuseks Tn teedel sellistel ajaperioodidel aastas, kui temperatuur eeldatavalt on alla –25 oC.

Märkus. Tellija otsustab oma valikul vaguni täiendava temperatuurivahemiku vastavalt selle kasutusotstarbele (Tn, Ts, Tn + Ts või ainult T RIV ).

4.2.6.1.2.3.   Õhuniiskus

Tuleb arvesse võtta järgmisi välisõhu niiskustasemeid.

Aasta keskmine: ≤ 75 % suhteline õhuniiskus.

30 päeval aastas järjest: suhteline õhuniiskus on 75–95 %.

Teistel päevadel vahetevahel: suhteline õhuniiskus on 95–100 %.

Maksimaalne suhteline õhuniiskus: 30 g/m3, tunnelites.

Ekspluatatsiooni käigus tekkinud harvaesinev ja kerge niiskuse kondenseerumine ei tohi põhjustada ühtki alatalitlus- ega tõrkenähtu.

Lisas G (vt joonised G1 ja G2) on esitatud suhtelise niiskuse lubatud kõikumisvahemik erinevate temperatuuriklasside puhul. Arvestatakse, et kondenseerumist ei esine enam kui 30 päeval aastas.

Jahtunud pindadel võib 100 %line suhteline õhuniiskus põhjustada kondensaadi moodustumist seadmete osadel; see ei tohi põhjustada ühtki alatalitlus- ega tõrkenähtu.

Veeremiüksust ümbritseva õhu temperatuuri järsk muutumine võib põhjustada seadmete osadel vee kondenseerumist kiirusega 3 K/s ja temperatuuri maksimaalset kõikumist 40 K.

Need tingimused, mis eeskätt esinevad tunnelisse sisenemisel või sealt väljumisel, ei tohi põhjustada ühtki seadmete alatalitlus- ega tõrkejuhtu.

4.2.6.1.2.4.   Õhu liikumine

Kaubavagunite projekteerimisel arvessevõetavaid tuulekiirusi vt punktist “Aerodünaamilised mõjurid”.

4.2.6.1.2.5.   Vihm

Arvesse võetakse vihma, mille sajukiirus on 6 mm/min. Vihma mõju hindamisel võetakse arvesse vastavaid paigaldatud seadmeid koosmõjus tuule ja veeremiüksuse liikumisega.

4.2.6.1.2.6.   Lumi, jää ja rahe

Tuleb arvestada iga liiki lume, jää ja/või rahe mõjuga. Raheterade maksimaalseks läbimõõduks võetakse 15 mm, erandina võib esineda suuremat läbimõõtu.

4.2.6.1.2.7.   Päikesekiirgus

Seadmete kavandamisel tuleb arvestada, et veeremile mõjub otsene päikesekiirgus intensiivsusega 1 120 W/m2 maksimaalselt 8 tunni jooksul.

4.2.6.1.2.8.   Saastetaluvus

Seadmete ja osade kavandamisel tuleb arvesse võtta saasteainete mõju. Saasteainete mõju tugevus sõltub seadmete paiknemisest. Saaste vähendamiseks võib ette näha tõhusad kaitsemeetmed. Arvesse tuleb võtta järgmist liiki saasteainete mõju.

Keemilise toimega ained	Klass 5C2, EN 60721-3-5:19977.
Vedelad saasteained	Klass 5F2 (elektrimootorid), EN 60721-3-5:1997. Klass 5F3 (sisepõlemismootorid), EN 60721-3-5:1997.
Bioloogilise toimega ained	Klass 5B2, EN 60721-3-5:1997.
Tolm	Määratletakse klassiga 5S2, EN 60721-3-5:1997.
Kivid ja muud objektid	Ballast jms maksimaalse läbimõõduga 15 mm.
Rohttaimed ja taimelehed, õietolm, lendavad putukad, kiud jne	Ventilatsioonikanalite kavandamiseks
Liiv	Vastavalt standardile EN 60721-3-5:1997.
Mereveepritsmed	Vastavalt standardile EN 60721-3-5:1997, klass 5C2.

4.2.6.2.   Aerodünaamilised mõjurid

Avatud punkt, määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

4.2.6.3.   Külgtuuled

Avatud punkt, määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

4.2.7.   SÜSTEEMIOHUTUS

4.2.7.1.   Erakorralised meetmed

Kaubavagunite puhul ei nõuta avariiväljapääsude olemasolu või nende vastavat tähistamist. Siiski on õnnetusjuhtumi puhuks nõutav päästekava ja sellega seotud teavitavad märgistused.

4.2.7.2.   Tuleohutus

4.2.7.2.1.   Üldist

—	Konstruktsioon peab olema tule süttimist ja levikut piirav.

—	Mürgiste suitsugaaside nõuded jäetakse käesolevates KTKdes arvesse võtmata.

—	Kaubavagunites veetavad kaubad jäetakse arvesse võtmata – nii esmase süüteallikana kui ka tule levikut soodustava vahendina. Kaubavagunites ohtlike kaupade vedamise korral kohaldatakse nende suhtes üksnes RIDi kõiki tuleohutusenõudeid.

—	Kaubavagunites veetav kaup peab olema kaitstud veeremiüksusel ettenähtavate süüteallikate eest.

—	Kaubavaguniteks kasutatav materjal peab piirama tulekahju tekkimist, levikut ja suitsu eraldumist 7 kW võimsusega esmasest süüteallikast valla pääseva tulekahju korral 3 minuti jooksul.

—	Neid konstruktsioonieeskirju kohaldatakse veeremiüksuse mis tahes püsikinnitusega seadmete suhtes, kui need on potentsiaalsed tulekahju süttimise allikad, nt kütust sisaldavad jahutusseadmed.

—	Liikmesriikidel ei ole lubatud nõuda, et kaubavagunitele oleks paigaldatud suitsudetektorid.

—	Koormakatetele ei esitata mingisuguseid tuleohutusnõudeid.

—	Põrandate materjal ei pea vastama ühelegi kriteeriumile, kui see on kaitstud punkti 4.2.7.2.2.3 esimese lausega kirjeldatud viisil.

4.2.7.2.2.   Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.2.2.1.   Määratlused

Tulekindlus

Eraldava konstruktsioonielemendi võime tulekahju puhkemisel ühel küljel välistada leekide, kuumade gaaside ja muude tulekahjutuletiste läbipääs või leekide puhkemine tulekahjuvabal küljel.

Termoisolatsioon

Eraldava konstruktsioonielemendi võime välistada ülemäärane kuumuse edastamine.

4.2.7.2.2.2.   Viited normidele

1	EN 1363-1 Oktoober 1999	Tulepüsivuskatsed 1. osa: Üldised nõuded
2	EN ISO 4589-2 Oktoober 1998	Põlemiskäitumise määramine hapnikuindeksi abil 2. osa: Ümbritseva õhutemperatuuri katse
3	ISO 5658-2 1996-08-01	Reaktsioon tulekatsetele – leegi levik, 2. osa: Külglevik püstkonfiguratsioonis ehitustoodetel
4	EN ISO 5659-2 Oktoober 1998	Plast – suitsu eraldamine, 2. osa: Optilise tiheduse määramine ühekambrilise katsega
5	EN 50355 November 2002	Raudteerakendused – Tule suhtes eritaluvusega kaablid raudteeveeremitele – Õhuke sein ja standardsein – Kasutusjuhend

4.2.7.2.2.3.   Projekteerimiseeskirjad

Seal, kus põrand pole vajalikul määral kaitstud, tuleb koorem varustada eraldi sädemekaitsega.

Veeremiüksuse põranda alumine külg nendes kohtades, kus seda võivad ohustada potentsiaalsed tulekahjuallikad ja kus puudub sädemekaitse, tuleb varustada termoisolatsiooniga ja tagada 15 minuti jooksul tulepüsivus vastavalt standardi EN 1363-1 [1] soojuskõverale.

4.2.7.2.2.4.   Nõuded materjalidele

Järgmises tabelis on loetletud nõuete ja nende omaduste määratlemiseks kasutatavad parameetrid. Samuti näidatakse, kas nõuete tabelites esitatud arvväärtus tähistab vastavuse miinimum- või maksimumpiiri.

Nõudega võrdne aruandetulemus on vastavuses.

Katsemeetod	Parameeter	Mõõtühik	Nõude määratlus
EN ISO 4589-2 [2]	LOI	hapniku %	miinimum
ISO 5658 [3]	CFE	KWm— 2	miinimum
EN ISO 5659-2 [4]	Ds max	vabamõõtmeline	maksimum

Katsemeetodite lühikirjeldus on antud allpool:

—

EN ISO 4589-2 [2] Põlemislaadi määratlemine hapnikuindeksi alusel See katse määrab kindlaks meetodid hapniku miinimumsisalduse määramiseks lämmastiku segus, mis soodustab väikesemõõtmeliste püstiasendis katsekehade põlemist määratletud katsetingimustel. Katsetulemused määratletakse hapnikuindeksi väärtustega mahuprotsentides.

—

ISO 5658 –2 [3] Reaktsioon tulekatsetele – leegi levik, 2. osa: Külglevik püstkonfiguratsioonis ehitustoodetel See katse määrab kindlaks püstkonfiguratsioonis ehitustarindist katseobjekti pinnal leegi külgleviku kiiruse mõõtmise meetodi. Katse tulemus annab võimaluse võrrelda eriti nende leht- või liitmaterjalide käitumist põlemisel, mida harilikult kasutatakse välispindade või -seinte katmiseks.

—	EN-ISO 5659-2 [4] Suitsu eraldamine, 2. osa: Optilise tiheduse määramine ühekambrilise katsega. Toote katsekeha kinnitatakse horisontaalselt kambrisse ja mõjutatakse selle pealispinda valitud tasemetel soojuskiirgusega ilma süüteleegita püsiva kiirgustugevusega 50 kW/m2.

Miinimumnõuded

Materjaliosi, mille pindala on väiksem kui alltoodud pindade liigituses, testitakse miinimumnõuete suhtes.

Katsemeetod	Parameeter	Mõõtühik	Nõue
EN ISO 4589-2 [2]	LOI	hapniku %	≥ 26

Nõuded pinnakatteks kasutatavatele materjalidele

Meetod Tingimused Parameeter	Parameeter	Mõõtühik	Nõue
ISO 5658-2 [3] CFE	CFE	kWm— 2	≥ 18
EN ISO 5659-2 [4] 50 kWm-2	Ds max	Vabamõõtmeline	≤ 600

Pindade liigitus

Kõik kasutatavad materjalid peavad vastama miinimumnõuetele juhul, kui materjali/eseme pindala on väiksem kui 0,25 m2 ja

laes:

—	pinna maksimummõõt mis tahes suunas on alla 1 m ja

—	eraldatus teisest pinnast on suurem kui pinna maksimumulatus (mõõdetuna horisontaalselt pinnakatte mis tahes suunas);

seinal:

—	pinna maksimummõõt vertikaalsuunas on alla 1 m ja

—	eraldatus teisest pinnast on suurem kui pinna maksimumulatus (mõõdetuna vertikaalselt).

Kui pinna pindala on üle 0,25 m2, kohaldatakse materjalile kehtivad nõuded.

Nõuded kaablitele

Kaubavagunite elektripaigaldisteks kasutatav kaabel peab vastama standardile EN 50355 [5]. Tuleohutusnõuete osas tuleb arvesse võtta 3. ohutasandit.

4.2.7.2.2.5.   Tuleohutusmeetmete säilitamine

Kaubavagunite tulekindluse ja termoisolatsiooni olukorda (nt põranda kaitstus, rataste sädemekaitse) tuleb kontrollida igal korralisel ülevaatusel ja vahepealsetel perioodidel, kui seda eeldab projekteerimislahendus ja praktiline kogemus.

4.2.7.3.   Elektriohutus

4.2.7.3.1.   Üldist

Kaubavaguni kõiki metallosi, mida ähvardab ülemäärane kontaktpinge või mis tahes päritolu elektrilaengutest põhjustatud õnnetused, tuleb hoida rööbastega samal pingel.

4.2.7.3.2.   Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.3.2.1.   Kaubavaguni potentsiaaliühtlustus

Metallosade ja rööbaste vaheline elektritakistus kaubavagunite puhul ei tohi ületada 0,15 oomi.

Need väärtused on mõõdetud 50 A suuruse alalisvoolu juures.

Kui halva juhtivusega materjalid ei võimalda saavutada eespool nimetatud väärtusi, tuleb veeremiüksused varustada järgmiste kaitsvate potentsiaaliühtlustusühendustega:

—	kere peab olema ühendatud raami külge vähemalt kahes eri punktis;

—	raam peab olema kinnitatud iga pöördvankri külge vähemalt ühes punktis.

Iga pöördvanker peab olema potentsiaaliühtlustuseks turvaliselt ühendatud vähemalt ühe teljepuksi abil. Pöördvankrite puudumisel ei ole potentsiaaliühtlustusühendusi vaja.

Kõik potentsiaaliühtlustusühendused tehakse painduvate ja roostevabade või rooste eest kaitstud materjalidega ning kasutatavatele materjalidele vastava minimaalse ristlõikega (võrdlusväärtuseks on 35 mm2 vase puhul).

Eriti piiravaid tingimusi kohaldatakse ohtude välistamist silmas pidades eriüksuste puhul, näiteks lahtised veeremiüksused, kus paiknevad oma autodes viibivad reisijad, ohtlike kaupade veoks kasutatavad veeremiüksused (loetletud direktiivis 96/49/EÜ ja selle kehtivas RIDi lisas).

4.2.7.3.2.2.   Kaubavagunite elektriseadmete potentsiaaliühtlustus

Elektriseadmetega varustatud kaubavagunitel peab olema piisav kaitse elektrilöögiohu vastu. Kui kaubavagunil on elektripaigaldisi, tuleb kõik elektriseadmete osad, mida inimesed võiksid puudutada, turvaliselt potentsiaaliühtlustada, kui neile rakendatav standardpinge võib ületada järgmist:

—	50 V alalispinge;

—	24 V alalispinge;

—	24 V faaside vahel, kui neutraalpunkt on potentsiaaliühtlustuseta;

—	42 V faaside vahel, kui neutraalpunkt on potentsiaaliühtlustusega.

Potentsiaaliühtlustuskaabli ristlõige oleneb voolust elektripaigaldises, kuid peab olema tõrke korral vooluringi kaitseseadeldiste turvalise töö tagamiseks sobiva suurusega.

Kaubavagunite väliskülgedele paigaldatavad mis tahes antennid tuleb täielikult kaitsta õhuliini või kolmanda rööpa pinge eest ja süsteem peab moodustama ühest ainsast punktist potentsiaaliühtlustatud ühtse elektriüksuse. Kaubavaguni välisküljele paigaldatavad antennid, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, tuleb isoleerida.

4.2.7.4.   Tagumiste signaaltulede kinnitamine

4.2.7.4.1.   Üldist

Iga rongi mõlemas otsas peab olema kaks tagumise signaaltule kinnitusklambrit.

4.2.7.4.2.   Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.4.2.1.   Näitajad

Tagumiste signaaltulede kinnitusklamber peab vastama lisa BB joonisel BB1 kujutatule.

4.2.7.4.2.2.   Paigutus

Veeremi otstes peavad tagumiste signaaltulede kinnitusklambrid olema paigutatud nii, et:

—	need asetseksid võimalusel puhvri ja veeremi välimise nurga vahelisel alal;

—	tuled ei asetseks teineteisest kaugemal kui 1 300 mm;

—	kinnituse peakeskjoon oleks risti vaguni peakeskjoonega;

—	tagumise signaaltule kinnitusklambri ülemine pool ei oleks kõrgemal kui 1 600 mm rööbaste tasapinnast. Kui veerem on varustatud kohtkindlate elektriliste tagumiste signaaltuledega, peab tagumiste signaaltulede keskjoon jääma rööbaste tasapinnast kuni 1 800 mm kõrgusele;

—	tagumiste signaaltulede gabariit peab vastama lisa BB joonisele BB2.

Tagumiste signaaltulede kinnitusklambrite asukoht tuleb valida nii, et nende külge tagumise signaaltule kinnitamisel jääks tuli nähtavaks ja hõlpsalt juurdepääsetavaks.

4.2.7.5.   Nõuded kaubavagunite hüdro- ja pneumoseadmetele

4.2.7.5.1.   Üldist

Hüdro- ja pneumoseadmete konstruktsioon peab olema projekteeritud õige tugevusega ning paigaldatud sobivate kinnitusdetailidega nii, et see tavapärase ekspluateerimise käigus ei puruneks.

Vagunitele paigaldatavad hüdrosüsteemid tuleb projekteerida nii, et mis tahes hüdrovedelike nähtavaid lekkeid ei saaks tekkida.

4.2.7.5.2.   Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

Asjakohaste kaitsemeetmetega tuleb tagada, et hüdro- või pneumosüsteemid ei rakenduks iseeneslikult.

Hüdrauliliselt või pneumaatiliselt juhitavate klappide ja sulgurite puhul peab nende nõuetekohasest sulgumisest teavitama vastav näidik.

4.2.8.   HOOLDUS: HOOLDUSDOKUMENT

Kõik raudteeveeremi suhtes sooritatavad hooldustoimingud tuleb teha vastavalt käesolevate KTKde sätetele.

Kogu hooldus tuleb teha vastavalt raudteeveeremile kohaldatavale hooldusdokumendile.

Hooldusdokumenti tuleb hallata vastavalt käesolevate KTKde sätetele.

Pärast raudteeveeremi tarnimist ja tarne aktsepteerimist peab üksus võtma vastutuse raudteeveeremi hooldamise ja hooldusdokumendi haldamise korraldamise eest.

Igas liikmesriigis hoitavas raudteeveeremiregistris tuleb märkida selle üksuse andmed, kes vastutab raudteeveeremi hoolduse ja hooldusdokumendi haldamise eest.

4.2.8.1.   Hooldusdokumendi määratlus, sisu ja kriteeriumid

4.2.8.1.1.1.   Hooldusdokument

Hooldusdokument tuleb lisada enne ekspluatatsiooni andmist igale veeremiüksusele, mis on esitatud käesolevate KTKde punktis 6.2.2.3 kirjeldatud vastavushindamiseks.

