LISA 1

AJAKOHASTATUD SIRENE KÄSIRAAMAT (1)

SISUKORD

Sissejuhatus

1.	SCHENGENI INFOSÜSTEEM (SIS) JA RIIKLIKUD SIRENE BÜROOD

1.1.	Õiguslik alus (Schengeni konventsiooni artikli 92 lõige 4)

1.2.	Sirene büroo

1.3.	Sirene käsiraamat

1.4.	Standardid 9

1.4.1.

Kättesaadavus

1.4.2.

Järjepidevus

1.4.3.

Turvalisus

1.4.4.

Ligipääsetavus

1.4.5.

Sidevahendid

1.4.6.

Transliteratsioonireeglid

1.4.7.

Andmekvaliteet

1.4.8.

Struktuur

1.4.9.

Arhiveerimine

1.5.

Töötajad

1.5.1.

Teadmised

1.5.2.

Koolitus

1.5.3.

Töötajate vahetamine

1.6.	Tehniline infrastruktuur

1.6.1.

Automaatne andmete sisestamine

1.6.2.

Automaatne andmete kustutamine

1.6.3.

Andmevahetus Sirene büroode vahel

1.6.4.

SISi andmete kvaliteet

2.	ÜLDMENETLUSED

2.1.	Korduvad teated ühe isiku või eseme kohta (artikkel 107)

2.1.1.

Teabevahetus, kui ühe isiku või eseme kohta esitatakse korduv teade

2.1.2.

Kontroll, kas ühe isiku kohta esitatakse korduv teade

2.1.3.

Läbirääkimised juhul, kui uus teade ei sobi kokku olemasoleva teatega (vorm E)

2.2.	Teabevahetus pärast kokkulangevust

2.2.1.

Lisateabe edastamine

2.3.	Kui kokkulangevusejärgseid menetlusi ei ole võimalik järgida (artikli 104 lõige 3)

2.4.	Kui teate algset eesmärki muudetakse (artikli 102 lõige 3)

2.4.1.

Algse eesmärgi muutmise menetlus

2.5.	Andmed, mis on juriidiliselt või faktiliselt ebaõiged (artikkel 106)

2.5.1.

Parandamismenetlus

2.6.	Õigus andmetega tutvuda ja neid parandada (artiklid 109 ja 110)

2.6.1.

Teabevahetus andmetega tutvumiseks või nende parandamise õiguse korral

2.6.2.

Teave teiste liikmesriikide esitatud teadetega tutvumise taotluste kohta

2.6.3.

Teave tutvumis- ja parandamismenetluste kohta

2.7.	Teate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

2.8.	Identiteedi väärkasutus

2.9.	Sirpit (Sirene PIcture Transfer – Sirene pildiedastus)

2.9.1.

Sirpiti (Sirene pildiedastus) areng ja taust

2.9.2.

Vahetatud andmete edasine kasutamine, sealhulgas arhiveerimine

2.9.3.

Tehnilised nõuded

2.9.4.

Riiklik identifitseerimisteenistus

2.9.5.

Sirene vormi L kasutamine

2.9.6.

Sirpiti menetlus

2.9.6.1.

Võrdluse teeb isiku avastanud Sirene büroo

2.9.6.2.

Võrdluse teeb baasvõrdlusmaterjali andev Sirene büroo

2.9.6.3.

Andmesisestuskuvar

2.10.

Politseikoostöö (artiklid 39–46)

2.10.1.

Erivolitused avaliku korra tagamise ja julgeolekuküsimustes. III jaotis (artiklid 39 ja 46)

2.11.

Sirene ja Interpoli kattuvad ülesanded

2.11.1.

SISi teadete prioriteetsus Interpoli teadete ees

2.11.2.

Sidekanali valik

2.11.3.

Interpoli kasutamine ja Interpoli teadete levitamine Schengeni riikides

2.11.4.

Teabe edastamine kolmandatele riikidele

2.11.5.

Kokkulangevus ja teate kustutamine

2.11.6.

Koostöö parandamine Sirene büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode vahel

2.12.

Koostöö Europoli ja Eurojustiga

2.13.

Erilised otsinguviisid

2.13.1.

Geograafiline sihtotsing

2.13.2.

Otsing, milles osalevad sihtotsinguid teostavad eripolitseiüksused

2.14.

Lipu lisamine

2.14.1.

Teabevahetus lipu lisamise korral

2.14.2.

Konsultatsioon liikmesriikidega lipu lisamise korral

2.14.3.

Lipu lisamise taotlus

2.14.4.

Süsteemne taotlus lisada lipp ühe liikmesriigi kodanike suhtes

3.	ARTIKLI 95 KOHASED TEATED

3.1.	Liikmesriigi kontrollid enne teate esitamist

3.2.	Kontroll, kas liikmesriigi õigus lubab isikuid üleandmiseks või väljaandmiseks vahistada

3.3.	Korduvad teated ühe isiku kohta

3.3.1.

Kontroll, kas ühe isiku kohta esitatakse korduvat teadet (artikkel 107)

3.3.2.

Teabevahetus

3.3.3.

Varjunime sisestamine

3.4.	Lisateave, mida peab saatma liikmesriikidele

3.4.1.

Lisateave, mida peab saatma Euroopa vahistamismääruse korral

3.4.2.

Lisateave, mida peab saatma eelvangistuse korral

3.4.3.

Lisateave isiku identiteedi kindlaksmääramiseks

3.4.4.

Vormide A ja M saatmine

3.5.	Kui teine liikmesriik taotleb lipu lisamist

3.5.1.

Teabevahetus lipu lisamise korral

3.5.2.

Konsultatsioon liikmesriikidega lipu lisamise korral

3.5.3.

Lipu lisamise taotlus

3.5.4.

Süsteemne taotlus lisada lipp ühe liikmesriigi kodanike suhtes

3.6.	Sirene büroo tegevus artikli 95 kohase teate kättesaamise korral

3.7.	Teabevahetus pärast kokkulangevust

3.7.1.

Liikmesriikide teavitamine, kui tuvastatakse kokkulangevus

3.7.2.

Täiendava teabe edastamine

3.7.3.

Pärast kokkulangevust

3.8.	Teate kustutamine

3.8.1.

Teate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

3.9.	Väärkasutatud identiteet

3.9.1.

Teabe kogumine ja edastamine väärkasutatud identiteediga isiku kohta

3.9.2.

Teabe edastamine väärkasutatud identiteediga isiku kohta

4.	ARTIKLI 96 KOHASED TEATED

4.1.	Sissejuhatus

4.2.	Artikli 96 kohased teated

4.3.	Varjunime sisestamine

4.4.	Identiteedi väärkasutus

4.4.1.

Teabe kogumine ja edastamine väärkasutatud identiteediga isiku kohta

4.5.	Elamisloa ja viia väljaandmine

4.6.	Schengeni territooriumile sisenemise keelamine või sealt väljasaatmine

4.7.	Teabe vahetamine kolmandate isikute kohta, kellele ei tohi anda õigust siseneda

4.8.	Schengeni liikmesriikide teavitamine, kui on tuvastatud kokkulangevus

5.	ARTIKLI 97 KOHASED TEATED

5.1.	Artikli 97 kohased teated

5.2.	Lipu lisamine

5.2.1.

Teabevahetus lipu lisamise korral

5.2.2.

Konsultatsioon liikmesriikidega lipu lisamise korral

5.2.3.

Lipu lisamise taotlus

5.3.	Pärast kokkulangevust

5.3.1.

Lisateabe edastamine

6.	ARTIKLI 98 KOHASED TEATED

6.1.	Artikli 98 kohased teated

6.2.	Pärast kokkulangevust

6.2.1.

Lisateabe edastamine

7.	ARTIKLI 99 KOHASED TEATED

7.1.	Artikli 99 lõike 2 kohased teated

7.2.	Varjunime sisestamine

7.3.	Konsultatsioon liikmesriikidega enne riigi julgeoleku nimel tehtud teate esitamist

7.4.	Lipu lisamine

7.4.1.

Teabevahetus lipu lisamise korral

7.4.2.

Konsultatsioon liikmesriikidega lipu lisamise korral

7.4.3.

Lipu lisamise taotlus

7.5.	Lisateabe edastamine pärast kokkulangevust

8.	ARTIKLI 100 KOHASED TEATED

8.1.	Artikli 100 kohased teated sõidukite kohta

8.1.1.

Kontroll, kas ühe sõiduki kohta esitatakse korduv teade

8.1.2.

Sõidukite kohta esitatud teadete erilisus

8.2.	Lisateabe edastamine pärast kokkulangevuse avastamist

9.	STATISTIKA

SISSEJUHATUS

14. juunil 1985 kirjutasid viis riiki (Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik ja Madalmaade Kuningriik) väikeses Luksemburgi linnas Schengenis alla lepingule, et lubada “… kõikidel liikmesriikide kodanikel vabalt sisepiire ületada” ning teha võimalikuks “kaupade ja teenuste vaba ringlus”.

Kõnealuse lepingu kohaldamise üheks tingimuseks oli, et sisepiiride kaotamine ei tohi ohustada riikide julgeolekut. See tähendab, et kaitsta tuleb kõikide liikmesriikide territooriume.

Mitmele eksperdirühmale anti volitus analüüsida, milliste praktiliste meetmetega oleks pärast lepingu jõustumist võimalik ära hoida turvalisusega seotud puudujääke.

Nimetatud töö praktilised tulemused on esitatud kahes dokumendis, üks neist tehniline (teostatavuseuuring) ja teine juriidiline (konventsioon).

Teostatavuseuuringus, mis esitati 1988. aasta novembris viie lepingule allakirjutanud riigi ministritele ja riigisekretäridele, esitati Schengeni infosüsteemi (SIS) loomise tehnilised üldpõhimõtted.

Kuid kõnealuse uuringu tulemusena ei visandatud üksnes infosüsteemi struktuuri, vaid täpsustati ka olulisi üksikasju süsteemi tõrgeteta toimimise tagamiseks. Kõnealusele struktuurile anti nimeks Sirene, mis on ingliskeelse mõiste Supplementary Information REquest at the National Entries (täiendava teabe taotlemine riiklikest kannetest) akronüüm.

Käesolevas dokumendis on esitatud kokkuvõtlik kirjeldus menetluse kohta, millega edastatakse lisateavet, mida lõppkasutaja vajab edasiseks, kui ta on konsulteerinud SISiga ning tuvastanud kokkulangevuse.

19. juunil 1990 kirjutasid viis asutajariiki alla Schengeni lepingu rakendamise konventsioonile (2). Hiljem liitusid nendega Itaalia (27. novembril 1990), Hispaania ja Portugal (25. juunil 1991), Kreeka (6. novembril 1992), Austria (28. aprillil 1995) ning Taani, Rootsi ja Soome (19. detsembril 1996). Konventsioonis on sätestatud kõik liikmesriikidele siduvad õigusnormid. Ühtlasi sõlmisid ka Norra ja Island 19. detsembril 1996 Schengeni liikmesriikidega koostöölepingu.

Schengeni acquis – 1999. aastal liideti konventsioon Amsterdami lepingule lisatud protokollidega Euroopa Liidu õigusraamistikku. 12. mail 1999 võeti vastu nõukogu otsus, millega määrati kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjaomaste sätetega õiguslik alus kõikidele sätetele või otsustele, millest koosneb Schengeni acquis.

Lisaks muudeti üksikasjalikumaks partneritevahelise koostöö ühised menetlused ja eeskirjad. Konventsiooni IV jaos keskendutakse üksnes Schengeni infosüsteemi käsitlemisele.

Schengeni infosüsteem (SIS) peab tagama, et asutustel, kes vastutavad

a)	piirikontrolli;

b)	muude riigisiseste politsei- ja tollikontrollide teostamise ja kooskõlastamise ja

c)	viisade ja elamislubade väljaandmise ning välismaalastega seotud haldusasjade eest,

on automatiseeritud konsultatsioonimenetluse teel võimalik ligi pääseda teadetele isikute, sõidukite ja esemete kohta.

SIS koosneb kahest eraldi osast: kesksüsteem ja riiklikud süsteemid (üks iga riigi kohta). SIS toimib põhimõttel, et riiklikud süsteemid ei saa vahetada elektroonilisi andmeid vahetult omavahel, vaid üksnes kesksüsteemi (C.SIS) kaudu.

Sellest hoolimata peaks liikmesriikidel olema võimalus vahetada lisateavet kas kahe- või mitmepoolselt, mis on vajalik konventsiooni teatud sätete elluviimiseks ja SISi töökindluse tagamiseks.

Kui soovitakse tagada riikliku Schengeni infosüsteemi (N.SIS) vastavus konventsioonis ja teostatavuseuuringus kehtestatud tegutsemispiirangutele, peab riiklik SIS seda lisateavet ära kasutama, sest see on Sirene arvutisüsteemi kasutamisel asendamatu väärtusega.

Seda tehnilist operaatorteenust hakatakse kasutama kõikide riiklikest kannetest täiendava teabe saamise taotluste edastamiseks.

Liikmesriigid on otsustanud järgida järgmist põhimõtet:

Iga liikmesriik asutab “Riikliku Sirene büroo”, mis on ainus ööpäevaringselt tegutsev kontaktpunkt muudele partneritele.

Tegutsemaks ühiste eeskirjade alusel, jäädvustavad kõik liikmesriigid üheskoos õiguslikud alused, juhtumid, millal peab tegutsema, menetlused, mida peab kohaldama, ja Sirene büroode organiseerimise üldpõhimõtted. Need jäädvustatakse käesolevasse “Sirene käsiraamatusse”.

1.   SCHENGENI INFOSÜSTEEM (SIS) JA RIIKLIKUD SIRENE BÜROOD

SIS, mis loodi vastavalt 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta ühispiiridel, edaspidi “Schengeni konventsioon”) (3) IV jaotisele, on oluline abivahend Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätete elluviimisel.

1.1.   Õiguslik alus (Schengeni konventsiooni artikli 92 lõige 4) (4)

Liikmesriigid vahetavad kõnealuseks otstarbeks määratud asutuste (Sirene büroode) kaudu kogu lisateavet, mis on vajalik seoses teadete sisestamisega ning mis võimaldab võtta asjakohaseid meetmeid isikute või esemete, kelle või mille andmed on sisestatud Schengeni infosüsteemi, leidmisel süsteemis tehtud otsingute tulemusel.

1.2.   Sirene büroo

SIS toimib põhimõttel, et riiklikud süsteemid ei tohi omavahel vahetult elektroonilisi andmeid vahetada, vaid peavad seda tegema kesksüsteemi (C.SIS) kaudu.

Sellest hoolimata peab liikmesriikidel olema võimalus vahetada lisateavet kas kahe- või mitmepoolselt, mis on vajalik teatud konventsioonis ettenähtud sätete elluviimiseks ja SISi töökindluse tagamiseks.

Konventsioonis sätestatud tegutsemispiirangute täitmiseks peab iga liikmesriik asutama keskse asutuse, mis on ainsaks kontaktpunktiks SISi andmetega seotud täiendava teabe vahetamiseks. Nimetatud kontaktpunkt, edaspidi Sirene büroo, peab töötama täisvõimsusega ööpäev läbi seitse päeva nädalas.

1.3.   Sirene käsiraamat

Sirene käsiraamat on Sirene büroode jaoks mõeldud juhiste kogu, milles kirjeldatakse üksikasjalikult eeskirju ja menetlusi, mis on aluseks punktis 1.2 viidatud täiendava teabe kahe- või mitmepoolsele vahetamisele.

