25.11.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 310/28

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/65/EÜ,

26. oktoober 2005,

sadamate turvalisuse tugevdamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Terrorismist tingitud turvalisust ohustavad vahejuhtumid on üheks suurimaks ohuks demokraatia, vabaduse ja rahu ideaalidele, mis on Euroopa Liidu olemuse põhituumaks.

(2)	Inimesi, sadamate infrastruktuuri ja seadmeid tuleks kaitsta turvalisust ohustavate vahejuhtumite ja nende laastava mõju eest. Niisugune kaitse oleks kasulik transpordi kasutajatele, majandusele ja ühiskonnale tervikuna.

(3)

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtsid 31. märtsil 2004 vastu määruse (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta. (4) Nimetatud määrusega kehtestatud merenduse turvalisuse alased meetmed moodustavad ainult osa merendusega seotud transpordiahelate piisava turvalisuse taseme saavutamiseks vajalikest meetmetest. Nimetatud määruse reguleerimisalasse kuuluvad vaid laevade pardal ning laeva ja sadama vahelise liidesega seoses kehtivad turvameetmed.

(4)

Suurima võimaliku turvalisuse saavutamiseks mere- ja sadamatööstuses tuleks kasutusele võtta sadamate turvameetmed, mis hõlmavad kõiki asjaomaste liikmesriikide poolt määratletud piiridesse jäävaid sadamaid, tagades sellega, et määruse (EÜ) nr 725/2004 rakendamiseks võetavaid turvameetmeid toetab sadamate tegevuspiirkondade tugevdatud turvalisus. Neid meetmeid tuleks kohaldada kõigis sadamates, kus asub üks või mitu määruse (EÜ) nr 725/2004 reguleerimisalasse kuuluvatest sadamarajatistest.

(5)	Käesoleva direktiivi turvaeesmärgi saavutamiseks tuleks võtta vastu asjakohased meetmed, ilma et see piiraks liikmesriikide riiklike julgeolekueeskirjade ja -meetmete kohaldamist, mis võidakse võtta Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel.

(6)

Liikmesriigid peaksid turvalisusega seotud sadamaala täpsete piiride ja vajaliku sadamate turvalisuse kindlustamise erinevate meetmete tuvastamisel tuginema üksikasjalikele turvalisuse hindamistele. Taolised meetmed peaksid üksteisest erinema vastavalt kehtestatud turvalisuse tasemele ja kajastama erinevate sadama-alade riskiprofiilide erinevusi.

(7)

Liikmesriigid peaksid kinnitama sadamate turvalisuse plaanid, milles võetakse arvesse sadama turvalisuse hindamise tulemusi. Turvameetmete tõhusa toimimise jaoks on samuti vajalik ülesannete selge jaotamine kõigi asjaosaliste vahel ja korrapäraste õppuste läbiviimine. Ülesannete selge jaotamise ja õppuste korraldamise nõude lülitamine sadama turvalisuse plaani aitab tõhustada sadama turvalisusega seotud ennetus- ja parandusmeetmeid.

(8)

Ro-ro tüüpi parvlaevad on turvalisust ohustavate vahejuhtumite poolt eriti haavatavad, eelkõige, kui nad transpordivad nii reisijaid kui lasti. Turvalisuse hindamiste põhjal tuleks võtta piisavad meetmed, mis tagavad, et autod ja kaubaveokid, mida transporditakse ro-ro tüüpi parvlaevadel riigisisestel ja rahvusvahelistel marsruutidel, ei ohusta parvlaeva, selle reisijaid, meeskonda või lasti. Meetmeid tuleks võtta nii, et need sadama tegevust võimalikult vähe takistaksid.

(9)	Liikmesriikidel peaks olema võimalik luua sadamate turvakomiteesid, kelle ülesandeks on anda praktilist nõu direktiivi reguleerimisalasse kuuluvates sadamates.

(10)

Liikmesriigid peaksid tagama, et sadama turvalisusega seotud kohustusi tunnistavad selgesõnaliselt kõik sellega seotud osapooled. Liikmesriigid peaksid jälgima julgeolekueeskirjadest kinnipidamist ja selgelt looma kõigi oma sadamate eest vastutava asutuse, kinnitama oma sadamate turvalisuse hindamised ja plaanid, kehtestama ja tegema teatavaks asjakohased turvalisuse tasemed ning tagama meetmetest tõhusa teavitamise, nende rakendamise ja kooskõlastamise.