Käesolevas jaotises on esitatud hooldusdokumendi kontrollimise kriteeriumid.

Hooldusdokument koosneb järgmistest osadest:

—

Hoolduskava tõendusdokument Hoolduskava tõendusdokument kirjeldab hoolduse kavandamiseks kasutatud meetodeid; katseid, juurdlustoiminguid ja tehtud arvutusi ning annab seonduvad andmed eeltoodud eesmärgil kasutamiseks ning tõendab nende päritolu. See dokument peab sisaldama järgmist: — hoolduse kavandamise eest vastutava organisatsiooni kirjeldust; — veeremiüksuse hoolduskava kavandamise pretsedente, põhimõtteid ja meetodeid; — kasutusprofiili (piirab veeremiüksuse tavakasutamist – km/kuus, ilmastikupiirangud, lubatud veoste liigid jne, mida tuleb hoolduse kavandamisel arvestada); — läbiviidavaid katseid, uuringuid ja arvutusi; — hoolduse kavandamisega seonduvaid lähteandmeid ja nende andmete päritolu (ekspluatatsioonikogemus, katsed vms); — kavandamisprotsessi vastutusala ja jälgitavust (iga dokumendi autori ja heakskiitja nimi, oskused ja amet).

—

Hooldusdokumentatsioon Hooldusdokumentatsioon sisaldab kõiki veeremiüksuse hooldamise korraldamiseks ja teostamiseks vajalikke dokumente. Hooldusdokumentatsioon koosneb järgmistest osadest: — orgaaniline ja funktsionaalne kirjeldus (struktuuri tükeldamine). Struktuuri tükeldamisega määratletakse kaubavaguni piirid, loetledes kõik selle kaubavaguni koosseisu kuuluvad komponendid ja rakendades asjakohast diskreetsete tasemete arvu raudteeveeremi erisuguste piirkondade vaheliste suhete eristamiseks. Viimasena identifitseeritav komponent peab olema väljavahetatav üksus; — osade loend. Osade loend sisaldab varuosade (väljavahetatavate üksuste) tehnilisi kirjeldusi, mille põhjal saab õigeid varuosi kindlaks teha ja hankida; — ohutuse ja koostalitlusega seonduvad piirangud. Ohutuse ja koostalitlusega seonduvate komponentide või detailide kohta peab see dokument andma mõõdetavad suurused, mida ei tohi ekspluatatsiooni käigus ületada (sh toimimisel alatalitlusrežiimis); — õigusaktidega määratud kohustused. Teatavad komponentidele või süsteemidele kehtivad õigusaktidega määratud kohustused (nt pidurisüsteemi survemahutid, ohtlike veoste tsisternid jm). Need kohustused tuleb loetleda; — hoolduskava: — kavandatud ennetavate hooldustoimingute loend, graafik ja kriteeriumid; — tingimuslike ennetavate hooldustoimingute loend ja kriteeriumid; — korrigeerivate hooldustoimingute loend; — konkreetsete kasutustingimuste tõttu nõutavad hooldustoimingud. Tuleb kirjeldada hooldustoimingute tase. Samuti tuleb kirjeldada raudtee-ettevõtja tehtavad hooldusülesanded (teenindus, inspekteerimine, pidurite kontrollimine jne). Märkus. Teatavad hooldustoimingud, nagu näiteks korraline ülevaatus (4. tase) ja taastamine, ümberehitamine või väga ulatuslike remonditööde (5. tase) tegemine, võivad veeremiüksuse ekspluatatsiooni andmise ajal olla määratlemata. Sel juhul tuleb määratleda selliste hooldustoimingute vastutusala ja protseduurid. — Hooldusjuhendid ja voldikud. Hooldusjuhend kirjeldab iga hoolduskavas loetletud hooldustoimingu puhul täidetavaid ülesandeid. Teatavad hooldusülesanded võivad erisuguste toimingute puhul olla ühesugused või olla erisuguste veeremiüksuste puhul samasugused. Neid ülesandeid selgitatakse konkreetsetes hooldusvoldikutes. Hooldusjuhendid ja voldikud peavad sisaldama järgmist teavet: — eritööriistad ja -vahendid; — standarditud või sertifitseeritud oskustööjõu vajadus (keevitamine, katsetamine jne); — mehaanika-, elektri-, tööstus- ja muude insenerioskuste üldised nõuded; — töötervishoiu- ja ohutusnõudeid (hõlmates muuhulgas kohalduvaid seadusandlikke akte, millega tervishoiu- ja ohutusala reguleeritakse); — keskkonnanõuded; — täidetava ülesande üksikasjad, sh minimaalselt: — lahtivõtmise ja koostamise juhised; — hoolduskriteerium; — kontrollimine ja katsetamine; — ülesande täitmiseks vajaminevad varuosad; — ülesande täitmiseks vajaminevad kulutarvikud. — pärast iga hooldustoimingut enne ekspluatatsiooni andmist tehtavad katsetused ja menetlused; — jälgitavus ja arvepidamine; — tõrkeotsingu (tõrgete analüüsi) juhend koos süsteemi talitluslike ja skemaatiliste joonistega.

4.2.8.1.2.   Hooldusdokumendi haldamine

Juhul kui raudtee-ettevõtja hooldab oma kasutatavat raudteeveeremit ise, peab raudtee-ettevõtja tagama raudteeveeremi hooldamise ja ekspluatatsiooni haldamisega seonduvate protsesside kulgemise, hõlmates järgmist:

—	veeremiregistris asuv teave;

—	varahaldus koos kõigi raudteeveeremi suhtes teostatud ja eelseisvaid hooldustoiminguid (mis peavad olema määratletud ajaperioodide järel eri tasemetel arhiivitud) kajastava arvestusega;

—	tarkvara, kui see on asjakohane;

—	raudteeveeremi ekspluatatsiooni terviklikkusega seonduva konkreetse teabe vastuvõtu ja töötlemise protseduurid, mis on tingitud mis tahes teguritest, hõlmates muuhulgas ka selliseid ekspluatatsiooni- või hooldusjuhtumeid, mis võivad potentsiaalselt mõjutada raudteeveeremi ohutust;

—

raudteeveeremi ekspluatatsiooni terviklikkusega seonduva konkreetse teabe identifitseerimise, loomise ja levitamise protseduurid, mis on tingitud mis tahes teguritest, hõlmates muuhulgas ka selliseid ekspluatatsiooni- või hooldusjuhtumeid, mis võivad potentsiaalselt mõjutada raudteeveeremi ohutust ja mis on kindlaks tehtud mis tahes hooldustoimingu käigus;

—	raudteeveeremi ekspluatatsiooniprofiilid (sisaldades muu hulgas tonnkilomeetreid ja kogu läbisõidu kilometraaži);

—	kaitsemeetmed ja selliste süsteemide valideerimine.

Vastavalt direktiivi 2004/49 III lisa sätetele peab raudtee-ettevõtja juurutatud ohutuse korralduse süsteem näitama asjakohase hoolduskorra olemasolu, seega tagades vastavuse olulistele nõuetele ja käesolevate KTKde nõuetele, hõlmates ka hooldusdokumendi nõudeid.

Juhul kui ekspluateeritava raudteeveeremi hooldamise eest vastutab mõni muu üksus kui raudtee-ettevõte, peab raudteeveeremit ekspluateeriv raudtee-ettevõte veenduma, et kõik seonduvad hooldustoimingud on kasutusele võetud ja et neid ka tegelikult teostatakse. Viimast saab ühtlasi näidata ka raudtee-ettevõtja ohutuse korralduse süsteemi raames.

Vaguni hooldamise eest vastutav üksus peab tagama, et hooldustöödega seonduv teave ja määratud andmed, mis tuleb kättesaadavaks teha käesolevates KTKdes, on veeremit ekspluateerivale raudtee-ettevõttele kättesaadavad, ning veeremit ekspluateeriva raudtee-ettevõtte nõudmisel näitama, et sooritatavad toimingud tagavad vaguni ühilduvuse direktiivi 2001/16/EÜ oluliste nõuetega vastavalt direktiiviga 2004/50/EÜ tehtud muudatustele.

4.3.   LIIDESTE FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED KIRJELDUSED

4.3.1.   ÜLDIST

Punktis 3 esitatud oluliste nõuete taustal on liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused jaotatud allsüsteemideks järgmiselt:

—	Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

—	Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

—	Kaubavedude allsüsteemi telemaatikarakendused

—	Infrastruktuuri allsüsteem

—	Energiavarustuse allsüsteem Täiendav liides on määratletud järgmise nõukogu direktiiviga:

—	Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva RIDi lisaga.

Liidese juurde kuuluvad ka tavaraudteemüra käsitlevad KTKd.

Kõigi nende liideste kohta antud spetsifikatsioonid on korraldatud punktiga 4.2 võrreldes samasse järjestusse järgmiselt:

—	Struktuurid ja mehaanilised osad

—	Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

—	Pidurdamine

—

Side

—	Keskkonnatingimused

—	Süsteemiohutus

—

Hooldus

Järgmine loend sisaldab viiteid neile allsüsteemidele, mille puhul on kindlaks tehtud, et need ühilduvad käesolevate KTKde põhiparameetritega:

Struktuurid ja mehaanilised osad (punkt 4.2.2);   Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid) (punkt 4.2.2.1): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem ning infrastruktuuri allsüsteem   Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja väljapääs raudteeveeremist (punkt 4.2.2.2): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem   Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus (punkt 4.2.2.3.1): Infrastruktuuri allsüsteem   Ekspluatatsiooni (väsimus)koormused (punkt 4.2.2.3.3): liideseid pole kindlaks määratud.   Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni jäikus (punkt 4.2.2.3.4): liideseid pole kindlaks määratud.   Kauba kinnitamine (punkt 4.2.2.3.5): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem   Uste sulgemine ja lukustamine (punkt 4.2.2.4): liideseid pole kindlaks määratud.   Kaubavagunite märgistamine (punkt 4.2.2.5): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem   Ohtlikud veosed (punkt 4.2.2.6): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem ning nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva RIDi lisaga.

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid (punkt 4.2.3):   Kinemaatiline gabariit (punkt 4.2.3.1): Infrastruktuuri allsüsteem   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus (punkt 4.2.3.2) (Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem ning Infrastruktuuri allsüsteem)   Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme (punkt 4.2.3.3): Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem   Veeremi dünaamiline käitumine (punkt 4.2.3.4) (Infrastruktuuri allsüsteem)   Pikisuunalised survejõud (punkt 4.2.3.5): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem ning Infrastruktuuri allsüsteem

Pidurdamine (punkt 4.2.4):   Pidurdustõhusus (punkt 4.2.4.1): Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem ja Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

Side (punkt 4.2.5):   Veeremiüksuse võime edastada teavet veeremiüksuselt veeremiüksusele (punkt 4.2.5.1): ei kohaldata veel kaubavagunitele   Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel (punkt 4.2.5.2): liideseid pole määratletud.

Keskkonnatingimused (punkt 4.2.6)   Keskkonnatingimused (punkt 4.2.6.1): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem ning Infrastruktuuri allsüsteem   Aerodünaamilised mõjurid (punkt 4.2.6.2): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem   Külgtuuled (punkt 4.2.6.2): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

Süsteemiohutus (punkt 4.2.7):   Erakorralised meetmed (punkt 4.2.7.1): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem   Tuleohutus (punkt 4.2.7.2): Infrastruktuuri allsüsteem   Elektriohutus (punkt 4.2.7.3): liideseid pole määratletud.

Hooldus   Hooldusdokument (punkt 4.2.8): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem ja müra KTKd

4.3.2.   JUHTKÄSKUDE JA SIGNAALIMISE ALLSÜSTEEM

4.3.2.1.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus (punkt 4.2.3.2)

Käesolevate KTKde punktis 4.2.3.2 on määratletud minimaalsed teljekoormused. Vastavad spetsifikatsioonid on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde lisa A 1. liite punktis 3.1.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKdes määratletakse telgede maksimaalsed vahekaugused, mis rahuldavad teestruktuuri nõudeid. Vastavad spetsifikatsioonid on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde lisa A 1. liite punktis 2.1.

4.3.2.2.   Rattad

Rattad on määratletud punktis 5.4.2.3. Vastavad spetsifikatsioonid on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde punktis 4.2.11.

4.3.2.3.   Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme

—	Teljepukside ülekuumenemise detektorid (vt punkt 4.2.3.3.2) (määratletakse käesolevate KTKde järgmises versioonis). Vastav spetsifikatsioon on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde punktis 4.2.10.

—	Rattapaaride elektriline kindlakstegemine (punkt 4.2.3.3.1). Vastavad rattapaaride elektrilise kindlakstegemise spetsifikatsioonid on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde lisa A 1. liite punktis 3.5.

—	Raudteeveeremi ühilduvus rongituvastussüsteemidega Vastavad spetsifikatsioonid on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde punktis 4.2.11.

4.3.2.4.   Pidurdamine

4.3.2.4.1.   Pidurdustõhusus

Juhtkäskude ja signaalimise KTKde lisa A 4. punktis määratletakse aeglustuskõvera tasemete maksimaalne arv (vt punkti 4.2.4.1.2.2 alapunkt b).

4.3.3.   KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEM

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liidesed on kaalumisel (viited käesolevatele KTKdele on avatud punktid).

4.3.3.1.   Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi KTKde või riiklike rongikoostamiseeskirjadega määratakse kindlaks manööverdamiskiirused koos puhvrite energianeelamisvõimega, mis on määratletud punktis 4.2.

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdes määratakse kindlaks rongi suurim kaal, arvestades geograafilisi tingimusi, vastavalt punktis 4.2 määratud siduri tugevusele.

4.3.3.2.   Uste sulgemine ja lukustamine

Liides puudub.

4.3.3.3.   Kauba kinnitamine

—	Kaubavagunite laadimistingimuste kindlaksmääramiseks on vaja laadimiseeskirju, mis arvestavad kaubavaguni konstruktsiooni eripära teatavate veoste vedamiseks.

4.3.3.4.   Kaubavagunite märgistamine

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdes määratakse kindlaks veeremiüksuste märgistamise spetsifikatsioonid.

4.3.3.5.   Ohtlikud veosed

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdes määratakse kindlaks vajalikud nõuded juhtudel, kui ohtlikke veoseid vedavad kaubavagunid on arvatud rongi koosseisu, tagamaks, et rongi konfiguratsioon vastab nõukogu direktiivile 96/49/EÜ ja selle lisa kehtivale versioonile.

4.3.3.6.   Pikisuunalised survejõud

Pikisuunaliste survejõudude seisukohast määratletakse käitamise ja liikluskorralduse KTKdes ekspluatatsiooninõuded järgmistele näitajate osas:

—	rongide juhtimine;

—	rongijuhtide juhtimisvõtted pidurdamisel erisuguste teetingimuste puhul;

—	rongide tõukeliikumine ja manööverdamine teedel ja raudteevõrgus;

—	haakimine ja eriveeremiüksuste käsitlemine (Road-Railer™, Kombirail) rongide koosseisudes;

—	rongis hajusalt paigutatud vedurid.

4.3.3.7.   Pidurdustõhusus

Käesolevates KTKdes kirjeldatakse uue vaguni aeglustusprofiili arvutusmeetodit, kasutades veeremiüksuse tehnilisi parameetreid.

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdes kirjeldatakse rongi pidurdusvõimsuse arvutusmeetodit ekspluatatsioonitingimustes.

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdes määratletakse eeskirjad järgmiste toimingute sooritamiseks:

—	rongide sorteerimine;

—	pidurite väljalülitamine, pidurite vabastamine ja pidurdusrežiimi valimine;

—	rongipersonaliga ja raudteeäärse personaliga sidepidamine, vagunite parkimise vahendid ja tingimused;

—	kiiruse vähendamine vastavalt tee tegelikele hõõrdumistingimustele;

—	tõkestite asetamine rööbaste kõrvale, kus see on vajalik. Kaubavagunite puhul ei nõuta tõkestite kaasavedamist;

—	alatalitlusrežiimis rongi (eriti lühikese koosseisu) käsitsemine;

—	pidurite katsetamine (töötamise kontrollimine);

—	muu rongiga võrreldes suurema aeglustusega vaguni pidurite väljalülitamine.

4.3.3.8.   Side

Liides puudub.

4.3.3.8.1.   Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

Liides puudub.

4.3.3.9.   Keskkonnatingimused

Kui käesolevate KTKde punktis 4.2.6.1.2 määratletud ilmastikutingimuste piirmäär on ületatud, töötab süsteem alatalitlusrežiimis. Sellistel puhkudel tuleb arvesse võtta ekspluatatsioonilisi piiranguid ja teavitada raudtee-ettevõtjat või rongijuhti. Temperatuurist sõltuvad normaalseid töötingimusi iseloomustavad väärtused on toodud raudteeveeremi registris ja infrastruktuuriregistris.

4.3.3.10.   Aerodünaamilised mõjurid

Määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

4.3.3.11.   Külgtuuled

Määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

4.3.3.12.   Erakorralised meetmed

Käitamise ja liikluskorralduse KTKde kohaselt tuleb sisse seada tegevuskavad erakorraliste juhtumite puhuks ja päästekavad. Seonduvad eeskirjad peavad sisaldama raudteeveeremi rööbastele tagasitõstmise juhendeid ja protseduure kahjustatud veeremiüksuste ohutuks muutmiseks. Raudtee-ettevõtjad peavad ka arvesse võtma oma personali ja tsiviilpäästekompaniide personali väljaõppe ja praktiliste simulatsioonitreeningute läbiviimisega seotud üksikasju.

Erakorralisteks olukordadeks mõeldud tegevusjuhised peavad võtma arvesse neid ohte, millesse päästeüksuse personal võib sattuda, ja tooma välja üksikasjad, kuidas neid ohte vältida. Kaubavagunite konstruktsioonist tulenevad ohuüksikasjad ja ohtude tekkimise võimaluste vähendamise juhised võimaldavad kaubavagunite projekteerijatel või ehitajatel või kolmandatel osapooltel nende nimel koostada raudtee-ettevõtjale kõikehõlmavad eeskirjad.