1.4.   Standardid

Sirene kaudu tehtav koostöö tugineb järgmistele põhinõuetele.

1.4.1.   Kättesaadavus

Kõik liikmesriigid loovad riikliku Sirene büroo, mis on ainsaks kontaktpunktiks Schengeni konventsiooni rakendavatele liikmesriikidele. Sirene büroo tegutseb ööpäev läbi täies mahus. Ühtlasi on ööpäevaringselt kättesaadavad tehniline analüüs, tugi ja lahendused.

1.4.2.   Järjepidevus

Kõik Sirene bürood töötavad välja sisemise struktuuri, mis tagab juhtimise, töötajate ja tehnilise infrastruktuuri järjepidevuse.

Kõikide Sirene büroode juhatajad kohtuvad vähemalt kaks korda aastas, et hinnata büroode vahelise koostöö kvaliteeti, et raskuste ilmnemisel võtta vajalikke tehnilisi või organisatsioonilisi meetmeid ning vajaduse korral täpsustada menetlusi.

1.4.3.   Turvalisus

Bürooruumide turvalisus

Sirene bürooruumide kaitseks on tarvis rakendada füüsilisi ja organisatsioonilisi turvameetmeid. Konkreetsed meetmed sõltuvad iga Schengeni riigi teostatavate ohuhinnangute tulemustest. Praktikas peavad kajastuma soovitused ja hea tava, mis esitati ELi Schengeni kataloogi teises osas: Schengeni infosüsteem, Sirene, samuti nõukogu otsus 2001/264/EÜ (5).

Konkreetsed turvameetmed võivad üksteisest erineda, sest peavad vastama vahetus ümbruskonnas esinevatele ohtudele ja Sirene büroo täpsele asukohale. Nimetatud turvameetmete hulka võivad kuuluda järgmised:

—	turvaklaasiga varustatud välisaknad,

—	julgestatud ja suletud uksed,

—	Sirene bürood ümbritsevad telliskivi-/betoonmüürid,

—	sissetungimisvastased häiresüsteemid, sealhulgas sisenemiste, väljumiste ja tavatute sündmuste ülestähendamine,

—	kohapealsed või vajadusel kiiresti saabuvad turvatöötajad,

—	tulekustutussüsteem ja/või otseühendus tuletõrjeüksustega,

—	sihtotstarbelised ruumid, vältimaks, et töötajad, kes ei osale rahvusvahelistes politseikoostöömeetmetes või kellel puudub õigus dokumentidega tutvuda, peaksid sisenema Sirene bürooruumidesse või neid läbima ning/või

—	piisav varutoide.

Süsteemi turvalisus

Süsteemi turvalisust tagavad peamised põhimõtted on sätestatud Schengeni konventsiooni artiklis 118.

Ideaalis peaks Sirene bürool olema füüsiliselt mujal asuv varuarvuti ja -andmebaasisüsteem juhuks, kui Sirene büroos tekib tõsine hädaolukord.

1.4.4.   Ligipääsetavus

Täiendava teabe edastamise kohustuse täitmiseks peab Sirene töötajatel olema otsene või kaudne ligipääs kogu asjaomasele riigisisesele teabele ja eksperdiabile.

1.4.5.   Sidevahendid

Operatiivside

Schengeni liikmesriigid otsustavad ühiselt, millist erikanalit Sirene sidevahendina kasutada. Üksnes siis, kui kõnealune kanal ei ole kättesaadav, valitakse iga juhtumi puhul eraldi tehnilistele võimalustele ning nimetatud edastusele esitatavatele turvalisuse ja kvaliteedinõuetele vastav muu konkreetses olukorras kõige kohasem sidevahend.

Kirjalikud märked jagatakse kahte kategooriasse: vabas vormis tekst ja standardvormid. Viimased peavad vastama lisas 5 esitatud juhistele. Vorme B, (6) C (7) ja D (8) edaspidi enam ei kasutata ning need eemaldatakse lisast 5.

Saavutamaks Sirene töötajate vahelistes kahepoolsetes suhetes parimaid võimalikke tulemusi, kasutatakse keelt, mis on mõistetav mõlemale poolele.

Sirene büroo vastab nii kiiresti kui võimalik kõikidele teiste liikmesriikide Sirene büroode kaudu esitatud teabetaotlustele. Igal juhul peab vastuse andma 12 tunni jooksul.

Prioriteedid igapäevatöös sõltuvad teadete tüüpidest ja juhtumite olulisusest.

Mitte-operatiivside

Sirene büroo peab mitte-operatiivse teabe vahetamiseks kasutama sihtotstarbelist SIS-NETi e-postiaadressi.

1.4.6.   Transliteratsioonireeglid

Tuleb järgida transliteratsioonireegleid, mis on esitatud lisas 2.

1.4.7.   Andmekvaliteet

Kõikide Sirene büroode ülesanne on kooskõlastada SISi sisestavate andmete kvaliteedi tagamist. Selle ülesande täimiseks, mille eest Sirene büroo vastutab artikli 92 lõike 4 ja artikli 108 kohaselt, peab Sirene bürool olema vajalik riiklik pädevus. Seetõttu tuleb teha teatud riiklike andmete kvaliteedi audit, mis sisaldab teadete/kokkulangevuste suhte ja andmete sisu analüüsi.

Välja tuleb töötada riiklikud standardid lõppkasutajate koolitamiseks andmekvaliteedi põhimõtete ja tavade kohta.

1.4.8.   Struktuur

Kõikide rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutavate riiklike agentuuride (sealhulgas Sirene büroode) tegevus tuleb struktureerida kokkusobivaks tervikuks, et hoida ära Sirene büroo volituste kollisiooni teiste sarnaste ülesannetega riiklike asutuste volitustega, samuti töö dubleerimist.

1.4.9.   Arhiveerimine

a)	Iga liikmesriik määrab kindlaks teabe säilitamise tingimused.

b)	Teate sisestanud liikmesriigi Sirene büroo peab tagama teistele liikmesriikidele pideva juurdepääsu kogu teabele oma teadete kohta.

c)	Kõikide Sirene büroode arhiivid peavad võimaldama asjaomast teavet kiiresti kätte saada, et mitte ületada teabeedastuse väga lühikesi tähtaegu.

d)

Teiste liikmesriikide saadetud andmefailid ja muud teated säilitatakse vastuvõtvas liikmesriigis vastavalt riiklikule andmekaitset ja privaatsuse kaitset käsitlevatele õigusaktidele. Ühtlasi kehtivad Schengeni konventsiooni VI jaotise ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (9) sätted. Kui see on vähegi võimalik, ei säilita Sirene bürood kõnealust lisateavet pärast sellele vastava teate kustutamist.

e)	Identiteedi väärkasutus: teave identiteedi väärkasutuse kohta tuleb kustutada pärast seda, kui asjaomane teade on kustutatud.

1.5.   Töötajad

1.5.1.   Teadmised

Sirene büroo töötajad oskavad võimalikult mitut keelt ja ühe vahetuse personal suudab suhelda kõikide Sirene büroodega.

Sirene büroo töötajatel on vajalikud teadmised järgmistes valdkondades:

—	riiklikud ja rahvusvahelised õiguslikud aspektid,

—	oma riigi õiguskaitseorganid ning

—	riiklikud ja Euroopa sisserände juhtimise ja kohtusüsteemid.

Sirene büroo töötajatele peab andma õiguse tegeleda iseseisvalt mis tahes sissetuleva juhtumiga.

Eritaotluste või (õigusalase) ekspertabi vajaduse korral peab Sirene büroo töötajatel olema võimalus pöörduda abi saamiseks oma ülemuse ja/või ekspertide poole.

Töötajatel, kes on tööl väljaspool tavatööaega, on sama pädevus, teadmised ja volitused ning neil on võimalus pöörduda ekspertide poole, kes on kättesaadavad telefoni teel.

Nõutav on nii tava- kui ka erandjuhtusid hõlmav õigusalane ekspertiis. Sõltuvalt juhtumist võib seda osutada iga vajaliku õigustaustaga töötaja või õigusasutuse ekspert.

Sirene büroo töötajate värbamise eest vastutavad riigiasutused peavad uute töötajate värbamisel arvesse võtma kõiki eespool nimetatud oskusi ja teadmisi ning seejärel korraldama ametialase täiendõppe kursusi või väljaõpet nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Kui töötajatel on palju kogemusi, on nad võimelised omal algatusel tegutsema ja suudavad seetõttu juhtumeid tõhusalt lahendada. Sellest tulenevalt on soovitav madal personalivoolavus, mis nõuab juhtkonna ühemõttelist toetust sellisele vastutuse delegeerimisele.

1.5.2.   Koolitus

Riiklik tasand

Riiklikul tasandil tagab piisav koolitus, et töötajad vastavad käesolevas käsiraamatus esitatud nõuetele.

On soovitatav, et Sirene bürood osaleksid kõikide teateid sisestavate asutuste koolitamisel, juhtides tähelepanu andmete kvaliteedile ja SISi maksimaalsele võimalikule kasutamisele.

Rahvusvaheline tasand

Vähemalt üks kord aastas korraldatakse ühiseid koolituskursuseid, et edendada Sirene büroode vahelist koostööd, võimaldades töötajatel kohtuda kolleegidega teistest Sirene büroodest, jagada teavet riiklike töömeetodite kohta ning ühtlustada ja võrdsustada teadmiste taset. Lisaks suurendavad nimetatud koolituskursused töötajate teadlikkust oma töö tähtsusest ja sellest, kui vajalik on liikmesriikide ühise julgeoleku tagamisel vastastikune solidaarsus.

1.5.3.   Töötajate vahetamine

Sirene bürood võivad kaaluda võimalust seada teiste Sirene büroodega sisse töötajate vahetamise süsteem. Nimetatud vahetuste eesmärk on parandada töötajate teadmisi töömeetodite kohta, näidata, kuidas on organiseeritud teiste Sirene büroode tegevus ning luua isiklikke kontakte kolleegidega teistes liikmesriikides.

1.6.   Tehniline infrastruktuur

Tavaliselt käsitletakse tehniliste vahenditena kindlaks määratud meetodeid teabe edastamiseks Sirene büroode vahel.

Igal Sirene bürool on elektrooniline käitlussüsteem, mis võimaldab suure osa igapäevase töömahu automaatset käitlemist.

1.6.1.   Automaatne andmete sisestamine

Teadete SISi sisestamise viisina eelistatakse SISi sisestamise kriteeriumitele vastavate riiklike teadete edastamist automaatselt riikliku Schengeni infosüsteemi. Kõnealune automaatne sisestamine, mis sisaldab andmekvaliteedi kontrolli, peab olema läbipaistev ja sellega ei tohi kaasneda lisatööd teate sisestanud asutusele.

1.6.2.   Automaatne andmete kustutamine

Kui riiklik süsteem võimaldab vastavalt eelmisele punktile automaatselt riiklikke teateid SISi sisestada, peab SISiga seotud teate kustutamine riiklikus andmebaasis automaatselt kaasa tooma sellele vastava SISi teate kustutamise.

Kuna korduvaid teateid ühe isiku kohta ei ole lubatud teha, on võimaluse ja vajaduse korral soovitatav hoida sama isiku kohane teine ja järgnevad teated riiklikul tasandil kättesaadavad, et need saaks sisse viia kohe, kui esimene kõnealuse isiku kohta sisestatud teade aegub.

1.6.3.   Andmevahetus Sirene büroode vahel

Järgitakse Sirene büroode vahelise andmevahetuse juhendit (10).

1.6.4.   SISi andmete kvaliteet

Andmekvaliteedi tagamise kooskõlastamiseks (vt punkt 1.5) peab igal Sirene bürool olema vajalik IT-tugi.

2.   ÜLDMENETLUSED

Allpool kirjeldatud menetlusi kohaldatakse peaaegu kõikide artiklite puhul alates artiklist 95 kuni artiklini 100 ning igale artiklile ainuomaseid erimenetlusi käsitletakse edaspidi artiklite üksikasjalikemates kirjeldustes.

2.1.   Korduvad teated ühe isiku või eseme kohta (artikkel 107)

Mõnikord võivad mitu riiki esitada sama isiku või eseme kohta mitu teadet. Oluline on, et selline olukord ei tekitaks lõppkasutajate hulgas segadust ja neil oleks selge, milliseid meetmeid tuleb võtta, et teadet sisestada. Seetõttu on välja töötatud erinevad menetlused, mis aitavad avastada, kas ühe isiku või eseme kohta on esitatud korduvaid teateid, ning loodud tähtsuse järjekord, mille alusel saab teateid SISi lisada.

Menetluses nähakse ette järgmist:

—	enne teate sisestamist tuleb kontrollida, kas isik või ese on juba SISi sisestatud,

—	konsultatsioon teiste liikmesriikidega, kui teate sisestamise tulemusena tekivad korduvad teated ühe isiku või eseme kohta, mis ei sobi omavahel kokku.

2.1.1.   Teabevahetus, kui ühe isiku või eseme kohta esitatakse korduv teade

Üks liikmesriik tohib ühe isiku suhtes SISi sisestada vaid ühe teate.

Mitu liikmesriiki võivad sama isiku kohta sisestada kokku mitu teadet, kui need sobivad kokku ja võivad samaaegselt eksisteerida.

Artiklis 95 kirjeldatud teated sobivad kokku artiklites 97 ja 98 kirjeldatud teadetega. Ühtlasi võivad artikli 95 kohased teated eksisteerida koos artikli 96 kohaste teadetega, kuid sellisel juhul on artikli 95 kohased menetlused tähtsamad kui artikli 96 kohased menetlused.

a)	Artiklite 96 ja 97 kohased teated ei sobi kokku ei üksteisega ega artikli 95, 97 või 98 kohaste teadetega, ilma et see piiraks artiklite 95 ja 96 kohaste teadete kokkusobivust. Artikli 99 raames ei sobi omavahel kokku “varjatud jälgimiseks” ja “erikontrollideks” esitatud teated.

b)

Teadete tähtsuse järjekord on järgmine: — vahistamine üleandmise või väljaandmise eesmärgil (artikkel 95), — sissesõidukeeld Schengeni riikidesse (artikkel 96), — isiku kaitse alla võtmine (artikkel 97), — varjatud jälgimine (artikkel 99), — erikontroll (artikkel 99) ning — asukoha teatamine (artiklid 97 ja 98). Kui kaalukate riiklike huvide tõttu on vaja käesolevast tähtsuse järjekorrast kõrvale kalduda, võib seda teha pärast konsulteerimist liikmesriikidega.

Teadete tabel

Tähtsuse järjekord	Artikkel 95	Artikkel 96	Artikkel 97, kaitse	Artikkel 99, (VJ) isik	Artikkel 99, (E) isik	Artikkel 97, asukoht	Artikkel 98	Artikkel 99, (VJ) sõiduk	Artikkel 99, (E) sõiduk	Artikkel 100
Artikkel 95	jah	võib kooseksisteerida	jah	ei	ei	jah	jah	X	X	X
Artikkel 96	võib kooseksisteerida	jah	ei	ei	ei	ei	ei	X	X	X
Artikkel 97, kaitse	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah	X	X	X
Artikkel 99, varjatud jälgim. Isik	ei	ei	ei	jah	ei	ei	ei	X	X	X
Artikkel 99, erikontrolli all olev isik	ei	ei	ei	ei	jah	ei	ei	X	X	X
Artikkel 97, asukoht	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah	X	X	X
Artikkel 98	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah	X	X	X
Artikkel 99, (VJ) sõiduk	X	X	X	X	X	X	X	jah	ei	ei
Artikkel 99, (E) sõiduk	X	X	X	X	X	X	X	ei	jah	ei
Artikkel 100	X	X	X	ei	ei	X	X	ei	ei	jah
(X – ei kohaldata)

2.1.2.   Kontroll, kas ühe isiku kohta esitatakse korduvat teadet

Vältimaks sama isiku või eseme kohta mitme omavahel kokkusobimatu teate sisestamist tuleb tähelepanu pöörata sarnaste tunnusjoontega isikute õigele eristamisele. Sirene büroode vahelised konsultatsioonid ja koostöö on seetõttu hädavajalik ning iga liikmesriik kehtestab sobivad tehnilised menetlused, et avastada selliseid juhtumeid enne teate esitamist.