(11)

Liikmesriigid peaksid kinnitama kõik hindamised ja plaanid ning jälgima nende rakendamist oma sadamates. Selleks, et hoida sadamate töö takistamine ja kontrolliasutuste halduskoormus minimaalsel tasemel, peaks komisjon teostama direktiivi rakendamise järelevalvet koos määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 9 lõikes 4 sätestatud kontrollidega.

(12)	Liikmesriigid peaksid tagama, et komisjoni ja liikmesriikide vaheliseks kontaktpunktiks saaks sadamate turvalisuse alane kontaktasutus. Liikmesriigid peaks teatama komisjonile, millised sadamad kuuluvad läbi viidud turvalisuse hindamiste alusel direktiivi reguleerimisalasse.

(13)

Käesoleva julgeolekupoliitika kohaste meetmete tõhus ja nõuetekohane rakendamine tõstatab olulisi küsimusi seoses rahastamisega. Täiendavate turvameetmete rahastamine ei tohiks põhjustada konkurentsimoonutusi. Hiljemalt 30. juuniks 2006 peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi alusel võetavate meetmetega seotud rahastamist käsitleva uuringu tulemused, pöörates erilist tähelepanu kulude jagamisele ametivõimude, sadamate valdajate ja operaatorite vahel.

(14)	Käesolev direktiiv austab põhiõigusi ja järgib eriti Euroopa põhiõiguste hartas tunnistatud põhimõtteid.

(15)	Käesoleva direktiivi rakendusmeetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(16)	Kindlaks tuleks määrata kord käesoleva direktiivi kohandamiseks, et võtta arvesse rahvusvahelise õiguse aktide arengut ning et kogemusi arvestades kohandada või täiendada käesoleva direktiivi lisa üksikasjalikke sätteid ilma direktiivi reguleerimisala laiendamata.

(17)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärgid, milleks on asjakohaste meetmete tasakaalustatud kehtestamine meretranspordi ja sadamapoliitika valdkonnas, ei ole piisaval määral saavutatavad liikmesriikide poolt ja on direktiivi Euroopa mõõdet arvestades paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 toodud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis kehtestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)	Kuna käesolev direktiiv hõlmab meresadamaid, siis ei peaks selles sisalduvad kohustused kehtima Austria, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Luksemburgi ega Slovakkia suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva direktiivi põhieesmärk on kehtestada ühenduse meetmed sadamate turvalisuse tugevdamiseks, arvestades turvalisust ohustavate vahejuhtumite võimalikkust. Käesolev direktiiv tagab ka, et sadamate tugevdatud turvalisus toetab määruse (EÜ) nr 725/2004 rakendamiseks võetud turvameetmeid.

2. Lõikes 1 nimetatud meetmed on järgmised:

a)	sadama turvameetmete üldeeskirjad;

b)	nende eeskirjade rakendamise mehhanism;

c)	kohased mehhanismid eeskirjade järgimise kontrollimiseks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolev direktiiv kehtestab sadamates järgimisele kuuluvad turvameetmed. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi sätteid kohaldada sadamaga seotud aladel.

2. Käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid kohaldatakse iga selle liikmesriigi territooriumil paikneva sadama suhtes, kus asub üks või mitu määruse (EÜ) nr 725/2004 kohase sadamarajatiste turvalisuse plaaniga hõlmatud sadamarajatist. Käesolevat direktiivi ei kohaldata sadamates asuvate sõjaliste objektide suhtes.

3. Liikmesriigid määratlevad käesoleva direktiivi jaoks iga sadama piirid, võttes nõuetekohaselt arvesse sadama turvalisuse hindamise tulemusi.