Neis eeskirjades peab sisalduma kahjustatud või rööbastelt mahajooksnud alatalitlusrežiimis kaubavagunite kontrollitavate näitajate loend.

4.3.3.13.   Tuleohutus

Teave rongijuhtidele infrastruktuuri haldajalt

Tuleb koostada tulekahju korral toimimise eeskirjad ja päästekava.

4.3.4.   KAUBAVEDUDE ALLSÜSTEEMI TELEMAATIKARAKENDUSED

Nende kahe allsüsteemi vahel pole liideseid.

4.3.5.   INFRASTRUKTUURI ALLSÜSTEEM

Määratakse kindlaks järgmises etapis, kui infrastruktuuride KTKd on saadaval.

4.3.5.1.

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

4.3.5.2.

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

4.3.5.3.

Kinemaatiline gabariit

4.3.5.4.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

4.3.5.5.

Veeremi dünaamiline käitumine

4.3.5.6.

Pikisuunalised survejõud

4.3.5.7.

Keskkonnatingimused

4.3.5.8.

Tuleohutus

4.3.6.   ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEM

Nende kahe allsüsteemi vahel pole liideseid.

4.3.7.   NÕUKOGU DIREKTIIV 96/49/EÜ KOOS KEHTIVA RIDI LISAGA.

4.3.7.1.   Ohtlikud veosed

Kõik ohtlikke veoste vedu käsitlevad erieeskirjad on kinnitatud nõukogu direktiivis 96/49/EÜ ja selle lisa (RID) kehtivas versioonis. Kõik kitsendused, piirangud ja väljajätted on samuti loetletud nõukogu direktiivi 96/49/EÜ kehtivas versioonis.

4.3.8.   TAVARAUDTEEMÜRA KTKD

Selleks et tagada tavaraudteemüra KTKdes (vt KTKde punkt 4.5) sätestatud tasemetest kinnipidamine, tuleb vaguneid asjakohaselt ekspluateerida.

Punktis 4.2.8 määratletud hooldusdokumendis peavad sisalduma rataste veerepinna defektidele kohaldatavad meetmed.

4.4.   KASUTUSEESKIRJAD

Raudteeveeremi projekteerimisetapis tuleb TRIV vagunite puhul väga hoolikalt arvesse võtta keskkonnatingimusi (vt KTK punkt 4.2.6.1) madalatel temperatuuridel (–25 oC kuni –40 oC) ja/või lume või jää tingimustes. Isegi neil juhtudel, kus vastavad meetmed on võetud, tuleb ekspluatatsiooni teatavatel juhtudel aktsepteerida madalamat funktsionaalsustaset. Sellistes olukordades tuleb ohutuse tagamiseks endisel tasemel muuta juhtimisvõtteid. Väga tähtis on, et juhid oleksid sellistes tingimustes töötamiseks saanud vajaliku väljaõppe.

4.5.   HOOLDUSEESKIRJAD

Punktis 3 toodud oluliste nõuete taustal on käesolevates KTKdes kirjeldatud raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteemi eriomased hoolduseeskirjad jaotatud järgmiselt:

—	4.2.2.2 Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja väljapääs raudteeveeremist

—	4.2.2.3 Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

—	4.2.2.4 Uste sulgemine ja lukustamine

—	4.2.2.6 Ohtlikud veosed

—	4.2.3.1 Kinemaatiline gabariit

—	4.2.3.4 Veeremi dünaamiline käitumine

—	4.2.3.4.2.3 Hoolduseeskirjad

—	4.2.3.5 Pikisuunalised survejõud

—	4.2.5.2 Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

—	4.2.7.2 Tuleohutus

ja eriti alapunkt

—	4.2.8 Hooldus.

Hoolduseeskirjad peavad olema koostatud nii, et vagun vastaks kogu oma eluea jooksul punktis 6 kindlaksmääratud hindamiskriteeriumidele.

Vastavalt punktile 4.2.8 peab hooldusdokumendi haldamise eest vastutav osapool määratlema vajalikud tolerantsid ja intervallid, mis võimaldaksid tagada vastavust. Lisaks peab sama osapool vastutama ka nende hooldusküsimuste lahendamise eest, mis pole käesolevates KTKdes kindlaks määratud.

See tähendab, et käesolevate KTKde punktis 6 kirjeldatud hindamismenetlustest tuleb tüübikinnituse saamiseks kinni pidada ning need pole tingimata asjakohased hooldustoimingute läbiviimiseks. Igal hoolduskorral pole vaja teha kõiki katseid, eriti neid, millel on suuremad tolerantsid.

Eelkirjeldatu kombineerimine tagab jätkuva ühilduvuse oluliste nõuetega kogu veeremiüksuse eluea jooksul.

4.6.   ERIALANE KVALIFIKATSIOON

Tavaraudteeveeremi allsüsteemi käitamiseks vajalikku erialast kvalifikatsiooni käsitlevad käitamise ja liikluskorralduse KTKd.

Tavaraudteeveeremi allsüsteemi hooldamiseks vajalikku pädevust kirjeldatakse hoolduskavas (vt punkt 4.2.8). Kuna 1. hooldustasemega seonduvad toimingud käesolevate KTKde kohaldamisalasse ei kuulu (need on käitamise ja liikluskorralduse KTKde kohaldamisalas), pole käesolevates raudteeveeremi KTKdes kindlaks määratud ka nende toimingutega seonduvat erialast kvalifikatsiooni.

4.7.   TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE TINGIMUSED

Lisaks käesolevate KTKde hoolduskavas (vt punkt 4.2.8) kindlaks määratud nõuetele ei lisandu hooldus- ja operaatorpersonali käsitlevatele Euroopa Liidus kohaldatavatele ja olemasolevatele riiklikele seadustele ega määrustele töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste kohta ühtki täiendavat nõuet.

Hooldustasemega seonduvad toimingud käesolevate KTKde kohaldamisalasse ei kuulu (need on käitamise ja liikluskorralduse KTKde kohaldamisalas). Nende toimingutega seonduvaid töökoha töötervishoiu ja tööohutuse tingimusi käesolevates raudteeveeremi KTKdes kindlaks ei määrata.

4.8.   INFRASTRUKTUURI- JA RAUDTEEVEEREMIREGISTRID

4.8.1.   INFRASTRUKTUURIREGISTER

Infrastruktuuriregister peab sisaldama järgmisi lisas KK loetletud kohustuslikke andmeid.

Tavaraudteeinfrastruktuuri sisule kohaldatavad nõuded on sätestatud punktis 4.2.6.1 (keskkonnatingimused). Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutab infrastruktuuriregistrisse kantavate andmete õigsuse eest.

4.8.2.   VEEREMIREGISTER

Veeremiregister peab kõigi käesolevate KTKde lisas H loetletule vastavate kaubavagunite kohta sisaldama järgmisi kohustuslikke andmeid.

Kui registrit pidav liikmesriik vahetub, tuleb veeremiregistris selle vaguni kohta sisalduv teave endisest registreerimisriigist uuele registreerimisriigile üle anda.

Veeremiregistri andmeid nõuavad:

—	liikmesriik, et kinnitada kaubavaguni vastavust käesolevate KTKde nõuetele;

—	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, et kinnitada, et kaubavagun on ühilduv selle raudteeinfrastruktuuriga, kus vagunit kavatsetakse ekspluateerida;

—	raudtee-ettevõtja, et kinnitada, et kaubavagun sobib vajalikeks vedudeks.

Kõigi liikmesriikide territooriumil kehtivad kolmandates naaberriikides kaubavagunitele kohaldatavad nõuded nendest kolmandatest riikidest saabuvatele või nendesse kolmandatesse riikidesse saadetavatele kaubavagunitele, millele kohaldatakse täiendavaid, kaubavagunite ja raudteeinfrastruktuuri ning kaubavagunite ja vedurite vahelistele liidestele miinimumkriteeriume määratlevaid nõudeid.

Juhul kui nende kaubavagunite kohta saadaolevaid andmeid on vähem kui infrastruktuuriregistris nõutakse, peab raudtee-ettevõtja võtma meetmed, tagamaks veeremiüksuste ohutu ekspluatatsiooni KTKde nõuetele vastava raudteeinfrastruktuuri piires.

5.   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1.   MÄÄRATLUS

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ 2. artikli 2 punktile d on määratletud järgmine.

Koostalitlusvõime komponendid on “allsüsteemis kasutatav või allsüsteemis kasutamiseks mõeldud mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, millest otseselt või kaudselt sõltub üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime . Mõiste “komponent” hõlmab nii materiaalseid kui mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.”

Punktis 5.3 kirjeldatud koostalitlusvõime komponendid on sellised komponendid, mille tehnoloogia, konstruktsioon, materjal, tootmis- ja hindamisprotsessid on määratletud ja võimaldavad nende spetsifitseerimist ja hindamist.

5.2.   UUENDUSLIKUD LAHENDUSED

Nagu märgitakse käesolevate KTKde punktis 4.1, võivad uuenduslikud lahendused vajada uusi spetsifikatsioone ja/või uusi hindamismeetodeid. Neid spetsifikatsioone ja hindamismeetodeid tuleb arendada punktides 6.1.2.3 (ja 6.2.2.2) kirjeldatud protsessi järgides.

5.3.   KOMPONENTIDE LOEND

Koostalitlusvõime komponendid on hõlmatud direktiivi 2001/16/EÜ seonduvate sätetega ja on loetletud järgnevalt.

5.3.1.

STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

5.3.1.1.

Puhvrid

5.3.1.2.

Veoseadmed

5.3.1.3.

Märkesildid

5.3.2.

VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

5.3.2.1.

Pöördvankrid ja käiguosa

5.3.2.2.

Rattapaarid

5.3.2.3.

Rattad

5.3.2.4.

Teljed

5.3.3.

PIDURDAMINE

5.3.3.1.

Õhujagaja

5.3.3.2.

Seade muutuva koormuse/automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitamiseks

5.3.3.3.

Rataste lohisemise vältimise seade

5.3.3.4.

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator

5.3.3.5.

Pidurisilinder/ajam

5.3.3.6.

Pneumoühendused

5.3.3.7.

Otsakraan

5.3.3.8.

Õhujagaja väljalülitusseade

5.3.3.9.

Piduriklots

5.3.3.10.

Klotspidurite piduriklotsid

5.3.3.11.

Piduritoru tühjendamise kiirendusklapp

5.3.3.12.

Automaatne koormuse tuvastusseade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

5.3.4.

SIDE

5.3.5.

KESKKONNATINGIMUSED

5.3.6.

SÜSTEEMIOHUTUS

5.4.   KOMPONENTIDE TALITLUS JA SPETSIFIKATSIOONID

5.4.1.   STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

5.4.1.1.   Puhvrid

Koostalitlusvõimega puhvrite spetsifikatsioone on kirjeldatud punktis 4.2.2.1.2.1 “Puhvrid”, punktis “Puhvri tehnilised andmed”.

Koostalitlusvõime tagavate komponentidena vaadeldavate puhvrite liideseid on kirjeldatud punktides 4.3.3.1 (käitamine ja liikluskorraldus) ja 4.3.5.1 (infrastruktuur).

5.4.1.2.   Veoseadmed

Koostalitlusvõimega veoseadmete spetsifikatsioone on kirjeldatud punkti 4.2.2.1.2.2 (veoseadmed) lõigus “Veoseadmete tehnilised andmed” ning punkti 4.2.2.1.2.3 “Veoseadmete ja puhverseadiste koostoime” lõigus “Veoseadmete ja puhverseadiste tehnilised andmed”.

Koostalitlusvõime komponentidena vaadeldavate veoseadmete liideseid on kirjeldatud punktides 4.3.3.1 (käitamine ja liikluskorraldus) ja 4.3.5.1 (infrastruktuur).

5.4.1.3.   Märkesildid

Kui märgistamine toimub märkesiltide abil, on ka need koostalitlusvõime komponendid. Selline märgistus on sätestatud lisas B.

5.4.2.   VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

5.4.2.1.   Pöördvankrid ja käiguosa

Raudteetehnika ohutu ekspluatatsiooni seisukohalt on pöördvankrite ja käiguosa ühilduvus väga oluline.

Pöördvankrite ja käiguosa koormustingimused on määratletud järgmiste näitajatega:

—	maksimumkiirus;

—	tee staatilised omadused (joondumine, teegabariit, rööpa kalle, tee ebakorrapärasused);

—	tee dünaamilised omadused (tee horisontaalne ja vertikaalne jäikus ja tee võnkesummutusvõime);

—	ratta/rööpa kontaktparameetrid (ratta ja rööpa profiil, tee gabariit);

—	rattadefektid (liugelohud, ovaalsus);

—	vaguni kere, pöördvankrite ja rattapaaride kaal, inerts ja jäikus;

—	veeremiüksuste vedrustuse omadused;

—	kasuliku koormuse jaotus;

—	pidurdustõhusus.

Koostalitlusvõime komponentidena vaadeldavaid pöördvankreid ja käiguosa on kirjeldatud punktis “Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid” (4.2.3.4.1, 4.2.3.4.2.1 ja 4.2.3.4.2.2).

Pöördvankrite kasutamine muudes rakendustes on lubatud edasise valideerimiseta (katsetamiseta), kui nende rakenduste piires kohaldatavad parameetrid (sh ka veeremi kerele) jäävad juba heakskiidetud parameetrite vahemikku.

Pöördvankrite ja käiguosa ohutuks ekspluatatsiooniks peavad need olema kavandatud vastu pidama ekspluatatsiooni vältel eeldatavaile koormustingimustele. Konkreetsemalt peavad pöördvankrid ja käiguosa vastama punktis 6 kirjeldatud katsetingimustes esitatud nõuetele.

Järgmised loendid sisaldavad pöördvankrite konstruktsioone, mis käesoleva väljaande ilmumise ajaks on juba tunnistatud kooskõlas olevaks käesolevate KTKde teatavate rakenduste nõuetega, mis on ära toodud lisas Y.

Koostalitlusvõimega pöördvankrite ja käiguosa liidesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga, mis seonduvad telgede vahega, on kirjeldatud punktis 4.3.2.1 “Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus”.

Kaubavagunid tuleb kavandada nii, et kõverike ja rampide ületamisel ning praamidele manööverdamisel ei puutuks pöördvankrid vagunikerega kokku. Pöördvankrite libistid peavad olema piisava ülekattega väikseima raadiusega kõverikul, mille jaoks vagun on projekteeritud. Kui vagun on ette nähtud manööverdamiseks väiksematele praaminurkadele kui 2,5 kraadi, tuleb kasutada lisa B joonisel B25 näidatud märgistust. Kui vagun on ette nähtud manööverdamiseks suurema kui 35 m raadiusega kõverikel, tuleb kasutada lisa B joonisel B24 näidatud märgistust.

5.4.2.2.   Rattapaarid

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid (4.2.4.1.2.5), Pidurdamine ja Süsteemiohutus (4.2.7.3.2.1).

Üksikasjalikku spetsifikatsiooni on kirjeldatud punktides 4.2.3.3.1 (Elektriline takistus), 4.2.4.1.2.5 (Energiapiirangud (pidurdamisel)) lisas K ja lisas E, sisaldades ka teatavate elementide näitelahendusi.

Täielik IC-ühilduva rattapaari funktisonaalne kirjeldus on kuni KTKde järgmise versiooni väljaandmiseni edasi lükatud.

Koostalitlusvõimega rattapaaride liideseid koos juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga kirjeldatakse punktis 4.3.2.1 “Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus”.

5.4.2.3.   Rattad

Üksikasjalik spetsifikatsioon on antud lisas L, mis sisaldab ka teatavate elementide näitelahendusi, ja lisas E.

Täielikult IC-ühilduvate rataste funktsionaalne kirjeldus on kuni KTKde järgmise versiooni väljaandmiseni edasi lükatud.

Koostalitlusvõimega rataste liideseid koos juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga kirjeldatakse punktis 4.3.2.1 “Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus”.

5.4.2.4.   Teljed

Üksikasjalik spetsifikatsioon on antud lisas M, mis sisaldab ka teatavate elementide lahenduste näiteid.

Täielikult IC-ühilduvate telgede funktsionaalne kirjeldus on kuni KTKde järgmise versiooni väljaandmiseni edasi lükatud.

Koostalitlusvõimega telgede rattapaaride liideseid koos juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga kirjeldatakse punktis 4.3.2.1 “Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus.”

5.4.3.   PIDURDAMINE

5.4.3.1.   Käesolevate KTKde avaldamise ajal heakskiidetud komponendid

Loend, mis sisaldab pidurisüsteemide ja pidurite koostalitlusvõime komponentide konstruktsioone, mis käesoleva väljaande ilmumise ajaks on juba tunnistatud käesolevate KTKde teatavate rakenduste nõuetega kooskõlas olevaks, on toodud lisas FF.

5.4.3.2.   Õhujagaja

Koostalitlusvõimega õhujagaja tehnilised andmed on toodud punktides 4.2.4.1.2.2 “Pidurdustõhususe elemendid” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal”.

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.1.

5.4.3.3.   Seade muutuva koormuse/automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitamiseks

Koostalitlusvõimega muutuva koormuse/automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusklapi tehnilised andmed on toodud punktides 4.2.4.1.2.2 “Pidurdustõhususe elemendid” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal”.

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.2.

5.4.3.4.   Rataste lohisemise vältimise seade

Koostalitlusvõimega rataste lohisemise vältimise seadme tehnilised andmed on toodud punktides 4.2.4.1.2.6 “Rataste lohisemise vältimise süsteem” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal”.

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.3.

5.4.3.5.   Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator

Koostalitlusvõimega pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatori funktsionaalset spetsifikatsiooni on kirjeldatud punktis 4.2.4.1.2.3 “Mehaanilised komponendid”.

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.4.

5.4.3.6.   Pidurisilinder/ajam

Koostalitlusvõimega pidurisilindri/ajami tehnilised andmed on toodud punktides 4.2.4.1.2.2 “Pidurdustõhususe elemendid”, 4.2.4.1.2.8 “Seisupidur”, 4.2.4.1.2.5 “Energiapiirangud” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal”.

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.5.

5.4.3.7.   Pneumoühendused

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.6.

5.4.3.8.   Otsakraan

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.7.

