8.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/1


KOMISJONI OTSUS,

28. juuli 2006,

mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku alasüsteemi “veerem – kaubavagunid” tehnilisi koostalitlusnõudeid

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3345 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/861/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas direktiivi 2001/16/EÜ artikli 2 punktiga c on üleeuroopaline tavaraudteevõrgustik jagatud struktuurilisteks ja funktsionaalseteks alasüsteemideks.

(2)

Kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 23 lõikega 1 tuleb alasüsteemi “veerem – kaubavagunid” kohta kehtestada tehnilised koostalitlusnõuded.

(3)

Tehniliste koostalitlusnõuete kehtestamise esimese sammuna peab ühiseks esindusorganiks määratud Raudtee Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsioon (AEIF) koostama tehniliste koostalitlusnõuete projekti.

(4)

Kooskõlas direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõikega 1 on AEIF volitatud koostama alasüsteemi “veerem – kaubavagunid” tehniliste koostalitlusnõuete projekti. Selle tehniliste koostalitlusnõuete projekti põhiparameetrid võeti vastu komisjoni 29. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/446/EÜ, millega määratakse kindlaks direktiivis 2001/16/EÜ osutatud tehniliste koostalitlusnõuete põhiparameetrid müra, kaubavagunite ja kaubaveo telemaatiliste seadmete osas (2).

(5)

Põhiparameetrite alusel koostatud tehniliste koostalitlusnõuete projektile lisati kulude ja tulude analüüsi sisaldav sissejuhatav aruanne, mis on sätestatud direktiivi artikli 6 lõikes 5.

(6)

Tehniliste koostalitlusnõuete projekti on sissejuhatavat aruannet silmas pidades vaadanud läbi komitee, mis on moodustatud nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (3) ning millele on osutatud direktiivi 2001/16/EÜ artiklis 21.

(7)

Direktiivi 2001/16/EÜ ja tehnilisi koostalitlusnõudeid kohaldatakse uuendamiste suhtes, mitte hooldusega seotud asendamiste suhtes. Liikmesriike julgustatakse siiski kohaldama tehnilisi koostalitlusnõudeid ka hooldusega seotud asendamiste suhtes, kui see on võimalik ning kui see on hooldusega seotud asendamiste raames põhjendatud.

(8)

Uute, uuendatud või ümberehitatud vagunite kasutuselevõtul peab samuti täiel määral arvestama keskkonnamõju; see hõlmab ka müra mõju. Seega on oluline, et käesoleva otsusega kehtestatud tehniliste koostalitlusnõuete rakendamine toimub koos müra käsitlevate tehniliste koostalitlusnõuetega, kuivõrd müra käsitlevad tehnilised koostalitlusnõuded on kohaldatavad kaubavagunite suhtes.

(9)

Praegusel kujul ei käsitle tehnilised koostalitlusnõuded täielikult kõiki koostalitlusvõime aspekte; küsimused, mida ei ole täielikult käsitletud, on tehniliste koostalitlusnõuete JJ lisas liigitatud kui “lahtised küsimused”. Et direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaselt peab koostalitlusvõime vastavustõendamine toimuma vastavalt tehnilistele koostalitlusnõuetele, on vaja käesoleva otsuse avaldamise ja lisatud tehniliste koostalitlusnõuete täieliku rakendamise vahelisel üleminekuperioodil sätestada täiendavad tingimused, mida tuleb järgida peale lisatud tehnilistes koostalitlusnõuetes selgesõnaliselt osutatud nõuete.

(10)

Kõik liikmesriigid peavad teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikest ja direktiivi 2001/16/EÜ olulistele nõuetele vastavatest kasutusel olevatest siseriiklikest tehnilistest eeskirjadest, asutustest, kellele nad teevad ülesandeks viia läbi vastavushindamise või kasutussobivuse hindamise menetluse, ning alasüsteemide koostalitlusvõime hindamiseks kasutatavast kontrollimenetlusest vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõikele 2. Viimase eesmärgi saavutamiseks kohaldavad liikmesriigid võimalikult ulatuslikult direktiivi 2001/16/EÜ põhimõtteid ja kriteeriume artikli 16 lõike 2 rakendamiseks, kasutades direktiivi 2001/16/EÜ artikli 20 alusel määratud asutusi. Komisjon peaks analüüsima liikmesriikide edastatud teavet siseriiklike eeskirjade, menetluste, menetluse eest vastutavate asutuste ja nende menetluste kestuse kohta ning peaks vajaduse korral konsulteerima komiteega meetmete võtmise vajaduse üle.

(11)

Kõnealused tehnilised koostalitlusnõuded ei tohiks nõuda kindla tehnoloogia või kindlate tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime seisukohast vältimatu.

(12)

Tehnilised koostalitlusnõuded põhinevad asjaomase eelnõu ettevalmistamise ajal parimatel kättesaadavatel erialastel teadmistel. Tehnoloogia areng ning talitluse või ohutusega seotud ja sotsiaalsed nõuded võivad muuta vajalikuks käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete muutmise või täiendamise. Kui see on asjakohane, tuleks algatada läbivaatamis- või ajakohastamismenetlus vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõikele 3.

(13)

Innovatsiooni soodustamiseks ja omandatud kogemuste arvessevõtmiseks tuleks lisatud tehnilised koostalitlusnõuded korrapäraste ajavahemike järel läbi vaadata.

(14)

Innovaatiliste lahenduste väljapakkumise korral märgib tootja või tellija ära kõrvalekalde koostalitlusnõuete asjakohasest osast. Euroopa Raudteeagentuur viib lõpule lahenduste asjakohased funktsionaalsed spetsifikaadid ja liidese spetsifikaadid ning töötab välja hindamismeetodid.

(15)

Praegu reguleerivad kaubavagunite tööd kehtivad siseriiklikud, kahepoolsed, mitmepoolsed või rahvusvahelised kokkulepped. On oluline, et need kokkulepped ei takistaks praegusi ega tulevasi edusamme koostalitlusvõime suunas. Selle tagamiseks on vaja, et komisjon vaataks need kokkulepped läbi, et määrata kindlaks käesolevas otsuses sätestatud tehniliste koostalitlusnõuete muutmise vajadus.

(16)

Segaduse vältimiseks on vaja sätestada, et otsuse 2004/446/EÜ sätteid, mis käsitlevad üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku põhiparameetreid, enam ei kohaldata.

(17)

Käesoleva otsuse sätted on kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ artikliga 21 moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjon võtab käesolevaga vastu direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõikes 1 nimetatud üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku alasüsteemiga “veerem – kaubavagunid” seotud tehnilised koostalitlusnõuded.

Tehnilised koostalitlusnõuded sätestatakse käesoleva otsuse lisas.

Tehnilisi koostalitlusnõudeid kohaldatakse täies ulatuses direktiivi 2001/16/EÜ I lisas määratletud üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kaubavagunite veeremi suhtes, arvestades seejuures käesoleva otsuse artikleid 2 ja 3.

Artikkel 2

1.   Tehniliste koostalitlusnõuete JJ lisas “lahtiste küsimustena” liigitatud küsimuste puhul on direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõike 2 kohase koostalitlusvõime vastavustõendamisel järgitavateks tingimusteks tehnilised eeskirjad, mida kasutatakse käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvale alasüsteemile kasutusluba andvas liikmesriigis.

2.   Kõik liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist järgmised andmed:

a)

lõikes 1 nimetatud kohaldatavate tehniliste eeskirjade nimekiri;

b)

nimetatud eeskirjade kohaldamisel rakendatavad vastavushindamise ja kontrollimise menetlused;

c)

asutused, kellele liikmesriik teeb ülesandeks viia läbi kõnealuseid vastavushindamise ja kontrollimise menetlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kuue kuu jooksul pärast lisatud tehniliste koostalitlusnõuete jõustumist järgmist liiki kokkulepetest:

a)

liikmesriikide ja raudtee-ettevõtjate või infrastruktuuriettevõtjate vahel sõlmitud siseriiklikud, kahepoolsed või mitmepoolsed kokkulepped, mis on sõlmitud alaliselt või ajutiselt ning mille vajaduse on tinginud kavandatud veoteenuse äärmiselt eriomane või paikkondlik laad;

b)

raudtee-ettevõtjate, infrastruktuuriettevõtjate või ohutusega tegelevate ametiasutuste vahel sõlmitud kahepoolsed või mitmepoolsed kokkulepped, millel on märkimisväärne osa kohalikus või piirkondlikus koostalitlusvõimes;

c)

ühe või mitme liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi vahel või liikmesriikide raudtee-ettevõtjate või infrastruktuuriettevõtjate ja vähemalt ühe kolmandast riigist pärineva raudtee-ettevõtja või infrastruktuuriettevõtja vahel sõlmitud rahvusvahelised kokkulepped, millel on märkimisväärne osa kohalikus või piirkondlikus koostalitlusvõimes.

Artikkel 4

Otsuse 2004/446/EÜ sätteid, mis käsitlevad üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku põhiparameetreid, ei kohaldata alates käesoleva otsuse jõustumiskuupäevast.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub kuus kuud pärast selle teatavakstegemise kuupäeva.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. juuli 2006.

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT


(1)  EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/50/EÜ (ELT L 164, 30.4.2004, lk 114).

(2)  ELT L 155, 30.4.2004, lk 1.

(3)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ.


LISA

Koostalitluse tehnilised kirjeldused Allsüsteem: raudteeveeremid Kohaldamisala: kaubavagunid

1.

Sissejuhatus

1.1.

TEHNILINE KOHALDAMISALA

1.2.

GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA

1.3.

KÄESOLEVATE KTKDE SISU

2.

Allsüsteemi mõiste/kohaldamisala

2.1.

ALLSÜSTEEMI MÕISTE

2.2.

ALLSÜSTEEMI FUNKTSIOONID

2.3.

ALLSÜSTEEMI LIIDESED

3.

Olulised nõuded

3.1.

ÜLDIST

3.2.

OLULISED NÕUDED HÕLMAVAD JÄRGMIST:

3.3.

ÜLDISED NÕUDED

3.3.1.

Ohutus

3.3.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.3.3.

Tervisekaitse

3.3.4.

Keskkonnakaitse

3.3.5.

Tehniline ühilduvus

3.4.

RAUDTEEVEEREMI ALLSÜSTEEMI ERINÕUDED

3.4.1.

Ohutus

3.4.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.4.3.

Tehniline ühilduvus

3.5.

HOOLDUSE ERINÕUDED

3.5.1.

Tervishoid ja ohutus

3.5.2.

Keskkonnakaitse

3.5.3.

Tehniline ühilduvus

3.6.

MUUDE ALLSÜSTEEMIDE, SH RAUDTEEVEEREMI ALLSÜSTEEMI ERINÕUDED

3.6.1.

Infrastruktuuri allsüsteem

3.6.1.1.

Ohutus

3.6.2.

Energiavarustuse allsüsteem

3.6.2.1.

Ohutus

3.6.2.2.

Keskkonnakaitse

3.6.2.3.

Tehniline ühilduvus

3.6.3.

Juhtkäsud ja signaalimine

3.6.3.1.

Ohutus

3.6.3.2.

Tehniline ühilduvus

3.6.4.

Käitamine ja liikluskorraldus

3.6.4.1.

Ohutus

3.6.4.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.6.4.3.

Tehniline ühilduvus

3.6.5.

Kauba- ja reisijateveo telemaatikarakendused

3.6.5.1.

Tehniline ühilduvus

3.6.5.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.6.5.3.

Tervisekaitse

3.6.5.4.

Ohutus

4.

Allsüsteemi kirjeldus

4.1.

SISSEJUHATUS

4.2.

ALLSÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED KIRJELDUSED

4.2.1.

Üldist

4.2.2.

Struktuurid ja mehaanilised osad

4.2.2.1.

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid)

4.2.2.1.1.

Üldist

4.2.2.1.2.

Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.2.1.2.1.

Puhvrid

4.2.2.1.2.2.

Veoseadmed

4.2.2.1.2.3.

Veoseadmete ja puhverseadiste koostoime

4.2.2.2.

Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest

4.2.2.3.

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

4.2.2.3.1.

Üldist

4.2.2.3.2.

Erandlikud koormused

4.2.2.3.2.1.

Pikikoormused

4.2.2.3.2.2.

Maksimaalsed vertikaalkoormused

4.2.2.3.2.3.

Koormuskombinatsioonid

4.2.2.3.2.4.

Tõstmine

4.2.2.3.2.5.

Seadmete (sh kere/pöördvankri) kinnitamine

4.2.2.3.2.6.

Muud erandlikud koormused

4.2.2.3.3.

Ekspluatatsiooni (väsimus)koormused

4.2.2.3.3.1.

Koormussisendi allikad

4.2.2.3.3.2.

Väsimustugevuse demonstreerimine

4.2.2.3.4.

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni jäikus

4.2.2.3.4.1.

Hälbed

4.2.2.3.4.2.

Vibratsioon

4.2.2.3.4.3.

Torsioonjäikus

4.2.2.3.4.4.

Seadmed

4.2.2.3.5.

Kauba kinnitamine

4.2.2.4.

Uste sulgemine ja lukustamine

4.2.2.5.

Kaubavagunite märgistamine

4.2.2.6.

Ohtlikud veosed

4.2.2.6.1.

Üldist

4.2.2.6.2.

Ohtlike kaupade veoks ette nähtud veeremi suhtes kohaldatavad õigusaktid

4.2.2.6.3.

Tsisternvagunite suhtes kohaldatavad täiendavad õigusaktid

4.2.2.6.4.

Hoolduseeskirjad

4.2.3.

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

4.2.3.1.

Kinemaatiline gabariit

4.2.3.2.

Staatiline teljekoormus ja lineaarkoormus

4.2.3.3.

Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme

4.2.3.3.1.

Elektriline takistus

4.2.3.3.2.

Teljepukside ülekuumenemise kindlakstegemine

4.2.3.4.

Veeremi dünaamiline käitumine

4.2.3.4.1.

Üldist

4.2.3.4.2.

Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.3.4.2.1.

Rööbastelt mahasõidu vältimine ja liikumise stabiilsuse tagamine

4.2.3.4.2.2.

Rööbastelt mahasõidu vältimise turvamine väändunud teedel liikumisel

4.2.3.4.2.3.

Hoolduseeskirjad

4.2.3.4.2.4.

Vedrustus

4.2.3.5.

Pikisuunalised survejõud

4.2.3.5.1.

Üldist

4.2.3.5.2.

Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.4.

Pidurdamine

4.2.4.1.

Pidurdustõhusus

4.2.4.1.1.

Üldist

4.2.4.1.2.

Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.4.1.2.1.

Rongi juhtimiskanal

4.2.4.1.2.2.

Pidurdustõhususe elemendid

4.2.4.1.2.3.

Mehaanilised komponendid

4.2.4.1.2.4.

Energiavaru

4.2.4.1.2.5.

Energia piirmäärad

4.2.4.1.2.6.

Rataste lohisemise vältimise seadmed (RLV)

4.2.4.1.2.7.

Õhuga varustamine

4.2.4.1.2.8.

Seisupidur

4.2.5.

Side

4.2.5.1.

Veeremiüksuse võime edastada teavet veeremiüksuselt veeremiüksusele

4.2.5.2.

Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

4.2.5.2.1.

Üldist

4.2.5.2.2.

Funktionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.5.2.3.

Hoolduseeskirjad

4.2.6.

Keskkonnatingimused

4.2.6.1.

Keskkonnatingimused

4.2.6.1.1.

Üldist

4.2.6.1.2.

Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.6.1.2.1.

Kõrgus merepinnast

4.2.6.1.2.2.

Temperatuur

4.2.6.1.2.3.

Õhuniiskus

4.2.6.1.2.4.

Õhu liikumine

4.2.6.1.2.5.

Vihm

4.2.6.1.2.6.

Lumi, jää ja rahe

4.2.6.1.2.7.

Päikesekiirgus

4.2.6.1.2.8.

Saastetaluvus

4.2.6.2.

Aerodünaamilised mõjurid

4.2.6.3.

Külgtuuled

4.2.7.

Süsteemiohutus

4.2.7.1.

Erakorralised meetmed

4.2.7.2.

Tuleohutus

4.2.7.2.1.

Üldist

4.2.7.2.2.

Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.2.2.1.

Määratlused

4.2.7.2.2.2.

Viited normidele

4.2.7.2.2.3.

Projekteerimiseeskirjad

4.2.7.2.2.4.

Nõuded materjalidele

4.2.7.2.2.5.

Tuleohutusmeetmete säilitamine

4.2.7.3.

Elektriohutus

4.2.7.3.1.

Üldist

4.2.7.3.2.

Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.3.2.1.

Kaubavaguni potentsiaaliühtlustus

4.2.7.3.2.2.

Kaubavagunite elektriseadmete potentsiaaliühtlustus

4.2.7.4.

Tagumiste signaaltulede kinnitamine

4.2.7.4.1.

Üldist

4.2.7.4.2.

Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.4.2.1.

Näitajad

4.2.7.4.2.2.

Paigutus

4.2.7.5.

Nõuded kaubavagunite hüdro- ja pneumoseadmetele

4.2.7.5.1.

Üldist

4.2.7.5.2.

Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.8.

Hooldus: hooldusdokument

4.2.8.1.

Hooldusdokumendi määratlus, sisu ja kriteeriumid

4.2.8.1.1.1.

Hooldusdokument

4.2.8.1.2.

Hooldusdokumendi haldamine

4.3.

LIIDESTE FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED KIRJELDUSED

4.3.1.

Üldist

4.3.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

4.3.2.1.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus (punkt 4.2.3.2)

4.3.2.2.

Rattad

4.3.2.3.

Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme

4.3.2.4.

Pidurdamine

4.3.2.4.1.

Pidurdustõhusus

4.3.3.

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

4.3.3.1.

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

4.3.3.2.

Uste sulgemine ja lukustamine

4.3.3.3.

Kauba kinnitamine

4.3.3.4.

Kaubavagunite märgistamine

4.3.3.5.

Ohtlikud veosed

4.3.3.6.

Pikisuunalised survejõud

4.3.3.7.

Pidurdustõhusus

4.3.3.8.

Side

4.3.3.8.1.

Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

4.3.3.9.

Keskkonnatingimused

4.3.3.10.

Aerodünaamilised mõjurid

4.3.3.11.

Külgtuuled

4.3.3.12.

Erakorralised meetmed

4.3.3.13.

Tuleohutus

4.3.4.

Kaubavedude allsüsteemi telemaatikarakendused

4.3.5.

Infrastruktuuri allsüsteem

4.3.5.1.

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

4.3.5.2.

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

4.3.5.3.

Kinemaatiline gabariit

4.3.5.4.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

4.3.5.5.

Veeremi dünaamiline käitumine

4.3.5.6.

Pikisuunalised survejõud

4.3.5.7.

Keskkonnatingimused

4.3.5.8.

Tuleohutus

4.3.6.

Energiavarustuse allsüsteem

4.3.7.

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva RIDi lisaga.

4.3.7.1.

Ohtlikud veosed

4.3.8.

Tavaraudteemüra KTKd

4.4.

KASUTUSEESKIRJAD

4.5.

HOOLDUSEESKIRJAD

4.6.

ERIALANE KVALIFIKATSIOON

4.7.

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE TINGIMUSED

4.8.

INFRASTRUKTUURI- JA RAUDTEEVEEREMIREGISTRID

4.8.1.

Infrastruktuuriregister

4.8.2.

Veeremiregister

5.

Koostalitlusvõime komponendid

5.1.

MÄÄRATLUS

5.2.

UUENDUSLIKUD LAHENDUSED

5.3.

KOMPONENTIDE LOEND

5.3.1.

Struktuurid ja mehaanilised osad

5.3.1.1.

Puhvrid

5.3.1.2.

Veoseadmed

5.3.1.3.

Märkesildid

5.3.2.

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

5.3.2.1.

Pöördvankrid ja käiguosa

5.3.2.2.

Rattapaarid

5.3.2.3.

Rattad

5.3.2.4.

Teljed

5.3.3.

Pidurdamine

5.3.3.1.

Õhujagaja

5.3.3.2.

Seade muutuva koormuse/automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitamiseks

5.3.3.3.

Rataste lohisemise vältimise seade

5.3.3.4.

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator

5.3.3.5.

Pidurisilinder/ajam

5.3.3.6.

Pneumoühendused

5.3.3.7.

Otsakraan

5.3.3.8.

Õhujagaja väljalülitusseade

5.3.3.9.

Piduriklots

5.3.3.10.

Klotspidurite piduriklotsid

5.3.3.11.

Piduritoru tühjendamise kiirendusklapp

5.3.3.12.

Automaatne koormuse tuvastusseade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

5.3.4.

Side

5.3.5.

Keskkonnatingimused

5.3.6.

Süsteemiohutus

5.4.

KOMPONENTIDE TALITLUS JA SPETSIFIKATSIOONID

5.4.1.

Struktuurid ja mehaanilised osad

5.4.1.1.

Puhvrid

5.4.1.2.

Veoseadmed

5.4.1.3.

Märkesildid

5.4.2.

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

5.4.2.1.

Pöördvankrid ja käiguosa

5.4.2.2.

Rattapaarid

5.4.2.3.

Rattad

5.4.2.4.

Teljed

5.4.3.

Pidurdamine

5.4.3.1.

Käesolevate KTKde avaldamise ajal heakskiidetud komponendid

5.4.3.2.

Õhujagaja

5.4.3.3.

Seade muutuva koormuse/automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitamiseks

5.4.3.4.

Rataste lohisemise vältimise seade

5.4.3.5.

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator

5.4.3.6.

Pidurisilinder/ajam

5.4.3.7.

Pneumoühendused

5.4.3.8.

Otsakraan

5.4.3.9.

Õhujagaja väljalülitusseade

5.4.3.10.

Piduriklots

5.4.3.11.

Klotspidurite piduriklotsid

5.4.3.12.

Piduritoru tühjendamise kiirendusklapp

5.4.3.13.

Automaatne koormuse tuvastusseade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

6.

Komponentide vastavuse ja/või nende kasutamiskõlblikkuse hindamine ja allsüsteemide vastavustõendamine

6.1.

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

6.1.1.

Hindamismenetlused

6.1.2.

Moodulid

6.1.2.1.

Üldist

6.1.2.2.

Koostalitlusvõime komponentide olemasolevad lahendused

6.1.2.3.

Koostalitlusvõime komponentide uuenduslikud lahendused

6.1.2.4.

Kasutuskõlblikkuse hindamine

6.1.3.

KKde hindamisspetsifikatsioon

6.1.3.1.

Struktuurid ja mehaanilised osad

6.1.3.1.1.

Puhvrid

6.1.3.1.2.

Veoseadmed

6.1.3.1.3.

Kaubavagunite märgistamine

6.1.3.2.

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

6.1.3.2.1.

Pöördvankrid ja käiguosa

6.1.3.2.2.

Rattapaarid

6.1.3.2.3.

Rattad

6.1.3.2.4.

Teljed

6.1.3.3.

Pidurdamine

6.2.

TAVARAUDTEEVEEREMI KAUBAVAGUNITE ALLSÜSTEEM

6.2.1.

Hindamismenetlused

6.2.2.

Moodulid

6.2.2.1.

Üldist

6.2.2.2.

Uuenduslikud lahendused

6.2.2.3.

Hoolduse hindamine

6.2.3.

Allsüsteemide hindamisspetsifikatsioon

6.2.3.1.

Struktuurid ja mehaanilised osad

6.2.3.1.1

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

6.2.3.2.

Veeremi ja rööbastee vastastikmõju ning gabariidid

6.2.3.2.1.

Veeremi dünaamiline käitumine

6.2.3.2.1.1.

Osalise tüübikinnitusmenetluse taotlemine

6.2.3.2.1.2.

Uute vagunite sertifitseerimine

6.2.3.2.1.3.

100 km/h või 120 km/h kiirustel ekspluateerimiseks ehitatud või ümber kohandatud vagunite dünaamilise käitumise katsete erandid

6.2.3.2.2.

Pikisuunalised survejõud külgpuhvritega kaubavagunite puhul

6.2.3.2.3.

Kaubavagunite mõõtmine

6.2.3.3.

Pidurdamine

6.2.3.3.1.

Pidurdustõhusus

6.2.3.3.2.

Pidurisüsteemi miinimumtoime katsetamine

6.2.3.4.

Keskkonnatingimused

6.2.3.4.1.

Temperatuuri- ja muud keskkonnatingimused

6.2.3.4.1.1.

Temperatuur

6.2.3.4.1.2.

Muud keskkonnatingimused

6.2.3.4.2.

Aerodünaamilised mõjurid

6.2.3.4.3.

Külgtuuled

7.

Rakendamine

7.1.

ÜLDIST

7.2.

KTKDE AJAKOHASTAMINE

7.3.

KÄESOLEVATE KTKDE KOHALDAMINE UUELE RAUDTEEVEEREMILE

7.4.

OLEMASOLEV RAUDTEEVEEREM

7.4.1.

Käesolevate KTKde kohaldamine olemasolevale raudteeveeremile

7.4.2.

Olemasolevate kaubavagunite uuendamine või taastamine

7.4.3.

Vagunite märgistamise lisanõuded

7.5.

RIIKLIKE, KAHEPOOLSETE, MITMEPOOLSETE VÕI RAHVUSVAHELISTE KOKKULEPETE KOHASELT EKSPLUATEERITAVAD VAGUNID

7.5.1.

Olemasolevad kokkulepped

7.5.2.

Edasised kokkulepped

7.6.

VAGUNITE EKSPLUATATSIOONI ANDMINE

7.7.

ERIJUHTUMID

7.7.1.

Sissejuhatus

7.7.2.

Erijuhtumite loend

7.7.2.1.

Struktuurid ja mehaanilised osad

7.7.2.1.1.

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid)

7.7.2.1.1.1.

Teegabariit 1 524 mm

7.7.2.1.1.2.

1 520 mm teegabariit

7.7.2.1.1.3.

1 520 mm/1 524 mm teegabariit

7.7.2.1.1.4.

1 520 mm teegabariit

7.7.2.1.1.5.

1 668 mm teegabariit – puhvrite keskjoonte vaheline kaugus

7.7.2.1.1.6.

Veeremiüksuste vaheline liides

7.7.2.1.1.7.

Üldine erijuhtum 1 000 mm või väiksema rööpmelaiusega teedele

7.7.2.1.2.

Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest väljumine

7.7.2.1.2.1.

Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest väljumine Iiri Vabariigis ning Põhja-Iirimaal

7.7.2.1.3.

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

7.7.2.1.3.1.

1 520 mm gabariidiga rööbasteed

7.7.2.1.3.2.

1 668 mm gabariidiga rööbasteed – tõstmine

7.7.2.2.

Veeremi ja rööbastee vastastikmõju ning gabariidid

7.7.2.2.1.

Kinemaatiline gabariit

7.7.2.2.1.1.

Kinemaatiline gabariit – Suurbritannia

7.7.2.2.1.2.

1 520 ja 1 435 mm teegabariidiga vagunid

7.7.2.2.1.3.

Kinemaatiline gabariit – Soome

7.7.2.2.1.4.

Kinemaatiline gabariit – Hispaania ja Portugal

7.7.2.2.1.5.

Kinemaatiline gabariit – Iirimaa

7.7.2.2.2.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

7.7.2.2.2.1.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Soome

7.7.2.2.2.2.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Suurbritannia

7.7.2.2.2.3.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Leedu, Läti, Eesti

7.7.2.2.2.4.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

7.7.2.2.3.

Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongiseiresüsteeme

7.7.2.2.4.

Veeremi dünaamiline käitumine

7.7.2.2.4.1.

Erisuguste teegabariitidega seonduvate rattadiameetrite erijuhtumite loend

7.7.2.2.4.2.

Rataste materjal

7.7.2.2.4.3.

Koormuse erijuhtumid

7.7.2.2.4.4.

Veeremi dünaamiline käitumine – Hispaania ja Portugal

7.7.2.2.4.5.

Veeremite dünaamiline käitumine – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

7.7.2.2.5.

Pikisuunalised survejõud

7.7.2.2.5.1.

Pikisuunalised survejõud teatavatel Poola ja Slovakkia 1 520 mm teestruktuuridel ning Leedus, Lätis ja Eestis

7.7.2.2.6.

Pöördvankrid ja veermik

7.7.2.2.6.1.

Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti teestruktuuridele mõeldud pöördvankrid ja veermik

7.7.2.2.6.2.

Pöördvankrid ja veermik – Hispaania ja Portugal

7.7.2.3.

Pidurdamine

7.7.2.3.1.

Pidurdustõhusus

7.7.2.3.1.1.

Pidurdustõhusus – Suurbritannia

7.7.2.3.1.2.

Pidurdustõhusus – Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

7.7.2.3.1.3.

Pidurdustõhusus – Soome

7.7.2.3.1.4.

Pidurdustõhusus – Hispaania ja Portugal

7.7.2.3.1.5.

Pidurdustõhusus – Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti ja Leedu

7.7.2.3.1.6.

Pidurdustõhusus – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

7.7.2.3.2.

Seisupidur

7.7.2.3.2.1.

Seisupidur – Suurbritannia

7.7.2.3.2.2.

Seisupidur – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

7.7.2.4.

Keskkonnatingimused

7.7.2.4.1.

Keskkonnatingimused

7.7.2.4.1.1.

Keskkonnatingimused – Hispaania ja Portugal

7.7.2.4.2.

Tuleohutus

7.7.2.4.2.1.

Tuleohutus – Hispaania ja Portugal

7.7.2.4.3.

Elektriohutus

7.7.2.4.3.1.

Elektriohutus – Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

7.7.3.

Liikmesriigiti määratletud erijuhtumite tabel

Sisukord: lisad

Tähis

Pealkiri

A

Struktuurid ja mehaanilised osad

B

Struktuurid ja mehaanilised osad. Kaubavagunite märgistamine

C

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Kinemaatilised gabariidid

D

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Staatiline teljekoormus, dünaamiline koormus ja lineaarne koormus

E

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Rattapaaride mõõtmed ja tolerantsid standardgabariitide puhul

F

Side. Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

G

Keskkonnatingimused. Õhuniiskus

H

Infrastruktuuri ja raudteeveeremi register. Veeremiregister

I

Pidurdamine. Pidurisüsteemide koostalitlusvõime komponentide liidesed

J

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Pöördvanker ja veermik

K

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Rattapaar

L

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Rattad

M

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Teljed

N

Struktuurid ja mehaanilised osad. Staatiliste katsemeetodite lubatavad pinged

O

Keskkonnatingimused. TRIV nõuded

P

Pidurite tõhusus, koostalitlusvõime komponentide hindamine

Q

Hindamismenetlused. Koostalitlusvõime komponendid

R

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid. Pikisuunalised survejõud

S

Pidurdamine. Pidurdustõhusus

T

Erijuhtumid. Kinemaatiline gabariit. Suurbritannia

U

Erijuhtumid. Kinemaatiline gabariit. Rööpmevahe 1 520 mm

V

Erijuhtumid. Pidurdustõhusus. Suurbritannia

W

Erijuhtumid. Kinemaatiline gabariit. Soome – staatiline gabariit FIN1

X

Erijuhtumid. Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Y

Komponendid. Pöördvankrid ja veermik

Z

Struktuurid ja mehaanilised osad. (Puhver)põrkekatse

AA

Hindamismenetlused. Allsüsteemide vastavustõendamine

BB

Struktuurid ja mehaanilised osad. Tagumiste signaaltulede kinnitamine

CC

Struktuurid ja mehaanilised osad. Väsimuskoormuse allikad

DD

Hoolduse korraldamise hindamine

EE

Struktuurid ja mehaanilised osad. Astmed ja käsipuud

FF

Pidurdamine. Heakskiidetud pidurikomponentide loend

GG

Erijuhtumid. Iirimaa veeremigabariidid

HH

Erijuhtumid. Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa: veeremiüksuste vaheline liides

II

Hindamismenetlus: kaubavagunite muudatused, mis ei nõua uut kinnitust

JJ

Lahtised küsimused

KK

Infrastruktuuri ja raudteeveeremi register: infrastruktuuriregister

YY

Struktuurid ja mehaanilised osad. Vaguni teatud komponentide tugevusnõuded

ZZ

Struktuurid ja mehaanilised osad. Pikenemiskriteeriumil põhinev lubatav pinge

ÜLEEUROOPALINE TAVARAUDTEESÜSTEEM

Koostalitluse tehnilised kirjeldused Raudteeveeremite allsüsteem Kohaldamisala: kaubavagunid

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   TEHNILINE KOHALDAMISALA

Käesolevad koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTKd) käsitlevad direktiivi 2001/16/EÜ II lisa punktis 1 kirjeldatud raudteeveeremi allsüsteemi.

Lisateave raudteeveeremi allsüsteemi kohta on esitatud käesolevate KTKde punktis 2.

Käesolevad KTKd hõlmavad ainult kaubavaguneid.

1.2.   GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA

Käesolevate KTKde geograafiliseks kohaldamisalaks on direktiivi 2001/16/EMÜ I lisas kirjeldatud üleeuroopaline tavaraudteesüsteem.

1.3.   KÄESOLEVATE KTKDE SISU

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 5 lõikele 3 on käesolevate KTKde eesmärk:

(a)

määrata kindlaks nende kohaldamisala (direktiivi I lisas osutatud raudteevõrgu või raudteeveeremi osa; direktiivi II lisas osutatud allsüsteem või allsüsteemi osa) – punkt 2;

(b)

kehtestada põhilised nõuded iga asjaomase allsüsteemi ja selle liideste kohta muude allsüsteemidega – punkt 3;

(c)

kehtestada funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteemi ja selle liidesed muude allsüsteemidega peavad vastama. Vajadusel võivad kõnealused tehnilised kirjeldused allsüsteemist olenevalt erineda, näiteks vastavalt direktiivi I lisas esitatud liinide, rummude ja/või veeremite kategooriatele – punkt 4;

(d)

määrata kindlaks koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlusvõime üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi piires – punkt 5;

(e)

sätestada vastavus- või kasutussobivuse hindamise menetlus iga vaadeldava juhtumi kohta. Eelkõige hõlmab see nõukogu otsuses 93/465/EMÜ määratletud mooduleid või, kui see on asjakohane, erimenetlust, mida tuleb kasutada koostalitlusvõime komponentide vastavuse ja kasutussobivuse hindamisel ja allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel – punkt 6;

(f)

esitada KTKde rakendamise strateegia. Eelkõige on vaja määratleda etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast olukorda, kus vastavus KTKdele on muutunud normiks – punkt 7;

(g)

määrata kindlaks asjaomase personali kvalifikatsioon ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, mis on asjaomase allsüsteemi kasutamiseks ja hooldamiseks, samuti KTKde rakendamiseks – punkt 4.

Lisaks võib vastavalt artikli 5 lõikele 3 käesolevate KTKde osas ette näha erijuhtumid; need on esitatud punktis 7.

Lisaks sisaldab käesolevate KTKde 4. punkt kasutus- ja hooldamisnõudeid, mis on eriomased eespool punktides 1.1 ja 1.2 sätestatud kohaldamisaladele.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE/KOHALDAMISALA

2.1.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE

Käesolevaid KTKsid kohaldatakse selliste kaubavagunite suhtes, mis võivad liikuda kõikjal üleeuroopalises tavaraudteevõrgustikus või mõnes selle piirkonnas. Kaubavagunite hulka kuuluvad raudteeveeremid, mis on ehitatud kaubaautode veoks.

Käesolevaid KTKsid kohaldatakse uute, uuendatud või taastatud kaubavagunite suhtes, mis on antud ekspluatatsiooni pärast KTKde jõustumist.

Käesolevaid KTKsid ei kohaldata nendele vagunitele, mille kohta oli leping juba enne käesolevate KTKde jõustumist alla kirjutatud.

Punktides 7.3, 7.4 ja 7.5 kirjeldatakse tingimusi, mille puhul tuleb KTKde nõudeid täita, ja lubatavaid erandeid.

Raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteem sisaldab veeremistruktuuri, pidurdusseadeldisi, sidureid ja veeremi (pöördvankrid, teljed jne) vedrustust, uksi ja sidesüsteeme.

KTKd hõlmavad ka ohutu toimimise ja nõutava jõudluse tagamiseks vajalike kohustuslike korrektiivide ja ennetava hoolduse hooldustoimingute protseduure. Need on sätestatud punktis 4.2.8.

Kaubavagunite liikumisel tekkiva müraga seotud nõuded (v.a hooldusjuhtumid) on käesolevatest KTKdest välja jäetud, kuna kaubavagunite, vedurite, liitveeremite ja reisivagunite tekitatavat müra käsitlevad eraldi KTKd.

2.2.   ALLSÜSTEEMI FUNKTSIOONID

Kaubavagunid peavad toetama järgmisi funktsioone:

Kauba laadimine – kaubavagunid on varustatud vahenditega veose ohutuks käsitsemiseks ja veoks.

Liikuv raudteeveerem – kaubavaguneid saab ohutult raudteevõrgustikus vedada ja vagunid aitavad rongi pidurdamisele kaasa.

Raudteeveeremi, infrastruktuuri ja sõiduplaanide andmestiku hoidmine ja väljastamine – hoolduspersonali hooldusdokumentide ja sertifitseerimise spetsifikatsioon võimaldab hallata kaubavagunite hooldust. Teave kaubavagunite kohta esitatakse raudteeveeremi registris, märgitakse vagunitele ning seda edastatakse veerem-veerem- ja veerem-maa-tüüpi sideseadmete vahendusel.

Rongi juhtimine – kaubavagunit peab saama ohutult manööverdada kõigis eeldatavates keskkonnatingimustes ja teatavates eeldatavates olukordades.

Teenuste osutamine kaubaveo tellijatele – kaubavaguni veoteenuseid käsitlev tellijatele suunatud teave esitatakse raudteeveeremi registris, märgitakse vagunitele ning seda edastatakse veerem-veerem- ja veerem-maa-tüüpi sideseadmete vahendusel.

2.3.   ALLSÜSTEEMI LIIDESED

Raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteemil on järgmised liidesed:

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme

Teljepukside ülekuumenemise detektorid

Rattapaaride elektriline kindlakstegemine

Telgede loendurid

Pidurdustõhusus

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

Uste sulgemine ja lukustamine

Kauba kinnitamine

Laadimiseeskirjad

Ohtlikud veosed

Pikisuunalised survejõud

Pidurdustõhusus

Aerodünaamilised mõjurid

Hooldus

Kaubavedude allsüsteemi telemaatikarakendused

Raudteeveeremi tugiandmebaasid

Vagunite ja intermodaalsete veeremite juhtandmebaas

Infrastruktuuri allsüsteem

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

Puhvrid

Kinemaatiline gabariit

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

Veeremi dünaamiline käitumine

Pidurdustõhusus

Tuleohutus

Energiavarustuse allsüsteem

Elektriohutus

Müraaspekt

Hooldus

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos lisaga (RID).

Ohtlikud veosed

3.   OLULISED NÕUDED

3.1.   ÜLDIST

Käesolevate KTKde raames tagab vastavuse punktis 3 sätestatud asjakohastele põhinõuetele spetsifikatsioonide järgimine, mida on kirjeldatud:

allsüsteemi puhul punktis 4 ja

koostalitlusvõime komponentide puhul punktis 5,

ning mida kinnitavad positiivsed hindamistulemused

koostalitlusvõime komponentide vastavuse ja/või sobivuse osas kasutamiseks ja

allsüsteemi vastavustõendamise osas punktis 6 kirjeldatud viisil.

Siiski juhul, kui osa neist olulistest nõuetest on hõlmatud siseriiklike eeskirjadega, kuna:

need on KTKdes kuulutatud avatud või reserveeritud punktideks;

nõuete ulatust on kitsendatud vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artiklile 7;

käesolevates KTKdes on neid juhtumeid kirjeldatud erijuhtumitena,

tuleb sellekohane vastavushindamine teha vastavalt asjaomase liikmesriigi vastutusalas kohaldatavatele menetlustele.

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitlusvõime komponendid koos liidestega vastama direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele.

3.2.   OLULISED NÕUDED HÕLMAVAD JÄRGMIST:

ohutus;

töökindlus ja käideldavus ;

tervisekaitse;

keskkonnakaitse;

tehniline ühilduvus.

Need nõuded sisaldavad üldisi nõudeid ja iga allsüsteemi erinõudeid.

3.3.   ÜLDISED NÕUDED

3.3.1.   OHUTUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.1 oluline nõue.

Ohutuse seisukohalt oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisega seotud komponentide projekteerimine, ehitamine või montaaž, hooldus ja järelevalve peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgu jaoks kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas konkreetsete alatalitlusolukordade puhuks kehtestatud eesmärkidele.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.2.1 (veeremitevaheline liides)

4.2.2.2 (ohutu juurde- ja väljapääs)

4.2.2.3 (veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus)

4.2.2.5 (kaubavagunite märgistamine)

4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

4.2.3.5 (pikisuunalised survejõud)

4.2.4 (pidurdamine)

4.2.6 (keskkonnatingimused)

4.2.7 (süsteemiohutus), v.a 4.2.7.3 (elektriohutus)

4.2.8 (hooldus)

Oluline nõue 1.1.2

Ratas-rööbas kontakti puhul hõlmatud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalse lubatud kiirusega.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.3.2 (telje ja ratta koormus)

4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

4.2.3.5 (pikisuunalised survejõud)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.3 oluline nõue.

Kasutatavad komponendid peavad ekspluatatsiooniperioodi vältel määratletud tava- või eriolukorras suutma taluda kõiki pingeid. Ohutuse vähenemist juhuslike tõrgete tõttu tuleb piirata asjakohaste vahenditega.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.2.1 (veeremitevaheline liides)

4.2.2.2 (ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja väljapääs raudteeveeremist)

4.2.2.3 (veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus)

4.2.2.4 (uste sulgemine)

4.2.2.6 (ohtlikud veosed)

4.2.3.3.2 (teljepukside ülekuumenemise kindlakstegemine)

4.2.4 (pidurdamine)

4.2.6 (keskkonnatingimused)

4.2.8 (hooldus)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.4 oluline nõue.

Kohtkindlad seadmed ja veerem tuleb projekteerida ja kasutatavad materjalid valida nii, et tulekahju korral on võimalik piirata tule ja suitsu levikut ning nende toimet.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.7.2 (tuleohutus)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.5 oluline nõue.

Kasutajate käsitsetavad seadised peavad olema projekteeritud viisil, mis ei kahjusta seadiste ohutut kasutamist või kasutajate tervist ja turvalisust, kui võib eeldada, et seadiseid kasutatakse viisil, mis ei vasta esitatud juhistele.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.2.1 (veeremitevaheline liides)

4.2.2.2 (ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sealt väljapääs)

4.2.2.4 (uste sulgemine)

4.2.4 (pidurdamine)

3.3.2.   TÖÖKINDLUS JA KÄIDELDAVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.2 oluline nõue.

Rongi liikumisse kaasatud liikumatute või liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema korraldatud, neid tuleb teha ja kvantifitseerida nii, et ettenähtud tingimustel säiliks nimetatud komponentide talitlusvõime.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.2.1 (veeremitevaheline liides)

4.2.2.2 (ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja väljapääs raudteeveeremist)

4.2.2.3 (veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus)

4.2.2.4 (uste sulgemine)

4.2.2.5 (vagunite märgistus)

4.2.2.6 (ohtlikud veosed)

4.2.4.1 (pidurisüsteem)

4.2.7.2.2.5 (tuleohutusmeetmete säilitamine)

4.2.8 (hooldus)

3.3.3.   TERVISEKAITSE

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.3.1 oluline nõue.

Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudtee infrastruktuurides.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.8 (hooldus)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.3.2 oluline nõue.

Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, seda eriti tulekahju korral.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.7.2 (tuleohutus)

4.2.8 (hooldus)

3.3.4.   KESKKONNAKAITSE

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.1 oluline nõue.

Üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi rajamise ja töötamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta võrgustiku projekteerimisetapil kooskõlas ühenduses kehtivate sätetega.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.2 oluline nõue.

Materjalid, mida kasutatakse rongides ja infrastruktuurides, peavad ära hoidma keskkonnale kahjulike ja ohtlike aurude ning gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.7.2 (tuleohutus)

4.2.8 (hooldus)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.3 oluline nõue.

Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse paigaldiste, seadmete ja avalike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.3.3 (veeremi ja maapealsete seadmete vaheline side)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.4 oluline nõue.

Üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamisel tuleb järgida kehtivaid määrusi mürareostuse kohta.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.8 (hooldus)

4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.5 oluline nõue.

Üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamine nõuetekohasel tasemel ei tohi põhjustada maapinna vibratsiooni ulatuses, mis on vastuvõetamatu infrastruktuuri läheduses asuvatele piirkondadele ja elutegevusele ning normaalsele hooldustasemele.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.3.2 (staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus)

4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

4.2.8 (hooldus)

3.3.5.   TEHNILINE ÜHILDUVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.5 oluline nõue.

Infrastruktuuri ja maarajatiste tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja üleeuroopalises tavaraudteesüsteemis kasutatavate rongide tehniliste omadustega.

Kui kõnealustest omadustest kinnipidamine osutub võrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, siis võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad vastavuse tulevikus.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.3.1 (kinemaatiline gabariit)

4.2.3.2 (staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus)

4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

4.2.3.5 (pikisuunalised survejõud)

4.2.4 (pidurdamine)

4.2.8 (hooldus)

3.4.   RAUDTEEVEEREMI ALLSÜSTEEMI ERINÕUDED

3.4.1.   OHUTUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.4.1 oluline nõue.

Veeremite ja nende ühenduskohtade ehitus peab olema projekteeritud viisil, mis kaitseb reisijate- ja vedurijuhi ruume kokkupõrke või rööbastelt mahajooksmise korral.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Elektriseadmestik ei tohi mõjutada ohutust ning juhtimis- ja signaalimisseadmete toimimist.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Pidurdusmehhanismid ja avaldatav surve peavad ühilduma rööbaste, masinaehituse ja signaalimissüsteemidega.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.3.5 (pikisuunalised survejõud)

4.2.4 (pidurdamine)

Tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära juurdepääsu pinge all olevatele komponentidele, et mitte ohustada inimeste turvalisust.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.2.5 (kaubavagunite märgistamine)

4.2.7.3 (elektriohutus)

4.2.8 (hooldus)

Ohu korral peavad seadised võimaldama reisijatel teatada vedurijuhile ja kaasasolevale personalile, et reisijaga ühendust võetaks.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Juurdepääsu-ustel peab olema avamis- ja sulgemissüsteem, mis tagab reisijate turvalisuse.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Tuleb tagada tähistatud avariiväljapääsude olemasolu.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Tuleb kehtestada asjakohased sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Rongides on kohustuslik piisava intensiivsuse ja kestusega avariivalgustussüsteem.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Rongid peavad olema varustatud valjuhääldisidega, mille kaudu rongi personalil ja juhtimiskeskusel on võimalik inimestega suhelda.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.4.2.   TÖÖKINDLUS JA KÄIDELDAVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.4.2 oluline nõue.

Olulise tähtsusega seadmete, veermiku, veo- ja pidurdusseadmete, samuti juhtimissüsteemi ehitus peab alatalitlusolukorras võimaldama rongil jätkata töötamist kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.4.1.2.6 (rataste lohisemise vältimise süsteem, vt ka punkt 5.3.3.3 ja lisa I)

5.4.1.2 (veoseadmed)

5.4.2.1 (pöördvanker ja veermik)

5.4.2.2 (rattapaarid)

5.4.3.8 (õhujagaja väljalülitusseade)

3.4.3.   TEHNILINE ÜHILDUVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.4.3 oluline nõue.

Elektriseadmestik peab ühilduma juhtimis- ja signaalimisseadmete paigaldise toimeparameetritega.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Elektrilise veojõu korral peavad vooluvõtuseadmete omadused võimaldama rongidel liikuda üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi toitesüsteemist saadava energia toimel.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

Veeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel veerem peaks töötama.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.2.3 (veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus)

4.2.3.1 (kinemaatiline gabariit)

4.2.3.2 (staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus)

4.2.3.3 (raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme)

4.2.3.4 (veeremi dünaamiline käitumine)

4.2.3.5 (pikisuunalised survejõud)

4.2.4 (pidurdamine)

4.2.6 (keskkonnatingimused)

4.2.8 (hooldus)

4.8.2 (raudteeveeremi register)

3.5.   HOOLDUSE ERINÕUDED

3.5.1.   TERVISHOID JA OHUTUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.5.1 oluline nõue.

Keskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused peavad tagama allsüsteemi ohutu töötamise ning ei tohi kahjustada inimeste tervist ega ohutust.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste spetsifikatsioonidega järgmistes punktides:

4.2.8 (hooldus)

3.5.2.   KESKKONNAKAITSE

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.5.2 oluline nõue.

Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused ei tohi ületada ümbritseva keskkonna suhtes lubatud saaste taset.

See oluline nõue pole käesolevate KTKde raames esitatud funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega täidetud.

3.5.3.   TEHNILINE ÜHILDUVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.5.3 oluline nõue.

Tavaraudteerongide hooldusseadmed peavad võimaldama ohutuse, tervishoiu ja mugavusega seotud toimingute sooritamist kõikidel veeremitel, mille jaoks need on projekteeritud.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.8 (hooldus)

3.6.   MUUDE ALLSÜSTEEMIDE, SH RAUDTEEVEEREMI ALLSÜSTEEMI ERINÕUDED

3.6.1.   INFRASTRUKTUURI ALLSÜSTEEM

3.6.1.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.1.1 oluline nõue.

Tuleb võtta vajalikke meetmeid, et hoida ära ebasoovitav juurdepääs seadmetele.

Tuleb võtta meetmeid, et vähendada inimesi ähvardavaid ohte, eriti seal, kus rongid sõidavad raudteejaamadest läbi.

Infrastruktuurid, millele on avalik juurdepääs, peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii (aspektid: stabiilsus, tuli, juurdepääs, evakueerimine, perroonid jne), et inimeste tervise kahjustamise oht oleks võimalikult väike.

Tuleb kehtestada asjakohased sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.2.   ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEM

3.6.2.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.2.1 oluline nõue.

Toitesüsteemide töötamine ei tohi kahjustada rongide või inimeste (sõitjad, personal, raudteeäärsed elanikud ja kolmandad isikud) ohutust.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.2.2.   Keskkonnakaitse

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.2.2 oluline nõue.

Elektriliste või termiliste toitesüsteemide töötamine ei tohi keskkonda häirida üle kindlaksmääratud piiride.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.2.3.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.2.3 oluline nõue.

Kasutatavad elektrilised/termilised toitesüsteemid peavad:

võimaldama rongidel saavutada kindlaksmääratud tööparameetreid;

elektrilise toitesüsteemi puhul ühilduma rongidele paigaldatud vooluvõtuseadmetega.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.3.   JUHTKÄSUD JA SIGNAALIMINE

3.6.3.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.3.1 oluline nõue.

Üleeuroopalisel tavaraudteesüsteemis kasutatavad juhtimis- ja signaalimisseadmed ning menetlused peavad rongidel võimaldama liikuda ohutustasemel, mis vastab võrgustikule seatud eesmärkidele. Juhtimis- ja signaalimissüsteemid peavad tagama selliste rongide ohutu liikumise, millel on lubatud liikuda alatalitlustingimustel.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.3.2.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.3.2 oluline nõue.

Kõiki uusi infrastruktuure ja veeremeid, mis on toodetud või arendatud pärast ühilduvate juhtimise ja signaalimise allsüsteemide vastuvõtmist, tuleb kohandada käesolevates võrgustikes kasutamiseks. Vedurijuhiruumidesse paigaldatud juhtimis- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist kindlaksmääratud tingimustel kogu üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi piires.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.3.3.1 (elektriline takistus)

4.2.4 (pidurdamine)

3.6.4.   KÄITAMINE JA LIIKLUSKORRALDUS

3.6.4.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.6.1 oluline nõue.

Võrgustiku kasutuseeskirjade, vedurijuhtide, rongi ja juhtimiskeskuste personali kvalifikatsiooni kooskõlalisus peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja riiklike teenuste erinevaid nõudeid.

Hooldustegevus ja selle intervallid, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali väljaõpe ja kvalifikatsioon ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama ohutuse kõrge taseme.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.2.5 (kaubavagunite märgistamine)

4.2.4 (pidurdamine)

4.2.8 (hooldus)

3.6.4.2.   Töökindlus ja käideldavus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.6.2 oluline nõue.

Hooldustegevus ja selle intervallid, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali väljaõpe ja kvalifikatsioon ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama võrgustiku töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.

Seda olulist nõuet täidetakse funktsionaalsete ja tehniliste kirjeldustega järgmistes punktides:

4.2.8 (hooldus)

3.6.4.3.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.6.3 oluline nõue.

Võrgustiku käituseeskirjade, vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate kvalifikatsiooni reguleeritus peab tagama üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi tõhusa käitustegevuse, pidades silmas riigipiiriüleste ja riiklike teenuste puhul esitatavaid erinevaid nõudeid.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.5.   KAUBA- JA REISIJATEVEO TELEMAATIKARAKENDUSED

3.6.5.1.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.7.1 oluline nõue.

Telemaatikaseadmete olulised nõuded tagavad reisijate- ja kaubaveo ettevõtjate jaoks teeninduse minimaalse taseme, eriti tehnilise ühilduvuse osas.

Tuleb võtta meetmeid, et tagada:

andmebaaside, tarkvara ja andmesideprotokollide väljatöötamine selliselt, et võimaldada maksimaalset andmevahetust eri rakenduste ja ettevõtjate vahel, välja arvatud konfidentsiaalse äriteabe osas;

kasutajate hõlbus juurdepääs andmetele.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.5.2.   Töökindlus ja käideldavus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.7.2 oluline nõue.

Käesolevate andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide kasutusviisid, juhtimine, ajakohastamine ja hooldus peavad tagama käesolevate süsteemide tõhususe ja kvaliteetse teeninduse.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.5.3.   Tervisekaitse

Oluline nõue 2.7.3:

Käesolevate süsteemide ja kasutajate vahelised liidesed peavad vastama ergonoomia ja tervisekaitse eeskirjades sätestatud miinimumnõuetele.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

3.6.5.4.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.7.4 oluline nõue.

Ohutusega seotud teave tuleb talletada või edastada sobival tasemel terviklikult ja töökindlalt.

Seda olulist nõuet käesolevate KTKde raames ei kohaldata.

4.   ALLSÜSTEEMI KIRJELDUS

4.1.   SISSEJUHATUS

Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/16/EÜ ja mille osa on raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteem, on integreeritud süsteem, mille ühilduvust tuleb kontrollida. Ühilduvust tuleb kontrollida eriti neil juhtudel, mis seonduvad allsüsteemi (koos selle liidestega süsteemis, millesse see on integreeritud) tehniliste kirjelduste ning käitamise ja hooldamise eeskirjadega.

Punktides 4.2 ja 4.3 toodud allsüsteemi ja selle liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused ei nõua eritehnoloogiate või tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhtudel, kus see on rangelt vajalik üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime seisukohalt. Samas võivad koostalitlusvõimega seotud uuenduslikud lahendused nõuda uusi spetsifikatsioone ja/või uute hindamismeetodite kasutuselevõttu. Tehnoloogiliste uuenduste võimaldamiseks tuleb neid spetsifikatsioone ja hindamismeetodeid arendada punktides 6.1.2.3 ja 6.2.2.2 kirjeldatud menetlust järgides.

Võttes arvesse kõiki kohaldatavaid olulisi nõudeid, on raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteemi iseloomustatud käesolevas punktis 4.

4.2.   ALLSÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED KIRJELDUSED

4.2.1.   ÜLDIST

Punktis 3 esitatud oluliste nõuete taustal on raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused jaotatud järgmiselt:

Struktuurid ja mehaanilised osad

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

Pidurdamine

Side

Keskkonnatingimused

Süsteemiohutus

Hooldus

Need pealkirjad hõlmavad järgmisi alusparameetreid:

Struktuurid ja mehaanilised osad

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid)

Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja väljapääs raudteeveeremist

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus

Kauba kinnitamine

Uste sulgemine ja lukustamine

Kaubavagunite märgistamine

Ohtlikud veosed

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

Kinemaatiline gabariit

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme

Veeremi dünaamiline käitumine

Pikisuunalised survejõud

Pidurdamine

Pidurdustõhusus

Side

Veeremiüksuse võime edastada teavet veeremiüksuselt veeremiüksusele

Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

Keskkonnatingimused

Keskkonnatingimused

Aerodünaamilised mõjurid

Külgtuuled

Süsteemiohutus

Erakorralised meetmed

Tuleohutus

Elektriohutus

Hooldus

Hooldusdokument

Iga põhiparameetri kohta on üldpeatükki koondatud järgmised punktid.

Nendes punktides esitatakse üksikasjalikult üldpeatükki koondatud nõuete täitmiseks vajalikud tingimused.

4.2.2.   STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

4.2.2.1.   Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid)

4.2.2.1.1.   Üldist

Vagunitel peavad mõlemas otsas olema vastupidavad puhver- ja veoseadmed.

Vagunite rivid, mida ekspluatatsiooni ajal kunagi osadeks ei lahutata, loetakse käesoleva nõude kohaldamisel üheks vaguniks. Nende vagunite vahelised liidesed peavad hõlmama vastupidavat sidurisüsteemi, mis on võimeline vastu pidama kavandatud käitustingimustest tulenevatele jõududele.

Rongid, mida ekspluatatsiooni ajal kunagi osadeks ei lahutata, loetakse käesoleva nõude kohaldamisel üheks vaguniks. Neisse rongidesse peab kuuluma eelnimetatud vastupidav sidurisüsteem. Kui neil puudub standardne kruvisidur ja puhvrid, peab neil olema võimalus avariisiduri kinnitamiseks mõlemas otsas.

4.2.2.1.2.   Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.2.1.2.1.   Puhvrid

Puhvrite paigaldamisel paigaldatakse veeremiüksuse ühte otsa kaks identset puhvrit. Need puhvrid peavad olema kokkusurutavat tüüpi. Puhvrite keskjoone kõrgus peab mis tahes laadimistingimustel jääma rööbaste tasapinnast 940–1 065 mm kõrgusele.

Puhvrite keskjoonte vaheline standardkaugus sümmeetriliselt kaubavaguni keskjoone ümber on nominaalselt 1 750 mm.

Puhvrite mõõtmed peavad olema sellised, et puhvrid ei saaks horisontaalkõverike ja vastupidistesse suundadesse pöörduvate kõverike läbimisel omavahel haakuda. Minimaalne lubatav ülekate on 50 mm.

Kõverike minimaalsed raadiused ja vastupidistesse suundadesse pöörduvate kõverike omadused on määratletud infrastruktuuri KTKdes.

Vagunitel, mis on varustatud puhvritega, mille käik ületab 105 mm, peab alati olema neli identset (elastsussüsteemid, käik) ühesuguse konstruktsiooniga puhvrit.

Kui on nõutav puhvrite vaba vahetatavus, tuleb tugiplaadi jaoks jätta otsatala puhvriprussil järgmine vaba ruum. Puhver kinnitatakse vaguni otsatala puhvriprussile nelja M24 lukustatud kinniti abil, mille kvaliteediklassi voolavustugevus on vähemalt 640 N/mm (vt lisa A joonis A1).

Puhvri tehnilised andmed

Puhvrite käik peab olema minimaalselt 105 0 –5 mm ja energianeelamisvõime vähemalt 30 kJ.

Puhvritaldrikud peavad olema kumerad ja nende sfäärilise tööpinna kumerusraadius peab olema 2 750±50 mm.

Puhvripea miinimumkõrgus peab olema 340 mm ja puhvritaldrikud peavad pikitelje suhtes asuma võrdsel kaugusel.

Puhvritele peab olema kantud eraldusmärgis. Eraldusmärgis peab sisaldama vähemalt käiku millimeetrites ja puhvri energianeelamisvõime väärtust.

4.2.2.1.2.2.   Veoseadmed

Standardne vagunitevaheline veomehhanism peab olema eraldatav ja koosnema püsivalt konksu külge kinnitatud keermesühendusest, veokonksust ja amortisaatoriga puhvriprussist.

Veokonksu keskjoone kõrgus peab mis tahes laadimistingimustel jääma rööbaste tasapinnast 920–1 045 mm kõrgusele.

Kõigis vaguniotstes peab olema võimalus riputada haakeseadis ajaks, mil seda ei kasutata. Haakeseadmestiku ükski osa ei tohi selle äärmises alumises asendis olla kulumise ega vedrustuse töökäigu tõttu madalamal kui 140 mm rööbaste tasapinnast.

Veoseadmete tehnilised andmed:

Veoseadme vedrustussüsteemi staatiline energianeelamisvõime peab olema vähemalt 8 kJ.

Veokonks ja puhvripruss peavad purunemata vastu pidama 1 000 kN suurusele jõule.

Kruvisidur peab purunemata vastu pidama 850 kN suurusele jõule. Kruvisiduri tõmbetugevus peab olema väiksem kui veoseadise muude osade tõmbetugevus.

Kruvisidur peab olema konstrueeritud viisil, mis välistab kruvisiduri iseenesliku lahutumise rongisiseste jõudude toimel.

Kruvisiduri suurim kaal ei tohi olla üle 36 kg.

Kruvisidurite ja veokonksude mõõtmed (vt lisa A joonis A6) peavad olema kooskõlas lisas A joonistel A2 ja A3 näidatuga. Siduri pikkus mõõdetuna siduri looga siseküljelt puhvriprussi võlliku keskjooneni peab olema:

986 +10 -5 mm täielikult väljakeeratud asendis kruvisiduri puhul;

750 ± 10 mm täielikult sissekeeratud asendis kruvisiduri puhul;

4.2.2.1.2.3.   Veoseadmete ja puhverseadiste koostoime

Puhver- ja veoseadmed peavad olema projekteeritud nii, et veerem saaks ohutult ületada 150 m raadiusega teekõverikke.

Kahe pöördvankritega vaguni puhul, mis on ühendatud sirgel rajal kokkupuutuvate puhvritega, ei tohi nende komponentide survejõud 150 m raadiusega kõverikul ületada 250 kN.

Kaheteljeliste vagunite puhul pole nõudeid kindlaks määratud.

Veoseadmete ja puhverseadiste tehnilised andmed

Veokonksu ava esiserva ja maksimaalselt väljaulatuvate puhvrite esikülje vaheline kaugus peab uutes tingimustes (vt lisa A joonis A4) olema 355 +45/–20 mm.

4.2.2.2.   Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest väljapääs

Veeremiüksused tuleb projekteerida nii, et töötajad ei satuks haakimise ega lahtihaakimise ajal ohtu. Kruvisidurite ja puhvrite kasutamisel ei tohi lisa A joonisel A5 näidatud nõutavas vabas piirkonnas olla ühtki püsivalt kinnitatud osa. Nimetatud piirkonnas võivad olla ühendustrossid ja painduvad voolikud. Puhvrite all ei tohi olla sellele piirkonnale juurdepääsu takistavaid seadmeid.

Veokonksu kohale jääv vaba ruum on kujutatud lisa A joonisel A7.

Kui paigaldatakse kombineeritud automaat- ja kruvisidur, võib automaatsiduri pea ulatuda Berni ristkülikusse vasakult küljelt (vt lisa A joonis A5), kui see on koormuse all ja kasutatakse kruvisidurit.

Iga puhvri all peab olema käsipuu. Käsipuud peavad vastu pidama puhvrite vahel liikuvate rongikoostajate rakendatavatele koormustele.

Kõik kinnitatud osad, mis paiknevad veeremiüksuste otstes, peavad jääma vähemalt 40 mm kaugusele lõpuni kokkusurutud puhvrite välispinnast.

Veeremiüksuse igal küljel peab olema vähemalt üks aste ja käsipuu rongikoostajatele, välja arvatud püsiva koosseisuga rongide puhul. Astmete kohal ja ümber peab olema piisavalt ruumi rongikoostaja turvalisuse tagamiseks. Astmed ja käepidemed peavad olema projekteeritud nii, et need peaksid vastu koormusele, mida rongikoostaja neile rakendab. Astmed peavad olema vähemalt 150 mm kaugusel lõpuni kokku surutud puhvrite otstes olevast vertikaaltasapinnast (vt lisa A joonis A5). Trepid ja alad, mis võimaldavad juurdepääsu käitamiseks, laadimiseks ja mahalaadimiseks, peavad olema libisemiskindlad (vt lisa EE).

Vaguni igas otsas, mis võib moodustada rongi tagumise otsa, peavad olema seadmed tagumise signaaltule kinnitamiseks. Juurdepääsu hõlbustamiseks peavad vajadusel olema paigaldatud astmed ja käepidemed.

Käepidemeid ja astmeid tuleb kontrollida tavahoolduseks ettenähtud ajavahemike tagant ja oluliste kahjustuste, pragude või rooste täheldamisel tuleb rakendada meetmeid nende likvideerimiseks.

4.2.2.3.   Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

4.2.2.3.1.   Üldist

Vagunite ehituslik projekteerimine peab toimuma kooskõlas standardi EN12663 punkti 3 nõuetega ja konstruktsioon peab vastama nimetatud standardi punktides 3.4–3.6 määratletud kriteeriumidele.

Lisaks juba kindlaksmääratud kriteeriumidele on lubatud standardi EN12663 punktis 3.4.3 määratletud ohutusteguri valimisel arvesse võtta materjali suhtelist pikenemist pragunemise korral. Lisas ZZ määratletakse ohutusteguri ja lubatud pinge kindlaksmääramise kord.

Väsimusea hindamisel on oluline tagada, et valimisse kaasatavad koormusnäitajad oleksid ettenähtud lahenduse kohta piisavalt esinduslikud ning neid avaldataks kehtestatud projekteerimiskorrale vastaval viisil. Tuleks järgida valitud projekteerimiskorra tõlgendamise kõiki seonduvaid suuniseid.

Vagunite ehitamisel kasutatavate materjalide lubatud pinged määratletakse standardi EN12663 5. osas täpsustatud viisil.

Vaguni konstruktsiooni tuleb kontrollida tavahoolduseks ettenähtud ajavahemike tagant ning oluliste kahjustuste, pragude või rooste täheldamisel tuleb rakendada meetmeid nende likvideerimiseks.

Käesolevas jaotises määratletakse veeremiüksuste põhikoormust kandva (esmase) konstruktsiooni ning seadmete ja kasuliku koormusega liideste konstruktsioonile esitatavad miinimumnõuded.

Nimetatud nõuded hõlmavad järgmist:

Erandlikud koormused:

pikikoormused

maksimaalsed vertikaalkoormused

koormuskombinatsioonid

tõstmine

seadmete (sh kere/pöördvankri) kinnitamine

muud erandlikud koormused

Ekspluatatsiooni (väsimus-)koormused:

koormussisendi allikad

kasuliku koormuse spekter

tee induktsioonkoormus

vedamine ja pidurdamine

aerodünaamiline koormus

liideste väsimuskoormused

kere/pöördvankri ühendus

seadmete kinnitamine

sidurite koormused

väsimuskoormuste kombinatsioonid

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni jäikus

hälbed

vibratsioon

torsioonjäikus

seadmed

Kauba kinnitamine

Tuleb võtta meetmeid tagamaks, et veos või selle osad ei kukuks kaubavagunist välja.

Käesolevate KTKde raames ei peeta kinnitussüsteemide või -seadmete (nt splindid või kinnitusrõngad) nõuete esitamist kohustuslikuks.

4.2.2.3.2.   Erandlikud koormused

4.2.2.3.2.1.   Pikikoormused

Eri kaubavagunite liikidele kohaldatakse erinevaid väärtusi, nagu on määratletud standardis EN12663, nimelt:

F-I:

Vagunid, mida võib rongideks koostada piiranguteta;

F-II:

Vagunid, mida ei koostata sorteerimismäe abil ega tõukemanööverdamisega.

Ehituslikes põhinõuetes eeldatakse, et eespool nimetatud kategooria vagunitele paigaldatakse ekspluatatsiooniks asjakohased puhvrid ja sidurid.

Konstruktsioon peab vastama standardi EN12663 punkti 3.4 nõuetele kõigi erandlike koormuste kohaldamise korral.

Vagunikered peavad vastama standardi EN12663 tabelites 1, 2, 3 ja 4 täpsustatud asjakohastele pikitugevusnõuetele, kui eksisteerivad koormusliinid.

MÄRKUS 1.

Vagunikere ühes otsas rakendatud jõule peab tekkima reaktsioon vastassuuna vastavas punktis.

MÄRKUS 2.

Jõud rakendatakse monteerimiskonstruktsiooni suhtes horisontaalselt, võrdse jaotusega iga puhvri telje asukohale või siduri teljele.

MÄRKUS 3.

Kui puhvreid ei katsetata (vt lisa Z), tuleb vaguni konstruktsiooni ekspluatatsioonil eeldatavate puhvrikoormustele vastupidavuse näitamiseks teha vastavad arvutused.

4.2.2.3.2.2.   Maksimaalsed vertikaalkoormused

Vagunikere peab vastama standardi EN12663 tabeli 8 nõuetele, mida on modifitseeritud vastavalt märkusele 1 (vt allpool).

Vagunikere peab olema projekteeritud kandma ka maksimumkoormust, mida võib sellele rakendada laadimis- ja mahalaadimismeetodi tõttu. Koormusnäitajaid võib määratleda kere (koos mis tahes kasuliku koormusega) massile rakendatud jõu või kiirenduse ühikutes. Projekteerimisel aluseks võetavad näitajad peavad iseloomustama kõige ebasoodsamaid juhtumeid, mida operaator soovib arvesse võtta seoses vaguni kasutamisega (sealhulgas ettenähtav kuritarvitus).

MÄRKUS 1.

Standardi EN12663 tabelis 8 toodud teguri 1,95 asemel tuleb kasutada tegurit 1,3. Sel juhul märkust a ei kohaldata.

MÄRKUS 2.

Koormusi võib jaotada ühtlaselt kogu koormust kandvale pinnale, piiratud alale või konkreetsetele punktidele. Projekteerimisjuhtumi(te) aluseks võetakse kõige nõudlikumad rakendused.

MÄRKUS 3.

Kui on ette nähtud, et vaguni põrandal liiguvad ratastega sõidukid (sealhulgas harklaadurid jt), peab konstruktsioon arvesse võtma selliste toimingutega seotud maksimaalset kohtkoormust.

4.2.2.3.2.3.   Koormuskombinatsioonid

Konstruktsioon peab samuti vastama standardi EN12663 klausli 3.4 nõuetele, kui sellele rakendatakse standardi EN12663 punktis 4.4 täpsustatud kõige ebasoodsamaid koormuskombinatsioone.

4.2.2.3.2.4.   Tõstmine

Vagunikere peab olema varustatud tõstepunktidega, mille abil on võimalik tervet vagunit ohutult tõsta. Samuti peab olema võimalik tõsta vaguni üht otsa (sh koos käiguosaga), samal ajal kui teine ots toetub käiguosa teisele osale.

Standardi EN12663 punktis 4.3.2 täpsustatud koormusnäitajaid rakendatakse tõstmisel töökodades ja teenindustoimingute käigus.

Tabelites 9 ja 10 toodud koormustegurit on lubatud vähendada 1,1-lt 1,0-le üksnes pärast rööbastelt mahasõitu või muud ebaharilikku juhtumit päästetöödega seotud tõstmisjuhtude puhul, kus mõningane konstruktsiooni jäävdeformatsioon on lubatav.

Kui tegurit 1,0 kasutatakse valideerimiskatsel, tuleb mõõdetud pingeid ekstrapoleerida, et näidata ühilduvust teguri suuremate väärtustega.

Tõstmiseks kasutatakse ettenähtud tõstepunkte. Tõstepunktide paigutus määratletakse kliendi ekspluatatsioonivajadustega.

4.2.2.3.2.5.   Seadmete (sh kere/pöördvankri) kinnitamine

Seadmete kinnitamine tuleb projekteerida kas:

standardi EN12663 punkti 4.5 tabelites 12, 13 ja 14 määratletud koormuste kandmiseks;

või teise võimalusena:

valideerimiseks vastavalt lisas Z kirjeldatud puhvrikatse tegemise teel.

4.2.2.3.2.6.   Muud erandlikud koormused

Koormusnõuded vaguni kere konstruktsiooniosadele, nagu nt külgmised ja otsmised seinakonstruktsioonid, uksed, tugipostid ja koormuse turvasüsteemid, peavad olema kavandatud taluma maksimumkoormust, mida neile kohaldatakse ettenähtud funktsiooni täitmisel. Koormusnäitajad määratakse standardis EN12663 toodud ehituslikke konstruktsioonipõhimõtteid järgides.

Lisas YY on sätestatud põhiliselt kasutatavate vagunifunktsioonide asjakohased projekteerimisnõuded. Siiski tuleb neid rakendada vaid kohaldatavatel juhtudel.

Uute vagunitüüpide puhul määrab projekteerija erinõuetele vastavad asjakohased koormusnäitajad standardi EN12663 põhimõtete kohaselt.

4.2.2.3.3.   Ekspluatatsiooni (väsimus)koormused

4.2.2.3.3.1.   Koormussisendi allikad

Tuleb kindlaks määrata kõik tsüklilise koormuse allikad, mis võivad põhjustada väsimuskahjustusi. Kooskõlas standardi EN12663 punktiga 4.6 võetakse arvesse järgmisi spetsiifilisi sisendeid ning nende esinemisviis ja kombinatsioon peab vastama kaubavaguni kavandatavale kasutusotstarbele ja kasutatavale projekteerimiskorrale. Koormusnäitajate määratlemine peab olema kooskõlas materjali väsimusprojekteerimise põhimõttega, mida on kirjeldatud standardi EN12663 punktis 5.2, ning valideerimismeetodiga, mida on kirjeldatud sama standardi punktis 6.3. Kui väsimuskoormusnäitajad toimivad kombinatsioonis, võetakse need arvesse kooskõlas koormuste omadustega ja konstruktsioonianalüüsi vormiga ning kasutatava väsimusprojekteerimispõhimõttega.

Enamiku tavavagunite konstruktsioonide puhul võib standardi EN12663 tabelis 16 määratletud koormusi vaadelda täistõhusate väsimuskoormuse tsüklite kombinatsioonide esitamiseks piisavatena.

Juhtudel, mille kohta üksikasjalikke andmeid pole, tuleb väsimuskoormuste peamiste allikate määramiseks juhinduda lisast CC.

4.2.2.3.3.2.   Väsimustugevuse demonstreerimine

Vastavalt standardi EN12663 punktile 5.2 peab materjalide käitumine väsimuskoormuste korral põhinema kehtival Euroopa standardil või samaväärsetel normdokumentidel, kui need on olemas. Lubatavad materjali väsimusprojekteerimispõhimõtted on Eurocode 3, Eurocode 9 ja meetod, mida kirjeldatakse lisas N.

4.2.2.3.4.   Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni jäikus

4.2.2.3.4.1.   Hälbed

Vagun või selle kasulik koormus ei tohi koormusest või koormuskombinatsioonidest tulenevate hälvete tõttu ületada ekspluatatsiooniks lubatud väärtusi (vt lisa C ja lisa T).

Hälbed ei tohi ka halvendada vaguni kui terviku ega sellele paigaldatud komponentide või süsteemide funktsionaalsust.

4.2.2.3.4.2.   Vibratsioon

Projekteerimise käigus tuleb arvesse võtta vagunikere loomulikku vibratsiooni, kõiki koormustingimusi, sealhulgas tühikaalu, tuleb piisavalt eristada või muul moel vedrustuse töösagedustest lahti sidestada, et vältida soovimatute vastumõjude esinemist mis tahes ekspluatatsioonikiirustel.

4.2.2.3.4.3.   Torsioonjäikus

Vagunikere väändejäikus peab vastama vedrustuse omadustele, et rööbastelt mahasõidu kriteeriumid oleksid ühesugused kõigil koormustingimustel (ka tühikaalu puhul).

4.2.2.3.4.4.   Seadmed

Seadmete loomulikku vibratsiooni seadmestiku kinnitustel tuleb piisavalt eristada või muul moel vagunikere või vedrustuse töösagedustest lahti sidestada, et vältida soovimatute vastumõjude esinemist mis tahes ekspluatatsioonikiirustel.

4.2.2.3.5.   Kauba kinnitamine

Lisas YY on ära toodud põhiliselt kasutatavate funktsioonide asjakohased projekteerimisnõuded. Siiski tuleb neid rakendada vaid kohaldatavatel juhtudel.

4.2.2.4.   Uste sulgemine ja lukustamine

Kaubavagunite uksed ja luugid peavad olema projekteeritud nii, et neid saaks sulgeda ja lukustada. See nõue kehtib juhul, kui vagunid kuuluvad liikuva rongi koosseisu (välja arvatud siis, kui see liikumine on osa kasuliku koormuse mahalaadimistoimingutest). Selleks tuleb kasutada lukustusseadmeid, millelt on operaatorile väljastpoolt rongi selgesti näha nende olek (avatud/suletud).

Lukustussüsteemid tuleb kavandada nii, et rongi liikumisel oleks välistatud nende tahtmatu avanemine. Sulgemis- ja lukustussüsteemid tuleb kavandada nii, et töötajaid ei satuks nende tõttu ohtu.

Iga lukustusseadme lähedusse tuleb operaatorile nähtavasse kohta paigutada asjakohased ja selged kasutusjuhised.

Sulgemis- ja lukustusseadmed tuleb kavandada vastu pidama koormustele, mille põhjustab kasulik koormus tavatingimustel ja siis, kui kasulik koormus ettenähtaval viisil ümber paigutatakse.

Sulgemis- ja lukustusseadmed tuleb kavandada vastu pidama koormustele, mis tekivad siis, kui veeremiüksused mööduvad teistest rongidest mis tahes tingimustel, sealhulgas tunnelites.

Jõud, mis on vajalikud sulgemis- ja lukustusseadmete aktiveerimiseks, peavad olema suurusjärgus, mida operaatoril on võimalik rakendada ilma lisatööriistadeta. Erandid on lubatud juhtudel, kui lisatööriistad on konkreetselt kättesaadavaks tehtud või kui kasutatakse mootorajamiga süsteeme.

Sulgemis- ja lukustussüsteeme tuleb kontrollida tavahoolduseks ettenähtud ajavahemike tagant ja kahjustuste või rikete täheldamisel tuleb rakendada meetmeid nende likvideerimiseks.

4.2.2.5.   Kaubavagunite märgistamine

Vagunid peavad olema märgistatud selleks, et:

identifitseerida iga üksikvagun ainuomase numbri järgi, nagu on sätestatud käitamise ja liikluskorralduse KTKdes ja mis peab olema kantud registrisse;

esitada rongide koostamiseks vajalikku teavet, sh pidurdusjõud, pikkus puhvritest mõõdetuna, tühikaal, kiirus koos vastava koormustabeliga erinevate teekategooriate puhul;

ette näha ekspluatatsioonipiirangud töötajate jaoks, sealhulgas geograafilised piirangud ja koostepiirangud;

esitada asjakohane ohutusteave vaguneid ekspluateerivatele või neid avariiolukorras teenindavatele töötajatele (sh pinge all olevate rippjuhtmete ja elektriseadmete hoiatusmärgid, tõstepunktid, veeremiüksusele spetsiifilised ohutusinstruktsioonid).

Need märgised on loetletud lisas B koos asjakohaste piktogrammidega. Märgised paiknevad vagunil kuni 1 600 mm kõrgusel rööbaste tasapinnast, kõrguse valikul tuleb arvestada vagunikonstruktsiooni eripära. Ohumärgistus tuleb paigutada nii, et märgistus oleks nähtav enne tegelikku ohutsooni jõudmist. Nendel vagunitel, millel pole vertikaalseid, ± 10-kraadise kaldega külgi, tuleb märgistus kinnitada eritahvlitele.

Märgistus tuleb peale kanda värviga või kinnitada märgistussildid.

Ohtlike veoste märgistamise nõudeid reguleerib nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga.

Kui vagunit muudetakse viisil, mis nõuab märgistuse muutmist, peavad sellised muudatused vastama veeremiregistrisse kantud andmetes tehtud muudatustele.

Märgistust tuleb nõuetele vastavuse tagamiseks puhastada või vajadusel välja vahetada.

4.2.2.6.   Ohtlikud veosed

4.2.2.6.1.   Üldist

Ohtlikke veoseid vedavad vagunid peavad vastama käesolevatele KTKdele ja lisaks RIDi nõuetele.

Edasisi arenguid selles valdkonnas juhib rahvusvaheline töörühm (RIDi komitee), mis koosneb COTIFi konventsiooniga liitunud riikide valitsuste esindajatest.

4.2.2.6.2.   Ohtlike kaupade veoks ette nähtud veeremi suhtes kohaldatavad õigusaktid

Raudteeveerem

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga

Märgistamine ja sildistamine

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga

Puhvrid

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga

Sädemekindlus

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga

Vagunite kasutamine ohtlike veoste veoks pikkades tunnelites

Euroopa Komisjoni mandaadiga töörühmade uurimisel (AEIF ja RID)

4.2.2.6.3.   Tsisternvagunite suhtes kohaldatavad täiendavad õigusaktid

Tsisternvagun

Nõukogu direktiiv 1999/36/EÜ transporditavate surveseadmete kohta (TPED) selle kehtivas versioonis

Tsisternvagunite katsetamine, inspekteerimine ja märgistamine

EN 12972 Ohtlikeks vedudeks ette nähtud tsisternid – metalltsisternide katsetamine, inspekteerimine ja märgistamine alates aprillist 2001

4.2.2.6.4.   Hoolduseeskirjad

Tsistern-/kaubavagunite hooldus peab vastama järgmisele Euroopa standardile ja nõukogu direktiivile:

Katsetamine ja inspekteerimine

EN 12972 Ohtlikeks vedudeks ette nähtud tsisternid – metalltsisternide katsetamine, inspekteerimine ja märgistamine alates aprillist 2001

Tsisternvaguni ja selle seadmete hooldus

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga

Tsisternvagunite ülevaatajatele kohaldatavad vastastikused kokkulepped

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva lisaga

4.2.3.   VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

4.2.3.1.   Kinemaatiline gabariit

Käesolevas jaotises määratletakse vagunite maksimaalsed välismõõtmed, et tagada vagunite jäämine infrastruktuuri gabariidi piiresse. Selleks võetakse arvesse vaguni maksimaalset võimalikku liikumist. Seda nimetatakse kinemaatiliseks mõõteks.

Veeremi kinemaatiline mõõde määratletakse võrdlusprofiili ja sellega seotud reeglite abil. Kinemaatiline mõõde saadakse, rakendades taandusreegleid võrdlusprofiili suhtes, millele veeremi mitmesugused osad peavad vastama.

Need taandusreeglid sõltuvad:

kõnealuse veeremi geomeetrilistest omadustest;

ristlõike paiknemisest pöördvankri pöördtapi või telgede suhtes;

kõnealuse punkti kõrgusest rööpa pealispinna suhtes;

konstruktsioonilistest hälvetest;

maksimaalsest lubatud kulumisest;

vedrustuse elastsusomadustest.

Maksimaalsete konstruktsioonigabariitide teooria arvestab nii raudteeveeremi põik- kui ka vertikaalsuunalisi liikumisi, mis tekivad veeremi mitmesugusel koormamisel geomeetriliste omaduste tõttu või vedrustuse töötamisel.

Konkreetsel teelõigul liikuva veeremi konstruktsioonigabariit peab alati olema asjakohase ohutusmarginaali võrra väiksem kui kõnealuse tee minimaalne struktuurigabariit.

Veeremi gabariit koosneb kahest põhielemendist: võrdlusprofiilist ja selle profiiliga seotud reeglitest. See võimaldab määratleda veeremi maksimaalmõõtmed ja püsistruktuuride paigutuse raudteel.

Veeremi gabariidi kohaldamiseks tuleb määratleda selle gabariidi puhul kolm järgmist aspekti:

võrdlusprofiil;

vagunite maksimaalse konstruktsioonigabariidi määratlemise reeglid;

reeglid konstruktsioonideni jäävate vahemike ja teede vahekauguse määramiseks.

Lisas C kirjeldatakse võrdlusprofiili ja vagunite maksimaalse konstruktsioonigabariidi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

Seonduvad reeglid struktuuride paigaldusvahemike määratlemiseks on toodud infrastruktuuri KTKdes.

Kõiki seadmeid ja vaguniosi, mis võivad põhjustada põiki- ja püstnihkeid, tuleb kontrollida asjakohaste hooldusintervallide järel.

Selleks et hoida vagunit kinemaatilises gabariidis, peab hoolduskava sisaldama sätet järgmiste üksuste kontrollimiseks:

rataste profiil ja kulumisaste;

pöördvankri raam;

vedrud;

libistid;

kerekonstruktsioon;

konstruktsioonilised vahemikud;

maksimaalne lubatud kulumine;

vedrustuse elastsusomadused;

teljejuhiku kulumisaste;

veeremiüksuse elastsuskoefitsienti mõjutavad tegurid;

veeremiskeset mõjutavad tegurid;

seadmed, mille liikumine mõjutab gabariiti.

4.2.3.2.   Staatiline teljekoormus ja lineaarkoormus

Veeremiüksuste teljekoormus ja telgede vahekaugus (teljevahe) määratlevad teele avaldatava staatilise vertikaalkoormuse.

Vagunite koormuspiiride puhul võetakse arvesse nende geomeetrilisi omadusi, kaalu telje kohta ja kaalu jooksva meetri kohta.

Need peavad vastama teede või teeosade kategooriatele A, B1, B2, C2, C3, C4, D2, D3, D4, nagu on määratletud järgnevas tabelis.

22,5 tonni ületavaid teljekoormusi pole käesolevates KTKdes kirjeldatud; teede puhul, mis taluvad nii suurt teljekoormust, rakendatakse olemasolevaid riiklikke eeskirju.

Klassifikatsioon

Kaal telje kohta = P

 

A

B

C

D

E

F

G

Kaal üksuse pikkuse kohta = p

16 t

18 t

20 t

22,5 t

25,0 t

27,5 t

30 t

5,0 t/m

A

B1

 

 

 

 

 

6,4 t/m

 

B2

C2

D2

 

 

 

7,2 t/m

 

 

C3

D3

 

 

 

8,0 t/m

 

 

C4

D4

E4

 

 

8,8 t/m

 

 

 

 

E5

 

 

10 t/m

 

 

 

 

 

 

 

p =

kaal ühiku pikkuse kohta, s.t vaguni kaal pluss veose kaal, jagatud vaguni pikkusega meetrites, mõõdetuna kokkusurumata asendis puhvrite otspindadest.

P =

kaal telje kohta.

Selleks et määrata, millisesse kategooriasse raudtee tuleks liigitada, kasutatakse rongi, mis koosneb kahe kaheteljeliste pöördvankritega vagunitest vastavalt lisa D tabelile D.1.

Tee või teeosa liigitatakse ühte neist kategooriatest, kui see on suuteline toime tulema piiramatul arvul eespool toodud tabelis näidatud kaaluomadustega vagunitega.

Kategooriaid, mis vastavad maksimaalsele kaalule telje P kohta, tähistatakse suurtähtedega (A, B, C, D, E, F, G); kategooriaid, mis vastavad maksimaalsele kaalule ühiku pikkuse p kohta, tähistatakse araabia numbritega (1, 2, 3, 4, 5, 6), välja arvatud A-kategooria.

Sel viisil kategooriatesse jagatud teed on suutelised kandma allpool loetletud vaguneid:

kahe- või kolmeteljelised või kaheteljeliste pöördvankritega vagunid, mille puhul mõõtmed a ja b on võrdsed või suuremad lisa D tabelis D.1 näidatud väärtustest, kusjuures P ja p väärtused ei ületa eeltoodud tabelis toodud väärtusi;

kahe kaheteljelise pöördvankriga vagunid, mille mõõtmed a ja b on lisa D tabelis D.2 näidatud väärtustest väiksemad, mistõttu nende vähendatud kaal telje kohta, Pr, ühildub lisa D tabelis D.3 mõõtmete a ja b kohta antud väärtustega.

kahe pöördvankriga vagunid, millel on 3 või 4 telge pöördvankri kohta, mistõttu nende vähendatud kaal telje kohta, Pr, ühildub lisa D tabelites D.4 ja D.5 mõõtmete a ja b kohta antud väärtustega.

kolme või nelja kaheteljelise pöördvankriga vagunid, mille vähendatud kaal telje kohta, Pr, ei ületa nende geomeetriliste omaduste kohta lisa D tabelis D.6 määratletud väärtusi ning tingimusel, et need vastavad seda liiki vagunitele kehtivatele eeskirjadele.

MÄRKUS.

Erandina on lubatud 20 t teljekoormusi ületada kuni 0,5 t võrra C-kategooria teedel järgmistel juhtudel:

kaheteljelised pikad vagunid 14,10 m < PPM (pikkus puhvritest mõõdetuna) < 15,50 m, et tõsta nende kasulikku koormust kuni 25 tonnini;

teljekoormusele 22,5 t kavandatud vagunid kompensatsiooniks täiendava tühikaalu eest, mis on vajalik nende sobitamiseks sellistele teljekoormustele.

Nende vagunite puhul, mille telgede ebakorrapärased vahekaugused ei vasta lisa D punktidele (D.3, D.4, D.5), tuleb sooritada täiendav arvutuslik kontroll veendumaks, et ükskõik millise sildepikkuse ühe tala väändemomentide ja nihkepingete suurused jäävad lisa D punktis D.1 arvutatud väärtustest väiksemaks. Seda nõuet rakendatakse piiramatu arvu vagunite puhul.

Maksimaalne kasulik koormus, mida vaguniga saab vedada tee ja selle struktuuride seisukohalt, on väikseim väärtus, mis saadakse järgmiste valemite rakendamisel:

X = n × P — T

Y = L × p — T

Z = n × Pr — T

kus:

n:

vaguni telgede arv;

p:

mass üksuse pikkuse kohta, t/m;

L:

pikkus puhvrite otspindadest mõõdetuna, m;

T:

vaguni tühimass (t), ümardatuna lähima kümnendkohani;

P:

mass telje kohta, t;

Pr:

vähendatud mass telje kohta, t.

Arvessevõetav tühimass on keskmine tühikaal, mis määratakse järgmiste vagunite rühmade kohta igas tähtsamas tootmissarjas:

õhkpiduritega vagunid;

õhkpiduritega ja kruvipiduritega ühendussildadega vagunid.

Nende kaubavagunite piirangud ja modifikatsioonid, mis ei vaja uut heakskiitu, on loetletud lisas II.

Lisa D punktides D.6 ja D.7 sätestatakse kaheteljeliste vagunite ja põhilist liiki kaheteljeliste pöördvankritega vagunite (a = 1,80 m, b = 1,50 m (vt lisa D määratlust)) võrdlustest tulenevad laadimispiirangud.

Võrdluse alusel valitud X, Y ja Z väärtused ümardatakse allapoole kas lähima poole tonnini või lähima kümnendiku tonnini, iga töid teostav üksus võib olenevalt vaguni liigist vabalt valida ühe neist kahest võimalusest.

Neil juhtudel, kui tegu on soojustatud, külmutusseadmetega või mehaaniliselt jahutatavate vagunitega, tsisternvagunite või kinniste, puistmaterjalide veoks mõeldud vagunitega, tuleb väärtused X, Y või Z ümardada lähima kümnendiktonnini.

Vagunile märgitava väärtuse puhul ei pea tingimata eeltoodud nõudest kinni pidama. Juhtudel, kui vaguni konstruktsiooniliste omaduste või RIDi eeskirjade (COTIFi lepingu lisa D punktis D.3) tõttu on kehtestatud madalamad laadimispiirangud, tuleb näidata need.

Minimaalne teljekoormus vagunitel:

kahe või rohkema teljega

5,0 t

neljateljeline, klotspiduritega

4,0 t

enam kui nelja teljega, klotspiduritega

3,5 t

Infrastruktuuriregistri loal (nt erijuhul “rollende Landstrasse”)

8-teljelised

2,0 t

12-teljelised

1,3 t

4.2.3.3.   Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme

4.2.3.3.1.   Elektriline takistus

Mis tahes rattapaari elektriline takistus, mõõdetuna risti üle kahe ratta veerepinna, ei tohi uute või uusi komponente sisaldavate uuesti koostatud rattapaaride puhul ületada 0,01 oomi.

Nende takistusmõõtmiste tegemisel rakendatakse alalispinget 1,8–2,0 V.

4.2.3.3.2.   Teljepukside ülekuumenemise kindlakstegemine

Avatud punkt, määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

4.2.3.4.   Veeremi dünaamiline käitumine

4.2.3.4.1.   Üldist

Veeremiüksuse dünaamilisel liikumisel on tugev mõju rööbastelt mahasõidu ja liikumise stabiilsuse ohutusele. Veeremiüksuse dünaamilise käitumise määravad:

maksimumkiirus;

tee staatilised omadused (joondumine, teegabariit, rööpa kalle, üksikud ja korduvad tee ebakorrapärasused);

tee dünaamilised omadused (tee horisontaalne ja vertikaalne jäikus ja tee võnkesummutusvõime);

ratta/rööpa kontaktparameetrid (ratta ja rööpa profiil, tee gabariit);

rattadefektid (liugelohud, ovaalsus);

vaguni kere, pöördvankrite ja rattapaaride kaal ja inerts;

veeremiüksuste vedrustuse omadused;

kasuliku koormuse jaotus.

Ohutuse ja liikumise stabiilsuse tagamiseks tuleb hinnata dünaamilist käitumist, mille raames tuleb teha mõõtmised erinevates ekspluatatsioonitingimustes või tõestatud konstruktsiooni võrdlevad uuringud (nt simulatsioon/arvutused).

Veeremil peavad olema omadused, mis võimaldavad kohaldatavate kiiruspiirangute juures stabiilse liikumise.

4.2.3.4.2.   Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.3.4.2.1.   Rööbastelt mahasõidu vältimine ja liikumise stabiilsuse tagamine

Rööbastelt mahasõidu vältimise ja liikumise stabiilsuse tagamiseks tuleb piirata ratta ja rööpa vahelisi jõude. Eelkõige on kõnealusteks jõududeks tee põikisuunaline jõud Y ja vertikaalsuunaline jõud Q.

Tee põikisuunaline jõud Y

Tee nihete vältimiseks peab koostalitlusvõimeline veerem vastama Prud'homme'i kriteeriumidele maksimaalse põikijõu

(ΣY)lim=α(10+P/3) osas, kus α=0,85 ja P=maksimaalne staatiline teljekoormus;

või

(H2m)lim ((H2m) on telje külgjõu suhteline keskväärtus, mõõdetuna 2 m intervalliga).

See väärtus on määratletud infrastruktuuri KTKdega.

Kõverikel on välimisele rattale rakenduva kvaasistaatilise põikisuunalise jõu piir

Yqst, lim

See väärtus on määratletud infrastruktuuri KTKdega.

Y/Q jõud

Ratta rööpale tõusmise riski vältimiseks ei tohi ratta põikisuunalise jõu Y ja vertikaalsuunalise jõu Q jagatis ületada väärtust

(Y/Q)lim=0,8 suurte kõverike (R≥250 m) korral;

(Y/Q)lim=1,2 väikeste kõverike (R<250 m) korral.

Vertikaalsuunaline jõud

Rööpale mõjuv maksimaalne dünaamiline vertikaalsuunaline jõud on

Qmax.

See väärtus on määratletud infrastruktuuri KTKdega.

Kõverikel on välimisele rattale rakenduva kvaasistaatilise vertikaalsuunalise jõu piir

Qqst, lim.

See väärtus on määratletud infrastruktuuri KTKdega.

4.2.3.4.2.2.   Rööbastelt mahasõidu vältimise turvamine väändunud teedel liikumisel

Vagunid on võimelised liikuma väändunud teedel, kui (Y/Q) ei ületa eeltoodud piirväärtust kõverikul raadiusega R=150 m ja antud väändunud teel

rataste baasiga 1,3 m≤2a*:

lim= 7 ‰, kui 2a+ <4 m;

lim = 20/2a+ + 2, kui 2a+>4 m;

g = 20/2a*+2, kui 2a*<20 m;

g = 3 ‰, kui 2a*>20 m.

Rataste baas 2a* tähistab kaheteljeliste vagunite telgedevahelist kaugust või vahemaad pöördvankri pöördtappide vahel. Rataste baas 2a+ tähistab pöördvankri telgede vahelist kaugust.

4.2.3.4.2.3.   Hoolduseeskirjad

Järgmisi ohutuseks ja liikumise stabiilsuseks vajalikke põhiparameetreid tuleb hooldada vastavalt hoolduskavale:

vedrustuse omadused;

kere ja pöördvankri ühendused;

ratta veerepinna profiil.

Rattapaaride ja rataste maksimum- ja miinimummõõtmed standardgabariidi jaoks on esitatud lisas E.

Muud teegabariidid on ära toodud punktis 7.

4.2.3.4.2.4.   Vedrustus

Kaubavagunite vedrustus tuleb konstrueerida nii, et punktides 4.2.2.1.2.2 ja 4.2.2.1.2.3 kindlaksmääratud väärtused vastaksid tingimustele “tühi” või “koormatud laadimispiirini”. Vedrustuse arvutused peavad näitama, et vedrustuse läbipaine pole täislaaditud olukorras ammendunud ning et dünaamilisi mõjusid on arvesse võetud.

4.2.3.5.   Pikisuunalised survejõud

4.2.3.5.1.   Üldist

See parameeter kirjeldab maksimaalset pikisuunalist survejõudu, mida võib rakendada koostalitlusvõimelisele kaubavagunile või üksikveeremile või koostalitlusvõimelise rongikoosseisu erilisel viisil sidestatud veeremite rühmale pidurdamise või tõuketoimingu ajal rööbastelt mahasõitmise ohuta.

Vagun peab jätkama ohutut liikumist, kui talle rakendatakse pikisuunalisi survejõude. Rööbastelt mahasõidu vältimise tagamiseks tuleb vagunit või sidestatud vagunite süsteemi hinnata katsete, arvutuste või tunnustatud (sertifitseeritud) vagunite omaduste võrdlemise teel.

Pikisuunaline jõud, mida saab veeremiüksusele rakendada nii, ilma et see rööbastelt maha sõidaks, peab olema suurem kui veeremiüksuse konstruktsioonist (kaheteljeline, pöördvankritega vagun, veeremiüksuste püsirühm, Combirail, Road-Railer™ jne, millele on paigaldatud UIC-ühilduv sidur või heakskiidetud tsentraalsidur või siduri puhvripruss/riivid) olenev läviväärtus.

Tingimused vagunite, püsivate vagunirühmade ja ühendatud vagunirühmade sertifitseerimiseks on esitatud punktis 4.2.3.5.2.

Asjaolud, mis mõjutavad maksimaalset pikisuunalist survejõudu, mida vagun suudab taluda ilma rööbastelt maha sõitmata, on järgmised:

põikkalle;

rongi ja vaguni pidurdussüsteem;

veoseadmete ja puhvrite süsteem vagunitel või spetsiaalselt ühendatud vagunirühmadel;

vaguni konstruktsiooni omadused;

tee omadused;

rongijuhi juhtimisvõtted, eriti pidurdamisel;

ratta/rööpa kontaktparameetrid (ratta ja rööpa profiil, tee gabariit);

koormuse jaotumine üksikutes kaubavagunites.

Pikisuunalisel survejõul on tugev mõju veeremi rööbastelt mahasõidu välistamise ohutusele. Seepärast on erinevates ekspluatatsioonitingimustes tehtud mõõtmised, et leida pikisuunalise survejõu aktsepteeritavaid piirväärtusi, mida tohib veeremiüksusele rakendada rööbastelt mahasõidu ohuta. Et katsetest vabastust saada, peavad vagunid olema kooskõlas varem heakskiidetud vagunite omadustega või olema ehitatud vagunite heakskiidetud konstruktsiooniomadusi järgides ja neile peavad olema paigaldatud heakskiidetud komponendid (nt sertifitseeritud pöördvankrid).

Punktis 6.2 on toodud võrdluskatse näide. Eri tüüpi vagunite puhul kogetu põhjal on välja töötatud erinevad heakskiitmismeetodid, mille puhul võetakse arvesse selliseid tegureid nagu tühikaal, pikkus, rataste baas, üleulatuvus, pöördtappidevaheline kaugus jne.

4.2.3.5.2.   Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

Allsüsteem peab vastu pidama rongis toimivatele pikisuunalistele survejõududele rööbastelt maha sõitmata või veeremiüksust kahjustamata. Määravad tegurid on eelkõige järgmised:

ratta/rööpa põikisuunaline jõud -Y-

vertikaalsuunalised jõud -Q-

teljepuksidele avalduvad külgsuunalised jõud -Hij -

pidurdusjõud (ratta/rööpa kokkupuutel, dünaamilise pidurdamisel ning rongide ja vagunite eri pidurdusrühmade viisi)

diagonaalsed ja vertikaalsed puhvritele mõjuvad jõud

sidestusjõud ±Z

puhver- ja sidestusjõudude summutamine

siduri pingutamise tulemus

siduri lõtku tulemus

jõnksatused rongide pikiliikumise ja sidurite lõtkude tagajärjel

rataste kerkimine

teljejuhiku läbipaine

Pikisuunalisi survejõude mõjutavad paljud tegurid. Need erinevad tegurid on toodud selliste vagunite ehitus- ja ekspluatatsioonidokumentides, mille puhul tuleb vaguneid sertifitseerida tavaliikluseks erisugustel teedel ja erisugustel tingimustel.

Veendumaks, et vagunid peavad vastu minimaalsele pikisuunalisele jõule ilma rööbastelt maha sõitmata, on vagunite sertifitseerimiseks Euroopa raudteevõrgustiku segaliikluse jaoks tehtud katsed spetsiaalsel katseteel ja ronge on ekspluateeritud erisugustel teedel. Töötati välja järgmine määratlus:

Kaubavagunid ja koosseisud (vagunite vahele paigaldatud siduri puhvriprussi/lühisiduritega), mis on välimistes otstes varustatud kruvisidurite ja puhvritega, peavad võrdluskatsetingimustes taluma järgmisi minimaalseid pikisuunalisi jõude:

200 kN (UIC-tüüpi siduriga kaheteljelised kaubavagunid);

240 kN (UIC-tüüpi siduriga kaheteljeliste pöördvankritega varustatud kaubavagunid);

500 kN (iga liiki tsentraalse kruvisiduriga või puhvriteta kaubavagunid).

Muude sidurisüsteemide jaoks pole piirväärtusi veel määratletud.

Puhvritaldrikute hõõrdekoefitsient peab vastama käesolevate KTKde maksimaalsete põikisuunaliste jõudude nõuete normidele.

Hoolduseeskirjad

Kui puhvripäid tuleb määrida, et tagada nõutav hõõrdekoefitsient, peab hoolduskava sisaldama sätet hõõrdekoefitsiendi hoidmiseks sellel tasemel.

4.2.4.   PIDURDAMINE

4.2.4.1.   Pidurdustõhusus

4.2.4.1.1.   Üldist

Rongi pidurisüsteemi eesmärk on tagada rongi liikumiskiiruse vähendamine või rongi peatamine maksimaalse lubatava pidurdusteekonna piires. Pidurdusprotsessi mõjutavad esmategurid on pidurdusjõud, rongi kaal, kiirus, lubatud pidurdusteekond, hõõrdetegur ja tee kalle.

Rongi või veeremiüksuse pidurdustõhusus on rongi aeglustamiseks määratletud piirides saadaoleva pidurdusjõu ja kõigi energia muundamise ja hajumisega seotud tegurite, sealhulgas rongi takistus, tulemus. Üksiku veeremiüksuse tõhusus on määratletud nii, et ekspluatatsiooni käigus oleks võimalik tuletada rongi üldine pidurdustõhusus.

Veeremiüksused peavad olema varustatud pidevtoimelise automaatse pidurisüsteemiga.

Pidurisüsteem on pidevtoimeline, kui see võimaldab signaale ja energiat edastada kesksest juhtimisseadmest kogu rongile.

Pidurisüsteem on automaatne, kui see rakendub viivitamata kogu rongis rongi juhtimiskanali (nt piduritorustiku) iga tahtmatu katkemise korral.

Kui piduri olekut ei ole võimalik kindlaks teha, peab veeremiüksus kummalgi küljel olema varustatud olekunäidikuga.

Piduri energiavaru (nt pneumaatiliste kaudpidurdussüsteemide toitereservuaarid, pidurdustorustikus rõhu all olev õhk) ja pidurduse saavutamiseks kasutatavat pidurdusenergiat (nt pidurisilindrite või pneumaatiliste kaudpidurdussüsteemide õhk) tohib kasutada üksnes pidurdamiseks.

4.2.4.1.2.   Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.4.1.2.1.   Rongi juhtimiskanal

Minimaalne pidurdussignaali levikiirus peab olema 250 m/s.

4.2.4.1.2.2.   Pidurdustõhususe elemendid

Pidurdustõhususe puhul võetakse arvesse keskmist rakendusaega, hetkelist aeglustamist, kaalu ja algkiirust. Pidurdustõhusus määratakse nii aeglustusprofiilide kui ka pidurdusjõu protsendimääraga.

Aeglustusprofiil

Aeglustusprofiil kirjeldab veeremiüksuse (veeremiüksuse tasandil) või rongi (rongi tasandil) eeldatavat hetkelist aeglustumist normaaltingimustes.

Rongi aeglustusprofiil arvutatakse rongi kõikide veeremiüksuste individuaalsete aeglustusprofiilide teabe põhjal.

Aeglustusprofiil hõlmab järgmisi mõjusid:

a)

reageerimisaeg rakendumissignaali edastamisest täispidurduseni;

Image

Te on rakendumiseni kuluva aja ekvivalent ja see määratletakse järgmiselt:

Te = t1+(t2/2).

Pneumaatilise piduri puhul vastab ajavahemiku t2 lõpule 95 % pidurisilindri töörõhu saavutamise hetk.

b)

vastav funktsioon ( aeglustus = F(kiirus) ) määratletuna püsiaeglustusega teelõikude jadana.

Image

Märkus: “a” tähistab hetkelist aeglustumist ja V püsikiirust.

Pidurdusjõu protsent

Pidurdusjõu protsent (lambda) on pidurdusjõudude summa ja veeremiüksuste kaalude summa jagatis.

Pidurdusjõu/pidurdusjõu protsendi määramise meetodit tuleb kohaldada lisaks aeglustusprofiilide meetodile; tootja peab need väärtused esitama. See teave tuleb kanda veeremiregistrisse.

Individuaalse veeremiüksuse pidurdusjõud määratakse hädapidurdamisel veeremiüksuse puhul saadavaloleva iga pidurdusliigi jaoks (nt G, P, R, P + ep) ning erinevate koormustingimuste jaoks (sh vähemalt tühikaal ja täiskoormus).

Pidurdusrežiim G: kaubarongide puhul kasutatav pidurdusrežiim, mille puhul on määratletud pidurite rakendusaeg ja pidurite vabastusaeg.

Pidurdusrežiim P: kaubarongide puhul kasutatav pidurdusrežiim, mille puhul on määratletud pidurite rakendusaeg, pidurite vabastusaeg ja pidurdusjõu protsent.

Pidurdusrežiim R: reisi- ja kiirkaubarongide puhul kasutatav pidurdusrežiim, mille puhul on määratletud pidurite rakendusaeg, pidurite vabastusaeg (nagu ka pidurdusrežiimi P puhul) ning minimaalne pidurdusjõu protsent.

Ep-pidurdus (kaudne elektropneumaatiline pidurdus): abi kaudsele õhkpidurile, mis hõlmab rongis antavat elektrilist käsklust ja veeremiüksusele paigaldatud elektro-pneumaatilisi klappe, mistõttu rakendub kiiremini ja sujuvamalt kui tavaline õhkpidur.

Hädapidurdus: Hädapidurdus on pidurduskäsklus, mis peatab rongi, et tagada määratud ohutustase ilma pidurisüsteemi alatalitluseta.

Pidurdusrežiimide G ja P minimaalne pidurdustõhusus peab vastama järgmises tabelis esitatule.

Pidurdusrežiim

Te periood (s)

Vagun Tüüp

Juht- seadmed

Koormus

Nõue liikumiskiirusel 100 km/h

Nõue liikumiskiirusel 120 km/h

 

 

 

 

Max

Min

Max

Min

Pidurdusrežiim “P” – 1,5≤Te≤3 s

Kõik

Kõik

TÜHI

S = 480 m

λ = 100 % (1)

γ = 0,91 m/s2  (1)

Juhtum A – liitmaterjalist piduriklotsid:

S = 390 m, λ = 125 %, γ = 1,15 m/s2

Juhtum B – muudel juhtudel:

S = 380 m, λ = 130 %, γ = 1,18 m/s2

S = 700 m

λ = 100 %

γ = 0,88 m/s2

Juhtum A – liitmaterjalist piduriklotsid:

S = 580 m, λ = 125 %, γ = 1,08 m/s2

Juhtum B – muudel juhtudel:

S = 560 m, λ = 130 %, γ = 1,13 m/s2

 

“S1” (2)

Tühi-/

koormusrežiimi

ümberlülitusseade

Keskmine Koormusrežiim

S = 810 m

λ = 55 %

γ = 0,51 m/s2

Juhtum A – liitmaterjalist piduriklotsid:

S = 390 m, λ = 125 %, γ = 1,15 m/s2

Juhtum B – muudel juhtudel:

S = 380 m, λ = 130 %, γ = 1,18 m/s2

 

 

 

 

 

KOORMATUD

(maksimaalkoormus = 22,5 t/telg)

S = 700 m

λ = 65 %

γ = 0,60 m/s2

Juhtum A – pidurdatakse ainult rattaid (klotspidurid):

S = suurem väärtustest (S = 480 m, λ = 100 %, γ = 0,91 m/s2) või (S, mis saavutatakse aeglustusjõuga 16,5 kN telje kohta  (5).

Juhtum B – muudel juhtudel:

S = 580 m, λ = 100 %, γ = 0,91 m/s2

 

 

 

“S2” (3)

Muutuva koormuse režiimi ümberlülitusseade

KOORMATUD

(maksimaalkoormus = 22,5 t/telg)

S = 700 m

λ = 65 %

γ = 0,60 m/s2

Juhtum A – pidurdatakse ainult rattaid (klotspidurid):

S = suurem väärtustest (S = 480 m, λ = 100 %, γ = 0,91 m/s2) või (S, mis saavutatakse aeglustusjõuga 16,5 kN telje kohta  (5).

Juhtum B – muudel juhtudel:

S = 580 m, λ = 100 %, γ = 0,91 m/s2

 

 

 

“SS” (4)

Muutuva koormuse režiimi ümberlülitusseade

KOORMATUD

(maksimaalkoormus = 22,5 t/telg)

 

 

Juhtum A – pidurdatakse ainult rattaid (klotspidurid):

S = suurem väärtustest (S = 700 m, λ = 100 %, γ = 0,88 m/s2) või (S, mis saavutatakse aeglustusjõuga 16 kN telje kohta  (6).

Juhtum B – muudel juhtudel:

S = 700 m, λ = 100 %, γ = 0,88 m/s2

Pidurdus-režiim G – 9≤Te≤15 s

 

 

 

Positsioonis G olevate vagunite pidurdusjõudu eraldi ei hinnata. Vaguni pidurdusjõud positsioonis G võrdub pidurdusjõuga positsioonis P.

 

 

Selle tabeli aluseks on võrdluskiirus 100 km/h ja teljekoormus 22,5 t, ning 120 km/h ja teljekoormus 20 t. Suuremad teljekoormused kiidetakse heaks teatavatel ekspluatatsioonitingimustel ning vastavalt riiklikele eeskirjadele. Lubatud maksimaalne teljekoormus peab olema kooskõlas infrastruktuurinõuetega.

Kui veeremiüksus on varustatud rataste lohisemise vältimise seadmega (RLV), peavad eeltoodud talitlusparameetrid olema saavutatavad lisas S toodud tingimustel ilma RLVd sisse lülitamata.

Muud pidurdusrežiimid (nt pidurdusrežiim R) on lubatud vastavalt riiklikele eeskirjadele ja RLV kasutamine on kohustuslik vastavalt punktis 4.2.4.1.2.6 kindlaksmääratule.

Piduritoru tühjendamise kiirendusklapp

Kui piduritoru tühjendamise kiirendusklapp on vagunile eraldi paigaldatud, peab seda klappi olema võimalik piduritorustikust eriseadme abil isoleerida. Vagun peab kandma sellise sulgemisvahendi olemasolu selgelt näitavat märgistust, muul juhul peab sulgemisvahend olema plommitud asendisse “avatud”.

4.2.4.1.2.3.   Mehaanilised komponendid

Pidurisüsteemi koost peab olema valmistatud nii, et süsteemi komponentide osaline või täielik lahtipääsemine oleks välistatud.

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator on seade, mis automaatselt hoiab alal hõõrdepaari projekteeritud töövahekaugust.