4. Kui liikmesriik on määratlenud sadamarajatise piirid määruse (EÜ) nr 725/2004 mõistes, nii et need tõepoolest hõlmavad sadamat, on määruse (EÜ) nr 725/2004 vastavad sätted ülimuslikud käesoleva direktiivi vastavate sätete suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	sadam – teatud maa- ja veeala, mille piirid on määratlenud sadama asukoha liikmesriik ning mis koosneb kaubandusliku meretranspordi hõlbustamiseks ette nähtud seadmetest ja rajatistest;

2.	laeva ja sadama vaheline liides – vastastikune mõju, mis tekib ajal, mil laev on otseselt ja vahetult seotud tegevusega, mis hõlmab inimeste või kaupade liikumist või sadamateenuste osutamist laevale või laevalt;

3.	sadamarajatis – koht, kus toimub laeva ja sadama vaheline liides; see hõlmab, vastavalt vajadusele, alasid nagu ankrukohad, ootekaid ja merepoolsed lähenemisalad;

sadama turvalisuse alane kontaktasutus – iga liikmesriigi määratud asutus, kelle ülesandeks on olla komisjoni ja liikmesriikide vaheliseks kontaktasutuseks ning hõlbustada käesolevas direktiivis sätestatud sadamate turvameetmete kohaldamist, teostada selle üle järelkontrolli ning anda selle kohta teavet;

5.	sadama turvaasutus – vastavas sadamas sadama turvalisuse eest vastutav asutus.

Artikkel 4

Kooskõlastamine määruse (EÜ) nr 725/2004 kohaldamiseks võetud meetmetega

Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiiviga kehtestatud sadamate turvameetmete põhjaliku kooskõlastamise määruse (EÜ) nr 725/2004 kohaldamisel võetud meetmetega.

Artikkel 5

Sadama turvaasutus

1. Liikmesriigid määravad turvaasutuse iga käesoleva direktiiviga hõlmatud sadama jaoks. Sadama turvaasutuse võib määrata rohkem kui ühe sadama jaoks.

2. Sadama turvaasutus vastutab sadama turvalisuse hindamiste järelduste põhjal sadamate turvalisuse plaanide koostamise ja rakendamise eest.

3. Liikmesriigid võivad sadama turvaasutuseks määrata määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud meresõiduturvalisuse pädeva asutuse.

Artikkel 6

Sadama turvalisuse hindamine

1. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate sadamate turvalisuse hindamiste läbiviimise. Nimetatud hindamistel võetakse arvesse sadama erinevate osade eripära ning samuti, kui liikmesriigi vastav asutus peab seda asjakohaseks, sadamaga ühenduses olevate piirkondade eripära, kui need piirkonnad mõjutavad sadama turvalisust ning hindamistel võetakse arvesse nende piirides asuvate sadamarajatiste turvalisuse hindamisi, mis on teostatud määruse (EÜ) nr 725/2004 kohaldamisel.

2. Kõikide sadama turvalisuse hindamiste läbiviimisel võetakse miinimumnõuetena arvesse I lisas sätestatud üksikasjalikke nõudeid.

3. Sadama turvalisuse hindamist võib teostada artiklis 11 osutatud tunnustatud turvaorganisatsioon.

4. Sadama turvalisuse hindamised peab kinnitama asjaomane liikmesriik.

Artikkel 7

Sadama turvalisuse plaan

1. Liikmesriigid tagavad, et sadamate turvalisuse hindamise järelduste alusel töötatakse välja sadamate turvalisuse plaanid, neid säilitatakse ja ajakohastatakse. Sadama turvalisuse plaan võtab nõuetekohaselt arvesse sadama erinevate osade eripära ning ühendab tervikuks kooskõlas nende piirides asuvate määrusega (EÜ) nr 725/2004 kindlaks määratud sadamarajatiste turvalisuse plaanid.

2. Sadama turvalisuse plaanid määravad iga artiklis 8 osutatud erineva turvalisuse taseme jaoks kindlaks:

a)	järgitavad menetlused;

b)	rakendatavad meetmed;

c)	kohustuslikud tegevused.

3. Sadama turvalisuse plaani koostamisel võetakse miinimumnõuetena arvesse II lisas määratletud üksikasjalikke nõudeid. Vajadusel sisaldavad sadamate turvalisuse plaanid vajalikul määral turvameetmeid, mida kohaldatakse reisijate ja sõidukite suhtes, kes või mis ootavad reisijaid ja sõidukeid vedavatele merelaevadele minekut. Rahvusvaheliste mereveoteenuste korral teevad asjaomased liikmesriigid turvalisuse hindamisel koostööd.