5.4.3.9.   Õhujagaja väljalülitusseade

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.8.

5.4.3.10.   Piduriklots

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.9.

5.4.3.11.   Klotspidurite piduriklotsid

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.10.

5.4.3.12.   Piduritoru tühjendamise kiirendusklapp

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.11.

5.4.3.13.   Automaatne koormuse tuvastusseade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.12.

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI NENDE KASUTAMISKÕLBLIKKUSE HINDAMINE JA ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

6.1.1.   HINDAMISMENETLUSED

Koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamismenetlus peab põhinema Euroopa tehnilistel kirjeldustel või direktiivi 2001/16/EÜ kohaselt heakskiidetud spetsifikatsioonidel.

Kasutuskõlblikkuse korral näitavad need spetsifikatsioonid kõiki mõõdetavaid, seiratavaid või jälgitavaid parameetreid ning kirjeldavad seonduvaid katsemeetodeid ja mõõteprotseduure, mis viiakse läbi kas katsesimulatsioonidel või reaalses raudteeinfrastruktuuri keskkonnas.

Koostalitlusvõime komponendi (KK) ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja peab enne KK turule laskmist väljastama EÜ vastavusdeklaratsiooni või EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artiklile 13.1 ja IV lisale.

Käesolevate KTKde punktis 5 määratletud KK vastavushindamise menetlus tuleb läbi viia punktis 6.1.2 kindlaksmääratud mooduleid kohaldades.

Kui menetluses on nii näidatud, peab KKde vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamismenetluse läbi viima teavitatud asutus, kellele ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja taotluse esitanud on.

Mooduleid võib konkreetse komponendi puhul kombineerida ja kohaldada valikuliselt.

Moodulite kirjeldus on toodud käesolevate KTKde lisas Q.

Käesolevate KTKde raames määratletud koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamismenetluse kohaldamise etapid on näidatud käesolevate KTKde lisa Q tabelis Q.1.

6.1.2.   MOODULID

6.1.2.1.   Üldist

Koostalitlusvõime komponentide raudteeveeremi allsüsteemiga vastavuse hindamiseks võib ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja valida:

a)	tüübihindamismenetluse (moodul B) projekteerimise ja arenduse etapis koos tootmisetapis kohaldatava mooduliga: kas tootmise kvaliteedijuhtimissüsteemi menetluse (moodul D) või tootetõendusmenetluse (moodul F); või

muu võimalusena:

b)	täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul H2) kõigi etappide jaoks;

või

c)	täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi (moodul H1).

Mooduli D võib valida ainult siis, kui tootja on juurutanud tootmise kvaliteedijuhtimissüsteemi ning lõpptoodangu kontroll ja katsetamine on teavitatud asutuse valikul heaks kiidetud ja jälgimise all. Keevitusoperatsioonide hindamine peab toimuma vastavalt riiklikele eeskirjadele.

Moodulid H1 või H2 võib valida ainult siis, kui tootja on juurutanud projekteerimise kvaliteedijuhtimissüsteemi ning lõpptoodangu kontroll ja katsetamine on teavitatud asutuse valikul heaks kiidetud ja jälgimise all.

Vastavushindamine peab hõlmama kõiki käesolevate KTKde lisa Q tabelis Q1 tähisega “X” märgitud etappe ja näitajaid.

6.1.2.2.   Koostalitlusvõime komponentide olemasolevad lahendused

Kui koostalitlusvõime komponendi olemasolev lahendus on Euroopa turul saadaval juba enne käesolevate KTKde jõustumist, rakendatakse järgmist menetlust.

Tootja peab näitama, et KKde katsed ja vastavustõendamine on eelmistes taotlustes tunnistatud võrreldavate tingimuste korral edukaks. Sellisel juhul jäävad need hindamistulemused jõusse uue rakenduse puhul.

Sel juhul tuleb tüüpi käsitleda juba heakskiidetuna ning tüübihindamise võib ära jätta.

Vastavalt mitmesuguste KKde hindamise menetlustele peab ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja:

—	esitama taotluse sisekontrollimenetluse algatamiseks (moodul A);

—	või esitama taotluse tootmise vastavushindamise menetluse algatamiseks (moodul A1);

—	või esitama taotluse täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi menetluse algatamiseks (moodul H1).

Kui pole võimalik näidata, et lahendus on varem saanud positiivse hinnangu, tuleb kohaldada punkti 6.1.2.1.

6.1.2.3.   Koostalitlusvõime komponentide uuenduslikud lahendused

Kui koostalitlusvõime komponendi jaoks pakutav lahendus on vastavalt punkti 5.2 määratlusele uuenduslik, peab tootja näitama selle lahenduse kõrvalekallet käesolevate KTKde seonduva punktiga võrreldes. Euroopa Raudteeamet viib komponentide asjakohased funktsionaalsed ja liideste spetsifikatsioonid lõpule ja töötab välja hindamismeetodid.

Asjakohased funktsionaalsed ja liideste spetsifikatsioonid ning hindamismeetodid tuleb hõlmata KTKde versiooniuuendusse. Niipea kui need dokumendid on avaldatud, võib ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja koostalitlusvõime komponendi hindamise menetluse valida, nagu on kindlaks määratud punktis 6.1.2.1.

Pärast ühenduse otsuse jõustumist, mis on toimunud vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 21 lõikele 2, võib uuendusliku lahenduse enne KTKdesse lülitamist kasutusele võtta.

6.1.2.4.   Kasutuskõlblikkuse hindamine

Iga kord, kui hindamismenetlust on alustatud raudteeveeremi allsüsteemis kasutatava koostalitlusvõime komponendi suhtes ekspluatatsioonikogemuse alusel, peab ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja esitama taotluse tüübivalideerimismenetluse algatamiseks ekspluatatsioonikogemuse põhjal (moodul V).

6.1.3.   KKDE HINDAMISSPETSIFIKATSIOON

6.1.3.1.   Struktuurid ja mehaanilised osad

6.1.3.1.1.   Puhvrid

Koostalitlusvõimega puhvreid tuleb hinnata punkti 4.2.2.1.2.1 “Puhvrid” taandes “Puhvri tehnilised andmed” sisalduva spetsifikatsiooni alusel.

6.1.3.1.2.   Veoseadmed

Koostalitlusvõimega veoseadmeid tuleb hinnata punkti 4.2.2.1.2.2 (veoseadmed) taandes “Veoseadmete tehnilised andmed” ning punkti 4.2.2.1.2.3 “Veoseadmete ja puhverseadiste koostoime” taandes “Veoseadmete ja puhverseadiste tehnilised andmed” toodud spetsifikatsioonide alusel.

6.1.3.1.3.   Kaubavagunite märgistamine

Märkesilte tuleb hinnata lisas B toodud spetsifikatsiooni alusel.

6.1.3.2.   Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

6.1.3.2.1.   Pöördvankrid ja käiguosa

Tuleb tagada kerekonstruktsiooni ja pöördvankri liitmiku, pöördvankri raami, teljepukside ja kõigi muude kinnituvate seadiste terviklikkus. See terviklikkus tuleb luua piisavalt asjakohaste meetoditega (nt katsestendil tehtud katsete, valideeritud mudelitega, olemasoleva konstruktsiooniga tehtava võrdlusega, mis on heaks kiidetud riikliku heakskiidukorra alusel), mida kasutatakse sarnaste teenuste ja tingimuste või muude meetoditega.

Katsetingimused, mida kohaldatakse standardgabariidiga teestruktuuri piires normaalsete kiirus- ja teekvaliteeditingimustes ekspluateeritavate pöördvankrite suhtes on määratletud lisas J. Need kajastavad ainult kõigi pöördvankrite raamide suhtes sooritatavate katsesarjade ulatuse ühisosa.

Kõigi konkreetsete pöördvankrite komponentide (eriti teljelaagrite, pöördvankri ja kere ühenduskohtade, puhvrite ja pidurite) kohta pole võimalik katseid kindlaks määrata. Selliseid katseid tuleb teha üksikjuhtumitena, juhindudes eelkirjeldatud katsemeetoditest. Kindlaksmääratud katsete eesmärke ja parameetrite määratlusi on üksikasjalikult kirjeldatud allpool.

See märkus kehtib ka neil juhtudel, kui pöördvankrite raamid on mõeldud kasutamiseks erisugustel teestruktuuri gabariitidel või selgelt erisugustes ekspluatatsioonitingimustes või uudse konstruktsiooniga pöördvankrite puhul.

Lisa J punktides J1, J2 ja J3 kirjeldatud kolm katset on määratletud järgmistel eesmärkidel:

—	pöördvankri konstruktsiooni optimeerimiseks (kaal, kiirus);

—	arvutustulemustele täiendava teabe lisamiseks;

—	tagamaks, et pöördvankrite raamid peavad vastu ekspluatatsioonilistele koormustele, ilma et ilmneks jäävdeformatsioone või pragunemist, mis võiks vähendada ohutust või tekitada suuri hoolduskulusid.

Kui võrdluslahendust pole saadaval, on kogemused näidanud, et on vaja teha kolm katset: kaks staatilist katset (lisa J punktid J1 ja J2) ja üks dünaamiline katse (lisa J punkt J3).

Kõigepealt tuleb teha kaks staatilist katset; need võimaldavad välja praakida kõik need pöördvankrid, mis ei vasta minimaalsetele tugevusnõuetele.

Dünaamiline katse (väsimuskatse) on kavandatud pöördvankri konstruktsiooni sobivuse ning ekspluatatsioonil võimalike väsimuspragunemisjuhtude esinemise väljaselgitamiseks.

Kasutatavad koormused, mida katsete määratlustes on kasutatud, pärinevad reaalselt tehtud ekspluatatsioonikatsetest.

Lisa J punktis J1 kirjeldatud katsed on kavandatud esitama ekspluatatsiooni vältel ette tulla võivaid maksimaalkoormusi, võtmata arvesse õnnetusjuhtumite korral esineda võivaid koormusi.

Lisa J punktides J2 ja J3 toodud katsed on kavandatud esitama keskmisi mõjuvaid muutuva iseloomuga koormusi, mis võivad pöördvankri ekspluatatsiooni vältel esineda.

Väsimuskatse tsüklite arv on valitud nii, et see simuleeriks 30 aasta pikkust ekspluatatsiooniperioodi intensiivsusega 100 000 km aastas. Kui see valik ei kajasta tegelikku ekspluatatsioonitsüklit, tuleb koormused üle vaadata.

Tsüklite jaotus üle kolme erilaadse koormusetapi lähtub pöördvankrite konstruktsioonide optimeerimise vaatepunktist. Konkreetsel juhul annab viimase koormusetapi vältel pragude esinemise võimalus vahendid, et kindlaks määrata kõige enam pingestatud piirkonnad, millele valmistamise, toodete katsetamise ja ekspluatatsiooni vältel tuleb enim tähelepanu pöörata.

Lisa J punktides J1, J2 ja J3 määratletud katsete kehtivuse tagamiseks tuleb pöörata erilist tähelepanu katsete praktilisele tegemisele. Üksikasjalikult:

lisa J punktides J1 ja J2 määratletud katsetes peavad pöördvankrite raamile neis kohtades, kus esinevad selgeltmääratletavas suunas mõjuvad pinged, olema paigaldatud ühesuunalised tensomeetrid; kõigis muudes kohtades tuleb kasutada kolmesuunalisi tensomeetreid (rosette).

Nende tensomeetrite aktiivosa suurus ei tohi ületada 10 mm.

Tensomeetrid ja rosett-tensomeetrid tuleb kinnitada pöördvankri raamile kõigis suurte pingetega punktides, eriti pingete kontsentreerumispiirkondades.

Katsesättestik tuleb määratleda nii, et oleks võimalik esile kutsuda kõiki pöördvankri raamile mõjuvaid jõumomente ning deformatsioone viisil, nagu need mõjuvad tegeliku ekspluatatsiooni vältel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata vertikaal- ja põikisuunaliste koormuste mõjumisele, mis konkreetsetel juhtudel jagunevad mitme konstruktsioonielemendi (pöördtapp, vedrud, piirikud) vahel.

Staatilised katsed tuleb rakendada kogu pöördvankrile, mis on varustatud vedrustusega. Enamikul juhtudel pole selline seadistus praktilistel kaalutlustel väsimuskatse puhul otstarbekas; katse seadistuste määratlemiseks tuleb situatsiooni vaadelda üksikjuhtumina.

Kolmele katsele allutatavad pöördvankrid peavad olema komplektsed ja varustatud kõigi juurdekuuluvate elementidega (puhvrid, pidurid jne). Pöördvankrid peavad täielikult vastama tööjoonistele ja olema valmistatud täpselt samasugustes tingimustes kui seeriatootmises valmistatavad pöördvankrid.

Kui väsimuskatsel ilmnevad praod või murdumised, mille põhjuseks on tootmisvead, mis ei ilmnenud eelnevate staatiliste katsete käigus, tuleb katset korrata mõne muu pöördvankriga. Kui vead ilmnevad korduvalt, tuleb konstruktsioon tunnistada mitterahuldavaks.

6.1.3.2.2.   Rattapaarid

Rattapaaride hindamist kirjeldatakse lisas K.

6.1.3.2.3.   Rattad

Konstruktsiooni ja toote hindamist kirjeldatakse lisas L.

6.1.3.2.4.   Teljed

Konstruktsiooni ja toote hindamist kirjeldatakse lisas M.

6.1.3.3.   Pidurdamine

Vt lisa P.

6.2.   TAVARAUDTEEVEEREMI KAUBAVAGUNITE ALLSÜSTEEM

6.2.1.   HINDAMISMENETLUSED

Ühendusse kuuluva tellija või tema volitatud esindaja taotluse alusel viib teavitatud asutus läbi EÜ vastavustõendamise kooskõlas direktiivi 2001/16/EÜ VI lisaga.

Kui tellija suudab tõestada, et tavaraudteeveeremi allsüsteemiga seonduvad katsed või vastavushindamised on tunnistatud mis tahes varasemate taotluste puhul edukaks, tuleb vastavustõendamisel neid hindamistulemusi arvesse võtta.

II lisas antud piirides tehtud muudatustega kaubavagunite suhtes pole uut vastavustõendamist vaja teha.

Kõigil juhtudel tuleb arvesse võtta ohutuse seisukohalt tähtsate või ohutusega seonduvate koostisosade kaalu muutumise mõju, raudteeinfrastruktuuri ja kaubavaguni koostoimet ning punkti 4.2.3.2 kohast teekategooriate klassifikatsiooni.

Kui käesolevates KTKdes on nii määratletud, tuleb tavaraudteeveeremi allsüsteemi EÜ vastavustõendamisel arvesse võtta ka selle liideseid muude tavaraudteesüsteemide allsüsteemidega.

Tellija peab esitama raudteeveeremi allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 18 lõikele 1 ja V lisale.

6.2.2.   MOODULID

6.2.2.1.   Üldist

Vastavustõendamise läbiviimiseks tuleb valida sobiv moodul lisas AA määratletud moodulite seast.

Kaubavagunite nõuete vastavushindamise menetluse läbiviimiseks vastavalt punktis 4 määratletule võib ühendusse kuuluv tellija või tema volitatud esindaja valida ühe järgmistest moodulitest:

a)	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimise ja arenduse etapis koos tootmisetapis kohaldatava mooduliga, valides kas: — tootmise kvaliteedijuhtimissüsteemi (moodul SD); või — tootetõenduse (moodul SF); või

b)	täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi koos projektihindamismenetlusega (moodul SH2).

Moodul SD tuleb valida ainult juhul, kui hõlmatud tellija või peamised lepinguosalised kasutavad teavitatud asutuse valikul heaks kiidetud ja jälgimise all asuvat tootmise, lõpptoodangu kontrolli ja katsetamise kvaliteedijuhtimissüsteemi. Keevitusoperatsioonide hindamine peab toimuma vastavalt riiklikele eeskirjadele.

Moodul SH2 tuleb valida ainult juhul, kui hõlmatud tellija või peamised lepinguosalised kasutavad teavitatud asutuse valikul heaks kiidetud ja jälgimise all asuvat projekteerimise, tootmise, lõpptoodangu kontrolli ja katsetamise kvaliteedijuhtimissüsteemi.

Moodulite kasutamisel tuleb arvesse võtta järgmisi täiendavaid nõudeid:

—	Moodul SB: vastavalt mooduli punktile 4.3 tuleb taotleda projekti läbivaatamist.

—

Tootmisetapil, moodulid SD, SF ja SH2: nende moodulite kohaldamine peab tagama vagunite vastavuse tüübihindamistõendis kirjeldatud heakskiidetud tüübile. Eelkõige peab kohaldamine näitama, et tootmine ja koostamine toimub samasuguste komponentide ja tehniliste lahenduste alusel nagu heakskiidetud tüübi puhul.

6.2.2.2.   Uuenduslikud lahendused

Kui kaubavagunis on kasutatud lahendust, mis on vastavalt punkti 4.1 määratlusele uuenduslik, peab tootja näitama selle lahenduse kõrvalekallet käesolevate KTKde seonduva punktiga võrreldes.

Euroopa Raudteeamet viib selle lahenduse asjakohased funktsionaalsed ja liideste spetsifikatsioonid lõpule ja töötab välja hindamismeetodid.

Asjakohased funktsionaalsed ja liideste spetsifikatsioonid ning hindamismeetodid tuleb kaasata KTKde versiooniuuendusse. Niipea, kui need dokumendid on avaldatud, võib ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja valida ühe kaubavaguni hindamise menetlustest, nagu on kindlaks määratud punktis 6.2.2.1.

Pärast ühenduse otsuse jõustumist, mis on toimunud vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ direktiivi artikli 21 lõikele 2, võib uuendusliku lahenduse enne KTKdesse lülitamist kasutusele võtta.

6.2.2.3.   Hoolduse hindamine

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 18 lõikele 3 peab teavitatud asutus koostama tehnilise dokumendi, mis sisaldab hooldusdokumenti.

