20.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/55/EÜ,

28. september 2005,

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 3. detsembri 1987. aasta direktiiv 88/77/EMÜ (sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on üks mitmest üksikdirektiivist tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta. (4) Direktiivi 88/77/EMÜ on mitmel korral oluliselt muudetud, kehtestades üha rangemaid saasteainete heitkoguste piirmäärasid. Kuna antud direktiivi tuleb ka edaspidi muuta, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Nõukogu direktiiviga 91/542/EMÜ, (5) millega muudetakse direktiivi 88/77/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiviga 1999/96/EÜ (liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu, ning nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ muutmise kohta) (6) ning komisjoni direktiiviga 2001/27/EÜ, (7) millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ, kehtestatud sätted on küll autonoomsed, kuid direktiivis 88/77/EMÜ kehtestatud süsteemiga tihedalt seotud. Täpsuse ja õiguskindluse huvides tuleks need autonoomsed sätted täielikult lõimida direktiivi 88/77/EMÜ uuestisõnastatava tekstiga.

(3)

Et direktiivis 70/156/EMÜ sätestatud EÜ tüübikinnitussüsteemi saaks rakendada igale sõidukitüübile, peavad kõik liikmesriigid kehtestama ühesugused nõuded.

(4)

Komisjoni programm, mis käsitleb õhukvaliteeti, maanteeliikluses tekkivaid heitmeid, kütuseid ja heitkoguste vähendamise tehnoloogiaid (edaspidi “Auto-Oil I programm”) näitas, et saavutamaks vastavust tulevikus ettenähtud õhukvaliteedi standarditega on vaja raskeveokite saasteainete heitkoguseid veelgi rohkem vähendada.

(5)

“Auto-Oil I” programmi kohaselt on ettenähtud õhukvaliteedi saavutamisel keskmise pikkusega tähtaja jooksul kõige olulisemaks meetmeks alates 2000. aastast kehtivate heite piirväärtuste vähendamine, mis tähendab süsinikmonooksiidi, kõigi süsivesinike, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heitmete vähendamist 30 % võrra. Praeguste mootoritüüpide heitgaasi suitsususe vähendamine 30 % võrra peaks aitama veelgi vähendada tahkete osakeste heitmeid. Alates 2005. aastast kehtivate süsinikmonooksiidi, kõigi süsivesinike ja lämmastikoksiidide heite piirväärtuste edasine vähendamine 30 % võrra ja tahkete osakeste vähendamine 80 % võrra peaks õhukvaliteeti keskmise kuni pika tähtaja jooksul oluliselt parandama. Alates 2008. aastast kehtiv lämmastikoksiidide täiendav piirväärtus peaks kõnealuse saasteaine piirväärtusi veel 43 % võrra vähendama.

(6)

Gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste ning heitgaaside suitsususe kindlaksmääramiseks kasutatakse tüübikinnituskatseid, mis võimaldavad täpsemalt hinnata mootorite heitekarakteristikuid kasutuselolevate sõidukite ekspluatatsioonitingimustele sarnanevates katsetingimustes. Alates 2000. aastast kasutatakse tavaliste diiselmootorite ja teatud tüüpi heitkoguste kontrollseadmetega varustatud diiselmootorite katsetamisel püsiseisundi režiimist koosnevat katsetsüklit ning uut koormustesti suitsususe kindlaksmääramiseks. Kõrgetasemeliste heitmete kontrollsüsteemidega varustatud diiselmootorite katsetamisel kasutatakse täiendavalt uut siirderežiimiga katsetsüklit. Alates 2005. aastast tuleks diiselmootorite puhul kasutada kõiki nimetatud katsetsükleid. Gaasiküttega sõidukite puhul kasutatakse üksnes uut siirderežiimiga katsetsüklit.

(7)

Ühelgi juhuslikult valitud koormusel määratletud tööpiirkonnas ei tohi piirväärtused ületada asjakohast protsendimäära.

(8)

Uute standardite ja katsemenetluste kehtestamisel tuleks arvestada tulevase liikluse kasvu mõjuga ühenduse õhukvaliteedile. Komisjoni poolt selles valdkonnas tehtud töö on näidanud, et ühenduse mootoritööstus on teinud suuri edusamme tehnoloogia arendamisel, mis võimaldab tunduvalt vähendada gaasiliste ja tahkete osakeste heitmeid. Keskkonnakaitse ja rahvatervise huvides tuleb siiski jätkata pingutusi heitmete piirväärtuste ja muude tehniliste nõuete edasiseks parandamiseks. Eelkõige tuleks tulevikumeetmete kavandamisel arvestada üliväikeste tahkete osakeste omadusi käsitleva, praegu veel lõpetamata teadusuuringu tulemusi.

(9)

Kasutuselolevate heitmete kontrollsüsteemide tõhususe ja kestvuse tagamiseks tuleb mootorikütuste kvaliteeti jätkuvalt parandada.

(10)

Mootori heitkoguste kontrollseadmete tõrgete ja talitlusvõime halvenemise kiiremaks avastamiseks tuleks alates 2005. aastast rakendada raskeveokite pardadiagnostikasüsteemide (OBD-süsteemid) kohta käivaid uusi sätteid. Nimetatud sätted peaksid võimaldama parandada diagnostika- ja remondivõimalusi, aidates tõhusalt kaasa kasutuselolevate raskeveokite heitkoguste säästva taseme säilitamisele. Kuna kogu maailmas on raskeveokite diiselmootorite OBD-süsteemide kasutamine alles algstaadiumis, peaks nende kasutuselevõtmine ühenduses toimuma kahes etapis, et OBD-süsteemi arendades oleks võimalik välistada valenäitude esinemist. Kuna liikmesriigid peavad tagama, et raskeveokite omanikud ja operaatorid OBD-süsteemi näidatud vead parandaksid, tuleks nende töö hõlbustamiseks registreerida pärast vea näitamist läbitud vahemaa või vea näitamisest möödunud aeg.

(11)

Diiselmootorid on oma olemuselt vastupidavad ning võivad nõuetekohase ja tõhusa hoolduse korral edukalt säilitada lubatud heitkoguste taseme äärmiselt pikkade vahemaade puhul, mida kaubanduslikud raskeveokid oma tööülesannete täitmisel läbivad. Uued heitkoguste standardid kohustavad aga kasutama gaasi väljumiskohale paigutatud mootori heitmete kontrollsüsteeme, näiteks lämmastikoksiidide eemaldamise süsteemid (deNOx-süsteemid), diiselmootorite tahkete osakeste heitmete filtrid ja nende kahe ühendamisel saadud süsteemid ning ehk ka muud süsteemid, mis tuleb veel edaspidi määratleda. Seepärast tuleb kehtestada kasuliku tööea nõue, mis on mootori heitmete kontrollsüsteemi vastavuse tagamise menetluses võrdlusperioodiks. Sellise nõude kehtestamisel tuleks hoolikalt arvesse võtta pikki vahemaid, mida raskeveokid läbivad, vajadust asjakohase ja õigeaegse hoolduse järele ning et N1-kategooria sõidukid võiksid saada tüübikinnituse kas käesoleva direktiivi alusel või vastavalt nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiivile 70/220/EMÜ mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (8)

(12)

Liikmesriikidele tuleks anda võimalus kiirendada ühenduse nõuetele vastavate sõidukite turuleviimist maksusoodustuste abil, kui see on kooskõlas asutamislepingu sätetega ning vastab siseturul konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks sätestatud tingimustele. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust lülitada saasteainete ja muude ainete heitkogused mootorsõidukite liiklusmaksude arvestamise alusesse.

(13)

Kuna osa maksusoodustusi loetakse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt riigiabiks, tuleks nimetatud maksusoodustustest asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatada komisjonile, et neid oleks võimalik asjakohaste vastavuskriteeriumide alusel hinnata. Käesoleva direktiivi kohane meetmetest teatamine ei tohi piirata asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust.

(14)

Menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks peaks komisjonil olema õigus vastu võtta meetmeid käesoleva direktiivi põhiliste sätete rakendamiseks ning direktiivi lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

(15)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks ning teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ kohaselt, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (9)

(16)

Komisjon peaks jälgima praegu veel reguleerimata saasteainetele piirväärtuste kehtestamise vajadust, mis tuleneb uute alternatiivsete kütuste ja uute heitgaaside heitkoguste kontrollsüsteemide laiemast kasutamisest.

(17)

Komisjon peaks nii kiiresti kui võimalik esitama ettepanekud lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste heitmete piirväärtuste kohta, mida ta võib hilisemas etapis asjakohaseks pidada.

(18)

Kuna liikmesriigid ei suuda iseseisvalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärki – luua siseturg kõikide sõidukitüüpide gaasiliste ja tahkete osakeste heitmetele ühtsete tehniliste nõuete rakendamise läbi – ja meetme ulatuse tõttu on see eesmärk kergemini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale antud eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

(19)

Käesoleva direktiivi ülevõtmine siseriiklikku õigusesse peaks piirduma vaid nende sätetega, mida on eelmiste direktiividega võrreldes oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(20)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegade ning IX lisa B osas nimetatud direktiivide kohaldamise osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

sõiduk – diisel- või gaasimootori abil käivitatav mis tahes sõiduk, nagu on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 2, välja arvatud M1 kategooria sõidukid, mille suurim tehniliselt lubatud täismass on alla 3,5 tonni või sellega võrdne;

b)

diisel- või gaasimootor – sõiduki liikumapaneva jõu allikas, mille saab kinnitada eraldi tehnilise seadmestikuna, nagu on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 2;

c)

eriti keskkonnasõbralik sõiduk – sõiduk, mille käivitamiseks kasutatakse mootorit, mis vastab I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli C reas toodud lubatavatele heitmete piirväärtustele.

Artikkel 2

Liikmesriikide kohustused

1.   Liikmesriigid:

a)

keelduvad direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastava EÜ tüübikinnituse väljastamisest ja

b)

keelduvad siseriiklikust tüübikinnitusest,

diisel- või gaasimootorite tüüpide puhul ja diisel- või gaasimootoriga käivitatavate sõidukitüüpide puhul, kui I–VIII lisas sätestatud nõuded ei ole täidetud ning eriti kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite A reas esitatud piirväärtustele.

2.   Välja arvatud juhul, kui sõidukeid ja mootoreid kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse ning kasutusel olevate asendusmootorite puhul, kui I—VIII lisas sätestatud nõuded pole täidetud, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite A reas sätestatud piirväärtustele, liikmesriigid:

a)

peavad uute sõidukitega või uute mootoritega kaasasolevaid direktiivi 70/156/EMÜ sätete kohaselt koostatud vastavustunnistusi kehtetuks selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ning

b)

keelavad diisel- või gaasimootorite abil käitatavate uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute diisel- või gaasimootorite müümise või kasutamise.

3.   Alates 1. oktoobrist 2003, välja arvatud sõidukite ja mootorite puhul, mida kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse, ning kasutuselolevate sõidukite asendusmootorite puhul, kui on tegemist gaasimootorite tüüpidega ning gaasimootoritega käitatavate sõidukitüüpidega, mis ei vasta I–VIII lisas sätestatud nõuetele, liikmesriigid:

a)

peavad uute sõidukite või uute mootoritega kaasasolevaid, vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ sätetele koostatud vastavustunnistusi nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel kehtetuks ning

b)

keelavad uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute mootorite müümise ja kasutamise.

4.   Kui lisade I–VIII ja artiklite 3 ja 4 nõuded on täidetud, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused vastavad I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite B1 või B2 reas esitatud piirväärtustele või C reas esitatud piirväärtustele, ei tohi ükski liikmesriik põhjustel, mis on seotud mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmetega ning heitgaasi suitsususe väärtusega:

a)

keelduda direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastava EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest diisel- või gaasimootoriga käitatavale sõidukitüübile;

b)

keelata diisel- või gaasimootoriga käitatavate uute sõidukite registreerimist, müümist, kasutuselevõtmist või kasutamist;

c)

keelduda EÜ tüübikinnituse andmisest diisel- või gaasimootori tüübile;

d)

keelata uute diisel- ja gaasimootorite müümist või kasutamist.

5.   Alates 1. oktoobrist 2005 nende diisel- või gaasimootorite tüüpide ja diisel- või gaasimootorite abil käitatavate sõidukite tüüpide puhul, mis ei vasta I—VIII lisas ning artiklites 3 ja 4 sätestatud nõuetele ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas sätestatud piirväärtustele, liikmesriigid:

a)

keelduvad direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastava EÜ tüübikinnituse andmisest ja

b)

keelduvad siseriikliku tüübikinnituse andmisest.

6.   Alates 1. oktoobrist 2006 loevad liikmesriigid, välja arvatud sõidukite ja mootorite puhul, mida kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse ning välja arvatud kasutusel olevate asendusmootorite puhul, kui I–VIII lisas ning artiklites 3 ja 4 sätestatud nõuded pole täidetud, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas sätestatud piirväärtustele:

a)

uute sõidukitega või uute mootoritega kaasasolevaid vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ sätetele koostatud vastavussertifikaate kehtetuks selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ja

b)

keelavad diiselmootorite või gaasimootorite abil käitatavate uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute diisel- või gaasimootorite müümise või kasutamise.

7.   Alates 1. oktoobrist 2008 diisel- või gaasimootorite tüüpide puhul ja diisel- või gaasimootoriga käitatavate sõidukitüüpide puhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I–VIII lisas ja artiklites 3 ja 4 sätestatud nõuetele, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B2 reas sätestatud piirväärtustele, liikmesriigid:

a)

ei anna direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastavat EÜ tüübikinnitust ega

b)

siseriiklikku tüübikinnitust.

8.   Alates 1. oktoobrist 2009 loevad liikmesriigid, välja arvatud sõidukite ja mootorite puhul, mida kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse, ning kasutusel olevate sõidukite asendusmootorite puhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I–VIII lisas ja artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B2 reas sätestatud piirväärtustele:

a)

direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt uute sõidukitega või uute mootoritega kaasasolevaid vastavussertifikaate kehtetuks selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ja

b)

keelavad diiselmootorite või gaasimootorite abil käitatavate uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute diisel- või gaasimootorite müümise ja kasutamise.

9.   Lõike 4 kohaselt loetakse mootor vastavaks lõigetes 1, 2 ja 3 esitatud nõuetele juhul, kui see vastab I–VIII lisas esitatud nõuetele ja on vastavuses I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite C reas esitatud piirväärtustele.

Lõike 4 kohaselt loetakse mootor vastavaks lõigetes 1–3 ja 5–8 esitatud nõuetele juhul, kui see vastab I–VIII lisas ja artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele ja I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite C reas esitatud piirväärtustele.

10.   Diisel- ja gaasimootorite suhtes, mis peavad tüübikinnitussüsteemi kohaselt vastama I lisa jaos 6.2.1 sätestatud piirväärtustele, kohaldatakse järgmist:

kõikidel juhulikult valitud koormustel, mis jäävad määratud kontrollpiirkonda, ja võtmata arvesse mootori määratletud ekspluatatsioonitingimusi, mille suhtes seda sätet ei kohaldata, ei ületa prooviks võetud heitkogused 30 sekundi jooksul I lisa jaos 6.2.1 toodud tabelite ridades B2 ja C esitatud piirväärtusi üle 100 %. Kohaldatakse kontrollpiirkonda, mille puhul protsendimäära ei ületata; mootori ekspluatatsioonitingimused, mida ei arvestata, ja muud asjakohased tingimused määratakse kindlaks artikli 7 lõikes 1 osutatud korras.

Artikkel 3

Heitmete kontrollsüsteemide vastupidavus

1.   Alates 1. oktoobrist 2005 näitab tootja uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. oktoobrist 2006 kõigi tüübikinnituste puhul, et diisel- või gaasimootor, mille tüübikinnituses on osutatud I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 ja B2 ridades esitatud piirväärtustele, vastab nendele piirväärtustele järgmise kasuliku eluea jooksul:

a)

kas 100 000 km või viis aastat, sõltuvalt sellest, kumb enne täitub, kui mootorid paigaldatakse N1- ja M2-kategooriasõidukitele;

b)

kas 200 000 km või kuus aastat, sõltuvalt sellest, kumb enne täitub, kui mootorid paigaldatakse N2-kategooria sõidukitele, N3-kategooria sõidukitele, mille registrimass ei ületa 16 tonni, ja M3-kategooriasse kuuluvatele I, II ja A klassi sõidukitele ning klassi B kuuluvatele sõidukitele, mille registrimass ei ületa 7,5 tonni;

c)

kas 500 000 km või seitse aastat, sõltuvalt sellest, kumb enne täitub, kui mootorid paigaldatakse N3-kategooria sõidukitele, mille registrimass ei ületa 16 tonni, ja M3-kategooriasse kuuluvatele III ja B klassi sõidukitele, mille registrimass ületab 7,5 tonni.

Alates 1. oktoobrist 2005 uute sõidukitüüpide puhul ning alates 1. oktoobrist 2006 kõigi sõidukitüüpide puhul peavad sõidukitele antud tüübikinnitused kinnitama ka heitmete kontrollseadmete nõuetekohast töötamist sõiduki normaalse kasutusaja jooksul tavapärastes kasutustingimustes (nõuetekohaselt kasutatud ja hooldatud kasutuselolevate sõidukite vastavus).

2.   Lõike 1 rakendusmeetmed võetakse vastu hiljemalt 28. detsembriks 2005.

Artikkel 4

Pardadiagnostikasüsteemid

1.   Alates 1. oktoobrist 2005 sõidukite uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. oktoobrist 2006 kõigi tüübikinnituste puhul tuleb diiselmootorile, mille tüübikinnituses on osutatud I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas või C reas esitatud heite piirväärtustele, või sõidukile, mida sellise mootoriga käitatakse, paigaldada pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem), mille abil teatatakse sõiduki juhile rikkest, kui lõike 3 tabeli B1 reas või C reas esitatud OBD lubatud piirnorme on ületatud.

OBD-süsteem võimaldab tuvastada olulisi häireid heitgaasi järeltöötlussüsteemide töös, mis tekivad:

a)

katalüsaatoris, kui see on paigaldatud eraldi seadmestikuna, olenemata sellest, kas see on lämmastikoksiidide eemaldamise süsteemi (deNOx-süsteemi) või diiselmootori tahkete osakeste heitmete filtri osa või mitte;

b)

deNOx-süsteemis, kui see süsteem on paigaldatud;

c)

diiselmootori tahkete osakeste heitmete filtris, kui see on paigaldatud;

d)

deNOx-süsteemi ja diiselmootori tahkete osakeste heitmete filtri ühendatud süsteemis.

2.   Alates 1. oktoobrist 2008 sõidukite uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. oktoobrist 2009 kõigi tüübikinnituste puhul tuleb diiselmootorile või gaasimootorile, mille tüübikinnituses on osutatud I lisa punkti 6.2.1 tabelite B2 reas või C reas esitatud heite piirväärtustele, või sõidukile, mida sellise mootoriga käitatakse, paigaldada pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem), mille abil teatatakse sõidukijuhile rikkest, kui lõike 3 tabeli B2 reas või C reas esitatud OBD lubatud piirnormid on ületatud.

OBD-süsteem sisaldab ka ühilduvaid seadmeid mootori elektroonilise juhtimisploki ning mootori või sõiduki muude elektriliste või elektrooniliste süsteemide vahel, mille abil võetakse vastu teateid mootori elektrooniliselt juhtimisplokilt ning antakse sellele edasi ning mis mõjutavad heitmete kontrollsüsteemi nõuetekohast talitlust, nagu näiteks ühilduvaid seadmeid mootori elektroonilise juhtimisploki ja ülekande elektroonilise juhtimisploki vahel.

3.   OBD lubatud piirnormid on järgmised:

Rida

Diiselmootorid

Lämmastikoksiidide mass

(NOx) g/kWh

Tahkete osakeste mass

(PT) g/kWh

B1 (2005)

7,0

0,1

B2 (2008)

7,0

0,1

C (EEV)

7,0

0,1

4.   Katsetamise, diagnostika ning hooldus- ja remonditööde tegemise eesmärgil tuleb tagada täielik ja ühtne juurdepääs OBD-teabele kooskõlas direktiivi 70/220/EMÜ asjakohaste sätetega ja OBD-süsteemidele vastavust tagavaid varuosasid käsitlevate sätetega.

5.   Lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu hiljemalt 28. detsembriks 2005.

Artikkel 5

Tarbitavaid reaktiive kasutavad heitmete kontrollsüsteemid

Artikli 7 lõike 1 kohaselt artikli 4 rakendamiseks vajalike meetmete määratlemisel hõlmab komisjon vajadusel tehnilised meetmed, et minimeerida tarbitavaid reaktiive kasutavate heitmete kontrollsüsteemide mittevastava hooldamise oht. Lisaks hõlmatakse vajadusel meetmed, millega tagatakse, et tarbitavate reaktiivide kasutamisest tulenev ammoniaagi heitkogus oleks võimalikult väike.

Artikkel 6

Maksusoodustused

1.   Liikmesriigid võivad ette näha maksusoodustusi ainult käesolevale direktiivile vastavate sõidukite suhtes. Sellised soodustused peavad olema kooskõlas asutamislepingu sätetega ning käesoleva artikli lõigetega 2 või 3.

2.   Soodustusi kohaldatakse kõikide liikmesriigi turul müügiks pakutavate uute sõidukite suhtes, mis eelnevalt vastavad I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas või B2 reas esitatud piirväärtustele.

Soodustused lõpevad B1 reas esitatud piirväärtuste kohustusliku kohaldamisega artikli 2 lõike 6 kohaselt või B2 reas esitatud piirväärtuste kohustusliku kohaldamisega vastavalt artikli 2 lõikele 8.

3.   Soodustusi kohaldatakse kõikide liikmesriigi turul müügiks pakutavate uute sõidukite suhtes, mis vastavad I lisa punkti 6.2.1 tabelite C reas esitatud lubatavatele piirväärtustele.

4.   Lisaks lõikes 1 osutatud tingimustele ei tohi maksusoodustused olla ühegi sõidukitüübi puhul suuremad lisakulust nendele tehnilistele lahendustele, mille eesmärk on vastavuse tagamine I lisa punkti 6.2.1 tabelite ridades B1 või B2 esitatud piirväärtustega või C reas esitatud lubatavate piirväärtustega ega sõidukile paigaldamise kulust.

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesolevas artiklis nimetatud maksusoodustuste sisseseadmise või muutmise kavadest piisavalt varakult, et komisjon saaks esitada oma märkused.

Artikkel 7

Rakendamismeetmed ja muudatused

1.   Käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 10 ning artiklite 3 ja 4 rakendamiseks vajalikud meetmed võtab vastu komisjon, keda abistab direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee, kes tegutseb sama direktiivi artikli 13 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

2.   Direktiivi teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks tehtavad muudatused võtab vastu komisjon, keda abistab direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee, kes tegutseb sama direktiivi artikli 13 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 8

Läbivaatamine ja aruanded

1.   Komisjon vaatab läbi raskeveokitele ja mootoritele kohaldatavate uute heite piirväärtuste rakendamise vajaduse saasteainete osas, mida praegu veel ei reguleerita. Läbivaatamise aluseks on uute alternatiivkütuste ulatuslikum turule toomine ja uute lisaainetel põhinevate heitgaasi heitmete kontrollsüsteemide kasutuselevõtmine, mis aitab saavutada vastavust käesolevas direktiivis kindlaks määratud tulevikustandarditele. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohase ettepaneku.

2.   Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama seadusandlikud ettepanekud raskeveokite lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste heitmete täiendavate piirväärtuste kohta.

Vajadusel uurib komisjon, kas tahkete osakeste tasemele ja suurusele on vaja kehtestada lisapiirväärtused, ja kui see on vajalik, lisab need ettepanekutesse.

3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettekande ülemaailmselt ühtlustatud katsetsüklit käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta.