4. Sadama turvalisuse plaani võib välja töötada artiklis 11 osutatud tunnustatud turvaorganisatsioon.

5. Asjaomased liikmesriigid kinnitavad sadama turvalisuse plaanid enne rakendamist.

6. Liikmesriigid tagavad järelevalve sadamate turvalisuse plaanide rakendamise üle. Järelevalve kooskõlastatakse teiste sadamas läbiviidavate kontrolltegevustega.

7. Liikmesriigid tagavad nõuetekohaste õppuste läbiviimise, võttes arvesse III lisas loetletud turvakoolituse põhinõudeid.

Artikkel 8

Turvalisuse tasemed

1. Liikmesriigid võtavad kasutusele sadamate või sadamaosade turvalisuse tasemete süsteemi.

2. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 725/2004 on kolm turvalisuse taset:

—	“turvalisuse tase 1” tähistab taset, mille puhul rakendatakse alaliselt miinimumnõuetele vastavaid turvameetmeid;

—	“turvalisuse tase 2” tähistab taset, mille puhul rakendatakse turvalisust ohustava vahejuhtumi kõrgendatud ohu korral vastavaid lisaturvameetmeid;

—	“turvalisuse tase 3” tähistab taset, mille puhul rakendatakse turvalisust ohustava vahejuhtumi tõenäolise või otsese ohu korral, kuigi rünnaku objekt ei pruugi kindlalt teada olla, tugevdatud spetsiifilisi turvameetmeid.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks iga sadama või sadamaosa turvalisuse taseme. Iga turvalisuse taseme puhul võivad liikmesriigid sõltuvalt sadama turvalisuse hindamise järeldustest otsustada, et sadama eri piirkondades tuleb rakendada erinevaid turvameetmeid.

4. Liikmesriigid teevad asjaomasele isikule või asjaomastele isikutele teatavaks sadama või sadama osa kehtiva turvalisuse taseme ning samuti selles tehtavad muudatused.

Artikkel 9

Sadama turvaülem

1. Asjaomane liikmesriik kinnitab iga sadama kohta ametisse sadama turvaülema. Igal sadamal on võimaluse korral oma turvaülem, kuid vajadusel võib üks turvaülem vastutada mitme sadama eest.

2. Sadama turvaülem on kontaktisikuks sadama turvalisuse küsimustes.

3. Kui sadama turvaülem ei ole sama kui määruse (EÜ) nr 725/2004 kohased sadamaala(de) turvaülem(ad), tuleb tagada nendevaheline tihe koostöö.

Artikkel 10

Läbivaatamine

1. Liikmesriigid tagavad sadamate turvalisuse hindamiste ja sadamate turvalisuse plaanide läbivaatamise vastavalt vajadusele. Need vaadatakse läbi vähemalt kord iga viie aasta jooksul.

2. Läbivaatamise ulatus on sätestatud vastavalt artiklites 6 või 7.

Artikkel 11

Tunnustatud turvaorganisatsioon

Liikmesriigid võivad käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgil nimetada tunnustatud turvaorganisatsioonid. Tunnustatud turvaorganisatsioonid peavad vastama IV lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 12

Sadama turvalisuse alane kontaktasutus

Liikmesriigid määravad sadama turvalisuse aspektidega tegeleva kontaktasutuse. Liikmesriigid võivad määrata sadama turvalisuse aspektidega tegelema määruse (EÜ) nr 725/2004 alusel määratud kontaktasutuse. Sadama turvalisuse alane kontaktasutus edastab komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud sadamate nimekirja ning teatab komisjonile nimekirjas tehtavatest muudatustest.

Artikkel 13

Rakendamise ja nõuetele vastavuse kontroll

1. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, mis tagab piisava ja regulaarse järelevalve sadamate turvalisuse plaanide ja nende rakendamise üle.

2. Komisjon teostab koostöös artiklis 12 osutatud kontaktasutustega järelevalvet käesoleva direktiivi rakendamise üle liikmesriikides.

3. Seda järelevalvet teostatakse koos määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 9 lõikes 4 sätestatud kontrollidega.