Kahe identiteedi samasuse kindlaks määramise elemente kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva käsiraamatu lisas 6.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui uue teate sisestamise taotluse menetlemise käigus selgub, et SISis on juba isik, kelle andmed, mis on kohustuslikud isiku identifitseerimiseks (perekonnanimi, eesnimi, sünniaeg), on samad, peab enne uue teate heakskiitmist tegema kontrolli;

b)	Sirene büroo võtab ühendust nimetatud teate esitanud riikliku Sirene bürooga, et välja selgitada, kas teade on seotud sama isikuga (vorm L) ning

c)

kui kontrolli käigus selgub, et üksikasjad on samad ning võivad olla seotud sama isikuga, kohaldab Sirene büroo ühe isiku või eseme kohta korduva teate sisestamise menetlust. Kui kontrolli tulemusena selgub, et tegemist on kahe erineva isiku üksikasjadega, kiidab Sirene büroo heaks uue teate sisestamise taotluse.

2.1.3.   Läbirääkimised juhul, kui uus teade ei sobi kokku olemasoleva teatega (vorm E)

Kui teate taotlus on vastuolus sama liikmesriigi poolt esitatud teatega, tagab riiklik Sirene büroo, et SISis eksisteeriks vaid üks teade. Iga liikmesriik võib ise valida menetluse, mida ta sellisel juhul kohaldab.

Kui taotletav teade ei sobi kokku ühe või mitme teise liikmesriigi poolt juba esitatud teatega, on vaja saavutada asjaomaste riikide vaheline kokkulepe.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui teated sobivad omavahel kokku, ei pea Sirene bürood omavahel konsulteerima; kui teated on üksteisest sõltumatud, peab liikmesriik, kes soovib sisestada uut teadet, otsustama, kas konsultatsioon on vajalik;

b)	kui teated ei sobi omavahel kokku või nende kokkusobivus on kaheldav, konsulteerivad Sirene bürood omavahel ning lõppkokkuvõttes sisestatakse vaid üks teade;

c)

kui teade, mis ei sobi teiste teadetega kokku, tunnistatakse konsultatsiooni tulemusena kõige tähtsamaks, võtavad teised teateid sisestanud liikmesriigid oma teated uue teate sisestamisel tagasi; vaidlused lahendatakse Sirene büroode vaheliste läbirääkimiste käigus. Kui kokkuleppele ei jõuta kindlaks määratud tähtsuse järjekorra alusel, jäetakse SISi kõige vanem teade;

d)

kui teade kustutatakse, teavitab C.SIS sellest liikmesriike, kes ei saanud varem oma teadet sisestada. Sirene bürood teavitatakse sellisel juhul riikliku Schengeni infosüsteemi poolt automaatse sõnumiga, et ootele pandud teate võib nüüd sisestada. Sirene büroo kohaldab tervet asjaomasesse teatekategooriasse kuuluva teate sisestamise menetlust.

2.2.   Teabevahetus pärast kokkulangevust

“Kokkulangevuseks” nimetatakse seda, kui lõppkasutaja teeb SISis otsingu ja leiab sisestatud üksikasjadele vastava teate.

Lõppkasutaja võib taotleda Sirene büroolt lisateavet, et kohaldada tõhusalt käesoleva käsiraamatu lisas 4 esitatud SISi tabelites 4, 10 või 16 sätestatud menetlusi.

Kui ei ole määratud teisiti, peab teate esitanud liikmesriiki kokkulangevusest ja selle tagajärgedest teavitama.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

kui tuvastatakse kokkulangevus isiku või eseme suhtes, kelle või mille kohta on esitatud teade, peab sellest tavaliselt teavitama teate esitanud liikmesriigi Sirene bürood. Vajaduse korral edastab teate esitanud liikmesriigi Sirene büroo seejärel asjaomast ja spetsiifilist teavet ning kokkulangevuse tuvastanud liikmesriigi Sirene büroo peab võtma erimeetmeid. Kui kokkulangevusest teavitatakse Sirene bürood, kes teate esitas, peab vormi G lahtris 090 viitama kokkulangevuse suhtes kehtivale Schengeni konventsiooni artiklile. Kui kokkulangevus tuvastatakse isiku suhtes, kelle kohta on esitatud artikli 95 kohane teade, peab kokkulangevuse tuvastanud liikmesriigi Sirene büroo andma teate esitanud Sirene büroole pärast vormi G saatmist kokkulangevusest teada ka telefoni teel;

b)	artikli 96 kohase teate esitanud liikmesriigi Sirene bürood ei ole tingimata vaja kokkulangevusest teavitada, ent seda võidakse teha eriolukordades. Vormi G võib saata näiteks juhul, kui vajatakse lisateavet;

c)	C.SIS edastab kõikidele liikmesriikidele automaatselt teabe teate kustutamise kohta.

2.2.1.   Lisateabe edastamine

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	Sirene bürood võivad edastada lisateavet artiklite 95–100 kohaste teadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste asemel juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi hulka;

b)	Sirene edastab isikute kohta, kelle suhtes on esitatud artikli 97 kohane teade ja kelle kaitseks peab võtma meetmeid, võimalikult palju meditsiinilist teavet. Edastatud teavet hoitakse vaid senikaua, kuni see on hädavajalik, ja kasutatakse vaid kõnealuse isiku raviks;

c)

kui pärast kokkulangevust on vaja tegevuste läbiviimiseks edastada teavet, mis täiendab Schengeni konventsiooni IV jaotises sätestatut, seda eriti artiklite 99 ja 100 kohta (nt kui avastatakse õiguserikkumine või on oht avalikule korrale, kui eset, sõidukit või isikut peab täpsemalt tuvastama jms), edastatakse nimetatud teavet eespool nimetatud konventsiooni artiklite 39 ja 46 põhjal. Iga liikmesriik peab võtma kohaseid meetmeid, tagamaks, et täiendava teabe vahetamine artiklite 39 ja 46 alusel oleks tulemuslik ja tõhus;

d)	kui kokkulangevus tuvastatakse teate suhtes, mis on esitatud sõiduki kohta vastavalt artiklile 100, saadab Sirene büroo vormile G nii kiiresti kui võimalik vastuseks “täiendava teabe” vormiga P.

2.3.   Kui kokkulangevuse järgseid menetlusi ei ole võimalik järgida (artikli 104 lõige 3)

Artikli 104 lõike 3 kohaselt teavitab liikmesriik, kes ei suuda teatele vastavat menetlust järgida, sellest viivitamata teate esitanud liikmesriiki, kasutades selleks vormi H.

Kui kokkulangevuse tuvastamise järel ei ole võimalik järgida tavapäraseid menetlusi, peab teavet vahetama järgmiste eeskirjade põhjal:

a)	kokkulangevuse tuvastanud liikmesriik teavitab Sirene büroo kaudu koheselt teate esitanud liikmesriiki sellest, et ei suuda menetlust järgida ning esitab oma põhjendused, kasutades selleks vormi H;

b)	asjaomased liikmesriigid võivad seejärel kokku leppida, milliseid menetlusi järgida, minemata vastuollu oma riiklike õigusaktide ja konventsiooni sätetega.

2.4.   Kui teate algset eesmärki muudetakse (artikli 102 lõige 3)

Artikli 102 lõike 3 kohaselt võ andmeid kasutada algse teate eesmärgist erineval otstarbel, kuid seda vaid pärast kokkulangevuse tuvastamist ning eesmärgiga hoida ära vahetut tõsist ohtu avalikule korrale ja turvalisusele, tõsistel riigi julgeolekuga seotud kaalutlustel või hoidmaks ära rasket õigusrikkumist.

Teate eesmärki võib muuta vaid juhul, kui liikmesriik on selleks saanud teate esitanud liikmesriigi eelneva nõusoleku.

Kui teate eesmärki muudetakse, peab teabevahetus toimuma vastavalt järgmistele eeskirjadele:

a)	kokkulangevuse tuvastanud liikmesriik selgitab Sirene büroo kaudu teate esitanud liikmesriigile põhjuseid, miks ta taotleb algse eesmärgi muutmist (vorm I);

b)	teate esitanud liikmesriik analüüsib nii kiiresti kui võimalik, kas kõnealust taotlust on võimalik täita ning teatab eesmärgi muutmist taotlevale liikmesriigile Sirene büroo kaudu oma otsuse;

c)	kui see on vajalik, võib teate esitanud liikmesriik lisada teatud tingimused, kuidas andmeid kasutada.

2.4.1.   Algse eesmärgi muutmise menetlus

Kohaldatakse järgmist menetlust:

kui teate esitanud liikmesriik on nõustunud, võib isiku avastanud liikmesriik kasutada andmeid eesmärgil, mida ta taotles ja mille teate esitanud riik heaks kiitis. Isiku avastanud liikmesriik võtab arvesse kõiki seatud tingimusi.

2.5.   Andmed, mis on juriidiliselt või faktiliselt ebaõiged (artikkel 106)

Artikli 106 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et juriidilised või faktivead tuleb parandada.

Kui leitakse, et andmed on juriidiliselt või faktiliselt ebaõiged või vastuvõetamatud, vahetatakse teavet vastavalt järgmisele eeskirjale:

liikmesriik, kes tuvastab andmetes vea, teatab sellest Sirene büroo kaudu teate esitanud liikmesriigile, kasutades selleks vormi J.

2.5.1.   Parandamismenetlus

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui liikmesriigid on nimetatud küsimuses ühel nõul, järgib teate esitanud liikmesriik vea parandamiseks riiklikke menetlusi;

b)	kui liikmesriigid ei ole ühel nõul, teeb vea tuvastanud liikmesriigi Sirene büroo oma riigi vastutavale asutusele ettepaneku pöörduda asjaomases küsimuses ühise järelevalveasutuse poole.

2.6.   Õigus andmetega tutvuda ja neid parandada (artiklid 109 ja 110)

Igaühel on õigus tutvuda teda käsitlevate andmetega ja nõuda andmetes esinevate vigade parandamist. Kõnealune tutvumine peab olema vastavuses selle riigi õigusega, kus taotlus esitatakse.

Liikmesriik ei tohi lubada, et isik tutvub teatega, mille on esitanud teine liikmesriik, ilma et ta oleks selle riigiga esmalt konsulteerinud.

2.6.1.   Teabevahetus andmetega tutvumiseks või nende parandamise õiguse korral

Kui andmetega tutvumise või nende parandamise taotlusest peab teavitama riigiasutusi, vahetatakse teavet vastavalt järgmistele eeskirjadele.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

kõik Sirene bürood kohaldavad nimetatud andmetega tutvumise õiguse suhtes riigisisest õigust. Juhtumi asjaoludest sõltuvalt on kaks võimalust: Sirene bürood edastavad kas neile saabunud andmetega tutvumise või nende parandamise taotlused vastutavatele riigiasutustele või teevad oma volituste piires nende taotluste kohta otsuseid ise;

b)	kui vastutavad riigiasutused küsivad teavet kõnealuse tutvumisõiguse teostamise kohta, edastavad asjaomase liikmesriigi Sirene bürood neile küsitud teabe.

2.6.2.   Teave teiste liikmesriikide esitatud teadetega tutvumise taotluste kohta

Niivõrd, kui see on võimalik, vahetatakse riiklike Sirene büroode kaudu teavet teiste liikmesriikide poolt SISi sisestatud teadete kohta.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	tutvumistaotlused edastatakse teate esitanud liikmesriigile nii kiiresti kui võimalik, et nimetatud liikmesriik saaks välja kujundada oma seisukoha;

b)	teate esitanud liikmesriik teavitab taotluse saanud liikmesriiki oma seisukohast;

c)	kõnealune liikmesriik võtab arvesse kõikvõimalikke taotluse menetlemise juriidilisi tähtaegu.

Kui teate esitanud liikmesriik saadab oma seisukoha tutvumistaotluse saanud liikmesriigi Sirene büroole, tagab viimati nimetatud Sirene büroo, et seisukoht edastatakse võimalikult kiiresti taotluse kohta otsuse tegemise eest vastutavale asutusele.

2.6.3.   Teave tutvumis- ja parandamismenetluste kohta

Kohaldatakse järgmist menetlust:

Sirene bürood hoiavad üksteist kursis isikuandmetega tutvumise ja nende parandamise kohta vastu võetud riigisiseste õigusaktide ning samuti nimetatud õigusaktidesse tehtud muudatustega. Kõnealuse teabe edastamiseks kasutatakse vormi K.

2.7.   Teate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

Teavitage liikmesriike, kes ei saanud oma teadet sisestada, et on tuvastatud kokkulangevus ja teade on kustutatud.

Väljaarvatud juhtudel, kui teade kustutatakse kokkulangevuse tõttu, saab teate vahetult kustutada C.SIS (kui aegumiskuupäev on möödunud) või kaudselt talitus, kes kõnealuse teate SISi sisestas (kui teate säilitamise tingimused ei ole enam täidetud).

Mõlemal juhul peaks riiklik Schengeni infosüsteem C.SISilt saadud kustutamismärget automaatselt töötlema.

2.8.   Identiteedi väärkasutus

Identiteedi väärkasutus (nimi, eesnimi, sünniaeg) tekib olukordades, kui õiguserikkuja kasutab teise olemasoleva isiku identiteeti. See võib juhtuda siis, kui dokumenti kasutatakse tegeliku omaniku kahjuks.

Liikmesriik, kes sisestab andmevälja “identiteedi kategooria” koodi 3, saadab paralleelselt teate sisestamisega SISi või selle muutmisega vormi Q.

Kui SISi konsulteerimisel avastatakse väljal “identiteedi kategooria” kood 3, peab kontrolli teostav ametnik võtma ühendust riikliku Sirene bürooga, et saada lisateavet, mille abil teha kindlaks, kas kontrollitav isik on tagaotsitav või väärkasutatud identiteediga isik.

Kohe, kui on selge, et isiku identiteeti on väärkasutatud, lisatakse teatesse kood 3. Asjaomane isik peab andma vastavalt riiklikele menetlustele teate esitanud liikmesriigi Sirene büroole vajalikku teavet, näiteks lähemad üksikasjad enda kohta, andmed isikut tõendavate dokumentide kohta ja/või ta peab täitma vormi Q.

Ühtlasi peab teate esitanud liikmesriigi Sirene büroo allpool nimetatud tingimuse tõttu toimikus talletama väärkasutatud identiteediga isiku fotod ja sõrmejäljed.

Vormil Q viitab vaid Schengeni number selle isiku andmetele, keda nimetatud SISi teatega taga otsitakse. Teabe sisestamine lahtrisse 052 (dokumendi väljaandmise kuupäev) on kohustuslik. Lahter 083 (üksikasjalik teave teate kohta) peaks alati viitama kontaktteenistusele, kellel on teate kohta lisateavet.