4.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettekande OBM-süsteemi kasutamist puudutavate nõuete kohta. Kui see on asjakohane, teeb komisjon ettekande põhjal ettepaneku tehniliste spetsifikatsioonide ja vastavate lisade kaasamise meetmete kohta, et oleks võimalik sätestada nende OBM-süsteemide tüübikinnitus, mis tagavad OBD-süsteemidele vähemalt samaväärse seiretaseme ning on nendega kooskõlas.

Artikkel 9

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 9. novembrist 2006. Kui artiklis 7 osutatud rakendusmeetmete vastuvõtmine lükkub edasi hilisemaks kui 28. detsember 2005, täidavad liikmesriigid selle kohustuse ülevõtmise kuupäevaks, mis on ette nähtud kõnealuseid rakendusmeetmeid sisaldavas direktiivis. Nad edastavad komisjonile viivitamata nende sätete teksti ning nimetatud sätete ja direktiivi vaheliste seoste vastavustabeli.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 9. novembrist 2006 või kui artiklis 7 osutatud rakendusmeetmete vastuvõtmine lükkub edasi hilisemaks kui 28. detsember 2005, alates ülevõtmise kuupäevast, mis on kindlaks määratud kõnealuseid rakendusmeetmeid sisaldavas direktiivis.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid lisavad ka kinnituse selle kohta, et kehtivate õigus- ja haldusnormide viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning kinnituse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

IX lisa A osas loetletud direktiivid tunnistatakse kehtetuks alates 9. novembrist 2006, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ning IX lisa B osas esitatud direktiivide kohaldamisel.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt X lisa vastavustabelile.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 28. september 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

D. ALEXANDER


(1)  ELT C 108, 30.4.2004, lk 32.

(2)  Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2004. aasta arvamus (ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 272) ja nõukogu 19. septembri 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4)  EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/49/EÜ (ELT L 194, 26.7.2005, lk 12).

(5)  EÜT L 295, 25.10.1991, lk 1.

(6)  EÜT L 44, 16.2.2000, lk 1.

(7)  EÜT L 107, 18.4.2001, lk 10.

(8)  EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/76/EÜ (ELT L 206, 15.8.2003, lk 29).

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.


I LISA

REGULEERIMISALA, MÕISTED JA LÜHENDID, EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE, SPETSIFIKATSIOONID JA KATSED NING TOODANGU VASTAVUS

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi diiselmootoriga mootorsõidukite gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ning kõigi ottomootoritega mootorsõidukite gaasiliste heitmete suhtes, mis töötavad maagaasi või veeldatud naftagaasi kütusega ning artiklis 1 kindlaksmääratud diisel- ja ottomootorite suhtes, välja arvatud N1-, N2- ja M2-kategooria sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud nõukogu 20. märtsi 1970 aasta direktiivi 70/220/EMÜ (mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (1) kohaselt.

2.   MÕISTED JA LÜHENDID

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.   katsetsükkel – kindlaksmääratud kiiruse ja pöördemomendiga katsefaaside järjestus mootori katsetamiseks püsiseisundis (ESC katse) või siirderežiimil (ETC, ELR katse);

2.2.   mootori kinnitamine – mootoritüübi (mootoritüüpkonna) kinnitamine gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete määra suhtes;

2.3.   diiselmootor – survesüüte põhimõttel töötav mootor;

2.4.   gaasimootor – maagaasi- (NG) või veeldatud naftagaasi (LPG) kütusel töötav mootor;

2.5.   mootoritüüp – mootorite kategooria, mis ei erine selliste põhiliste mootori karakteristikute poolest, nagu on määratletud käesoleva direktiivi II lisas;

2.6.   mootoritüüpkond – tootja koostatud mootorite rühm, mis on projekteeritud samalaadsete heitgaasikarakteristikutega, nagu on määratletud käesoleva direktiivi II lisa 2. liites; kõik tüüpkonna mootorid peavad vastama heitmete kehtestatud piirväärtustele;

2.7.   algmootor – mootoritüüpkonnast valitud mootor, millel on kõnealust mootoritüüpkonda esindavad heitekarakteristikud;

2.8.   gaasilised heitmed – süsinikmonooksiid, süsivesinikud (diiselmootori puhul eeldatakse molekulivalemiks CH1,85, veeldatud naftagaasil töötava mootori puhul CH2,525, maagaasil töötava mootori (NMHC) puhul CH2,93 ning etanoolil töötavate diiselmootorite puhul CH3O0,5), metaan (maagaasil töötava mootori puhul eeldatakse molekulivalemiks CH4) ning lämmastikoksiidid, mille määra väljendatakse lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalendina;

2.9.   tahkete osakeste heitmed – aine, mis kogutakse eri filtrisse pärast heitgaasi lahjendamist puhta filtreeritud õhuga temperatuuril kuni 325 K (52 °C);

2.10.   suits – diiselmootori heitgaasivoos hõljuvad osakesed, mis neelavad, peegeldavad või murravad valgust;

2.11.   kasulik võimsus – katsestendil väntvõlli või sellele vastava osa lõpus saadud võimsus EÜ-kilovattides, mõõdetuna EÜ võimsuse mõõtmise meetodil, nagu on ette nähtud nõukogu 16. detsembri 1980. aasta direktiivis 80/1269/EMÜ mootorsõidukite mootori võimsust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; (2)

2.12.   deklareeritud maksimaalne võimsus (Pmax) – maksimaalne võimsus EÜ kilovattides (kasulik võimsus), nagu tootja on tüübikinnitustaotluses esitanud;

2.13.   osakoormus – suurima võimaliku momendikiiruse murdarv mootori teataval pöörlemiskiirusel;

2.14.   ESC katse – 13 käesoleva lisa punkti 6.2 kohaselt rakendatavast püsiseisundi režiimist koosnev katsetsükkel;

2.15.   ELR katse – katsetsükkel, mis koosneb käesoleva lisa punkti 6.2 kohaselt mootori püsikiirusel sooritatavatest järjestikustest koormusastmetest;

2.16.   ETC katse – katsetsükkel, mis koosneb 1 800-st igal sekundil vahetuvast üleminekurežiimist. Rakendatakse käesoleva lisa punkti 6.2 kohaselt;

2.17.   mootori käituskiiruse vahemik – käesoleva direktiivi III lisas esitatud minimaalse ja maksimaalse pöörlemiskiiruse vahel asuv pöörlemiskiiruse vahemik, mida mootori tavapärasel töötamisel kõige sagedamini kasutatakse;

2.18.   minimaalne pöörlemiskiirus (nloo) – väikseim mootori pöörlemiskiirus, mille puhul tekitatakse 50 % deklareeritud maksimaalsest võimsusest;

2.19.   maksimaalne pöörlemiskiirus (nhi) – suurim mootori pöörlemiskiirus, mille puhul tekitatakse 70 % deklareeritud maksimaalsest võimsusest;

2.20.   mootori pöörlemiskiirused A, B ja C – katsekiirused mootori käituskiiruse vahemikus, mida kasutatakse ESC ja ELR katses, nagu on esitatud käesoleva direktiivi III lisa 1. liites;

2.21.   kontrollpiirkond – piirkond mootori pöörlemiskiiruste A ja C ning 25–100protsendilise koormuse vahel;

2.22.   võrdluskiirus (nref) – 100 % pöörlemiskiiruse väärtus, mida kasutatakse ETC katse suhteliste kiiruseväärtuste denormaliseerimiseks, nagu on esitatud käesoleva direktiivi III lisa 2. liites;

2.23.   suitsususe mõõtur – mõõtevahend suitsususe mõõtmiseks valguse vähendamise põhimõttel;

2.24.   maagaasirühm – H- või L-rühm, nagu on määratletud 1993. aasta novembris kehtestatud Euroopa standardis EN 437;

2.25.   kohastuvus – mootoriseade, mis võimaldab hoida püsivat õhu/kütuse suhet;

2.26.   uuskalibreerimine – maagaasil töötava mootori peenreguleerimine samade näitajate (võimsus, kütusekulu) saamiseks maagaasi eri rühmade puhul;

2.27.   Wobbe'i indeks (alumine Wl või ülemine Wu) — gaasi mahuühiku kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades võrdlustingimustes:

Formula

2.28.   λ-nihketegur (Sλ) – mõiste, mis kirjeldab mootori juhtimissüsteemi kohandumisvõimet seoses õhu ülejäägi suhte λ muutumisega, kui mootori kütusena kasutatakse puhtast metaanist erineva koostisega gaasi (Sλ arvutamisel vaata VII lisa);

2.29.   katkestusseade – seade, mis mõõdab, teeb kindlaks või reageerib talitlusmuutujatele (näiteks sõiduki kiirusele, mootori pöörlemissagedusele, kasutatavale käigule, temperatuurile, sisselaskerõhule või mõnele muule parameetrile), et heitmete kontrollsüsteemi mingi osa töötamist selliselt aktiveerida, muuta, edasi lükata või deaktiveerida, et heitmete kontrollsüsteemi efektiivsus sõiduki tavapärasel kasutamisel esinevates tingimustes väheneb, välja arvatud juhul, kui nimetatud seadme kasutamine on heitmete hindamiseks kasutatava katsemenetluse koosseisu oluline osa.

Image

2.30.   lisajuhtseade – mootorile või sõidukile paigaldatud süsteem, talitlus või juhtimisstrateegia, mida kasutatakse mootori ja/või selle abiseadmete kaitsmiseks töötingimuste eest, mis võivad viia kahjustuste või tõrgeteni või mida kasutatakse mootori käivitamise hõlbustamiseks. Lisajuhtseade võib olla ka strateegia või abinõu, kui on rahuldavalt tõestatud, et tegu pole katkestusseadega.

2.31.   irratsionaalne heitmete juhtimisstrateegia – strateegia või abinõu, mis sõiduki kasutamisel tavapärastes kasutustingimustes vähendab heitmete kontrollsüsteemi efektiivsust tasemeni, mis on heitmetele kohaldatavas katsemenetluses eeldatavast tasemest madalam.

2.32.   Tähised ja lühendid

2.32.1.   Katseparameetrite tähised

Sümbol

Ühik

Mõiste

AP

m2

Isokineetilise valikproovi ristlõike pindala

AT

m2

Väljalasketoru ristlõike pindala

CEE

Etaani kasutegur

CEM

Metaani kasutegur

C1

Süsivesinike C1-ekvivalent

conc

ppm/vol. %

Kontsentratsiooni allindeks

D0

m3/s

Mahtpumba kalibreerimisfunktsiooni lõik

DF

Lahjendustegur

D

Besseli funktsiooni konstant

E

Besseli funktsiooni konstant

EZ

g/kWh

Interpoleeritud NOx heitmed kontrollpunktis

fa

Laboratooriumi atmosfäärifaktor

fc

s-1

Besseli filtri piirsagedus

FFH

Kütuse eritegur märgrikastuse arvutamiseks kuivrikastuse kohta

FS

Stöhhiomeetriline tegur

GAIRW

kg/h

Niiske siseneva õhuvoolu masskiirus

GAIRD

kg/h

Kuiva siseneva õhuvoolu masskiirus

GDILW

kg/h

Niiske lahjendusõhu voolu masskiirus

GEDFW

kg/h

Ekvivalentse lahjendatud niiske heitgaasi voolu masskiirus

GEXHW

kg/h

Niiske heitgaasi voolu masskiirus

GFUEL

kg/h

Kütusevoolu masskiirus

GTOTW

kg/h

Lahjendatud niiske heitgaasi voolu masskiirus

H

MJ/m3

Kütteväärtus

HREF

g/kg

Absoluutniiskuse kontrollväärtus (10,71 g/kg)

Ha

g/kg

Siseneva õhuvoolu absoluutniiskus

Hd

g/kg

Lahjendusõhu absoluutniiskus

HTCRAT

mol/mol

Lahjendusõhu absoluutniiskus

i

Üksikrežiimi allindeks

K

Besseli konstant

k

m-1

Valguse neeldumistegur

KH,D

Diiselmootorite lämmastikoksiidide niiskuskorrektsioonitegur

KH,G

Gaasimootorite lämmastikoksiidide niiskuskorrektsioonitegur

KV

 

CFV kalibreerimisfunktsioon

KW,a

Siseneva õhuvoolu kuiv/niiske korrektsioonitegur

KW,d

Lahjendusõhu kuiv/niiske korrektsioonitegur

KW,e

Lahjendatud heitgaasi kuiv/niiske korrektsioonitegur

KW,r

Toore heitgaasi kuiv/niiske korrektsioonitegur

L

%

Osamoment katsemootori suurimast jõumomendist

La

m

Efektiivne optilise tee pikkus

m

 

Mahtpumba kalibreerimisfunktsiooni kalle

mass

g/h või g

Heitmete voolu masskiiruse indeks

MDIL

kg

Osakeste proovifiltrit läbiva niiske õhuproovi mass

Md

mg

Kogutud lahjendusõhu tahkete osakeste proovimass

Mf

mg

Kogutud tahkete osakeste proovimass

Mf,p

mg

Põhifiltril kogutud tahkete osakeste proovimass

Mf,b

mg

Abifiltril kogutud tahkete osakeste proovimass

MSAM

 

Tahkete osakeste kogumisfiltrid läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass

MSEC

kg

Sekundaarse lahjendusõhu mass

MTOTW

kg

Niiske püsimahuproovi (CVS) kogumass tsükli jooksul

MTOTW,i

kg

Niiske püsimahuproovi (CVS) hetkemass

N

%

Suitsusus

NP

Mahtpumba pöörete koguarv tsükli jooksul

NP,i

Mahtpumba pöörete arv ajavahemikus

n

min-1

Mootori pöörlemiskiirus

np

s-1

Mahtpumba pöörlemiskiirus

nhi

min-1

Mootori maksimaalne pöörlemiskiirus

nlo

min-1

Mootori minimaalne pöörlemiskiirus

nref

min-1

Mootori võrdluskiirus ETC katses

pa

kPa

Mootorisse siseneva õhu küllastunud auru rõhk

pA

kPa

Absoluutrõhk

pB

kPa

Atmosfääri kogurõhk

pd

kPa

Lahjendusõhu küllastunud auru rõhk

ps

kPa

Kuiv atmosfäärirõhk

p1

kPa

Rõhu hõrendus pumba sisselaskeava juures

P(a)

kW

Katse puhul paigaldatavate abiseadmete kasutatav võimsus

P(b)

kW

Katse puhul eemaldatavate abiseadmete kasutatav võimsus

P(n)

kW

Korrigeerimata kasulik võimsus

P(m)

kW

Katsesüsteemis mõõdetud võimsus

Ω

Besseli konstant

Qs

m3/s

CVS voolu mahtkiirus

q

Lahjendusaste

r

Isokineetilise proovivõtturi ja väljalasketoru ristlõikepindalade suhe

Ra

%

Siseneva õhu suhteline niiskus

Rd

%

Lahjendusõhu suhteline niiskus

Rf

FID kaliibrimistegur

ρ

kg/m3

Tihedus

S

kW

Dünamomeetri seadistus

Si

m-1

Suitsu hetkeväärtus

Sλ

 

λ nihkefaktor

T

K

Absoluutne temperatuur

Ta

K

Siseneva õhu absoluutne temperatuur

t

s

Mõõtmisaeg

te

s

Elektriline reaktsiooniaeg

tF

s

Filtri reaktsiooniaeg Besseli funktsiooni jaoks

tp

s

Füüsikaline reaktsiooniaeg

Δt

s

Ajavahemik suitsu järjestikuste mõõteväärtuste vahel (= 1/proovivõtu kiirus)

Δti

s

CFV hetkevoolu ajavahemik

τ

%

Suitsu läbitustegur

V0

m3/rev

Mahtpumba tegelik voolukiirus

W

Wobbe’i indeks

Wact

kWh

ETC tegeliku tsükli töö

Wref

kWh

ETC võrdlustsükli töö

WF

Kaalutegur

WFE

Efektiivne kaalutegur

X0

m3/rev

Mahtpumba voolu mahtkiiruse kalibreerimisfunktsioon

Yi

m-1

Suitsu 1sek Besseli keskmine väärtus

2.32.2.   Keemiliste ühendite tähised

CH4

Metaan

C2H6

Etaan

C2H5OH

Etanool

C3H8

Propaan

CO

Süsinikmonooksiid

DOP

Dioktüülftalaat

CO2

Süsinikdioksiid

HC

Süsivesinikud

NMHC

Mittemetaansüsivesinikud

NOx

Lämmastikoksiidid

NO

Lämmastikoksiid

NO2

Lämmastikdioksiid

PT

Tahked osakesed

2.32.3.   Lühendid

CFV

Kriitilise voolu Venturi toru

CLD

Kemoluminestsentsdetektor

ELR

Euroopa koormustest

ESC

Euroopa püsiseisundi katsetsükkel

ETC

Euroopa muutuvseisundi katsetsükkel

FID

Leekionisatsioondetektor

GC

Gaasikromatograaf

HCLD

Kuumkemoluminestsentsdetektor

HFID

Kuumleek-ionisatsioondetektor

LPG

Veeldatud naftagaas

NDIR

Mittehajuv infrapunane absorptsioonanalüsaator

NG

Maagaas

NMC

Mittemetaansüsivesinike eraldaja

3.   EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   EÜ tüübikinnituse taotlemine mootoritüübile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule

3.1.1.   Taotluse mootoritüübi või mootoritüüpkonna kinnitamiseks seoses diiselmootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete määra ja gaasimootorite gaasiliste heitmetega peab esitama mootori tootja või tootja ametlik esindaja.

3.1.2.   Sellele tuleb lisada allpool mainitud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

3.1.2.1.   Mootoritüübi või -tüüpkonna kirjeldus, mis sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi II lisas nimetatud üksikasjalikke andmeid ning vastab direktiivi 70/156/EMÜ artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele. (3)

3.1.3.   Mootor, mis vastab II lisas kirjeldatud “mootoritüübi” või “algmootori” karakteristikutele, esitatakse punktis 6 määratletud tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele.

3.2.   Sõidukitüübi mootori EÜ tüübikinnitustaotlus

3.2.1.   Tüübikinnitustaotluse seoses sõiduki diiselmootori või diiselmootoritüüpkonna gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete määra ja gaasimootori või gaasimootoritüüpkonna gaasiliste heitmetega peab esitama sõiduki tootja või tootja ametlik esindaja.

3.2.2.   Sellele tuleb lisada allpool mainitud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

3.2.2.1.   sõidukitüübi, sõiduki mootoriga seotud osade, mootoritüübi või -tüüpkonna kirjeldus, mis vajaduse korral sisaldab II lisas nimetatud üksikasjalikke andmeid koos direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 kohaldamisel ettenähtud dokumentatsiooniga.

3.3.   Tüübikinnituse saanud mootoriga sõidukitüübi EÜ tüübikinnituse taotlemine

3.3.1.   Tüübikinnitustaotluse seoses sõiduki diiselmootori või diiselmootoritüüpkonna gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete määra ja gaasimootori või gaasimootoritüüpkonna gaasiliste heitmetega peab esitama sõiduki tootja või tootja ametlik esindaja.

3.3.2.   Sellele tuleb lisada allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

3.3.2.1.   sõidukitüübi ja mootoriga seotud sõidukiosade kirjeldus, mis sisaldab II lisas nimetatud üksikasjalikke andmeid, ning vajaduse korral EÜ tüübikinnitustunnistuse koopia (VI lisa), mis on antud sõidukitüübile paigaldatud mootorile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule, ning direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 kohaldamisel ettenähtud dokumentatsioon.

4.   EÜ TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Universaalse EÜ tüübikinnituse andmine kütustele

Universaalne EÜ tüübikinnitus antakse kütustele juhul, kui on täidetud järgmised nõuded.

4.1.1.   Diislikütusel töötav algmootor peab vastama IV lisas määratletud etalonkütusele käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele.

4.1.2.   Maagaasil töötav algmootor peab suutma kohanduda mis tahes koostisega müügilolevate kütustega. Üldiselt esineb kaks maagaasikütuse tüüpi, kõrge kütteväärtusega kütus (H-rühma gaas) ja madala kütteväärtusega kütus (L-rühma gaas), mille kütteväärtus kõigub märkimisväärselt mõlemas rühmas; need erinevad märkimisväärselt energiasisalduse poolest, mida väljendatakse Wobbe’i indeksiga, ning λ-nihketeguri (Sλ) poolest. Wobbe’i indeksi ja nihketeguri Sλ arvutamise valem on antud punktides 2.27 ja 2.28. Looduslikke gaase, mille λ-nihketegur jääb 0,89 ja 1,08 vahele (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,08), loetakse H-gaasideks ning gaase, mille λ-nihketegur jääb 1,08 ja 1,19 vahele (1,08 ≤ Sλ ≤ 1,19), loetakse L-gaasideks. Sλ suured kõikumised kajastuvad etalonkütuste koostises.

Algmootor peab vastama käesoleva direktiivi nõuetele etalonkütuste GR (kütus 1) ja G25 (kütus 2) puhul, nagu on kindlaks määratud IV lisas, mootori kütusega varustamist kahe katse vahel muutmata. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud korrale.

4.1.2.1.   Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada kolmanda kütusega (kütus 3) juhul, kui selle λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (s.t kütuse GR alumise piiri) ja 1,19 (s.t kütuse G25 ülemise piiri) vahele, näiteks kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu vastavuse hindamisel.

4.1.3.   Maagaasil töötava mootori puhul, mis kohastub nii H-rühma gaaside kui ka L-rühma gaasidega ning mille ümberlülitamine H-rühma gaasidelt L-rühma gaasidele toimub lüliti abil, katsetatakse algmootorit lüliti igas asendis mõlema IV lisas kindlaksmääratud asjakohase etalonkütusega. H-rühma gaasidele vastavas asendis katsetatakse mootorit kütustega GR (kütus 1) ja G23 (kütus 3), L-rühma gaasidele vastavas asendis kütustega G25 (kütus 2) ja G23 (kütus 3). Algmootor peab vastama käesoleva direktiivi nõuetele lüliti mõlemas asendis, ilma et kummaski asendis toimuks kahe katse vahel kütusega varustamise korrigeerimist. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud protseduuri kohaselt.

4.1.3.1.   Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada G23 (kütus 3) asemel kolmanda kütusega juhul, kui λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (s.t kütuse GR alumise piiri) ja 1,19 (s.t kütuse G25 ülemise piiri) vahele, näiteks kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu vastavuse hindamisel.

4.1.4.   Gaasimootorite puhul määratakse iga saasteaine emissioonitulemuste suhe “r” järgmiselt:

Formula

või

Formula

ning

Formula

4.1.5.   Veeldatud naftagaasil töötav algmootor peab suutma kohanduda mis tahes koostisega müügiloleva kütusega. Veeldatud naftagaasi C3/C4 koostis varieerub. Etalonkütustes on need varieerumised arvesse võetud. Algmootor peaks vastama etalonkütuste A ja B heitmetega seotud nõuetele, nagu on kindlaks määratud IV lisas, ilma kütusega varustamise korrigeerimiseta kahe katse vahel. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud korrale.

4.1.5.1.   Iga saasteaine emissioonitulemuste suhe “r” määratakse järgmiselt:

Formula

4.2.   Piirangutega EÜ tüübikinnituse andmine kütuserühmale

Kütusepiirangutega EÜ tüübikinnitus antakse juhul, kui on täidetud järgmised nõuded:

4.2.1.   Maagaasil töötava, kuid nii H-rühma kui ka L-rühma gaasidel töötamiseks kohandatud mootori heitgaasiga seotud tüübikinnitus.

Algmootorit katsetatakse asjakohase etalonkütusega, nagu on asjaomase gaaside rühma suhtes kindlaks määratud IV lisas. H-rühma gaaside vastavad kütused on GR (kütus 1) ja G23 (kütus 3), L-rühma gaaside vastavad kütused on G25 (kütus 2) ja G23 (kütus 3). Algmootor peab vastama heitmetega seotud nõuetele, seejuures kütusega varustamist kahe katse vahel korrigeerimata. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud korrale.