Artikkel 14

Kohandamised

I ja IV lisa võib muuta kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusega, laiendamata käesoleva direktiivi reguleerimisala.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määrusega (EÜ) nr 725/2004 loodud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 16

Konfidentsiaalsus ja teabe levitamine

1. Käesoleva direktiivi rakendamisel võtab komisjon vastavalt otsusele 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (6) kasutusele vastavad meetmed, et kaitsta teavet, mille kohta kehtivad konfidentsiaalsusnõuded ja millele komisjonil on juurdepääs või mida liikmesriigid edastavad.

Liikmesriigid võtavad vastavaid meetmeid kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusaktidega.

2. Kõik isikud, kes teostavad turvakontrolle või käitlevad käesoleva direktiiviga seotud konfidentsiaalset teavet, läbivad selle liikmesriigi, mille kodanikud nad on, asjakohase tasemega julgeolekukontrolli.

Artikkel 17

Karistused

Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

Artikkel 18

Rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. juuniks 2007. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 19

Hindamisaruanne

Hiljemalt 15. detsembriks 2008 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis põhineb muu hulgas artikli 13 alusel saadud teabel. Aruandes analüüsib komisjon direktiivi järgimist liikmesriikide poolt ja võetud meetmete tõhusust. Vajadusel esitab komisjon ettepanekuid täiendavate meetmete kohta.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on artikli 2 lõikes 2 osutatud sadamaid.

Strasbourg, 26. oktoober 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

D. ALEXANDER

(1) ELT C 120, 20.5.2005, lk 28.

(2) ELT C 43, 18.2.2005, lk 26.

(3) Euroopa Parlamendi 10. mai 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. oktoobri 2005. aasta otsus.

(4) ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2005/94/EÜ, Euratom (ELT L 31, 4.2.2005, lk 66).

I LISA

SADAMA TURVALISUSE HINDAMINE

Sadama turvalisuse hindamine on sadama turvalisuse plaani ja selle rakendamise põhialuseks. Sadama turvalisuse hindamine hõlmab vähemalt:

—	tähtsa vara ja infrastruktuuri, mille kaitsmine on oluline, kindlakstegemist ja hindamist;

—	varadele ja infrastruktuurile võimaliku ohu ja selle tõenäosuse kindlakstegemist, eesmärgiga võtta kasutusele ja seada tähtsuse järjekorda vastavad turvameetmed;

—	vastumeetmete ja menetlustes tehtud muutuste ja nende haavatavuse vähendamise efektiivsuse taseme kindlakstegemist, väljavalimist ja prioritiseerimist; ning

—	nõrkade punktide, kaasa arvatud inimtegur infrastruktuuris, põhimõtted ja menetlused, kindlakstegemist.

Selle eesmärgiga hõlmab hindamine vähemalt:

—	kõigi sadama turvalisuse seisukohalt oluliste piirkondade kindlakstegemist, määratledes sellega ka sadama piirid. See hõlmab ka juba määruse (EÜ) nr 725/2004 reguleerimisalasse kuuluvaid sadamaalasid, mille riski hindamine on põhialuseks turvalisuse hindamisele;

—	sadamaala ja teiste sadamate turvalisuse meetmete kokkupuutest tulenevate turvalisuse alaste probleemide kindlakstegemist;

—	selle kindlaksmääramist, milliste sadamatöötajate puhul viiakse läbi taustakontrolle ja/või julgeolekukontrolle, sest nad puutuvad kokku kõrge riskiteguriga aladega;

—	vajaduse korral sadama osadeks jaotamist vastavalt turvalisust ohustavate vahejuhtumite tõenäosusele. Piirkondi ei hinnata mitte ainult nende sihtmärgiks saamise tõenäosuse järgi, vaid samuti selle järgi, kas need on võimalikeks läbipääsudeks naaberpiirkondade ründamise korral;

—	riski variatsioonide, näiteks aastaajast sõltuvate riskide kindlakstegemist;

—	iga alampiirkonna eripäraste karakteristikute, nagu asukoht, ligipääs, energiavarustus, kommunikatsioonisüsteem, omanik, kasutajad ja teised turvalisuse seisukohalt olulised elemendid, kindlakstegemist;