Nimetatud teavet võib menetleda vaid väärkasutatud identiteediga isiku vabatahtlikult ja selgesõnaliselt väljendatud loal.

Lisaks, kui selgub, et isik, kelle kohta on esitatud SISi teade, kasutab vääriti kellegi teise identiteeti, kontrollib teate esitanud liikmesriik, kas SISi teates on (tagaotsitava isiku leidmiseks) vaja väärkasutatud identiteeti säilitada.

Väärkasutatud identiteediga isiku andmeid võib kasutada vaid selleks, et teha kindlaks kontrollitava isiku identiteet ning neid ei tohi mingil juhul ühelgi teisel eesmärgil kasutada. Teave väärkasutatud identiteeti kohta tuleb kustutada pärast asjaomase teate kustutamist.

2.9.   Sirpit (Sirene PIcture Transfer — Sirene pildiedastus)

2.9.1.   Sirpiti (Sirene pildiedastus) areng ja taust

Sirene bürood peavad isikute identiteedi tuvastamiseks suutma vahetada sõrmejälgi ja fotosid.

Kui tekib kahtlus avastatud isiku identiteedi suhtes, on Sirpiti menetluse abil võimalik kiiresti ja elektrooniliselt Sirene büroode vahel fotosid ja sõrmejälgi vahetada, et võrrelda avastatud isiku sõrmejälgi ja fotosid selle isiku sõrmejälgede ja fotodega, kelle kohta on esitatud teade.

Politseikoostöö raames võib fotosid ja sõrmejälgi vahetada ka Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artiklites 39 ja 46 sätestatud juhtudel, tingimusel et Sirene büroo menetleb kõnealuseid juhtumeid ise.

2.9.2.   Vahetatud andmete edasine kasutamine, sealhulgas arhiveerimine

Sirpiti kaudu vahetatud fotode ja sõrmejälgede edasine kasutamine, sealhulgas arhiveerimine, peab vastama Schengeni konventsiooni VI jaotise sätetele, täpsemalt selle artiklitele 126 ja 129, ning kui see on kohaldatav, direktiivi 95/46/EÜ sätetele ning asjaomastes riikides kõnealuses valdkonnas kehtivatele õigusaktidele.

2.9.3.   Tehnilised nõuded

Iga Sirene büroo peab vastama Sirpiti tehnilistele nõuetele.

Ühest küljest peab Sirene büroo suutma vahetada elektroonilisi taotlusi ja tulemusi võrdluse tegemiseks või identiteedi kinnitamiseks ning teisest küljest peab ta olema võimeline saatma elektrooniliselt ja muudatusteta taotlusi ja saama tulemusi oma riiklikult identifitseerimisteenistuselt.

Sõrmejäljed või fotod saadetakse spetsiaalselt Sirpiti jaoks kavandatud andmesisestuskuvarile manusena.

2.9.4.   Riiklik identifitseerimisteenistus

Riiklik identifitseerimisteenistus saab taotlusi vaid oma riiklikult Sirene büroolt ja saadab vastuseid üksnes talle.

2.9.5.   Sirene vormi L kasutamine

Sirpiti kaudu toimunud edastusest (taotlus võrdluse tegemiseks ja selle tulemus) antakse kõikide Sirene vormide jaoks kasutatava tavakanali kaudu teada vormiga L. Vorm L saadetakse samal ajal kui sõrmejäljed ja/või fotod.

Schengeni konventsiooni artiklite 39 ja 46 juhtude puhul asendatakse vorm L kokkulepitud teatamisviisiga.

2.9.6.   Sirpiti menetlus

Selle liikmesriigi Sirene bürood, kus isik avastati, nimetatakse edaspidi “isiku avastanud Sirene büroo”.

SISi teate sisetanud riigi Sirene bürood nimetatakse edaspidi “baasvõrdlusmaterjali andev Sirene büroo”.

Menetlust on võimalik teostada kahel viisil:

2.9.6.1.   Võrdluse teeb isiku avastanud Sirene büroo

a)	Isiku avastanud Sirene büroo saadab tavapärase elektroonilise kanali kaudu vormi G ja palub andmeväljal 089, et baasvõrdlusmaterjali andev Sirene büroo saadaks võimalikult kiiresti vormi L ning samuti sõrmejäljed ja fotod, kui need on kättesaadavad.

b)	Baasvõrdlusmaterjali andev Sirene büroo vastab vormiga L. Kui sõrmejäljed ja fotod on kättesaadavad, teatab baasvõrdlusmaterjali andev Sirene büroo andmeväljal 083, et sõrmejäljed ja/või fotod saadetakse võrdluse tegemiseks.

c)	Isiku avastanud Sirene büroo saadab sõrmejäljed ja fotod võrdluse tegemiseks riiklikule identifitseerimisteenistusele ja küsib tulemust sama kanali kaudu.

d)	Isiku avastanud Sirene büroo saadab baasvõrdlusmaterjali andnud Sirene büroole võrdluse tulemuse vormiga L (andmeväljal 083).

2.9.6.2.   Võrdluse teeb baasvõrdlusmaterjali andev Sirene büroo

a)	Isiku avastanud Sirene büroo saadab tavapärase elektroonilise kanali kaudu vormi G ja vormi L ning teatab vormi L andmeväljal 083, et sõrmejäljed ja fotod saadetakse võrdluse tegemiseks.

b)	Baasvõrdlusmaterjali andev Sirene büroo saadab sõrmejäljed ja fotod võrdluse tegemiseks riiklikule identifitseerimisteenistusele ja küsib tulemust sama kanali kaudu.

c)	Baasvõrdlusmaterjali andev Sirene büroo saadab isiku avastanud Sirene büroole võrdluse tulemuse vormiga L (andmeväljal 083).

Pärast võrdlust võib isiku avastanud Sirene büroo säilitada SISi sisestatud isiku sõrmejäljed ja fotod toimikus juhuks, kui on vaja teha täiendavaid võrdlusi.

SISi sisestatud isiku andmetele mittevastanud isiku sõrmejälgi ja fotosid, mis edastati Sirpiti süsteemi kaudu, tuleb menetleda vastavalt Schengeni konventsiooni VI jaotise sätetele, täpsemalt selle artiklitele 126 ja 129, ning kui see on kohaldatav, siis direktiivi 95/46/EÜ sätetele ning asjaomastes riikides kõnealuses valdkonnas kehtivatele õigusaktidele. Üldjuhul peaks see kaasa tooma kõnealuste sõrmejälgede ja fotode kustutamise.

2.9.6.3.   Andmesisestuskuvar

Sisestusmudel (Input Mask) töötatakse välja olemasoleva Interpoli sisestusmudeli alusel (ANSI/NIST standard).

Sisestusmudel hakkab sisaldama järgmist teavet:

1)	Schengeni identifitseerimisnumber (art 95–100) (11)  (12)

2)	Viitenumber (art 39 või 46) (11)  (12)

3)	Sõrmejälgede võtmise kuupäev

4)	Foto kuupäev

5)	Sõrmejälgede võtmise põhjus (11)  (13)

6)	Perekonnanimi (11)  (14)

7)	Eesnimi (11)  (14)

8)

Sünninimi

9)	Kas identiteet on tuvastatud?

10)	Sünniaeg (11)  (14)

11)

Sünnikoht

12)	Kodakondsus

13)

Sugu (11)

14)

Lisateave

15)

Märkused

2.10.   Politseikoostöö (artiklid 39–46)

Liikmesriikide vaheline politseikoostöö ei seisne üksnes SISis oleva teabe kasutamises.

Soovitatakse teha järgmist koostööd:

a)	liikmesriikide Sirene bürood vahetavad SIS-NETi e-postiaadressi kasutades kõikvõimalikku kasulikku teavet, järgides seejuures riiklikke meetmeid, mis on võetud artiklite 39–46 elluviimiseks;

b)	Sirene bürood hoiavad üksteist kursis riiklikul tasandil võetavate meetmetega ja neisse hiljem sisseviidavate muudatustega.

Kokkulangevuse tulemusena võidakse avastada õiguserikkumine või tõsine oht avalikule julgeolekule. Hädavajalik võib olla isiku või eseme täpne identifitseerimine ning väga tähtsaks võib osutuda teabe, nt fotode või sõrmejälgede, vahetamine. Artiklites 39 ja 46 sätestatakse volitused nimetatud vahetuste tegemiseks, mis peavad toimuma vastavalt konventsiooni VI jaotise sätetele.

2.10.1.   Erivolitused avaliku korra tagamise ja julgeolekuküsimustes. III jaotis (artiklid 39 ja 46)

Schengeni konventsiooni III jaotis sisaldab täiendavaid politsei- ja õigusalase koostöö sätteid.

Soovitatakse teha järgmist koostööd:

a)	kõik liikmesriigid annavad kooskõlas konventsiooni III jaotisega oma Sirene büroole avaliku korra ja julgeoleku tagamise alased erivolitused ning

b)	liikmesriigid hoiavad üksteist kursis riiklikul tasandil Sirene büroode suhtes võetavate meetmetega ning neisse hiljem tehtavate muudatustega.

2.11.   Sirene ja Interpoli kattuvad ülesanded

SISi eesmärgiks ei ole Interpoli asendada ega dubleerida. Kuigi ülesanded võivad kattuda, erinevad põhimõtted, mis on tegevuse ja liikmesriikide vahelise koostöö aluseks Schengeni raames, märkimisväärselt Interpoli vastavatest põhimõtetest. Seetõttu on vaja luua koostööeeskirjad Sirene büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode (NCB) vaheliseks koostööks riiklikul tasandil.

Kokku on lepitud järgmistes põhimõtetes.

2.11.1.   SISi teadete prioriteetsus Interpoli teadete ees

SISi teated ja kõikvõimaliku teabe vahetamine nimetatud teadete kohta on prioriteetne Interpoli teadete ja teabevahetuse ees. See on eriti oluline juhul, kui kõnealused teated on omavahel vastuolus.

2.11.2.   Sidekanali valik

Järgitakse põhimõtet, et Schengeni teated on ülimuslikud Interpoli teadete ees, ning tagatakse, et seda põhimõtet järgivad ka liikmesriikides asuvad Interpoli riiklikud keskbürood. Kui Schengeni teade on sisestatud, edastavad Sirene bürood kogu teate ja selle sisestamise eesmärgiga seotud teabe. Kui liikmesriik tahab sidekanalit muuta, peab ta eelnevalt teiste pooltega konsulteerima. Nimetatud kanalimuutus on võimalik vaid erijuhtudel.

2.11.3.   Interpoli kasutamine ja Interpoli teadete levitamine Schengeni riikides

Arvestades SISi teadete prioriteetsust Interpoli teadete ees, kasutatakse Interpoli teateid üksnes erandlikel juhtudel (nt teadet ei saa SISi sisestada, sest konventsioonis puudub vastav alussäte, teate sisestamine ei ole tehnilistel põhjustel võimalik või SISi teate väljatöötamiseks ei ole kogu vajalikku teavet). Schengeni ruumis ei ole lubatud paralleelsed teated SISis ja Interpoli kaudu. Interpoli kanalite kaudu levitatavad teated, mis hõlmavad kas täielikult või osaliselt Schengeni ala (Interpoli levitsoon 2) peavad sisaldama järgmist märkust: “Tsoon 2, välja arvatud Schengeni riigid”.

2.11.4.   Teabe edastamine kolmandatele riikidele

Teate esitanud liikmesriigi Sirene büroo otsustab, kas edastada teave kolmandatele riikidele (volitused, levitamise vahendid ja kanal). Selle puhul järgib Sirene büroo Schengeni konventsiooni ja direktiivi 95/46/EÜ sätteid isikuandmete kaitse kohta. Interpoli kanali kasutamise võimalus sõltub riiklikest sätetest või menetlustest.

2.11.5.   Kokkulangevus ja teate kustutamine

Schengeni riigid tagavad, et Sirene bürood ja Interpoli riiklikud keskbürood teavitavad riiklikul tasandil üksteist kokkulangevusest.

Teadet tohib kustutada vaid see asutus, kes teate esitas.

2.11.6.   Koostöö parandamine Sirene büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode vahel

Iga liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Sirene büroo ja Interpoli riikliku keskbüroo vahel toimub riiklikul tasandil tõhus teabevahetus.

2.12.   Koostöö Europoli ja Eurojustiga

Sirene büroode vahelise koostöö sujuvamaks toimimiseks peab kehtestama kohased riiklikud menetlused.

2.13.   Erilised otsinguviisid

2.13.1.   Geograafiline sihtotsing

Geograafiline sihtotsing on otsing, mis toimub olukorras, kus taotleval riigil on kindlad tõendid, et tagaotsitav isik või ese asub teatud piiratud geograafilises piirkonnas. Sellisel juhul võidakse õigusasutuse taotlus kohe kättesaamise hetkel täide viia.

Geograafilisi sihtotsinguid Schengeni alal tehakse SISi teate alusel. Asjaomane vorm M, mille peab saatma samal ajal, kui luuakse teade või saadakse teavet asukoha kohta, sisaldab teavet tagaotsitava isiku või eseme asukoha kohta. Teade tagaotsitava isiku kohta sisestatakse SISi tagamaks, et eelvangistuse taotlust oleks võimalik koheselt täitmisele pöörata (konventsiooni artikkel 64, Euroopa vahistamismääruse artikli 9 lõige 3).

Selline teade suurendab eduvõimalusi, kui isik või ese liigub Schengeni ruumi sees ootamatult ühest kohast teise, seetõttu on tagaotsitava isiku või eseme SISi sisestamata jätmine võimalik vaid erilistel juhtudel (nt teate loomiseks ei ole piisavalt teavet jne).

2.13.2.   Otsing, milles osalevad sihtotsinguid teostavad eripolitseiüksused

Sirene bürood, mis asuvad taotluse saanud liikmesriigis, peaksid samuti sobivatel juhtudel kasutama sihtotsinguid teostavate eriüksuste teenuseid. Seetõttu tuleb nimetatud üksustega sisse viia hea koostöö ning tagada toimiv teabevahetus. Teate esitamist SISi ei tohi asendada eespool nimetatud politseiüksuste vahelise rahvusvahelise koostööga. Nimetatud koostöö ei tohi sattuda vastuollu Sirene büroo keskse rolliga SISi kasutamisel otsingute teostamiseks.

2.14.   Lipu lisamine

Kui teine liikmesriik esitab taotluse lisada lipp,

lubavad artikli 94 lõige 4, artikli 95 lõige 3, artikkel 97 ja artikli 99 lõige 6 taotluse saanud liikmesriigil keelduda ettenähtud menetluse teostamisest oma territooriumil, taotledes, et kõnealuse artikli 95, 97 või 99 kohase teate juurde lisataks lipp. Samal ajal esitatakse taotluse põhjendused.

2.14.1.   Teabevahetus lipu lisamise korral

Sirene bürood vahetavad teavet, nii et liikmesriigid saaksid hinnata lipu lisamise vajadust.

Artiklite 95, 97 ja 99 kohaste teadete puhul võib lipu lisada (või kustutada) igal ajal artikli 94 lõike 4 tingimuste kohaselt. Kui artiklite 97 ja 99 kohastele teadetele lisatakse lipp, ei ilmu teade ekraanile, kui süsteemi kasutab lõppkasutaja. Artikli 95 kohaste teadete suhtes kehtib alternatiivne menetlus. Kõik liikmesriigid tuvastavad lippu vajavad teated nii kiiresti kui võimalik.