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatori tööpiirkonna ja ülejäänud komponentide vahele tuleb jätta vähemalt 15 mm vaba ruumi.

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorile ettenähtud vaba ruumi tagamiseks kõigis ekspluatatsioonitingimustes tuleb sätestada vastavad nõuded.

Kui pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator on paigaldatud pöördvankrile, pole eraldi vaba ruumi vaja. Kõigi projekteerimistingimuste puhul tuleb siiski tagada pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorile nõutav minimaalne vaba ruum ja muud komponendid ei tohi pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatoriga kokku puutuda. Kui vaba ruumi suurust tuleb vähendada, tuleb näidata, kuidas on tagatud kokkupuute vältimine.

Pneumoühendused

Automaatse õhkpidurisüsteemi pneumoühenduspea ava peab veeremi tagaosas olema suunatud vasakule. Automaatse õhkpidurisüsteemi pneumoühenduspea ava peab veeremi tagaosa poolt vaadatuna olema suunatud vasakule.

Veeremid peavad olema varustatud seadmetega, mis hoiaksid kasutamata pneumoühendusi rööbaste tasapinnast vähemalt 140 mm kõrgusel, et vältida kummagi poole vigastamist või võõrkehade sattumist pneumoühendusse.

4.2.4.1.2.4.   Energiavaru

Energiavaru peab olema piisav selleks, et maksimaalkiirusel liikuva veeremi hädapidurdamisel veeremiüksuse mis tahes koormusolekus saavutada maksimaalne pidurdus täiendava energiata (nt kaudse suruõhupidurisüsteemi puhul: üksnes piduritorustik ilma peareservuaaritorustikust lisa võtmata). Kui veeremiüksus on varustatud RLVga, kohaldatakse eeltoodud tingimust täies töövalmiduses RLVga (nt RLV õhutarve).

4.2.4.1.2.5.   Energia piirmäärad

Pidurisüsteem peab olema kavandatud nii, et see võimaldaks veeremiüksusel liikuda kõikidel olemasolevatel teedel kogu üleeuroopalises tavaraudteesüsteemis.

Pidurisüsteem peab peatama koormatud veeremiüksuse ja säilitama veeremiüksuse kiiruse ilma termo- või mehaaniliste kahjustusteta järgmistes tingimustes:

1.

kaks järjestikust hädapidurdust maksimaalkiiruselt kuni seiskumiseni sirgel ja tasasel teel, minimaalse tuule ja kuiva teega;

2.

säilitama kiiruse 80 km/h kallakul keskmise langusega 21 ‰ ja pikkusega 46 km (võrdluskallakuks on Sankt Gotthardi raudtee lõunanõlv Airolo ja Biasca vahel).

4.2.4.1.2.6.   Rataste lohisemise vältimise seadmed (RLV)

Rataste lohisemise vältimise seade (RLV) on süsteem, mis on projekteeritud pidurdamisel saadaoleva hõõrdeteguri parimaks ärakasutamiseks pidurdusjõudu vähendama ja taastama nii, et rattad ei blokeeruks ega lohiseks juhitamatult, optimeerides nii peatumisteekonna pikkust. RLV ei tohi muuta pidurite talitlusnäitajaid. Veeremi õhuseadmestik peab olema projekteeritud läbilaskevõimega, mis tagaks RLV töötamise nii, et see ei avaldaks mingit mõju õhkpidurisüsteemi tõhususele. RLV projekteerimisprotsess peab arvestama asjaolu, et RLV ei tohi veeremi koostalitlusvõime komponentidele (piduriajam, rataste veerepind, teljepuksid jne) kahjulikku mõju avaldada.

RLV kasutamine on kohustuslik vagunite puhul, mis on:

a)

varustatud klotspiduritega, mille piduriklotsid on valmistatud valumalmist või poorsest materjalist, mille maksimaalne keskmine haardetegur (δ) ületab 12 % alates kiirusest 120 km/h (lambda > 135 %). Maksimaalne keskmine haardetegur on saadud maksimaalse keskmise haardeteguri (δ) arvutamisega üksikute pidurdusteekondade põhjal, mis on saadud võimalikust veeremiüksuse kaaluvahemikust. δ on seepärast seotud mõõdetud pidurdusteekondadega, mis on vajalikud pidurdustõhususe määramiseks. (δ = f(V, Te, peatumisteekond);

b)

varustatud üksnes ketaspiduritega, mille maksimaalne haardetegur (vt maksimaalse haardeteguri (δ) mõistet eespool) ületab 11 % ning jääb alla 12 % (125<lambda</135 %);

c)

maksimaalse ekspluatatsioonikiirusega ≥ 160 km/h.

4.2.4.1.2.7.   Õhuga varustamine

Kaubavagunid tuleb kavandada töötamiseks suruõhuga, mis vastab vähemalt klassile 4.4.5, nagu on määratletud standardis ISO 8573-1.

4.2.4.1.2.8.   Seisupidur

Seisupidur on pidur, mida kasutatakse seisva veeremi liikumise ärahoidmiseks konkreetsetel tingimustel, võttes arvesse kohta, tuult, kallet ja veeremi koormatust, kuni tahtliku vabastamiseni.

Kõik vagunid ei pea kohustuslikult seisupiduriga varustatud olema. Ekspluatatsioonieeskirju, milles võetakse arvesse, et kõik vagunid rongis ei ole nende piduritega varustatud, on kirjeldatud käitamise ja liikluskorralduse KTKdes.

Kui vagun on varustatud seisupiduriga, peab see vastama järgmistele nõuetele.

Seisupiduri toimejõu allikaks ei tohi olla automaatse sõidu-/hädapiduri jõuallikas.

Seisupidur peab rakenduma vähemalt pooltele rattapaaridele, minimaalselt kahele rattapaarile vaguni kohta.

Kui seisupiduri olekut ei ole võimalik näha, peab veeremiüksus kummalgi välisküljel olema varustatud olekunäidikuga.

Vaguni seisupidurile peab olema võimalik juurde pääseda ja seda rakendada maapinnalt või veeremiüksuselt. Seisupiduri rakendamiseks kasutatakse käepidemeid või käsirattaid, kuid maapinnalt rakendatavate pidurite puhul võib kasutada üksnes käsirattaid. Maapinnalt juurdepääsetavad seisupidurid peavad olema kättesaadavad veeremiüksuse mõlemalt küljelt. Käepidemed või käsirattad peavad seisupiduri rakendama siis, kui neid pööratakse päripäeva.

Kui seisupiduri juhtkangid on paigaldatud veeremiüksuse sisse, peavad need olema juurdepääsetavad veeremiüksuse mõlemalt küljelt. Kui seisupidurit saab kasutada koos muude pidurirakendustega, kas liikumisel või seismisel, peab veeremiüksuse seadmestik olema võimeline taluma rakendatavaid koormusi kogu veeremiüksuse eluea vältel.

Seisupidurit peab olema võimalik hädaolukorras seisu ajal käsitsi vabastada.

Seisupidur peab vastama alltoodud tabelis esitatud tingimustele.

Allpool nimetamata vagun

Vähemalt 20 % operaatori veeremipargist peab olema varustatud vagunist (platvormilt või ühendussillalt) või maapinnalt rakendatava seisupiduriga

Vagunid, mis on ehitatud spetsiaalselt ettevaatust nõudvate koormate veoks (vt järgnevat) ja/või vastavalt nõukogu direktiivile 96/49/EÜ (RID):

elusloomad; kergestipurunevad veosed; surve- või vedelgaasid; materjalid, mis kokkupuutel veega eraldavad süttivaid gaase, põhjustades põlemist; happed; roostet tekitavad või süttimisohtlikud vedelikud; isesüttivad, kergesti tuld võtvad või plahvatavad veosed

Üks vaguni kohta, rakendamisega veeremilt (platvormilt või ühendussillalt)

Vagunid, mille eripaigaldisi koorma mahutamiseks tuleb käsitseda ettevaatusega (nt korvpudeli-, purgi- või vaadivagunid, alumiiniumtsisternid, eboniit- või emailvooderdisega vagunid, kraanavagunid; või/ja vastavalt nõukogu direktiivile 96/49/EÜ (RID))

Üks vaguni kohta, rakendamisega vagunist (platvormilt või ühendussillalt)

Vagunid spetsiaalselt maanteesõidukite vedamiseks ehitatud pealisehitisega, sealhulgas mitmetasandilised vagunid sõiduautode vedamiseks

Üks vaguni kohta, rakendamisega vagunist (platvormilt või ühendussillalt) ja 20 % neist ka vaguni põrandalt rakendatav seisupidur

Vagunid horisontaalseks ümberlaadimiseks ettenähtud vahetatavate moodulite veoks

Üks vaguni kohta, rakendamisega maapinnalt

Vagunid, mis koosnevad mitmest püsivalt sidestatud üksusest

Minimaalselt kaks telge (ühel üksusel)

Seisupidur tuleb kavandada nii, et täiskoormusega vaguneid saaks hoida kallakul 4,0 % maksimaalse hõõrdeteguriga 0,15 (tuulevaikuses).

4.2.5.   SIDE

4.2.5.1.   Veeremiüksuse võime edastada teavet veeremiüksuselt veeremiüksusele

Seda parameetrit kaubavagunitele veel ei kohaldata.

4.2.5.2.   Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

4.2.5.2.1.   Üldist

Märgiste kasutamine ei ole kohustuslik. Kui vagunisse on paigaldatud raadiosageduslikud tuvastusseadmed (raadiosageduslikud identifitseerimismärgised), kohaldatakse järgmist spetsifikatsiooni.

4.2.5.2.2.   Funktionaalsed ja tehnilised kirjeldused

Paigaldatakse kaks passiivset märgist, üks kummalegi vaguniküljele lisa F joonisel F.1 osutatud aladel, nii et vaguni ainuomast identifitseerimisnumbrit oleks võimalik raudteeäärse seadme (märgiselugeja) abil lugeda.

Raudteeäärsed seadmed (märgiselugejad), kui selliseid kasutatakse, peavad suutma dekodeerida märgiseid, mis mööduvad kiirusega kuni 30 km/h, ja selle dekodeeritud teabe maapealsele andmesidesüsteemile kättesaadavaks tegema.

Tüüpilised paigalduspiirangud on toodud lisa F joonisel F.2, kus lugeja asukoht on tähistatud koonusega.

Füüsiline interaktsioon lugeja ja märgise vahel, protokollid ja käsklused ning põrkehaldusskeemid peavad vastama standardi ISO18000-6 tüübile A.

Paigaldamisel asetatakse märgiselugejad selliste asukohtade sisenemis- ja väljumispunktidesse, kus rongikoosseisu saab muuta.

Märgiselugeja peab liidetuna mis tahes andmeedastussüsteemiga võimaldama vähemalt järgmist:

märgiselugeja ühest identifitseerimist võimalike samasse asukohta paigutatud märgiselugejate hulgast, et jälgitav tee kindlaks teha;

iga mööduva vaguni ühest identifitseerimist;

fikseerida iga vaguni möödumise kuupäeva ja kellaaega.

Kuupäeva- ja kellaajateave peab olema piisavalt täpne selleks, et järgnev töötlussüsteem suudaks identifitseerida rongi tegeliku füüsilise koosseisu.

4.2.5.2.3.   Hoolduseeskirjad

Hoolduskavale vastavad ülevaatused peavad sisaldama:

märgiste olemasolu kontrolli;

nõuetekohase reageerimise kontrolli;

toiminguid, mis tagavad, et märgiseid hoolduse käigus ei kahjustataks.

4.2.6.   KESKKONNATINGIMUSED

4.2.6.1.   Keskkonnatingimused

4.2.6.1.1.   Üldist

Raudteeveeremi ja rongisiseste seadmete konstrueerimisprotsess peab arvesse võtma, et veeremit peab saama ekspluatatsiooni anda ja ekspluateerida tavaliselt sellistes tingimustes ja kliimavööndites, milleks seadmed on kavandatud ja kus see tõenäoliselt liikuma hakkab, nagu on määratletud käesolevates KTKdes.

Keskkonnatingimusi väljendatakse eri klasside abil (nt temperatuuri jm suhtes), jättes sellega operaatorile valiku omandada kas kõikjal Euroopas või ainult teatavates piirkondades ekspluateerimiseks sobiv veeremiüksus.

Infrastruktuuriregistris täpsustatakse eri keskkonnatingimuste vahemikud, mis erinevatel teedel tõenäoliselt esinevad. Samad vahemikud on seejärel abiks ekspluatatsioonieeskirjadega võrdlemisel.

Vahemike piirväärtused määratletakse selliselt, et nende ületamise tõenäosus oleks väike. Kõik määratletud väärtused on miinimum- või piirväärtused. Need väärtused võib kindlaks teha, kuid need ei ole püsivad. Olukorrast olenevalt võib ette tulla erinevaid esinemissagedusi, mis on seotud konkreetse ajaperioodiga.

4.2.6.1.2.   Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.6.1.2.1.   Kõrgus merepinnast

Vagunite talitlus peab vastama spetsifikatsioonidele kõigil kõrgustel kuni kõrguseni 2000 m merepinnast.

4.2.6.1.2.2.   Temperatuur

Kõik rahvusvaheliseks liikluseks mõeldud kaubavagunid peavad vastama minimaalselt temperatuuriklassile TRIV.

Temperatuuriklass TRIV on ühesugune kõigi nende RIV-ühilduvate vagunite temperatuuri projekteerimistasemega, mis on olemas juba enne käesolevate KTKde kasutuselevõttu. Klassi TRIV projekteerimistase on antud lisas O.

Lisaks projekteerimisklassile TRIVRIV on olemas välistemperatuuriklassid Ts ja Tn.

Klassid

Projekteerimisklassid

 

 

TRIV

Allsüsteemide ja komponentide temperatuurinõuded on erinevad. Üksikasjad on toodud lisas O.

 

 

 

Veeremiüksuseväline temperatuurivahemik [ oC]:

Tn

– 40 + 35

Ts

– 25 + 45

Klassi TRIV vagunit on lubatud ekspluateerida:

püsikasutuseks Ts teedel;

püsikasutuseks Tn teedel sellistel ajaperioodidel aastas, kui temperatuur eeldatavalt ületab –25 oC;

ajutiseks kasutuseks Tn teedel sellistel ajaperioodidel aastas, kui temperatuur eeldatavalt on alla –25 oC.

Märkus. Tellija otsustab oma valikul vaguni täiendava temperatuurivahemiku vastavalt selle kasutusotstarbele (Tn, Ts, Tn + Ts või ainult T RIV ).

4.2.6.1.2.3.   Õhuniiskus

Tuleb arvesse võtta järgmisi välisõhu niiskustasemeid.

Aasta keskmine: ≤ 75 % suhteline õhuniiskus.

30 päeval aastas järjest: suhteline õhuniiskus on 75–95 %.

Teistel päevadel vahetevahel: suhteline õhuniiskus on 95–100 %.

Maksimaalne suhteline õhuniiskus: 30 g/m3, tunnelites.

Ekspluatatsiooni käigus tekkinud harvaesinev ja kerge niiskuse kondenseerumine ei tohi põhjustada ühtki alatalitlus- ega tõrkenähtu.

Lisas G (vt joonised G1 ja G2) on esitatud suhtelise niiskuse lubatud kõikumisvahemik erinevate temperatuuriklasside puhul. Arvestatakse, et kondenseerumist ei esine enam kui 30 päeval aastas.

Jahtunud pindadel võib 100 %line suhteline õhuniiskus põhjustada kondensaadi moodustumist seadmete osadel; see ei tohi põhjustada ühtki alatalitlus- ega tõrkenähtu.

Veeremiüksust ümbritseva õhu temperatuuri järsk muutumine võib põhjustada seadmete osadel vee kondenseerumist kiirusega 3 K/s ja temperatuuri maksimaalset kõikumist 40 K.

Need tingimused, mis eeskätt esinevad tunnelisse sisenemisel või sealt väljumisel, ei tohi põhjustada ühtki seadmete alatalitlus- ega tõrkejuhtu.

4.2.6.1.2.4.   Õhu liikumine

Kaubavagunite projekteerimisel arvessevõetavaid tuulekiirusi vt punktist “Aerodünaamilised mõjurid”.

4.2.6.1.2.5.   Vihm

Arvesse võetakse vihma, mille sajukiirus on 6 mm/min. Vihma mõju hindamisel võetakse arvesse vastavaid paigaldatud seadmeid koosmõjus tuule ja veeremiüksuse liikumisega.

4.2.6.1.2.6.   Lumi, jää ja rahe

Tuleb arvestada iga liiki lume, jää ja/või rahe mõjuga. Raheterade maksimaalseks läbimõõduks võetakse 15 mm, erandina võib esineda suuremat läbimõõtu.

4.2.6.1.2.7.   Päikesekiirgus

Seadmete kavandamisel tuleb arvestada, et veeremile mõjub otsene päikesekiirgus intensiivsusega 1 120 W/m2 maksimaalselt 8 tunni jooksul.

4.2.6.1.2.8.   Saastetaluvus

Seadmete ja osade kavandamisel tuleb arvesse võtta saasteainete mõju. Saasteainete mõju tugevus sõltub seadmete paiknemisest. Saaste vähendamiseks võib ette näha tõhusad kaitsemeetmed. Arvesse tuleb võtta järgmist liiki saasteainete mõju.

Keemilise toimega ained

Klass 5C2, EN 60721-3-5:19977.

Vedelad saasteained

Klass 5F2 (elektrimootorid), EN 60721-3-5:1997.

Klass 5F3 (sisepõlemismootorid), EN 60721-3-5:1997.

Bioloogilise toimega ained

Klass 5B2, EN 60721-3-5:1997.

Tolm

Määratletakse klassiga 5S2, EN 60721-3-5:1997.

Kivid ja muud objektid

Ballast jms maksimaalse läbimõõduga 15 mm.

Rohttaimed ja taimelehed, õietolm, lendavad putukad, kiud jne

Ventilatsioonikanalite kavandamiseks

Liiv

Vastavalt standardile EN 60721-3-5:1997.

Mereveepritsmed

Vastavalt standardile EN 60721-3-5:1997,

klass 5C2.

4.2.6.2.   Aerodünaamilised mõjurid

Avatud punkt, määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

4.2.6.3.   Külgtuuled

Avatud punkt, määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

4.2.7.   SÜSTEEMIOHUTUS

4.2.7.1.   Erakorralised meetmed

Kaubavagunite puhul ei nõuta avariiväljapääsude olemasolu või nende vastavat tähistamist. Siiski on õnnetusjuhtumi puhuks nõutav päästekava ja sellega seotud teavitavad märgistused.

4.2.7.2.   Tuleohutus

4.2.7.2.1.   Üldist

Konstruktsioon peab olema tule süttimist ja levikut piirav.

Mürgiste suitsugaaside nõuded jäetakse käesolevates KTKdes arvesse võtmata.

Kaubavagunites veetavad kaubad jäetakse arvesse võtmata – nii esmase süüteallikana kui ka tule levikut soodustava vahendina. Kaubavagunites ohtlike kaupade vedamise korral kohaldatakse nende suhtes üksnes RIDi kõiki tuleohutusenõudeid.

Kaubavagunites veetav kaup peab olema kaitstud veeremiüksusel ettenähtavate süüteallikate eest.

Kaubavaguniteks kasutatav materjal peab piirama tulekahju tekkimist, levikut ja suitsu eraldumist 7 kW võimsusega esmasest süüteallikast valla pääseva tulekahju korral 3 minuti jooksul.

Neid konstruktsioonieeskirju kohaldatakse veeremiüksuse mis tahes püsikinnitusega seadmete suhtes, kui need on potentsiaalsed tulekahju süttimise allikad, nt kütust sisaldavad jahutusseadmed.

Liikmesriikidel ei ole lubatud nõuda, et kaubavagunitele oleks paigaldatud suitsudetektorid.

Koormakatetele ei esitata mingisuguseid tuleohutusnõudeid.

Põrandate materjal ei pea vastama ühelegi kriteeriumile, kui see on kaitstud punkti 4.2.7.2.2.3 esimese lausega kirjeldatud viisil.

4.2.7.2.2.   Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.2.2.1.   Määratlused

Tulekindlus

Eraldava konstruktsioonielemendi võime tulekahju puhkemisel ühel küljel välistada leekide, kuumade gaaside ja muude tulekahjutuletiste läbipääs või leekide puhkemine tulekahjuvabal küljel.

Termoisolatsioon

Eraldava konstruktsioonielemendi võime välistada ülemäärane kuumuse edastamine.

4.2.7.2.2.2.   Viited normidele

1

EN 1363-1

Oktoober 1999

Tulepüsivuskatsed

1. osa: Üldised nõuded

2

EN ISO 4589-2

Oktoober 1998

Põlemiskäitumise määramine hapnikuindeksi abil

2. osa: Ümbritseva õhutemperatuuri katse

3

ISO 5658-2

1996-08-01

Reaktsioon tulekatsetele – leegi levik,

2. osa: Külglevik püstkonfiguratsioonis ehitustoodetel

4

EN ISO 5659-2

Oktoober 1998

Plast – suitsu eraldamine,

2. osa: Optilise tiheduse määramine ühekambrilise katsega

5

EN 50355

November 2002

Raudteerakendused – Tule suhtes eritaluvusega kaablid raudteeveeremitele – Õhuke sein ja standardsein – Kasutusjuhend

4.2.7.2.2.3.   Projekteerimiseeskirjad

Seal, kus põrand pole vajalikul määral kaitstud, tuleb koorem varustada eraldi sädemekaitsega.

Veeremiüksuse põranda alumine külg nendes kohtades, kus seda võivad ohustada potentsiaalsed tulekahjuallikad ja kus puudub sädemekaitse, tuleb varustada termoisolatsiooniga ja tagada 15 minuti jooksul tulepüsivus vastavalt standardi EN 1363-1 [1] soojuskõverale.

4.2.7.2.2.4.   Nõuded materjalidele

Järgmises tabelis on loetletud nõuete ja nende omaduste määratlemiseks kasutatavad parameetrid. Samuti näidatakse, kas nõuete tabelites esitatud arvväärtus tähistab vastavuse miinimum- või maksimumpiiri.

Nõudega võrdne aruandetulemus on vastavuses.

Katsemeetod

Parameeter

Mõõtühik

Nõude määratlus

EN ISO 4589-2 [2]

LOI

hapniku %

miinimum

ISO 5658 [3]

CFE

KWm 2

miinimum

EN ISO 5659-2 [4]

Ds max

vabamõõtmeline

maksimum

Katsemeetodite lühikirjeldus on antud allpool:

EN ISO 4589-2 [2] Põlemislaadi määratlemine hapnikuindeksi alusel

See katse määrab kindlaks meetodid hapniku miinimumsisalduse määramiseks lämmastiku segus, mis soodustab väikesemõõtmeliste püstiasendis katsekehade põlemist määratletud katsetingimustel. Katsetulemused määratletakse hapnikuindeksi väärtustega mahuprotsentides.

ISO 5658 –2 [3] Reaktsioon tulekatsetele – leegi levik, 2. osa: Külglevik püstkonfiguratsioonis ehitustoodetel

See katse määrab kindlaks püstkonfiguratsioonis ehitustarindist katseobjekti pinnal leegi külgleviku kiiruse mõõtmise meetodi. Katse tulemus annab võimaluse võrrelda eriti nende leht- või liitmaterjalide käitumist põlemisel, mida harilikult kasutatakse välispindade või -seinte katmiseks.

EN-ISO 5659-2 [4] Suitsu eraldamine, 2. osa: Optilise tiheduse määramine ühekambrilise katsega.

Toote katsekeha kinnitatakse horisontaalselt kambrisse ja mõjutatakse selle pealispinda valitud tasemetel soojuskiirgusega ilma süüteleegita püsiva kiirgustugevusega 50 kW/m2.

Miinimumnõuded

Materjaliosi, mille pindala on väiksem kui alltoodud pindade liigituses, testitakse miinimumnõuete suhtes.

Katsemeetod

Parameeter

Mõõtühik

Nõue

EN ISO 4589-2 [2]

LOI

hapniku %

≥ 26

Nõuded pinnakatteks kasutatavatele materjalidele

Meetod Tingimused Parameeter

Parameeter

Mõõtühik

Nõue

ISO 5658-2 [3]

CFE

CFE

kWm 2

≥ 18

EN ISO 5659-2 [4] 50 kWm-2

Ds max

Vabamõõtmeline

≤ 600

Pindade liigitus

Kõik kasutatavad materjalid peavad vastama miinimumnõuetele juhul, kui materjali/eseme pindala on väiksem kui 0,25 m2 ja

laes:

pinna maksimummõõt mis tahes suunas on alla 1 m ja

eraldatus teisest pinnast on suurem kui pinna maksimumulatus (mõõdetuna horisontaalselt pinnakatte mis tahes suunas);

seinal:

pinna maksimummõõt vertikaalsuunas on alla 1 m ja

eraldatus teisest pinnast on suurem kui pinna maksimumulatus (mõõdetuna vertikaalselt).

Kui pinna pindala on üle 0,25 m2, kohaldatakse materjalile kehtivad nõuded.

Nõuded kaablitele

Kaubavagunite elektripaigaldisteks kasutatav kaabel peab vastama standardile EN 50355 [5]. Tuleohutusnõuete osas tuleb arvesse võtta 3. ohutasandit.

4.2.7.2.2.5.   Tuleohutusmeetmete säilitamine

Kaubavagunite tulekindluse ja termoisolatsiooni olukorda (nt põranda kaitstus, rataste sädemekaitse) tuleb kontrollida igal korralisel ülevaatusel ja vahepealsetel perioodidel, kui seda eeldab projekteerimislahendus ja praktiline kogemus.

4.2.7.3.   Elektriohutus

4.2.7.3.1.   Üldist

Kaubavaguni kõiki metallosi, mida ähvardab ülemäärane kontaktpinge või mis tahes päritolu elektrilaengutest põhjustatud õnnetused, tuleb hoida rööbastega samal pingel.

4.2.7.3.2.   Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.3.2.1.   Kaubavaguni potentsiaaliühtlustus

Metallosade ja rööbaste vaheline elektritakistus kaubavagunite puhul ei tohi ületada 0,15 oomi.

Need väärtused on mõõdetud 50 A suuruse alalisvoolu juures.

Kui halva juhtivusega materjalid ei võimalda saavutada eespool nimetatud väärtusi, tuleb veeremiüksused varustada järgmiste kaitsvate potentsiaaliühtlustusühendustega:

kere peab olema ühendatud raami külge vähemalt kahes eri punktis;

raam peab olema kinnitatud iga pöördvankri külge vähemalt ühes punktis.

Iga pöördvanker peab olema potentsiaaliühtlustuseks turvaliselt ühendatud vähemalt ühe teljepuksi abil. Pöördvankrite puudumisel ei ole potentsiaaliühtlustusühendusi vaja.

Kõik potentsiaaliühtlustusühendused tehakse painduvate ja roostevabade või rooste eest kaitstud materjalidega ning kasutatavatele materjalidele vastava minimaalse ristlõikega (võrdlusväärtuseks on 35 mm2 vase puhul).

Eriti piiravaid tingimusi kohaldatakse ohtude välistamist silmas pidades eriüksuste puhul, näiteks lahtised veeremiüksused, kus paiknevad oma autodes viibivad reisijad, ohtlike kaupade veoks kasutatavad veeremiüksused (loetletud direktiivis 96/49/EÜ ja selle kehtivas RIDi lisas).

4.2.7.3.2.2.   Kaubavagunite elektriseadmete potentsiaaliühtlustus

Elektriseadmetega varustatud kaubavagunitel peab olema piisav kaitse elektrilöögiohu vastu. Kui kaubavagunil on elektripaigaldisi, tuleb kõik elektriseadmete osad, mida inimesed võiksid puudutada, turvaliselt potentsiaaliühtlustada, kui neile rakendatav standardpinge võib ületada järgmist:

50 V alalispinge;

24 V alalispinge;

24 V faaside vahel, kui neutraalpunkt on potentsiaaliühtlustuseta;

42 V faaside vahel, kui neutraalpunkt on potentsiaaliühtlustusega.

Potentsiaaliühtlustuskaabli ristlõige oleneb voolust elektripaigaldises, kuid peab olema tõrke korral vooluringi kaitseseadeldiste turvalise töö tagamiseks sobiva suurusega.

Kaubavagunite väliskülgedele paigaldatavad mis tahes antennid tuleb täielikult kaitsta õhuliini või kolmanda rööpa pinge eest ja süsteem peab moodustama ühest ainsast punktist potentsiaaliühtlustatud ühtse elektriüksuse. Kaubavaguni välisküljele paigaldatavad antennid, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, tuleb isoleerida.

4.2.7.4.   Tagumiste signaaltulede kinnitamine

4.2.7.4.1.   Üldist

Iga rongi mõlemas otsas peab olema kaks tagumise signaaltule kinnitusklambrit.

4.2.7.4.2.   Funktisonaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.7.4.2.1.   Näitajad

Tagumiste signaaltulede kinnitusklamber peab vastama lisa BB joonisel BB1 kujutatule.

4.2.7.4.2.2.   Paigutus

Veeremi otstes peavad tagumiste signaaltulede kinnitusklambrid olema paigutatud nii, et:

need asetseksid võimalusel puhvri ja veeremi välimise nurga vahelisel alal;

tuled ei asetseks teineteisest kaugemal kui 1 300 mm;

kinnituse peakeskjoon oleks risti vaguni peakeskjoonega;

tagumise signaaltule kinnitusklambri ülemine pool ei oleks kõrgemal kui 1 600 mm rööbaste tasapinnast. Kui veerem on varustatud kohtkindlate elektriliste tagumiste signaaltuledega, peab tagumiste signaaltulede keskjoon jääma rööbaste tasapinnast kuni 1 800 mm kõrgusele;

tagumiste signaaltulede gabariit peab vastama lisa BB joonisele BB2.

Tagumiste signaaltulede kinnitusklambrite asukoht tuleb valida nii, et nende külge tagumise signaaltule kinnitamisel jääks tuli nähtavaks ja hõlpsalt juurdepääsetavaks.

4.2.7.5.   Nõuded kaubavagunite hüdro- ja pneumoseadmetele

4.2.7.5.1.   Üldist

Hüdro- ja pneumoseadmete konstruktsioon peab olema projekteeritud õige tugevusega ning paigaldatud sobivate kinnitusdetailidega nii, et see tavapärase ekspluateerimise käigus ei puruneks.

Vagunitele paigaldatavad hüdrosüsteemid tuleb projekteerida nii, et mis tahes hüdrovedelike nähtavaid lekkeid ei saaks tekkida.

4.2.7.5.2.   Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

Asjakohaste kaitsemeetmetega tuleb tagada, et hüdro- või pneumosüsteemid ei rakenduks iseeneslikult.

Hüdrauliliselt või pneumaatiliselt juhitavate klappide ja sulgurite puhul peab nende nõuetekohasest sulgumisest teavitama vastav näidik.

4.2.8.   HOOLDUS: HOOLDUSDOKUMENT

Kõik raudteeveeremi suhtes sooritatavad hooldustoimingud tuleb teha vastavalt käesolevate KTKde sätetele.

Kogu hooldus tuleb teha vastavalt raudteeveeremile kohaldatavale hooldusdokumendile.

Hooldusdokumenti tuleb hallata vastavalt käesolevate KTKde sätetele.

Pärast raudteeveeremi tarnimist ja tarne aktsepteerimist peab üksus võtma vastutuse raudteeveeremi hooldamise ja hooldusdokumendi haldamise korraldamise eest.

Igas liikmesriigis hoitavas raudteeveeremiregistris tuleb märkida selle üksuse andmed, kes vastutab raudteeveeremi hoolduse ja hooldusdokumendi haldamise eest.

4.2.8.1.   Hooldusdokumendi määratlus, sisu ja kriteeriumid

4.2.8.1.1.1.   Hooldusdokument

Hooldusdokument tuleb lisada enne ekspluatatsiooni andmist igale veeremiüksusele, mis on esitatud käesolevate KTKde punktis 6.2.2.3 kirjeldatud vastavushindamiseks.

Käesolevas jaotises on esitatud hooldusdokumendi kontrollimise kriteeriumid.

Hooldusdokument koosneb järgmistest osadest:

Hoolduskava tõendusdokument

Hoolduskava tõendusdokument kirjeldab hoolduse kavandamiseks kasutatud meetodeid; katseid, juurdlustoiminguid ja tehtud arvutusi ning annab seonduvad andmed eeltoodud eesmärgil kasutamiseks ning tõendab nende päritolu.

See dokument peab sisaldama järgmist:

hoolduse kavandamise eest vastutava organisatsiooni kirjeldust;

veeremiüksuse hoolduskava kavandamise pretsedente, põhimõtteid ja meetodeid;

kasutusprofiili (piirab veeremiüksuse tavakasutamist – km/kuus, ilmastikupiirangud, lubatud veoste liigid jne, mida tuleb hoolduse kavandamisel arvestada);

läbiviidavaid katseid, uuringuid ja arvutusi;

hoolduse kavandamisega seonduvaid lähteandmeid ja nende andmete päritolu (ekspluatatsioonikogemus, katsed vms);

kavandamisprotsessi vastutusala ja jälgitavust (iga dokumendi autori ja heakskiitja nimi, oskused ja amet).

Hooldusdokumentatsioon

Hooldusdokumentatsioon sisaldab kõiki veeremiüksuse hooldamise korraldamiseks ja teostamiseks vajalikke dokumente.

Hooldusdokumentatsioon koosneb järgmistest osadest:

orgaaniline ja funktsionaalne kirjeldus (struktuuri tükeldamine).

Struktuuri tükeldamisega määratletakse kaubavaguni piirid, loetledes kõik selle kaubavaguni koosseisu kuuluvad komponendid ja rakendades asjakohast diskreetsete tasemete arvu raudteeveeremi erisuguste piirkondade vaheliste suhete eristamiseks. Viimasena identifitseeritav komponent peab olema väljavahetatav üksus;

osade loend.

Osade loend sisaldab varuosade (väljavahetatavate üksuste) tehnilisi kirjeldusi, mille põhjal saab õigeid varuosi kindlaks teha ja hankida;

ohutuse ja koostalitlusega seonduvad piirangud.

Ohutuse ja koostalitlusega seonduvate komponentide või detailide kohta peab see dokument andma mõõdetavad suurused, mida ei tohi ekspluatatsiooni käigus ületada (sh toimimisel alatalitlusrežiimis);

õigusaktidega määratud kohustused.

Teatavad komponentidele või süsteemidele kehtivad õigusaktidega määratud kohustused (nt pidurisüsteemi survemahutid, ohtlike veoste tsisternid jm). Need kohustused tuleb loetleda;

hoolduskava:

kavandatud ennetavate hooldustoimingute loend, graafik ja kriteeriumid;

tingimuslike ennetavate hooldustoimingute loend ja kriteeriumid;

korrigeerivate hooldustoimingute loend;

konkreetsete kasutustingimuste tõttu nõutavad hooldustoimingud.

Tuleb kirjeldada hooldustoimingute tase. Samuti tuleb kirjeldada raudtee-ettevõtja tehtavad hooldusülesanded (teenindus, inspekteerimine, pidurite kontrollimine jne).

Märkus. Teatavad hooldustoimingud, nagu näiteks korraline ülevaatus (4. tase) ja taastamine, ümberehitamine või väga ulatuslike remonditööde (5. tase) tegemine, võivad veeremiüksuse ekspluatatsiooni andmise ajal olla määratlemata. Sel juhul tuleb määratleda selliste hooldustoimingute vastutusala ja protseduurid.

Hooldusjuhendid ja voldikud.

Hooldusjuhend kirjeldab iga hoolduskavas loetletud hooldustoimingu puhul täidetavaid ülesandeid.

Teatavad hooldusülesanded võivad erisuguste toimingute puhul olla ühesugused või olla erisuguste veeremiüksuste puhul samasugused. Neid ülesandeid selgitatakse konkreetsetes hooldusvoldikutes.

Hooldusjuhendid ja voldikud peavad sisaldama järgmist teavet:

eritööriistad ja -vahendid;

standarditud või sertifitseeritud oskustööjõu vajadus (keevitamine, katsetamine jne);

mehaanika-, elektri-, tööstus- ja muude insenerioskuste üldised nõuded;

töötervishoiu- ja ohutusnõudeid (hõlmates muuhulgas kohalduvaid seadusandlikke akte, millega tervishoiu- ja ohutusala reguleeritakse);

keskkonnanõuded;

täidetava ülesande üksikasjad, sh minimaalselt:

lahtivõtmise ja koostamise juhised;

hoolduskriteerium;

kontrollimine ja katsetamine;

ülesande täitmiseks vajaminevad varuosad;

ülesande täitmiseks vajaminevad kulutarvikud.

pärast iga hooldustoimingut enne ekspluatatsiooni andmist tehtavad katsetused ja menetlused;

jälgitavus ja arvepidamine;

tõrkeotsingu (tõrgete analüüsi) juhend

koos süsteemi talitluslike ja skemaatiliste joonistega.

4.2.8.1.2.   Hooldusdokumendi haldamine

Juhul kui raudtee-ettevõtja hooldab oma kasutatavat raudteeveeremit ise, peab raudtee-ettevõtja tagama raudteeveeremi hooldamise ja ekspluatatsiooni haldamisega seonduvate protsesside kulgemise, hõlmates järgmist:

veeremiregistris asuv teave;

varahaldus koos kõigi raudteeveeremi suhtes teostatud ja eelseisvaid hooldustoiminguid (mis peavad olema määratletud ajaperioodide järel eri tasemetel arhiivitud) kajastava arvestusega;

tarkvara, kui see on asjakohane;

raudteeveeremi ekspluatatsiooni terviklikkusega seonduva konkreetse teabe vastuvõtu ja töötlemise protseduurid, mis on tingitud mis tahes teguritest, hõlmates muuhulgas ka selliseid ekspluatatsiooni- või hooldusjuhtumeid, mis võivad potentsiaalselt mõjutada raudteeveeremi ohutust;

raudteeveeremi ekspluatatsiooni terviklikkusega seonduva konkreetse teabe identifitseerimise, loomise ja levitamise protseduurid, mis on tingitud mis tahes teguritest, hõlmates muuhulgas ka selliseid ekspluatatsiooni- või hooldusjuhtumeid, mis võivad potentsiaalselt mõjutada raudteeveeremi ohutust ja mis on kindlaks tehtud mis tahes hooldustoimingu käigus;

raudteeveeremi ekspluatatsiooniprofiilid (sisaldades muu hulgas tonnkilomeetreid ja kogu läbisõidu kilometraaži);

kaitsemeetmed ja selliste süsteemide valideerimine.

Vastavalt direktiivi 2004/49 III lisa sätetele peab raudtee-ettevõtja juurutatud ohutuse korralduse süsteem näitama asjakohase hoolduskorra olemasolu, seega tagades vastavuse olulistele nõuetele ja käesolevate KTKde nõuetele, hõlmates ka hooldusdokumendi nõudeid.

Juhul kui ekspluateeritava raudteeveeremi hooldamise eest vastutab mõni muu üksus kui raudtee-ettevõte, peab raudteeveeremit ekspluateeriv raudtee-ettevõte veenduma, et kõik seonduvad hooldustoimingud on kasutusele võetud ja et neid ka tegelikult teostatakse. Viimast saab ühtlasi näidata ka raudtee-ettevõtja ohutuse korralduse süsteemi raames.

Vaguni hooldamise eest vastutav üksus peab tagama, et hooldustöödega seonduv teave ja määratud andmed, mis tuleb kättesaadavaks teha käesolevates KTKdes, on veeremit ekspluateerivale raudtee-ettevõttele kättesaadavad, ning veeremit ekspluateeriva raudtee-ettevõtte nõudmisel näitama, et sooritatavad toimingud tagavad vaguni ühilduvuse direktiivi 2001/16/EÜ oluliste nõuetega vastavalt direktiiviga 2004/50/EÜ tehtud muudatustele.

4.3.   LIIDESTE FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED KIRJELDUSED

4.3.1.   ÜLDIST

Punktis 3 esitatud oluliste nõuete taustal on liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused jaotatud allsüsteemideks järgmiselt:

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

Kaubavedude allsüsteemi telemaatikarakendused

Infrastruktuuri allsüsteem

Energiavarustuse allsüsteem

Täiendav liides on määratletud järgmise nõukogu direktiiviga:

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva RIDi lisaga.

Liidese juurde kuuluvad ka tavaraudteemüra käsitlevad KTKd.

Kõigi nende liideste kohta antud spetsifikatsioonid on korraldatud punktiga 4.2 võrreldes samasse järjestusse järgmiselt:

Struktuurid ja mehaanilised osad

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

Pidurdamine

Side

Keskkonnatingimused

Süsteemiohutus

Hooldus

Järgmine loend sisaldab viiteid neile allsüsteemidele, mille puhul on kindlaks tehtud, et need ühilduvad käesolevate KTKde põhiparameetritega:

 

Struktuurid ja mehaanilised osad (punkt 4.2.2);

 

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid) (punkt 4.2.2.1): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem ning infrastruktuuri allsüsteem

 

Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja väljapääs raudteeveeremist (punkt 4.2.2.2): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

 

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus (punkt 4.2.2.3.1): Infrastruktuuri allsüsteem

 

Ekspluatatsiooni (väsimus)koormused (punkt 4.2.2.3.3): liideseid pole kindlaks määratud.

 

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni jäikus (punkt 4.2.2.3.4): liideseid pole kindlaks määratud.

 

Kauba kinnitamine (punkt 4.2.2.3.5): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

 

Uste sulgemine ja lukustamine (punkt 4.2.2.4): liideseid pole kindlaks määratud.

 

Kaubavagunite märgistamine (punkt 4.2.2.5): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

 

Ohtlikud veosed (punkt 4.2.2.6): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem ning nõukogu direktiiv 96/49/EÜ koos kehtiva RIDi lisaga.

 

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid (punkt 4.2.3):

 

Kinemaatiline gabariit (punkt 4.2.3.1): Infrastruktuuri allsüsteem

 

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus (punkt 4.2.3.2) (Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem ning Infrastruktuuri allsüsteem)

 

Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme (punkt 4.2.3.3): Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

 

Veeremi dünaamiline käitumine (punkt 4.2.3.4) (Infrastruktuuri allsüsteem)

 

Pikisuunalised survejõud (punkt 4.2.3.5): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem ning Infrastruktuuri allsüsteem

 

Pidurdamine (punkt 4.2.4):

 

Pidurdustõhusus (punkt 4.2.4.1): Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem ja Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

 

Side (punkt 4.2.5):

 

Veeremiüksuse võime edastada teavet veeremiüksuselt veeremiüksusele (punkt 4.2.5.1): ei kohaldata veel kaubavagunitele

 

Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel (punkt 4.2.5.2): liideseid pole määratletud.

 

Keskkonnatingimused (punkt 4.2.6)

 

Keskkonnatingimused (punkt 4.2.6.1): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem ning Infrastruktuuri allsüsteem

 

Aerodünaamilised mõjurid (punkt 4.2.6.2): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

 

Külgtuuled (punkt 4.2.6.2): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

 

Süsteemiohutus (punkt 4.2.7):

 

Erakorralised meetmed (punkt 4.2.7.1): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

 

Tuleohutus (punkt 4.2.7.2): Infrastruktuuri allsüsteem

 

Elektriohutus (punkt 4.2.7.3): liideseid pole määratletud.

 

Hooldus

 

Hooldusdokument (punkt 4.2.8): Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem ja müra KTKd

4.3.2.   JUHTKÄSKUDE JA SIGNAALIMISE ALLSÜSTEEM

4.3.2.1.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus (punkt 4.2.3.2)

Käesolevate KTKde punktis 4.2.3.2 on määratletud minimaalsed teljekoormused. Vastavad spetsifikatsioonid on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde lisa A 1. liite punktis 3.1.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKdes määratletakse telgede maksimaalsed vahekaugused, mis rahuldavad teestruktuuri nõudeid. Vastavad spetsifikatsioonid on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde lisa A 1. liite punktis 2.1.

4.3.2.2.   Rattad

Rattad on määratletud punktis 5.4.2.3. Vastavad spetsifikatsioonid on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde punktis 4.2.11.

4.3.2.3.   Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongi seiresüsteeme

Teljepukside ülekuumenemise detektorid (vt punkt 4.2.3.3.2) (määratletakse käesolevate KTKde järgmises versioonis). Vastav spetsifikatsioon on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde punktis 4.2.10.

Rattapaaride elektriline kindlakstegemine (punkt 4.2.3.3.1). Vastavad rattapaaride elektrilise kindlakstegemise spetsifikatsioonid on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde lisa A 1. liite punktis 3.5.

Raudteeveeremi ühilduvus rongituvastussüsteemidega

Vastavad spetsifikatsioonid on toodud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde punktis 4.2.11.

4.3.2.4.   Pidurdamine

4.3.2.4.1.   Pidurdustõhusus

Juhtkäskude ja signaalimise KTKde lisa A 4. punktis määratletakse aeglustuskõvera tasemete maksimaalne arv (vt punkti 4.2.4.1.2.2 alapunkt b).

4.3.3.   KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEM

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liidesed on kaalumisel (viited käesolevatele KTKdele on avatud punktid).

4.3.3.1.   Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi KTKde või riiklike rongikoostamiseeskirjadega määratakse kindlaks manööverdamiskiirused koos puhvrite energianeelamisvõimega, mis on määratletud punktis 4.2.

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdes määratakse kindlaks rongi suurim kaal, arvestades geograafilisi tingimusi, vastavalt punktis 4.2 määratud siduri tugevusele.

4.3.3.2.   Uste sulgemine ja lukustamine

Liides puudub.

4.3.3.3.   Kauba kinnitamine

Kaubavagunite laadimistingimuste kindlaksmääramiseks on vaja laadimiseeskirju, mis arvestavad kaubavaguni konstruktsiooni eripära teatavate veoste vedamiseks.

4.3.3.4.   Kaubavagunite märgistamine

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdes määratakse kindlaks veeremiüksuste märgistamise spetsifikatsioonid.

4.3.3.5.   Ohtlikud veosed

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdes määratakse kindlaks vajalikud nõuded juhtudel, kui ohtlikke veoseid vedavad kaubavagunid on arvatud rongi koosseisu, tagamaks, et rongi konfiguratsioon vastab nõukogu direktiivile 96/49/EÜ ja selle lisa kehtivale versioonile.

4.3.3.6.   Pikisuunalised survejõud

Pikisuunaliste survejõudude seisukohast määratletakse käitamise ja liikluskorralduse KTKdes ekspluatatsiooninõuded järgmistele näitajate osas:

rongide juhtimine;

rongijuhtide juhtimisvõtted pidurdamisel erisuguste teetingimuste puhul;

rongide tõukeliikumine ja manööverdamine teedel ja raudteevõrgus;

haakimine ja eriveeremiüksuste käsitlemine (Road-Railer™, Kombirail) rongide koosseisudes;

rongis hajusalt paigutatud vedurid.

4.3.3.7.   Pidurdustõhusus

Käesolevates KTKdes kirjeldatakse uue vaguni aeglustusprofiili arvutusmeetodit, kasutades veeremiüksuse tehnilisi parameetreid.

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdes kirjeldatakse rongi pidurdusvõimsuse arvutusmeetodit ekspluatatsioonitingimustes.

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdes määratletakse eeskirjad järgmiste toimingute sooritamiseks:

rongide sorteerimine;

pidurite väljalülitamine, pidurite vabastamine ja pidurdusrežiimi valimine;

rongipersonaliga ja raudteeäärse personaliga sidepidamine, vagunite parkimise vahendid ja tingimused;

kiiruse vähendamine vastavalt tee tegelikele hõõrdumistingimustele;

tõkestite asetamine rööbaste kõrvale, kus see on vajalik. Kaubavagunite puhul ei nõuta tõkestite kaasavedamist;

alatalitlusrežiimis rongi (eriti lühikese koosseisu) käsitsemine;

pidurite katsetamine (töötamise kontrollimine);

muu rongiga võrreldes suurema aeglustusega vaguni pidurite väljalülitamine.

4.3.3.8.   Side

Liides puudub.

4.3.3.8.1.   Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

Liides puudub.

4.3.3.9.   Keskkonnatingimused

Kui käesolevate KTKde punktis 4.2.6.1.2 määratletud ilmastikutingimuste piirmäär on ületatud, töötab süsteem alatalitlusrežiimis. Sellistel puhkudel tuleb arvesse võtta ekspluatatsioonilisi piiranguid ja teavitada raudtee-ettevõtjat või rongijuhti. Temperatuurist sõltuvad normaalseid töötingimusi iseloomustavad väärtused on toodud raudteeveeremi registris ja infrastruktuuriregistris.

4.3.3.10.   Aerodünaamilised mõjurid

Määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

4.3.3.11.   Külgtuuled

Määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

4.3.3.12.   Erakorralised meetmed

Käitamise ja liikluskorralduse KTKde kohaselt tuleb sisse seada tegevuskavad erakorraliste juhtumite puhuks ja päästekavad. Seonduvad eeskirjad peavad sisaldama raudteeveeremi rööbastele tagasitõstmise juhendeid ja protseduure kahjustatud veeremiüksuste ohutuks muutmiseks. Raudtee-ettevõtjad peavad ka arvesse võtma oma personali ja tsiviilpäästekompaniide personali väljaõppe ja praktiliste simulatsioonitreeningute läbiviimisega seotud üksikasju.

Erakorralisteks olukordadeks mõeldud tegevusjuhised peavad võtma arvesse neid ohte, millesse päästeüksuse personal võib sattuda, ja tooma välja üksikasjad, kuidas neid ohte vältida. Kaubavagunite konstruktsioonist tulenevad ohuüksikasjad ja ohtude tekkimise võimaluste vähendamise juhised võimaldavad kaubavagunite projekteerijatel või ehitajatel või kolmandatel osapooltel nende nimel koostada raudtee-ettevõtjale kõikehõlmavad eeskirjad.

Neis eeskirjades peab sisalduma kahjustatud või rööbastelt mahajooksnud alatalitlusrežiimis kaubavagunite kontrollitavate näitajate loend.

4.3.3.13.   Tuleohutus

Teave rongijuhtidele infrastruktuuri haldajalt

Tuleb koostada tulekahju korral toimimise eeskirjad ja päästekava.

4.3.4.   KAUBAVEDUDE ALLSÜSTEEMI TELEMAATIKARAKENDUSED

Nende kahe allsüsteemi vahel pole liideseid.

4.3.5.   INFRASTRUKTUURI ALLSÜSTEEM

Määratakse kindlaks järgmises etapis, kui infrastruktuuride KTKd on saadaval.

4.3.5.1.

Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides

4.3.5.2.

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

4.3.5.3.

Kinemaatiline gabariit

4.3.5.4.

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

4.3.5.5.

Veeremi dünaamiline käitumine

4.3.5.6.

Pikisuunalised survejõud

4.3.5.7.

Keskkonnatingimused

4.3.5.8.

Tuleohutus

4.3.6.   ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEM

Nende kahe allsüsteemi vahel pole liideseid.

4.3.7.   NÕUKOGU DIREKTIIV 96/49/EÜ KOOS KEHTIVA RIDI LISAGA.

4.3.7.1.   Ohtlikud veosed

Kõik ohtlikke veoste vedu käsitlevad erieeskirjad on kinnitatud nõukogu direktiivis 96/49/EÜ ja selle lisa (RID) kehtivas versioonis. Kõik kitsendused, piirangud ja väljajätted on samuti loetletud nõukogu direktiivi 96/49/EÜ kehtivas versioonis.

4.3.8.   TAVARAUDTEEMÜRA KTKD

Selleks et tagada tavaraudteemüra KTKdes (vt KTKde punkt 4.5) sätestatud tasemetest kinnipidamine, tuleb vaguneid asjakohaselt ekspluateerida.

Punktis 4.2.8 määratletud hooldusdokumendis peavad sisalduma rataste veerepinna defektidele kohaldatavad meetmed.

4.4.   KASUTUSEESKIRJAD

Raudteeveeremi projekteerimisetapis tuleb TRIV vagunite puhul väga hoolikalt arvesse võtta keskkonnatingimusi (vt KTK punkt 4.2.6.1) madalatel temperatuuridel (–25 oC kuni –40 oC) ja/või lume või jää tingimustes. Isegi neil juhtudel, kus vastavad meetmed on võetud, tuleb ekspluatatsiooni teatavatel juhtudel aktsepteerida madalamat funktsionaalsustaset. Sellistes olukordades tuleb ohutuse tagamiseks endisel tasemel muuta juhtimisvõtteid. Väga tähtis on, et juhid oleksid sellistes tingimustes töötamiseks saanud vajaliku väljaõppe.

4.5.   HOOLDUSEESKIRJAD

Punktis 3 toodud oluliste nõuete taustal on käesolevates KTKdes kirjeldatud raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteemi eriomased hoolduseeskirjad jaotatud järgmiselt:

4.2.2.2 Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja väljapääs raudteeveeremist

4.2.2.3 Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

4.2.2.4 Uste sulgemine ja lukustamine

4.2.2.6 Ohtlikud veosed

4.2.3.1 Kinemaatiline gabariit

4.2.3.4 Veeremi dünaamiline käitumine

4.2.3.4.2.3 Hoolduseeskirjad

4.2.3.5 Pikisuunalised survejõud

4.2.5.2 Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

4.2.7.2 Tuleohutus

ja eriti alapunkt

4.2.8 Hooldus.

Hoolduseeskirjad peavad olema koostatud nii, et vagun vastaks kogu oma eluea jooksul punktis 6 kindlaksmääratud hindamiskriteeriumidele.

Vastavalt punktile 4.2.8 peab hooldusdokumendi haldamise eest vastutav osapool määratlema vajalikud tolerantsid ja intervallid, mis võimaldaksid tagada vastavust. Lisaks peab sama osapool vastutama ka nende hooldusküsimuste lahendamise eest, mis pole käesolevates KTKdes kindlaks määratud.

See tähendab, et käesolevate KTKde punktis 6 kirjeldatud hindamismenetlustest tuleb tüübikinnituse saamiseks kinni pidada ning need pole tingimata asjakohased hooldustoimingute läbiviimiseks. Igal hoolduskorral pole vaja teha kõiki katseid, eriti neid, millel on suuremad tolerantsid.

Eelkirjeldatu kombineerimine tagab jätkuva ühilduvuse oluliste nõuetega kogu veeremiüksuse eluea jooksul.

4.6.   ERIALANE KVALIFIKATSIOON

Tavaraudteeveeremi allsüsteemi käitamiseks vajalikku erialast kvalifikatsiooni käsitlevad käitamise ja liikluskorralduse KTKd.

Tavaraudteeveeremi allsüsteemi hooldamiseks vajalikku pädevust kirjeldatakse hoolduskavas (vt punkt 4.2.8). Kuna 1. hooldustasemega seonduvad toimingud käesolevate KTKde kohaldamisalasse ei kuulu (need on käitamise ja liikluskorralduse KTKde kohaldamisalas), pole käesolevates raudteeveeremi KTKdes kindlaks määratud ka nende toimingutega seonduvat erialast kvalifikatsiooni.

4.7.   TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE TINGIMUSED

Lisaks käesolevate KTKde hoolduskavas (vt punkt 4.2.8) kindlaks määratud nõuetele ei lisandu hooldus- ja operaatorpersonali käsitlevatele Euroopa Liidus kohaldatavatele ja olemasolevatele riiklikele seadustele ega määrustele töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste kohta ühtki täiendavat nõuet.

Hooldustasemega seonduvad toimingud käesolevate KTKde kohaldamisalasse ei kuulu (need on käitamise ja liikluskorralduse KTKde kohaldamisalas). Nende toimingutega seonduvaid töökoha töötervishoiu ja tööohutuse tingimusi käesolevates raudteeveeremi KTKdes kindlaks ei määrata.

4.8.   INFRASTRUKTUURI- JA RAUDTEEVEEREMIREGISTRID

4.8.1.   INFRASTRUKTUURIREGISTER

Infrastruktuuriregister peab sisaldama järgmisi lisas KK loetletud kohustuslikke andmeid.

Tavaraudteeinfrastruktuuri sisule kohaldatavad nõuded on sätestatud punktis 4.2.6.1 (keskkonnatingimused). Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutab infrastruktuuriregistrisse kantavate andmete õigsuse eest.

4.8.2.   VEEREMIREGISTER

Veeremiregister peab kõigi käesolevate KTKde lisas H loetletule vastavate kaubavagunite kohta sisaldama järgmisi kohustuslikke andmeid.

Kui registrit pidav liikmesriik vahetub, tuleb veeremiregistris selle vaguni kohta sisalduv teave endisest registreerimisriigist uuele registreerimisriigile üle anda.

Veeremiregistri andmeid nõuavad:

liikmesriik, et kinnitada kaubavaguni vastavust käesolevate KTKde nõuetele;

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, et kinnitada, et kaubavagun on ühilduv selle raudteeinfrastruktuuriga, kus vagunit kavatsetakse ekspluateerida;

raudtee-ettevõtja, et kinnitada, et kaubavagun sobib vajalikeks vedudeks.

Kõigi liikmesriikide territooriumil kehtivad kolmandates naaberriikides kaubavagunitele kohaldatavad nõuded nendest kolmandatest riikidest saabuvatele või nendesse kolmandatesse riikidesse saadetavatele kaubavagunitele, millele kohaldatakse täiendavaid, kaubavagunite ja raudteeinfrastruktuuri ning kaubavagunite ja vedurite vahelistele liidestele miinimumkriteeriume määratlevaid nõudeid.

Juhul kui nende kaubavagunite kohta saadaolevaid andmeid on vähem kui infrastruktuuriregistris nõutakse, peab raudtee-ettevõtja võtma meetmed, tagamaks veeremiüksuste ohutu ekspluatatsiooni KTKde nõuetele vastava raudteeinfrastruktuuri piires.

5.   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1.   MÄÄRATLUS

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ 2. artikli 2 punktile d on määratletud järgmine.

Koostalitlusvõime komponendid on “allsüsteemis kasutatav või allsüsteemis kasutamiseks mõeldud mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, millest otseselt või kaudselt sõltub üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime . Mõiste “komponent” hõlmab nii materiaalseid kui mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.”

Punktis 5.3 kirjeldatud koostalitlusvõime komponendid on sellised komponendid, mille tehnoloogia, konstruktsioon, materjal, tootmis- ja hindamisprotsessid on määratletud ja võimaldavad nende spetsifitseerimist ja hindamist.

5.2.   UUENDUSLIKUD LAHENDUSED

Nagu märgitakse käesolevate KTKde punktis 4.1, võivad uuenduslikud lahendused vajada uusi spetsifikatsioone ja/või uusi hindamismeetodeid. Neid spetsifikatsioone ja hindamismeetodeid tuleb arendada punktides 6.1.2.3 (ja 6.2.2.2) kirjeldatud protsessi järgides.

5.3.   KOMPONENTIDE LOEND

Koostalitlusvõime komponendid on hõlmatud direktiivi 2001/16/EÜ seonduvate sätetega ja on loetletud järgnevalt.

5.3.1.

STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

5.3.1.1.

Puhvrid

5.3.1.2.

Veoseadmed

5.3.1.3.

Märkesildid

5.3.2.

VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

5.3.2.1.

Pöördvankrid ja käiguosa

5.3.2.2.

Rattapaarid

5.3.2.3.

Rattad

5.3.2.4.

Teljed

5.3.3.

PIDURDAMINE

5.3.3.1.

Õhujagaja

5.3.3.2.

Seade muutuva koormuse/automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitamiseks

5.3.3.3.

Rataste lohisemise vältimise seade

5.3.3.4.

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator

5.3.3.5.

Pidurisilinder/ajam

5.3.3.6.

Pneumoühendused

5.3.3.7.

Otsakraan

5.3.3.8.

Õhujagaja väljalülitusseade

5.3.3.9.

Piduriklots

5.3.3.10.

Klotspidurite piduriklotsid

5.3.3.11.

Piduritoru tühjendamise kiirendusklapp

5.3.3.12.

Automaatne koormuse tuvastusseade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

5.3.4.

SIDE

5.3.5.

KESKKONNATINGIMUSED

5.3.6.

SÜSTEEMIOHUTUS

5.4.   KOMPONENTIDE TALITLUS JA SPETSIFIKATSIOONID

5.4.1.   STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

5.4.1.1.   Puhvrid

Koostalitlusvõimega puhvrite spetsifikatsioone on kirjeldatud punktis 4.2.2.1.2.1 “Puhvrid”, punktis “Puhvri tehnilised andmed”.

Koostalitlusvõime tagavate komponentidena vaadeldavate puhvrite liideseid on kirjeldatud punktides 4.3.3.1 (käitamine ja liikluskorraldus) ja 4.3.5.1 (infrastruktuur).

5.4.1.2.   Veoseadmed

Koostalitlusvõimega veoseadmete spetsifikatsioone on kirjeldatud punkti 4.2.2.1.2.2 (veoseadmed) lõigus “Veoseadmete tehnilised andmed” ning punkti 4.2.2.1.2.3 “Veoseadmete ja puhverseadiste koostoime” lõigus “Veoseadmete ja puhverseadiste tehnilised andmed”.

Koostalitlusvõime komponentidena vaadeldavate veoseadmete liideseid on kirjeldatud punktides 4.3.3.1 (käitamine ja liikluskorraldus) ja 4.3.5.1 (infrastruktuur).

5.4.1.3.   Märkesildid

Kui märgistamine toimub märkesiltide abil, on ka need koostalitlusvõime komponendid. Selline märgistus on sätestatud lisas B.

5.4.2.   VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

5.4.2.1.   Pöördvankrid ja käiguosa

Raudteetehnika ohutu ekspluatatsiooni seisukohalt on pöördvankrite ja käiguosa ühilduvus väga oluline.

Pöördvankrite ja käiguosa koormustingimused on määratletud järgmiste näitajatega:

maksimumkiirus;

tee staatilised omadused (joondumine, teegabariit, rööpa kalle, tee ebakorrapärasused);

tee dünaamilised omadused (tee horisontaalne ja vertikaalne jäikus ja tee võnkesummutusvõime);

ratta/rööpa kontaktparameetrid (ratta ja rööpa profiil, tee gabariit);

rattadefektid (liugelohud, ovaalsus);

vaguni kere, pöördvankrite ja rattapaaride kaal, inerts ja jäikus;

veeremiüksuste vedrustuse omadused;

kasuliku koormuse jaotus;

pidurdustõhusus.

Koostalitlusvõime komponentidena vaadeldavaid pöördvankreid ja käiguosa on kirjeldatud punktis “Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid” (4.2.3.4.1, 4.2.3.4.2.1 ja 4.2.3.4.2.2).

Pöördvankrite kasutamine muudes rakendustes on lubatud edasise valideerimiseta (katsetamiseta), kui nende rakenduste piires kohaldatavad parameetrid (sh ka veeremi kerele) jäävad juba heakskiidetud parameetrite vahemikku.

Pöördvankrite ja käiguosa ohutuks ekspluatatsiooniks peavad need olema kavandatud vastu pidama ekspluatatsiooni vältel eeldatavaile koormustingimustele. Konkreetsemalt peavad pöördvankrid ja käiguosa vastama punktis 6 kirjeldatud katsetingimustes esitatud nõuetele.

Järgmised loendid sisaldavad pöördvankrite konstruktsioone, mis käesoleva väljaande ilmumise ajaks on juba tunnistatud kooskõlas olevaks käesolevate KTKde teatavate rakenduste nõuetega, mis on ära toodud lisas Y.

Koostalitlusvõimega pöördvankrite ja käiguosa liidesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga, mis seonduvad telgede vahega, on kirjeldatud punktis 4.3.2.1 “Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus”.

Kaubavagunid tuleb kavandada nii, et kõverike ja rampide ületamisel ning praamidele manööverdamisel ei puutuks pöördvankrid vagunikerega kokku. Pöördvankrite libistid peavad olema piisava ülekattega väikseima raadiusega kõverikul, mille jaoks vagun on projekteeritud. Kui vagun on ette nähtud manööverdamiseks väiksematele praaminurkadele kui 2,5 kraadi, tuleb kasutada lisa B joonisel B25 näidatud märgistust. Kui vagun on ette nähtud manööverdamiseks suurema kui 35 m raadiusega kõverikel, tuleb kasutada lisa B joonisel B24 näidatud märgistust.

5.4.2.2.   Rattapaarid

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid (4.2.4.1.2.5), Pidurdamine ja Süsteemiohutus (4.2.7.3.2.1).

Üksikasjalikku spetsifikatsiooni on kirjeldatud punktides 4.2.3.3.1 (Elektriline takistus), 4.2.4.1.2.5 (Energiapiirangud (pidurdamisel)) lisas K ja lisas E, sisaldades ka teatavate elementide näitelahendusi.

Täielik IC-ühilduva rattapaari funktisonaalne kirjeldus on kuni KTKde järgmise versiooni väljaandmiseni edasi lükatud.

Koostalitlusvõimega rattapaaride liideseid koos juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga kirjeldatakse punktis 4.3.2.1 “Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus”.

5.4.2.3.   Rattad

Üksikasjalik spetsifikatsioon on antud lisas L, mis sisaldab ka teatavate elementide näitelahendusi, ja lisas E.

Täielikult IC-ühilduvate rataste funktsionaalne kirjeldus on kuni KTKde järgmise versiooni väljaandmiseni edasi lükatud.

Koostalitlusvõimega rataste liideseid koos juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga kirjeldatakse punktis 4.3.2.1 “Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus”.

5.4.2.4.   Teljed

Üksikasjalik spetsifikatsioon on antud lisas M, mis sisaldab ka teatavate elementide lahenduste näiteid.

Täielikult IC-ühilduvate telgede funktsionaalne kirjeldus on kuni KTKde järgmise versiooni väljaandmiseni edasi lükatud.

Koostalitlusvõimega telgede rattapaaride liideseid koos juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga kirjeldatakse punktis 4.3.2.1 “Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus.”

5.4.3.   PIDURDAMINE

5.4.3.1.   Käesolevate KTKde avaldamise ajal heakskiidetud komponendid

Loend, mis sisaldab pidurisüsteemide ja pidurite koostalitlusvõime komponentide konstruktsioone, mis käesoleva väljaande ilmumise ajaks on juba tunnistatud käesolevate KTKde teatavate rakenduste nõuetega kooskõlas olevaks, on toodud lisas FF.

5.4.3.2.   Õhujagaja

Koostalitlusvõimega õhujagaja tehnilised andmed on toodud punktides 4.2.4.1.2.2 “Pidurdustõhususe elemendid” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal”.

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.1.

5.4.3.3.   Seade muutuva koormuse/automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitamiseks

Koostalitlusvõimega muutuva koormuse/automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusklapi tehnilised andmed on toodud punktides 4.2.4.1.2.2 “Pidurdustõhususe elemendid” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal”.

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.2.

5.4.3.4.   Rataste lohisemise vältimise seade

Koostalitlusvõimega rataste lohisemise vältimise seadme tehnilised andmed on toodud punktides 4.2.4.1.2.6 “Rataste lohisemise vältimise süsteem” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal”.

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.3.

5.4.3.5.   Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator

Koostalitlusvõimega pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatori funktsionaalset spetsifikatsiooni on kirjeldatud punktis 4.2.4.1.2.3 “Mehaanilised komponendid”.

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.4.

5.4.3.6.   Pidurisilinder/ajam

Koostalitlusvõimega pidurisilindri/ajami tehnilised andmed on toodud punktides 4.2.4.1.2.2 “Pidurdustõhususe elemendid”, 4.2.4.1.2.8 “Seisupidur”, 4.2.4.1.2.5 “Energiapiirangud” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal”.

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.5.

5.4.3.7.   Pneumoühendused

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.6.

5.4.3.8.   Otsakraan

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.7.

5.4.3.9.   Õhujagaja väljalülitusseade

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.8.

5.4.3.10.   Piduriklots

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.9.

5.4.3.11.   Klotspidurite piduriklotsid

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.10.

5.4.3.12.   Piduritoru tühjendamise kiirendusklapp

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.11.

5.4.3.13.   Automaatne koormuse tuvastusseade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

Koostalitlusvõime komponentide liideseid on kirjeldatud I lisa punktis I.12.

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI NENDE KASUTAMISKÕLBLIKKUSE HINDAMINE JA ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

6.1.1.   HINDAMISMENETLUSED

Koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamismenetlus peab põhinema Euroopa tehnilistel kirjeldustel või direktiivi 2001/16/EÜ kohaselt heakskiidetud spetsifikatsioonidel.

Kasutuskõlblikkuse korral näitavad need spetsifikatsioonid kõiki mõõdetavaid, seiratavaid või jälgitavaid parameetreid ning kirjeldavad seonduvaid katsemeetodeid ja mõõteprotseduure, mis viiakse läbi kas katsesimulatsioonidel või reaalses raudteeinfrastruktuuri keskkonnas.

Koostalitlusvõime komponendi (KK) ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja peab enne KK turule laskmist väljastama EÜ vastavusdeklaratsiooni või EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artiklile 13.1 ja IV lisale.

Käesolevate KTKde punktis 5 määratletud KK vastavushindamise menetlus tuleb läbi viia punktis 6.1.2 kindlaksmääratud mooduleid kohaldades.

Kui menetluses on nii näidatud, peab KKde vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamismenetluse läbi viima teavitatud asutus, kellele ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja taotluse esitanud on.

Mooduleid võib konkreetse komponendi puhul kombineerida ja kohaldada valikuliselt.

Moodulite kirjeldus on toodud käesolevate KTKde lisas Q.

Käesolevate KTKde raames määratletud koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamismenetluse kohaldamise etapid on näidatud käesolevate KTKde lisa Q tabelis Q.1.

6.1.2.   MOODULID

6.1.2.1.   Üldist

Koostalitlusvõime komponentide raudteeveeremi allsüsteemiga vastavuse hindamiseks võib ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja valida:

a)

tüübihindamismenetluse (moodul B) projekteerimise ja arenduse etapis koos tootmisetapis kohaldatava mooduliga: kas tootmise kvaliteedijuhtimissüsteemi menetluse (moodul D) või tootetõendusmenetluse (moodul F); või

muu võimalusena:

b)

täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul H2) kõigi etappide jaoks;

või

c)

täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi (moodul H1).

Mooduli D võib valida ainult siis, kui tootja on juurutanud tootmise kvaliteedijuhtimissüsteemi ning lõpptoodangu kontroll ja katsetamine on teavitatud asutuse valikul heaks kiidetud ja jälgimise all. Keevitusoperatsioonide hindamine peab toimuma vastavalt riiklikele eeskirjadele.

Moodulid H1 või H2 võib valida ainult siis, kui tootja on juurutanud projekteerimise kvaliteedijuhtimissüsteemi ning lõpptoodangu kontroll ja katsetamine on teavitatud asutuse valikul heaks kiidetud ja jälgimise all.

Vastavushindamine peab hõlmama kõiki käesolevate KTKde lisa Q tabelis Q1 tähisega “X” märgitud etappe ja näitajaid.

6.1.2.2.   Koostalitlusvõime komponentide olemasolevad lahendused

Kui koostalitlusvõime komponendi olemasolev lahendus on Euroopa turul saadaval juba enne käesolevate KTKde jõustumist, rakendatakse järgmist menetlust.

Tootja peab näitama, et KKde katsed ja vastavustõendamine on eelmistes taotlustes tunnistatud võrreldavate tingimuste korral edukaks. Sellisel juhul jäävad need hindamistulemused jõusse uue rakenduse puhul.

Sel juhul tuleb tüüpi käsitleda juba heakskiidetuna ning tüübihindamise võib ära jätta.

Vastavalt mitmesuguste KKde hindamise menetlustele peab ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja:

esitama taotluse sisekontrollimenetluse algatamiseks (moodul A);

või esitama taotluse tootmise vastavushindamise menetluse algatamiseks (moodul A1);

või esitama taotluse täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi menetluse algatamiseks (moodul H1).

Kui pole võimalik näidata, et lahendus on varem saanud positiivse hinnangu, tuleb kohaldada punkti 6.1.2.1.

6.1.2.3.   Koostalitlusvõime komponentide uuenduslikud lahendused

Kui koostalitlusvõime komponendi jaoks pakutav lahendus on vastavalt punkti 5.2 määratlusele uuenduslik, peab tootja näitama selle lahenduse kõrvalekallet käesolevate KTKde seonduva punktiga võrreldes. Euroopa Raudteeamet viib komponentide asjakohased funktsionaalsed ja liideste spetsifikatsioonid lõpule ja töötab välja hindamismeetodid.

Asjakohased funktsionaalsed ja liideste spetsifikatsioonid ning hindamismeetodid tuleb hõlmata KTKde versiooniuuendusse. Niipea kui need dokumendid on avaldatud, võib ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja koostalitlusvõime komponendi hindamise menetluse valida, nagu on kindlaks määratud punktis 6.1.2.1.

Pärast ühenduse otsuse jõustumist, mis on toimunud vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 21 lõikele 2, võib uuendusliku lahenduse enne KTKdesse lülitamist kasutusele võtta.

6.1.2.4.   Kasutuskõlblikkuse hindamine

Iga kord, kui hindamismenetlust on alustatud raudteeveeremi allsüsteemis kasutatava koostalitlusvõime komponendi suhtes ekspluatatsioonikogemuse alusel, peab ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja esitama taotluse tüübivalideerimismenetluse algatamiseks ekspluatatsioonikogemuse põhjal (moodul V).

6.1.3.   KKDE HINDAMISSPETSIFIKATSIOON

6.1.3.1.   Struktuurid ja mehaanilised osad

6.1.3.1.1.   Puhvrid

Koostalitlusvõimega puhvreid tuleb hinnata punkti 4.2.2.1.2.1 “Puhvrid” taandes “Puhvri tehnilised andmed” sisalduva spetsifikatsiooni alusel.

6.1.3.1.2.   Veoseadmed

Koostalitlusvõimega veoseadmeid tuleb hinnata punkti 4.2.2.1.2.2 (veoseadmed) taandes “Veoseadmete tehnilised andmed” ning punkti 4.2.2.1.2.3 “Veoseadmete ja puhverseadiste koostoime” taandes “Veoseadmete ja puhverseadiste tehnilised andmed” toodud spetsifikatsioonide alusel.

6.1.3.1.3.   Kaubavagunite märgistamine

Märkesilte tuleb hinnata lisas B toodud spetsifikatsiooni alusel.

6.1.3.2.   Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ning gabariidid

6.1.3.2.1.   Pöördvankrid ja käiguosa

Tuleb tagada kerekonstruktsiooni ja pöördvankri liitmiku, pöördvankri raami, teljepukside ja kõigi muude kinnituvate seadiste terviklikkus. See terviklikkus tuleb luua piisavalt asjakohaste meetoditega (nt katsestendil tehtud katsete, valideeritud mudelitega, olemasoleva konstruktsiooniga tehtava võrdlusega, mis on heaks kiidetud riikliku heakskiidukorra alusel), mida kasutatakse sarnaste teenuste ja tingimuste või muude meetoditega.

Katsetingimused, mida kohaldatakse standardgabariidiga teestruktuuri piires normaalsete kiirus- ja teekvaliteeditingimustes ekspluateeritavate pöördvankrite suhtes on määratletud lisas J. Need kajastavad ainult kõigi pöördvankrite raamide suhtes sooritatavate katsesarjade ulatuse ühisosa.

Kõigi konkreetsete pöördvankrite komponentide (eriti teljelaagrite, pöördvankri ja kere ühenduskohtade, puhvrite ja pidurite) kohta pole võimalik katseid kindlaks määrata. Selliseid katseid tuleb teha üksikjuhtumitena, juhindudes eelkirjeldatud katsemeetoditest. Kindlaksmääratud katsete eesmärke ja parameetrite määratlusi on üksikasjalikult kirjeldatud allpool.

See märkus kehtib ka neil juhtudel, kui pöördvankrite raamid on mõeldud kasutamiseks erisugustel teestruktuuri gabariitidel või selgelt erisugustes ekspluatatsioonitingimustes või uudse konstruktsiooniga pöördvankrite puhul.

Lisa J punktides J1, J2 ja J3 kirjeldatud kolm katset on määratletud järgmistel eesmärkidel:

pöördvankri konstruktsiooni optimeerimiseks (kaal, kiirus);

arvutustulemustele täiendava teabe lisamiseks;

tagamaks, et pöördvankrite raamid peavad vastu ekspluatatsioonilistele koormustele, ilma et ilmneks jäävdeformatsioone või pragunemist, mis võiks vähendada ohutust või tekitada suuri hoolduskulusid.

Kui võrdluslahendust pole saadaval, on kogemused näidanud, et on vaja teha kolm katset: kaks staatilist katset (lisa J punktid J1 ja J2) ja üks dünaamiline katse (lisa J punkt J3).

Kõigepealt tuleb teha kaks staatilist katset; need võimaldavad välja praakida kõik need pöördvankrid, mis ei vasta minimaalsetele tugevusnõuetele.

Dünaamiline katse (väsimuskatse) on kavandatud pöördvankri konstruktsiooni sobivuse ning ekspluatatsioonil võimalike väsimuspragunemisjuhtude esinemise väljaselgitamiseks.

Kasutatavad koormused, mida katsete määratlustes on kasutatud, pärinevad reaalselt tehtud ekspluatatsioonikatsetest.

Lisa J punktis J1 kirjeldatud katsed on kavandatud esitama ekspluatatsiooni vältel ette tulla võivaid maksimaalkoormusi, võtmata arvesse õnnetusjuhtumite korral esineda võivaid koormusi.

Lisa J punktides J2 ja J3 toodud katsed on kavandatud esitama keskmisi mõjuvaid muutuva iseloomuga koormusi, mis võivad pöördvankri ekspluatatsiooni vältel esineda.

Väsimuskatse tsüklite arv on valitud nii, et see simuleeriks 30 aasta pikkust ekspluatatsiooniperioodi intensiivsusega 100 000 km aastas. Kui see valik ei kajasta tegelikku ekspluatatsioonitsüklit, tuleb koormused üle vaadata.

Tsüklite jaotus üle kolme erilaadse koormusetapi lähtub pöördvankrite konstruktsioonide optimeerimise vaatepunktist. Konkreetsel juhul annab viimase koormusetapi vältel pragude esinemise võimalus vahendid, et kindlaks määrata kõige enam pingestatud piirkonnad, millele valmistamise, toodete katsetamise ja ekspluatatsiooni vältel tuleb enim tähelepanu pöörata.

Lisa J punktides J1, J2 ja J3 määratletud katsete kehtivuse tagamiseks tuleb pöörata erilist tähelepanu katsete praktilisele tegemisele. Üksikasjalikult:

lisa J punktides J1 ja J2 määratletud katsetes peavad pöördvankrite raamile neis kohtades, kus esinevad selgeltmääratletavas suunas mõjuvad pinged, olema paigaldatud ühesuunalised tensomeetrid; kõigis muudes kohtades tuleb kasutada kolmesuunalisi tensomeetreid (rosette).

Nende tensomeetrite aktiivosa suurus ei tohi ületada 10 mm.

Tensomeetrid ja rosett-tensomeetrid tuleb kinnitada pöördvankri raamile kõigis suurte pingetega punktides, eriti pingete kontsentreerumispiirkondades.

Katsesättestik tuleb määratleda nii, et oleks võimalik esile kutsuda kõiki pöördvankri raamile mõjuvaid jõumomente ning deformatsioone viisil, nagu need mõjuvad tegeliku ekspluatatsiooni vältel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata vertikaal- ja põikisuunaliste koormuste mõjumisele, mis konkreetsetel juhtudel jagunevad mitme konstruktsioonielemendi (pöördtapp, vedrud, piirikud) vahel.

Staatilised katsed tuleb rakendada kogu pöördvankrile, mis on varustatud vedrustusega. Enamikul juhtudel pole selline seadistus praktilistel kaalutlustel väsimuskatse puhul otstarbekas; katse seadistuste määratlemiseks tuleb situatsiooni vaadelda üksikjuhtumina.

Kolmele katsele allutatavad pöördvankrid peavad olema komplektsed ja varustatud kõigi juurdekuuluvate elementidega (puhvrid, pidurid jne). Pöördvankrid peavad täielikult vastama tööjoonistele ja olema valmistatud täpselt samasugustes tingimustes kui seeriatootmises valmistatavad pöördvankrid.

Kui väsimuskatsel ilmnevad praod või murdumised, mille põhjuseks on tootmisvead, mis ei ilmnenud eelnevate staatiliste katsete käigus, tuleb katset korrata mõne muu pöördvankriga. Kui vead ilmnevad korduvalt, tuleb konstruktsioon tunnistada mitterahuldavaks.

6.1.3.2.2.   Rattapaarid

Rattapaaride hindamist kirjeldatakse lisas K.

6.1.3.2.3.   Rattad

Konstruktsiooni ja toote hindamist kirjeldatakse lisas L.

6.1.3.2.4.   Teljed

Konstruktsiooni ja toote hindamist kirjeldatakse lisas M.

6.1.3.3.   Pidurdamine

Vt lisa P.

6.2.   TAVARAUDTEEVEEREMI KAUBAVAGUNITE ALLSÜSTEEM

6.2.1.   HINDAMISMENETLUSED

Ühendusse kuuluva tellija või tema volitatud esindaja taotluse alusel viib teavitatud asutus läbi EÜ vastavustõendamise kooskõlas direktiivi 2001/16/EÜ VI lisaga.

Kui tellija suudab tõestada, et tavaraudteeveeremi allsüsteemiga seonduvad katsed või vastavushindamised on tunnistatud mis tahes varasemate taotluste puhul edukaks, tuleb vastavustõendamisel neid hindamistulemusi arvesse võtta.

II lisas antud piirides tehtud muudatustega kaubavagunite suhtes pole uut vastavustõendamist vaja teha.

Kõigil juhtudel tuleb arvesse võtta ohutuse seisukohalt tähtsate või ohutusega seonduvate koostisosade kaalu muutumise mõju, raudteeinfrastruktuuri ja kaubavaguni koostoimet ning punkti 4.2.3.2 kohast teekategooriate klassifikatsiooni.

Kui käesolevates KTKdes on nii määratletud, tuleb tavaraudteeveeremi allsüsteemi EÜ vastavustõendamisel arvesse võtta ka selle liideseid muude tavaraudteesüsteemide allsüsteemidega.

Tellija peab esitama raudteeveeremi allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 18 lõikele 1 ja V lisale.

6.2.2.   MOODULID

6.2.2.1.   Üldist

Vastavustõendamise läbiviimiseks tuleb valida sobiv moodul lisas AA määratletud moodulite seast.

Kaubavagunite nõuete vastavushindamise menetluse läbiviimiseks vastavalt punktis 4 määratletule võib ühendusse kuuluv tellija või tema volitatud esindaja valida ühe järgmistest moodulitest:

a)

tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimise ja arenduse etapis koos tootmisetapis kohaldatava mooduliga, valides kas:

tootmise kvaliteedijuhtimissüsteemi (moodul SD); või

tootetõenduse (moodul SF);

või

b)

täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi koos projektihindamismenetlusega (moodul SH2).

Moodul SD tuleb valida ainult juhul, kui hõlmatud tellija või peamised lepinguosalised kasutavad teavitatud asutuse valikul heaks kiidetud ja jälgimise all asuvat tootmise, lõpptoodangu kontrolli ja katsetamise kvaliteedijuhtimissüsteemi. Keevitusoperatsioonide hindamine peab toimuma vastavalt riiklikele eeskirjadele.

Moodul SH2 tuleb valida ainult juhul, kui hõlmatud tellija või peamised lepinguosalised kasutavad teavitatud asutuse valikul heaks kiidetud ja jälgimise all asuvat projekteerimise, tootmise, lõpptoodangu kontrolli ja katsetamise kvaliteedijuhtimissüsteemi.

Moodulite kasutamisel tuleb arvesse võtta järgmisi täiendavaid nõudeid:

Moodul SB: vastavalt mooduli punktile 4.3 tuleb taotleda projekti läbivaatamist.

Tootmisetapil, moodulid SD, SF ja SH2: nende moodulite kohaldamine peab tagama vagunite vastavuse tüübihindamistõendis kirjeldatud heakskiidetud tüübile. Eelkõige peab kohaldamine näitama, et tootmine ja koostamine toimub samasuguste komponentide ja tehniliste lahenduste alusel nagu heakskiidetud tüübi puhul.

6.2.2.2.   Uuenduslikud lahendused

Kui kaubavagunis on kasutatud lahendust, mis on vastavalt punkti 4.1 määratlusele uuenduslik, peab tootja näitama selle lahenduse kõrvalekallet käesolevate KTKde seonduva punktiga võrreldes.

Euroopa Raudteeamet viib selle lahenduse asjakohased funktsionaalsed ja liideste spetsifikatsioonid lõpule ja töötab välja hindamismeetodid.

Asjakohased funktsionaalsed ja liideste spetsifikatsioonid ning hindamismeetodid tuleb kaasata KTKde versiooniuuendusse. Niipea, kui need dokumendid on avaldatud, võib ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja valida ühe kaubavaguni hindamise menetlustest, nagu on kindlaks määratud punktis 6.2.2.1.

Pärast ühenduse otsuse jõustumist, mis on toimunud vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ direktiivi artikli 21 lõikele 2, võib uuendusliku lahenduse enne KTKdesse lülitamist kasutusele võtta.

6.2.2.3.   Hoolduse hindamine

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 18 lõikele 3 peab teavitatud asutus koostama tehnilise dokumendi, mis sisaldab hooldusdokumenti.

Hoolduse vastavushindamine on iga asjaomase liikmesriigi vastutusalas. Lisas DD (mis jääb avatud punktiks) kirjeldatakse menetlust, millega iga liikmesriik tagab, et hoolduskord vastab allsüsteemi eluaja jooksul käesolevate KTKde sätetele, ja tagab allsüsteemi eluaja vältel selle vastavuse põhiparameetritele ning olulistele nõuetele.

6.2.3.   ALLSÜSTEEMIDE HINDAMISSPETSIFIKATSIOON

6.2.3.1.   Struktuurid ja mehaanilised osad

6.2.3.1.1.   Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

Konstruktsiooni hindamisel tuleb järgida standardi EN12663 6. jaotise nõudeid.

Kui arvutuslikult pole konstruktsiooni terviklikkust näidatud, peab katsetamisprogramm sisaldama manööverdamise kokkupõrkekatset lisas Z määratletud korras.

Kui selliseid komponente või allsüsteeme on juba varem katsetatud, pole vaja katseid korrata, kui saab selgelt näidata varasemate katsete kohaldamise põhjendatust.

6.2.3.2.   Veeremi ja rööbastee vastastikmõju ning gabariidid

6.2.3.2.1.   Veeremi dünaamiline käitumine

6.2.3.2.1.1.   Osalise tüübikinnitusmenetluse taotlemine

Kohaldatakse juhul, kui juba tüübikinnituse saanud vaguni teatavaid omadusi (vt punkt 4.2.3.4.1) või ekspluatatsioonitingimusi, mis võivad mõjutada dünaamilist käitumist, on muudetud, mistõttu võib olla vaja teha täiendav katse.

6.2.3.2.1.2.   Uute vagunite sertifitseerimine

Kui uued vagunid tuleb ekspluatatsioonikatsetega heaks kiita, peavad katsed hõlmama:

1)

ratta ja rööpa vaheliste jõumomentide mõõtmisi;

või

2)

kiirenduste mõõtmisi;

või

3)

valideeritud modelleerimist;

või

4)

võrdlust olemasolevate veeremiüksustega.

Täpsed piirväärtused võivad erineda olenevalt kasutatavast katse- ja analüüsimeetodist.

6.2.3.2.1.3.   100 km/h või 120 km/h kiirustel ekspluateerimiseks ehitatud või ümber kohandatud vagunite dünaamilise käitumise katsete erandid

Kaubavagunitel on lubatud liikuda kiirusel kuni 100 km/h või kuni 120 km/h ilma dünaamilise käitumise katsetust läbimata, kui vagunid vastavad järgmistes punktides sätestatud tingimustele:

Pikisuunalised survejõud (4.2.3.5);

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus (4.2.3.2);

ning juhul, kui vagunid on varustatud allpool loetletud vedrustuse või pöördvankritega.

Kaheteljelised vagunid

Kaubavagunid tuleb varustada lisa Y tabelis loetletud kaheteljeliste vagunitega seonduvat tüüpi vedrustusega.

Kaheteljeliste pöördvankritega vagunid

Kaubavagunid tuleb varustada sellist tüüpi pöördvankritega või nende selliste variantlahendustega, millele baasversiooni suhtes tehtud modifikatsioonid mõjutavad ainult neid elemente, mis ei saa mõjutada dünaamilist käitumist. Need pöördvankrid on loetletud lisas Y toodud kahes tabelis, kus käsitletakse kaheteljelisi pöördvankreid.

Kolmeteljeliste pöördvankritega vagunid

Kaubavagunid tuleb varustada sellist tüüpi pöördvankritega või nende selliste variantlahendustega, millele baasversiooni suhtes tehtud modifikatsioonid mõjutavad ainult neid elemente, mis ei saa mõjutada dünaamilist käitumist. Need pöördvankrid on loetletud lisas Y toodud kahes tabelis, kus käsitletakse kolmeteljelisi pöördvankreid.

6.2.3.2.2.   Pikisuunalised survejõud külgpuhvritega kaubavagunite puhul

Kui tekib vajadus pikisuunaliste survejõudude taluvuse sertifitseerimiseks katsete abil, tuleb katsed teha lisas R kirjeldatud meetodi kohaselt ning vähemalt lisas määratud mõõtepiirkondades.

6.2.3.2.3.   Kaubavagunite mõõtmine

Kaubavagunite alusraamide ja pöördvankrite mõõtmete kõrvalekallete lubatavate tolerantside piiridesse (EN13775 1.–3. osa ja prEN13775 4.–6. osa) jäämise tõendamiseks tuleb teha vastavad mõõtmised.

6.2.3.3.   Pidurdamine

6.2.3.3.1.   Pidurdustõhusus

Pidurdustõhususe määramise meetodeid kirjeldatakse lisas S.

6.2.3.3.2.   Pidurisüsteemi miinimumtoime katsetamine

Alltoodud katseid ja piiranguid kohaldatakse neile vagunitele, mis on varustatud tavalist tüüpi kaubarongidele mõeldud õhkpiduritega.

Need katsed tuleb teha ainult ühetorurežiimis (piduritoru). Tuleb teha ka katse püsivalt peaanuma õhutorustiku kaudu täidetava välianumaga näitamaks pidurite toimele avaldatava ebasoodsa mõju puudumist.

Normaalne töörõhk (režiimirõhk) on tavalise õhkpidurisüsteemi puhul 5 baari. Kõik katsed tuleb teha selle rõhu juures. Lisaks tuleb teha katsed veendumaks, et töörõhu suurendamine või vähendamine mitte rohkem kui 1 baari võrra ei avalda ebasoodsat mõju pidurisüsteemi toimimisele.

Katsed tuleb sooritada pidurirežiimides P ja G, kui need on olemas. Kui paigaldatud on muutuva koormusega või tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusvõimalusega pidurisüsteemid, tuleb katsed teha nii asendites “koormatud” kui ka “tühi” veendumaks, et pidurite toimele ei avaldata ebasoodsat mõju ja et pidurisüsteem vastab käesolevate KTKde nõuetele.

Pidurisüsteemi võib juhtida elektriliselt või muude vahenditega, tingimusel, et on tagatud vastavus käesolevate KTKde põhimõtetega. Tuleb näidata ka ohutustaseme samaväärsust.

Järgnevas tabelis loetletud katsed tehakse eraldiseisval veeremiüksusel, kui see kas seisab või on arvatud seisvasse koosseisu.

Üksikute koostalitlusvõime komponentide konstruktsiooni ja toote vastavushindamist on kirjeldatud lisas P.

Pneumopidurite parameetrid

Nr.

Näitaja

Piirväärtus

1

Pidurisilindrite 95 %-lise täitumise aeg

Režiim P

3–5 sekundit (tühi-/koormusrežiimi ümberlülitussüsteemi puhul 3–6 sekundit)

Režiim G

18–30 sekundit

2

Pidurisilindrite tühjenemisaeg 0,4 baari tasemeni

Režiim P

15–20 sekundit

Kogukaalu puhul 70 tonni või üle selle on lubatud tühjenemisaeg 15–25 sekundit.

Režiim G

45–60 sekundit

Juhul kui pidurdusjõu muutumist juhitakse pneumaatiliselt juhitavate seadmete abil, on tühjenemisaeg see aeg, mis kulub ümberlülitusseadme juhtkambris oleva rõhu (pilootrõhk) alanemiseni tasemele 0,4 baari.

3

Rõhu alanemine piduritorustikus, mis on vajalik pidurisilindrite maksimaalrõhu saavutamiseks

1,5±0,1 baari

4

Pidurisilindrite maksimaalrõhk

3,8±0,1 baari

5

Tundlikkus ja tundetus;

Pidurite tundetus aeglase rõhualanemise suhtes piduritorustikus peab olema selline, et pidurid ei rakenduks, kui normaalne töörõhk langeb ühe minuti jooksul 0,3 baari võrra.

Pidurite tundlikkus rõhu alanemise suhtes piduritorustikus peab olema selline, et pidurid rakenduksid 1,2 sekundi jooksul, kui normaalne töörõhk langeb 6 sekundi jooksul 0,6 baari võrra.

Pidurid ei rakendu ühe minuti jooksul toimuva 0,3-baarise rõhulanguse puhul.

Pidurid rakenduvad 1,2 sekundi jooksul, kui rõhk langeb 6 sekundi jooksul 0,6 baari võrra.

6

Piduritorustiku leke algrõhult 5 baari

Maksimaalne rõhukadu 0,2 baari 5 minuti jooksul

7

Pidurisilindri, välianuma ja juhtanuma leke pidurisilindri algrõhult 3,8±0,1 baari piduritorustiku rõhu 0 baari suhtes

Maksimaalne rõhukadu 0,15 baari 5 minuti jooksul, mõõdetuna välianumast

8

Automaatse õhkpiduri käsitsi vabastamine

Pidurid vabanevad

9

Piduritorustiku rõhu gradient pidurite rakendamisel ja vabastamisel:

Võrdne 0,1 baariga või väiksem

10

Pidurite vabastamisel täitunud olekusse naasmisele vastav rõhk

Piduritorustik:

0,15 baari allpool tegelikku töörõhku

Pidurisilindrid:

<0,3 baari

11

Automaatne õhkpidurite olekunäidik

Olekunäidik kajastab pidurite olekut (rakendatud või vabastatud)

12

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatori katsetamine, viies hõõrdepaari vahekauguse maksimaalväärtuseni ja näidates, et korduval pidurite rakendamisel ja vabastamisel jääb kolvikäigu suurus õigesse väärtuste vahemikku

Pidurite hõõrdepaari vahekauguse projekteeritud väärtus

13

Piduriklotside/klotspidurite ühilduvus projekteeritud parameetritega

Piduriklotsid/klotspidurid peavad vastama projekteeritud parameetritele

14

Pidurite mehhanism peab vabalt liikuma ning võimaldama vabastatud asendis piduriketaste või rataste vaba liikumist ning mitte vähendama rakendamisel pidurdusjõudu üle ettenähtud määra

Pidurite mehhanism peab vabalt liikuma

15

Seisupiduri koostisosad peavad vabalt liikuma, vajadusel tuleb neid määrida

Vaba liikumine: tuleb veenduda, et pidur rakendub ja vabaneb ilma takistusteta

16

Seisupiduri juhtimine ja talitlus peab olema selline, et pidurihoova otsale või tangentsiaalselt käsiratta pöiale rakendatav 500 N suurune jõud rakendaks seisupiduri täielikult.

500 N suurune rakendav jõumoment

17

Seisupiduri käsitsi vabastamine

Seisupidur vabaneb

18

Seisupiduri olekunäidik peab näitama piduri olekut

Olekunäidik peab täpselt näitama pidurite olekut (rakendatud või vabastatud)

Märkused eespool toodud tabeli kohta:

N1.

Aega mõõdetakse veeremiüksusel hädapiduri rakendamisega. Pärast esialgse käivitusimpulsi saamist, mis moodustab pidurisilindri rõhust ligikaudu 10 %, peab rõhk progresseeruvalt kasvama. Täitumise aeg algab hetkel, kui õhk hakkab silindrisse sisenema, ja lõpeb siis, kui rõhk jõuab 95 % tasemele lõppväärtusest; väärtus peab vastama etteantule.

N2.

Veeremiüksuse pidurite täielikul ja pideval vabastamisel pärast hädapidurdust peab rõhk pidurisilindris progresseeruvalt langema. Pidurite vabastusaeg, mida mõõdetakse hetkest, mil õhk alustab silindrist väljumist, kuni hetkeni, mil rõhk jõuab 0,4 baari tasemele, peab olema etteantud väärtusega kooskõlas.

N3.

Maksimaalse rõhu saavutamiseks pidurisilindris peab rõhk piduritorus vähenema 1,4–1,6 baari võrra režiimirõhu tasemest allapoole.

N4.

Maksimaalne rõhk pidurisilindris, mis saavutatakse rõhu vähendamisega piduritorus 1,4–1,6 baari võrra, peab olema 3,7–3,9 baari.

N5.

Pidurite tundetus aeglase rõhualanemise suhtes piduritorustikus peab olema selline, et pidurid ei rakenduks, kui normaalne töörõhk langeb ühe minuti jooksul 0,3 baari võrra.

Pidurite tundlikkus rõhu alanemise suhtes piduritorustikus peab olema selline, et pidurid rakenduksid 1,2 sekundi jooksul, kui normaalne töörõhk langeb 6 sekundi jooksul 0,6 baari võrra.

N6.

Pärast piduritorus 5-baarise rõhutaseme saavutamist tuleb piduritoru magistraalist isoleerida, lasta rõhul ühtlustuda ning seejärel veenduda, ega õhuleke ületa etteantud väärtust.

N7.

Pärast hädapidurdust, kui pidurirõhk on 0 baari, alustatakse mõõtmist pärast stabiliseerumisperioodi möödumist ja veendutakse, et summaarne leke ei ületaks etteantud väärtust.

N8.

Pidurid peavad olema varustatud käsitsiavamise seadeldisega.

N9.

Pidurisilindrite rõhk peab pidevalt järgima piduritorus toimuvaid rõhumuutusi. Rõhu varieerumine +/–0,1 baari ulatuses peab õhujagaja kaudu kajastuma vastavalt ka pidurisilindrite rõhu muutumises.

Püsiva rõhuväärtuse korral piduritorus ei tohi rõhk pidurisilindris pidurite rakendamise ja vabastamise vältel varieeruda enam kui 0,1 baari ulatuses. (Pneumaatiliselt juhitavate pidurdusjõu ümberlülitusklappidega pidurisüsteemis kehtib pilootrõhu suhtes väärtus 0,1 baari.)

N10.

Pneumaatiliselt juhitavate pidurdusjõu ümberlülitusklappidega pidurisüsteemis vastab 0,3-baarine rõhk pneumaatilise ümberlülitusseadme juhtmagistraalis olevale rõhule (pilootanum).

N11.

Vagunid, mille pneumaatiliselt juhitavaid pidurdusjõu ümberlülitusklappe ei saa ilma vaguni alla minemata kontrollida (nt juhul, kui kasutatakse teljele kinnitatud ketaspidureid), peavad olema varustatud automaatpidurite olekut näitavate näidikutega.

N12.

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatori õiget töötamist proovitakse, viies hõõrdepaari vahekauguse maksimaalväärtuseni ja näidates, et korduval pidurite rakendamisel ja vabastamisel jääb kolvikäigu suurus õigesse väärtuste vahemikku.

N13.

Koosseisu esimesel vagunil tuleb mõõta piduriklotside rakendumisjõudu veendumaks, et see vastab ettenähtule.

N14.

Pidurite mehhanism peab vabalt liikuma ning võimaldama vabastatud asendis piduriketaste või rataste vaba liikumist ning mitte vähendama rakendamisel pidurdusjõudu üle ettenähtud määra.

N15.

Seisupiduri koostisosad, mehhanism, kinnituspoldid ja -mutrid peavad vabalt liikuma ning sõltuvalt konstruktsioonist tuleb neid määrida.

N16.

Koosseisu esimesel vagunil tuleb mõõta veeremiüksuse aeglustust, mille põhjustab 500 N suurune käsipiduri hoova otsale või tangentsiaalselt käsiratta pöiale rakendatav jõumoment. Mõõdetud aeglustuse väärtus peab olema kooskõlas etteantud väärtusega.

N17.

Käsipiduri käsitsi rakendamine ja vabastamine ei tohi avaldada pärssivat mõju vabastatud asendis pidurite hõõrdepaari vahelisele pilule.

N18.

Veeremiüksus peab olema varustatud seisupiduri olekunäidikuga, mis näitab õigesti seisupiduri olekut (rakendatud või vabastatud).

Pidurite katsetamine peab toimuma vastavalt Euroopa standarditele.

Nende kaubavagunite puhul, mis on varustatud pidurirežiimiga R, tuleb teha erikatsed. Need katsed peavad olema tehtud vastavalt Euroopa standarditele.

6.2.3.4.   Keskkonnatingimused

6.2.3.4.1.   Temperatuuri- ja muud keskkonnatingimused

6.2.3.4.1.1.   Temperatuur

Kõiki komponente ja komponentide rühmi tuleb katsetada vastavalt punktides 4.2 ja 6 antud nõuetele ning viidatud Euroopa standardite kohaselt, võttes arvesse, millise punktis 4.2.6.1.2.2 määratletud temperatuuriklassi kohaselt vagun on heaks kiidetud.

6.2.3.4.1.2.   Muud keskkonnatingimused

Tarnija peab koostama vaid vastavusdeklaratsiooni, milles ta teatab, kuidas on järgmistes punktides loetletud keskkonnatingimusi vaguni konstrueerimisel arvesse võetud.

 

4.2.6.1.2.1 (Kõrgus)

 

4.2.6.1.2.1 (Niiskus)

 

4.2.6.1.2.1 (Vihm)

 

4.2.6.1.2.6 (Lumi, jää ja rahe)

 

4.2.6.1.2.7 (Päikesekiirgus)

 

4.2.6.1.2.8 (Saastetaluvus)

Teavitatud asutus peab kontrollima selle deklaratsiooni olemasolu ja sisu nõuetelevastavust.

See toiming ei tohi mõjutada punktides 4 või 6 kirjeldatud keskkonnatingimustega seonduvate erikatsete vajadust. Need katsed tuleb teha ja nende tulemusi peab kontrollima. Neile katsetele tuleb deklaratsioonis viidata.

6.2.3.4.2.   Aerodünaamilised mõjurid

Avatud punkt, määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

6.2.3.4.3.   Külgtuuled

Avatud punkt, määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis.

7.   RAKENDAMINE

7.1.   ÜLDIST

KTKde rakendamisel tuleb arvesse võtta kogu tavaraudteevõrgu üleminekut täielikule koostalitlusele.

Sellise ülemineku võimaldamiseks tuleb KTKsid kohaldada järk-järgult ning kooskõlas teiste KTKde kohaldamisega.

Käesolevaid KTKsid tuleb rakendada kooskõlas müra KTKdega.

7.2.   KTKde AJAKOHASTAMINE

Kooskõlas direktiivi 2001/16/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 6 lõikega 3 vastutab amet KTKde läbivaatamise ja uuendamise ettevalmistamise eest ning ettepanekute tegemise eest kõnealuse direktiivi artiklis 21 viidatud komiteele tehnoloogia arengu või sotsiaalse nõudluse arvestamiseks. Lisaks võib käesolevaid KTKsid mõjutada muude KTKde edasine kohandamine ja ajakohastamine. Käesolevate KTKde muudatusettepanekud tuleb rangelt läbi vaadata ja uuendatud KTKd tuleb avaldada soovitavalt iga 3 aasta tagant.

Ametit tuleb teavitada kõigist kavandatavatest uuenduslikest lahendustest, et oleks võimalik nende edaspidine kaasamine KTKde koosseisu.

7.3.   KÄESOLEVATE KTKde KOHALDAMINE UUELE RAUDTEEVEEREMILE

Punkte 2–6 ning kõiki punkti 7.7 asjakohaseid sätted kohaldatakse täies mahus uutele, ekspluatatsiooni antavatele kaubavagunitele, välja arvatud:

punkti 4.2.4.1.2.2 (Pidurdustõhususe elemendid) pidurdusjõu aeglustusprofiilidele kohaldatavad sätted, mille rakendamise kuupäev sätestatakse KTKde järgmistes versioonides.

Käesolevaid KTKsid ei kohaldata nendele vagunitele, mille suhtes oli leping alla kirjutatud või mille hankemenetlus oli lõppfaasi jõudnud enne käesolevate KTKde jõustumist.

7.4.   OLEMASOLEV RAUDTEEVEEREM

7.4.1.   KÄESOLEVATE KTKde KOHALDAMINE OLEMASOLEVALE RAUDTEEVEEREMILE

Olemasolevad kaubavagunid on sellised kaubavagunid, mis on ekspluatatsioonis enne käesolevate KTKde jõustumist.

KTKsid ei kohaldata olemasolevale raudteeveeremile seni, kuni seda pole uuendatud ega taastatud.

7.4.2.   OLEMASOLEVATE KAUBAVAGUNITE UUENDAMINE VÕI TAASTAMINE

Uuendatud või taastatud kaubavagunid tuleb enne ekspluatatsiooni andmist uuesti autoriseerida direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 3 tähenduses, ning need peavad vastama:

punktides 4.2, 5.3, 6.11 ja 6.2 ning mis tahes punktis 7.7 toodud erisätetele niipea, kui käesolevad KTKd jõustuvad.

Erandina kohaldatakse järgmist:

4.2.3.3.2 Teljepukside ülekuumenemise kindlakstegemine (määratletakse käesolevate KTKde järgmises versioonis);

4.2.4.1.2.2 Pidurdusjõu aeglustusprofiil;

4.2.6 Keskkonnatingimused;

4.2.6.2 Aerodünaamilised mõjurid (määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis);

4.2.6.3 Külgtuuled (määratakse kindlaks käesolevate KTKde järgmises versioonis);

4.2.8 Hooldusdokument.

Nende erandjuhtumite puhul kohaldatakse riiklikke eeskirju.

Punkti 7.5 nõuete kohaselt ekspluateeritavate vagunite uuendamisel või taastamisel kohaldatavad tingimused on määratletud seonduvates kokkulepetes, kui sellised on olemas. Kui need tingimused on määratlemata, kohaldatakse käesolevaid KTKsid.

7.4.3.   VAGUNITE MÄRGISTAMISE LISANÕUDED

Lisaks üldistele nõuetele nõutakse kõigi olemasolevate koostalitlusvõimega uuendatud või taastatud kaubavagunite puhul ühilduvust käesolevate KTKde nõuetega vagunite märgistamise kohta alates vaguni järgmise ülevärvimise kuupäevast ilma teavitatud isiku sekkumiseta. Liikmesriik võib ühilduvusnõude kehtestada ka varasemast kuupäevast alates.

7.5.   RIIKLIKE, KAHEPOOLSETE, MITMEPOOLSETE VÕI RAHVUSVAHELISTE KOKKULEPETE KOHASELT EKSPLUATEERITAVAD VAGUNID

7.5.1.   OLEMASOLEVAD KOKKULEPPED

Liikmesriigid peavad käesolevate KTKde jõustumisest arvates 6 kuu jooksul teavitama komisjoni järgmistest kokkulepetest, mille kohaselt käesolevate KTKde ulatusega (konstruktsioon, uuendamine, ekspluatatsiooni andmine, ekspluateerimine ja haldus vastavalt käesolevate KTKde 2. peatükile) seonduvaid kaubavaguneid ekspluateeritakse:

riiklikud, kahe- või mitmepoolsed kokkulepped liikmesriikide ja raudtee-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, mis on sõlmitud kas alalisel või ajutisel alusel ning on vajalikud teatavate transporditeenuste eripära või kohalike nõuete tõttu;

kahe- või mitmepoolsed kokkulepped raudtee-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või ohutusasutuste vahel, millest kohalik või regionaalne koostalitlus olulisel määral sõltub;

rahvusvahelised, ühe või mitme liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi, või liikmesriikide raudtee-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja vähemalt ühe kolmanda riigi raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel sõlmitud kokkulepped, millest kohalik või regionaalne koostalitlus olulisel määral sõltub.

Nende kokkulepete raames jätkuv ekspluatatsioon või hooldus on õiguspärane seni, kuni see on kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

Nende kokkulepete vastavust EÜ õigusaktidele, mis sisaldavad nende mittediskrimineerivat iseloomu ja, konkreetselt käesolevaid KTKsid, hinnatakse ning komisjon peab võtma vajalikud meetmed (nt käesolevate KTKde uue versiooni koostamine), et kõik võimalikud erijuhtumid või üleminekumeetmed saaksid arvesse võetud.

RIVi leppest ja COTIFi meetmetest pole vaja teatada.

7.5.2.   EDASISED KOKKULEPPED

Kõik edasised kokkulepped või olemasolevate kokkulepete muudatused peavad arvesse võtma ELi õigusakte, eriti käesolevaid KTKsid. Liikmesriigid peavad sellistest kokkulepetest või muudatustest komisjoni teavitama. Seejärel kohaldatakse punktis 7.5.1 kirjeldatud menetlust.

7.6.   VAGUNITE EKSPLUATATSIOONI ANDMINE

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõikele 1 tuleb juhtudel, kui KTKdele vastavus on saavutatud ning EÜ vastavustõendamise deklaratsioon on antud kaubavagunitele ühes liikmesriigis, seda tunnustada kõigis liikmesriikides.

Direktiivi 2004/49 artikli 10 kohasel (sertifikaadi B-osa) ohutussertifikaadi taotlemisel või direktiivi 2001/16 artikli 14 lõike 1 kohasel ekspluatatsiooni andmise loa taotlemisel võib raudtee-ettevõtja taotleda ka sertifikaati või luba vagunirühmade ekspluatatsiooni andmiseks. Vaguneid võib rühmitada sarjade või liikide järgi.

Kui ühele liikmesriigile on vagunirühma kohta ohutussertifikaat või luba ekspluatatsiooni andmiseks väljastatud, tuleb seda vastastikku tunnustada kõigis liikmesriikides, et vältida ohutusasutuste ohutus-/koostalitlusinspekteerimiste dubleerimist.

Seni, kuni käesolevad KTKd sisaldavad avatud punkte, tuleb ekspluatatsiooni andmine vastastikku kooskõlastada, välja arvatud lisas JJ näidatud juhtudel.

Siiski tuleb tõendada vagunite ekspluateerimise vastavust ühilduvate infrastruktuuride piires, mida võib teha infrastruktuuri- ja veeremiregistrite kaudu.

7.7.   ERIJUHTUMID

7.7.1.   SISSEJUHATUS

Erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Need erijuhtumid jagunevad kahte alaliiki: alaliselt (juhtum P) või ajutiselt (juhtum A) kohaldatavad sätted. Ajutise kohaldamise juhtudel soovitatakse asjaomastel liikmesriikidel täita vastava allsüsteemi nõuded kas aastaks 2010 (juhtum A1), nagu on eesmärgiks seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 16. aasta otsusega 1692/96/EÜ, mis käsitleb ühenduse suuniseid üleeuroopalise raudteetranspordivõrgu loomiseks, või aastaks 2020 (juhtum A2).

7.7.2.   ERIJUHTUMITE LOEND

Üldine erijuhtum 1 524 mm rööpmelaiusega teedele

Liikmesriik: Soome

Juhtum P:

Soome territooriumil ja Rootsi piiril asuvas jaamas Haparanda (1 524 mm) aktsepteeritakse 1 524 mm teegabariidile ehitatud pöördvankreid, rattapaare ja muid teegabariidiliidestega seonduvaid koostalitlusvõime komponente ainult juhul, kui need ühilduvad järgnevate Soome-spetsiifiliste teegabariidiliideste erijuhtumitega. Ilma eelmainitud piirangut (1 524 mm gabariidi kohta) rikkumata kiidetakse heaks koostalitlusvõime komponendid ja/või allsüsteemid, mis vastavad 1 435 mm teegabariidi kohaselt KTKde nõuetele, Soome piiril asuvas jaamas Tornio (1 435 mm) ja 1 435 mm rööpmelaiusega rongi-praamisadamates.

7.7.2.1.   Struktuurid ja mehaanilised osad

7.7.2.1.1.   Veeremite, koosseisude ja rongide vaheline liides (sidurid)

7.7.2.1.1.1.   Teegabariit 1 524 mm

Liikmesriik: Soome

Juhtum P

Soome raudteeliikluses kasutamiseks mõeldud veeremiüksustel peab puhvrite keskjoonte vaheline kaugus olema 1 830 mm. Teise võimalusena on lubatud neil vagunitel kasutada sidureid SA-3 või nendega ühilduvaid sidureid koos puhvritega või ilma.

Soome raudteeliikluses kasutamiseks mõeldud veeremiüksuste puhul tuleb puhvritaldrikute mõõtmeid suurendada väljapoole 40 mm võrra, kui puhvrite keskjoonte vaheline kaugus on 1 790 mm.