—	sadama võimalike ohustsenaariumite väljaselgitamist. Kogu sadam või konkreetsed sadama infrastruktuuri osad, last, pagas, inimesed või transpordivahendid sadamas võivad olla otseseks sihtmärgiks kindlaksmääratud ohuolukorras;

—	ohustsenaariumi võimalike tagajärgede kindlakstegemist. Tagajärjed võivad mõjutada rohkem kui ühte alampiirkonda. Tuvastatakse nii otsesed kui ka kaudsed tagajärjed. Erilist tähelepanu pööratakse inimohvrite tekkimise ohule;

—	turvalisust ohustavate vahejuhtumite võimalike kobarefektide kindlakstegemist;

—	alampiirkonna haavatavate punktide kindlakstegemist;

—	kõikide kogu sadama turvalisuse seisukohalt oluliste organisatoorsete aspektide kindlakstegemist, kaasa arvatud turvalisusega seotud asutuste jagunemine, olemasolevad eeskirjad ja menetlused;

—	kogu sadamat puudutava turvalisuse haavatavate punktide, mis on seotud organisatoorsete, seadusandlike ja menetlusalaste aspektidega, kindlakstegemist;

—

kriitiliste haavatavuste vähendamiseks mõeldud meetmete, menetluste ja tegevuse kindlaksmääramist. Erilist tähelepanu pööratakse sissepääsu kontrollimise või kogu sadamale või teatud sadama piirkondadele sissepääsu piiramise vajadusele ja vahenditele; siia alla kuulub ka reisijate, sadama või teiste töötajate, külastajate ja laevameeskondade kindlakstegemine, piirkonna või tegevuse kontrollimise nõuded ning lasti ja pagasi kontroll. Meetmed, menetlused ja tegevus peavad olema vastavuses tuvastatud ohuga, mis võib erinevates sadama piirkondades olla erinev;

—	kindlaksmääramist, kuidas turvalisuse taseme kõrgendamisel tugevdada meetmeid, menetlusi ja tegevust;

—

eriliste nõuete kindlakstegemist kehtestatud turvaprobleemide, nagu “kahtlane” laadung, pagas, punker, varustus või isik, tundmatu pakk, äratuntav oht (nt pomm), lahendamiseks. Need nõuded peaksid analüüsima tingimusi, mille esinemisel on soovitatav riskiolukorra kohapeal lahendamine või lahendamine pärast turvaalasse viimist;

—	tagajärgede piiramiseks ja leevendamiseks mõeldud meetmete, menetluste ja tegevuse kindlaksmääramist;

—	ülesannete jaotamise kindlaksmääramist, mis võimaldaks tuvastatud meetmete, menetluste ja tegevuse nõuetekohast ja korrektset rakendamist;

—

vastavalt vajadusele erilise tähelepanu pööramist suhetele teiste kaitseplaanidega (nt sadamaala kaitseplaanid) ja teiste olemasolevate turvameetmetega. Tähelepanu pööratakse ka suhetele teiste vastutegevusplaanidega (nt õlilekke vastutegevusplaan, sadama erakorraliste olukordade plaan, meditsiinilise sekkumise plaan, tuumakatastroofi plaan jne);

—	kommunikatsiooninõuete kindlaksmääramist meetmete ja menetluste rakendamiseks;

—	erilise tähelepanu pööramist turvalisuse seisukohalt tundliku teabe avalikustamise eest kaitsmise meetmetele;

—	asjassepuutuvate osapoolte kui ka üldsuse teadmisvajaduse nõuete kindlakstegemist.

II LISA

SADAMA TURVALISUSE PLAAN

Sadama turvalisuse plaan sätestab sadama julgeoleku korraldamise. Plaan põhineb sadama turvalisuse hindamise tulemustele. Plaan sätestab selgesõnaliselt üksikasjalikud meetmed. See sisaldab kontrollsüsteemi, mis võimaldab vajaduse korral võtta kasutusele vajalikke parandusmeetmeid.