2.14.2.   Konsultatsioon liikmesriikidega lipu lisamise korral

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui liikmesriik tahab lisada lippu, peab ta esitama asjakohase taotluse teate esitanud liikmesriigile koos põhjendustega;

b)	pärast teabe vahetamist võib osutuda vajalikuks teadet muuta või see kustutada, taotlus võidakse ka tagasi võtta.

2.14.3.   Lipu lisamise taotlus

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	artikli 95, 97 või 99 kohasele teatele vastava menetluse kohaldamise taotluse saanud liikmesriik palub kõnealuse teate esitanud liikmesriigil lisada lipp. Nimetatud taotlus esitatakse vormiga F;

b)	teate sisestanud liikmesriik peab lipu lisama kohe.

2.14.4.   Süsteemne taotlus lisada lipp ühe liikmesriigi kodanike suhtes

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	endastmõistetavalt võib liikmesriik paluda teise liikmesriigi Sirene bürool lisada lipp tema kodanike kohta esitatud artikli 95 teadete juurde;

b)	liikmesriik, kes soovib seda teha, saadab kirjaliku taotluse liikmesriigile, millega soovib teha antud küsimuses koostööd;

c)	liikmesriik, kes on nimetatud taotluse adressaat, lisab kohe pärast teate esitamist lipu asjaomase liikmesriigi kohta;

d)	kõnealune menetlus on siduv, kuni antakse kirjalikud juhised see tühistada.

Kui artikli 94 lõikes 4 nimetatud asjaolud enam ei kehti, peab lippu taotlenud liikmesriik võimalikult kiiresti paluma, et lipp tühistataks.

3.   ARTIKLI 95 KOHASED TEATED (15)

Menetlusel on järgmised etapid:

—	liikmesriigi kontrollid enne teate esitamist,

—	korduvad teated ühe isiku kohta,

—	täiendava teabe saatmine liikmesriikidele,

—	lipu lisamine, kui teine liikmesriik seda taotleb,

—	Sirene büroo tegevus artikli 95 kohase teate saamise korral,

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist,

—	teate kustutamine,

—	identiteedi väärkasutus.

3.1.   Liikmesriigi kontrollid enne teate esitamist

Enamikule uutest artikli 95 kohastest teadetest on juurde lisatud Euroopa vahistamismäärus (EAW). Lisaks on aga artikli 95 kohase teate alusel võimalik taotleda isiku eelvangistamist enne rahvusvahelise vahistamismääruse (IAW) kohalejõudmist. Kontrollid, mis tuleb enne teate esitamist mõlemal juhul teha, on järgmised.

Euroopa vahistamismääruse/rahvusvahelise vahistamismääruse peab välja andma teadet esitava liikmesriigi vastava ülesandega õigusasutus;

Euroopa vahistamismääruses/rahvusvahelises vahistamismääruses ja vormil A (eriti Euroopa vahistamismääruse jaotises e: “kuriteo/kuritegude toimepaneku asjaolude kirjeldus, sealhulgas aeg, koht” ning vormi A väljal 044: “kuritegude kirjeldus”), peab esitama piisavalt üksikasjalikku teavet, et teised Sirene bürood saaksid teadet kontrollida.

3.2.   Kontroll, kas liikmesriigi õigus lubab isikuid üleandmiseks või väljaandmiseks vahistada

Teadet esitav liikmesriik kontrollib, kas vahi alla võtmine, mida plaanitakse taotleda, on teiste liikmesriikide õiguse alusel lubatud.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kontrollida, et kõik liikmesriigid suudavad teatega seotud tegevusi ellu viia;

b)	kui on kahtlusi, konsulteerida asjaomase Sirene bürooga ja edastada või vahetada kontrolliks vajalikku teavet.

Iga liikmesriik võtab kohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada, et teated artikli 95 lõike 2 (teise lause) alusel sisestatakse SISi alles pärast seda, kui asjaomase liikmesriigi Sirene bürood on teavitatud.

3.3.   Korduvad teated ühe isiku kohta

3.3.1.   Kontroll, kas ühe isiku kohta esitatakse korduvat teadet (artikkel 107)

Iga liikmesriik võib ühe otsitud isiku kohta süsteemi sisestada vaid ühe teate. Seetõttu peab kontrollima, kas üks liikmesriik on esitanud ühe isiku kohta korduva teate esitamise taotluse. Ühe liikmesriigi korduvate taotluste korral tuleb riigi menetluse kaudu kokku leppida, millist Euroopa vahistamismäärust artikli 95 kohases teates näidatakse. Alternatiivse variandina võib välja anda ühe Euroopa vahistamismääruse, mis hõlmab kõiki rikkumisi.

Mõnikord võib juhtuda, et sama isiku kohta esitavad erinevad riigid kokku mitu teadet. Seetõttu on vaja teha järgmist:

a)	enne teate sisestamist kontrollida, kas teate subjekt on juba SISis olemas;

b)	konsulteerida teiste liikmesriikidega, kui artikli 95 kohase teate esitamine toob endaga kaasa mitu vastuolus olevat teadet (näiteks kui selle isiku kohta on juba olemas artikli 99 teade ja sisestada tuleb artikli 95 kohane teade).

Artikli 95 kohased teated sobivad kokku artiklite 97 ja 98 kohaste teadetega. Ühtlasi võivad need olla esitatud üheaegselt artikli 96 kohaste teadetega, kuid sellistel juhtudel on artikli 95 menetlused artiklis 96 sätestatud menetlustest tähtsamad. Artikli 99 kohased menetlused ei sobi kokku artikli 95 kohaste menetlustega.

Teadete tähtsuse järjekord on seega järgmine:

—	vahi alla võtmine üleandmise või väljaandmise eesmärgil (artikkel 95),

—	sissesõidukeeld Schengeni riikidesse (artikkel 96),

—	isiku kaitse alla võtmine (artikkel 97),

—	varjatud jälgimine (artikkel 99),

—	erikontroll (artikkel 99) ning

—	asukoha teatamine (artiklid 97 ja 98).

Kui oluliste riiklike huvide tõttu on vaja käesolevast tähtsuse järjekorrast kõrvale kalduda, võib seda teha pärast konsulteerimist liikmesriikidega.

Teate esitanud liikmesriigi Sirene büroo hoiab kuni teate kustutamiseni alles kõik teate sisestamise taotlused, mida ei kiidetud pärast konsultatsiooni heaks eespool nimetatud sätete tõttu.

Kui liikmesriigis tuvastatakse kokkulangevus, võib teate esitanud liikmesriigi Sirene büroo saata kõik pädevate õigusasutuste väljastatud Euroopa vahistamismäärused.

Mitu liikmesriiki võivad sama isiku kohta sisestada kokku mitu Euroopa vahistamismääruse kohast teadet. Kui kaks või enam liikmesriiki on andnud sama isiku kohta välja kokku mitu vahistamismäärust, teeb täidesaatev õigusasutus selles liikmesriigis, kus isik vahistatakse, otsuse, millist määrust vahistamise korral kohaldada.

3.3.2.   Teabevahetus

Vältimaks, et sama isiku kohta sisestatakse korduvad teated, mis ei sobi omavahel kokku, tuleb tähelepanu pöörata sarnaste tunnusjoontega isikute õigele eristamisele.

Sirene büroode vahelised konsultatsioonid ja koostöö on seetõttu hädavajalikud ning iga liikmesriik sätestab asjakohased tehnilised menetlused, et selliseid juhtumeid enne teate esitamist avastada.

Kahe identiteedi samasuse kindlaks määramise elemente kirjeldatakse käesoleva käsiraamatu lisas 6.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui uue teate sisestamise taotluse menetlemise käigus selgub, et SISis on juba isik, kelle andmed, mis on kohustuslikud isiku tuvastamiseks (perekonnanimi, eesnimi, sünniaeg), on samad, peab enne uue teate heakskiitmist tegema kontrolli;

b)	Sirene büroo võtab ühendust riikliku taotluse esitanud asutusega, et teha selgeks, kas teade on seotud sama isikuga;

c)	kui kontrolli käigus selgub, et üksikasjad on samad ja võivad olla seotud sama isikuga, kasutab Sirene büroo ühe isiku kohta korduva teate sisestamise menetlust. Kui kontrolli tulemusel selgub, et tegemist on kahe erineva isiku kirjeldusega, kiidab Sirene büroo uue teate sisestamise taotluse heaks.

3.3.3.   Varjunime sisestamine

a)

Vältimaks, et varjunime sisestamisel tekivad ükskõik millise kategooria kokkusobimatud teated, peavad asjaomased liikmesriigid teavitama üksteist kõnealusest varjunimest ning edastama kogu asjakohase teabe tagaotsitava isiku tegeliku identiteedi kohta. Kõikide varjunimede lisamine on algse teate sisestanud poole kohustus. Kui varjunime avastab kolmas riik, peab ta juhul, kui ise varjunime kohta teadet ei esita, selle asja edasiseks menetlemiseks üle andma teate algselt sisestanud liikmesriigile.

b)	Teisi liikmesriike tuleb teavitada varjunimedest, mis on seotud artikli 95 kohase teatega.

c)	Teade sisestatakse SISi.

3.4.   Lisateave, mida peab saatma liikmesriikidele

3.4.1.   Lisateave, mida peab saatma Euroopa vahistamismääruse korral

Kasutama peab vorme A ja M, mis on kõikide liikmesriikide jaoks ühesugused, ning neisse peab sisestama sama teavet, kui on Euroopa vahistamismääruses.

Vormil A:

—	006–013: sisestama peab SISi sisestatud asjakohase teabe, mis vastab Euroopa vahistamismääruse jaotisele a,

—	030: sisestama peab teabe, et kõnealune vorm A on eriomane konkreetsele Euroopa vahistamismäärusele koos Euroopa vahistamismääruse jaotisest i võetud üksikasjadega vahistamismääruse teinud kohtuniku või kohtu kohta,

—	031: sisestama peab asjakohase Euroopa vahistamismääruse jaotises b sisalduva teabe otsuse kohta, millel vahistamismäärus põhineb,

—	032: sisestama peab vahistamismääruse kuupäeva,

—	033: sisestama peab Euroopa vahistamismääruse jaotisest i võetud vahistamismääruse väljaandnud õigusasutuse õigusvõime,

—

034: sisestama peab asjakohase teabe Euroopa vahistamismääruse jaotise c punktist 1 ning, kui see on kohane, lisama järgmise teabe: — kuritegu (kuriteod), mille alusel vahistamismäärus väljastati, on karistatav(ad) eluaegse vabadusekaotusega või eluaegse vabadust piirava julgeolekumeetmega, — vahistamismääruse väljastanud liikmesriigi õigussüsteem võimaldab määratud karistuse või meetme ümbervaatamist sellekohase taotluse esitamisel või 20 aasta möödumisel eesmärgiga sellist karistust või meedet mitte ellu viia ja/või — vahistamismääruse väljastanud liikmesriigi õigussüsteem võimaldab armuandmismeetmeid, mida saab isiku suhtes kohaldada vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguse või tavade alusel, eesmärgiga sellist karistust või meedet mitte ellu viia,

—	035–037: Sisestama peab asjakohase teabe Euroopa vahistamismääruse jaotisest b,

—

038: sisestama peab asjakohase teabe Euroopa vahistamismääruse jaotise c punktist 2 ning, kui see on kohane, lisama järgmise teabe: — kuritegu (kuriteod), mille alusel vahistamismäärus tehti, on karistatavad eluaegse vabadusekaotusega või eluaegse vabadust piirava julgeolekumeetmega, — vahistamismääruse väljastanud liikmesriigi õigussüsteem võimaldab määratud karistuse või meetme ümbervaatamist sellekohase taotluse esitamisel või 20 aasta möödumisel eesmärgiga sellist karistust või meedet mitte ellu viia ja/või — vahistamismääruse väljastanud liikmesriigi õigussüsteem võimaldab armuandmismeetmeid, mida saab isiku suhtes kohaldada vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguse või tavade alusel, eesmärgiga sellist karistust või meedet mitte ellu viia,

—	039: sisestama peab teabe Euroopa vahistamismääruse jaotise c punktist 2,

—	040: sisestama peab teabe kohaldatavate õigusnormide/seaduste kohta Euroopa vahistamismääruse jaotisest e,

—	041: sisestama peab teabe kuriteo (kuritegude) olemuse ja juriidilise klassifikatsiooni kohta Euroopa vahistamismääruse jaotisest e,

—	042: sisestama peab teabe kuriteos (kuritegudes) osalemise aja kohta Euroopa vahistamismääruse jaotisest e,

—	043: sisestama peab teabe kuriteos (kuritegudes) osalemise koha kohta Euroopa vahistamismääruse jaotisest e,

—	044: sisestama peab teabe kuriteo (kuritegude) asjaolude kohta Euroopa vahistamismääruse jaotisest e,

—	045: sisestama peab teabe kuriteos (kuritegudes) osalemise laadi kohta Euroopa vahistamismääruse jaotisest e,

—	058: sisestama peab teabe isiku iseloomulike tunnuste/kirjelduse kohta Euroopa vahistamismääruse jaotisest a.

Vormil M:

—

083: kohtades, kus on tekst “Teave tagaseljaotsuste kohta vastavalt Euroopa vahistamismääruse jaotisele d”, peab, kui see on kohane, a) vastama, kas otsus kuulutati välja tagaselja; b) kui see oli nii, siis tuleb täpsustada, kas asjaomane isik kutsuti isiklikult välja või teavitati isiklikult selle kohtuistungi kuupäevast ja kohast, kus otsus tagaselja välja kuulutati. Kui see nii ei olnud, peab nimetama õiguslikud tagatised.

Kohtades, kus on tekst “Karistatav(ad) kuritegu (kuriteod) vastavalt Euroopa vahistamismääruse jaotise e I ja II punktile”, peab, kui see on kohane, sisestama ühe kuriteo või mitu kuritegu, mis vahistamismääruse teinud liikmesriigis on karistatav(ad) vähemalt kolme aasta pikkuse maksimaalse vabadusekaotusega või vabadust piirava julgeolekumeetmega, nagu on määratud vahistamismääruse väljastanud liikmesriigi seadustes vastavalt raamotsuse artikli 2 lõikele 2 (või vastavalt Euroopa vahistamismääruse jaotise e I punktile).

Kui kuritegu (kuriteod) kuulub (kuuluvad) Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artikli 2 lõikes 2 esitatud nimekirja, peab kuriteo (kuriteod) täielikult sisestama vormi M, kasutades selleks nimekirja sõnastust.

Kui kuriteod ei kuulu eespool nimetatud nimekirja, tuleb esitada järgmine teave:

a)	kas vahistamismäärus väljastati seoses kuritegudega, mis on karistatavad vahistamismääruse väljaandnud liikmesriigi õiguse järgi vähemalt 12 kuu pikkuse maksimaalse vabadusekaotusega või vabadust piirava julgeolekumeetmega;

b)	või kui on mõistetud vabadusekaotus või võetud vabadust piirav julgeolekumeede, on vabadusekaotuse pikkus vähemalt neli kuud.

Kui vormi M väljale 083 esitatav teave ületab 1 024 tähemärki, peab saatma ühe või mitu täiendavat vormi M.