7.7.2.1.1.2.   1 520 mm teegabariit

Liikmesriik: Poola, Slovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Ungari

Juhtum P

Kõik vagunid, mis on ette nähtud aeg-ajalt ekspluateerimiseks Poola, Slovakkia (teatavatel 1 520 mm teestruktuuridel) ning Leedu, Läti ja Eesti teestruktuuridel, peavad vastama järgmistele nõuetele:

Iga käesolevates KTKdes sätestatud 1 520 mm ja 1 435 mm teegabariidiga kooskõlas olev vagun peab olema varustatud nii automaatsiduri kui ka kruvisiduriga vastavalt ühele järgmistest lahendustest:

sidurit saab piiril 1 435 mm gabariidilt ümber seadistada 1 520 mm gabariidile ja vastupidi;

või

vagun tuleb varustada puhvrite, automaatse SA-3-tüüpi siduri ja vahesiduriga;

või

vaguni võib varustada peitpuhvrite ja automaatsiduriga; puhvrid peavad väljaulatuvas asendis võimaldama vagunit käsitseda kruvisiduri või vahesiduriga.

Puhvrid ja sidurid – versioon C

Image

Siduri versioon D

Image

Image

Puhvri ja siduri versioon D

Ohtlike veoste vedamiseks mõeldud tsisternvagunid peavad olema varustatud amortisaatoritega siduritega, mille tehnilised näitajad on järgmised:

dünaamiline neelamisvõime vähemalt 130 kJ;

terminali jõumoment kvaasistaatilise koormuse all vähemalt 1 000 kN.

7.7.2.1.1.3.   1 520 mm/1 524 mm teegabariit

Liikmesriik: Leedu, Läti, Eesti, Soome ja Poola

Juhtum P

Nende vagunite suhtes, mida alaliselt ekspluateeritakse või kavatsetakse ekspluatatsiooni võtta kahepoolses raudteeliikluses 1 520 mm/1 524 mm teedel liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, ei kohaldata käesolevate KTKde punkte 4 ja 5.

7.7.2.1.1.4.   1 520 mm teegabariit

Liikmesriik: Leedu, Läti ja Eesti

Juhtum T

Liikmesriikide territooriumil 1 520 mm laiusega teedel alaliselt ekspluateeritavate vagunite suhtes ei kohaldata käesolevate KTKde punkte 4 ja 5. Käesolevate KTKde punktis 7.5.1 kirjeldatud menetlusega määratletud erijuhtumid võetakse arvesse järgmises versioonis.

7.7.2.1.1.5.   1 668 mm teegabariit – puhvrite keskjoonte vaheline kaugus

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Hispaania ja Portugali territooriumil ekspluatatsiooni antavatel vagunitel peab puhvrite keskjoonte vaheline kaugus olema 1 850 mm (± 10 mm). Sellisel juhul tuleb puhvrite ühilduvust näidata standardse seadistusega.

Puhvritaldrikute mõõtmed on kaheteljelistel vagunitel ja pöördvankritega vagunitel järgmised:

Hispaanias või Portugalis ekspluateeritavate vagunite ühtne puhvritaldrikute laius peab olema 550 mm või 650 mm sõltuvalt rakendatavates riiklikes eeskirjades antud vagunite tehnilistest näitajatest.

7.7.2.1.1.6.   Veeremiüksuste vaheline liides

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Iirimaal peab puhvrite tsentrite vaheline kaugus olema 1 905 mm ning puhvrite ja veoseadmete kõrgus rööbaste pealispinnast peab jääma vahemikku 1 067–1 092 mm (max) juhul, kui vagun on tühi. Haakimise ja lahtihaakimise võimaldamiseks rongi koostamisel võib kaubavagunitel kasutada kiirsidureid (vt lisa HH).

7.7.2.1.1.7.   Üldine erijuhtum 1 000 mm või väiksema rööpmelaiusega teedele

Liikmesriik: Kreeka

Juhtum T1

Olemasoleva eraldatud 1 000 mm gabariidi puhul, mida käesolevad KTKd ei hõlma, kohaldatakse riiklikke eeskirju.

7.7.2.1.2.   Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest väljumine

7.7.2.1.2.1.   Ohutu juurdepääs raudteeveeremile ja sellest väljumine Iiri Vabariigis ning Põhja-Iirimaal

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Iirimaal kehtib nõue, et astmed ja käsipuud on kohtades, kus need on paigaldatud, ette nähtud ainult juurdepääsuks ja väljumiseks ning rongikoostajal pole lubatud veeremil sõita sellest väljaspool viibides.

Lisa EE-d Iiri Vabariigis ja Põhja-Iirimaal ei kohaldata.

7.7.2.1.3.   Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus ja kauba kinnitamine

7.7.2.1.3.1.   1 520 mm gabariidiga rööbasteed

Liikmesriik: Poola, Slovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Ungari

Juhtum P

Kõik vagunid, mis on ette nähtud alaliselt või ajutiselt liikuma 1 520 mm laiusega rööbasteel, peavad vastama järgmistele nõuetele.

Koormused

Pikikoormused

Kategooria

Minimaalväärtused (kN)

Survejõud automaatsiduri kõrgusel

3 000

Veojõud automaatsiduri kõrgusel

2 500

Survejõud iga puhvri teljel

1 000

Iga puhvri telje suhtes ekstsentriliselt (50 mm) rakenduv survejõud

750

Diagonaalselt külgpuhvritele (kui need on paigaldatud) mõjuv survejõud

400

Neile nõuetele vastavaid vaguneid võib koostada ilma piiranguteta.

Maksimaalsed vertikaalkoormused

Vaguni koormus ei tohi projekteeritud piirväärtuse tingimustes (150 % suurimast kandevõimest) põhjustada plastset deformatsiooni.

Vaguni raami läbipaine ei tohi koormamata põhiraamiga võrreldes ületada 3 ‰.

Koormuskombinatsioonid

Konstruktsioon peab taluma koormuskombinatsioone ka kõige harvem esinevate vertikaalkoormuste kombinatsiooni korral survejõuga 3 000 kN automaatsidurile ja iga puhvri teljele mõjuvate jõududega.

Vertikaalse dünaamilise jõu ülemmäär, mis moodustub vaguni kerele mõjuva koormuse inertsjõu reaktsioonist ja selle teele põiksuunaliselt mõjuvatest horisontaalkomponentidest, määratakse arvutuslikult.

Siserõhuga tsisternvagunite puhul tuleb lisaks arvestada ka hüdraulilise löögi tagajärjel tekkivate vaakumite ja rõhkudega.

Koormus tõstmisel

Vagunid peavad tõstmisel mõjuvatele jõududele vastu pidama ilma plastse deformatsioonita. Kui on tegu 1 520 mm gabariidiga veeremiüksustega, tuleb nende puhul kehtivate normide kohaselt kasutada täiendavaid tõstepunkte.

Nõuded automaatsidurile mõjuvatele dünaamilistele jõududele

Üldist

Tühi ja koormatud kaubavagun peab vastu pidama rammiva vaguni kokkupõrkelöögile. Seda tuleb näidata katsega rõhtsal teel. Rammiva vaguni kaal peab olema vähemalt võrdne testitava vaguni kaaluga. Kaheteljeliste vagunite katsetamiseks soovitatakse kasutada rammivat vagunit kaaluga 100 ±3 t.

Rammiv vagun peab olema varustatud SA-3-tüüpi automaatsiduriga ja siduri amortisaatoriga. Automaatsidurite teljed ei tohi teineteise suhtes olla nihkes enam kui 50 mm.

Katse tuleb teha järgmistel tingimustel:

üksik katsevagun seisab, pidurid on vabastatud;

vasturamm on koostatud 3 või 4 vagunist, mille koosseis kaalub vähemalt 300 t.

Koormatud olekus rakendatava jõu suurus peab olema 3 000 kN ±10 %.

Vasturammina kasutatava vagunikoosseisu veeremahakkamine peab olema takistatud käsipidurite või pidurkingade abil.

Kokkupõrge ilma koormata

Rammiva vaguni kiirus peab olema 12 km/h. Katsevaguni pidurid ei tohi olla rakendatud.

Koormus ei tohi põhjustada ühtki plastset deformatsiooni. Teatavates kriitilistes punktides (pöördvankri ja kere liitekoht, vaguni raami ja kere ühendus ja pealisehitus) tuleb registreerida mõjuvad pinged.

Kokkupõrge koos koormaga

Katsevagun peab olema laaditud suurima kandevõime ulatuses.

Rammiva vaguni suurim kiirus peab olema 12 km/h. Kokkupõrkekatsete sarja tuleb alustada kiiruselt 2–3 km/h ja kiirust tuleb järk-järgult suurendada.

Katsed tuleb sooritada järgmistes vahemikes:

kuni 5 km/h;

5–10 km/h;

üle 10 km/h.

Igas kiirusvahemikus tuleb teha vähemalt viis katset. Lisaks tuleb kolm kokkupõrkekatset teha nii, et kokkupõrke survejõud oleks täpselt 3 000 kN. See kokkupõrkejõud tuleb näidata arvutustega.

Katsete käigus ei tohi lubatud kokkupõrke survejõu ülempiiri ületada enam kui 10 % ulatuses. Kui piirväärtus 3 000 kN ±10 % saavutatakse kiirusel alla 12 km/h, ei tohi kiirust rohkem suurendada.

Lisaks tuleb kauakestva taluvuse simuleerimiseks teha 40 kokkupõrkekatset kas kiirusel 12 km/h või kokkupõrkejõuga 3 000 kN.

Koormus ei tohi põhjustada ühtki plastset deformatsiooni.

Dünaamiliste pingete talumise tingimus vagunite ekspluateerimisel

Vagunid peavad taluma pikisuunalisi 1 000 kN suurusi surve- ja tõmbejõude kiirusel 120 km/h.

7.7.2.1.3.2.   1 668 mm gabariidiga rööbasteed – tõstmine

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Kaheteljeliste vagunite puhul:

Tuleb võtta meetmed ülestõstetud vaguni vedrude väljumise piiramiseks.

Näitelahendus on toodud lisa X lehel 3.

Peab iga vagun tõstekonksudest (piiratud maksimaalselt “ühendustega”) tõstmiseks olema varustatud nelja tõstekonksude kinnitusplaadiga, millest kaks on iga vaguniraami all ja paigutatud vaguni risttelje suhtes sümmeetriliselt.

Selline konstruktsioon võib olla asjakohane telgede vahetusjaamas (hõlmates mitmik- või liigendvaguneid, mille arv pole piiratud).

Tõstekonksude kinnitusplaatide mõõtmed peavad olema järgmised:

vaguni pikitelje sihis: kuni 150 mm;

vaguni risttelje sihis: 100 mm;

paksus: 15 mm.

Plaadid peavad olema ristsuunaliste soontega, nii et need asetseksid paralleelselt ja risti vaguni pikitelje suhtes.

Soonte sügavus: ligikaudu 5–7 mm.

Soonte laius: ligikaudu 4–6 mm.

Vaguni infrastruktuur peab jätma rattapaaridele ruumi, kui tõstekonksude kinnitusplaadid jõuavad ülestõstetud asendis (tõstekraana 800 mm ulatusega liikumisel normaaljuhul) maksimumkõrguseni 1 550 mm rööbaste pealispinnast.

Lisa X lehel 6 on esitatud tekkiva vaba ruumi suurused vagunite puhul, mida on tõstetud tõstekraanaga.

Pöördvankritega vagunite puhul:

Vahetatavate telgedega pöördvankrid peavad olema varustatud seadisega, mis takistab vedrude väljaulatumist vagunite tõstmisel koos pöördvankritega.

Soovitatav on kasutada lisa X lehel 10 näidatud seadist.

Vaguni pikkus puhvritest mõõdetuna ei tohi ületada 24,486 m. Alusraami konstruktsioon peab suutma taluda pöördvankrite raamide kaalu tõstmise ajal järgmises lõikes määratletud tingimustel.

Tõstekonksude asukohad töökojas peavad ühilduma lisa X lehel 13 näidatud joonisega.

Kohaldatavad seadistused sobivad kõigi selliste vagunite käsitsemiseks, mille üldpikkus ei ületa 24,480 m.

Töö tõhustamiseks tuleb vaguni tõstmisel tõsta alusraami ja pöördvankrite raame korraga. Vagunid tuleb nende toimingute käigus varustada pöördvankrite raame kerega ühendavate trossidega. Lisa X lehel 14 kujutatakse pöördvankritele neljast punktist kinnitatud seadmeid, mis võimaldavad tõstmise ajaks sellist kinnitamist ning trosside paigutamist jõudeasendisse, kui neid ei kasutata.

Vaguni alusraamid peavad olema varustatud tõstekonksude kinnitusplaatidega, mille mõõtmed on järgmised:

pikkus vaguni pikitelje sihis: vähemalt 250 mm;

laius vaguni risttelje sihis: 100 mm;

paksus: 15 mm.

Tõstekonksude kinnitusplaatide kontaktpind peab olema varustatud soontega vastavalt lõikele, milles kirjeldatakse kaheteljeliste vagunite puhul nõutavaid sooni.

Vaguni alusraami tõstekonksude kinnitusplaatide paigutus ja vaba ruum, mis tekib tõsteseadmetega tõstmisel, on toodud lisa X lehel 15. See paigutus sobib uute teljevahetusjaamades paigaldamiseks (hõlmates mitmik- või liigendvaguneid, mille arv pole piiratud).

Vaguni infrastruktuur peab jätma rattapaaridele ruumi, kui tõstekonksude kinnitusplaadid jõuavad ülestõstetud asendis (tõstekraana 900 mm ulatusega liikumisel normaaljuhul) maksimumkõrguseni 1 650 m rööbaste pealispinnast.

7.7.2.2.   Veeremi ja rööbastee vastastikmõju ning gabariidid

7.7.2.2.1.   Kinemaatiline gabariit

7.7.2.2.1.1.   Kinemaatiline gabariit – Suurbritannia

Liikmesriik: Suurbritannia

Juhtum P

Inglismaa raudteevõrgus kasutamiseks mõeldud vagunite kohta vt lisa T.

7.7.2.2.1.2.   1 520 ja 1 435 mm teegabariidiga vagunid

Liikmesriik: Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti

Juhtum P

1 520 mm ja 1 435 mm teegabariitidega rööbasteele mõeldud vagunite kohta vt lisa U.

7.7.2.2.1.3.   Kinemaatiline gabariit – Soome

Liikmesriik: Soome

Juhtum P

Nende vagunite veeremigabariit, mis peavad liikuma ainult Soome teestruktuuril ja Rootsi piirijaamas Haparanda (1 524 mm), ei tohi ületada gabariiti FIN 1, nagu sätestatakse lisas W.

7.7.2.2.1.4.   Kinemaatiline gabariit – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Vertikaalsiirdega kõverike ületamine (sh sorteerimismäel koostamisel) ja veeremi pidurdamine, manööverdamine või peatamine.

Pöördvankrid peavad sobima praamidele manööverdamiseks vajalike tõusunurkadega, mille nurga maksimaalväärtus 120 m raadiusega kõverikul on horisontaalselt 2o 30'.

Kõverike ületamine.

Vagun peab ületama standardgabariidiga teel kõveriku, mille raadius on platvormvagunite puhul 60 m ja muude vagunite puhul 75 m, ning laigabariidiga teel kõveriku, mille raadius on 120 m.

7.7.2.2.1.5.   Kinemaatiline gabariit – Iirimaa

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Vaguni dünaamiline veeremigabariit:

Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahelises raudteeliikluses kasutatavad kaubavagunid peavad vastama vagunite dünaamilisele veeremigabariidile Iarnród Éireann ja Põhja-Iirimaa (GNR) vagunitele kohaldatavatele dünaamilistele veeremigabariitidele, mis on esitatud lisas HH liitgabariidi joonisel nr 07000/121. Samuti tuleb kinni pidada samal joonisel toodud vaguni staatilise gabariidi mõõtmetest.

Vaguni konstruktsioon:

Vagunite maksimaalne konstruktsioonigabariit tuleb määrata vastavalt riiklikele eeskirjadele.

7.7.2.2.2.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

7.7.2.2.2.1.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Soome

Liikmesriik: Soome

Juhtum P

Soome raudteeliikluses kasutatavate veeremiüksuste lubatav teljekoormus tohib maksimaalkiiruse 120 km/h juures olla kuni 22,5 tonni, kusjuures ratta läbimõõt on vahemikus 920–840 mm.

7.7.2.2.2.2.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Suurbritannia

Liikmesriik: Suurbritannia

Juhtum P

Teede ja teelõikude klassifikatsioon Suurbritannias toimub vastavalt riiklikule standardile Notified National Standard (Railway Group Standard GE/RT8006 “Interface between Rail Vehicle Weights and Underline Bridges”). Suurbritannias ekspluateeritavad veeremiüksused peavad olema klassifitseeritud selle standardi kohaselt.

Vagunite klassifikatsioon määratletakse iga telje geomeetrilise paigutuse ja mõjuvate koormuste alusel.

7.7.2.2.2.3.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Leedu, Läti, Eesti

Liikmesriik: Leedu, Läti, Eesti

Juhtum P

Veeremiüksuste gabariidile kehtivad riiklikud eeskirjad.

7.7.2.2.2.4.   Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Iiri raudteevõrgus on vagunite staatilise teljekoormuse piirväärtus 15,75 tonni, kuid pöördvankritega vagunite puhul on teatavatel marsruutidel lubatud 18,8 tonni suurune teljekoormus.

7.7.2.2.3.   Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongiseiresüsteeme

7.7.2.2.4.   Veeremi dünaamiline käitumine

Alaliik P – alaline

7.7.2.2.4.1.   Erisuguste teegabariitidega seonduvate rattadiameetrite erijuhtumite loend

Nimetus

Rattadiameeter (mm)

Gabariit (mm)

Minimaalväärtus (mm)

Maksimaalväärtus (mm)

Rattaharjade väliskülgede vaheline kaugus (SR)

≥ 840

1 520

1 487

1 509

1 524

1 487

1 514

1 602

 

 

1 668

1 643

1 659

Rattaharjade sisekülgede vaheline kaugus (AR)

≥840

1 520

1 437

1 443

1 524

1 442

1 448

1 602

 

 

1 668

1 590

1 596

Rummu laius (BR)

≥ 330

1 520

133

140 (7)

Rattaharja paksus (Sd)

≥840

1 520

24

33

< 840 ja ≥ 330

muud

27,5

33

Rattaharja kõrgus (Sh)

≥760

 

28

36

< 760 ja ≥ 630

 

30

36

< 630 ja ≥ 330

 

32

36

Rattaharja kant (QR)

≥ 330

 

6,5

 

Ülalpool esitatud suurused on toodud funktsioonina ülemise rööpa tasapinnast ja neist tuleb nii tühjade kui ka koormatud vagunite puhul kinni pidada.

Alaliselt 1 520 mm gabariidiga teel liikuvate vagunite rattapaare tuleb mõõta 1 520 mm kaubavagunitele määratletud rattapaaride mõõteprotseduuride kohaselt.

7.7.2.2.4.2.   Rataste materjal

Vastavalt Põhjamaade ilmastikutingimustele tuleb Soomes ja Norras kasutada erisugust rattamaterjali. Materjali koostis on sarnane margiga ER8, kuid kihistumist vältivate omaduste parandamiseks on suurendatud mangaani- ja ränisisaldust. Riiklikus raudteevõrgus võib seda materjali osapoolte vahelise kokkuleppe korras kasutada.

7.7.2.2.4.3.   Koormuse erijuhtumid

Kui teestruktuur tekitab suuremaid jõudusid, tuleb rakendada täiendavaid vastumeetmeid.

(nt väikesed kõverikud).

7.7.2.2.4.4.   Veeremi dünaamiline käitumine – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Rummu laius.

Juhul kui telg on kavandatud 22,5 t koormusele, võib juhinduda lisa X lehel 1 näidatud joonistest ning ERRI standardsest teljekonstruktsioonist. Teatavatel juhtudel tuleb teha täiendavaid ümberkorraldusi, et saavutada ühilduvus käesolevate KTKde kohase telje rattaharjade tööpindade gabariidiga.

7.7.2.2.4.5.   Veeremite dünaamiline käitumine – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Raudteeveerem tuleb kavandada nii, et selle liikumine oleks ohutu, kui tee väändumus on üle 2,7 m suuruse baasi korral 17o/oo ja 11,2 m suuruse baasi korral 4o/oo.

SR ja AR maksimaal- ja minimaalväärtused on järgmised:

SR

Kõik rattadiameetrid

1 571 mm min

1 588 mm max

AR

Kõik rattadiameetrid

1 523 mm min

1 524 mm max

BR

Kõik rattadiameetrid

127 mm min

135 mm max

Sd

Kõik rattadiameetrid

24 mm min

32 mm max

Sh

Kõik rattadiameetrid

30,5 mm min

38 mm max

QR

Kõik rattadiameetrid

6,5

 

7.7.2.2.5.   Pikisuunalised survejõud

7.7.2.2.5.1.   Pikisuunalised survejõud teatavatel Poola ja Slovakkia 1 520 mm teestruktuuridel ning Leedus, Lätis ja Eestis

Liikmesriik: Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

Juhtum P

Nõuded 1 520 mm gabariidiga vagunitele ja 1 435 mm gabariidiga vagunitele liikumiseks 1 520 mm raudteevõrgus.

Riigid: Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti.

Automaatsiduritega vagunid peavad taluma pikisuunalisi 1 000 kN suurusi surve- ja tõmbejõude kiirusel 120 km/h.

7.7.2.2.6.   Pöördvankrid ja veermik

7.7.2.2.6.1.   Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti teestruktuuridele mõeldud pöördvankrid ja veermik

Liikmesriik: Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti.

Juhtum P

Poolas ja Slovakkias teatavatele 1 520 mm teestruktuuridele; Leedus, Lätis ja Eestis kehtivad muudetava gabariidiga (1 435 mm/1 520 mm) veermikuga vagunitele, mida ekspluateeritakse 1 520 mm raudteevõrgus, järgmised eeskirjad.

a)

Üldist

Kaheteljeliste pöördvankrite puhul peab rattapaaride vahekaugus olema vahemikus 1 800–2 400 mm.

Euroopa raudteevõrgus ekspluateerimiseks mõeldud 1 520 mm gabariidiga veermik peab olema kavandatud taluma töötemperatuuride vahemikku –40 oC kuni + 40 oC. Aasia 1 520 mm gabariidiga raudteevõrkudes peab veermik olema kavandatud taluma temperatuurivahemikku –60 oC kuni + 45 oC ja õhu suhtelist niiskust vahemikus 0–100 %.

b)

Veermiku raamid

Veermiku raamid peavad olema kas keevitatud või valatud. Kasutatav teras peab olema keevitatav eelkuumutamiseta ja selle minimaalne tõmbetugevus peab olema 370 N/mm2. Minimaalsed koonusega (V-kujuline koonus, nagu on sätestatud ISO standardis) löögist saadud löögisitkuse väärtused on koondatud järgnevasse tabelisse.

Koonusega löögil saadud löögisitkuse väärtused (J)

– 20 oC

– 40 oC

– 60 oC

27

27

21

Teimimine tuleb teha ainult 1 520 mm gabariidiga süsteemide puhul.

7.7.2.2.6.2.   Pöördvankrid ja veermik – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Pöördvankri kõik mõõtmed

Vahetatavate telgedega pöördvankrite minimaalne rataste baas peab olema 1,80 m ja vedrustuse kandepindade vahekaugus 2,170 mm. Pöördvankri kõik mõõtmed on antud lisa X lehel 7. Seega kehtivad kõik nii määratletud mõõtmed pöördvankrile, mis sobib pidurdustingimuste S puhul. Prantsusmaa ja Hispaania riiklikud ametid peavad nõu pidama SS-pidurdustingimuste rakendamise üle.

Pöördtapi tsentri kõrgus peab olema rööbaste pealispinnast 925 mm ja pöördtapi kanduri raadius peab olema 190 mm, nagu ka standardgabariidikohasel pöördvankril. Pöördtapp peab vastama lisa X lehel 8 kujutatud joonisele.

Vaguni pöördvankri teljepuks

Teljepuksid peavad vastama lisa X lehel 9 kujutatud joonisele.

Telge pöördvankri raamiga ühendav sissetõmbuv ohutusseade

Teljepuksid peavad sisaldama ohutusseadmeid, mis hoiavad telgi pöördvankri raamil. Lisa X lehel 11 kujutatud seade peab olema telgede vahetustoimingu ajaks sissetõmmatav.

Rattad

Kaheteljeliste vagunite puhul:

Uute rataste veerepinnast mõõdetud diameeter peab olema maksimaalselt 1 000 mm.

Pöördvankritega vagunite puhul:

Uute rataste veerepinnast mõõdetud diameeter peab olema 920 mm.

Rattapaarid

Rattapaarid peavad kandma seerianumbrit, tüübinumbrit ja omaniku tähist.

Need näitajad koos rattapaaride viimase kapitaalremondi kuupäevaga (kuu ja aasta), omamis- või registreerimisraudtee koodindeksi ja kapitaalremondi läbiviimise koha indeksiga peavad olema kantud telje võlli kraele.

Omamis- või registreerimisraudtee koodnumber ja viimase kapitaalremondi kuupäev (kuu ja aasta) tuleb iga teljepuksi ette peale kanda valge värviga.

Teljepuks ja kaitseplaadid

Teljepuksid, teljekaitsed ja vedrusadulad peavad olema kavandatud nii, et oleks kinni peetud lehel 2 näidatust (teljepuksi ülemisel küljel asuva ava läbimõõt peab võimaldama vedrustuse reguleerimiseks vajaliku rõnga kasutamist või stopperi paigaldamist vastavalt lisas X sätestatule).

Kuna laiagabariidilised teljed asuvad vaguni alusraamile küllalt lähedal, tuleb telje kinnitamiseks kasutada kammitsaid koos 14 või 10 mm teljekaitsega: vt leht 18.

Soovitatav on kasutada teljekaitse tugesid, mida saab kiiresti eemaldada või paigaldada. Need kinnitatakse kahe M20×55 poldiga, kasutades ka seibe. Konstruktsioonil peab avade tsentrite vahekaugus olema 483 +1/0 mm.

Rattapaaride välispind

Veeremi alusraamide alla peab olema täiesti vaba ruum, mis peab jääma iga ratta tasemele (vt leht 4).

Telje konstruktsioon

Teljed peavad olema suutelised kandma 20 t teljekoormusega teedele (C-kategooria teed) või 22,5 t teljekoormusega teedele (D-kategooria teed) kehtestatud maksimaalkoormust. Teljed peavad olema varustatud kuullaagritega teljepuksidega ning olema vahetatavad olemasolevate telgedega. Uued teljed tuleb kavandada vastavalt käesolevates KTKdes määratletud sätetele. Automaatselt muudetava gabariidiga rattapaare, mis sobivad nii 1 435 mm kui ka 1 668 mm teedele, tohib kasutada ainult Hispaania ja Prantsusmaa pädevate ametite vahelise kokkuleppe raames läbi Prantsusmaa toimuvas rahvusvahelises raudteeliikluses.

7.7.2.3.   Pidurdamine

7.7.2.3.1.   Pidurdustõhusus

7.7.2.3.1.1.   Pidurdustõhusus – Suurbritannia

Liikmesriik: Suurbritannia

Juhtum P

Inglismaa raudteevõrgus kasutamiseks mõeldud vagunite kohta vt V lisa punkt V2.

7.7.2.3.1.2.   Pidurdustõhusus – Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

Liikmesriik: Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti.

Juhtum P

Õhujagajad

Koostalitlusvõimega 1 435 mm vagunid peavad 1 520 mm teel ekspluatatsiooniks olema varustatud täiendava pidurisüsteemiga vastavalt järgmisele:

1. võimalus: tuleb paigaldada kaks õhujagajat koos ümberlülitusseadmega

1 435 mm gabariidi jaoks: õhujagaja vastavalt lisale I;

1 520 mm gabariidi jaoks: 483-tüüpi õhujagaja.

2. võimalus: nii 1 435 kui ka 1 520 mm gabariidiga raudteede pidurisüsteemide tehnilistele nõuetele vastavatele vagunitele tuleb paigaldada standardne õhujagaja või heakskiidetud KE/483 õhujagaja kombinatsioon koos ümberlülitusseadmega, mis võimaldab süsteemil siirduda vastavasse töörežiimi.

Esimese võimaluse kohaselt peab vaguni piduriseadmestik sisaldama ümberlülitusseadmeid “pidurid sees/väljas” ja “kauba/reisi”-režiimi ümberlülitamiseks, samuti pidurisüsteemi tühi/koormusrežiimi ümberlülitusseadet, kui puudub automaatse koormusrežiimiga pidurisüsteem vastavalt I lisale ja “pidurid sees/väljas” ning pidurirežiimide “tühi – osaliselt koormatud – koormatud” ümberlülitusseade vastavalt1 520 mm gabariidile kohalduvatele standarditele ja dokumendile “Technical Requirements for the Brake Equipment of Wagons built in RF Workshops”.

Iga õhujagaja peab sisaldama iseseisvat vabastusklappi, mille lülitushoovastiku käepidemed paiknevad vaguni mõlemal küljel.

Pidurisüsteemi lahenduse teise võimaluse kohaselt tuleb õhujagajat pigem kasutada kombinatsioonis koos automaatse koormusrežiimiga pidurisüsteemiga. Kui pidurdusrežiimi lülitatakse vastavalt koormusele ümber käsitsi, peab eksisteerima vähemalt kaks pidurdusjõu gradueeritud asendit.

Automaatse koormusrežiimiga pidurdamine, pidurdusjõud ja pidurdustõhusus

Vaguni pidurid peavad tagama pidurdusjõu etteantud väärtused ja tagama teoreetilised pidurdusjõu koefitsiendid töötamisel nii 1 435 mm kui ka 1 520 mm teegabariitide korral vastavate maksimaalkiiruste juures.

1 435 mm gabariidiga infrastruktuuris kasutamisel tuleb vagunid varustada kas käsijuhitava koormusrežiimi ümberlülitusseadmega või automaatse koormusrežiimiga pidurisüsteemiga, mis vastab lisas I esitatud nõuetele.

1 520 mm gabariidiga infrastruktuuris kasutamisel tuleb vagunid varustada kas automaatse koormusrežiimiga pidurisüsteemiga või käsijuhitava koormusrežiimi ümberlülitusseadmega, millel on vähemalt kaks asendit. Automaatse pidurisüsteemi ja selle konfiguratsiooni kasutamise korral 1 520 mm gabariidiga teel tuleb võtta arvesse pöördvankrite konstruktsiooni ning ülemineku liiki ühelt gabariidilt teisele.

Pidurdustõhusus tuleb arvutada juhendmaterjali “Standard Braking Calculation for Freight and Refrigerator Wagons” alusel. Siin peab 1 520 mm gabariidile lülitatud vaguni klotspidurite piduriklotsi jõule arvutatav teoreetiline koefitsient vastama järgmistele väärtustele:

klotspidurite K (liitmaterjalist) piduriklotside puhul: vähemalt 0,14 kuni maksimaalväärtuseni 0,31 (täislaaditud vaguni puhul) ning vähemalt 0,22–0,37 (tühja vaguni puhul);

GG (valumalmist) piduriklotside puhul: vähemalt 0,36 kuni maksimaalväärtuseni 0,70 (täislaaditud vaguni puhul) ning vähemalt 0,62–0,81 (tühja vaguni puhul);

1 435 mm ja 1 520 mm teegabariitide puhul standardites määratletud erisugused vaguni pidurdusjõud saavutatakse pidurimehhanismi või pidurisilindrite asjakohase reguleerimisega.

Ümberlülitusseade 1 435 ja 1 520 mm teegabariitide ümberlülitamiseks

Ühelt õhujagajasüsteemilt teisele ümberlülitamine peab toimuma gabariidi ümbervahetustoimingu käigus 1 435 mm/1 520 mm ümberlülitusseadmega. Ümberlülitusseadme lülitushooba peab olema võimalik liigutada vähese jõupingutusega ning see peab kindlalt fikseeruma lõppasendis. Valitud lõppasend peab vastama ainult ühele pidurdussüsteemile ning peab seejuures teise pidurdussüsteemi välja lülitama. Ühe pidurdussüsteemi rikke korral peab teine pidurdussüsteem tööle jääma, eeldusel, et igal vagunil on kaks õhujagajat.

Ümberlülitamine ühelt pidurdussüsteemilt teisele võib toimuda ainult gabariidi ümbervahetusjaamas kas käsitsi (eriseadme abil) või automaatselt.

Valitud pidurdussüsteem peab olema selgelt näidatud isegi juhul, kui ümberlülitamine toimub automaatselt.

Juhul, kui ümberlülitamine toimub automaatselt, tuleks eelistatavalt kasutada automaatse koormusrežiimiga pidurdussüsteemi.

7.7.2.3.1.3.   Pidurdustõhusus – Soome

Liikmesriik: Soome

Juhtum P

Soome raudteevõrgus tuleb määrata ainult 1 524 mm gabariidiga veeremiüksuste pidurdustõhusust signaalide vahel minimaalteepikkusel 1 200 m. Kiirusel 100 km/h on minimaalne pidurdusjõu protsent 55 ja kiirusel 120 km/h 85.

Energiapiirangute nõuded, mis seonduvad 46 km pikkuse ja 21 ‰ kaldega kallakuga (kallak Sankt Gothardi teelõigul) ei kehti ainult 1 524 mm gabariidiga veeremiüksuste puhul.

Ainult 1 524 mm gabariidiga veeremiüksuste puhul tuleb seisupidur projekteerida nii, et täiskoormusega vaguneid saaks hoida kallakul gradiendiga 2,5 % maksimaalse hõõrdeteguriga 0,15 (tuulevaikuses). Neil vagunitel, mis on mõeldud maanteeliiklusvahendite veoks, peab seisupidurit saama juhtida maapinnalt.

7.7.2.3.1.4.   Pidurdustõhusus – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Piduri hõõrdkatte seadistus

Kaheteljeliste vagunite puhul:

Pidurikatted peavad olema koostatud vastavalt lehele 5. Kasutada võib ka lehel 12 pöördvankrite puhul näidatud koosteviisi.

Pöördvankritega vagunite puhul:

Pidurikatted peavad olema koostatud lehel 12 esitatud tingimuste kohaselt.

7.7.2.3.1.5.   Pidurdustõhusus – Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti ja Leedu

Liikmesriik: Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti ja Leedu

Juhtum T1

Käesolevate KTKde nõuded, mis käsitlevad olemasolevate UIC spetsifikatsioonide ja katsemeetodite kohaselt heaks kiidetud liitmaterjalist klotspidurite piduriklotse, ei kehti üldiselt Soomes, Norras, Rootsis, Eestis ega Leedus.

Liitmaterjalist piduriklotse tuleb hinnata riiklike eeskirjade alusel, võttes arvesse talviseid ilmastikutingimusi.

See erijuhtum on jõus seni, kuni töötatakse välja ja kiidetakse heaks põhjamaade talvisteks tingimusteks piisavad tehnilised kirjeldused ja hindamismeetodid.

See nõue ei välista teistest liikmesriikidest pärit kaubavagunite ekspluateerimist Põhjamaades ja Balti riikides.

7.7.2.3.1.6.   Pidurdustõhusus – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Sõidupidur: Sirgel ja rõhtsal teel liikuva uue vaguni peatumisteekond Iirimaa raudteevõrgus ei tohi ületada:

peatumisteekond = (v2/(2*0,55) m

(kus v = vagunite maksimaalne liikumiskiirus IR raudteevõrgus, m/s).

Maksimaalne liikumiskiirus peab olema väiksem või võrdne kiirusega 120 km/h. Neist piirangutest tuleb kinni pidada mis tahes koormustingimuste korral.

7.7.2.3.2.   Seisupidur

7.7.2.3.2.1.   Seisupidur – Suurbritannia

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Juhtum P

Suurbritannia raudteevõrgus kasutamiseks mõeldud vagunite kohta vt lisa V punkt V1.

7.7.2.3.2.2.   Seisupidur – Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Liikmesriik: Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Juhtum P

Igale uuele, ainult Iirimaa raudteevõrgus kasutatavale vagunile tuleb paigaldada seisupidur, mis suudab täiskoormusega vaguneid paigal hoida kallakul gradiendiga 2,5 % maksimaalse hõõrdeteguriga 10 % (tuulevaikuses).

Iirimaa on taotlenud erandit nõuetele, mis sätestavad seisupiduri juhtimise võimaluse “veeremist” nõude asemel, mille kohaselt “seisupidurit peab saama juhtida veeremiüksuselt või maapinnalt”.

7.7.2.4.   Keskkonnatingimused

7.7.2.4.1.   Keskkonnatingimused

7.7.2.4.1.1.   Keskkonnatingimused – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Hispaanias ja Portugalis on välistemperatuuri ülempiiriks + 50 kraadi punktis 4.2.6.1.2.2 toodud temperatuuriklassis Ts sätestatud temperatuuri + 45 kraadi asemel.

7.7.2.4.2.   Tuleohutus

7.7.2.4.2.1.   Tuleohutus – Hispaania ja Portugal

Liikmesriik: Hispaania ja Portugal

Juhtum P

Sädemepüüdja.

Alaliik P – alaline

Kaheteljeliste vagunite puhul:

Sädemepüüdja peab olema konstrueeritud ja paigaldatud vastavalt joonisele 16.

Nende kaitsekatete välimised osad peavad olema suunatud tahapoole ning ülemine osa peab olema kõverdatud.

Ülemise osa laius peab olema 415 +5/0 mm; sisemiste servade vahekaugus peab olema 1 120 mm.

Ülemise osa kõrgus peab olema 115 mm ning tahapoole suunatud osa kõrgus peab olema 30o nurga alt mõõdetuna 32 mm. Kaitsekatete kaugus aluspinnast peab olema 20 mm ning kõverdatud osa raadius peab olema 1 800 mm. Teljepaaridega vagunitel, mida on lubatud kasutada Prantsusmaa ja Hispaania vahelisteks transiitvedudeks, tuleb ohtlike veoste (RID klassid 1a ja 1b) veol pidurid sõidu ajaks välja lülitada.

Pöördvankritega vagunite puhul:

Sädemepüüdja peab olema projekteeritud ja paigaldatud vastavalt joonisele 17.

Sädemepüüdja peab olema voolujooneline ning 500 mm laiune.

Sisemiste servade vaheline kaugus peab olema 1 100 ± 10 mm.

Nende kaitsekatete minimaalne kaugus põrandast peab olema 80 mm.

7.7.2.4.3.   Elektriohutus

7.7.2.4.3.1.   Elektriohutus – Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

Liikmesriik: Poola ja Slovakkia (teatavad 1 520 mm teestruktuurid) ning Leedu, Läti ja Eesti

Juhtum P

1 520 mm raudteevõrgus ekspluateeritavate 1 520 mm ja 1 435 mm gabariitidega vagunitele kehtivad lisanõuded.

7.7.3.   LIIKMESRIIGITI MÄÄRATLETUD ERIJUHTUMITE TABEL

Riik

Punkt

Parameeter

Erijuhtum

Kategooria

Kõik riigid

4.2.3.4

Veeremi dünaamiline käitumine

7.7.2.2.4.1.

P

Soome

4.2.2.1

Veeremiüksuste vaheline liides (nt sidur)

7.7.2.1.1.1

P

Soome

4.2.3.1

Kinemaatiline gabariit

7.7.2.2.1.3

P

Soome

4.2.3.2

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

7.7.2.2.2.1

P

Soome

4.2.4.1

Pidurdustõhusus

7.7.2.3.1.3

P

Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti ja Leedu

6.2.3.3 (lisa P)

Pidurdustõhusus

7.7.2.3.1.5

A1

Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola

Punktid 4 ja 5

Allsüsteemi iseloomustamine ja koostalitlusvõime komponendid

7.7.2.1.1.3

P

Soome ja Norra

5.3.2.3

Rattad

7.7.2.2.4.2

P

Suurbritannia

4.2.3.1

Kinemaatiline gabariit

7.7.2.2.1.1

P

Suurbritannia

4.2.3.2

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

7.7.2.2.2.2

P

Suurbritannia

4.2.4.1.2.2

Pidurdustõhusus

7.7.2.3.1.1

P

Suurbritannia

4.2.4.1.2.8

Seisupidur

7.7.2.3.2

P

Kreeka

4.2.3.4

Veeremi dünaamiline käitumine

7.7.2.1.1.6

A1

Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti

4.2.2.1

Veeremiüksuste vaheline liides (nt sidur)

7.7.2.1.1.2

P

Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti

4.2.2.3

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus

7.7.2.1.3.1

P

Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti

4.2.3.1

Kinemaatiline gabariit

7.7.2.2.1.2

P

Leedu, Läti ja Eesti

4.2.3

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

7.7.2.2.2.3

P

Leedu, Läti ja Eesti

Punktid 4 ja 5

Allsüsteemi iseloomustamine ja koostalitlusvõime komponendid

7.7.2.1.1.4

T

Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti

4.2.3.4

Veeremi dünaamiline käitumine

7.7.2.2.4

P

Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti

4.2.3.5

Pikisuunalised survejõud

7.7.2.2.5.1

P

Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti

5.3.2.1

Pöördvankrid ja veermik

7.7.2.2.6.1

P

Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti

4.2.4.1

Pidurdustõhusus

7.7.2.3.1.2

P

Poola, Slovakkia, Leedu, Läti ja Eesti

4.2.7.3

Elektriohutus

7.7.2.4.3.1

P

Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

4.2.1

Veeremiüksuste vaheline liides (nt sidur)

7.7.2.1.1.5

P

Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

4.2.2.2

Ohutu juurde- ja väljapääs

7.7.2.1.2.1

P

Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

4.2.3

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

7.7.2,2.2.4

P

Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

4.2.3.4

Veeremi dünaamiline käitumine

7.7.2.2.4.5

P

Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

4.2.4.1

Pidurdustõhusus

7.7.2.3.1.5

P

Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

4.2.4.1.2.8

Seisupidur

7.7.2.3.2.2

P

Hispaania ja Portugal

4.2.2.1

Veeremiüksuste vaheline liides (nt sidur)

7..2.1.1.4

P

Hispaania ja Portugal

4.2.2.3

Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus

7.7.2.1.3.2

P

Hispaania ja Portugal

4.2.3.1

Kinemaatiline gabariit

7.7.2.2.1.4

P

Hispaania ja Portugal

4.2.3.4

Veeremi dünaamiline käitumine

7.7.2.2.4.4

P

Hispaania ja Portugal

5.3.2.1

Pöördvankrid ja veermik

7.7.2.2.6.2

P

Hispaania ja Portugal

4.2.4.1

Pidurdustõhusus

7.7.2.3.1.4

P

Hispaania ja Portugal

4.2.6.1.2.2

Keskkonnatingimused

7.7.2.4.1.1

P

Hispaania ja Portugal

4.2.7.2

Tuleohutus

7.7.2.4.2.1

P


(1)  : S saadakse vastavalt lisale S, “λ” = ((C/S)–D) vastavalt lisale S, “γ” = ((kiirus (km/h))/3,6)2)/(2×(S–((Te)×(kiirus (km/h)/3,6)))), kus Te=2 sek.

(2)  vagun S1 on tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseadmega vagun

(3)  : vagun S2 on koormuse automaatrežiimi ümberlülitusseadmega vagun

(4)  : vagun SS peab olema varustatud koormuse automaatrežiimi ümberlülitusseadmega.

(5)  maksimaalne rakendatav keskmine aeglustusjõud (kiirusel 100 km/h) on 18×0,91 = 16,5 kN/telg. See väärtus tuleneb pidurdatava ratta, mille läbimõõt on [920 mm; 1 000 mm], pidurdamise ajal maksimaalsest haardumisel lubatavast pidurdusenergiast (pidurdusjõud on piiratud 18 tonniga). Rattaid, millel on uus nominaalne läbimõõt (< 920 mm) ja/või mis on varustatud klotspiduritega, tuleb heaks kiite vastavalt riiklikele eeskirjadele;

(6)  maksimaalne rakendatav keskmine aeglustusjõud (kiirusel 120 km/h) on 18×0,88 = 16 kN/telg. See väärtus tuleneb pidurdatava ratta, mille läbimõõt on [920 mm; 1 000 mm], pidurdamise ajal maksimaalsest haardumisel lubatavast pidurdusenergiast (pidurdusjõud on piiratud 18 tonniga). Rattaid, millel on uus nominaalne läbimõõt (< 920 mm) ja/või mis on varustatud klotspiduritega, tuleb aktsepteerida vastavalt riiklikele eeskirjadele.

(7)  koos kraadi laiusega

Alaliselt 1 520 mm gabariidiga teel liikuvate vagunite rattapaare tuleb mõõta 1 520 mm kaubavagunitele määratletud rattapaaride mõõteprotseduuride kohaselt.

LISA A

STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

A.1   Puhvrid

Joonis A1.

Puhvripruss

Image

A.2   Veoseadmed

Joonis A2.

Veokonks – mõõtmed

Image

Joonis A3.

Kruvisiduri sidurisang

Image

Joonis A4.

Veo- ja puhverseadised

Image

Joonis A5.

Berni ristkülik

Image

ESPACES LIBRES A RESERVER AUX EXTREMITES DES VEHICULES

FREIZUHALTENDE RÄUME AN DEN WAGENENDEN

VEEREMIÜKSUSE PIIRALADELE JÄETAV VABA RUUM

Joonis A6.

Kruvisidur ja veokonksud

Image

Joonis A7.

Vaguni otstesse veokonksu kohale jäetav vaba ruum

Image

LISA B

STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

KAUBAVAGUNITE MÄRGISTAMINE

B.1.

VEEREMI KORDUMATU NUMBER

B.2.

VAGUNI TÜHIKAAL

B.3.

VAGUNI KOORMUSTABEL

B.4.

PIKKUS PUHVRITEST MÕÕDETUNA

B.5.

SUURBRITANNIA RAUDTEELIIKLUSES KASUTATAVAD MÄRGID

B.6.

RIIKIDEVAHELISE RAUDTEETRANSPORDI TARVIS EHITATUD RÖÖBASTEE ERI GABARIITIDELE SOBIVAD VAGUNID

B.7.

RÖÖBASTEE LAIUSELE AUTOMAATSELT KOHANDUVAD RATTAPAARID

B.8.

MANÖÖVERDAMINE ON KEELATUD SORTEERIMISMÄGEDEL, MILLE KÕVERUSE RAADIUS ON ALLTOODUD JOONISEL NÄIDATUST VÄIKSEM

B.9.

PÖÖRDVANKRITEGA VAGUNID, MILLE TELGEDE VAHELINE KAUGUS ÜLETAB 14 000 MM JA MIDA ON LUBATUD SORTEERIDA SORTEERIMISMÄELT

B.10.

VAGUNID, MIDA EI TOHI HOOLDUSREŽIIMIS MANÖÖVERDADA VAGUNIAEGLUSTITEGA VÕI MUUDE PIDURDUSSEADISTEGA VARUSTATUD TEELE

B.11.

HOOLDUSKUUPÄEVADE TABEL

B.12.

ELEKTRILÖÖGI OHU HOIATUSMÄRK

B.13.

TÕSTE-/KINNITUSPUNKTIDE ASUKOHT

B.14.

VAGUNI MAKSIMAALNE LUBATAV VEOSE KAAL

B.15.

TSISTERNVAGUNITE MAHUTAVUS

B.16.

KONTEINERVAGUNI PÕRANDA KÕRGUS

B.17.

MINIMAALNE PÖÖRDERAADIUS

B.18.

MÄRGISTUS PÖÖRDVANKRITEGA VAGUNITELE, MIS SOBIVAD RAUDTEE-PRAAMI RAMPIDEGA, MILLE RAMBI MAKSIMAALNE KALLE EI ÜLETA 2o 30’

B.19.

OMANIKUVAGUNITE MÄRGISTUS

B.20.

ERIRISKIDE SUHTES VÕETUD MEETMETEGA KAUBAVAGUNITE MÄRGISTUSED

B.21.

VEOSE PAIGUTUS: PLATVORMVAGUNID

B.22.

VÄLIMISTE RATTAPAARIDE VÕI PÖÖRDVANKRITE PÖÖRDTAPPIDE VAHELISED KAUGUSED

B.23.

VAGUNID, MILLE SORTEERIMINE NÕUAB ERILIST HOOLT (NT BIMODAALSED VEEREMID)

B.24.

KÄSIJUHITAV SEISUPIDUR

B.25.

EESKIRJAD JA OHUTUSJUHISED ERISEADMETE JAOKS

B.26.

RATTAPAARIDE NUMMERDAMINE

B.27.

PIDURITE MÄRGISTUSED VAGUNITEL

B.27.1.

Õhkpidurite liiki näitavad pealdised

B.27.2.

Pidurdusjõu märkimine veeremile

B.27.2.1.

Ümberlülitussüsteemideta veeremid

B.27.2.2.

Käsijuhitava ümberlülitussüsteemiga veeremid

B.27.2.3.

Veeremid, millel on kaks või enam pidurimehhanismi eraldi “tühi/koormatud” režiimi ümberlülitusseadmetega

B.27.2.4.

Automaatselt, vastavalt koormuse muutumisele progresseeruvalt ümberseaduva pidurdusseadmega varustatud veerem

B.27.2.5.

Automaatse “tühi/koormatud” juhtseadeldise seadmetega varustatud vagunid

B.27.3.

Muud piduritega seostuvad märgistused

B.27.3.1.

Suure pidurdusjõuga pidurisüsteemi r ja pidurdusrežiimi “R” märgistamine

B.27.3.2.

Liitmaterjalist piduriklotside katete märgistamine

B.27.3.3.

Ketaspidurite märgistamine

B.28.

OSŽD STANDARDI KOHASTE AUTOMAATSIDURITEGA VAGUN

B.29.

PLAAT “LUBATUD KASUTADA 1 520 MM LAIUSEL TEEL”

B.30.

MUUDETAVA LAIUSEGA RATTAPAARIDEGA (1 435 MM/1 520 MM) VAGUN

B.31.

MÄRGISTUS MUUDETAVA LAIUSEGA RATTAPAARIDEGA (1 435 MM/1 520 MM) PÖÖRDVANKRITEL

B.32.

LAIUSTELE GA, GB VÕI GC EHITATUD KAUBA- JA REISIVAGUNITE MÄRGISTAMINE

B.1.   VEEREMI KORDUMATU NUMBER

(Asukoht: mõlemal küljel, vasakul pool)

Veeremi numbri moodustavate märkide kõrgus peab olema vähemalt 80 mm ja number peab olema kantud rööbaste tasapinnast vähem kui 2 meetri kõrgusele. Numbri asukoht peab olema valitud nii, et vaguni katmisel ükskõik millist liiki koormakattega numbrit ei varjataks.

Lisateavet saab nõutud ENist.

B.2.   VAGUNI TÜHIKAAL

(Asukoht: mõlemal küljel, vasakul pool)

Joonis B1.

Käsipiduriteta vaguni tühikaalu tähistamine.

Image

Joonis B2.

Käsipiduritega varustatud vaguni tühikaalu ja pidurdusjõu tähistamine.

Image

Kui käsipidur on maast juhitav, tuleb tähis ümbritseda punase raamiga.

Kui vagunile on paigaldatud mitu eraldi töötavat pidurit, tuleb nende pidurisüsteemide arv ära näidata pidurdusjõu ees (nt 2 × 0,00 t).

B.3.   VAGUNI KOORMUSTABEL

(Asukoht: mõlemal küljel, vasakul pool)

Joonis B3.

Image

Joonis B4.

Image

Joonis B5.

Image

Jooniste allmärkuste tähendus:

1)

Kuni kiirusega 100 km/h liikuvates rongides kasutatavate vagunite maksimaalne lubatav kandejõud

2)

Kuni kiirusega 120 km/h liikuvates rongides kasutatavate vagunite maksimaalne lubatav kandejõud

3)

Vagunite puhul, mille lubatud liikumiskiirus on kuni 120 km/h ainult siis, kui vagunid on tühjad

4)

Vagunitele, mille lubatud koormus kiirusel 120 km/h on sama kui koormustabeli veerus S märgitud, tuleb maksimaalse kandejõu tähisest paremale kanda tähis “**”. Tähise “**” kohaldamisala (ainult uuendatud/taastatud või uued ja uuendatud/taastatud vagunid) on määratlemata.

MÄRKUS.

D liinikategooriate tähistusi tohib kanda vaid nendele vagunitele, mille puhul on D kategooria jaoks lubatud suuremad teljekoormused kui C kategooria puhul.

Joonis B6.

Koormustabeli mõõtmed

Image

Image

B.4.   PIKKUS PUHVRITEST MÕÕDETUNA

(Asukoht: mõlemal küljel, vasakul pool)

Joonis B7.

Image

B.5.   SUURBRITANNIA RAUDTEELIIKLUSES KASUTATAVAD MÄRGID

(Asukoht: mõlemal küljel, vasakul pool)

Joonis B8.

Praamiga transportimiseks sobivad vagunid

Image

Joonis B9.

Kanalitunnelis vedamiseks sobivad vagunid

Image

Joonis B10.

Praamiga transportimiseks ja kanalitunnelis vedamiseks sobivad vagunid

Image

B.6.   RIIKIDEVAHELISE RAUDTEETRANSPORDI TARVIS EHITATUD RÖÖBASTEE ERI GABARIITIDELE SOBIVAD VAGUNID

(Asukoht: mõlemal küljel, paremal pool)

Joonis B11.

Image

B.7.   RÖÖBASTEE LAIUSELE AUTOMAATSELT KOHANDUVAD RATTAPAARID

(Asukoht: mõlemal küljel, paremal pool)

Veerem on varustatud automaatse rööbastee gabariidiga kohandumise süsteemiga, mille tööulatus on 1 435–1 668 mm.

Joonis B12.

Image

B.8.   MANÖÖVERDAMINE ON KEELATUD SORTEERIMISMÄGEDEL, MILLE KÕVERUSE RAADIUS ON ALLTOODUD JOONISEL NÄIDATUST VÄIKSEM

(Asukoht: igal vaguniraamil vasakul)

Joonis B13.

Image

See märgistus näitab künka või tunneli vertikaalse profiili minimaalset lubatavat kõveruse raadiust nende vagunite puhul, mille ehituslikud iseärasused võivad tingida jäävkahjustuste tekke, kui vagunid ületavad sorteerimismäe, mille profiili kõveruse raadius on 250 m.

B.9.   PÖÖRDVANKRITEGA VAGUNID, MILLE TELGEDE VAHELINE KAUGUS ÜLETAB 14 000 mm JA MIDA ON LUBATUD SORTEERIDA SORTEERIMISMÄELT

(Asukoht: igal vaguniraamil vasakul)

See märgistus kantakse pöördvankritega vagunitele, mille kahe järjestikuse rattapaari telgede vaheline kaugus on üle 14 000 mm.

Tähistus näitab järjestikku asuvate telgede suurimat vahekaugust.

Joonis B14.

Image

B.10.   VAGUNID, MIDA EI TOHI HOOLDUSREŽIIMIS MANÖÖVERDADA VAGUNIAEGLUSTITEGA VÕI MUUDE PIDURDUSSEADISTEGA VARUSTATUD TEELE

(Asukoht: igal vaguniraamil vasakul)

Joonis B15.

Image

See märgistus kantakse vagunitele, mille konstruktsiooni eripära ei võimalda neid manööverdamisel suunata üle vaguniaeglustite või muude sorteerimis- või pidurdusseadiste.

B.11.   HOOLDUSKUUPÄEVADE TABEL

(Asukoht: igal vaguniraamil paremal)

Vastavalt kasutatavale hooldussüsteemile peab olema võimalik tähistada hooldustahvlile kantud andmete kehtivust.

Joonis B16.

Image

1)

Hooldustahvli kehtivusperiood

2)

Hooldustööde eest vastutava töökoja tähis, kellel on lubatud kehtivusperioodi muuta

3)

Hoolduse aeg (päev, kuu, aasta)

4)

Täiendav märgistus. Seda tohib kasutada vaid raudteeveeremi omanik.

B.12.   ELEKTRILÖÖGI OHU HOIATUSMÄRK

Joonis B17.

Veeremile, mis on ehitatud pärast 1.1.1987

Image

See märgistus paigutatakse teeninduspõrandatega varustatud vagunitele rööbaste tasapinnast kõrgemale kui 2 000 mm või sammuga, mis on suurem teeninduspõrandate kinnituste omavahelisest kaugusest. Märgistus tuleb paigutada nii, et see oleks nähtav enne, kui satutakse ohutsooni.

B.13.   TÕSTE-/KINNITUSPUNKTIDE ASUKOHT

See märgistus paigutatakse igale vaguniraamile vasakule ja paremale poole tõstepunktide kõrgusele.

Joonis B18.

Tõstmine hoolduskojas ilma veermikuta.

Image

Joonis B19.

Tõstmine neljast punktist koos veermikuga või ilma.

Image

Joonis B20.

Tõstmine koos veermikuga või ilma või vaguni ühe otsa kergitamine otsast või selle otsa lähedalt.

Image

B.14.   VAGUNI MAKSIMAALNE LUBATAV VEOSE KAAL

(Asukoht: igal vaguniraamil paremal)

See märgistus kantakse neile vagunitele, mille mahutavus ületab märgitud suurimat veose kaalu, ja vagunitele, millel maksimaalse kaalu märgistus puudub. Märgistus näitab sellesse vagunisse laaditava veose maksimaalset lubatavat kaalu.

Joonis B21.

Image

B.15.   TSISTERNVAGUNITE MAHUTAVUS

(Asukoht: mõlemal küljel, vasakul pool)

Tsisternvagunite või muude mahutitüüpi vagunite mahutavus kuupmeetrites, hektoliitrites või liitrites märgitakse vagunitele järgmiselt (vt joonist allpool).

Joonis B22.

Image

B.16.   KONTEINERVAGUNI PÕRANDA KÕRGUS

(Asukoht: mõlemal küljel, paremal pool)

Joonis B23.

Image

See märgistus paigutatakse konteinervagunitele, mis on kohandatud suuremõõtmeliste konteinerite ja/või vahetatavate kerede veoks; märgistus näitab tühja vaguni pöördvankri kõrgust.

B.17.   MINIMAALNE PÖÖRDERAADIUS

(Asukoht: igal vaguniraamil vasakul)

See märgistus paigutatakse pöördvankritega vagunitele, mis võimaldavad pööramist vaid sellistel teedel, mille kõverike raadius ületab 35 m. Märgistusel näidatakse vähimat lubatavat kõveriku raadiust.

Joonis B24.

Image

B.18.   MÄRGISTUS PÖÖRDVANKRITEGA VAGUNITELE, MIS SOBIVAD RAUDTEE-PRAAMI RAMPIDEGA, MILLE RAMBI MAKSIMAALNE KALLE EI ÜLETA 2o 30’

(Asukoht: igal vaguniraamil vasakul)

See märgistus paigutatakse pöördvankritega vagunitele, mis võivad ületada raudtee-praami rampi, mille maksimaalne kalle on väiksem kui 2o 30’, näidates maksimaalset lubatavat rambi kallet selle vaguni jaoks.

Joonis B25.

Image

B.19.   OMANIKUVAGUNITE MÄRGISTUS

(Asukoht: mõlemal küljel, vasakul pool)

Omanikuvagunid tuleb märgistada registreeritud omaniku nime ja aadressi näitava sildiga.

B.20   ERIRISKIDE SUHTES VÕETUD MEETMETEGA KAUBAVAGUNITE MÄRGISTUSED

(a)

Juhtudel, kus vaguni kere (pealisehitis) võib vaguniraami suhtes liikuda (nt põrkeleevenditega varustatud vagunid), tuleb kõik need vaguniraami osad, mis põrkel kaetakse, värvida ohutsooni tähistamiseks kollaseks ja katta diagonaalsete mustade triipudega.

(b)

Võimalike väljaulatuvate kaablikandurite poolt põhjustatavate ohuolukordade vältimiseks tuleb need kandurid värvida järgmiselt:

kaabli kandur ja kaitseseade – kollaseks;

kaablikandurite klambrid, mis ulatuvad:

välja kuni 250 mm kaugusele – kollaseks;

välja enam kui 250 mm kaugusele – kollaseks ja katta diagonaalsete musta värvi triipudega.

B.21.   VEOSE PAIGUTUS: PLATVORMVAGUNID

(Asukoht: iga vaguniraami keskel)

Platvormvagunite puhul, mille kasuliku platvormi pikkus on suurem kui 10 m, ja kõrgete külgseintega lahtiste kaubavagunite puhul, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 1968, tuleb üksikute vähemalt kolme erineva tugipinna pikkusega koormate maksimumkõrgus tähistada nii, nagu on näidatud joonistel B28 või B29.

Kõigi muude vagunite puhul on see teave valikuline.

See märk on valikuline kõigi muude vagunite puhul, millele tuleb joonistel B26 või B27 või B28 või B29 näidatud märk paigaldada.

Joonis B26.

Kontsentreeritud, aluspinnale eri ulatusega jaotatud koorma paigutamise näide ja koorma paigutamise näide kahele eraldi toele (aluse laius ≥ 2 m)

Image

Joonis B27.

Kontsentreeritud, aluspinnale eri ulatusega jaotatud koorma paigutamise näide ja koorma paigutamise näide kahele eraldi toele (aluse laius ≥ 1,20 m)

Image

Joonis B28.

Kontsentreeritud, aluspinnale eri ulatusega jaotatud koorma paigutamise näide (aluse laius ≥ 2 m)

Image

Joonis B29.

Kontsentreeritud, aluspinnale eri ulatusega jaotatud koorma paigutamise näide (aluse laius ≥ 1,20 m)

Image

B.22.   VÄLIMISTE RATTAPAARIDE VÕI PÖÖRDVANKRITE PÖÖRDTAPPIDE VAHELISED KAUGUSED

(Asukoht: igal vaguniraamil paremal)

Pöördvankrita vagunite puhul tuleb märgil näidata otsmiste rattapaaride telgede, pöördvankritega vagunite puhul pöördvankrite pöördtappide vahelised kaugused (vt joonist allpool).

Joonis B30.

Image

B.23.   VAGUNID, MILLE SORTEERIMINE NÕUAB ERILIST HOOLT (NT BIMODAALSED VEEREMID)

Vagunite puhul, mis vajavad sorteerimisel erilist hoolt, või intermodaalse koosseisu otsmiste pöördvankrite puhul tähendab järgmine märgistus, et:

sorteerimismäe abil või tõukemanööverdamisega sorteerimine on keelatud;

vagunit tuleb manööverdada veduri abil;

vagunit ei tohi manööverdamise ajaks lahti haakida.

Joonis B31.

Image

B.24.   KÄSIJUHITAV SEISUPIDUR

Joonis B32.

Image

B.25.   EESKIRJAD JA OHUTUSJUHISED ERISEADMETE JAOKS

Eriseadmetega (automaatne tühjendussüsteem, avanev katus jne) vagunites peavad kättesaadavasse kohta olema paigutatud juhised (võimaluse korral mitmes keeles) nende seadmete kasutamise ja rakendatavate ohutusabinõude kohta. Need juhised peavad olema illustreeritud vastavate piktogrammidega.

B.26.   RATTAPAARIDE NUMMERDAMINE

Vaguni vaguniraamile tuleb iga teljepuksi kohale kanda iga telje asukohas selle vaguni äärmisest rattapaarist arvates suurenevas järjestuses paigutatud rattapaari number.

B.27.   PIDURITE MÄRGISTUSED VAGUNITEL

B.27.1.   Õhkpidurite liiki näitavad pealdised

Veeremile kantavad pidevtoimega pidurite liiki näitavad pealdised peavad olema kirjeldatud järgmiste lühenditega. Pidurirežiimide tähendusi vt KTKde punktist 4.2.4.1.2.2.

Pidurirežiim

G

Pidurirežiim

P

Pidurirežiim

R

GP ümberlülitussüsteem (või -seade)

GP

PR ümberlülitussüsteem (või -seade)

PR

G/P/R ümberlülitussüsteem (või -seade)

GPR

Automaatselt, progresseeruvalt, olenevalt koormusest ümber lülituv pidurisüsteem

A

B.27.2.   Pidurdusjõu märkimine veeremile

Järgmistel joonistel näitab täht “x” kaalu ja “y” ümberlülitatavat pidurdusjõudu. Täht Image raamil tähistab akendes näidatud muutuvat pidurdusjõudu.

B.27.2.1.   Ümberlülitussüsteemideta veeremid

Pidurdusjõud peab olema märgitud vaguniraamile pidurisüsteemi pealdise lähedusse (vt joonis B33).

Joonis B33.

Image

B.27.2.2.   Käsijuhitava ümberlülitussüsteemiga veeremid

“Kauba-reisi” G/P režiimi ümberlülitusseade

Kui veerem on varustatud “kauba-reisi” G/P režiimi ümberlülitussüsteemiga, peab ühelt süsteemilt teisele ümberlülitamine toimuma nupuga lülitushoova abil (vt joonis B34).

Pidurdusrežiimis “kauba” G peab hoob olema vasakule ülespoole kaldu.

Pidurdusrežiimis “reisi” P peab hoob olema paremale ülespoole kaldu.

Pidurdusjõud peavad iga hoova asendis “kauba” G või “reisi” P olema kantud ümberlülitushoova taha paigutatud plaadile.

Joonis B34.

Image

Veeremid, mis on varustatud “tühi/koormatud” režiimi ümberlülitusseadmega.

Pidurdusjõudude ja ümberlülituskaalude suurused tuleb kanda “tühi/koormatud” režiimi ümberlülitusseadme andmeplaatidele. Pidurdusjõudude suurusi ei tohi kanda muude ümberlülitusseadmete lülitushoobade lähedusse.

Juhul kui pidurisüsteemi ümberlülitushooval on ainult kaks asendit (üks “tühikaalu” ja teine “koormaga” pidurdussüsteemi lülitamiseks) vahel, tuleb pidurdusjõudude suurused näidata plaadil, kohal, mille kohale lülitushoob liigub, andmeplaadi teljest nii paremal kui ka vasakul pool, ümberlülitushoova vastava asendi lähedal. Ümberlülituskaal tuleb näidata ümberlülitushoova teljest ülalpool või eespool kirjeldatud kahe pidurdusjõudu vahele jääval alal (vt joonis B35).

Joonis B35.

Image

Kui pidurdussüsteemi ümberlülitushooval on üks “tühi/koormatud” režiimi ümberlülitusasend ja mitu muud lülitusasendit (“tühi” pidurdussüsteem ja mitu “koormatud” pidurdussüsteemi), tuleb lülitushoova iga asendis andmeplaadi ülaserva keskele, asendisse, millesse lülitushoob liigub, vastavasse aknasse märkida pidurdusjõud (vt joonis B36).

Joonis B36.

Image

Tohib kasutada ka joonisel B37 näidatud seadist, mille lülitushoova igas asendis on pidurdusjõud püsivalt andmeplaadile märgitud.

Joonis B37.

Image

Ümberlülituskaalude suurused tuleb kanda ümberlülitushoova telje kohale andmeplaadile. Ümberlülitushoovale kinnitatud osuti, mis liigub andmeplaadi ees, näitab ümberlülitushoova igas asendis vastavat ümberlülituskaalu (vt joonised B36 ja B37).

B.27.2.3.   Veeremid, millel on kaks või enam pidurimehhanismi eraldi “tühi/koormatud” režiimi ümberlülitusseadmetega

Mõlemale “tühi/koormatud” režiimi ümberlülitusseadmele tuleb kanda vastava seadmega juhitava veeremi osa pidurdusjõud ja kogu veeremi pidurisüsteemi ümberlülituskaalu suurus vastavalt punktile B.27.2.2.

B.27.2.4.   Automaatselt, vastavalt koormuse muutumisele progresseeruvalt ümberseaduva pidurdusseadmega varustatud veerem

Sellise veeremi puhul tuleb iga juhtimishoova läheduses kasutada joonisel B38 näidatud viisiga sarnast märgistamisviisi.

Joonis B38.

Image

Mitme jaoturiga veeremite (nt liitvagunid) puhul tuleb iga jaoturi saavutatav pidurdusjõud märkida summaarse pidurdusjõu järele (näide on toodud kolme jaoturi kohta) sulgudesse: MAX 203 t (80 t + 43 t + 80 t)).

Iga jaoturi lülituskäepide peab kandma teavet antud jaoturi pidurdusjõu kohta koos tähisega “pneumopidur rakendatud” (vt joonis B39).

Joonis B39.

Image

Lisaks tuleb raamiga ümbritsetult näidata iga jaoturi lülitushoovaga pidurdatavate rattapaaride numbrid (vt joonis B40).

Joonis B40.

Image

B.27.2.5.   Automaatse “tühi/koormatud” juhtseadeldise seadmetega varustatud vagunid

Pidurdusjõud ja pidurite ümberlülituskaal tuleb märkida eripaneelile või vaguniraamile:

 

üles vasakule: tühja vaguni pidurdusjõud;

 

üles paremale: koormaga vaguni pidurdusjõud;

 

alla keskele: pidurite ümberlülituskaal.

Vagunid, mille pidurdusjõud pidurite ümberlülitushoova asendis “kauba” G erineb asendi “reisi” P pidurdusjõust, peavad kandma täielikku pealdist mõlema piduri ümberlülitushoova asendi “G-P” läheduses (vt joonis B41).

Joonis B41.

Image

Vagunid, mille pidurdusjõud pidurite ümberlülitushoova asendis “kauba” G on asendis “reisi” P pidurdusjõuga võrdne, peavad kandma pealdist piduri ümberlülitushoova asendi “G-P” läheduses (vt joonis B42).

Joonis B42.

Image

Vagunid, mille pidurisüsteem töötab vaid ühes režiimis, kas “kauba” G või “reisi” P, tuleb märgistada joonisel B43 toodud viisil.

Joonis B43.

Image

B.27.3.   Muud piduritega seostuvad märgistused

Järgmised märgistused tuleb paigutada iga vaguniraami keskele.

B.27.3.1.   Suure pidurdusjõuga pidurisüsteemi R ja pidurdusrežiimi “R” märgistamine

Joonis B44.

Image

B.27.3.2.   Liitmaterjalist piduriklotside katete märgistamine

Joonis B45.

Image

B.27.3.3.   Ketaspidurite märgistamine

Tuleb märkida ka juhised pidurite korrasoleku kontrollimiseks.

Joonis B46.

Image

B.28.   OSŽD STANDARDI KOHASTE AUTOMAATSIDURITEGA VAGUN

Joonis B47.

Image

B.29.   PLAAT “LUBATUD KASUTADA 1 520 MM LAIUSEL TEEL”

Joonis B48.

Image

B.30.   Muudetava laiusega rattapaaridega (1 435 mm/1 520 mm) vagun

Joonis B49.

Image

B.31.   Märgistus muudetava laiusega rattapaaridega (1 435 mm/1 520 mm) pöördvankritel

Joonis B50.

Image

B.32.   LAIUSTELE GA, GB VÕI GC EHITATUD KAUBA- JA REISIVAGUNITE MÄRGISTAMINE

Jääb määratlemata.

LISA C

Veeremi ja rööbastee vastastiktoime ja gabariidid

Kinemaatilised gabariidid

C.1.

KOHALDATAVUS

C.2.

ÜLDOSA

C.2.1.

Kasutatavad tähised

C.2.2.

Mõisted

C.2.2.1.

Normaalkoordinaadistik

C.2.2.2.

Võrdlusprofiil

C.2.2.3.

Geomeetriline kaadumine

C.2.2.4.

Veeremiskese C

C.2.2.5.

Asümmeetria

C.2.2.6.

Veeremi maksimaalsed konstruktsioonigabariidid

C.2.2.7.

Kinemaatilised gabariidid

C.2.2.8.

Kvaasistaatiline z-liikumine

C.2.2.9.

S-projektsioonid (joonis C5)

C.2.2.10.

Taandetegurid Ei või Ea

C.2.2.11.

Teestruktuuri gabariidid

C.2.3.

Üldised kommentaarid veeremi maksimaalsete konstruktsioonigabariitide arvutamise meetodi kohta

C.2.3.1.

Eri gabariitide suhtelised asendid

C.2.4.

Veeremi maksimaalsete konstruktsioonigabariitide arvutamisel kasutatava võrdlusprofiili kohta kehtivad reeglid

C.2.4.1.

Vertikaalliikumised

C.2.4.1.1.

Minimaalkõrguste määramine rööbaste pealispinna kohal

C.2.4.1.2.

Vertikaalsiirdega kõverike ületamine (sh sorteerimismäel sorteerimisel) ja veeremi pidurdamine, manööverdamine või peatamine.

C.2.4.1.3.

Maksimaalkõrguste määramine rööbaste pealispinna kohal

C.2.4.2.

Põikliikumised (D)

C.2.4.2.1.

Veeremi paiknemine teel liikumisel ja nihketegur (A)

C.2.4.2.2.

Liitveeremi ja kahe juhtkabiiniga reisivagunite (mootorvedurite) erijuhtumid

C.2.4.2.3.

Kvaasistaatiline liikumine (z)

C.2.5.

Taandetegurite määratlemine arvutuste abil

C.2.5.1.

Liikumiste (D) arvutamisel arvessevõetavad tegurid

C.2.5.1.1.

Veeremi paiknemist kõverikel arvestavad tegurid (geomeetriline kaadumine)

C.2.5.1.2.

Põiklõtke arvestavad tegurid

C.2.5.1.3.

Kvaasistaatilised liikumised (tegur väljendab veeremi vedrustuse inklinatsiooni (kaldumist) ja asümmeetriat, kui see on üle 1o)

C.3.

GABARIIT G1

C.3.1.

Staatilise gabariidi G1 võrdlusprofiil

C.3.1.1.

Taandusvalemid

C.3.2.

Kinemaatilise gabariidi G1 võrdlusprofiil

C.3.2.1.

Kõigile veeremitele ühine osa

C.3.2.2.

Selliste veeremiüksuste madalamal kui 130 mm rööpast asuv osa, mis ei liigu üle sorteerimismägede ega ületa vaguniaeglusteid ega muid töötavaid sorteerimis- ja peatamisseadiseid

C.3.2.3.

Selliste veeremiüksuste madalamal kui 130 mm rööpast asuv osa, mis peab liikuma üle sorteerimismägede või ületama vaguniaeglusteid ja muid töötavaid sorteerimis- ega peatamisseadiseid

C.3.2.3.1.

Sorteerimisseadmestiku kasutamine kõverikega teeosal

C.3.3.

Lubatud projektsioonid So (S)

C.3.4.

Taandusvalemid

C.3.4.1.

Jõuallikaga veeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

C.3.4.2.

Liitveeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

C.3.4.3.

Reisivagunitele ja reisijateveoks mõeldud veeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

C.3.4.4.

Vagunitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

C.3.5.

Võrdlusprofiil pantograafidele ja katusel paiknevatele isoleerimata pingestatud osadele

C.3.6.

Veeremi maksimaalsete konstruktsioonigabariitide arvutamisel kasutatava võrdlusprofiili kohta kehtivad reeglid

C.3.6.1.

Pantograafiga varustatud vedavad sõidukid

C.3.6.2.

Pantograafidega mootorvagunid

C.3.6.3.

Alumisse asendisse langetatud pantograafid

C.3.6.4.

Isolatsioonivahe marginaal 25 kV puhul

C.4.

GA, GB, GC VEEREMITE GABARIIDID

C.4.1.

Staatiliste gabariitide võrdlusprofiilid ja seostuvad reeglid

C.4.1.1.

GA ja GB staatilised gabariidid

C.4.1.2.

GC staatiline gabariit

C.4.2.

Kinemaatiliste gabariitide võrdlusprofiilid ja seostuvad reeglid

C.4.2.1.

Mootorveeremid (v.a rööbasbussid ja jõuallikaga liitveerem-reisivagunid)

C.4.2.1.1.

GA ja GB kinemaatilised gabariidid

C.4.2.1.2.

GC kinemaatiline gabariit

C.4.2.2.

Rööbasbussid ja jõuallikaga liitveerem-reisivagunid

C.4.2.2.1.

GA ja GB kinemaatilised gabariidid

C.4.2.2.2.

GC kinemaatiline gabariit

C.4.2.3.

Reisivagunid ja pagasivagunid

C.4.2.3.1.

GA ja GB kinemaatilised gabariidid

C.4.2.3.2.

GC kinemaatiline gabariit

C.4.2.4.

Vagunid

C.4.2.4.1.

GA ja GB kinemaatilised gabariidid

C.4.2.4.2.

GC kinemaatiline gabariit

C.5.

GABARIIDID, MIS NÕUAVAD KAHE- VÕI MITMEPOOLSEID KOKKULEPPEID

C.5.1.

Gabariit G2

C.5.1.1.

Staatilise gabariidi G2 võrdlusprofiil

C.5.1.2.

Kinemaatilise gabariidi G2 võrdlusprofiil

C.5.2.

Gabariidid GB1 ja GB2

C.5.2.1.

Üldist

C.5.2.2.

Staatilised võrdlusprofiilid GB1 ja GB2 (veeremigabariidid)

C.5.2.3.

Reeglid staatiliste võrdlusprofiilide GB1 ja GB2 jaoks

C.5.2.4.

Kinemaatilised võrdlusprofiilid GB1 ja GB2

C.5.2.5.

Reeglid kinemaatiliste võrdlusprofiilide GB1 ja GB2 jaoks

C.5.3.

Gabariit 3.3

C.5.3.1.

Üldist

C.5.3.2.

Kinemaatilise gabariidi 3.3 võrdlusprofiil

C.5.3.3.

Maksimaalsete konstruktsioonigabariitide arvutamisel kasutatava võrdlusprofiili kohta kehtivad reeglid

C.5.3.3.1.

Lubatud projektsioonid So (S)

C.5.3.3.2.

Kvaasistaatilised liikumised z

C.5.3.4.

Taandusvalemid

C.5.3.4.1.

Mootorveeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

C.5.3.4.2.

Liitveeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)*

C.5.3.4.3.

Reisivagunitele ja muudele reisijateveoks mõeldud veeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

C.5.4.

Gabariit GB-M6

C.5.4.1.

Üldist

C.5.4.2.

Kinemaatilise gabariidi GB-M6 võrdlusprofiil

C.5.4.3.

Taandusvalemid

C.5.4.3.1.

Mootorveeremid

C.5.4.3.2.

Veetavad veeremid

C.6.

LIIDE 1

C.6.1.

Veeremigabariidid

C.6.1.1.

Uste, astmete ja astmelaudade kohta kehtivad tingimused

C.7.

LIIDE 2

C.7.1.

Veeremigabariidid

C.7.1.1.

Vedrustuse kokkusurumine piirkondades, mis paiknevad väljaspool tugipolügoone B, C ja D

C.8.

LIIDE 3 VEEREMIGABARIIDID

C.8.1.

Veeremigabariitide arvutamine kallutusseadmetega veeremite puhul

C.8.1.1.

Üldist

C.8.1.2.

Kohaldamisala

C.8.1.3.

Rakendusala

C.8.1.4.

Taustteave

C.8.1.5.

Ohutusega seostuvad tingimused

C.8.1.6.

Kasutatavad tähised

C.8.2.

KVV veeremiüksuste gabariitide määramise põhitingimused

C.8.2.1.

Kere kallutussüsteemide liigid

C.8.3.

Valemite analüüs

C.8.3.1.

Põhivalemid

C.8.3.2.

KVVde jaoks valemitesse tehtavad muudatused

C.8.3.2.1.

Põiklõtku väärtuste avaldis juhul, kui kere asetseb kaldu

C.8.3.2.2.

KVV kvaasistaatiline nihe

C.8.3.2.2.1.

Valem kvaasistaatiliste nihete zP arvutamiseks kõveriku sisekülje taandustes

C.8.3.2.2.2.

Valem kvaasistaatiliste nihete zP arvestamiseks kõveriku väliskülje taandustes

C.8.3.2.3.

AKTIIVSED süsteemid: veeremi pöördumisest tingitud nihked

C.8.4.

Seostuvad reeglid

C.8.5.

Märkused

C.8.5.1.

Kalde reguleerimise tingimused (aktiivsüsteemiga KVV veeremid)

C.8.5.2.

KVV veeremi liikumiskiirust puudutav tingimus

C.8.6.

Lisa 4 Veeremigabariidid

C.1.   KOHALDATAVUS

Eri riikides kasutatavad veeremigabariidid on klassifitseeritud järgmiselt:

Piiranguteta kohaldatav gabariit: G1

Võrdlusgabariit, mida kohaldatakse kõigil teedel (v.a Ühendkuningriik, vt lisa T).

Gabariit, mille vabakasutus on piiratud teatavatel täpselt määratletud marsruutidel: gabariidid GA, GB, GC

Gabariidid, mida peab olema kohaldatud enne infrastruktuurihaldurite vahelise kokkuleppe sõlmimist: gabariidid G2, 3.3, GB-M6, GB1, GB2 jne.

vagunites veetav veos

Vagunites veetavate veoste puhul tohib kasutada ainult 6. liites sätestatud laadimisprofiile ja laadimismeetodeid.

kombineeritud transport

Kombineeritud veo liikluse nõuete kohaselt tuleb teatud vagunite (vt PTU peatükk 3.2.1) puhul kasutada täpselt määratletud mahtusid (vahetusveovahendeid, konteinereid ja poolhaagiseid).

Koostalitlusvõimelised kiirraudteel kasutatavad veeremid

Kiirrongikoosseisude veeremid, mis on Euroopa Ühenduse territooriumil koostalitlusvõimelised, peavad olema ehitatud vastavalt raudteeveeremi tehnilise koostalitlusnõuete jaotises 4.1.4 ettekirjutatud veeremigabariitidele.

Põikkalde kompenseerimissüsteemidega varustatud raudteeveerem

Sellist veeremit tuleb analüüsida 3. liites kirjeldatud meetodi kohaselt.

Pantograafid

Pantograafide ja katusele monteeritud seadmestiku piirmõõtmeid tuleb analüüsida vastavalt peatükile 4.2.2.5.

OSŽD veeremigabariidid

OSŽD liikmesriigid kasutavad kindlaid veeremigabariite. Kui tehniline ja normatiivdokumentatsioon on valmis, lisatakse vastav tekst 7. liitesse.

Uksed ja astmed

Uksi ja astmeid käsitlevad eeskirjad on sätestatud 1. liites.

Vedrustuse kokkusurumine tsoonides, mis paiknevad väljaspool tugipolügooni B-C-D

Eeskirjad on esitatud 2. liites.

Infrastruktuuri olemasolevate varude kasutamine määratletud parameetritega veeremite poolt

Sellist veeremit tuleb kontrollida 4. liites sätestatud meetodi kohaselt.

C.2.   ÜLDOSA

C.2.1.   Kasutatavad tähised

A

: pöördvankri nurkhälbe koefitsient

a

pöördvankriteta veeremi telgede või pöördvankritega veeremi pöördtappide vaheline kaugus (vt märkus)

b

: veeremi poollaius (vt 2. liites esitatud skeem)

b1

: esmase vedrustuse vedrude vaheline poollaius (vt 2. liites esitatud skeem)

b2

: teisese vedrustuse vedrude vaheline poollaius (vt 2. liites esitatud skeem)

bG

: libistite vaheline poollaius

bw

: pantograafi looga poollaius

C

: rulliku tsenter (vt joonis 3)

d

: rattaharjade vaheline välimine kaugus, mõõdetuna lubatud piirini kulunud rattaharjade korral rööbaste pealispinnast 10 mm allpool. Mõõtme absoluutne piirmäär on 1,410 m. See piirmäär võib olenevalt vaadeldava veeremi hoolduskriteeriumidest olla teistsugune.

dga

: üleulatuvus kõveriku välisküljel

dgi

: üleulatuvus kõveriku siseküljel

D

: põikliikumine

Ea

: väline taandetegur

Ei

: sisemine taandetegur

E'a

: välimine hälve lubatud kiiruse suhtes pantograafi ülemises kontrollpunktis (6,5 m)

E'i

: sisemine hälve lubatud kiiruse suhtes pantograafi ülemises kontrollpunktis (6,5 m)

E''a

: väline hälve lubatud kiiruse suhtes pantograafi alumises kontrollpunktis (5,0 m)

E“i

: sisemine hälve lubatud kiiruse suhtes pantograafi alumises kontrollpunktis (5,0 m)

ea

: väline vertikaalne taandetegur veeremi alumiste osade tasapinnas

ei

: sisemine vertikaalne taandetegur veeremi alumiste osade tasapinnas

f

: vertikaalne läbipaine (vt 2. liide)

h

: kõrgus rööbaste pealispinna suhtes

hc

: veerekeskme tsentri kõrgus veeremi ristteljel rööbaste pealispinna suhtes

ht

: pantograafi alumise šarniiri paigalduskõrgus rööbaste pealispinna suhtes

J

: libistite lõtk

J'a, J'i

: arvutustulemustel põhinevate ja lõtkudest tingitud liikumisulatuste vaheline erinevus

l

: tee laius

n

: vaadeldava rattapaari ja lähima otsmise rattapaari või lähima pöördtapi vaheline kaugus (vt märkus)

na

: n väärtus telgede või pöördvankrite pöördtappide vahelisest alast välja jäävate sektsioonide puhul

ni

: n väärtus telgede või pöördvankrite pöördtappide vahelisel alal paiknevate sektsioonide puhul

: liitveeremi mootorvankri pöördtappide ja teljepaari vaheline kaugus (vt märkus)

p

: pöördvankri rataste baas

p'

: liitveeremi pöördvankri rataste baas

q

: põiklõtk telje ja pöördvankri raami või telje ja veeremi kere vahel teljepaaridega veeremi puhul

R

: tasapinnalise kõveriku raadius

Rv

: vertikaalkõveriku raadius

s

: veeremi elastsuskoefitsient

S

: projektsioon

So

: maksimaalprojektsioon

t

: pantograafi painduvusindeks: põikliikumised (meetrites), mis tekivad pantograafile, mis on tõstetud 6,50 m kõrgusele 300 N suuruse põiksuunalise jõu mõjul

w

: pöördvankri ja veeremi kere vaheline põiklõtk

w∞

: pöördvankri ja veeremi kere vaheline põiklõtk sirgel teel

wa

: pöördvankri ja veeremi kere vaheline põiklõtk kõveriku välisküljel

wi

: pöördvankri ja veeremi kere vaheline põiklõtk kõveriku siseküljel

wa(R)

: pöördvankri ja veeremi kere vaheline põiklõtk kõveriku raadiusega R välisküljel

wi(R)

: pöördvankri ja veeremi kere vaheline põiklõtk kõveriku raadiusega R siseküljel

w'∞ – w'a – w'i – w'a(R) – w'i(R) on liitveeremi veetavate pöördvankrite puhul samad.

xa

: täiendav taandetegur väljaspool ülipikkade veeremite pöördvankrite pöördtappide vahelist ala

xi

: täiendav taandetegur ülipikkade veeremite pöördvankrite pöördtappide vahelisel alal

y

: efektiivse pöördtapi ja pöördvankri geomeetrilise keskpunkti vaheline kaugus (vt märkus)

z

: deviatsioon mediaani asendi suhtes kvaasistaatilise kalde ja dissümmeetria tõttu

z'

: põikkalde arvutuslike ja tegelike suuruste vaheline erinevus pantograafi ülemises kontrollpunktis

z”

: põikkalde arvutuslike ja tegelike suuruste vaheline erinevus pantograafi alumises kontrollpunktis

α

: veeremi kere täiendav inklinatsioon libistite lõtkude tõttu

δ

: põikkaldega tee inklinatsioon (vt joonis 3)

ηο

: veeremi asümmeetria nurk, mis tekib konstruktsiooni hälvete, vedrustuse reguleerimise ja koorma ebaühtlase paigutuse tõttu (kraadides)

θ

: vedrustuse reguleerimise hälve: inklinatsioon, mis võib veeremi kerel kujuneda vedrustuse reguleerimise ebatäpsuse tõttu, kui veerem on tühi ja paikneb rõhtsal teel (radiaanides)

μ

: tee ja ratta vaheline hõõrdetegur

τ

: pantograafi konstruktsiooni-ja paigaldushälve: veeremi kere keskjoone ja 6,5 m kõrgusele tõstetud, ilma igasuguste mõjuvate põiksuunaliste jõududeta pantograafi keskme vaheline deviatsioon

Märkus

: Kui veeremil kinnitatud pöördvankri pöördtapid puuduvad, tuleb väärtuste a ja n määramiseks vaadelda fiktiivse pöördtapina pöördvankri ja veeremi kere pikitelgede lõikumispunkti, mis määratakse graafiliselt, võttes arvesse, et veerem asub kõverikus raadiusega 150 m ja et kõik lõtkud on ühtlase jaotusega ja kõik rattapaarid on tee suhtes tsentreeritud; kui y on kaugus mõttelise pöördtapi ja pöördvankri geomeetrilise keskpunkti vahel (võrdsetel kaugustel äärmistest rattapaaridest), tuleb valemites asendada tegur p2 teguriga (Formula) ja tegur p'2 teguriga (Formula).

C.2.2.   Mõisted

C.2.2.1.   Normaalkoordinaadistik

Mõiste “normaalkoordinaadistik” tähistab tasapinna normaaliga määratud ortogonaalsete telgede süsteemi tee nominaalasendi keskjoonel; üht neist telgedest, mis kulgeb määratud tasandi ja rööbaste pealispinna ühisosal, nimetatakse horisontaalteljeks, ning teist telge, mis on selle ühisosa moodustava tasandiga risti ja asub mõlemast rööpast võrdsel kaugusel, nimetatakse vertikaalteljeks.

Arvutustes tuleb veeremi konstruktsioonigabariitide ja teestruktuuri piirmõõtmete (mõlemad on arvutatud ühise kineetiliste mõõtmete võrdlusprofiili alusel) vahelise võrdluse võimaldamiseks eeldada, et see keskjoon ja veeremi keskjoon langevad kokku.

Joonis C1.

Image

C.2.2.2.   Võrdlusprofiil

Võrdlusprofiil on normaalkoordinaadistikuga seostatud profiil, millega koos antakse raudteeveeremit puudutavad eeskirjad, millega määratletakse veeremi maksimaalne konstruktsioonigabariit.

C.2.2.3.   Geomeetriline kaadumine

Geomeetrilise kaadumise all mõistetakse kõverikus raadiusel R liikuva veeremi elemendi asendi nihet mõõdetuna tee keskjoonest, võrreldes sirgel teel liikuva elemendi asendiga tee keskjoone suhtes, kusjuures mõlemal juhul asuvad rattapaarid tee mediaanil, lõtkud on ühtlase jaotusega, veerem on sümmeetriline ega kaldu vedrustuse töötamise tõttu; teiste sõnadega, geomeetriline kaadumine on veeremielemendi nihe, mis on tingitud tee kõverusest.

Keskjoonest samal pool paiknevad sama veeremi kere ristlõike punktid on kõik võrdse geomeetrilise kaadumisega.

Joonis C2.

Image

C.2.2.4.   Veeremiskese C

Kui veeremi kerele mõjuvad paralleelselt rööbaste pealispinnaga külgsuunalised jõud (raskusjõu komponent – vt joonis 3a; või tsentrifugaaljõud – vt joonis 3b), kaldub veerem oma vedrustusel.

Kui veeremi põiklõtkud ja võnkeleevendite mõju on neis tingimustes ammendunud, nihkub külglõike keskjoon XX' asendisse X1X'1.

Veeremi külgsuunaliste nihete üldjuhtudel on punkti C asukoht sõltumatu mõjuva külgsuunalise jõu suurusest. Punkti C ehk veeremi veeremiskeskme kõrgust rööbaste pealispinnast hc nimetatakse veeremiskeskme kõrguseks.

Väärtust hc võib kas mõõta või arvutada. Maksimaalse konstruktsioonigabariidi arvutamisel veeremi/pöördvankri piirasendites tuleb kõrgusena hc vaadelda ühe veeremi kere/pöördvankri puhvri (keskme või pöördepiirikute) kõrgust; juhul kui seda kõrgust ei saa ei mõõta ega välja arvutada, tuleb kõrguse hc väärtuseks võtta 0,5 m.

Joonis C3.

Image

C.2.2.5.   Asümmeetria

Veeremi asümmeetria on määratud nurgaga ηo, mis moodustub teetasapinna vertikaaltelje ja paigalseisva veeremi kere keskjoone vahel hõõrdejõudude puudumisel (vt joonis 3c).

Asümmeetria võib tekkida konstruktsioonivigade, ebaühtlaselt reguleeritud vedrustuse (tõkestid, libistid, pneumaatilised nivelleerimisklapid jne) ja keskpunktist eemale paigutatud laadungi tõttu.

2.2.6.   Elastsustegur s (vt joonis C3)

Kui veerem seisab paigal ja on paigutatud põikkaldega teele, mille horisontaaltasapind moodustab horisontaaliga nurga δ, toetub veeremi kere vedrustusele ja moodustab teetasapinna ristsirgega nurga η. Veeremi elastsustegur on määratud suhtega

Formula

Seda suhet saab välja arvutada või mõõta (vt andmeleht UIC 505-5). Elastsusteguri väärtus sõltub veeremi koormatuse astmest.

Jõuallikaga püsiva massiga veerem: vedurid jms; tühjakslaaditud, tööseisundis

Muutuva massiga veerem: liitveerem, reisivagunid, kaubavagunid, juhikabiiniga reisivagunid jm;

tühjakslaaditud, tööseisundis ja nimikoormusega seisundis (maksimaalkoormusega)

Muutuva massiga veerem: vagunid; tühjakslaaditud, tööseisundis ja maksimaalkoormuse seisundis

C.2.2.6.   Veeremi maksimaalsed konstruktsioonigabariidid

Maksimaalsed konstruktsioonigabariidid on maksimaalmõõtmed, mis saadakse võrdlusprofiili suhtes vähendavaid reegleid kohaldades ja mida veeremi eri osade puhul tuleb arvesse võtta. Nimetatud vähendamised sõltuvad kõnealuse veeremi geomeetrilistest parameetritest, selle ristlõike asendist pöördtapi või telgede suhtes, vaadeldava punkti kõrgusest rööbaste pealispinna suhtes, konstruktsioonilistest lõtkudest, maksimaalse lubatava kulumi suurusest ja vedrustuse elastsust iseloomustavatest näitajatest.

Üldjuhul kasutatakse maksimaalsete konstruktsioonigabariitide viirutatud alasid efektiivsete konstruktsioonigabariitide jaoks ainult osaliselt (nt astmelaudade, käsipuude jm paigaldamiseks).

Joonis C4.

Image

C.2.2.7.   Kinemaatilised gabariidid

Siin käsitletakse veeremi eri osade tõenäolisi võimalikke asendeid normaalkoordinaadistiku keskpunkti suhtes, arvestades telgede kõige ebasoodsamaid asendeid teel, ning veeremi ja tee külglõtke ja kvaasistaatilisi liikumisi.

Kinemaatilised gabariidid ei arvesta teatud juhuslikke tegureid (võnkumist, asümmeetriat, kui ηo ≤ 1o): seetõttu ei tohi veeremi vedrustusel paiknevad osad kõikumise sihis kinemaatilisi gabariite ületada. Sellised liikumised on Way and Works Departmenti poolt arvesse võetud.

C.2.2.8.   Kvaasistaatiline z-liikumine

Kvaasistaatiline z-liikumine on üks veeremile omistatavaist põikliikumistest (kui põikkalle ületab 50 mm) ja tuleneb vedrustuse ehitusest ja elastsusest (elastsuskoefitsient s), kui veeremile mõjub põikkaldest kompenseerimata tsentrifugaaljõud või kui veerem liigub järsu põikkaldega teel (vt joonised 3a või 3b), või asümmeetriast ηo (vt joonis 3c). Väärtuse suurus oleneb vaadeldava punkti kõrgusest h.

C.2.2.9.   S-projektsioonid (joonis C5)

Need on võrdlusprofiilist väljapoole ulatuvad osad, kui veerem liigub kõverikus ja/või teel, mille gabariidid on üle 1,435 m.

Veeremi poollaius pluss D-liikumise ulatus miinus samal kõrgusel võetud võrdlusprofiili poollaius on võrdne tegeliku S-projektsiooniga võrdlusprofiili suhtes.

Vt ka punkt 2.3 “Lubatud projektsioonid”.

C.2.2.10.   Taandetegurid Ei või Ea

Et tagada veeremi D-liikumise suhtes veeremi paiknemine “veeremi piirasendis”, tuleb kõik poollaiuse mõõtmed võrdlusprofiili suhtes läbi korrutada taandeteguriga Ei või Ea, nii et

Ei või Ea ≥ D–So.

Eristatakse järgmist:

Ei:

võrdlusprofiili poollaiuse mõõtmete taandetegur nende veeremi osade jaoks, mis asuvad ilma pöördvankriteta veeremi otsmiste telgede vahelisel alal või pöördvankritega veeremi pöördtappide vahelisel alal;

Ea:

võrdlusprofiili poollaiuse mõõtmete taandetegur nende veeremi osade jaoks, mis asuvad ilma pöördvankriteta veeremi otsmiste telgede vahelisest alast või pöördvankritega veeremi pöördtappide vahelisest alast väljaspool;

C.2.2.11.   Teestruktuuri gabariidid

Profiil tee normaali koordinaattelgede suhtes, mille sisse ei tohi mingi struktuuri osa siseneda, hoolimata tee elastsest või mitteelastsest deformatsioonist.

C.2.3.   Üldised kommentaarid veeremi maksimaalsete konstruktsioonigabariitide arvutamise meetodi kohta

Maksimaalsete konstruktsioonigabariitide teooria arvestab nii raudteeveeremi põik- kui ka vertikaalsuunalisi liikumisi, mis tekivad veeremi mitmesugusel viisil koormamisel geomeetriliste omaduste tõttu või vedrustuse töötamisel.

Üldjuhul on maksimaalsed konstruktsioonigabariidid määratud väärtustega ni või na, mis vastavad veeremi keskosa või otsatala puhvriprusside gabariitmõõtmetele. Loomulikult tuleb kontrollida kõiki projekteerimispunkte, ka selliseid, mis oma asukoha tõttu asuvad tõenäoliselt veeremi vaadeldava piirkonna maksimaalsete konstruktsioonigabariitide vahetus läheduses.

Põikisihis, võttes arvesse veeremi kere liikumisi, mis toimuvad sektsioonis ni või na asuvas punktis rööbaste pealispinna suhtes kõrgusel h, peavad veeremi poollaiuse maksimaalsed konstruktsioonigabariidid olema ülimalt võrdsed vastavate taandeteguriga Ei või Ea läbi korrutatud võrdlusprofiili nende poollaiustega, mis kindlat tüüpi veeremit iseloomustavad.

Need taandused peavad rahuldama võrdust Ei või Ea ≥ D–So, kus:

D tähistab liikumist, mille parameetrite arvutusvalemid on ära toodud peatükis 1.4.2.

So tähistab maksimaalprojektsioone, mille väärtused on ära toodud peatükis 2.3 Lubatud projektsioonid.

C.2.3.1.   Eri gabariitide suhtelised asendid

Joonisel C5 on kujutatud mitmesugused gabariidid üksteise suhtes koos raudteeveeremi maksimaalsete konstruktsioonigabariitide määratlemiseks vajalike põhielementidega.

Joonis C5.

Image

C.2.4.   Veeremi maksimaalsete konstruktsioonigabariitide arvutamisel kasutatava võrdlusprofiili kohta kehtivad reeglid

Veeremi maksimaalsete konstruktsioonigabariitide arvutamisel kasutatavat võrdlusprofiili kirjeldavad reeglid peavad arvestama järgmist:

vertikaalliikumised;

ristliikumised.

Asümmeetria arvutustes on osaliselt arvestatud konstruktsiooni tolerantse.

Veeremi nominaalne laius arvutatakse maksimaalsete konstruktsiooniprofiili mõõtmete alusel.

Tolerantside väärtusi ei tohi süstemaatiliselt kasutada veeremi mõõtmete suurendamiseks.

C.2.4.1.   Vertikaalliikumised

Veeremi või antud osa puhul loovad need liikumised võimaluse määratleda minimaal- ja maksimaalkõrguse rööbaste pealispinna suhtes; eriti kehtib see järgmiste osade puhul:

gabariitide alumises osas asuvate osade suhtes (alumised osad);

sammuga 1 170 mm rööbaste pealispinnast võrdlusprofiilil;

veeremi ülaosas asuvate osade suhtes.

Tuleb arvestada, et rööbaste pealispinnast kõrgemal kui 400 mm asuvate osade kvaasistaatilise liikumise vertikaalkomponenti arvesse ei võeta.

C.2.4.1.1.   Minimaalkõrguste määramine rööbaste pealispinna kohal

Minimaalkõrgused rööbaste pealispinnast nende osade jaoks, mis asuvad gabariitide alumises osas (1 170 mm ja allpool) määratakse, võttes arvesse järgmistes punktides kirjeldatud vertikaalliikumisi.

Arvesse tuleb võtta ka veeremi kere läbipainet käsitlevas teoreetilises osas (vt ka liide 2) näidatud jaotust (vt joonist allpool).

Joonis C6.

Image

Koormuse ja vedrustuse seisundist sõltumatud läbipainded

Sellised läbipaindeid võib vaadelda kõigis veeremi piirkondades A, B, C ja D ning need on seotud järgmiste osadega:

rattad

veeremi kõigi tüüpide maksimaalne kulumine;

erinevad osad

maksimaalne kulumine. Näited: libistid, pidurikingad jne, kõigi veeremite ja ega spetsiaalse koostu jaoks;

teljelaagrid

kulumine ei tule arvesse;

pöördvankri raam

nominaalmõõtmete suhtes valmistamisel tekkinud tolerantsid suurendavad läbipainet: ei arvestata;

kerekonstruktsioon

nominaalmõõtmete suhtes valmistamisel tekkinud tolerantsid suurendavad läbipainet: ei võeta arvesse ühegi veeremitüübi puhul (sh tava- ja erivagunid).

Veeremi koormatusest ja vedrustuse seisundist sõltuv läbipaine

1 –   konstruktsiooni deformatsioon: läbipainded kõigis veeremi kere tsoonides A, B, C ja D.

Teljed

Läbipaindeid ei võeta arvesse

 

Pöördvankri raam

Läbipaindeid ei võeta arvesse

 

Kere

Põiksuunalist läbipainet

ei arvestata;

 

Väändumine

ei arvestata;

 

Pikisuunaline läbipaine

jäetakse kõigi veeremite puhul arvesse võtmata. Erandiks on need vagunid, mille puhul tuleb dünaamiliste koormuste arvestamiseks läbipainet arvesse võtta siis, kui vagunite maksimaalkoormust ületatakse 30 % ulatuses.

2 –   vedrustuse läbipaine

Vedrude liigid

Esmane ja teisene vedrustus on koostatud mitmesugust liiki vedrudest, mille puhul tuleb arvestada nende läbipainet:

terasvedrud:

läbipaine staatilise koormuse juures,

täiendav läbipaine dünaamilise koormuse puhul,

läbipaine elastsustolerantsi tõttu;

kummist vedrud:

samad läbipainded nagu terasvedrudel;

pneumovedrud:

koguläbipaine tühjade amortisaatorite puhul (koos varuvedrustusega, kui see on olemas).

Vedrustuse läbipainde tingimused

võrdsed ja samaaegsed vedrustuse läbipainded (vaadeldavad tsoonid on A, B, C ja D);

tavalised vagunid: summaarne läbipaine (läbilöök);

erivagunid:

läbipaine vedrujõu 30 % ülekoormuse juures (gabariitide maksimaalseks kasutuseks, eriti juhul, kui tegemist on kombineeritud transpordiga või kogukate veostega) või summaarne läbipaine (läbilöök);

muude läbipainete

kohta vt liide 3.

C.2.4.1.2.   Vertikaalsiirdega kõverike ületamine (sh sorteerimismäel sorteerimisel) ja veeremi pidurdamine, manööverdamine või peatamine.

a)   Võrdlusprofiiliga veeremid (madalamal kui 130 mm asuv osa) vastavalt punktile C.3.2.3

Tühjade reisivagunite, tühjade või laadungiga platvormvagunite ja kaubavagunite puhul tuleb arvesse võtta vertikaalsete taandetegurite ei või ea normaalväärtusi.

Need veeremid, juhul, kui neid on lubatud tõukemanööverdamise teel sorteerida, peavad olema võimelised ületama aktiveeritud rongipidureid ja muid sorteerimis- või peatamisseadmeid, mis on paigutatud mittevertikaalsete kõverikega teedele ja ulatuvad 115 ja 125 mm kõrgusele rööbaste pealispinnast ning kuni 3 m kaugusele kumeratest siirdekõverikest raadiusega Rv≥250 m (mõõde d).

Samuti peavad need veeremid olema võimelised liikuma üle eelkirjeldatud seadmete, mis on paigutatud raadiusega Rv≥300 m nõgusate siirdekõverike sisse või lähedusse.

Eelkirjeldatud tingimuste rakendumisel, kui hinnatakse nende veeremite alumisi mõõtmeid, arvestades vertikaalsihis toimuvaid liikumisi, nagu kirjeldatakse punktis 1.4.1, peab veeremi kõrgus rööbaste pealispinna suhtes olema vähemalt võrdne 115 või 125 mm, millele liidetakse järgmised taandetegurite ei või ea väärtused:

Joonis C7.

Image

ei või ea:

veeremi alumise osa seadmestiku vertikaalliikumine 115 või 125 mm mõõtme suhtes.

ev:

rongipidurite madaldamine 115 või 125 mm mõõtme suhtes.

Piirkondade puhul, mis paiknevad telgede või pöördvankrite pöördtappide vahelisel alal (normaalväärtused on antud meetrites): Taandetegurite ei ja e'i arvindeksi abil saab eristada normaalväärtusi ja taandatud väärtusi.

Formula kui Formula ja Formula

Formula kui Formula ja Formula  (1)

Formula kui Formula ja Formula

Formula kui Formula ja Formula  (1)

Kui tühje reisivaguneid ja tühje või laaditud vaguneid ja platvormvaguneid võib tõukemanööverdamise teel sorteerida, peavad need olema suutelised ületama kumeraid siirdekõverikke raadiusega ≥250 m nii, et ükski muu osa peale rattaharja ei ulatuks rööbaste pealispinnast allapoole.

See tingimus, mis puudutab veeremi keskosa, lisandub tingimustele, mis saadakse valemist ei pikkade veeremite jaoks.

Joonis C8.

Image

Piirkondade puhul, mis paiknevad väljaspool telgede või pöördvankrite pöördtappide vahelist ala (normaalväärtused on antud meetrites):

Joonis C9.

Image

Teatud veeremite puhul tuleb arvestada taandatud väärtustega ei suurenemisel (telgede või pöördvankrite pöördtappide vahelisel alal) nende liikumisel üle gradientsiirdega kõverike (sh sorteerimismäest allalaskmisel).

Need taandatud väärtused tolereeritakse vaid teatud tüüpi vagunitele, kuivõrd need vajavad normaalväärtuste alusel määratuga võrreldes enam ruumi. Sellised vagunid on näiteks sadulvagunid, mida kasutatakse maantee ja raudtee kombineeritud vedude puhul ja muudes identsetes või sarnastes konstruktsioonides.

Selliste taandatud väärtuste kasutamine nõuab eriettevaatusabinõude rakendamist koostealadel, kus koostegradiendi alusel paiknevad sorteerimismäe aeglustid.

Selliste veeremite puhul on mõõtme d väärtuseks 5 m.

Joonis C10.

Image

(taandatud väärtused on esitatud meetrites)

Formula , kui Formula ja Formula

Formula kui Formula ja Formula

Formula kui Formula ja Formula

Formula kui Formula ja Formula  (2)

Kui veeremit võib tõukemanööverdamise teel sorteerida, peavad vagunid olema suutelised ületama kumeraid siirdekõverikke raadiusega vähemalt 250 m nii, et seejuures ei ulatuks ükski muu osa peale rattaharja rööbaste pealispinnast allapoole.

See tingimus, mis puudutab vaguni keskosa, lisandub tingimustele, mis saadakse valemist ei pikkade vagunite jaoks.

Joonis C11.

Image

Pöördvankrite puhul a=p.

Tabelis C1 on esitatud Ei ja e'i väärtused (millimeetrites) koos a ja n väärtustega (meetrites).

Image

b)   Veerem, mille sorteerimine sorteerimismäest allalaskmisega pole lubatud veeremi pikkuse tõttu

Tühjad reisivagunid, rahvusvahelises raudteeliikluses kasutamiseks sobivad vagunid ja tühjad või koormatud platvormvagunid, mida ei tohi nende pikkuse tõttu sorteerida sorteerimismäest allalaskmisega, peavad sellest hoolimata vastama punktis C.3.2.3 kirjeldatud profiilile võimaldamaks sorteerimis- või pidurdusseadmete kasutamist.

c)   Kogu veerem

Kogu veerem peab olema suuteline ületama kumeraid ja nõgusaid siirdekõverikke raadiusega Rv≥500 m nii, et ükski muu osa peale rattaharja ei ulatuks rööbaste pealispinnast allapoole.

See nõue võib kohalduda raudteeveeremile, mille:

telgede baas ületab 17,8 m;

üleulatuvus on enam kui 3,4 m.

d)   Erijuhud

Arvesse tuleb võtta järgmisi erijuhtumeid:

automaatsiduriga varustatud veeremite puhul vertikaalseid siirdekõverikke;

praamidele manööverdatava veeremi kaldenurka.

C.2.4.1.3.   Maksimaalkõrguste määramine rööbaste pealispinna kohal

Vertikaalliikumiste väärtusi tuleb arvestada, kui veeremi ülemised osad asuvad kõrgusel h≥3 250 mm ja need määratakse, võttes arvesse järgmisi vertikaalseid dünaamilisi liikumisi tühja, töökorras ja kulumita veeremi puhul.

Selles osas läheneb veerem võrdlusprofiili piirmõõtmetele järgmiste mõjurite tõttu:

1)

vertikaalsihiline kõikumine,

2)

kvaasistaatilise kalde vertikaalkomponent,

3)

ristliikumised.

Sellest tulenevalt tuleb võrdlusprofiili vertikaalmõõtmeid taandada väärtustega, mis on genereeritud selliste liikumiste ξ põhjal, kui neid on võimalik arvutada, või muul juhul väärtuse 15 mm võrra iga vedrustusastme kohta.

Siiski tuleb märkida, et veeremi kvaasistaatilise kalde korral kerkib veeremi vastaskülg, liikudes samal ajal võrdlusprofiili piirmõõtmetest eemale, mistõttu pole karta piirmõõtmetest väljumist. Vastupidiselt eelnevaga vajub kalde poolne külg allapoole, kompenseerides nii osa ülesliikumisest.

50 mm suurusel põikkaadumisel või põikkaldel on võrdlusprofiili vertikaalne taandetegur ΔV(h) nominaalkõrgustel üle h=3,25 m avaldatav järgmise aproksimatsioonina:

Formula

kus

 

Formula tähistab võrdlusprofiili poollaiust;

 

Ei või Ea on risttaandetegurid;

 

s on veeremi elastsuskoefitsient;

 

ξ veeremi elastsusenergia (püsiv või arvutatud suurus).

Näide. Veeremi puhul, mille taandetegurid Ei või Ea on 217 mm ja baaskõrgus h = 3,25 m, saame:

võrdlusprofiili ülemise osa lõigete poolsed taandetegurid.

Joonis C12.

Image

Image

C.2.4.2.   Põikliikumised (D)

Need liikumised on summa järgmistest liikumistest:

geomeetrilised liikumised, mis tekivad veeremi liikumisel kõverikel ja sirgel teel (projektsioonid, põiklõtkud jne), eeldades, et veeremi keskjoon on rööbaste pealispinnaga risti;

kvaasistaatilised liikumised, mis tekivad vedrustuse osade kalde tagajärjel raskusjõu (põikkaldega teel) ja/või tsentrifugaalkiirenduse (kõverikuga tee) tõttu.

veeremi kere põikläbivajumist üldjuhul arvesse ei võeta, v.a juhtudel, kus tegemist on spetsiaalset tüüpi raskevedudeks mõeldud vagunitega, mille puhul vastavad läbipainde väärtused võivad olla märkimisväärsed.

C.2.4.2.1.   Veeremi paiknemine teel liikumisel ja nihketegur (A)

Eri veeremite kulgemisasendid teel sõltuvad veeremi keret teel hoidvate mitmesuguste osade põiklõtkudest ja käiguosa konfiguratsioonist (sõltumatud teljed, jõuallikaga pöördvankrid, liitveeremid jne).

Seetõttu tuleb ette näha mitmesuguseid asendeid, mille veerem võib teel liikudes võtta, ehk võtta arvesse kõik nihketegurid A, mida saab kasutada sisemiste taandetegurite Ei ja välimiste taandetegurite Ea arvutamise põhivalemite liikmetena.