4.2.1.1.   Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada G23 (kütus 3) asemel kolmanda kütusega juhul, kui λ -nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (s.t kütuse GR alumise piiri) ja 1,19 (s.t kütuse G25 ülemise piiri) vahele, näiteks kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu vastavuse hindamisel.

4.2.1.2.   Iga saasteaine emissioonitulemuste suhe “r” määratakse järgmiselt:

Formula

või

Formula

ning

Formula

4.2.1.3.   Tarbijale üleantaval mootoril peab olema märgis (vaata lõige 5.1.5) andmetega, millise gaaside rühma suhtes on mootor kinnitatud.

4.2.2.   Ühel teatava koostisega kohandatud kütusel, maagaasil või veeldatud naftagaasil töötava mootori heitgaaside tüübikinnitus

4.2.2.1.   Maagaasi kasutav algmootor peab vastama etalonkütuste GR ja G25 heitmetega seotud nõuetele, veeldatud naftagaasi kasutav algmootor peab vastama etalonkütuste A ja B nõuetele, nagu on ette nähtud IV lisas. Kütusesüsteemi peenreguleerimine katsete vahel on lubatud. Kõnealune peenreguleerimine koosneb kütusesüsteemi andmebaasi uuskalibreerimisest, ilma muudatusteta andmebaasi põhilises juhtimisstrateegias või andmebaasi põhistruktuuris. Vajaduse korral on lubatud välja vahetada otseselt kütusevooluga seotud osad (näiteks pihustusotsakud).

4.2.2.2.   Tootja soovi korral võib mootorit katsetada etalonkütustega GR ja G23 või G25 ja G23 ning sellisel juhul kehtib tüübikinnitus üksnes vastavalt kas H-rühma või L-rühma gaaside suhtes.

4.2.2.3.   Tarbijale üleantaval mootoril peab olema märgis (vaata lõige 5.1.5) andmetega, millise gaaside rühma suhtes on mootor kinnitatud.

4.3.   Mootoritüüpkonna liikme heitgaasidega seotud tüübikinnitus

4.3.1.   Algmootori tüübikinnitust laiendatakse, välja arvatud punktis 4.3.2 mainitud juhul, kõigile mootoritüüpkonna liikmetele uue katsetamiseta mis tahes kütustel, mis koostiselt kuuluvad rühma, mille suhtes algmootor on kinnitatud (punktis 4.2.2 kirjeldatud mootorite puhul), või samas kütuste rühmas (punktis 4.1 või 4.2 kirjeldatud mootorite puhul), mille suhtes algmootor on kinnitatud.

4.3.2.   Sekundaarne katsemootor

Kui mootoritüüpkonda kuuluva mootori tüübikinnitustaotluse või sõiduki mootori tüübikinnitustaotluse korral teeb tüübikinnitusasutus kindlaks, et valitud algmootor ei esinda I lisa 1. liites määratletud mootoritüüpkonda täielikult, siis võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks alternatiivse ning vajaduse korral uue etalonkatsemootori.

4.4.   Tüübikinnitustunnistus

Punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nimetatud tüübikinnitusega seoses antakse VI lisas esitatud näidisele vastav tunnistus.

5.   MOOTORI MÄRGISTUS

5.1.   Eraldi seadmestikuna kinnitatud mootoril peab olema:

5.1.1.   mootori tootja kaubamärk või kaubanimi;

5.1.2.   tootja kaubanduslik kirjeldus;

5.1.3.   EÜ tüübikinnituse number, millele eelneb (eelnevad) EÜ tüübikinnituse andnud riigi eraldustäht (eraldustähed) või -number (-numbrid). (4)

5.1.4.   maagaasil töötava mootori puhul üks järgmistest märgistest, mis peab asuma EÜ tüübikinnitusnumbri järel:

täht H mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma gaaside suhtes,

täht L mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud L-rühma gaaside suhtes,

tähed HL mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma ning L-rühma gaaside suhtes,

tähed Ht mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma gaaside teatava koostisega gaasi suhtes ning mida saab mootori küttesüsteemi peenreguleerimise teel ümber lülitada H-rühma gaaside teisele teatavale gaasile,

tähed Lt mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud L-rühma gaaside teatava koostisega gaasi suhtes ning mida saab mootori küttesüsteemi peenreguleerimise teel ümber lülitada teisele L- rühma gaaside teatavale gaasile,

tähed HLt mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma või L-rühma gaaside teatava koostisega gaasi suhtes ning mida saab mootori küttesüsteemi peenreguleerimise teel ümber lülitada H- rühma või L-rühma gaaside teisele teatavale gaasile.

5.1.5.   Märgised

Maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate mootorite puhul, millel on kütuserühmade piirangutega tüübikinnitus, kasutatakse järgmisi märgiseid:

5.1.5.1.   Sisu

Esitada tuleb järgmised andmed:

Punkti 4.2.1.3 kohaldamisel peab märgisel olema tekst

“KÜTUSENA KASUTADA AINULT H-RÜHMA MAAGAASI”. Vajaduse korral asendatakse täht “H” tähega “L”.

Punkti 4.2.2.3 kohaldamisel peab märgisel olema tekst

“KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKATSIOONILE VASTAVAT MAAGAASI …” või vajaduse korral “KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKATSIOONILE VASTAVAT VEELDATUD NAFTAGAASI …”. Esitada tuleb kogu IV lisa asjaomases tabelis (asjaomastes tabelites) nõutav teave ning mootori tootja poolt kindlaksmääratud koostisosad ja piirväärtused.

Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 4 mm.

Märkus:

Kui selline märgistamine ei ole ruumipuudusel võimalik, siis võib kasutada lihtsustatud koodi. Sellisel juhul peavad kogu eespool nimetatud teavet sisaldavad selgitused olema kergesti kättesaadavad igale isikule, kes täidab kütusepaaki või tegeleb mootori ning selle lisaseadmete hooldus- või remonditöödega, ning asjaomastele organitele. Kõnealuste selgitavate märkuste asukoht ja sisu määratakse kindlaks tootja ning tüübikinnitusasutuse vastastikusel kokkuleppel.

5.1.5.2.   Omadused

Märgised peavad püsima kogu mootori kasuliku tööea jooksul. Märgised peavad olema selgesti loetavad ning tähed ja numbrid peavad olema kustumatud. Lisaks sellele peavad märgised olema kinnitatud nii, et kinnitus peab vastu mootori kogu kasuliku tööea jooksul ning märgised ei tohi olla eemaldatavad ilma nende purustamise või vigastamiseta.

5.1.5.3.   Paigaldamine

Tähised tuleb kinnitada sellisele mootori osale, mis on vajalik mootori tavapäraseks toimimiseks ja mida mootori kasutusaja jooksul üldjuhul asendama ei pea. Lisaks sellele tuleb tähised asetada selliselt, et pärast mootori tööks vajalike abiseadmete paigaldamist on need keskmist kasvu inimesele kergesti nähtavad.

5.2.   Sõidukitüübi mootorile EÜ tüübikinnitustaotluse korral tuleb punktis 5.1.5 kindlaksmääratud märgistus asetada kütuse tankimisava lähedusse.

5.3.   Kinnitatud mootoriga sõidukitüübile EÜ tüübikinnitustaotluse korral tuleb punktis 5.1.5 kindlaksmääratud märgistus asetada ka kütuse tankimisava lähedusse.

6.   SPETSIFIKATSIOONID JA KATSED

6.1.   Üldosa

6.1.1.   Heitkoguste kontrollseadmed

6.1.1.1.   Komponendid, mis võivad mõjutada gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete eraldumist diiselmootoritest ja gaasiliste heitmete eraldumist gaasimootoritest, peavad olema projekteeritud, toodetud, koostatud ja paigaldatud nii, et normaaltingimustes kasutatav mootor vastaks käesoleva direktiivi sätetele.

6.1.2.   Heitkoguste kontrollseadmete funktsioonid

6.1.2.1.   Katkestusseadme ja/või irratsionaalse heitmete juhtimisstrateegia kasutamine on keelatud.

6.1.2.2.   Lisajuhtseadet võib paigaldada mootorile või sõidukile tingimusel, et seade:

ei tööta punktis 6.1.2.4 määratletud tingimustel või

aktiveeritakse ainult ajutiselt punktis 6.1.2.4 määratletud tingimustel, kui eesmärgiks on mootori kaitsmine kahjustuste eest, õhukäitlusseadme kaitsmine, suitsukontroll, külmkäivitus või soojendus või

aktiveeritakse ainult pardasignaalide toimel ohutu töö tagamiseks ja mitterežiimse strateegia rakendamiseks.

6.1.2.3.   Mootori juhtimisel sellise seadme, funktsiooni, süsteemi või abinõu rakendamine, mis toimib punktis 6.1.2.4 määratletud tingimustel ning mille tulemuseks on heitmetele kohaldatava katsetsükli ajal tavaliselt kasutuseloleva mootori juhtimisstrateegiaga võrreldes erinev või muudetud strateegia, on lubatud juhul, kui punktide 6.1.3 ja/või 6.1.4 nõuete alusel tõestatakse täielikult, et abinõu ei vähenda heitmete kontrollsüsteemi efektiivsust. Kõigil muudel juhtudel loetakse niisuguseid seadmeid katkestusseadmeteks.

6.1.2.4.   Punktis 6.1.2.2 mainitud kasutustingimused muutumatus olukorras ja muutuvates tingimustes on:

maksimaalne kõrgus 1 000 meetrit (või samaväärne õhurõhk 90 kPa),

ümbritsev temperatuur vahemikus 283–303 K (10–30 °C),

mootori jahutusvedeliku temperatuur vahemikus 343–368 K (70–95 °C).

6.1.3.   Erinõuded elektroonilistele heitmete kontrollsüsteemidele

6.1.3.1.   Nõuded dokumentidele

Valmistaja esitab dokumentatsiooni, millest selgub süsteemi põhiline ülesehitus ja see, kuidas toimub väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine.

Dokumentatsioon koosneb kahest osast:

a)

tehnilisele uurimisasutusele tüübikinnitustaotluse üleandmisel esitatav dokumentatsioon peab sisaldama süsteemi täielikku kirjeldust. Andmed võib esitada lühidalt juhul, kui nendest ilmneb, et on määratletud kõik need väljundparameetrid, mis on saadud üksikute sisendparameetrite reguleerimispiiride maatriksi alusel. Nimetatud teave tuleb lisada I lisa punktis 3 nõutavale dokumentatsioonile;

b)

täiendav materjal, millest ilmnevad mootori lisajuhtimisseadme poolt muudetavad parameetrid, ja piirtingimused, mille korral sellised seadmed töötavad. Täiendav materjal peab sisaldama toitesüsteemi juhtimise loogikasüsteemi, gaasijaotusfaaside strateegiate ja kõikide kasutusrežiimide lülituspunktide kirjeldusi.

Lisadokumentatsioon peab sisaldama ka põhjendusi mootori lisajuhtimisseadme kasutamise kohta ning täiendavaid materjale ja katseandmeid, mis näitavad mootorile või sõidukile paigaldatud mis tahes nimetatud lisaseadme mõju heitgaasidele.

Nimetatud lisamaterjal on rangelt konfidentsiaalne ning seda säilitab valmistaja, kuid tüübikinnituse andmisel või mis tahes tüübikinnituse kehtimise ajal tuleb see esitada kontrollimiseks.

6.1.4.   Et kindlaks teha, kas strateegiat või abinõu tuleks lugeda punktides 2.29 ja 2.31 antud määratluste kohaselt katkestusseadmeks või irratsionaalseks heitmete juhtimisstrateegiaks, võib tüübikinnitusasutus ja/või tehniline teenistus nõuda lisaks NOx võrdlustestide sooritamist, kasutades ETC katset, mida võib teha kombinatsioonis tüübikinnituskatsega või toote vastavuskontrolli menetlusega.

6.1.4.1.   Alternatiivina III lisa 4. liite nõuetele võib ETC võrdlustesti ajal võtta NOx heitmeproove toorheitgaasist ning järgida 15. oktoobri 2000. aasta ISO DIS 16183 tehnilisi nõudeid.

6.1.4.2.   Tehes kindlaks, kas strateegiat või meedet tuleks lugeda punktides 2.29 ja 2.31 antud määratluste kohaselt katkestusseadmeks või irratsionaalseks heitmete juhtimisstrateegiaks, aktsepteeritakse 10 %-st lisamarginaali asjaomase NOx piirväärtuse suhtes.

6.1.5.   Tüübikinnituse laiendamise üleminekusätteda

6.1.5.1.   Käesolevat punkti kohaldatakse ainult uutele diiselmootoritele või diiselmootoriga töötavatele uutele sõidukitele, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt I lisa punktis 6.2.1 esitatud tabelite reas A toodud nõuetele.

6.1.5.2.   Alternatiivina punktidele 6.1.3 ja 6.1.4 võib tootja esitada tehnilisele teenistusele NOx võrdlustesti tulemused, kasutades selleks ETC katset mootoriga, mille omadused vastavad II lisas kirjeldatud algmootorile ning arvestades punktide 6.1.4.1 ja 6.1.4.2 sätteid. Tootja annab ka kirjaliku kinnituse selle kohta, et mootoris ei kasutata käesoleva lisa punktis 2 määratletud katkestusseadet ega irratsionaalset heitmete juhtimisstrateegiat.

6.1.5.3.   Tootja annab ka kirjaliku kinnituse selle kohta, et NOx võrdlustesti tulemused ja algmootorit puudutav avaldus, millele viidatakse punktis 6.1.4, on kohaldatavad ka kõikidele II lisas kirjeldatud mootoritüüpkonnamootoritele.

6.2.   Spetsifikatsioonid seoses gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja suitsuga

Tüübikinnitusel punktis 6.2.1 esitatud tabeli A rea kohaselt määratakse tavapäraste diiselmootorite, kaasa arvatud elektrooniliste sissepritseseadmetega, heitgaasitagastusega (EGR) ja/või oksüdatsioonikatalüsaatoritega varustatud mootorite heitkogused kindlaks ESC ja ELR katses. Diiselmootoreid, mis on varustatud ajakohase heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, sealhulgas lämmastikoksiidide katalüsaatorite ja/või osakeste püüduritega, katsetatakse täiendavalt ETC katses.

Tüübikinnituskatsetustel punkti 6.2.1 sisalduvate tabelite ridade B1 või B2 või C rea kohaselt määratakse heitkogused ESC, ELR ja ETC katsetes.

Gaasimootorite gaasilised heitmed määratakse kindlaks ETC katses.

ESC ja ELR katse menetluste kirjeldus on III lisa 1. liites, ETC katse menetlus on esitatud III lisa 2. ja 3. liites.

Katsetamiseks esitatud mootori gaasiliste ja vajaduse korral tahkete osakeste heitmeid ning vajaduse korral suitsu mõõdetakse III lisa 4. liites kirjeldatud meetodite abil. V lisas on kirjeldatud gaasiliste heitmete soovitatavaid analüüsisüsteeme, soovitatavaid tahkete osakeste proovivõtusüsteeme ning soovitatavaid suitsu mõõtmissüsteeme.

Tehniline teenistus võib kinnitada muud süsteemid või analüsaatorid, kui need annavad vastavates katsetsüklites samaväärseid tulemusi. Süsteemi võrdväärsuse määramise aluseks on korrelatsiooniuuring vaatlusaluse süsteemi ja käesolevale direktiivile vastavatest võrdlussüsteemidest ühe süsteemi vahel, mis hõlmab vähemalt seitset näidiste paari. Tahkete osakeste heitmete määramisel on võrdlussüsteemina vastuvõetav ainult täisvoolu lahjendussüsteem. “Tulemused” viitavad konkreetse tsükli heitmete väärtusele. Korrelatsioonikatsetus tuleb teha samas laboris, katsekambris ja samal katsemootoril ning peab eelistatavalt toimuma samal ajal. Võrdväärsuse kriteeriumiks on näidisepaaride keskmiste väärtuste kokkulangevus hälbega ± 5 %. Uue süsteemi lisamisel direktiivi rajaneb võrdväärsuse määramine korratavuse ja korduvteostatavuse arvutamisel, nagu on kirjeldatud standardis ISO 5725.

6.2.1.   Piirväärtused

Süsinikmonooksiidi, kõigi süsivesinike, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste mass, nagu see on kindlaks määratud ESC katses, ning suitsusus vastavalt ELR katse tulemustele ei tohi ületada tabelis 1 esitatud väärtusi.

Tabel 1

Piirväärtused – ESC ja ELR katsed

Rida

Süsinikmonooksiidi mass

(CO) g/kWh

Süsivesinike mass

(HC) g/kWh

Lämmastikoksiidide mass

(NOx) g/kWh

Tahkete osakeste mass

(PT) g/kWh

Suits

m–1

A (2000)

2,1

0,66

5,0

0,10

0,13 (5)

0,8

B 1 (2005)

1,5

0,46

3,5

0,02

0,5

B 2 (2008)

1,5

0,46

2,0

0,02

0,5

C (EEV)

1,5

0,25

2,0

0,02

0,15

Diiselmootorite, mida ETC katses täiendavalt katsetatakse, ning eriti gaasimootorite süsinikmonooksiidi, muude süsivesinike kui metaan, metaani (vajaduse korral), lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste (vajaduse korral) konkreetsed massid ei tohi ületada tabelis 2 esitatud väärtusi.

Tabel 2

Piirväärtused – ETC katsed

Rida

Süsinikmonooksiidi mass

(CO) g/kWh

Süsivesinike mass, v.a metaan

(NMHC) g/kWh

Metaani mass

(CH4) (6) g/kWh

Lämmastikoksiidide mass

(NOx) g/kWh

Tahkete osakeste mass (PT)

(PT) (7) g/kWh

A (2000)

5,45

0,78

1,6

5,0

0,16

0,21 (8)

B 1 (2005)

4,0

0,55

1,1

3,5

0,03

B 2 (2008)

4,0

0,55

1,1

2,0

0,03

C (EEV)

3,0

0,40

0,65

2,0

0,02

6.2.2.   Diisel- ja gaasimootorite puhul süsivesinike mõõtmine

6.2.2.1   Tootja võib soovi korral ETC katses mõõta muude süsivesinike kui metaan massi asemel kõigi süsivesinike massi (THC). Sellisel juhul on kõigi süsivesinike massi piirväärtus sama nagu tabelis 2 esitatud muude süsivesinike kui metaan massi piirväärtus.

6.2.3.   Diiselmootorite erinõuded

6.2.3.1.   ESC katse kontrollpiirkonna juhuslikult valitud punktides mõõdetud lämmastikoksiidide konkreetne mass ei tohi olla üle 10 % suurem külgnevate katseetappide saadavatest interpoleeritud väärtustest (III lisa 1. liite punktid 4.6.2 ja 4.6.3).

6.2.3.2.   ELR katse juhuslikult valitud pöörlemiskiirusel saadud suitsu väärtus ei tohi olla üle 20 % suurem kõrvuti asetseval kahel pöörlemiskiirusel saadud suurimast suitsu väärtusest või üle 5 % suurem piirväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem.

7.   SÕIDUKILE PAIGALDAMINE

7.1.   Mootori paigaldamine sõidukile peab vastama järgmistele mootori tüübikinnitust käsitlevatele karakteristikutele:

7.1.1.   sisselaske hõrendus ei tohi ületada kinnitatud mootori jaoks VI lisas ettenähtud väärtust;

7.1.2.   väljalaske vasturõhk ei tohi ületada kinnitatud mootori jaoks VI lisas ettenähtud väärtust;

7.1.3.   väljalaskesüsteemi maht ei tohi erineda rohkem kui 40 % VI lisas toodud tüübikinnituses määratletust;

7.1.4.   mootori tööks vajalike abiseadmete kasutatav võimsus ei tohi olla suurem kinnitatud mootorile VI lisas kindlaksmääratud väärtusest.

8.   MOOTORITÜÜPKOND

8.1.   Mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid

Mootoritüüpkonda, nagu selle on määratlenud mootori tootja, saab määratleda põhikarakteristikute abil, mis peavad olema kõigile tüüpkonna mootoritele ühised. Mõnel juhul võivad parameetrid vastastikust mõju avaldada. Neid mõjusid peab samuti arvesse võtma tagamaks, et ühte mootoritüüpkonda kuuluvad ainult samalaadsete heitgaasinäitajatega mootorid.

Mootorite ühte ja samasse tüüpkonda kuulumist peavad näitama järgmised ühised põhiparameetrid:

8.1.1.   Töötsükkel:

kahetaktiline

neljataktiline

8.1.2.   Jahutusagent:

õhk

vesi

õli

8.1.3.   Gaasimootorid ja järeltöötlusseadmetega mootorid

silindrite arv

(teisi, algmootori silindrite arvust väiksema silindrite arvuga diiselmootoreid võib pidada sama mootoritüüpkonna mootoriteks juhul, kui kütusesüsteem toidab kütusega iga silindrit eraldi).

8.1.4.   Ühe silindri töömaht:

mootorid, mille ühe silindri töömaht ei erine määratletud väärtusest enam kui 15 %

8.1.5.   Õhu sisselaskeviis:

loomulik

laaditud rõhk

vahejahutiga laaditud rõhk

8.1.6.   Põlemiskambri tüüp/ehitus:

eelkamber

keeriskamber

jaotamata kamber

8.1.7.   Klapp ning sisse- ja väljalaskeaknad – paigutus, suurus ja arv:

plokikaas

silindri peegelpind

karter

8.1.8.   Kütuse sissepritsesüsteem (diiselmootorid):

pump-toru-pihusti

reaspump

jaoturpump

üksikpump

pump-pihusti

8.1.9.   Kütusesüsteem (gaasimootorid):

segamisüksus

gaasi sisselase/sissepritse (ühepunktiline, mitmepunktiline)

vedelikusissepritse (ühepunktiline, mitmepunktiline)

8.1.10.   Süütesüsteem (gaasimootorid)

8.1.11.   Muud tunnused

heitgaasitagastus

vee pihustamine/emulsioon

lisaõhu sissepuhe

õhu vahejahuti

8.1.12.   Heitgaasi järeltöötlus:

kolmekäiguline katalüsaator

oksüdatsioonikatalüsaator

reduktsioonikatalüsaator

termoneutralisaator

osakeste püüdur

8.2.   Algmootori valik

8.2.1.   Diiselmootorid

Tüüpkonna algmootori valimisel kasutatakse esmase kriteeriumina suurimat kütusekulu töötsükli kohta maksimaalmomendi pöörlemiskiirusel. Kui kaks või enam mootorit vastavad sellele esmasele kriteeriumile, kasutatakse algmootori valimisel teisese kriteeriumina suurimat kütusekulu töötsükli kohta nimipöörlemiskiirusel. Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitmete taseme selgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Seega võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks veel ühe mootori selliste tunnuste põhjal, mis viitavad selle võimalikule kõrgeimale heitmete tasemele tüüpkonna mootorite hulgas.

Kui tüüpkonna mootoritel on muid tunnuseid, mida võiks pidada gaasiliste heitmete teket mõjutavateks, tuleb need tunnused tuvastada ja võtta arvesse algmootori valimisel.

8.2.2.   Gaasimootorid

Tüüpkonna algmootori valiku esmaseks kriteeriumiks peab olema suurim töömaht. Juhul kui kaks või enam mootorit vastavad kõnealusele esmasele kriteeriumile, valitakse algmootor teiseste kriteeriumide kohaselt, mis järjestatakse järgmiselt:

suurim kütusekulu töötsükli kohta deklareeritud nimivõimsusel,

kõige varasem süüteajastus,

kõige madalam heitgaasitagastuse määr,

õhupumba puudumine või kõige madalama tegeliku õhuvooluga pump.

Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitmete taseme selgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Seega võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks veel ühe mootori selliste tunnuste põhjal, mis viitavad selle võimalikule kõrgeimale heitmete tasemele tüüpkonna mootorite hulgas.