Sadama turvalisuse plaan põhineb järgmistel üldistel aspektidel:

—

määratleb kõik sadama turvalisuse seisukohalt olulised piirkonnad. Meetmed, menetlused ja tegevus võivad erinevates alampiirkondades varieeruda, olenevalt sadama turvalisuse hindamise tulemustest. Mõnedes alampiirkondades on tõepoolest vaja rakendada tugevaimad ennetamismeetmeid kui teistes. Erilist tähelepanu pööratakse sadama turvalisuse hindamisel tuvastatud alampiirkondade kokkupuutealadele;

—	tagab erinevate turvalisuse näitajatega piirkondade erinevate turvameetmete koordineerimise;

—	võimaldab vajaduse korral erinevate meetmete rakendamist vastavalt sadama erinevatele piirkondadele, erinevatele turvalisuse tasemetele ja spetsiifilisele teabele;

—	töötab välja sadama turvalisuse tugevdamist toetava organisatoorse struktuuri.

Nendele põhiaspektidele tuginedes määrab sadama turvalisuse plaan kindlaks ülesanded ja spetsiifilised tööplaanid järgmistes valdkondades:

—	sissepääsu nõuded. Teatud alade suhtes jõustuvad nõuded ainult siis, kui turvalisuse tasemed ületavad minimaalse taseme. Sadama turvalisuse plaan peab hõlmama kõiki nõudeid ja üleminekupiire;

—

isikut tõendavate dokumentide, pagasi ja lasti kontrollimise nõuded. Alampiirkondade suhtes võivad nõuded kehtida või mitte; erinevates alampiirkondades võivad nõuded kehtida täielikult või osaliselt. Alampiirkonda sisenevaid või seal viibivaid isikuid võib kontrollida. Sadama turvalisuse plaan vastab sadama turvalisuse hindamise tulemustele, mille abil määratakse kindlaks iga alampiirkonna turvanõuded ja turvalisuse tasemed. Kui sadama turvalisuse tagamiseks luuakse spetsiaalsed isikukaardid, kehtestatakse selge kord selliste dokumentide väljastamiseks, kasutamise kontrollimiseks ja tagastamiseks. Selline kord võtab erimeetmete kehtestamisel arvesse teatavate sadama kasutajate gruppide eripära, et piirata juurdepääsu kontrollimise nõuete negatiivset mõju. Erinevad kategooriad kehtestatakse igal juhul meremeeste, ametiisikute, sadamas regulaarselt töötavate või seda külastavate inimeste, sadamas elavate ja seal aeg-ajalt töötavate ja seda aeg-ajalt külastavate inimeste jaoks;

—	koostöö lasti kontrolli, pagasi ja reisijate kontrolli asutuste vahel. Vajaduse korral näeb plaan ette nimetatud asutuste info- ja kontrollsüsteemide, kaasa arvatud saabumise-eelsed kontrollsüsteemid, ühendamist;

—	menetlused ja meetmed kahtlase lasti, pagasi, punkri, varustuse või isikuga seotud situatsioonide lahendamiseks, kaasa arvatud turvaala kindlaksmääramine ja teised sadama turvalisuse alased probleemid ja rikkumised;

—	alampiirkondade või seal läbiviidava tegevuse kontrollimise nõuded. Nii vajadus tehniliste lahenduste järele kui ka lahendused määratakse kindlaks tuginedes sadama turvalisuse hindamisele;

—	viidad. Piirkonnad, mille kohta kehtivad sissepääsu- ja/või kontrollinõuded, varustatakse vastavate viitadega. Kontrollimise ja sissepääsu nõuded võtavad arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte ja tavasid. Kontrolltegevusele viidatakse asjakohaselt, kui seda nõuavad siseriiklikud õigusaktid;

—

kommunikatsioon ja julgeolekukontroll. Kogu oluline julgeolekualane teave edastatakse vastavalt julgeolekukontrolli standarditele, mida plaan sisaldab. Arvestades teatud teabe tundlikkust, toimub teabe edastamine teadmisvajaduse põhimõttel, kuid vastavalt vajadusele võib avalikkuse teavitamise korral võtta kasutusele vajalikud menetlused. Julgeolekukontroll moodustab osa sadama turvalisuse plaanist ja on suunatud turvalisuse aspektist tundliku teabe kaitsmisele avalikustamise eest;