Nihketegurid ja veeremi vastavad liikumisasendid on koondatud järgmisse tabelisse. Tabelis toodud teljekonfiguratsioonidest erinevatel juhtudel tuleb valida reaalsetele kõige sarnasemad liikumisasendi tingimused.

Liigendiga veeremite puhul on soovitatav valida harilike kahe pöördvankriga veeremi kohta kehtivad liikumisasendi tingimused.

Tabel 2. Nihketegurid ja veeremi asend teel

Image

Image

Joonis C13.

Image

C.2.4.2.2.   Liitveeremi ja kahe juhtkabiiniga reisivagunite (mootorvedurite) erijuhtumid

Selliste veeremite puhul liigitatakse pöördvankreid paigaltvõtul saavutatava hõõrdeteguri μ väärtuse alusel.

Kui μ≥0,2

vanker liigitatakse

mootorvankriks

Kui 0<μ<0,2

vanker liigitatakse

veetavaks vankriks

Kui μ=0

vanker liigitatakse

veetavaks vankriks

C.2.4.2.3.   Kvaasistaatiline liikumine (z)

Need liikumised võetakse arvesse siis, kui elastsuskoefitsiendi s, vaadeldava punkti kõrguse rööbaste pealispinnast h ja veeremiskeskme hc järgi arvutatakse Ei või Ea väärtusi.

Way and Works Department määratleb teestruktuuri kliirensigabariitideks h>0,5 m, kui arvutuslik tee efektiivne põikkaadumine või põikkalle on üle 0,05 m ja veeremi kvaasistaatiline inklinatsioon on arvutatud tavaliste arvutusmeetoditega, kui elastsuskoefitsient on 0,4 ja veeremiskeskme kõrgus on 0,5 m.

Veeremiamet peab määratlema Ei ja Ea väärtused, võttes arvesse järgmist:

0,05 m suurust põikkaadumist või kallet;

sobivatel juhtudel 0,2 m suurust põikkaadumist või põikkallet, mille korral ületatakse vastavaid s ja hc väärtusi, mille on määratlenud Way and Works Department (vt joonist allpool ja punktis 1.5.1.3);

üle 1o suurust asümmeetriat, mis tuleneb konstruktsioonilistest ja reguleerimisvõtetest (1) tulenevatest tolerantsidest (libistite lõtk) ning normaalkoormuse mitteühtlasest jaotusest. Väiksemat kui 1o suurust asümmeetriat võetakse arvesse teestruktuuri gabariitide arvutamisel, kuna nii veeremi kui ka tee eripärast tulenevad juhuslikku laadi põiksuunalised kõikumised (eriti puudutavad need resonantsiefekti).

Sirge tee

Valem

Kõrvalasuvatest valemitest järelduvad alltoodud jaotistes antud pikkused. Need väärtused on esitatud ka erijuhtude jaoks punktis 8.1.3:

CoN

Formula

Põiksuunaline kaadumine või põikkalle = 0,05 m

Formula

Formula

Formula

 

CN'1

Formula

Põiksuunaline kaadumine või põikkalle = 0,2 m

Formula

CoP

 

Formula

CQ

CQ''}

 

 

(ülaltoodud valemites on mõõtmed antud meetrites)

C.2.5.   Taandetegurite määratlemine arvutuste abil

Taandetegurid Ei ja Ea määratletakse järgmise põhiseose alusel:

Taandetegur Ei või Ea = liikumine Di või Da – projektsioon So

Sisemised taandetegurid

Formula

ja välised taandetegurid

Formula

Neis valemites:

A, nihketegur, kirjeldab tee telgede asendit. A väärtused on esitatud punktis (vt punkt C.2.4.2.1);

Di või Da on järgmises punktis käsitletavate liikumiste summa.

So on maksimaalprojektsioon.

xi ja xa on eritegurid, mida kasutatakse väga suure rataste baasiga veeremite arvutustes.

C.2.5.1.   Liikumiste (D) arvutamisel arvessevõetavad tegurid

Iga liiki veeremi kindlate funktsioonide seisukohalt on vaja kasutada täiendavaid tegureid ja mõni parameetritest võib muuta järgmisi tegureid:

C.2.5.1.1.   Veeremi paiknemist kõverikel arvestavad tegurid (geomeetriline kaadumine)

Formula = antud punktis vaadeldav geomeetriline kaadumine toimub kõverikul raadiusega R sissepoole (veeremi nende kere osade käitumine, mis paiknevad pöördvankrite käändtelgede või telgede vahelisel alal).

Formula = antud punktis vaadeldav geomeetriline kaadumine toimub kõverikul raadiusega R väljapoole (veeremi nende kere osade käitumine, mis paiknevad väljaspool pöördvankrite pöördtappide või telgede vahele jäävat ala).

Märkus. Esitatud valemeid tuleb vastavalt kohandada eriveeremite puhul, millel on teatud erisugune pöördvankrite konstruktsioon.

C.2.5.1.2.   Põiklõtke arvestavad tegurid

Kõigi nende lõtkude väärtust mõõdetakse telgede või pöördtappide suhtes täisnurga all, arvestades kõigi osade kulumite piirmääradega.

Veeremi liikumisasendid teel (vt punkt 7.2.2) võimaldavad lõtku valemites arvesse võtta ja määrata kohalduva nihkekoefitsiendi väärtuse, arvutamaks nende mõju vastavas piirkonnas.

Formula = telje lõtk tee suhtes.

q

= telgede ja alusraami ja/või telgede ja veeremi kere vaheline lõtk. Teisisõnu on see teljepukside põikliikumine tappide suhtes pluss teljepukside põikliikumine alusraami suhtes keskasendi suhtes mõlemal pool.

w

= pöördvankri pöördtappide või sadulseadme lõtk. See on pöördvankrite pöördtappide või sadulseadme võimalik põikliikumine keskasendi suhtes mõlemas suunas; ilma pöördtappideta veeremite puhul on see võimalik veeremi kere põikliikumine raami keskasendi suhtes olenevalt kõveriku raadiusest ja liikumise suunast.

Kui w väärtus muutub olenevalt kõveriku raadiusest:

wi(R) tähendab, et w väärtus sõltub raadiusest R kõveriku kõveruse sisekülje suunas;

wa(R) tähendab, et w väärtus sõltub raadiusest R kõveriku kõveruse väliskülje suunas;

w tähendab, et w väärtus on võetud sirge tee puhul.

Vastavalt iga veeremi tüübi iseärasustele võib seda tegurit asendada: w', wi, w'i jne. Samuti võib see olla tegurite wi + wa jne summa, millest igaüks sõltub potentsiaalselt vastavast nihketegurist.

C.2.5.1.3.   Kvaasistaatilised liikumised (tegur väljendab veeremi vedrustuse inklinatsiooni (kaldumist) ja asümmeetriat, kui see on üle 1o)

Punkt C.2.4.2.3. “Kvaasistaatilised liikumised” sisaldab joonist, millel on kujutatud erisugused komponendid, mis moodustavad teguri z.

z = deviatsioon veeremi keskasendi suhtes. See deviatsioon on samaväärne kahe teguri summaga:

Formula : tegur, mis võtab arvesse vedrustuse kalde (0,05 m suuruse põikkaadumise või põikkalde mõjul vedrustuse elastsuse tõttu tekkivat põikliikumist);

Formula: asümmeetriat iseloomustav tegur (põikliikumised, mis on tingitud mõne osa üle 1o suurusest asümmeetriast).

Sellele summale võib liita veel teguri

Formula: see tegur võtab arvesse üle 0,2 m suuruse põikkaadumise või põikkalde ja on kohaldatav punktis 1.4.2.3 määratletud tingimustel.

Vedrude osade jaoks, mis paiknevad kõrgusel h, annavad ülaltoodud tegurid teguri z väärtuseks

Formula

a)   Erijuhtumid

kui

{

Formula

Formula

Formula

{

Formula

kui

{

Formula

Formula

ning hc ja s suvalise väärtuse korral

{

Formula

kui h=hc, siis

 

 

 

z=0.

Vedrudeta osade puhul z=0.

b)   Libistite lõtku mõju pöördvankritega vagunitel

Selliste pöördvankritega vagunite puhul, mille libistite lõtk on kuni 5 mm, loetakse, et selle lõtku katab asümmeetria, mille suurus on 1o. Sellistel juhtudel kohaldatakse tavaliselt võrdust η0=1o.

Teguri z arvutusvalem, mis arvestab libistite kuni 5 mm suurust lõtku, on seega:

Formula

ja lisaks tuleb arvesse võtta ülalkirjeldatud erijuhte.

Nende vagunite puhul, mille libistite lõtk on üle 5 mm, tuleb arvesse võtta veeremi kere täiendavat kaldetegurit α, mis avaldub järgmiselt:

Formula

See täiendav kaldetegur α arvestab vedrustuse kokkusurutust. Kui tegur korrutada elastsuskoefitsiendiga s, nimetatakse saadud korrutist veeremi kere pöörduvuseks αs (kus s on elastsuskoefitsient).

Summaarse täiendava kalde saab väljendada valemiga

α (1 + s).

Teguri z, mis võtab arvesse üle 5 mm suurust libistite lõtku, arvutusvalem on seega

Formula

Märkus. Formula tähendab, et nurksulgudes olevat avaldist tuleb vaadelda omaväärtusena, kui selle väärtus on positiivne; kui avaldise väärtus on negatiivne või võrdne nulliga, tuleb avaldise väärtuseks valida 0.

η'0 = asümmeetria libistite 5 mm suuruse lõtku puhul.

c)   Eritegurid xi ja xa

Need tegurid esitavad väga suure rataste baasiga ja/või väga suure üleulatuvusega veeremite pöördtappidest eemalasuvate osade jaoks taandetegurite Ei ja Ea arvutamisel teatud arvutusvalemitesse tehtavaid korrektsioone, et piirata vaba ruumi vajadust kõverikel, mille raadius on vahemikus 250 m kuni 150 m.

Arvesse tuleb võtta järgmist:

xi lisatakse valemitesse ainult siis, kui Formula, ehk ligikaudse väärtuse 20 m korral;

xa tuleb kasutusse vaid juhul, kui Formula (erijuhtumid).

Eritingimused teguri xa jaoks:

tegurit xa ei kasutata taandearvutustes nende veeremite suhtes, mille üleulatuvus vastab automaatsiduri kasutamise puhul kehtivatele tingimustele.

C.3.   GABARIIT G1

1991. aastal tehtud otsuse kohaselt ei reguleerita enam vagunite ehitamisel staatilisi gabariite.

Staatiliste gabariitide regulatsioon jääb seetõttu kehtima vaid spetsiaalselt veoste vedamiseks mõeldud gabariitidele, näiteks gabariitidele GA, GB, GB1,GB2 ja GC.

Alltoodud staatiliste gabariitide regulatsioonid hõlmavad järgmist:

1.

võrdlusprofiil (ülemised sektsioonid);

2.

selle profiiliga seostuvad taandusvalemid.

C.3.1.   Staatilise gabariidi G1 võrdlusprofiil

Joonis C14.

Image

C.3.1.1.   Taandusvalemid

Otsmiste telgede või pöördvankrite pöördtappide vahele jäävad sektsioonid

Formula

kus: Formula kui Formula

Formula kui see summa on  > 7,5

Formula

Otsmiste telgede või pöördvankrite pöördtappide vahelisest alast välja jäävad sektsioonid

Formula

kus Formula, kui Formula

Formula kui see summa on  > 7,5;

Formula

C.3.2.   Kinemaatilise gabariidi G1 võrdlusprofiil

C.3.2.1.   Kõigile veeremitele ühine osa

Joonis C15.

Image

Kinemaatiline võrdlusprofiil G1 võtab arvesse kõige enam piiravaid teestruktuuri asendeid ja tee telgjoont, mida kasutatakse Euroopas.

Profiil on jagatud kahte ossa – üks osa käsitleb 400 mm tasemest ülespoole ja teine osa 400 mm tasemest allapoole jäävate projektsioonide arvutusi, kus

ülemine osa on määratletud kui kõigile veeremitele ühtsena kehtiv piirkond, mis jääb rööbaste pealispinnast 400 mm kõrgusele jäävast tasandist ülespoole;

alumine osa on määratletud kui rööbaste pealispinnast 400 mm kõrgusel asuvast tasandist allapoole jääv osa, mille profiil on olenevalt sellest, kas veerem peab liikuma üle sorteerimispuhvrite, teel asetsevate pidurdusseadiste või muude aktiveeritud sorteerimis- ja pidurdusseadiste (osad, mis asetsevad kõrgusel alla 130 mm) või mitte.

Allapoole 130 mm taset jäävad osad on olenevalt veeremi liigist erisugused.

Koormatud reisivagunid peavad juhul, kui teel puuduvad vertikaalkõverikud, vastama punkti C.3.2.2 sätetele.

Reisi- ja kaubavagunid (v.a luksusvagunid ja teatud liiki kombineeritud transportvagunid) peavad olenemata sellest, kas need on koormatud või tühjad, vastama punktis C.3.2.3 esitatud sätetele.

Kui vagunid on ette nähtud liikumiseks Soome raudteeinfrastruktuuril, peavad alumise osa elemendid vastama eristandardites määratletud gabariitidele.

Vagunid, mis ei ole ette nähtud liikuma sorteerimismäel, mille kõveriku raadius on 250 m või teel, millele on paigutatud vaguniaeglustid või muud sorteerimis- või peatamisseadmed:

ei tohi kanda märgistust RIV, kui standardites pole teisiti märgitud;

peavad kandma seda piirangut kajastavat pealdist.

C.3.2.2.   Selliste veeremiüksuste madalamal kui 130 mm rööpast asuv osa, mis ei liigu üle sorteerimismägede ega ületa vaguniaeglusteid ega muid töötavaid sorteerimis- ja peatamisseadiseid

Veeremiüksuste rataste ümberprofileerimisel allpool põrandapinda asuva treipingiga tuleb jälgida teatavaid gabariidipiiranguid mõõdetuna risti teljega.

Joonis C16.

Image

a)

ratastest eemal asuv tsoon seadmete jaoks;

b)

rataste vahetus läheduses asuv tsoon seadmete jaoks;

c)

kontaktkiiluharjade tsoon;

d)

rataste ja muude rööbastega kokkupuutuvate osade tsoon;

e)

ainult rataste tsoon.

1)

Väljapoole teljeotsi ulatuvate osade (kaitsepiirded, liivatamisseadmed jne) piir sõitmisel üle detonaatorite. Selline piirang ei kehti aga rataste vahel asuvate osade kohta, kui need jäävad rööpaniitide vahele.

2)

Ääriku suurim teoreetiline laius kontrarööbaste puhul.

3)

Piirangud ratta välispinnale ja sellega seonduvatele osadele.

4)

Kui veeremiüksus on mis tahes asendis kõverikul raadiusega R=250 m (vähim raadius kontaktkiilu paigaldamiseks) ning rööpmelaiusega 1 465 mm, ei tohi ükski sõidupinnast vähem kui 100 mm allapoole ulatuv osa, välja arvatud kontaktharjad, olla rööbastee keskjoonele lähemal kui 125 mm.

Pöördvankrite sees olevate osade korral on kõnealune mõõde 150 mm.

5)

Piirangud ratta sisepinnale, kui rattapaar on vastu vastasrööbast. See mõõde muutub rööpmelaiuse suurenedes.

C.3.2.3.   Selliste veeremiüksuste madalamal kui 130 mm rööpast asuv osa, mis peab liikuma üle sorteerimismägede või ületama vaguniaeglusteid ja muid töötavaid sorteerimis- ega peatamisseadiseid

Joonis C17.

Image

a)

ratastest eemale jääva seadmestiku tsoon;

b)

rataste vahetus läheduses paikneva seadmestiku tsoon;

c)

standarditud tõkiskinga väljatõukamise tsoon;

d)

rataste ja rööpaga kokkupuutuva muu seadmestiku tsoon;

e)

ainult rataste poolt hõivatav tsoon;

f)

vabastatud asendis rööpapiduri tsoon.

(1)

Väljaspool telgede otstasapindu paiknevate nende osade (kaitserauad, liivapritsid jne)piir, mis ei ületa liikumisel detonaatoreid.

(2)

Maksimaalne teoreetiline rattaharja profiilide laius kontrööbaste korral.

(3)

Ratta välispinna ja rattaga seotud osade efektiivne piirasend.

(4)

See mõõde näitab ka veeremi tõkestamiseks või aeglustamiseks kasutatava standardse tõkiskinga maksimaalkõrgust.

(5)

Sellesse piirkonda ei tohi ulatuda ükski veeremi seadmestik.

(6)

Ratta sisepinna efektiivne piirasend, kui telg on vastasrööpaga vastakuti. See mõõde muutub gabariitide suurendamisel.

(7)

Vt punkti “Sorteerimisseadmestiku kasutamine kõverikega teeosal”.

C.3.2.3.1.   Sorteerimisseadmestiku kasutamine kõverikega teeosal

Rööpapidureid ja muud sorteerimis- ja peatamisseadmeid, mis aktiveeritud seisundis võivad ulatuda mõõtmeteni 115 või 125 mm, eriti tõkiskingi kõrgusega 125 mm, võib paigaldada kõverikele raadiusega R ≥ 150 m.

Joonis C18.

Image

Mõõtmete 115 või 125 rakenduspiir, mis asub rööpa siseküljest püsival kaugusel (80 mm) on seega veeremi keskjoonest muutuval kaugusel D (vt ülal joonist 17).

Väärtus D avaldub järgmiselt: (1) (väärtused on antud meetrites)

Formula

Formula

Märkus. (1) Konkreetsel juhul, kui kasutatakse sorteerimisseadmeid, võib lõtku q+w mõju pidada ebaoluliseks.

C.3.3.   Lubatud projektsioonid So (S)

Efektiivsed projektsioonid S ei tohi ületada järgmises tabelis So esitatud väärtusi.

Projektsioonide So väärtused (3)

Veeremi liigid

Tee

Ei arvutus (5)

Ea arvutus (5)

Pöördvankriteta veeremi telgede või pöördvankritega veeremi pöördtappide vahelised sektsioonid

Pöördvankriteta veeremi telgede või pöördvankritega veeremi pöördtappide vahelisest alast väljapoole jäävad sektsioonid

h ≤ 0,400

h > 0,400

h ≤ 0,400

h > 0,400

Kõik jõuallikaga või veetavad veeremid

sirge

0,015

0,015

0,015

0,015

Jõuallikaga veeremid Pöördvankriteta veeremid

Eraldi vaadeldav pöördvanker ja seostuvad osad

kõverikuga 250

0,025

0,030

0,025

0,030

kõverikuga 150

Formula

Formula

Formula

Formula

Pöördvankriga veeremid või ekvivalentsed veeremid

kõverikuga 250

0,010

0,015

0,025

0,030

kõverikuga 150

Formula

Formula

Formula

Formula

C.3.4.   Taandusvalemid

Märkus. Alltoodud valemeid võib kasutada selliste liigendatud veeremite gabariitide arvutamiseks, mille rattapaari või pöördvankri pöördtapi keskjoon on kohakuti liigendveeremi kere keskjoonega. Teistsuguse ehitusega liigendatud veeremite jaoks tuleb valemeid kohandada vastavalt tegelikele geomeetrilistele tingimustele.

C.3.4.1.   Jõuallikaga veeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

Jõuallikaga veeremid, mille puhul lõtk w on sõltumatu rööbastee asendist või varieerub lineaarselt kõveriku piires

Sisemised taandetegurid Ei (kus n=ni)

Pöördvankriteta veeremi telgede või pöördvankritega veeremi pöördtappide vahelised sektsioonid:

kui Formula

on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

(101)

kui Formula

on ülekaalus paiknemine kõverikel:

Formula

(102)


kus Formula

(103)

Välised taandetegurid Ea (kus n=na)

Sektsioonid, mis jäävad pöördvankriteta või pöördtappideta või jõuallikaga veeremite äärmisest rattapaarist väljapoole:

kui Formula

on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

(106)

kui Formula

on ülekaalus paiknemine kõverikel:

Formula

(107)


kus Formula

(108)

Jõuallikaga veeremid, mille puhul lõtk w varieerub mittelineaarselt kõveriku piires (erijuhtum):

Kõik teistsuguse raadiusega kui R=150 ja R=250 m, mille puhul valemid 104, 105 ja 109, 110 on identsed vastavate valemitega (101), (102) ja (106), (107), valemitega (104), (105), (109) ning (110), kõverike puhul tuleb rakendada väärtust R, mille jaoks w väärtuse varieeruvus funktsioonina Formula annab tulemuseks katkevuspunkte; teisisõnu neid R väärtusi, mille puhul muutuvpiirikud tööle hakkavad.

Jõuallikaga veeremi iga sektsiooni suhtes rakendatav taandus peab olema valemite rakendamise tulemusena saadud väärtustest suurim, mille puhul R kasutatav väärtus on selline, mis annab nurksulgudes oleva avaldise väärtuseks suurima väärtuse.

Sisemine taandetegur Ei (kus n=ni)

kui ∞ > R ≥ 250

Formula

(104)

kui 250 > R ≥ 150

Formula

(105) (10)

Väline taandetegur Ea (kus n=na)

kui ∞ > R ≥ 250

Formula

(109)

kui 250 > R ≥ 150

Formula

(110) (10)

C.3.4.2.   Liitveeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

Ühe mootorpöördvankri ja ühe veetava pöördvankriga liitveeremite puhul (vt tabelit allpool)

Liitveerem, milles sisaldub:

μ väärtused iga pöördvankri kohta

Sõiduasendid punkt 2.4.2.2

Taandusvalemid

2 mootorpöördvankrit

μ ≥ 0,2

juhtumid 2 ja 5

punkt 3.4.1

2 pöördvankrit, mida loetakse veetavateks pöördvankriteks

0 < μ < 0,2

juhtumid 2 ja 7

punkt 3.4.3

üks pöördvanker, mida loetakse veetavaks pöördvankriks

üks veetav pöördvanker

0 < μ < 0,2

μ = 0

 

 

üks mootorpöördvanker ja

üks veetav pöördvanker

või veetavaks loetav pöördvanker

μ ≥ 0,2

μ = 0

0 < μ < 0,2

juhtumid 3 ja 6

punkt 3.4.2 (11)

või

punkt 3.4.1 (11)

Sisemised taandetegurid Ei  (12)

Pöördvankrite pöördtappide vahele jäävad sektsioonid

Formula

(101a)

Formula

(102a)

kus Formula

(103a)

Välised taandetegurid Ea  (13) äärmisele mootorpöördvankrile (esimesele, vaadates sõidusuuna järgi)

Sektsioonid väljaspool pöördvankrite pöördtappe (kus n=na)

Formula

(106a)


Formula

(107a)


kus Formula

(108a)

Välised taandetegurid Ea  (13) äärmisele veetavale pöördvankrile (esimesele, vaadates sõidusuuna järgi)

Sektsioonid väljaspool pöördvankrite pöördtappe (kus n=na)

Formula

(106b)


Formula

(107b)


mit Formula

(108b)

C.3.4.3.   Reisivagunitele ja reisijateveoks mõeldud veeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

a)   Pöördvankritega reisivagunitele (va pöördvankritele endile ja nendega seostuvatele osadele)

Reisivagunitele, mille puhul lõtk w on sõltumatu rööbastee asendi raadiusest või varieerub lineaarselt rööbastee kõveriku piires

Märkus. Alltoodud valemeid võib kasutada ka telgedega reisivagunite gabariitide arvutamiseks.

Sisemised taandetegurid E i

Sektsioonid pöördvankrite pöördtappide vahelisel alal (kus n=ni)

Kui Formula

on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

(201)

Kui Formula

on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

Formula

(202)


kus Formula

(203).

Välised taandetegurid Ea

Sektsioonid väljaspool pöördvankrite pöördtappe (kus n=na)

Kui Formula

on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

Kui Formula

on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

Formula

kus

Formula

Reisivagunid, mille puhul lõtk w varieerub mittelineaarselt kõveriku piires

Sirgel teel arvutatakse taandused valemitega 201 ja 206.

Kõverikel arvutatakse taandused väärtuste R=150 m ja R=250 m jaoks valemitega (204), (205), (209) ja (210).

Tuleks siiski märkida, et raadiuse R=250 m korral on valemid (204) ja (209) vastavalt identsed valemitega (202) ja (207).

Peale selle tuleb valemeid (204), (205) ja (209), (210) kohaldada nende R väärtuste korral, mille puhul w väärtuse varieeruvus funktsioonina Formula annab tulemuseks katkevuspunkte; teisisõnu neid R väärtusi, mille kasutamise korral hakkab muutuvpiirikute töötamine andma efekti.

Reisivaguni iga sektsiooni suhtes rakendatav taandus peab olema valemite rakendamise tulemusena saadud väärtustest suurim, mille puhul R kasutatav väärtus on selline, mis annab nurksulgudes oleva avaldise väärtuseks suurima väärtuse.

Sisemised taandetegurid Ei (kus n=ni)

Kui ∞ > R ≥ 250

Formula

(204)

Kui 250 > R ≥ 150

Formula

(205) (22)

Välised taandetegurid Ea (kus n=na)

Kui ∞ > R ≥ 250

Formula

(209)

Kui 250 > R ≥ 150

Formula

(210) (22)

b)   Pöördvankrid ja nendega seostuvad osad

Kohaldatavad taandusvalemid on antud punktis 4.2.1.8.2. Sellest hoolimata on pöördvankrite äärmiste rattapaaride vaheline kaugus enamikul juhtudel selline, et tuleb siiski kohaldada valemeid (201) ja (206), mis on identsed valemitega (101) ja (106).

C.3.4.4.   Vagunitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

a)   Sõltumatute telgedega vagunitele ja pöördvankritele endile ja nendega seostuvatele osadele (w=0)

Kaheteljeliste vagunite puhul ja vaid selliste osade puhul, mis asuvad rööbaste pealispinnast kuni 1,17 m kõrgusel, võib tegurit Z valemites (301) kuni (307) vähendada 0,005 m võrra, kui (z–0,005) > 0. Väärtus tuleb lugeda nulliks, kui (z–0,005) ≤ 0.

1)

Sisemised taandused Ei – äärmiste telgede vahelised sektsioonid (kus n=ni)

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

(301)

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

Formula

(302)

2)

Välised taandused Ea – äärmiste telgede vahelised sektsioonid (kus n=na)

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

(306)

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

Formula

(307)

b)   Pöördvankritega vagunitele

Neile pöördvankritega vagunitele, mille lõtku peetakse konstantseks (v.a pöördvankritele endile ja nendega seostuvatele osadele).

Väärtuse z arvutamise kohta vt erimärkus § 1.5.1.3.

1)

Sisemised taandused Ei – pöördvankrite pöördtappide vahelised sektsioonid (kus n=ni)

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

(311)

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

Formula

(312)

kus Formula

(313)

2)

Välised taandused Ea – pöördvankrite pöördtappide vahelisest alast väljapoole jäävad sektsioonid (kus n=na)

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

(316)

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

Formula

(317)

kus Formula

(318)

C.3.5.   Võrdlusprofiil pantograafidele ja katusel paiknevatele isoleerimata pingestatud osadele

Joonis 19.

Image

Märkus. Elektrifitseeritud liinidel liikuvate veeremite puhul võib varjutatud piirkondi kasutada pantograafi lookade alumise asendi gabariitidena.

Elektrifitseerimata liinidel võib samu alasid kasutada raudtee eriseadmestiku jaoks.

C.3.6.   Veeremi maksimaalsete konstruktsioonigabariitide arvutamisel kasutatava võrdlusprofiili kohta kehtivad reeglid

C.3.6.1.   Pantograafiga varustatud vedavad sõidukid

Kui pantograaf on vooluvõtuasendis

Käesolev standard põhineb vedavate, standardgabariitidega sõidukite pantograafide tehnilistel andmetel.

Et pantograafidega mootorveeremid vastaksid võrdlusprofiilist tulenevatele piirasenditele, peavad nende sõidukite tehnilised andmed (pantograafi kandesektsiooni lõtk ja elastsuskoefitsient) ja pantograafi asend telgede suhtes olema sellised, et suuruste E'i ja E'a (koos rööbaste pealispinnast 6,5 m kõrgusele tõstetud pantograafiga) ning E''i ja E''a (rööbaste pealispinnast 5 m kõrgusele tõstetud pantograafiga) väärtused on negatiivsed või nullid.

See tingimus on täidetud juhul, kui see sektsioon, millel pantograafi look töötab, asub pöördvankrite ristkeskjoone läheduses (ehk n väärtus on kas väga väike või null).

Seega on piirasend määratletud punktis 2.5 näidatud katusele paigaldatava seadeldise võrdlusprofiiliga. Piirasend vastab maksimaalsele pantograafi looga geomeetrilisele kaadumisele Formula.

a)

Eelarvutused

Väärtuste E'i, E'a, E''i ja E''a, määramiseks tuleb teha järgmised eelarvutused:

j'i=q+wi–

Formula

Kui s ≤ 0,225 (üldjuhul)

Formula

kuid kui s > 0,225, annab see tulemuseks väärtuse

Formula

Kui s ≤ 0,225 (üldjuhul)

Formula

kuid kui s > 0,225, annab see tulemuseks väärtuse

Formula

b)

Arvutused otsmiste telgede või pöördvankrite pöördtappide vahele jäävate sektsioonide puhul

Valemid väärtuste E'i ja E''i (kus n=ni) arvutamiseks

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

h = 6,5 m

E'i = j'i + z'

(111)

h = 5 m

E''i = j'i + z''

(115)

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

h=6,5m Formula

(112)

h=5 m Formula

(116)


h = 6,5 m

Formula

(112)

h = 5 m

Formula

(116)

c)

Arvutused otsmiste telgede või pöördvankrite pöördtappide vahelisest piirkonnast välja jäävate sektsioonide puhul

Valemid väärtuste E'a ja E''a (kus n=na) arvutamiseks

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

h = 6,5 m

Formula

(113)

h = 5 m

Formula

(117)

Kui Formula, on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

h = 6,5 m

Formula

(114)

h = 5 m

Formula

(118)

C.3.6.2.   Pantograafidega mootorvagunid

Ühe mootorpöördvankriga ja ühe veetava pöördvankriga mootorvagunile paigutatava pantograafi piirasend määratletakse nii, nagu oleksid mõlemad pöördvankrid identsed, võttes aluseks selle pöördvankri, mille kohale pantograaf on paigutatud.

C.3.6.3.   Alumisse asendisse langetatud pantograafid

Kui isolatsioonitingimused seda nõuavad, peab alumisse asendisse langetatud pantograaf kogu ulatuses jääma määratud gabariitidesse.

C.3.6.4.   Isolatsioonivahe marginaal 25 kV puhul

Veeremitel, mis võivad töötada 25 kV toitepingel, tuleb kõik isoleerimata osad, mis võivad sattuda pinge alla, paigutada nii, et need jääksid 0,170 m võrdlusprofiili raamesse.

C.4.   GA, GB, GC VEEREMITE GABARIIDID

Võrreldes gabariidiga G1 on gabariidid GA, GB ja GC ülaltpoolt suuremad.

Veosed ja veeremid, mis vastavad suurendatud gabariitidele GA, GB või GC, tohivad liikuda ainult nende gabariitideni laiendatud liinidel. Vastav liinide loetelu on olemas infrastruktuuride registris. Kõik selles loetelus märkimata jäänud GA, GB või GC liikumisi tuleb käsitleda erisaatekirjadega.

Vastavalt gabariitidele GA, GB või GC ehitatud vagunid ja reisivagunid tuleb tähistada märgistusega vastavalt lisale B 32.

C.4.1.   Staatiliste gabariitide võrdlusprofiilid ja seostuvad reeglid

Staatiliste gabariitide GA, GB ja GC (vt joonis 20) võrdlusprofiil koos nendega seostuvate reeglitega kohalduvad eranditult maksimaalkoormuse profiilide määramiseks ja tingimustes, kus vaguni ja selle veose elastsuskoefitsient ei ületa eeldatavat tüüpilist koormust, millel on järgmised parameetrid:

q+w=0,023 m; p=1,8 m; d=1,41m;

J=0,005 m η0 < 1o hC=0,5 m

s=0,3

vertikaalsed kõikumised 0,03 m (GA, GB); 0,05 m (GC)

Tsentreerimise tolerantside suhtes peab poollaius olema ülimalt võrdne võrdlusprofiilidega, mida on taandatud järgmiste taandeteguritega Ei ja Ea:

STAATILISTE GABARIITIDE GA, GB ja GC VÕRDLUSPROFIILID (veeremigabariidid)

Joonis C20.

Image

Märkus: kuni kõrguseni 3 220 mm on võrdlusprofiilide GA, GB ja GC gabariidid identsed võrdlusprofiili G1 gabariitidega.

C.4.1.1.   GA ja GB staatilised gabariidid

Kõrgus h on 3,22 m. Kohalduvad samad Ei ja Ea taandusvalemid, mis staatilise gabariidi G1 korral.

Kõrgus h on 3,22 m. Kohalduvad järgmised Ei ja Ea taandusvalemid:

a)

Sektsioonide puhul, mis paiknevad pöördvankrite pöördtappide või ilma pöördvankriteta veeremite äärmiste telgede vahelisel alal

Kui Formula ning Δi=7,5 + 32,5k

Kui Formula ning Formula; siis

Formula

(601)

kus Formula ning

k = (vt tabel 1).

b)

Sektsioonide puhul, mis paiknevad pöördvankrite pöördtappide või ilma pöördvankriteta veeremite äärmiste telgede vahelisest alast väljaspool

Kui Formula ning Formula; siis

Kui Formula ning Formula; siis

Formula

(602)

kus Formula ning

k = (vt tabel 1).

TABEL 1.

GA GABARIIT

kus 3,22<h<3,85 m ja Formula ning

kui h ≥ 3,85 m ja k = 1.

GB GABARIIT

kui 3,22<h<4,08 m ja Formula;

kui h ≥ 4,08 m ja k = 1.

C.4.1.2.   GC staatiline gabariit

Kohalduvad samad Ei ja Ea taandusvalemid, mis staatilise gabariidi G1 korral, sõltumata väärtusest h.

C.4.2.   Kinemaatiliste gabariitide võrdlusprofiilid ja seostuvad reeglid

Kinemaatiliste gabariitide võrdlusprofiilid GA, GB ja GC koos seostuvate reeglitega (vt joonis 21) võimaldavad määrata veeremite jaoks maksimaalse konstruktsiooniprofiili samal viisil nagu kasutades gabariiti G1.

Reegleid kineetiliste arvutuste jaoks võib kohaldada täpselt määratletud koormustele.

Mõistet “täpselt määratletud koormus” tuleb tõlgendada järgmiselt: transporditavad teadaoleva geomeetrilise kujuga veosed (nt mahutid ja vahetatavad kered, mida veetakse koorma paigutusseadistega varustatud platvormvagunitel; või suruõhu- või mehaaniliste vedrustussüsteemidega poolhaagistel, mille veereelastsuskoefitsient on teada ja mida veetakse treilervagunitel).

Nendel tingimustel võib vaguni ja sellel asuva veose kombinatsiooni vaadelda tavalise üksiku vagunina.

Võrdlusprofiilid kinemaatilistele gabariitidele GA, GB ja GC.

Joonis C21.

Image

Märkus: kuni kõrguseni 3 220 mm on võrdlusprofiilide GA, GB ja GC gabariidid identsed võrdlusprofiili G1 gabariitidega.

C.4.2.1.   Mootorveeremid (v.a rööbasbussid ja jõuallikaga liitveerem-reisivagunid)

C.4.2.1.1.   GA ja GB kinemaatilised gabariidid

Kõrgus h3,25 m. Kohalduvad samad valemid, mis seostuvad profiiliga G1.

Kõrgus h>3,25 m. Kohalduvad valemid on samad, mis seostuvad profiiliga G1, erandiks on need juhtumid a) ja b), mille puhul on valemid toodud järgmiselt.

a)

Veeremid, mille puhul lõtk w on sõltumatu rööbastee asendi raadiusest või varieerub lineaarselt rööbastee kõveriku piires

1)

Sektsioonide puhul, mis paiknevad pöördvankrite pöördtappide või ilma pöördvankriteta veeremite äärmiste telgede vahelisel alal,

kui Formula

Formula

(603)

kui Formula

Formula

(604)

kus Formula ning

k ja z = (vt tabel 2).

2)

Sektsioonide puhul, mis paiknevad pöördvankrite pöördtappide või ilma pöördvankriteta veeremite äärmiste telgede vahelisest alast väljaspool,

kui Formula

Formula

(605)

kui

Formula

Formula

(606)

kus Formula

k ja z = (vt tabel 2).

b)

Veeremid, mille puhul lõtk w varieerub mittelineaarselt rööbastee kõveriku piires

1)

Sektsioonide puhul, mis paiknevad pöördvankrite pöördtappide või ilma pöördvankriteta veeremite äärmiste telgede vahelisel alal

Iga veeremi punkti jaoks tuleb valida Ei väärtus, mis on

suurim järgnevate valemite rakendamise tulemusena:

ülaltoodud valem (603)

järgmised valemid (607) ja (608), mille puhul valitav väärtus R maksimeerib nurksulgudes paikneva avaldise väärtust:

Formula

(607)

kus ∞ > R ≥ 250 m ning

Formula

(608)

kus 250 > R ≥ 150 m ning

k ja z = (vt tabel 2).

2)

Sektsioonide puhul, mis paiknevad pöördvankrite pöördtappide või ilma pöördvankriteta veeremite äärmiste telgede vahelisest alast väljaspool

Iga veeremi punkti jaoks tuleb valida Ea väärtus, mis on suurim järgmiste valemite rakendamise tulemusena:

ülaltoodud valem (605)

järgmised valemid (609) ja (610), mille puhul valitav väärtus R maksimeerib nurksulgudes paikneva avaldise väärtust:

Formula

(609)

kus ∞ > R ≥ 250 m ning

Formula

(610)

kus 250 > R ≥ 150 m ning

k ja z = (vt tabel 2).

TABEL 2.

GA GABARIIT

kui 3,25<h<3,38 ja Formula;

kui h ≥ 3,88 m ja k = 1.

GB GABARIIT

kui 3,25<h<4,11 ja Formula.

kui h ≥ 4,11 m ja k = 1

Formula

C.4.2.1.2.   GC kinemaatiline gabariit

Kohalduvad samad valemid, mis seostuvad profiiliga G1, sõltumata väärtusest h.

C.4.2.2.   Rööbasbussid ja jõuallikaga liitveerem-reisivagunid

Märkus. Selliste rööbasbusside ja jõuallikaga liitveerem-reisivagunite gabariitide mõõtmed, mille pöördvankreid võib käsitada punktis 3.4.2 kirjeldatud mootor- või veetavate pöördvankritena.

C.4.2.2.1.   GA ja GB kinemaatilised gabariidid

Kõrgus h3,25 m. Kohalduvad samad valemid, mis seostuvad profiiliga G1.

Kõrgus h>3,25 m. Kohalduvad samad valemid, mis seostuvad profiiliga G1, välja arvatud järgmised valemid:

Rööbasbussid ja liitveerem-mootorvagunid, mille kõiki pöördvankreid vaadeldakse varustatuna jõuallikaga: valemid, mis on esitatud punktis 3.4.1 (vedurid)

Rööbasbussid ja liitveerem-mootorvagunid, millel on ainult veetavad pöördvankrid: valemid, mis on esitatud punktis 3.4.3 (reisivagunid ja pagasivagunid)

Mootorpöördvankri ja veetava pöördvankriga rööbasbussid: sobivuse korral võib kohaldada punktis 3.4.1 toodud taandusvalemeid; või asendada need järgmiste valemitega, mis annavad tootjatele teatud eelise veeremi kere keskosa ja otsmiste sektsioonide suhtes.

a)

Pöördvankri pöördtappide vahelisel alal (27)

Formula

(603a)

Formula

(604a)

kus Formula

k ja z = (vt tabel 2).

b)

Väljaspool pöördvankrite pöördtappide vahelist ala, mootorpöördvankri poolses otsas (26)

Formula

(605b)

Formula

(606b)

kus

Formula

k ja z = (vt tabel 2).

C.4.2.2.2.   GC kinemaatiline gabariit

Kohalduvad samad valemid, mis seostuvad profiiliga G1, sõltumata väärtusest h.

C.4.2.3.   Reisivagunid ja pagasivagunid

C.4.2.3.1.   GA ja GB kinemaatilised gabariidid

Kõrgus h3,25 m. Kohalduvad samad valemid, mis seostuvad profiiliga G1.

Kõrgus h>3,25 m. Kohalduvad valemid on samad, mis seostuvad profiiliga G1, erandiks on need juhtumid a ja b, mille puhul on valemid esitatud allpool.

a)

Veeremid, mille puhul lõtk w on sõltumatu rööbastee asendi raadiusest või varieerub lineaarselt rööbastee kõveriku piires

1)

Pöördvankrite pöördtappide vahelisel alal asuvate sektsioonide puhul

kui FormulaFormula,

Formula

(611)

kui Formula>Formula,

Formula

(612)

kus Formula ning

k ja z = (vt tabel 3).

2)

Pöördvankrite pöördtappide vahelisest alast väljaspool asuvate sektsioonide puhul

kui

Formula

Formula

(613)

kui

Formula

Formula

(614)

kus Formula

k ja z = (vt tabel 3).

b)

Veeremid, mille puhul lõtk w varieerub mittelineaarselt rööbastee kõveriku piires

1)

Pöördvankrite pöördtappide vahelisel alal asuvate sektsioonide puhul

Iga veeremi punkti jaoks tuleb valida Ei väärtus, mis on suurim järgmiste valemite rakendamise tulemusena:

valem (611)

valemid (615) ja (616), mille puhul valitav väärtus R maksimeerib nurksulgudes paikneva avaldise väärtust:

Formula

(615)

kus ∞ > R ≥ 250 m ning

Formula

(616)

kus 250 > R ≥ 150 m ning

k ja z = (vt tabel 3).

2)

Pöördvankrite pöördtappide vahelisest alast väljaspool asuvate sektsioonide puhul

Iga veeremi punkti jaoks tuleb valida Ea väärtus, mis on suurim järgmiste valemite rakendamise tulemusena:

ülaltoodud valem (613)

järgmised valemid (617) ja (618), mille puhul valitav väärtus R maksimeerib nurksulgudes paikneva avaldise väärtust:

Formula

(617)

kus ∞ > R ≥ 250 m ning

Formula

(618)

kus 250 > R ≥ 150 m ning

k ja z = (vt tabel 3).

TABEL 3.

GA GABARIIT

kui 3,25<h<3,88 m ja Formula

kui h ≥ 3,88 m ja k = 1

GB GABARIIT

kui 3,25<h<4,11 m ja Formula

kui h ≥ 4,11 m ja k = 1

Formula

C.4.2.3.2.   GC kinemaatiline gabariit

Kohalduvad samad valemid, mis seostuvad profiiliga G1, sõltumata väärtusest h.

C.4.2.4.   Vagunid

C.4.2.4.1.   GA ja GB kinemaatilised gabariidid

Kõrgus h3,25 m. Kohalduvad samad valemid, mis seostuvad profiiliga G1.

Kõrgus h>3,25 m. Kohalduvad valemid on samad, mis seostuvad profiiliga G1, erandiks on need juhtumid a) ja b), mille puhul on valemid toodud järgnevalt.

a)

Veeremid, mis pole monteeritud pöördvankritele

Otsmiste telgede vahelisel alal

kui an -n2 ≤ 7,5 + 32,5 k,

Formula

(619)

kui an -n2 ≤ 7,5 + 32,5 k,

Formula

(620)

kus k ja z = (vt tabel 4).

Otsmiste telgede vahelisest alast väljaspool

kui an + n2 ≤ 7,5 + 32,5 k,

Formula

(621)

kui an + n2 > 7,5 + 32,5 k,

Formula

(622)

kus k ja z = (vt tabel 4).

b)

Pöördvankritega veeremid

Pöördvankrite pöördtappide vahelisel alal asuvate sektsioonide puhul

kui Formula,

Formula

(623)

kui Formula,

Formula

(624)

kus Formula ning

k ja z = (vt tabel 4).

Pöördvankrite pöördtappide vahelisest alast väljaspool asuvate sektsioonide puhul

kui Formula,

Formula

(625)

kui Formula,

Formula

(614)

kus Formula ning

k ja z = (vt tabel 4).

TABEL 4.

GA GABARIIT

kui 3,25<h<3,88 m ja Formula

kui h≥3,88 m ja k=1

GB GABARIIT

kui 3,25<h<4,11 m ja Formula

kui h≥4,11 m ja k=1

Formula

C.4.2.4.2.   GC kinemaatiline gabariit

Kohalduvad samad valemid, mis seostuvad profiiliga G1, sõltumata väärtusest h.

C.5.   GABARIIDID, MIS NÕUAVAD KAHE- VÕI MITMEPOOLSEID KOKKULEPPEID

Eri riikide infrastruktuuri haldurid võivad omavahel vabalt sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, lubamaks muud tüüpi veeremitel kui neil, mis on ehitatud profiilide G1, GA, GB või GC järgi, liikuda kas teatud osal või kogu nende hallatavail teestruktuuridel.

Selliste kokkulepete sõlmimise aluseks on piisav määratleda kinemaatiline võrdlusprofiil ja sellega seostuvad reeglid.

C.5.1.   Gabariit G2

C.5.1.1.   Staatilise gabariidi G2 võrdlusprofiil

Teatud raudtee-ettevõtted (28) lubavad oma raudteeinfrastruktuuril liikuda rongidel, mille veos jääb järgnevalt toodud võrdlusprofiili raamidesse. Selle võrdlusprofiili kohta on kehtestatud ka reeglid, mida kohaldatakse staatilisele gabariidile G1.

Joonis C22.

Image

Tuleb kohaldada staatilisele gabariidile G1 kehtivaid reegleid.

C.5.1.2.   Kinemaatilise gabariidi G2 võrdlusprofiil

Järgmisi kinemaatilisi võrdlusprofiile tuleb pidada kinemaatilisi profiile määratlevate standardite kohaldamise seisukohalt ekvivalentseteks.

Joonis C23.

Image

C.5.2.   Gabariidid GB1 ja GB2

C.5.2.1.   Üldist

Gabariidid GB1 ja GB2 on koostatud teatud kombineeritud transpordivajaduste alusel, mis kerkisid esile 1989. aasta alguses.

Gabariitide GB1 ja GB2 kasutamine on aluseks kahe- või mitmepoolsete kokkulepete sõlmimisele infrastruktuuri haldajate vahel.

C.5.2.2.   Staatilised võrdlusprofiilid GB1 ja GB2 (veeremigabariidid)

Staatiline võrdlusprofiil GB1

Joonis C24.

Image

Märkus: kuni kõrguseni 3 220 mm on veeremigabariidi GB1 võrdlusprofiil identne võrdlusprofiili G1 gabariitidega.

Staatiline võrdlusprofiil GB2

Joonis C25.

Image

Märkus: kuni kõrguseni 3 220 mm on veeremigabariidi GB2 võrdlusprofiil identne võrdlusprofiili G1 gabariitidega.

C.5.2.3.   Reeglid staatiliste võrdlusprofiilide GB1 ja GB2 jaoks

Kohaldatavad reeglid on samad nagu gabariidi GB jaoks, välja arvatud koefitsient k, mille väärtused on antud tabelis 1 ja mille kohaldatav väärtus on antud alltoodud tabelis:

GABARIIDID GB1 ja GB2

kui 3,22<h<4,18 m ja Formula

kui h ≥ 4,18 m ja k = 1

C.5.2.4.   Kinemaatilised võrdlusprofiilid GB1 ja GB2

Kinemaatiline võrdlusprofiil GB1

Joonis C26.

Image

Märkus: kuni kõrguseni 3 220 mm on veeremigabariidi GB1 võrdlusprofiil identne võrdlusprofiili G1 gabariitidega.

Kinemaatiline võrdlusprofiil GB2

Joonis C27.

Image

Märkus: kuni kõrguseni 3 220 mm on veeremigabariidi GB2 võrdlusprofiil identne võrdlusprofiili G1 gabariitidega.

C.5.2.5.   Reeglid kinemaatiliste võrdlusprofiilide GB1 ja GB2 jaoks

Kohaldatavad reeglid on samad nagu gabariidi GB jaoks, välja arvatud koefitsient k, mille väärtused on antud tabelites 2, 3 ja 4 ja mille kohaldatav väärtus on antud alltoodud tabelis:

GABARIIDID GB1 ja GB2

kui 3,25<h<4,21 m ja Formula

kui h ≥ 4,21 m ja k = 1

C.5.3.   Gabariit 3.3

C.5.3.1.   Üldist

Kinemaatilist gabariiti 3.3 võib kasutada Prantsusmaa raudteevõrgus (Réseau Ferré National – RFN) pakutavate teenuste jaoks.

See gabariit lisab võrreldes gabariidiga G1 täiendavat lisaruumi ülespoole. Seda kohaldatakse veeremitele (nt kahekorruselised reisivagunid), mis liiguvad ainult gabariidi 3.3 kohase kliirensiga teestruktuuridel.

Gabariit 3.3 puudutab ainult võrdlusprofiili ülaosa, mis jääb ülespoole 3,25 m taset; alumine osa on ühine gabariidiga G1. Nagu kõik muudki gabariidid, on ka see seostatud võrdlusprofiili ja seostuvate reeglitega.

C.5.3.2.   Kinemaatilise gabariidi 3.3 võrdlusprofiil

Joonis C28.

Image

C.5.3.3.   Maksimaalsete konstruktsioonigabariitide arvutamisel kasutatava võrdlusprofiili kohta kehtivad reeglid

Võrdlusprofiili 3.3 kohta kehtivad reeglid on identsed nende reeglitega, mis kehtivad profiili G1 kohta, välja arvatud järgmised konkreetsed üksikasjad:

Lubatud projektsioonid So (S)

Kvaasistaatilised liikumised z.

C.5.3.3.1.   Lubatud projektsioonid So (S)

Rööbaste pealispinnast kõrgemal kui 3,500 m asuvate osade jaoks tuleb sõltumata veeremi liigist projektsiooni väärtust So taandetegurite Ei ja Ea arvutamiseks arvesse võtta kõveriku funktsioonina Formula.

Seega ei tohi efektiivsed projektsioonid S ületada järgmisi So väärtusi:

0,15 m kõverikel raadiusega 250 m

0,15 m kõverikel raadiusega 150 m.

Lisaks on sirgel (tangentsiaalsel) teel So väärtuseks sätestatud 0,015 m.

Rööbaste pealispinnast kõrgemal kui 3,250 m ja madalamal kui 3,500 m ehk võrdlusprofiilil tasandite A ja B vahele jäävate osade kohta puuduvad maksimaalprojektsiooni väärtust So määravad reeglid. Maksimaalse konstruktsioonigabariidi määramine nende kahe tasandi vahelisel alal toimub tasemel A paikneva vastava maksimaalse konstruktsioonigabariidi punkti, mis on leitud vastavalt gabariidi G1 kohta kehtivatele reeglitele arvutatud projektsiooni taandusarvutusele, ja tasemel B paikneva maksimaalse konstruktsioonigabariidi punkti, mis on leitud eelkirjeldatud projektsioonide taandusarvutuste tulemusena, omavahelise ühendamisega.

Osade suhtes, mis paiknevad rööbaste pealispinnast madalamal kui 3,250 m, tuleb kohaldada gabariidi G1 kohta kehtivat üldist reeglistikku.

C.5.3.3.2.   Kvaasistaatilised liikumised z

Vedrustusega komponentide jaoks, mis paiknevad kõrgusel h, avaldub väärtus z valemiga

Formula

C.5.3.4.   Taandusvalemid

Taandusvalemeid kohaldatakse:

mootorveeremitele (vedurid, jõuallikaga vagunid)

punkt C.5.3.4.1;

liitveeremitele

punkt C.5.3.4.2;

reisivagunitele

punkt C.5.3.4.3.

C.5.3.4.1.   Mootorveeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

Mootorveeremitele, mille puhul lõtk w on sõltumatu rööbastee asendi raadiusest või varieerub lineaarselt rööbastee kõveriku piires

Sisemised taandetegurid Ei (kus n=ni)

Ilma pöördvankriteta mootorveeremite äärmiste telgede või pöördvankrite pöördtappide vahelisel alal paiknevad sektsioonid.

kui Formula, on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

(101)

kui Formula, on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

Formula

(102)

kus Formula

(103)

Välised taandetegurid Ea (kus n=na)

Pöördvankriteta veeremi telgede või pöördvankritega mootorveeremi pöördtappide vahelisest alast väljapoole jäävad sektsioonid.

kui Formula, on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

(106)

kui Formula, on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

Formula

(107)

kus Formula

(108)

Mootorveeremid, mille puhul lõtk w varieerub mittelineaarselt rööbastee kõveriku piires (erijuhtum)

Mootorveeremi iga sektsiooni suhtes rakendatav taandus peab olema valemite rakendamise tulemusena saadud väärtustest suurim, mille puhul R kasutatav väärtus on selline, mis annab nurksulgudes oleva avaldise ja valemite (101) või (106) väärtuseks suurima väärtuse.

Sisemised taandetegurid Ei (kus n=ni)

Kui ∞>R≥250, siis

Formula

(104)

Kui 250>R≥150, siis

Formula

(105)

Praktikas puudub valemitel (105) ja (110) efekt, kuna lõtku varieeruvus w, mis tuleneb reguleerpiirikute mõjust, algab alles siis, kui raadius R>250.

Kui ∞>R≥250, siis

Formula

Kui 250>R≥150, siis

Formula

Välised taandetegurid Ea (kus n=na)

Kui ∞>R≥250, siis

Formula

(109)

Kui 250>R≥150, siis

Formula

(110)

C.5.3.4.2.   Liitveeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)*

Ühe mootorpöördvankri ja ühe veetava pöördvankriga liitveeremite puhul (vt tabelit gabariidi G1 kohta):

Sisemised taandetegurid Ei (1)

Pöördvankrite pöördtappide vahele jäävad sektsioonid

Formula

(101a)

Formula

(102a)

kus

Formula

(103a)

Välised taandetegurid Ea (2) äärmisele mootorpöördvankrile (sõidusuunas esimesele)

Sektsioonid väljaspool pöördvankrite pöördtappe (kus n=na)

Formula

(106a)

Formula

(107a)

kus

Formula

(108a)

(1), (2)

Kohaldatakse taandust, mis antud väärtuse n jaoks osutub suurimaks järgmiste valemite alusel:

(101a) või (102a) ja (103a);

(106a) või (107a) ja (108a).

Välised taandetegurid Ea ( 1 ) äärmisele veetavale pöördvankrile (sõidusuunas esimesele)

Sektsioonid väljaspool pöördvankrite pöördtappe (kus n=na)

Formula

(106b)

Formula

(107b)

Formula

(108b)

(1)

Kohaldatakse taandust, mis antud väärtuse n jaoks osutub suurimaks järgmiste valemite alusel:

(106b) või (107b) ja (108b).

C.5.3.4.3.   Reisivagunitele ja muudele reisijateveoks mõeldud veeremitele rakendatavad taandusvalemid (mõõtmed on meetrites)

Pöördvankritega reisivagunitele (v.a pöördvankritele endile ja nendega seostuvatele osadele)

Reisivagunitele, mille puhul lõtk w on sõltumatu rööbastee asendi raadiusest või varieerub lineaarselt rööbastee kõveriku piires.

Sisemised taandetegurid E i

Sektsioonid pöördvankrite pöördtappide vahelisel alal (kus n=ni)

kui Formula,

on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

(201)

kui Formula,

on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

Formula

(202)

kus Formula

(203)

Välised taandetegurid Ea

Sektsioonid väljaspool pöördvankrite pöördtappe (kus n=na)

kui Formula

on ülekaalus paiknemine sirgel teel:

Formula

(206)

kui Formula,

on ülekaalus paiknemine kõverikega teel:

Formula

(207)

kus Formula

(208)

Reisivagunid, mille puhul lõtk w varieerub mittelineaarselt rööbastee kõveriku piires.

Reisivaguni iga sektsiooni suhtes rakendatav taandus peab olema valemite rakendamise tulemusena saadud väärtustest suurim, mille puhul R kasutatav väärtus on selline, mis annab nurksulgudes oleva avaldise ja valemite (201) või (206) väärtuseks suurima väärtuse.

Sisemised taandetegurid Ei (kus n=ni)

Kui ∞>R≥150, siis

Formula

(204)

Välised taandetegurid Ea (kus n=na)

Kui ∞>R≥250, siis

Formula

Kui 250>R≥150, siis

Formula

C.5.4.   Gabariit GB-M6

C.5.4.1.   Üldist

Kinemaatilist gabariiti GB-M6 võib kasutada Belgia (SNCB) raudteevõrgu rongiliikluses.

Kinemaatiline gabariit GB-M6 põhineb samadel printsiipidel nagu gabariit G1, kuid on kohandatud SNCB infrastruktuurile ja seetõttu on ka selle gabariidi taandusvalemid kohandatud, võttes arvesse kõverikel lubatud raadiusi ja projektsioone.

Lubatud projektsioonid on gabariidiga G1 võrreldes väiksemate piirangutega, mistõttu on raudteevõrgus lubatud liikuda laiematel veeremitel.

Pantograafide kasutamisel lubavad eeskirjad UIC 505-1 veeremeid varustada 1 950 mm laiuste pantograafidega. SNCB infrastruktuurides on lisaks lubatud suurema elastsusega veeremite puhul kasutada ka 1 760 mm laiusega pantograafe, mille tehnilised andmed on järgmised: s≤0,4 ja (q+w)≤0,065 m.

Pöördvankrid ja nende kõik selle gabariidi kohaselt ehitatud veeremile kinnitatud abikomponendid peavad rangelt vastama gabariidi G1 reeglitele.

Vedrustusega varustatud osad, mis paiknevad või mis võivad vertikaalsete nihkumiste tõttu ulatuda tasemeni, mis asub rööbaste pealispinna suhtes madalamal kui 100 mm, arvutatakse vastavalt G1 reeglitele.

Kui vertikaalsete liikumiste tõttu võib punkt, mis paikneb 1 170 mm kõrgusel tasandil, sellest tasandist kas kõrgemale tõusta või allapoole sattuda, tuleb arvesse võtta minimaalset lubatavat laiust, kasutades kas 1 170 mm tasemest ülalpool asuvate osade kohta kohalduvaid valemeid või 1 170 mm tasemel ja sellest tasemest allpool asuvate osade suhtes kohalduvaid valemeid.

Mootorveeremite ja veetavate veeremite suhtes kohalduvate taandusvalemite vahel valiku langetamine toimub sarnaselt gabariidiga G1, põhinedes paigaltvõtul saavutataval hõõrdeteguril.

C.5.4.2.   Kinemaatilise gabariidi GB-M6 võrdlusprofiil

Joonis C29.

Image

C.5.4.3.   Taandusvalemid

C.5.4.3.1.   Mootorveeremid

a)

Taandusvalemid, kui h>1 170 mm.

Pöördvankrite pöördtappide vahele jäävad sektsioonid

kui Formula,

Formula

kui Formula,

Formula

kus Formula ning

kus Formula.

Pöördvankrite pöördtappide vahelisest alast väljapoole jäävad sektsioonid

Kui Formula,

Formula

Kui Formula,

Formula

kus Formula ning

kus Formula.

c)

Taandusvalemid kõrgustele 100<h≤1 170 mm.

Pöördvankrite pöördtappide vahele jäävad sektsioonid

Kui Formula,

Formula

Kui Formula,

Formula

kus Formula.

Pöördvankrite pöördtappide vahelisest alast väljapoole jäävad sektsioonid

Kui Formula,

Formula

Kui Formula,

Formula

kus Formula.

C.5.4.3.2.   Veetavad veeremid

a)

Taandusvalemid kõrgustele h>1 170 mm.

Pöördvankrite pöördtappide vahele jäävad sektsioonid

Kui Formula,

Formula

Kui Formula,

Formula

kus Formula ning

kus Formula.

Pöördvankrite pöördtappide vahelisest alast väljapoole jäävad sektsioonid

Kui Formula,

Formula

Kui Formula,

Formula

kus Formula ning

kus Formula

b)

Taandusvalemid kõrgustele 100<h1 170 mm.

Pöördvankrite pöördtappide vahele jäävad sektsioonid

Kui Formula,

Formula

Kui Formula,

Formula

kus Formula

Pöördvankrite pöördtappide vahelisest alast väljapoole jäävad sektsioonid

Kui Formula,

Formula

Kui Formula,

Formula

kus

Formula

C.6.   LIIDE 1

C.6.1.   Veeremigabariidid

C.6.1.1.   Uste, astmete ja astmelaudade kohta kehtivad tingimused

1.   Tõstuksed

a)

Avatud asendis võivad tõstuksed, mille kõige alumine serv veeremi paiknemisel puhvrite madalaimas lubatud asendis asub teepinnast vähemalt 1 050 mm kõrgusel, moodustada projektsiooni veeremi taandatud gabariitmõõtmest väljaspool kuni 200 mm ulatuses.

Pärast 1. jaanuari 1986 ehitatud veeremite puhul peab see nõue olema täidetud isegi ukse avamise kestel.

Nõuet ei kohaldata hingedega ustele, mis on paigaldatud reisivagunitele enne 1. jaanuari 1980.

b)

Sorteerimiskiirustel kuni 30 km/h ei ületa põiklõtk 0,02 m.

Külgmiste uste jaoks, mis paiknevad pöördvankrite pöördtappide vahelisest alast väljaspool ja mille alumised servad paiknevad teepinnast vähem kui 1 050 mm kõrgusel, võib vähima lubatud määrani puhvrite 980 mm asendis gabariitide taandust vajadusel vähendada:

avamise vältel ja

avatud asendis

maksimaalselt suuruse Formula võrra.

Valem kohaldub vaid siis, kui wa > 0,02 m.

Ülaltoodud nõuetele a ja b vastavaid uksi tohib kasutada. Sel juhul peavad punkti a nõuded olema täidetud ka ukse avamise vältel.

2.   Astmed ja astmelauad

Kui alumine aste on sissetõmmatav, tuleb allalastud astmega liikumise puhuks veeremigabariitide vajaliku taanduse ulatust vähendada ülimalt järgmise väärtuse võrra:

Formula

C.7.   LIIDE 2

C.7.1.   Veeremigabariidid

C.7.1.1.   Vedrustuse kokkusurumine piirkondades, mis paiknevad väljaspool tugipolügoone B, C ja D

1.

Kõigi veeremite, eriti vagunite puhul, on vaja arvesse võtta veeremi kere kaldumisest (õõtsumine, pikivõnkumine) tingitud vertikaalset liikumist fz, mis tekib tsentrist väljas asuvast veosest või õhkvedrustuse õhusurve vähenemisest.

Nende täiendavate tihenduste arvutamiseks on toodud järgmised lihtsustatud valemid:

põiksihis: vaadeldavad tsoonid on B ja C.

Tihendamine toimub kahe pöördvankri ja ühe rööpa suhtes.

Image

pikisihis: vaadeldavad tsoonid on C ja D.

Tihendus toimub ühe pöördvankri või telje suhtes.

Image

esmase vedrustuse vedru ja teisese vedrustuse vedru läbipaine või tühjenenud õhkvedrustus

(arvutusprintsiip tsoonis C).

Läbipaine (esialgse lähenemise korral).

Image

Seletused joonise juurde:

Niveau 1: 1. tase

Etat de charge minimal: minimaalne laadimisseisund

Talonnement du ressort de suspension primaire/secondaire: esmase/teisese vedrustuse vedru läbipaine

Formule approchée: aproksimatsioonivalem

C.8.   LIIDE 3 VEEREMIGABARIIDID

C.8.1.   Veeremigabariitide arvutamine kallutusseadmetega veeremite puhul

C.8.1.1.   Üldist

Kallutusseadmetega raudteeveeremi lubamine rahvusvahelisse raudteeliiklusse peab toimuma huvitatud raudtee-ettevõtete kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel.

C.8.1.2.   Kohaldamisala

Käesolev liide sätestab arvutusmeetodid kallutusseadmetega varustatud veeremite (edaspidi KVV) gabariitide arvutamiseks.

Punktid 2, 3 ja 4 sisaldavad KVVde veeremigabariitide arvutuste tehnilist analüüsi.

Punktis 5 kommenteeritakse kaldetingimusi ja KVVde kiirusi.

C.8.1.3.   Rakendusala

KVV määratletakse sellise veeremina, mille kere on suuteline sooritama käiguosa asendi suhtes kallutusliikumist ajal, kui veerem läbib kõverikku, eesmärgiga kompenseerida tsentrifugaalkiirendust.

Kallutusseadmetega varustatud veeremite olemasolu ja sellistest veeremitest koostatud rongikoosseisude kasutuselevõtt rahvusvahelises rongiliikluses nõuab tavaliste veeremite gabariite määratlevates reeglites teatud muudatuste tegemist.

Käesolevas liites on toodud veeremite konstrueerimiseks vajalikud maksimaalsete gabariitide arvutuseeskirjad KVVde jaoks.

C.8.1.4.   Taustteave

KVV kontseptsiooni väljatöötamist alustati mitmes Euroopa riigis aastatel 1970–1980, et olemasoleval teestruktuuril saaks liikuda suurema kiirusega nii, et seejuures ei väheneks reisijate mugavus.

Raudteeveeremi kiirus kõverikes on piiratud reisijatele mõjuva külgkiirenduse tõttu: selline kompenseerimata kiirenduse piirmäär on suurusjärgus 1,0–1,3 ms-2.

KVV veeremiüksused, konkreetsemalt aktiivseadmestikuga varustatud veeremid, võivad liikuda kompenseerimata kiirenduse suuremate väärtuste juures (nt 1,82 ms-2 rongi FIAT ETR 450 puhul, mis on ekvivalentne 278 mm suuruse põikkaldega), kuna kere kallutamise tõttu tunnevad reisijad külgkiirendust tegelikust väiksemana.

C.8.1.5.   Ohutusega seostuvad tingimused

KVV veeremiüksuste tootjad peavad esitama tõendid selle kohta, et nende veeremid vastavad kõigi kavandatud erisuguste kasutustingimuste puhul veeremigabariitidele.

Lisaks veeremigabariitide arvutustele peab tootja esitama aruande kasutatavate kriteeriumite ja nende seadmete, millest oleneb ohutus (ehk nende seadmete kohta, mis peavad olema tõrkekindlad).

Kõigi nende rikkumisjuhtumite uurimisega, mis võivad tingida KVV veeremite mõõtmete väljumise võrdlusprofiili raamest, peab tegelema tootja. Sõltuvalt nende rikkumiste mõju ulatusest peab raudtee-ettevõtte võtma erimeetmed, mis võivad hõlmata raudteeliiklust, alarme, hoiatussignaale juhile jne.

Tootja peab ka tagama, et kallutussüsteem on projekteeritud nii, et veeremiüksused ei saaks juhul, kui kallutussüsteem peaks tõrkuma, liikuda suuremate kompenseerimata kiirendusväärtuste juures, kui on lubatud tavaliste veeremite puhul.

C.8.1.6.   Kasutatavad tähised

Käesolevas liites kasutatakse järgmisi täiendavaid tähiseid:

IP

= põikkalde väärtus KVV jaoks;

IC

= Raudteeameti lubatav maksimaalse põikkalde väärtus raudteel; (29)

E

= kalde väärtus;

zP

= kvaasistaatilised nihked, mis määratakse vastavalt KVV veeremiüksuste vajadustele.

C.8.2.   KVV veeremiüksuste gabariitide määramise põhitingimused

KVV veeremiüksuste gabariitide arvutamiseks tuleb kontrollida kõiki liikumistingimusi nii sisse- kui väljalülitatud kallutussüsteemiga.

Kontrollida tuleb piirjuhtudel toimimist. Need juhud on järgmised:

OLUKORD 1:

juhtum, kus veerem liigub maksimaalse põikkaldega kõverikul (maksimaalse kere kaldega);

OLUKORD 2:

juhtum, kus veerem seisab kõverikul liikumatult. Kui sisselülitatud KVV on kõverikul peatatud, ei tohi selle asend erineda tavalise veeremi asendist; seetõttu saab sellel juhul rakendada tavalisele veeremile kohalduvaid printsiipe ja valemeid.

Tuleb märkida, et teatud liiki KVV veeremiüksustel (nt TALGO) puudub nende elastsuse tõttu kvaasistaatiline kalle z (ehk s=0).

C.8.2.1.   Kere kallutussüsteemide liigid

Eelnevast olenemata saab erisuguseid kallutussüsteemide konstruktsioone nende kere kallutamismeetodite alusel liigitada. Kallutamist saab realiseerida kas loomuliku või ekvivalentse kallutusmomendi (passiivne kallutamine) abil, kus pöördumiskese asub kere raskuskeskmest kõrgemal (nagu see on süsteemis TALGO), või tõstemehhanismiga, mis kallutab keret sõltuvalt kõveriku raadiusest ja liikumiskiirusest (aktiivne kallutusliikumine; kasutatakse süsteemis FIAT).

Järgnevalt tutvustame erisuguste kerekallutussüsteemide poolt lubatud kere kaldeid.

AKTIIVSETE süsteemidega varustatud KVVde puhul mõjub keredele kvaasistaatiline kalle, mille põhjustab kompenseerimata kiirendus. See pole siiski sama kerekalle, mida süsteem eraldi kerele edastab. Joonis 1a kujutab veeremi aktiivse kallutussüsteemiga kallutamise põhimõtet.

Joonis C30.

Image

Tegelikud liikumised võib jaotada pöördumiseks kaadumise tõttu (liikumine 1) ja pöördumiseks, mis on eelmisega vastupidine ja mille tekitab aktiivsüsteem (liikumine 2).

PASSIIVNE süsteem kasutab kere kallutamiseks loomulikku rakenduvat tsentrifugaaljõudu, mis on põikkaldega proportsionaalne.

Joonis 1b kujutab veeremi loomuliku või passiivse kallutussüsteemiga kallutamise põhimõtet.

Joonis C31.

Image

C.8.3.   Valemite analüüs

C.8.3.1.   Põhivalemid

Olenevalt uuritava KVV liigist (reisivagunid, rööbasbussid või jõuallikaga liitveerem-reisivagunid) tuleb kasutada vastavate gabariitide G1 arvutusvalemeid, millele tuleb liita kõik käesolevas liites esitatud muudatused.

C.8.3.2.   KVVde jaoks valemitesse tehtavad muudatused

KVVde puhul tuleb arvestada kere maksimaalset kallet, mis vastab maksimaalsele põikkalde väärtusele IP. Lisaks sellele nõudele tuleb ümber profileerida ka järgmised taandusvalemite tegurid:

a)

Lõtkud põiksihis: (1,465–d)/2, q ja w(2)

Põiknihke märk peab arvestama üldjuhul tsentrifugaalmõju.

Vajalikke muudatusi kirjeldatakse punktis 8.3.2.1.

b)

Kvaasistaatilised liikumised z.

Tegur z kehtib veeremitele, mis liikumise ajal ei ületa põikkalde väärtust IP = 200 mm.

Kuna KVVd võivad seda väärtust ületada ja üldiselt liiguvad kallutusseadmega veeremid põikkalde IP väärtuste juures, mis on raudteeameti poolt määratletud väärtusest (IC) suuremad, on seda valemit vaja modifitseerida. Lähemalt käsitletakse seda teemat punktis 8.3.2.2.

c)

Teatud liiki KVVde (eriti aktiivsete süsteemidega KVVde) puhul tuleb taandusarvutuse valemitesse lisada süsteemi kere kallutava mõju arvesse võtmiseks täiendav tegur (vt punkt 8.3.2.3).

C.8.3.2.1.   Põiklõtku väärtuste avaldis juhul, kui kere asetseb kaldu

Kere võtab sisse maksimaalse kaldeasendi ainult siis, kui veerem liigub kõverikul IP maksimaalväärtuse juures.

Kuna veeremile mõjub väga suur tsentrifugaaljõud, mis on suunatud kõveriku väliskülje poole, tuleb põiknihete tegurid uuesti üle vaadata.

Lõtku w tuleb vaadelda kõveriku väliskülje suunas.

Lõtkude (1,465–d)/2 ja q puhul on vajalik eristada väärtusi, mis kohalduvad pöördvankritega veeremitele ja sõltumatute rattapaaridega veeremitele.

Pöördvankritega veeremid, lõtku arvutamine kõveriku siseküljel:

Pöördvankritega veeremite sõidukatsed on näidanud, et teatud telgede rattad liiguvad kõverikul nii, et rattahari on välimise rööpaga kontaktis, samal ajal mõne telje rattad ei säilita seda kontakti pidevalt. Seetõttu ja ka ohutuse tagamiseks tuleb eelkirjeldatud lõtkud lugeda võrdseks nulliga.

Pöördvankritega veeremid, lõtku arvutamine kõveriku välisküljel:

lõtkud (1,465–d)/2 ja q tuleb arvesse võtta samamoodi ohutuse tagamiseks, kõveriku välisküljel.

Sõltumatute ratastega veeremid:

katsetulemused on näidanud, et lõtkud (1,465–d)/2 ja q leiavad aset kõveriku välisküljel.

C.8.3.2.2.   KVV kvaasistaatiline nihe

Teestruktuuride suhtes nõutavate vahekauguste tagamiseks peab raudteeamet võrdlusprofiili mõõtmetesse lisama teatud tegurid. Veeremite kvaasistaatilisi nihkeid saab arvutada alltoodud valemiga:

Formula

Maksimaalne lubatud E or I väärtus on 200 mm.

Iga raudteeinfrastruktuuri haldaja kehtestab oma teestruktuurile oma I maksimaalväärtuse. Üldiselt jäävad kasutatavad väärtused vahemikku 90–180 mm.

Veeremid ei tohi liikumisel I maksimaalväärtust ületada.

Teisalt saavutavad KVVd suuremaid väärtusi. See tähendab, et nende veeremite mõõtmeid tuleb kontrollida teistsuguste kvaasistaatiliste nihete arvutusmeetoditega.

Nagu tavaliste veeremite puhul, nii ka KVV veeremiüksuste puhul põhjustab põikkalle kere kaldumist pikitelje ümber. Selline pöördliikumine on võimalik tänu vedrustuse elastsusele. Valemites võetakse sellele pöördliikumisele vastav kvaasistaatiline nihe arvesse teguriga z. Kuna KVVd võivad liikuda põikkaldega, mille suurus võib olla kuni Ip, tuleb selle teguri (zP) arvutusmetoodika üle vaadata.

Otstarbekas on sisse tuua uus tegur zP, mille avaldis võtab arvesse kogu väärtusest IP tingitud kvaasistaatilise kalde Raudteeameti määratud väärtuse IC suhtes (vt punktid 3.2.2.1 ja 3.2.2.2).

Lisaks on aktiivsete kallutussüsteemide puhul vaja arvesse võtta täiendav tegur (vt punkt 3.2.3), kuna kere tsentrifugaalkiirendusest tingitud kaldumise kompenseerimise ulatus sõltub pöördumisest tekkinud kalde suurusest.

C.8.3.2.2.1.   Valem kvaasistaatiliste nihete zP arvutamiseks kõveriku sisekülje taandustes

IP nullist suuremate väärtustega seotud põiksuunalise kiirenduse mõju all kaldub veeremi kere vedrustuse elastsuse tõttu kõveriku väliskülje suunas, kui kasutatakse aktiivset kallutussüsteemi, ning kõveriku sisekülje suunas, kui kasutatakse passiivset kallutussüsteemi. Järgmistel joonistel on kujutatud seda tüüpi nihet asendist I=0. Kallutamise eri režiimide tõttu on aktiivsüsteemi puhul nihe suurim veeremi kere ülaosas ja passiivse süsteemi puhul on suurim nihe veeremi kere alumises osas.

Joonis C32.

AKTIIVNE süsteem

Image

Märkus: siin pole kujutatud süsteemi kallutavat mõju.

Kuna võrdlusprofiili vaadeldakse kõveriku sisekülje suhtes, liiguvad kõik need punktid, mille kõrgus h>hc, profiilist väljapoole. Selle nihke väärtus kannab arvutustes miinusmärki.

Kõrgusel h<hc asetsevate punktide kohta kehtib vastupidine väide.

Joonis C33.

PASSIIVNE süsteem

Image

Kuna võrdlusprofiili vaadeldakse kõveriku sisekülje suhtes, liiguvad kõik need punktid, mille kõrgus h<hc, profiilist väljapoole. Selle nihke väärtus kannab arvutustes miinusmärki.

Kõrgusel h>hc asetsevate punktide suhtes kehtib vastupidine väide.

Eri kalletele vastavad nihked on kujutatud allpool (vt joonised 2a ja 2b).

Aktiivse süsteemiga KVV veeremiüksuste puhul, kui need liiguvad kõverikul põikkaldega IP, on pn kvaasistaatilised nihked järgmised:

Formula

Passiivse süsteemiga KVV veeremiüksuste puhul, kui need liiguvad kõverikul põikkaldega IP, on pn kvaasistaatilised nihked järgmised:

Formula

Tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et väärtus s on spetsiifiline arvutatud olukorra jaoks, mistõttu seda võib mõjutada kere kallutussüsteemi toime.

C.8.3.2.2.2.   Valem kvaasistaatiliste nihete zP arvestamiseks kõveriku väliskülje taandustes

IP nullist suuremate väärtustega (IP>0) põiksuunalise kiirenduse mõju all kaldub veeremi kere vedrustuse elastsuse tõttu kõveriku väliskülje suunas, kui kasutatakse aktiivset kallutussüsteemi, ning kõveriku sisekülje suunas, kui kasutatakse passiivset KVV kallutussüsteemi.

Sarnaselt joonistega 2a ja 2b on sellist liiki nihkeid asendi I=0 suhtes kujutatud joonistel 3a ja 3b.

Joonis C34.

AKTIIVNE süsteem

Image

Märkus: siin pole kujutatud süsteemi kallutavat mõju.

Kuna võrdlusprofiili vaadeldakse kõveriku väliskülje suhtes, liiguvad kõik need punktid, mille kõrgus h>hc, profiilile lähemale. Selle nihke väärtus kannab arvutustes plussmärki.

Kõrgusel h<hc asetsevate punktide suhtes kehtib vastupidine väide.

Joonis C35.

PASSIIVNE süsteem

Image

Kuna võrdlusprofiili vaadeldakse kõveriku väliskülje suhtes, liiguvad kõik need punktid, mille kõrgus h<hc, profiilile lähemale. Selle nihke väärtus kannab arvutustes plussmärki.

Kõrgusel h>hc asetsevate punktide suhtes kehtib vastupidine väide.

Kui veerem liigub kõverikul, nihkuvad punktid võrdlusprofiilile (väliskülje suhtes) lähemale proportsioonis väärtusega IP; kui kehtib tingimus IP>IC, siis pole raudteeameti normitud kaugused rajatistest piisavad. Kuna rajatiste paiknemist ei saa muuta, tuleb vajadusel suurendada veeremi arvutuslikke taandusi väärtuse ulatuses, mis vastab IP mõjul tekkivate kvaasistaatilise nihke väärtuste ja raudteeameti normitud väärtuste erinevusele, või kasutada järgmisi valemeid:

Aktiivne süsteem

Formula

Passiivne süsteem

Formula

Meeles tuleb pidada, et:

valemid kohalduvad juhul, kui IP>IC;

reaalse olukorra jaoks on vaja leida kohalduv arvutuste osa, IP ja IC väärtuste kombinatsioon, mis annaks tulemuseks taandust maksimeeriva väärtuse zP;

veeremi kallutussüsteem peab tagama IP (tähistusega IP') vahetulemused, millele vastavad põikkalde Ic' arvutuse vahetulemused:

Formula

Lisaks peavad olema täidetud punktis 5.1 esitatud tingimused.

C.8.3.2.3.   AKTIIVSED süsteemid: veeremi pöördumisest tingitud nihked

Kui aktiivsüsteemiga KVV liigub kõverikul sellise kiirusega, et teatud parameetrite väärtuste (kiirus, kalde gradient, kõveriku raadius) mõõtmisel saadud väärtus IP>0, kallutab kallutussüsteem keret nurga β võrra.

Nurk β ei sõltu vedrustuse elastsuse tõttu tekkiva kalde suurusest.

Joonis C36.

Image

Joonisel 4 on esitatud järgmised väärtused:

ho:

süsteemi kallutatava kere pöördumiskeskme kõrgus;

β:

kere kaldenurk süsteemi kandetasandi suhtes; see süsteemi sisseseatav kaldenurk on põikkalde IP funktsioon.

Kuna nurk β võib olla isegi 10o suurune, ei tohi vaatluse alt välja jätta nihke vertikaalkomponenti ja reaalsetes arvutustes tuleb seda arvesse võtta.

Kui vaadeldakse ainult põiksuunalisi nihkeid, saab nihete aproksimeeritud väärtused leida järgmise valemiga:

tan β (h - h0)

Süsteemi mõjuva pöördumissuuna kontekstis peab see tegur:

kõveriku sisekülje suhtes tehtavate arvutuste puhul olema positiivse märgiga;

kõveriku väliskülje suhtes tehtavate arvutuste puhul olema negatiivse märgiga.

C.8.4.   Seostuvad reeglid

Valemid kohalduvad siis, kui IP>IC;

Teguri zP avaldist tuleb iga liiki süsteemi suhtes kohaldamisel vaadelda detailselt ja iga juhtumi korral eraldi selle mõju selgitada, pidades silmas eri piirikuid, pöördumiskeset jne;

Tuleb rõhutada asjaolu, et parameetrid s, hc ja w väärtused on KVV veeremiüksuse tehnilistest tööpõhimõtetest lähtuvalt ja olenevalt kasutatavast arvutusmeetodist iga vaadeldava veeremi puhul erinevad.

Taanduste maksimaalväärtused tuleb arvutada sõltuvalt tegurite IP ja IC (ning aktiivsete KVV süsteemide puhul nurga β, vt punkt 3.2.3) tõenäolistest väärtustest; Seetõttu peab KVV tootja arvesse võtma kerede kõige olulisemaid lubatud piirkondi liikumisel erisugustel teestruktuuri osadel (sirge tee, siirded, kõverikud) ja võimalikke tolerantse veeremi efektiivse asendi suhtes (süsteemi aktiveerimisviite, inertsi, hõõrdumise jne tõttu);

Need KVV osad, mis pole kere külge kinnitatud ja seetõttu ei kaldu, jäävad alati kompenseerimata kiirenduskomponendi mõju alla, kui selle väärtus on normaalselt aktsepteeritavast suurem; Nende sõlmede (nt pöördvankrid ja mõnel puhul ka pantograafid) puhul tuleb kallutuva kere arvutustes kasutada taandust arvesse võtvat täiendavat tegurit.

Selle teguri avaldis on järgmine: Formula

Lisaks ei ole vaja nende osade (vt punkt 3.2.3) puhul arvesse võtta tegurit .

Käesolev liide on välja töötatud nüüdisajal käigus olevatele KVV raudteeveeremitele kohalduva teabe alusel. Tulevikus, kui välja on töötatud uut tüüpi KVV raudteeveeremid, võib valemitesse lisada muid hüpoteese ja muudatusi.

Kui kõigi kriitilisteks peetavate juhtumite suhtes on analüüs tehtud, tuleb võrrelda erisuguseid lubatavaid poollaiusmõõtmeid ja väikseimaid väärtusi igal vaatluseks valitud kõrgusel h.

C.8.5.   Märkused

C.8.5.1.   Kalde reguleerimise tingimused (aktiivsüsteemiga KVV veeremid)

Käesolevas liites KVV veeremite gabariitide arvutamiseks toodud valemite kehtivuse tagamiseks on vaja, et kallutussüsteem tagaks kere kallutamise proportsionaalselt põikkalde muutumisega.

Passiivsete süsteemide puhul on see tingimus ilmselgelt täidetud, kuna kere kaldumist põhjustabki väike kalle.

Seevastu aktiivse kallutussüsteemiga KVV veeremite puhul on süsteemi kerele rakendatav mõju määratletud süsteemi konstruktsiooni ja reguleerimisega.

Seetõttu peavad selleks, et kere ei väljuks määratud profiili raamest, väärtused vastama järgmistele tingimustele:

a)

Vahetulemused I'P, I'C ja E', mille väärtus jääb 0 ja vastavate suuruste maksimumväärtuste vahele, peavad kallutussüsteemi reguleerimise seisukohalt vastama järgmistele tingimustele:

Formula

b)

Lisaks peab kõveriku väliskülje suhtes tehtavate analüüside puhul, lähtudes asjaolust, et tsentrifugaaljõud kallutab keret kõverikus väljapoole (kvaasistaatiline nihe zP), olenevalt väärtusest β, reguleerimiseks olema täidetud järgmine tingimus:

tan β (h - h0) ≥ zp

Teisisõnu peab süsteemi toime võrreldes kvaasistaatilise efekti mõjuga olema suurem või võrdne.

C.8.5.2.   KVV veeremi liikumiskiirust puudutav tingimus

KVVde puhul on lubatud veeremigabariitide alusel maksimaalkiirust välja arvutada sama meetodi alusel nagu tavaliste veeremite puhul.

Tuleb teha ka viide avaldisele, mis seob põikkallet ja kiirust:

Formula

Kiirused vP ja vC on vastavalt TBV saavutatud kiirus ja teel liikumiseks lubatud kiirus, mis tuleneb teestruktuuril kohalduvast kiiruspiirangust.

Seega: Formula

Sellest valemist saab tuletada maksimaalkiiruse väärtuse, mida KVV ei tohi ületada, kasutades järgmist valemit:

Formula

C.8.6.   Lisa 4 Veeremigabariidid

Olemasoleva infrastruktuuri kliirensite kasutamine etteantud parameetritega veeremite puhul

Enne selle liite kohaldamist tuleb sõlmida kahepoolne kokkulepe.

Näide.

Sirgel, hästi hooldatud teel, millel on tavapärased teestruktuuri geomeetrilised defektid, peab otsustavaks kriteeriumiks olema rööbastee keskjoonte vaheline maksimaalkaugus. Maksimaalkaugus on võrdne võrdlusprofiili laiusega, millele lisatakse tee geomeetrilistest defektidest (D) tingitud veeremi juhuslike liikumiste võimaldamiseks vajalikud marginaalid.

Formula

Formula

Formula

Formula

t1

= tee põiksuunaline liikumine

t2

= põikkalde- või risttasapinnalise 0,015 m suuruse defekti mõju

t3ia

= sisse- või väljapoole kõikumise mõju

t4 ning t5

= veose tasakaalustamatuse ja asümmeetriate mõju

Formula

Formula

Formula

Formula

Formula

Formula

Võrdlusprofiilile G1 lisatavate marginaalide (kliirensite) suuruse määramiseks tuleb kasutada järgmisi parameetreid:

h=3,25 m

hc=0,5 m

s=0,4

Kasutada võib analüüsitava veeremi etteantud parameetreid, näiteks:

h=1,8 m (teatud keresektsioonide kõrgus rööbaste pealispinnast)

hc=0,7 m

s=0,24

Eespool toodud parameetrite põhjal saame tulemuseks järgmised väärtused:

profiili G1 puhul

D = 0,113 m

etteantud parameetritega veeremi puhul

D' = 0,058 m

Erinevust D–D'=0,055 m võib kasutada alusena etteantud parameetritega veeremi laiendamiseks.

Kui mõne täiendava juhusliku liikumise kohta pole eespool kirjeldatud arvutusmeetodiga kliirensit arvutatud, kuid on määratletud selle üldine väärtus, tuleb kõnealust väärtust juhul, kui selle väärtuse tõttu tuleks mõõtmeid vähendada, arvesse võtta arvutuses D–D'.

Näide: SNCF, V≤120 km/h: DSNCF=0,05+0,03=0,08 m.

Ettemääratud parameetritega veeremit võib laiendada 1,8 m kõrgusel 0,022 m võrra.


(1)  Valem Formula arvutamiseks annab tulemuseks suurema taanduse, võrreldes tulemusega, mille annab valem n Formula.

(2)  Valem n Formula arvutamiseks annab tulemuseks suurema taanduse, võrreldes tulemusega, mille saame valemiga n Formula.

(3)  Need väärtused on arvutatud tee gabariitidele l, see toob kaasa enim piirava taandeteguri E. See väärtus on L=lmax.=1,465 m kõigil juhtudel, v.a rahvusvahelise taandeteguri Ei rakendamisel teljepaaridega või ekvivalentse veeremite korral, kui väärtuseks tuleb võtta lmin=1,435 m. Lisaks tuleb jõuallikaga veeremite ja rööbasbusside puhul, mis koosnevad ühest mootorvankrist ja ühest veetavast pöördvankrist või pöördvankrist, mis on liigitatud veetavaks vankriks (vt punkt 7.2.2.1), taandeteguri Ei arvutusvalemites tee laiuseks võtta veetava pöördvankri puhul 1,435 m ja mootorvankri puhul 1,465 m. Siiski võib taandetegurite arvutuste lihtsustamiseks graafilise arvutusmeetodi abil mõlemat liiki pöördvankrite puhul kasutada järgmisi väärtusi: l =1,435 m (sirgel teel) ja 1,465 m 250 m kõverikuga teel. Teisel juhul on veeremi kere laius veetava pöördvankri suhtes mõõdetud täisnurga all.

(4)  Taandusvalemites kasutatakse tegureid xi või xa.

(5)  Need väärtused ei kehti võrdlusprofiilile katusel asuvate osade kohta.

(6)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad ülalpool 0,400 m taset rööbaste pealispinna suhtes, erandiks on need osad, mis on hõlmatud eespool esitatud märkusega (1).

(7)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad kuni 0,400 m ülalpool rööbaste pealispinda ja neile osadele, mis võivad ulatuda sellest tasemest allapoole kulumise või vertikaalsete liikumiste tõttu.

(8)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad ülalpool 0,400 m taset rööbaste pealispinna suhtes, erandiks on need osad, mis on hõlmatud eespool esitatud märkusega (1).

(9)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad kuni 0,400 m ülalpool rööbaste pealispinda ja neile osadele, mis võivad ulatuda sellest tasemest allapoole kulumise või vertikaalsete liikumiste tõttu.

(10)  Praktikas puudub valemitel 105 ja 110 efekt, kuna lõtku w varieeruvuse mõju algab muutuvpiirikute töötamise kaudu siis, kui R > 250.

(11)  Punktides 3.4.1 ja 3.4.2 esitatud valemite tulem on väga sarnane; seetõttu võib üldjuhul kasutada lõigus 2.4.1 toodud valemeid, jättes punktis 3.4.2 esitatud valemid juhtudeks, kus maksimaalsete konstruktsioonigabariitide poollaiuse kaudu saadava taanduse suurenemine on konkreetsel juhul oluline (0–12,5 mm olenevalt vaadeldavast veeremi sektsioonist).

(12)

(101a) või (102a) ja (103a);

(106a) või (107a) ja (108a);

(101a) või (102a) ja (103a);

(106a) või (107a) ja (108a);

(106b) või (107b) ja (108b).

(12)  Kohaldatakse taandust, mis antud väärtuse n jaoks on suurim järgmiste valemite alusel:

(101a) või (102a) ja (103a);

(106a) või (107a) ja (108a);

(106b) või (107b) ja (108b).

(13)

(101a) või (102a) ja (103a);

(106a) või (107a) ja (108a);

(101a) või (102a) ja (103a);

(106a) või (107a) ja (108a);

(106b) või (107b) ja (108b).

(13)  Kohaldatakse taandust, mis antud väärtuse n jaoks osutub suurimaks järgmiste valemite alusel:

(101a) või (102a) ja (103a);

(106a) või (107a) ja (108a);

(106b) või (107b) ja (108b).

(14)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad ülalpool 0,400 m taset rööbaste pealispinna suhtes, erandiks on need osad, mis on hõlmatud eespool esitatud märkusega (1).

(15)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad kuni 0,400 m ülalpool rööbaste pealispinda ja neile osadele, mis võivad ulatuda sellest tasemest allapoole kulumise või vertikaalsete liikumiste tõttu.

(16)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad ülalpool 0,400 m taset rööbaste pealispinna suhtes, erandiks on need osad, mis on hõlmatud eespool esitatud märkusega (1).

(17)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad kuni 0,400 m ülalpool rööbaste pealispinda ja neile osadele, mis võivad ulatuda sellest tasemest allapoole kulumise või vertikaalsete liikumiste tõttu.

(18)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad ülalpool 0,400 m taset rööbaste pealispinna suhtes, erandiks on need osad, mis on hõlmatud eespool esitatud märkusega (1).

(19)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad kuni 0,400 m ülalpool rööbaste pealispinda ja neile osadele, mis võivad ulatuda sellest tasemest allapoole kulumise või vertikaalsete liikumiste tõttu.

(20)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad ülalpool 0,400 m taset rööbaste pealispinna suhtes, erandiks on need osad, mis on hõlmatud eespool esitatud märkusega (1).

(21)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad kuni 0,400 m ülalpool rööbaste pealispinda ja neile osadele, mis võivad ulatuda sellest tasemest allapoole kulumise või vertikaalsete liikumiste tõttu.

(22)  Praktikas puudub valemitel (205) ja (210) efekt, kuna lõtku varieeruvus w, mis tuleneb reguleerpiirikute mõjust, algab alles siis, kui raadius R > 250.

(23)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad ülalpool 0,400 m taset rööbaste pealispinna suhtes, erandiks on need osad, mis on hõlmatud eespool esitatud märkusega (1).

(24)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad kuni 0,400 m ülalpool rööbaste pealispinda ja neile osadele, mis võivad ulatuda sellest tasemest allapoole kulumise või vertikaalsete liikumiste tõttu.

(25)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad ülalpool 0,400 m taset rööbaste pealispinna suhtes, erandiks on need osad, mis on hõlmatud eespool esitatud märkusega (1).

(26)  See väärtus kohaldub neile osadele, mis asuvad kuni 0,400 m ülalpool rööbaste pealispinda ja neile osadele, mis võivad ulatuda sellest tasemest allapoole kulumise või vertikaalsete liikumiste tõttu.

(27)  Kohaldatakse taandust, mis antud väärtuse n jaoks on suurim valemite (603a) ja (604a) alusel.

(28)  Lubatud järgmiste poolt: HSH, GySEV, BHEV, PKP, BDZ, CFR, CD, ZSR, MAV, JZ, CH, TCDD, DB, ÖBB, CFL, NS, DSB, CFS, BV and IRR, v.a järgmistes jaamades:

JZ:

Divaca, Sezana, Hrpelje-Kozina, Koper, Kilovce, Ilirska, Bistrica, Sapljane, Jurdani, Opatija-Matulji, Rijeka,

MAV:

Budapest-Deli pu.-Budapest.Kelenföld.

(29)  Raudteeameti kinnitatud põhjendus selle näitaja arvessevõtmiseks veeremigabariitide arvutamisel on esitatud käesoleva liite punktis 3.2.2.

LISA D

VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

Staatiline teljekoormus, dünaamiline rataste koormus ja lineaarne koormus

D.1.   VAGUNITE KANDEVÕIME PIIRANGUD VASTAVALT LIINIDE KLASSIFIKATSIOONILE

Liinikategooria määratlemisel arvestatud vagunite skeem

a

= pöördvankrite pöördtappide vaheline kaugus

b

= kaugus esimesest teljest lähima puhvrini

c

= kahe sisemise teljepaari vaheline kaugus

Kategooria

Kaal telje kohta

Kaal üksuse pikkuse kohta

Image

A

P=16 t

p=5,0 t/m

1,50

1,80

6,20

1,80

1,50

 

 

 

 

 

12,80

 

 

B1

P=18 t

p=5,0 t/m

1,50

1,80

7,80

1,80

1,50

 

 

 

 

 

14,40

 

 

B2

P=18 t

p=6,4 t/m

1,50

1,80

4,65

1,80

1,50

 

 

 

 

 

11,25

 

 

C2

P=20 t

p=6,4 t/m

1,50

1,80

5,90

1,80

1,50

 

 

 

 

 

12,50

 

 

C3

P=20 t

p=7,2 t/m

1,50

1,80

4,50

1,80

1,50

 

 

 

 

 

11,10

 

 

C4

P=20 t

p=8,0 t/m

1,50

1,80

3,40

1,80

1,50

 

 

 

 

 

10,00

 

 

D2

P=22,5 t

p=6,4 t/m

1,50

1,80

7,45

1,80

1,50

 

 

 

 

 

14,05

 

 

D3

P=22,5 t

p=7,2 t/m

1,50

1,80

5,90

1,80

1,50

 

 

 

 

 

12,50

 

 

D4

P=22,5 t

p=8,0 t/m

1,50

1,80

4,65

1,80

1,50

 

 

 

 

 

11,25

 

 

Avatud liinide E, F ja G ning 5. ja 6. kategooria puhul

D.2.   VAGUNITE KANDEVÕIME PIIRANGUD VASTAVALT LIINIDE KLASSIFIKATSIOONILE

KAHETELJELISTE PÖÖRDVANKRITEGA VAGUNID

Maksimaalne lubatav kaal Pr kohta erisuguste liinikategooriate korral mõõtmete a ja b suhtes

Image

Mõõtmete väärtused

Liinikategooriad

A

b

D4 D3 D2

C4 C3 C2

B2 B1

A

M

m

t

t

T

t

1,80

1,50

1,40

1,30

1,20

22,5

21,5

20,5

20

20

19

18,5

18

18

17

16,5

16

16

15

15

14

1,70

1,50

1,40

1,30

1,20

22

21

20

19,5

19,5

19

18

17,5

17,5

17

16

15,5

15,5

15

14

14

1,60

1,50

1,40

1,30

1,20

21

20

19

18,5

19

18,5

17,5

17

17

16,5

15,5

15

15

14,5

14

13,5

1,50

1,50

1,40

1,30

1,20

20

19,5

19

18

18,5

18

17,5

17

16,5

16

15,5

14,5

14,5

14

13,5

13

1,40

1,50

1,40

1,30

1,20

19

18

18,5

17,5

17

17

16,5

15,5

15,5

15,5

15

14

13,5

13,5

13

12

1,30

1,50

1,40

1,30

1,20

18,5

18,5

18

17

16,5

16,5

16,5

15,5

15

15

14,5

13,5

13

13

12,5

11,5

NB! Ülaltoodud tabelis näidatud kaal telje kohta on kehtiv vaid juhul, kui vaguni puhvritevaheline pikkus L on selline, et kaal pikkusühiku kohta p jääb vaadeldava liinikategooria piiridesse. uul juhul on lubatav kaal telje kohta väiksem ning peab olema võrdne avaldise Formula väärtusega.

Avatud liinide E, F ja G ning 5. ja 6. kategooria puhul

D.3.   VAGUNITE KANDEVÕIME PIIRANGUD VASTAVALT LIINIDE KLASSIFIKATSIOONILE

KAHE 3-TELJELISE PÖÖRDVANKRIGA VAGUNID

Maksimaalne lubatav kaal Pr kohta erisuguste liinikategooriate korral mõõtmete a ja b suhtes

Image

Mõõtmete väärtused

Liinikategooriad

A

b

D 4

D 3

D 2

C 4

C 3

C 2

B 2

B 1

A

M

m

t

t

t

t

t

t

T

t

t

1,80

1,50

1,40

1,30

1,20

18

18

18

18

18

18

17,5

17

18

17,5

17

16

16,5

16

16

16

16,5

16

16

16

16,5

16

15,5

15

15

14,5

14,5

14,5

14,5

14

13,5

13

13

12,5

12

12

1,70

1,50

1,40

1,30

1,20

17,5

17,5

17,5

17,5

17,5

17,5

17

16,5

17,5

17

16

16

16

15,5

15,5

15,5

16

15,5

15,5

15,5

16

15,5

15

14,5

14,5

14

14

14

14

13,5

13

13

12,5

12

12

12

1,60

1,50

1,40

1,30

1,20

17

17

17

17

17

17

16,5

16

17

16

16

15,5

15,5

15

15

15

15,5

15

15

15

15,5

15

14,5

14

14

13,5

13,5

13,5

13,5

13

13

12,5

12

12

11,5

11,5

1,50

1,50

1,40

1,30

1,20

16,5

16,5

16,5

16,5

16,5

16,5

16,5

16

16

16

15,5

15,5

15

14,5

14,5

14,5

15

14,5

14,5

14,5

15

14,5

14,5

14

13,5

13

13

13

13

13

12,5

12,5

12

11,5

11,5

11,5

1,40

1,50

1,40

1,30

1,20

15,5

15,5

15,5

15,5

15,5

15,5

15,5

15,5

15,5

15,5

15,5

15,5

14

14

14

14

14

14

14

14

14

14

14

14

12,5

12,5

12,5

12,5

12,5

12,5

12,5

12,5

11,5

11,5

11,5

11,5

1,30

1,50

1,40

1,30

1,20

15

15

15

15

15

15

15

15

15

15

15

15

13,5

13,5

13,5

13,5

13,5

13,5

13,5

13,5

13,5

13,5

13,5

13,5

12

12

12

12

12

12

12

12

11

11

11

11

NB! Ülaltoodud tabelis näidatud kaalud telje kohta on kehtivad ainult siis, kui:

1

mõõde c > 2b. Muul juhul ei tohi mõõtme b väärtuseks võtta b väärtust, vaid see tuleb asendada avaldise

Formula

väärtuse või järgmises tabelis toodud lähima väärtusega;

2

vaguni puhvritevaheline pikkus L on selline, et kaal üksuse pikkuse kohta p jääb vaadeldava liinikategooria piiresse. Muul juhul on lubatav kaal telje kohta väiksem ning peab olema võrdne avaldise

Formula

väärtusega.

Avatud liinide E, F ja G ning 5. ja 6. kategooria puhul

D.4.   VAGUNITE KANDEVÕIME PIIRANGUD VASTAVALT LIINIDE KLASSIFIKATSIOONILE

KAHE 4-TELJELISE PÖÖRDVANKRIGA VAGUNID

Maksimaalne lubatav kaal telje kohta Pr erisuguste liinikategooriate korral mõõtmete a ja b suhtes

Image

Mõõtmete väärtused

Liinikategooriad

A

b

D 4

D 3

D 2

C 4

C 3

C 2

B 2

B 1

A

M

m

t

t

t

t

t

t

T

t

t

1,80

1,50

1,40

1,30

1,20

17,5

17

17

16,5

16,5

16,5

16

15

15,5

15

15

14,5

16

16

16

16

16

15,5

15

15

15

14,5

14

13,5

14,5

13,5

13,5

13

13

12,5

12

11,5

11,5

11

10,5

10,5

1,70

1,50

1,40

1,30

1,20

17,5

17

16,5

15,5

16

16

15

15

15

15

14,5

14

15,5

15,5

15,5

15,5

15,5

15

14,5

14,5

14,5

14

13,5

13,5

14

13,5

13

12,5

12,5

12

11,5

11

11

10,5

10,5

10

1,60

1,50

1,40

1,30

1,20

16,5

16

15,5

15

15,5

15

14,5

14,5

15

14,5

14

14

15

15

14,5

14,5

15

14,5

14

14

14

13,5

13

13

13,5

13

12,5

12

12

11,5

11

11

10,5

10

10

10

1,50

1,50

1,40

1,30

1,20

16

15,5

15

15

15

14,5

14

14

14,5

14

13

13

14,5

14,5

14

14

14,5

14

13,5

13

13,5

13

12,5

12,5

13

12,5

12

12

11,5

11

10,5

10,5

10,5

10

9,5

9,5

1,40

1,50

1,40

1,30

1,20

15

15

15

14,5

14,5

14

13,5

13

13

13

12,5

12,5

13

13

13

13

13

13

13

12,5

13

12,5

12

11,5

12

12

12

11,5

10,5

10,5

10

10

10

10

9,5

9,5

1,30

1,50

1,40

1,30

1,20

14,5

14,5

14,5

14

14

13,5

13

13

13

13

12,5

12,5

12,5

12,5

12,5

12,5

12,5

12,5

12,5

12

12,5

12

11,5

11,5

11,5

11,5

11,5

11

10,5

10,5

10

10

9,5

9,5

9

9

NB! Ülaltoodud tabelis näidatud kaalud telje kohta on kehtivad ainult siis, kui:

1

mõõde c > 2b. Muul juhul ei tohi mõõtme b väärtuseks võtta b väärtust, vaid see tuleb asendada avaldise

Formula

väärtuse või järgmises tabelis esitatud lähima väärtusega (1);

2

vaguni puhvritevaheline pikkus L on selline, et kaal üksuse pikkuse kohta p jääb vaadeldava liinikategooria piiresse. Muul juhul on lubatav kaal telje kohta väiksem ning peab olema võrdne avaldise

Formula

väärtusega.

Avatud liinide E, F ja G ning 5. ja 6. kategooria puhul

D.5.   VAGUNITE KANDEVÕIME PIIRANGUD VASTAVALT LIINIDE KLASSIFIKATSIOONILE

3 VÕI 4 KAHETELJELISE PÖÖRDVANKRIGA VAGUNID

Maksimaalne lubatav kaal telje kohta Pr erisuguste liinikategooriate korral mõõtmete a, b ja c suhtes

D.5.1.   Kolme 2-teljelise pöördvankriga vagunid

Image

Kui c ≥ 2b, siis tuleb võtta tabelis D.2 esitatud väärtused.

Kui c < 2b, siis tuleb kasutada tabelis D.2 esitatud väärtusi ning mõõtme b väärtuseks ei tohi võtta b väärtust, vaid see tuleb asendada avaldise Formula väärtuse või järgmises tabelis esitatud lähima väärtusega (2);

D.5.2.   Nelja 2-teljelise pöördvankriga vagunid

Image

Kui 2,40 ≤ c < 2b, siis tuleb kasutada tabelis D.2 esitatud väärtusi ning mõõtme b väärtuseks ei tohi võtta b väärtust, vaid see tuleb asendada avaldise Formula väärtuse või järgnevas tabelis D.2 esitatud lähima väärtusega;

Kui c < 2,40 m, siis tuleb võtta tabelis D.4 esitatud väärtused ning a väärtuseks tuleb valida kas väärtus a või c, olenevalt sellest, kumma väärtus on väiksem.

NB! Ülaltoodud tabelis näidatud kaalud telje kohta kehtivad vaid juhul, kui vaguni puhvritevaheline pikkus L on selline, et kaal pikkusühiku kohta p jääb vaadeldava liinikategooria piiridesse. Muul juhul on lubatav kaal telje kohta

Formula(kolme 2-teljelise pöördvankriga vagunid)

Formula (nelja 2-teljelise pöördvankriga vagunid)

Avatud liinide E, F ja G ning 5. ja 6. kategooria puhul

D.6.   VAGUNITE KANDEVÕIME PIIRANGUD VASTAVALT LIINIDE KLASSIFIKATSIOONILE

KANDEVÕIME PIIRANGUD KAHETELJELISTELE VAGUNITELE

Järgnevasse tabelisse on koondatud kokkuvõte võrdlustulemustest üldkasutatavate vagunite (maksimaalse teljekoormusega 22,5, 20, 18 või 16 t) puhvritest mõõdetud pikkuse L alusel.

Kui tuleb rakendada käesoleval andmelehel näidatud eripiiranguid (vaguni või veose spetsiifiliste omaduste või suurema liikumiskiiruse tõttu), tuleb alltoodud tabelites näidatud väärtustega võrreldes kasutada rangemaid väärtusi.


Kandevõime piirangud kaheteljelistele vagunitele

Vaguni tehnilised näitajad

Liinikategooriad

L (m)

P (t)

A

B1

B2

C

D

L>7,20

22,5

32-T

36-T

40-T

45-T

20

32-T

36-T

40-T

18

32-T

36-T

16

32-T

Avatud liinide E, F ja G ning 5. ja 6. kategooria puhul

Märkus. Alla 7,2 m pikkuste vagunite nõuded on eemaldatud, kuna selliseid vaguneid ei ehitata.

D.7.   VAGUNITE KANDEVÕIME PIIRANGUD VASTAVALT LIINIDE KLASSIFIKATSIOONILE

KAHETELJELISTE PÖÖRDVANKRITEGA VAGUNITE KANDEVÕIME PIIRANGUD

Järgnevasse tabelisse on koondatud kokkuvõte võrdlustulemustest üldkasutatavate vagunite (maksimaalse teljekoormusega 22,5, 20, 18 või 16 t) puhvritest mõõdetud pikkuse L alusel.

Kui tuleb rakendada käesoleval andmelehel esitatud eripiiranguid (vaguni või veose spetsiifiliste omaduste või suurema liikumiskiiruse tõttu), tuleb alltoodud tabelites näidatud väärtustega võrreldes kasutada rangemaid väärtusi.


Kaheteljeliste pöördvankritega vagunite kandevõime piirangud

Vaguni tehnilised näitajad

Liinikategooriad

L

P

A

B1

B2

C2

C3

C4

D2

D3

D4

L>14,40

22,5

64-T

72-T

80-T

90-T

20

64-T

72-T

80-T

18

64-T

72-T

16

64-T

14,06<L<14,40

22,5

64-T

5L-T

72-T

80-T

90-T

20

64-T

5L-T

72-T

80-T

18

64-T

5L-T

72-T

16

64-T

12,80<L<14,06

22,5

64-T

5L-T

72-T

80-T

6,4L-T

90-T

20

64-T

5L-T

72-T

80-T

18

64-T

5L-T

72-T

16

64-T

12,50<L<12,80

22,5

5L-T

5L-T

72-T

80-T

6,4L-T

90-T

20

5L-T

5L-T

72-T

80-T

18

5L-T

5L-T

72-T

16

5L-T

5L-T

64-T

11,25<L<12,50

22,5

5L-T

5L-T

72-T

6,4L-T

80-T

6,4L-T

7,2L-T

90-T

20

5L-T

5L-T

72-T

6,4L-T

80-T

6,4L-T

80-T

18

5L-T

5L-T

72-T

16

5L-T

5L-T

64-T

11,10<L<11,25

22,5

5L-T

5L-T

6,4L-T

80-T

6,4L-T

7,2L-T

8L-T

20

5L-T

5L-T

6,4L-T

80-T

6,4L-T

80-T

18

5L-T

5L-T

6,4L-T

72-T

6,4L-T

72-T

16

5L-T

5L-T

64-T


Vaguni tehnilised näitajad

Liinikategooriad

L

P

A

B1

B2

C2

C3

C4

D2

D3

D4

10,00<L<11,10

22,5

5L-T

5L-T

6,4L-T

7,2L-T

80-T

6,4L-T

7,2L-T

8L-T

20

5L-T

5L-T

6,4L-T

7,2L-T

80-T

6,4L-T

7,2L-T

80-T

18

5L-T

5L-T

6,4L-T

72-T

6,4L-T

72-T

16

5L-T

5L-T

64-T

MÄRKUS. Pöördvankritega vaguneid, mille pikkus puhvritest mõõdetuna oleks alla 10 m, praktikas ei esine ning pole seetõttu ka siinkohal arvesse võetud.

Avatud liinide E ja F ning 5. ja 6. kategooria puhul


(1)  Kui Formula< 1,20 m, tuleb sooritada eriarvutused.

(2)  Kui Formula< 1,20 m, tuleb sooritada eriarvutused.

LISA E

VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

Rattapaaride mõõtmed ja tolerantsid standardgabariidi puhul

Tabel E1

Nimetus

Ratta läbimõõt (mm)

Minimaalväärtus (mm)

Maksimaalväärtus (mm)

Rattaharjade siseservade vaheline kaugus (SR)

SR = AR+Sd(vasak ratas)+Sd(parem ratas)

≥ 840

1 410

1 426

< 840 ja ≥ 330

1 415

1 426

Sisekülgede vaheline kaugus (AR)

≥ 840

1 357

1 363

< 840 ja ≥ 330

1 359

1 363

Rummu laius (BR)

≥ 330

133

140 (1)

Rattaharja paksus (Sd)

≥ 840

22

33

< 840 ja ≥ 330

27,5

33

Rattaharja kõrgus (Sh)

≥ 760

28

36

< 760 ja ≥ 630

30

36

< 630 ja ≥ 330

32

36

Rattaharja kant (qR)

≥ 330

6,5

 

Ratta veerepinna (veereringi) defektid (liugehõõrded, kihistunud veereringid, praod, sooned, õõnsused jt)

Kuni EN standardi avaldamiseni kehtivad riiklikud eeskirjad

Mõõtmed SR ning AR on mõõdetud rööbaste pealispinnalt ning nendest tuleb kinni pidada nii koormatud kui ka tühjade kaubavagunite puhul ning ka üksikute rattapaaride puhul. Veeremitootja võib määratleda eriveeremiüksuste puhul ka ülaltoodud piiridesse jäävaid väiksemaid tolerantse.

Joonis E1.

Tähised

Image


(1)  koos kraadi laiusega

LISA F

SIDE

Veeremiüksuse võime edastada teavet maapinna ja veeremiüksuse vahel

Joonis F1.

Märgiste paigutus vagunil.

Image

Joonisel F1 (ülal) tähistavad A1 ja A2 vastavalt minimaalset märgiste keskpunktide kõrgust rööbaste pealispinnast vaguni mis tahes koormustingimuste või vedrustuse liikumiste korral:

A1 = 500 mm

A2 = 1 100 mm

Joonis F2.