Hoolduse vastavushindamine on iga asjaomase liikmesriigi vastutusalas. Lisas DD (mis jääb avatud punktiks) kirjeldatakse menetlust, millega iga liikmesriik tagab, et hoolduskord vastab allsüsteemi eluaja jooksul käesolevate KTKde sätetele, ja tagab allsüsteemi eluaja vältel selle vastavuse põhiparameetritele ning olulistele nõuetele.

6.2.3.   ALLSÜSTEEMIDE HINDAMISSPETSIFIKATSIOON

6.2.3.1.   Struktuurid ja mehaanilised osad

6.2.3.1.1.   Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

Konstruktsiooni hindamisel tuleb järgida standardi EN12663 6. jaotise nõudeid.

Kui arvutuslikult pole konstruktsiooni terviklikkust näidatud, peab katsetamisprogramm sisaldama manööverdamise kokkupõrkekatset lisas Z määratletud korras.

Kui selliseid komponente või allsüsteeme on juba varem katsetatud, pole vaja katseid korrata, kui saab selgelt näidata varasemate katsete kohaldamise põhjendatust.

6.2.3.2.   Veeremi ja rööbastee vastastikmõju ning gabariidid

6.2.3.2.1.   Veeremi dünaamiline käitumine

6.2.3.2.1.1.   Osalise tüübikinnitusmenetluse taotlemine

Kohaldatakse juhul, kui juba tüübikinnituse saanud vaguni teatavaid omadusi (vt punkt 4.2.3.4.1) või ekspluatatsioonitingimusi, mis võivad mõjutada dünaamilist käitumist, on muudetud, mistõttu võib olla vaja teha täiendav katse.

6.2.3.2.1.2.   Uute vagunite sertifitseerimine

Kui uued vagunid tuleb ekspluatatsioonikatsetega heaks kiita, peavad katsed hõlmama:

1)	ratta ja rööpa vaheliste jõumomentide mõõtmisi;

või

2)	kiirenduste mõõtmisi;

või

3)	valideeritud modelleerimist;

või

4)	võrdlust olemasolevate veeremiüksustega.

Täpsed piirväärtused võivad erineda olenevalt kasutatavast katse- ja analüüsimeetodist.

6.2.3.2.1.3.   100 km/h või 120 km/h kiirustel ekspluateerimiseks ehitatud või ümber kohandatud vagunite dünaamilise käitumise katsete erandid

Kaubavagunitel on lubatud liikuda kiirusel kuni 100 km/h või kuni 120 km/h ilma dünaamilise käitumise katsetust läbimata, kui vagunid vastavad järgmistes punktides sätestatud tingimustele:

—	Pikisuunalised survejõud (4.2.3.5);

—	Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus (4.2.3.2);

ning juhul, kui vagunid on varustatud allpool loetletud vedrustuse või pöördvankritega.

Kaheteljelised vagunid

Kaubavagunid tuleb varustada lisa Y tabelis loetletud kaheteljeliste vagunitega seonduvat tüüpi vedrustusega.

Kaheteljeliste pöördvankritega vagunid

Kaubavagunid tuleb varustada sellist tüüpi pöördvankritega või nende selliste variantlahendustega, millele baasversiooni suhtes tehtud modifikatsioonid mõjutavad ainult neid elemente, mis ei saa mõjutada dünaamilist käitumist. Need pöördvankrid on loetletud lisas Y toodud kahes tabelis, kus käsitletakse kaheteljelisi pöördvankreid.

Kolmeteljeliste pöördvankritega vagunid

Kaubavagunid tuleb varustada sellist tüüpi pöördvankritega või nende selliste variantlahendustega, millele baasversiooni suhtes tehtud modifikatsioonid mõjutavad ainult neid elemente, mis ei saa mõjutada dünaamilist käitumist. Need pöördvankrid on loetletud lisas Y toodud kahes tabelis, kus käsitletakse kolmeteljelisi pöördvankreid.

6.2.3.2.2.   Pikisuunalised survejõud külgpuhvritega kaubavagunite puhul

Kui tekib vajadus pikisuunaliste survejõudude taluvuse sertifitseerimiseks katsete abil, tuleb katsed teha lisas R kirjeldatud meetodi kohaselt ning vähemalt lisas määratud mõõtepiirkondades.

6.2.3.2.3.   Kaubavagunite mõõtmine

Kaubavagunite alusraamide ja pöördvankrite mõõtmete kõrvalekallete lubatavate tolerantside piiridesse (EN13775 1.–3. osa ja prEN13775 4.–6. osa) jäämise tõendamiseks tuleb teha vastavad mõõtmised.

6.2.3.3.   Pidurdamine

6.2.3.3.1.   Pidurdustõhusus

Pidurdustõhususe määramise meetodeid kirjeldatakse lisas S.

6.2.3.3.2.   Pidurisüsteemi miinimumtoime katsetamine

Alltoodud katseid ja piiranguid kohaldatakse neile vagunitele, mis on varustatud tavalist tüüpi kaubarongidele mõeldud õhkpiduritega.

Need katsed tuleb teha ainult ühetorurežiimis (piduritoru). Tuleb teha ka katse püsivalt peaanuma õhutorustiku kaudu täidetava välianumaga näitamaks pidurite toimele avaldatava ebasoodsa mõju puudumist.

Normaalne töörõhk (režiimirõhk) on tavalise õhkpidurisüsteemi puhul 5 baari. Kõik katsed tuleb teha selle rõhu juures. Lisaks tuleb teha katsed veendumaks, et töörõhu suurendamine või vähendamine mitte rohkem kui 1 baari võrra ei avalda ebasoodsat mõju pidurisüsteemi toimimisele.

Katsed tuleb sooritada pidurirežiimides P ja G, kui need on olemas. Kui paigaldatud on muutuva koormusega või tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusvõimalusega pidurisüsteemid, tuleb katsed teha nii asendites “koormatud” kui ka “tühi” veendumaks, et pidurite toimele ei avaldata ebasoodsat mõju ja et pidurisüsteem vastab käesolevate KTKde nõuetele.

Pidurisüsteemi võib juhtida elektriliselt või muude vahenditega, tingimusel, et on tagatud vastavus käesolevate KTKde põhimõtetega. Tuleb näidata ka ohutustaseme samaväärsust.

Järgnevas tabelis loetletud katsed tehakse eraldiseisval veeremiüksusel, kui see kas seisab või on arvatud seisvasse koosseisu.

Üksikute koostalitlusvõime komponentide konstruktsiooni ja toote vastavushindamist on kirjeldatud lisas P.

Pneumopidurite parameetrid
Nr.	Näitaja	Piirväärtus
1	Pidurisilindrite 95 %-lise täitumise aeg	Režiim P 3–5 sekundit (tühi-/koormusrežiimi ümberlülitussüsteemi puhul 3–6 sekundit) Režiim G 18–30 sekundit
2	Pidurisilindrite tühjenemisaeg 0,4 baari tasemeni	Režiim P 15–20 sekundit Kogukaalu puhul 70 tonni või üle selle on lubatud tühjenemisaeg 15–25 sekundit. Režiim G 45–60 sekundit Juhul kui pidurdusjõu muutumist juhitakse pneumaatiliselt juhitavate seadmete abil, on tühjenemisaeg see aeg, mis kulub ümberlülitusseadme juhtkambris oleva rõhu (pilootrõhk) alanemiseni tasemele 0,4 baari.
3	Rõhu alanemine piduritorustikus, mis on vajalik pidurisilindrite maksimaalrõhu saavutamiseks	1,5±0,1 baari
4	Pidurisilindrite maksimaalrõhk	3,8±0,1 baari
5	Tundlikkus ja tundetus; Pidurite tundetus aeglase rõhualanemise suhtes piduritorustikus peab olema selline, et pidurid ei rakenduks, kui normaalne töörõhk langeb ühe minuti jooksul 0,3 baari võrra. Pidurite tundlikkus rõhu alanemise suhtes piduritorustikus peab olema selline, et pidurid rakenduksid 1,2 sekundi jooksul, kui normaalne töörõhk langeb 6 sekundi jooksul 0,6 baari võrra.	Pidurid ei rakendu ühe minuti jooksul toimuva 0,3-baarise rõhulanguse puhul. Pidurid rakenduvad 1,2 sekundi jooksul, kui rõhk langeb 6 sekundi jooksul 0,6 baari võrra.
6	Piduritorustiku leke algrõhult 5 baari	Maksimaalne rõhukadu 0,2 baari 5 minuti jooksul
7	Pidurisilindri, välianuma ja juhtanuma leke pidurisilindri algrõhult 3,8±0,1 baari piduritorustiku rõhu 0 baari suhtes	Maksimaalne rõhukadu 0,15 baari 5 minuti jooksul, mõõdetuna välianumast
8	Automaatse õhkpiduri käsitsi vabastamine	Pidurid vabanevad
9	Piduritorustiku rõhu gradient pidurite rakendamisel ja vabastamisel:	Võrdne 0,1 baariga või väiksem
10	Pidurite vabastamisel täitunud olekusse naasmisele vastav rõhk	Piduritorustik: 0,15 baari allpool tegelikku töörõhku Pidurisilindrid: <0,3 baari
11	Automaatne õhkpidurite olekunäidik	Olekunäidik kajastab pidurite olekut (rakendatud või vabastatud)
12	Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatori katsetamine, viies hõõrdepaari vahekauguse maksimaalväärtuseni ja näidates, et korduval pidurite rakendamisel ja vabastamisel jääb kolvikäigu suurus õigesse väärtuste vahemikku	Pidurite hõõrdepaari vahekauguse projekteeritud väärtus
13	Piduriklotside/klotspidurite ühilduvus projekteeritud parameetritega	Piduriklotsid/klotspidurid peavad vastama projekteeritud parameetritele
14	Pidurite mehhanism peab vabalt liikuma ning võimaldama vabastatud asendis piduriketaste või rataste vaba liikumist ning mitte vähendama rakendamisel pidurdusjõudu üle ettenähtud määra	Pidurite mehhanism peab vabalt liikuma
15	Seisupiduri koostisosad peavad vabalt liikuma, vajadusel tuleb neid määrida	Vaba liikumine: tuleb veenduda, et pidur rakendub ja vabaneb ilma takistusteta
16	Seisupiduri juhtimine ja talitlus peab olema selline, et pidurihoova otsale või tangentsiaalselt käsiratta pöiale rakendatav 500 N suurune jõud rakendaks seisupiduri täielikult.	500 N suurune rakendav jõumoment
17	Seisupiduri käsitsi vabastamine	Seisupidur vabaneb
18	Seisupiduri olekunäidik peab näitama piduri olekut	Olekunäidik peab täpselt näitama pidurite olekut (rakendatud või vabastatud)

Märkused eespool toodud tabeli kohta:

N1.	Aega mõõdetakse veeremiüksusel hädapiduri rakendamisega. Pärast esialgse käivitusimpulsi saamist, mis moodustab pidurisilindri rõhust ligikaudu 10 %, peab rõhk progresseeruvalt kasvama. Täitumise aeg algab hetkel, kui õhk hakkab silindrisse sisenema, ja lõpeb siis, kui rõhk jõuab 95 % tasemele lõppväärtusest; väärtus peab vastama etteantule.
N2.	Veeremiüksuse pidurite täielikul ja pideval vabastamisel pärast hädapidurdust peab rõhk pidurisilindris progresseeruvalt langema. Pidurite vabastusaeg, mida mõõdetakse hetkest, mil õhk alustab silindrist väljumist, kuni hetkeni, mil rõhk jõuab 0,4 baari tasemele, peab olema etteantud väärtusega kooskõlas.
N3.	Maksimaalse rõhu saavutamiseks pidurisilindris peab rõhk piduritorus vähenema 1,4–1,6 baari võrra režiimirõhu tasemest allapoole.
N4.	Maksimaalne rõhk pidurisilindris, mis saavutatakse rõhu vähendamisega piduritorus 1,4–1,6 baari võrra, peab olema 3,7–3,9 baari.
N5.	Pidurite tundetus aeglase rõhualanemise suhtes piduritorustikus peab olema selline, et pidurid ei rakenduks, kui normaalne töörõhk langeb ühe minuti jooksul 0,3 baari võrra. Pidurite tundlikkus rõhu alanemise suhtes piduritorustikus peab olema selline, et pidurid rakenduksid 1,2 sekundi jooksul, kui normaalne töörõhk langeb 6 sekundi jooksul 0,6 baari võrra.
N6.	Pärast piduritorus 5-baarise rõhutaseme saavutamist tuleb piduritoru magistraalist isoleerida, lasta rõhul ühtlustuda ning seejärel veenduda, ega õhuleke ületa etteantud väärtust.
N7.	Pärast hädapidurdust, kui pidurirõhk on 0 baari, alustatakse mõõtmist pärast stabiliseerumisperioodi möödumist ja veendutakse, et summaarne leke ei ületaks etteantud väärtust.
N8.	Pidurid peavad olema varustatud käsitsiavamise seadeldisega.
N9.	Pidurisilindrite rõhk peab pidevalt järgima piduritorus toimuvaid rõhumuutusi. Rõhu varieerumine +/–0,1 baari ulatuses peab õhujagaja kaudu kajastuma vastavalt ka pidurisilindrite rõhu muutumises. Püsiva rõhuväärtuse korral piduritorus ei tohi rõhk pidurisilindris pidurite rakendamise ja vabastamise vältel varieeruda enam kui 0,1 baari ulatuses. (Pneumaatiliselt juhitavate pidurdusjõu ümberlülitusklappidega pidurisüsteemis kehtib pilootrõhu suhtes väärtus 0,1 baari.)
N10.	Pneumaatiliselt juhitavate pidurdusjõu ümberlülitusklappidega pidurisüsteemis vastab 0,3-baarine rõhk pneumaatilise ümberlülitusseadme juhtmagistraalis olevale rõhule (pilootanum).
N11.	Vagunid, mille pneumaatiliselt juhitavaid pidurdusjõu ümberlülitusklappe ei saa ilma vaguni alla minemata kontrollida (nt juhul, kui kasutatakse teljele kinnitatud ketaspidureid), peavad olema varustatud automaatpidurite olekut näitavate näidikutega.
N12.	Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatori õiget töötamist proovitakse, viies hõõrdepaari vahekauguse maksimaalväärtuseni ja näidates, et korduval pidurite rakendamisel ja vabastamisel jääb kolvikäigu suurus õigesse väärtuste vahemikku.
N13.	Koosseisu esimesel vagunil tuleb mõõta piduriklotside rakendumisjõudu veendumaks, et see vastab ettenähtule.
N14.	Pidurite mehhanism peab vabalt liikuma ning võimaldama vabastatud asendis piduriketaste või rataste vaba liikumist ning mitte vähendama rakendamisel pidurdusjõudu üle ettenähtud määra.
N15.	Seisupiduri koostisosad, mehhanism, kinnituspoldid ja -mutrid peavad vabalt liikuma ning sõltuvalt konstruktsioonist tuleb neid määrida.
N16.	Koosseisu esimesel vagunil tuleb mõõta veeremiüksuse aeglustust, mille põhjustab 500 N suurune käsipiduri hoova otsale või tangentsiaalselt käsiratta pöiale rakendatav jõumoment. Mõõdetud aeglustuse väärtus peab olema kooskõlas etteantud väärtusega.
N17.	Käsipiduri käsitsi rakendamine ja vabastamine ei tohi avaldada pärssivat mõju vabastatud asendis pidurite hõõrdepaari vahelisele pilule.
N18.	Veeremiüksus peab olema varustatud seisupiduri olekunäidikuga, mis näitab õigesti seisupiduri olekut (rakendatud või vabastatud).

Pidurite katsetamine peab toimuma vastavalt Euroopa standarditele.

Nende kaubavagunite puhul, mis on varustatud pidurirežiimiga R, tuleb teha erikatsed. Need katsed peavad olema tehtud vastavalt Euroopa standarditele.

6.2.3.4.   Keskkonnatingimused

6.2.3.4.1.   Temperatuuri- ja muud keskkonnatingimused

6.2.3.4.1.1.   Temperatuur

Kõiki komponente ja komponentide rühmi tuleb katsetada vastavalt punktides 4.2 ja 6 antud nõuetele ning viidatud Euroopa standardite kohaselt, võttes arvesse, millise punktis 4.2.6.1.2.2 määratletud temperatuuriklassi kohaselt vagun on heaks kiidetud.

6.2.3.4.1.2.   Muud keskkonnatingimused

Tarnija peab koostama vaid vastavusdeklaratsiooni, milles ta teatab, kuidas on järgmistes punktides loetletud keskkonnatingimusi vaguni konstrueerimisel arvesse võetud.

4.2.6.1.2.1 (Kõrgus)

4.2.6.1.2.1 (Niiskus)

4.2.6.1.2.1 (Vihm)

4.2.6.1.2.6 (Lumi, jää ja rahe)

4.2.6.1.2.7 (Päikesekiirgus)

4.2.6.1.2.8 (Saastetaluvus)

Teavitatud asutus peab kontrollima selle deklaratsiooni olemasolu ja sisu nõuetelevastavust.

See toiming ei tohi mõjutada punktides 4 või 6 kirjeldatud keskkonnatingimustega seonduvate erikatsete vajadust. Need katsed tuleb teha ja nende tulemusi peab kontrollima. Neile katsetele tuleb deklaratsioonis viidata.

6.2.3.4.2.   Aerodünaamilised mõjurid

Avatud punkt, määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

6.2.3.4.3.   Külgtuuled

Avatud punkt, määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

7.   RAKENDAMINE

7.1.   ÜLDIST

KTKde rakendamisel tuleb arvesse võtta kogu tavaraudteevõrgu üleminekut täielikule koostalitlusele.

Sellise ülemineku võimaldamiseks tuleb KTKsid kohaldada järk-järgult ning kooskõlas teiste KTKde kohaldamisega.

Käesolevaid KTKsid tuleb rakendada kooskõlas müra KTKdega.

7.2.   KTKde AJAKOHASTAMINE

Kooskõlas direktiivi 2001/16/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 6 lõikega 3 vastutab amet KTKde läbivaatamise ja uuendamise ettevalmistamise eest ning ettepanekute tegemise eest kõnealuse direktiivi artiklis 21 viidatud komiteele tehnoloogia arengu või sotsiaalse nõudluse arvestamiseks. Lisaks võib käesolevaid KTKsid mõjutada muude KTKde edasine kohandamine ja ajakohastamine. Käesolevate KTKde muudatusettepanekud tuleb rangelt läbi vaadata ja uuendatud KTKd tuleb avaldada soovitavalt iga 3 aasta tagant.