—	turvalisust ohustavatest vahejuhtumitest teatamine. Kiire reageerimise tagamiseks sätestatakse sadama turvalisuse plaanis kindlad turvalisust ohustavatest vahejuhtumitest sadama turvaülemale või/ja sadama turvaasutusele teatamise nõuded;

—	teiste ennetamist puudutavate plaanide ja tegevuste ühendamine. Plaan käsitleb eelkõige teiste sadamas kasutusel olevate ennetavate ja kontrollimisega seotud tegevuste ühendamist;

—	teiste vastutegevusplaanide ühendamine ja/või spetsiifiliste vastutegevusmeetmete, -menetluste ja -tegevuse kaasamine. Plaan täpsustab teiste vastutegevus- ja hädaolukorraplaanide ühendamise ja nendega kooskõlas tegutsemise üksikasjad. Konfliktid ja puudused lahendatakse vajaduse tekkides;

—	koolituse ja õppuste nõuded;

—

toimiv sadama turvaorganisatsioon ja töökord. Sadama turvalisuse plaan täpsustab sadama turvaorganisatsioonide, nende ülesannete jaotamise ja töökorra üksikasjad. Plaan täpsustab, kui see peaks vajalik olema, sadamaala ja laevade turvaülemate vahelise koostöö üksikasjad. Plaan määrab üldjoontes kindlaks sadama turvakomitee ülesanded juhul, kui taoline komitee olemas on;

—	sadama turvalisuse plaani ajakohastamise ja kohandamise menetlused.

III LISA

TURVAÕPPUSE PÕHINÕUDED

Erinevat liiki õppuseid, milles võivad osaleda sadamarajatiste turvaülemad koos liikmesriikide asjaomaste ametiisikutega, ettevõtete ning võimalusel laevade turvaülemad, korraldatakse vähemalt kord kalendriaasta jooksul ja mitte harvemini kui iga 18 kuu tagant. Ettevõtete või laevade turvaülemate ühisõppusel osalemise taotlused esitatakse laeva turvalisuse ja tööga seotud mõju silmas pidades. Nimetatud õppused testivad kommunikatsiooni, koordinatsiooni, ressursside olemasolu ja reageerimist. Õppused võivad olla:

1.	teoreetilised või praktilised;

2.	lauatagune simulatsioon või seminar; või

3.	ühendatud teiste õppustega nagu hädaolukorrale reageerimine või teised sadamariigi asutuste korraldatud õppused.

IV LISA

TUNNUSTATUD TURVAORGANISATSIOONILE KEHTESTATUD TINGIMUSED

Tunnustatud turvaorganisatsioonil on:

1.	eriteadmised sadama turvalisuse oluliste aspektide kohta;

2.	vajalikud teadmised sadamategevuse kohta, kaasa arvatud teadmised sadama ülesehituse kohta;

3.	vajalikud teadmised sadamate turvalisust mõjutavate teiste turvalisuse seisukohalt oluliste tegevuste kohta;

4.	oskus hinnata võimalikke ohte sadama turvalisusele;

5.	suutlikkus hoida ja parandada oma töötajaskonna erialaseid teadmisi;

6.	suutlikkus jätkuvalt kontrollida oma töötajaskonna usaldusväärsust;

7.	suutlikkus kasutada vajalikke meetmeid, et vältida turvalisuse seisukohalt tundliku teabe ebaseaduslikku avalikustamist või sellele juurdepääsu;

8.	teadmised vastavate siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide ja julgeolekunõuete kohta;

9.	teadmised praeguse hetke julgeoleku mudelite ja sellealaste ohtude kohta;

10.	oskus ära tunda ja üles leida relvad, ohtlikud ained ja seadmed;

11.	oskus karakteristikute ja käitumuslike mudelite järgi diskrimineerimata ära tunda isikud, kes on tõenäoliselt ohuks sadama turvalisusele;

12.	teadmised turvameetmetest kõrvalehoidumise võtete kohta;

13.	teadmised kaitse- ja valvevahendite ning -süsteemide ja nende tööpiirangute kohta.

Tunnustatud turvaorganisatsioonil, kes hindas sadama turvalisust või vaatas läbi taolise hindamise, ei ole lubatud koostada või läbi vaadata sama sadama turvalisuse plaani.