Märgiselugejate paigalduspiirangud

Image

LISA G

KESKKONNATINGIMUSED

Õhuniiskus

Joonis G1.

Image

Joonis G2.

Image

LISA H

INFRASTRUKTUURI JA RAUDTEEVEEREMI REGISTER

Veeremiregister

Nõuded kaubavagunite registrile

Andmeüksus

Koostalitlusvõime kriitiline

Ohutus kriitiline

Uuenduste sagedus

Põhiandmed

Veeremi number

Igal aastal

Omanik

 

 

 

Hoidja

 

Veeremi liik

(UIC 438-2}

 

 

 

 

 

Tehniline teave

 

 

 

Pikkus puhvritest mõõdetuna

 

Tühikaal

 

Siduri tüüp

 

Veeremi gabariit

 

Rattapaari gabariit

 

Ratta läbimõõt

 

Telgede arv ja jaotus

 

Rattapaaride paiknemine/sisemiste rattapaaride vaheline kaugus/pöördtappide samm

 

Pöördvankrite samm (pöördvankri rataste baas)

 

 

 

 

 

Kriitiline ohutusteave

 

 

 

Pidurite tüüp

 

Pidurdusjõud/pidurdusjõu %

 

Aeglustuskõver

 

Käsipiduri tüüp

 

Maksimumkiirus (koormatult)

 

Maksimumkiirus (tühjalt)

 

Maksimumkoormus

 

Maksimaalne teljekoormus

 

Ohtlike veoste teave (mitu välja)

 

 

 

 

 

Veeremi laadimiseks vajalik teave

 

 

 

Laadimistabel

 

Laadimisplatvormi kõrgus (platvormvagunite ja kombineeritud veeremite puhul)

 

Piirangud laadimisel (nt kaalu jaotus)

 

 

 

 

 

Registriandmed

 

 

 

Registreerimise seisund

 

 

Ekspluatatsiooni andmise kuupäev

 

 

EÜ ja teavitatud asutuse deklaratsiooni kuupäev

 

 

Vagunile paigaldatud koostalitlusvõime komponentide loend, KTK tunnused ja EÜ hindamisotsus ning EÜ ja teavitatud asutuse deklaratsiooni kuupäev.

(✓)

 

Erijuhtumitel nõutav täiendav sertifitseerimine

 

(✓)

 

Kõik eelmised veeremi numbrid ja vastavad registrikuupäevad

 

 

 

 

 

Hooldusteave

 

 

 

Viide hoolduskavale

 

 

 

 

 

Piirangud

 

 

 

Geograafilised piirangud

 

Keskkonnapiirangud – temperatuurivahemik T(n), T(s), T(RIV),

T(n)+T(s)

 

Sorteerimismäelt sorteerimise piirang

 

Minimaalne pöörderaadius

 

Vertikaalkõverike piirangud

 

Kasutamine praamidel lubatud

 

Ajalised piirangud

 

Sildid

 

 

 

Kui on paigaldatud

 

Märkus: Võib nõuda eraldi andmebaase hoidjate/omanike/veeremiüksuste kohta, mis on identifitseeritud R S registris koodnumbritega.

LISA I

PIDURISÜSTEEMIDE KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE LIIDESED

I.1.   ÕHUJAGAJA

Koostalitlusvõime komponendi õhujagaja tehnilised andmed on esitatud punktides 4.2.4.1.2.2Pidurdusjõudja 4.2.4.1.2.7Suruõhumagistraal

I.1.1.   Õhujagaja liidesed

I.1.1.1.   Õhujagaja klapp

Õhujagaja on pneumaatiline juhtklapp. Õhujagaja juhib sisendrõhu muutumise alusel pöördfunktsiooni realiseerides rõhku väljundtorustikus (vt joonised I.1 ja I.2). Õhujagaja talitlus on määratud järgmiste parameetritega:

pidurite järk-järguline rakendamine ja vabastamine;

pidurite rakendusaeg;

pidurite vabastusaeg;

õhujagaja käsijuhitav väljalaskeklapp;

automaatne töötamine;

tundlikkus ja tundetus.

Joonis I.1.

Image

Joonis I.2.

Image

Õhujagajat juhitakse piduritorustikku juhitava suruõhu rõhuga. Kui vedurijuhi kabiinis paiknev juhikraan on lahtilaskeasendis, peab piduritorustiku töörõhk olema tavaliselt 5 baari; õhujagaja peab siiski õigesti töötama, kui rõhk piduritorustikus on vahemikus 4–6 baari. Pidurite täielikuks rakendumiseks peab rõhk piduritorustikus langema 1,5±0,1 baari. Rõhulanguse tulemusena saavutatav maksimaalne väljundrõhk on 3,8±0,1 baari. Väljundrõhk on harilikult piiritletud maksimumväärtusega. Tavapärane rõhk piduritorustikus on 5 baari, kuid õhujagaja peab õigesti töötama olukorras, kus rõhk piduritorustikus on vahemikus 4–6 baari. Õhujagaja väljundrõhu muutumise kiirus määratakse õhujagaja sisendrõhu muutumise kiirusega (vt joonis I.3).

Joonis I.3.

Image

Tänu õhujagajale suunatakse õhk pärast piduri rakendamist piduritorustikus toimuva rõhu suurenemise mõjul vaguni pidurisilindrite torustikust atmosfääri (vt joonis I.4).

Joonis I.4.

Image

Sisendrõhku muutes on võimalik väljundrõhku vähehaaval lisada ja väljutada, kusjuures sisendrõhu muutus 0,1 baari võrra põhjustab muutuse väljundis. Sama sisendrõhu juures ei muutu väljundrõhk pidurite rakendamise ja vabastamise vahel enam kui 0,1 baari.

Õhujagaja ei tohi piduritorustikku ja tugijuhtmahutit omavahel ühendada enne, kui väljundrõhk on langenud 0,3 baari tasemele. Eelkirjeldatud ühendus peab toimuma siis, kui piduritorudes on töörõhk langenud 0,15 baarini.

Pidurite rakendusaeg on väljundrõhu suurenemise aeg mõõdetuna hetkest, millal väljundrõhk hakkab tõusma tasemelt 0 baari kuni hetkeni, millal rõhk jõuab tasemeni 95 % maksimaalsest väljundrõhust, kui sisendrõhku vähendatakse vähem kui 2 sekundi jooksul tasemeni 0 baari. See aeg on üheastmelise režiimi “P” puhul 3–5 sekundit või 3–6 sekundit koormus-/tühirežiimis või automaatses koormusrežiimis töötava pidurisüsteemi puhul ning 18–30 sekundit ühe piduritoruga pidurisüsteemi režiimi G puhul.

Pidurite vabastusaeg on väljundrõhu vähenemise aeg mõõdetuna hetkest, millal väljundrõhk hakkab maksimumtasemelt langema, kuni hetkeni, millal rõhk jõuab tasemeni 0,4 baari, kui sisendrõhku suurendatakse vähem kui 2 sekundi jooksul töörõhust 1,5 baari madalamalt tasemelt töörõhu tasemeni. See aeg on 15–20 sekundit režiimis P ja 45–60 sekundit režiimis G. Kaubavagunite puhul, mille kaal ületab 70 tonni, võib vabastusaeg režiimis P olla 15–25 sekundit.

Õhujagajat peab saama kasutada nii režiimis G, P kui ka G/P või viimasel juhul kasutatakse ümberlülitusseadet, mis võimaldab ümber lülitada õhu väljutamise kiiruse.

Rakendunud pidureid peab saama vabastada käsijuhitava väljalaskeklapiga, mille käivitamine eeldab ettekavatsetud ja tahtlikku käsijuhitavat toimingut (õhujagaja klapi avamiseks).

Õhujagaja peab töötama automaatselt ja suutma sisendrõhu kadumisel tagada väljundis väljundrõhu maksimumtaseme.

Õhujagaja peab töötama ammendamatult ja olema suuteline kõigis töötingimustes hädapiduri rakendamise korral tagama väljundis vähemalt 85 % väljundrõhu tasemest. Õhujagaja peab välimahutite lekke korral väljundrõhu taset kompenseerima seni, kuni lisamahutites suruõhku jätkub.

Väli- ja juhtreservuaaride suruõhuga täitmine sama veeremi piires peab toimuma viisil, mis ei häiri rongi tagaosas asuvate mahutite tühjendamist ja täitmist. Samuti ei tohi seejuures toimuda märkimisväärset rõhutaseme muutumist piduritorustikus, mis võiks põhjustada naaberveeremite pidurite rakendumise.

Õhujagaja peab sisendrõhu mõjul normaalselt töötama ka siis, kui kõrvalasuvad õhujagajad on välja lülitatud või ei tööta.

Õhujagaja tundlikkus peab olema tasemel, mis võimaldab rakenduda 1,2 sekundi jooksul, kui sisendrõhu tase alaneb 6 sekundi jooksul normaalse töörõhu taseme suhtes 0,6 baari võrra.

Õhujagaja tundetus peab olema selline, et õhujagaja ei rakenduks sisendrõhu muutumise korral 0,3 baari võrra normaalse töörõhu suhtes, kui see muutumine toimub 60 sekundi jooksul.

Joonis I.5.

Image

Õhujagajal peab olema kiirpidurdusfunktsioon (kiirendi), mis võimaldab piduri esmasel rakendamisel kohalikku kiiret piduritorustiku rõhu väljutamist kuni 0,4 baari ulatuses, kui rõhk piduritorustikus rongi esiosas langeb 0,3 baari võrra. See funktsioon on vajalik pidurdussignaali edastamiseks läbi rongi.

Võib kasutada töörõhu kõrgendamise režiimi, mis võimaldab rõhku piduritorustikus tõsta normaalsest töörõhu tasemest kõrgemale kuni tasemeni 6 baari ja hoida sellel tasemel kuni 40 sekundit režiimis G ja 10 sekundit režiimis P. Õhujagaja ei tohi selle töörõhu kõrgendamise režiimi töötamise ajal juhtmahutit üle laadida. Pärast pidurite täielikku vabastamist ei tohi õhujagaja rakenduda, kui rõhk piduritorustikus tõuseb 2 sekundi jooksul tasemeni 6 baari ning seejärel väheneb 1 sekundi jooksul pärast normaalse töörõhu taseme saavutamist tasemeni 5,2 baari.

Õhujagajal peab olema ülelaadimisfunktsioon, mis võimaldab siis, kui pidurisüsteem töötab režiimis G, pärast pidurite rakendamist algul kiiremat väljundrõhu taseme tõusu. See töötab väljundrõhu maksimumtaseme suhtes ligikaudu 10 % tasemel. Funktsiooni eesmärk on uue pidurdusprotsessi algatamiseks vajaliku rõhu kiirem saavutamine.

Joonis I.6.

Image

I.2.   AUTOMAATREŽIIM MUUTUVA KOORMUSE/AUTOMAATSE “TÜHI/KOORMUS”-REŽIIMI ÜMBERLÜLITUSEKS

I.2.1.   Muutuva koormuse automaatrežiim

Automaatrežiim varieerib pidurisüsteemi rakendusjõudu olenevalt vaguni kaalust. Vaguni kaalu muutumine peab automaatselt ja pidevalt põhjustama pidurdusjõu varieerimise ilma olulise viivituseta. Automaatrežiim ei tohi reageerida rataste põrutamisele ega koormuse lühiajalistele muutustele. Ühtlasi ei tohi muutuda õhkpidurisüsteemi toimeparameetrid (vt KTKde punkt 5.3.3.1), välja arvatud juhul, kui pidurdusjõu varieerimiseks pidurisüsteemis kasutatakse pneumoajamiga seadmeid. Pidurite vabastusaeg on aeg, mis peab mööduma enne, kui ventiili juhtkambris tuvastatakse rõhutase 0,4 baari (pilootrõhk). Pidurdamise ajal ei tohi see seade pidurite koormuse tõttu juba rakendatud pidurdusjõudu muuta. Seade peab võimaldama 5 erinevat pidurisüsteemi pidurdusjõu taset vahemikus minimaalsest kuni maksimaalseni kõigil juhtudel, olenevalt sellest, kas vagun on tühi või täis. Seadme suruõhutarve peab olema võimalikult madal ja ei tohi avaldada mõju veeremi pidurdamisele.

I.2.2.   Automaatrežiim tühi-/koormusrežiimi ümberlülituseks

Tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusklapp varieerib pidurisüsteemi rakendusjõudu olenevalt vaguni teatud piirkonnale jagunevast kaalust. Selle automaatrežiimi tühi- või koormusasendisse ümberlülitumine peab toimuma automaatselt, kui vaguni kaal muutub ümberlülituskaalu tasemest oluliselt suuremaks või väiksemaks. Automaatrežiimi tööd ei tohi mõjutada põrutamine ega vibratsioon. Pidurisüsteemi tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusklapp ei tohi muuta õhkpidurisüsteemi toimeparameetreid (vt KTKde punkt 5.3.3.1).

I.3.   RATASTE LOHISEMISE VÄLTIMISE SEADE

Rataste lohisemise vältimise seade (RLV) on pidurisüsteemi osa, mis on projekteeritud pidurdamisel saadaoleva hõõrdeteguri parimaks ärakasutamiseks pidurdusjõudu vähendama ja taastama nii, et rattad ei blokeeruks ega lohiseks juhitamatult, optimeerides nii peatumisteekonna pikkust. RLV ei tohi muuta pidurite funktsionaalseid näitajaid.

Rattapaaride pöörlemiskiirus arvutatakse anduritelt saadavale informatsioonile tuginedes ja seda kiirust seiratakse automaatse juhtsüsteemi vahenditega. Need vahendid edastavad RLV-le käsklusi leevendusventiilide juhtimiseks, vähendades või suurendades pidurdusjõudu kas täielikult või osaliselt.

Süsteem peab kiiruse määramisel suutma arvestada antud veeremi ratta lubatud läbimõõtude erinevustega.

RLV toiteahel peab olema projekteeritud viisil, mis kindlustab RLV sisselülitumise ja toitepinge saadavuse niipea, kui veerem hakkab liikuma. RLV vajab tööks toitepinget ja selle võib tagada kas veeremi või RLV enda vahenditega.

RLV-süsteemid tuleb projekteerida nii, et need töötaksid õigesti ka siis, kui toitepinge ± 30 % ulatuses fluktueerub. Kui toitepinge fluktueerub suuremas ulatuses, peab RLV välja lülituma, seejuures pidurisüsteemi toimimist mitte häirides. Niipea, kui toitepinge väärtus jõuab taas lubatud vahemikku, peab RLV oma normaalse töörežiimi automaatselt taastama.

RLV paigaldise kõik ahelad peavad olema iseseisvad ja kaitstud. RLV kaitsmed või lülitid tuleb muudest veeremil asuvatest kaitsmetest või lülititest eraldada nii, et neid poleks võimalik kogemata muude seadmete juhtimise käigus sarnaselt käsitseda. Niipea, kui toitepinge on saadaval, peab RLV olema toitepingega varustatud. Toitepinge automaatne väljalülitumine on lubatav ainult uinakurežiimis (paigalseisu ajal) või akude kaitseks akude ohutuse tagamiseks (juhul kui pikemaajaline toitepinge puudumine võiks tingida akude ülemäärase tühjenemise).

RLV tuleb projekteerida nii, et selle tarvitatava suruõhu kogus oleks minimaalne.

Rataste lohisemise vältimise seadme koostalitlusvõimega koostisosade ülejäänud tehnilised andmed on esitatud KTKde punktides 4.2.4.1.2.6 ja 4.2.4.1.2.7.

I.4.   PIDURISILINDRI KOLVIKÄIGU AUTOMAATREGULAATOR

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorite ülesanne on automaatselt hoida hõõrdepaari (ratta ja piduriklotsi või ketta ja piduriklotsi) nominaalset püsivat pilu suurust, et tagada pidurite püsiv pidurdusvõime ja pidurduse tõhusus.

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator ei tohi pidurite rakendusjõudu summutada enam kui 2 kN suuruse jõu võrra. Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatori toimeparameetritele ei tohi mõju avaldada töökeskkonna tingimused (vibratsioon, tuul jne).

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatoritelt ei nõuta omavahelise vahetatavuse omadust, kuid juhul, kui pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorid on vastastikku vahetatavad, tuleb kohaldada järgmisi piirmõõtmeid (vajalikud on ainult tabelisse koondatud väärtused).

Vastastikku vahetatavad pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorid, mis paigaldatakse alusraamile, ei tohi ületada järgmisi piirmõõtmeid:

koormustele kuni 75 kN;

Joonis I.7.

Image

koormustele üle 75 kN.

Joonis I.8.

Image

I.5.   PIDURISILINDER/AJAM

Pidurisilindritelt/ajamitelt ei nõuta omavahelise vahetatavuse omadust, kuid juhul, kui pidurisilindrid või ajamid on vastastikku vahetatavad, tuleb rakendada järgmisi nõudeid (vajalikud on ainult tabelisse koondatud väärtused).

Vastastikku vahetatavad pidurisilindrid, mis on mõeldud kasutamiseks hõõrdpidurites ja paigaldatakse alusraamile või pöördvankrile, peavad olema järgmiste ühendusmõõtmetega (vt joonis I.9.1):

Joonis I.9.1.

Image

Vastastikku vahetatavate pidurisilindrite liigendühenduste võllikute ja pukside diameetrid peavad olema järgmised (vt joonis I.9.2).

Joonis I.9.2.

Image

Image

I.6.   Pneumoühendused

Automaatse õhkpidurisüsteemi pneumoühendustele kehtivad järgmised nõuded (vt joonised I.10, I.12 ning I.13 või I.15). Otsakraaniga ühendatav nippel peab olema selline, nagu näidatud joonisel I.10 ja selles peab olema lühendatud sisetorukeere Whitworth (BSPP) G 1 1/4”.

Automaatse õhkpidurisüsteemi peamahuti pneumoühendustele kehtivad järgmised nõuded (vt joonised I.11, I.14 ning I.13 või I.15). Otsakraaniga ühendatav nippel peab olema selline, nagu näidatud joonisel I.10 (ja olema samasugune, nagu automaatse õhkpiduri toru) ja selles peab olema lühendatud sisetorukeere Whitworth (BSPP) G 1 1/4”.

Ühendusvoolikute siseläbimõõt peab mõlema toru puhul olema vahemikus 25–30 mm. Pikkused on näidatud joonistel I.10 ja I.11. Pöördpeaga automaatühenduste puhul kasutatavate ühendusvoolikute pikkust võib joonistel I.10 ja I.11 näidatud mõõtmetega võrreldes suurendada automaatsete õhkpidurite puhul kuni pikkuseni 1080 mm ja peamahuti toru puhul kuni pikkuseni 930 mm. Üldjuhul tuleb nende ühenduste puhul kasutada kummivoolikuid. Metallvõrguga voolikute kasutamine on lubatud siis, kui need on piisavalt painduvad.

Automaatse õhkpidurisüsteemi ühendusvoolikute ühenduspeadele kehtivad järgmised nõuded (vt joonis I.12). Automaatse õhkpidurisüsteemi peareservuaari ühendusvoolikute ühenduspeadele kehtivad järgmised nõuded (vt joonis I.13). Mõlemal joonisel kujutatud mõõtmed on ühenduse tagamiseks olulised, kuid võib kasutada ka erineva kuju ja mõõtmetega ühenduspäid, kui need on projekteeritud tagama vähimat võimalikku takistust õhuvoolule. Ühenduspead võivad olla valmistatud kas ühest või kahest osast koosnevana (joonistel I.12 ja I.14 tähistatud märgiga *). Kui ühenduspea on valmistatud ühes osas, tuleb kasutada joonisel I.13 näidatud tihendeid, muul juhul tuleb kasutada tihendeid, mis on kujutatud joonisel I.15.

Joonis I.10.

Image

Joonis I.11.

Pneumoühendus – peaanuma õhutoru

Image

Joonis I.12.

Ühenduspea – piduritoru

Image

Joonis I.13.

Tihend – ühest osast koosnev ühendusvooliku ühenduspea

Image

Joonis I.14.

Ühenduspea – peaanuma toru

Image

Joonis I.15.

Tihend – kahest osast koosnev ühenduspea

Image

I.7.   Otsakraan

Otsakraan on seade, mis on ühendatud torustikku nii, et otsakraani avatud asendis on võimaldatud õhu läbivool õhutorust. Kui otsakraan viia suletud asendisse, takistab see torust õhu läbivoolamist ja väljutab ühele otsakraani poolele ühendatud torust rõhu.

Õhuvoolu kindlustamiseks läbi piduritorude ja peareservuaari õhutorude on otsakraanidele määratletud järgmised funktsionaalsed nõuded. Otsakraanide kõik mõõtmed peavad vastama joonistel I.17 ja I.18 või I.19 ja I.20 näidatud mõõtmetele, olenevalt sellest, kas veeremi suruõhutorustik on varustatud automaatsete pneumoühendustega või mitte.

Avatud ja suletud asendid. Käepideme suund peab kõigil veeremitel olema ühesugune, nii et otsakraanide avamiseks või sulgemiseks tuleks nende käepidet pöörata vähemalt 90o, kuid mitte üle 100o, kuigi ilma automaatsete pneumoühendusteta vagunitele paigaldatud otsakraani käepideme lubatav pöördeulatus on 125o. Pöördeulatuse äärmistesse asenditesse tuleb paigaldada piirajad, et avatud ja suletud asendid oleksid üheselt määratletud. Suletud asendiks loetakse asendit, kus õhuvoolu liikumine sisend- ja väljundava vahel on suletud ja tühjendusava on avatud ja ühendatud voolikuga ühendatud õhutoruga ja otsakraani ühendatava poolega. Otsakraani käepide on suletud asendis, kui see on veeremi suhtes vertikaalselt ülespoole suunatud. Avatud asendis on sisend- ja väljundava vaheline õhuvool täielikult avatud ning tühjendusava on suletud. Otsakraani käepide on avatuna ligikaudu horisontaalasendis.

Kui otsakraani juhitakse juhtvõlliga, peab olema võimalik harkhooba ventiilile asetada nii, et otsakraani lõppasendite vahele jääv pöördenurk asetuks otsakraani pikitelje suhtes vertikaalsihis sümmeetriliselt (vt joonis I.20).

Tühjendusava. Otsakraanis peab paiknema tühjendusava, mille ristlõike pindala peab olema vähemalt 80 mm2 ja mis peab paiknema nii, et otsakraani sulgemisel saaks (veeremi sissevoolutorustiku) ühendusvoolikust suruõhu atmosfääri väljutada. Õhk peab hakkama väljuma niipea, kui otsakraani sulgemisega on ventiili läbivooluava ristlõike pindala vähendatud ühe kolmandiku võrra. Tühjendusava ei tohi pärast otsakraani veeremiüksusele monteerimist asetseda nii, et ava saaks kuidagiviisi tõkestatud.

Pöördemoment. Kõik mehaanilise piirikuga või linklukuga otsakraanid ei tohi sulguda ega avaneda vibratsiooni ega põrutuste toimel. Otsakraani käepidet peab olema võimalik pöörata käsitsi, seega peab pöördemoment jääma piirikuga ventiilide puhul vahemikku 9–20 Nm ja linklukuga ventiilide puhul alla 6 Nm.

Otsakraani käepide. Kui käepide on äravõetav ja käepideme asend spindli suhtes pole konstruktsiooniliselt üheselt määratletud, ei tohi olla võimalik käepidet spindlile paigaldada teisiti kui asendis, milles käepideme telg ja diameetriline spindlimärgend on kohakuti. Spindel tuleb märgistada joonisel I.16 näidatud või ostja määratud viisil. Kui käepide on spindlile paigaldatud, peab käepideme ja spindli omavaheline asend säilima muutumatul kujul kõigis tööolukordades ja keskkondades. Kui otsakraani käepide on äravõetav, tuleb see paigutada kättesaadavasse kohta.

Joonis I.16.

Spindli otsa märgistamine

Image

Languaeg. Õhukanalid tuleb projekteerida nii, et ventiili läbimisel oleksid kaod minimaalsed. Ventiili ristlõike pindala ei tohi olla väiksem kui 25 mm läbimõõduga sirge toru siseläbimõõdu ristlõike pindala. Otsakraani avamisel ei tohi rõhu languaeg olla pikem kui ekvivalentse, sama nominaaldiameetriga toru puhul.

Pneumaatilised löögid. Komponendid peavad olema otsakraani kiirel avamisel selles tekkida võivate pneumaatiliste löökide suhtes vastupidavad.

Ühendused. Otsakraani keresse peab pidurisüsteemiga või peamahutiga ühendamiseks olema puuritud Whitworthi (BSPP) G1“või G1.1/4” sisekeere. Sisekeerme poolne kere osa peab olema kas kuuskantpea kujuga või külgedelt lamendatud (vt joonis I.17). Ostja tellimuse kohaselt võib kere otstasapind olla tasapinnalise tihendipinnaga, et saaks teha äärikühendusi. Otsakraani kerel peab olema väliskeere ühendusvooliku kinnitamiseks (vt joonis I.18).

Joonis I.17.

Otsakraani joonis koos kõigi mõõtmetega

(kõik mõõtmed on esitatud millimeetrites)

Image

Joonis I.18.

Vedrulukustusseadmega otsakraan lõppasendites

(kõik mõõtmed on esitatud millimeetrites)

Image

Joonis I.19.

Automaatühendustega varustatud veeremitele paigaldatava otsakraani joonis koos kõigi mõõtmetega

(kõik mõõtmed on esitatud millimeetrites)

Image

Joonis I.20.

Otsakraanide paigaldusmõõtmed automaatliitmikega varustatud veeremitele

(kõik mõõtmed on esitatud millimeetrites)

Image

I.8.   ÕHUJAGAJA ERALDUSKRAAN

Eralduskraani käepide peab töötava pidurisüsteemi puhul olema vertikaalselt allapoole suunatud. Käepideme pööramine maksimaalse pöördenurgani 90o peab pidurisüsteemi välja lülitama. Käepideme kuju peab olema sarnane joonisel I.21 kujutatuga.

Joonis I.21.

Image

Eralduskraan tuleb veeremile paigaldada nii, et selle väljalülitatud (suletud) ja sisselülitatud (avatud) asendid oleksid selgelt nähtavad ja ventiili oleks veeremi ühest küljest hõlbus käsitseda.

Õhujagaja eralduskraan on soovitatav paigaldada võimalikult õhujagaja lähedale.

I.9.   PIDURIKLOTS

I.9.1.   Eesmärk

Piduriklotsi kasutatakse veeremi hõõrdpidurites osana, mis on suuteline ostja ettemääratud tasemel vastu piduriketta hõõrdpinda surutuna veeremi liikumist aeglustama. Piduriklots peab täitma järgmisi eesmärke.

Võimaldama tekitada pidurdus- või jõumomenti.

Võimaldama ketaspidurite kasutamisel hõõrdkokkupuute tulemusena piduriketta hõõrdpinnaga veeremi või veeremite kineetilise ja potentsiaalse energia muundamist soojusenergiaks.

Töötama koostöös piduriketta hõõrdpinnaga seisu- või parkimispiduri osana, rakendades hõõrdumisefekti.

I.9.2.   Töötamine

Piduriklotsi projekteerimise ja valmistamise käigus tuleb kõigi ettekavatsetud töötingimuste jaoks arvesse võtta järgmisi tingimusi.

Tõhusus

maksimaalne määratud aeglustus, mis saavutatakse täistöörežiimis ja hädapidurdusel;

piduriketta pöörlemiskiiruse vahemik;

nõuded ükskõik milliste seisu- või parkimispiduriseadmetele;

piduriklotsi surumisel piduriketta hõõrdpinnale rakendatava konkreetse survejõu vahemik;

piduriketta valmistamisel kasutatav materjal;

muundatava pidurdusenergia hulk ja selle muundamis- ja hajutamiskiirus;

piduriketta hõõrdpinna temperatuur.

Hooldus ja elutsükli kulud

piduriklotsi hõõrdkatte ja piduriketta hõõrdpinna terviklikkus ja kulumise kiirus;

vajadus takistada ükskõik millise hõõrdkatte materjali osa eraldumist piduriklotsilt seni, kuni piduriklotsi hõõrdkatte paksus võimaldab klotsi ekspluateerida;

vajadus takistada piduriklotsi põhiplaadi deformeerumist ükskõik millisel moel seni, kuni piduriklotsi hõõrdkatte paksus võimaldab klotsi ekspluateerida.

I.9.3.   Piduriklotside ehitus

Piduriklotside koostalitlusvõimega seotud detailide liitpindade mõõtmed (200 cm2 ja 175 cm2 pindalaga piduriklotsid) peavad olema kooskõlas joonistel I.9.3.1 ja I.9.3.2 näidatud mõõtmetega.

Joonis 9.3.1.

Image

Joonis 9.3.2.

Image

I.9.4.   Hõõrdeefekti tõhusus

Üldised nõuded

Samade mõõtmetega, sama nominaalse hõõrdekoefitsiendiga ja samas rakenduses kasutatavad piduriklotsid võivad olenevalt piduriklotsi materjali tüübist ja koostisest anda tulemuseks erinevad hõõrdejõu näitajad.

Hõõrdekoefitsient peab võimalikult vähe sõltuma pidurdamise algkiirusest, pidurikettale rakendatava konkreetse pidurdusjõu suurusest, hõõrdpinna temperatuurist ja atmosfääri tingimustest. Hõõrdekoefitsient ei tohiks sõltuda ka piduriklotsi hõõrdpinna sobitumuse astmest piduriketta hõõrdpinnaga.

Erinõuded

Koormustasemele esitatavad nõuded (maksimaalkiirus, pidurduskoormus piduriketta kohta, aeglustus, piduriketta tüüp ja materjal ning kõik muud erinõuded), millele piduriklots peab vastama, peab ette andma ostja.

I.10.   PIDURIKLOTSID

I.10.1.   Eesmärk

Klotsi kasutatakse veeremi hõõrdpidurite osana, mis on suuteline vastu ratta veerepinda surutuna veeremi liikumist ostja ettemääratud tasemel aeglustama. Klots peab täitma järgmisi eesmärke.

Võimaldama tekitada pidurdus- või jõumomenti.

Võimaldama rattapidurite kasutamisel hõõrdkokkupuute tulemusena ratta veerepinnaga veeremi või veeremite kineetilise ja potentsiaalse energia muundamist soojusenergiaks.

Töötama koostöös ratta veerepinnaga seisu- või parkimispiduri osana, rakendades hõõrdumisefekti.

I.10.2.   Materjalid

Piduriklotse (ainult hooldustööde käigus väljavahetatavad piduriklotsid) võib valmistada malmist, liitmaterjalist või pulbersulamist. Pulbersulamist valmistatud piduriklotsi hõõrdekoefitsient peab võimalikult vähe sõltuma pidurdamise algkiirusest, ratta veerepinnale rakendatava konkreetse pidurdusjõu suurusest, hõõrdpinna temperatuurist ja atmosfääri tingimustest. Hõõrdekoefitsient ei tohiks sõltuda ka piduriklotsi hõõrdpinna sobitumuse astmest ratta veerepinnaga.

Käesolev lisa ei määratle liitmaterjalist valmistatud piduriklotside tehnilisi andmeid.

I.10.3.   Liides pidurikingaga

Liidese mõõtmed üksikute ja kaksikklotside formaadi jaoks koos nende kinnituskiiluga peavad valumalmist 320 mm pikkuste piduriklotside puhul olema kooskõlas joonisel I.10.3.1 ja 250 mm pikkuste kaksikklotsides kasutatavate klotside puhul joonisel I.10.3.2 näidatud mõõtmetega. Joonisel I.10.3.1 kujutatakse erifunktsioone, mis on olulised sama tüüpi 320 mm pikkuste liitmaterjalist klotside omavahelise ühilduvuse ja valumalmist klotsidega omavahelise mitteühilduvuse tagamiseks. Joonisel I.10.3.4 kujutatakse liitmaterjalist 250 mm pikkuste kaksikklotside samaväärseid funktsioone.

(Vt jooniseid allpool.)

Joonis I.10.3.1.

Osa 1.

Image

Joonis I.10.3.1.

Osa 2.

Image

Joonis I.10.3.2.

Osa 1.

Image

Joonis I.10.3.2.

Osa 2.

Image

Joonis I.10.3.3

Kõik muud mõõtmed samad, mis joonisel I.10.3.1

Image

Joonis I.10.3.4

Kõik muud mõõtmed samad, mis joonisel I.10.3.2

Image

I.11.   PIDURITORU TÜHJENDAMISE KIIRENDUSKLAPP

Piduritoru tühjendamise kiirendusklapp on seade, mis on ühendatud veeremi piduritorustikuga ja reageerib piduritorustikus kindlakstehtud kiire rõhulangu puhul toimega, mille tulemusena kindlustatakse jätkuv kiire rõhu langemine piduritorustikus alla 2,5 baari.

Piduritorustiku tühjenduskiirendid peavad olema suutelised töötama koos kõigi omavahel ühilduvate õhujagajatega ja olemasolevate piduritorustiku tühjenduskiirenditega. Piduritorustiku tühjenduskiirendi peab olema valmis toimima siis, kui piduritorustikus on rõhk jõudnud töörõhu tasemeni. Järgmised töötingimused on määratletud piduritorustiku töörõhu 5-baarise taseme suhtes. Siiski peab piduritorustiku tühjenduskiirendi olema suuteline töötama talitluslike tõrgeteta töörõhu vahemikus 4 kuni 6 baari.

Hädapidurduse korral peavad piduritorustiku tühjenduskiirendid tekitama piduritorustikus oluliselt kiirema rõhu alanemise, et tagada rõhu kiire alanemine rongikoosseisu kuuluva iga veeremi pidurisilindrites. Kui rõhk piduritorustikus on kiiresti langenud alla 2,5 baari, kuid mitte hiljem kui 4 sekundit pärast kiirendi rakendumist, peab kiirendi õhu väljutamise lõpetama, et piduritorustikku oleks võimalik kiiresti taassurvestada.

Piduritorustiku tühjenduskiirendi peab piduritorustikust õhku väljutama nii, et see ei põhjustaks mingit vastumõju veeremi/rongi käitumisele.

Piduritorustiku tühjenduskiirendi ei tohi tööle rakenduda töörõhu ülemäärase tõusu mõjul, mille tulemusena töörõhk piduritorustikus võib tõusta tavapärasest töörõhu tasemest kõrgemale kuni 6 baarini kuni 40 sekundiks (režiimis G) või 10 sekundiks (režiimis P). Piduritorustiku tühjenduskiirendi ei tohi tööle rakenduda pärast pidurite täielikku vabastamist, kui piduritorustikus on rõhk tõusnud 2 sekundiks 6 baari tasemele ja seejärel langeb 1 sekundi jooksul 5,2 baari tasemeni, pärast mida taastub tavapärane töörõhk.

Piduritorustiku tühjenduskiirendi töötamist ei tohi mõjutada üksik veeremiüksus, millele piduritorustiku tühjenduskiirendit pole paigaldatud või mille pidurisüsteem on välja lülitatud. See nõue kehtib olenemata sellest, kus see veeremiüksus rongi koosseisus paikneb.

Piduritorustiku tühjenduskiirendi ei tohi tööle rakenduda siis, kui pärast sõidupiduri täielikku rakendamist rakendatakse hädapidur.

Piduritorustiku tühjenduskiirendi peab tööle rakenduma vähemalt 2 sekundit pärast seda, kui rõhk piduritorustikus on 3 sekundi jooksul langenud tasemelt 5 baari tasemeni 3,2 baari.

Piduritorustiku tühjenduskiirendi ei tohi tööle rakenduda siis, kui rõhk piduritorustikus langeb ajal, mil pidureid pole rakendatud, ühtlaselt kauem kui 6 sekundi jooksul tasemelt 5 baari tasemeni 3,2 baari. Kui pidurid on rakendatud, langeb rõhk piduritorustikus sama kiirusega (5 baarilt 3,2 baarini 6 sekundiga), kuid jätkab langemist kuni 2,5 baari tasemeni, ilma et piduritorustiku tühjenduskiirendi töötaks.

Piduritorustiku tühjenduskiirendi ei tohi rakenduda sõidupiduri rakendamise algfaasis, kui töötab õhujagajasse sisseehitatud kiirendusklapp. See katse tehakse kontrollstendis, mis võimaldab piduritorustikus tekitada vajaliku rõhulangu (vt joonis I.22). Kontrollstend peab langetama rõhku piduritorustikus 1 sekundi jooksul 5 baari tasemelt 4,5 baarini algkiirusega 2 baari sekundis (algkiirus on mõõdetud vahemikus 5–4,7 baari). Selle katse vältel ei tohi piduritorustiku tühjenduskiirendi tööle rakenduda.

Kui piduritorustiku tühjenduskiirendi asub õhujagajas, ei tohi see pärast pidurite väljalülitamist tööle jääda.

Joonis I.22.

Tundetuskatse tingimused

Image

I.12.   AUTOMAATNE KOORMUSE TUVASTUSSEADE JA TÜHI-/KOORMUSREŽIIMI ÜMBERLÜLITUSSEADE

I.12.1.   Pidevatoimeline koormuse tuvastusseade

Koormuse muutumise signaali ülekandmine pidurite juhtimissüsteemile (muutuva koormuse relee) võib toimuda kas ainult mehaaniliselt või pneumaatiliselt. Pneumaatilise signaali võib tekitada mehaaniliselt toimiva pneumoseadmega, hüdraulika-pneumomuundurseadmega või elastomeer-pneumomuundurseadmega. Ükskõik millist liiki pneumosüsteemi poolt tekitatav maksimaalne juhtrõhk ei tohi täiskoormusega vaguni puhul ületada 4,6 baari taset.

I.12.2.   Tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

Koormuse muutumise (tühi või koormatud vagun) signaali ülekandmine pidurite juhtimissüsteemile (tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade) võib toimuda kas ainult mehaaniliselt või pneumaatiliselt. Pneumaatilise signaali võib tekitada mehaaniliselt toimiva pneumoseadmega, hüdraulika-pneumomuundurseadmega või elastomeer-pneumomuundurseadmega. Kui pneumoseade on sellist tüüpi, mis tekitab tühja ja koormatud seisundi eristamiseks signaalrõhu astmelise erinevuse, peab automaatne tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade toimima turvaliselt – väljastama koormusega seisundis õige juhtrõhu minimaalse tasemega 3 baari.

LISA J

VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

Pöördvanker ja veermik

J.1.   STAATILISED KATSED ERANDLIKE EKSPLUATATSIOONIKOORMUSTEGA

Rakendatavate koormuste määratlused

Rakendatavad koormused koosnevad järgmisest:

vertikaal- ja põiksuunalised koormused;

liikumisel tekkivad koormused;

pidurdamise ajal tekkivad koormused;

väändekoormused.

Vertikaal- ja põiksuunalised koormused

Vertikaal- ja põiksuunalised koormused arvutatakse nominaalse pöördvankri koormuse alusel (nt: 20 t või 22,5 t teljekoormusega pöördvankrile).

Maksimaalse dünaamilise koormuse arvessevõtmiseks:

peab pöördtapi alusele avaldatav vertikaalkoormus olema järgmine:

Formula, kus Formula (2-teljeliste pöördvankrite puhul)

Formula, kus Formula (3-teljeliste pöördvankrite puhul)

Kui simuleeritakse ainult vetrumisest tulenevat vertikaalkoormust, tuleb koormus 2 Fz rakendada ainult pöördtapi alusele.

Pöördvankrile avaldatav põikisuunaline koormus peab olema järgmine:

Formula (kaheteljeliste pöördvankrite puhul)

Formula (kolmeteljeliste pöördvankrite puhul)

NB! 3-teljeliste pöördvankrite põiksuunalised koormused põhinevad koormusjaotusel, mis on registreeritud pöördvankri tüübi 714 kvalifikatsiooni proovikatsetel. Muud tüüpi pöördvankri korral tuleb aluseks võtta vastavat tüüpi pöördvankri kvalifikatsiooni proovikatsete mõõtmistulemused.

Veeremise ajal tekkivad koormused

Veerekoefitsient α võetakse võrdseks väärtusega 0,3, kui hõõrdkatete vaheline kaugus on 1 700 mm (standardsete 2-teljeliste pöördvankrite puhul).

Kui hõõrdkatete vaheline kaugus (2 bg) on teistsugune kui 1 700 mm, tuleb α väärtuseks valida

Formula

Pidurdamise ajal tekkivad koormused

Pidurdamiskoormused FB on samaväärsed 120 % suuruse hädapidurdusel tekkivate koormustega.

Katsetataval pöördvankril tekivad pidurduskoormused FB järgmiste koormuste tõttu:

aeglustuskoormused;

kontaktkoormused;

pidurite hoobülekannete koormused.

Väändekoormused

Need on koormused, mis mõjuvad pöördvankri raamile siis, kui selle vedrustus reageerib tee maksimaalväändele (10 ‰).

Katsemenetlus

Tensomeetrid ja rosett-tensomeetrid tuleb kinnitada pöördvankri raamile kõigis suurte pingetega punktides, eriti pingete kontsentreerumispiirkondades. Tensomeetrite paigutus tuleb määrata näiteks pingete suurusi näitava laki abil

Katse tuleb läbi viia vastavalt joonisele 1 ja tabelile J5 (2-teljeliste pöördvankrite puhul) või joonisele 2 ja tabelile J6 (3-teljeliste pöördevankrite puhul).

Katsekoormusi tuleb rakendada järk-järgult. Enne täiskoormuste rakendamist tuleb katsed läbi viia koormustega, mille suurus vastab 50 % ja 75 % koormuste maksimaalväärtustest.

Katse tulemused

Materjali elastsuspiir ei tohi ühegi koormuse puhul ületatud olla.

Pärast katsekoormuse mõju lakkamist ei tohi olla ühtki jäävdeformatsioonile viitavat tunnust.

Staatilised katsed erandlike ekspluatatsioonikoormustega – kaheteljelised pöördvankrid

Joonis J1

Image

Tabel J5

Koormusjuhtum

Koormusrežiim

Tee väändumus g+

Pidurdusjõud

vertikaalne

põiksuunaline

 

Hõõrdkate 2 Fz2

Pöördtapi alus Fzc

Hõõrdkate 1 Fz1

Fy

 

 

1

 

2Fz

 

 

 

 

2

0

(1-α) Fz max

α Fz max

 

10 ‰

 

3

0

(1-α) Fz max

α Fz max

Fy max

 

 

4

α Fz max

(1-α) Fz max

0

–Fy max

 

 

5

0

1,2 Fz

0

 

 

FB


Formula

Formula

Formula

FB= pidurdusjõud

Formula

 

Staatilised katsed erandlike ekspluatatsioonikoormustega – kolmeteljelised pöördvankrid

Joonis J2

Image

Tabel 6

Koormusjuhtum

Koormusrežiim

Tee väändumus g+

Pidurdusjõud

vertikaalne

põiksuunaline

Hõõrdkate 2 Fz2

Pöördtapi alus Fzc

Hõõrdkate 1 Fz1

Fy

1

 

2 Fz

 

 

 

 

2

0

(1-α) Fz max

α Fz max

 

10 ‰

 

3

0

(1-α) Fz max

α Fz max

Fy max

 

 

4

α Fz max

(1-α) Fz max

0

–Fy max

 

 

5

0

1,2 Fz

0

 

 

FB


Formula

Formula

Formula

FB = pidurdusjõud

Formula

 

J.2.   STAATILISED KATSED TAVAPÄRASTE EKSPLUATATSIOONIKOORMUSTEGA

Rakendatavate koormuste määratlused

Rakendatavad koormused koosnevad järgmisest: -

pöördvankri alusele ja hõõrdkatetele mõjuvad vertikaalkoormused;

põikisuunaline koormus

pidurdamise ajal tekkivad koormused;

väändekoormused.

Vertikaalsed koormused ja veeremise ajal tekkivad koormused

Pöördtapi alusele ja hõõrdkatetele mõjuvad vertikaalkoormused saab välja arvutada pöördvankri nominaalkoormuse alusel. Need koormused sõltuvad järgmisest:

Fz, iga pöördvankri kohal vagunikerele mõjuv staatiline koormus;

α, veerekoefitsient;

β, vetrumiskoefitsient.

Veerekoefitsient α võetakse võrdseks väärtusega 0,2, kui hõõrdkatete vaheline kaugus on 1 700 mm (standardsete 2-teljeliste pöördvankrite puhul).

Kui hõõrdkatete vaheline kaugus (2 bg) on teistsugune kui 1 700 mm, tuleb α väärtuseks valida

Formula

Vetrumiskoefitsient β, mis väljendab pöördvankri vertikaalsuunalist dünaamilist käitumist, tuleb võtta võrdseks väärtusega 0,3 (normaalväärtus vagunite pöördvankrite puhul).

Põikisuunaline koormus

Põikisuunaline koormus peab olema järgmine:

Formula (2-teljeliste pöördvankrite puhul)

Formula (3-teljeliste pöördvankrite puhul)

Pidurdamise ajal tekkivad koormused

Pidurdamiskoormused on samaväärsed 100 % suuruse hädapidurdusel tekkivate koormustega.

Katsetataval pöördvankril tekivad pidurduskoormused järgmiste koormuste rakendumisel:

aeglustuskoormused;

kontaktkoormused;

pidurite hoobülekannete koormused.

Väändekoormused

Tee väändumus pöördvankri rataste baasi suhtes võetakse võrdseks väärtusega 5 ‰.

Seda väändumust g+ tuleb simuleerida kas alustugede liigutamise teel või vastavate reaktsioonijõudude rakendamisega.

Katsemenetlus

Tensomeetrid ja rosett-tensomeetrid tuleb kinnitada pöördvankri raamile kõigis suurte pingetega punktides, eriti pingete kontsentreerumispiirkondades.

Katse koosneb erisuguste koormuskonfiguratsioonide rakendamisest pöördvankri raamile, et simuleerida järgmisi olukordi:

liikumine sirgel teel;

liikumine kõverikel;

dünaamilised koormuse muutused veeremisel ja vetrumisel;

pidurdamine;

tee väändumus.

Rakendatavaid erisuguseid koormusjuhtumeid on kirjeldatud joonisel 3 ja tabelis 7 (kaheteljeliste pöördvankrite puhul) ning joonisel 4 ja tabelis 8 (kolmeteljeliste pöördvankrite puhul).

Pärast esimese seitsme koormusjuhtumi rakendamist (ilma tee väändumust simuleerimata) tuleb läbi viia veel neli katset, korrates koormusjuhtumeid 4, 5, 6 ja 7 samaaegselt tee väändumusega (vastavalt pöördvankrile koos vedrustusega määratletud väärtusele).

Igal neist neljast uuest koormusjuhtumist tuleb väändumisega samaaegselt mõjuvaid koormusi rakendada esmalt ühes ja seejärel teises suunas.

Tee väändumuse lisamine ei tohi muuta vertikaaljõudude summat.

Pidurite rakendamisele vastavate koormuste rakendamisega tehtavad katsed tuleb sooritada siis, kui vastavalt A lisale tehtud katsete tulemused näitavad, et sellised katsed on vajalikud (kui nende katsete tulemused näitavad elastsuspiiride ületamist katsete käigus).

Katse tulemused

Igas mõõtepunktis tuleb pinged σ1…σn registreerida iga eelkirjeldatud koormusjuhtumi kohta.

Nende n väärtuste, minimaalväärtuste σmin ja maksimaalväärtuste σmax. alusel määratakse järgmised näitajad:

Formula

Formula

Materjalide (sh keevis- ja muud tüüpi liidete) käitumine väsimuskoormuse all peab olema vastavuses kehtivate rahvusvaheliste või riiklike standarditega või alternatiivsetest allikatest pärit samaväärsete õigusaktidega (nt ERRI B12 komisjoni aruanne RP17), kui sellised on olemas.

Asjakohased andmed peavad üldjuhul vastama järgmistele tingimustele:

suur vastupidavus tõenäosus (nt eeldatavalt 97,5 %, kuid vähemalt 95 %);

detailide klassifikatsioon vastavalt koostisosa või liite geomeetriale (sh pingete kontsentratsioon);

piirväärtuste eristamine väikesemõõtmeliste teimikute abil, rakendades katsemeetodeid ja varasemaid kogemusi nende rakendamiseks täismõõtmelistele koostisosadele;

Kui aluseks võetakse ERRI B12 komisjoni aruandes RP17 antud väsimuskoormuse diagrammid, tohib neid pingete piirväärtusi piiratud hulgal mõõtepunktides ületada kuni 20 % võrra, seejärel neid mõõtepunkte väsimuskoormuskatse kestel erivaatlusele allutades. Kui katsete ajal ei tuvastata pragunemise algamise tunnuseid, tuleb piirväärtusi ületavad jõud tunnistada sobivateks ning pöördvankrile anda heakskiit.

Staatilised katsed tavapäraste ekspluatatsioonikoormustega – kaheteljelised pöördvankrid

Joonis J3

Image

Tabel J7

Koormusjuhtum

Koormusrežiim

 

vertikaalne

põiksuunaline

Pidurdusjõud

Hõõrdkate 2 Fz2

Pöördtapi alus Fzc

Hõõrdkate 1 Fz1

Fy

 

1

0

Fz

0

 

 

2

0

(1+β)Fz

0

 

 

3

0

(1-β)Fz

0

 

 

4

0

(1-α)(1+β) Fz

α(1+β)Fz

Fy

 

5

α(1+β)Fz

(1-α)(1+β) Fz

0

–Fy

 

6

0

(1-α)(1-β) Fz

α(1-β)Fz

Fy

 

7

α(1-β)Fz

(1-α)(1-β) Fz

0

–Fy

 

8

0

Fz

0

 

FB


Formula

β=0,3

Formula

Formula

Staatilised katsed tavapäraste ekspluatatsioonikoormustega – kaheteljelised pöördvankrid

Joonis J4

Image

Tabel J8

Koormusjuhtum

Koormusrežiim

 

vertikaalne

põiksuunaline

Pidurdusjõud

Hõõrdkate 2 Fz2

Pöördtapi alus Fzc

Hõõrdkate 1 Fz1

Fy

 

1

0

Fz

0

 

 

2

0

(1+β)Fz

0

 

 

3

0

(1-β)Fz

0

 

 

4

0

(1-α)(1+β)Fz

α(1+β)Fz

Fy

 

5

α(1+β)Fz

(1-α)(1+β)Fz

0

–Fy

 

6

0

(1-α)(1-β)Fz

α(1-β)Fz

Fy

 

7

α(1-β)Fz

(1-α)(1-β)Fz

0

–Fy

 

8

0

Fz

0

 

FB


Formula

β=0,3

Formula

Formula

J.3.   VÄSIMUSKOORMUSKATSED

Rakendatavate koormuste määratlused

Rakendatavad koormused koosnevad järgmisest:

pöördvankri alustele ja hõõrdkatetele mõjuvad vertikaalkoormused;

põikisuunaline koormus

pidurdamise ajal tekkivad koormused

väändekoormused.

Vertikaalsed koormused ja veeremise ajal tekkivad koormused

Pöördtapi alusele ja hõõrdkatetele mõjuvad vertikaalkoormused saab välja arvutada pöördvankri nominaalkoormuse alusel. Need koormused sõltuvad järgmisest:

Fz, iga pöördvankri kohal vagunikerele mõjuv staatiline koormus;

α, veerekoefitsient = 0,2;

β, vetrumiskoefitsient = 0,3.

Fz on staatiline koormus. Koefitsiendi α mõjumisel vaadeldakse koormusi “kvaasistaatilistena”. Koefitsiendi β mõjumisel vaadeldakse koormusi “dünaamilistena”.

Veerekoefitsient α võetakse võrdseks väärtusega 0,2, kui hõõrdkatete vaheline kaugus on 1 700 mm (standardsete 2-teljeliste pöördvankrite puhul). Kui hõõrdkatete vaheline kaugus (2 bg) on teistsugune kui 1 700 mm, tuleb α väärtuseks valida

Formula

Põikisuunalised koormused

Põikisuunalised koormused koosnevad kahest komponendist:

Kaheteljelised pöördvankrid

kvaasistaatiline koormus: Formula

dünaamiline koormus: Formula

Kolmeteljelised pöördvankrid

kvaasistaatiline koormus: Formula

dünaamiline koormus: Formula

Pidurdamise ajal tekkivad koormused

Pidurdamiskoormused on samaväärsed 100 % suuruse hädapidurdusel tekkivate koormustega.

Katsetataval pöördvankril tekivad pidurduskoormused järgmiste koormuste rakendumisel:

aeglustuskoormused;

kontaktkoormused;

pidurite hoobülekannete koormused.

Väändekoormused

Tee väändumus pöördvankri rataste baasi suhtes peab olema 5 ‰.

Katsemenetlus

Väsimuskatsetel rakendatakse vahelduvalt kvaasistaatilisi ja dünaamilisi koormuste jadasid, mis matkivad liikumist sirgel teel ja vasakule pööravatel kõverikel.

Kui lisas B määratletud staatiliste katsete tulemused näitavad, et tee väändumus avaldab mõju vaid pöördvankri raami piiratud aladele, kus vertikaal- ja põikisuunaliste koormuste põhjustatud pinged on väheolulised, võib väsimuskoormuskatse esimese etapi läbi viia ainult vertikaal- ja põiksuunaliste koormustega.

Sellisel juhul tuleb vertikaalseid ja põiksuunalisi kvaasistaatilisi ja dünaamilisi koormusi ajas varieerida vastavalt joonistel 3, 5, 6 ja 7 (kaheteljeliste pöördvankrite puhul) või joonistel 5, 6, 7 ja 8 (kolmeteljeliste pöördvankrite puhul) kujutatud diagrammidele.

Igas koormuste jadas, mis vastab paremale või vasakule pööravale kõverikule, peab vertikaal- ja põikisuunaliste dünaamiliste tsüklite arv olema 20.

Vertikaal- ja põikisuunalised dünaamiliste koormuste variatsioonid peavad olema sama sagedusega ja samas faasis, nagu diagrammidel kujutatud. Parem- ja vasakpöördeid simuleerivate koormusjadade arv peab katse jooksul olema võrdne.

Esimeses katseetapis peab dünaamiliste koormustsüklite variatsioonide arv olema 6 × 106.

Teine katseetapp peab sisaldama 2 × 106 tsüklit, kusjuures staatiliste jõudude suurusi ei muudeta ning kvaasistaatiliste ja dünaamiliste jõudude suurust korrutatakse teguriga 1,2.

Kolmas katseetapp peab sisaldama samuti 2 × 106 tsüklit ning sooritatakse samuti nagu teine etapp, kuid tegur 1,2 asendatakse teguriga 1,4.

Pidurite rakendamisele vastavate koormuste rakendamisega tehtavad katsed tuleb sooritada siis, kui vastavalt 2. jaotisele tehtud katsete tulemused näitavad, et sellised katsed on vajalikud (kui nende katsete tulemused näitavad elastsuspiiride ületamist katsete käigus).

Väändekoormused

Kokku tuleb rakendada 106 vahelduvat väändekoormustsüklit:

6 × 105 esimesel katseetapil;

2 × 105 mõlemal järgmisel katseetapil.

Väändekatsete määratlemisel tuleb arvesse võtta staatiliste katsete tulemusi ning olemasolevate katseseadmete võimalusi.

Kui staatiliste katsete tulemused näitavad, et pöördvankri raamile tee väändumus mõju ei avalda, siis seda tegurit ei arvestata.

Kui lisas B kirjeldatud katsete tulemused näitavad, et tee väändumusest tulenevad koormused on selgelt eristatavad vertikaal- ja põikisuunalistest jõududest (nt seetõttu, et need mõjuvad eri piirkondadele), tuleb eraldi nii vertikaal- kui ka põikisuunas rakendada 6 × 105 tsüklit väändekoormust ning lisaks veel kaks korda 2 × 105 tsüklit. Muul juhul tuleb katseseadistused kohandada vertikaalsete, põikisuunaliste ja tee väändumusest tekkivate jõudude samaaegseks rakendamiseks.

Koormused, mis simuleerivad tee väändumust, peavad vastama nendele koormustele, mis avalduvad siis, kui vedrustus töötab koos amortisaatoritega.

Katse tulemused

Pärast esimeses katseetapis 6 × 106 tsükli rakendamist ei tohi olla konstruktsioonis ühtki pragu. Pragude puudumist tuleb kinnitada mittepurustavate uuringutega (magnetosakeste või värvaine abil tehtavate katsete abil) pärast iga 1 × 106 tsüklit.

Teise katseetapi lõpul on lubatud ainult pindmiste pragude, mis ei tingi ekspluatatsiooni vältel viivitamatut remonti, esinemist.

Pingete arenemist kohtades, kus staatilised katsed (punkt 6.1.1.2.1.3) näitasid suurimaid mõjuvaid jõudusid, tuleb väsimuskoormuskatse ajal tensomeetrite abil jälgida, eriti siis, kui pinged, mis ületavad pingete piirväärtusi, on tolereeritud vastavalt punktile 6.1.1.2.1.3.

Kaheteljeliste pöördvankrite väsimuskoormuskatsed

Vt joonis J3.

Pöördtappide aluste koormus

Joonis J5

Image

{

Formula

Formula

Formula

Formula

Hõõrdkatetele mõjuvad koormused

Joonis J6

Image

{Formula

{Formula

Pöördtappide alustele mõjuv põiksuunaline koormus

Joonis J7

Image

{Formula

Kolmeteljeliste pöördvankrite väsimuskoormuskatsed

Joonis J8

Image

Pöördtappide aluste koormus

Vt joonis J5.

{

Formula

Formula

Formula

Formula

Loads on Friction Pads

Vt joonis J6.

{

Formula

Formula

Pöördtappide alustele mõjuv põiksuunaline koormus

Vt joonis J7.

Formula

J.4.   MÄRKUSED

Qo = staatiline vertikaalsuunaline jõud koormatud vaguni rataste kõrgusel (kN)

m+ = pöördvankri mass (t)

Fz = staatiline vertikaalsuunaline jõud, mis mõjub koormatud vaguni pöördvankrile (kN)

Fz = 4Qo–m+g (2-teljeliste pöördvankrite puhul)

Fz = 6Qo–m+g (3-teljeliste pöördvankrite puhul)

= raskuskiirendus (9,8 m/s2)

Fy = põiksuunaline jõud (kN)

FB = pidurdusjõud (kN)

g+ = pöördvankri telgedele rakendatav tee väändumus ( ‰)

α = veeremisefektile vastav koefitsient.

See koefitsient on vahekauguse 2bg funktsioon.

β = vetrumisefektile vastav koefitsient

2bg = hõõrdkatete omavaheline kaugus (mm)

J.5.   ÜLEVAADE JA JUHISED

Katsed võib jagada kolme rühma:

Staatilised katsed erandlike ekspluatatsioonikoormustega

Nende katsete abil kontrollitakse, kas eksisteerib vähimgi võimalus pöördvankri raami püsi- ja nähtavateks kahjustusteks, kui ekspluatatsioonil esineda võivad maksimaalsed koormused sellele korraga mõjuvad.

Staatilised katsed, mis simuleerivad tavapäraseid ekspluatatsioonikoormusi

Nende katsete abil veendutakse, ega esine ühtki võimalust väsimuspurunemise esinemiseks ekspluatatsioonikoormuste üheaegse mõju tõttu.

Väsimuskoormuskatsed

Nende katsete eesmärk on määratleda pöördvankri raami eluiga, tuvastada potentsiaalsed varjatud nõrgad kohad (eriti neis kohtades, kuhu ei saa tensomeetreid paigutada) ja hinnata ohutusmarginaali.

Katseseadmetel läbiviidavate katsete üldtingimused

Katsed tuleb läbi viia selliste seadistustega, mis võimaldaksid koormuste rakendamist ja jaotust täpselt sellistes kohtades, kus need tavapärase ekspluatatsiooni ajal mõjuvad, ning mis samal ajal õigesti simuleeriksid lõtke ja vabadusastmeid, mis seostuvad vedrustuse ja pöördvankrit kerele kinnitavate elementidega.

Katseid võib sooritada koos vedrustusega või ilma selleta.

Hõõrdumise vältimiseks võib vedrustuse amortisaatorid välja lülitada.

Kui määratletakse viisi, millega pöördvankri raamile koormusi ja resulteerivaid reaktsioonijõude rakendatakse, tuleb arvesse võtta pöördvankri konstruktsiooni omadusi. Alltoodud eskiisil on kujutatud koormuste rakendamise näidet 2-teljelistele pöördvankritele.

Rakendatavaid koormusi on üksikasjalikult kirjeldatud liidetes A, B ja C.

LISA K

VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

Rattapaar

K.1.

KOMPONENTIDE KOOSTAMINE

K.1.1.

Üldist

K.1.2.

Telje rattaistu ja rattaketta ava vaheline ping

K.1.3.

Pressimisdiagramm

K.2.

RATTAPAARI KARAKTERISTIKUD

K.2.1.

Koostude mehaaniline takistus

K.3.

MÕÕTMED JA TOLERANTSID

K.3.1.

Üldist

K.3.2.

Monteeritud rataste näitajad

K.3.3.

Ratta üleulatuvus

K.4.

KORROSIOONIKAITSE

K.1.   KOMPONENTIDE KOOSTAMINE

K.1.1.   Üldist

Enne kokkupanekut peavad kõik rattapaari moodustavad komponendid vastama kõigile komponentide geomeetrilistele nõuetele, mis on sätestatud määratlevais dokumentides. Rattad ja telg peavad olema koostamisvalmis.

Rattapaari elemente on lubatud koostada kas kuum- või külmpressimise teel. Rattapaari teljekaeltele monteeritavad laagrid tuleb paigaldada vastavalt tootja antud juhistele.

Iga rattapaari staatiline tasakaalustamatus peab asuma samal diameetrilisel tasapinnal ja telje samal küljel.

K.1.2.   Telje rattaistu ja rattaketta ava vaheline ping

Kui pingistude väärtusi pole eraldi määratletud, peab pingu “j” suurus (mm) olema:

kuumpressimisel: 0,0009dmj ≤ 0,0015dm

külmpressimisel: 0,0010dmj ≤ 0,0015dm + 0,06,

kus dm on keskmine rattaistu läbimõõt (mm).

K.1.3.   Pressimisdiagramm

Press-istu puhul näitab jõu-nihke kõver, et ühendatavad pinnad pole kahjustatud ning et määratletud pingist saavutatakse.

Istu lõppjõu vahemik sõltub punktis K.2.1 määratletud jõust F ning see peab olema vahemikus

0,85F < istu lõppjõud < 1,45F.

K.2.   RATTAPAARI KARAKTERISTIKUD

K.2.1.   Koostude mehaaniline takistus

Rattapaare tuleb katsetada jõuregistreerimisseadisega varustatud pressi abil, et veenduda istu õigsuses. Katsel tuleb survejõudu F rakendada kasvavalt ja ühtlaselt kogu rattale ning säilitada 30 sekundi vältel. Kui konstruktor pole määratlenud teisiti, peab jõu F väärtus olema järgmine:

Formula

kus 0,8dm < L < 1,1 dm

ning dm on rattaistu keskmine läbimõõt (mm); L on rattarummu pikkus (mm).

Saavutatavad näitajad

Katsejõumomendi rakendamise järel ei tohi ratas telje suhtes nihkuda.

K.3.   MÕÕTMED JA TOLERANTSID

K.3.1.   Üldist

Rattapaari mõõtmed peavad olema projektjoonistega kooskõlas. Rattapaari mitmesugustele koostisosadele kohaldatavad dimensionaalsed ja geomeetrilised tolerantsid on antud järgmistes alapunktides.

Mõõtmised tuleb sooritada ilma rattapaari koormamata.

K.3.2.   Monteeritud rataste näitajad

Joonis K6

Image

Tabel K18

Kirjeldus

Tähis

Tolerants (mm)

 

 

≤120 km/h

>120 km/h

Rataste siseservade vaheline kaugus (1)

(sisekülgede vaheline kaugus)

a1

+ 2 (2)

0

Rattaharja ja rummueelse osa vaheline kaugus, vaadatuna teljekaela poolt

c – c1 või c1 – c

≤ 1

Veereringi diameetri hälve

d – d1 või d1 – d

≤ 0,5

≤ 0,3

Radiaalne deviatsioon veereringil

h

≤ 0,5

≤ 0,3

Rattaharjade aksiaalne deviatsioon (1)

g

≤ 0,8

≤ 0,5

K.3.3.   Ratta üleulatuvus

Rummualuse osa ja rattarummu pikkused tuleb valida nii, et rumm kataks veidi rummualust osa (eriti oluline on see teljepuksipoolses küljes). Üleulatuvuse suurus peab olema vahemikus 2–7 mm.

K.4.   KORROSIOONIKAITSE

Rattapaaride komponente tuleb kaitsta vastavalt nende projektis ette nähtud nõuetele.

Rummualuses osas on lubatud rattarummu üleulatuvuse tõttu tekkivaid õõnsusi täita korrosioonivastaste vahenditega.


(1)  Mõõdetakse 60 mm rattaharja tipust allpool.

(2)  Erikonstruktsiooniga rattapaaride puhul võivad tolerantsid olla teistsugused.

LISA L

VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

Rattad

L.1.

KONSTRUKTSIOONI HINDAMINE

L.1.1.

Üldteave

L.1.2.

Hinnatavad konstruktsiooniparameetrid

L.1.2.1.

Geomeetrilise ühilduvuse parameetrid

L.1.2.2.

Termomehaanilise ühilduvuse parameetrid

L.1.2.3.

Mehaanilise hindamise parameetrid

L.1.3.

Geomeetrilise ühilduvuse hindamine

L.1.4.

Termomehaanilise ühilduvuse hindamine

L.1.4.1.

Üldmenetlus

L.1.4.2.

Esimene etapp: pidurduskatse

L.1.4.2.1.

Katsemenetlus

L.1.4.2.2.

Otsustuskriteeriumid

L.1.4.3.

Teine etapp: ratta purunemissitkuse katse

L.1.4.3.1.

Üldteave

L.1.4.3.2.

Ratta purunemissitkuse katse menetlus

L.1.4.3.3.

Otsustuskriteeriumid

L.1.4.4.

Kolmas etapp: pidurduskatse

L.1.4.4.1.

Üldteave

L.1.4.4.2.

Katsemenetlus

L.1.4.4.3.

Otsustuskriteeriumid

L.1.5.

Mehaanilise ühilduvuse hindamine

L.1.5.1.

Üldmenetlus

L.1.5.2.

Esimene etapp: arvutused

L.1.5.2.1.

Rakendatavad jõud

L.1.5.2.2.

Arvutamisprotseduur

L.1.5.2.3.

Otsustuskriteeriumid

L.1.5.3.

Teine etapp: pidurduskatse

L.1.5.3.1.

Üldist

L.1.5.3.2.

Stendi asetamise ja katseprotseduuride määratlused

L.1.5.3.3.

Otsustuskriteeriumid

L.2.

TOOTE HINDAMINE

L.2.1.

Kulumisega seotud näitajad

L.2.1.1.

Tõmbekatse näitajad

L.2.1.2.

Pöia kõvadusnäitajad

L.2.1.3.

Termotöötluse homogeensus

L.2.2.

Ohutusega seotud näitajad

L.2.2.1.

Tõmbekatse näitajad

L.2.2.2.

Pöia sitkusnäitajad

L.2.3.

Materjali puhtus

L.2.3.1.

Mikrostruktuuri puhtus

L.2.3.2.

Sisemine terviklikkus

L.2.4.

Pinna seisund

L.2.4.1.

Saavutatavad näitajad

L.2.5.

Pinna terviklikkus

L.2.6.

Geomeetrilised tolerantsid

L.2.7.

Staatiline tasakaalustamatus

L.2.8.

Korrosioonikaitse

L.1.   KONSTRUKTSIOONI HINDAMINE

L.1.1.   Üldteave

Käesolev peatükk kirjeldab rataste hindamise meetodeid, millega tagatakse rataste vastavus talitlusnõuetele. Rataste talitlust iseloomustavad kolm peamist aspekti, millest igal on eri eesmärgid:

geomeetriline aspekt:

ühilduvuse tagamine teestruktuuriga;

ühilduvuse tagamine teljega;

termomehaaniline aspekt:

ratta deformatsiooniga toimetulek;

tagamaks, et ratas pidurdamisel ei puruneks.

mehaaniline aspekt:

ühilduvuse tagamine määratud teljekoormusega;

väsimusest tingitud rattarikete vältimine.

L.1.2.   Hinnatavad konstruktsiooniparameetrid

L.1.2.1.   Geomeetrilise ühilduvuse parameetrid

On kolm komplekti parameetreid, mis on seotud funktsionaalsus-, koostamis- või hooldamiseesmärkidega.

Funktsionaalsuseesmärgid:

Veerepinna nominaalne läbimõõt: avaldab mõju puhvrite kõrgusele ja veeremigabariidile

Pöia laius: liidestub pöörmete ja teeristidega

Veerepinna koonilisus: mõjutab veeremi stabiilsust

Veerepinna profiil väljaspool koonilist osa

Harja kõrgus, paksus ja nurk

Harja ja veerepinna aktiivosa vaheline siire

Pöia asend ratta teljel paiknemise asendi suhtes

Ava diameetri paralleelsus

Koostamiseesmärgid:

Ava läbimõõt

Rummu pikkus, et tagada rattarummu piisav väljaulatus telje ratta istul

Hooldamiseesmärgid:

Veerepinna kulumi piirläbimõõt

Kulumi renni profiil

Ratta ümberprofileerimisseadmesse kinnitamise ala geomeetria

Mahamonteerimisel õli sissevooluava asukoht

Üldine pöia kuju, et võimaldada veerepinnal pidurdamisest tekkinud jääkpingete ultrahelimõõtmist

L.1.2.2.   Termomehaanilise ühilduvuse parameetrid

Rattad peavad olema suutelised ekspluatatsioonil eralduvat soojust neelama. Genereeritava energia hulk sõltub:

veerepinnale surutud piduriklotside hõõrdumisest tekkivast energiast;

piduriklotside liigist (laadist, mõõtmetest ja arvust).

L.1.2.3.   Mehaanilise hindamise parameetrid

Maksimaalne rattapaari teljekoormus

Koormustsükli olemus

teestruktuuri kirjeldus: teestruktuuri geomeetriline kvaliteet, kõveriku parameetrid, maksimaalkiirus jne;

sellistel erilaadsetel teestruktuuridel liikumise ajaline proportsioon.

Ratta eluea jooksul läbitud tee pikkus

L.1.3.   Geomeetrilise ühilduvuse hindamine

Ratta joonis peab olema vastavuses nõuetega, mis on määratletud eelmises punktis, milles käsitletakse geomeetrilise ühilduvuse parameetreid.

L.1.4.   Termomehaanilise ühilduvuse hindamine

L.1.4.1.   Üldmenetlus

Kõiki rataste uusi konstruktsioone tuleb hinnata meetoditega, mis on käesolevas lisas esitatud nõuetele vastavuse näitamiseks nende rakendustega kohased.

Hindamismenetlus peab koosnema kolmest etapist. Kui 1. etapp on edukalt läbitud, võib hindamismenetluse lugeda lõppenuks. Kui 1. etapp ebaõnnestub, tuleb rakendada 2. etappi. Kui 2. etapp on edukalt läbitud, võib hindamismenetluse lugeda lõppenuks. 3. etapis hinnatakse 1. ja 2. etapis ebaõnnestunud parameetreid. Kui 3. etapp ebaõnnestub, tuleb ratas tunnistada mitteühilduvaks. Igas etapis tuleb katsed läbi viia rattal, mille pöid on uus (veerepinna nominaaldiameetriga) ja rattal, mis on kulunud pöiaga (veerepind on kulumipiiri diameetriga).

Igal juhul tuleb katseks valida halvimate termomehaanilise käitumisega ratas; valikut kinnitab valideeritud arvsimulatsioon. Kui katset pole võimalik teha halvimate omadustega rattaga, tuleb katse tulemused ekstrapoleerida sama arvsimulatsiooni kasutades.

L.1.4.2.   Esimene etapp: pidurduskatse

L.1.4.2.1.   Katsemenetlus

Katse ajaks 45 minuti jooksul tuleb süsteemi käitada rõhul 1,2Pa .

Formula

kus

m =

veeremi kaal teestruktuuril ratta kohta (kg)

g =

raskuskiirendus (m/s 2 )

kalle =

teestruktuuri keskmine kalle (kalle on ‰/1 000)

γ =

rongi aeglustus (m/s 2 )

Va =

veeremi kiirus (m/s)

Tuginedes punktis 4.2.4.1.2.5 kirjeldatud South Gothardi kaldele, tuleb üks arvutus teha Gothardi kaldele kiirusel 80 km/h.

L.1.4.2.2.   Otsustuskriteeriumid

Uue ja kulunud ratta puhul peavad samaaegselt olema täidetud kolm kriteeriumi.

Uue ratta puhul:

1.

pöia maksimaalne põiksuunaline nihe pidurdamise ajal + 3/–1 mm;

2.

jääkpinged pöias pärast jahutamist:

Formula kolme mõõtmise keskmisena

Formula igal mõõtmisel

3.

pöia maksimaalne põiksuunaline nihe pärast jahutamist + 1,5/–0,5 mm.

Põiksuunaline nihe loetakse positiivseks siis, kui rattaharjade tagaservade vaheline kaugus suureneb.

Kulunud ratta puhul:

1.

pöia maksimaalne põiksuunaline nihe pidurdamise ajal + 3/–1 mm;

2.

jääkpinged pöias pärast jahutamist:

Formula kolme mõõtmise keskmisena

Formula igal mõõtmisel

3.

pöia maksimaalne põiksuunaline nihe pärast jahutamist + 1,5/–0,5 mm.

Väärtus Σr tuleb määrata vastavalt rattapöia terase klassile kehtivatele nõuetele. Standardi EN13262 klasside ER6 ja ER7 puhul on Formula.

Muude teraseklasside puhul tuleb valida teistsugune Σr väärtus.

L.1.4.3.   Teine etapp: ratta purunemissitkuse katse

L.1.4.3.1.   Üldteave

Teine etapp tuleb sooritada siis, kui esimeses etapis mõõdetud jääkpinged olid otsustuskriteeriumitest kõrgemad.

L.1.4.3.2.   Ratta purunemissitkuse katse menetlus

Ratta purunemissitkust katsetatakse vastavalt standardi EN13979-1 lisas A.3 määratletud menetlusele.

L.1.4.3.3.   Otsustuskriteeriumid

Katse läbinud rattas ei tohi esineda pragusid.

L.1.4.4.   Kolmas etapp: pidurduskatse

L.1.4.4.1.   Üldteave

Kolmas etapp tuleb sooritada siis, kui mõni esimeses etapis tehtud katse tulemustest oli suurem kui otsustuskriteeriumitega määratletud ning kui ratast teises etapis välja ei praagitud.

L.1.4.4.2.   Katsemenetlus

Süsteemi töörõhk tuleb kogu katse ajal hoida käesoleva hindamise 1. etapis määratletud tasemel.

L.1.4.4.3.   Otsustuskriteeriumid

Uue ja kulunud ratta puhul peavad olema samaaegselt täidetud kolm kriteeriumi.

Uue ratta puhul:

1.

pöia maksimaalne põiksuunaline nihe pidurdamise ajal + 3/–1 mm;

2.

jääkpinged pöias pärast jahutamist:

Formula kolme mõõtmise keskmisena

Formula igal mõõtmisel

3.

pöia maksimaalne põiksuunaline nihe pärast jahutamist + 1,5/–0,5 mm.

Kulunud ratta puhul:

1.

pöia maksimaalne põiksuunaline nihe pidurdamise ajal + 3/–1 mm;

2.

jääkpinged pöias pärast jahutamist:

Formula kolme mõõtmise keskmisena

Formula igal mõõtmisel

3.

pöia maksimaalne põiksuunaline nihe pärast jahutamist + 1,5/–0,5 mm.

Väärtus Σr tuleb valida vastavalt rattapöia terase klassile kehtivatele nõuetele.

Standardi EN13262 klasside ER6 ja ER7 puhul on Formula.

Muude terase klasside puhul tuleb valida teistsugune Σr väärtus.

L.1.5.   Mehaanilise ühilduvuse hindamine

L.1.5.1.   Üldmenetlus

Hindamismenetlus peab koosnema kahest etapist. Kui 1. etapp on edukalt läbitud, võib hindamismenetluse lugeda lõppenuks. Kui 1. etapp ebaõnnestub, tuleb rakendada 2. etappi. Kui 2. etapp ebaõnnestub, tuleb ratas lugeda mitteühilduvaks. Hindamise eesmärk on veenduda, et ratta kogu eluea jooksul ei esine selle põhimikus väsimisest tingitud pragunemist.

Ratta geomeetriat tuleb hinnata mehaanilise käitumise halvimates tingimustes. Kui katset pole võimalik teha halvimate tingimustega rattaga, tuleb katse tulemused ekstrapoleerida valideeritud arvsimulatsiooni kasutades.

L.1.5.2.   Esimene etapp: arvutused

L.1.5.2.1.   Rakendatavad jõud

Rakendatavad jõud peavad põhinema jõul P.

P on pool rongi rattapaari kohta jagunevast vertikaalsest jõumomendist.

Vaadelda tuleb kolme koormuse juhtumit (vt joonis L1):

1. juhtum sirge tee

Formula

Formula

2. juhtum täiskõverikud

Formula

Formula mitte-juhtrattapaaride puhul

Formula juhtrattapaaride puhul

3. juhtum pöörmete ja ristmete ületamine

Formula

mitte-juhtrattapaaride puhul

Formula

Formula

juhtrattapaaride puhul

Formula

Formula

Joonis L1.

Image

L.1.5.2.2.   Arvutamisprotseduur

Ratta sisepinged tuleb välja arvutada lõplike elementide valideeritud simulatsioonitarkvara vahenditega.

L.1.5.2.3.   Otsustuskriteeriumid

Dünaamiliste pingete vahemik Δσ peab olema väiksem lubatud pingete väärtuste vahemikust ükskõik millises ratta profiili punktis.

Lubatud dünaamiliste pingete vahemiku A väärtused on järgmised:

töödeldud põhimikuga ratta puhul A = 360 N/mm2

töötlemata põhimikuga ratta puhul A = 290 N/mm2

L.1.5.3.   Teine etapp: pidurduskatse

L.1.5.3.1.   Üldist

Teine etapp tuleb sooritada siis, kui esimese etapi tulemus oli otsustuskriteeriumist kõrgema väärtusega.

L.1.5.3.2.   Stendi asetamise ja katseprotseduuride määratlused

Nende toimingute suhtes peavad konstruktor ja teavitatud isik saavutama omavahelise kokkuleppe.

L.1.5.3.3.   Otsustuskriteeriumid

Katsetada tuleb nelja ratast.

Pärast katse lõppu ei tohi esineda pragusid suurusega ≥1 mm.

L.2.   TOOTE HINDAMINE

L.2.1.   Kulumisega seotud näitajad

L.2.1.1.   Tõmbekatse näitajad

Pöia ja profiili näitajad peavad vastama tabelis L1 esitatud väärtustele.

Tabel L1

Terase klass

Pöid

Põhimik

ReH (N/mm2) (1)

Rm (N/mm2)

A5 %

Rm taandus≥ (N/mm2) (2)

A5 %

ER6

≥ 500

780/900

≥ 15

≥ 100

≥ 16

ER7

≥ 520

820/940

≥ 14

≥ 110

≥ 16

ER8

≥ 540

860/980

≥ 13

≥ 120

≥ 16

Katsepunktide asukohad on näidatud joonisel L2.

Joonis L2.

Joonis L2. Katsepunktide asukohad

Image

L.2.1.2.   Pöia kõvadusnäitajad

Brinelli kõvaduse minimaalväärtused kogu pöia kulumipiirkonnas peavad igal mõõtmisel ületama tabelis L3 esitatud väärtusi. Need väärtused tuleb mõõta kuni 35 mm sügavusel nominaalsest veerepinnast, seda isegi siis, kui kulumissügavus on üle 35 mm.

Pöia/põhimiku siirde kõvaduse väärtused peavad olema vähemalt 10 punkti kulumi piirväärtustest väiksemad.

Tabel L3.

Terase klass

Brinelli kõvaduse minimaalväärtus

ER6

225

ER7

235

ER8

245

L.2.1.3.   Termotöötluse homogeensus

Pöial mõõdetud kõvaduse väärtused peavad jääma 30 HB suurusse vahemikku.

L.2.2.   Ohutusega seotud näitajad

L.2.2.1.   Tõmbekatse näitajad

Tuleb teha kaks tõmbekatsete seeriat; üks katsepunktides, mille temperatuur on + 20 oC, ja teine katsepunktides, mille temperatuur on –20 oC. Igas katsete seerias tuleb katsed teha kolmes katsepunktis (vt joonist L.2; katsepunkt nr 3). Saavutatavad väärtused on esitatud tabelis 4. Tõmbekatse proovide tähistus peab võimaldama tähistada lõikega A-A paralleelseid tasapindu. Teimikud tuleb ette valmistada vastavalt standardile EN 10045-1. Koonuse põhja telg peab olema joonisel L1 kujutatud lõikega A-A paralleelne. Temperatuuril + 20 oC tuleb kasutada U-koonuseid. Temperatuuril –20 oC tuleb kasutada V-koonuseid.

Tabel L4.

Terase klass

KU (džauli) temperatuuril + 20 oC

KV (džauli) temperatuuril –20 oC

 

Keskmine

Miinimum

Keskmine

Miinimum

ER6

17

12

12

8

ER7

17

12

10

7

ER8

17

12

10

5

L.2.2.2.   Pöia sitkusnäitajad

Neid näitajaid tuleb hinnata ainult pidurdatavate veerepindadega ratastel (sõidu- või parkimispiduri puhul). Saavutatavad väärtused on esitatud tabelis L6.

Tabel L6.

Terase klass

Keskmine (üle 6 teimiku)

Ühe teimiku minimaalväärtus

 

N/mm2√m

N/mm2√m

ER6

100

80

ER7

80

70

ER8

70

60

L.2.3.   Materjali puhtus

L.2.3.1.   Mikrostruktuuri puhtus

Materjali puhtust tuleb mõõta mikrostruktuuri uurimise teel (ISO 4967, meetod A). Proovi võtmise koht on kujutatud joonisel L3.

Joonis L3.

Image

Saavutatavad väärtused on esitatud tabelis L6.

Tabel L6.

Lisandi liik

Paksu seeria puhul (max)

Õhukese seeria puhul (max)

A (sulfiidid)

1,5

2

B (aluminaadid)

1,5

2

C (silikaadid)

1,5

2

D (kristallilised oksiidid)

1,5

2

B+C+D

3

4

L.2.3.2.   Sisemine terviklikkus

Kõigi rataste sisemist terviklikkust tuleb määrata automaatse ultraheliuuringuga. Standardsed defektid kujutavad endast eri läbimõõduga tasapinnaliste põhjadega auke.

Pöial ei tohi olla ühtki sellist sisemist defekti, mis annaks samas sügavuses paikneva standardse defektiga võrreldes suurema või võrdse kajaintensiivsuse. Standardse defekti diameeter on 3 mm.

Tagasipeegelduva kajasignaali sumbuvus ei tohi teljesihilise uuringu korral olla üle 4 dB.

L.2.4.   Pinna seisund

L.2.4.1.   Saavutatavad näitajad

Olenevalt kasutusviisist võivad rattad olla kas osaliselt või üleni töödeldud. Rataste pinnad ei tohi olla teistsugused kui siinkohal kirjeldatud.

Rataste pinna need osad, mis jäävad töötlemata, tuleb haavelpuhastada (Ra<25 μm), korralikult lihvida ning töödeldud ja töötlemata piirkondade siire peab olema sujuv.

Keskmised “viimistletud” ja “koostamisvalmis” pinnakaredused (Ra) on antud tabelis L8.

Tabel L8.

Ratta piirkond

Kättetoimetamisseisund

Pinnakaredus Ra (μm)

Ava

Viimistletud

≤12,5

 

Koostamisvalmis (3)

0,8–3,2

Põhimik ja rumm

Viimistletud (4)

≤12,5

Pöia veerepind

Viimistletud

≤12,5 (5)

Rummu pinnad

Viimistletud

≤12,5 (5)

L.2.5.   Pinna terviklikkus

Ratta põhimiku pinna terviklikkuses tuleb veenduda magnetpulberproovi või mõne muu vähemalt ekvivalentse tundlikkusega protsessi abil. Töödeldud põhimiku puhul on defektide suuruse piirmääraks 2 mm.

L.2.6.   Geomeetrilised tolerantsid

Rataste geomeetria ja mõõtmed määratletakse joonisel. Geomeetrilised tolerantsid peavad vastama tabelis L9 esitatud väärtustele. Kasutatavad tähised on kujutatud joonisel L4.

Joonis L4.

Tähised

Image

Tabel L9.

Tolerantsid (mm)

Nimetus

Tähised (vt joonist L4)

Väärtused

 

Mõõtmed

Geomeetria (6)

Töötlemata

Töödeldud

Pöid

Välisläbimõõt

a

 

 

0/+4

Sisemine läbimõõt (väline)

b1

 

 

0/–4

Sisemine läbimõõt (sisemine)

b2

 

0/–6

0/–4

Laius

d

 

 

± 1

Veerepinna profiil (8)

 

v

 

≤ 0,5

Veerepinna ümarus

 

s

 

≤ 0,2

Summaarne teljesihiline väljajooks

 

t

 

≤ 0,3

Haaraja toe summaarne radiaalsihiline väljajooks

 

j

 

≤ 0,2

Renni (kulumisjoone) välisläbimõõt

w

 

 

0/+2

Rumm

Välisläbimõõt (väline)

f1

 

0/+10

0/+5

Välisläbimõõt (sisemine)

t2

 

0/+10

0/+5

Ava siseläbimõõt:

 

 

 

 

“viimistletud”

g1

 

 

0/–2

“viimistletud ja valmis” koostamiseks

g2

 

Vt lisa K või vastavust joonistega

Ava siseläbimõõdu silindrilisus:

 

 

 

 

“viimistletud”

 

x1

 

≤ 0,2

“viimistletud ja valmis” koostamiseks

 

x2

 

≤ 0,02 (7)

Pikkus

h

 

 

0/+2

Rummu üleulatuvus ratta suhtes

r

 

 

0/+2

Ava läbimõõdu summaarne väljajooks:

 

 

 

 

“viimistletud”

 

q1

 

≤ 0,2

“viimistletud ja valmis” koostamiseks

 

q2

 

≤ 0,1

Põhimik

Põhimiku asend pöia ja rummu ühenduskohtades

 

k

≤ 8

≤ 8

Paksus pöia ühenduskohas

m

 

+8/0

+5/0

Paksus rummu ühenduskohas

n

 

+10/0

+5/0

L.2.7.   Staatiline tasakaalustamatus

Viimistletud ratta maksimaalne staatiline tasakaalustamatus kättetoimetamisseisundis on määratletud tabelis L10.

Mõõtmisvahendid ja -meetodid peavad olema kliendi ja tootja vahelise kokkuleppe korras määratletud.

Tabel L10.

Veeremitele, mille liikumiskiirus v on (km/h)

Staatiline tasakaalustamatus

g . m

Tähis

v ≤ 120

120 < v ≤ 200

≤ 125

≤ 75

E3

E2

L.2.8.   Korrosioonikaitse

Korrosioonikaitsemeetmeid tuleb rakendada vastavalt ratta projekteerimistingimustele.


(1)  Kui paindetugevuse eriväärtus puudub, tuleb määrata voolavuspiir R p0,2.

(2)  Tõmbetugevuse taandatud väärtus võrreldes samale paigaldatud pöia tõmbetugevusega.

(3)  Kui ratas paigaldatakse õõnesteljele, võidakse ultraheliuuringu läbiviimiseks esitada teistsuguseid nõudeid.

(4)  Kui nii on näidatud, võib ratta see piirkond jääda töötlemata, kui tabelis esitatud tolerantsid on saavutatud.

(5)  ≤ 6,3 on nõutav 2 mm suuruste standarddefektide juures.

(6)  Vt ISO 1101.

(7)  Kõik väikseimadki koonilisused, mis jäävad lubatud tolerantsi piiresse, peavad olema koostu “suurema” telje sisenemise poolse ava läbimõõduga.

(8)  Rattaharja tipust kuni välimise kaldkandini.

LISA M

VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

Teljed

M.1.   KONSTRUKTSIOONI HINDAMINE

M.1.1.   Üldist

Telje määratlemise põhietapid on järgmised:

a)

arvessevõetavate jõudude tuvastamine ja telje eri piirkondade momentide arvutamine;

b)

telje ja teljekaelte läbimõõtude valik; valitud läbimõõtude alusel ülejäänud piirkondade läbimõõtude arvutamine;

c)

tehtud valikute kontrollimine järgmiselt:

iga piirkonna tugevusarvutused;

jõumomentide suuruste võrdlemine lubatavate pingetega.

Lubatavad pinged on peamiselt määratletud:

terase margiga;

telje konstruktsiooniga (täismaterjalist või õõnes).

M.1.2.   Jõudude tuvastamine ja momentide arvutamine

Arvesse tuleb võtta kaht liiki jõude:

masse liikumisel;

pidurdusjõude.

M.1.3.   Geomeetrilised ja dimensionaalsed tolerantsid

M.1.3.1.   Teljekaelte ja telje keskosa läbimõõdu valik

Teljekaelte ja telje muude osade läbimõõtude valikul tuleb võtta aluseks olemasolevate seostuvate komponentide (nt laagrid) mõõtmed.

Läbimõõtude valikut tuleb kontrollida, võrreldes arvutuslikke pingeid maksimaalselt lubatavate pingetega. Tuleb ette näha väga madalad sooned (0,1–0,2 mm), et laagri sisemine rõngas ei tekitaks teljekaelal pingekontsentratsioone.

M.1.3.2.   Telje keskosa või teljekaelte läbimõõtude valik erinevate istude puhul

M.1.3.2.1.   Rummueelne osa

Standardimiseks igal võimalikul juhul peab rummueelse osa läbimõõt olema teljekaelast 30 mm suurem. Teljekaela ja rummueelse osa üleminek tuleb vormistada vastavalt joonisel M3 näidatule (detail V).

M.1.3.2.2.   Rummueelse osa üleminek rummualusele osale

Standardimise seisukohast peab see üleminek olema tehtud raadiusega 25 mm.

Kui seda väärtust ei saa järgida, tuleb valida suurim võimalik väärtus, et minimeerida selles piirkonnas tekkida võivaid pingekontsentratsioone.

M.1.3.2.3.   Rummualune osa

Rattaistu ja telje keskosa läbimõõdu suhe peab olema vähemalt võrdne koefitsiendiga 1,12, mõõdetuna rattaistu kulumipiirilt. Soovitatav on uue telje puhul selle suhte koefitsiendiks valida vähemalt 1,15.

Kahe piirkonna vaheline üleminek peab olema tehtud nii, et oleks tagatud pingekontsentratsioonide madalaim võimalik tase.

Pingekontsentratsiooniteguri madalaima väärtuse tagamiseks telje keskosa ja rummualuse osa üleminekualal peab suurim telje keskosa poolne raadius olema vähemalt 75 mm.

M.1.4.   Maksimaalsed lubatavad pinged

Maksimaalsed lubatavad pinged saab tuletada järgmiselt:

telje eri piirkondade pöördpainde väsimuspiiride alusel;

varuteguri “S” väärtuse alusel, mis on eri terasemarkide puhul erinev.

M.1.4.1.   Terase mark EA1N

Tuleb kasutada järgmisi väärtusi:

täismaterjalist telje puhul:

200 N/mm2 ilma press-istuta;

120 N/mm2 koos press-istuga.

õõnestelje puhul:

200 N/mm2 ilma press-istuta;

110 N/mm2 koos press-istuga (teljekaelast eemal).

94 N/mm2 koos press-istuga teljekaelal.

80 N/mm2 õõnestelje õõne pinnal.

Täis- ja õõnestelgede puhul on varukoefitsient “S”, millega väsimuspingete piirväärtused tuleb maksimaalsete lubatavate pingete saamiseks läbi jagada, 1,2.

Õõnestelgede puhul kohaldatakse neid lubatavaid pingeid siis, kui teljekaela läbimõõdu ja telje õõne läbimõõdu suhe on < 3 või rummualuse osa läbimõõdu ja telje õõne läbimõõdu suhe on < 4.

M.1.4.2.   Muud terasemargid peale EA1N.

Väsimuspiir tuleb määratleda telje järgmistes piirkondades:

telje keskosa pinnal;

laagrikaeltel, kus kinnitustingimused on võrdsed rummualuse osaga.

Õõnestelje puhul tuleb väsimuspiir määratleda ka laagrikaeltele samaväärse laager/telg istu tingimustes.

telje õõne pinnal.

Varuteguri “S” väärtus tuleb määratleda terasemargi tundlikkuse suhtes pingekontsentratsioonide mõjule.

M.2.   TOOTE HINDAMINE

M.2.1.   Mehaanilised näitajad

M.2.1.1.   Tõmbekatsest pärinevad näitajad

Keskmise raadiusega täistelgede või õõnestelgede välis- ja sisepindade keskmistel kaugustel saadud väärtused on koondatud tabelisse M1.

Tabel M1

R eH (N/mm2) (1)

R m (N/mm2)

A 5 %

≥ 320

≥ 550

≥ 22

M.2.1.2.   Kokkupõrkekatse näitajad

Kokkupõrkekatse näitajad tuleb määrata 20 oC juures nii piki- kui ka põikisuunas. Igast katsetatavast piirkonnast tuleb võtta kolm lähestikust teimikut. Teimikud tuleb võtta joonisel M1 näidatud asukohtadest. Keskmise raadiusega täistelgede või õõnestelgede välis- ja sisepindade keskmistel kaugustel saadud väärtused on koondatud tabelisse M1.

Ükski eraldi vaadeldav väärtus ei tohi tabelis M2 toodud väärtustega võrreldes olla väiksem kui 70 %.

Joonis M1

Image

Tabel M2

KU pikisuunas (J)

KU põikisuunas (J)

≥ 30

≥ 20

M.2.2.   Mikrostruktuuri näitajad

Mikrostruktuur peab koosnema ferriidist või perliidist. Terade suurus ei tohi olla suurem, kui on määratletud standardi ISO 643 (tüüp V) võrdlusdiagrammil.

M.2.3.   Materjali mikroskoopiline puhtus

Materjali puhtust tuleb mõõta mikrostruktuuri uurimisega (ISO 4967, meetod A). Proovide võtmise asukoht on kujutatud joonisel M2. Tihkete lisandite sarja saavutatavad maksimaalväärtused on toodud tabelis M3.

Tabel M3

Lisandi liik

Tihkete sarja puhul (max)

 

A (sulfiidid)

1,5

 

B (aluminaadid)

1,5

 

C (silikaadid)

1,5

 

D (kristallilised oksiidid)

1,5

 

B+C+D

3

 

Joonis M2

Image

M.2.4.   Sisemine terviklikkus

Sisemine terviklikkus määratakse ultraheliuuringutega.

Telgedel ei tohi olla ühtki sellist sisemist defekti, mis annaks samas sügavuses paikneva standardse defektiga võrreldes suurema või võrdse kajaintensiivsuse. Standardsed defektid kujutavad selle katse puhul endast 3 mm läbimõõduga tasapinnaliste põhjadega auke.

Tagasipeegelduva kajasignaali sumbuvus ei tohi lisandite või sisemiste defektide tõttu olla üle 4 dB.

M.2.5.   Ultraheli läbitavus

Teljed peavad olema ultraheliga läbitavad. Seda kontrollitakse ultraheliuuringu abil.

Uuritavate telgede puhul vastuvõetava kajasignaali amplituud peab olema suurem või võrdne 50 % kogu ekraani kõrgusega pärast mõõteaparatuuri eelkalibreerimist etalonkiiluga. Taustamüra tase peab olema madalam kui 10 % kogu ekraani kõrgusest.

M.2.6.   Pinna näitajad

M.2.6.1.   Pinnaviimistlus

Telgede pinnad ei tohi olla teistsugused, kui käesolevas lisas on kirjeldatud.

Lubatavad koostisosade viimistletud ja koostamisvalmis pinnakaredused (Ra) on antud tabelis M4. Tingmärgid on näidatud joonisel M3.

Tabel M4

Nimetus

Tähis

Pinnakaredus (2) Ra (μm)

Kare – töödeldud

Viimistletud või valmis koostamiseks

Teljeots

 

 

 

Teljeots ja faas

a

6,3

Telje keskosa pind (nii täis- kui ka õõnesteljel)

vt detaile R1 ja R2

3,2

Teljekael

 

 

 

Teljekaela läbimõõt

b

12,5

0,8

Pingeleevendussooned

c (detail V)

 

0,8

Rummueelne osa

Rummueelse osa läbimõõt

d

12,5

1,6

Rummualune osa

Rummualuse osa läbimõõt

e

12,5

0,8/1,6 (4)

Juhtkoonus

f (detail U)

 

1,6

Kere

 

 

 

Sisemine üleminekuraadius rummualusele osale

g (detail T)

1,6

Telje keskosa läbimõõt

l

 

3,2 (3)

Piduriketta istu läbimõõt

h

12,5

0,8/1,6 (4)

Laagri istu ja tihendi istu läbimõõt

j

12,5

0,8

Kahe istu vaheline üleminekuraadius

k (detail S)

 

1,6

Õõnestelje õõs

Läbimõõt

m

(detail R1)

 

3,2

Joonis M3.

Pinnakareduse tingmärgid

Image

M.2.6.2.   Pinna terviklikkus

Kõigi telgede välispinna (ja lisaks õõnestelgede õõne pinna) terviklikkuses tuleb veenduda magnetpulberproovi või mõne muu vähemalt samaväärse tundlikkusega protsessi abil. Telje välispinnal pole lubatud põikisuunaliste defektide esinemist.

M.2.6.3.   Geomeetrilised ja dimensionaalsed tolerantsid

Nõutavad geomeetrilised tolerantsid on antud tabelis M5. Kasutatavad tähised on esitatud joonisel M4.

Nõutavad dimensionaalsed tolerantsid on antud tabelis M6. Kasutatavad tähised on esitatud joonisel M5.

Tabel M5

Nimetus

Tähis

Geomeetrilised tolerantsid (5) ,  (6) (mm)

Kare – töödeldud

Koostamisvalmis

Teljekael ja rummueelne osa

 

 

 

Teljekaela silindrilisus

n

 

0,015

Rummueelse osa vertikaalse otspinna väljajooks teljestiku Y-Z suhtes

o1

 

0,03

Rummueelse osa väljajooks teljestiku Y-Z suhtes

o2

 

0,03

Rummualune osa

 

 

 

Väljajooks teljestiku Y-Z suhtes

p

1,5

0,03

Silindrilisus

 

0,1

0,015

Telje keskosa

 

 

 

Väljajooks teljestiku Y-Z suhtes

t

 

0,5

Õõnestelje õõs

 

 

 

Kontsentrilisus teljestiku Y-Z suhtes

u

 

0,5

Teljeotsa otsakatete kinnitusavad

 

 

 

Kontsentrilisus teljestiku Y-Z suhtes

v

 

0,5

Töötluskeskme väljajooks teljestiku Y-Z suhtes (detailid R1/R2)

w1

w2

 

0,02

0,03

Joonis M4.

Geomeetrilised tingmärgid

Image

Tabel M6

Nimetus

Tähis

Dimensionaalsed tolerantsid (7) (mm)

Koostamisvalmis

Pikisuunalised mõõtmed

 

 

Telje pikkus (8)

A

± 1

Rummualuse osa pikkus (koos tihendikaelaga)

B

0/-0,5

Rummueelsete osade vaheline pikkus (tugitasapindade vahel)

C

± 0,5 (11)

Teljekaela laagriistu pikkus

D

 (9)

Rummueelse osa pikkus

E

+1/0

Teljekaela soonte sügavus

 

Vt detail V

Teljekaela soonte pikkus

G

detail V (9)

Läbimõõdud

 

 

teljekaela läbimõõt

H

 (9)

rummualuse osa läbimõõt

I

 

rummueelse osa läbimõõt

N (9)

 (9)

põhimiku läbimõõt

P

+2/0

Telje muude osade mõõtmed

 

 

Töötlustsentrid

 

 

Täisteljed

 

Vt detail R2 (10)

Õõnesteljed

 

Vt detail R1 (10)

Teljeotsa otsakatete kinnitusavad

Vt detail R1 (10)

 

Puuritud ava kontsentrilisus

 

0,5

Puurimissügavus

 

+2/0

Keerme pikkus

 

+2/0

Puuritud ava ja keerme vaheline vahe

 

≥10

Juhtkoonus

 

 

Rummualuse osa koonuse pikkus

K (detail U) (9)

0/-3

Rummualuse osa koonuse sügavus

L (detail U) (9)

0,1

Telje õõne ava läbimõõt

O (detail R1)

1

Üleminekuraadius rummualuselt osalt telje keskosale

 

Vt detail T (9)

Joonis M5.

Dimensionaalsed tingmärgid

Image

M.2.7.   Lõplik korrosioonikaitse

M.2.7.1.   Üldist

Kõiki telje väljaulatuvaid pindu tuleb kaitsta rattapaari projekti tehnilises kirjelduses määratletud viisil.

M.2.7.2.   Vastupidavus spetsiifilistele korrodeerivatele ainetele

Telje väljaulatuvate pindade kaitsemeetmete puhul tuleb arvestada keskkonnategureid, korrodeerivaid aineid, veeremiüksusele laaditud veost, mehaaniliste vigastuste esinemise võimalust jne.


(1)  Kui paindetugevuse eriväärtus puudub, tuleb määrata voolavuspiir R p0,2.

(2)  Vanemat tüüpi tasaste teljekaeltega telgede tüübi kohta kehtivad nendele toodetele standarditega kohaldatud nõuded.

(3)  6,3 võib lubada juhul, kui on saavutatud punktis 5.5.2.1.4 määratletud väsimuspiirid F1 või F2 ning ekspluatatsioonitingimustel tehtud ultraheliuuring on andnud nõutava tundlikkuse.

(4)  Telgede ekspluatatsioonitingimustel tehtav mittepurustav uuring võib nõuda pinnatöötluse väiksemaid väärtusi.

(5)  Nende parameetrite puhul, mille tolerantsid pole selles tabelis määratletud, tuleb kohaldada standardis EN 22768-2 sätestatud üldisi tolerantse.

(6)  Vanemat tüüpi tasaste laagrikaeltega telgede tüübi kohta kehtivad nendele toodetele standarditega kohaldatud nõuded.

(7)  Nende parameetrite puhul, mille tolerantsid pole selles tabelis määratletud, tuleb kohaldada standardis EN 22768-2 sätestatud üldisi tolerantse.

(8)  Tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et ühilduvus kogu pikkuse “A” tolerantside osas ei luba kõiki üksikuid tolerantse kohaldada konkreetsetele mõõtmetele kumulatiivselt.

(9)  Vastavalt joonisel või tellimusega kaasasoleval dokumendil märgitud nõuetele.

(10)  On lubatud ette näha muid geomeetrilisi parameetreid ja määratleda need tellimusel.

(11)  Erirakenduste puhul võib lubada teistsuguseid väärtusi.

LISA N

STRUKTUUR JA MEHAANILISED OSAD

Staatiliste katsemeetodite lubatavad pinged

N.1.   STAATILISE KATSE MEETODID

N.1.1.   Väsimustugevuse analüüsiks tehtavate staatiliste katsete piirväärtused

Liitejuhtumite määratlused

Näidatud on vagunite kerede katsetamisel kasutatavate pingete piirväärtused kolme teraseklassi kohta, mille pingetaluvus on vastavalt 370, 420 ja 570 MPa, ning viie liitejuhtumi kohta, mis on määratletud üldjoontes järgmiselt:

juhtum A: põhimetall;

juhtum B: põkk-keevisliide;

juhtum C: põkk-keevisliide, mille inertsimoment muutub;

juhtum D: nurkkeevisliide;

juhtum E: reljeefkeevisliide.

Need viis liitejuhtumit ei hõlma kõiki struktuurivariante, seetõttu tuleb praktikas iga katsetatava keevisliitepiirkonna puhul valida sellega enim sarnanev juhtum.

Selliste valikute tegemise hõlbustamiseks ja standardimiseks on tabelisse Nx koondatud veeremi kerestruktuuride ja pöördvankrite raamide keevisliidete enimkasutatavad praktilised näited.

Joonis N1.

Juhtum

Eskiis

Kirjeldus

Märkused

A

Image

Keevisõmblusest eemal

Keevisõmblusest eemal

Image

Töödeldud põkk-keevisliide

Töödeldud põkk-keevisliide

B

Image

Põkk-keevisliide

Põkk-keevisliide

Image

Põkk-keevisliide kaldpinnaga

 

B

Image

Töödeldud keevisliide

 

C

Image

Nurkliide koos tugevduselementidega

Üksteise suhtes nurga all paiknevate detailide põkk-keevisliide

C

Image

Kaldkeevisliide

 

D

Image

Nurkliide

90o nurga all tehtud põkk-keevisliide

D

Image

Tugevdatud plaat

Ülekatteliited

D

Image

Keevis-ülekatteliide

 

D

Image

Nurkliide

Nurkkeevisliited

D

Image

Toru ja tasapinnalise detaili liide

 

D

Image

Plaadi ja toru liide

 

D

Image

Plaadi ja põhimiku liide

 

E

Image

Keevitatud tugevduskõrv

Keevitatud tugevdusrõngas

 


Tabel N1.

 

Alim [N/mm2]

Σmlim [N/mm2]

σmaxlim [N/mm2]

Teras (1)

 

K = 0,3

K = 0,3

370

420

520

370

420

520

370

420

520

Liite-juhtum

A

110

118

166

183

197

277

238

258

360

B

90

90

90

150

150

150

195

195

195

C

80

80

80

133

133

133

173

173

173

D

66

66

66

110

110

110

143

143

143

E

54

54

54

90

90

90

117

117

117


(1)  Iseloomulik tõmbetugevus Rm vastavalt materjali standardile.

(2)  Koormus määratakse elastsuspiiriga Rp või Rp'.

LISA O

KESKKONNATINGIMUSED

Konstruktsioonitase temperatuuriklassile TRIV

Selles tabelis on määratletud koostalitlusvõimega kaubavagunites ekspluatatsioonitingimustel kasutatavate komponentide temperatuurivahemikud enne käesolevate KTKde kasutuselevõttu.

Komponent

Spetsifikatsioon

105 mm käigupikkusega puhvrid

Temperatuurivahemikus –25 kuni + 50 oC ei tohi tehnilised väärtused “toatemperatuuril” kehtivate väärtustest erineda rohkem kui 20 %.

130 ja 150 mm käigupikkusega puhvrid

Temperatuurivahemikus –25 kuni + 50 oC ei tohi tehnilised väärtused “toatemperatuuril” kehtivate väärtustest erineda rohkem kui 20 %.

Pidurid

Erisuguste piduriajamite konstruktsiooni määratlevad eeskirjad – lihtsa ehitusega lõõmutamata terasest suruõhuanumad õhkpidurisüsteemide ja väliste pneumoseadmete käitamiseks raudteeveeremil

Rõhuanumate temperatuurivahemik:

–40 kuni + 100 oC

Pidurid

Eri piduridetailide tootmist reguleerivad eeskirjad: rööbastelt mahajooksu detektorid vagunitele

Temperatuurivahemik –40 kuni + 70 oC

Voolikute (pidurivoolikute) ja elektrikaabliühenduste mõõtmed; pneumaatilised ja elektrilised ühendused ja nende paigutus UIC ja OSŽD liikmesriikide raudteedel liikuvates automaatsiduritega vagunites ja reisivagunites

Temperatuurivahemik –40 kuni + 70 oC

Tehniline kirjeldus raudteeveeremi teljepukside rull-laagrite määrimiseks mõeldud määrdeainete jaotussüsteemi ametlikuks katsetamiseks ja täitmiseks

Minimaalne katsetamistemperatuur: –20 oC

LISA P

PIDURITE TÕHUSUS

Koostalitlusvõime komponentide hindamine

P.1.   KONSTRUKTSIOONI HINDAMINE

Järgmised loendid sisaldavad pidurisüsteemide ja pidurite koostalitlusvõime komponentide konstruktsioone, mis käesoleva väljaande ilmumise ajaks on juba tunnistatud käesolevate koostalitluse tehniliste kirjelduste (edaspidi “KTKd”) teatavate rakenduste nõuetega kooskõlas olevaks. Nimetatud loend on esitatud lisas FF.

P.1.1.   Jaotur

Lahendamata küsimus

Toote konstruktsiooni hindamise katsemenetlus, mida rakendatakse koostalitlusvõime komponente sisaldava õhujagaja puhul, peab olema kooskõlas käesolevate KTKde nõuetega.

P.1.2.   Ümberlülitusventiil muutuva koormuse ja automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülituseks

Lahendamata küsimus

P.1.2.1.   Muutuva koormuse ümberlülitusklapp

Kirjeldatakse koostalitlusvõime komponentidega muutuva koormuse ümberlülitusklapi konstruktsiooni hindamist, tehnilised andmed on esitatud KTKde punktides 4.2.4.1.2.2 “Pidurdusjõud” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal” ja funktsioone kirjeldatakse I lisa peatükis I.2.1.

Ümberlülitusklapi järgmisi funktsioone tuleb katsetada kui eraldi sõlme, mida lastakse töötada töötemperatuuride vahemikus –25 oC kuni + 45 oC:

rakendumis- ja vabastusaegade kestus, mis kogu koormusvahemikus peab olema kooskõlas käesolevate KTKde punktis 4.2.4.1.2.2 määratletuga;

pidurite järk-järguline rakendamine ja vabastamine (minimaalselt 5 sammu);

väljundrõhu varieeruvus koormussignaali varieeruvuse korral;

koormussignaali varieeruvuse muutumisele reageerimise aeg; muutused 1 minuti jooksul;

lekke puudumine töötamisel temperatuuride vahemikus –25 oC kuni + 45 oC.

Temperatuuril vahemikus –25 oC kuni + 45 oC saadud katsete tulemused ei tohi mõjutada veeremi ega rongi talitlust.

Ümberlülitusklapi ülalnimetatud funktsioone tuleb eraldi sõlmena katsetada piirtemperatuuridel vahemikes –40 oC kuni –25 oC ja + 45 oC kuni + 70 oC. Piirtemperatuuridel tehtud katsete tulemused võivad temperatuurivahemikus –25 oC kuni + 45 oC tehtud katsete tulemustest erineda, kuid ei tohi avaldada mõju rongi juhitavusele.

Koormuse automaatrežiimi ümberlülitusklapi hindamiseks süsteemi koosseisus ühendatakse klapp koostalitlusvõime komponentidega õhujagajat sisaldavasse pidurisüsteemi.

Järgnevalt kirjeldatud katsed tuleb teha ühe juhuslikult valitud vaguniga, millele on paigaldatud vähemalt üks koormuse automaatrežiimi ümberlülitusklapp. Koormust tuleb muuta kogu kandevõime ulatuses nii kasvavas kui kahanevas suunas ja enne iga järgmisel koormusel tehtava mõõtmissarja juurde asumist tuleb vagunit kohalt liigutada.

Pidurdusjõu protsendi kontrollimine kiirusel 120 km/h. Pidurdusjõu progresseeruv vähenemine 100 %-lt 90 %-ni on blokeerunud piduritega vaguni puhul lubatav, kui koormus suureneb käesolevate KTKde kohaselt 18-lt teljekoormuse tonnilt 20 tonnini.

Pidurdusjõu protsendi kontrollimine kiirusel 100 km/h. Lubatav on pidurdusjõu progresseeruv vähenemine 100 %-lt 65 %-ni vaguni maksimaalsest lubatavast kaalust (14,5 tonni teljekoormust 22,5-tonnise teljekoormuse jaoks projekteeritud vagunite puhul) kuni käesolevates KTKdes esitatud maksimumkaaluni. Valumalmist piduriklotsidega varustatud vagunite pidurdatav kaal ei tohi praegu kõigis liikmesriikides kehtivate rahvusvaheliste tehniliste eeskirjade kohaselt ületada 18 tonni.

Rakendus- ja vabastusaegade kestus kogu kandevõime ulatuses.

Pidurite gradueeritav rakendamine ja vabastamine (minimaalselt 5 sammu).

Väljundrõhu varieeruvus koormussignaali varieeruvuse korral.

Koormussignaali varieeruvuse muutumisele reageerimise aeg.

Tõuge ja lühiajaline koormusemuutus ei mõjuta koormuse reguleeritust.

Lekked.

Liikumisel tehtavate katsetega tuleb kontrollida järgmist:

seade on tundetu koormuse juhusliku ümberpaiknemise suhtes veeremi liikumise käigus;

pidurdatava kaalu protsentuaalne suurus vastab (i) tühja, (ii) pooltühja ja (iii) koormatud vaguni puhul pidurdusjõu 100 %-le ja (iv) täiskoormusele; pidurdatava kaalu protsentuaalne suurus ei tohi olenemata koormuse suurusest ületada 130 %; blokeerunud piduritega täiskoormusega vagunite puhul, mille liikumiskiirus on 120 km/h, ei tohi pidurdatava kaalu protsentuaalne suurus ületada 105 %.