Ametit tuleb teavitada kõigist kavandatavatest uuenduslikest lahendustest, et oleks võimalik nende edaspidine kaasamine KTKde koosseisu.

7.3.   KÄESOLEVATE KTKde KOHALDAMINE UUELE RAUDTEEVEEREMILE

Punkte 2–6 ning kõiki punkti 7.7 asjakohaseid sätted kohaldatakse täies mahus uutele, ekspluatatsiooni antavatele kaubavagunitele, välja arvatud:

—	punkti 4.2.4.1.2.2 (Pidurdustõhususe elemendid) pidurdusjõu aeglustusprofiilidele kohaldatavad sätted, mille rakendamise kuupäev sätestatakse KTKde järgmistes versioonides.

Käesolevaid KTKsid ei kohaldata nendele vagunitele, mille suhtes oli leping alla kirjutatud või mille hankemenetlus oli lõppfaasi jõudnud enne käesolevate KTKde jõustumist.

7.4.   OLEMASOLEV RAUDTEEVEEREM

7.4.1.   KÄESOLEVATE KTKde KOHALDAMINE OLEMASOLEVALE RAUDTEEVEEREMILE

Olemasolevad kaubavagunid on sellised kaubavagunid, mis on ekspluatatsioonis enne käesolevate KTKde jõustumist.

KTKsid ei kohaldata olemasolevale raudteeveeremile seni, kuni seda pole uuendatud ega taastatud.

7.4.2.   OLEMASOLEVATE KAUBAVAGUNITE UUENDAMINE VÕI TAASTAMINE

Uuendatud või taastatud kaubavagunid tuleb enne ekspluatatsiooni andmist uuesti autoriseerida direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 3 tähenduses, ning need peavad vastama:

—	punktides 4.2, 5.3, 6.11 ja 6.2 ning mis tahes punktis 7.7 toodud erisätetele niipea, kui käesolevad KTKd jõustuvad.

Erandina kohaldatakse järgmist:

—	4.2.3.3.2 Teljepukside ülekuumenemise kindlakstegemine (määratletakse käesolevate KTKde järgmises versioonis);

—	4.2.4.1.2.2 Pidurdusjõu aeglustusprofiil;

—	4.2.6 Keskkonnatingimused;

—	4.2.6.2 Aerodünaamilised mõjurid (määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis);

—	4.2.6.3 Külgtuuled (määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis);

—	4.2.8 Hooldusdokument.

Nende erandjuhtumite puhul kohaldatakse riiklikke eeskirju.

Punkti 7.5 nõuete kohaselt ekspluateeritavate vagunite uuendamisel või taastamisel kohaldatavad tingimused on määratletud seonduvates kokkulepetes, kui sellised on olemas. Kui need tingimused on määratlemata, kohaldatakse käesolevaid KTKsid.

7.4.3.   VAGUNITE MÄRGISTAMISE LISANÕUDED

Lisaks üldistele nõuetele nõutakse kõigi olemasolevate koostalitlusvõimega uuendatud või taastatud kaubavagunite puhul ühilduvust käesolevate KTKde nõuetega vagunite märgistamise kohta alates vaguni järgmise ülevärvimise kuupäevast ilma teavitatud isiku sekkumiseta. Liikmesriik võib ühilduvusnõude kehtestada ka varasemast kuupäevast alates.

7.5.   RIIKLIKE, KAHEPOOLSETE, MITMEPOOLSETE VÕI RAHVUSVAHELISTE KOKKULEPETE KOHASELT EKSPLUATEERITAVAD VAGUNID

7.5.1.   OLEMASOLEVAD KOKKULEPPED

Liikmesriigid peavad käesolevate KTKde jõustumisest arvates 6 kuu jooksul teavitama komisjoni järgmistest kokkulepetest, mille kohaselt käesolevate KTKde ulatusega (konstruktsioon, uuendamine, ekspluatatsiooni andmine, ekspluateerimine ja haldus vastavalt käesolevate KTKde 2. peatükile) seonduvaid kaubavaguneid ekspluateeritakse:

—	riiklikud, kahe- või mitmepoolsed kokkulepped liikmesriikide ja raudtee-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, mis on sõlmitud kas alalisel või ajutisel alusel ning on vajalikud teatavate transporditeenuste eripära või kohalike nõuete tõttu;

—	kahe- või mitmepoolsed kokkulepped raudtee-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või ohutusasutuste vahel, millest kohalik või regionaalne koostalitlus olulisel määral sõltub;

—

rahvusvahelised, ühe või mitme liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi, või liikmesriikide raudtee-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja vähemalt ühe kolmanda riigi raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel sõlmitud kokkulepped, millest kohalik või regionaalne koostalitlus olulisel määral sõltub.

Nende kokkulepete raames jätkuv ekspluatatsioon või hooldus on õiguspärane seni, kuni see on kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

Nende kokkulepete vastavust EÜ õigusaktidele, mis sisaldavad nende mittediskrimineerivat iseloomu ja, konkreetselt käesolevaid KTKsid, hinnatakse ning komisjon peab võtma vajalikud meetmed (nt käesolevate KTKde uue versiooni koostamine), et kõik võimalikud erijuhtumid või üleminekumeetmed saaksid arvesse võetud.

RIVi leppest ja COTIFi meetmetest pole vaja teatada.

7.5.2.   EDASISED KOKKULEPPED

Kõik edasised kokkulepped või olemasolevate kokkulepete muudatused peavad arvesse võtma ELi õigusakte, eriti käesolevaid KTKsid. Liikmesriigid peavad sellistest kokkulepetest või muudatustest komisjoni teavitama. Seejärel kohaldatakse punktis 7.5.1 kirjeldatud menetlust.

7.6.   VAGUNITE EKSPLUATATSIOONI ANDMINE

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõikele 1 tuleb juhtudel, kui KTKdele vastavus on saavutatud ning EÜ vastavustõendamise deklaratsioon on antud kaubavagunitele ühes liikmesriigis, seda tunnustada kõigis liikmesriikides.

Direktiivi 2004/49 artikli 10 kohasel (sertifikaadi B-osa) ohutussertifikaadi taotlemisel või direktiivi 2001/16 artikli 14 lõike 1 kohasel ekspluatatsiooni andmise loa taotlemisel võib raudtee-ettevõtja taotleda ka sertifikaati või luba vagunirühmade ekspluatatsiooni andmiseks. Vaguneid võib rühmitada sarjade või liikide järgi.

Kui ühele liikmesriigile on vagunirühma kohta ohutussertifikaat või luba ekspluatatsiooni andmiseks väljastatud, tuleb seda vastastikku tunnustada kõigis liikmesriikides, et vältida ohutusasutuste ohutus-/koostalitlusinspekteerimiste dubleerimist.

Seni, kuni käesolevad KTKd sisaldavad avatud punkte, tuleb ekspluatatsiooni andmine vastastikku kooskõlastada, välja arvatud lisas JJ näidatud juhtudel.

Siiski tuleb tõendada vagunite ekspluateerimise vastavust ühilduvate infrastruktuuride piires, mida võib teha infrastruktuuri- ja veeremiregistrite kaudu.

7.7.   ERIJUHTUMID

7.7.1.   SISSEJUHATUS

Erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Need erijuhtumid jagunevad kahte alaliiki: alaliselt (juhtum P) või ajutiselt (juhtum A) kohaldatavad sätted. Ajutise kohaldamise juhtudel soovitatakse asjaomastel liikmesriikidel täita vastava allsüsteemi nõuded kas aastaks 2010 (juhtum A1), nagu on eesmärgiks seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 16. aasta otsusega 1692/96/EÜ, mis käsitleb ühenduse suuniseid üleeuroopalise raudteetranspordivõrgu loomiseks, või aastaks 2020 (juhtum A2).

7.7.2.   ERIJUHTUMITE LOEND

Üldine erijuhtum 1 524 mm rööpmelaiusega teedele

Liikmesriik: Soome

Juhtum P:

Soome territooriumil ja Rootsi piiril asuvas jaamas Haparanda (1 524 mm) aktsepteeritakse 1 524 mm teegabariidile ehitatud pöördvankreid, rattapaare ja muid teegabariidiliidestega seonduvaid koostalitlusvõime komponente ainult juhul, kui need ühilduvad järgnevate Soome-spetsiifiliste teegabariidiliideste erijuhtumitega. Ilma eelmainitud piirangut (1 524 mm gabariidi kohta) rikkumata kiidetakse heaks koostalitlusvõime komponendid ja/või allsüsteemid, mis vastavad 1 435 mm teegabariidi kohaselt KTKde nõuetele, Soome piiril asuvas jaamas Tornio (1 435 mm) ja 1 435 mm rööpmelaiusega rongi-praamisadamates.

7.7.2.1.   Struktuurid ja mehaanilised osad

7.7.2.1.1.   Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid)

7.7.2.1.1.1.   Teegabariit 1 524 mm

Liikmesriik: Soome

Juhtum P

Soome raudteeliikluses kasutamiseks mõeldud veeremiüksustel peab puhvrite keskjoonte vaheline kaugus olema 1 830 mm. Teise võimalusena on lubatud neil vagunitel kasutada sidureid SA-3 või nendega ühilduvaid sidureid koos puhvritega või ilma.

Soome raudteeliikluses kasutamiseks mõeldud veeremiüksuste puhul tuleb puhvritaldrikute mõõtmeid suurendada väljapoole 40 mm võrra, kui puhvrite keskjoonte vaheline kaugus on 1 790 mm.

7.7.2.1.1.2.   1 520 mm teegabariit

Liikmesriik: Poola, Slovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Ungari

Juhtum P

Kõik vagunid, mis on ette nähtud aeg-ajalt ekspluateerimiseks Poola, Slovakkia (teatavatel 1 520 mm teestruktuuridel) ning Leedu, Läti ja Eesti teestruktuuridel, peavad vastama järgmistele nõuetele:

Iga käesolevates KTKdes sätestatud 1 520 mm ja 1 435 mm teegabariidiga kooskõlas olev vagun peab olema varustatud nii automaatsiduri kui ka kruvisiduriga vastavalt ühele järgmistest lahendustest:

—	sidurit saab piiril 1 435 mm gabariidilt ümber seadistada 1 520 mm gabariidile ja vastupidi; või

—	vagun tuleb varustada puhvrite, automaatse SA-3-tüüpi siduri ja vahesiduriga; või

—	vaguni võib varustada peitpuhvrite ja automaatsiduriga; puhvrid peavad väljaulatuvas asendis võimaldama vagunit käsitseda kruvisiduri või vahesiduriga.

Puhvrid ja sidurid – versioon C

Siduri versioon D

Puhvri ja siduri versioon D

Ohtlike veoste vedamiseks mõeldud tsisternvagunid peavad olema varustatud amortisaatoritega siduritega, mille tehnilised näitajad on järgmised:

—	dünaamiline neelamisvõime vähemalt 130 kJ;

—	terminali jõumoment kvaasistaatilise koormuse all vähemalt 1 000 kN.

7.7.2.1.1.3.   1 520 mm/1 524 mm teegabariit

Liikmesriik: Leedu, Läti, Eesti, Soome ja Poola

Juhtum P

Nende vagunite suhtes, mida alaliselt ekspluateeritakse või kavatsetakse ekspluatatsiooni võtta kahepoolses raudteeliikluses 1 520 mm/1 524 mm teedel liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, ei kohaldata käesolevate KTKde punkte 4 ja 5.

7.7.2.1.1.4.   1 520 mm teegabariit

Liikmesriik: Leedu, Läti ja Eesti

Juhtum T

Liikmesriikide territooriumil 1 520 mm laiusega teedel alaliselt ekspluateeritavate vagunite suhtes ei kohaldata käesolevate KTKde punkte 4 ja 5. Käesolevate KTKde punktis 7.5.1 kirjeldatud menetlusega määratletud erijuhtumid võetakse arvesse järgmises versioonis.

7.7.2.1.1.5.   1 668 mm teegabariit – puhvrite keskjoonte vaheline kaugus

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Hispaania ja Portugali territooriumil ekspluatatsiooni antavatel vagunitel peab puhvrite keskjoonte vaheline kaugus olema 1 850 mm (± 10 mm). Sellisel juhul tuleb puhvrite ühilduvust näidata standardse seadistusega.

Puhvritaldrikute mõõtmed on kaheteljelistel vagunitel ja pöördvankritega vagunitel järgmised:

Hispaanias või Portugalis ekspluateeritavate vagunite ühtne puhvritaldrikute laius peab olema 550 mm või 650 mm sõltuvalt rakendatavates riiklikes eeskirjades antud vagunite tehnilistest näitajatest.

7.7.2.1.1.6.   Veeremiüksuste vaheline liides

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Iirimaal peab puhvrite tsentrite vaheline kaugus olema 1 905 mm ning puhvrite ja veoseadmete kõrgus rööbaste pealispinnast peab jääma vahemikku 1 067–1 092 mm (max) juhul, kui vagun on tühi. Haakimise ja lahtihaakimise võimaldamiseks rongi koostamisel võib kaubavagunitel kasutada kiirsidureid (vt lisa HH).

7.7.2.1.1.7.   Üldine erijuhtum 1 000 mm või väiksema rööpmelaiusega teedele

Liikmesriik: Kreeka

Juhtum T1

Olemasoleva eraldatud 1 000 mm gabariidi puhul, mida käesolevad KTKd ei hõlma, kohaldatakse riiklikke eeskirju.

7.7.2.1.2.   Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest väljumine

7.7.2.1.2.1.   Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest väljumine Iiri Vabariigis ning Põhja-Iirimaal

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Iirimaal kehtib nõue, et astmed ja käsipuud on kohtades, kus need on paigaldatud, ette nähtud ainult juurdepääsuks ja väljumiseks ning rongikoostajal pole lubatud veeremil sõita sellest väljaspool viibides.

Lisa EE-d Iiri Vabariigis ja Põhja-Iirimaal ei kohaldata.

7.7.2.1.3.   Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

7.7.2.1.3.1.   1 520 mm gabariidiga rööbasteed

Liikmesriik: Poola, Slovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Ungari

Juhtum P

Kõik vagunid, mis on ette nähtud alaliselt või ajutiselt liikuma 1 520 mm laiusega rööbasteel, peavad vastama järgmistele nõuetele.

Koormused

Pikikoormused

Kategooria	Minimaalväärtused (kN)
Survejõud automaatsiduri kõrgusel	3 000
Veojõud automaatsiduri kõrgusel	2 500
Survejõud iga puhvri teljel	1 000
Iga puhvri telje suhtes ekstsentriliselt (50 mm) rakenduv survejõud	750
Diagonaalselt külgpuhvritele (kui need on paigaldatud) mõjuv survejõud	400

Neile nõuetele vastavaid vaguneid võib koostada ilma piiranguteta.

—	Maksimaalsed vertikaalkoormused Vaguni koormus ei tohi projekteeritud piirväärtuse tingimustes (150 % suurimast kandevõimest) põhjustada plastset deformatsiooni. Vaguni raami läbipaine ei tohi koormamata põhiraamiga võrreldes ületada 3 ‰.

—

Koormuskombinatsioonid Konstruktsioon peab taluma koormuskombinatsioone ka kõige harvem esinevate vertikaalkoormuste kombinatsiooni korral survejõuga 3 000 kN automaatsidurile ja iga puhvri teljele mõjuvate jõududega. Vertikaalse dünaamilise jõu ülemmäär, mis moodustub vaguni kerele mõjuva koormuse inertsjõu reaktsioonist ja selle teele põiksuunaliselt mõjuvatest horisontaalkomponentidest, määratakse arvutuslikult. Siserõhuga tsisternvagunite puhul tuleb lisaks arvestada ka hüdraulilise löögi tagajärjel tekkivate vaakumite ja rõhkudega.

—	Koormus tõstmisel Vagunid peavad tõstmisel mõjuvatele jõududele vastu pidama ilma plastse deformatsioonita. Kui on tegu 1 520 mm gabariidiga veeremiüksustega, tuleb nende puhul kehtivate normide kohaselt kasutada täiendavaid tõstepunkte.

Nõuded automaatsidurile mõjuvatele dünaamilistele jõududele

—

Üldist Tühi ja koormatud kaubavagun peab vastu pidama rammiva vaguni kokkupõrkelöögile. Seda tuleb näidata katsega rõhtsal teel. Rammiva vaguni kaal peab olema vähemalt võrdne testitava vaguni kaaluga. Kaheteljeliste vagunite katsetamiseks soovitatakse kasutada rammivat vagunit kaaluga 100 ±3 t. Rammiv vagun peab olema varustatud SA-3-tüüpi automaatsiduriga ja siduri amortisaatoriga. Automaatsidurite teljed ei tohi teineteise suhtes olla nihkes enam kui 50 mm. Katse tuleb teha järgmistel tingimustel: — üksik katsevagun seisab, pidurid on vabastatud; — vasturamm on koostatud 3 või 4 vagunist, mille koosseis kaalub vähemalt 300 t. Koormatud olekus rakendatava jõu suurus peab olema 3 000 kN ±10 %. Vasturammina kasutatava vagunikoosseisu veeremahakkamine peab olema takistatud käsipidurite või pidurkingade abil.

—

Kokkupõrge ilma koormata Rammiva vaguni kiirus peab olema 12 km/h. Katsevaguni pidurid ei tohi olla rakendatud. Koormus ei tohi põhjustada ühtki plastset deformatsiooni. Teatavates kriitilistes punktides (pöördvankri ja kere liitekoht, vaguni raami ja kere ühendus ja pealisehitus) tuleb registreerida mõjuvad pinged.