9.   TOODANGU VASTAVUS

9.1.   Toodangu vastavust tagavad meetmed tuleb võtta direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 10 ettenähtud korras. Toodangu vastavust kontrollitakse käesoleva direktiivi VI lisas sätestatud tüübikinnitustunnistuses esitatud kirjelduse põhjal.

Direktiivi 70/156/EMÜ X lisa punkte 2.4.2 ja 2.4.3 kohaldatakse juhul, kui pädevad asutused ei ole rahul tootja kontrollimenetlusega.

9.1.1.   Saasteainete heitmete mõõtmise korral mootoril, mille tüübikinnitust on üks või mitu korda laiendatud, tehakse katsed asjaomase laiendamisega kaasnevas infopaketis kirjeldatud mootoril (mootoritel).

9.1.1.1.   Saasteainekatses kasutatava mootori vastavus.

Tootja ei tohi valitud mootorit pärast mootori esitamist asjaomastele organitele ühelgi viisil reguleerida.

9.1.1.1.1.   Seeriast võetakse juhusliku valimi alusel kolm mootorit. Mootoritele, mida punktis 6.2.1 esitatud tabeli A reale vastava tüübikinnituse saamiseks katsetatakse ainult ESC ja ELT katsetes või ainult ETC katses, tuleb teha toodangu vastavuse kontrollimiseks ettenähtud katsed. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul tehakse kõigile teistele punktis 6.2.1 esitatud tabeli A, B1 või B2 rea või C rea kohaselt kinnitatud mootoritele toodangule vastavuse kinnitamiseks kas ESC või ELR tsükli katsed või ETC tsükli katsed. Piirväärtused on esitatud käesoleva lisa punktis 6.2.1.

9.1.1.1.2.   Kui pädev asutus kiidab heaks toodangu standardhälbe, mille tootja on andnud vastavalt mootorsõidukeid ja nende haagiseid käsitleva direktiivi 70/156/EMÜ X lisale, siis tehakse katsed vastavalt käesoleva lisa 1. liitele.

Kui pädev asutus ei kiida heaks toodangu standardhälvet, mille tootja on andnud vastavalt mootorsõidukeid ja nende haagiseid käsitleva direktiivi 70/156/EMÜ X lisale, siis tehakse katsed vastavalt käesoleva lisa 2. liitele.

Tootja taotluse korral võib teha katsed vastavalt käesoleva lisa 3. liitele.

9.1.1.1.3.   Seeriast valitud mootoril tehtud katse põhjal loetakse seeria toodang vastavaks juhul, kui asjakohases liites ettenähtud kriteeriumide kohane otsus kõigi saasteainete kohta on positiivne ning mittevastavaks juhul, kui ühe saasteaine kohta tehtud otsus on negatiivne.

Ühe saasteainega seotud positiivset otsust ei saa muuta mis tahes täiendavate katsete põhjal, mis tehakse otsuse langetamiseks teiste saasteainete kohta.

Katse tehakse teise mootoriga (vaata joonis 2) juhul, kui kõigi saasteainete suhtes ei saada positiivset otsust ja kui ühe saasteaine suhtes ei saada negatiivset otsust.

Kui otsusele ei jõuta, siis võib tootja otsustada katsetamise igal ajal lõpetada. Sellisel juhul registreeritakse negatiivne otsus.

9.1.1.2.   Katsed tehakse uutel mootoritel. Gaasimootorid tuleb sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 määratletud menetlusele.

9.1.1.2.1.   Tootja taotluse korral võib katsed teha siiski diisel- või gaasimootoritel, mille sissesõitmisaeg on pikem kui punktis 9.1.1.2 nimetatud ajavahemik, kuid mitte üle 100 tunni. Sellisel juhul sõidab mootori sisse tootja, kes kohustub loobuma kõnealuste mootorite igasugusest reguleerimisest.

9.1.1.2.2.   Tootja taotluse korral sissesõidu tegemiseks punktis 9.1.1.2.1 ettenähtud korras võib sisse sõita:

kõik katsetatavad mootorid

esimese katsetatava mootori, kusjuures määratakse eraldumiskoefitsient järgmiselt:

esimese katsetatava mootori saasteainete heitkogused määratakse katsetamise “0” ja “x” tunnil,

arvutatakse iga saasteaine heitkoguste “0” ja “x” tunni vaheline eraldumiskoefitsient:

heitkogused “x” tundi/heitkogused “0” tundi.

See võib olla väiksem kui üks.

Järgmistele katsetatavatele mootoritele ei tehta sissesõiduprotseduuri, kuid nende “0” tunni heitkogused arvutatakse ümber eraldumiskoefitsiendi alusel.

Sel juhul määratakse kindlaks järgmised väärtused:

esimese mootori “x” tunni väärtused,

muude mootorite “0” tunni väärtused, korrutatuna eraldumiskoefitsiendiga.

9.1.1.2.3.   Diislikütusel ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite kõnealusel katsetamisel võib kasutada müügilolevat kütust. Kuid tootja taotluse korral võib kasutada ka IV lisas kirjeldatud etalonkütuseid. See eeldab katseid, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa punktis 4, milles iga gaasimootorit katsetatakse vähemalt kahe etalonkütusega.

9.1.1.2.4.   Maagaasil töötavate mootoritega võib kõik kõnealused katsed teha müügiloleva kütusega järgmiselt:

H-märgisega mootoritega müügiloleva H-rühma kütusega (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,00),

L-märgisega mootoritega müügiloleva L-rühma kütusega (1,00 ≤ Sλ ≤ 1,19),

HL-märgisega mootoritega müügiloleva kütusega, mille λ -nihketegur jääb piiridesse (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,19).

Kuid tootja taotluse korral võib kasutada ka IV lisas kirjeldatud etalonkütuseid. See eeldab katseid, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa punktis 4.

9.1.1.2.5.   Kui gaasimootor, mille katsetamisel kasutatakse müügilolevat kütust, ei vasta nõuetele ning katsetulemused vaidlustatakse, siis tuleb katsed teha algmootoril, mis töötab etalonkütusel, või lõigetes 4.1.3.1 ja 4.2.1.1 nimetatud kütusel 3, kui algmootorit on sellega katsetatud. Seejärel tuleb katsetulemus ümber arvutada asjaomase koefitsiendi (asjaomaste koefitsientide) “r”, “ra” või “rb” alusel, nagu on kirjeldatud punktides 4.1.4, 4.1.5.1 ja 4.2.1.2. Korrigeerimist ei tehta, kui r, ra või rb on väiksem kui üks. Mõõdetud ja arvutatud tulemused peavad tõestama, et mootor vastab piirväärtustele kõigi asjaomaste kütuste kasutamisel (gaasimootorite puhul kütused 1 ja 2 ning vajaduse korral kütus 3 ning veeldatud naftagaasil töötavate mootorite puhul kütused A ja B).

9.1.1.2.6.   Ühel konkreetse koostisega kütusel töötamiseks ettenähtud gaasimootori vastavuskatsed tehakse kütusega, millele mootor on kalibreeritud.

Image


(1)  EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/76/EÜ (ELT L 206, 15.8.2003, lk 29).

(2)  EÜT L 375, 31.12.1980, lk 46. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 1999/99/EÜ (EÜT L 334, 28.12.1999, lk 32).

(3)  EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/104/EÜ (ELT L 337, 13.11.2004, lk 13).

(4)  1 = Saksamaa, 2 = Prantsusmaa, 3 = Itaalia, 4 = Madalmaad, 5 = Rootsi, 6 = Belgia, 7 = Ungari, 8 = Tšehhi Vabariik, 9 = Hispaania, 11 = Ühendkuningriik, 12 = Austria, 13 = Luxembourg, 17 = Soome, 18 = Taani, 20 = Poola, 21 = Portugal, 23 = Kreeka, 26 = Sloveenia, 27 = Slovakkia, 29 = Eesti, 32 = Läti, 36 = Leedu, 24 = Iirimaa, 49 = Küpros, 50 = Malta.

(5)  Mootoritele, mille ühe silindri töömaht on alla 0,75 dm3 ja nimipöörlemiskiirus üle 3 000 min -1.

(6)  Üksnes maagaaskütusel töötavatele mootoritele.

(7)  Pole kohaldatav gaasikütusega töötavatele mootoritele etapil A ning etappidel B1 ja B2.

(8)  Mootoritele, mille ühe silindri töömaht on alla 0,75 dm3 ja nimipöörlemiskiirus on üle 3 000 min-1.

1. liide

TOODANGU VASTAVUSE KATSEMENETLUS NÕUETEKOHASE STANDARDHÄLBE PUHUL

1.

Käesolevas liites kirjeldatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamise menetlust, kui toodangu tootja poolt antud standardhälve on nõuetekohane.

2.

Proovivõtumenetlus on ette nähtud sellisena, et kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 40 % mootoritest on defektsed, 0,95 (tootja risk 5 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 65 % mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %).

3.

Kõigi I lisa punktis 6.2.1 nimetatud saasteainete puhul kasutatakse järgmist menetlust (vaata joonis 2):

 

Eeldatakse, et:

 

L

=

saasteaine piirväärtuse naturaallogaritm;

χi

=

naturaallogaritm valimisse kuuluva i-nda mootori mõõtmisel saadud väärtusest;

s

=

toodangu arvestuslik standardhälve (pärast mõõtmisel saadud väärtusest naturaallogaritmi võtmist);

n

=

näidise number.

4.

Iga valimi puhul arvutatakse piirväärtuse standardhälvete summa järgmise valemi abil:

Formula

5.

Seejärel:

kui katsetulemuse statistiline väärtus on suurem kui valimi suhtes tabelis 3 antud positiivsete otsuste arv, siis tehakse saasteaine suhtes positiivne otsus,

kui katsetulemuse statistiline väärtus on väiksem kui valimi suhtes tabelis 3 antud negatiivsete otsuste arv, siis tehakse saasteaine suhtes negatiivne otsus,

teistsugusel juhul katsetatakse täiendavat mootorit I lisa punkti 9.1.1.1 kohaselt ning arvutamise aluseks võetakse ühe ühiku võrra suurendatud valim.

Tabel 3

1. liites esitatud proovivõtukava positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud

Valimi minimaalsuurus: 3

Katsetatud mootorite koguarv (valimi suurus)

Positiivsete otsuste arv An

Negatiivsete otsuste arv Bn

3

3,327

– 4,724

4

3,261

– 4,790

5

3,195

– 4,856

6

3,129

– 4,922

7

3,063

– 4,988

8

2,997

– 5,054

9

2,931

– 5,120

10

2,865

– 5,185

11

2,799

– 5,251

12

2,733

– 5,317

13

2,667

– 5,383

14

2,601

– 5,449

15

2,535

– 5,515

16

2,469

– 5,581

17

2,403

– 5,647

18

2,337

– 5,713

19

2,271

– 5,779

20

2,205

– 5,845

21

2,139

– 5,911

22

2,073

– 5,977

23

2,007

– 6,043

24

1,941

– 6,109

25

1,875

– 6,175

26

1,809

– 6,241

27

1,743

– 6,307

28

1,677

– 6,373

29

1,611

– 6,439

30

1,545

– 6,505

31

1,479

– 6,571

32

– 2,112

– 2,112

2. liide

TOODANGU VASTAVUSE KATSETAMISE MENETLUS, KUI STANDARDHÄLVE EI VASTA NÕUETELE VÕI EI OLE KÄTTESAADAV

1.

Käesolevas liites kirjeldatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamise menetlust, kui toodangu tootja poolt antud standardhälve ei vasta nõuetele või ei ole kättesaadav.

2.

Proovivõtumenetlus on ette nähtud sellisena, et kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 40 % mootoritest on defektsed, 0,95 (tootja risk 5 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 65 % mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %).

3.

Saasteainete I lisa punktis 6.2.1 esitatud väärtusi käsitletakse normaalselt jaotunutena ning need tuleb teisendada, võttes naturaallogaritmi. Arvud m0 ja m tähistavad vastavalt minimaalse ja maksimaalse suurusega valimit (m0 = 3 ja m = 32) ning n on konkreetse valimi suurus.

4.

Kui χ1, χ2 … χi on seerias mõõdetud väärtuste naturaallogaritmid ning L on saasteaine piirväärtuse naturaallogaritm, siis

Formula

ja

Formula Formula

5.

Tabelis 4 esitatakse konkreetsele valimi numbrile vastava positiivse (An) ja negatiivse (Bn) otsuse arvud. Katse statistik kujutab endast suhet

Formula

, mille abil tehakse seeria suhtes positiivne või negatiivne otsus järgmisel viisil:

m0 ≤ n < m:

positiivne otsus, kui Formula,

negatiivne otsus, kui Formula,

tehakse uus mõõtmine, kui Formula.

6.

Märkused

Järgmised rekursiivsed valemid on kasulikud katsestatistiku järjestikuste väärtuse arvutamisel:

Formula Formula Formula

Tabel 4

2. liites esitatud proovivõtukava positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud

Valimi minimaalsuurus: 3

Katsetatud mootorite koguarv (valimi suurus)

Positiivsete otsuste arv An

Negatiivsete otsuste arv Bn

3

- 0,80381

16,64743

4

- 0,76339

7,68627

5

- 0,72982

4,67136

6

- 0,69962

3,25573

7

- 0,67129

2,45431

8

- 0,64406

1,94369

9

- 0,61750

1,59105

10

- 0,59135

1,33295

11

- 0,56542

1,13566

12

- 0,53960

0,97970

13

- 0,51379

0,85307

14

- 0,48791

0,74801

15

- 0,46191

0,65928

16

- 0,43573

0,58321

17

- 0,40933

0,51718

18

- 0,38266

0,45922

19

- 0,35570

0,40788

20

- 0,32840

0,36203

21

- 0,30072

0,32078

22

- 0,27263

0,28343

23

- 0,24410

0,24943

24

- 0,21509

0,21831

25

- 0,18557

0,18970

26

- 0,15550

0,16328

27

- 0,12483

0,13880

28

- 0,09354

0,11603

29

- 0,06159

0,09480

30

- 0,02892

0,07493

31

- 0,00449

0,05629

32

- 0,03876

0,03876

3. liide

TOODANGU VASTAVUSE KATSETAMINE TOOTJA TAOTLUSE KORRAL

1.

Käesolevas liites kirjeldatakse menetlust, mida kasutatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamisel, kui tootja seda taotleb.

2.

Proovivõtumenetlus on ette nähtud sellisena, et kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 30 % mootoritest on defektsed, 0,90 (tootja risk 10 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 65 % mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %).

3.

Kõigi I lisa punktis 6.2.1 nimetatud saasteainete puhul kasutatakse järgmist menetlust (vaata joonis 2):

 

Eeldatakse, et:

 

L

=

saasteaine piirväärtus,

xi

=

valimisse kuuluva i-nda mootori mõõtmisel saadud väärtus,

n

=

näidise number.

4.

Arvutatakse valimi suhtes katse statistiku väärtus, mis määrab nõuetele mittevastavate mootorite arvu, s.t xi ≥ L.

5.

Seejärel:

katse statistiku väärtuse puhul, mis on valimi suhtes tabelis 5 antud positiivsete otsuste arvust väiksem või sellega võrdne, tehakse saasteaine suhtes positiivne otsus,

katse statistiku väärtuse puhul, mis on valimi suhtes tabelis 5 antud negatiivsete otsuste arvust suurem või sellega võrdne, tehakse saasteaine suhtes negatiivne otsus,

teistsugusel juhul katsetatakse täiendavat mootorit I lisa punkti 9.1.1.1 kohaselt ning arvutamise aluseks võetakse ühe ühiku võrra suurendatud valim.

Tabelis 5 esitatakse positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud on arvutatud rahvusvahelise standardi ISO 8422/1991 alusel.

Tabel 5

3. liites esitatud proovivõtukava positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud

Valimi minimaalsuurus: 3

Katsetatud mootorite koguarv (valimi suurus)

Positiivsete otsuste arv

Negatiivsete otsuste arv

3

3

4

0

4

5

0

4

6

1

5

7

1

5

8

2

6

9

2

6

10

3

7

11

3

7

12

4

8

13

4

8

14

5

9

15

5

9

16

6

10

17

6

10

18

7

11

19

8

9


II LISA

Image


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

1. liide

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image


(1)  Tavapärastest erinevate mootorite ja süsteemide käesolevate andmetega samaväärsed andmed esitab tootja.

(2)  Mittevajalik maha tõmmata.

(3)  Määrata kindlaks tolerants.

(4)  Mittevajalik maha tõmmata.

(5)  EÜT L 357, 31.12.1980, lk 46. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 1999/99/EÜ (EÜT L 334, 28.12.1999, lk 32).

(6)  Mittevajalik maha tõmmata.

(7)  Määrata kindlaks tolerants.

(8)  Mittevajalik maha tõmmata.

(9)  Määrata kindlaks tolerants.

(10)  Teistsugusel viisil koostatud süsteemide kohta tuleb esitada samaväärsed andmed (vaata punkt 3.2).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/96/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (EÜT L 44, 16.2.2000, lk 1).

(12)  Mittevajalik maha tõmmata.

(13)  Määrata kindlaks tolerants.

(14)  Mittevajalik maha tõmmata.

(15)  Määrata kindlaks tolerants.

(16)  ESC katse.

(17)  Ainult ETC katse.

(18)  Määratakse kindlaks tolerants; hälve võib olla ± 3 % tootja poolt kindlaksmääratud väärtustest.

(19)  ESC katse.

(20)  Ainult ETC katse.

2. liide

MOOTORITÜÜPKONNA PÕHIKARAKTERISTIKUD

Image

Image


(1)  Ära märkida, kui ei kasutata.

3. liide

Image

Image

Image

Image

Image

Image


(1)  Esitatakse tüüpkonna iga mootori kohta.

(2)  Mittevajalik maha tõmmata.

(3)  Määrata kindlaks tolerants.

(4)  Mittevajalik maha tõmmata.

(5)  Mittevajalik maha tõmmata.

(6)  Määrata kindlaks tolerants.

(7)  Teistsugusel viisil koostatud süsteemide kohta tuleb esitada samaväärsed andmed (vaata punkt 3.2).

(8)  Mittevajalik maha tõmmata.

(9)  Määrata kindlaks tolerants.

(10)  Mittevajalik maha tõmmata.

(11)  Määrata kindlaks tolerants.

(12)  Mittevajalik maha tõmmata.

(13)  Määrata kindlaks tolerants.

4. liide

MOOTORIGA SEOTUD SÕIDUKIOSADE KARAKTERISTIKUD

Image


(1)  ESC katse.

(2)  Ainult ETC katse.


III LISA

KATSETUSMETOODIKA

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas kirjeldatakse katsetatavate mootorite gaasiliste saasteainete, tahkete osakeste ja suitsu heitkoguste määramise meetodeid. Kirjeldatakse kolme katsetsüklit, mida rakendatakse I lisa punktis 6.2 ettenähtud viisil:

ESC katse, mis koosneb 13 püsiseisundi režiimi tsüklist,

ELR katse, mis koosneb eri pöörlemiskiirustel vahelduvatest koormusastmetest, mis moodustavad katsemenetluse lahutamatu osa ning mis sooritatakse ühel ja samal ajal,

ETC katse, mis koosneb iga sekundi järel vahelduvatest järjestikustest üleminekurežiimidest.

1.2.

Katse tehakse katsestendile paigaldatud ning dünamomeetriga ühendatud mootoril.

1.3.   Mõõtmise põhimõte

Mootorist eralduvate mõõdetavate heitmete hulka kuuluvad gaasilised heitmed (süsinikmonooksiid, kõik süsivesinikud ainult diiselmootoritel ESC katses; muud süsivesinikud kui metaan ainult diisel- ja gaasimootoritel ETC katses; metaan ainult gaasimootoritel ETC katses ning lämmastikoksiidid), tahked osakesed (ainult diiselmootoritel) ning suits (ainult diiselmootoritel ELR katses). Peale selle kasutatakse süsinikdioksiidi sageli märgistusgaasina osa- ja täisvoolu lahjendusastme kindlaksmääramisel. Hea inseneritava kohaselt peetakse üldist süsinikdioksiidi mõõtmist heaks mõõtmisprobleemide avastamise vahendiks katse ajal.

1.3.1.   ESC katse

Eelnevalt soojendatud mootori kindlaksmääratud järjestuses töötamise tingimustes tuleb pidevalt mõõta eespool nimetatud heitgaasikoguseid proovivõtu teel toorest heitgaasist. Katsetsükkel koosneb mitmest diiselmootorite tüüpilist töövahemikku hõlmavast kiirus- ja võimsusrežiimist. Iga režiimi ajal määratakse iga gaasilise heitme kontsentratsioon, heitgaasivool ja efektiivvõimsus ning mõõdetud väärtused kaalutakse. Tahkete osakeste proovi lahjendatakse konditsioneeritud välisõhuga. Kogu katsemenetluse jooksul võetakse üks proov, mis kogutakse nõuetekohastesse filtritesse. Arvutatakse iga heitme kogus grammides ühe kilovatt-tunni kohta, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites. Peale selle mõõdetakse lämmastikoksiidide sisaldust tehnilise teenistuse poolt valitud kolmes katsefaasis (1) ning mõõdetud väärtusi võrreldakse väärtustega, mis on arvutatud valitud katsefaase hõlmavate katsetsükli režiimide põhjal. Lämmastikoksiidide kontrollimisega tagatakse mootori heitkoguste kontrolli efektiivsus mootori tavapärases tööpiirkonnas.

1.3.2.   ELR katse

Eelnevalt soojendatud mootori suits määratakse ettenähtud koormuskatses suitsususe mõõturi abil. Katses tõstetakse mootori koormust püsikiirusel 10-100 % koormuseni kolmel erineval mootori pöörlemiskiirusel. Lisaks sooritatakse katse tehnilise teenistuse (1) poolt valitud neljanda koormusastmega ning võrreldakse saadud väärtust eelmiste koormusastmete väärtustega. Suitsu maksimaalne väärtus määratakse keskväärtusalgoritmi abil, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites.

1.3.3.   ETC katse

Eespool nimetatud saasteainekoguseid mõõdetakse eelnevalt soojendatud mootoriga sooritatava kindlaksmääratud üleminekutsükli ajal, mis põhineb suurel määral veoautodele ja bussidele paigaldatud võimsate mootorite sõiduomadustel maanteesõidul, kusjuures enne seda lahjendatakse kogu heitgaas konditsioneeritud välisõhuga. Kasutades mootori pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse tagasisidesignaale dünamomeetriliselt stendilt integreeritakse võimsus tsükli ajaga ning saadakse mootori töö kogu tsükli jooksul. NOx ja HC kontsentratsioon tsükli jooksul määratakse analüsaatorisignaali integreerimise teel. CO, CO2 ja NMHC kontsentratsiooni saab määrata analüsaatorisignaali integreerimise või proovivõtukottide abil. Tahkete osakeste heitkoguste mõõtmiseks kogutakse proportsionaalne proov nõuetekohastele filtritele. Saasteainete heitmete massi arvutamiseks määratakse kindlaks lahjendatud heitgaasi voolu kiirus tsükli jooksul. Massi heitmete väärtused seostatakse mootori tööga ning saadakse iga saasteaine kogus grammides ühe kilovatt-tunni kohta, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites.

2.   KATSETINGIMUSED

2.1.   Mootori katsetingimused

2.1.1.

Mõõdetakse mootori sisselaskeõhu absoluutne temperatuur (Ta) kelvinites ning kuiv atmosfäärirõhk (ps), mida väljendatakse kilopaskalites (kPa), ning määratakse parameeter F järgmiselt:

a)

diiselmootorid:

 

Ülelaadeta ja mehaanilise ülelaadega mootorid:

Formula

 

Turboülelaaduriga mootorid siseneva õhuvoolu jahutusega või ilma:

Formula

b)

gaasimootorid:

Formula

2.1.2.   Katse kehtivus

Katsetulemused tunnistatakse kehtivateks, kui parameeter F on järgmistes piirides:

Formula

2.2.   Vahejahutiga mootorid

Ülelaadeõhu temperatuur registreeritakse ning see võib deklareeritud maksimaalse võimsuse ja täiskoormusega pöörlemiskiiruse juures erineda II lisa 1. liite punktis 1.16.3 kindlaksmääratud kokkusurutud õhu maksimaalsest temperatuurist ± 5 K. Jahutusagendi temperatuur peab olema vähemalt 293 K (20 °C).