P.1.2.2.   Automaatse tühi- ja koormusrežiimi ümberlülitusklapp

Kirjeldatakse koostalitlusvõime komponentidega automaatse tühi- ja koormusrežiimi ümberlülitusklapi konstruktsiooni hindamist, tehnilised andmed on esitatud KTKde punktides 4.2.4.1.2.2 “Pidurdusjõud” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal” ning funktsioone kirjeldatakse I lisa peatükis I.2.2.

Ümberlülitusklapi järgmisi funktsioone tuleb katsetada kui eraldi sõlme, mida lastakse töötada töötemperatuuril vahemikus –25 oC kuni + 45 oC:

rakendus- ja vabastusaegade kestus kogu kandevõime ulatuses;

pidurite järk-järguline rakendamine ja vabastamine (minimaalselt 5 sammu);

väljundrõhu varieeruvus koormussignaali varieeruvuse korral;

koormussignaali varieeruvuse muutumisele reageerimise aeg;

lekke puudumine töötamisel temperatuuride vahemikus –25 oC kuni + 45 oC.

Temperatuuril vahemikus –25 oC kuni + 45 oC saadud katsete tulemused ei tohi mõjutada rongi talitlust.

Ümberlülitusklapi ülanimetatud funktsioone tuleb eraldi sõlmena katsetada piirtemperatuuridel vahemikes –40 oC kuni –25 oC ja + 45 oC kuni + 70 oC. Piirtemperatuuridel tehtud katsete tulemused võivad temperatuurivahemikus –25 oC kuni + 45 oC tehtud katsete tulemustest erineda, kuid ei tohi avaldada mõju rongi juhitavusele.

Automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusklapi hindamiseks süsteemi koosseisus ühendatakse ventiil koostalitlusvõime komponentidega õhujagajat sisaldavasse pidurisüsteemi. Katsed tuleb teha ühe vaguniga, millele on paigaldatud vähemalt üks automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusklapp. Katsed tuleb teha nii tühja kui koormatud vaguni tingimustes. Veeremit tuleb progresseeruvalt laadida ja tühjendada, et oleks võimalik veenduda automaatse ümberlülitusmehhanismi võimes siirduda režiimist “koormusega” režiimi “tühi”, nii tõusvas kui langevas suunas, nii et siirdeprotsess toimuks kaaluvahemiku ±5 %-lise muutuse piires. Kui seade on projekteeritud töötama muutuva koormusega koos tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseadmetega, tuleb katsed teha koormusega, mida varieeritakse ümberlülituskaalu taseme läheduses, et veenduda selles, et mehhanismile ei avalda mõju tavapärase talitluse raames toimuvad juhuslikud koormuse muutused. Katsed tehakse statistiliselt üksiku veeremiüksusega, milles on vähemalt 15 neljateljelist vagunit, mis kõik on varustatud koostalitlusvõime komponentidega õhujagajatega, rongi koosseisu. Kui katsete tulemused on kooskõlas ülalkirjeldatud nõuetega, tehakse katsed dünaamiliselt üksikul veeremiüksusel. Katsed hõlmavad järgmisi mõõtmisi:

rakendus- ja vabastusaeg mõlemas režiimis;

pidurite gradueeritav rakendamine ja vabastamine (minimaalselt 5 sammu);

pidurite rakendusaeg mõlemas režiimis;

pidurite vabastusaeg mõlemas režiimis;

väljundrõhu varieeruvus koormussignaali varieeruvuse korral;

koormussignaali varieeruvuse muutumisele reageerimise aeg;

lekked.

Teavitatud asutuse nõudmisel tehakse katsed liikuva veeremiga.

P.1.3.   Rataste lohisemise vältimise seade

Lahendamata küsimus

Kirjeldatakse koostalitlusvõime komponentidega rataste lohisemise vältimise seadme konstruktsiooni hindamist, tehnilised andmed on esitatud KTKde punktides 4.2.4.1.2.6 “Rataste libisemise vältimine” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal” ning funktsioone kirjeldatakse I lisa peatükis I.3.

RLV katsed tuleb teha kas nüüdisaegsel 4-teljelisel veeremil või valideeritud kontrollstendis, mis simuleerib tõepäraselt tee geomeetriat, hõõrdetingimusi, veeremi parameetreid jne, ning on valideeritud 4-teljelisel veeremil.

Kui katseveeremil on ükskõik milliseid hõõrdetegurist sõltumatuid pidureid, tuleb need välja lülitada. Kui need pidurid tööle rakendada, peab RLV õigesti töötama; selle kontrollimiseks tuleb teha eraldi katsed. Katseveeremil peab olema sama tüüpi pidurisüsteem (kas ketas- või klotspidurisüsteem) nagu sellel süsteemil, mille jaoks RLV on projekteeritud.

Kogu RLV süsteemi katsetoimingute sarja läbiviimisel tuleb mõõta ja üles märkida vähemalt järgmised parameetrid:

veeremi liikumiskiirus;

üksikute telgede liikumiskiirused;

pidurisilindrite rõhud;

veeremi aeglustus;

välireservuaari rõhk;

aeg;

pidurdamise algusmoment;

leevendusklappide aktiveerimine;

peatumisteekond;

peatumisaeg.

Katsed tuleb käivitada kooskõlas käesolevate KTKde juhistega.

P.1.4.   Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator

Koostalitlusvõime komponentidega pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatori konstruktsiooni hindamiseks tuleb veenduda, kas pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatori mehaaniline tugevus on ülekantava koormuse jaoks sobiv. Vastastikku vahetatavad pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorid koos neile lubatud maksimaalsete koormustega on näidatud I lisa peatükis I.4 I. Hindamise tulemusel tehakse kindlaks, kas hõõrdepaar on eraldatud mõistlikule kaugusele, nii et ajal, kui pidurid pole rakendatud, hõõrdepaar kokku ei puutuks, kuid pidurite tehnilised näitajad jääksid normi piiridesse ja pidurdustõhusus oleks garanteeritud.

Seadme sobivuse kontrollimiseks raudteeveeremil ekspluatatsiooniks ja seadme konstruktsiooni hooldusvajaduste väljaselgitamiseks tööolukorras tuleb teha ka kestvuskatse. See katse tuleb teha maksimaalse nimikoormuse juures, läbides kogu reguleerimisulatuse vahemiku.

P.1.5.   Pidurisilinder/ajam

Kirjeldatakse koostalitlusvõime komponentidega pidurisilindri/ajami konstruktsiooni hindamist, tehnilised andmed on esitatud KTKde punktides 4.2.4.1.2.2 “Pidurdusjõud”, 4.2.4.1.2.8 “Parkimispidur”, 4.2.4.1.2.5 “Energiapiirangud” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal” ning funktsioone kirjeldatakse I lisa peatükis I.5.

Hinnata tuleb mehaanilist tugevust, et veenduda seadme sobivuses ülekantava mehaanilise jõuga, mehaaniliste kinnituste ja kasutatavate õhusurvetasemetega, kaasa arvatud ülerõhu tingimustes, mis võivad tekkida rikete tõttu. Kõiki mõõtmeid tuleb kontrollida. Vastastikku vahetatavad pidurisilindrid koos lubatavate mõõtmetega on kujutatud I lisa peatükis I.5.

Katsetada tuleb nii pidurisilindrit kui ka selle ajamit. Katsetatavad funktsioonid on järgmised:

pidurdamise miinimum- ja maksimumjõu rakendamisel madala sisendrõhu juures (ligikaudu 0,35 baari) temperatuuril –25 oC kuni + 45 oC ei tohi esineda lekkeid;

pidurdamise miinimum- ja maksimumjõu rakendamisel kõrge sisendrõhu juures (vähemalt 3,8 baari) temperatuuril –25 oC kuni + 45 oC ei tohi esineda lekkeid;

maksimaalne konstruktsiooniline pidurdusjõud;

koormusvarda liigutamiseks vajaliku rõhu suurus liikumise algul ja täieliku pidurdusjõu saavutamise punktis.

Temperatuurivahemikus –25 oC kuni + 45 oC saadud katsete tulemused ei tohi mõjutada rongi talitlust.

Pidurisilindri/ajami ülanimetatud funktsioone tuleb eraldi sõlmena katsetada piirtemperatuuridel vahemikes –40 oC kuni –25 oC ja + 45 oC kuni + 70 oC. Piirtemperatuuridel tehtud katsete tulemused võivad temperatuurivahemikus –25 oC kuni + 45 oC tehtud katsete tulemustest erineda, kuid ei tohi avaldada mõju rongi juhitavusele.

Kui pidurisilindril või ajamil on pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator, tuleb hinnata ka punktis P.1.4 loetletud näitajaid.

Pidurisilindri või ajami sobivuse kontrollimiseks raudteeveeremil ekspluatatsiooniks ja seadme konstruktsiooni hooldusvajaduste väljaselgitamiseks tööolukorras tuleb teha ka kestvuskatse. See katse tuleb teha maksimaalse nimikoormusega koormamise tsükli tingimustes pidurdusjõudude vahemiku kogu ulatuses (pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatoriga varustatud seadmete puhul ka regulaatorite kogu reguleerimisulatuses).

P.1.6.   Pneumoühendused

Pneumoühenduste kõik mõõtmed tuleb üle kontrollida, veendumaks nende vastavuses jaotise I lisa peatükis I.6 esitatud üksikasjadega ja tootja joonistega. Liite sobivuses ja lekete puudumises rõhul 10 baari ja temperatuurivahemikus –25 oC kuni + 45 oC veendumiseks tuleb katsetada vähemalt 25 sõlmest koosnevast partiist võetud 10 näidist.

Pneumoühendusi tuleb eraldi sõlmedena katsetada piirtemperatuurivahemikes –40 oC kuni –25 oC ja + 45 oC kuni + 70 oC. Piirtemperatuuridel tehtud katsete tulemused võivad temperatuurivahemikus –25 oC kuni + 45 oC tehtud katsete tulemustest erineda, kuid ei tohi avaldada mõju rongi juhitavusele.

P.1.7.   Otsakraanid

Lahendamata küsimus

Kirjeldatakse koostalitlusvõime komponentidega otsakraanide konstruktsiooni hindamist ja funktsioone kirjeldatakse I lisa peatükis I.7.

Füüsiliste ja geomeetriliste parameetrite kontrollimine: kontrollida tuleb lisades I, I.7.4, I.7.7 ja joonistel I.7.2 kuni I.7.5 kohaldatavaile nõuetele vastavust.

Katsed tuleb käivitada kooskõlas käesolevate KTKde juhistega.

P.1.8.   Õhujagaja eralduskraan

Siinkohal kirjeldatakse koostalitlusvõime komponentidega õhujagaja väljalülitusseadme (eralduskraani) konstruktsiooni hindamist, funktsioonid on kirjeldatud peatüki I.8 lisas I.

Väljalülitusseadme katsetamise ja kontrolli käigus tuleb katsetada järgmisi funktsioone:

käepideme liikuvus;

lekke puudumine kraanis, kui kraan on suletud asendis töötemperatuuride vahemikus –25 oC kuni + 45 oC;

lekke puudumine kraanist atmosfääri, kui kraan on madala sisendrõhu taseme (0,35 baari) juures avatud asendis;

lekke puudumine kraanist atmosfääri, kui kraan on kõrge sisendrõhu taseme (7 baari) juures kas avatud või suletud asendis.

Õhujagaja väljalülitusseadmeid tuleb eraldi sõlmedena katsetada piirtemperatuuridel vahemikes –40 oC kuni –25 oC ja + 45 oC kuni + 70 oC. Piirtemperatuuridel tehtud katsete tulemused võivad temperatuurivahemikus –25 oC kuni + 45 oC tehtud katsete tulemustest erineda, kuid ei tohi avaldada mõju rongi juhitavusele.

P.1.9.   Ketaspidurite piduriklotsid

Konstruktsiooni hindamise katsemenetlus, mida rakendatakse koostalitlusvõime komponente sisaldavate piduriklotside ja piduriketaste puhul, peab olema kooskõlas käesolevate KTKde nõuetega.

P.1.10.   Klotspidurite piduriklotsid

Konstruktsiooni hindamise katsemenetlus, mida rakendatakse koostalitlusvõime komponente sisaldavate klotspidurite piduriklotside puhul, tuleb sooritada lisa I punktis I.10.2 esitatud spetsifikatsioonide kohaselt. Nimetatud spetsifikatsioon on avatud punkt liitmaterjalist valmistatud piduriklotside puhul.

Juba kasutuses olevad liitmaterjalist piduriklotsid on edukalt läbinud hindamise vastavalt jaotisele P.2.10:

UIC peab heakskiidetud liitmaterjalist valmistatud piduriklotside loendit (koos geograafiliste kasutuspiirangute ja kasutustingimustega vastavalt jaotistele P.1.10 ja P.2.10).

P.1.11.   Kiirendusklapp

Avatud punkt

Konstruktsiooni hindamise katsemenetlus, mida rakendatakse koostalitlusvõime komponente sisaldavate kiirendusklappide puhul, peab olema kooskõlas käesolevate KTKde nõuetega.

P.1.12.   Automaatne koormuse muutust tuvastav seade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

Avatud punkt

P.1.12.1.   Automaatne koormuse muutust tuvastav seade

Siinkohal on kirjeldatud koostalitlusvõime komponentidega automaatse koormuse muutust tuvastava seadme konstruktsiooni hindamist, tehnilised andmed on esitatud punktis I.12.1. Vastavust kinnitavate katsete loetelu:

staatiline koormuskatse, mis võrdleb väljundrõhku koormuse kasvamisel ja kahanemisel;

liikumiskatse, mille eesmärk on näidata, et löögid või variatsioonid ei mõjuta väljundi pidurdusjõudu;

liikumiskatse, mille eesmärk on näidata, et puudub ülemäära suur suruõhutarve ja et ei mõjutata õhkpidurisüsteemi normaalset töötamist.

Katsed tuleb käivitada kooskõlas käesolevate KTKde juhistega.

P.1.12.2.   Tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

Siinkohal on kirjeldatud koostalitlusvõime komponentidega tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseadme konstruktsiooni hindamist, ventiili tehnilised andmed on esitatud punktis I.12.2. Vastavust kinnitavate katsete loetelu:

staatiline katse, mis näitab väljundi muutumist mõõteseadme liigutamisel või koormuse muutumisel;

staatiline katse, mis näitab kauem kui 3 sekundit toimunud mõõteseadme liigutamise tagajärjel toimunud väljundsignaali muutuse viivitust;

liikumiskatse, mille eesmärk on näidata, et löögid või variatsioonid ei mõjuta väljundsignaali;

liikumiskatse, mille eesmärk on näidata, et puudub ülemäära suur suruõhutarve ja et ei mõjutata õhkpidurisüsteemi normaalset töötamist.

Katsed tuleb käivitada kooskõlas käesolevate KTKde juhistega.

P.2.   TOOTE HINDAMINE

P.2.1.   Õhujagaja

Kõiki õhujagajaid tuleb katsetada. Õhujagajate tehnilised andmed on määratletud lisa I punktis I.1 ja katsetada tuleb järgmisi näitajaid:

pidurite gradueeritav rakendamine ja vabastamine;

pidurite rakendusaeg;

pidurite vabastusaeg;

jagaja käsijuhitav vabastusventiil;

automaatne töötamine;

tundlikkus ja tundetus;

lekked;

pidurite toiteallikana kasutatava (välis)reservuaari täitumisaeg;

juhtreservuaari täitumisaeg (ei pruugi kehtida elektriliselt/elektrooniliselt juhitava jagaja puhul).

P.2.2.   Muutuva koormuse ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusklapp

Kõiki ümberlülitusklappe tuleb katsetada. Ümberlülitusklappide tehnilised andmed on määratletud lisa I punktis I.2 ja katsetada tuleb järgmisi näitajaid:

pidurite gradueeritav rakendamine ja vabastamine (minimaalselt 5 sammu);

pidurite rakendusaeg;

pidurite vabastusaeg;

väljundrõhu varieeruvus koormussignaali varieeruvuse korral;

koormussignaali varieeruvuse muutumisele reageerimise aeg;

väljundrõhu muutumatust rakendumise ajal koormussignaali muutumise korral (ainult muutuva koormusega ümberlüliti olemasolu puhul);

lekked.

P.2.3.   Rataste lohisemise vältimise seade

Katsetada tuleb kõiki RLV juhtseadmeid, andureid ja leevendusklappe. Rataste lohisemise vältimise seadme funktsioonid on kirjeldatud punktides 4.2.4.1.2.6 “Rataste lohisemise vältimine” ja 4.2.4.1.2.7 “Suruõhumagistraal” ja määratletud lisa I punktis I.3. Funktsioonide töötamist tuleb kontrollida katseprogrammi abil, mis kuvab ükskõik millised kindlakstehtud vead vigade diagnostikanäidikul. Katseprogrammi töö kontrollimise ajal tuleb tekitada juhuslikke vigu.

P.2.4.   Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator

Kõiki pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatoreid tuleb katsetada. Katsetatavad funktsioonid on järgmised:

maksimaalne tööulatus;

pilu suuruse reguleeritavus;

tööulatus pärast korduvat töötamist;

väljumine, kui pilu seadmiseks ruumi pole (ainult kahekordse toimega seadmed);

miinimumpikkuse (kokkutõmbuvad pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorid) või maksimumpikkuse (väljapoole suruvad pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorid) ennistamise võime.

P.2.5.   Pidurisilinder/ajam

Katsetada tuleb iga pidurisilindrit ja selle ajamit. Katsetatavad funktsioonid on järgmised:

lekke puudumine pidurdusjõu miinimumi ja maksimumi korral, kui sisendrõhk on madal;

lekke puudumine pidurdusjõu miinimumi ja maksimumi korral, kui sisendrõhk on kõrge;

maksimaalne pidurdusjõud;

koormusvarda liigutamiseks vajalik rõhk.

Kui pidurisilindril või ajamil on pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorid, tuleb hinnata ka punktis P.2.4 loetletud näitajaid.

P.2.6.   Pneumoühendused

Kõiki pneumoühendusi tuleb katsetada 10-baarise rõhu juures, et veenduda lekke puudumises.

P.2.7.   Otsakraanid

Kõiki otsakraane tuleb katsetada. Kraanide tehnilised andmed on määratletud lisa I punktis I.7 ja katsetada tuleb järgmisi näitajaid:

käepideme liikuvus;

pöördemoment;

lekke puudumine läbi kraani, kui see on suletud asendis;

lekke puudumine kraanist atmosfääri, kui kraan on madala sisendrõhu taseme juures avatud või suletud asendis;

lekke puudumine kraanist atmosfääri, kui kraan on kõrge sisendrõhu taseme (10 baari) juures kas avatud või suletud asendis;

rõhu väljutamine kraani voolikupoolselt poolelt.

P.2.8.   Õhujagaja eralduskraan

Kõiki õhujagajate väljalülitusseadmeid tuleb katsetada. Seadmete tehnilised andmed on määratletud lisa I punktis I.8 ja katsetada tuleb järgmisi näitajaid:

käepideme liikuvus;

lekke puudumine läbi kraani, kui see on suletud asendis;

lekke puudumine kraanist atmosfääri, kui kraan on madala sisendrõhu taseme juures avatud või suletud asendis;

lekke puudumine kraanist atmosfääri, kui kraan on kõrge sisendrõhu taseme juures avatud või suletud asendis.

P.2.9.   Ketaspidurite piduriklotsid

Igast piduriklotside partiist tuleb võtta valim ja kontrollida selle mõõtmeid.

P.2.10.   Klotspidurite piduriklotsid

Geomeetriline hindamine

Igast piduriklotside partiist tuleb võtta valim ja kontrollida selle mõõtmeid.

Liitmaterjalist piduriklotside hindamise menetlus

Katsemenetlus on avatud punkt.

Üleminekuaja vältel peab UIC sooritatav hindamiskatse koosnema vähemalt järgmisest:

Katsetamine ja analüüs kontrollstendis

Liitmaterjalist piduriklotse tuleb hinnata standarditud katsemenetluse kohaselt ja standarditud kontrollstendis (ERRI B126/RP 18, 2. versioon, märts 2001). Kontrollida tuleb järgmisi näitajaid:

piduriklotsi töötamine kuiva, märja ning libiseva pidurdamise korral;

metalliosakeste sidumise tõenäosus ratta pinnalt;

töötamine vastutuule korral talvistes ilmastikutingimustes (nt lume, jää esinemisel ja madalate temperatuuride juures);

toimimine pidurite rikke korral (pidurite pealejäämine);

rattapaari elektrilisest takistusest tuleneva efekti hindamine (see hõlmab ka teestruktuuridega ühilduvuse erikatset eri riikides, kus veerem on kasutamiseks mõeldud).

Klimaatiline hindamine katsekambris

Enne veeremil tehtavate koormuskatsete alustamist peab liitmaterjalist piduriklots edukalt läbima ülalkirjeldatud kontrollstendi katseprogrammi.

Pidurite töötamise katse allsüsteemil:

liitmaterjalist piduriklotsid peavad olema:

hinnatud vastavalt käesolevate KTKde lisale S;

läbinud kogu talveperioodi kestnud katsed töötamisel Põhja-Euroopas;

hinnatud ratta pinnakareduse vastavus KTKde kohase müratasemega;

hinnatud rattapaari elektritakistuse mõju seisukohalt.

Nende uute toodete kasutuselevõtuks, mis pole liitmaterjalist piduriklotsid, tuleb järgida punktis 6 ja lisas Q kirjeldatud menetlust.

P.2.11.   Kiirendusklapp

Kõiki kiirendusklappe tuleb katsetada. Klappide funktsioonid on määratletud lisa I punktis I.11.

P.2.12.   Automaatne koormuse muutust tuvastav seade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

P.2.12.1.   Automaatne koormuse muutust tuvastav seade

Kõiki tuvastusseadmeid tuleb katsetada. Seadmete tehnilised andmed on määratletud lisa I punktis I.12.1 ja katsetada tuleb järgmisi näitajaid:

koormuse ja väljundrõhu vahelist sõltuvust koormuse suurendamisel ja vähendamisel;

lekete puudumist.

P.2.12.2.   Tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

Kõiki ümberlülitusseadmeid tuleb katsetada. Seadmete tehnilised andmed on määratletud lisa I punktis I.12.2 ja katsetada tuleb järgmisi näitajaid:

väljundi muutusi mõõteseadme liigutamisel/koormuse muutmisel;

kauem kui 3 sekundit toimunud mõõteseadme liigutamise tagajärjel toimunud väljundsignaali muutuse viivitust;

lekete puudumist.

P.3.   KATSEMENETLUSTE NÄITAJAD

Katsemenetluste näitajad

Nr.

Näitaja

Piirväärtus

 

Esimene pidurdusjõud protsentides maksimaalsest piduriklotsi survest “kaubavagunite” pidurite puhul

ligikaudu 10 %

 

Kõrge rõhutõus kuni 6 baari tasemeni piduritorustikus pärast pidurite täielikku rakendumist ei tohi pidureid rakendada, kui see rõhutõus on kestnud kauem kui:

reisirežiim –

40 sekundit;

kaubarežiim –

10 sekundit

 

Pidurduslaine levikiirus hädapidurduse korral

vähemalt 250 m/s

 

Pidurite vabastusaeg kogu rongis pärast täielikku rakendumist

reisirežiim –

kuni 25 sekundit

kaubarežiim –

kuni 70 sekundit

 

Ebaühtlane täitumine, kui pidurid vabastatakse

6 baari 2 s jooksul (minimaalselt); rõhu alanemine 5,2 baarini 1 s jooksul; selle katse ajal ei tohi pidurid töötada

 

Ammendamatus – keskmise rõhu alanemise protsent pidurisilindris

maksimaalselt 15 %

 

Pidurite töötamine ilma häireteta ja käesolevate KTKde kohaselt: hädapidurdus, täielik pidurdus, järkjärguline rakendamine, reguleeritavus vabastamisel

Katse tulemus peab näitama, et pidurid töötavad häireteta ja kohaselt eri pidurdusrežiimide korral

 

Automaatne lekkekompensatsioon pidurisilindrites

Sõidupiduri ja hädapiduri rakendamisel peab 1 mm läbimõõduga leke olema viivitamatult kompenseeritud.

LISA Q

HINDAMISMENETLUSED

Koostalitlusvõime komponendid

Koostalitlusvõime komponentide moodulid:

Näitajad

Moodul A: Sisemine tootmiskontroll

Moodul A1: Sisemine projekteerimise kontroll koos toodete kvaliteedi kontrollimisega

Moodul B: Tüübi kontrollimine

Moodul C: Tüübivastavus

Moodul D: Tootmise kvaliteedijuhtimissüsteem

Moodul F: Tootekontroll

Moodul H1: Täielik kvaliteedijuhtimissüsteem

Moodul H2: Täielik kvaliteedijuhtimissüsteem koos projektihindamisega

Moodul V: Tüübivalideerimine ekspluatatsioonikogemuse põhjal (kasutussobivuse katse)

Näitajad

Projekteerimise ja tootmise eri etappidel hinnatavad koostalitlusvõime komponentide näitajad on tabelis Q.1 tähistatud märkega “X”.

Tabel Q.1

Hinnatavad näitajad

Hindamisetapid

Projekteerimis- ja arendusetapp

Tootmisetapp

Moodulid

Projekteerimise ülevaade

Tootmisprotsessi ülevaade

Tüübikatse

Kasutuskogemus (moodul V)

(Sari)

 

Tavapärased puhvrid

 

 

 

 

X

A, H1

Puhvrite uus konstruktsioon

X

X

X

 

X

B + F, B + D, H1

Harilik kruvisidur

 

 

X

 

X

A, H1

Märkesildid

 

 

X

 

X

A, B +C, H1

Pöördvanker ja tavaline veermik

 

 

 

 

X

A1, H1,

Pöördvanker ja uue konstruktsiooniga veermik

X

X

X

X

X

B + D, B + F, H2, V

Tavalised rattapaarid

 

 

 

 

X

A1, H1,

Uue konstruktsiooniga rattapaarid

X

X

X

X

X

B + D, B, + F, H2, V

Tavalised rattad

 

 

 

 

X

A1, H1,

Uut tüüpi rattad

X

X

X

X

X

B+ D, B + F, H2,V

Tavalised teljed

 

 

 

 

X

A1, H1,

Uut tüüpi teljed

X

X

X

X

X

B + D, B + F, H2, V

Tavalised rull-laagrid

 

 

 

 

X

A1, H1,

Uut tüüpi rull-laagrid

X

X

X

X

X

B + D, B + F, H2

Jaoturi klapp (1)

X

X

X

12 KUUD pärast olemasoleva mudeli modifitseerimist või 24 KUUD muul juhul

 

B+D, B+F, H2, V (2)

Koormuse automaatrežiimi ümberlülitusklapp (1)

X

X

X

12 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Rataste lohisemise vältimise seade (1)

X

X

X

12 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaator (1)

X

X

X

12 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Pidurisilinder/ajam (1)

X

X

X

12 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Tühi-/koormusrežiimi automaatne ümberlülitusklapp (1)

X

X

X

12 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Pneumoühendused (1)

X

X

X

12 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Otsakraan (1)

X

X

X

12 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Jaoturi ventiili väljalülitusseade (1)

X

X

X

12 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Piduriklots ja piduriketas (1)

X

X

X

18 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Piduriklotsid (1)

X

X

X

18 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Piduritorustikku tühjendav kiirendusklapp (1)

X

X

X

12 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Automaatne muutuva koormuse andur (1)

X

X

X

12 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

Tühi-/täiskoormuse ümberlülitusseade (1)

X

X

X

12 KUUD

X

B+D, B+F, H2, V (2)

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE MOODULID

Moodul A: Sisemine tootmiskontroll

1.

See moodul kirjeldab menetlust, mille abil ühenduses asuv tootja või tootja volitatud esindaja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustusi, tagab ja deklareerib, et asjaomased koostalitlusvõime komponendid vastavad nende suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele.

2.

Tootja peab sisse seadma punktis 3 kirjeldatud tehnilise dokumentatsiooni.

3.

Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata koostalitlusvõime komponentide vastavust KTKde nõuetele. Seoses hindamisega peab kõnealune dokumentatsioon hõlmama koostalitlusvõime komponentide projekteerimist, tootmist, hooldamist ja töötamist. Seoses hindamisega peab dokumentatsioon sisaldama järgmist:

koostalitlusvõime komponentide üldine kirjeldus;

kontseptuaalne projekteerimis- ja tootmisteave (nt komponentide, koostude, ahelate jne joonised ja skeemid);

koostalitlusvõime komponentide konstruktsiooni, tooteteavet, hooldamist ja töötamist selgitavad kirjeldused;

täielikult või osaliselt kohaldatavad tehnilised kirjeldused (4) ,sh Euroopas kehtivad tehnilised kirjeldused koos asjakohaste klauslitega;

KTKde nõuetega vastavuse tagamiseks rakendatud lahenduste kirjeldused, kui Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei ole täielikult kohaldatud;

projekteerimise arvutustulemused, tehtud katsete tulemused jne;

katsearuanded.

4.

Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess tagaks iga toodetud koostalitlusvõime komponendi vastavuse punktis 3 viidatud tehnilise dokumentatsiooniga ja KTKde kohalduvate nõuetega.

5.

Ühenduses asuv tootja või tootja volitatud esindaja peab koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni koostalitlusvõime komponentide kohta. See deklaratsioon peab sisaldama vähemalt direktiivi 2001/16/EÜ IV lisa lõikes 3 ja artiklis 13 lõikes 3 esitatud teavet. EÜ vastavusdeklaratsioon ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon tuleb dateerida ja allkirjastada. Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja sisaldama järgmist:

viiteid direktiividele (direktiividele 2001/16/EÜ ja muudele direktiividele, mida võib kohaldada koostalitlusvõime komponentide suhtes);

ühenduses asuva tootja või volitatud esindaja nimi ja aadress (esitada tuleb ärinimi ja täielik aadress; volitatud esindaja kohta tuleb samuti esitada tootja või konstruktori ärinimi);

koostalitlusvõime komponendi kirjeldus (otstarve, tüüp jne);

vastavusdeklaratsioonile peab järgnema menetluse (mooduli) kirjeldus;

kõigi koostalitlusvõime komponentide kirjeldused koos kasutustingimustega;

viide käesolevatele KTKdele ja kõigile muudele kohaldatavatele KTKdele, vajaduse korral ka viide Euroopa tehnilistele kirjeldustele;

ühenduses asuva tootja või volitatud esindaja eest kohustustele alla kirjutanud volitatud isiku tunnus.

6.

Tootja või tootja volitatud esindaja peab EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat ja tehnilist dokumentatsiooni säilitama kümme aastat pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmistamist. Kui tootja ega tootja volitatud esindaja ei asu ühenduses, vastutab olemasoleva tehnilise dokumentatsiooni hoidmise eest isik, kes toob koostalitlusvõime komponendi ühenduse turule.

7.

Lisaks EÜ vastavusdeklaratsioonile nõutakse KTKdega koostalitlusvõime komponendi kohta ka EÜ kasutussobivusdeklaratsiooni, mis tuleb lisada pärast selle väljaandmist tootja poolt vastavalt moodulis V määratletud tingimustele.

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE MOODULID

Moodul A1: Sisemine projekteerimise kontroll koos toodete kvaliteedi kontrollimisega

1.

See moodul kirjeldab menetlust, mille abil ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja, kes täidab punktis 2 esitatud kohustusi, tagab ja deklareerib, et asjaomased koostalitlusvõime komponendid vastavad kohalduvatele KTKde nõuetele.

2.

Tootja peab sisse seadma punktis 3 kirjeldatud tehnilise dokumentatsiooni.

3.

Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata koostalitlusvõime komponentide KTKde nõuetele vastavust. Tehniline dokumentatsioon peab ühtlasi kinnitama, et koostalitlusvõime komponentide konstruktsioon oli juba enne käesolevate KTKde rakendamist aktsepteeritud, on KTKdega kooskõlas ja et koostalitlusvõime komponent on samas kasutuspiirkonnas tööolukorras varem kasutatud. See dokumentatsioon peab hindamisega seostuvas ulatuses kajastama koostalitlusvõime komponentide projekteerimist, tootmist, hooldamist ja töötamist. Hindamisega seostuvas ulatuses peab dokumentatsioon sisaldama:

koostalitlusvõime komponendi üldist kirjeldust ja kasutustingimusi;

kontseptuaalset projekteerimis- ja tootmisteavet (nt komponentide, koostude, ahelate jne joonised ja skeemid);

koostalitlusvõime komponendi konstruktsiooni, tooteteabe, hooldamise ja töötamise selgitusi ja kirjeldusi;

täielikult või osaliselt kohaldatavaid tehnilisi kirjeldusi (5) ,sh Euroopas kehtivaid, koos seostuvate klauslitega;

KTKde nõuetega vastavuse tagamiseks rakendatud lahenduste kirjeldusi, kui KTKdes viidatud Euroopa tehnilisi kirjeldusi pole täies mahus kohaldatud;

projekteerimise arvutustulemusi, tehtud katsete tulemusi jne;

katsearuandeid.

4.

Tootja peab rakendama kõik vajalikud abinõud selleks, et tootmisprotsess tagaks iga toodetud koostalitlusvõime komponendi vastavuse punktis 3 viidatud tehnilise dokumentatsiooniga ja KTKde kohalduvate nõuetega.

5.

Tootja valitud teavitatud asutus peab toodetud koostalitlusvõime komponentide vastavuse kontrollimiseks punktis 3 viidatud tehnilise dokumentatsiooniga ja KTKde nõuetega läbi viima vastavad atesteerimised ja katsed. Tootja (6) võib valida ühe järgmistest menetlustest:

5.1.

Iga koostalitlusvõime komponendi kontrollimine ja katsetamine

5.1.1.

Iga toodet tuleb vastavuse kontrollimiseks tehnilise dokumentatsiooniga ja KTKde kohalduvate nõuetega ükshaaval kontrollida ja teha vastavad katsed. Kui katset ei sooritata KTKde raames (või KTKdes pakutud Euroopa standardi raames), tuleb kohaldada seostuvaid Euroopa tehnilisi kirjeldusi või samaväärseid katseid.

5.1.2.

Teavitatud asutus peab tehtud katsete alusel heakskiidetud toodete suhtes väljastama kirjaliku vastavussertifikaadi.

5.2.

Statistiline kontroll

5.2.1.

Tootja peab oma koostalitlusvõime komponendid esitama ühesuguste partiidena ja võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud selleks, et tootmisprotsess tagaks iga toodetud partii ühetaolisuse.

5.2.2.

Kõik koostalitlusvõime komponendid peavad kontrollimiseks olema saadaval ühetaoliste partiidena. Igast partiist võetakse juhuslik valim. Iga koostalitlusvõime komponent tuleb vastavuse kontrollimiseks tehnilise dokumentatsiooniga ja kohalduvate KTKde nõuetega ükshaaval kontrollida ja teha asjakohased katsed, et määrata, kas partii heaks kiita või tagasi lükata. Kui katset ei sooritata KTKde raames (või KTKdes pakutud Euroopa standardi raames), tuleb kohaldada seostuvaid Euroopa tehnilisi kirjeldusi või samaväärseid katseid.

5.2.3.

Statistilise menetluse käigus tuleb olenevalt hinnatavatest näitajatest kasutada asjakohaseid KTKdes määratletud elemente (statistilist meetodit, valimite plaani jne).

5.2.4.

Heakskiidetud partiide kohta peab teavitatud asutus tehtud katsete põhjal väljastama kirjaliku vastavussertifikaadi. Kõik partiis sisalduvad koostalitlusvõime komponendid võib realiseerida, välja arvatud need koostalitlusvõime komponendid valimist, mis osutusid mittevastavaks.

5.2.5.

Kui partii on tagasi lükatud, peab teavitatud asutus või kompetentne organ rakendama vajalikud abinõud, et see partii turule ei satuks. Kui partiide tagasilükkamist esineb sageli, võib teavitatud asutus statistilise kontrolli meetodi kasutamise peatada.

6.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab koostalitlusvõime komponendid varustama kirjaliku EÜ vastavusdeklaratsiooniga. See deklaratsioon peab sisaldama vähemalt direktiivide 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ IV lisas lõikes 3 esitatud teavet. EÜ vastavusdeklaratsioon ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon peab olema dateeritud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja sisaldama järgmist:

viiteid direktiividele (direktiividele 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ ja muudele direktiividele, mida võib kohaldada koostalitlusvõime komponentidele);

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja nimi ja aadress (esitada tuleb ärinimi ja täielik aadress; kui tegu on volitatud esindajaga, siis tuleb samuti esitada tootja või konstruktori ärinimi);

koostalitlusvõime komponendi kirjeldus (otstarve, tüüp jne);

vastavusdeklaratsioonile peab järgnema menetluse (mooduli) kirjeldus;

kõigi koostalitlusvõime komponentide kirjeldused koos kõigi kasutustingimustega;

vastavushindamise menetluses osalenud teavitatud asutuste nimed ja aadressid ja sertifikaatide kuupäevad koos nende sertifikaatide kehtivusaja ja kehtivuse tingimustega;

viide käesolevatele KTKdele ja kõigile muudele kohaldatavatele KTKdele, sobival juhul ka viide Euroopa tehnilistele kirjeldustele;

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja eest kohustustele allakirjutanud volitatud isiku tunnus.

Viidatav sertifikaat on punktis 5 nimetatud vastavussertifikaat. Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab olema veendunud, et suudab nõudmisel väljastada teavitatud asutuste antud sertifikaadid.

7.

Tootja või tootja volitatud esindaja peab EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmistamist 10 aastat. Kui ei tootja ega ka tootja volitatud esindaja ei kuulu ühendusse, vastutab saadaoleva tehnilise dokumentatsiooni hoidmise eest isik, kes koostalitlusvõime komponendi ühenduse turule vahendas.

8.

Lisaks EÜ vastavusdeklaratsioonile nõuavad KTKd koostalitlusvõime komponendi kohta veel EÜ kasutussobivusdeklaratsiooni. Selle deklaratsiooni peab tootja lisama vastavalt moodulis V määratletud tingimustele.

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE MOODULID

Moodul B: Tüübi kontrollimine

1.

See moodul kirjeldab menetluse seda osa, mille abil teavitatud asutus veendub ja kinnitab, et vaadeldava toote tüüp vastab KTKde kohalduvatele sätetele.

2.

EÜ tüübikontrolli taotluse peab esitama ühendusse kuuluv tootja või tootja esindaja. Taotlus peab sisaldama järgmist:

tootja nimi ja aadress ning juhul, kui taotluse esitab tootja volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

kirjalik deklaratsioon selle kohta, et sama taotlust ei menetle mõni muu teavitatud asutus;

punktis 3 kirjeldatud tehniline dokumentatsioon.

Taotleja peab teavitatud asutusele eraldama vaadeldava toote näidiseksemplari, mida siin ja edaspidi nimetatakse tüüpnäidiseks.

Tüüpnäidis võib sisaldada mitut koostalitlusvõime komponenti, kui nende versioonide vahelised erisused ei mõjuta vastavust KTKde sätetega.

Kui katsetamise käigus ilmneb selline vajadus, võib teavitatud asutus nõuda täiendavaid tüüpnäidiseid.

Kui kontrollimenetlus ei nõua tüübikatsete tegemist ja tüüp on vastavalt punktile 3 tehnilise dokumentatsiooniga piisavalt määratletud, võib teavitatud asutus ka mitte nõuda tüüpnäidiste eraldamist.

3.

Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata koostalitlusvõime komponentide KTKde nõuetele vastavust. See dokumentatsioon peab hindamisega seostuvas ulatuses kajastama koostalitlusvõime komponentide projekteerimist, tootmist, hooldamist ja töötamist.

Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

üldist tüübikirjeldust;

kontseptuaalset projekteerimis- ja tootmisteavet (nt komponentide, koostude, ahelate jne joonised ja skeemid);

koostalitlusvõime komponentide konstruktsiooni, tooteteabe, hooldamise ja töötamise selgitusi ja kirjeldusi;

koostalitlusvõime komponentide süsteemi keskkonda integreerimise tingimusi (alakoost, koost, allsüsteem);

koostalitlusvõime komponentide kasutus- ja hooldustingimusi (tööaja või -kauguse piirangud, kulumispiirid jne);

täielikult või osaliselt kohaldatavaid tehnilisi kirjeldusi, sh Euroopas kehtivaid (7), koos seostuvate klauslitega;

KTKde nõuetega vastavuse tagamiseks rakendatud lahenduste kirjeldusi, juhul kui Euroopa tehnilisi kirjeldusi pole täies mahus kohaldatud;

projekteerimise arvutustulemusi, sooritatud katsete tulemusi jne;

katsearuandeid.

4.

Teavitatud asutus peab:

4.1.

kontrollima tehnilist dokumentatsiooni;

4.2.

kontrollima, kas kõik katsetamist vajavad tüüpnäidised on valmistatud kooskõlas tehnilise dokumentatsiooniga ning on läbinud või läbivad tüübikatsed KTKde ja/või muude asjakohaste Euroopa tehniliste kirjeldustega määratletud sätete kohaselt;

4.3.

kui KTKde kohaselt on nõutud projekteerimisetapi ülevaade, kontrollima projekteerimismeetodeid, projekteerimisvahendeid ja projekteerimistulemusi, et hinnata koostalitlusvõime komponentide nõuetele vastavust projekteerimisetapi lõpetamise ajal;

4.4.

kui KTKde kohaselt on nõutud tootmisprotsessi ülevaade, kontrollima koostalitlusvõime komponentide valmistamiseks väljatöötatud tootmisprotsessi, et hinnata toote nõuetele vastavust ja/või kontrollida tootja projekteerimisetapi lõpul koostatud ülevaadet;

4.5.

tegema kindlaks need elemendid, mis on projekteeritud vastavalt kohaldatavatele KTKde sätetele ja Euroopa tehnilistele kirjeldustele, ning ka need elemendid, mis on projekteeritud ilma nende Euroopa tehniliste kirjelduste seostuvaid sätteid rakendamata;

4.6.

sooritama või olema sooritanud punktidega 4.2, 4.3 ja 4.4 kooskõlas vajalikud kontrolli- ja katsetoimingud kontrollimaks, kas juhtudel, kus tootja on otsustanud kohaldada Euroopa tehnilisi kirjeldusi, on neid ka tegelikult rakendatud;

4.7.

sooritama või olema sooritanud punktidega 4.2, 4.3 ja 4.4 kooskõlas vajalikud kontrolli- ja katsetoimingud, kontrollimaks, kas juhtudel, kus tootja pole Euroopa tehnilisi kirjeldusi rakendanud, on tootja tarvitusele võtnud KTKde eeskirjad;

4.8.

leppima taotlejaga kokku koha, kus kontrolli- ja katsemenetlusi tegema hakatakse.

5.

Juhul kui tüüp vastab KTKde sätetele, peab teavitatud asutus väljastama taotlejale tüübikontrolli sertifikaadi. Sertifikaat peab sisaldama tootja nime ja aadressi, kontrolli tulemusi, selle kehtivuse tingimusi ja heakskiidetud tüübi kindlakstegemiseks vajalikku teavet.

Kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui 5 aastat.

Sertifikaadile tuleb lisada tehnilise dokumentatsiooni seostuvate osade loend ja teavitatud asutus peab selle koopia alal hoidma.

Kui ühendusse kuuluvale tootjale või tootja esindajale keeldutakse tüübikontrolli sertifikaadi andmisest, on teavitatud asutus kohustatud teatama keeldumise üksikasjalikud põhjendused.

Tuleb kehtestada ka otsuse apellatsioonimenetluse klausel.

6.

Taotleja peab heakskiidetud toote tüübikontrolli sertifikaadi tehnilist dokumentatsiooni alal hoidvat teavitatud asutust informeerima kõigist tootes tehtavatest muudatustest, mis võivad mõjutada toote vastavust KTKde nõuetele või toote kasutamise ettekirjutatud tingimustele ning mille tõttu tuleb teha täiendav heakskiidukontroll. Sellisel juhul on teavitatud asutus kohustatud sooritama ainult need kontrolli- ja katsetoimingud, mis seostuvad tehtud muudatustega ja on nende muudatuste hindamiseks vajalikud. Täiendava heakskiidu võib anda kas lisana originaali tüübikontrolli sertifikaadile või väljastada uue sertifikaadi pärast eelmise kehtinud sertifikaadi tühistamist.

7.

Kui punktis 6 kirjeldatud muudatusi pole tehtud, võib sertifikaadi kehtivusaja lõppemisel sertifikaadi kehtivusaega järgmise kehtivusaja võrra pikendada. Pikendamistaotluse esitamisel peab taotleja esitama kirjaliku kinnituse selle kohta, et ühtki sellist muudatust pole tehtud, ja kui ei tule ilmsiks vastupidist teavet, väljastab teavitatud asutus vastavalt punktile 5 sertifikaadi kehtivuse pikenduse. Seda toimingut võib sooritada korduvalt.

8.

Iga teavitatud asutus peab tüübikontrolli sertifikaatide ja nende lisade väljastamise, tühistamise ja väljastamisest keeldumisega seostuva teabe edastama teistele teavitatud asutustele.

9.

Teised teavitatud asutused võivad taotluse esitamisel saada väljastatud sertifikaatide ja/või nende lisade koopiaid. Sertifikaatide (vt lõige 5) lisasid tuleb hoida teiste teavitatud asutuste käsutuses.

10.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja esindaja peab tüübikontrolli sertifikaatide ja nende lisade tehnilist dokumentatsiooni alal hoidma 10 aasta jooksul pärast viimase koostalitlusvõime komponendi tootmist. Kui ei tootja ega ka tootja volitatud esindaja ei kuulu ühendusse, vastutab saadaoleva tehnilise dokumentatsiooni hoidmise eest isik, kes koostalitlusvõime komponendi ühenduse turule vahendas.

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE MOODULID

Moodul C: Tüübivastavus

1.

See moodul kirjeldab menetluse seda osa, mille abil ühendusse kuuluv tootja või tootja esindaja tagab ja deklareerib, et kõnealune koostalitlusvõime komponent on kooskõlas tüübikontrolli sertifikaadis kirjeldatud tüübiga ja vastab KTKdes selle tüübi suhtes kohalduvatele nõuetele.

2.

Tootja peab rakendama kõik vajalikud abinõud kindlustamaks, et tootmisprotsess garanteeriks iga toodetud koostalitlusvõime komponendi ühilduvuse EÜ tüübikontrolli sertifikaadiga ja KTKdes kohalduvate nõuetega.

3.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab koostalitlusvõime komponendid varustama EÜ vastavusdeklaratsiooniga.

See deklaratsioon peab sisaldama vähemalt direktiivide 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ IV lisa lõikes 3 esitatud teavet. EÜ vastavusdeklaratsioon ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon peab olema dateeritud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja sisaldama järgmist:

viiteid direktiividele (direktiividele 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ ja muudele direktiividele, mida võib kohaldada koostalitlusvõime komponentidele);

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja nimi ja aadress (esitada tuleb ärinimi ja täielik aadress; kui tegu on volitatud esindajaga, siis tuleb samuti esitada tootja või konstruktori ärinimi);

koostalitlusvõime komponendi kirjeldus (otstarve, tüüp jne);

vastavusdeklaratsioonile peab järgnema menetluse (mooduli) kirjeldus;

kõigi koostalitlusvõime komponentide kirjeldused koos kasutustingimustega;

tüübivastavuse hindamise menetluses osalenud teavitatud asutuste nimed ja aadressid ning EÜ tüübikontrolli sertifikaatide (ja nende lisade) kuupäevad koos nende sertifikaatide kehtivusaja ja kehtivuse tingimustega;

viide käeolevatele KTKdele ja kõigile muudele kohaldatavatele KTKdele, sobival juhul ka viide Euroopa tehnilistele kirjeldustele (8);

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja eest kohustustele allakirjutanud volitatud isiku tunnus.

4.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmistamist 10 aastat.

Kui ei tootja ega ka tootja volitatud esindaja ei kuulu ühendusse, vastutab saadaoleva tehnilise dokumentatsiooni hoidmise eest isik, kes koostalitlusvõime komponendi ühenduse turule vahendas.

5.

Lisaks EÜ vastavusdeklaratsioonile nõuavad KTKd koostalitlusvõime komponendi kohta veel EÜ kasutussobivusdeklaratsiooni. Selle deklaratsiooni peab tootja lisama vastavalt moodulis V määratletud tingimustele.

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE MOODULID

Moodul D: Tootmise kvaliteedijuhtimissüsteem

1.

See moodul kirjeldab menetlust, mille abil ühendusse kuuluv tootja või tootja esindaja tagab ja deklareerib, et kõnealune koostalitlusvõime komponent on kooskõlas tüübikontrolli sertifikaadis kirjeldatud tüübiga ja vastab KTKdes selle tüübi suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.

Tootja on kohustatud tootmisel, lõpptoodangu kontrollimisel ja punktis 3 määratletud katsetamismenetlusel rakendama heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi ning alluma punktis 4 määratletud järelevalvemenetlustele.

3.

Kvaliteedijuhtimissüsteem

3.1.

Tootja peab teavitatud asutusele oma valikul esitama taotluse kõnealuste koostalitlusvõime komponentide tootmisega seostuva kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamiseks.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

kogu vaadeldavate koostalitlusvõime komponentide tootekategooriat tutvustavat teavet;

kvaliteedijuhtimissüsteemi puudutavat dokumentatsiooni;

mooduli B tüübikontrolli menetluse läbimise järel väljastatud heakskiidetud tüübi tehnilist dokumentatsiooni ja tüübikontrolli sertifikaadi koopiat;

kirjalikku deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei menetle mõni muu teavitatud asutus.

3.2.

Kvaliteedijuhtimissüsteem peab tagama koostalitlusvõime komponentide ühilduvuse vastavate tüübikontrolli sertifikaadis kirjeldatud ja KTKdes kohalduvate nõuetega määratletud tüübiga. Kõik tootja kasutusele võetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja korrapäraselt dokumenteerida kirjalike poliitikate, menetluste ja juhistena. Kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, juhendite ja kirjete järjekindlat tõlgendamist.

Kvaliteedijuhtimissüsteem peab sisaldama järgmiste aspektide üksikasjalikku kirjeldust:

kvaliteedi eesmärk ja organisatsiooniline ülesehitus;

juhtkonna poolne toodete kvaliteediga seostuv vastutus- ja volitusala;

kasutatavad tootmis-, kvaliteedikontrolli- ja kvaliteedijuhtimisvõtted, protsessid ja süstemaatilised toimingud;

enne tootmise alustamist, tootmise käigus ja pärast tootmisprotsessi lõpetamist tehtavad atesteerimised, kontrolli- ja katsetoimingud ja nende sagedus;

kvaliteedidokumendid (nt inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, kaasatud personali kvalifikatsiooniaruanded jne);

saavutatud nõutava tootekvaliteedi ja kvaliteedijuhtimissüsteemi tõhususe järelevalve vahendid.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedijuhtimissüsteemi määratlemaks, kas see on kooskõlas punkti 3.2 nõuetega. Nende nõuetega kooskõlas olemist eeldatakse juhul, kui tootja rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi tootmises, lõpptoodangu kontrollimisel ja katsetamisel vastavalt standardile EN/ISO 9001–2000, mis võtab arvesse nende koostalitlusvõime komponentide eripära, mille jaoks süsteemi rakendatakse.

Kui tootja on rakendanud sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi, peab teavitatud asutus seda hindamisel arvesse võtma.

Auditeerimine peab olema eriomane tootekategooriale, mis esindab koostalitlusvõime komponente. Auditeerimistöörühma peab kuuluma vähemalt üks vaadeldavat tootetehnoloogiat tundev liige. Hindamisprotsess peab sisaldama kontrollkäiku tootmispaika.

Sellisest otsusest tuleb tootjat teavitada. Teatis peab sisaldama hindamistulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja peab kohustuma täitma heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemist tulenevaid kohustusi ning toetama süsteemi nii, et see püsiks adekvaatse ja tõhusana.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja esindaja peab teavitama kvaliteedijuhtimissüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutust kõigist kvaliteedijuhtimissüsteemis teha kavandavatest muudatustest.

Nimetatud isik peab esitatud muutmisettepanekuid hindama ja otsustama, kas täiendatud kvaliteedijuhtimissüsteem vastab punkti 3.2 nõuetele või kas on tarvis teha kordushindamine.

Teavitatud asutus peab oma otsusest tootjale teatama. Teatis peab sisaldama hindamistulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalve on teavitatud asutuse vastutusalas.

4.1.

Järelevalve eesmärk on jälgida, kas tootja täidab nõuetekohaselt heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemist tulenevaid kohustusi.

4.2.

Tootja on kohustatud tagama teavitatud asutuse pääsu inspekteerimiseks tootmise, kontrollimise, katsetamise ja ladustamise asukohtadesse ja varustama teavitatud asutust kogu vajaliku teabega, mis võib sisaldada:

kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsiooni;

kvaliteedidokumente (nt inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, kaasatud personali kvalifikatsiooniaruanded jne).

4.3.

Teavitatud asutus on kohustatud korrapäraselt tegema auditeid, et veenduda, kas tootja hoiab töös ja rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi, ning esitama auditi aruande tootjale.

Auditeid peab tegema vähemalt kord aastas.

Kui tootja on rakendanud sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi, peab teavitatud asutus seda järelevalvel arvesse võtma.

4.4.

Lisaks võib teavitatud asutus tootjat külastada ka ette teatamata. Selliste visiitide käigus võib teavitatud asutus vajadusel teha või korraldada katseid, et veenduda kvaliteedijuhtimissüsteemi kohases toimimises. Teavitatud asutus peab tootjale esitama visiidi aruande ja juhul, kui sooritati mõni katse, ka katse aruande.

5.

Iga teavitatud asutus peab kvaliteedijuhtimissüsteemi heakskiidu, väljastamise, tühistamise ja heakskiitmisest keeldumisega seostuva teabe edastama teistele teavitatud asutustele.

Teised teavitatud asutused võivad taotluse esitamisel saada väljastatud kvaliteedijuhtimissüsteemide heakskiidusertifikaatide koopiaid.

6.

Tootja on kohustatud 10 aastat pärast viimase toote valmistamist riiklike asutuste tarvis alal hoidma järgmisi dokumente:

punkti 3.1 teises taandes viidatud dokumentatsiooni;

punkti 3.4 teises lõigus viidatud uuendatud dokumentatsiooni;

teavitatud asutuste otsuseid ja aruandeid vastavalt punktide 3.4, 4.3 ja 4.4 viimastele lõikudele.

7.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab koostalitlusvõime komponendid varustama kirjaliku EÜ vastavusdeklaratsiooniga. See deklaratsioon peab sisaldama vähemalt direktiivide 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ IV lisa lõikes 3 esitatud teavet.

EÜ vastavusdeklaratsioon ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon peab olema dateeritud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja sisaldama järgmist:

viiteid direktiividele (direktiividele 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ ja muudele direktiividele, mida võib kohaldada koostalitlusvõime komponentidele);

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja nimi ja aadress (esitada tuleb ärinimi ja täielik aadress; kui tegu on volitatud esindajaga, siis tuleb samuti esitada tootja või konstruktori ärinimi);

koostalitlusvõime komponendi kirjeldus (otstarve, tüüp jne);

vastavusdeklaratsioonile peab järgnema menetluse (mooduli) kirjeldus;

kõigi koostalitlusvõime komponentide kirjeldused koos kõigi kasutustingimustega;

vastavushindamise menetluses osalenud teavitatud asutuste nimed ja aadressid ja sertifikaatide kuupäevad koos nende sertifikaatide kehtivusaja ja kehtivuse tingimustega;

viide käesolevatele KTKdele ja kõigile muudele kohaldatavatele KTKdele, sobival juhul ka viide Euroopa tehnilistele kirjeldustele (9);

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja eest kohustustele alla kirjutanud volitatud isiku tunnus.

Viidatavad sertifikaadid on järgmised:

punktis 3 esitatud kvaliteedijuhtimissüsteemi heakskiidu sertifikaat;

tüübikontrolli sertifikaat ja selle lisad.

8.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmistamist 10 aastat.

Kui ei tootja ega ka tootja volitatud esindaja ei kuulu ühendusse, vastutab saadaoleva tehnilise dokumentatsiooni hoidmise eest isik, kes koostalitlusvõime komponendi ühenduse turule vahendas.

9. Lisaks EÜ vastavusdeklaratsioonile nõuavad KTKd koostalitlusvõime komponendi kohta veel EÜ kasutussobivusdeklaratsiooni. Selle deklaratsiooni peab tootja lisama vastavalt moodulis V määratletud tingimustele.

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE MOODULID

Moodul F: Tootetõendus

1.

See moodul kirjeldab menetlust, mille abil ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja kontrollib ja katsetab, et kõnealune koostalitlusvõime komponent, mis on punkti 3 sätetega määratletud, on EÜ tüübikontrolli sertifikaadis kirjeldatud tüübiga ja KTKdes selle tüübi suhtes kohaldatavate nõuetega kooskõlas.

2.

Tootja peab rakendama kõik vajalikud abinõud kindlustamaks, et tootmisprotsess garanteeriks iga koostalitlusvõime komponendi vastavuse tüübikontrolli sertifikaadis kirjeldatud tüübiga ja sellele tüübile KTKdes kohalduvate nõuetega.

3.

Teavitatud asutus peab tegema kohased kontrolli- ja katsemenetlused, kontrollimaks koostalitlusvõime komponentide vastavust EÜ tüübikontrolli sertifikaadis kirjeldatud tüübiga ja KTKde nõuetega. Tootja (10) võib valida, kas koostalitlusvõime komponentide kontrolli- ja katsetoiminguid tehakse ükshaaval (nagu määratleb punkt 4) või statistilisel alusel (nagu määratleb punkt 5).

4.

Iga koostalitlusvõime komponendi kontrollimine ja katsetamine

4.1.

Iga toodet tuleb vastavuse kontrollimiseks tüübikontrolli sertifikaadis kirjeldatud tüübiga ja selle tüübi kohta KTKdes kohalduvate nõuetega ükshaaval kontrollida ja teha vastavad katsed. Kui katset ei sooritata KTKde raames (või KTKdes pakutud Euroopa standardi raames), tuleb kohaldada seostuvaid Euroopa tehnilisi kirjeldusi (11) või samaväärseid katseid.

4.2.

Teavitatud asutus peab tehtud katsete alusel heakskiidetud toodete kohta väljastama kirjaliku vastavussertifikaadi.

4.3.

Tootja või tootja volitatud esindaja peab olema valmis nõudmisel esitama teavitatud asutuse väljastatud vastavussertifikaadid.

5.

Statistiline kontroll

5.1.

Tootja peab oma koostalitlusvõime komponendid esitama ühesuguste partiidena ja võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud selleks, et tootmisprotsess tagaks iga toodetud partii ühetaolisuse.

5.2.

Kõik koostalitlusvõime komponendid peavad kontrollimiseks olema saadaval ühetaoliste partiidena. Igast partiist võetakse juhuslik valim. Iga koostalitlusvõime komponent tuleb vastavuse kontrollimiseks tüübikontrolli sertifikaadis kirjeldatud tüübiga ja selle tüübi suhtes kohaldatavate KTKde nõuetega ükshaaval kontrollida ja teha asjakohased katsed, et määrata, kas partii heaks kiita või tagasi lükata. Kui katset ei sooritata KTKde raames (või KTKdes pakutud Euroopa standardi raames), tuleb kohaldada seostuvaid Euroopa tehnilisi kirjeldusi või samaväärseid katseid.

5.3.

Statistilise menetluse käigus tuleb olenevalt hinnatavatest näitajatest kasutada asjakohaseid KTKdes määratletud elemente (statistilist meetodit, valimite plaani jne).

5.4.

Heakskiidetud partiide kohta peab teavitatud asutus tehtud katsete põhjal väljastama kirjaliku vastavussertifikaadi. Kõik partiis sisalduvad koostalitlusvõime komponendid võib realiseerida, välja arvatud need koostalitlusvõime komponendid valimist, mis osutusid mittevastavaks.

Kui partii on tagasi lükatud, peab teavitatud asutus või pädev organ rakendama vajalikud abinõud, et see partii turule ei satuks. Kui partiide tagasilükkamist esineb sageli, võib teavitatud asutus statistilise kontrolli meetodi kasutamise peatada.

5.5.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab olema valmis nõudmisel esitama teavitatud asutuse väljastatud vastavussertifikaadid.

6.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab koostalitlusvõime komponendid varustama kirjaliku EÜ vastavusdeklaratsiooniga.

See deklaratsioon peab sisaldama vähemalt direktiivide 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ IV lisa lõikes 3 esitatud teavet. EÜ vastavusdeklaratsioon ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon peab olema dateeritud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja sisaldama järgmist:

viiteid direktiividele (direktiividele 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ ja muudele direktiividele, mis võib kohaldada koostalitlusvõime komponentidele);

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja nimi ja aadress (esitada tuleb ärinimi ja täielik aadress; kui tegu on volitatud esindajaga, siis tuleb samuti esitada tootja või konstruktori ärinimi);

koostalitlusvõime komponendi kirjeldus (otstarve, tüüp jne);

vastavusdeklaratsioonile peab järgnema menetluse (mooduli) kirjeldus;

kõigi koostalitlusvõime komponentide kirjeldused koos kõigi kasutustingimustega;

vastavushindamise menetluses osalenud teavitatud asutuste nimed ja aadressid ja sertifikaatide kuupäevad koos nende sertifikaatide kehtivusaja ja kehtivuse tingimustega;

viide käesolevatele KTKdele ja kõigile muudele kohaldatavatele KTKdele, sobival juhul ka viide Euroopa tehnilistele kirjeldustele;

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja eest kohustustele alla kirjutanud volitatud isiku tunnus.

Viidatavad sertifikaadid on järgmised:

tüübikontrolli sertifikaat ja selle lisad.

vastavussertifikaat, nagu on kirjeldatud punktides 4 või 5.

7.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmistamist 10 aastat.

Kui ei tootja ega ka tootja volitatud esindaja ei kuulu ühendusse, vastutab saadaoleva tehnilise dokumentatsiooni hoidmise eest isik, kes koostalitlusvõime komponendi ühenduse turule vahendas.

8.

Lisaks EÜ vastavusdeklaratsioonile nõuavad KTKd koostalitlusvõime komponendi kohta veel EÜ kasutussobivusdeklaratsiooni. Selle deklaratsiooni peab tootja lisama vastavalt moodulis V määratletud tingimustele.

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE MOODULID

Moodul H1: Täielik kvaliteedijuhtimissüsteem

1.

See moodul kirjeldab menetlust, mille abil ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja, kes täidab punktis 2 esitatud kohustusi, tagab ja deklareerib, et asjaomased koostalitlusvõime komponendid vastavad kohaldatavatele KTKde nõuetele.

2.

Tootja on kohustatud projekteerimisel, tootmisel, lõpptoodangu kontrollimisel ja punktis 3 määratletud katsetamismenetlusel rakendama heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi ning alluma punktis 4 määratletud järelevaatusmenetlustele.

3.

Kvaliteedijuhtimissüsteem

3.1.

Tootja peab teavitatud asutusele oma valiku esitama taotluse kõnealuste koostalitlusvõime komponentide tootmisega seostuva kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamiseks.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

kogu tutvustavat teavet vaadeldavate koostalitlusvõime komponentide tootekategooria kohta;

kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsiooni;

kirjalikku deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei menetle mõni muu teavitatud asutus.

3.2.

Kvaliteedijuhtimissüsteem peab tagama koostalitlusvõime komponentide vastavuse kohalduvate KTKde nõuetega. Kõik tootja kasutusele võetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja korrapäraselt dokumenteerida kirjalike poliitikate, menetluste ja juhistena. See kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon peab tagama üldise kvaliteedipoliitikate ja -menetluste (nt kvaliteediprogrammide, plaanide, juhendite ja dokumentatsiooni) kontseptsiooni.

Kvaliteedijuhtimissüsteem peab sisaldama järgmiste aspektide üksikasjalikku kirjeldust:

kvaliteedi eesmärk ja organisatsiooniline ülesehitus;

toodete projekteerimise ja kvaliteediga seostuv juhtkonna poolne vastutus- ja volitusala;

tehnilise projekteerimise kirjeldused, sh Euroopa tehnilised kirjeldused (12), mida võidakse rakendada, ning juhtudel, kus Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei saa täies mahus rakendada, vahendid, mida kasutatakse koostalitlusvõime komponentide suhtes kohaldatavate KTKde nõuete täitmise tagamiseks;

projekteerimise juhtimise ja projekteerimise kontrollitehnikad, protsessid ja süstemaatilised toimingud, mida võib kasutada hõlmatud koostalitlusvõime komponentide projekteerimisel;

vastavad kasutatavad tootmis-, kvaliteedikontrolli- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi võtted, protsessid ja süstemaatilised toimingud;

enne tootmise alustamist, tootmise käigus ja pärast tootmisprotsessi lõpetamist tehtavad atesteerimised, kontrolli- ja katsetoimingud ja nende tegemise sagedus;

kvaliteedidokumendid (nt inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, kaasatud personali kvalifikatsiooniaruanded jne);

saavutatud nõutava projekteerimis- ja tootekvaliteedi ja kvaliteedijuhtimissüsteemi tõhususe järelevalve vahendid.

Kvaliteedipoliitikad ja menetlused peavad hõlmama eri koostalitlusvõime komponentide näitajate ja jõudlusnäitajate selliseid hindamisetappe nagu projekteerimise ülevaade, tootmisprotsessi ülevaade ja tüübikatsed vastavalt KTKdes määratletule.

3.3.

Teavitatud asutus on kohustatud kvaliteedijuhtimissüsteemi hindama määratlemaks, kas see on kooskõlas punkti 3.2 nõuetega. Nende nõuetega kooskõlas olemist eeldatakse juhul, kui tootja rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi projekteerimisel, tootmises, lõpptoodangu kontrollimisel ja katsetamisel vastavalt standardile EN/ISO 9001–2000, mis võtab arvesse nende koostalitlusvõime komponentide eripära, mille jaoks süsteemi rakendatakse.

Kui tootja on rakendanud sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi, peab teavitatud asutus seda hindamisel arvesse võtma.

Auditeerimine peab olema eriomane tootekategooriale, mis esindab koostalitlusvõime komponente. Auditeerimistöörühma peab kuuluma vähemalt üks vaadeldavat tootetehnoloogiat tundev liige. Hindamisprotsess peab sisaldama hindamisvisiiti tootmispaika.

Sellisest otsusest tuleb tootjat teavitada. Teatis peab sisaldama hindamistulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja peab kohustuma täitma heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemist tulenevaid kohustusi ning toetama süsteemi nii, et see püsiks adekvaatse ja tõhusana.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja esindaja peab teavitama kvaliteedijuhtimissüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutust kõigist teha kavandatavatest muudatustest kvaliteedijuhtimissüsteemis.

Teavitatud asutus peab esitatud muutmisettepanekuid hindama ja otsustama, kas täiendatud kvaliteedijuhtimissüsteem vastab punkti 3.2 nõuetele või kas on tarvis teha kordushindamine.

Teavitatud asutus peab oma otsusest tootjat teavitama. Teatis peab sisaldama hindamise tulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalve on teavitatud asutuse vastutusalas.

4.1.

Järelevalve eesmärk on jälgida, kas tootja täidab nõuetekohaselt heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemist tulenevaid kohustusi.

4.2.

Tootja on kohustatud tagama teavitatud asutuse pääsu inspekteerimiseks projekteerimise, tootmise, kontrollimise, katsetamise ja ladustamise asukohtadesse ja varustama teavitatud asutust kogu vajaliku teabega, mis sisaldab:

kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsiooni;

kvaliteedidokumentatsiooni, nagu seda näeb ette kvaliteedijuhtimissüsteemi projekteerimise osa (nt analüüside tulemused, arvutused jne);

kvaliteedidokumentatsiooni, nagu seda näeb ette kvaliteedijuhtimissüsteemi tootmise osa (inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, kaasatud personali kvalifikatsiooniaruanded jne);

4.3.

Teavitatud asutus on kohustatud korrapäraselt tegema auditeid, et veenduda, kas tootja hoiab töös ja rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi, ning esitama auditi aruande tootjale. Kui tootja on rakendanud sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi, peab teavitatud asutus seda järelevalvel arvesse võtma. Auditeid peab tegema vähemalt kord aastas.

4.4.

Lisaks võib teavitatud asutus tootjat külastada ka ette teatamata. Selliste visiitide ajal võib teavitatud asutus vajadusel teha või korraldada katseid, et veenduda kvaliteedijuhtimissüsteemi kohases toimimises. Teavitatud asutus peab tootjale esitama visiidi aruande ja juhul, kui sooritati mõni katse, ka katse aruande.

5.

Tootja on kohustatud 10 aastat pärast viimase toote valmistamist riiklike asutuste tarvis alal hoidma järgmisi dokumente:

punkti 3.1 teise lõigu teises taandes viidatud dokumentatsiooni;

punkti 3.4 teises taandes viidatud uuendatud dokumentatsiooni;

teavitatud asutuste otsuseid ja aruandeid vastavalt punktide 3.4, 4.3 ja 4.4 viimastele taanetele.

6.

Iga teavitatud asutus peab kvaliteedijuhtimissüsteemi heakskiidu, väljastamise, tühistamise ja heakskiitmisest keeldumisega seostuva teabe edastama teistele teavitatud asutustele.

Teised teavitatud asutused võivad taotluse esitamisel saada väljastatud kvaliteedijuhtimissüsteemide heakskiidusertifikaatide ja muude heakskiidusertifikaatide koopiaid.

7.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab koostalitlusvõime komponendid varustama kirjaliku EÜ vastavusdeklaratsiooniga. See deklaratsioon peab sisaldama vähemalt direktiivide 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ IV lisa lõikes 3 esitatud teavet. EÜ vastavusdeklaratsioon ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon peab olema dateeritud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja sisaldama järgmist:

viiteid direktiividele (direktiividele 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ ja muudele direktiividele, mida võib kohaldada koostalitlusvõime komponentidele);

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja nimi ja aadress (esitada tuleb ärinimi ja täielik aadress; kui tegu on volitatud esindajaga, tuleb esitada ka tootja või konstruktori ärinimi);

koostalitlusvõime komponendi kirjeldus (otstarve, tüüp jne);

vastavusdeklaratsioonile peab järgnema menetluse (mooduli) kirjeldus;

kõigi koostalitlusvõime komponentide kirjeldused koos kasutustingimustega;

vastavushindamise menetluses osalenud teavitatud asutuste nimed ja aadressid ja sertifikaatide kuupäevad koos nende sertifikaatide kehtivusaja ja kehtivuse tingimustega;

viide käeolevatele KTKdele ja kõigile muudele kohalduvatele KTKdele, sobival juhul ka Euroopa tehnilistele kirjeldustele;

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja eest kohustustele alla kirjutanud volitatud isiku tunnus.

Viidatavad sertifikaadid on järgmised:

punktis 3 esitatud kvaliteedijuhtimissüsteemi heakskiidu sertifikaat;

8.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmistamist 10 aastat.

Kui ei tootja ega ka tootja volitatud esindaja ei kuulu ühendusse, vastutab saadaoleva tehnilise dokumentatsiooni hoidmise eest isik, kes koostalitlusvõime komponendi ühenduse turule vahendas.

9. Lisaks EÜ vastavusdeklaratsioonile nõuavad KTKd koostalitlusvõime komponendi kohta veel EÜ kasutussobivusdeklaratsiooni. Selle deklaratsiooni peab tootja lisama vastavalt moodulis V määratletud tingimustele.

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE MOODULID

Moodul H2: Täielik kvaliteedijuhtimissüsteem koos projektihindamisega

1.

See moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt teavitatud asutus teeb koostalitlusvõime komponentide projektihindamise ja ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja, kes täidab punktis 2 esitatud kohustusi, tagab ja deklareerib, et vaadeldavad koostalitlusvõime komponendid vastavad kohaldatavatele KTKde nõuetele.

2.

Tootja on kohustatud projekteerimisel, tootmisel, lõpptoodangu kontrollimisel ja punktis 3 määratletud katsetamismenetlusel rakendama heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi ning alluma punktis 4 määratletud järelevalvemenetlustele.

3.

Kvaliteedijuhtimissüsteem.

3.1.

Tootja peab teavitatud asutusele oma valiku esitama taotluse kõnealuste koostalitlusvõime komponentide tootmisega seostuva kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamiseks.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

kogu tutvustava teabe vaadeldavate koostalitlusvõime komponentide tootekategooria kohta;

kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsiooni;

kirjalikku deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei menetle mõni muu teavitatud asutus.

3.2.

Kvaliteedijuhtimissüsteem peab tagama koostalitlusvõime komponentide vastavuse kohalduvate KTKde nõuetega. Kõik tootja kasutusele võetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja korrapäraselt dokumenteerida kirjalike poliitikate, menetluste ja juhistena. See kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon peab tagama üldise kvaliteedipoliitikate ja -menetluste (nt kvaliteediprogrammide, plaanide, juhendite ja dokumentatsiooni) kontseptsiooni.

Kvaliteedijuhtimissüsteem peab sisaldama järgmiste objektide üksikasjalikku kirjeldust:

kvaliteedi eesmärk ja organisatsiooniline ülesehitus;

toodete projekteerimise ja kvaliteediga seostuv juhtkonna poolne vastutus- ja volitusala;

tehnilise projekteerimise kirjeldused, sh Euroopa tehnilised kirjeldused (13), mida võib rakendada, ning juhtudel, kus Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei saa täies mahus rakendada, vahendid, mida kasutatakse koostalitlusvõime komponentide suhtes kohaldatavate KTKde nõuete täitmise tagamiseks;

projekteerimise juhtimise ja projekteerimise kontrollitehnikad, protsessid ja süstemaatilised toimingud, mida võib kasutada hõlmatud koostalitlusvõime komponentide projekteerimisel;

vastavad kasutatavad tootmis-, kvaliteedikontrolli- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi võtted, protsessid ja süstemaatilised toimingud;

enne tootmise alustamist, tootmise käigus ja pärast tootmisprotsessi lõpetamist tehtavad atesteerimised, kontrolli- ja katsetamistoimingud ja nende tegemise sagedus;

kvaliteedidokumendid (nt inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, kaasatud personali kvalifikatsiooniaruanded jne);

saavutatud nõutava projekteerimis- ja tootekvaliteedi ja kvaliteedijuhtimissüsteemi tõhususe järelevalve vahendid.

Kvaliteedipoliitikad ja menetlused peavad hõlmama eri koostalitlusvõime komponentide näitajate ja jõudlusnäitajate selliseid hindamisetappe nagu projekteerimise ülevaade, tootmisprotsesside ülevaade ja tüübikatsed vastavalt KTKdes määratletule.

3.3.

Teavitatud asutus on kohustatud kvaliteedijuhtimissüsteemi hindama, määratlemaks, kas see on kooskõlas punkti 3.2 nõuetega. Nende nõuetega kooskõlas olemist eeldatakse juhul, kui tootja rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi projekteerimisel, tootmises, lõpptoodangu kontrollimisel ja katsetamisel vastavalt standardile EN/ISO 9001–2000, mis võtab arvesse nende koostalitlusvõime komponentide eripära, mille jaoks süsteemi rakendatakse.

Kui tootja on rakendanud sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi, peab teavitatud asutus seda hindamisel arvesse võtma.

Auditeerimine peab olema eriomane tootekategooriale, mis esindab koostalitlusvõime komponente. Auditi töörühma peab kuuluma vähemalt üks vaadeldavat tootetehnoloogiat tundev liige. Hindamisprotsess peab sisaldama hindamisvisiiti tootmispaika.

Sellisest otsusest tuleb tootjat teavitada. Teatis peab sisaldama auditi tulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja peab kohustuma täitma heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemist tulenevaid kohustusi ning toetama süsteemi nii, et see püsiks adekvaatse ja tõhusana.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja esindaja peab teavitama kvaliteedijuhtimissüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutust kõigist kavandatavatest muudatustest kvaliteedijuhtimissüsteemis.

Teavitatud asutus peab esitatud muutmisettepanekuid hindama ja otsustama, kas täiendatud kvaliteedijuhtimissüsteem vastab punkti 3.2 nõuetele või kas on tarvis teha kordushindamine.

Teavitatud asutus peab oma otsusest tootjat teavitama. Teatis peab sisaldama hindamise tulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalve on teavitatud asutuse vastutusalas.

4.1.

Järelevalve eesmärk on jälgida, kas tootja täidab nõuetekohaselt heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemist tulenevaid kohustusi.

4.2.

Tootja on kohustatud tagama teavitatud asutuse pääsu inspekteerimiseks projekteerimise, tootmise, kontrollimise, katsetamise ja ladustamise asukohtadesse ja varustama teavitatud asutust kogu vajaliku teabega, mis sisaldab:

kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsiooni;

kvaliteedidokumentatsiooni, nagu seda näeb ette kvaliteedijuhtimissüsteemi projekteerimise osa (nt analüüside tulemused, arvutused jne);

kvaliteedidokumentatsiooni, nagu seda näeb ette kvaliteedijuhtimissüsteemi tootmise osa (inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, kaasatud personali kvalifikatsiooniaruanded jne);

4.3.

Teavitatud asutus on kohustatud korrapäraselt tegema auditeid, et veenduda, kas tootja hoiab töös ja rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi, ning esitama auditi aruande tootjale. Kui tootja on rakendanud sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi, peab teavitatud asutus seda järelevalvel arvesse võtma.

Auditeid peab tegema vähemalt kord aastas.

4.4.

Lisaks võib teavitatud asutus tootjat külastada ka ette teatamata. Selliste visiitide ajal võib teavitatud asutus vajadusel teha või korraldada katseid, et veenduda kvaliteedijuhtimissüsteemi kohases toimimises. Teavitatud asutus peab tootjale esitama visiidi aruande ja juhul, kui sooritati mõni katse, ka katse aruande.

5.

Tootja on kohustatud 10 aastat pärast viimase toote valmistamist riiklike asutuste tarvis alal hoidma järgmisi dokumente:

punkti 3.1 teise lõigu teises taandes viidatud dokumentatsiooni;

punkti 3.4 teises lõigus viidatud uuendatud dokumentatsiooni;

teavitatud asutuste otsuseid ja aruandeid vastavalt punktide 3.4, 4.3 ja 4.4 viimastele lõikudele.

6.

Projektihindamine

6.1.

Tootja peab teavitatud asutusele oma valikul esitama taotluse kõnealuste koostalitlusvõime komponentide projektihindamiseks.

6.2.

Taotlusest peavad selguma koostalitlusvõime komponendi projekteerimise, tootmise ja töötamise üksikasjad ning vastavus KTKde nõuetega, mis on hindamisel aluseks.

Taotlus peab sisaldama:

üldist tüübikirjeldust;

täielikult või osaliselt kohaldatavaid tehnilisi kirjeldusi, sh Euroopas kehtivaid, koos seostuvate klauslitega;

kõiki nende adekvaatsust tõendavad materjale, eriti juhul, kui pole rakendatud Euroopa tehnilisi kirjeldusi ega seostuvaid klausleid;

katseprogrammi;

koostalitlusvõime komponentide süsteemi keskkonda integreerimise tingimusi (alakoost, koost, allsüsteem);

koostalitlusvõime komponentide kasutus- ja hooldustingimusi (tööaja või -kauguse piirangud, kulumispiirid jne);

kirjalikku deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei menetle mõni muu teavitatud asutus.

6.3.

Taotleja peab esitama katsete tulemused (14), vajadusel koos tüübikatsete tulemustega, mis on tehtud asjakohastes laborites või nende nimel.

6.4.

Teavitatud asutus peab taotluse läbi vaatama ja hindama katsete tulemusi. Juhul kui konstruktsioon on KTKde sätetega vastavuses, peab teavitatud asutus väljastama taotlejale EÜ projektihindamise sertifikaadi. Sertifikaat peab sisaldama hindamise tulemusi, nende tulemuste kehtivuse tingimusi, vajalikke andmeid heakskiidetud konstruktsiooni kindakstegemiseks ja vajadusel toote töökirjeldust.

Kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui 5 aastat.

6.5.

Taotleja peab EÜ projektihindamise sertifikaadi väljastanud teavitatud asutust informeerima kõigist heakskiidetud konstruktsioonis tehtavatest muudatustest. Heakskiidetud konstruktsiooni muudatused, mis võivad mõjutada toote vastavust KTKde nõuetele või toote kasutamise ettekirjutatud tingimustele, peavad saama täiendava heakskiidu EÜ projektihindamise sertifikaadi väljastanud teavitatud asutuselt. Sellisel juhul on teavitatud asutus kohustatud sooritama ainult need kontrolli- ja katsetamistoimingud, mis seostuvad tehtud muudatustega ja on nende muudatuste hindamiseks vajalikud. Algselt väljastatud EÜ projektihindamise sertifikaadile tuleb vormistada lisa, milles antakse täiendav heakskiit.

6.6.

Kui punktis 6.4 kirjeldatud muudatusi pole tehtud, võib sertifikaadi kehtivusaja lõppemisel sertifikaadi kehtivusaega järgmise kehtivusaja võrra pikendada. Sellise pikendamise taotluse esitamisel peab taotleja esitama kirjaliku kinnituse selle kohta, et ühtki sellist muudatust pole tehtud, ja kui ei tule ilmsiks vastupidist teavet, väljastab teavitatud asutus vastavalt punktile 6.3 sertifikaadi kehtivuse pikenduse. Seda toimingut võib sooritada korduvalt.

7.

Iga teavitatud asutus peab kvaliteedijuhtimissüsteemi heakskiidu ja EÜ projektihindamise sertifikaatide väljastamise, tühistamise ja heakskiitmisest keeldumisega seostuva teabe edastama teistele teavitatud asutustele.

Teised teavitatud asutused võivad nõudmisel saada järgmisi koopiaid:

kvaliteedijuhtimissüsteemi heakskiidu- ja muud väljastatud sertifikaadid; ning

EÜ projektihindamise sertifikaadid ja väljastatud lisad.

8.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab koostalitlusvõime komponendid varustama kirjaliku EÜ vastavusdeklaratsiooniga. See deklaratsioon peab sisaldama vähemalt direktiivide 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ IV lisa lõikes 3 esitatud teavet.

EÜ vastavusdeklaratsioon ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon peab olema dateeritud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja sisaldama järgmist:

viited direktiividele (direktiividele 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ ja muudele direktiividele, mida võib kohaldada koostalitlusvõime komponentidele);

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja nimi ja aadress (esitada tuleb ärinimi ja täielik aadress; kui tegu on volitatud esindajaga, tuleb esitada ka tootja või konstruktori ärinimi);

koostalitlusvõime komponendi kirjeldus (otstarve, tüüp jne);

vastavusdeklaratsioonile peab järgnema menetluse (mooduli) kirjeldus;

kõigi koostalitlusvõime komponentide kirjeldused koos kõigi kasutustingimustega;

vastavushindamise menetluses osalenud teavitatud asutuste nimed ja aadressid ja sertifikaatide kuupäevad koos nende sertifikaatide kehtivusaja ja kehtivuse tingimustega;

viide käesolevatele KTKdele ja kõigile muudele kohaldatavatele KTKdele, sobival juhul ka Euroopa tehnilistele kirjeldustele;

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja eest kohustustele allakirjutanud volitatud isiku tunnus.

Viidatavad sertifikaadid on järgmised:

kvaliteedijuhtimissüsteemi heakskiidusertifikaat ja punktides 3 ja 4 esitatud järelevalvearuanded;

EÜ projektihindamise sertifikaat ja selle lisad.

9.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmistamist 10 aastat.

Kui ei tootja ega ka tootja volitatud esindaja ei kuulu ühendusse, vastutab saadaoleva tehnilise dokumentatsiooni hoidmise eest isik, kes koostalitlusvõime komponendi ühenduse turule vahendas.

10.

Lisaks EÜ vastavusdeklaratsioonile nõuavad KTKd koostalitlusvõime komponendi kohta veel EÜ kasutussobivusdeklaratsiooni. Selle deklaratsiooni peab tootja lisama vastavalt moodulis V määratletud tingimustele.

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE MOODULID

Moodul V: Tüübivalideerimine ekspluatatsioonikogemuse põhjal (kasutussobivuse katse)

1.

See moodul kirjeldab menetluse seda osa, mille abil teavitatud asutus veendub ja kinnitab, et vaadeldava toote näidiseksemplar on ekspluatatsioonikogemuse (15) läbimise järel tunnistatud selle kasutamise seisukohalt KTKde kohalduvate sätetega kooskõlas olevaks.

2.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab teavitatud asutusele oma valiku esitama taotluse ekspluatatsioonikogemuse alusel tehtava tüübivalideerimise läbiviimiseks.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

tootja nime ja aadressi ning juhul, kui taotluse esitab tootja volitatud esindaja, ka tema nime ja aadressi;

kirjalikku deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei menetle mõni muu teavitatud asutus.

punktis 3 kirjeldatud tehnilist dokumentatsiooni;

punktis 4 kirjeldatud ekspluatatsioonikogemuse alusel tehtava valideerimise programmi;

ettevõtete nimesid ja aadresse (infrastruktuuri haldajad ja/või raudtee-ettevõtted), kellega taotleja on sõlminud kokkuleppe hindamiseks sobivate praktiliste katsetuste tegemiseks:

koostalitlusvõime komponentide ekspluatatsiooni tingimustes;

ekspluatatsioonil, jälgides komponentide toimimist;

ekspluatatsioonil, väljastades katsetuste tulemuste kohta aruande;

selle ettevõtte nime ja aadressi, kes võtab vastutuse koostalitlusvõime komponentide hoolduse korraldamise eest ekspluatatsioonikogemuse saamiseks vajaliku aja või läbisõidu vältel;

koostalitlusvõime komponentidele väljastatud EÜ vastavusdeklaratsiooni;

EÜ tüübikontrolli sertifikaati, kui KTKd nõuavad moodulit B;

EÜ projektihindamise sertifikaati, kui KTKd nõuavad moodulit H2.

Taotleja peab ettevõtetele, kes võtavad koostalitlusvõime komponentide ekspluatatsiooni katsetamise kohustuse, andma piisaval arvul kõnealust toodet esindavaid näidiseksemplare, mida siin ja edaspidi nimetatakse tüüpnäidiseks. Tüüpnäidis võib hõlmata kõnealuse koostalitlusvõime komponentide eri versioone nii, et kõik sellised versioonid on hõlmatud EÜ vastavusdeklaratsiooniga ja eelmainitud muude sertifikaatidega.

Teavitatud asutus võib vajadusel taotleda ekspluatatsioonikogemuse hindamise tarvis täiendavaid tüüpnäidiseid.

3.

Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama toote hindamist KTKde nõuete põhjal. See dokumentatsioon peab hindamisega seostuvas ulatuses katma koostalitlusvõime komponentide töötamist, projekteerimist, tootmist ja hooldamist.

Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

üldist tüübikirjeldust;

tehnilist kirjeldust, mille alusel koostalitlusvõime komponentide töötamist ja toimimist ekspluatatsioonis tuleb hinnata (seostuvad KTKd ja/või Euroopa tehnilised kirjeldused koos seostuvate klauslitega);

koostalitlusvõime komponentide süsteemi keskkonda integreerimise tingimusi (alakoost, koost, allsüsteem);

koostalitlusvõime komponentide kasutus- ja hooldustingimusi (tööaja või -kauguse piirangud, kulumispiirid jne);

koostalitlusvõime komponentide konstruktsiooni, tooteteabe, hooldamise ja töötamise selgitusi ja kirjeldusi;

ning hindamiseks vajalikul määral:

üldprojekti- ja tootmisjooniseid;

projekteerimise arvutustulemusi, sooritatud katsete tulemusi;

katsearuandeid.

Kui KTKde kohaselt nõutakse täiendavat tehnilist teavet, tuleb ka see lisada. Lisada tuleb ka Euroopa tehniliste kirjelduste loend, millele tehnilise dokumentatsiooni koostamisel on tuginetud.

4.

Ekspluatatsioonikogemuse hindamise programm peab sisaldama:

koostalitlusvõime komponentide nõuetekohase töötamise kirjeldust katsetamise käigus;

paigaldusjuhiseid;

programmi kestust (kas ajaline kestus või tee pikkus);

eeldatava töökeskkonna ja tööprogrammi kirjeldust;

hooldusprogrammi;

vajadusel ekspluatatsiooni ajal tehtavate erikatsete kirjeldust;

näidiseksemplaride partii suurust (kui eksemplare on üle ühe);

kontrolliprogrammi (olemus, kontrollimiste arv ja sagedus, dokumentatsioon);

defektide tolerantsi kriteeriume ja nende mõju programmile;

koostalitlusvõime komponentide ekspluatatsioonis katsetanud ettevõtte lisatavat teavet (vt punkt 2).

5.

Teavitatud asutus peab:

5.1.

hindama tehnilist dokumentatsiooni ja hoolduskogemuse hindamise programmi;

5.2.

kinnitama, et tüüpnäidis esitab toodet ja on toodetud tehnilise dokumentatsiooniga kooskõlas;

5.3.

kinnitama, et ekspluatatsioonikogemuse hindamise programm on koostalitlusvõime komponentide nõutud töönäitajate ja ekspluatatsioonikäitumise hindamiseks sobiv;

5.4.

leppima taotlejaga kokku programmi ja kontrollimise ning vajalike katsete tegemise kohas ning katseid korraldava isiku suhtes (teavitatud asutus või mõni muu pädev labor);

5.5.

jälgima ja inspekteerima koostalitlusvõime komponentide ekspluatatsiooni kulgu, töötamist ja hooldust;

5.6.

hindama koostalitlusvõime komponentide ekspluatatsioonis hoidnud ettevõtte (infrastruktuuri haldaja ja/või raudtee-ettevõtte) koostatud aruannet ja muud dokumentatsiooni ja teavet, mis on kogutud menetluste käigus (katsearuanded, hoolduskogemus jne);

5.7.

hindama, kas toimimine töötamisel oli kooskõlas KTKde nõuetega.

6.

Juhul kui tüüp vastab KTKde sätetele, peab teavitatud asutus väljastama taotlejale kasutussobivuse sertifikaadi. Sertifikaat peab sisaldama tootja nime ja aadressi, hindamistulemusi, nende kehtivuse tingimusi ja heakskiidetud tüübi kindlakstegemiseks vajalikku teavet.

Kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui 5 aastat.

Sertifikaadile tuleb lisada tehnilise dokumentatsiooni seostuvate osade loend ja teavitatud asutus peab selle koopiat alal hoidma.

Kui taotlejale keeldutakse kasutussobivuse sertifikaati väljastamast, on teavitatud asutus kohustatud avaldama üksikasjalikud keeldumise põhjused.

Tuleb kehtestada ka otsuse apellatsioonimenetluse klausel.

7.

Taotleja peab heakskiidetud toote kasutussobivuse sertifikaadi tehnilist dokumentatsiooni alal hoidvat teavitatud asutust informeerima kõigist tootes tehtavatest muudatustest, mis võivad mõjutada toote kasutussobivust või kooskõla toote kasutamise ettekirjutatud tingimustega, ning mille tõttu tuleb teha täiendavat heakskiidukontrolli. Sellisel juhul on teavitatud asutus kohustatud sooritama ainult need kontrolli- ja katsetamistoimingud, mis seostuvad tehtud muudatustega ja on nende muudatuste hindamiseks vajalikud. Täiendava heakskiidu võib anda kas lisana originaali kasutussobivuse sertifikaadile või väljastada uue sertifikaadi pärast vana sertifikaadi tühistamist.

8.

Kui punktis 7 kirjeldatud muudatusi pole tehtud, võib sertifikaadi kehtivusaja lõppemisel sertifikaadi kehtivusaega järgmise kehtivusaja võrra pikendada. Sellise pikendamise taotluse esitamisel peab taotleja esitama kirjaliku kinnituse selle kohta, et ühtki sellist muudatust pole tehtud, ja kui ei tule ilmsiks vastupidist teavet, väljastab teavitatud asutus vastavalt punktile 6 sertifikaadi kehtivuse pikenduse. Seda toimingut võib sooritada korduvalt.

9.

Iga teavitatud asutus peab kasutussobivuse sertifikaadi väljastamise, tühistamise ja heakskiitmisest keeldumisega seostuva teabe edastama teistele teavitatud asutustele.

10.

Teised teavitatud asutused võivad taotluse esitamisel saada väljastatud kasutussobivuse sertifikaatide ja/või nende lisade koopiaid. Sertifikaatide lisasid tuleb hoida teiste teavitatud asutuste käsutuses.

11.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab koostalitlusvõime komponendid varustama kirjaliku EÜ kasutussobivuse deklaratsiooniga.

See deklaratsioon peab sisaldama vähemalt direktiivide 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ IV lisa lõikes 3 esitatud teavet.

EÜ kasutussobivuse deklaratsioon ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon peab olema dateeritud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja sisaldama järgmist:

viited direktiividele (direktiivile 96/48/EC või 2001/16/EC);

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja nimi ja aadress (esitada tuleb ärinimi ja täielik aadress; kui tegu on volitatud esindajaga, tuleb esitada ka tootja või konstruktori ärinimi);

koostalitlusvõime komponendi kirjeldus (otstarve, tüüp jne);

kõigi koostalitlusvõime komponentide kirjeldused koos kõigi kasutustingimustega;

vastavushindamise menetluses osalenud teavitatud asutuste nimed ja aadressid ja kasutussobivuse sertifikaatide kuupäevad koos nende sertifikaatide kehtivusaja ja kehtivuse tingimustega;

viide käesolevatele KTKdele ja kõigile muudele kohaldatavatele KTKdele, sobival juhul ka viide Euroopa tehnilistele kirjeldustele;

ühendusse kuuluva tootja või volitatud esindaja eest kohustustele alla kirjutanud volitatud isiku tunnus.

12.

Ühendusse kuuluv tootja või tootja volitatud esindaja peab EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni koopiat säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmistamist 10 aastat. Kui ei tootja ega ka tootja volitatud esindaja ei kuulu ühendusse, vastutab saadaoleva tehnilise dokumentatsiooni hoidmise eest isik, kes koostalitlusvõime komponendi ühenduse turule vahendas.


(1)  Juba tunnustatud komponentide suhtes piirdub hindamine allsüsteemile (uuele vagunile) paigaldamise korral “integratsioonikatsega” ja tootmisjärgus sarikatsega.

(2)  Kui ühe mooduli katse on seotud mõne muu mooduliga, pole tarvis seotud mooduli puhul katset korrata.

(3)  Tootmisprotsessi hindamine pole uute või eri komponentide puhul vajalik, kui juba sissetöötatud tootmisprotsessiga võrreldes on hinnataval juhul erinevusi väga vähe või üldse mitte (nt õhujagaja ja tühi-/täiskoormuse ümberlülitusseadme puhul).

(4)  Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Nende kasutamise kirjeldus on esitatud His KTKde rakendussuunistes.

(5)  Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Nende kasutamise kirjeldus on esitatud His KTKde rakendussuunistes

(6)  Vajadusel võib tootja valikuvõimalust piirata teatud komponentidega. Sellisel juhul on vaja teha asjakohane kontrollitoiming, kui koostalitlusvõime komponent on KTKs (või selle lisades) määratletud.

(7)  Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Nende kasutamise kirjeldus on esitatud His KTKde rakendussuunistes

(8)  Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Nende kasutamise kirjeldus on esitatud His KTKde rakendussuunistes.

(9)  Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Nende kasutamise kirjeldus on esitatud His KTKde rakendussuunistes.

(10)  Tootja valikuvabadust võib piirata teatud KTKdega.

(11)  Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Nende kasutamise kirjeldus on esitatud HIs KTKde rakendussuunistes.

(12)  Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Nende kasutamise kirjeldus on esitatud His KTKde rakendussuunistes.

(13)  Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Nende kasutamise kirjeldus on esitatud His KTKde rakendussuunistes

(14)  Katsetulemused tuleb esitada kas taotlusega samal ajal või hiljem.

(15)  Ekspluatatsioonikogemuse omandamise ajal ei ole toode turul ning tootja ei tohi seda oma klientidele tarnida.

LISA R

VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

Pikisuunalised survejõud

R.1.   KATSETINGIMUSED

R.1.1.   Tee

Katse tuleb läbi viia teel, mis sisaldab S-kujulist kõverikku raadiusega R=150 m. Kõverikud peavad olema eraldatud 6 m pikkuse sirge teelõiguga.

Joonis R1

Image

Katseks kasutatava tee põikisuunaline kalle peab olema null. Rööpmevahe vahe peab olema vahemikus 1 450–1 465 mm.

R.1.2.   Katserong

Standardkonfiguratsioon

Rongis veetavad vagunid peavad olema järgmiste näitajatega:

 

Esimene vagun

Sabavagun

Tüüp

Fcs või Tds

Rs

Pikkus puhvritest mõõdetuna

9,64 m

19,90 m

Rataste baas

6,00 m

13,00 m

Joonisel R2 on toodud katserongi näide eeltoodud standardkonfiguratsiooniga.

Veetav vagun peab olema koormatud (20-tonnise teljekoormusega) ning katsevagun peab olema tühi.

Täielik konfiguratsioon

Pikkade kaheteljeliste kaubavagunite katsetamiseks LoB ≥ 15,75 m on välja töötatud erikatsemeetod nõutavast kolmest vagunist (katsevagun ja kaks samade geomeetriliste parameetritega veetavat vagunit) koosneva rongikonfiguratsiooniga.

Joonis R2

Image

Pikisuunaliste survejõudude arvutamiseks tuleb kasutada 2- või 4-teljelisi vahevaguneid, mille ühele otsale on paigaldatud keskpuhversidur (koos jõumomendi registraatoriga) (1).

R.1.3.   Puhvrite tüüp

Veetavad vagunid peavad olema varustatud A-kategooria mittepöörduvate, vähemalt aasta ekspluatatsioonis olnud puhvritega (kokkusurumisjõuga 590 kN). Veetavate vagunite puhvrite sfääriliste puhvritaldrikute raadius R = 1 500 mm. Katsevagunil peavad olema samasugused puhvrid, nagu edaspidises ekspluatatsioonis kasutama hakatakse.

Katse alustamise eel ei tohi puhvritaldrikute pindadel olla mingeid kulumisjälgi.

R.1.4.   Katsete läbiviimine

Katsevagunit ja veetavaid vaguneid ühendavad kruvisidurid tuleb pingutada nii, et sirgel teel paiknemisel oleksid puhvrite taldrikud kokkupuutes ilma eelpingeta.

Vertikaalsuunaline veetavate vagunite ja katsevaguni puhvrite telgjoonte vaheline nihe peab olema ligikaudu 80 mm (2).

Puhvritaldrikute kokkupuutepind peab olema madala hõõrdeteguriga (nt kaetud õhukese määrdekihiga). Mis tahes kriimustuste tagajärjel kogunenud jäänukid tuleb pärast iga katset eemaldada. Kui saadavad tulemused erinevad kriimustuste või deformatsiooni tõttu juba registreeritud tulemustest tuntavalt, tuleb puhvritaldrikute paarid välja vahetada.

Katserong tuleb manööverdada tagasikäigul üle S-kujulise kõveriku kiirusega 4–8 km/h, püüdes seejuures pikisuunalisi survejõude hoida ligikaudu muutumatutena. Pikisuunaline survejõud suureneb pidevalt, kuni saavutatakse või ületatakse punktis 4 märgitud algtingimustega määratletud kriteeriumid. Kuni 280 kN suuruseni ei saavutata veel ühtki algtingimust, seega ei tohiks seda väärtust ületada.

Lineaarse võrdluse võimaldamiseks tuleb analüüsiks teha 20 katset erisuguste pikisuunaliste survejõududega. Sel juhul tuleb vähemalt 10 katse korral ületada keskmist pikisuunalise survejõu väärtust (2-teljeliste kaubavagunite puhul 200 kN ja pöördvankritega vagunite puhul 240 kN) umbes 10 % võrra.

20 katsest koosneva katseseeria vältel tuleb vähemalt 5 pikisuunalise survejõu järjestikust katset läbi viia ilma puhvreid vahetamata või puhvritaldrikuid hooldamata. Seejuures ei tohi punktis 4 toodud algtingimusi ületada.

R.2.   MÕÕTETULEMUSED

R.2.1.   Mõõtmine katsete käigus

Katsete käigus tuleb mõõta ja registreerida vähemalt järgmised väärtused:

pikisuunaline survejõud FLxi

rataste kõrgus dzij iga ratta puhul

ratastele avalduvad külgsuunalised jõud Hyj

teljekaitsete deformatsioon dAijy iga ratta kohta (teljekaitsed on paigaldatud ainult kaubavagunitele)

veetavate vagunite ja katsevaguni vaheliste puhvrite põikisuunalised nihked dyP1, dyP2

teemarkerite registreerimine (vt joonis R1)

läbitud teepikkus (nt 1 m markerite abil)

Joonis R3

Image

R.2.2.   Tehtavad mõõtmised ja arvutused

torsioonjäikuse (ct*) mõõtmine nii veetavatel vagunitel kui ka katsevagunil

veetavate vagunite ja katsevaguni puhvrite staatilise kõveriku näitaja mõõtmine

tee geomeetria mõõtmine enne ja pärast katsete läbiviimist

katsevagunil teljepuksi ja teljekaitse vaheliste põiki- ja pikisuunaliste lõtkude mõõtmised enne ja pärast katsete läbiviimist

veetavate vagunite ja katsevaguni puhvrite kõrguse mõõtmine rööbaste pealispinnast

R.3.   LUBATAVATE PIKISUUNALISTE SURVEJÕUDUDE ARVUTAMISE ALGTINGIMUSED

mitte-juhtratta puhul dzij ≥ 50 mm teepikkusel ≥ 2 m.

juhtratta väljajooks dzij ≥ 5 mm ratta koormuse Qij < 0 juures; juhtrattad on 2-teljelistel vagunitel rattad 11 ja 12. Seda algtingimust tuleb kontrollida katserongi täieliku konfiguratsiooni korral (vt punkt R 1.2).

teljekaitse deformatsioon dyAij ≥ 22 mm (1), mõõdetuna 380 mm kaugusel vaguniraami alumisest äärest.

stabiliseeritud teepinge Hlim (2 m) = 25 +0,6 × 2 × Qo (kN)

Qo = keskmine ratta jõumoment rööpal

puhvritaldrikute minimaalne horisontaalne ülekattuvus ≥ 25 mm.

R.4.   ANALÜÜS

Iga katse puhul tuleb arvutada:

Hy, i Dz, i,j väärtused teepikkuse 2 m kohta;

dzij juhtratta väljajooksu väärtusena. See analüüs tuleb teha ainult katserongi täieliku konfiguratsiooni korral (vt punkt R 1.2);

FLX;

dyAij (2-teljeliste kaitsetega vagunite puhul);

dyp.

Arvutatud väärtused tuleb esitada graafiliselt pikisuunalise survejõu FLX funktsioonina.

Pikisuunalise lubatava survejõu arvutamiseks tuleb taandust tähistava sirgjoone võrrandid määratleda mõõdetud dzij, dyAi,ja Hyi väärtustega.

Lubatav pikisuunaline survejõud tuleb määratleda väärtusena, mis leitakse taandussirgjoone ja algtingimuste kriteeriumi lõikepunktis abstsissteljelt (vt joonis R4).

Joonis R4

Image

See algtingimus, mis annab tulemuseks vähima FLert väärtuse, määratleb lubatavad pikisuunalised survejõud. Katse kulg tuleb vormistada katsearuandena, kuhu kantakse tehtud katsed ning kus kõige olulisemad katseandmed esitatakse tabeli kujul.

R.5.   KATSETE ÄRAJÄTMISE TINGIMUSED

2-teljelised vagunid: sõltuvalt tühikaalust, pikkus puhvritest mõõdetuna ja torsioonjäikus vastavalt järgmisele diagrammile:

Joonis R5

Image

4-teljelised vagunid:

tühikaal ≥ 16 t

suhe tühikaal/LOB ≥ 1,0 t/m

üleulatuvus juhtrattapaariga vagunite pöördvankrite korral vastavalt joonisel R6 ja pöördvankri tüübiga Y25 joonisel R7 esitatud tingimustele.

Joonis R6

Image

Joonis R7

Image


(1)  Tohib kasutada ka teistsuguseid sama tulemuse andvaid mõõtesüsteeme.

(2)  Lubatud on tüübist tulenevad konstruktsioonitolerantsid.

LISA S

PIDURDAMINE

Pidurdustõhusus

S.1.

Pidurdusjõu määramine veeremiüksuste puhul, mis on varustatud reisirongidel kasutamiseks mõeldud UIC-tüüpi õhkpiduritega.

S.1.1.

Üldist

S.1.2.

Pidurdusjõu määramine arvutuslikult

S.1.2.1.

Pidurdusjõu määramine teguri k abil

S.1.2.2.

Vagunid, mille kohta pole antud vajalikke tingimusi pidurdusjõu arvutamiseks vastavalt punktile S.1.2.1

S.1.3.

Pidurdusjõu määramine katseliselt

S.1.3.1.

Vagunid maksimaalse kiirusega ≤ 120 km/h

S.1.3.1.1.

Katsed üksiku veeremiüksusega (hõõrdpiduriproovid)

S.1.3.1.2.

Veeremi koostamine hõõrdpiduriprooviks

S.1.3.2.

Üle 120 km/h maksimaalse kiirusega vagunid, kuid mis ei ületa kiirust 160 km/h

S.2.

Pidurdusjõu määramine selliste vagunite puhul, mis on varustatud kaubarongidel kasutamiseks mõeldud UIC-tüüpi õhkpiduritega.

S.3.

Katsete sooritamine

S.3.1.

Katsete sooritamise meetod

S.3.1.1.

Ilmastikutingimused

S.3.1.2.

Katsete arv

S.3.1.3.

Hõõrdekomponentide ja piduriketaste/rataste seisund

S.3.2.

Katsetulemuste hindamismeetod

S.3.2.1.

Pidurdusmaa pikkuse korrektsioon igal katsel

S.3.2.2.

Keskmise pidurdusmaa s korrektsioon

S.4.

Pidurite tõhususe arvutuslik hindamine

S.4.1.

Etapiviisiline arvutamine

S.4.2.

Arvutamine aeglustusetappide alusel

S.1.   PIDURDUSJÕU MÄÄRAMINE VEEREMIÜKSUSTE PUHUL, MIS ON VARUSTATUD REISIRONGIDEL KASUTAMISEKS MÕELDUD UIC-TÜÜPI ÕHKPIDURITEGA.

S.1.1.   Üldist

Vagunile kantud pidurdusjõu väärtus peab näitama selle vaguni pidurdusjõudu 500 m pikkuses rongis, mida pidurdatakse pidurdusrežiimis P.

Vagunitest koostatud rongi pidurdusjõud on üldjoontes sisselülitatud piduritega vagunitele kantud pidurdusjõudude summa.

See pidurdusjõud kehtib kokkuhaagitud rongidele pikkusega ≤ 500 m, mida pidurdatakse pidurdusrežiimis P.

S.1.2.   Pidurdusjõu määramine arvutuslikult

S.1.2.1.   Pidurdusjõu määramine teguri k abil

Vaguni pidurdusjõud B määratakse arvutuslikult, võttes aluseks järgmised tingimused:

maksimaalne kiirus ≤ 120 km/h;

pidurdavad mõlemal küljel asuvad rattad, mille nimiläbimõõt on vahemikus 920–1 000 mm;

piduriklotsid on valmistatud valumalmist P10;

klotspidurite tüüp on Bg (ühe klotsiga) või Bgu (kahe klotsiga);

piduriklotsidele rakendatakse jõudu 5–40 kN (Bg) või 5–55 kN (Bgu).

Pidurdusaeglustus arvutatakse järgmise valemiga:

valem (S1); Formula

kus ΣFdyn on kõigi piduriklotsidele veeremiüksuse liikumise ajal rakendatavate jõudude summa ning k on mõõtühikuta tegur, mille väärtus sõltub piduriklotsi tüübist (Bg või Bgu) ja iga piduriklotsi kontaktjõu suurusest.

ΣFdyn arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

kus:

Ft =

pidurisilindri efektiivne jõumoment (kN), kui silindrid on pärast algasendisse ennistumist taasrakendatud

i =

pidurite rakendusjõu kogukasv

i* =

kasv pärast tsentraalset rakendamist (kaheteljeliste vagunite puhul harilikult 4 ja pöördvankritega vagunite puhul 8)

ηdyn =

rakendatuse keskmine efektiivsus veeremiüksuse liikumise ajal (kahe hoolduskülaskäigu keskväärtus; ηdyn väärtus võib olla kuni 0,91, olenevalt rakendatuse tüübist.

FR =

regulaatori rakendatav vastasmõju (harilikult 2 kN)

Pidurdusjõudude arvutamiseks kasutatavad “k”-kõverad on antud järgmiste matemaatiliste valemitega:

valem (S2): Formula

kus:

 

a0

a1

a2

a3

kBg

2,145

-5,38 × 10-2

7,8 × 10-4

-5,36 × 10-6

kBgu

2,137

-5,14 × 10-2

8,32 × 10-4

-6,04 × 10-6

S.1.2.2.   Vagunid, mille kohta pole antud vajalikke tingimusi pidurdusjõu arvutamiseks vastavalt punktile S.1.2.1

Järgnevalt kirjeldatavat arvutusmetoodikat kasutatakse piduriseadmete projekteerimiseks vagunitele, mille maksimaalne kiirus on ≤ 120 km/h. Vagunile kantava pidurdusjõu väärtus määratakse katsete käigus.

Pidurdusjõud määratakse harilikult kahes etapis:

1.

Arvutatakse pidurdusmaa, mis põhineb eri kiirusvahemikel rakendatud pidurdusjõududel.

2.

Määratakse pidurdusjõu protsent arvutusliku pidurdusmaa suhtes, tuginedes joonisel S1 toodud hindamistabelile (vaguneid vaadeldakse eraldatutena).

Joonis S1.

Hindamisdiagramm

Image

Pidurdusmaa tuleb arvutada samm-sammult (vt punkt S.4.1) või aeglustusetappide viisi (punkt S.4.2).

Näidatud arvutusmetoodika kehtib üldjuhul üksiku vaguni suhtes.

Pidurdusmaa tuleb arvutada kõigi punktis S.1.3.2 antud algkiiruste ja koormustingimuste kohta, võttes arvesse järgmist:

keskmine dünaamiline efektiivsus kahe hooldusvälba vahel;

pidurisilindri täitumisaeg 4 s;

väikseim keskmine hõõrdenäitaja vaadeldavat tüüpi vaguni hõõrdematerjalide puhul.

Kui pidurdusmaa on välja arvutatud, saab pidurdusjõu välja arvutada punktis S.1.3.2 kirjeldatud meetodi abil, kuid katsel mõõdetud keskmiste pidurdusmaade asemel tuleb kasutada arvutuslikku pidurdusmaad.

Punktis S.1.2.1 kirjeldatud vagunite puhul, mille maksimaalne kiirus on 140 km/h, tohib pidurdusjõudu, mis on arvutatud kiiruse 120 km/h puhul, kohaldada ka maksimaalse kiiruse 140 km/h puhul (vt punkt S.1.2.1).

Selle arvutusmeetodi alusel võib pidurdusjõudu eelnevalt määrata, võttes arvesse järgmisi lisatingimusi:

pidurdusmaa tuleb välja arvutada pidurdamisel algkiirustelt 100, 120, 140 ja 160 km/h kuni vaguni maksimaalse kiiruseni;

kui pidurdusmaa on välja arvutatud, saab pidurdusjõu välja arvutada punktis S.1.3.2 kirjeldatud meetodi abil, kuid katsel mõõdetud keskmiste pidurdusmaade asemel tuleb kasutada arvutuslikku pidurdusmaad.

Vagunile kantav pidurdusjõud tuleb määrata katsetega (punkt S.1.3).

S.1.3.   Pidurdusjõu määramine katseliselt

See meetod on kohustuslik ka juhul, kui heakskiidetud arvutusmeetodit ei eksisteeri. Meetodit tohib rakendada ka punktis S.1.2.1 kirjeldatud vagunitele (piduriklotsidega P10). Kui katsetulemuste põhjal selgub, et pidurdusjõud on arvutuslikust väärtusest suurem, ei tohi arvutatud väärtust muuta; kui katsel selgub, et pidurdusjõud on arvutuslikust väiksem, tuleb selle põhjus välja selgitada.

Võib sooritada katsed:

katsed üksiku veeremiüksusega

Nende katsete puhul mõõdetakse rongi või vaguni pidurdusmaa hädapiduri rakendamisel algkiiruselt v0 sirgel ja rõhtsal teel. Pidurdusmaa pikkust tuleb hakata mõõtma sellest punktist, kus hädapiduri rakendamist alustati.

