Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004,

21. aprill 2004,

millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomiseks peab ühendus muu hulgas tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed.

(2) Nõukogu võttis 3. detsembril 1998 vastu nõukogu ja komisjoni tegevuskava, mis käsitleb seda, kuidas kõige paremini rakendada Amsterdami lepingu sätteid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks (edaspidi "Viini tegevuskava"). [4]

(3) Euroopa nõukogu kiitis kohtumisel Tamperes 15. ja 16. oktoobril heaks kohtulahendite vastastikuse tunnustamise põhimõtte ühtse õigusruumi loomise nurgakivina.

(4) 30. novembril 2000 võttis nõukogu vastu programmi, mis käsitleb meetmeid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks. [5] Kõnealuse programmi esimene etapp hõlmab välisriigi kohtuotsuse mittetunnustamist, teiste sõnadega Euroopa täitekorralduse loomist vaidlustamata nõuete kohta.

(5) Mõiste "vaidlustamata nõuded" peaks hõlmama kõiki olukordi, milles võlausaldaja, võttes arvesse võlgnikupoolsete tõendatud nõudmiste puudumise, mis puudutab rahalise nõude iseloomu või ulatust, on saavutanud kõnealuse võlgniku suhtes kas kohtuotsuse või täitmisele pööratava dokumendi, mis vajab võlgniku selgelt väljendatud nõusolekut, olgu tegu kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilise dokumendiga.

(6) Võlgniku vastuväidete puudumist, nagu on ette nähtud artikli 3 lõike 1 punktis b, võidakse käsitleda kui kohtulikule arutamisele ilmumata jätmist või kohtu pakkumise täitmata jätmist teatada kirjalikult oma kavatsusest kohtuasja kaitsta.

(7) Käesolev määrus kehtib kohtuotsuseid ning vaidlustamata nõudeid käsitlevate ametlike juriidiliste dokumentide ning otsuste kohta, mis on langetatud pärast kohtuotsuste ja ametlike juriidiliste dokumentide kinnitamist Euroopa täitekorraldustena.

(8) Euroopa nõukogu võttis Tampere resolutsioonides arvesse, et ligipääsu jõustamist muus liikmesriigis kui liikmesriigis, kus otsus on langetatud, tuleks kiirendada ja lihtsustada, loobudes mis tahes vahepealsetest meetmetest, mida rakendataks enne täitmisele pööramist liikmesriigis, milles jõustamist taotletakse. Kohtuotsust, mis on päritolukohtus kinnitatud Euroopa täitekorraldusena, tuleks jõustamiseesmärkidel kohelda kui otsust, mis on tehtud liikmesriigis, milles jõustamist taotletakse. Näiteks Ühendkuningriigis registreeritakse välisriigi kinnitatud kohtuotsus samade reeglite järgi nagu mis tahes Ühendkuningriigi osast pärit kohtuotsus ning see ei tähenda välisriigi kohtuotsuse sisu läbivaatamist. Selliste kohtuotsuste täitmisele pööramise korda reguleerib jätkuvalt siseriiklik õigus.

(9) Selline menetlus peaks pakkuma olulisi eeliseid võrreldes nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 44/2001 sätestatud välisriigi kohtuotsuse tunnistamise menetlusega seoses jurisdiktsiooni ja tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate kohtuotsuste täitmisele pööramise ja tunnustamisega, [6] kuna teises liikmesriigis puudub vajadus kohtu heakskiidule, mis tooks kaasa viivitusi ja kulusid.

(10) Kui liikmesriigi kohus on langetanud otsuse vaidlustamata nõude kohta, kusjuures võlgnik menetluses ei osalenud, on mis tahes läbivaatamise tühistamine liikmesriigis, kus otsus on täitmisele pööratud, seotud ning sõltuv kaitse õiguste jälgimise piisava garantiiga.

(11) Käesolevas määruses püütakse soodustada põhiõigusi ja võetakse arvesse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid. Eriti on käesoleva määruse eesmärgiks tagada õigus harta artiklis 47 tunnustatud õiglasele kohtumõistmisele.

(12) Kohtuotsuseni viiva menetluse puhuks tuleks sätestada miinimumstandardid, kindlustamaks, et võlgnikku teavitatakse tema vastu suunatud kohtutegevusest, võlgniku menetluses aktiivse osalemise tingimustest nõude vaidlustamisel ning võlgniku mitteilmumise tagajärgedest õigeaegselt ja viisil, mis lubaks võlgnikul korraldada oma kaitset.

(13) Liikmesriikide vaheliste tsiviilasja menetlust ning eriti dokumentide kätteandmist reguleerivate eeskirjade erinevuste tõttu on vaja sätestada kõnealuste miinimumstandardite konkreetsed ja üksikasjalikud määratlused. Eelkõige ei saa kohtuotsuse kinnitamisel Euroopa täitekorraldusena seoses nende miinimumstandardite täitmisega pidada piisavaks mis tahes õiguslikul fiktsioonil põhinevat kättetoimetamisviisi.