Katseseadesüsteemi või välise ülelaadekompressori kasutamise korral võib ülelaadeõhu temperatuur erineda deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiiruse ja täiskoormuse juures II lisa 1. liite punktis 1.16.3 kindlaksmääratud maksimaalsest kokkusurutud õhu temperatuurist ± 5 K. Vahejahuti eespool nimetatud nõuete täitmiseks tehtud seadistust kasutatakse kogu katsetsükli jooksul.

2.3.   Mootori õhu sisselaskesüsteem

Mootor peab olema varustatud sisselaskesüsteemiga, mille õhu sisselaskepiirang on ± 100 Pa mootori ülempiirist, mis töötab deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiirusel ja täiskoormusega.

2.4.   Mootori heitgaasisüsteem

Mootor peab olema varustatud heitgaasisüsteemiga, mille heitgaasi vasturõhk on ± 1 000 Pa mootori ülempiirist, mis töötab deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiirusel ja täiskoormusega ning mille maht on ± 40 % tootja poolt kindlaksmääratud mahust. Katseseadesüsteemi võib kasutada juhul, kui see vastab mootori tegelikele töötamistingimustele. Heitgaasisüsteem peab vastama heitgaasi proovivõtunõuetele, nagu on sätestatud III lisa 4. liite punktis 3.4 ja V lisa punktis 2.2.1, EP ja punktis 2.3.1, EP.

Heitgaasi järeltöötlussüsteemiga varustatud mootori puhul peab katses kasutatava väljalasketoru läbimõõt vastama kasutuselolevate seadmete vähemalt nelja väljalasketoru läbimõõdule, järeltöötlusseadet sisaldava laiendussektsiooni alguse sisselaskeavast ülesvoolu. Väljalasketorustiku ääriku või turboülelaaduri väljalaskeava ja heitgaasi järeltöötlusseadme vaheline kaugus peab vastama sõiduki konfiguratsioonil või tootja spetsifikatsioonides ettenähtud kaugusele. Heitgaasi vasturõhu või piirangu suhtes kehtivad samad, eespool nimetatud kriteeriumid ning neid võib reguleerida ventiiliga. Järeltöötluse mahuti võib eemaldada mannekeenkatse ning mootori kaardistamise ajaks ning asendada samaväärse, inaktiivset katalüsaatori kandjat sisaldava mahutiga.

2.5.   Jahutussüsteem

Kasutatakse mootori jahutussüsteemi, mis on piisava mahuga, et säilitada mootori tootja poolt ettenähtud normaalsed töötemperatuurid.

2.6.   Määrdeõlid

Katses kasutatavate määrdeõlide spetsifikatsioonid registreeritakse ning esitatakse koos katsetulemustega, nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 7.1.

2.7.   Kütus

Kütusena kasutatakse IV lisas nimetatud etalonkütust.

Kütuse temperatuuri ja mõõtepunkti määrab kindlaks tootja II lisa 1. liite punktis 1.16.5 antud piirides. Kütuse temperatuur peab olema vähemalt 306 K (33 °C). Kui kütuse temperatuur ei ole kindlaks määratud, siis peab see olema 311 K ± 5 K (38 °C ± 5 °C) toitesüsteemi sisselaskeava juures.

Maagaasil ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite kütuse temperatuur ja mõõtepunkt peavad olema II lisa 1. liite punktis 1.16.5 esitatud piirides või II lisa 3. liite punktis 1.16.5 antud piirides mootori puhul, mis ei ole algmootor.

2.8.   Heitgaasi järeltöötlussüsteemide katsetamine

Heitgaasi järeltöötlussüsteemiga varustatud mootori katsetamisel peavad katsetsüklis (katsetsüklites) mõõdetud heitkogused esindama tegelikkuses esinevaid heitkoguseid. Kui seda ei ole võimalik saavutada ühe katsetsükliga (näiteks tahkete osakeste filtrid perioodilise regenereerumisega), siis tuleb sooritada mitu katsetsüklit ning välja arvutada katsetulemuste keskmised väärtused ja/või katsetulemused kaaluda. Mootori tootja ja tehniline teenistus lepivad täpse menetluskorra suhtes kokku hea inseneritava kohaselt.


(1)  Katsefaasid valitakse juhusliku valimi kinnitatud statistiliste meetodite abil.

1. liide

ESC JA ELR KATSETSÜKLID

1.   MOOTORI JA DÜNAMOMEETRI SEADISTUS

1.1.   Mootori pöörlemiskiiruste A, B ja C määramine

Mootori pöörlemiskiirused A, B ja C kehtestab tootja kooskõlas järgmiste sätetega:

Maksimaalne pöörlemiskiirus nhi määratakse arvutamise teel ning see moodustab 70 % deklareeritud maksimaalsest efektiivvõimsusest P(n), nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 8.2. nhi on mootori suurim pöörlemiskiirus, mille puhul võimsuskõveral tekib kõnealune võimsuse väärtus.

Minimaalne pöörlemiskiirus nlo määratakse arvutamise teel ning see moodustab 50 % deklareeritud maksimaalsest efektiivvõimsusest P(n), nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 8.2. nlo on mootori väikseim pöörlemiskiirus, mille puhul võimsuskõveral tekib kõnealune võimsuse väärtus.

Mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse järgmiselt:

Formula

Formula

Formula

Mootori pöörlemiskiiruste A, B ja C kontrollimiseks võib kasutada ühte järgmistest meetoditest:

a)

mootori võimsuse kinnitamisel direktiivi 80/1269/EMÜ kohaselt tehakse nhi ja nlo täpseks määramiseks mõõtmised täiendavates katsefaasides. Maksimaalne efektiivvõimsus, nhi ja nlo määratakse võimsuskõvera alusel ning mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse eespool esitatud sätete kohaselt;

b)

mootor kaardistatakse piki täiskoormuse kõverat, maksimaalsest koormuseta kiirusest kuni tühikäigu pöörlemiskiiruseni, vähemalt 5 mõõtepunktis pöörete arvu 1 000 min-1 kohta ning mõõtepunktides vahemikus ± 50 min-1 deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiirusel. Maksimaalne võimsus, nhi ja nlo määratakse kõnealusel kaardistamiskõveral ning mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse eespool esitatud sätete kohaselt.

Kui mootori mõõdetud pöörlemiskiirused A, B ja C asuvad tootja poolt ettenähtud mootorikiiruste vahemikus täpsusega ± 3 %, siis tehakse heitmete katsed tootja poolt ettenähtud mootorikiirustel. Kui mootorikiirustest mõni ületab hälbe, siis kasutatakse heitmete katses mõõdetud mootorikiirusi.

1.2.   Dünamomeetri seadistuste määramine

Pöördemomendi kõver täiskoormusel määratakse eksperimentaalselt, eri katserežiimide pöördemomendiväärtuste arvutamiseks puhastingimustel, nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 8.2. Mootori lisaseadmete (kui neid kasutatakse) kasutatav võimsus võetakse arvesse. Igale katserežiimile vastav dünamomeetri seadistus arvutatakse järgmistest valemitest:

Formula, kui katsetamine toimub netoseisus

Formula, kui katsetamine ei toimu netoseisus.

Seejuures:

s

=

dünamomeetri seadistus, kW

P(n)

=

mootori efektiivvõimsus, nagu on esitatud II lisa 1. liite punktis 8.2, kW

L

=

osakoormus punkti 2.7.1 kohaselt, %

P(a)

=

II lisa 1. liite punkti 6.1 kohaselt paigaldatavate lisaseadmete kasutatav võimsus

P(b)

=

II lisa 1. liite punkti 6.2 kohaselt eemaldatavate lisaseadmete kasutatav võimsus

2.   ESC KATSE KULG

Tootja taotluse korral võib mootori ja heitgaasisüsteemi mõõtetsüklile eelnevaks konditsioneerimiseks teha mannekeenkatse.

2.1.   Proovivõtufiltrite ettevalmistamine

Vähemalt tund enne katset asetatakse iga filter (filtrite paar) suletud, kuid tihenduseta Petri tassi ning pannakse kaalukambrisse stabiliseeruma. Stabiliseerumisperioodi lõpus kaalutakse iga filter (filtrite paar) ning registreeritakse omakaal. Seejärel hoitakse filtrit (filtrite paari) suletud Petri tassis või tihendatud filtrialusel kuni kasutamiseni katses. Kui filtrit (filtrite paari) ei kasutata kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist, siis tuleb see enne kasutamist uuesti konditsioneerida ja kaaluda.

2.2.   Mõõteseadmete paigaldamine

Mõõteriistad ja proovivõtturid tuleb nõuetekohaselt paigaldada. Kui heitgaasi lahjendamiseks kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi, siis tuleb süsteemiga ühendada väljalasketoru.

2.3.   Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine

Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ja neid soojendatakse, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on stabiliseerunud efektiivvõimsusel tootja soovituse ja hea inseneritava kohaselt.

2.4.   Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi käivitamine

Tahkete osakeste proovivõtusüsteem käivitatakse ja see töötab möödavoolul. Lahjendusõhu tahkete osakeste fooni taseme saab määrata lahjendusõhu juhtimise teel läbi tahkete osakeste filtrite. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Filtreerimata lahjendusõhu puhul võib mõõtmised teha tsükli alguses ja lõpus ning arvutada keskmised väärtused.

2.5.   Lahjendusastme korrigeerimine

Lahjendusõhk reguleeritakse selliselt, et lahjendatud heitgaasi temperatuur vahetult enne põhifiltrit ei oleks üheski režiimis üle 325 K (52 °C). Lahjendusaste (q) peab olema vähemalt 4.

Süsteemide puhul, milles lahjendusaste määratakse CO2 või NOx kontsentratsiooni mõõtmise teel, tuleb lahjendusõhu CO2 või NOx sisaldust mõõta iga katse alguses ja lõpus. Lahjendusõhu CO2 ja NOx taustkontsentratsiooni enne ja pärast katset tehtud mõõtmiste vahe võib olla vahemikus vastavalt 100 m-1 või 5 m-1.

2.6.   Analüsaatorite kontrollimine

Heitmete analüsaatorid nullistatakse ja määratakse kindlaks mõõteulatus.

2.7.   Katsetsükkel

2.7.1.   Mootori dünamomeetri katsetamine koosneb järgmisest tsüklist, mis koosneb 13 režiimist:

Režiim nr

Mootori pöörlemiskiirus

Osakoormus

Statistiline kaal

Režiimi kestus

1

Tühikäik

0,15

4 minutit

2

A

100

0,08

2 minutit

3

B

50

0,10

2 minutit

4

B

75

0,10

2 minutit

5

A

50

0,05

2 minutit

6

A

75

0,05

2 minutit

7

A

25

0,05

2 minutit

8

B

100

0,09

2 minutit

9

B

25

0,10

2 minutit

10

C

100

0,08

2 minutit

11

C

25

0,05

2 minutit

12

C

75

0,05

2 minutit

13

C

50

0,05

2 minutit

2.7.2.   Katseseeria

Katseseeria käivitatakse. Katse tehakse punktis 2.7.1 ettenähtud järjestuses moodulite kohaselt.

Mootor töötab igal režiimil ettenähtud aja, kusjuures mootori pöörlemiskiirust ja koormust muudetakse esimese 20 sekundi jooksul. Kindlaksmääratud pöörete arv hoitakse vahemikus 50 min-1 ja kindlaksmääratud pöördemomendi erinevus suurimast momendikiirusest katsekiiruse pöörete arvu juures võib olla 2 %.

Tootja taotluse korral võib katseseeriat korrata nii palju kordi, kui on vaja osakeste piisava massi kogumiseks filtrile. Tootja peab esitama andmete hindamis- ja arvutamisprotseduuri üksikasjaliku kirjelduse. Gaasiliste heitmete määramine toimub ainult esimeses tsüklis.

2.7.3.   Analüsaatori reaktsiooniaeg

Analüsaatorite väljund salvestatakse lintmeerikule või mõõdetakse samaväärse andmesalvestussüsteemi abil, kusjuures heitgaas voolab läbi analüsaatorite kogu katsetsükli jooksul.

2.7.4.   Tahkete osakeste proovi võtmine

Kogu katsemenetluse jooksul kasutatakse ühte paari filtreid (põhi- ja abifiltrid, vaata III lisa 4. liide). Katsetsüklis kindlaksmääratud kaalutegurid võetakse arvesse heitgaasi massivooluga proportsionaalse proovi võtmise teel tsükli iga üksiku režiimi ajal. See on võimalik proovi voolukiiruse, proovivõtuaja ja/või lahjendusastme reguleerimise teel nii, et saavutataks punktis 5.6 esitatud efektiivsete kaalutegurite kriteeriumid.

Režiimi proovivõtuaeg peab olema vähemalt 4 sekundit iga 0,01 kaaluteguri kohta. Proovivõtt peab igal režiimil toimuma võimalikult režiimi lõpus. Tahkete osakeste proovivõtt ei tohi lõppeda varem kui 5 sekundit enne režiimi lõppu.

2.7.5.   Mootoriga seotud tingimused

Mootori pöörlemiskiirust ja koormust, siseneva õhuvoolu temperatuuri ja hõrendust, heitgaasi temperatuuri ja vasturõhku, kütusevoolu ja õhu- või heitgaasivoolu, ülelaadeõhu temperatuuri, kütuse temperatuuri ja niiskust registreeritakse igal režiimil, kusjuures pöörete arvu ja koormusega seotud nõuded (vaata punkt 2.7.2) peavad olema täidetud tahkete osakeste proovivõtu ajal, kuid igal juhul iga režiimi viimase minuti kestel.

Salvestada tuleb kõik arvutamiseks vajalikud lisaandmed (vaata punktid 4 ja 5).

2.7.6.   Lämmastikoksiidide kontrollimine mõõtepiirkonnas

Lämmastikoksiidide kontrollimine mõõtepiirkonnas peab toimuma vahetult pärast 13. režiimi lõppu.

Mootorit konditsioneeritakse 13. režiimil kolme minuti jooksul enne mõõtmiste algust. Mõõtmispiirkonna erinevates, tehnilise teenistuse (1) poolt valitud kohtades tehakse kolm mõõtmist. Iga mõõtmise jaoks ettenähtud aeg on kaks minutit.

Mõõtmisprotseduur on identne lämmastikoksiidide mõõtmise protseduuriga tsükli 13. moodulis ning see sooritatakse käesoleva liite punktide 2.7.3, 2.7.5 ja 4.1 ning III lisa 4. liite punkti 3 kohaselt.

Arvutused tehakse punkti 4 kohaselt.

2.7.7.   Analüsaatorite ülekontrollimine

Pärast heitkoguste määramise katset toimuval teistkordsel kontrollimisel kasutatakse nullgaasi ja sama võrdlusgaasi. Katse loetakse kehtivaks, kui enne katset ja pärast katse saadud tulemuste vahe on alla 2 % võrdlusgaasi väärtusest.

3.   ELR KATSE KULG

3.1.   Mõõteseadmete paigaldamine

Suitsususe mõõtur ja proovivõtturid, kui neid kasutatakse, paigaldatakse summuti või järeltöötlusseadme (olemasolu korral) taha seadme tootja poolt kindlaksmääratud üldise paigaldamisprotseduuri kohaselt. Peale selle järgitakse vajaduse korral ISO IDS 11614 10. jao nõudeid.

Enne nullpunkti ja skaala maksimaalväärtuse kontrollimist tuleb suitsususe mõõturit seadme tootja soovituste kohaselt soojendada ja stabiliseerida. Kui suitsususe mõõtur on varustatud mõõteseadme optika tahmumist vältiva läbipuhumisõhusüsteemiga, siis aktiveeritakse ka see süsteem ning reguleeritakse tootja soovituste kohaselt.

3.2.   Suitsususe mõõturi kontrollimine

Nullpunkti ja skaala maksimaalväärtuse kontroll tehakse suitsususe näidu režiimil, sest suitsususe skaalal on kaks täpselt määratletavat kalibreerimispunkti, suitsusus 0 % ja suitsusus 100 %. Seejärel, kui seade on k-näidu režiimile tagasi asetatud, arvutatakse täpne valguse neeldumistegur suitsususe mõõturi tootja poolt esitatud mõõdetud suitsususe ja LA väärtuse alusel.

Kui suitsususe mõõturi valgusvihku ei takistata, siis reguleeritakse näit suitsususe väärtusele 0,0 % ± 1,0 %. Kui valgusvihu jõudmist vastuvõtjani takistatakse, siis reguleeritakse näit suitsususe väärtusele 100,0 % ± 1,0 %.

3.3.   Katsetsükkel

3.3.1.   Mootori konditsioneerimine

Mootorit ja süsteemi soojendatakse maksimaalvõimsusel, et stabiliseerida mootori parameetrid tootja soovituse kohaselt. Eelkonditsioneerimisfaas peaks kaitsma tegelikku mõõtmist eelmisest katsest väljalaskesüsteemi jäänud jääkide mõju eest.

Kui mootor on stabiliseeritud, alustatakse tsüklit 20 ± 2 sekundit pärast eelkonditsioneerimisfaasi. Tootja taotluse korral võib täiendavaks konditsioneerimiseks teha enne mõõtmistsüklit mannekeenkatse.

3.3.2.   Katsejärjestus

Katse koosneb kolmest järjestikusest koormusastmest igal pöörlemiskiirusel III lisa punktis 1.1 määratletud mootori kolmest pöörlemiskiirusest, pöörlemiskiirusel A (1. tsükkel), B (2. tsükkel) ja C (3. tsükkel), millele järgneb 4. tsükkel tehnilise teenistuse (2) valitud pöörlemiskiirusel kontrollpiirkonnas ning koormuste vahemikus 10 %-100 %. Katsemootori dünamomeetriline katsetamine toimub joonisel 3 esitatud järjestuses.

Image

a)

Mootor töötab mootori pöörlemiskiirusel A ja 10 % koormusel 20 ± 2 sekundit. Ettenähtud kiirus hoitakse vahemikus ± 20 p/min ning pöördemoment 2 % suurimast pöördemomendist kontrollpöörlemiskiirusel.

b)

Eelmise etapi lõpus viiakse pöörlemiskiirust reguleeriv kang kiiresti täielikult avatud asendisse ning hoitakse selles asendis 10 ± 1 sekundit. Rakendatakse dünamomeetri koormust, mis on vajalik mootori pöörlemiskiiruse hoidmiseks täpsusega ± 150 p/min esimese kolme sekundi jooksul ning ± 20 p/min ülejäänud etapi jooksul.

c)

Alapunktides a ja b kirjeldatud järjestust korratakse kaks korda.

d)

Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul pöörlemiskiirusele B ning koormusele 10 %.

e)

Alapunktide a–c järjestust rakendatakse pöörlemiskiirusel B töötava mootoriga.

f)

Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul pöörlemiskiirusele C ning koormusele 10 %.

g)

Alapunktide a–c järjestust rakendatakse pöörlemiskiirusel C töötava mootoriga.

h)

Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul valitud pöörlemiskiirusele ning koormusele üle 10 %.

i)

Alapunktide a–c järjestust rakendatakse valitud pöörlemiskiirusel töötava mootoriga.

3.4.   Tsükli valideerimine

Suitsu keskmiste väärtuste suhtelised standardhälbed iga kontrollpöörlemiskiiruse juures (SVA, SVB, SVC, mis on arvutatud käesoleva liite punkti 6.3.3 kohaselt igal järjestikusel koormusastmel vastavalt igale kontrollpöörlemiskiirusele) peavad olema alla 15 % keskmisest väärtusest või alla 10 % I lisa tabelis nr 1 esitatud piirväärtusest, kusjuures kehtib suurem väärtus. Suurema erinevuse korral korratakse järjestust, kuni kolm järjetikust koormusastet vastavad validatsioonikriteeriumidele.

3.5.   Suitsususe mõõturi taaskontrollimine.

Suitsususe mõõturi nullhälve pärast katsetamist ei tohi olla üle ± 5,0 % suurem I lisa tabelis nr 1 esitatud piirväärtusest.

4.   HEITGAASIKOGUSTE ARVUTAMINE

4.1.   Andmete hindamine

Gaasiliste heitmete hindamiseks arvestatakse välja meeriku näidu keskmine väärtus iga katserežiimi viimase 30 sekundi jooksul ning meeriku näidu keskmiste väärtuste ja vastavate kalibreerimisandmete põhjal määratakse igal katserežiimil süsivesinike (HC), süsinikmonooksiidi (CO) ja lämmastikoksiidide (NOx) keskmised kontsentratsioonid (conc). Kasutada võib teistsugust registreerimisviisi, kui see kindlustab samaväärsete andmete saamise.

Lämmastikoksiidide (NOx) kontrollimisel kontrollpiirkonnas kohaldatakse eespool nimetatud nõudeid ainult lämmastikoksiidide (NOx) suhtes.

Heitgaasivool GEXHW või lahjendatud heitgaasivool GTOTW, kui seda kasutatakse, määratakse III lisa 4. liite punkti 2.3 kohaselt.

4.2.   Kuiv/niiske korrigeerimine

Kui sisaldust ei ole juba mõõdetud niiskes heitgaasis, teisendatakse mõõtmistulemus vastavaks niiske heitgaasi mõõtmistulemusele:

Formula

Toores heitgaas:

Formula

ning

Formula

Lahjendatud heitgaas:

Formula

või

Formula

Lahjendusõhk:

Sisselaskeõhk (kui see erineb lahjendusõhust):

Formula

Formula

Formula

Formula

Formula

Formula

kus:

Ha, Hd

=

g vett kg kuiva õhu kohta

Rd, Ra

=

lahjendus-/siseneva õhuvoolu suhteline niiskus,%

pd, pa

=

lahjendus-/siseneva õhuvoolu küllastunud auru rõhk, kPa

pB

=

õhurõhu koguväärtus, kPa

4.3.   Lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsiooni korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes

NOx heitmed sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, seetõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes järgmistes valemites antud tegurite abil:

Formula

kus:

A

=

0,309 GFUEL/GAIRD - 0,0266

B

=

- 0,209 GFUEL/GAIRD + 0,00954

Ta

=

on õhu temperatuur, K

Ha

=

on siseneva õhuvoolu niiskus, vee kogus grammides 1 kg kuivas õhus

Ha

=

Formula

kus:

Ra

=

siseneva õhuvoolu suhteline niiskus, %

pa

=

lahjendus-siseneva õhuvoolu küllastunud auru rõhk, kPa

pB

=

õhurõhu koguväärtus, kPa

4.4.   Heitmete massivoolu arvutamine

Heitmete massivool (g/h) arvutatakse iga režiimi puhul järgmiselt, eeldades, et heitgaasi tihedus on 1,293 kg/m3, temperatuur 273 K (0 °C) ning rõhk 101,3 kPa:

 

Formula

 

Formula

 

Formula,

kus NOx conc, COconc ja HCconc  (3) tähistavad keskmisi kontsentratsioone (ppm) toores heitgaasis, nagu on määratletud punktis 4.1.

Heitgaasikoguste vabatahtliku määramise puhul täisvoolu lahjendussüsteemi abil kasutatakse järgmisi valemeid:

 

Formula

 

Formula

 

Formula

kus NOx conc, COconc ja HCconc  (3) tähistavad iga faasi keskmisi taustkorrigeeritud kontsentratsioone (ppm) lahjendatud heitgaasis, nagu on määratletud III lisa 2. liite punktis 4.3.1.1.

4.5.   Spetsiifiliste heitmete väljaarvutamine

Kõigi üksikute koostisosade heitkoguseid (g/kWh) arvutatakse järgmisel viisil:

Formula

Formula

Formula

Eespool esitatud arvutustes kasutatavad kaalutegurid on esitatud punktis 2.7.1.