3.4.2.   Lisateave, mida peab saatma eelvangistuse korral

Isikute kohta, keda otsitakse taga, et võtta nad väljaandmiseks vahi alla, koostatakse enne teate sisestamist andmefail. Tuleb kontrollida, kas teave on täielik ja korrektselt esitatud. Esitama peab järgmise teabe (alternatiivina võib põhimõtteliselt esitada üksikasjad süüdistuse esitamise või karistuse täideviimise kohta):

—	006 Perekonnanimi: lahtrisse 006 sisestatakse SISi teate põhiandmetesse sisestatud perekonnanimi,

—	007 Eesnimi,

—	009 Sünniaeg,

—	010 Sünnikoht,

—	011 Varjunimi: Esimene varjunimi sisestatakse tervenisti ning selle juurde märgitakse kõikide avastatud varjunimede arv. Kõiki varjunimesid sisaldava nimekirja võib saata vormiga M,

—

012 Sugu,

—	013 Kodakondsus: lahtri 013 “kodakondsus” peab olemasoleva teabe põhjal täitma nii terviklikult kui võimalik. Kui teave kohta on kahtlusi, peab sõnale “kodakondsus” lisama koodi “1W” ja sõna “oletatav”,

—	030 Vahistusmääruse või -otsuse väljaandnud asutus (kohtuniku või süüdistaja nimi ja ametikoht või kohtu nimi),

—	031 Vahistamismääruse või -otsuse viitenumber (037). Vt lisaks allpool esitatud märkusi,

—	032 Vahistamismääruse või -otsuse kuupäev (036). Taotlused süüdistuse esitamiseks ja karistuse täideviimiseks võib kokkuvõtlikult esitada juurde lisatavas dokumendis,

—	033 Taotleva asutuse nimi,

—	034 Maksimumkaristus/ennustatav maksimumkaristus,

—	035 Otsuse teinud kohtunik või kohus,

—	036 Otsuse kuupäev,

—	037 Otsuse viitenumber,

—	038 Määratud vabadusekaotus,

—	039 Teave veel kanda jääva vabadusekaotus kestuse kohta,

—	040 Kohaldatavad juriidilised tekstid,

—	041 Teo juriidiline kirjeldus,

—	042 Kuriteo toimepaneku kuupäev/ajavahemik,

—	044 Juhtumi faktide kirjeldus (sealhulgas tagajärjed),

—	045 Osalemise tase (peasüüdlane, kaasosaline, kaasaaitaja, kihutaja).

Iga riik võib osalemise taseme kirjeldamiseks kasutada oma juriidilist terminoloogiat.

Esitatav teave peab olema piisavalt üksikasjalik, et teised Sirene bürood saaksid teadet kontrollida, aga mitte liiga üksikasjalik, et teatesüsteemi mitte üle koormata.

Kui Sirene bürood ei suuda teadet vastu võtta, sest kõnealuse vormi jaoks kindlaks määratud tühikute arv on tehnilistel põhjustel ebapiisav, võib täiendava teabe saata vormiga M. Ülekande lõppu tähistatakse fraasiga “teate lõpp” viimasel saadetaval vormil (vormi A lahter 044 ja vormi M lahter 083).

3.4.3.   Lisateave isiku identiteedi kindlaksmääramiseks

Teate esitanud liikmesriigi Sirene büroo võib anda vajaduse korral pärast konsultatsiooni teise liikmesriigiga ja/või viimase asjakohase taotluse korral lisateavet, et aidata kindlaks määrata isiku identiteeti. Kõnealune teave sisaldab eelkõige järgmisi andmeid:

—	tagaotsitava isiku omandis oleva passi või isikutunnistuse päritolu,

—	passi või isikutunnistuse viitenumber, väljaandmiskuupäev, -koht ja väljaandev asutus, samuti kehtivusaeg,

—	tagaotsitava isiku kirjeldus,

—	tagaotsitava isiku ema ja isa perekonna- ja eesnimed,

—	kas on teateid isiku fotode ja/või sõrmejälgede kohta,

—	viimane teadaolev aadress.

Niivõrd, kui see on võimalik, peab kõnealune teave olema Sirene büroodes koos fotode ja sõrmejälgedega olemas või vahetult ja pidevalt kättesaadav, et seda oleks vajaduse korral võimalik kiiresti edastada.

Ühine eesmärk on minimeerida ohtu, et vahi alla võetakse vale isik, kelle identiteedi üksikasjad on sarnased selle isiku üksikasjadega, kelle kohta esitati teade.

3.4.4.   Vormide A ja M saatmine

Punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatud teabe peab saatma kõige kiirema olemasoleva vahendi abil. Liikmesriik saadab vormid A ja M samal ajal, kui sisestab SISi artikli 95 lõike 2 kohase teate. Identifitseerimiseks vajalik lisateave saadetakse pärast konsultatsiooni teise liikmesriigiga ja/või viimase asjakohase taotluse korral. Kui see on vajalik, saadetakse mitu vormi A ja M, mis kirjeldavad erinevaid Euroopa vahistamismääruseid/rahvusvahelisi vahistamismääruseid.

3.5.   Kui teine liikmesriik taotleb lipu lisamist

Artikli 95 lõige 3 võimaldab taotluse saanud liikmesriigil keelduda ettenähtud menetluse elluviimisest oma territooriumil, taotledes, et kõnealuse artikli 95 kohase teate juurde lisataks lipp. Samaaegselt esitatakse taotluse põhjendused.

3.5.1.   Teabevahetus lipu lisamise korral

Sirene bürood vahetavad teavet, et liikmesriigid saaksid hinnata lipu lisamise vajadust.

Lipu võib artikli 94 lõike 4 tingimuste kohaselt lisada (või kustutada) igal ajal. Kõik liikmesriigid tuvastavad lippu vajavad teated nii kiiresti kui võimalik.

3.5.2.   Konsultatsioon liikmesriikidega lipu lisamise korral

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui liikmesriik tahab lisada lippu, peab ta esitama vastava taotluse teate esitanud liikmesriigile koos põhjendustega;

b)	teabe vahetamise järel võib osutuda vajalikuks teadet muuta või see kustutada, taotlus võidakse ka tagasi võtta.

3.5.3.   Lipu lisamise taotlus

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	artikli 95 kohasele teatele vastava menetluse kohaldamise taotluse saanud liikmesriik palub kõnealuse teate esitanud liikmesriigil lisada lipp. Nimetatud taotlus esitatakse vormiga F;

b)	teate esitanud liikmesriik peab lipu lisama viivitamata.

3.5.4.   Süsteemne taotlus lisada lipp ühe liikmesriigi kodanike suhtes

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	endastmõistetavalt võib liikmesriik paluda teise liikmesriigi Sirene bürool lisada lipp tema kodanike kohta esitatud artikli 95 kohaste teadete juurde juhtudel, kui see on lubatud;

b)	liikmesriik, kes soovib seda teha, saadab kirjaliku taotluse liikmesriigile, millega soovib teha antud küsimuses koostööd;

c)	liikmesriik, kes on nimetatud taotluse adressaat, lisab koheselt pärast teate esitamist lipu asjaomase liikmesriigi kohta;

d)	kõnealune menetlus on siduv, kuni antakse kirjalikud juhised see tühistada.

Kui artikli 94 lõikes 4 nimetatud asjaolud enam ei kehti, peab lippu taotlenud liikmesriik võimalikult kiiresti paluma, et lipp tühistataks.

3.6.   Sirene büroo tegevus artikli 95 kohase teate kättesaamise korral

Kui Sirene büroo saab vormid A ja M, peab büroo või selle sidusüksus läbi uurima kõik kättesaadavad teabeallikad, proovides isiku asukohta kindlaks määrata. Kui taotleva liikmesriigi poolt esitatud teave ei ole vastuvõtvale liikmesriigile teate heakskiitmiseks piisav, ei tohiks see ära hoida otsingute teostamist.

Kui artikli 95 kohase teate kehtivust on kontrollitud ja isiku asukoht on kindlaks määratud või ta on liikmesriigis vahi alla võetud, peab Euroopa vahistamismääruse ja/või vormid A ja M edastama liikmesriigi sellele asutusele, kes peab Euroopa vahistamismääruse täide viima. Kui taotletakse Euroopa vahistamismääruse originaali, peab vahistamismääruse väljaandnud õigusasutus saatma selle otse täideviivale õigusasutusele (kui selles küsimuses ei ole antud teisi juhiseid).

3.7.   Teabevahetus pärast kokkulangevust

3.7.1.   Liikmesriikide teavitamine, kui tuvastatakse kokkulangevus

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

kui tuvastatakse kokkulangevus isiku suhtes, kelle kohta on esitatud artikli 95 kohane teade, tuleb sellest üldjuhul teavitada teate esitanud liikmesriigi Sirene bürood. Vajaduse korral edastab teate esitanud liikmesriigi Sirene büroo seejärel asjaomast ja spetsiifilist teavet ning kokkulangevuse tuvastanud liikmesriigi Sirene büroo peab võtma erimeetmeid. Kui kokkulangevusest teavitatakse Sirene bürood, kes teate esitas, peab vormi G lahtris 090 viitama kokkulangevuse suhtes kehtivale Schengeni konventsiooni artiklile. Kui kokkulangevus tuvastatakse isiku suhtes, kelle kohta on esitatud artikli 95 kohane teade, peab kokkulangevuse tuvastanud liikmesriigi Sirene büroo andma teate esitanud Sirene büroole pärast vormi G saatmist kokkulangevusest teada ka telefoni teel;

b)	liikmesriiki, kes on väljendanud soovi esitada teade isiku või eseme kohta, kelle või mille kohta on teade juba olemas, peab teavitama kõikidest nimetatud algse teate suhtes tuvastatud kokkulangevustest. Seda peab tegema kõnealuse algse teate esitanud liikmesriik;

c)	C.SIS edastab kõikidele liikmesriikidele automaatselt teabe teate kustutamise kohta. Seetõttu on liikmesriigil võimalik kaaluda sellise teate sisestamist, mida varem peeti kokkusobimatuks kustutatud teatega.

3.7.2.   Täiendava teabe edastamine

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	Sirene bürood võivad edastada lisateavet artiklite 95–100 kohaste teadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste asemel juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi hulka;

b)

kui pärast kokkulangevust on tegutsemiseks vaja edastada teavet, mis täiendab Schengeni konventsiooni IV jaotises sätestatut, seda eriti artiklite 99 ja 100 kohta (nt kui avastatakse õiguserikkumine või on oht avalikule korrale, kui eset, sõidukit või isikut peab täpsemalt tuvastama jms), edastatakse nimetatud teave eespool nimetatud konventsiooni artiklite 39 ja 46 põhjal. Iga liikmesriik peab võtma kohaseid meetmeid tagamaks, et täiendava teabe vahetamine artiklite 39 ja 46 põhjal oleks tulemuslik ja tõhus.

3.7.3.   Pärast kokkulangevust

Lõppkasutaja võib taotleda Sirene büroolt lisateavet, et kohaldada tõhusalt käesoleva käsiraamatu lisas 4 esitatud SISi tabelites 4, 10 või 16 sätestatud menetlusi.

Kui ei ole määratud teisiti, peab teate esitanud liikmesriiki kokkulangevusest ja selle tagajärgedest teavitama.

Kõnealusel menetlusel on tehnilised kaasmõjud, sest teadet peab menetlema. Võib tekkida vajadus teade kustutada, mis võib omakorda tähendada, et nüüd saab sisestada varem süsteemist välja jäetud teate.

3.8.   Teate kustutamine

Teavitage liikmesriike, kes ei saanud oma teadet sisestada, et on tuvastatud kokkulangevus ja teade on kustutatud.

3.8.1.   Teate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

Väljaarvatud juhtudel, kui teade kustutatakse kokkulangevuse tõttu, saab teate vahetult kustutada C.SIS (kui aegumiskuupäev on möödunud) või kaudselt talitus, kes kõnealuse teate SISi sisestas (kui teate säilitamise tingimused ei ole enam täidetud).

Mõlemal juhul peaks riiklik Schengeni infosüsteem C.SISi kustutamismärget töötlema automaatselt, et selle asemel oleks võimalik sisestada ootele jäetud teade.

Riikliku Schengeni infosüsteemi teatega teavitatakse riiklikku Sirene bürood automaatselt, et ootele jäetud teate võib sisestada.

Sirene kohaldab kogu menetlust, mis kehtib kõnealuse teatekategooria sisestamise suhtes.

3.9.   Väärkasutatud identiteet

Järgima peab punkti 2.9 väärkasutatud identiteedi kohta.

3.9.1.   Teabe kogumine ja edastamine väärkasutatud identiteediga isiku kohta

Kohe, kui on selge, et isiku identiteeti on väärkasutatud, lisatakse teatesse kood 3. Asjaomane isik peab andma teate esitanud liikmesriigi Sirene büroole vajalikku teavet, näiteks lähemad üksikasjad enda kohta, andmed isikut tõendavate dokumentide kohta ja/või ta peab täitma vormi Q.

Ühtlasi peab Sirene büroo allpool nimetatud tingimuse tõttu toimikus talletama väärkasutatud identiteediga isiku fotod ja sõrmejäljed.

Vormil Q viitab vaid Schengeni number selle isiku andmetele, keda nimetatud SISi teatega taga otsitakse. Teabe sisestamine lahtrisse 052 (dokumendi väljaandmise kuupäev) on kohustuslik. Lahter 083 (üksikasjalik teave teate kohta) peaks alati viitama kontaktteenistusele, kellel on teate kohta lisateavet.

Nimetatud teavet võib menetleda vaid väärkasutatud identiteediga isiku vabatahtlikult ja selgesõnaliselt väljendatud loal.

Peale selle, kui selgub, et isik, kelle kohta on esitatud SISi teade, kasutab vääriti kellegi teise identiteeti, kontrollib teate esitanud liikmesriik, kas SISi teates on (tagaotsitava isiku leidmiseks) vaja säilitada väärkasutatud identiteet.

3.9.2.   Teabe edastamine väärkasutatud identiteediga isiku kohta

Väärkasutatud identiteediga isiku andmeid võib kasutada vaid selleks, et teha kindlaks kontrollitava isiku identiteet ning neid ei tohi kindlasti kasutada mitte ühelgi teisel eesmärgil.

4.   ARTIKLI 96 KOHASED TEATED (16)

Menetlusel on järgmised etapid:

—	sissejuhatus,

—	kontroll, kas isiku kohta esitatakse korduvat teadet (järgida tuleb üldmenetluste teema punkti 2.1),

—	teabevahetus pärast kokkulangevust,

—	väärkasutatud identiteet (järgida tuleb üldmenetluste teema punkti 2.9),

—	Sirpiti menetlus (järgida tuleb üldmenetluste teema punkti 2.11).

4.1.   Sissejuhatus

Liikmesriikide teabevahetus kolmandate riikide kodanike kohta, kelle suhtes on esitatud teade vastavalt artiklile 96, võimaldab liikmesriikidel teha otsuseid sisenemisõiguse andmise või viisataotluse korral. Kui teate subjekt on juba liikmesriigi territooriumil, võimaldab see ellu viia asjakohaseid toiminguid elamisloa andmiseks või isiku väljasaatmiseks riigist.

Liikmesriik, kes kokkulangevusest teatab, võib paluda teate kohta taustateavet ja taotleda, et teate esitanud liikmesriik saadaks järgmise teabe:

—	otsuse liik ja põhjus,

—	otsuse teinud asutus,

—	otsuse kuupäev,

—	otsuse kätteandmise kuupäev,

—	otsuse täideviimise kuupäev,

—	kuupäev, millal otsus kaotab kehtivuse või kehtivuse pikkus.

Artikli 5 lõikes 2 sätestatud teatamismenetlus ja artiklis 25 sätestatud konsultatsioonimenetlus on nende asutuste pädevuses, kes annavad välja elamislube või viisasid. Sirene bürood ei osale nimetatud menetlustes, väljaarvatud juhtudel, kui edastavad teadetega otseselt seotud lisateavet (nt teavitamine kokkulangevusest, identiteedi selgitamine) või kustutavad teate.