S.1.3.1.   Vagunid maksimaalse kiirusega ≤ 120 km/h

S.1.3.1.1.   Katsed üksiku veeremiüksusega (hõõrdpiduriproovid)

Vaadeldav veeremiüksus haagitakse veduriga ja kiirendatakse kiiruseni v0. Kui see kiirus on saavutatud, tuleb mehaaniline sidur lahti haakida. Nüüd rakendatakse hädapidur. Pidurdusmaa pikkust tuleb hakata mõõtma sellest punktist, kus hädapiduri rakendamist alustati.

S.1.3.1.2.   Veeremi koostamine hõõrdpiduriprooviks

Tavapäraste pöördvankritega vagunite puhul – üks vagun.

Kaheteljeliste vagunite puhul – kolmest vagunist koosnev koosseis.

Liigendiga pöördvankriteta vagunikoosseisu puhul – kahest vagunist koosnev koosseis.

Vagunikoosseis, mida ekspluatatsioonil ei saa poolitada.

Hõõrdpiduriproov tuleb läbi viia algkiirustel 100 km/h ja 120 km/h.

Juhul, kui veeremile on paigaldatud pidurisüsteemi “tühi-/koormusrežiimi” ümberlülitusseade, tuleb sooritada järgmised katsed:

asendis “tühi” ja ümberlülituskoormuse läheduses (eeldades, et see on vaadeldava veeremiliigi puhul võimalik); automaatse “tühi-/koormusrežiimi” ümberlülitusseadme korral tuleb katsed sooritada samuti ümberlülituskoormuse läheduses asendis “tühi”, kuid seejuures peab koormuse suurus olema ümberlülituskoormusest piisavalt palju väiksem automaatseadme stabiliseerumiseks asendis “tühi”;

maksimaalse koormuse juures, asendis “koormus”

Kui veerem on varustatud automaatse, pidevtoimelise koormusrežiimi ümberlülitusseadmega, tuleb hõõrdpiduriproov viia läbi järgmiselt:

tühjalt (tühikaalu juures), ümberlülitusseadme asendis “tühi”, kontrollimaks, et ei ületata λ etteantud maksimaalset väärtust;

maksimaalse koormuse juures (mis annab tulemuseks maksimaalse pidurdusjõu);

hõõrdpiduriproov tuleb sooritada ka pidurdusjõu suuruse kontrollimiseks maksimaalse energiahajuvuse vaatepunktist.

Üldised katsetingimused on esitatud punktis S.3.1.

Mõõdetud pidurdusmaa pikkust tuleb korrigeerida vastavalt nominaalsetele katsetingimustele (vo nom) punktis S.3.2 esitatud metoodika alusel.

Keskmise pidurdusmaa s (lubatavate korrigeeritud väärtuste keskmise) alusel tuleb määrata veeremiüksuse pidurdusjõu protsent kas 120 km/h ja/või 100 km/h kõverate abil (vt joonis S1) või tabelis S1 antud valemi põhjal. Lõpptulemuseks võetakse saadav minimaalne pidurdusjõu väärtus.

Tabel S1.

λ arvutamine

Formula

Formula

V

[km/h]

C

D

100

52 840

10

120

83 634

19

140

119 179

19

160

161 280

19

Need valemid kehtivad piires, mis vastavad joonisel S1 toodud kõverate ekstreemumitele.

Kui veeremiüksusele kantava pidurdusjõu suurus on määratud katseliselt, tuleb katse tulemusi kohandada “keskmiste” dünaamiliste efektiivsuste jaoks kahe hooldusvisiidi vahel (punktis S.1.2.1 kirjeldatud vagunite puhul tuleb kasutada tegurit 0,83).

Piduriklotside P10 kasutamisel tuleb aluskinga dünaamilise jõu tõttu korrigeerida pidurdusjõu suurust järgmise metoodika alusel:

a)

võimalikult suure täpsusega määratakse pidurite rakendusefektiivsus veeremiüksuse liikumise ajal, määrates teguri ηdyn test.

Kui seda pole mõõdetud, tuleb uute, tavapärase konstruktsiooniga vagunite puhul võtta teguri väärtuseks ηdyn test = 0,91.

Kui väärtust ηdyn test pole mõõdetud, tuleb muude veeremiüksuste puhul kasutada järgmist arvutusvalemit:

Formula

Seda valemit ei pea rakendama juhul, kui ηstat test väärtus on väiksem kui 0,6. Väärtus ηdyn test ei tohi kunagi olla suurem kui 0,91.

b)

Arvestades, et Btest on pidurdusjõud katses osaleva aluskinga kohta, võib kasutada ka eeltoodud valemeid (1) ja (2) pidurdusjõu Fdyn test määramiseks, selle asemel et kasutada otse saadud lugemi väärtust.

c)

Korrigeeritud dünaamiline jõud on seega järgmine:

Formula

d)

Selle Fdyn corr väärtuse alusel võib samade tabelite abil määrata korrigeeritud pidurdusjõu aluskinga kohta, Bcorr.

S.1.3.2.   Üle 120 km/h maksimaalse kiirusega vagunid, kuid mis ei ületa kiirust 160 km/h

See meetod peab olema identne punktis S.1.3.1 sätestatud meetodiga kahe katseseeria jaoks, üks kiirusel 140 km/h ja teine kiirusel 160 km/h (juhul, kui vagun on võimeline liikuma kiirusega 160 km/h).

Mõõdetud pidurdusmaa pikkust tuleb korrigeerida vastavalt nominaalsetele katsetingimustele (vo nom) punktis S.3.2 toodud metoodika alusel.

Korrigeeritud keskmisi pidurdusmaade väärtusi tuleb kasutada 4 teguri λ (λ100, λ120, λ140, λ160) määramiseks joonisel S1 toodud kõverate (või nende kõverate aluseks olevate valemite – vt tabel S1) abil.

Minimaalväärtus tuleb võtta väärtuste λ100, λ120, λ140 ja λ160 järgi.

S.2.   PIDURDUSJÕU MÄÄRAMINE SELLISTE VAGUNITE PUHUL, MIS ON VARUSTATUD KAUBARONGIDEL KASUTAMISEKS MÕELDUD UIC-TÜÜPI ÕHKPIDURITEGA.

Kui ümberlülitusseade on asendis G, loetakse vagunite pidurdusjõud samaväärseks asendis P määratud pidurdusjõuga.

Seetõttu ei hinnata vagunite puhul pidurdusjõudu eraldi asendis G.

S.3.   KATSETE SOORITAMINE

S.3.1.   Katsete sooritamise meetod

S.3.1.1.   Ilmastikutingimused

Vältimaks halbade ilmastikutingimuste pärssivat mõju katsetulemustele, tuleb katsed teha minimaalse tuulekiiruse ja kuiva teega.

S.3.1.2.   Katsete arv

Tuleb teha vähemalt 4 kehtivat katset, mille alusel arvutatakse keskväärtus. Kõik pidurdusmaade väärtused tuleb korrigeerida vastavalt punkti S.3.2 alapunktile 1.

Keskväärtus tuleb lugeda vastuvõetavaks, kui see vastab järgmistele kriteeriumidele, mida tuleb samaaegselt kontrollida:

kriteerium 1: Formula, ja

1. kriteerium 2: Formula

kus se on keskväärtuse suhtes suurima erinevusega pidurdusmaa väärtus.

Kui üks neist kriteeriumeist pole täidetud, tuleb teha lisakatse (jättes kõrvale ekstreemväärtuse “se”, kui kriteerium 2 pole täidetud ning n ≥ 5).

Sel teel saadud uute väärtustega kontrollitakse kriteeriume 1 ja 2, kus:

si

=pidurdusmaa, mis on mõõdetud katsel “i”, pärast korrektsiooni;

Formula

=keskmine pidurdusmaa;

n

=katsete arv;

σn

=katsetulemuste standardhälve;

ja

Formula

Kehtivate katsete osakaal peab katsete koguarvust moodustama vähemalt 70 %. Punkti S.3.2 alapunkti 1b kohaselt läbi viidud katseid ei arvata katsete koguarvu hulka.

Kui pärast 10 katset ilmneb, et üks kriteeriumeist pole täidetud, tuleb katseseeria katkestada ja pidurisüsteemi korrasolekut kontrollida. Katse katkestamine tuleb registreerida katsearuandes.

S.3.1.3.   Hõõrdekomponentide ja piduriketaste/rataste seisund

Enne katsete alustamist peavad hõõrdekomponendid (piduriklotsid/-katted) olema kulunud vähemalt kuni 70 %-ni nende tööulatusest. Lühemad pidurdusmaad saadakse valumalmist piduriklotsidega, mille kulum on 3–5 mm. Kui katsete käigus toimub pidurdamine täieliku peatumiseni märja ilma korral, peab piduriklotsi/-katte esiserv rattale suruma pöörlemissuunaga samas suunas.

Piduriplokkidega varustatud veeremiüksuste katsetamisel soovitatakse kasutada rattaid (uusi või taastatud), mis on läbinud vähemalt 1 200 km.

Soovitatavalt peaks piduriketaste/rataste algtemperatuur olema vahemikus 50–60 oC.

S.3.2.   Katsetulemuste hindamismeetod

S.3.2.1.   Pidurdusmaa pikkuse korrektsioon igal katsel

Katsel j saadud pidurdusmaa pikkust tuleb korrigeerida, et võtta arvesse järgmisi tegureid:

katsel mõõdetud algkiiruse ja nominaalkiiruse vahelist suhet;

katsetee gradienti.

Korrektsioon tehakse järgmise valemi alusel:

Formula

Valemi teisendamisel saame:

Formula

kus:

sjcorr [m]

=korrigeeritud pidurdusmaa (mis vastab katsel j nominaalkiirusele);

sjmeas [m]

=katsel j mõõdetud pidurdusmaa;

vjnom [km/h]

=nominaalne algkiirus katsel j;

vjmeas [km/h]

=katsel j mõõdetud algkiirus;

ρ

=pöördkeha inertsikoefitsient, mis avaldub järgmiselt:

Formula

kus:

m =rongi või veeremiüksuse mass;

mr =pöörlevate koostisosade ekvivalentne mass.

(Kui täpset väärtust ei teata, tuleb vedurite puhul kasutada ρ = 1,15 ning reisivagunite puhul ρ = 1,04.);

i [mm/m]

= katsetee keskmine gradient üle sjmeas, mis on positiivne (+) tõusul ja negatiivne (–) langu puhul.

Katse hindamiseks tuleb kontrollida järgmist kaht kriteeriumi:

a)

|i| < 3 mm/m (5 mm/m erijuhtumitel)

ja

b)

vjmeas – vjnom ≤ 4 km/h.

S.3.2.2.   Keskmise pidurdusmaa S korrektsioon

Vastavalt punktile S.3.1 saadud keskmise pidurdusmaa Formula pikkust tuleb korrigeerida, et võtta arvesse järgmisi tegureid:

a)

katsetatud pidurite rakendumise dünaamiline efektiivsus võrreldes keskmise ekspluatatsioonilise väärtusega. Ketaspidurite puhul: katsetatud veeremiüksuste rataste keskmise ratta läbimõõdu ja poole kuluminormini kulunud ratta võrdlus. Vagunite puhul, mille pidurisüsteemides kasutatakse piduriplokke P10 ja tavaliste pidurisüsteemide korral tuleb dünaamilise aktiivsuse korrigeerimiseks kasutada punktis S.1.3.1 toodud metoodikat.

Keskmise pidurdusmaa pikkust korrigeeritakse järgmise valemiga:

Formula

ja

Formula

kus:

Formula

 [m]

=korrigeeritud keskmine pidurdusmaa;

Formula

 [m]

=katsel mõõdetud keskmine pidurdusmaa;

te [s]

=samaväärne pidurisüsteemi pidurdusjõu saavutamise aeg;

vnom [m/s]

=nominaalne katse algkiirus;

dtest [mm]

=katses osalenud veeremiüksuste rataste keskmine läbimõõt;

dm [mm]

=poole kulumini kulunud ratta läbimõõt;

Fcorr [kN]

=korrigeeritud pidurdusjõud;

Ftest [kN]

=katsel mõõdetud keskmine pidurdusjõud;

ηm

=pidurimehhanismi efektiivsus keskmistel ekspluatatsioonitingimustel;

ηtest

=pidurimehhanismi efektiivsus katsetingimustel;

Wm [kN]

=keskmine takistus edasiliikumisel.

b)

Tegelik täitumisaeg nominaalse suhtes on 4 s. See korrektsiooni kehtib nende katsete suhtes, milles veeremiüksust vaadeldakse eraldi.

Rakendatakse järgmist korrektsioonivalemit:

Formula

kus:

Formula

 [m]

=korrigeeritud keskmine pidurdusmaa;

Formula

 [m]

=keskmine pidurdusmaa;

ts [s]

=mõõdetud keskmine pidurisilindrite täitumisaeg;

Vnom [m/s]

=nominaalne katsete algkiirus.

S.4.   Pidurite tõhususe arvutuslik hindamine

S.4.1.   Etapiviisiline arvutamine

Peatumisteekonda saab arvutada etapiviisiliselt, alustades dünaamilistel võrranditel põhinevast üldisest metoodikast. Algoritm määratletakse järgmiselt:

1. etapp

Formula

kus:

ΣFi

kõigi sisselülitatud pidurite aeglustusjõudude summa;

Wi

aeglustustakistus ajahetkel i;

me

ekvivalentne veeremiüksuse mass (koos pöörlevate massidega);

ai

aeglustus ajahetkel i.

2. etapp

Formula


3. etapp

Formula

kus:

Δt

arvutuste ajaintervall (Δt ≤ 1s);

vi

intervalli Δt algkiirus;

vI+1

intervalli Δt lõppkiirus.

4. etapp

Formula

Kus:

vmi

keskmine kiirus ajaintervallil Δt.

5. etapp

Δsi = vmi × Δt

kus:

Δsi

läbitud teepikkus intervalli Δt jooksul.

Teepikkuse Δsi võib arvutada ka ühel viisil järgmistest:

5. etapi 2. versioon

Formula

5. etapi 3. versioon

Formula

Hüpoteesi kohaselt, millega eeldatakse, et pidurdusjõud on intervalli piires konstantne, annavad kõik valemid täpselt sama tulemuse.

6. etapp

s = Σ (vmi × Δt)

kus:

s

kogu peatumisteekond (kuni v = 0).

S.4.2.   Arvutamine aeglustusetappide alusel

Juhul kui veeremiüksused on varustatud piduritega, mille rakendamisel on aeglustusjõud teatud kiirusintervallidel etapiti konstantne, või siis, kui selle jõu suurus on teada, saab kasutada järgmist lihtsustatud meetodit:

1. etapp

Formula

kus:

Fmi , Wmi ning ami:

konstantsed väärtused või keskmised väärtused kiirusintervallil vi kuni vi+1.

2. etapp

Formula

kus:

Δsi

läbitud teepikkus sellel kiirusintervallil.

3. etapp

s = te × v o + ΣΔsi

LISA T

ERIJUHTUMID

Kinemaatiline gabariit

Suurbritannia

T.1.

SUURBRITANNIA RAUDTEEVÕRGUS EKSPLUATATSIOONIKS MÕELDUD VAGUNID

T.1.1.

Sissejuhatus

T.1.2.

Jaotis A. Suurbritannia vagunite puhul kehtiv gabariit W6

T.1.3.

Jaotis B. Gabariidi W6-A kohane veeremi arvutuse näide

T.1.4.

Jaotis C. Gabariidid W7 ja W8.

T.1.5.

Jaotis D. Eriveeremigabariit W9.

T.1.   SUURBRITANNIA RAUDTEEVÕRGUS EKSPLUATATSIOONIKS MÕELDUD VAGUNID

T.1.1.   Sissejuhatus

Suurbritanfnia raudteeliinidel kasutatakse järgmisi kaubavagunite gabariite: W6, W7, W8 ja W9. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab infrastruktuuriregistris loetlema, milline gabariit raudteeliinil kasutusel on. Alljärgnevalt kirjeldatakse järgmisi gabariite: jaotises A – W6, jaotises B – näidisarvutused, jaotises C – W7 ja W8, jaotises D – W9. Neid gabariite võib kohaldada veeremiüksustele, mille põikisuunalised nihked ja kõikumine on minimaalne. Pehme vedrustuse ja/või suure kõikuvusega veeremiüksusi tuleb ekspluatatsiooni anda vastavalt kehtestatud riiklikele standarditele.

Kõrguseni kuni 400 mm RPPst (RPP – rööbaste pealispind) peavad vagunid ühilduma nii võrdlusprofiiliga G1 kui W6, arvestades kummagi profiili puhul suuremate kitsendustega mõõtmeid.

T.1.2.   Jaotis A. Suurbritannia vagunite puhul kehtiv gabariit W6

Joonis T1

Image

Gabariidi W6 kohaldamisel kaubaveoks mõeldud raudteeveeremile tuleb arvesse võtta taandusvalemeid ja muid tegureid

Piirkond rööbaste pealispinnast (RPP) 1 000 mm kõrgusel

Üldist

See gabariidi piirkond loetakse staatiliseks ning gabariidi laiust ei mõjuta siin ükski põikisuunaline nihe.

1 000 mm RPP mõõde

1 000 mm RPP mõõde on absoluutne miinimum; ükski vaguni koostisosa ei tohi vertikaalsuunas sellest väärtusest allapoole siseneda nii, et gabariiti ületataks, olenemata koormusest või kulumisastmest. Vertikaalvedrude käigupikkus tuleb määratleda nii, et äärmises asendis oleksid vedrud surutud kokku või vastu käigupiirikuid.

Veeremi maksimaalse laiuse määramine

2 820 mm mõõde sirgel teel (mis on samaväärne 200 m raadiusega kõverikul mõõtmega 3 024 mm) on lubatud ilma laiuse taandusvalemeid kohaldamata.

Laiuse taandusvalemite diagramm

Joonis T2

Image

A

= rataste baas või pöördvankrite tsentrite vahekaugus (meetrites)

Ni ja No

= vaadeldava piirkonna kaugus meetrites lähima teljeni või pöördvankri tsentrini.

Ülalpool 1 000 RPP taandamiseks kohaldatavad taandusvalemid

a)

gabariidi igal küljel tehtava taanduse suurus Ei (meetrites) telgede või pöördvankrite vahele jääval alal:

Formula

b)

gabariidi igal küljel tehtava taanduse suurus Eo (meetrites) telgede või pöördvankrite vahelt välja jääval alal:

Formula

Märkus

Ülaltoodud valemite a või b rakendamisel saadud negatiivsed väärtused tähendavad, et kohaldatava taanduse suurus on null.

Veeremiüksuse keskosas pole taandused vajalikud seni, kuni pöördvankrite vaheline kaugus ei ületa 12,8 m.

Laiuse taandusvalemeid kohaldatakse profiili ülaosa kõigile koordinaatidele võrdselt.

Selle gabariidi suurendamine pole lubatud isegi juhul, kui kõverikul tekkivate nihete suurused on eespool kirjeldatust väiksemad.

Piirkond, mis jääb 1 000 mm RPPst allapoole

Üldist

See gabariidi osa on lihtsustatult kineetiline.

Arvestada tuleb kõiki mis tahes viisil põhjustatud põikisuunalisi nihkeid, nt:

a)

vedrustuse kogu põikiliikumist;

b)

vedrustuse kogu põikisuunalist kulumist;

c)

projitseerimiskaugust kõverikul (Ei või Eo).

Arvesse ei võeta järgmisi tegureid:

d)

veeremiüksuse veeremine;

e)

teljekaitse läbipaine;

f)

rattaharja ja rööpa vaheline pilu;

g)

rattaharja ja rööpa kulumine.

Kõik kliirensi piirmäära mõõtmed on absoluutne miinimum; ükski vaguni koostisosa ei tohi vertikaalsuunas sellest väärtusest allapoole siseneda nii, et gabariiti ületataks, olenemata koormusest või kulumisastmest. Vertikaalvedrude käigupikkus tuleb määratleda nii, et äärmises asendis oleksid vedrud kokku või vastu käigupiirikuid surutud.

Lisaks ei tohi vastavalt eelmainitud tingimustele veeremiüksus väljuda 75, 100 ja 135 mm RPP tasandite gabariitide kliirensi piirmääradest, kui veeremiüksus seisab kumeral või nõgusal vertikaalsel kõverikul raadiusega 500 m.

Veeremi maksimaalse laiuse määramine

Veeremiüksuse mis tahes punktide puhul ei tohi:

1)

maksimaalne staatiline laius koos

2)

punkti 1.2.1 alapunktide a, b ja c kohaselt saadud väärtuste summaga

ületada ühtki järgnevas tabelis näidatud neljast väärtusest:

Kõveriku raadius (R)

Maksimaalne laius (1) + (2)

Sirge tee (1)

2 700 mm

360 m

2 700 mm

200 m

2 820 mm

160 m

2 900 mm

Joonis T3

Laiuse taandusvalemite diagramm

Image

A

= rataste baas või pöördvankrite tsentrite vahekaugus (meetrites)

NI ja No

= vaadeldava piirkonna kaugus meetrites lähima teljeni või pöördvankri tsentrini.

R

= kõveriku raadius.

Allpool 1 000 RPP taandamiseks kohaldatavad taandusvalemid

a)

gabariidi igal küljel tehtava taanduse suurus Ei (meetrites) telgede või pöördvankrite tsentrite vahele jääval alal:

Formula

b)

gabariidi igal küljel tehtava taanduse suurus Eo (meetrites) telgede või pöördvankrite tsentrite vahelt välja jääval alal:

Formula

Märkused

Mis tahes eespool toodud taandusvalemeid kohaldatakse profiili ülaosa kõigile koordinaatidele võrdselt.

Selle gabariidi puhul pole lubatud ühtki laiust suurendada.

T.1.3.   Jaotis B. Gabariidi W6-A kohane veeremi arvutuse näide

1.

Näide

1.1.

Kaheteljeline kattega vagun, piirmõõtmetega:

rataste baas (A)

9 m

pikkus puhvriprussidest mõõdetuna

12,82 m

vedrustuse kogu põikisuunalise liikumise suurus

± 0,02 m

vedrustuse liidese kogu põikisuunalise kulumise suurus

0,003 m

1.2.

Piirkond, mis jääb 1 000 mm RPPst ülespoole

1.2.1.

Veeremiüksuse tsentris

Formula

Ei = –0,051 m

Ei arvutamisel saime tulemuseks negatiivse väärtuse, millest tulenevalt pole taandust tarvis rakendada.

1.3

Veeremi puhvriprussi juures

1.3.1.

 

Formula

Eo = –0,05 m

Eo arvutamisel saime tulemuseks negatiivse väärtuse, millest tulenevalt pole taandust vaja rakendada.

1.4.

Piirkond, mis jääb 1 000 mm RPPst allapoole

1.4.1.

Kogu põikisuunalised vedrustuse nihked

1.4.1.1.

(0,020+0,003) m = 23 mm (poollaiuse taandus)

1.5.

Telje keskjoonel

1.5.1.

Eo/Ei = null

Järelikult on teljepuksi kohalt mõõdetav maksimaalne koostisosade laius

2 700 – 2(23) = 2 654 mm

1.6.

Veeremiüksuse tsentris

1.6.1.

 

Formula

i)

kui R = 360 m

Ei = 28 mm

Järelikult on R = 360 m juures maksimaalne laius

2 700 – 2(23) – 2(28) = 2 598 mm

ii)

kui R = 200 m

Ei = 51 mm

Järelikult on R = 200 m juures maksimaalne laius

2 820 – 2(23) – 2(51) = 2 672 mm

iii)

kui R = 160 m

Ei = 63 mm

Järelikult on R = 160 m juures maksimaalne laius

2 900 – 2(23) – 2(63) = 2 728 mm

Eeltoodust näeme, et juhtumi i puhul saame tulemuseks minimaalse väärtuse, järelikult on maksimaalne lubatav laius tsentris 2 598 mm.

1.7.

Veeremi puhvriprussi juures

1.7.1.

 

Formula

i)

kui R = 360 mm

Eo = 29 mm

Järelikult on R = 360 m juures maksimaalne laius

2 700 – 2(23) – 2(29) = 2 596 mm

ii)

kui R = 200 m

Eo = 52 mm

Järelikult on R = 200 m juures maksimaalne laius

2 820 – 2(23) – 2(52) = 2 670 mm

iii)

kui R = 160 m

Eo = 65 mm

Järelikult on R = 160 m juures maksimaalne laius

2 900 – 2(23) – 2(65) = 2 724 mm

Eeltoodust näeme, et juhtumi i puhul saame tulemuseks minimaalse väärtuse, järelikult on maksimaalne lubatav laius puhvriprussil 2 596 mm.

3.

Arvutused vertikaalsete nihete/kliirensi piirmäärade leidmiseks

3.1.

Vedrustuse koostisosade nihked

3.1.1.

 

a)

lubatud ratta kulum

38,0 mm

b)

veereringi kulum

6,0 mm

c)

vedru, tühi veeremiüksus kuni vedrupiirikuni

98,5 mm

Kokku 142,5 mm (kasutada 143 mm)

Märkus. Seda nihet saab vähendada ühe teljepuksi koonilise ploki koostu kogupaksuse võrra, paigaldades selle ratta kulumi kompenseerimiseks veeremiüksustele, millel saab selliseid plokke kasutada.

3.2.

Vedrustamata komponentide nihked

3.2.1.

 

d)

a) lubatav ratta kulum

38 mm

 

e)

b) veereringi kulum

6 mm

 

Kokku 44 mm

3.2.2.

 

3.3

Kliirensi piirmäärad veeremiüksuse tsentris

3.3.1.

 

500 m raadiusega kumeral vertikaalkõverikul seisva veeremiüksuse vertikaalsuunaline nihe Hi on väljendatav järgmise valemiga:

Formula

Hi = 20 mm.

3.4

Kliirensi piirmäärad veeremi puhvriprussil

3.4.1.

 

500 m raadiusega nõgusal vertikaalkõverikul seisva veeremiüksuse vertikaalsuunaline nihe Ho on väljendatav järgmise valemiga:

Formula

Ho = 21 mm

3.4.2.

 

Märkus. Eespool toodud punktides 3.3 ja 3.4 kirjeldatud väärtused lisanduvad täiendavalt (ainult RPP 75, 100 ja 135 mm tasapindade puhul) punktides 3.1 ning 3.2 arvutatud väärtustele.

T.1.4.   Jaotis C. Gabariidid W7 ja W8.

Gabariit W7

Joonis T4

Image

Gabariit W8

Joonis T5

Image

T.1.5.   Jaotis D. Eriveeremigabariit W9.

Vaguni kere ja pöördvankrid tuleb projekteerida vastavalt gabariidile W6.

Kui vagun on koormatud, peab äravõetav koormus vastama allkirjeldatud gabariidile W9.

1.1

Gabariidil W9 on kaks erilaadset osa. Need mõlemad peavad vastama:

gabariidile W9 (i) – see kehtib veoseüksustele, mis asetsevad pöördvankrite tsentrite vahelisel alal. (NB! (i) tähistab siin ingliskeelset sõna “inner” (sisemine).)

gabariidile W9 (o) – see kehtib veoseüksustele, mis asetsevad vaguni üleulatuval osal (st otsmisest pöördvankrist vastava vaguni otsani jääval kasulikul alal). (NB! (o) tähistab siin ingliskeelset sõna “outer” (välimine).)

Gabariidi W9 (i) sisemine võrdlusprofiil

Joonis T6

Image

Konteinervagunitel on erisuguste ühendveoüksuste tarvis erinevad asendid. Need ühendveoüksused laaditakse konteinervagunitesse nii, et need pole ei põiki- ega pikisuunas kohtkindlalt paigas. Nii gabariidi W9 (i) kui ka W9 (o) puhul tuleb arvesse võtta nii veose paigutust kui ka selle võimalikke liikumisi sõidu ajal.

2.

Märkused taandusvalemite ja muude vaadeldavate tegurite kohta on tehtud gabariidi W9 alusel.

2.1.

Gabariit W9 (i) on määratletud nende vagunite puhul, mille pöördvankrite tsentrite vaheline kaugus on 13,5 m. Gabariidi laiuse suurendamine pole lubatud vagunite puhul, mille pöördvankrite tsentrite vaheline kaugus on väiksem kui 13,5 m, kuid laiuse vähendamine on võimalik vagunite puhul, mille pöördvankrite tsentrite vaheline kaugus on üle 13,5 m.

2.1.1.

Piirkond, mis jääb 1 000 mm RPPst ülespoole

2.1.1.1.

Üldist

2.1.1.2.

 

See gabariidi W9 (i) piirkond loetakse staatiliseks ning gabariidi laiust ei mõjuta siin ükski vedrustuse põikisuunaline nihe kuni piirväärtuseni 13 mm (sh kulum).

Gabariidi W9 (i) laiust võib vähendada mõlemalt poolt telgjoont selliste põikisuunaliste vedrustuse nihete suuruse võrra, mis ületavad piirväärtust 13 mm.

Absoluutseks miinimumiks on 1 000 mm kõrgusel rööbaste pealispinnast laius 2 796 mm. Ükski veoseüksuse osa ei tohi vertikaalsuunas sellest väärtusest allapoole siseneda nii, et gabariiti ületataks, olenemata koormusest või kulumisastmest. Vertikaalvedrude käigupikkus tuleb määratleda nii, et äärmises asendis oleksid vedrud surutud kokku või vastu käigupiirikuid.

Hõlmatud ala, mis jääb vahemikku 1 000–780 mm RPPst

Joonis T6

Image

Märkus. Üldiselt saadakse suurim taandus siis, kui Ni = A/2.

1.1.3.

Gabariidi igal küljel tehtava taanduse suurus Ei (meetrites) telgede või pöördvankrite vahele jääval alal:

Formula

Märkus

Ülaltoodud valemite (vt punkt 1.1.3) rakendamisel saadud negatiivsed väärtused tähendavad, et kohaldatava taanduse suurus on null.

Veeremiüksuse keskosas pole taandused vajalikud seni, kuni pöördvankrite vaheline kaugus ei ületa 13,5 m.

Laiuse taandusvalemeid kohaldatakse võrdselt profiili ülaosa kõigile laiuskoordinaatidele, mis asuvad kõrgemal kui 1 000 mm RPP.

Piirkond, mis jääb vahemikku 1 000–780 mm RPPst

2.1.

Üldist

2.1.1.

See gabariidi W9 (i) osa on lihtsustatult kineetiline.

Arvestada tuleb kõiki mis tahes viisil põhjustatud põikisuunalisi nihkeid:

a)

vedrustuse kogu põikisuunalise liikumise suurus;

b)

vedrustuse liidese kogu põikisuunalise kulumise suurus;

c)

taandused kõveriku projitseerimiskauguse Ei tõttu;

d)

Veoseüksuse nihked on kirjeldatud lisa 5 jaotises D.

Arvesse ei võeta järgmisi tegureid:

e)

veeremiüksuse liikumine teel;

f)

teljekaitse läbipaine;

g)

rattaharja ja rööpa vaheline pilu;

h)

rattaharja ja rööpa kulumine.

2.1.3

Piirkond, mis jääb 780 mm RPPst allapoole

2.1.3.1.

 

Ükski gabariidi W9 (i) kohase veoseüksuse osa ei tohi sellesse piirkonda siseneda mis tahes koormus- või kulumistingimuste tõttu, välja arvatud juhul, kui see veoseüksuse osa vastab gabariidile W6.

2.1.4.

Gabariidi W9 (i) laiuste määramine

Joonis T7

Image

2.1.5.

Veeremiüksuse mis tahes punktide puhul ei tohi:

i)

maksimaalne staatiline laius koos

ii)

punkti 2.1.1 alapunktide a, b, c ja d kohaselt saadud väärtuste summaga

ületada ühtki järgnevas tabelis näidatud kolmest väärtusest:

Kõveriku raadius (R)

maksimaalne laius (i) + (ii)

360 m

2 810 mm

200 m

2 912 mm

160 m

2 970 mm

2.1.5.1.

Gabariidi igal küljel tehtava taanduse suurus Ei (meetrites) telgede või pöördvankrite vahele jääval alal:

Formula

2.1.6.2.

Märkus. Mis tahes eespool toodud taandusvalemeid kohaldatakse profiili ülaosa kõigile 1 000 mm ja 780 mm RPPst vahelisse piirkonda jäävatele koordinaatidele võrdselt. Selle gabariidi puhul pole lubatud ühtki laiust suurendada.

3.

Arvutusnäide

3.1.

Gabariidil W9 (i) põhinevate andmete alusel arvutatud laiuse taandused.

3.1.1.

Pöördvankritega vagun, piirmõõtmetega:

pöördvankrite tsentrite vahekaugus (A)

13,5 m

laadimisplatvormi pikkus

15,9 m

vedrustuse kogu põikisuunalise liikumise suurus, koos liidese kulumiga;

13 mm (ei ületa standardväärtust 13 mm); veoseüksuse kogu põikisuunaline nihe

kinnitusseadiste suhtes

12,5 mm (ehk 6,5 mm enam kui standardväärtus 6 mm);

3.2.

Piirkond, mis jääb 1 000 RPPst ülespoole

3.2.1.

Vaguni tsentris

Formula

Formula

Ei = –0,00009, ehk kõveriku üleulatuvuse tõttu pole taandusi vaja teha.

3.2.2.

Kogu gabariidi taandus

= Ei + vedrustuse ülemäärane põikisuunaline liikumine + ülemäärane veoseüksuse nihe

= 0 + 0 + 6,5 mm.

Järelikult tuleb kõigi gabariidi W9 (i) horisontaaltasapinnal paiknevaid koordinaate piirkonnas, mis asub kõrgemal kui 1 000 mm RPP, taandada 6,5 mm võrra gabariidi mõlemal küljel.

3.3.

Hõlmatud ala, mis jääb vahemikku 1 000–780 mm RPPst

3.3.1.

 

Vedrustuse kogu põikisuunalise liikumise suurus = 13 mm.

Veoseüksuse ülemäärane põikisuunaline liikumine = 6,5 mm.

3.3.2.

 

Vaguni tsentris:

Formula

i)

kui R = 360 m,

siis Ei = 63 mm

Järelikult on R = 360 m juures maksimaalne laius

2 810 – (2x63) – (2x13) – (2x6,5) = 2 645 mm

ii)

kui R = 200 m,

siis Ei = 114 mm

Järelikult on R = 200 m juures maksimaalne laius

2 912 – (2x114) – (2x13) – (2x6,5) = 2 645 mm

iii)

kui R = 160 m,

siis Ei = 142 mm

Järelikult on R = 160 m juures maksimaalne laius

2 970 – (2x142) – (2x13) – (2x6,5) = 2 647 mm

Eelkirjeldatud juhtumid i ja ii annavad mõlemad tulemuseks minimaalväärtuse, järelikult on veoseüksuse maksimaalne lubatav laius veose paigutamiseks mõeldud põrandapinna keskosas 2 645 mm.

4.

Märkused taandusvalemite ja muude vaadeldavate tegurite kohta on tehtud gabariidi W9 (o) alusel.

4.1.

Gabariit W9 (o) on määratletud vagunite puhul, mille pöördvankrite tsentrite vaheline kaugus on 13,5 m. Gabariidi laiuse suurendamine pole lubatud vagunite puhul, mille pöördvankrite tsentrite vaheline kaugus on väiksem kui 13,5 m. Siiski on gabariidi vähendamine on võimalik vagunite puhul, mille pöördvankrite tsentrite vaheline kaugus on üle 13,5 m.

4.1.1.

Piirkond, mis jääb 1 000 mm RPPst ülespoole

4.1.1.1.

Üldist

See gabariidi W9 (o) piirkond loetakse staatiliseks ning gabariidi laiust ei mõjuta siin ükski vedrustuse põikisuunaline nihe kuni piirväärtuseni 13 mm (sh kulum).

Gabariidi W9 (o) laiust võib siiski vähendada mõlemalt poolt telgjoont selliste põikisuunaliste vedrustuse liikumisulatuse võrra, mis ületavad standardset piirväärtust 13 mm võrra.

Mis tahes veoseüksuse nihe kinnitussüsteemide (nt splindid) tõttu, mis ületab põikisuunas 6 mm, peab lisama telgjoonest mõlemale poole täiendava taanduse.

Piirkond, mis asub 1 000 mm RPPst kõrgemal, on absoluutne miinimum laiusega 2 796 mm. Ükski veoseüksuse osa ei tohi vertikaalsuunas sellest väärtusest allapoole siseneda nii, et gabariiti ületataks, olenemata koormusest või kulumisastmest. Vertikaalvedrude käigupikkus tuleb määratleda nii, et äärmises asendis oleksid vedrud surutud kokku või vastu käigupiirikuid.

Sirgel teel liikumisel tuleb laiust 2 796 mm (samaväärne 200 m raadiusega kõverikel laiusega 3 024 mm) aktsepteerida ilma laiuse taandamiseta.

4.1.2.1.

Laiuse taandusvalemite diagramm

Joonis T7

Image

Märkus. Üldjuhul on taanduse väärtus suurim siis, kui No = max.

4.1.3.

Ülalpool 1 000 mm RPP taandamiseks kohaldatav taandusvalem

4.1.3.1.

 

Gabariidi mõlemal küljel tehtava taanduse suurus Eo (meetrites) pöördvankrite ning vaguni laadimisplatvormi otste vahelisel alal:

Formula

4.1.3.2.

Märkus

Arvutamisel saadud negatiivne väärtus tähendab, et kohaldatava taanduse suurus on null.

Veeremiüksuse keskosas pole taandused vajalikud seni, kuni vagunite puhul, mille pöördvankrite tsentrite vaheline kaugus on 13,5 m, ulatub laadimisplatvorm vaguni otsast kaugemale kui 2,798 m.

Laiuse taandusvalemeid kohaldatakse võrdselt profiili ülaosa kõigile laiuskoordinaatidele, mis asuvad kõrgemal kui 1 000 mm RPP.

Piirkond ≤ 1 000 mm RPP

4.2.2.

Piirkond, mis jääb 1 000 mm RPPst allapoole

4.2.2.1.

 

See gabariidi W9 (o) osa on kineetiline ning gabariit tuleb määrata täpselt vastavalt võrdlusprofiilile W6, ainsaks erandiks on asjaolu, et lubatavaid laiusi tuleb täiendavalt taandada olenevalt veoseüksuse kinnitamise meetodist.

Piirkond, mis asub 1 000 mm RPPst kõrgemal, on absoluutne miinimum laiusega 2 796 mm. Ükski veoseüksuse osa ei tohi vertikaalsuunas sellest väärtusest allapoole siseneda nii, et gabariiti ületataks, olenemata koormusest või kulumisastmest. Vertikaalvedrude käigupikkus tuleb määratleda nii, et äärmises asendis oleksid vedrud surutud kokku või vastu käigupiirikuid.

4.2.2.2.

Gabariidi laiuste määramine

Veeremiüksuse mis tahes punktide puhul ei tohi:

i)

maksimaalne staatiline laius koos

ii)

punkti 2.1.1 alapunktide a, b, c ja d kohaselt saadud väärtuste summaga

ületada ühtki järgnevas tabelis näidatud kolmest väärtusest:

4.2.2.3.

 

Kõveriku raadius (R)

Maksimaalne laius (i) + (ii)

360 m

2 700 mm

200 m

2 820 mm

160 m

2 900 mm

Joonis T8

Image

A

= pöördvankrite tsentrite vaheline kaugus (meetrites)

No

= kaugus vaadeldavast sektsioonist lähima pöördvankri tsentrini (meetrites)

Märkus. Suurim taandus saadakse siis, kui No = A/2.

R

= kõveriku raadius;

Allpool 1 000 mm RPP taandamiseks kohaldatav taandusvalem

Gabariidi mõlemal küljel tehtava taanduse suurus Eo (meetrites) pöördvankri ning vaguni laadimisplatvormi otsa vahelisel alal:

Formula

Märkus

Mis tahes eespool toodud taandusvalemeid kohaldatakse profiili ülaosa kõigile 1 000 mm RPPst allpool paiknevatele koordinaatidele võrdselt.

Selle gabariidi puhul pole lubatud ühtki laiuse suurendamist.

Gabariidil W9 (o) põhinevate andmete alusel arvutatud laiuse taandused.

Arvutuse näide

Gabariidil W9 (o) põhinevate andmete alusel arvutatud laiuse taandused.

Pöördvankritega vagun, piirmõõtmetega:

pöördvankrite tsentrite vaheline kaugus (A)

13,5 m

laadimisplatvormi pikkus

15,9 m

vedrustuse kogu põikisuunalise liikumise suurus

13 mm (ei ületa koos liidese kulumiga standardväärtust 13 mm);

veoseüksuse kogu põikisuunaline nihe kinnitusseadiste suhtes

12,5 mm (ehk 6,5 mm enam kui standardväärtus 6 mm);

Piirkond, mis jääb 1 000 mm RPPst ülespoole

Veoseüksuse otspinnal

Formula kus Formula

Eo = –0,070 m

Kogu gabariidi taandus

= Eo + vedrustuse ülemäärane põikisuunaline liikumine + ülemäärane veoseüksuse nihe

= – 70 + 0 + 6,5 = -63,5 mm, mis on negatiivne – taandamist pole vaja teha.

Piirkond, mis jääb 1 000 mm RPPst allapoole

Vedrustuse kogu põikisuunalise liikumise suurus = 13 mm.

Veoseüksuse ülemäärane põikisuunaline liikumine = 6,5 mm.

Veoseüksuse otspinnal

Formula

i)

kui R = 360 m,

siis Eo = 24,5 mm

Järelikult on R = 360 m juures maksimaalne laius

2 700 – (2x24,5) – (2x13) – (2x6,5) = 2 612 mm

ii)

kui R = 200 m,

siis Eo = 44 mm

Järelikult on R = 200 m juures maksimaalne laius

2 820 – (2x44) – (2x13) – (2x6,5) = 2 693 mm

iii)

kui R = 160 m,

siis Eo = 55 mm

Järelikult on R = 160 m juures maksimaalne laius

2 900 – (2x55) – (2x13) – (2x6,5) = 2 751 mm

Juhtum i annab tulemuseks minimaalväärtuse, järelikult on veoseüksuse maksimaalne lubatav laius veose paigutamiseks mõeldud põrandapinna keskosas 2 612 mm.


(1)  Lisatud selleks, et hõlmata komponente, mida ei mõjuta kõveriku projitseerimiskaugus (nt teljepuksid).

LISA U

ERIJUHTUMID

Kinemaatiline gabariit

Rööpmevahe 1 520 mm

U.1.

NII 1 520 MM KUI KA 1 435 MM RÖÖPMEVAHE JAOKS ETTENÄHTUD VAGUNID

U.2.

AINULT 1 520 MM RÖÖPMEVAHE JAOKS ETTENÄHTUD VAGUNID

U.3.

SIIRDEKÕVERIKE ÜLETAMINE

U.4.

VERTIKAALSIIRDEGA KÕVERIKE ÜLETAMINE (SH MANÖÖVRIMÄEL KOOSTAMISEL) JA VEEREMI PIDURDAMINE, MANÖÖVERDAMINE VÕI PEATAMINE.

U.5.

HAAGITAVUS

Seda erijuhtumit kohaldatakse Poolas ja Slovakkias teatud raudteeliinide puhul, mis liituvad Leedu, Läti ja Eesti raudteeliinidega ning mille rööpmevahe on 1 520 mm.

U.1.   NII 1 520 MM KUI KA 1 435 MM RÖÖPMEVAHE JAOKS ETTE NÄHTUD VAGUNID

1 520 mm ja 1 435 mm raudteevõrgus ilma mis tahes piiranguteta ekspluatatsiooniks mõeldud koostalitlusvõimega vagunid peavad vastama joonisel U1 näidatud kinemaatilisele gabariidile.

Joonis U1

Image

Teatud kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete raames kasutatavate vagunite ülaosa võib ühilduda joonisel U2 toodud gabariidiga.

Joonis U2

Image

Selliste vagunite alumiste koostisosade kineetiline gabariit peab ühilduma joonisel U3 näidatuga.

Joonis U3

Image

U.2.   AINULT 1 520 MM RÖÖPMEVAHE JAOKS ETTE NÄHTUD VAGUNID

Sellised kaubavagunid võivad ühilduda kinemaatiliste gabariitidega WM-02, WM-1 ja WM-0.

Joonis U4

Kinemaatiline gabariit WM-2

Image

Joonis U5

Kinemaatiline gabariit WM-1

Image

Joonis U6

Kinemaatilise gabariidi WM-02, 1, 0 alumised osad

Image

U.3.   SIIRDEKÕVERIKE ÜLETAMINE

Üksikud vagunid peavad nii tühjalt kui ka koormatult ühilduma kõverikega, mille raadius on 80 m.

1 520 mm rööpmevahega teedel peavad rongikoosseisu haagitud vagunid nii tühjalt kui ka koormatult ühilduma:

sirge tee ja 80 m raadiusega kõveriku siirdega ilma üleminekukõveriketa;

ilma sirgete üleminekuteta S-kõverikega, mille raadius on 120 m.

1 520 mm rööpmevahega teedele mõeldud pikad (põhiraami baas > 16 m ja pikkus koos siduritega > 21 m) rongiks haagitud vagunid peavad nii koormusega kui ka tühjalt ühilduma:

ilma üleminekukõveriketa sirge tee ja 110 m raadiusega kõveriku siirdega;

ilma sirgete üleminekuteta S-kõverikega, mille raadius on 160 m.

1 435 mm rööpmevahega teedel peavad rongikoosseisu haagitud vagunid nii tühjalt kui ka koormatult ühilduma:

ilma sirgete üleminekuteta S-kõverikega, mille raadius on 190 m;

6 m pikkuste sirgete üleminekutega S-kõverikega, mille raadius on 150 m;

20 m pikkuste sirgete üleminekutega S-kõverikega, mille raadius on 120 m.

U.4.   VERTIKAALSIIRDEGA KÕVERIKE ÜLETAMINE (SH SORTEERIMISMÄEL KOOSTAMISEL) JA VEEREMI PIDURDAMINE, MANÖÖVERDAMINE VÕI PEATAMINE.

Liikumine üle joonistel U7 ja U8 kujutatud vertikaalprofiilide peab olema võimalik ilma, et automaatsidur seejuures lahti haakuks.

Joonis U7

Esimene aeglusti pärast esimest väljapööramist

Image

Joonis U8

Esimene aeglusti enne esimest väljapööramist

Image

U.5.   HAAGITAVUS

Automaatsiduriga varustatud vagunid peavad nii koormatult kui ka tühjalt võimaldama haakimist järgmistel tingimustel:

ilma kõrvalise (käelise) abita:

sirgetel teelõikudel;

ilma sirge üleminekuta siirdel sirgelt teelõigult kõverikule, mille raadius on 135 m;

kõverikel, mille raadius on 150 m;

kõrvalise (käelise) abiga:

ilma sirgete üleminekuteta S-kõverikel, mille raadius on 190 m;

6 m pikkuste sirgete üleminekutega S-kõverikel, mille raadius on 150 m;

Pikad (põhiraami baas > 16 m ja pikkus koos siduritega > 21 m) automaatsiduritega vagunid peavad nii koormusega kui ka tühjalt võimaldama haakimist järgmistel tingimustel:

ilma kõrvalise (käelise) abita:

sirgetel teelõikudel;

ilma sirge üleminekuta siirdel sirgelt teelõigult kõverikule, mille raadius on 150 m;

kõverikel, mille raadius on 150 m;

kõrvalise (käelise) abiga:

ilma sirgete üleminekuteta S-kõverikel, mille raadius on 190 m;

6 m pikkuste sirgete üleminekutega S-kõverikel, mille raadius on 150 m;

LISA V

ERIJUHTUM

Pidurdustõhusus

Suurbritannia

V.1.   SUURBRITANNIA RAUDTEEVÕRGUS KAUBAVAGUNITEL KASUTAMISEKS MÕELDUD SEISUPIDUR

Seisupiduri määratlus. Kõigil Suurbritannias kasutatavatel uutel vagunitel on seisupidur kohustuslik. Ainult Suurbritannia territooriumil kasutatavate vagunite puhul tuleb seisupidur projekteerida nii, et täiskoormusega vaguneid saaks hoida kallakul gradiendiga 2,5 % maksimaalse hõõrdeteguriga 10 % (tuulevaikuses).

V.2.   SUURBRITANNIA RAUDTEEVÕRGUS KAUBAVAGUNITEL KASUTAMISEKS MÕELDUD SEISUPIDURI EKVIVALENTNE PIDURDUSJÕUD JA PIDURDUSJÕU TEGURID

Suurbritannia raudteevõrgus ekspluateeritavatel kaubavagunitel peab olema ekvivalentne pidurdusjõud ja kohaldatavatel juhtudel arvutatud kõik pidurdusjõu tegurid. Nende kaubavagunite puhul, mida ekspluateeritakse muudes liikmesriikides peale Suurbritannia, on nõutav pidurdusjõu protsendi arvutamine. Vagunite puhul, mille ekspluatatsioon on nõutav nii Suurbritannias kui ka muudes liikmesriikides, tuleb arvutada nii ekvivalentne pidurdusjõud koos pidurdusjõu teguritega kui ka pidurdusjõu protsent. Haldur peab selle teabe hankima ja sisestama raudteeveeremiregistrisse.

Pidurdusjõud

Pidurdusjõud on jõud, mis rakendatakse piduriklotsi või pidurikatte pidurdava pinna liidesele.

Ekvivalentne pidurdusjõud

Ekvivalentne pidurdusjõud on ekvivalentsele, standardhõõrdekoefitsiendiga rattapiduriseadisele mõjuva pidurdusjõu väärtus, mille rakendamine annab tulemuseks sama pidurdusaeglustuse väärtuse, mis on antud pidurdusjõu ja veeremi hõõrdekoefitsiendi tegeliku kombinatsiooniga.

Pidurdusjõu tegurid

Need on tegurid, mille abil arvutisüsteem UK TOPS on võimeline arvutama raudteeveeremile paigaldatud veeremiüksuse kaaluga proportsionaalselt muutuva pidurdusjõuga pidurisüsteemi pidurdusjõu.

Pidurdusjõu andmete arvutamine

i)   Veeremiüksused, mille pidurisüsteemi pidurdusjõul on üks väärtus või püsivalt määratletud väärtused tühi- ja koormustingimuste jaoks

Käesolevas jaotises määratletud käsitlust võib kasutada reisiveeremi puhul isegi siis, kui selliste veeremite pidurdusjõud võib muutuda vastavalt veeremi kaalule. Ekvivalentse pidurdusjõu arvutuslik väärtus peab vastama veeremi tühiseisundi tingimustele.

Ekvivalentne pidurdusjõud on veeremi summaarne pidurdusjõud ning vahetult seotud veeremi pidurite teele rakendatava aeglustusjõuga.

Deklareeritud pidurdusjõu väärtust kasutatakse otseselt veeremi pidurdusvõime indeksina. Olemasolevate väärtustega kooskõla tagamiseks vaadeldakse seda jõuna, mis tuleb rakendada ekvivalentsele rattapiduriseadisele, et saada hõõrdpidurite liidese standardse keskmise hõõrdekoefitsiendi juures tulemuseks samasugune aeglustusjõud teel. Ajalooliselt on välja kujunenud arvutuste alusena kasutatava standardse keskmise hõõrdekoefitsiendi väärtuseks 0,13.

Eespool toodud nõuete kohaselt tuleb ekvivalentsed pidurdusjõud arvutada pidurite aeglustusjõu alusel järgmiselt:

Formula

ning

Formula

kus:

BT =

ekvivalentne pidurdusjõud teele tühja veeremi puhul (tonnides),

BL =

ekvivalentne deklareeritav pidurdusjõud teele koormatud veeremi puhul (tonnides),

FT & FL =

veeremi pidurite aeglustusjõud vastavalt tühja või koormatud veeremi tingimustes, mis mõjub teele perioodi vältel, mille jooksul pidurisilindris rõhutase jõuab rõhu maksimaalväärtusega võrreldes vähemalt 95 % tasemele (kN),

0,13 =

standardne keskmine hõõrdekoefitsient (–),

9,81 =

raskuskiirendus (m/s2).

ii)   Veeremiüksused, mille pidurdusjõu väärtus muutub proportsionaalselt koormusega

Selliste veeremiüksuste puhul, mille puhul nõutakse pidurdusjõu tegurite arvutamist koosnevana konstantsest ja muutuvast komponendist, tuleb need tegurid välja arvutada järgmiselt:

a)

Pidurdusjõu tegur 1 = C L või C T (tonnides)

kus C L = BL - (m × WL)

ning C T = BT - (m × WT).

Teguri m avaldamist on kirjeldatud edaspidi.

b)

Pidurdusjõu tegur

Formula

(tonni)

kus:

BL =

ekvivalentne pidurdusjõud maksimaalkoormuse tingimustes (tonni),

BT =

ekvivalentne pidurdusjõud tühja vaguni tingimustes (tonni),

WL =

maksimaalne koormatud vaguni mass (tonni)

WT =

vaguni tühimass (tonni)

Pidurdusjõu teguri väärtused, mis on arvutatud eelkirjeldatud tingimustel a ja b, tuleb kanda raudteeveeremiregistrisse.

iii)   Pidurdusjõu avaldamisel arvestatavad tegurid

Veeremiüksuse pidurite aeglustusjõudu saab arvutada projekteerimisandmete või pidurdusmaa katsetulemuste alusel. Mõlemal juhul tuleb aeglustusjõud arvutada raudteeveeremi maksimaalkiiruse juures. Reaalsete katsete sooritamisel hinnatakse ekvivalentse arvutusliku pidurdusjõu väärtust.

Klotspiduritega veeremiüksuste puhul arvutatakse aeglustusjõud pidurdusjõu koguväärtuse ning piduriklotside ja ratta veereringi vahelise hõõrdekoefitsiendi põhjal. Ketaspidurite puhul moodustub aeglustusjõud pidurdusjõust, hõõrdekoefitsiendist, efektiivsest raadiusest, mille juures pidurikate toimib, ning veeremiüksuse uue ratta läbimõõdust.

Pidurite aeglustusjõu arvutamisel tuleb arvesse võtta kõiki pidurisilindri ja piduriklotside või -katete vahelisi piduri hoobülekande efektiivsusest või pidurisilindri käigupikkuse regulaatorite jõumomendi rakendusmehhanismist tingitud kadusid. Kui pidurdusjõu õiget väärtust ei ole võimalik avaldada, tuleb see jõud mõõta vahetult piduriklotsilt või -kattelt. Sellisel juhul tuleb arvesse võtta pidurite rakendamisel staatilisest hõõrdumisest tingitud vibratsiooni mõju.

Kasutatav hõõrdekoefitsient peab arvestama kõiki mõjuvaid aspekte (nt pidurdusjõud, hõõrdematerjali pindala ja veeremiüksuse kiirus), kuna kõik need tegurid mõjutavad hõõrdekoefitsiendi väärtust. Näiteks antud piduriklotside pindala juures vähendab (valumalmist piduriklotside puhul) piduriklotsile avaldatava jõu suurendamine ja kiiruse tõus hõõrdekoefitsiendi efektiivväärtust.

Kui konkreetse koormuse, kiiruse ja hõõrdeliidese pindala puhul pole hõõrdekoefitsiendi määramiseks vajalikke andmeid saadaval, tuleb väärtuse määramiseks läbi viia katsed, kui seda väärtust tuleb kasutada pidurite aeglustusjõu arvutamisel.

Juhul, kui sama veeremi piires on mitu jäiga siduriga poolpüsivalt kokku haagitud või liigendatud veeremit, tuleb pidurite aeglustusjõu õige väärtus välja arvutada iga õhujagaja kohta, võttes aluseks iga õhujagajaga juhitava veeremi kaalu.

LISA W

ERIJUHTUMID

Kinemaatiline gabariit

SOOME – STAATILINE GABARIIT FIN1

W.1.

Üldeeskirjad

W.2.

Veeremi alumine osa

W.3

Rattaharjade läheduses paiknevad koostisosad

W.4.

Veeremi laius

W.5.

Reisivagunite ja liitveeremite alumised astmed ja väljapoole avanevad juurdepääsu-uksed

W.6.

Pantograafid ja katusel paiknevad isoleerimata pingestatud osad

W.7.

Eeskirjad ja täiendavad juhised

VEEREMI GABARIIDID

FIN1 – liide A

FIN1 – liide B1

SORTEERIMISMÄEL JA RÖÖPAPIDURITEGA TEEL MANÖÖVERDAMISEKS SOBIVA VEEREMI ALUMISE OSA MINIMAALKÕRGUSE SUURENDAMINE

FIN1 – liide B2

SORTEERIMISMÄEL JA RÖÖPAPIDURITEGA TEEL MANÖÖVERDAMISEKS SOBIMATU VEEREMI ALUMISE OSA MINIMAALKÕRGUSE SUURENDAMINE

FIN1 – liide B3

RÖÖPAPIDURITE JA MUUDE SORTEERIMISMÄGEDE SORTEERIMISSEADMETE PAIKNEMINE

FIN1 – liide C

POOLLAIUSTE TAANDAMINE VASTAVALT VEEREMIGABARIIDILE FIN1 (TAANDUSVALEMID)

FIN1 – liide D1 12

VEEREMIÜKSUSE ALUMISE ASTME GABARIIT

FIN1 – liide D2

REISIVAGUNITE JA LIITVEEREMITE VÄLJAPOOLE AVANEVATE JUURDEPÄÄSU-USTE JA AVATAVATE ASTMETE GABARIIT

FIN1 – liide E

PANTOGRAAF JA ISOLEERIMATA PINGESTATUD OSAD

W.1.   ÜLDEESKIRJAD

1.1

Veeremi gabariit määratleb ruumi, milles veerem peab oma keskasendis paiknema rõhtsal teel. Võrdluskontuur (FIN1) on esitatud liites A.

1.2

Veeremi (madalamate, rattaharjade läheduses asuvate) eri koostisosade madalaima asendi määratlemisel tee suhtes tuleb arvesse võtta järgmisi nihkeid:

maksimaalsed kulumid;

amortisaatorite elastsus kuni puhvriteni; kindlate parameetritega aluspindadel tuleb arvesse võtta vedrude elastsust vastavalt UIC andmelehel 505-1 esitatud pingereale;

raami staatiline läbipaine;

kinnituste ja konstruktsiooni tolerantsid.

1.3

Erisuguste veeremi koostisosade kõrgeima paiknemise määratlemiseks eeldatakse, et veeremiüksus on tühi, ilma kulumita ja et kõik kinnituste ja konstruktsiooni tolerantsid on lisatud.

W.2.   VEEREMI ALUMINE OSA

Üle sorteerimismägede ja rööpapidurite liikuda võivate veeremiüksuste puhul tuleb alumiste koostisosade lubatud minimaalkõrgust suurendada vastavalt liitele B1.

Selliste veeremiüksuste puhul, mida pole lubatud manööverdada üle sorteerimismägede ega rööpapidurite, võib minimaalkõrgust suurendada vastavalt liitele B2.

W.3.   RATTAHARJADE LÄHEDUSES PAIKNEVAD KOOSTISOSAD

3.1

Rattaharjade läheduses paiknevate veeremi koostisosade (v.a rataste endi) minimaalne vertikaalne kaugus rööbaste pealispinnast on 55 mm. Kõverikel peavad need koostisosad jääma rataste poolt hõivatud piirkonda.

Seda 55 mm kauguse nõuet ei kohaldata liivatamissüsteemide painduvate osade või painduvate harjade suhtes.

3.2

Välja arvatud punktis 3.1 esitatud tingimustel, on veeremiüksuste aeglustamiseks liigutatavate, käsitsi rööpale asetatavate pidurkingade kasutamise korral äärmistest telgedest väljapoole jäävate koostisosade minimaalne vertikaalne kaugus 125 mm.

3.3

Rööpaga kokkupuutuvate piduriosade minimaalkaugus võib juhul, kui koostisosad on kohtkindlad, olla rööpale ka lähemal kui 55 mm. Need koostisosad tuleb paigutada telgede vahelisele alale ja need peavad jääma ka kõverikel liikumise korral rataste poolt hõivatud piirkonda. Koostisosad ei tohi mõjutada sorteerimisseadmete töötamist.

W.4.   VEEREMI LAIUS

4.1

Ristsuunalisi lubatavaid poollaiusmõõtmeid sirgel teel ja kõverikel tuleb taandada vastavalt liitele C.

W.5.   REISIVAGUNITE JA LIITVEEREMITE ALUMISED ASTMED JA VÄLJAPOOLE AVANEVAD JUURDEPÄÄSU-UKSED

5.1

Reisivagunite ja liitveeremite alumiste astmete gabariit on esitatud liites D1.

5.2

Reisivagunite ja liitveeremite väljapoole avanevate juurdepääsu-uste gabariit avatud asendis on esitatud liites D2.

W.6.   PANTOGRAAFID JA KATUSEL PAIKNEVAD ISOLEERIMATA PINGESTATUD OSAD

6.1

Allalastud asendis pantograaf ei tohi sirgel teel keskmises asendis veeremi gabariidist välja ulatuda.

6.2

Ülestõstetud asendis pantograaf ei tohi sirgel teel keskmises asendis välja ulatuda liites E esitatud veeremi gabariidist.

Kõikumisest, tee kaldest ning tolerantsidest tingitud ristisuunalisi pantograafi liikumisi tuleb elektriliinide paigaldamisel arvesse võtta.

6.3

Kui pantograaf ei asetse pöördvankri telje kohal, tuleb arvesse võtta ka külgsuunalisi nihkeid, mis tekivad kõverikel liikumisel.

6.4

Katusel paiknevad isoleerimata osad (25 kV) ei tohi ulatuda liites E näidatud alasse.

W.7.   EESKIRJAD JA TÄIENDAVAD JUHISED

7.1

Lisaks punktides W.1–W.6 kirjeldatule peavad lääneriikide raudteeliikluse jaoks projekteeritud veeremiüksused vastama ka andmelehtedel UIC 505-1 või 506 esitatud ettekirjutustele.

Alumine osa selliste veeremiüksuste puhul, mida võib manööverdada praamide pardale, peab lisaks vastama andmelehtedele UIC 507 (vagunid) või 569 (kauba- ja platvormvagunid).

7.2

Lisaks punktides W.1–W.6 kirjeldatule peavad Venemaa raudteeliikluses kasutamiseks projekteeritud veeremiüksused vastama standardi GOST 9238-83 ettekirjutustele. Kõikidel juhtudel tuleb kinni pidada tavapärasest gabariidist.

7.3

Kerekallutussüsteemidega veeremiüksusi sisaldavate rongikoosseisude gabariidid määratletakse eraldi eeskirjadega.

7.4

Veeremigabariidid on määratletud eraldi eeskirjadega.

FIN1 – liide A

Joonis W.1.

Image

1)

Sorteerimismäel ja rööpapiduritega teel manööverdamiseks sobivate veeremiüksuste alumine osa.

2)

Sorteerimismäel ja rööpapiduritega teel manööverdamiseks sobimatute veeremiüksuste alumine osa (v.a jõuallikaga veeremiüksuste pöördvankrid, vt märkus 3).

3)

Sorteerimismäel ja rööpapiduritega teel manööverdamiseks sobimatute pöördvankrite alumine osa.

4)

Gabariit veeremiüksuste puhul, mis võivad liikuda Jtt-s (Soome raudteeohutusstandarditega seostuvad tehnilised nõuded) määratletud teedel, kus takistuste gabariiti on vastavalt laiendatud.

FIN1 – liide B1

Sorteerimismäel ja rööpapiduritega teel manööverdamiseks sobiva veeremi alumise osa minimaalkõrguse suurendamine

Veeremiüksuste alumise osa kõrgust tuleb suurendada Eas ja Eau võrra, nii et:

kui veeremiüksus liigub sorteerimismäe kõrgeimas osas, ei ulatuks ükski koostisosa pöördvankrite pöördtappide või äärmiste teljepaaride vahelisel alal 250 m suuruse kõveriku raadiusega sorteerimismäele paigaldatud rööbaste pealispinnani;

kui veeremiüksus liigub sorteerimismäe nõgusas osas, ei ulatuks ükski koostisosa pöördvankrite pöördtappide või äärmiste teljepaaride vahelisel alal 300 m suuruse vertikaalkõveriku raadiusega sorteerimismäe rööpapidurite gabariitidesse.

Kõrguse suurendamise arvutusvalemid (1) on järgmised (väärtused on meetrites):

Formula

Formula

kauguseni kuni 1,445 m tee telgjoonest

Formula

kaugusel üle 1,445 m tee telgjoonest

Märkused.

Eas =

veeremi alumise osa kõrguse suurendamine pöördvankrite pöördtappide või otsmiste telgede vahelise ala ristlõikel. Eas ei võeta arvesse juhul, kui selle väärtus on negatiivne;

Eau =

veeremi alumise osa kõrguse suurendamine pöördvankrite pöördtappide või otsmiste telgede vaheliselt alalt välja jääval ristlõikel. Eau ei võeta arvesse juhul, kui selle väärtus on negatiivne;

a =

pöördvankrite pöördtappide või äärmiste telgede vaheline kaugus;

n =

kaugus vaadeldavast ristlõikest lähima pöördvankri pöördtapini (või lähima äärmise teljeni);

h =

veeremi alumise osa kõrgus rööpaste pealispinnast (vt liide A).


(1)  Valemid põhinevad liites B3 esitatud rööpapidurite ja muude sorteerimismägede sorteerimisseadmete asendil.

FIN1 – liide B2

Sorteerimismäel ja rööpapiduritega teel manööverdamiseks sobimatu veeremi alumise osa minimaalkõrguse suurendamine

Veeremiüksuste alumise osa kõrgust tuleb suurendada E'as ja E'au võrra, nii et:

kui veeremiüksus liigub üle tee nõgusa ülemineku, ei ulatuks ükski koostisosa pöördvankrite pöördtappide või äärmiste teljepaaride vahelisel alal 500 m suuruse vertikaalkõveriku raadiusega teelõigu üleminekualal rööbaste pealispinnani;

kui veeremiüksus liigub üle tee nõgusa ülemineku, ei ulatuks ükski pöördvankrite pöördtappide või äärmiste teljepaaride vaheliselt alalt välja jääv koostisosa 500 m suuruse vertikaalkõveriku raadiusega teelõigu üleminekualal rööbaste pealispinnani.

Kõrguse suurendamise arvutusvalemid (1) on järgmised (väärtused on meetrites):

Formula

Formula

Märkused.

E'as =

veeremi alumise osa kõrguse suurendamine pöördvankrite pöördtappide või otsmiste telgede vahelise ala ristlõikel. E'as ei võeta arvesse juhul, kui selle väärtus on negatiivne;

E'au =

veeremi alumise osa kõrguse suurendamine pöördvankrite pöördtappide või otsmiste telgede vahelise ala ristlõikel. E'au ei võeta arvesse juhul, kui selle väärtus on negatiivne;

a =

pöördvankrite pöördtappide või äärmiste telgede vaheline kaugus;

n =

kaugus vaadeldavast ristlõikest lähima pöördvankri pöördtapini (või lähima äärmise teljeni);

h =

veeremi alumise osa kõrgus rööpaste pealispinnast (vt liide A).


(1)  Valemid põhinevad liites B3 esitatud sorteerimismägede tee veeremi gabariidil.

FIN1 – liide B3

Rööpapidurite ja muude sorteerimismägede sorteerimisseadmete paiknemine

Joonis W.2.

Image

ETTEANDETEED

Sorteerimismägede etteandeteedel on Rmin=500 m ja takistuste gabariit üle rööbaste pealispinna h=0 mm kogu veeremigabariidi laiuses (=1 700 mm tee telgjoonest). Gabariiti h=0 kohaldatakse pikisuunalisel alal, mis jääb vahemikku 20 m enne sorteerimismäe tipus asuvat kumerat ala kuni 20 m pärast sorteerimismäe neelul paiknevat nõgusat ala. Takistuste gabariit sorteerimismägedele kehtib väljaspool seda ala (RAMO punkt 2.9 ja RAMO 2 lisa 2, mis käsitleb sorteerimismägede gabariiti; samuti RAMO 2 lisa 5, mis käsitleb ristmeid).

FIN1 – liide C

Poollaiuste taandamine vastavalt veeremigabariidile FIN1 (taandusvalemid)

1.   Üldreeglid

Veeremigabariidi (liide A) alusel arvutatud veeremiüksuste ristlõike mõõtmeid tuleb taandada teguritega Es või Eu, et juhul, kui veeremiüksus asub teegabariidiga 1,544 m teel, mille kõveriku raadius R = 150 m, kõige ebasoodsamas asendis (ilma vedrustusest tuleneva kaldumiseta), ei ulatuks ükski veeremi osa veeremigabariidi FIN1 poollaiusesse enam kui (36/R + k) ulatuses tee telgjoone suhtes.

Veeremiüksuse telgjoon ühtib tee telgjoonega, mis kaldub siis, kui teel on põiksuunaline kalle.

Taandused arvutatakse 2. peatükis esitatud valemite kohaselt.

2.   Taandusvalemid (meetrites)

2.1.

Pöördvankrite pöördtappide või äärmiste telgede vahelisele alale jäävad sektsioonid

Formula

Formula

2.2.

Pöördvankrite pöördtappide või äärmiste telgede vaheliselt alalt välja jäävad sektsioonid (üleulatuvusega veeremiüksused)

Formula

Formula

Märkused.

Es , Es∞ =

gabariidi poollaiuse taandetegurid pöördvankrite pöördtappide või äärmiste telgede vahelisele alale jäävatele ristlõigetele. Es ega Es∞ ei võeta arvesse juhul, kui nende väärtused on negatiivsed;

Eu, Eu∞ =

gabariidi poollaiuse taandetegurid pöördvankrite pöördtappide või äärmiste telgede vaheliselt alalt välja jäävatele ristlõigetele. Eu ega Eu∞ ei võeta arvesse juhul, kui nende väärtused on negatiivsed;

a =

pöördvankrite pöördtappide või äärmiste telgede vaheline kaugus (1);

n =

vaadeldava ristlõike ja lähima äärmise rattapaari või lähima pöördvankri pöördtapi vaheline kaugus; juhul kui veeremiüksusel pole kohtkindlat pöördtappi, kaugus lähima äärmise telje või kujuteldava pöördtapini;

p =

pöördvankri rataste baas;

q =

teljepuksi ja telje vaheliste nihete ning võimalike teljepuksi ja pöördvankri raami vaheliste, kulumispiirini kulunud koostisosade puhul keskasendis mõõdetud nihete summa;

wiR =

pöördvankri pöördtapi ja tugiraami ning pöördvankri raami vaheline võimalik põiksuunaline nihe; nende veeremiüksuste puhul, millel pöördvankri pöördtapid puuduvad, pöördvankri raami võimalik nihe veeremiüksuse raami suhtes, mõõdetuna keskasendist kõveriku sisekülje suunas (see muutub, sõltuvalt kõveriku raadiusest);

waR =

sama, mis wiR, kuid mõõdetuna kõveriku väliskülje suunas;

w =

sama, mis wiR, kuid mõõdetuna sirgel teel keskasendist mõlemale poole;

l =

maksimaalne gabariit sirgel ja vaadeldaval kõverikuga teel = 1,544 m;

d =

kulumispiirini kulunud rattaharjade vaheline kaugus, mis on mõõdetud 10 mm veereringist väljapoolt = 1,492 m;

R =

kõveriku raadius;

Kui w on konstantne või muutub lineaarselt vastavalt suhte 1/R muutumisega, on vaadeldav raadius 150 m.

Erijuhtumite korral tuleb kasutada tegelikku väärtust R  ≥ 150 m.

k =

lubatav ulatuvus gabariiti (suurendatav takistuste gabariidi teguri 36/R võrra), arvestamata vedrustuse elastsusest tingitud kallet;

= 0, kui h < 330 mm; rööpapiduritega teel manööverdamiseks sobivate veeremiüksuste puhul (vt liide B1),

= 0,060 m, kui h < 600 mm,

= 0,075 m, kui h ≥ 600 mm.

h =

kõrgus üle rööbaste pealispinna vaadeldavas asukohas, kui veeremiüksus on madalaimas asendis.

3.   Taanduste väärtused

Veeremi ristlõigete poollaiust tuleb taandada järgmiste teguritega:

3.1.

Pöördvankrite pöördtappide vahelisel alal asuvate sektsioonide puhul

Es või Es∞ , olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

3.2.

Pöördvankrite pöördtappide vaheliselt alalt välja jäävate sektsioonide puhul

Eu või Eu∞ , olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.


(1)  Juhul kui veeremil tegelikult pöördvankri pöördtapid puuduvad, tuleb väärtuste a ja n määramiseks vaadelda fiktiivse pöördtapina pöördvankri ja veeremi kere pikitelgede lõikumispunkti, kui veerem asub kõveriku raadiusega 150 m keskel (0,026 + q + w = 0). Kui sel viisil on pöördtappide vaheline kaugus välja arvutatud ning pöördvankri tsenter tähistatud tähega y, tuleb tegur p2 asendada taandusvalemites avaldisega p2 – y2.

FIN1 – liide D1

Veeremiüksuse alumise astme gabariit

1.

Käesolev normatiiv reguleerib kõrgete (550/1 800) või madalate (265/1 600) platvormide puhul kasutatavaid astmeid.

Et vältida ülemäära suurt vahet astme ja platvormi serva vahel ning võttes arvesse madalaimat veeremiüksuse astet ning kõrgeid (550/1 800 mm) platvorme, võib väärtust 1,700 – E liite C kohaselt ületada, kui kõnealune aste on kohtkindel. Sellisel juhul tuleb rakendada allpool esitatud arvutusmeetodeid, mis võimaldavad kontrollida, kas aste ei puutu hoolimata väljaulatumisest platvormiga kokku. Reisivagunit tuleb kontrollida rööbaste pealispinna suhtes madalaimas võimalikus asendis.

2.

Tee telgjoone ja platvormi vaheline kaugus:

3.

Astme jaoks nõutav ruum:

Formula

3.1.

Pöördvankrite pöördtappide vahelisele alale jäävad astmed:

Formula

3.2.

Pöördvankrite pöördtappide vaheliselt alalt välja jäävad astmed:

Formula

4.

Märkused (väärtused on meetrites).

As, Au

= tee telgjoone ja astme välimise serva vaheline kaugus;

B

= veeremi telgjoone ja astme välimise serva vaheline kaugus;

a

= pöördvankrite pöördtappide või äärmiste telgede vaheline kaugus;

n

= astme ristlõike suurim kaugus pöördvankri pöördtapist;

p

= pöördvankri rataste baas;

q

= telje ja teljepuksi vaheliste ning võimalike teljepuksi ja pöördvankri raami vaheliste võimalike põiksuunaliste, kulumispiirini kulunud koostisosade puhul keskasendis mõõdetud nihete summa;

wiR

= pöördvankri pöördtapi ja tugiraami ning pöördvankri raami vaheline võimalik põiksuunaline nihe, mõõdetuna keskasendist kõveriku sisekülje suunas;

waR

= sama, mis wiR, kuid mõõdetuna kõveriku väliskülje suunas;

wiR/aR

= maksimaalväärtus vaadeldaval kõverikega teel (kohtkindlate astmete puhul);

= 0,005 m (kokkuklapitavate astmete puhul, mis kiirusel v ≤ 5 km/h avanevad automaatselt);

l

= maksimaalne gabariit sirgel ja vaadeldaval kõverikuga teel = 1,544 m;

d

= kulumispiirini kulunud rattaharjade vaheline kaugus, mis on mõõdetud 10 mm veereringist väljapoolt = 1,492 m;

R

= kõveriku raadius = 500 m …. ∞;

t

= tee platvormisuunalise nihke lubatav tolerants (0,020 m) kahe hoolduskorra vahelisel perioodil.

5.

Astme ja platvormi külgvahega seonduvad eeskirjad

5.1.

Kaugus AV = L – As/u peab olema vähemalt 0,020 m.

5.2.

Sirgel teel, kui reisivagun on keskasendis ja platvorm on nominaalasendis, loetakse veeremi ja platvormi vahelist kaugust 150 mm piisavalt väikeseks. Siiski peaks see kaugus olema mõnevõrra väiksem. Vastupidisel juhul tehakse kontrollimine eraldi sirgel ja kõverikuga teel, kus As/u on maksimaalne.

6.

Gabariidi kontrollimine

Madalamate astmete gabariiti tuleb kontrollida sirgel teel ja kõverikul raadiusega 500 m, kui väärtus w on konstantne või muutub lineaarselt vastavalt suhte 1/R muutumisele. Muul juhul tuleb kontrollimenetlus läbi viia eraldi sirgel ja kõverikuga teel, kus As/u on maksimaalne.

7.

Väljundite kuvamine

Kasutatud valemid ja neisse sisestatud väärtused ning saadud tulemused tuleb kuvada hõlpsalt mõistetaval viisil.

FIN1 – liide D2

Reisivagunite ja liitveeremite väljapoole avanevate juurdepääsu-uste ja avatavate astmete gabariit

1.

Et vältida ülemäära suurt astme ja platvormi serva vahelist pilu, võib väärtust 1,700–E (vt UIC andmeleht 560, § 1.1.4.2) liite C kohaselt ületada väljapoole avanevate, lahtitõmmatud või kokkupandud astmega uste konstruktsiooni puhul nende avatud või suletud asendites või ukse ja astme liikumisel avatud ja suletud asendite vahel. Sellisel juhul tuleb lisaks muudele tõendavatele katsetele kontrollida hoolimata täiendavast nihkest, et uks ega aste ei puutu kokku kohtkindlate seadmetega (RAMO üksuse 2.9 lisa 2). Reisivagunit tuleb kontrollida arvutuslikult rööbaste pealispinna suhtes madalaimas võimalikus asendis.

Siinkohal ja edaspidi käsitletavate uste juurde kuuluvad ka astmed.

MÄRKUS. Liidet D2 võib kasutada ka veduri või mootorvaguni välimise tahavaatepeegli avatud asendi kontrollimiseks. Tavapärase liiniliikluse korral on peegel suletud asendis, milles see jääb keregabariidi sisse.

2.

Tee telgjoone ja kohtkindlate seadmete vaheline kaugus on järgmine:

Formula

;

AT =

1,800 m, kui h < 600 mm,

AT =

1,920 m, kui 600 < h ≤ 1 300 mm,

AT =

2,000 m, kui h >1 300 mm.

3.

Ukse jaoks nõutav ruum:

3.1.

Pöördvankrite pöördtappide vahelisele alale jäävad uksed:

Formula

3.2.

Pöördvankrite pöördtappide vaheliselt alalt välja jäävad uksed:

Formula

4.

Märkused (väärtused on meetrites).

AT =

tee telgjoone ja kohtkindlate seadmete vaheline nominaalne kaugus (sirgel teel);

h =

kõrgus üle rööbaste pealispinna vaadeldavas asukohas, kui veeremiüksus on madalaimas asendis;

Os, Ou =

tee telgjoone ja ukse välisserva vaheline lubatav kaugus, kui uks on kõige enam väljaulatuvas asendis;

B =

veeremi telgjoone ja ukse välisserva vaheline lubatav kaugus, kui uks on kõige enam väljaulatuvas asendis;

a =

pöördvankrite pöördtappide või äärmiste telgede vaheline kaugus;

n =

ukse ristlõike suurim kaugus pöördvankri pöördtapist;

p =

pöördvankri rataste baas;

q =

telje ja teljepuksi vaheliste ning võimalike teljepuksi ja pöördvankri raami vaheliste võimalike põiksuunaliste, kulumispiirini kulunud koostisosade puhul keskasendis mõõdetud nihete summa;

wiR =

pöördvankri pöördtapi ja tugiraami ning pöördvankri raami vaheline võimalik põiksuunaline nihe, mõõdetuna keskasendist kõveriku sisekülje suunas;

waR =

sama, mis wiR, kuid mõõdetuna kõveriku väliskülje suunas;

wiR/aR =

0,020 m – maksimaalväärtus kiiruste korral alla 30 km/h (UIC 560);

l =

maksimaalne gabariit sirgel ja vaadeldaval kõverikuga teel =1,544 m;

d =

kulumispiirini kulunud rattaharjade vaheline kaugus, mis on mõõdetud 10 mm veereringist väljapoolt =1,492 m;

R =

kõveriku raadius;

kui h < 600 mm, siis R = 500 m;

kui h ≥ 600 mm, siis R = 150 m.

t =

tee kohtkindlate seadmete suunalise nihke lubatav tolerants (0,020 m) kahe hoolduskorra vahelisel perioodil.

5.

Ukse ja kohtkindlate seadmete külgvahega seonduvad eeskirjad

Kaugus OV=L - As/u peab olema vähemalt 0,020 m.

6.

Gabariidi kontrollimine

Uste gabariiti tuleb kontrollida sirgel teel ja kõverikul raadiusega 500/150 m, kui väärtus w on konstantne või muutub lineaarselt vastavalt suhte 1/R muutumisele. Muul juhul tuleb kontrollimine teha eraldi sirgel ja kõverikuga teel, kus Os/u on maksimaalne.

7.

Väljundite kuvamine

Kasutatud valemid ja neisse sisestatud väärtused ning saadud tulemused tuleb kuvada hõlpsalt mõistetaval viisil.

FIN1 / liide E

PANTOGRAAF JA ISOLEERIMATA PINGESTATUD OSAD

Joonis W.3.

Image

Viirutatud alale ei tohi paigutada ühtki isoleerimata pingestatud osa (25 kV).

1

Es või Eu tuleb lisada külgsuunas vastavalt liitele C.

LISA X

ERIJUHTUMID

LIIKMESRIIK: HISPAANIA JA PORTUGAL

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

LISA Y

KOMPONENDID

Pöördvankrid ja veermik

Pöördvankreid, millel on kehtiv eelmise UIC-/RIV-eeskirja kohane heakskiit, vaadeldakse koostalitlusvõime komponentidena (IC), kui nende rakenduste piires kohaldatavad parameetrid (sh ka veeremi kerele) jäävad juba heakskiidetud parameetrite vahemikku.

Olemasolevaid heakskiidetud pöördvankreid, millel on varem kehtinud riiklike õigusaktide kohane heakskiit (kui riiklikud õigusaktid põhinesid varem kehtinud UIC-eeskirjal) vaadeldakse koostalitlusvõime komponentidena, kui nende rakenduste piires kohaldatavad parameetrid (sh ka veeremi kerele) jäävad juba heakskiidetud parameetrite vahemikku.

Järgmistes tabelites on toodud eespool kirjeldatud kriteeriumidele vastavate pöördvankrite loend.

Erimärkus

Kaubavagunid on sobivad kasutamiseks liikumiskiirustel kuni Vmax = 120 km/h nende maksimaalse lubatud kandevõime juures (isegi siis, kui pidurdustõhusus pole maksimaalkoormuse korral piisav), kui nad vastavad järgmistele tehnilistele näitajatele:

Kaheteljelised vagunid

Tühikaal:

≥ 10 t

Rataste baas

2a* ≥ 6,0 m

2a* ≥ 8,0 m vagunitel, millel on kahekordne vedrustus

Vedrustuse projekteerimisnõuded:

vastavalt vedrustuse tüübile järgmises tabelis Y4

Pöördvankritega vagunid

Tühikaal

≥ 16 t

Pöördvankrite projekteerimisnõuded:

vastavalt pöördvankrite tüüpidele järgmistes tabelites Y1 ja Y3

Y.1   KAHETELJELISED PÖÖRDVANKRID

Tabel Y.1. Kaheteljelised vagunid, mille liikumiskiirus on kuni 100 km/h

Pöördvankri tüüp

Rattapaari maksimaalne koormus (kN)

K17, Y25TTV, Y21 Pse, DRRS25

245 (25 t)

K16, Y25 Lstm, Y25 Lst, Y25 Lsodm, Y25 Lsif, Y25 Lsi, Y25 Ls(s)i1, Y25 Ls(s)i2, Y25 Ls(s)i1f, Y25 Ls(s)i2f, Y25 Lsdm, Y25 Lsd2i, Y25 Lsd2, Y25 Lsd1, Y25 Ls(s)m, Y25 Ls(s), Y21 Lsedm, Y21Lse, K16, FS 46 Lssi, FS 46 Lsi, Y25 L(s)1,DRRS

DB 628, DB 629, DB 641, DB 642, DB 643, DB 645, DB 646, DB 651, DB 652, DB 653, DB 655, DB 656, DB 665, DB 680, DB 681, DB 682, DB 683, DB 685, DB 868, DB 672 (DRRS), DB 882, DB 885

DB 094, DB 095, DB 097, DB 556, DB 565, DB 573, DB 574, DB 575, DB 578, DB 579, DB 583, DB 584, DB 585, DB 586, DB 587, DB 588, DB 589, DB 592

220 (22,5 t)

Y27 E2, Y27 E1m, Y27 E1, Y27 E, Y27 Cm1, Y27 C1, Y25 Rstm, Y25 Rst, Y25 Rsm, Y25 Rsimf, Y25 Rsim, Y25 Rsif, Y25 Rsif, Y25 Rsi, Y25 Rs2m, Y25 Rs2, Y25 Rsa, Y25 Rs, Y25 Lsod1, Y25 Cstm, Y25 Cst, Y25 Csm, Y25 Csimf, Y25 Csim, Y25 Csif, Y25 Csi, Y25 Cs2m, Y25 Cs2, Y25 Cs1m, Y25 Cs1, Y25 Cst1, Y25 Cs, Y25 Cm1, Y25 Cm, Y25 C1, Y25 C, Y21 Csei, Y21 Cse, G56, G66, G66M, G66P, G691, G692, G693, G694, G70, G70M, G70P, G70T, G75, G771, Y25Cssi, Y21 Rse

DB 621, DB 622, DB 625, DB 640, DB 650, DB 684, DB 839, DB 851, DB 852, DB 853, DB 859, DB 864, DB 866, DB 867, DB 871, DB 872, DB 881, DB 887, DB 931, DB 932

DB 096, DB 550, DB 551, DB 552, DB 553, DB 554, DB 555, DB 560, DB 561, DB 562, DB 563, DB 566, DB 567, DB 572, DB 576, DB 577, DB 581, DB 590, DB 591

196 (20 t)

Y33 Am, Y33 A, Y27 D, Y27 Cm, Y27 C, Y25 D, Y23 Cm, Y23 C, Y21 C,

DB 582,

176 (18 t)

Y31 C1, FS 38i

DB 631, DB 707

157 (16 t)

Y 29

147 (15 t)

DB 741

93 (9,5 t)

DB 690

74 (7,5 t)


Tabel Y.2. Kaheteljelised vagunid, mille liikumiskiirus on kuni 120 km/h

Pöördvankri tüüp

Rattapaari maksimaalne koormus (kN)

K17, Y 25 LD, Y 27 LDm, DRRS, 4RS/N, WU83, Y25Lss, Y21Ls(s)e

DB 624, DB 626, DB 627, DB 644, DB 654, DB 666

DB 557

220 (22,5 t)

K16, Y21 Csse, Y21 Cs(s)e, Y25 Css, Y25 Cssm, Y25 Cssp, Y25 GVrss, Y25 Ls(s), Y25 Ls(s)i1, Y25 Ls(s)i2, Y25 Ls(s)i1f, Y25 Ls(s)i2f, Y25 Ls(s)m, Y25 Rss, Y25 Rssa, Y25 Rssm, Y 25 RSSd1, 1XTamp, 6TNa, 6TNa/1, G884

DB 672 (DRRS)

DB 564

196 (20 t)

Y37 B, FS 46 Lssi

176 (18 t)

Y33 A, Y33Am

167 (17 t)

Y25 D, Y27 D, Y31 A, Y31B, Y31C

157 (16 t)

Y31 C1, FS 38i

127 (13 t)

MÄRKUS. Sarja Y25 (Y21, Y27, Y31, Y35 ja Y37) pöördvankrite puhul on saadaval ainult elastsete libistitega versioonid.


Tabel Y.2.1. Kaheteljelised vagunid, mille liikumiskiirus on kuni 140 km/h

Pöördvankri tüüp

Rattapaari maksimaalne koormus (kN)

DB 627.1

196 (20 t)

Y 25 LD, Y 27 LDm

176 (18 t)

Y27 D1, Y31B1, Y31B2

157 (16 t)

Y33 A, Y33 Am, Y 35 B

137 (14 t)

MÄRKUS. Sarja Y25 (Y21, Y27, Y31, Y35 ja Y37) pöördvankrite puhul on saadaval ainult elastsete libistitega versioonid.


Tabel Y.2.2. Kaheteljelised vagunid, mille liikumiskiirus on kuni 160 km/h

Pöördvankri tüüp

Rattapaari maksimaalne koormus (kN)

Y 37 A

DB 675 (DRRS)

176 (18 t)

Y25GVr, Y37B

157 (16 t)

Y30

98 (10 t)

MÄRKUS. Sarja Y25 (Y21, Y27, Y31, Y35 ja Y37) pöördvankrite puhul on saadaval ainult elastsete libistitega versioonid.


Tabel Y.3. Kolmeteljelised vagunid, mille liikumiskiirus on kuni 100 km/h

Pöördvankri tüüp

Rattapaari maksimaalne koormus (kN)

DB 715, DB 716, DB 816, DB 817

245 (25 t)

DB 713, DB 714

220 (22,5 t)

DB 710, DB 711

196 (20 t)

Y.2   VEDRUSTUS

Tabel Y.4. Kaheteljeliste vagunite vedrustus

Vedrustuse tüüp

Maksimaalne kiirus km/h

Rattapaari maksimaalne koormus (kN)

Niesky 2

100

245 (25 t)

UIC kahekordne vedrustus (1)

120

220 (22,5 t)

Niesky 2

120

220 (22,5 t)

S 2000 (2)

120

220 (22,5 t)


(1)  Sellist vedrustust tohib kasutada ainult rataste baasiga ≥ 8 m.

(2)  Vajab UIC heakskiitu enne käesolevate KTKde jõustumist.

LISA Z

STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

(Puhver)põrkekatse

Z.1.   PÕRKEKATSED

Z.1.1.   Nõue

Rõhtsal teel rakendamata piduritega seisev vagun peab nii tühjalt kui ka koormatult suutma vastu pidada puhvritõukele, mis tekib vaguni kokkupõrkest täislaaditud, teele 80 t suurust jõumomenti avaldava vaguniga, mis on varustatud puhvritega, mille puhvrienergia talletusvõime on ≥ 30 kJ (1) 1). Puhvrite kõrgusvahe (tühja ning laaditud vaguni tingimustes) maksimaalne lubatav suurus on 50 mm.

Z.1.2.   Põrkekatsed tühjade vagunitega

Need katsed tuleb läbi viia suureneval kiirusel kuni 12 km/h (2) 2). Kiirusvahemikus alates 8–12 km/h tuleb jäädvustada kiirenduskõver (Formula). Kokkupõrgete arvu võib piirata.

Z.1.3.   Põrkekatsed laaditud vagunitega

Selle katse jaoks tuleb vagun täis laadida selle maksimaalse kandevõimeni. Kokkupõrke suunda tuleb muuta pärast iga põrkekatset, välja arvatud juhul, kui katseid tehakse tsisternvagunitega. Puhvrite põrkekatseid ei kohaldata harilike platvormvagunite puhul.

Z.1.4.   Puhvritega vagunid

Tuleb teha eelkatsed, mille käigus suurendatakse kokkupõrkekiirust. Neid eelkatseid tuleb jätkata seni, kuni kahe parameetri (kiirus ja jõud) väärtused jõuavad järgnevas tabelis toodud piirväärtuste tasemele.

Seejärel tuleb selle piirjõu juures teha 40 identset põrkekatset.

Eelkatsed ja põrkekatsete seeriad tuleb sooritada järgmistel tingimustel.

Tabel Z1

Piirväärtused

Eelkatsed

Testkatsed

Jõud puhvri kohta

Puhvripõrke kiirus

1 500 kN (3)  (4)

puhvripõrke kiirusel

≤120 km/h

12 km/h (5)

10 puhvripõrget progresseeruvalt suureneva kiirusega kuni 12 km/h (neist kolm ligilähedase kiirusega 9 km/h). Kui seejuures selgub, et 1 500 kN suurune jõud puhvri kohta saavutatakse kiirusel < 12 km/h, ei tohi kiirust sellest väärtusest ülespoole tõsta.

40 puhvripõrget piirkiirusel, mis on määratletud eelkatsetega:

kas 12 km/h või

kiirusel, mis vastab puhvripõrkejõule 1 500 kN (5)  (6)  (7)

Märkused

Z.1.5.   Automaatsiduriga vagunid

Mis tahes juhul tuleb saavutada puhvripõrke kiiruseks 12 km/h.

Z.1.6.   Tulemused

Erisuguste põrkekatsete tagajärjel ei tohi esineda mingeid jäävkahjustusi. Pöördvankrite ja alusraami, alusraami ja kere ning kandekonstruktsiooni teatud kriitilistes punktides mõjuvad jõud tuleb registreerida.

Saadud tulemused peavad vastama järgmistele tingimustele:

eelkatsetest ja 40 puhvripõrkekatsest tingitud kumulatiivsed jääkpinged peavad olema väiksemad kui 2 ‰ ning peavad stabiliseeruma pärast 30ndat katseseeria katset. See nõue ei kehti nendele struktuuri koostisosadele, mille suhtes kehtivad erisätted.

Põhimõõtmete muutumine ei tohi kaasa tuua vaguni kasutusomaduste halvenemist.


(1)  Erisuguste vagunite jaoks valitavate puhvrite tüüpide soovituslikud valikud on toodud ERRI tehnilises dokumendis DT 85 lehel B 3.0.

(2)  Kui standardtingimustes või lepingus pole teisiti määratletud. Erandina võib teatud vagunite puhul, mille sorteerimismäe abil või tõukemanööverdamisega sorteerimine on keelatud (nt tüüp F-II), vähendada puhvripõrke kiirust kuni 7 km/h-ni.

(3)  Puhvrijõu lubatav tolerants vaguni ühel otsal on ± 200 kN, kuid summaarne jõud ei tohi ületada 3 000 kN.

(4)  Kui katsetatavale vagunile on paigaldatud C-kategooria puhvrid, võib puhvrijõu piirväärtust vastavalt asjaomaste operaatorite vahelisele kokkuleppele vähendada tasemeni 1 300 kN (puhvripõrke kiirusel < 12 km/h). Seda ei kohaldata ohtlike veoste (mis on RID-eeskirjades 2. kategooriasse liigitatud) veoks mõeldud tsisternvagunite puhul. Neid katsetatakse vastavalt A-kategooria puhvritele kehtivatele nõuetele.

(5)  Kui puhvrijõud saavutab väärtuse 1 000 kN puhverkokkupõrkekiirusel < 9 km/h, tuleb katsetatavale vagunile paigaldada võimsamad puhvrid.

(6)  Operaatori nõudmisel võib katsete lõpul läbi viia ka puhvripõrkekatseid, mille jõud ületab kiirusel kuni 12 km/h väärtuse 500 kN.

(7)  Nende vagunite puhul, millele on paigaldatud hüdrodünaamilist tüüpi pika käiguga amortisaatorid, vähendatakse puhvripõrke jõudu väärtuseni 1 000 kN.

LISA AA

HINDAMISMENETLUSED

Allsüsteemide vastavustõendamine

Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluse moodulite struktuur

Moodulid allsüsteemide EÜ vastavustõendamiseks

Moodul SB: Tüübihindamine

Moodul SD: Tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem

Moodul SF: Tootetõendus

Moodul SH2: Täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega

MOODULID ALLSÜSTEEMIDE EÜ VASTAVUSTÕENDAMISEKS

Moodul SB: Tüübihindamine

1.

Käesolevas moodulis kirjeldatakse EÜ vastavustõendamise menetlust, mille abil teavitatud asutus kontrollib ja tõendab tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja taotlusel, et kavandatava toote tüüpiliseks näiteks olev hoolduse allsüsteem:

vastab käesolevatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele (KTKd) ja muudele kohaldatavatele KTKdele, mis näitab, et tagatud on vastavus olulistele nõuetele, (1) mis on sätestatud direktiivis 2001/16/EÜ (2);

vastab muudele asutamislepingust tulenevatele eeskirjadele.

Käesolevas moodulis määratletud tüübihindamine peab hõlmama teatud hindamisetappe: projekti ülevaatust, tüübikatsetust või tootmisprotsessi ülevaatust, mis on määratletud seonduvate KTKdega.

2.

Tellija (3) peab enda valitud teavitatud asutusele esitama taotluse EÜ vastavustõendamise menetluse läbiviimiseks (tüübihindamise abil). Taotlus peab sisaldama järgmist:

tellija või tema volitatud esindaja nimi ja aadress;

punktis 3 kirjeldatud tehniline dokumentatsioon.

3.

Taotleja peab teavitatud asutusele eraldama vaadeldava allsüsteemi (4) näidiseksemplari, mida siin ja edaspidi nimetatakse tüüpnäidiseks.

Tüüpnäidis võib hõlmata mitut allsüsteemi, kui nende versioonide vahelised erisused ei mõjuta vastavust KTKde sätetele.

Teavitatud asutus võib nõuda täiendavaid tüüpnäidiseid, kui katsetamise käigus selline vajadus ilmneb.

Kui see on vajalik spetsiifiliste katse- või uurimismeetodite jaoks ning määratletud KTKdes või KTKdes osutatud Euroopa tehnilistes kirjeldustes, (5) tuleb esitada ka allsüsteemi alakoostu või koostu näidised või eeltöötluse olekus allsüsteemi näidis.

Tehnilisest dokumentatsioonist ja näidistest peavad selguma allsüsteemi projekteerimise, tootmise ja töötamise üksikasjad ning vastavus KTKde sätetele, mis on hindamisel aluseks.

Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama:

allsüsteemi, selle projekti ja struktuuri üldist kirjeldust;

raudteeveeremiregistrit koos kogu KTKdes määratletud teabega;

põhimõttelist projekti, tööjooniseid ning detailide, alakoostude, koostude, elektriskeemide jms plaane;

allsüsteemi projekti- ja tootmisteabe, hoolduse ja toimimise mõistmiseks vajalike kirjeldusi ja selgitusi;

kohaldatud tehnilisi nõudeid (sh Euroopa tehnilised kirjeldused);

kõiki vajalikke tõendavad materjale, eriti juhul, kui pole täies mahus rakendatud Euroopa tehnilisi kirjeldusi ega seonduvaid klausleid;

allsüsteemi kaasatud koostalitlusvõime komponentide loendit;

koopiaid koostalitlusvõime komponentide EÜ vastavusdeklaratsioonidest või kasutuskõlblikkuse tõenditest ning kõiki direktiivide VI lisas sätestatud andmeid;

dokumente (sh sertifikaadid), mis tõendavad vastavust lepingust tulenevatele eeskirjadele;

allsüsteemi tootmise ja montaažiga seotud tehnilist dokumentatsiooni,

allsüsteemi projekteerimise, tootmise, koostamise ja paigaldamisega seotud tootjate loendit;

allsüsteemi kasutustingimusi (kasutusaja või läbisõidu piirangud, kulumispiirangud jne);

allsüsteemi hooldamisega seonduvaid hooldustingimusi ja tehnilist dokumentatsiooni;

mis tahes tehnilisi nõudeid, mida tuleb arvestada valmistamisel, hooldusel või allsüsteemi töötamisel;

projekteerimise arvutustulemusi, sooritatud katsete tulemusi jne;

katsearuandeid.

Kui KTKde kohaselt nõutakse täiendavat tehnilist teavet, tuleb ka see lisada.

4.

Teavitatud asutus peab:

4.1.

kontrollima tehnilist dokumentatsiooni;

4.2.

kontrollima, kas allsüsteemi või allsüsteemi koostude või alakoostude näidis(ed) on toodetud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning tegema või laskma teha KTKde ja asjakohaste Euroopa tehniliste kirjelduste sätete kohased tüübikatsetused. Sellist tootmist tuleb hinnata asjakohase hindamismooduli abil;

4.3.

kui KTKdega nähakse ette projektihindamine, kontrollima projekteerimismeetodeid, projekteerimisvahendeid ja projekteerimise tulemusi, et hinnata nende vastavust allsüsteemiga seotud nõuetele projekteerimisprotsessi lõppedes;

4.4.

tegema kindlaks need elemendid, mis on projekteeritud vastavalt kohaldatavatele KTKde sätetele ja Euroopa tehnilistele kirjeldustele, ning ka need elemendid, mis on projekteeritud vastavaid Euroopa tehniliste kirjelduste sätteid kohaldamata;

4.5.

tegema või laskma teha vajalikud kontrolli- ja katsetustoimingud vastavalt punktidele 4.2 ja 4.3, et teha kindlaks, kas on valitud õiged Euroopa tehnilised kirjeldused ning kas neid on ka tegelikult kohaldatud;

4.6.

tegema või laskma teha vajalikud kontrolli- ja katsetustoimingud vastavalt punktidele 4.2 ja 4.3, et teha kindlaks, kas valitud lahendused on kooskõlas KTKde nõuetega, juhul kui asjakohaseid Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei ole kohaldatud;

4.7.

leppima taotlejaga kokku koha, kus kontrolli- ja katsetoiminguid tegema hakatakse.

5.

Juhul kui tüüp vastab KTKde sätetele, väljastab teavitatud asutus taotlejale tüübikontrolli sertifikaadi. Sertifikaat peab sisaldama tehnilises dokumentatsioonis märgituna tellija ja tootja(te) nimesid ja aadresse, kontrolli tulemusi, selle kehtivuse tingimusi ja heakskiidetud tüübi kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Sertifikaadile tuleb lisada tehnilise dokumentatsiooni seonduvate osade loend ja teavitatud asutus peab säilitama selle koopia.

Kui tellijale keeldutakse kasutussobivuse sertifikaati väljastamast, on teavitatud asutus kohustatud avaldama keeldumise üksikasjalikud põhjused.

Tuleb kehtestada ka apellatsioonimenetlus.

6.

Iga teavitatud asutus peab tüübikontrolli sertifikaatide väljastamise, tühistamise ja väljastamisest keeldumisega seonduva teabe edastama teistele teavitatud asutustele.

7.

Teised teavitatud asutused võivad taotluse esitamisel saada väljastatud sertifikaatide ja/või nende lisade koopiaid. Sertifikaatide lisasid tuleb hoida teiste teavitatud asutuste käsutuses.

8.

Tellija peab hoidma koos tehnilise dokumentatsiooniga kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul alles tüübihindamistõendite ja nende lisade koopiad. Need tuleb saata mis tahes teisele liikmesriigile, kes seda taotleb.

9.

Taotleja peab heakskiidetud toote tüübikontrolli sertifikaadi tehnilist dokumentatsiooni säilitavat teavitatud asutust teavitama tootes tehtavatest muudatustest, mis võivad mõjutada toote vastavust KTKde nõuetele või toote kasutamise ettekirjutatud tingimustele. Sellisel juhul tuleb allsüsteemile teha täiendav heakskiidukontroll. Sellise täiendava heakskiidu võib anda kas lisana originaali tüübikontrolli sertifikaadile või väljastada uue sertifikaadi pärast eelmise kehtinud sertifikaadi tühistamist.

MOODULID ALLSÜSTEEMIDE EÜ VASTAVUSTÕENDAMISEKS

Moodul SD: Tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem

1.

Käesolevas moodulis kirjeldatakse EÜ vastavustõendamise menetlust, mille abil teavitatud asutus kontrollib ja tõendab tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja taotlusel, et kavandatava toote tüüpiliseks näiteks olev raudteeveeremi allsüsteem, mille kohta teavitatud asutus on juba tüübihindamistõendi väljastanud:

vastab käesolevatele KTKdele ja muudele kohaldatavatele KTKdele, mis näitab, et tagatud on vastavus olulistele nõuetele, (6) mis on sätestatud direktiivis 2001/16/EÜ (7);

vastab muudele asutamislepingust tulenevatele eeskirjadele;

ning et seda on lubatud ekspluatatsiooni anda.

2.

Teavitatud asutus viib läbi menetluse, tingimusel et:

enne allsüsteemile menetluse kohaldamist väljastatud tüübihindamistõend säilitab oma kehtivuse;

tellija (8) ja peatöövõtjad vastavad punkti 3 nõuetele.

Mõiste “peatöövõtjad” tähendab ettevõtteid, kelle tegevus aitab kaasa KTKde oluliste nõuete täitmisele. See hõlmab:

ettevõtteid, kes on vastutavad kogu allsüsteemi projekti eest (sh ka otseselt vastutavad allsüsteemi integratsiooni eest);

teisi allsüsteemi projekti osadega seotud ettevõtteid (kes teevad näiteks allsüsteemi koostetöid või paigaldamist).

See ei hõlma tootjaid-allhankijaid, kes tarnivad komponente ja koostalitlusvõime komponente.

3.

Allsüsteemi puhul, mille suhtes kohaldatakse EÜ vastavustõendamise menetlust, peavad tellija või peatöövõtjad (kui neid on) toimima vastavalt heakskiidetud tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi ja lõpptoodangu kontrolli ja katsetamise süsteemidele vastavalt punktis 5 määratletule ning tuleb kohaldada järelevalvet vastavalt punktile 6.

Kui tellija vastutab ise kogu allsüsteemi projekti eest (sh eriti allsüsteemi integratsiooni eest) või kui tellija on otseselt tootmisse kaasatud (sh ka koostamis- või paigaldustoimingutesse), peab tal nende tegevuste jaoks olema juurutatud kvaliteedijuhtimise süsteem ning selle suhtes tuleb kohaldada järelevalvet vastavalt punktile 6.

Kui peatöövõtja vastutab kogu allsüsteemi projekti eest (sh eriti allsüsteemi integratsiooni eest) või kui tellija on otseselt tootmisse kaasatud (sh ka koostamis- või paigaldustoimingutesse), peab tal nende tegevuste jaoks olema juurutatud kvaliteedijuhtimise süsteem ning selle suhtes tuleb kohaldada järelevalvet vastavalt punktile 6.

4.

EÜ vastavustõendamise menetlus

4.1.

Tellija peab enda valitud teavitatud asutusele esitama taotluse allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetluseks (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi kaudu), sealhulgas punktide 5.3 ja 6.5 kohase kvaliteedisüsteemide järelevalve koordineerimiseks. Tellija peab asjaomaseid tootjaid oma valikust ja taotluse esitamisest teavitama.

4.2.

Taotlus peab võimaldama mõista allsüsteemi projekti, tootmist, koostamist, paigaldamist, hooldamist ja tööpõhimõtet ning selle alusel peab olema võimalik hinnata vastavust tüübihindamistõendis sätestatud tüübile ja käesolevate KTKde nõuetele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

tellija või tema volitatud esindaja nimi ja aadress;

heakskiidetud tüübiga seotud tehniline dokumentatsioon, sealhulgas tüübihindamistõend, mis on välja antud pärast moodulis SB sätestatud menetlust,

ning juhul, kui see dokumentatsioon seda ei sisalda:

allsüsteemi, selle projekti ja struktuuri üldist kirjeldust;

kohaldatud tehnilisi nõudeid (sh Euroopa tehnilised kirjeldused);

kõiki vajalikke tõendavad materjale, eriti juhul, kui pole täies mahus rakendatud Euroopa tehnilisi kirjeldusi ega seonduvaid klausleid; tõendavad materjalid peavad sisaldama tootja või tootja nimel asjakohastes uurimislaborites tehtud katsete tulemusi;

raudteeveeremiregistrit koos kogu KTKdes määratletud teabega;

allsüsteemi tootmise ja montaažiga seotud tehnilist dokumentatsiooni,

dokumente (sh sertifikaadid), mis tõendavad tootmisetapi vastavust muudele lepingust tulenevatele eeskirjadele

allsüsteemi kaasatud koostalitlusvõime komponentide loendit;

koopiaid koostalitlusvõime komponentide EÜ vastavusdeklaratsioonidest või kasutuskõlblikkuse tõenditest ning kõiki direktiivide VI lisas sätestatud andmeid;

allsüsteemi projekteerimise, tootmise, koostamise ja paigaldamisega seotud tootjate loendit;

tõendust, et kõikidel punktis 5,2 nimetatud etappidel rakendab tellija (kui ta on kaasatud) ja/või peatöövõtja kvaliteedijuhtimise süsteeme; ning tunnistusi nende efektiivsusest;

viidet teavitatud asutusele, kes vastutab nende kvaliteedijuhtimise süsteemide heakskiitmise ja järelevalve eest.

4.3.

Teavitatud asutus peab esmalt kontrollima tüübihindamise kohaldamise kehtivust ja tüübihindamistõendit.

Kui teavitatud asutus leiab, et tüübihindamistõend on kehtivuse kaotanud või pole asjakohane ning vaja on uut tüübihindamist, peab ta oma otsust põhjendama.

5.

Kvaliteedijuhtimise süsteem

5.1.

Tellija (kui on kaasatud) ja peatöövõtjad peavad enda valitud teavitatud asutusele esitama taotluse kõnealuste koostalitlusvõime komponentide tootmisega seonduva kvaliteedijuhtimise süsteemi hindamiseks.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

kogu asjakohane teave kavandatud allsüsteemi kohta;

kvaliteedijuhtimise süsteemi dokumentatsioon;

kinnitatud tüübi tehniline dokumentatsioon ning koopia tüübihindamistõendist, mis on välja antud pärast mooduli SB kohase tüübihindamise tegemist.

Kui osapooled on kaasatud ainult teatud allsüsteemi osa projekti, tuleb teave esitada ainult asjaomase osa kohta.

5.2.

Kogu allsüsteemi projekti eest vastutava tellija või peatöövõtja kvaliteedijuhtimise süsteemid peavad tagama kogu allsüsteemi vastavuse tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ning kogu allsüsteemi vastavuse KTKdele. Teiste peatöövõtjate osas peavad kvaliteedijuhtimise süsteemid tagama, et nende vastav osa allsüsteemis vastab tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesolevate KTKde nõuetele.

Kõik taotleja(te) kasutusele võetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja korrapäraselt dokumenteerida kirjalike tegevuspõhimõtete, menetluste ja juhistena. See kvaliteedijuhtimise süsteemi dokumentatsioon peab tagama kvaliteedipoliitika ja -menetluste (nt kvaliteediprogrammide, plaanide, juhendite ja dokumentatsiooni) ühise mõistmise.

Kvaliteedijuhtimise süsteem peab sisaldama kõigi taotlejate puhul järgmiste aspektide üksikasjalikku kirjeldust:

kvaliteedi eesmärk ja organisatsiooniline ülesehitus;

vastavalt kasutatavad tootmis-, kvaliteedikontrolli- ja kvaliteedijuhtimisvõtted, protsessid ja süstemaatilised toimingud;

enne tootmise alustamist, tootmise käigus ja pärast tootmisprotsessi lõpetamist, koostamist ja paigaldamist tehtavad atesteerimised, kontrolli- ja katsetamistoimingud ja nende tegemise sagedus;

kvaliteedidokumendid, nt inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, kaasatud personali kvalifikatsiooniaruanded jne;

ning kogu allsüsteemi projekti eest vastutavate tellijate või peatöövõtjate puhul:

kogu allsüsteemi kvaliteedijuhtimise vastutusalad ja pädevus, sh konkreetse allsüsteemi integreerimise haldus.

Atesteerimised, kontrolli- ja katsetoimingud peavad hõlmama kõiki järgmisi etappe:

allsüsteemi struktuur, eelkõige tsiviilehitusalased tegevused, komponentide kokkupanek, lõplikud seadistused;

allsüsteemi lõplik katsetamine;

kui see on KTKdes määratletud, siis hindamine täielikel talitlustingimustel.

5.3.

Tellija valitud teavitatud asutus peab uurima, kas kõik allsüsteemi etapid vastavad punktis 5.2 viidatud nõuetele ning et taotleja (te) (9) kvaliteedijuhtimise süsteemidele on tagatud nõuetekohane heakskiit ja järelevalve.

Kui allsüsteemi vastavus tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja KTKdele põhineb enam kui ühel kvaliteedisüsteemil, peab teavitatud asutus eelkõige uurima:

kas kvaliteedisüsteemide vahelised suhted ja liidesed on selgelt dokumenteeritud, ja

kas peatööettevõtjate juhtkondade kogu allsüsteemi vastavusega seotud üldised õigused ja kohustused on piisavalt ja nõuetekohaselt määratletud.

5.4.

Punktis 5.1 viidatud teavitatud asutus on kohustatud kvaliteedijuhtimise süsteemi hindama, et määratleda, kas see on kooskõlas punktis 5.2 viidatud nõuetega. Nende nõuetega kooskõlas olemist eeldatakse juhul, kui tootja rakendab kvaliteedijuhtimise süsteemi tootmises, lõpptoodangu kontrollimisel ja katsetamisel vastavalt standardile EN/ISO 9001–2000, mis võtab arvesse nende koostalitlusvõime komponentide eripära, mille jaoks süsteemi rakendatakse.

Kui taotleja rakendab sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, peab teavitatud asutus seda hindamisel arvesse võtma.