4.6.   Pindala kontrollväärtuste arvutamine

NOx heitkogust mõõdetakse ja arvutatakse vastavalt punktile 4.6.1 kolmes punkti 2.7.6 kohaselt valitud kontrollpunktis ning määratakse ka interpoleerimise teel nende katsetsükli režiimide abil, mis punkti 4.6.2 kohaselt asuvad kõige lähemal vastavale kontrollpunktile. Mõõdetud väärtusi võrreldakse seejärel interpoleeritud väärtustega punkti 4.6.3 kohaselt.

4.6.1.   Spetsiifiliste heitmete arvutamine

Kontrollpunktidest iga kontrollpunkti (Z) NOx heitkogus arvutatakse järgmiselt:

Formula

Formula

4.6.2.   Katsetsükli heitmete väärtuse määramine

Iga kontrollpunkti NOx heitkogus interpoleeritakse valitud kontrollpunkti Z katva katsetsükli neljast lähimast režiimist, nagu on esitatud joonisel 4. Kõnealustes režiimide puhul (R, S, T, U) kasutatakse järgmisi mõisteid:

Pöörete arv (R)

=

Pöörete arv (T) = nRT

Pöörete arv (S)

=

Pöörete arv (U) = nSU

Osakoormus (R)

=

Osakoormus (S)

Osakoormus (T)

=

Osakoormus (U)

Kontrollpunkti Z NOx heitkogus arvutatakse järgmiselt:

Formula

ning

Formula

Formula

Formula

Formula

kus:

ER, ES, ET, EU

=

katvate režiimide spetsiifiline NOx heitkogus, mis on välja arvutatud punkti 4.6.1 kohaselt.

MR, MS, MT, MU

=

mootori pöördemoment katvates režiimides

Image

4.6.3.   NOx heitmete väärtuste võrdlemine

Kontrollpunkti Z mõõdetud spetsiifilist NOx heitkogust (NOx,Z) võrreldakse interpoleeritud väärtusega (EZ) järgmiselt:

Formula

5.   TAHKETE OSAKESTE HEITMETE ARVUTAMINE

5.1.   Andmete hindamine

Tahkete osakeste hindamisel registreeritakse iga režiimi puhul läbi filtrite voolavate proovide kogumassid (MSAM,i).

Filtrid asetatakse tagasi kaalukambrisse ning konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni jooksul, kuid mitte kauem kui 80 tundi, seejärel kaalutakse. Registreeritakse filtrite brutokaal ning lahutatakse omakaal (vaata käesoleva liite punkt 1). Tahkete osakeste mass Mf on põhi- ja abifiltritele kogunenud tahkete osakeste massi summa.

Taustkorrigeerimise korral tuleb registreerida filtreid läbiva lahjendusõhu mass (MDIL) ja tahkete osakeste mass (Md). Enam kui ühe mõõtmise korral tuleb välja arvutada jagatis Md/MDIL iga üksiku mõõtmise kohta ning võtta keskmised väärtused.

5.2.   Osavoolu lahjendussüsteem

Tahkete osakeste heitmete lõplikud registreeritavad katsetulemused määratakse järgmiste etappide põhjal. Lahjendusastet saab reguleerida mitmel eri viisil ning seetõttu on kasutusel erinevad GEDFW arvutamise meetodid. Kõik arvutused tuginevad proovivõtuaja üksikrežiimide keskmistele väärtustele.

5.2.1.   Isokineetilised süsteemid

Formula

Formula

kus r väljendab isokineetilise proovivõtturi ja väljalasketoru ristlõikepindalade suhet:

Formula

5.2.2.   Süsteemid, milles mõõdetakse CO2 või NOx kontsentratsiooni

Formula

Formula

kus:

concE

=

märgistusgaasi märgrikastus toores heitgaasis

concD

=

märgistusgaasi märgrikastus lahjendatud heitgaasis

concA

=

märgistusgaasi märgrikastus lahjendusõhus

Kuivas heitgaasis mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskes heitgaasis mõõdetule käesoleva liite punkti 4.2 kohaselt.

5.2.3.   Süsteemid, milles kasutatakse CO2 mõõtmist ja süsiniku tasakaalustusmeetodit (4)

Formula

kus:

CO2D

=

CO2 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis

CO2A

=

CO2 kontsentratsioon lahjendusõhus

(kontsentratsioonid mahuprotsentidena niiskel alusel)

Võrrand põhineb süsiniku tasakaalu eeldusel (mootorisse sisenevad süsinikuaatomid eralduvad süsinikdioksiidina) ning määratakse kindlaks järgmiselt:

Formula

ning

Formula

5.2.4.   Süsteemid, milles kasutatakse voolu mõõtmist

Formula

Formula

5.3.   Täisvoolu lahjendussüsteem

Tahkete osakeste heite katse lõpptulemused määratakse järgmisel viisil. Kõik arvutused tuginevad proovivõtuaja üksikrežiimide keskmistele väärtustele.

Formula

5.4.   Tahkete osakeste massivoolu arvutamine

Tahkete osakeste massivool arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

= Formula

MSAM=

Formula

i=

Formula

mis määratakse kogu katsetsükli ajal proovivõtuperioodi üksikrežiimide keskmiste väärtuste liitmise teel.

Tahkete osakeste massivoolu võib taustkorrigeerida järgmiselt:

Formula

Enam kui ühe mõõtmise puhul Formula asendatakse Formula .

Formula üksikrežiimides

või

Formula üksikrežiimides.

5.5.   Spetsiifiliste heitkoguste arvutamine

Tahkete osakeste heitkogused arvutatakse järgmiselt:

Formula

5.6.   Efektiivne kaalutegur

Iga režiimi efektiivne kaalutegur arvutatakse järgmiselt:

Formula

Efektiivsete kaalutegurite väärtuse erinevus punktis 2.7.1 loetletud kaalutegurite väärtustest võib olla kuni ± 0,003 (± 0,005 tühikäigu režiimil).

6.   SUITSU VÄÄRTUSTE ARVUTAMINE

6.1.   Besseli algoritm

Besseli algoritmi kasutatakse 1 sekundi keskmiste väärtuste arvutamiseks suitsu hetkeliste lugemite põhjal, ümber arvutatuna punkti 6.3.1 kohaselt. Algoritm emuleerib teise järgu madalpääsfiltrit ning selle kasutamine nõuab iteratiivseid arvutusi koefitsientide kindlaksmääramiseks. Need koefitsiendid on suitsususe mõõturisüsteemi reaktsiooniaja ja võttesageduse funktsioon. Seetõttu tuleb punktis 6.1.1 ettenähtud toimingut korrata iga kord, kui süsteemi reaktsiooniaeg ja/või võttesagedus muutuvad.

6.1.1.   Filtri reaktsiooniaja ning Besseli konstantide arvutamine

Reaktsiooniaeg Besseli algoritmis (tF) on suitsususe mõõturi süsteemi füüsikalise ja elektrilise reaktsiooniaja funktsioon, nagu on määratletud III lisa 4. liite punktis 5.2.4, ning selle arvutamiseks kasutatakse järgmist võrrandit:

Formula

kus:

tp

=

füüsikaline reaktsiooniaeg, sek

te

=

elektriline reaktsiooniaeg, sek

Filtri piirsageduse (fc) määramise arvutused põhinevad sisendi tõusul 0-1 ≤ 0,01 sek (vaata VII lisa). Reaktsiooniaeg on ajavahemik, mille jooksul Besseli väljundsignaal jõuab 10 protsendist (t10) 90 protsendini (t90) nimetatud astmelisest funktsioonist. See saadakse fc väärtuse itereerimise teel kuni t90-t10≈tF. fc esimest iteratsiooni väljendatakse järgmise valemi abil:

Formula

Besseli konstandid E ja K arvutatakse järgmiste võrrandite abil:

Formula

Formula

kus:

D

=

0,618034

Δt

=

Formula

Ω

=

Formula

6.1.2.   Besseli algoritmi arvutamine

Kasutades E ja K väärtusi arvutatakse Besseli 1 s keskmine väärtus astmelise sisendi Si kohta järgmiselt:

Formula

kus:

Si-2

=

Si-1 = 0

Si

=

1

Yi-2

=

Yi-1 = 0

Ajad t10 ja t90 interpoleeritakse. Väärtuse fc reaktsiooniaega tF määratletakse t90 ja t10 vahelise ajalise erinevusena. Kui see reaktsiooniaeg ei ole piisavalt lähedane nõutavale, siis jätkatakse itereerimist, kuni tegelik reaktsiooniaeg vastab 1 protsendilise täpsusega nõutavale reaktsiooniajale:

Formula

6.2.   Andmete hindamine

Suitsu mõõtmiste sagedus peab olema vähemalt 20 Hz.

6.3.   Suitsu määramine

6.3.1.   Andmete ümberarvestamine

Kuna kõigi suitsususe mõõturite põhiline mõõteühik on läbitustegur, siis arvestatakse suitsu väärtused ümber läbitustegurist (τ) valguse neeldumisteguriks (k) järgmiselt:

Formula

ning

Formula

kus:

k

=

valguse neeldumiskoefitsient, m-1

LA

=

efektiivne optilise tee pikkus, nagu on ette näinud mõõteriista tootja, m

N

=

suitsusus, %

τ

=

läbitustegur, %

Ümberarvutus tehakse enne andmete edasist töötlemist.

6.3.2.   Keskmise suitsu väärtuse arvutamine Besseli funktsiooni põhjal

Vajalik piirsagedus fc on sagedus, mis tekitab filtri nõuetekohase reaktsiooniaja tF. Niipea kui kõnealune sagedus on punktis 6.1.1 nimetatud iteratsiooniprotsessi abil määratud, arvutatakse välja Besseli algoritmi tegelikud konstandid E ja K. Besseli algoritmi rakendatakse seejärel suitsu hetkeväärtuste suhtes (k-väärtus), nagu on kirjeldatud punktis 6.1.2:

Formula

Besseli algoritm on laadilt rekursiivne. Seega on algoritmile vaja algseid sisendväärtusi Si-1 ja Si-2 ning algseid väljundväärtusi Si-2 ja Yi-2. Nende väärtuseks võib võtta 0.

Kolme pöörlemiskiiruse A, B ja C iga koormusastme 1 sek-maksimaalväärtus Ymax valitakse igast suitsukõvera Yi üksikväärtustest.

6.3.3.   Lõpptulemus

Iga katsetsükli (katse pöörlemiskiiruse) keskmised suitsu väärtused (SV) arvutatakse järgmiselt:

Katse pöörlemiskiirusel A:

SVA = (Ymax1,A + Ymax2,A + Ymax3,A) / 3

Katse pöörlemiskiirusel B:

SVB = (Ymax1,B + Ymax2,B + Ymax3,B) / 3

Katse pöörlemiskiirusel C:

SVC = (Ymax1,C + Ymax2,C + Ymax3,C) / 3

kus:

Ymax1, Ymax2, Ymax3

=

on suurim Besseli 1 s keskmine väärtus kolmel koormusastmel

Lõppväärtus arvutatakse järgmiselt:

SV = (0,43 × SVA) + (0,56 × SVB) + (0,01 × SVC)


(1)  Katsefaaside valimisel kasutatakse juhusliku valimi kinnitatud statistilisi meetodeid.

(2)  Katsefaasid valitakse juhusliku valimi kinnitatud statistiliste meetodite abil.

(3)  Põhineb C1 ekvivalendil.

(4)  Väärtus kehtib ainult IV lisas nimetatud etalonkütuse puhul.

2. liide

ETC KATSETSÜKKEL

1.   MOOTORI KAARDISTUSPROTSEDUUR

1.1.   Kaardistatud kiiruse ulatuse määramine

ETC katse tegemiseks katsekambris tuleb mootor pöörlemiskiiruse/pöördemomendi määramiseks enne katsetsüklit kaardistada. Minimaalne ja maksimaalne kaardistamiskiirus määratakse järgmiselt:

Minimaalne kaardistamiskiirus

=

tühikäigu pöörlemiskiirus

Maksimaalne kaardistamiskiirus

=

nhi × 1,02 või kiirus, mille puhul täiskoormuse pöördemoment langeb nullini, olenevalt sellest, kumb kiirus on väiksem

1.2.   Mootori võimsuse kaardistamine

Mootor soojendatakse maksimaalvõimsusel, et stabiliseerida mootori parameetrid tootja soovituse ja hea inseneritava kohaselt. Pärast mootori stabiliseerimist kaardistatakse see järgmiselt:

a)

mootor vabastatakse koormusest ja seda kasutatakse tühikäigu pöörlemiskiirusel;

b)

mootorit kasutatakse täiskoormusel/täielikult avatud pritsepumbaga minimaalsel kaardistamiskiirusel;

c)

mootori pöörlemiskiirust tõstetakse keskmise kiirusega 8 ± 1 min-1 /sekundis minimaalselt kaardistamiskiiruselt maksimaalsele. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi väärtused registreeritakse sagedusega vähemalt üks mõõtepunkt sekundis.

1.3.   Kaardistamiskõvera tekitamine

Kõik punkti 1.2 kohaselt registreeritud andmed ühendatakse punktidevahelise lineaarse interpolatsiooni abil. Saadud pöördemomendi kõver on kaardistuskõver ning seda kasutatakse mootoritsükli normaliseeritud pöördemomendi väärtuste ümberarvutamiseks katsetsükli tegelikeks pöördemomendi väärtusteks, nagu on kirjeldatud punktis 2.

1.4.   Alternatiivne kaardistamine

Kui tootja arvamuse kohaselt ei ole eespool kirjeldatud kaardistusmetoodika mis tahes teatava mootori puhul usaldusväärne või esindav, siis võib kasutada alternatiivset kaardistusmetoodikat. Kõnealused alternatiivsed meetodid peavad vastama kindlaksmääratud kaardistamisprotseduuri eesmärkidele, mis seisneb kõigi katsetsüklites saavutatavate mootori pöörlemiskiiruste suurima momendikiiruse määramises. Hälbed käesolevas punktis nimetatud kaardistamismeetoditest turvalisuse või tüüpilisuse eesmärgil peavad koos põhjendustega olema tehnilise teenistuse poolt kinnitatud. Ühelgi juhul ei tohi mootori pidevalt vähenevaid pöördeid kasutada reguleeritud või turboülelaaduriga mootori puhul.

1.5.   Korduskatsed

Mootorit ei ole vaja enne iga katsetsüklit kaardistada. Mootor tuleb enne katsetsüklit uuesti kaardistada, kui:

viimasest kaardistamisest on asjatundjate hinnangul möödunud liiga palju aega

või

mootorit on mehaaniliselt muudetud või uuesti kalibreeritud ning see võib mõjutada mootori tööd.

2.   ETALONKATSETSÜKLI MOODUSTAMINE

Siirdekatsetsüklit on kirjeldatud käesoleva lisa 3. liites. Pöördemomendi ja pöörete arvu normaliseeritud väärtused muudetakse tegelikeks väärtusteks allpool esitatud viisil, mille tulemusena saadakse etalontsükkel.

2.1.   Tegelik kiirus

Kiiruse normaliseerimine tühistatakse järgmise võrrandi abil:

Formula

Võrdluskiirus (nref) vastab 3. liites esitatud mootori dünamomeetrilises graafikus esitatud 100 % kiiruse väärtustele. Seda määratletakse järgmiselt (vaata I lisa joonis 1):

Formula

kus nhi ja nlo määratakse kas I lisa 2. punkti või III lisa 1. liite punkti 1.1 kohaselt.

2.2.   Tegelik pöördemoment

Pöördemoment normaliseeritakse vastaval pöörlemiskiirusel suurima momendikiiruseni. Etalontsükli pöördemomendi normaliseeritud väärtused arvutatakse punkti 1.3 kohaselt määratud kaardistamiskõvera abil ümber järgmiselt:

Tegelik pöördemoment = (pöördemoment protsentides × maks. pöördemoment /100)

vastava tegeliku kiiruse suhtes, nagu on määratletud punktis 2.1.

Etalontsükli tekitamiseks tuleb faaside käivituspunktide (“m”) negatiivsed pöördemomendi väärtused muuta tegelikeks väärtusteks, mis määratakse kindlaks ühel järgmistest viisidest:

negatiivne 40 % vastava pöörete arvu juures kasutatavast positiivsest pöördemomendist,

mootori käitamiseks minimaalselt maksimaalsele kaardistamiskiirusele vajaliku negatiivse pöördemomendi kaardistamine,

negatiivse pöördemomendi määramine, mis on vajalik mootori käitamiseks tühikäigul ja võrdluskiirustel ning kõnealuste faaside vaheliseks lineaarseks interpolatsiooniks.

2.3.   Tegelikeks väärtusteks ümberarvutamise näide

Näitena muudetakse järgmine katsefaas tegelikele väärtustele vastavaks:

kiirus protsentides

=

43

pöördemoment protsentides

=

82

Aluseks võetakse järgmised väärtused:

võrdluskiirus

=

2 200 min- 1

tühikäigukiirus

=

600 min- 1

mille tulemusena saadakse:

tegelik kiirus = (43 × (2 200 – 600)/100) + 600 = 1 288 min-1

tegelik pöördemoment = (82 × 700/100) = 574 Nm

mille puhul mootori pöörlemiskiirusel 1 288 min-1 kaardistamiskõveral saadud suurim pöördemoment on 700 Nm.

3.   HEITKOGUSTE KATSE KULG

Tootja taotluse korral võib mootori ja heitgaasisüsteemi mõõtetsüklile eelnevaks konditsioneerimiseks teha mannekeenkatse.

Maagaas- ja veeldatud naftagaasi kütusel töötavad mootorid sõidetakse sisse ETC katses. Mootor sõidetakse sisse vähemalt kahes ETC tsüklis, kuni ühe ETC tsükli kestel mõõdetud CO heitkogus ületab eelmise ETC tsükli kestel mõõdetud CO heitkoguse kõige rohkem 10 % võrra.

3.1.   Proovivõtusüsteemi filtrite ettevalmistamine (ainult diiselmootorid)

Vähemalt tund enne katset asetatakse iga filter (filtrite paar) suletud, kuid tihenduseta Petri tassi ning pannakse kaalukambrisse stabiliseeruma. Stabiliseerumisperioodi lõpus kaalutakse iga filter (filtrite paar) ning registreeritakse omakaal. Seejärel hoitakse filtrit (filtrite paari) suletud Petri tassis või tihendatud filtrialusel kuni kasutamiseni katses. Kui filtrit (filtrite paari) ei kasutata kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist, siis tuleb see enne kasutamist uuesti konditsioneerida ja kaaluda.

3.2.   Mõõteseadmete paigaldamine

Mõõteriistad ja proovivõtturid tuleb nõuetekohaselt paigaldada. Väljalasketoru ühendatakse täisvoolu lahjendussüsteemiga.

3.3.   Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine

Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ja neid soojendatakse, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on stabiliseerunud efektiivvõimsusel tootja soovituse ja hea inseneritava kohaselt.

3.4.   Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi käivitamine (ainult diiselmootorid)

Tahkete osakeste proovivõtusüsteem käivitatakse ja see töötab möödavoolul. Lahjendusõhu tahkete osakeste fooni taseme saab määrata lahjendusõhu juhtimise teel läbi tahkete osakeste filtrite. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Filtreerimata lahjendusõhu puhul võib mõõtmised teha tsükli alguses ja lõpus ning arvutada keskmised väärtused.

3.5.   Täisvoolu lahjendussüsteemi reguleerimine

Kogu lahjendatud heitgaasivool reguleeritakse nii, et süsteemi ei kondenseeruks vett ning filtri pinna maksimaalne temperatuur oleks 325 K (52 °C) või vähem (vaata V lisa punkt 2.3.1, DT).

3.6.   Analüsaatorite kontrollimine

Heitmete analüsaatorid nullistatakse ja määratakse kindlaks mõõteulatus. Proovivõtukottide kasutamise korral kotid tühjendatakse.

3.7.   Mootori käivitamisprotseduur

Stabiliseeritud mootor käivitatakse kasutaja käsiraamatus sisalduva tootja poolt soovitatud käivitusprotseduuri kohaselt, seejuures kasutatakse kas seeriatoodangu käivitusmootorit või dünamomeetrit. Valikuliselt võib katset alustada mootorit välja lülitamata otse eelkonditsioneerimisfaasist, kui mootor töötab tühikäigupöörlemiskiirusel.

3.8.   Katsetsükkel

3.8.1.   Katsejärjestus

Katseseeriaga alustatakse, kui mootor on jõudnud tühikäigu pöörlemiskiiruseni. Katse sooritatakse etalontsükli kohaselt, nagu on ette esitatud käesoleva liite punktis 2. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi seadistuspunktid seadistatakse sagedusele 5 Hz (soovitatavalt 10 Hz) või enamale. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisideandmed registreeritakse vähemalt kord sekundis kogu katsetsükli kestel ning signaalid võib elektrooniliselt filtreerida.

3.8.2.   Analüsaatori reaktsiooniaeg

Mootori või katseseeria käivitamisel või tsükli alustamisel vahetult eelkonditsioneerimisest lülitatakse sisse mõõteseadmed, et samaaegselt alustada:

lahjendusõhu kogumist või analüüsimist,

lahjendatud heitgaasi kogumist või analüüsimist,

lahjendatud heitgaasi (CVS) koguse ning nõuetekohaste temperatuuride ja rõhkude mõõtmist,

dünamomeetri pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisideandmete registreerimist.

Süsivesinikke (HC) ja lämmastikoksiide (NOx) mõõdetakse pidevalt lahjendustunnelis sagedusega 2 Hz. Keskmiste kontsentratsioonide määramine toimub analüsaatori signaalide integreerimise teel katsetsükli kestel. Süsteemi reaktsiooniaeg ei tohib olla üle 20 sek ning seda kohandatakse vajaduse korral CVS voolukõikumistega ja proovivõtuaja/katsetsükli nihetega. CO, CO2, NMHC ja CH4 määratakse integreerimise teel või tsükli ajal proovivõtukotti kogunenud heitgaasikontsentratsioonide analüüsimise teel. Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonid lahjendusõhus määratakse integreerimise või kogumise teel taustsaasteainete kotti. Kõik muud väärtused registreeritakse sagedusega vähemalt kord sekundis (1 Hz).

3.8.3.   Tahkete osakeste proovivõtt (ainult diiselmootorid)

Tsükli puhul, mida alustatakse vahetult eelkonditsioneerimisest, lülitatakse tahkete osakeste proovivõtusüsteem mootori või katsejärjestuse käivitamisega samal ajal möödavoolult tahkete osakeste kogumisele.

Kui voolu kompenseerimist ei kasutata, siis reguleeritakse proovivõtupump (proovivõtupumbad) nii, et tahkete osakeste proovivõtturit või ülekandetoru läbiva voolu kiirus püsiks ettenähtud voolukiiruse juures täpsusega ± 5 %. Kui kasutatakse voolu kompenseerimist (või proovigaasivoolu proportsionaalset reguleerimist), siis tuleb näidata, et põhitoru voolu ja tahkete osakeste voolu suhe erineb ettenähtud väärtusest kõige rohkem ± 5 % (välja arvatud proovivõtu esimesed kümme sekundit).

Märkus: Kahekordse lahjenduse korral on proovigaasivool proovivõtufiltreid läbiva voolu ja teise astme lahjendusõhuvoolu vaheline netoväärtus.

Registreeritakse keskmine temperatuur ja rõhk gaasimõõturi (gaasimõõturite) või voolu mõõteriistade sisselaskeava juures. Kui tahkete osakeste suure koormuse tõttu filtrile ei ole ettenähtud voolukiirust võimalik kogu tsükli kestel säilitada (täpsusega ± 5 %), siis on katse kehtetu. Katse tehakse uuesti, kasutades väiksemat voolukiirust ja/või suurema läbimõõduga filtrit.

3.8.4.   Mootori seiskumine

Mootori seiskumise korral katsetsükli mis tahes hetkel tuleb mootor eelkonditsioneerida ja uuesti käivitada ning katset korrata. Kui katsetsükli ajal tekib mõne vajaliku katseseadme rike, siis katse ei kehti.