Sirene büroo võib siiski osaleda kolmanda riigi kodaniku väljasaatmiseks või tema sissesõidu keelamiseks vajaliku täiendava teabe või nimetatud tegevuste tulemusel tekkinud teabe edastamises.

Ühtlasi kasutatakse Sirene büroosid lisateabe edastamise ja vastuvõtmise kesksete asutustena artikli 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud konsultatsioonimenetluse puhul, nad vahetavad vorme N (artikkel 25) ja vorme O (artikkel 25) ning säilitavad või kustutavad teateid elamislubasid ja viisasid väljaandvate asutuste vastavate taotluste korral.

Kui liikmesriik, kes annab välja elamisloa, leiab, et elamisloa omanik on teise liikmesriigi poolt esitatud artikli 96 kohase teate subjekt, teavitab ta sellest oma Sirene bürood (faksi teel, vormiga M jne). Nimetatud Sirene büroo teeb selle tulemusena selleks ettenähtud vormil ettepaneku konsultatsioonimenetluseks, mis on sätestatud artikli 25 lõikes 2.

Kui kolmas liikmesriik, st mitte liikmesriik, kes andis välja elamisloa, ega ka liikmesriik, kes esitas teate, leiab, et on alust konsultatsiooniks, teavitab ta sellest nii elamisloa andnud kui ka teate esitanud liikmesriiki.

4.2.   Artikli 96 kohased teated

Sisestage teade SISi.

4.3.   Varjunime sisestamine

Vältimaks, et varjunime sisestamisel tekivad ükskõik millise kategooria kokkusobimatud teated, peavad asjaomased liikmesriigid teavitama üksteist kõnealusest varjunimest ning edastama kogu asjakohase teabe tagaotsitava isiku tegeliku identiteedi kohta.

Kõikide varjunimede lisamine on algse teate sisestanud poole kohustus. Kui varjunime avastab kolmas riik, peab ta juhul, kui ise varjunime kohta teadet ei esita, selle asja edasiseks menetlemiseks üle andma teate algselt sisestanud liikmesriigile.

4.4.   Identiteedi väärkasutus

Kui SISi konsulteerimisel avastatakse väljal “identiteedi kategooria” kood 3, peab kontrolli teostav ametnik võtma ühendust riikliku Sirene bürooga, et saada lisateavet, mille abil teha kindlaks, kas kontrollitav isik on tagaotsitav või väärkasutatud identiteediga isik.

4.4.1.   Teabe kogumine ja edastamine väärkasutatud identiteediga isiku kohta

Vt punkti 2.8 väärkasutatud identiteedi kohta.

4.5.   Elamisloa ja viisa väljaandmine

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	liikmesriik, kellele esitati taotlus, võib vastavalt artiklile 96 teate esitanud liikmesriiki teavitada, et on tuvastanud kokkulangevuse. Teate esitanud liikmesriik võib juhul, kui ta peab seda vajalikuks, teavitada teisi liikmesriike;

b)	asjaomaste liikmesriikide Sirene bürood võivad vastava taotluse korral ning riigi õigust arvesse võttes abistada vajaliku teabe edastamisel elamislubade ja viisade väljaandmisega tegelevatele teenistustele;

c)	kui konventsiooni artiklis 25 ettenähtud menetlus hõlmab artikli 96 kohase teate kustutamist, pakuvad Sirene bürood oma tuge asjakohase taotluse korral ning kooskõlas riigi õigusaktidega.

4.6.   Schengeni territooriumile sisenemise keelamine või sealt väljasaatmine

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	liikmesriik võib taotleda, et teda teavitataks kõikidest tema poolt vastavalt artiklile 96 esitatud teadetest, mille puhul on tuvastatud kokkulangevus. Iga liikmesriik, kes soovib seda võimalust kasutada, esitab teisele liikmesriigile kirjaliku taotluse;

b)	liikmesriik, kellele esitati taotlus, võib haarata initsiatiivi ja teavitada artikli 96 kohase teate esitanud liikmesriiki, et nimetatud teate suhtes on tuvastatud kokkulangevus, et kolmanda riigi kodanikule ei ole antud sissesõiduõigust või et ta on Schengeni territooriumilt välja saadetud;

c)

kui liikmesriik peab oma liikmesriigi territooriumil kinni kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes on esitatud teade, võib teate esitanud liikmesriik edastada teabe, mida on vaja selle kolmanda riigi isiku väljasaatmiseks (tagasisaatmiseks/sunniviisiliseks maalt välja saatmiseks). Sõltuvalt kõnealuse isiku avastanud liikmesriigi vajadustest ja juhul, kui teate esitanud liikmesriigil on vastav teave olemas, peaks esitatav teave sisaldama järgmist: — otsuse liik ja põhjus, — otsuse väljaandnud asutus, — otsuse kuupäev, — otsuse kättetoimetamise kuupäev, — otsuse täideviimise kuupäev, — kuupäev, millal otsus kaotab kehtivuse või kehtivuse pikkus.

Kui isik, kelle kohta on esitatud teade, peeti kinni piiril, peab järgima teate esitanud liikmesriigi määratud menetlusi.

Konventsiooni artiklite 5 ja 25 suhtes sätestatud erandite puhul peavad asjaomased liikmesriigid korraldama nõutud konsultatsiooni Sirene büroode kaudu.

Teatud erijuhtudel võib tekkida kiire vajadus vahetada Sirene büroode kaudu lisateavet, et määrata kahtlusteta kindlaks isiku identiteet.

4.7.   Teabe vahetamine kolmandate isikute kohta, kellele ei tohi anda õigust siseneda

Kui konventsiooni artiklites 5 ja 25 ettenähtud stsenaariumitele vastav kolmanda riigi kodanik taotleb elamisluba või viisat, peab väljaandev asutus kohaldama erieeskirju.

Erandolukorras peab liikmesriike teavitama asjaolust, et teate puhul on tuvastatud kokkulangevus. Kuna artikli 96 kohastel teadetel on mitmeid adressaate konsulaarasutustes ja saatkondades, ei pea neid nende vahelisi vahemaid arvestades tingimata teavitama.

4.8.   Schengeni liikmesriikide teavitamine, kui on tuvastatud kokkulangevus

Artikli 96 kohase teate esitanud liikmesriigi Sirene bürood ei ole tingimata vaja kokkulangevusest teavitada, ent seda võidakse teha eriolukordades.

Sellest hoolimata peavad Sirene bürood esitama kokkulangevuste kohta statistikat.

Kõik kokkulangevused, sealhulgas kokkulangevused artikli 96 kohaste teadete suhtes, tuleb korrektselt registreerida. Eristada tuleb teiste liikmesriikide teadete ja enda teadete suhtes tuvastatud kokkulangevusi. Kokkulangevused tuleb kategooriatesse jaotada teate aluseks olevate artiklite põhjal.

5.   ARTIKLI 97 KOHASED TEATED (17)

Menetlusel on järgmised etapid:

—	kontroll, kas ühe isiku kohta esitatakse korduvat teadet (järgida tuleb punkti 2.1 üldmenetluste teema all),

—	lisada lipp, kui teine liikmesriik seda taotleb,

—	teabevahetus pärast kokkulangevust,

—	väärkasutatud identiteet (järgida tuleb punkti 2.8 üldmenetluste teema all),

—	Sirpiti menetlus (järgida tuleb punkti 2.9 üldmenetluste teema all).

5.1.   Artikli 97 kohased teated

a)	Sisestage teade SISi.

b)	Lisage lipp, kui liikmesriik seda taotleb.

5.2.   Lipu lisamine

Artikli 94 lõige 4 võimaldab taotluse saanud liikmesriigil keelduda ettenähtud menetluse elluviimisest oma territooriumil, taotledes, et kõnealuse teate juurde lisataks lipp. Seda võib kohaldada ka artikli 97 kohaste teadete suhtes. Samaaegselt esitatakse taotluse põhjendused.

5.2.1.   Teabevahetus lipu lisamise korral

Sirene bürood vahetavad teavet, et liikmesriigid saaksid hinnata lipu lisamise vajadust.

Artikli 95, artikli 97 ja artikli 99 kohaste teadete puhul võib lipu lisada (või kustutada) igal ajal artikli 94 lõike 4 tingimuste kohaselt. Kui artiklite 97 ja 99 kohastele teadetele lisatakse lipp, ei ilmu teade ekraanile, kui süsteemi kasutab lõppkasutaja. Artikli 95 kohaste teadete suhtes kehtib alternatiivne menetlus. Kõik liikmesriigid tuvastavad lippu vajavad teated nii kiiresti kui võimalik.

5.2.2.   Konsultatsioon liikmesriikidega lipu lisamise korral

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui liikmesriik tahab lisada lippu, peab ta esitama asjakohase taotluse teate esitanud liikmesriigile koos põhjendustega;

b)	teabe vahetamise järel võib osutuda vajalikuks teadet muuta või see kustutada, taotlus võidakse ka tagasi võtta.

5.2.3.   Lipu lisamise taotlus

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	artikli 95, 97 või 99 kohasele teatele vastava menetluse kohaldamise taotluse saanud liikmesriik palub kõnealuse teate esitanud liikmesriigil lisada lipp. Nimetatud taotlus esitatakse vormiga F;

b)	teate esitanud liikmesriik peab lipu lisama kohe.

5.3.   Pärast kokkulangevust

Lõppkasutaja võib taotleda Sirene büroolt lisateavet, et kohaldada tõhusalt käesoleva käsiraamatu lisas 4 esitatud SISi tabelites 4, 10 või 16 sätestatud menetlusi.

Kui ei ole määratud teisiti, peab teate esitanud liikmesriiki kokkulangevusest ja selle tagajärgedest teavitama.

Kõnealusel menetlusel on tehnilised kaasmõjud, sest teadet peab menetlema. Võib tekkida vajadus teade kustutada, mis võib omakorda tähendada, et nüüd saab sisestada varem süsteemist välja jäetud teate.

5.3.1.   Lisateabe edastamine

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	Sirene bürood võivad edastada lisateavet artiklite 95–100 kohaste teadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste asemel juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi hulka;

b)	Sirene edastab isikute kohta, kelle suhtes on esitatud artikli 97 kohane teade ja kelle kaitseks peab võtma meetmeid, võimalikult palju meditsiinilist teavet. Edastatud teavet hoitakse vaid senikaua, kuni see on hädavajalik ja kasutatakse vaid kõnealuse isiku raviks;

c)

kui pärast kokkulangevust on vaja tegevuste läbiviimiseks edastada teavet, mis täiendab Schengeni konventsiooni IV jaotises sätestatut, seda eriti artiklite 99 ja 100 kohta (nt kui avastatakse õiguserikkumine või on oht avalikule korrale, kui eset, sõidukit või isikut peab täpsemalt tuvastama jms), edastatakse nimetatud teavet eespool nimetatud konventsiooni artiklite 39 ja 46 põhjal. Iga liikmesriik peab võtma kohaseid meetmeid, tagamaks, et täiendava teabe vahetamine artiklite 39 ja 46 põhjal oleks tulemuslik ja tõhus.

6.   ARTIKLI 98 KOHASED TEATED (18)

6.1.   Artikli 98 kohased teated

Menetlusel on järgmised etapid:

—	kontroll, kas ühe isiku kohta esitatakse korduvat teadet (järgida tuleb punkti 2.1 üldmenetluste teema all),

—	teabevahetus pärast kokkulangevust,

—	väärkasutatud identiteet (järgida tuleb punkti 2.8 üldmenetluste teema all),

—	Sirpiti menetlus (järgida tuleb punkti 2.9 üldmenetluste teema all),

—	sisestage teade SISi.

6.2.   Pärast kokkulangevust

Lõppkasutaja võib taotleda Sirene büroolt lisateavet, et kohaldada tõhusalt käesoleva käsiraamatu lisas 4 esitatud SISi tabelites 4, 10 või 16 sätestatud menetlusi.

Kui ei ole määratud teisiti, peab teate esitanud liikmesriiki kokkulangevusest ja selle tagajärgedest teavitama.

Kõnealusel menetlusel on tehnilised kaasmõjud, sest teadet peab menetlema. Võib tekkida vajadus teade kustutada, mis võib omakorda tähendada, et nüüd saab sisestada varem süsteemist välja jäetud teate.

6.2.1.   Lisateabe edastamine

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	Sirene bürood võivad edastada lisateavet artiklite 95–100 kohaste teadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste asemel juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi hulka;

b)

kui pärast kokkulangevust on tegutsemiseks vaja edastada teavet, mis täiendab Schengeni konventsiooni IV jaotises sätestatut, seda eriti artiklite 99 ja 100 kohta (nt kui avastatakse õiguserikkumine või on oht avalikule korrale, kui eset, sõidukit või isikut peab täpsemalt tuvastama jms), edastatakse nimetatud teavet eespool nimetatud konventsiooni artiklite 39 ja 46 põhjal. Iga liikmesriik peab võtma kohaseid meetmeid tagamaks, et täiendava teabe vahetamine artiklite 39 ja 46 põhjal oleks tulemuslik ja tõhus.

7.   ARTIKLI 99 KOHASED TEATED (19)

Menetlusel on järgmised etapid:

—	eelnev kontroll, et tagada konsultatsioonimenetluse toimumine,

—	kontroll, kas ühe isiku kohta esitatakse korduvat teadet (järgida tuleb punkti 2.1 üldmenetluste teema all),

—	lisada lipp, kui teine liikmesriik seda taotleb,

—	teabevahetus pärast kokkulangevust,

—	Sirpiti menetlus (järgida tuleb punkti 2.9 üldmenetluste teema all).

7.1.   Artikli 99 lõike 2 kohased teated

a)	Sisestage teade SISi.

b)	Lisage lipp, kui teine liikmesriik seda taotleb.

7.2.   Varjunime sisestamine

a)

Vältimaks, et varjunime sisestamisel tekivad ükskõik millise kategooria kokkusobimatud teated, peavad asjaomased liikmesriigid teavitama üksteist kõnealusest varjunimest ning edastama kogu asjakohase teabe tagaotsitava isiku tegeliku identiteedi kohta. Kõikide varjunimede lisamine on algse teate sisestanud poole kohustus. Kui varjunime avastab kolmas riik, peab ta juhul, kui ise varjunime kohta teadet ei esita, selle asja edasiseks menetlemiseks üle andma teate algselt sisestanud liikmesriigile.

b)	Teavitage teisi liikmesriike varjunimedest, mis on seotud artikli 99 kohase teatega. Kui see on vajalik, edastavad Sirene bürood nimetatud teabe oma riiklikule asutustele, kes vastava teatekategooria eest vastutab.

c)	Sisestage teade SISi.

7.3.   Konsultatsioon liikmesriikidega enne riigi julgeoleku nimel tehtud teate esitamist

Liikmesriik, kes kavatseb esitada teate varjatud jälgimiseks või erikontrolliks riigi julgeoleku põhjendusega, peab enne selle esitamist konsulteerima teiste liikmesriikidega.

Teatud teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks on vajalik kasutada erimenetlust ning riigi turvalisuse eest vastutavate teenistuste vaheline suhtlus peab olema eraldatud Sirene büroode vahelisest suhtlusest.