Kontrollida tuleb spetsiaalselt asjaomast allsüsteemi, arvestades taotleja spetsiifilist panust alasüsteemi. Auditeerimisrühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjakohase tootetehnoloogia hindamise vallas. Hindamise käigus tuleb teha kontrollkäik taotleja ettevõttesse.

Sellisest otsusest tuleb taotlejat teavitada. Teatis peab sisaldama hindamistulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

5.5.

Tellija (kui on kaasatud) ja peatöövõtjad peavad kohustuma täitma heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemist tulenevaid kohustusi ning toetama süsteemi nii, et see püsiks adekvaatse ja tõhusana.

Nad on kohustatud ka informeerima kvaliteedijuhtimise süsteemile heakskiidu andnud teavitatud asutust mis tahes olulisest muutusest, mis võib mõjutada allsüsteemi vastavust KTKde nõuetele.

Teavitatud asutus peab esitatud muutmisettepanekuid hindama ja otsustama, kas täiendatud kvaliteedijuhtimise süsteem vastab punktis 5.2 viidatud nõuetele või kas on vaja teha kordushindamine.

Teavitatud asutus peab oma otsusest taotlejat teavitama. Teatis peab sisaldama hindamise tulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

6.

Kvaliteedijuhtimise süsteemi(de) järelevalve on teavitatud asutuse vastutusalas.

6.1.

Järelevalve eesmärk on jälgida, kas tellija (kui on kaasatud) ja peatöövõtjad täidavad nõuetekohaselt heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemist tulenevaid kohustusi.

6.2.

Tellija (kui on kaasatud) ja peatöövõtja(d) peab (peavad) saatma (või laskma saata) punktis 5.1 nimetatud teavitatud asutusele kõik dokumendid, mida käesoleval otstarbel vajatakse, eelkõige allsüsteemi rakendamisplaanid ja tehnilised protokollid (mis on asjakohased taotleja poolt allsüsteemi antava spetsiifilise panuse seisukohast), eelkõige järgmise:

kvaliteedijuhtimise süsteemi dokumentatsioon, kaasa arvatud vahendid, mida rakendati tagamaks:

et tellija või peatööettevõtja puhul oleks piisavalt ja nõuetekohaselt määratletud juhtkonna kogu allsüsteemi vastavusega seotud üldised õigused ja kohustused ning kogu allsüsteemi nõuetekohasust tagav halduspädevus,

et kõikide taotlejate puhul hallatakse kvaliteedijuhtimise süsteeme korrektselt integreerituse saavutamiseks allsüsteemi tasemel,

kvaliteedidokumentatsioon, nagu seda näeb ette kvaliteedijuhtimise süsteemi tootmise (koos koostamise ja paigaldamisega) osa (inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, kaasatud personali kvalifikatsiooniaruanded jne);

6.3.

Teavitatud asutus peab korrapäraselt tegema auditeid kindlustamaks, et võimalik tellija ja peatöövõtjad järgivad ja kohaldavad kvaliteedinõudeid, ja esitama neile auditeerimisaruande. Kui tellija ja peatöövõtjad kasutavad sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, peab teavitatud asutus seda järelevalve teostamisel arvesse võtma.

Auditeid tehakse vähemalt kord aastas ning vähemalt üks audit peab toimuma sellise allsüsteemiga seotud vastavate tegevuste (tootmine, montaaž või paigaldamine) ajal, mille suhtes kohaldatakse punktis 8 nimetatud EÜ vastavustõendamise menetlust.

6.4.

Lisaks võib teavitatud asutus taotlejat või taotlejaid külastada ka ette teatamata. Selliste külastuste käigus võib teavitatud asutus vajaduse korral teha täielikke või osalisi auditeid või teha või lasta teha kontrollimisi veendumaks, et kvaliteedijuhtimise süsteem toimib nõuetekohaselt. Ta peab esitama taotleja(te)le inspekteerimisaruande, auditeerimise korral ka auditeerimisaruande ja katse tegemise korral katsearuande.

6.5.

Kui tellija valitud teavitatud asutus, kes EÜ vastavustõendamise eest vastutab, ei teosts järelevalvet kõikide asjakohaste kvaliteedijuhtimise süsteemide üle, peab ta kooskõlastama järelevalvetegevuse mõne teise selle eest vastutava teavitatud asutusega, et:

tagada allsüsteemi integreerituse seisukohast erinevate kvaliteedisüsteemide liideste nõuetekohane haldamine;

koguda koostöös tellijaga hindamiseks vajalikke elemente, eesmärgiga tagada erinevate kvaliteedijuhtimise süsteemide terviklikkus ja üldine järelevalve.

See koostöö hõlmab teavitatud asutuse järgmisi õigusi:

saada teistelt teavitatud asutustelt kogu (heakskiidu ja järelevalvega seonduvat) dokumentatsioon;

olla tunnistajaks punkti 6.3 kohaste järelevalveauditite juures;

algatada täiendavaid punkti 6.3 kohaseid auditeid kas omal vastutusel või koos teiste teavitatud asutustega.

7.

Punktis 5.1 nimetatud teavitatud asutusele peab olema inspekteerimiseks tagatud alaline juurdepääs ehitusplatsidele ja tootmistsehhidele, kokkupaneku- ja paigalduskohtadele ja ladustamisaladele ning vajaduse korral eeltöötlemis- või katsetamisrajatistele ning üldse kõikidele tööpaikadele, mida ta peab oma ülesande jaoks vajalikuks olenevalt taotleja spetsiifilisest panusest allsüsteemiprojekti.

8.

Tellija (kui on kaasatud) ja peatöövõtjad on kohustatud 10 aastat pärast viimase allsüsteemi valmistamist riiklike asutuste jaoks säilitama järgmised dokumendid:

punkti 5,1 teise lõigu teises taandes viidatud dokumentatsioon;

punkti 5.5 teises taandes viidatud uuendatud dokumentatsioon;

teavitatud asutuste otsused ja aruanded vastavalt punktidele 5.4, 5.5 ja 6.4.

9.

Kui allsüsteem vastab KTKdele, peab teavitatud asutus tüübihindamise ning kvaliteedisüsteemi(de) kinnitamise ja selle (nende) üle teostatava järelevalve alusel koostama tellija jaoks vastavustunnistuse, kes omakorda koostab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni selle liikmesriigi järelevalveorganile esitamiseks, mille piirides allsüsteem paikneb ja/või töötab.

EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon peab olema dateeritud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehniliste dokumentidega samas keeles ning sisaldama vähemalt direktiivi V lisas sisalduvat teavet.

10.

Tellija valitud teavitatud asutus vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt direktiivi artikli 18 lõikes 3 nimetatud teavet, eelkõige järgmist:

kõik vajalikud allsüsteemi omadustega seotud dokumendid;

allsüsteemi kaasatud koostalitlusvõime komponentide loend;

EÜ vastavusdeklaratsiooni koopia ja vajaduse korral EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni koopia, millega nimetatud komponendid peavad vastavalt direktiivi artiklile 13 olema sätestatud, koos teavitatud asutuste väljastatud vastavate dokumentidega (tõendid, kvaliteedisüsteemi tunnistus ja järelevalvet puudutavad dokumendid), kui see on asjakohane;

kõik allsüsteemi hoolduse, kasutustingimuste ja -piirangutega seotud elemendid;

kõik teenindustööde, püsiva või korralise järelevalve ning seadistamis- ja hooldusjuhistega seotud elemendid;

allsüsteemi tüübihindamistõend ja seonduv tehniline dokumentatsioon, nagu need on sätestatud moodulis SB;

dokumendid (sh sertifikaadid), mis tõendavad vastavust lepingust tulenevatele muudele eeskirjadele;

punktis 9 nimetatud teavitatud asutuse poolt väljastatud ja kaasallkirjastatud EÜ vastavustunnistus koos vastavate arvutustega, mis sätestab, et projekt vastab direktiivile ja KTKdele, ja milles on vajaduse korral nimetatud reservatsioonid, mis registreeriti tegevuste ajal ja mida ei ole tühistatud. Tunnistusega peavad olema kaasas ka seoses vastavustõendamisega koostatud ning punktides 6.3 ja 6.4 nimetatud inspekteerimis- ja auditeerimisaruanded, eelkõige:

raudteeveeremiregister koos kogu KTKdes määratletud teabega.

11.

Iga teavitatud asutus peab kvaliteedijuhtimise süsteemi heakskiidu, väljastamise, tühistamise ja heakskiitmisest keeldumisega seonduva teabe edastama teistele teavitatud asutustele.

Teised teavitatud asutused võivad taotluse esitamisel saada väljastatud kvaliteedijuhtimise süsteemide heakskiidusertifikaatide koopiaid.

12.

Vastavustunnistuse juurde kuuluvat täielikku dokumentatsiooni tuleb säilitada tellija juures.

Ühenduses registreeritud tellija peab säilitama tehniliste dokumentide koopiaid kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul; dokumentide koopiad tuleb saata mis tahes teisele liikmesriigile, kes seda taotleb.

MOODULID ALLSÜSTEEMIDE EÜ VASTAVUSTÕENDAMISEKS

Moodul SF: Tootetõendus

1.

Käesolevas moodulis kirjeldatakse seda EÜ vastavustõendamise menetluse osa, mille puhul teavitatud asutus kontrollib ja tõendab tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja taotlusel, et kavandatava toote tüüpiliseks näiteks olev raudteeveeremi allsüsteem, mille kohta teavitatud asutus on juba tüübihindamistõendi väljastanud:

vastab käesolevatele KTKdele ja muudele kohaldatavatele KTKdele, mis näitab, et tagatud on vastavus olulistele nõuetele, (10) mis on sätestatud direktiivis 2001/16/EÜ (11);

vastab muudele asutamislepingust tulenevatele eeskirjadele;

ning et seda on lubatud ekspluatatsiooni anda.

2.

Tellija (12) peab enda valitud teavitatud asutusele esitama taotluse EÜ vastavustõendamise menetluse läbiviimiseks (tüübihindamismenetluse abil). Taotlus peab sisaldama järgmist:

tellija või tema volitatud esindaja nimi ja aadress;

tehniline dokumentatsioon.

3.

Menetluse selles osas kontrollib ja kinnitab tellija, et kõnealune allsüsteem vastab tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele KTKdele.

Teavitatud asutus peab menetluse läbi viima niisugustel tingimustel, et tüübihindamistõend, mis on väljastatud enne allsüsteemile menetluse kohaldamist, säilitaks oma kehtivuse.

4.

Tellija võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et tootmisprotsess (sealhulgas koostalitlusvõime komponentide montaaž ja integreerimine peatöövõtjate (13) poolt, kui neid on) tagaks allsüsteemi vastavuse tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele.

5.

Taotlus peab võimaldama allsüsteemi projektist, tootmisest, paigaldamisest ja tööpõhimõttest arusaamist ning selle alusel peab olema võimalik hinnata vastavust tüübihindamistõendis sätestatud tüübile ja käesolevate KTKde nõuetele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

heakskiidetud tüübiga seotud tehniline dokumentatsioon, sealhulgas tüübihindamistõend, mis on välja antud pärast moodulis SB sätestatud menetlust,

ning juhul, kui see dokumentatsioon seda ei sisalda:

allsüsteemi, selle projekti ja struktuuri üldist kirjeldust;

raudteeveeremiregistrit koos kogu KTKdes määratletud teabega;

põhimõttelist projekti, tööjooniseid ning detailide, alakoostude, koostude jooniseid ja plaane jms;

allsüsteemi tootmise ja montaažiga seotud tehnilist dokumentatsiooni,

kohaldatud tehnilisi nõudeid (sh Euroopa tehnilised kirjeldused);

kõiki vajalikke tõendavad materjale, eriti juhul, kui pole täies mahus rakendatud Euroopa tehnilisi kirjeldusi ega seonduvaid klausleid;

dokumente (sh sertifikaadid), mis tõendavad tootmisetapi vastavust lepingust tulenevatele muudele eeskirjadele;

allsüsteemi kaasatud koostalitlusvõime komponentide loendit;

koopiaid mainitud koostalitlusvõime komponentide EÜ vastavusdeklaratsioonidest või kasutuskõlblikkuse tõenditest ning kõiki direktiivide VI lisas sätestatud andmeid;

allsüsteemi projekteerimise, tootmise, koostamise ja paigaldamisega seotud tootjate loendit.

Kui KTKde kohaselt nõutakse täiendavat tehnilist teavet, tuleb ka see lisada.

6.

Teavitatud asutus peab esmalt kontrollima tüübihindamise kohaldamise kehtivust ja tüübihindamistõendit.

Kui teavitatud asutus leiab, et tüübihindamistõend on kehtivuse kaotanud ning vaja on uut tüübihindamist, peab ta oma otsust põhjendama.

Teavitatud asutus peab tegema vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida allsüsteemi vastavust tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ning KTKde nõuetele. Teavitatud asutus peab kontrollima ja katsetama iga seeriatootmisest pärit allsüsteemi vastavalt punktis 4 määratletule.

7.

Iga allsüsteemi kontrollimine ja katsetamine (seeriatootena)

7.1.

Teavitatud asutus peab läbi viima katsetused, uuringud ja kontrollid, et tagada allsüsteemi kui seeriatoodangu nõuetekohasus vastavalt KTKde sätetele. Uuringud, katsed ja kontrollimine peab toimuma vastavalt KTKdes sätestatud etappidele.

7.2

Iga allsüsteemi (seeriatootena) tuleb ükshaaval uurida, katsetada ja kontrollida, (14) et kindlaks teha, kas see vastab tüübikontrolli sertifikaadis kirjeldatud tüübile ja KTKdes selle tüübi kohta kohaldatavatele nõuetele. Kui katset ei sooritata KTKde raames (või KTKdes pakutud Euroopa standardi raames), tuleb kohaldada seonduvaid Euroopa tehnilisi kirjeldusi või samaväärseid katseid.

8.

Teavitatud asutus võib tellijaga (ja peatöövõtjatega) kokku leppida kohad, kus katsetused tehakse, ning võib kokku leppida, et allsüsteemi lõppkatsetused ja valideerimise täielikes töötingimustes, kui see on KTKdega ette nähtud, viib tellija läbi teavitatud asutuse vahetu järelevalve all ja osalusel.

Teavitatud asutusele peab olema katsetamiseks või hindamiseks tagatud alaline juurdepääs ehitusplatsidele ja tootmistsehhidele, kokkupaneku- ja paigalduskohtadele ning vajaduse korral eeltöötlemis- või katsetamisrajatistele, et sooritada KTKdes sätestatud toimingud.

9.

Kui allsüsteem vastab KTKdele, peab teavitatud asutus koostama vastavustunnistuse tellija jaoks, kes omakorda koostab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni selle liikmesriigi järelevalveorganile esitamiseks, mille piirides allsüsteem paikneb ja/või töötab.

Nende toimingute aluseks on tüübihindamine ning kõikide seeriatoodete osas vastavalt punktile 7 tehtud katsetused, uuringud ja kontrollid, mida nõuavad KTKd ja/või asjakohased Euroopa tehnilised kirjeldused.

EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon peab olema dateeritud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehniliste dokumentidega samas keeles ning sisaldama vähemalt direktiivi V lisas sisalduvat teavet.

10.

Teavitatud asutus vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt direktiivi artikli 18 lõikes 3 nimetatud teavet, eelkõige järgmist:

kõik vajalikud allsüsteemi omadustega seotud dokumendid;

raudteeveeremiregister koos kogu KTKdes määratletud teabega;

allsüsteemi kaasatud koostalitlusvõime komponentide loend;

EÜ vastavusdeklaratsiooni koopia ja vajaduse korral EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni koopia, millega komponendid peavad vastavalt direktiivi artiklile 13 olema sätestatud, koos teavitatud asutuste väljastatud vastavate dokumentidega (tõendid, kvaliteedisüsteemi tunnistus ja järelevalvet puudutavad dokumendid), kui see on asjakohane;

kõik allsüsteemi hoolduse, kasutustingimuste ja -piirangutega seotud elemendid;

kõik teenindustööde, püsiva või korralise järelevalve ning seadistamis- ja hooldusjuhistega seotud elemendid;

allsüsteemi tüübihindamistõend ja seonduv tehniline dokumentatsioon, nagu need on sätestatud moodulis SB;

punktis 9 nimetatud teavitatud asutuse poolt väljastatud ja kaasallkirjastatud vastavustunnistus koos vastavate arvutustega, mis sätestab, et projekt vastab direktiivile ja KTKdele, ja milles on vajaduse korral nimetatud reservatsioonid, mis registreeriti tegevuste ajal ja mida ei ole tühistatud. Tunnistusega peavad vajaduse korral kaasas olema ka seoses vastavustõendamisega koostatud inspekteerimis- ja auditeerimisaruanded.

11.

Vastavustunnistuse juurde kuuluvat täielikku dokumentatsiooni tuleb säilitada tellija juures.

Tellija peab säilitama tehniliste dokumentide koopiaid kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul; dokumentide koopiad tuleb saata mis tahes teisele liikmesriigile, kes seda taotleb.

MOODULID ALLSÜSTEEMIDE EÜ VASTAVUSTÕENDAMISEKS

Moodul SH2: Täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega

1.

Käesolevas moodulis kirjeldatakse EÜ vastavustõendamise menetlust, mille kohaselt teavitatud asutus kontrollib ja kinnitab tellija või tema ühenduses registreeritud esindaja taotlusel, kas raudteeveeremi kaubavagunite allsüsteem:

vastab käesolevatele KTKdele ja muudele kohaldatavatele KTKdele, mis näitavad, et tagatud on vastavus olulistele nõuetele, (15) mis on sätestatud direktiivis 2001/16/EÜ (16);

vastab muudele asutamislepingust tulenevatele eeskirjadele,

ning et seda on lubatud ekspluatatsiooni anda.

2.

Teavitatud asutus viib menetluse, sealhulgas allsüsteemi projektihindamise läbi tingimusel, et tellija (17) ja peatöövõtjad vastavad punkti 3 nõuetele. 3

Mõiste “peatöövõtjad” tähendab ettevõtteid, kelle tegevus aitab kaasa KTKde oluliste nõuete täitmisele. See hõlmab ettevõtteid, kes:

vastutavad kogu allsüsteemi projekti eest (sh ka otseselt vastutavad allsüsteemi integratsiooni eest);

on seotud ainult allsüsteemi projekti osadega (kes teevad näiteks allsüsteemi projekteerimis- või koostetöid või paigaldamist).

See ei hõlma tootjaid-allhankijaid, kes tarnivad komponente ja koostalitlusvõime komponente.

3.

Allsüsteemi puhul, mille suhtes kehtib EÜ vastavustõendamise menetlus, peavad tellija või peatöövõtjad (kui neid on) toimima vastavalt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedijuhtimise süsteemi ja lõpptoodangu kontrolli ja katsetamise süsteemidele vastavalt punktis 5 määratletule. Tuleb kohaldada järelevalvet vastavalt punktile 6.

Kui peatöövõtja vastutab kogu allsüsteemi projekti eest (sh eriti allsüsteemi integratsiooni eest) või kui tellija on otseselt tootmisse kaasatud (sh ka koostamis- või paigaldustoimingutesse), peab tal nende tegevuste jaoks olema juurutatud kvaliteedijuhtimise süsteem ning selle suhtes tuleb kohaldada järelevalvet vastavalt punktile 6.

Kui tellija vastutab ise kogu allsüsteemi projekti eest (sh eriti allsüsteemi integratsiooni eest) või kui tellija on otseselt projekteerimisse/tootmisse kaasatud (sh ka koostamis- või paigaldustoimingutesse), peab tal nende tegevuste jaoks olema juurutatud kvaliteedijuhtimise süsteem, mille suhtes tuleb kohaldada järelevalvet vastavalt punktile 6.

Ainult kooste- ja paigaldustöödesse kaasatud taotlejad võivad töötada üksnes heakskiidetud tootmise ja lõpptoodangu kontrolli ja katsetamise kvaliteedijuhtimise süsteemide alusel.

4.

EÜ vastavustõendamise menetlus

4.1.

Tellija peab enda valitud teavitatud asutusele esitama taotluse allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetluseks (kasutades täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega), sealhulgas punktide 5.4 ja 6.6 kohase kvaliteedijuhtimise süsteemide järelevalve kooskõlastamise kohta. Tellija peab väljavalitud tootjaid oma valikust ja taotluse esitamisest teavitama.

4.2.

Taotlusest peavad selguma allsüsteemi projekteerimise, tootmise, koostamise, hooldamise ja töötamise üksikasjad ning vastavus KTKde nõuetega, mis on hindamisel aluseks.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

tellija või tema volitatud esindaja nimi ja aadress;

tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab:

allsüsteemi, selle projekti ja struktuuri üldist kirjeldust;

projekteerimisel kohaldatud tehnilisi nõudeid (sh Euroopa tehnilised kirjeldused);

kõiki vajalikke tõendavad materjale, eriti juhul, kui pole täies mahus rakendatud Euroopa tehnilisi kirjeldusi ega seonduvaid klausleid;

katseprogrammi;

raudteeveeremiregistrit koos kogu KTKdes määratletud teabega;

allsüsteemi tootmise ja montaažiga seotud tehnilist dokumentatsiooni,

allsüsteemi kaasatud koostalitlusvõime komponentide loendit;

koopiaid koostalitlusvõime komponentide EÜ vastavusdeklaratsioonidest või kasutuskõlblikkuse tõenditest ning kõiki direktiivide VI lisas sätestatud andmeid;

dokumente (sh sertifikaadid), mis tõendavad vastavust lepingust tulenevatele muudele eeskirjadele;

kõigi allsüsteemi projekteerimise, tootmise, koostamise ja paigaldamisega seotud tootjate loendit;

allsüsteemi kasutustingimusi (kasutusaja või läbisõidu piirangud, kulumispiirangud jne);

allsüsteemi hooldamisega seonduvaid hooldustingimusi ja tehnilist dokumentatsiooni;

mis tahes tehnilisi nõudeid, mida tuleb arvestada valmistamisel, hooldusel või allsüsteemi töötamisel;

selgitust, et kõigis punktis 5.2 mainitud etappidel rakendab peatöövõtja ja/või tellija (kui ta on kaasatud) kvaliteedijuhtimise süsteemi, ning tunnistusi nende tõhususest;

viidet neile teavitatud asutustele, kes vastutavad nende kvaliteedijuhtimise süsteemide heakskiitmise ja järelevalve eest.

4.3.

Tellija esitab oma asjakohase labori poolt tehtud või tellitud uuringute, kontrollide ja katsete, (18) sealhulgas vajadusel tüübikatsetuste tulemused.

4.4.

Teavitatud asutus peab taotluse läbi vaatama ja hindama katsete tulemusi. Juhul kui konstruktsioon on direktiivi ja KTKde sätetega vastavuses, peab teavitatud asutus väljastama taotlejale projektihindamise aruande. Aruanne peab sisaldama projektihindamise tulemusi, nende kehtivuse tingimusi, vajalikke andmeid hinnatud konstruktsiooni kindakstegemiseks ja vajadusel allsüsteemi töökirjeldust.

Kui tellijale keeldutakse projektihindamise aruannet väljastamast, on teavitatud asutus kohustatud avaldama üksikasjalikud keeldumise põhjused. Tuleb kehtestada ka otsuse apellatsioonimenetluse klausel.

5.

Kvaliteedijuhtimise süsteem

5.1.

Tellija (kui on kaasatud) ja peatöövõtjad peavad enda valitud teavitatud asutusele esitama taotluse oma kvaliteedijuhtimise süsteemi hindamiseks.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

kogu asjakohane teave kavandatud allsüsteemi kohta;

kvaliteedijuhtimise süsteemi dokumentatsioon.

Kui osapooled on kaasatud ainult allsüsteemi teatud osa projekti, tuleb teave esitada ainult seonduva osa kohta.

5.2.

Kogu allsüsteemi projekti eest vastutava tellija või peatöövõtja kvaliteedijuhtimise süsteemid peavad tagama kogu allsüsteemi vastavuse KTKde nõuetele.

Teiste peatöövõtjate osas peavad kvaliteedijuhtimise süsteemid tagama, et nende vastav osa allsüsteemis vastab käesolevate KTKde nõuetele.

Kõik taotleja kasutusele võetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja korrapäraselt dokumenteerida kirjalike poliitikate, menetluste ja juhistena. See kvaliteedijuhtimise süsteemi dokumentatsioon peab tagama kvaliteedipoliitikate ja -menetluste (nt kvaliteediprogrammide, plaanide, juhendite ja dokumentatsiooni) ühise mõistmise.

Süsteem peab eelkõige sisaldama järgmiste aspektide üksikasjalikku kirjeldust:

kõigi taotlejate puhul:

kvaliteedi eesmärk ja organisatsiooniline ülesehitus;

vastavalt kasutusel olevad tootmis-, kvaliteedikontrolli- ja kvaliteedijuhtimisvõtted, protsessid ja süstemaatilised toimingud;

enne projekteerimise või tootmise alustamist, tootmise käigus ja pärast tootmisprotsessi lõpetamist, koostamist ja paigaldamist tehtavad atesteerimised, kontrolli- ja katsetamistoimingud ja nende tegemise sagedus;

kvaliteedidokumendid, nt inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, kaasatud personali kvalifikatsiooniaruanded jne;

peatöövõtjate puhul, kus see on asjakohane allsüsteemi antava spetsiifilise panuse seisukohast:

tehnilise projekteerimise spetsifikatsioonid, sh Euroopa tehnilised kirjeldused, (19) mida võib rakendada, ning juhtudel, kus Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei saa täies mahus rakendada, vahendid, mida kasutatakse allsüsteemide suhtes kohaldatavate KTKde nõuete täitmise tagamiseks;

projekteerimise juhtimise ja projekteerimise kontrollitehnikad, protsessid ja süstemaatilised toimingud, mida võib kasutada allsüsteemide projekteerimisel;

saavutatud nõutava allsüsteemi projekteerimis- ja tootekvaliteedi ja kvaliteedijuhtimise süsteemide kõigi etappide (sh tootmise) tõhususe järelevalve vahendid;

ning kogu allsüsteemi projekti eest vastutavate tellijate või peatöövõtjate puhul:

kogu allsüsteemi kvaliteedijuhtimise vastutusalad ja pädevus (sh konkreetse allsüsteemi integreerimise haldus).

Atesteerimised, kontrolli- ja katsetoimingud peavad hõlmama kõiki järgmisi etappe:

üldprojekt;

allsüsteemi struktuur, eelkõige tsiviilehitusalased tegevused, komponentide kokkupanek, lõplikud seadistused;

allsüsteemi lõplik katsetamine;

ja kui see on KTKdes määratletud, siis hindamine täielikel talitlustingimustel.

5.3.

Tellija valitud teavitatud asutus peab sooritama hindamismenetluse, et teha kindlaks, kas kõik punktis 5.2 viidatud allsüsteemi etappide suhtes kehtib piisav ja nõuetekohane heakskiit ning taotleja(te) (20) kvaliteedijuhtimise süsteemi(de) järelevalve.

Kui allsüsteemi vastavus KTKdele põhineb enam kui ühel kvaliteedisüsteemil, peab teavitatud asutus eelkõige uurima,

kas kvaliteedisüsteemide vahelised suhted ja liidesed on selgelt dokumenteeritud ja

kas peatööettevõtja juhtkonna kogu allsüsteemi vastavusega seotud üldised õigused ja kohustused on piisavalt ja nõuetekohaselt määratletud.

5.4.

Punktis 5.1 viidatud teavitatud asutus on kohustatud kvaliteedijuhtimise süsteemi hindama, et määratleda kas see on kooskõlas punkti 5.2 nõuetega. Nende nõuetega kooskõlas olemist eeldatakse juhul, kui tootja rakendab kvaliteedijuhtimise süsteemi projekteerimisel, tootmises, lõpptoodangu kontrollimisel ja katsetamisel vastavalt standardile EN/ISO 9001–2000, mis võtab arvesse nende koostalitlusvõime komponentide eripära, mille jaoks süsteemi rakendatakse.

Kui taotleja on rakendanud sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, peab teavitatud asutus seda hindamisel arvesse võtma.

Kontrollida tuleb spetsiaalselt asjaomast allsüsteemi, arvestades taotleja spetsiifilist panust alasüsteemi. Auditeerimisrühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjakohase tootetehnoloogia hindamise vallas. Hindamise käigus tuleb teha kontrollkäik taotleja ettevõttesse.

Sellisest otsusest tuleb taotlejat teavitada. Teatis peab sisaldama hindamistulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

5.5.

Tellija (kui on kaasatud) ja peatöövõtjad kohustuvad täitma heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemist tulenevaid kohustusi ning toetama süsteemi nii, et see püsiks adekvaatse ja tõhusana.

Nad on kohustatud ka informeerima nende kvaliteedijuhtimise süsteemile heakskiidu andnud teavitatud asutust mis tahes olulisest muutusest, mis võib mõjutada allsüsteemi KTKde nõuetele vastavust.

Teavitatud asutus peab mis tahes esitatud muutmisettepanekuid hindama ja otsustama, kas täiendatud kvaliteedijuhtimise süsteem vastab punkti 5.2 nõuetele või on vaja teha kordushindamine.

Teavitatud asutus peab oma otsusest taotlejat teavitama. Teatis peab sisaldama hindamise tulemusi ja põhjendatud hindamisotsust.

6.

Kvaliteedijuhtimise süsteemi(de) järelevalve on teavitatud asutuse vastutusalas.

6.1.

Järelevalve eesmärk on jälgida, kas tellija (kui on kaasatud) ja peatöövõtjad täidavad nõuetekohaselt heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemi(de)st tulenevaid kohustusi.

6.2.

Tellija (kui on kaasatud) ja peatöövõtja(d) peavad saatma (või laskma saata) punktis 5.1 nimetatud teavitatud asutusele kõik dokumendid, mida käesoleval otstarbel vajatakse, eelkõige allsüsteemi rakendamisplaanid ja tehnilised protokollid (mis on asjakohased taotleja poolt allsüsteemi antava spetsiifilise panuse seisukohast), eelkõige järgmise:

kvaliteedijuhtimise süsteemi dokumentatsioon, kaasa arvatud vahendid, mida rakendati, et tagada:

tellija või peatööettevõtja puhul juhtkonna kogu allsüsteemi vastavusega seotud üldiste õiguste ja kohustuste ning kogu allsüsteemi nõuetekohasuse kindlustava halduspädevuse piisav ja nõuetekohane määratlemine,

kõikide taotlejate kvaliteedijuhtimise süsteemide korrektne haldamine integreerituse saavutamiseks allsüsteemi tasemel,

kvaliteedidokumentatsiooni, nagu seda näeb ette kvaliteedijuhtimise süsteemi projekteerimise osa (nt analüüside tulemused, arvutused jne);

kvaliteedidokumentatsiooni, nagu seda näeb ette kvaliteedijuhtimise süsteemi tootmise (koos koostamise, paigaldamise ning integratsiooniga) osa (inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, kaasatud personali pädevusaruanded jne);

6.3.

Teavitatud asutus peab korrapäraselt tegema auditeid tagamaks, et võimalik tellija ja peatöövõtjad järgivad ja kohaldavad kvaliteedinõudeid, ja andma neile selle kohta auditeerimisaruande. Kui nad kasutavad sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, võtab teavitatud asutus seda järelevalvel arvesse.

Auditeid tehakse vähemalt kord aastas ning vähemalt üks audit peab toimuma punktis 7 nimetatud EÜ vastavustõendamise alla kuuluva allsüsteemiga seotud vastavate tegevuste (projekt, tootmine, montaaž või paigaldamine) ajal.

6.4.

Lisaks võib teavitatud asutus taotlejat või taotlejaid külastada ka ette teatamata taotleja punktis 5.2 nimetatud kohtadesse. Selliste külastuste käigus võib teavitatud asutus vajaduse korral teha täielikke või osalisi auditeid või teha või lasta teha kontrollimisi veendumaks, et kvaliteedijuhtimise süsteem toimib nõuetekohaselt. Ta peab esitama taotleja(te)le inspekteerimisaruande, auditeerimise korral ka auditeerimisaruande ja vajaduse korral katsearuande.

6.5.

Kui tellija valitud teavitatud asutus, kes EÜ vastavustõendamise eest vastutab, ei valva punkti 5 kohaselt kõikide asjakohaste kvaliteedijuhtimise süsteemide järele, peab ta kooskõlastama järelevalvetegevuse mõne teise selle eest vastutava teavitatud asutusega, et:

tagada allsüsteemi integreerituse seisukohast erinevate kvaliteedisüsteemide liideste nõuetekohane haldamine;

koguda koostöös tellijaga hindamiseks vajalikke elemente, et tagada erinevate kvaliteedijuhtimise süsteemide terviklikkus ja üldine järelevalve.

See koostöö hõlmab teavitatud asutuse järgmisi õigusi:

saada teis(t)elt teavitatud asutus(t)elt kogu (heakskiidu ja järelevalvega seonduv) dokumentatsioon;

olla tunnistajaks punkti 5.4 kohaste järelevalveauditite juures;

algatada täiendavaid punkti 5.5 kohaseid auditeid kas omal vastutusel või koos teis(t)e teavitatud asutus(t)ega.

7.

Punktis 5.1 nimetatud teavitatud asutusele peab olema inspekteerimiseks tagatud alaline juurdepääs projekteerimisbüroodele, ehitusplatsidele ja tootmistsehhidele, kokkupaneku- ja paigalduskohtadele, ladustamisaladele ja vajaduse korral eeltöötlemis- või katsetamisrajatistele ning üldse kõikidele tööpaikadele, mida ta peab oma ülesande jaoks vajalikuks, olenevalt taotleja spetsiifilisest panusest allsüsteemiprojekti.

8.

Tellija (kui on kaasatud) ja peatöövõtjad on kohustatud 10 aastat pärast viimase allsüsteemi valmistamist riiklike asutuste jaoks alal hoidma järgmised dokumendid:

punkti 5.1 teise lõigu teises taandes viidatud dokumentatsioon;

punkti 5.5 teises lõigus viidatud uuendatud dokumentatsioon;

teavitatud asutuste otsused ja aruanded vastavalt punktidele 5.4, 5.5 ja 6.4.

9.

Kui allsüsteem vastab KTKdele, peab teavitatud asutus projektihindamise ning kvaliteedisüsteemi(de) kinnitamise ja selle (nende) üle teostatava järelevalve alusel koostama vastavustunnistuse tellija jaoks, kes omakorda koostab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni selle liikmesriigi järelevalveorganile esitamiseks, mille piirides allsüsteem paikneb ja/või töötab.

EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja selle juurde kuuluv dokumentatsioon peab olema dateeritud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehniliste dokumentidega samas keeles ning sisaldama vähemalt direktiivi lisas V sisalduvat teavet.

10.

Tellija valitud teavitatud asutus vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt direktiivi artikli 18 lõikes 3 nimetatud teavet, eelkõige järgmist:

kõik vajalikud allsüsteemi omadustega seotud dokumendid;

allsüsteemi kaasatud koostalitlusvõime komponentide loend;

EÜ vastavusdeklaratsioonide koopiad ja vajaduse korral EÜ kasutussobivuse deklaratsioonide koopiad, millega nimetatud komponendid peavad vastavalt direktiivi artiklile 13 olema sätestatud, koos teavitatud asutuste väljastatud vastavate dokumentidega (tõendid, kvaliteedisüsteemi tunnistus ja järelevalvet puudutavad dokumendid), kui see on asjakohane;

dokumendid (sh sertifikaadid), mis tõendavad vastavust lepingust tulenevatele muudele eeskirjadele;

kõik allsüsteemi hoolduse, kasutustingimuste ja -piirangutega seotud elemendid;

kõik teenindustööde, püsiva või korralise järelevalve ning seadistamis- ja hooldusjuhistega seotud elemendid;

punktis 9 nimetatud teavitatud asutuse poolt väljastatud ja kaasallkirjastatud vastavustunnistus koos vastavate arvutustega, mis sätestab, et projekt vastab direktiivile ja KTKdele, ja milles on vajaduse korral nimetatud reservatsioonid, mis registreeriti tegevuste teostamise ajal, ja mida ei ole tühistatud. Tunnistusega peavad olema kaasas ka seoses vastavustõendamisega koostatud ning punktides 6.4 ja 6.5 nimetatud inspekteerimis- ja auditeerimisaruanded, eelkõige:

raudteeveeremiregister koos kogu KTKdes määratletud teabega.

11.

Iga teavitatud asutus peab kvaliteedijuhtimise süsteemi heakskiidu ja EÜ projektihindamise aruannete väljastamise, tühistamise ja heakskiitmisest keeldumisega seonduva teabe edastama teistele teavitatud asutustele.

Teised teavitatud asutused võivad nõudmisel saada järgmisi koopiaid:

kvaliteedijuhtimise süsteemi heakskiidu- ja muud väljastatud sertifikaadid; ning

EÜ projektihindamise aruanded ja väljastatud lisad.

12.

Vastavustunnistuse juurde kuuluvat täielikku dokumentatsiooni tuleb säilitada tellija juures.

Tellija peab säilitama tehniliste dokumentide koopiad kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul; dokumentide koopiad tuleb saata mis tahes teisele liikmesriigile, kes seda taotleb.


(1)  Olulised nõuded kajastuvad KTKde 4. peatükis esitatud tehnilistes parameetrites ning liideste ja talitluse suhtes kohaldatavates nõuetes.

(2)  Seda moodulit saab kasutada tulevikus, kui KTKd või HS direktiivi 96/48/EÜ on uuendatud.

(3)  Käesolevas moodulis tähendab mõiste “tellija” direktiiviga määratletud allsüsteemi lepingupartnerit või tema ühendusse kuuluvat volitatud esindajat.

(4)  KTKde seonduvates osades võidakse määratleda sellekohased erinõuded.

(5)  Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Euroopa tehniliste kirjelduste kasutamise korda selgitatakse HSi KTKde rakendusjuhendis.

(6)  Olulised nõuded kajastuvad KTKde 4. peatükis esitatud tehnilistes parameetrites ning liideste ja talitluse suhtes kohaldatavates nõuetes.

(7)  Seda moodulit saab kasutada tulevikus, kui KTKd või HS direktiivi 96/48/EÜ on uuendatud.

(8)  Käesolevas moodulis tähendab mõiste “tellija” direktiiviga määratletud allsüsteemi lepingupartnerit või tema ühendusse kuuluvat volitatud esindajat.

(9)  Raudteeveeremi KTKde kohaselt peab teavitatud asutus osalema vedurite või rongikoosseisude lõplikul ekspluatatsioonikatsel KTKde seonduvas peatükis kirjeldatud tingimuste kohaselt.

(10)  Olulised nõuded kajastuvad KTKde 4. peatükis esitatud tehnilistes parameetrites ning liideste ja talitluse suhtes kohaldatavates nõuetes.

(11)  Seda moodulit saab kasutada tulevikus, kui KTKd või HS direktiivi 96/48/EÜ on uuendatud.

(12)  Käesolevas moodulis tähendab mõiste “tellija” direktiiviga määratletud allsüsteemi lepingupartnerit või tema ühendusse kuuluvat volitatud esindajat.

(13)  Mõiste “peatöövõtjad” tähendab ettevõtteid, kelle tegevus aitab kaasa KTKde oluliste nõuete täitmisele, või muid ettevõtteid, kes on seotud ainult allsüsteemi projekti osadega (kes teevad näiteks allsüsteemi projekteerimis- või koostetöid või tegelevad paigaldamisega).

(14)  Eelkõige raudteeveeremi KTKde osas, osaleb teavitatud asutus raudteeveeremi talitluskatsetamise lõppjärgus. Seda käsitletakse KTKde vastavas peatükis.

(15)  Olulised nõuded kajastuvad KTKde 4. peatükis esitatud tehnilistes parameetrites ning liidestele ja talitlusele kohaldatavates nõuetes.

(16)  Seda moodulit saab kasutada tulevikus, kui KTKd või HS direktiivi 96/48/EÜ on uuendatud.

(17)  Käesolevas moodulis tähendab mõiste “tellija” direktiiviga määratletud allsüsteemi lepingupartnerit või tema ühendusse kuuluvat volitatud esindajat.

(18)  Katsetulemused tuleb esitada kas taotlusega samal ajal või hiljem.

(19)  Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Euroopa tehniliste kirjelduste kasutamise korda selgitatakse HSi KTKde rakendusjuhendis.

(20)  Raudteeveeremi KTKde kohaselt peab teavitatud asutus osalema rongikoosseisude või rongide lõplikul ekspluatatsioonikatsel KTKde seonduvas peatükis kirjeldatud tingimuste kohaselt.

LISA BB

STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

Tagumiste signaaltulede kinnitamine

BB.1.   TAGUMISE SIGNAALTULE KINNITUSKLAMBER

Joonis BB1.

Signaaltule kinnitusklamber

Image

BB.2.   TAGUMISED SIGNAALTULED: NÕUTAV VABA RUUM – PIIRJOON

Joonis BB2.

Nõutava vaba ruumi piirjoon

Image

LISA CC

STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

Väsimuskoormuse allikad

CC.1   KASULIKU KOORMUSE SPEKTER

.1.1   Üldist

Kasuliku koormuse muutumine võib põhjustada olulisi väsimuskoormustsükleid. Kasuliku koormuse olulisel muutumisel tuleb määrata igal koormustasemel veedetav aeg. Samuti tuleks operaatori täpsustatud ülesande põhjal määrata laadimis-/mahalaadimistsüklid ning need esitada analüüsiks sobival viisil. Võimaluse korral tuleks arvesse võtta muudatusi kasuliku koormuse jaotuses ja kohalikus survekoormuses, mille põhjustavad mööda vagunipõrandat liikuvad ratassõidukid.

CC.1.2   Tee induktsioonkoormus

Tuleb arvesse võtta tee püst-, põiki- ja keerdkorrapäratustest tingitud induktsioonkoormustsükleid. Neid koormustsükleid võib määrata järgmiselt:

a)

dünaamilise modelleerimisega;

b)

mõõdetud andmete alusel;

c)

empiiriliste andmete alusel.

Väsimusprojekteerimise alusena võib kasutada rakenduses tõestatud koormusjuhtumi andmeid ja hindamismeetodeid, kui sellised on olemas. Standardi EN12663 tabelites 15 ja 16 tuuakse ära tavaekspluatatsioonile Euroopas vastavad vaguni kerekiirenduste empiirilised andmed, mis sobivad kulumispiiri põhimõtte kohaldamiseks väsimusprojekteerimise alusena, kui kindlaksmääratud tavaandmed on kättesaadavad.

CC.1.3   Vedamine ja pidurdamine

Vedamisest ja pidurdamisest tulenevad koormustsüklid peavad kajastama kavandatud ekspluatatsioonivormiga seotud liikumahakkamiste ja peatumiste (sh planeerimata) arvu.

CC.1.4   Aerodünaamiline koormus

Oluline aerodünaamiline koormussisend võib tekkida järgmistel põhjustel:

a)

suure kiirusega mööduvad rongid;

b)

ekspluatatsioon tunnelites;

c)

külgtuuled.

Kui selline koormus tekitab olulisi tsüklilisi pingeid konstruktsioonis, tuleb see väsimushinnangusse kaasata.

CC.1.5   Liideste väsimuskoormused

Projekteerimisel kasutatav dünaamiline koormus jääb vahemikku ± 30 % staatilisest vertikaalkoormusest.

Kui seda eeldust ei valita, tuleb järgida järgmist meetodit.

Peamiste väsimuskoormuste põhjuseks kere-kandevankri ühenduskohas on:

a)

laadimis-/mahalaadimistsüklid;

b)

tee sisend;

c)

vedamine ja pidurdamine.

Liides tuleb projekteerida kandma nendest sisenditest põhjustatud tsüklilisi koormusi.

Seadmete kinnitused peavad vastu vaguni liikumisest tulenevatele tsüklilistele koormustele ja seadmete ekspluateerimisest põhjustatud mis tahes koormustele. Kiirendused võib määrata vastavalt eespool kirjeldatule. Tavaekspluatatsiooni puhul Euroopas on empiiriliselt tuletatud kiirendused vagunikonstruktsiooni liikumist järgivate seadmete kohta esitatud standardi EN12663 tabelites 17, 18 ja 19 ja neid võib kasutada juhul, kui asjakohasemad andmed ei ole kättesaadavad.

Tsüklilisi koormusi siduriseadme koostisosades arvestatakse siis, kui operaatori või projekteerija kogemus näitab, et need on olulised.

LISA DD

HOOLDUSE KORRALDAMISE HINDAMINE

avatud punktiks, vaata punkti 6.2.2.3

LISA EE

STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

Astmed ja käsipuud

EE.1.   ÜLDIST

Kõigisse neisse kohtadesse, kus teenindav personal peab töötamise ajal seisma, või kohtades, kus on töötamise ajal vajalik pääseda juurde vaguni osadele, peavad olema paigaldatud astmed koos vastavate käsipuudega.

EE.2.   MIINIMUMNÕUDED

EE.2.1.   Käsipuud

Käsipuud peavad olema tehtud 20 mm suuruse läbimõõduga ümarrauast, v.a joonisel EE2 määratletud käsipuud, mille vähim läbimõõt on 30 mm. Rongikoostajatele ette nähtud käsipuud on määratletud joonisel EE3.

Käsipuude ja neile lähima konstruktsiooni vahekaugus peab olema vähemalt 120 mm.

EE.2.2.   Astmete mõõtmed

Vaguni otstes paiknevad astmed, millel teenindav personal peab seisma, peavad olema 350 mm laiused ja 350 mm pikkused ning olema paigutatud vastavalt joonisele EE1. Aste peab olema mittelibiseva pinnakattega. Astmed peavad olema kinnitatud vahenditega, mis võimaldavad astmete äravõetavat kinnitamist (nt neetide või kontramutritega poltliidetega).

Joonis EE1.

Astme/käsipuu kinnitamine otsaseintega vagunite otstesse

Image

Joonis EE2.

Vahekaugus

Image

Joonis EE3.

Rongikoostajate käsipuud

Image

LISA FF

PIDURDAMINE

Heakskiidetud pidurikomponentide loend

FF 1.   RATASTE LOHISEMISE VÄLTIMISE SEADMED

FF 1.1.   Rataste lohisemise vältimise seadmed uute, olemasolevate, uuendatud ja taastatud veeremite jaoks

Tootja

Tüüp

Märkused

FAIVELEY

AEF 82 C

Katsetatud ketaspidurites

OERLIKON

GSE 201

Katsetatud ketaspidurites

OERLIKON

GSE 202

Katsetatud ketaspidurites

FAIVELEY

AEF 83 P.1

Katsetatud ketaspidurites

FAIVELEY

AEF 83 P.2

Katsetatud klotspidurites

OERLIKON

OMG 202

Katsetatud ketaspidurites

PARIZZI

WUPAR 83

Katsetatud ketaspidurites

WABCO-WESTINGHOUSE

WGMC 19/1

Katsetatud ketaspidurites

FAIVELEY

AEF 91 P1

AEF 91 P2 (1)

Katsetatud ketaspidurites

MANNESMANN

REXROTH PNEUMATIK GmbH

MRP-GMC 29

Katsetatud ketaspidurites

SAB WABCO

KP GmbH

SWKP AS 20R

Katsetatud ketaspidurites

SAB WABCO KP GmbH

SWKP AS 20C

Kinnitatud 1998. aasta jaanuaris: tüübi omadused on identsed tüübi AS 20R omadustega

Knorr-Bremse

MGS 2

 

DAKO

PE 94 MSV

 

FF 1.2.   Rataste lohisemise vältimise seadmed olemasolevate veeremite jaoks

Järgmine rataste lohisemise vältimise (RLV) seadmete loend on heaks kiidetud kasutamiseks olemasolevate vagunite puhul seni, kuni pidurisüsteemi pole uuendatud või taastatud. Muude vaguni uuenduste või taastamistööde puhul ei ole vaja RLV-süsteemi välja vahetada.

Tootja

Tüüp

Märkused

Mehaanilist tüüpi

kiirustele kuni 160 km/h

OERLIKON

inerts 4 GS1 & GSA

Katsetatud klotspidurites

soovitatav kasutada vaid surveregulaatorites, millel ei ole elektritoidet

KNORR

MW

 (2)

KNORR

MWX

 (2)

Elektroonilist tüüpi

WESTINGHOUSE

D1

 (2)

WESTINGHOUSE

WG

Katsetatud ketaspidurites

WESTINGHOUSE

WGK

Katsetatud klotspidurites

GIRLING

SP

Katsetatud ketaspidurites

OERLIKON

GSE 100

 (2)

PARIZZI

289

Katsetatud klotspidurites

PARIZZI

447

Katsetatud ketaspidurites

KNORR

GR

 (2)

KOVOLIS

DAKO

 (2)

KRAUSS-MAFFEI

K Micro

 (2)

OERLIKON

GSE 200

 (2)

KNORR

MGS 1

Katsetatud ketaspidurites

WABCO-WESTINGHOUSE

WGMC 19

Katsetatud ketaspidurites

FF 2.   KAUBA- JA REISIRONGIDE SURUÕHUAJAMIGA PIDURID

FF 2.1.   Uute, uuendatud ja taastatud veeremite õhujagajate klapid

Piduri tüüp

Lühikirjeldus

Lühinimi

Suruõhuajamiga pidur

Kaubarong (G)

Reisirong (P)

Knorr

KE 1d (3)  (4)

KE 2d (4),

KERd (5)  (4)

KE

G/P pidur

Oerlikon

ESG 121 (6)  (7)

0

G/P pidur

Oerlikon

ESG 121-1 (6)  (7)

0

G/P pidur

Knorr

KE 1 a/3,8 (3)  (4)  (8)

KE

G/P pidur

Oerlikon

ESH 100 (9)

0

G/P pidur

Oerlikon

ESH 200 (10)

0

G/P pidur

Knorr

KE 1ad (3)  (4)

KE 2ad (4)

KE

G/P pidur

SAB-WABCO

SW 4 (11)

SW

G/P pidur

SAB-WABCO

SW 4C (12)

SW

G/P pidur

SAB-WABCO

SW 4/3 (13)

SW

G/P pidur

DAKO brake

CV1 nD (14)

OK

G/P pidur

SAB-WABCO

C3WR (6)  (7)

Ch

G/P pidur

SAB-WABCO

C3W koos AC3D (4)

Ch

G/P pidur

SAB-WABCO

WU-C (6)  (7)

WU

G/P pidur

Oerlikon

Est3f 1 HBG 300 (6)  (15)  (16)

0

G/P pidur

MZT HEPOS

MH3f/HBG310/100 (6)

MH3f/HBG310/200 (6)

MH3f/HBG310/3xx (5)  (6)

MH

G/P pidur

Knorr-Bremse

KE1dv

KE2dv

KERdv (5)

KE

G/P pidur

FF 2.2.   Klapid enne 2005. aastat käigusolevate uuendatud või taastatud veeremite jaoks

Piduri tüüp

Lühikirjeldus

Lühinimi

Suruõhuajamiga pidur

Kaubarong (G)

Reisirong (P)

Knorr

KEs

KE 2c AL

KE

G/P pidur

Dako

CV

CV1

DK

G/P pidur

Westinghouse

U

WU

G/P pidur

Charmille

C 3 A

Ch

G/P pidur

Oerlikon

Est 3f koos HBG 300

0

G/P pidur

Charmille

C 3 W

Ch

G/P pidur

Knorr

KE Od

KE 1d

KE 2d

KE

G/P pidur

Westinghouse

C3 W2

WE

G/P pidur

Oerlikon

ESG 101

0

P pidur

Oerlikon

ESG 121

0

G/P pidur

Oerlikon

ESG 131

0

P pidur

Oerlikon

ESG 141

0

G/P pidur

Oerlikon

ESG 101-1

0

P pidur

Oerlikon

ESG 121-1

0

G/P pidur

Oerlikon

ESG 131-1

0

P pidur

Oerlikon

ESG 141-1

0

G/P pidur

Knorr

KE 1 a/3,8

KE

G/P pidur

Knorr

KE Oa/3,8

KE

G/P pidur

Oerlikon

ESH 100

O

G/P pidur

erikasutuseks olukordades, kus ühendatud pidurisilindri või eelreguleeritud anumate maht on kuni 14 l

Oerlikon

ESH 200

O

Universaalse toimega G/P pidur

Knorr

KE 1 ad

KE

G/P pidur

Knorr

KE 0 ad

KE

G/P pidur

Knorr

KE 2 ad

KE

G/P pidur

SAB-WABCO

SW 4 (17)

SW

G/P pidur

SAB-WABCO

SW 4C (18)

SW

G/P pidur

SAB-WABCO

SW 4/3 (19)

SW

G/P pidur

DAKO

CV1 nD (20)

DK

G/P pidur

FF 3.   RAHVUSVAHELISES RONGILIIKLUSES KASUTAMISEKS HEAKSKIIDETUD ISEREGULEERUVAD AUTOMAATSEL KOORMUSREŽIIMIL TÖÖTAVAD PIDURISEADMED

Tootja

Tüüp

Lühikirjeldus

SAB

I –

mehaanilised omadused

AC 3 D

Automaatklapp ja automaatse koormusrežiimiga õhujagaja

II –

pneumaatilised omadused

WESTINGHOUSE

Automaatkoormusrežiimi klapp ja diferentsiaalne pidurisilinder

WDC 14 ja WDC 16

KNORR

Automaatkoormusrežiimi klapp ja duaalne pidurisilinder

RLV 12/10 DGB 10"/12"

OERLIKON

Automaatkoormusrežiimi klapp ja duaalne pidurisilinder

ALM-ALT

OERLIKON

Mehaaniline ajamisüsteem ja duaalne pidurisilinder

ALS-ALT

WESTINGHOUSE

16” pidurisilinder

WDR

OERLIKON

Ümberlülitusklapp ühe pidurisilindriga isereguleeruvate automaatse koormusrežiimiga pidurite juhtimiseks

ALM/ALR 150

KNORR

Ümberlülitusklapp ühe pidurisilindriga isereguleeruvate automaatse koormusrežiimiga pidurite juhtimiseks

RLV 11d

METALSKI ZAVOD-TITO

Ümberlülitusklapp linnadevahelises kiirrongiliikluses kasutatavate ühe pidurisilindriga isereguleeruvate automaatse koormusrežiimiga pidurite juhtimiseks

AKR SS/10

METALSKI ZAVOD-TITO

Ümberlülitusklapp linnadevahelises kiirrongiliikluses kasutatavate ühe pidurisilindriga isereguleeruvate automaatse koormusrežiimiga pidurite juhtimiseks

AKR S/01

KNORR

Ümberlülitusklapp ühe pidurisilindriga isereguleeruvate automaatse koormusrežiimiga pidurite juhtimiseks

RLV 11d

DAKO

Ümberlülitusklapp linnadevahelises kiirrongiliikluses kasutatavate isereguleeruvate, automaatse koormusrežiimi klapiga SL1 varustatud automaatse koormusrežiimiga pidurite DSS juhtimiseks

DAKO-DSS

DAKO

Ümberlülitusklapp linnadevahelises kiirrongiliikluses kasutatavate isereguleeruvate, automaatse koormusrežiimi klapiga SL1 varustatud automaatse koormusrežiimiga pidurite DS juhtimiseks

DAKO-DS

DAKO

Automaatse koormusrežiimi klapp

DAKO-DSS SL1 või SL2

DAKO

Automaatse koormusrežiimi klapp

DAKO-DS SL1 või SL2

SAB-WABCO

Automaatkoormusrežiimi klapp ja duaalne pidurisilinder

SWDR-2

SAB-WABCO

Ümberlülitusklapp isereguleeruva VCAV jaoks koos õhujagajaga SW4, SW4-C või SW4/3 ja automaatse koormusrežiimi klapiga DP1 või F87

GF4 SS1

GF4 SS2

GF6 SS1

GF6 SS2

SAB WABCO

Ümberlülitusklapp isereguleeruva integreeritud VCAV jaoks koos õhujagajaga SW4, SW4-C või SW4/3 ja automaatse koormusrežiimi klapiga DP1 või F87

GFSW4-D-AV

GFSW4-S-AV

FF 4   RAHVUSVAHELISES RONGILIIKLUSES LUBATUD PIDURITORUDE TÜHJENDAMISE KIIRENDID

Tootja

Tüüp

Märkused

Dako-Kovalis

Dako-Z

Lubatud kasutada koos

CV1-R tüüpi piduritega

Knorr-Bremse

EB3

Lubatud kasutada koos KE tüüpi piduritega

EB3-S

Sobib kasutamiseks koos süsteemiga NBŰ (~ SAFI)

EB3-S/L

Sobib kasutamiseks koos süsteemiga NBŪ (~ SAFI)

Oerlikon-Buhrle

SB 3

Lubatud kasutada koos Est 3e tüüpi piduritega

SBS 100

 

Davies and Metcalfe

BPA 1

Sobib kasutamiseks koos süsteemiga NBŪ (~ SAFI)

MZT HEPOS

VBK 100

Sobib kasutamiseks koos süsteemiga NBŪ (~ SAFI)

FF 5.   RAHVUSVAHELISES RAUDTEELIIKLUSES LUBATUD KIIRETOIMELISED KLAPID

Tabel 1

Kiiretoimelised klapid kaasaegsete pidurite jaoks (21)

Tootja

Tüüp

Paigaldatakse õhujagajaisse

OERLIKON

LV3:LV3F

OERLIKON

LV7

CHARM ILLES

C3P1

CHARM ILLES

C3P2

KNORR

ALV3a, ALV7, ALV9, ALV9a

WESTINGHOUSE (Itaalia)

SA1

WESTINGHOUSE (Itaalia)

SA1V

KNORR

AL V11

WESTINGHOUSE (Suurbritannia)

A1 ja A2

Kasutamiseks olemasolevates õhujagajates juhul, kui torustik on mõeldud ainult juhtmahuti tühjendamiseks

OERLIKON

LV3

OERLIKON

LV4F

WESTINGHOUSE (Prantsusmaa)

W 104, W 204

WESTINGHOUSE (Itaalia)

SA1

WESTINGHOUSE (Itaalia)

SA1V


Tabel 2

kiiretoimelised klapid vanade piduritüüpide jaoks

Tootja

Tüüp

KNORR

AL V 4 (22)

OERLIKON

LV3

OERLIKON

LV4F

WESTINGHOUSE (Prantsusmaa)

W 104, W 204

WESTINGHOUSE (Itaalia)

SA/CG, SA/RA

WESTINGHOUSE (Itaalia)

SA1

KNORR

L2 (23)

WESTINGHOUSE (Itaalia)

SARAV

HARDY

L3 (23)


Tabel 3

kiiretoimelised ventiilid kaasaegsete (24) või vanade piduritüüpide jaoks

Tootja

Tüüp

WESTINGHOUSE (Prantsusmaa)

W3, W4

DAKO

0S1

KNORR

ALV4b

BDZ

BRV (25)

FF 6.   RAHVUSVAHELISES RONGILIIKLUSES LUBATUD, KETASPIDURITEGA VEEREMITE PIDURIKLOTSID

Tootja/toote nimi

Tüüp

Märkused

Raudtee

1

2

4

5

Jurid

Jurid 869

kuni 200 km/h

SNCF

Becorit

Becorit 918 (26)

kuni 200 km/h

DB

Ferodo

ID 425 L (27)

kuni 200 km/h

FS

Bremskerl

5818 (27)

kuni 200 km/h

FS

Bremskerl

6792 (26)

kuni 200 km/h

DB

Jurid

877 (26)

kuni 200 km/h

DB

Bremskerl

7240 (26)

kuni 200 km/h

DB

Frendo

2126 (27)

kuni 200 km/h

FS

Faist Licence Textar

T 543 (27)

kuni 200 km/h

FS

ICER

ICER 918 (27)

kuni 200 km/h

RENFE

Flertex

Flertex 664 HD (28)

kuni 200 km/h

SNCF

Rona (Ungari) Licence Becorit

Rona 918 (27)

kuni 200 km/h

MAV

Textar

T 550 (27)

kuni 200 km/h

DB

Frenoplast x.

FR20H.2 (27)

kuni 200 km/h

PKP

Textar

T550 (27)

kuni 200 km/h

DB

Becorit

V30 (27)

kuni 200 km/h

DB

Bremskerl

Bremskerl 2000 (27)

kuni 200 km/h

DB

Bremskerl

7 699

kuni 200 km/h

FS

Italian Brakes

FS 5M1 (26)

kuni 200 km/h

FS

FF 7.   RAHVUSVAHELISES RONGILIIKLUSES LUBATUD AUTOMAATSED “TÜHIKOORMATUD” JUHTMEHHANISMID

Tootja

Tüüp

a)

mitmeotstarbeline kasutus

Westinghouse

WAD

SAB

VA 2

SAB

DP 2

KNORR

Du-111 WM

OERLIKON

ALM/ALR 140

b)

kasutamiseks ainult koormatud või tühjades vagunites

Westinghouse

WAN

SAB

VTA

FF 8.   PIDURIKLOTSIDE KONTROLLKATSETE SOORITAMISEKS VÕIMELISED KATSELABORID, MÄÄRATUD SEISUGA JUUNI 2004

Ettevõte

Asukoht

DB

Minden

FS

Firenze

SNCF

Vitry MF1

Vitry MF3

CFR

Bukarest

CD

Praha

PKP

Poznan

ZSR

Zilina


(1)  Kombineeritud ketaspidurite/klotspiduritega reisivagunid

(2)  Kombineeritud ketaspidurite/klotspiduritega reisivagunid

(3)  Järjestikune eri tüüpi ümberlülitusklappide paigaldamine on keelatud.

(4)  Mõeldud kasutamiseks uuel veeremil kuni 1. jaanuarini 2007.

(5)  Pidurisõlm on ühendatud jaotises FF3 heakskiidetud proportsionaalselt koormusega töötava pidurisüsteemiga.

(6)  Kui tagasivool on ühendatud suruõhu peamagistraali, tuleb paigaldada eraldi rõhutasandusklapp.

(7)  Pidurisõlm koosneb õhujagajast, hoobülekandest ja aluskingadest.

(8)  Suruõhuseadmestiku (MAV) lisahoolduse käigus tuleb mõõta, kas pidurisilindrites saavutatakse alati maksimaalne töörõhk 3,8 baari.

(9)  Standardfunktsioon puudub, kuni ühendatud pidurisilindri või eeljuhtanumate maht on alla 14 l.

(10)  Standardfunktsioon.

(11)  SW 4 – välianuma täidetuse kontroll.

(12)  SW 4C – juhtanumate täidetuse kontrollimine koos pidurite rakendumisel tekkida võiva ülelaadimist takistava süsteemiga.

(13)  SW 4/3 – sulgventiiliga C3W (väli- ja juhtanumate peaaegu üheaegne täitmine).

(14)  Õhujagaja sulgklapp tuleb paigaldada veeremi välireservuaaride anumate ette.

(15)  Kasutada ainult koos lisahoobülekandega.

(16)  Identsuskatse jäi teatud punktides läbimata, seetõttu on nende õhujagajate korduvkasutamine PKP ja ŐBB veeremitel piiratud kuni 1. jaanuarini 2010.

(17)  SW 4 – välianuma täidetuse kontroll.

(18)  SW 4C – juhtanumate täidetuse kontrollimine koos pidurite rakendumisel tekkida võiva ületäitumise vältimissüsteemiga.

(19)  SW 4/3 – sulgventiiliga C3W (A ja R praktiliselt üheaegne täitmine).

(20)  Jaotusdrossel tuleb paigaldada astmetele veeremi R-reservuaaride anumates.

(21)  Nüüdisaegsete pidurite all peetakse silmas pärast 1. jaanuari 1948 rahvusvahelise raudteeliikluse jaoks heaks kiidetud pidurisüsteeme

(22)  Kiiretoimelisi KNORR ALV4 klappe tohib kasutada nüüdisaegses õhujagajas KNORR KE, kuna selle vabastusklapp tühjendab ainult juhtmahuti (välimahuti tühjendatakse muude vahenditega – sulgkraani abil).

(23)  Tohib kasutada üksnes õhujagajas HIK.

(24)  Uute pidurite all peetakse silmas pärast 1. jaanuari 1948 rahvusvahelise raudteeliikluse jaoks heaks kiidetud pidurisüsteeme.

(25)  Tohib kasutada üksnes õhujagajas HIK.

(26)  katsetatud malmist ja valuterasest piduriketastega

(27)  katsetatud malmist piduriketastega

(28)  katsetatud valuterasest piduriketastega

LISA GG

Erijuhtumid

Iirimaa veeremigabariidid

Image

Image

Image

Image

LISA HH

ERIJUHTUMID

Iiri Vabariik ja Põhja-Iirimaa

Veeremiüksuste vaheline liides

Image

LISA II

VEEREMI JA RÖÖBASTEE VASTASTIKTOIME NING GABARIIDID

Hindamismenetlus: kaubavagunite muudatused, mis ei nõua uut kinnitust

Kaubavagunid, mida on muudetud käesolevas lisas esitatud piiranguid järgides, ei vaja kinnitatud vagunite ehituse tehniliste parameetritega võrreldes uut vastavushindamist.

Pöördvankrite tsentrite vahekaugus

(pöördvankriga vagunid)

2a* ≥ 9 m

–15 % kuni +∞

2a* < 9 m

–5 % kuni +∞

Veeremi rataste baas

(2-teljelised vagunid)

2a* ≥ 8 m

–15 % kuni +∞

2a* < 8 m

–5 % kuni +∞

Raskuskeskme kõrgus

Tühi veerem

–100 % kuni + 20 %

Koormaga veerem

–100 % kuni + 50 %

Väändejäikus

Ct * (1010 kN/mm2/rad)

Ct* ≤ 3

–66 % kuni + 200 %

Ct* > 3

–50 % kuni +∞

Veeremi tühikaal

≥ 16 T

(pöördvankritega vagunid)

–15 % kuni +∞

≥ 12 T

(2-teljelised vagunid)

Maksimaalne teljekoormuse muutus

 

+1,5 T

Veeremi kere inertsmoment (ümber Z-telje; ainult 2-teljelised vagunid)

 

–100 % kuni + 10 %

vertikaalne läbipaine

primaarne või sekundaarne

Jäikus

0 kuni + 25 %

Siirdekoormused

–5 % kuni 0

Pöördvankri pöördemoment

 

–20 % kuni + 20 %

Kogu pöördvankri inertsmoment (Z-telje suhtes)

 

–100 % kuni + 10 %

Ratta nominaalne läbimõõt

 

–10 % kuni + 15 %

Eespool toodud ja nendega kaasnevate parameetrite (tugevus, pidurdusvõimsus, kineetiline gabariit jt) vastavuse tõendamise eest vastutab tootja või tellija.

LISA JJ

LAHTISED KÜSIMUSED

1.   TAVARAUDTEE RST KTKDE VERSIOON 040913

1.1.   4.2.3.3.2 Teljepukside ülekuumenemise tuvastamine

1.2.   4.2.6.2 Aerodünaamiline mõju

1.3.   4.2.6.3 Risttuuled

1.4.   4.3.3 Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liidesed on vaatluse all (viited käesolevatele KTKdele on lahtised küsimused).

1.5.   6.1.2.2

Keevisliidete hindamine peab toimuma vastavalt siseriiklikele eeskirjadele.

1.6.   6.2.2.1

Keevisliidete hindamine peab toimuma vastavalt siseriiklikele eeskirjadele.

1.7.   6.2.2.3 Hoolduse hindamine

DD lisa jääb lahtiseks küsimuseks. Kõnealuses lisas kirjeldatakse menetlust, millega iga liikmesriik tagab, et hoolduskorraldus vastab allsüsteemi eluaja jooksul käesolevate KTKde olulistele nõuetele.

1.8.   6.2.3.4.2 Aerodünaamiline mõju

1.9.   6.2.3.4.3 Külgtuuled

2.   LISAD

2.1.   Lisa B

B.3 Vaguni koormustabel

Vagunitele, mille lubatud koormus 120 km/h juures on sama kui koormustabeli veerus S märgitud, tuleb maksimaalse lubatava veose kaalu tähisest paremale kanda tähis “* *”. Tähise “**” kohaldamisala (ainult uuendatud/taastatud või uued ja uuendatud/taastatud vagunid) jääb veel lahtiseks küsimuseks.

2.2.   Lisa B. 32. Gabariitidega GA, GB või GC ehitatud kauba- ja reisivagunite märgistamine

Jääb lahtiseks küsimuseks

2.3.   Lisa C.4. GA, GB, GC veeremite gabariidid

Jääb lahtiseks küsimuseks, kuna käesolevas jaotises viidatakse lisale B.32.

2.4.   Lisa E

Rataste veerepinnad jäävad lahtiseks küsimuseks seni, kuni avaldatakse Euroopa standard EN.

2.5.   Lisa L

Valuterasest rataste spetsifikatsioon jääb lahtiseks küsimuseks. Taotletakse uut Euroopa standardit EN.

2.6.   Lisa P

P.1.1.

Õhujagaja

P.1.2.

Koormuse automaatrežiimi ja automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusklapp

P.1.3.

Rataste lohisemise vältimise seade

P.1.7.

Otsakraanid

P.1.10.

Piduriklotsid

Konstruktsiooni hindamise katsemenetlus, mida rakendatakse koostalitlusvõime komponendi piduriklotside puhul, tuleb sooritada I lisa punktis I.10.2 esitatud spetsifikatsioonide kohaselt. Nimetatud spetsifikatsioon on lahtine küsimus seoses liitmaterjalist valmistatud piduriklotsidega.

Juba kasutuses olevad liitmaterjalist piduriklotsid on edukalt läbinud hindamise vastavalt P.2.10:

UIC peab heakskiidetud liitmaterjalist valmistatud piduriklotside loendit (koos geograafiliste kasutuspiirangute ja kasutustingimustega vastavalt punktidele P.1.10 ja P.2.10).

P.1.11.

Kiirendusklapp

P.1.12.

Automaatne koormuse muutust tuvastav seade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade

P.2.10.

Piduriklotsid

Geomeetriline hindamine

Igast piduriklotside partiist tuleb võtta valim ja kontrollida selle mõõtmeid.

Liitmaterjalist piduriklotside hindamise menetlus Katsemenetlus on lahtine küsimus.

Üleminekuaja vältel peab UIC sooritatav hindamiskatse koosnema vähemalt järgmisest:

Katsetamine ja analüüs kontrollstendis

Liitmaterjalist piduriklotse tuleb hinnata standarditud katsemenetluse kohaselt ja standarditud kontrollstendis (ERRI B126/RP 18, 2. versioon, märts 2001). Kontrollida tuleb järgmisi näitajaid:

piduriklotsi töötamine kuiva, märja ning libiseva pidurdamise korral;

metalliosakeste sidumise tõenäosus ratta pinnalt;

töötamine vastutuule korral talvistes ilmastikutingimustes (nt lume ja jää esinemisel ning madalate temperatuuride juures);

toimimine pidurite rikke korral (pidurite pealejäämine);

rattapaari elektrilisest takistusest tuleneva efekti hindamine (see hõlmab ka teestruktuuridega ühilduvuse erikatset eri riikides, kus veerem on kasutamiseks mõeldud).

Klimaatiline hindamine katsekambris

Enne veeremil tehtavate koormuskatsete alustamist peab liitmaterjalist piduriklots edukalt läbima ülalkirjeldatud kontrollstendi katseprogrammi.

Pidurite töötamise katse allsüsteemil:

liitmaterjalist piduriklotsid peavad olema:

hinnatud vastavalt käesolevate KTKde lisale S;

läbinud kogu talveperioodi kestnud katsed töötamisel Põhja-Euroopas;

hinnatud rattapaari elektrilise takistuse mõju seisukohalt.

Uute toodete ekspluatatsiooni andmine peab toimuma vastavalt punktile 6.

LISA KK

INFRASTRUKTUURI JA RAUDTEEVEEREMI REGISTER

Infrastruktuuriregister

Nõuded infrastruktuuriregistrile

Andmeüksus

Ühilduvus kriitiline

Ohutus kriitiline

Põhiandmed

 

 

Veoliik (kombineeritud, reisijate-, kauba-, ...vedu)

 

Liini tüüp (HS, CR)

 

Tehniline teave

 

 

Töönäitajate tasemed: maksimaalne kiirus raudteel liikumisel, maksimaalne teljekoormus jt näitajad

Struktuurigabariit

Tee gabariit

Maksimaalne koormus jooksva meetri kohta

Tee maksimumkoormus

dünaamiline koormus (rongi rataste kaudu teele avaldatav maksimaalne vertikaalkoormus)

teele mõjuvad põiksuunalised jõud

teele mõjuvad pikisuunalised jõud

Ratta läbimõõdu ja teljekoormuse suhe

Kõveriku vähim raadius: horisontaalne

Kõveriku vähim raadius: vertikaalne

Maksimaalne tõus

Maksimaalne lang

Langude suurus pöörmetel ja teeristidel

Ühilduvus CSS KTKde lisaga A1

 

 

Graafikust mahajäämus: RESERVEERITUD

Külgtuul: RESERVEERITUD

Minimaalne teetelgede vaheline kaugus

Tee geomeetrilised parameetrid:

tee geomeetriline kvaliteet (EN 13848-1)

tee väändumus

ratta vaba läbipääsu maksimumväärtus pöörmetel

renni minimaallaius liikumatu riströöpa teraviku otsa juures

ratta vaba läbipääsu maksimumpikkus riströöpal

ratta vaba läbipääsu maksimumpikkus kontrrööpa alguses

rattaharja renni miinimumlaius

maksimaalne lubatud vaba toestamata pikkus

rattaharja renni miinimumsügavus

maksimaalne kontrrööpa kõrgus üle raamrööpa

Piirangud

 

 

Keskkonnaalased piirangud:

Temperatuurivahemik

T(n) (–40 oC kuni + 35 oC),

T(s) (–40 oC kuni + 45 oC),

Ajalised piirangud:

TN liinide puhul

Periood aastas, millal temperatuur langeb eeldatavalt alla –25 oC

päev.kuu

TS liinide puhul

Periood aastas, millal temperatuur tõuseb eeldatavalt üle + 35 oC

päev.kuu

LISA YY

STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

Vaguni teatud komponentide tugevusnõuded

YY.1.

SISSEJUHATUS

YY.2.

VAGUNI KEREKONSTRUKTSIOONIDE TUGEVUS

YY.2.1.

Vertikaalsuunalisest koormusest tulenevad jõud

YY.2.2.

Kombineeritud koormused

YY.2.3.

Liikurmasinate ja maanteeliiklusvahendite vedamiseks mõeldud vagunite laadimisplatvormi tugevus

YY.3.

KOHTKINDLA KATUSEGA JA KOHTKINDLATE VÕI NIHUTATAVATE KÜLGSEINTEGA KINNISED VAGUNID JA NIHUTATAVA KATUSEGA KINNISED VAGUNID

YY.3.1.

Kohtkindlate külg- ja otsaseinte tugevus

YY.3.2.

Külgseinte tugevus

YY.3.3.

Nihutatavate seinte tugevus

YY.3.4.

Rongide möödumisest tekkivad jõud

YY.3.5.

Nihutatavate külgseintega vagunite lukustatavate sektsioonide tugevus

YY.3.6.

Katuse tugevus

YY.4.

TÄIELIKULT AVANEVATE (RULLIKUTE JA HINGEDEGA) KATUSTEGA VAGUNID

YY.4.1.

Raskete veoste vedamiseks mõeldud vagunid

YY.4.2.

Raskete puisteveoste vedamiseks mõeldud vagunid

YY.5.

KÕRGETE KÜLGEDEGA LAHTISED VAGUNID (POOL- VÕI KASTVAGUNID)

YY.5.1.

Külgseinte ning külgede servade vastupidavus põiksuunalistele koormustele ning otsaseinte vastupidavus kokkupõrgetele

YY.5.2.

Külguste tugevus

YY.6.

PLATVORMVAGUNID NING KOMBINEERITUD PLATVORM-/POOLVAGUNID

YY.6.1.

Külg- ja otsaluukide tugevus

YY.6.2.

Kinnitatud külgseinluukide tugevus

YY.6.3.

Külgmiste vertikaalpostide tugevus

YY.6.4.

Otsmiste vertikaalpostide tugevus

YY.7.

RASKUSJÕU MÕJUL TÜHJENDATAVAD VAGUNID

YY.7.1.

Seinte tugevus

YY.8.

ISO KONTEINERITE JA/VÕI VAHETATAVATE KEREDE VEDAMISEKS MÕELDUD VAGUNID

YY.8.1.

Konteinerite ja vahetatavate kerede kinnitamine

YY.8.2.

Tugevusnõuded konteinerite ja vahetatavate kerede kinnitusseadeldistele

YY.8.3.

Konteinerite ja vahetatavate kerede kinnitusseadeldiste paigutus

YY.9.

NÕUDED MUUDELE KASULIKU KOORMUSE KINNITUSVAHENDITELE

YY.10.

DEPOO VEOKONKSUD

YY.1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas on toodud vaguni komponentide ja veose kinnitussüsteemide projekteerimise nõuded, mis kehtivad üldkasutatavate vagunite suhtes. Nõudeid tuleb kohaldada vaid juhul, kui need on määratud rakenduse puhul asjakohased.

YY.2.   VAGUNI KEREKONSTRUKTSIOONIDE TUGEVUS

YY.2.1.   Vertikaalsuunalisest koormusest tulenevad jõud

Vertikaalkoormuse puhul tuleb veeremiüksusele mõjuvad koormused jaotada:

laiusele 2 m;

pealt lahtiste, pöördvankritega või pealt lahtiste platvormvagunite puhul laiusele 1,2 m;

üle kogu vaguni põranda laiuse

vastavalt sellele, milline meetod annab alusraamile vähimad soovitavad pinged.

Alusraami läbipaine rakendatud koormuse all ei tohi ületada 3 ‰ rataste baasist või pöördvankri pöördtapi lähteasendist (koos mis tahes vastupidiste läbipainete mõjudega).

YY.2.2.   Kombineeritud koormused

Teatud tüüpi vagunite puhul (nt vagunite puhul, mille laadimisplatvorm on tsentrist välja nihutatud või eelpingestatud) on eriti tähtis arvesse võtta horisontaal- ja vertikaalkoormuste kombinatsioone.

Rõhu all veetavate toodete vedamiseks mõeldud tsisternvagunid tuleb projekteerida nii, et need peaksid ilma esinevate püsikahjustusteta vastu nii veose kaalule, mis vastab maksimaalsele kandevõimele, kui ka maksimaalsele töörõhule (mis on määratletud RIDis), mille jaoks tsistern on projekteeritud.

YY.2.3.   Liikurmasinate ja maanteeliiklusvahendite vedamiseks mõeldud vagunite laadimisplatvormi tugevus (1)

Vaguni põrand peab suutma ilma jäävdeformatsiooni ilminguteta taluda järgmisi koormusi:

Liikurmasinate puhul:

liikurmasina kahe 30 kN momendiga esiratta samaaegset paigutamist;

ratta 220 cm2 suurust kandepinda ligikaudse laiusega 150 mm;

keskmist liikurmasina 650 mm laiust esirataste vahelist kaugust;

Maanteesõidukite puhul (ainult platvormvagunitel ja kombineeritud avatud/platvormvagunid):

koormust 65 kN topeltratta kohta;

topeltratta 700 cm2 suurust kandepinda ratta ligikaudse laiusega 200 mm.

Märkus: sellise iseloomuga koormusi võib vaadelda ka väsimuskoormusjuhtumitena.

YY.3.   KOHTKINDLA KATUSEGA JA KOHTKINDLATE VÕI NIHUTATAVATE KÜLGSEINTEGA KINNISED VAGUNID JA NIHUTATAVA KATUSEGA KINNISED VAGUNID

YY.3.1.   Kohtkindlate külg- ja otsaseinte tugevus

Seinad peavad 1 m kõrgusel vaguni põrandast taluma alltoodud jõude (mis mõjuvad suunaga väljastpoolt sissepoole). Külmutusvagunite puhul tuleb arvesse võtta ka sisemise seinakatte ja isolatsioonikihi materjali omadusi. Eksisteerib neli koormusjuhtumit:

a)

põikisuunaline jõud, mis mõjub kõigi külgedega risti;

b)

pikisuunaline jõud, mis mõjub kõigile nurgapostidele;

c)

metallseinte puhul põikisuunaline jõud, mis mõjub külgseinale ventilatsiooniava kohal piki selle keskjoont;

d)

metallseinte puhul pikisuunaline jõud, mis mõjub piki otsaseina keskjoont.

Koormusjuhtum

Minimaalne projekteeritud koormus (kN)

Lubatud jäävdeformatsioon, mm

a

8

2

b

40

1

c

10

3

d

18

2

Ülalkirjeldatud koormusjuhtumite c ja d puhul peab koormatud piirkonna pindala olema suurusega 100 × 100 mm.

Märkus: Puitpaneelidest valmistatud seinte puhul peavad need taluma samasuguseid koormusi nagu metallseinad ning paneelid peavad olema valmistatud viisil, mis kindlustab ühtlase kvaliteedi ja tugevuse.

YY.3.2.   Külgseinte tugevus

Nihutatavad uksed (ühe- ja kahe poolega)

Põikisuunaline koormus

Kui uksed on suletud ja lukustatud, peavad need taluma horisontaaltasapinnas mõjuvaid tavapäraseid vaguni seest väljapoole mõjuvaid jõude, mis võivad tekkida veose nihkumisest või rõhumuutustest suure kiirusega reisirongi möödumisel tunnelis. Seda jõudu rakendatakse järgmistel tingimustel:

a)

ukse keskele, 8 kN suurusega ja alale mõõtmetega 1x1 m;

b)

iga ühendus- või kinnituspunktile, 5 kN suurusega ja alale mõõtmetega 300 x 300 mm.

Ei uksel (ukse pinnal ega tugiraamistikul) ega lukustus-, nihutus- ega juhtkomponentidel tohi nende jõudude tõttu esineda ühtki jäävdeformatsiooni ega funktsionaalsuse vähenemist.

YY.3.3.   Nihutatavate seinte tugevus

Nihutatavad seinad peavad suletuna ja lukustatuna taluma horisontaalset ristisuunalist jõudu, mis on suunatud vagunis seestpoolt väljapoole. See jõud tekib veose nihkumisest või rõhumuutustest suure kiirusega reisirongi möödumisel tunnelis. Koormusjuhtumid on järgmised:

a)

nihutatavad seinad, mis on kitsamad kui 2,5 m, peavad vastama samadele koormusjuhtumitele nagu nihutatavad uksed;

b)

2,5–5 m laiused nihutatavad seinad peavad taluma 20 kN suurusi jõude, mis on rakendatud seina keskosale, alale mõõtmetega 1 x 1 m;

Image

c)

nihutatavad seinad suurusega 5 m < 7 m peavad taluma 15 kN suurusi jõude igal juhtumil, kui jõud on rakendatud seina äärest nihutatava seina pikkusest 1/4 kaugusele kõrgusel 1 m ja alale, mille mõõtmed on 1 x 1 m.

Image

d)

nihutatavad seinad suurusega 5 m < 7 m peavad taluma 20 kN suurusi jõude igal juhtumil, kui jõud on rakendatud 1 m kõrgusele, seina äärest nihutatava seina pikkusest 1/4 kaugusele ja alale, mille mõõtmed on 1 x 1 m.

Image

Lisaks peab nihutatav külgsein taluma 10 kN suuruse jõu rakendamist seina alumisele äärele kahe ühendus- või kinnituspunkti vahelisel alal vahetult põranda tasapinnast kõrgemal: 200 mm kõrgusega ja 300 mm laiusega alal.

Image

YY.3.4.   Rongide möödumisest tekkivad jõud

Individuaalsed tugevusnõuded nihutatavate seinte ühendus- ja kinnituspunktidele (esiküljel, alale, mille kõrgus on 200 mm ja laius 300 mm):

a)

kaheteljeliste ja pöördvankritega vagunite puhul, millel on enam kui 2 nihutatavat seina küljel – 11,5 kN;

b)

pöördvankritega vagunite puhul, millel on 2 nihutatavat seina küljel – 14 kN.

Image

Side of end wall – Otsaseina poolne külg Jõu rakenduspunkt peab asuma vahetult põrandapinna kohal või katuse piirkonnas võimalikult lähedal ülemisele ühendus- või kinnituspunktile. Ülemise koormuse puhul on lubatud seda rakendada nihutatava seina vertikaalsele osale.

Kirjeldatud koormuste rakendamisel ei tohi seinte sulgemis-, nihutamis- ega juhtkoostisosadel tekkida mingeid nähtavaid deformatsioone ega rikkeid. Paneele peab saama ilma raskusteta nihutada. Lubatud on jäävdeformatsioonid, mille suurus on ülimalt pool avatud seina sisepinna ja suletud seina pinna maksimaalse projektsiooni vahelisest kaugusest.

YY.3.5.   Nihutatavate külgseintega vagunite lukustatavate sektsioonide tugevus

Lukustatud sektsiooni puhul tuleb jõud, mis vastab 5 t suurusele puhverkokkupõrkele kiirusel 13 km/h ning mis simuleerib ladustatud veose põhjustatavaid momente, rakendada ruudukujulisele pinnatükile mõõtmetega 1 x 1 m, kõrgusel 600 mm ja 1 100 mm vaguni põrandast. Seejärel tuleb mõõta mõjuvate jõudude suurused ja sektsiooni deformatsiooni ulatus. Deformatsioon ei tohi põhjustada sektsiooni eraldumist või kahjustusi lukustusmehhanismile.

50 kN suurune jõud tuleb rakendada alumise luku istule mõõtealal suurusega 100 x 100 mm. Koormuse rakendamisel ei tohi tekkida kahjustusi ega jäävdeformatsiooni.

YY.3.6.   Katuse tugevus

Katus peab suutma ilma nähtava deformeerumiseta vastu panna 1 kN suurusele jõule, mis rakendatakse väljastpoolt sissepoole pinnatükile, mille suurus on 200 cm2.

Lisaks peavad nihutatavad katused taluma iga ühendus- või kinnituspunkti kohta 4,5 kN suurust vertikaalsuunalist jõudu, mis on suunatud seestpoolt väljapoole ruudukujulisele pinnatükile suurusega 300 x 300 mm. Kirjeldatud koormuste rakendamisel ei tohi nihutatavate katuste sulgemis-, nihutamis- ega juhtkoostisosadel tekkida mingeid rikkeid ega nähtavaid deformatsioone.

YY.4.   TÄIELIKULT AVANEVATE (RULLIKUTE JA HINGEDEGA) KATUSTEGA VAGUNID

YY.4.1.   Raskete veoste vedamiseks mõeldud vagunid

Külgseinte tugevus

Külgseinad peavad suutma taluda summaarset 30 kN suurust jõudu, mis mõjub neljale uksepiilarile kõrgusel 1,5 m põrandast. Kohaldatavatel juhtudel peab seina ülemise sektsiooni elastne deformatsioon olema väiksem kui katuse mahajooksupiirikul. Pärast veose mahalaadimist peab katus jääma ettenähtud töökorda.

Külgseina ukse tugevus

Tuleb järgida standardseid ustele kohaldatavaid nõudeid, mis on toodud punktis 3.2.

Katuse tugevus

Kui on ette näha, et katusel tuleb käia, peab katus suutma taluda katusel liikuva isiku kaalu. Katus peab vastu pidama 1 kN suurusele jõule kõige vähem vastupidavas punktis pinnatükil suurusega 300 x 300 mm.

YY.4.2.   Raskete puisteveoste vedamiseks mõeldud vagunid

Külgseinte tugevus

Vastavalt punktile 4.1.

Külgseina ukse tugevus

Vastavalt punktile 3.2.

Katuse tugevus

Vastavalt punktile 3.6.

YY.5.   KÕRGETE KÜLGEDEGA LAHTISED VAGUNID (POOL- VÕI KASTVAGUNID)

YY.5.1.   Külgseinte ning külgede servade vastupidavus põiksuunalistele koormustele ning otsaseinte vastupidavus kokkupõrgetele

Põrandast 1,5 m kõrgusel horisontaaltasapinnas seestpoolt väljapoole mõjuvad järgmised koormusjuhtumid:

a)

100 kN suurune jõud, mis rakendub iga külgseina neljale keskpostile (vt joonis allpool);

b)

40 kN suurune jõud, mis mõjub äravõetavate otstega vagunite nurgapostidele;

c)

25 kN suurune jõud ülemisele külgseina sõrestikule;

d)

60 kN suurune jõud pöörduste servas ülemisel sõrestikul nende vagunite puhul, kus sellised uksed on paigaldatud.

Märkus: katsete a ning b puhul tuleb kindlaksmääratud jõude rakendada kahel järjestikusel katsel ning arvesse tuleb võtta alles pärast teist katset mõõdetud deformatsioonide suurused.

Jõu rakenduspunktis ei tohi jäävdeformatsiooni suurus ületada 1 mm. Lisaks ei tohi veeremiüksus elastse deformatsiooni tõttu väljuda veeremi gabariidi mõõtmetest.

Deformatsiooni kohtkatsed

Mõlkimiskatsed tuleb sooritada külgseinte ülemisel sõrestikul, rakendades selleks vertikaalsuunalist 40 kN suurust jõudu (vt joonis allpool). Punktis, kuhu jõud rakendatakse, ei tohi jäävdeformatsiooni suurus ületada 2 mm.

Image

YY.5.2.   Külguste tugevus

Horisontaalselt mõjuv 20 kN suurune jõud tuleb rakendada uste lukustusriivi kõrgusel või 1 m kõrgusel põrandapinnast ning ukseava keskel. Jäävdeformatsioon ei tohi ületada uksel 1 mm, ei tohi tekkida mingeid ühendussildade ega sulgurelementide rikkeid ega nähtavaid deformatsioone.

YY.6.   PLATVORMVAGUNID NING KOMBINEERITUD PLATVORM-/POOLVAGUNID

YY.6.1.   Külg- ja otsaluukide tugevus

Puhvritele või puhvriprussile kinnitatud tugedele (otsaluukide puhul) ning kõrgetele laadimisplatvormidele (külgluukide korral) langetatud luukidele kehtib nõue, mille kohaselt need peavad kandma sel määral koormatud veoautot, mille puhul mõjub topeltrattale (ratta laius on ligikaudu 200 mm) jõud 65 kN, arvestatuna 700 cm2 suurusele pinnale.

Sellise koormusjuhtumi tulemusel ei tohi esineda nähtavat jäävdeformatsiooni.

Kui luugid on valmistatud alumiiniumisulamist, võib olla vaja teha lisakatseid.

Lisaks eeltoodule tuleb kohaldada alltoodud koormusjuhtumeid ja staatilisi katseid.

Otsaluuk

Image

Külgsein/luuk

Image

YY.6.2.   Kinnitatud külgseinluukide tugevus

Kinnitatud külgseinluukide külje keskosale tuleb rakendada 30 kN suurust jõudu nii, et see jaguneks servale ligikaudu 350 x 200 mm suurusel mõõtealal ning oleks suunatud horisontaalselt vaguni seest väljapoole.

YY.6.3.   Külgmiste vertikaalpostide tugevus

Tappidega ühendatavad või eemaldatavad külgmised vertikaalpostid peavad taluma järgmisi koormusi:

Väljapoole suunatud horisontaalne 35 kN suurune, puuritud ava keskpunkti suhtes 500 mm kaugusele rakendatud koormus (pööratavad vertikaalpostid)

Väljapoole suunatud horisontaalne 35 kN suurune, ülemise kinnituse suhtes 500 mm kaugusele rakendatud koormus (eemaldatavad vertikaalpostid).

YY.6.4.   Otsmiste vertikaalpostide tugevus

Iga otsmine vertikaalpost peab taluma väljapoole suunatud 80 kN suurust horisontaalset jõudu, mis mõjub põrandapinna suhtes 350 mm kõrgusel.

YY.7.   RASKUSJÕU MÕJUL TÜHJENDATAVAD VAGUNID

YY.7.1.   Seinte tugevus

Seinad peavad suutma taluda veoste, mille vedamiseks vagunid on mõeldud, poolt põhjustatavaid maksimaalseid lubatavaid koormusi.

YY.8.   ISO KONTEINERITE JA/VÕI VAHETATAVATE KEREDE VEDAMISEKS MÕELDUD VAGUNID

YY.8.1.   Konteinerite ja vahetatavate kerede kinnitamine

ISO konteinerid ja vahetatavad kered tuleb kinnitada raudteeveeremiüksustele seadeldiste abil, mis haaravad veoseüksusi nende ISO nurkkinnitustest või nurgaplaatidest. Käesoleval ajal kuuluvad sel otstarbel kasutatavate seadeldiste hulka kinnitussõrmed ja pöördlukud.

YY.8.2.   Tugevusnõuded konteinerite ja vahetatavate kerede kinnitusseadeldistele

Konteinerite või vahetatavate kerede kinnitusseadeldised, nendega seostuvad armatuurid ja nende kinnitus veeremiüksusele peab olema suuteline taluma järgmisi kiirendusi, mis rakenduvad maksimaalsuurusega konteinerite või vahetatavate kerede massi toimel. Saadud jõud rakendatakse tabelis näidatud hulga kinnitusseadeldiste (millele koormus eeldatavalt võrdselt jaguneb) abil kinnitatud konteineri või vahetatava kere aluspinnale. Vaadeldavad väsimuskoormused mõjuvad samas faasis 107 tsüklis või tsüklite hulgal, mis vastab väsimusprojekteerimise eeskirjades määratletud vastupidavuspiirile (kui see on väiksem).

 

Suund

Kiirendus

Kinnituste asukohtade arv

Katse- veosed

Pikisuunalised

2g

Kinnitatud mis tahes 2 punktist

Põikisuunaline

1g

Kinnitatud mis tahes 2 punktist

Vertikaalselt allapoole

2g

Kinnitatud 4 punktist

Vertikaalselt ülespoole

1g

Kinnitatud mis tahes 2 punktist

Väsimuskoormused

Pikisuunalised

+0,2g

Kinnitatud 4 punktist

Põikisuunaline

+0,25g

Kinnitatud 4 punktist

Vertikaalne

+0,6g

Kinnitatud 4 punktist

Kinnitussõrme kinnitus peab ilma, et see muutuks deformatsiooni tõttu kasutuskõlbmatuks, vastu pidama vertikaalsuunalisele 150 kN suurusele jõule, mis on rakendatud piki kinnitussõrme keskjoont.

YY.8.3.   Konteinerite ja vahetatavate kerede kinnitusseadeldiste paigutus

Pikisuunaline paigutus

Kinnitusseadeldised tuleb paigutada nii, et nad sobiksid konteineri või vahetatava kere pikkustega, mida vagun on projekteeritud kandma. Järgnevas tabelis on loetletud kinnitusseadeldiste vahelised pikisuunalised vahekaugused erisuguste pikkustega konteinerite ja vahetatavate kerede kohta:

Konteineri või vahetatava kere mõõtme tähis

Konteineri või vahetatava kere pikkus

Kinnitusseadeldiste vaheline pikisuunaline kaugus (mm)

mm

jalga, tolli

1

2 991

10’

2 787 + 2

2

6 058

20’

5 853 + 3

3

9 125

30’

8 918 + 4

4

12 192

40’

11 985 + 5

A

7 150

 

5 853 + 3

B

7 315

24’

5 853 + 3

C

7 420

 

5 853 + 3

D

7 430

24’6”

5 853 + 3

E

7 800

 

5 853 + 3

F

8 100

 

5 853 + 3

G

12 500

41”

11 985 + 5

H

13 106

43”

11 985 + 5

K

13 600

 

11 985 + 5

L

13 716

45”

11 985 + 5

M

14 630

48”

11 985 + 5

N

14 935

49”

11 985 + 5

P

16 154

 

11 985 + 5

Põikisuunaline paigutus

Kohtkindlad kinnitusseadeldised

Kohtkindlad kinnitusseadeldised tuleb vagunis paigutada üksteisest põikisuunas 2 259 + 2 mm kaugusele.

Allaklapitavad kinnitussõrmed

Kinnitussõrmede paaride funktsionaalsed mõõtmed (a1, a2 ja C) pärast eemaldamist või allavajutamist nooltega näidatud suunas. Neid funktsionaalseid mõõtmeid tuleb jälgida sõidu ajal, olenemata sõrmede konstruktsioonist (kohtkindlad või allaklapitavad):

Image

Kinnitussõrmede mõõtmed

Kinnitussõrmede lubatavad ekspluatatsioonmõõtmed on järgmised:

Mõõtmed valmistamisel

Piirmõõtmed sõidu ajal

R3

Maksimaalselt R15

45o

Maksimaalselt 65o

4 +0,5/0

Minimaalselt 3,5 mm

90o 0/+1,5

Maksimaalselt 90o 0/+2,0 (vt märkust)

Märkus: Kui lukustisõrmede peadele rakendatakse põikisuunalist jõudu vaguni tsentri suunas (nt kogu lõtku eemaldamiseks), tuleb mõõta kinnitussõrme kere ja vastasasuvate kinnitussõrmede kinnitusplaatide suhtes täisnurga alla paigutatud terasrulli vahelist nurka.

Kinnitussõrmede mõõtmed peavad valmistamisel olema järgmised:

Image

YY.9.   NÕUDED MUUDELE KASULIKU KOORMUSE KINNITUSVAHENDITELE

Minimaalsed voolavuspiiri nõuded vintsidele, koormarihmadele ja koormakinnitusrõngastele on järgmised:

Kasuliku koormuse kinnitusvintsid, mida kasutatakse koos koormarihmadega, peavad suutma taluda koormust 76 kN.

Kasuliku koormuse kinnitamiseks kasutatavad koormarihmad peavad olema vähemalt 45 kN suuruse nimitugevusega.

Muud nõuded on koondatud järgnevasse tabelisse Euroopas kasutatavate kaubavagunite liikide kohta antud näidetena.

Vaguni tüüp ja pikkus puhvritest mõõdetuna

Tärktähis

Veose kinnitamiseks nõutavate seadeldiste liik, arv ja paigutus

Koormusjuhtum (või dimensioonid) iga koormakinnitusseadeldise kohta

Kaheteljelised kattega vagunid, tüübid 1 ja 3

14,02 m

Gbs

18 kinnitusrõngast või kohtkindlat kinnitusriivi mõlemal külgseinal, sh 8 tk ülemises reas (1,1 m põrandast kõrgemal) ja 10 tk alumises reas (0,35 m põrandast)

Kinnitusrõngad peavad olema valmistatud ümarast teraslatist läbimõõduga vähemalt 14 mm

Kui vagunid on varustatud kinnitusseadeldistega, mis on paigutatud vaguni põrandale, tuleb 6 tk paigutada ühtlaselt jaotatuna mõlemale külgseinale (kokku 12 tk)

Peab suutma taluda tõmbejõudu 85 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje suhtes

Kaheteljelised kattega vagunid, tüüp 2

10,58 m

Gs

14 kinnitusrõngast või kohtkindlat kinnitusriiviseadeldist mõlemal külgseinal, sh 6 tk ülemises ja 8 tk alumises reas

Kinnitusrõngad peavad olema valmistatud ümarast teraslatist läbimõõduga vähemalt 14 mm

Kui vagunid on varustatud kinnitusseadeldistega, mis on paigutatud vaguni põrandale, tuleb 4 tk paigutada ühtlaselt jaotatuna mõlemale külgseinale (kokku 8 tk)

Peab suutma taluda tõmbejõudu 85 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje suhtes

Kaheteljelised kaetavad vagunid, tüüp 3

14,02 m

Hbfs

18 kinnitusrõngast või kohtkindlat kinnitusriivi mõlemal külgseinal, sh 8 tk ülemises reas (1,1 m põrandast kõrgemal) ja 10 tk alumises reas (0,35 m põrandast)

Kinnitusrõngad peavad olema valmistatud ümarast teraslatist läbimõõduga vähemalt 14 mm

Kui vagunid on varustatud kinnitusseadeldistega, mis on paigutatud vaguni põrandale, tuleb 4 tk paigutada ühtlaselt jaotatuna mõlemale külgseinale (kokku 8 tk)

Peab suutma taluda tõmbejõudu 85 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje suhtes

Kaheteljelised lahtised poolvagunid 10,0 m

Es

Veose katmiseks või kinnitamiseks tuleb kinnitusseadeldised paigutada kohtkindlalt veeremiüksuse kere välisküljele, 8 kummalegi küljele

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

Kaheteljelised platvormvagunid

13,86 m

Ks

Kinnituslatid või -rõngad katte kinnitamiseks 24 tk allakäivatel külgedel väljaspool ning 8 tk allakäivatel otstel väljapool

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

8 rõngast või siledat kinnituslatti (4 külgseina kohta) allakäivate külgede sisekülgedel

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

12 põrandasse kinnitatud kinnitusseadeldist, mis on ühtlaselt jaotatud piki mõlemat külgseina

Peab suutma taluda tõmbejõudu 170 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje suhtes

Kaheteljelised lahtised pool- või platvorm- kombineeritud vagunid

13,86 m

Os

12 koormakatte kinnitusrõngast piki põranda välisserva mõlema külgseina ääres ning 4 tk mõlema otsaseina ääres

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

4 kinnitusrõngast tuleb kinnitada samale servale piki mõlemat külgseina

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

Pöördvankritega, kaetavad vagunid, tüüp 1

16,52 m

Gas/Gass

16 kinnitusrõngast või kohtkindlat kinnituslatti (nt 8 mõlemal külgseinal). Seadeldised tuleb kinnitada põrandast 0,35 m kõrgemale ja need ei tohi välja ulatuda.

Tugevusnõuded pole määratletud

Pöördvankritega, kaetavad vagunid, tüüp 2

21,7 m

Gabs/Gabss

14 kinnitusseadeldist, mis on paigutatud külgseintele, üks kummalegi uksele risti ning üks kummagi külgseina keskele. Seadeldised tuleb paigutada ligikaudu 1,5 m kõrgusele põranda tasapinnast. Need ei tohi seinast välja ulatuda.

Peab suutma taluda 40 kN suurust tõmbejõudu, mis mõjub vaguni pikisuunalise keskjoonega paralleelselt

Lahtised pöördvankritega poolvagunid, tüüp 1

14,04 m

Eas/Eaos

13 kinnitusrõngast kummalgi külgseinal kere välisküljel

2 kinnitusrõngast kummalgi otsaseinal kere välisküljel

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

Lahtised pöördvankritega poolvagunid, tüüp 2

15,74 m

Eanos

6 kinnitusrõngast kummalgi külgseinal kere siseküljel

2 kinnitusrõngast kummalgi otsaseinal kere siseküljel. Seadeldised tuleb paigutada võimalikult ühtlaste vahekaugustega kõrgusele ligikaudu 0,2 m põrandapinnast ning need peavad ajal, mil seisavad jõude, olema seina sisse sukeldatud.

Peab suutma taluda tõmbejõudu 40 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje suhtes

14 kinnitusrõngast kummalgi külgseinal kere välisküljel

2 kinnitusrõngast kummalgi otsaseinal kere välisküljel

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

Pöördvankritega platvormvagunid (ilma allalastavate külgedeta), tüüp 1

19,9 m

Rs/Res

36 kinnitusrõngast vaguniraamide külgedel

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

8 rõngast allalastavate otsaseinte väliskülgedel

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

18 haaki vaguniraamide külgedel

Iga haagi ristlõige peab olema ekvivalentne vähemalt 40 mm läbimõõduga

Pöördvankritega platvormvagunid (allalastavate külgedega), tüüp 1

19,9 m

Rns/Rens

36 kinnitusrõngast vaguniraamide külgedel

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

8 rõngast allalastavate otsaseinte väliskülgedel

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

18 kinnituslatti, mis sukelduvad allakäivatesse külgedesse/otstesse

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

18 kinnitusseadeldist, mis on kogu põranda pikkuse ulatuses ühtlaselt jaotatud ning mis ei ulatu jõudeseisundis põranda tasapinnast välja

Peab suutma taluda tõmbejõudu 170 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje suhtes

Pöördvankritega platvormvagunid (ilma allalastavate külgedeta), tüüp 2

14,04 m

Rmms/Rmmns

24 kinnitusrõngast vaguniraamide külgedel

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

8 rõngast allalastavate otsaseinte väliskülgedel

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

14 haaki vaguniraamide külgedel

Iga haagi ristlõige peab olema ekvivalentne vähemalt 40 mm läbimõõduga

Pöördvankritega platvormvagunid (ilma allalastavate külgedeta), tüüp 2

19,9 m

Remms/Remmns

24 kinnitusrõngast vaguniraamide külgedel

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

8 rõngast allalastavate otsaseinte väliskülgedel

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

12 kinnituslatti, mis sukelduvad allakäivatesse külgedesse/otstesse

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

12 kinnitusseadeldist, mis on kogu põranda pikkuse ulatuses ühtlaselt jaotatud ning mis ei ulatu jõudeseisundis põranda tasapinnast välja

Peab suutma taluda tõmbejõudu 170 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje suhtes

Pöördvankritega, avatava katusega vagun

14,04 m – 14,29 m

Taems

Vaguni põrandale tuleb paigutada 6 kinnitusseadeldist, mis jaotatakse ühtlaselt vaguni mõlemale küljele (12 tk kokku). Kui sellised seadeldised on paigaldatud, peavad need jõudeseisundis põrandasse sukelduma ning vastama kõrvalveerus näidatud tugevusnõuetele.

Peab suutma taluda tõmbejõudu 170 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje suhtes

Pöördvankritega kaetavad vagunid (nihutatavate seintega), tüüp 1

21,7 m

Habiss

Soovitatavalt tuleb vaguni põrandale paigutada 16 kinnitusseadeldist. Kui sellised seadeldised on paigaldatud, tuleb need jaotada pikisuunas 4 370 mm/600 mm/4 200 mm/1 000 mm/4 200 mm/600 mm/4 370 mm suuruste vahedega. Põikisuunas tuleb seadeldised paigutada vaguni pikiteljest 970 mm kaugusele. Seadeldised ei tohi jõudeseisundis põrandast välja ulatuda.

Peab suutma taluda tõmbejõudu 85 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje suhtes

Pöördvankritega, kaetavad vagunid (nihutatavate seintega), tüüp 2A

24,13 m

Habbins

Vaguni põrandale tuleb paigutada 16 kinnitusseadeldist. Kinnitused peavad paiknema ühtlaste vahedega piki mõlemat külgseina. Seadeldised ei tohi jõudeseisundis põrandast välja ulatuda.

Peab suutma taluda tõmbejõudu 85 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje suhtes

Kummassegi vaguni otsaseina tuleb paigutada 4 kinnitusseadeldist, mis on jaotatud kahekaupa kummagi sisenurga lähedusse püsti, põrandast vastavalt 0,75 ja 1,5 m kõrgusele

Peavad taluma igas suunas mõjuvat 30 kN suurust tõmbejõudu, kui see jõud on rakendatud samaaegselt samal kõrgusel paiknevatele kahele kinnitusele

Kaheteljelised, kaetavad vagunid nihutatavate seintega. Tüübid 1A ja 2A

Vastavalt 14,2 m ja 15,5 m

Hbins/Hbbins

Vaguni põrandale tuleb paigutada 12 kinnitusseadeldist. Need peavad paiknema ühtlaste vahedega piki mõlemat külgseina. Seadeldised ei tohi jõudeseisundis põrandast välja ulatuda.

Peab suutma taluda tõmbejõudu 85 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje suhtes

Kummassegi vaguni otsaseina tuleb paigutada 4 kinnitusseadeldist, mis on jaotatud kahekaupa kummagi sisenurga lähedusse püsti, põrandast vastavalt 0,75 ja 1,5 m kõrgusele. Need kinnitused ei tohi jõudeseisundis põrandast välja ulatuda.

Peavad taluma igas suunas mõjuvat 30 kN suurust tõmbejõudu, kui see jõud on rakendatud samaaegselt samal kõrgusel paiknevatele kahele kinnitusele

Pöördvankritega vagunid, millele on paigaldatud mehaaniline koormakattesüsteem, vastavalt 19,9 ja 20,09 m.

Rils/Rilns

Soovitatav on paigutada 10 sissetõmbuvat kinnitusrõngast. Kinnitusrõngad tuleb pikisuunas ühtlaselt jaotada ning need peavad jõudeseisundis paiknema põrandasse sukeldatutena.

Peavad suutma taluda tõmbejõudu 170 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje vertikaaltasapinna suhtes

Soovitatav on paigaldada 4 kinnitusrõngast otsaseinte sisekülgedele.

Tugevusnõuded pole määratletud

Kahe 3-teljelise pöördvankriga platvormvagunid

16,4 m

Sammns

26 ümmargust terasrõngast tuleb kinnitada vaguniraamile

Tuleb valmistada ümarast teraslatist, mille läbimõõt on vähemalt 16 mm

12 kinnitusrõngast tuleb kinnitada põrandale ning need peavad olema ühtlaselt piki vaguni mõlemat külge jaotatud ning olema jõudeseisundis põrandasse sukeldatud.

Peavad suutma taluda tõmbejõudu 170 kN, mis on rakendatud 45o nurga all põranda ja 30o nurga all vaguni pikitelje vertikaaltasapinna suhtes

YY.10.   DEPOO VEOKONKSUD

Kui veokonksud on paigaldatud, peavad need vastama järgmistele nõuetele:

Vaguni funktsioon

Konksude arv

Konksude paiknemine

Ühe või kahe ühendussilla või otsmise platvormiga ja alusraami laiusega ≤ 2 500 mm

Üks kummalgi küljel

Vaba

Üldjuhtum

Üks kummalgi küljel

Vaguni keskel

Konstruktsioon, mille tõttu pole vaguni keskele võimalik üht konksu paigutada

Kaks kummalgi küljel

Nurkade läheduses

Konks ja selle kinnitus alusraamile peab olema piisava tugevusega, et saaks haakida 240 t suurust kogumassi ja vedada seda ühest konksust tõmbejõuga, mis on tee keskjoone suhtes 30-kraadise nurga all. Selle saavutamiseks peab konks olema projekteeritud taluma veojõudu 50 kN.

Märkused

1.

Veokonks tuleb paigutada nii, et veotrossiga ei vigastataks astmeid, siduri juhthoobasid ega pidurite juhtkäepidemeid.

2.

Veokonks tuleb paigutada nii, et oleks välistatud oht rongikoostajate riietele (eriti püksisäärtele), mis võiksid astmetel liikudes takerduda.

3.

Võimaliku ohu vältimiseks personalile ei tohi rongi küljelt ükski osa ega veokonks vaguni alusraamist või kerest välja ulatuda enam kui 250 mm kaugusele. Kui konksu osad ulatuvad vaguni alusraamist või kerest välja 150–250 mm kaugusele, tuleb konks ja selle tugi värvida kollaseks.


(1)  Kaubavagunite puitpõrandate tugevuse määramist käsitletakse ERRI aruandes B 12/DT 135 “Allgemein anwendbare Berechnungsmethoden für die Entwicklung neuer Güterwagenbauarten oder Güterwagendrehgestelle” (Üldiselt kohaldatavad arvutusmeetodid uut tüüpi kaubavagunite ja kaubavagunite pöördvankrite projekteerimiseks) jaotises 3A. See tehniline dokument sisaldab uute vagunite projekteerimiseks vajalikke üksikasju. Kui põrandad vastavad ERRI B 12/DT 135 sätetele, pole katseid vaja läbi viia.

LISA ZZ

STRUKTUURID JA MEHAANILISED OSAD

Pikenemiskriteeriumil põhinev lubatav pinge

ZZ.1.   KONSTRUKTSIOONITERASED

Konstruktsiooniteraste puhul võib standardi EN12663:2000 punktis 3.4.3 näitajaga S2 tähistatud varuteguri väärtuse määrata materjali pikenemise alusel tõmbekatsel. Allpool esitatud toodud tabelis on antud varuteguri S2 taandatud väärtused ning selle lähenemisviisi puhul lubatavad kriteeriumid, mis on ekspluatatsioonil kinnitatud.

 

Materjali omadus

Lubatav pinge

 

Tegur S2

Põhimetall

R < 0,8 Rm

S2 ≥1,25

σc ≤ R

R > 0,8 Rm; A > 10 %

S2 < 1,25

σc ≤ R

R > 0,8 Rm; A < 10 %

S2 ≥1,25

Formula

Keevismetall

R < 0,8 Rm

S2 ≥1,25

Formula

R > 0,8 Rm; A > 10 %

S2 < 1,25

Formula

R > 0,8 Rm; A < 10 %

S2 ≥1,25

Formula

Märkus. Tähised on esitatud vastavalt standardile EN12663:2000; A = materjali pikenemine purunemisel.

ZZ.2.   MUUD KONSTRUKTSIOONIMATERJALID

Muude konstruktsioonimaterjalide puhul peab lubatav pinge olema madalam materjali paindetugevusest (või voolavuspiirist) ja materjali kogupingest, mis on jagatud teguriga S2 vastavalt standardi EN12663 punktile 3.4.3. Teguri S2 väärtuseks tuleb võtta 1,5, kui ELi direktiivid ei luba kasutada madalamat väärtust.