3.8.5.   Toimingud pärast katset

Pärast katse lõppemist peatatakse lahjendatud heitgaasi mahu mõõtmine, gaasivool kogumiskottidesse ning lülitatakse välja tahkete osakeste proovivõtupump. Ühtses analüsaatorite süsteemis jätkub proovivõtt süsteemi reaktsiooniaegade lõppemiseni.

Kogumiskottides (kui neid kasutatakse) olevaid kontsentratsioone analüüsitakse võimalikult kiiresti, igal juhul hiljemalt 20 minutit pärast katsetsükli lõppemist.

Pärast heitkoguste määramise katset kontrollitakse analüsaatorid nullgaasi ja sama võrdlusgaasi abil uuesti üle. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud tulemuste ning võrdlusgaasi väärtuse vahe on alla 2 %.

Ainult diiselmootorite puhul asetatakse tahkete osakeste filtrid tagasi kaalukambrisse hiljemalt ühe tunni jooksul pärast katse lõppemist ning konditsioneeritakse enne kaalumist suletud, kuid tihenduseta Petri tassis vähemalt ühe tunni kestel, kuid mitte üle 80 tunni.

3.9.   Katse vastavustõendamine

3.9.1.   Andmenihe

Tagasiside- ja võrdlustsükli väärtuste vahelisest ajalisest mahajäämusest tuleneva nihke minimeerimiseks võib kogu mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisidesignaali järjestust võrdluskiiruse ja pöördemomendi järjestuse suhtes ajaliselt kiirendada või tagasi hoida. Nihutades tagasisidesignaale tuleb nii pöörlemiskiirust kui pöördemomenti nihutada samal määral ning samas suunas.

3.9.2.   Tsükli töö arvutamine

Tsükli tegelik töö Wact (kWh) arvutatakse kõigi mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi registreeritud tagasisideväärtuste paaride põhjal. Seda tehakse pärast tagasisideandmete mis tahes nihutamist, kui on tehtud selline valik. Tsükli tegelikku tööd Wact võrreldakse võrdlustsükli tööga Wref ning selle abil arvutatakse spetsiifilise pidurdamise heitkoguseid (vaata punkte 4.4 ja 5.2). Sama metoodikat kasutatakse nii võrdlus- kui ka tegeliku mootori võimsuse integreerimisel. Väärtuste kindlaksmääramisel võrdlustsükli piirväärtuste ja mõõdetud väärtuste vahelistes punktides kasutatakse lineaarset interpoleerimist.

Võrdlustsükli ja tsükli tegeliku töö integreerimisel nullistatakse kõik negatiivsed pöördemomendi väärtused ja võetakse need arvesse. Kui integreerimissagedus on väiksem kui 5 hertsi ning juhul, kui pöördemomendi positiivne väärtus muutub teatava ajavahemiku jooksul negatiivseks või negatiivne väärtus positiivseks, siis arvutatakse negatiivne osa ja nullistatakse. Positiivne osa lisatakse integreeritud väärtusele.

Wact hälve Wref suhtes peab olema vahemikus –15 % kuni + 5 %.

3.9.3.   Katsetsükli statistiline valideerimine

Pöörlemiskiirusele, pöördemomendile ja võimsusele tehakse tagasisideväärtuste lineaarne regressioon kontrollväärtuste suhtes. Seda tehakse pärast tagasisideandmete mis tahes nihutamist, kui on tehtud selline valik. Kasutatakse vähimruutude meetodit järgmise kõige sobivama võrrandiga:

Formula

kus:

y

=

pöörlemiskiiruse (min-1), pöördemomendi (Nm) või võimsuse (kW) tagasiside (tegelik) väärtus

m

=

regressioonisirge kalle

x

=

pöörlemiskiiruse (min-1), pöördemomendi (Nm) või võimsuse (kW) kontrollväärtus

b

=

regressioonisirge y-telg

Hinnangu standardviga (SE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele ja määramiskoefitsient (r2) arvutatakse iga regressioonisirge suhtes.

Kõnealune analüüs soovitatakse teha sagedusel 1 Hz. Kõik negatiivsed pöördemomendi kontrollväärtused ning nendega seotud tagasisideväärtused jäetakse tsükli pöördemomendi ja võimsuse statistilise valideerimise arvestusest välja. Katse loetakse kehtivaks, kui tabelis 6 esitatud kriteeriumid on täidetud.

Tabel 6

Regressioonisirge tolerantsid

 

Pöörlemiskiirus

Pöördemoment

Võimsus

Hinnangu standardviga (SE) Y üleminekul X

Maksimaalselt 100 min–1

Maksimaalselt 13 % (15 %) (1) kaardistamisel saadud mootori suurimast pöördemomendist

Maksimaalselt 8 % (15 %) (1) kaardistamisel saadud mootori suurimast pöördemomendist

Regressioonisirge kalle, m

0,95–1,03

0,83–1,03

0,89–1,03 (0,83–1,03) (1)

Määramiskoefitsient, r2

min 0,9700 (min 0,9500) (1)

min 0,8800 (min 0,7500) (1)

min 0,9100 (min 0,7500) (1)

Regressioonisirge Y lõik, b

± 50 min-1

± 20 Nm või ± 2 % (± 20 Nm või ± 3 %) (1) maksimaalsest pöördemomendist, olenevalt sellest, kumb on suurem

± 4 kW või ± 2 % (± 4 kW või ± 3 %) (1) maksimaalsest võimsusest, olenevalt sellest, kumb on suurem

Punktide väljajätmine regressioonanalüüsist toimub tabeli 7 kohaselt.

Tabel 7

Punktid, mille väljajätmine regressioonanalüüsist on lubatud

Tingimused

Väljajäetavad punktid

Täiskoormus ja pöördemomendi tagasiside < kontrollpöördemoment

Pöördemoment ja/või võimsus

Koormuseta, tühikäigufaasita, pöördemomendi tagasisideta > kontrollpöördemoment

Pöördemoment ja/või võimsus

Koormuseta/suletud seguklapp, tühikäigufaas ja pöörlemiskiirus > tühikäigu etalonkiirus

Pöörlemiskiirus ja/või võimsus

4.   HEITGAASIKOGUSTE ARVUTAMINE

4.1.   Lahjendatud heitgaasivoolu määramine

Katsetsükli kogu lahjendatud heitgaasivool (kg/katse) arvutatakse tsükli mõõteväärtuste voolu mõõteseadme vastavate kalibreerimisandmete põhjal (PDP puhul V0 või CFV puhul KV , nagu on määratletud III lisa 5. liite punktis 2). Kui lahjendatud heitgaasi temperatuur hoitakse soojusvaheti abil püsivana kogu tsükli kestel (PDV-CVS ± 6 K, CFV-CVS ± 11 K, vaata V lisa punkt 2.3), siis kasutatakse järgmisi valemeid.

PDP-CVS süsteem:

MTOTW = 1,293 × V0 × Np × (pB – p1) × 273 / (101,3 × T),

kus:

MTOTW

=

tsükli lahjendatud niiske heitgaasi mass, kg

V0

=

ühe pöördega pumbatava gaasi maht katsetingimustes, m3/pööre

NP

=

pumba pöörete üldarv katse ajal

pB

=

atmosfäärirõhk katsekambris, kPa

p1

=

hõrendus atmosfäärirõhu suhtes pumba sisselaskeava juures, kPa

T

=

lahjendatud heitgaasi keskmine temperatuur pumba sisselaskeava juures kogu tsükli kestel, K

CFV-CVS süsteem:

MTOTW = 1,293 × t × Kv × pA / T0,5,

kus:

MTOTW

=

tsükli lahjendatud niiske heitgaasi mass, kg

t

=

tsükli aeg, sek

Kv

=

kriitilise voolu Venturi toru kalibreerimiskoefitsient standardtingimustes

pA

=

absoluutrõhk Venturi toru sissevooluava juures, kPa

T

=

absoluutne temperatuur Venturi toru sissevooluava juures, K

Voolu kompenseerimisega süsteemi (soojusvahetita süsteemi) kasutamise korral arvutatakse heitkoguste hetkemass ja integreeritakse kogu katse ajale. Sellisel juhul arvutatakse lahjendatud heitgaasi hetkemass järgmiselt:

PDP-CVS süsteem:

MTOTW,i = 1,293 × V0 × Np,i × (pB – p1) × 273 / (101,3 × T),

kus:

MTOTW,i

=

niiske lahjendatud heitgaasi hetkemass, kg

Np,i

=

pumba üldine pöörete arv ajaühikus

CFV-CVS süsteem:

MTOTW,i = 1,293 × Δti × Kv × pA / T0,5,

kus:

MTOTW,i

=

niiske lahjendatud heitgaasi hetkemass, kg

Δti

=

ajavahemik, sek

Kui tahkete osakeste (MSAM) ja gaasiliste saasteainete proovi kogumass ületab CVS koguvoolu (MTOTW) 0,5 % võrra, siis korrigeeritakse CVS voolu MSAM suhtes või suunatakse tahkete osakeste proovivool tagasi CVS-süsteemi enne, kui see jõuab voolu mõõteseadmeni (PDP või CFV).

4.2.   NOx korrigeerimine niiskuse suhtes

Lämmastikoksiidide (NOx) heitmed sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, seetõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes järgmistes valemites antud tegurite abil:

a)

diiselmootorid:

Formula

b)

gaasimootorid:

Formula

kus:

Ha

=

siseneva õhuvoolu niiskus, vee kogus grammides 1 kg kuiva õhu kohta

kus:

Formula

Ra

=

siseneva õhuvoolu suhteline niiskus, %

pa

=

lahjendus-siseneva õhuvoolu küllastunud auru rõhk, kPa

pB

=

õhurõhu koguväärtus, kPa

4.3.   Heitmete massi voolukiiruse arvutamine

4.3.1.   Konstantse massivooluga süsteemid

Soojusvahetiga süsteemides määratakse saasteainete mass (g/katse) järgmiste võrrandite abil:

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

kus:

NOx conc, COconc, HCconc  (2), NMHCconc

=

tähistavad kogu tsükli keskmisi taustkorrigeeritud kontsentratsioone, mis on saadud integreerimise (kohustuslik NOx ja HC puhul) või kotis mõõtmise teel, ppm

MTOTW

=

kogu tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass, nagu on määratletud punktis 4.1, kg

KH,D

=

diiselmootorite niiskuskorrektsioonitegur, nagu on määratletud punktis 4.2

KH,G

=

gaasimootorite niiskuskorrektsioonitegur, nagu on määratletud punktis 4.2

Kuivas heitgaasis mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskes heitgaasis mõõdetule III lisa 1. liite punkti 4.2 kohaselt.

NMHCconc määramine sõltub kasutatud meetodist (vaata III lisa 4. liite punkt 3.3.4). Mõlemal juhul määratakse CH4 kontsentratsioon ja lahutatakse see HC kontsentratsioonist järgmiselt:

a)

GC meetod

Formula

b)

NMC meetod

Formula

kus:

HC(wCutter)

=

HC kontsentratsioon proovigaasi voolamisel läbi NMC

HC(w/oCutter)

=

HC kontsentratsioon proovigaasi NMC möödavoolul

CEM

=

metaani kasutegur, nagu on määratletud III lisa 5. liite punktis 1.8.4.1

CEE

=

etaani kasutegur, nagu on määratletud III lisa 5. liite punktis 1.8.4.2

4.3.1.1.   Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide määramine

Saasteainete netokontsentratsioonide saamiseks lahutatakse lahjendusõhu gaasiliste saasteainete keskmised taustkontsentratsioonid mõõdetud kontsentratsioonidest. Taustkontsentratsioonide keskmiste väärtuste määramiseks võib kasutada proovikoti meetodit või püsivat mõõtmist integreerimisega. Kasutatakse järgmisi valemeid:

Formula

kus:

conc

=

vastava saasteaine kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, korrigeerituna lahjendusõhus sisalduva vastava saasteaine kogusega, ppm

conce

=

vastava saasteaine kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendatud heitgaasis, ppm

concd

=

vastava saasteaine kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendusõhus, ppm

DF

=

lahjendustegur

Lahjendustegur arvutatakse järgmiselt:

a)

diisel- ja veeldatud naftagaasil töötavad gaasimootorid

Formula

b)

maagaasil töötavad gaasimootorid

Formula

kus:

CO2, conce

=

CO2 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, mahuprotsentides

HCconce

=

HC kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm C1

NMHCconce

=

NMHC kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm C1

COconce

=

CO kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm

FS

=

stöhhiomeetriline tegur

Kuivas heitgaasis mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskes heitgaasis mõõdetule III lisa 1. liite punkti 4.2 kohaselt.

Stöhhiomeetriline tegur arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

x ja y

=

kütuse koostis CxHy

Kui kütuse koostis pole teada, võib alternatiivselt kasutada järgmisi stöhhiomeetrilisi tegureid:

FS (diisel)

=

13,4

FS (LPG)

=

11,6

FS (NG)

=

9,5

4.3.2.   Voolu kompenseerimisega süsteemid

Soojusvahetita süsteemide puhul arvutatakse saasteainete massi (g/katse) määramiseks heitkoguste hetkemass ning integreeritakse hetkeväärtused kogu tsükli ulatuses. Kontsentratsiooni hetkeväärtuste suhtes rakendatakse ka vahetut taustkorrigeerimist. Kasutatakse järgmisi valemeid:

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

kus:

conce

=

vastava saasteaine kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendatud heitgaasis, ppm

concd

=

vastava saasteaine kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendusõhus, ppm

MTOTW,i

=

niiske lahjendatud heitgaasi hetkemass (vaata punkt 4.1), kg

MTOTW

=

kogu tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass (vaata punkt 4.1), kg

KH,D

=

diiselmootorite niiskuskorrektsioonitegur, nagu on määratletud punktis 4.2

KH,G

=

gaasimootorite niiskuskorrektsioonitegur, nagu on määratletud punktis 4.2

DF

=

lahjendustegur, nagu on määratletud punktis 4.3.1.1

4.4.   Spetsiifiliste heitmete väljaarvutamine

Kõigi üksikute koostisosade heitkoguseid (g/kWh) arvutatakse järgmisel viisil:

Formula (diisel- ja gaasimootorid)

Formula (diisel- ja gaasimootorid)

Formula (diiselmootorid ja veeldatud naftagaasil töötavad gaasimootorid)

Formula (maagaasil töötavad gaasimootorid)

Formula (maagaasil töötavad gaasimootorid),

kus:

Wact

=

tsükli tegelik töö, nagu on määratletud punktis 3.9.2, kWh

5.   TAHKETE OSAKESTE HEITKOGUSE ARVUTAMINE (AINULT DIISELMOOTORID)

5.1.   Massivoolu arvutamine

Tahkete osakeste mass (g/katse) arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Mf

=

tsükli ajal kogutud tahkete osakeste proovimass, mg

MTOTW

=

kogu tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass, nagu on määratletud punktis 4.1, kg

MSAM

=

lahjendatud heitgaasi mass, mis on võetud tahkete osakeste kogumiseks ettenähtud lahjendustunnelist, kg

ning

Mf

=

Mf,p + Mf,b, kui need on kaalutud eraldi, mg

Mf,p

=

põhifiltrile kogutud tahkete osakeste mass, mg

Mf,b

=

abifiltrile kogutud tahkete osakeste mass, mg

Kahekordse lahjendussüsteemi kasutamise korral lahutatakse teise lahjendusõhu mass läbi tahkete osakeste filtri juhitud kahekordselt lahjendatud heitgaasi kogumassist.

Formula

kus:

MTOT

=

tahkete osakeste filtrist läbivoolava kahekordselt lahjendatud heitgaasi mass, kg

MSEC

=

Sekundaarse lahjendusõhu mass = teise astme lahjendusõhu mass, kg

Kui lahjendusõhu tahkete osakeste taustnivoo määratakse punkti 3.4 kohaselt, siis võib tahkete osakeste massi taustkorrigeerida. Sellisel juhul arvutatakse tahkete osakeste mass (g/katse) järgmiselt:

Formula

kus:

Mf, MSAM, MTOTW

=

vaata eespool

MDIL

=

taustosakeste proovivõtuseadme abil kogutud esimese lahjendusõhu mass, kg

Md

=

esimesest lahjendusõhust kogutud taustosakeste mass, mg

DF

=

lahjendustegur, nagu on määratletud punktis 4.3.1.1

5.2.   Spetsiifiliste heitkoguste arvutamine

Tahkete osakeste heitkogus (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Wact

=

tsükli tegelik töö, nagu on määratletud punktis 3.9.2, kWh


(1)  Kuni 1. oktoobrini 2005 võib sulgudes toodud arve kasutada gaasimootorite tüübikinnituskatsetes. (Enne komisjon kannab ette gaasimootorite tehnoloogia arendamisest, andes kinnituse käesolevas tabelis esitatud gaasimootoritele kohaldatavatele regressioonisirge tolerantsidele või neid modifitseerides.)

(2)  Põhineb C1 ekvivalendil.

3. liide

ETC KATSE DÜNAMOMEETRI VÄÄRTUSTE TABEL

Aeg

s

Normaalkiirus

%

Normaalne pöördemoment

%

1

0

0

2

0

0

3

0

0

4

0

0

5

0

0

6

0

0

7

0

0

8

0

0

9

0

0

10

0

0

11

0

0

12

0

0

13

0

0

14

0

0

15

0

0

16

0,1

1,5

17

23,1

21,5

18

12,6

28,5

19

21,8

71

20

19,7

76,8

21

54,6

80,9

22

71,3

4,9

23

55,9

18,1

24

72

85,4

25

86,7

61,8

26

51,7

0

27

53,4

48,9

28

34,2

87,6

29

45,5

92,7

30

54,6

99,5

31

64,5

96,8

32

71,7

85,4

33

79,4

54,8

34

89,7

99,4

35

57,4

0

36

59,7

30,6

37

90,1

“m”

38

82,9

“m”

39

51,3

“m”

40

28,5

“m”

41

29,3

“m”

42

26,7

“m”

43

20,4

“m”

44

14,1

0

45

6,5

0

46

0

0

47

0

0

48

0

0

49

0

0

50

0

0

51

0

0

52

0

0

53

0

0

54

0

0

55

0

0

56

0

0

57

0

0

58

0

0

59

0

0

60

0

0

61

0

0

62

25,5

11,1

63

28,5

20,9

64

32

73,9

65

4

82,3

66

34,5

80,4

67

64,1

86

68

58

0

69

50,3

83,4

70

66,4

99,1

71

81,4

99,6

72

88,7

73,4

73

52,5

0

74

46,4

58,5

75

48,6

90,9

76

55,2

99,4

77

62,3

99

78

68,4

91,5

79

74,5

73,7

80

38

0

81

41,8

89,6

82

47,1

99,2

83

52,5

99,8

84

56,9

80,8

85

58,3

11,8

86

56,2

“m”

87

52

“m”

88

43,3

“m”

89

36,1

“m”

90

27,6

“m”

91

21,1

“m”

92

8

0

93

0

0

94

0

0

95

0

0

96

0

0

97

0

0

98

0

0

99

0

0

100

0

0

101

0

0

102

0

0

103

0

0

104

0

0

105

0

0

106

0

0

107

0

0

108

11,6

14,8

109

0

0

110

27,2

74,8

111

17

76,9

112

36

78

113

59,7

86

114

80,8

17,9

115

49,7

0

116

65,6

86

117

78,6

72,2

118

64,9

“m”

119

44,3

“m”

120

51,4

83,4

121

58,1

97

122

69,3

99,3

123

72

20,8

124

72,1

“m”

125

65,3

“m”

126

64

“m”

127

59,7

“m”

128

52,8

“m”

129

45,9

“m”

130

38,7

“m”

131

32,4

“m”

132

27

“m”

133

21,7

“m”

134

19,1

0,4

135

34,7

14

136

16,4

48,6

137

0

11,2

138

1,2

2,1

139

30,1

19,3

140

30

73,9

141

54,4

74,4

142

77,2

55,6

143

58,1

0

144

45

82,1

145

68,7

98,1

146

85,7

67,2

147

60,2

0

148

59,4

98

149

72,7

99,6

150

79,9

45

151

44,3

0

152

41,5

84,4

153

56,2

98,2

154

65,7

99,1

155

74,4

84,7

156

54,4

0

157

47,9

89,7

158

54,5

99,5

159

62,7

96,8

160

62,3

0

161

46,2

54,2

162

44,3

83,2

163

48,2

13,3

164

51

“m”

165

50

“m”

166

49,2

“m”

167

49,3

“m”

168

49,9

“m”

169

51,6

“m”

170

49,7

“m”

171

48,5

“m”

172

50,3

72,5

173

51,1

84,5

174

54,6

64,8

175

56,6

76,5

176

58

“m”

177

53,6

“m”

178

40,8

“m”

179

32,9

“m”

180

26,3

“m”

181

20,9

“m”

182

10

0

183

0

0

184

0

0

185

0

0

186

0

0

187

0

0

188

0

0

189

0

0

190

0

0

191

0

0

192

0

0

193

0

0

194

0

0

195

0

0

196

0

0

197

0

0

198

0

0

199

0

0

200

0

0

201

0

0

202

0

0

203

0

0

204

0

0

205

0

0

206

0

0

207

0

0

208

0

0

209

0

0

210

0

0

211

0

0

212

0

0

213

0

0

214

0

0

215

0

0

216

0

0

217

0

0

218

0

0

219

0

0

220

0

0

221

0

0

222

0

0

223

0

0

224

0

0

225

21,2

62,7

226

30,8

75,1

227

5,9

82,7

228

34,6

80,3

229

59,9

87

230

84,3

86,2

231

68,7

“m”

232

43,6

“m”

233

41,5

85,4

234

49,9

94,3

235

60,8

99

236

70,2

99,4

237

81,1

92,4

238

49,2

0

239

56

86,2

240

56,2

99,3

241

61,7

99

242

69,2

99,3

243

74,1

99,8

244

72,4

8,4

245

71,3

0

246

71,2

9,1

247

67,1

“m”

248

65,5

“m”

249

64,4

“m”

250

62,9

25,6

251

62,2

35,6

252

62,9

24,4

253

58,8

“m”

254

56,9

“m”

255

54,5

“m”

256

51,7

17

257

56,2

78,7

258

59,5

94,7

259

65,5

99,1

260

71,2

99,5

261

76,6

99,9

262

79

0

263

52,9

97,5

264

53,1

99,7

265

59

99,1

266

62,2

99

267

65

99,1

268

69

83,1

269

69,9

28,4

270

70,6

12,5

271

68,9

8,4

272

69,8

9,1

273

69,6

7

274

65,7

“m”

275

67,1

“m”

276

66,7

“m”

277

65,6

“m”

278

64,5

“m”

279

62,9

“m”

280

59,3

“m”

281

54,1

“m”

282

51,3

“m”

283

47,9

“m”

284

43,6

“m”

285

39,4

“m”

286

34,7

“m”

287

29,8

“m”

288

20,9

73,4

289

36,9

“m”

290

35,5

“m”

291

20,9

“m”

292

49,7

11,9

293

42,5

“m”

294

32

“m”

295

23,6

“m”

296

19,1

0

297

15,7

73,5

298

25,1

76,8

299

34,5

81,4

300

44,1

87,4

301

52,8

98,6

302

63,6

99

303

73,6

99,7

304

62,2

“m”

305

29,2

“m”

306

46,4

22

307

47,3

13,8

308

47,2

12,5

309

47,9

11,5

310

47,8

35,5

311

49,2

83,3

312

52,7

96,4

313

57,4

99,2

314

61,8

99

315

66,4

60,9

316

65,8

“m”

317

59

“m”

318

50,7

“m”

319

41,8

“m”

320

34,7

“m”

321

28,7

“m”

322

25,2

“m”