—

Kokkupõrge koos koormaga Katsevagun peab olema laaditud suurima kandevõime ulatuses. Rammiva vaguni suurim kiirus peab olema 12 km/h. Kokkupõrkekatsete sarja tuleb alustada kiiruselt 2–3 km/h ja kiirust tuleb järk-järgult suurendada. Katsed tuleb sooritada järgmistes vahemikes: — kuni 5 km/h; — 5–10 km/h; — üle 10 km/h. Igas kiirusvahemikus tuleb teha vähemalt viis katset. Lisaks tuleb kolm kokkupõrkekatset teha nii, et kokkupõrke survejõud oleks täpselt 3 000 kN. See kokkupõrkejõud tuleb näidata arvutustega. Katsete käigus ei tohi lubatud kokkupõrke survejõu ülempiiri ületada enam kui 10 % ulatuses. Kui piirväärtus 3 000 kN ±10 % saavutatakse kiirusel alla 12 km/h, ei tohi kiirust rohkem suurendada. Lisaks tuleb kauakestva taluvuse simuleerimiseks teha 40 kokkupõrkekatset kas kiirusel 12 km/h või kokkupõrkejõuga 3 000 kN. Koormus ei tohi põhjustada ühtki plastset deformatsiooni.

—	Dünaamiliste pingete talumise tingimus vagunite ekspluateerimisel Vagunid peavad taluma pikisuunalisi 1 000 kN suurusi surve- ja tõmbejõude kiirusel 120 km/h.

7.7.2.1.3.2.   1 668 mm gabariidiga rööbasteed – tõstmine

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Kaheteljeliste vagunite puhul:

—	Tuleb võtta meetmed ülestõstetud vaguni vedrude väljumise piiramiseks. Näitelahendus on toodud lisa X lehel 3.

—

Peab iga vagun tõstekonksudest (piiratud maksimaalselt “ühendustega”) tõstmiseks olema varustatud nelja tõstekonksude kinnitusplaadiga, millest kaks on iga vaguniraami all ja paigutatud vaguni risttelje suhtes sümmeetriliselt. Selline konstruktsioon võib olla asjakohane telgede vahetusjaamas (hõlmates mitmik- või liigendvaguneid, mille arv pole piiratud). Tõstekonksude kinnitusplaatide mõõtmed peavad olema järgmised: — vaguni pikitelje sihis: kuni 150 mm; — vaguni risttelje sihis: 100 mm; — paksus: 15 mm. Plaadid peavad olema ristsuunaliste soontega, nii et need asetseksid paralleelselt ja risti vaguni pikitelje suhtes. — Soonte sügavus: ligikaudu 5–7 mm. — Soonte laius: ligikaudu 4–6 mm. Vaguni infrastruktuur peab jätma rattapaaridele ruumi, kui tõstekonksude kinnitusplaadid jõuavad ülestõstetud asendis (tõstekraana 800 mm ulatusega liikumisel normaaljuhul) maksimumkõrguseni 1 550 mm rööbaste pealispinnast. Lisa X lehel 6 on esitatud tekkiva vaba ruumi suurused vagunite puhul, mida on tõstetud tõstekraanaga.

Pöördvankritega vagunite puhul:

—	Vahetatavate telgedega pöördvankrid peavad olema varustatud seadisega, mis takistab vedrude väljaulatumist vagunite tõstmisel koos pöördvankritega. Soovitatav on kasutada lisa X lehel 10 näidatud seadist.

—	Vaguni pikkus puhvritest mõõdetuna ei tohi ületada 24,486 m. Alusraami konstruktsioon peab suutma taluda pöördvankrite raamide kaalu tõstmise ajal järgmises lõikes määratletud tingimustel.

—

Tõstekonksude asukohad töökojas peavad ühilduma lisa X lehel 13 näidatud joonisega. Kohaldatavad seadistused sobivad kõigi selliste vagunite käsitsemiseks, mille üldpikkus ei ületa 24,480 m. Töö tõhustamiseks tuleb vaguni tõstmisel tõsta alusraami ja pöördvankrite raame korraga. Vagunid tuleb nende toimingute käigus varustada pöördvankrite raame kerega ühendavate trossidega. Lisa X lehel 14 kujutatakse pöördvankritele neljast punktist kinnitatud seadmeid, mis võimaldavad tõstmise ajaks sellist kinnitamist ning trosside paigutamist jõudeasendisse, kui neid ei kasutata. Vaguni alusraamid peavad olema varustatud tõstekonksude kinnitusplaatidega, mille mõõtmed on järgmised: — pikkus vaguni pikitelje sihis: vähemalt 250 mm; — laius vaguni risttelje sihis: 100 mm; — paksus: 15 mm. Tõstekonksude kinnitusplaatide kontaktpind peab olema varustatud soontega vastavalt lõikele, milles kirjeldatakse kaheteljeliste vagunite puhul nõutavaid sooni. Vaguni alusraami tõstekonksude kinnitusplaatide paigutus ja vaba ruum, mis tekib tõsteseadmetega tõstmisel, on toodud lisa X lehel 15. See paigutus sobib uute teljevahetusjaamades paigaldamiseks (hõlmates mitmik- või liigendvaguneid, mille arv pole piiratud). Vaguni infrastruktuur peab jätma rattapaaridele ruumi, kui tõstekonksude kinnitusplaadid jõuavad ülestõstetud asendis (tõstekraana 900 mm ulatusega liikumisel normaaljuhul) maksimumkõrguseni 1 650 m rööbaste pealispinnast.

7.7.2.2.   Veeremi ja rööbastee vastastikmõju ning gabariidid

7.7.2.2.1.   Kinemaatiline gabariit

7.7.2.2.1.1.   Kinemaatiline gabariit – Suurbritannia

Liikmesriik: Suurbritannia

Juhtum P

Inglismaa raudteevõrgus kasutamiseks mõeldud vagunite kohta vt lisa T.

7.7.2.2.1.2.   1 520 ja 1 435 mm teegabariidiga vagunid

Liikmesriik: Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti

Juhtum P

1 520 mm ja 1 435 mm teegabariitidega rööbasteele mõeldud vagunite kohta vt lisa U.

7.7.2.2.1.3.   Kinemaatiline gabariit – Soome

Liikmesriik: Soome

Juhtum P

Nende vagunite veeremigabariit, mis peavad liikuma ainult Soome teestruktuuril ja Rootsi piirijaamas Haparanda (1 524 mm), ei tohi ületada gabariiti FIN 1, nagu sätestatakse lisas W.

7.7.2.2.1.4.   Kinemaatiline gabariit – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Vertikaalsiirdega kõverike ületamine (sh sorteerimismäel koostamisel) ja veeremi pidurdamine, manööverdamine või peatamine.

Pöördvankrid peavad sobima praamidele manööverdamiseks vajalike tõusunurkadega, mille nurga maksimaalväärtus 120 m raadiusega kõverikul on horisontaalselt 2o 30'.

Kõverike ületamine.

Vagun peab ületama standardgabariidiga teel kõveriku, mille raadius on platvormvagunite puhul 60 m ja muude vagunite puhul 75 m, ning laigabariidiga teel kõveriku, mille raadius on 120 m.

7.7.2.2.1.5.   Kinemaatiline gabariit – Iirimaa

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Vaguni dünaamiline veeremigabariit:

Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahelises raudteeliikluses kasutatavad kaubavagunid peavad vastama vagunite dünaamilisele veeremigabariidile Iarnród Éireann ja Põhja-Iirimaa (GNR) vagunitele kohaldatavatele dünaamilistele veeremigabariitidele, mis on esitatud lisas HH liitgabariidi joonisel nr 07000/121. Samuti tuleb kinni pidada samal joonisel toodud vaguni staatilise gabariidi mõõtmetest.

Vaguni konstruktsioon:

Vagunite maksimaalne konstruktsioonigabariit tuleb määrata vastavalt riiklikele eeskirjadele.

7.7.2.2.2.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

7.7.2.2.2.1.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Soome

Liikmesriik: Soome

Juhtum P

Soome raudteeliikluses kasutatavate veeremiüksuste lubatav teljekoormus tohib maksimaalkiiruse 120 km/h juures olla kuni 22,5 tonni, kusjuures ratta läbimõõt on vahemikus 920–840 mm.

7.7.2.2.2.2.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Suurbritannia

Liikmesriik: Suurbritannia

Juhtum P

Teede ja teelõikude klassifikatsioon Suurbritannias toimub vastavalt riiklikule standardile Notified National Standard (Railway Group Standard GE/RT8006 “Interface between Rail Vehicle Weights and Underline Bridges”). Suurbritannias ekspluateeritavad veeremiüksused peavad olema klassifitseeritud selle standardi kohaselt.

Vagunite klassifikatsioon määratletakse iga telje geomeetrilise paigutuse ja mõjuvate koormuste alusel.

7.7.2.2.2.3.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Leedu, Läti, Eesti

Liikmesriik: Leedu, Läti, Eesti

Juhtum P

Veeremiüksuste gabariidile kehtivad riiklikud eeskirjad.

7.7.2.2.2.4.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Iiri raudteevõrgus on vagunite staatilise teljekoormuse piirväärtus 15,75 tonni, kuid pöördvankritega vagunite puhul on teatavatel marsruutidel lubatud 18,8 tonni suurune teljekoormus.

7.7.2.2.3.   Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongiseiresüsteeme

7.7.2.2.4.   Veeremi dünaamiline käitumine

Alaliik P – alaline

7.7.2.2.4.1.   Erisuguste teegabariitidega seonduvate rattadiameetrite erijuhtumite loend

Nimetus	Rattadiameeter (mm)	Gabariit (mm)	Minimaalväärtus (mm)	Maksimaalväärtus (mm)
Rattaharjade väliskülgede vaheline kaugus (SR)	≥ 840	1 520	1 487	1 509
		1 524	1 487	1 514
		1 602
		1 668	1 643	1 659
Rattaharjade sisekülgede vaheline kaugus (AR)	≥840	1 520	1 437	1 443
		1 524	1 442	1 448
		1 602
		1 668	1 590	1 596
Rummu laius (BR)	≥ 330	1 520	133	140 (7)
Rattaharja paksus (Sd)	≥840	1 520	24	33
	< 840 ja ≥ 330	muud	27,5	33
Rattaharja kõrgus (Sh)	≥760		28	36
	< 760 ja ≥ 630		30	36
	< 630 ja ≥ 330		32	36
Rattaharja kant (QR)	≥ 330		6,5
Ülalpool esitatud suurused on toodud funktsioonina ülemise rööpa tasapinnast ja neist tuleb nii tühjade kui ka koormatud vagunite puhul kinni pidada. Alaliselt 1 520 mm gabariidiga teel liikuvate vagunite rattapaare tuleb mõõta 1 520 mm kaubavagunitele määratletud rattapaaride mõõteprotseduuride kohaselt.

7.7.2.2.4.2.   Rataste materjal

Vastavalt Põhjamaade ilmastikutingimustele tuleb Soomes ja Norras kasutada erisugust rattamaterjali. Materjali koostis on sarnane margiga ER8, kuid kihistumist vältivate omaduste parandamiseks on suurendatud mangaani- ja ränisisaldust. Riiklikus raudteevõrgus võib seda materjali osapoolte vahelise kokkuleppe korras kasutada.

7.7.2.2.4.3.   Koormuse erijuhtumid

Kui teestruktuur tekitab suuremaid jõudusid, tuleb rakendada täiendavaid vastumeetmeid.

(nt väikesed kõverikud).

7.7.2.2.4.4.   Veeremi dünaamiline käitumine – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Rummu laius.

Juhul kui telg on kavandatud 22,5 t koormusele, võib juhinduda lisa X lehel 1 näidatud joonistest ning ERRI standardsest teljekonstruktsioonist. Teatavatel juhtudel tuleb teha täiendavaid ümberkorraldusi, et saavutada ühilduvus käesolevate KTKde kohase telje rattaharjade tööpindade gabariidiga.

7.7.2.2.4.5.   Veeremite dünaamiline käitumine – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Raudteeveerem tuleb kavandada nii, et selle liikumine oleks ohutu, kui tee väändumus on üle 2,7 m suuruse baasi korral 17o/oo ja 11,2 m suuruse baasi korral 4o/oo.

SR ja AR maksimaal- ja minimaalväärtused on järgmised:

SR	Kõik rattadiameetrid	1 571 mm min	1 588 mm max
AR	Kõik rattadiameetrid	1 523 mm min	1 524 mm max
BR	Kõik rattadiameetrid	127 mm min	135 mm max
Sd	Kõik rattadiameetrid	24 mm min	32 mm max
Sh	Kõik rattadiameetrid	30,5 mm min	38 mm max
QR	Kõik rattadiameetrid	6,5

7.7.2.2.5.   Pikisuunalised survejõud

7.7.2.2.5.1.   Pikisuunalised survejõud teatavatel Poola ja Slovakkia 1 520 mm teestruktuuridel ning Leedus, Lätis ja Eestis

Liikmesriik: Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

Juhtum P

Nõuded 1 520 mm gabariidiga vagunitele ja 1 435 mm gabariidiga vagunitele liikumiseks 1 520 mm raudteevõrgus.

Riigid: Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti.

Automaatsiduritega vagunid peavad taluma pikisuunalisi 1 000 kN suurusi surve- ja tõmbejõude kiirusel 120 km/h.

7.7.2.2.6.   Pöördvankrid ja veermik

7.7.2.2.6.1.   Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti teestruktuuridele mõeldud pöördvankrid ja veermik

Liikmesriik: Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti.

Juhtum P

Poolas ja Slovakkias teatavatele 1 520 mm teestruktuuridele; Leedus, Lätis ja Eestis kehtivad muudetava gabariidiga (1 435 mm/1 520 mm) veermikuga vagunitele, mida ekspluateeritakse 1 520 mm raudteevõrgus, järgmised eeskirjad.

a)

Üldist Kaheteljeliste pöördvankrite puhul peab rattapaaride vahekaugus olema vahemikus 1 800–2 400 mm. Euroopa raudteevõrgus ekspluateerimiseks mõeldud 1 520 mm gabariidiga veermik peab olema kavandatud taluma töötemperatuuride vahemikku –40 oC kuni + 40 oC. Aasia 1 520 mm gabariidiga raudteevõrkudes peab veermik olema kavandatud taluma temperatuurivahemikku –60 oC kuni + 45 oC ja õhu suhtelist niiskust vahemikus 0–100 %.

b)

Veermiku raamid Veermiku raamid peavad olema kas keevitatud või valatud. Kasutatav teras peab olema keevitatav eelkuumutamiseta ja selle minimaalne tõmbetugevus peab olema 370 N/mm2. Minimaalsed koonusega (V-kujuline koonus, nagu on sätestatud ISO standardis) löögist saadud löögisitkuse väärtused on koondatud järgnevasse tabelisse. Koonusega löögil saadud löögisitkuse väärtused (J) – 20 oC – 40 oC – 60 oC 27 27 21

Teimimine tuleb teha ainult 1 520 mm gabariidiga süsteemide puhul.

7.7.2.2.6.2.   Pöördvankrid ja veermik – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Pöördvankri kõik mõõtmed

Vahetatavate telgedega pöördvankrite minimaalne rataste baas peab olema 1,80 m ja vedrustuse kandepindade vahekaugus 2,170 mm. Pöördvankri kõik mõõtmed on antud lisa X lehel 7. Seega kehtivad kõik nii määratletud mõõtmed pöördvankrile, mis sobib pidurdustingimuste S puhul. Prantsusmaa ja Hispaania riiklikud ametid peavad nõu pidama SS-pidurdustingimuste rakendamise üle.

Pöördtapi tsentri kõrgus peab olema rööbaste pealispinnast 925 mm ja pöördtapi kanduri raadius peab olema 190 mm, nagu ka standardgabariidikohasel pöördvankril. Pöördtapp peab vastama lisa X lehel 8 kujutatud joonisele.

Vaguni pöördvankri teljepuks

Teljepuksid peavad vastama lisa X lehel 9 kujutatud joonisele.

Telge pöördvankri raamiga ühendav sissetõmbuv ohutusseade

Teljepuksid peavad sisaldama ohutusseadmeid, mis hoiavad telgi pöördvankri raamil. Lisa X lehel 11 kujutatud seade peab olema telgede vahetustoimingu ajaks sissetõmmatav.

Rattad

Kaheteljeliste vagunite puhul:

Uute rataste veerepinnast mõõdetud diameeter peab olema maksimaalselt 1 000 mm.

Pöördvankritega vagunite puhul:

Uute rataste veerepinnast mõõdetud diameeter peab olema 920 mm.

Rattapaarid

Rattapaarid peavad kandma seerianumbrit, tüübinumbrit ja omaniku tähist.

Need näitajad koos rattapaaride viimase kapitaalremondi kuupäevaga (kuu ja aasta), omamis- või registreerimisraudtee koodindeksi ja kapitaalremondi läbiviimise koha indeksiga peavad olema kantud telje võlli kraele.

Omamis- või registreerimisraudtee koodnumber ja viimase kapitaalremondi kuupäev (kuu ja aasta) tuleb iga teljepuksi ette peale kanda valge värviga.

Teljepuks ja kaitseplaadid

Teljepuksid, teljekaitsed ja vedrusadulad peavad olema kavandatud nii, et oleks kinni peetud lehel 2 näidatust (teljepuksi ülemisel küljel asuva ava läbimõõt peab võimaldama vedrustuse reguleerimiseks vajaliku rõnga kasutamist või stopperi paigaldamist vastavalt lisas X sätestatule).

Kuna laiagabariidilised teljed asuvad vaguni alusraamile küllalt lähedal, tuleb telje kinnitamiseks kasutada kammitsaid koos 14 või 10 mm teljekaitsega: vt leht 18.

Soovitatav on kasutada teljekaitse tugesid, mida saab kiiresti eemaldada või paigaldada. Need kinnitatakse kahe M20×55 poldiga, kasutades ka seibe. Konstruktsioonil peab avade tsentrite vahekaugus olema 483 +1/0 mm.

Rattapaaride välispind

Veeremi alusraamide alla peab olema täiesti vaba ruum, mis peab jääma iga ratta tasemele (vt leht 4).