Sirene büroo tagab kõikidel juhtudel selle, et konsultatsioonimenetlus toimiks sujuvalt, ning registreerib tulemused. Teavet vahetavad asjaomased eriteenistused omavahel.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	enne teate sisestamist võtab asjaomane julgeolekutalitus vahetult ühendust teiste Schengeni riikide julgeolekutalitustega. Selle peamine eesmärk on selgitada, kas kavandatavale teatele on vastuväiteid;

b)	pärast teabevahetust edastab teadet sisestada kavatsev julgeolekutalitus teabevahetuse tulemused oma riiklikule Sirene büroole;

c)	Sirene büroo teavitab teist Sirene bürood, võimaldades teistel Sirene büroodel oma vastavate julgeolekutalitustega konsulteerida (vorm M);

d)	kui teadet kavandava liikmesriigi Sirene büroo on kindlaks teinud, et konsultatsioonimenetlus on korralikult lõpule viidud, kiidab ta teate esitamise heaks;

e)	kui liikmesriik märkab raskusi nimetatud teatega, teavitab tema Sirene büroo sellest teate esitanud liikmesriiki;

f)

kui teate esitanud liikmesriik soovib teadet säilitada, võib raskusi täheldanud liikmesriik taotleda lipu lisamist. Lipu taotlus võetakse tagasi, kui pärast igakülgset kaalutlemist leitakse, et see ei ole vajalik. Muudel juhtudel lipu taotlus säilib ja seetõttu on takistatud teatele tavaliselt järgneva tegevuse elluviimine.

7.4.   Lipu lisamine

Artikkel 99 võimaldab taotluse saanud liikmesriigil keelduda ettenähtud menetluse teostamisest oma territooriumil, taotledes, et kõnealuse teate juurde lisataks lipp. Samal ajal esitatakse taotluse põhjendused.

7.4.1.   Teabevahetus lipu lisamise korral

Sirene bürood vahetavad teavet, nii et liikmesriigid saaksid hinnata lipu lisamise vajadust.

Artiklite 95, 97 ja 99 kohaste teadete puhul võib lipu lisada (või kustutada) igal ajal artikli 94 lõike 4 tingimuste kohaselt. Kui artiklite 97 ja 99 kohastele teadetele lisatakse lipp, ei ilmu teade ekraanile, kui süsteemi kasutab lõppkasutaja. Artikli 95 kohaste teadete suhtes kehtib alternatiivne menetlus. Kõik liikmesriigid tuvastavad lippu vajavad teated nii kiiresti kui võimalik.

7.4.2.   Konsultatsioon liikmesriikidega lipu lisamise korral

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui liikmesriik tahab lisada lippu, peab ta esitama asjakohase taotluse teate esitanud liikmesriigile koos põhjendustega;

b)	pärast teabe vahetamist võib osutuda vajalikuks teadet muuta või see kustutada, taotlus võidakse ka tagasi võtta.

7.4.3.   Lipu lisamise taotlus

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	artiklite 95, 97 või 99 kohasele teatele vastava menetluse kohaldamise taotluse saanud liikmesriik palub kõnealuse teate esitanud liikmesriigil lisada lipp. Nimetatud taotlus esitatakse vormiga F;

b)	teate esitanud liikmesriik peab lipu lisama kohe.

7.5.   Lisateabe edastamine pärast kokkulangevust

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	Sirene bürood võivad edastada lisateavet artiklite 95–100 kohaste teadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste asemel juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi hulka;

b)

kui pärast kokkulangevust on vaja tegevuste läbiviimiseks edastada teavet, mis täiendab Schengeni konventsiooni IV jaotises sätestatut, seda eriti artiklite 99 ja 100 kohta (nt kui avastatakse õiguserikkumine või on oht avalikule korrale, kui eset, sõidukit või isikut peab täpsemalt tuvastama jms), edastatakse nimetatud teavet eespool nimetatud konventsiooni artiklite 39 ja 46 põhjal. Iga liikmesriik peab võtma kohaseid meetmeid tagamaks, et täiendava teabe vahetamine artiklite 39 ja 46 põhjal oleks tulemuslik ja tõhus;

c)

kui kokkulangevus tuvastatakse artikli 99 lõike 3 kohase teate suhtes, teavitab kokkulangevuse tuvastanud Sirene büroo taotlenud Sirene bürood (varjatud jälgimise või erikontrolli) tulemustest vormiga G. Samal ajal teavitab kokkulangevuse tuvastanud Sirene büroo oma riigi pädevat julgeolekuteenistust. Kui isiku avastanud liikmesriigi julgeolekuteenistus otsustab, et teade vajab lippu kehtivuse kohta, peab ta ühendust võtma riikliku Sirene bürooga, et esitada taotlenud riigi Sirene büroole taotlus lipu lisamiseks (vormiga F). Julgeolekuteenistused ei pea lipu taotlemist põhjendama, aga vastava taotluse peab tegema Sirene kanalite kaudu. Teatud teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks on vajalik kasutada erimenetlust ning seetõttu peab riigi turvalisuse eest vastutavate teenistuste vaheline suhtlus olema eraldatud Sirene büroode vahelisest suhtlusest. Järelikult peavad riiklikud julgeolekuteenistused arutama lipu taotlemise põhjendusi omavahel ja mitte Sirene büroode kaudu.

8.   ARTIKLI 100 KOHASED TEATED (20)

Menetlusel on järgmised etapid:

—	kontroll, kas ühe eseme kohta esitatakse korduvat teadet,

—	teabevahetus pärast kokkulangevust,

—	Sirpiti menetlus (järgida tuleb punkti 2.11 üldmenetluse teema all).

8.1.   Artikli 100 kohased teated sõidukite kohta

8.1.1.   Kontroll, kas ühe sõiduki kohta esitatakse korduv teade

Sõidukeid käsitlevate teadete korral on kohustuslikud andmed sõiduki identifitseerimiseks järgmised:

—	registreerimismärk ja/või

—	seerianumber.

Mõlemad numbrid võivad SISis samal ajal esineda.

Korduvate teadete olemasolu kontrollimiseks tuleb võrrelda nimetatud numbreid. Kui uue teate sisestamisel leitakse, et sama seerianumber ja/või registreerimismärgi number on juba SISis olemas, eeldatakse, et uue teate esitamise tulemusena tekib sama sõiduki kohta korduv teade. Siiski on kõnealune kontrollimeetod tõhus vaid juhul, kui kasutatavad kirjelduselemendid on samad, mistõttu ei ole võrdlus alati võimalik.

Sirene büroo pöörab riiklike kasutajate tähelepanu probleemidele, mis võivad tekkida, kui võrreldakse vaid ühte nimetatud numbritest: positiivne vastus ei tähenda automaatselt, et on olemas kokkulangevus ja negatiivse vastus ei tähenda, et asjaomase sõiduki kohta teade puudub.

Kohustuslikke andmeid sõiduki identifitseerimiseks, mida kasutatakse, et määrata kindlaks kahe sõiduki samasus, kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva käsiraamatu lisas 6.

Konsultatsioonimenetlused, mida Sirene bürood kohaldavad sõidukite puhul, on samad kui isikute puhul.

8.1.2.   Sõidukite kohta esitatud teadete erilisus

Järgitakse järgmisi üldisi soovitusi:

a)	üks liikmesriik tohib ühe sõiduki suhtes SISi sisestada vaid ühe teate;

b)	mitu liikmesriiki võivad sama sõiduki kohta sisestada kokku mitu teadet, kui need sobivad kokku ja võivad samaaegselt eksisteerida;

c)	artikli 99 alusel ei sobi omavahel kokku “varjatud jälgimiseks” ja “erikontrollideks” esitatud teated (vorm E);

d)	artikli 99 kohased teated ei sobi kokku artikli 100 kohaste teadetega;

e)	teate esitanud liikmesriigi Sirene büroo hoiab kuni teate kustutamiseni alles kõik teate sisestamise taotlused, mida ei kiidetud pärast konsultatsiooni heaks eespool nimetatud sätete tõttu.

Tabel kokkusobivate teadete kohta

Tähtsuse järjekord (vähenev)	Teadete kokkusobivuse alus
Artikkel 99, varjatud jälgimine	Artikkel 99, varjatud jälgimine
Artikkel 99, erikontroll	Artikkel 99, erikontroll
Artikkel 100	Artikkel 100

8.2.   Lisateabe edastamine pärast kokkulangevuse avastamist

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	Sirene bürood võivad edastada lisateavet artiklite 95–100 kohaste teadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste asemel juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi hulka;

b)

kui pärast kokkulangevust on tegutsemiseks vaja edastada teavet, mis täiendab Schengeni konventsiooni IV jaotises sätestatut, seda eriti artiklite 99 ja 100 kohta (nt kui avastatakse õiguserikkumine või on oht avalikule korrale, kui eset, sõidukit või isikut peab täpsemalt tuvastama jms), edastatakse nimetatud teavet eespool nimetatud konventsiooni artiklite 39 ja 46 põhjal. Iga liikmesriik peab võtma kohaseid meetmeid tagamaks, et täiendava teabe vahetamine artiklite 39 ja 46 põhjal oleks tulemuslik ja tõhus.

Kui kokkulangevus tuvastatakse teate suhtes, mis on tehtud sõiduki kohta vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 100, saadab Sirene büroo vormile G nii kiiresti kui võimalik vastuseks “täiendava teabe” vormiga P.

(NB. Juhuks, kui taotlus on pakiline ja seetõttu ei ole kohe võimalik hankida kogu teavet, on kokku lepitud, et teatud lahtrid on pigem valikulised kui kohustuslikud ning pingutused suunatakse peamiste lahtrite, s.o lahtrite 041, 042, 043, 162, 164, 165, 166 ja 167, täitmisele).

9.   STATISTIKA

Sirene bürood esitavad statistika kokkulangevuste kohta kord aastas. Statistika hõlmab kõiki artikleid ja kõiki teatetüüpe. Statistikaaruanne tuleb saata elektrooniliselt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

---

(1)  Käesolev tekst on identne otsuse 2006/757/EÜ lisas esitatud tekstiga (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(2)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(3)  Vt joonealune märkus 2.

(4)  Kui ei ole märgitud teisiti, peetakse viidatud artiklite puhul silmas 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta ühispiiridel ehk Schengeni konventsiooni) artikleid.

Artikli 92 lõige 4 hakkas kehtima vastavalt nõukogu otsuse 2005/451/JSK artikli 1 lõikele 1 ja nõukogu otsuse 2005/211/JSK artikli 2 lõikele 1 (ELT L 68, 15.3.2005, lk 44).

(5)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(6)  Lisateave riigi julgeolekuga seotud teate kohta.

(7)  Kontroll, kas ühe isiku kohta on esitatud teine teade.

(8)  Kontroll, kas ühe sõiduki kohta on esitatud teine teade.

(9)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(10)  Dokument SN 1503/1/00, versioon nr 5.1

(11)  kohustuslikud

(12)  Sissekande peab tegema kas väljale 1 või 2.

(13)  Sissekande tohib teha üksnes vastavalt artiklile 39 või 46 (väli 2).

(14)  Välja võib sisestada variandi “teadmata”.

(15)  “Väljaandmise eesmärgil tagaotsitavad isikud”.

(16)  Kolmandate riikide kodanikud, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld (artiklid 2, 25, 96).

(17)  Teadmata kadunud isikud või isikud, keda on vaja võtta nende endi turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt politsei kaitse alla.

(18)  Andmed tunnistajate ehk isikute kohta, kes peavad ilmuma kohtusse seoses kriminaalmenetlustega.

(19)  Isikute või sõidukite varjatud jälgimiseks või muudeks erikontrollideks.

(20)  Esemed, mida otsitakse arestimiseks või selleks, et kasutada neid tõendina kriminaalmenetluses.

LISA 2

VASTAVUSTABEL

Sirene käsiraamatu asendatud versioon (2003/C 38/01)	Ajakohastatud Sirene käsiraamat, millega asendatakse versioon 2003/C 38/01
Sissejuhatus	Sissejuhatus
1
2	1
2.3 (salastatud)	Käesoleva jao sisu on nüüd esitatud dokumendis GLOBALl SIS DOCUMENT (5914/06 SIRIS 29/COMIX 113) ning seda ajakohastatakse ja levitatakse korrapäraselt SISi töörühmas.
Lisa 5 (salastatud)	Vorme B, C ja D edaspidi enam ei kasutata ning need eemaldatakse lisast 5.
3.1	3
3.1.1	3.1
3.1.2	3 3.4 3.4.1 3.4.2 3.4.3 3.4.4 3.4.5
3.1.3	2 2.1 2.1.1 3 3.2 3.2.1 3.2.2 3.2.3 3.3 3.3.1 3.3.2 3.3.3
3.1.4	2.15 2.15.1 2.15.2 2.15.4 3 3.5 3.5.1 3.5.2 3.5.3 3.5.4 5 5.2 5.2.1 5.2.2 5.2.3 7 7.4 7.4.1 7.4.2 7.4.3 7.4.4 7.5
3.1.5	2 2.2 2.2.1 2.2.2 3
3.1.6	4 4.1 4.6 4.7
3.1.7	2 2.3
3.1.8	2. 2.4 2.5
3.1.9	2 2.6
3.1.10	2 2.7 2.7.1 2.7.2 2.7.3 2.7.4
3.2	2
3.2.1	2.12
3.2.2	2.12.1
3.2.3	2.13 2.13.1 2.13.2 2.13.3 2.13.4 2.13.5 2.13.6 2.14 2.14.1 2.14.2
4	3
4.1.1	3.1 3.1.2 3.4 3.4.1
4.1.2	7 7.3
4.2	3
4.2.1	3.4 3.4.2 3.4.3 3.4.4 3.4.5 3.6
4.3	2 2.1.3 3.2 3.2.1 3.3 3.3.1
4.3.1	2 2.1.2 3 3.3.3
4.3.2	8 8.1.1 8.1.2
4.3.3	2 2.1.3
4.4	2
4.4.1	2.15
4.4.2	2.15.1
4.4.3	2.15.2 2.15.3 2.15.4 3 3.5 3.5.1 3.5.2 3.5.3 3.5.4 5 5.2 5.2.1 5.2.2 5.2.3 7 7.4 7.4.1 7.4.2 7.4.3 7.4.4 7.5
4.5	2
4.5.1	2.2.1
4.5.2	2.2.2 3 3.7 3.7.1 3.7.2 3.7.3 3.7.4
4.6	4
4.6.1	4.1
4.6.2	4.2 4.5 4.6 4.7
4.7	2
4.7.1	2.3 3.7.3
4.8	2
4.8.1	2.4
4.8.2	2.5
4.9	2
4.9.1	2.6
4.9.2	2.7
4.10	2
4.10.1	2.7
4.10.2	2.7.1
4.10.3	2.7.2 2.7.3
5 5.1 5.1.1	2
5.1.2.1	3
5.1.2.2	4
5.1.2.3	5
5.1.2.4	6
5.1.2.5 5.1.2.6	7
5.1.2.7	8
5.2	3
5.2.1	3.4.5 7 7.2
5.3	2
5.3.1	2.8
5.3.2	2.8.1 3 3.8 3.8.1
	2.9 2.9.1
	2.10 2.10.1 2.10.2 2.10.3 2.10.4 2.10.5 2.11
	3.1.1 3.2.3 3.4.1
	3.9 3.9.1 3.9.2
	4.3 4.4 4.4.1 4.4.2 4.8
	9
Lisad 1, 2, 3 ja 4 (salastatud)	Lisad 1, 2 ja 4 (salastatud)
Sissejuhatus ja vormid	Sissejuhatus ja vormid
A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M ja P lisades 5 ja 6 (salastatud)	A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M ja P lisades 5 ja 6 (salastatud)