323

43

24,8

324

38,7

0

325

48,1

31,9

326

40,3

61

327

42,4

52,1

328

46,4

47,7

329

46,9

30,7

330

46,1

23,1

331

45,7

23,2

332

45,5

31,9

333

46,4

73,6

334

51,3

60,7

335

51,3

51,1

336

53,2

46,8

337

53,9

50

338

53,4

52,1

339

53,8

45,7

340

50,6

22,1

341

47,8

26

342

41,6

17,8

343

38,7

29,8

344

35,9

71,6

345

34,6

47,3

346

34,8

80,3

347

35,9

87,2

348

38,8

90,8

349

41,5

94,7

350

47,1

99,2

351

53,1

99,7

352

46,4

0

353

42,5

0,7

354

43,6

58,6

355

47,1

87,5

356

54,1

99,5

357

62,9

99

358

72,6

99,6

359

82,4

99,5

360

88

99,4

361

46,4

0

362

53,4

95,2

363

58,4

99,2

364

61,5

99

365

64,8

99

366

68,1

99,2

367

73,4

99,7

368

73,3

29,8

369

73,5

14,6

370

68,3

0

371

45,4

49,9

372

47,2

75,7

373

44,5

9

374

47,8

10,3

375

46,8

15,9

376

46,9

12,7

377

46,8

8,9

378

46,1

6,2

379

46,1

“m”

380

45,5

“m”

381

44,7

“m”

382

43,8

“m”

383

41

“m”

384

41,1

6,4

385

38

6,3

386

35,9

0,3

387

33,5

0

388

53,1

48,9

389

48,3

“m”

390

49,9

“m”

391

48

“m”

392

45,3

“m”

393

41,6

3,1

394

44,3

79

395

44,3

89,5

396

43,4

98,8

397

44,3

98,9

398

43

98,8

399

42,2

98,8

400

42,7

98,8

401

45

99

402

43,6

98,9

403

42,2

98,8

404

44,8

99

405

43,4

98,8

406

45

99

407

42,2

54,3

408

61,2

31,9

409

56,3

72,3

410

59,7

99,1

411

62,3

99

412

67,9

99,2

413

69,5

99,3

414

73,1

99,7

415

77,7

99,8

416

79,7

99,7

417

82,5

99,5

418

85,3

99,4

419

86,6

99,4

420

89,4

99,4

421

62,2

0

422

52,7

96,4

423

50,2

99,8

424

49,3

99,6

425

52,2

99,8

426

51,3

100

427

51,3

100

428

51,1

100

429

51,1

100

430

51,8

99,9

431

51,3

100

432

51,1

100

433

51,3

100

434

52,3

99,8

435

52,9

99,7

436

53,8

99,6

437

51,7

99,9

438

53,5

99,6

439

52

99,8

440

51,7

99,9

441

53,2

99,7

442

54,2

99,5

443

55,2

99,4

444

53,8

99,6

445

53,1

99,7

446

55

99,4

447

57

99,2

448

61,5

99

449

59,4

5,7

450

59

0

451

57,3

59,8

452

64,1

99

453

70,9

90,5

454

58

0

455

41,5

59,8

456

44,1

92,6

457

46,8

99,2

458

47,2

99,3

459

51

100

460

53,2

99,7

461

53,1

99,7

462

55,9

53,1

463

53,9

13,9

464

52,5

“m”

465

51,7

“m”

466

51,5

52,2

467

52,8

80

468

54,9

95

469

57,3

99,2

470

60,7

99,1

471

62,4

“m”

472

60,1

“m”

473

53,2

“m”

474

44

“m”

475

35,2

“m”

476

30,5

“m”

477

26,5

“m”

478

22,5

“m”

479

20,4

“m”

480

19,1

“m”

481

19,1

“m”

482

13,4

“m”

483

6,7

“m”

484

3,2

“m”

485

14,3

63,8

486

34,1

0

487

23,9

75,7

488

31,7

79,2

489

32,1

19,4

490

35,9

5,8

491

36,6

0,8

492

38,7

“m”

493

38,4

“m”

494

39,4

“m”

495

39,7

“m”

496

40,5

“m”

497

40,8

“m”

498

39,7

“m”

499

39,2

“m”

500

38,7

“m”

501

32,7

“m”

502

30,1

“m”

503

21,9

“m”

504

12,8

0

505

0

0

506

0

0

507

0

0

508

0

0

509

0

0

510

0

0

511

0

0

512

0

0

513

0

0

514

30,5

25,6

515

19,7

56,9

516

16,3

45,1

517

27,2

4,6

518

21,7

1,3

519

29,7

28,6

520

36,6

73,7

521

61,3

59,5

522

40,8

0

523

36,6

27,8

524

39,4

80,4

525

51,3

88,9

526

58,5

11,1

527

60,7

“m”

528

54,5

“m”

529

51,3

“m”

530

45,5

“m”

531

40,8

“m”

532

38,9

“m”

533

36,6

“m”

534

36,1

72,7

535

44,8

78,9

536

51,6

91,1

537

59,1

99,1

538

66

99,1

539

75,1

99,9

540

81

8

541

39,1

0

542

53,8

89,7

543

59,7

99,1

544

64,8

99

545

70,6

96,1

546

72,6

19,6

547

72

6,3

548

68,9

0,1

549

67,7

“m”

550

66,8

“m”

551

64,3

16,9

552

64,9

7

553

63,6

12,5

554

63

7,7

555

64,4

38,2

556

63

11,8

557

63,6

0

558

63,3

5

559

60,1

9,1

560

61

8,4

561

59,7

0,9

562

58,7

“m”

563

56

“m”

564

53,9

“m”

565

52,1

“m”

566

49,9

“m”

567

46,4

“m”

568

43,6

“m”

569

40,8

“m”

570

37,5

“m”

571

27,8

“m”

572

17,1

0,6

573

12,2

0,9

574

11,5

1,1

575

8,7

0,5

576

8

0,9

577

5,3

0,2

578

4

0

579

3,9

0

580

0

0

581

0

0

582

0

0

583

0

0

584

0

0

585

0

0

586

0

0

587

8,7

22,8

588

16,2

49,4

589

23,6

56

590

21,1

56,1

591

23,6

56

592

46,2

68,8

593

68,4

61,2

594

58,7

“m”

595

31,6

“m”

596

19,9

8,8

597

32,9

70,2

598

43

79

599

57,4

98,9

600

72,1

73,8

601

53

0

602

48,1

86

603

56,2

99

604

65,4

98,9

605

72,9

99,7

606

67,5

“m”

607

39

“m”

608

41,9

38,1

609

44,1

80,4

610

46,8

99,4

611

48,7

99,9

612

50,5

99,7

613

52,5

90,3

614

51

1,8

615

50

“m”

616

49,1

“m”

617

47

“m”

618

43,1

“m”

619

39,2

“m”

620

40,6

0,5

621

41,8

53,4

622

44,4

65,1

623

48,1

67,8

624

53,8

99,2

625

58,6

98,9

626

63,6

98,8

627

68,5

99,2

628

72,2

89,4

629

77,1

0

630

57,8

79,1

631

60,3

98,8

632

61,9

98,8

633

63,8

98,8

634

64,7

98,9

635

65,4

46,5

636

65,7

44,5

637

65,6

3,5

638

49,1

0

639

50,4

73,1

640

50,5

“m”

641

51

“m”

642

49,4

“m”

643

49,2

“m”

644

48,6

“m”

645

47,5

“m”

646

46,5

“m”

647

46

11,3

648

45,6

42,8

649

47,1

83

650

46,2

99,3

651

47,9

99,7

652

49,5

99,9

653

50,6

99,7

654

51

99,6

655

53

99,3

656

54,9

99,1

657

55,7

99

658

56

99

659

56,1

9,3

660

55,6

“m”

661

55,4

“m”

662

54,9

51,3

663

54,9

59,8

664

54

39,3

665

53,8

“m”

666

52

“m”

667

50,4

“m”

668

50,6

0

669

49,3

41,7

670

50

73,2

671

50,4

99,7

672

51,9

99,5

673

53,6

99,3

674

54,6

99,1

675

56

99

676

55,8

99

677

58,4

98,9

678

59,9

98,8

679

60,9

98,8

680

63

98,8

681

64,3

98,9

682

64,8

64

683

65,9

46,5

684

66,2

28,7

685

65,2

1,8

686

65

6,8

687

63,6

53,6

688

62,4

82,5

689

61,8

98,8

690

59,8

98,8

691

59,2

98,8

692

59,7

98,8

693

61,2

98,8

694

62,2

49,4

695

62,8

37,2

696

63,5

46,3

697

64,7

72,3

698

64,7

72,3

699

65,4

77,4

700

66,1

69,3

701

64,3

“m”

702

64,3

“m”

703

63

“m”

704

62,2

“m”

705

61,6

“m”

706

62,4

“m”

707

62,2

“m”

708

61

“m”

709

58,7

“m”

710

55,5

“m”

711

51,7

“m”

712

49,2

“m”

713

48,8

40,4

714

47,9

“m”

715

46,2

“m”

716

45,6

9,8

717

45,6

34,5

718

45,5

37,1

719

43,8

“m”

720

41,9

“m”

721

41,3

“m”

722

41,4

“m”

723

41,2

“m”

724

41,8

“m”

725

41,8

“m”

726

43,2

17,4

727

45

29

728

44,2

“m”

729

43,9

“m”

730

38

10,7

731

56,8

“m”

732

57,1

“m”

733

52

“m”

734

44,4

“m”

735

40,2

“m”

736

39,2

16,5

737

38,9

73,2

738

39,9

89,8

739

42,3

98,6

740

43,7

98,8

741

45,5

99,1

742

45,6

99,2

743

48,1

99,7

744

49

100

745

49,8

99,9

746

49,8

99,9

747

51,9

99,5

748

52,3

99,4

749

53,3

99,3

750

52,9

99,3

751

54,3

99,2

752

55,5

99,1

753

56,7

99

754

61,7

98,8

755

64,3

47,4

756

64,7

1,8

757

66,2

“m”

758

49,1

“m”

759

52,1

46

760

52,6

61

761

52,9

0

762

52,3

20,4

763

54,2

56,7

764

55,4

59,8

765

56,1

49,2

766

56,8

33,7

767

57,2

96

768

58,6

98,9

769

59,5

98,8

770

61,2

98,8

771

62,1

98,8

772

62,7

98,8

773

62,8

98,8

774

64

98,9

775

63,2

46,3

776

62,4

“m”

777

60,3

“m”

778

58,7

“m”

779

57,2

“m”

780

56,1

“m”

781

56

9,3

782

55,2

26,3

783

54,8

42,8

784

55,7

47,1

785

56,6

52,4

786

58

50,3

787

58,6

20,6

788

58,7

“m”

789

59,3

“m”

790

58,6

“m”

791

60,5

9,7

792

59,2

9,6

793

59,9

9,6

794

59,6

9,6

795

59,9

6,2

796

59,9

9,6

797

60,5

13,1

798

60,3

20,7

799

59,9

31

800

60,5

42

801

61,5

52,5

802

60,9

51,4

803

61,2

57,7

804

62,8

98,8

805

63,4

96,1

806

64,6

45,4

807

64,1

5

808

63

3,2

809

62,7

14,9

810

63,5

35,8

811

64,1

73,3

812

64,3

37,4

813

64,1

21

814

63,7

21

815

62,9

18

816

62,4

32,7

817

61,7

46,2

818

59,8

45,1

819

57,4

43,9

820

54,8

42,8

821

54,3

65,2

822

52,9

62,1

823

52,4

30,6

824

50,4

“m”

825

48,6

“m”

826

47,9

“m”

827

46,8

“m”

828

46,9

9,4

829

49,5

41,7

830

50,5

37,8

831

52,3

20,4

832

54,1

30,7

833

56,3

41,8

834

58,7

26,5

835

57,3

“m”

836

59

“m”

837

59,8

“m”

838

60,3

“m”

839

61,2

“m”

840

61,8

“m”

841

62,5

“m”

842

62,4

“m”

843

61,5

“m”

844

63,7

“m”

845

61,9

“m”

846

61,6

29,7

847

60,3

“m”

848

59,2

“m”

849

57,3

“m”

850

52,3

“m”

851

49,3

“m”

852

47,3

“m”

853

46,3

38,8

854

46,8

35,1

855

46,6

“m”

856

44,3

“m”

857

43,1

“m”

858

42,4

2,1

859

41,8

2,4

860

43,8

68,8

861

44,6

89,2

862

46

99,2

863

46,9

99,4

864

47,9

99,7

865

50,2

99,8

866

51,2

99,6

867

52,3

99,4

868

53

99,3

869

54,2

99,2

870

55,5

99,1

871

56,7

99

872

57,3

98,9

873

58

98,9

874

60,5

31,1

875

60,2

“m”

876

60,3

“m”

877

60,5

6,3

878

61,4

19,3

879

60,3

1,2

880

60,5

2,9

881

61,2

34,1

882

61,6

13,2

883

61,5

16,4

884

61,2

16,4

885

61,3

“m”

886

63,1

“m”

887

63,2

4,8

888

62,3

22,3

889

62

38,5

890

61,6

29,6

891

61,6

26,6

892

61,8

28,1

893

62

29,6

894

62

16,3

895

61,1

“m”

896

61,2

“m”

897

60,7

19,2

898

60,7

32,5

899

60,9

17,8

900

60,1

19,2

901

59,3

38,2

902

59,9

45

903

59,4

32,4

904

59,2

23,5

905

59,5

40,8

906

58,3

“m”

907

58,2

“m”

908

57,6

“m”

909

57,1

“m”

910

57

0,6

911

57

26,3

912

56,5

29,2

913

56,3

20,5

914

56,1

“m”

915

55,2

“m”

916

54,7

17,5

917

55,2

29,2

918

55,2

29,2

919

55,9

16

920

55,9

26,3

921

56,1

36,5

922

55,8

19

923

55,9

9,2

924

55,8

21,9

925

56,4

42,8

926

56,4

38

927

56,4

11

928

56,4

35,1

929

54

7,3

930

53,4

5,4

931

52,3

27,6

932

52,1

32

933

52,3

33,4

934

52,2

34,9

935

52,8

60,1

936

53,7

69,7

937

54

70,7

938

55,1

71,7

939

55,2

46

940

54,7

12,6

941

52,5

0

942

51,8

24,7

943

51,4

43,9

944

50,9

71,1

945

51,2

76,8

946

50,3

87,5

947

50,2

99,8

948

50,9

100

949

49,9

99,7

950

50,9

100

951

49,8

99,7

952

50,4

99,8

953

50,4

99,8

954

49,7

99,7

955

51

100

956

50,3

99,8

957

50,2

99,8

958

49,9

99,7

959

50,9

100

960

50

99,7

961

50,2

99,8

962

50,2

99,8

963

49,9

99,7

964

50,4

99,8

965

50,2

99,8

966

50,3

99,8

967

49,9

99,7

968

51,1

100

969

50,6

99,9

970

49,9

99,7

971

49,6

99,6

972

49,4

99,6

973

49

99,5

974

49,8

99,7

975

50,9

100

976

50,4

99,8

977

49,8

99,7

978

49,1

99,5

979

50,4

99,8

980

49,8

99,7

981

49,3

99,5

982

49,1

99,5

983

49,9

99,7

984

49,1

99,5

985

50,4

99,8

986

50,9

100

987

51,4

99,9

988

51,5

99,9

989

52,2

99,7

990

52,8

74,1

991

53,3

46

992

53,6

36,4

993

53,4

33,5

994

53,9

58,9

995

55,2

73,8

996

55,8

52,4

997

55,7

9,2

998

55,8

2,2

999

56,4

33,6

1000

55,4

“m”

1001

55,2

“m”

1002

55,8

26,3

1003

55,8

23,3

1004

56,4

50,2

1005

57,6

68,3

1006

58,8

90,2

1007

59,9

98,9

1008

62,3

98,8

1009

63,1

74,4

1010

63,7

49,4

1011

63,3

9,8

1012

48

0

1013

47,9

73,5

1014

49,9

99,7

1015

49,9

48,8

1016

49,6

2,3

1017

49,9

“m”

1018

49,3

“m”

1019

49,7

47,5

1020

49,1

“m”

1021

49,4

“m”

1022

48,3

“m”

1023

49,4

“m”

1024

48,5

“m”

1025

48,7

“m”

1026

48,7

“m”

1027

49,1

“m”

1028

49

“m”

1029

49,8

“m”

1030

48,7

“m”

1031

48,5

“m”

1032

49,3

31,3

1033

49,7

45,3

1034

48,3

44,5

1035

49,8

61

1036

49,4

64,3

1037

49,8

64,4

1038

50,5

65,6

1039

50,3

64,5

1040

51,2

82,9

1041

50,5

86

1042

50,6

89

1043

50,4

81,4

1044

49,9

49,9

1045

49,1

20,1

1046

47,9

24

1047

48,1

36,2

1048

47,5

34,5

1049

46,9

30,3

1050

47,7

53,5

1051

46,9

61,6

1052

46,5

73,6

1053

48

84,6

1054

47,2

87,7

1055

48,7

80

1056

48,7

50,4

1057

47,8

38,6

1058

48,8

63,1

1059

47,4

5

1060

47,3

47,4

1061

47,3

49,8

1062

46,9

23,9

1063

46,7

44,6

1064

46,8

65,2

1065

46,9

60,4

1066

46,7

61,5

1067

45,5

“m”

1068

45,5

“m”

1069

44,2

“m”

1070

43

“m”

1071

42,5

“m”

1072

41

“m”

1073

39,9

“m”

1074

39,9

38,2

1075

40,1

48,1

1076

39,9

48

1077

39,4

59,3

1078

43,8

19,8

1079

52,9

0

1080

52,8

88,9

1081

53,4

99,5

1082

54,7

99,3

1083

56,3

99,1

1084

57,5

99

1085

59

98,9

1086

59,8

98,9

1087

60,1

98,9

1088

61,8

48,3

1089

61,8

55,6

1090

61,7

59,8

1091

62

55,6

1092

62,3

29,6

1093

62

19,3

1094

61,3

7,9

1095

61,1

19,2

1096

61,2

43

1097

61,1

59,7

1098

61,1

98,8

1099

61,3

98,8

1100

61,3

26,6

1101

60,4

“m”

1102

58,8

“m”

1103

57,7

“m”

1104

56

“m”

1105

54,7

“m”

1106

53,3

“m”

1107

52,6

23,2

1108

53,4

84,2

1109

53,9

99,4

1110

54,9

99,3

1111

55,8

99,2

1112

57,1

99

1113

56,5

99,1

1114

58,9

98,9

1115

58,7

98,9

1116

59,8

98,9

1117

61

98,8

1118

60,7

19,2

1119

59,4

“m”

1120

57,9

“m”

1121

57,6

“m”

1122

56,3

“m”

1123

55

“m”

1124

53,7

“m”

1125

52,1

“m”

1126

51,1

“m”

1127

49,7

25,8

1128

49,1

46,1

1129

48,7

46,9

1130

48,2

46,7

1131

48

70

1132

48

70

1133

47,2

67,6

1134

47,3

67,6

1135

46,6

74,7

1136

47,4

13

1137

46,3

“m”

1138

45,4

“m”

1139

45,5

24,8

1140

44,8

73,8

1141

46,6

99

1142

46,3

98,9

1143

48,5

99,4

1144

49,9

99,7

1145

49,1

99,5

1146

49,1

99,5

1147

51

100

1148

51,5

99,9

1149

50,9

100

1150

51,6

99,9

1151

52,1

99,7

1152

50,9

100

1153

52,2

99,7

1154

51,5

98,3

1155

51,5

47,2

1156

50,8

78,4

1157

50,3

83

1158

50,3

31,7

1159

49,3

31,3

1160

48,8

21,5

1161

47,8

59,4

1162

48,1

77,1

1163

48,4

87,6

1164

49,6

87,5

1165

51

81,4

1166

51,6

66,7

1167

53,3

63,2

1168

55,2

62

1169

55,7

43,9

1170

56,4

30,7

1171

56,8

23,4

1172

57

“m”

1173

57,6

“m”

1174

56,9

“m”

1175

56,4

4

1176

57

23,4

1177

56,4

41,7

1178

57

49,2

1179

57,7

56,6

1180

58,6

56,6

1181

58,9

64

1182

59,4

68,2

1183

58,8

71,4

1184

60,1

71,3

1185

60,6

79,1

1186

60,7

83,3

1187

60,7

77,1

1188

60

73,5

1189

60,2

55,5

1190

59,7

54,4

1191

59,8

73,3

1192

59,8

77,9

1193

59,8

73,9

1194

60

76,5

1195

59,5

82,3

1196

59,9

82,8

1197

59,8

65,8

1198

59

48,6

1199

58,9

62,2

1200

59,1

70,4

1201

58,9

62,1

1202

58,4

67,4

1203

58,7

58,9

1204

58,3

57,7

1205

57,5

57,8

1206

57,2

57,6

1207

57,1

42,6

1208

57

70,1

1209

56,4

59,6

1210

56,7

39

1211

55,9

68,1

1212

56,3

79,1

1213

56,7

89,7

1214

56

89,4

1215

56

93,1

1216

56,4

93,1

1217

56,7

94,4

1218

56,9

94,8

1219

57

94,1

1220

57,7

94,3

1221

57,5

93,7

1222

58,4

93,2

1223

58,7

93,2

1224

58,2

93,7

1225

58,5

93,1

1226

58,8

86,2

1227

59

72,9

1228

58,2

59,9

1229

57,6

8,5

1230

57,1

47,6

1231

57,2

74,4

1232

57

79,1

1233

56,7

67,2

1234

56,8

69,1

1235

56,9

71,3

1236

57

77,3

1237

57,4

78,2

1238

57,3

70,6

1239

57,7

64

1240

57,5

55,6

1241

58,6

49,6

1242

58,2

41,1

1243

58,8

40,6

1244

58,3

21,1

1245

58,7

24,9

1246

59,1

24,8

1247

58,6

“m”

1248

58,8

“m”

1249

58,8

“m”

1250

58,7

“m”

1251

59,1

“m”

1252

59,1

“m”

1253

59,4

“m”

1254

60,6

2,6

1255

59,6

“m”

1256

60,1

“m”

1257

60,6

“m”

1258

59,6

4,1

1259

60,7

7,1

1260

60,5

“m”

1261

59,7

“m”

1262

59,6

“m”

1263

59,8

“m”

1264

59,6

4,9

1265

60,1

5,9

1266

59,9

6,1

1267

59,7

“m”

1268

59,6

“m”

1269

59,7

22

1270

59,8

10,3

1271

59,9

10

1272

60,6

6,2

1273

60,5

7,3

1274

60,2

14,8

1275

60,6

8,2

1276

60,6

5,5

1277

61

14,3

1278

61

12

1279

61,3

34,2

1280

61,2

17,1

1281

61,5

15,7

1282

61

9,5

1283

61,1

9,2

1284

60,5

4,3

1285

60,2

7,8

1286

60,2

5,9

1287

60,2

5,3

1288

59,9

4,6

1289

59,4

21,5

1290

59,6

15,8

1291

59,3

10,1

1292

58,9

9,4

1293

58,8

9

1294

58,9

35,4

1295

58,9

30,7

1296

58,9

25,9

1297

58,7

22,9

1298

58,7

24,4

1299

59,3

61

1300

60,1

56

1301

60,5

50,6

1302

59,5

16,2

1303

59,7

50

1304

59,7

31,4

1305

60,1

43,1

1306

60,8

38,4

1307

60,9

40,2

1308

61,3

49,7

1309

61,8

45,9

1310

62

45,9

1311

62,2

45,8

1312

62,6

46,8

1313

62,7

44,3

1314

62,9

44,4

1315

63,1

43,7

1316

63,5

46,1

1317

63,6

40,7

1318

64,3

49,5

1319

63,7

27

1320

63,8

15

1321

63,6

18,7

1322

63,4

8,4

1323

63,2

8,7

1324

63,3

21,6

1325

62,9

19,7

1326

63

22,1

1327

63,1

20,3

1328

61,8

19,1

1329

61,6

17,1

1330

61

0

1331

61,2

22

1332

60,8

40,3

1333