Telje konstruktsioon

Teljed peavad olema suutelised kandma 20 t teljekoormusega teedele (C-kategooria teed) või 22,5 t teljekoormusega teedele (D-kategooria teed) kehtestatud maksimaalkoormust. Teljed peavad olema varustatud kuullaagritega teljepuksidega ning olema vahetatavad olemasolevate telgedega. Uued teljed tuleb kavandada vastavalt käesolevates KTKdes määratletud sätetele. Automaatselt muudetava gabariidiga rattapaare, mis sobivad nii 1 435 mm kui ka 1 668 mm teedele, tohib kasutada ainult Hispaania ja Prantsusmaa pädevate ametite vahelise kokkuleppe raames läbi Prantsusmaa toimuvas rahvusvahelises raudteeliikluses.

7.7.2.3.   Pidurdamine

7.7.2.3.1.   Pidurdustõhusus

7.7.2.3.1.1.   Pidurdustõhusus – Suurbritannia

Liikmesriik: Suurbritannia

Juhtum P

Inglismaa raudteevõrgus kasutamiseks mõeldud vagunite kohta vt V lisa punkt V2.

7.7.2.3.1.2.   Pidurdustõhusus – Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

Liikmesriik: Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti.

Juhtum P

—

Õhujagajad Koostalitlusvõimega 1 435 mm vagunid peavad 1 520 mm teel ekspluatatsiooniks olema varustatud täiendava pidurisüsteemiga vastavalt järgmisele: 1. võimalus: tuleb paigaldada kaks õhujagajat koos ümberlülitusseadmega — 1 435 mm gabariidi jaoks: õhujagaja vastavalt lisale I; — 1 520 mm gabariidi jaoks: 483-tüüpi õhujagaja. 2. võimalus: nii 1 435 kui ka 1 520 mm gabariidiga raudteede pidurisüsteemide tehnilistele nõuetele vastavatele vagunitele tuleb paigaldada standardne õhujagaja või heakskiidetud KE/483 õhujagaja kombinatsioon koos ümberlülitusseadmega, mis võimaldab süsteemil siirduda vastavasse töörežiimi. Esimese võimaluse kohaselt peab vaguni piduriseadmestik sisaldama ümberlülitusseadmeid “pidurid sees/väljas” ja “kauba/reisi”-režiimi ümberlülitamiseks, samuti pidurisüsteemi tühi/koormusrežiimi ümberlülitusseadet, kui puudub automaatse koormusrežiimiga pidurisüsteem vastavalt I lisale ja “pidurid sees/väljas” ning pidurirežiimide “tühi – osaliselt koormatud – koormatud” ümberlülitusseade vastavalt1 520 mm gabariidile kohalduvatele standarditele ja dokumendile “Technical Requirements for the Brake Equipment of Wagons built in RF Workshops”. Iga õhujagaja peab sisaldama iseseisvat vabastusklappi, mille lülitushoovastiku käepidemed paiknevad vaguni mõlemal küljel. Pidurisüsteemi lahenduse teise võimaluse kohaselt tuleb õhujagajat pigem kasutada kombinatsioonis koos automaatse koormusrežiimiga pidurisüsteemiga. Kui pidurdusrežiimi lülitatakse vastavalt koormusele ümber käsitsi, peab eksisteerima vähemalt kaks pidurdusjõu gradueeritud asendit.

—

Automaatse koormusrežiimiga pidurdamine, pidurdusjõud ja pidurdustõhusus Vaguni pidurid peavad tagama pidurdusjõu etteantud väärtused ja tagama teoreetilised pidurdusjõu koefitsiendid töötamisel nii 1 435 mm kui ka 1 520 mm teegabariitide korral vastavate maksimaalkiiruste juures. 1 435 mm gabariidiga infrastruktuuris kasutamisel tuleb vagunid varustada kas käsijuhitava koormusrežiimi ümberlülitusseadmega või automaatse koormusrežiimiga pidurisüsteemiga, mis vastab lisas I esitatud nõuetele. 1 520 mm gabariidiga infrastruktuuris kasutamisel tuleb vagunid varustada kas automaatse koormusrežiimiga pidurisüsteemiga või käsijuhitava koormusrežiimi ümberlülitusseadmega, millel on vähemalt kaks asendit. Automaatse pidurisüsteemi ja selle konfiguratsiooni kasutamise korral 1 520 mm gabariidiga teel tuleb võtta arvesse pöördvankrite konstruktsiooni ning ülemineku liiki ühelt gabariidilt teisele. Pidurdustõhusus tuleb arvutada juhendmaterjali “Standard Braking Calculation for Freight and Refrigerator Wagons” alusel. Siin peab 1 520 mm gabariidile lülitatud vaguni klotspidurite piduriklotsi jõule arvutatav teoreetiline koefitsient vastama järgmistele väärtustele: — klotspidurite K (liitmaterjalist) piduriklotside puhul: vähemalt 0,14 kuni maksimaalväärtuseni 0,31 (täislaaditud vaguni puhul) ning vähemalt 0,22–0,37 (tühja vaguni puhul); — GG (valumalmist) piduriklotside puhul: vähemalt 0,36 kuni maksimaalväärtuseni 0,70 (täislaaditud vaguni puhul) ning vähemalt 0,62–0,81 (tühja vaguni puhul); 1 435 mm ja 1 520 mm teegabariitide puhul standardites määratletud erisugused vaguni pidurdusjõud saavutatakse pidurimehhanismi või pidurisilindrite asjakohase reguleerimisega.

—

Ümberlülitusseade 1 435 ja 1 520 mm teegabariitide ümberlülitamiseks Ühelt õhujagajasüsteemilt teisele ümberlülitamine peab toimuma gabariidi ümbervahetustoimingu käigus 1 435 mm/1 520 mm ümberlülitusseadmega. Ümberlülitusseadme lülitushooba peab olema võimalik liigutada vähese jõupingutusega ning see peab kindlalt fikseeruma lõppasendis. Valitud lõppasend peab vastama ainult ühele pidurdussüsteemile ning peab seejuures teise pidurdussüsteemi välja lülitama. Ühe pidurdussüsteemi rikke korral peab teine pidurdussüsteem tööle jääma, eeldusel, et igal vagunil on kaks õhujagajat. Ümberlülitamine ühelt pidurdussüsteemilt teisele võib toimuda ainult gabariidi ümbervahetusjaamas kas käsitsi (eriseadme abil) või automaatselt. Valitud pidurdussüsteem peab olema selgelt näidatud isegi juhul, kui ümberlülitamine toimub automaatselt. Juhul, kui ümberlülitamine toimub automaatselt, tuleks eelistatavalt kasutada automaatse koormusrežiimiga pidurdussüsteemi.

7.7.2.3.1.3.   Pidurdustõhusus – Soome

Liikmesriik: Soome

Juhtum P

Soome raudteevõrgus tuleb määrata ainult 1 524 mm gabariidiga veeremiüksuste pidurdustõhusust signaalide vahel minimaalteepikkusel 1 200 m. Kiirusel 100 km/h on minimaalne pidurdusjõu protsent 55 ja kiirusel 120 km/h 85.

Energiapiirangute nõuded, mis seonduvad 46 km pikkuse ja 21 ‰ kaldega kallakuga (kallak Sankt Gothardi teelõigul) ei kehti ainult 1 524 mm gabariidiga veeremiüksuste puhul.

Ainult 1 524 mm gabariidiga veeremiüksuste puhul tuleb seisupidur projekteerida nii, et täiskoormusega vaguneid saaks hoida kallakul gradiendiga 2,5 % maksimaalse hõõrdeteguriga 0,15 (tuulevaikuses). Neil vagunitel, mis on mõeldud maanteeliiklusvahendite veoks, peab seisupidurit saama juhtida maapinnalt.

7.7.2.3.1.4.   Pidurdustõhusus – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Piduri hõõrdkatte seadistus

Kaheteljeliste vagunite puhul:

Pidurikatted peavad olema koostatud vastavalt lehele 5. Kasutada võib ka lehel 12 pöördvankrite puhul näidatud koosteviisi.

Pöördvankritega vagunite puhul:

Pidurikatted peavad olema koostatud lehel 12 esitatud tingimuste kohaselt.

7.7.2.3.1.5.   Pidurdustõhusus – Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti ja Leedu

Liikmesriik: Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti ja Leedu

Juhtum T1

Käesolevate KTKde nõuded, mis käsitlevad olemasolevate UIC spetsifikatsioonide ja katsemeetodite kohaselt heaks kiidetud liitmaterjalist klotspidurite piduriklotse, ei kehti üldiselt Soomes, Norras, Rootsis, Eestis ega Leedus.

Liitmaterjalist piduriklotse tuleb hinnata riiklike eeskirjade alusel, võttes arvesse talviseid ilmastikutingimusi.

See erijuhtum on jõus seni, kuni töötatakse välja ja kiidetakse heaks põhjamaade talvisteks tingimusteks piisavad tehnilised kirjeldused ja hindamismeetodid.

See nõue ei välista teistest liikmesriikidest pärit kaubavagunite ekspluateerimist Põhjamaades ja Balti riikides.

7.7.2.3.1.6.   Pidurdustõhusus – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Sõidupidur: Sirgel ja rõhtsal teel liikuva uue vaguni peatumisteekond Iirimaa raudteevõrgus ei tohi ületada:

peatumisteekond = (v2/(2*0,55) m

(kus v = vagunite maksimaalne liikumiskiirus IR raudteevõrgus, m/s).

Maksimaalne liikumiskiirus peab olema väiksem või võrdne kiirusega 120 km/h. Neist piirangutest tuleb kinni pidada mis tahes koormustingimuste korral.

7.7.2.3.2.   Seisupidur

7.7.2.3.2.1.   Seisupidur – Suurbritannia

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Juhtum P

Suurbritannia raudteevõrgus kasutamiseks mõeldud vagunite kohta vt lisa V punkt V1.

7.7.2.3.2.2.   Seisupidur – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Igale uuele, ainult Iirimaa raudteevõrgus kasutatavale vagunile tuleb paigaldada seisupidur, mis suudab täiskoormusega vaguneid paigal hoida kallakul gradiendiga 2,5 % maksimaalse hõõrdeteguriga 10 % (tuulevaikuses).

Iirimaa on taotlenud erandit nõuetele, mis sätestavad seisupiduri juhtimise võimaluse “veeremist” nõude asemel, mille kohaselt “seisupidurit peab saama juhtida veeremiüksuselt või maapinnalt”.

7.7.2.4.   Keskkonnatingimused

7.7.2.4.1.   Keskkonnatingimused

7.7.2.4.1.1.   Keskkonnatingimused – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Hispaanias ja Portugalis on välistemperatuuri ülempiiriks + 50 kraadi punktis 4.2.6.1.2.2 toodud temperatuuriklassis Ts sätestatud temperatuuri + 45 kraadi asemel.

7.7.2.4.2.   Tuleohutus

7.7.2.4.2.1.   Tuleohutus – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Sädemepüüdja.

Alaliik P – alaline

Kaheteljeliste vagunite puhul:

Sädemepüüdja peab olema konstrueeritud ja paigaldatud vastavalt joonisele 16.

Nende kaitsekatete välimised osad peavad olema suunatud tahapoole ning ülemine osa peab olema kõverdatud.

Ülemise osa laius peab olema 415 +5/0 mm; sisemiste servade vahekaugus peab olema 1 120 mm.

Ülemise osa kõrgus peab olema 115 mm ning tahapoole suunatud osa kõrgus peab olema 30o nurga alt mõõdetuna 32 mm. Kaitsekatete kaugus aluspinnast peab olema 20 mm ning kõverdatud osa raadius peab olema 1 800 mm. Teljepaaridega vagunitel, mida on lubatud kasutada Prantsusmaa ja Hispaania vahelisteks transiitvedudeks, tuleb ohtlike veoste (RID klassid 1a ja 1b) veol pidurid sõidu ajaks välja lülitada.

Pöördvankritega vagunite puhul:

—	Sädemepüüdja peab olema projekteeritud ja paigaldatud vastavalt joonisele 17. — Sädemepüüdja peab olema voolujooneline ning 500 mm laiune. — Sisemiste servade vaheline kaugus peab olema 1 100 ± 10 mm. — Nende kaitsekatete minimaalne kaugus põrandast peab olema 80 mm.

7.7.2.4.3.   Elektriohutus

7.7.2.4.3.1.   Elektriohutus – Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

Liikmesriik: Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

Juhtum P

1 520 mm raudteevõrgus ekspluateeritavate 1 520 mm ja 1 435 mm gabariitidega vagunitele kehtivad lisanõuded.

7.7.3.   LIIKMESRIIGITI MÄÄRATLETUD ERIJUHTUMITE TABEL

Riik	Punkt	Parameeter	Erijuhtum	Kategooria
Kõik riigid	4.2.3.4	Veeremi dünaamiline käitumine	7.7.2.2.4.1.	P
Soome	4.2.2.1	Veeremiüksuste vaheline liides (nt sidur)	7.7.2.1.1.1	P
Soome	4.2.3.1	Kinemaatiline gabariit	7.7.2.2.1.3	P
Soome	4.2.3.2	Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus	7.7.2.2.2.1	P
Soome	4.2.4.1	Pidurdustõhusus	7.7.2.3.1.3	P
Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti ja Leedu	6.2.3.3 (lisa P)	Pidurdustõhusus	7.7.2.3.1.5	A1
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola	Punktid 4 ja 5	Allsüsteemi iseloomustamine ja koostalitlusvõime komponendid	7.7.2.1.1.3	P
Soome ja Norra	5.3.2.3	Rattad	7.7.2.2.4.2	P
Suurbritannia	4.2.3.1	Kinemaatiline gabariit	7.7.2.2.1.1	P
Suurbritannia	4.2.3.2	Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus	7.7.2.2.2.2	P
Suurbritannia	4.2.4.1.2.2	Pidurdustõhusus	7.7.2.3.1.1	P
Suurbritannia	4.2.4.1.2.8	Seisupidur	7.7.2.3.2	P
Kreeka	4.2.3.4	Veeremi dünaamiline käitumine	7.7.2.1.1.6	A1
Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti	4.2.2.1	Veeremiüksuste vaheline liides (nt sidur)	7.7.2.1.1.2	P
Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti	4.2.2.3	Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus	7.7.2.1.3.1	P
Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti	4.2.3.1	Kinemaatiline gabariit	7.7.2.2.1.2	P
Leedu, Läti ja Eesti	4.2.3	Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus	7.7.2.2.2.3	P
Leedu, Läti ja Eesti	Punktid 4 ja 5	Allsüsteemi iseloomustamine ja koostalitlusvõime komponendid	7.7.2.1.1.4	T
Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti	4.2.3.4	Veeremi dünaamiline käitumine	7.7.2.2.4	P
Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti	4.2.3.5	Pikisuunalised survejõud	7.7.2.2.5.1	P
Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti	5.3.2.1	Pöördvankrid ja veermik	7.7.2.2.6.1	P
Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti	4.2.4.1	Pidurdustõhusus	7.7.2.3.1.2	P
Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti	4.2.7.3	Elektriohutus	7.7.2.4.3.1	P
Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa	4.2.1	Veeremiüksuste vaheline liides (nt sidur)	7.7.2.1.1.5	P
Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa	4.2.2.2	Ohutu juurde- ja väljapääs	7.7.2.1.2.1	P
Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa	4.2.3	Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus	7.7.2,2.2.4	P
Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa	4.2.3.4	Veeremi dünaamiline käitumine	7.7.2.2.4.5	P
Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa	4.2.4.1	Pidurdustõhusus	7.7.2.3.1.5	P
Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa	4.2.4.1.2.8	Seisupidur	7.7.2.3.2.2	P
Hispaania ja Portugal	4.2.2.1	Veeremiüksuste vaheline liides (nt sidur)	7..2.1.1.4	P
Hispaania ja Portugal	4.2.2.3	Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus	7.7.2.1.3.2	P
Hispaania ja Portugal	4.2.3.1	Kinemaatiline gabariit	7.7.2.2.1.4	P
Hispaania ja Portugal	4.2.3.4	Veeremi dünaamiline käitumine	7.7.2.2.4.4	P
Hispaania ja Portugal	5.3.2.1	Pöördvankrid ja veermik	7.7.2.2.6.2	P
Hispaania ja Portugal	4.2.4.1	Pidurdustõhusus	7.7.2.3.1.4	P
Hispaania ja Portugal	4.2.6.1.2.2	Keskkonnatingimused	7.7.2.4.1.1	P
Hispaania ja Portugal	4.2.7.2	Tuleohutus	7.7.2.4.2.1	P

---

(1)  : S saadakse vastavalt lisale S, “λ” = ((C/S)–D) vastavalt lisale S, “γ” = ((kiirus (km/h))/3,6)2)/(2×(S–((Te)×(kiirus (km/h)/3,6)))), kus Te=2 sek.

(2)  vagun S1 on tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseadmega vagun

(3)  : vagun S2 on koormuse automaatrežiimi ümberlülitusseadmega vagun

(4)  : vagun SS peab olema varustatud koormuse automaatrežiimi ümberlülitusseadmega.

(5)  maksimaalne rakendatav keskmine aeglustusjõud (kiirusel 100 km/h) on 18×0,91 = 16,5 kN/telg. See väärtus tuleneb pidurdatava ratta, mille läbimõõt on [920 mm; 1 000 mm], pidurdamise ajal maksimaalsest haardumisel lubatavast pidurdusenergiast (pidurdusjõud on piiratud 18 tonniga). Rattaid, millel on uus nominaalne läbimõõt (< 920 mm) ja/või mis on varustatud klotspiduritega, tuleb heaks kiite vastavalt riiklikele eeskirjadele;

(6)  maksimaalne rakendatav keskmine aeglustusjõud (kiirusel 120 km/h) on 18×0,88 = 16 kN/telg. See väärtus tuleneb pidurdatava ratta, mille läbimõõt on [920 mm; 1 000 mm], pidurdamise ajal maksimaalsest haardumisel lubatavast pidurdusenergiast (pidurdusjõud on piiratud 18 tonniga). Rattaid, millel on uus nominaalne läbimõõt (< 920 mm) ja/või mis on varustatud klotspiduritega, tuleb aktsepteerida vastavalt riiklikele eeskirjadele.

(7)  koos kraadi laiusega

Alaliselt 1 520 mm gabariidiga teel liikuvate vagunite rattapaare tuleb mõõta 1 520 mm kaubavagunitele määratletud rattapaaride mõõteprotseduuride kohaselt.