(14) Kõiki artiklites 13 ja 14 kirjeldatud kättetoimetamismeetodeid iseloomustab kas täielik kindlus (artikkel 13) või väga suur tõenäosus (artikkel 14), et kättetoimetatud dokument on jõudnud adressaadini. Teises kategoorias kinnitatakse kohtuotsus Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigil on olemas sobilik mehhanism, mis võimaldab võlgnikul taotleda kohtuotsuse täielikku läbivaatamist artiklis 19 kirjeldatud tingimuste alusel neil erandjuhtudel kui, ehkki kooskõlas artikliga 14, dokument ei ole adressaadini jõudnud.

(15) Isikliku kättetoimetamise korral teistele isikutele kui võlgnik tuleks järgida artikli 14 lõike 1 punkte a ja b kui vastavate meetmete tingimuste täitmist vaid juhul, kui kõnealused isikud on kõnealuse dokumendi tegelikult kätte saanud/vastu võtnud.

(16) Artikkel 15 kehtib juhtudel, kui võlgnikul ei ole võimalik end kohtus esindada, nagu on võimalik juriidiliste isikute korral ning kui teda esindav isik määratakse seaduse poolt, nagu ka juhtudel, kui võlgnik on volitanud teise isiku, eriti advokaadi esindama end vastavat juhtumit käsitleval kohtuistungil.

(17) Kohtud, mis on pädevad kontrollimaks täielikku vastavust menetluste miinimumstandarditega, annavad nõuetele vastavuse korral välja Euroopa täitekorralduse standardiseeritud tõendi, millega muudetakse kontrollimine ning selle tulemus läbipaistvaks.

(18) Vastastikune usaldus õigusemõistmisse liikmesriikides õigustab ühe liikmesriigi kohtu hindamist kindlustamaks Euroopa täitekorralduse tõendi kinnitamistingimustele vastavust, mis võimaldab kohtuotsuse täitmisele pööramist kõikides liikmesriikides ilma menetluse miinimumstandardite nõuetekohase rakendamise kohtuliku läbivaatuseta liikmesriigis, kus kohtuotsus täitmisele pööratakse.

(19) Käesolev määrus ei kehtesta liikmesriikidele kohustust kohaldada nende siseriiklikke õigusakte vastavalt määruses kirjeldatud menetluse miinimumstandardite suhtes. Määrus sätestab ergutusi kuni teatud määrani, muutes kohtuotsuste tõhusama ja kiirema täitmisele pööramise võimalikuks muudes liikmesriikides juhul, kui on rakendatud kõnealused miinimumstandardid.

(20) Euroopa täitekorralduse kinnitamise rakendamine on võlgnikule vabatahtlik vaidlustamata nõuete korral, kes võib selle asemel valida tunnustamise ja täitmisele pööramise süsteemi, mida on kirjeldatud määruses (EÜ) nr 44/2001 või ühenduse mõnes muus juriidilises dokumendis.

(21) Kui dokument tuleb saata kohaletoimetamiseks ühest liikmesriigist teise, kehtivad käesolev määrus ning eriti määruses kirjeldatud kättetoimetamisreeglid kooskõlas nõukogu 29. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1348/2000 kohtu- ja kohtuväliste tsiviil- ja äridokumentide kättetoimetamise kohta liikmesriikides [7] ning eriti artikkel 14 koostoimes liikmesriikide deklaratsioonidega artiklis 23.

(22) Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral täita kavandatavate meetmete üldisi eesmärke, mis oma ulatuse ja mõju tõttu on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätes- tatud subsidiaarsuspõhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjonile antud rakendusvolituste kasutamise menetlus. [8]

(24) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(25) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(26) Vastavalt asutamislepingu artikli 67 lõike 5 teisele taandele kohaldatakse kaasotsustamismenetlust käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes alates 1. veebruarist 2003,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määruse eesmärgiks on luua Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuetele, mis lubaks, kehtestades selleks miinimumstandardid, kohtuotsuste ning ametlike juriidiliste dokumentide vaba ringlust kõikides liikmesriikides ilma mis tahes vahemenetlusteta, mida oleks liikmesriigis vaja kehtestada enne kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes või erikohtutes. Käesolev määrus ei laiene tulude, tolli ega haldusasjadele ning riigi vastutusele riigiasutuse seaduste ja puuduste täitmise suhtes (acta iure imperii).

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes;

b) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes;

c) sotsiaalkindlustuse suhtes;

d) vahekohtute suhtes.

3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste "liikmesriigid" kõiki liikmesriike, välja arvatud Taanit.

Artikkel 3

Euroopa täitekorraldusena kinnitatavad täitedokumendid

1. Käesolevat määrust kohaldatakse vaidlustamata nõudeid käsitlevate kohtuotsuste ning ametlike juriidiliste dokumentide suhtes.

Nõue on vaidlustamata kui:

a) võlgnik on selgesõnaliselt väljendanud oma nõusolekut omaksvõtuga või otsusega, mis on kohtu poolt heaks kiidetud või koostatud kohtumenetluste käigus või

b) võlgnik ei ole kunagi päritoluliikmesriigi seaduse oluliste menetlustingimustega kooskõlas olevat vastuväidet esitanud või

c) võlgnik ei ole ilmunud või esindatud vastavat nõuet puudutaval kohtumenetlusel pärast esialgse vastuväite esitamist kohtumenetluse käigus, eeldusel, et nimetatud käitumine võrdub nõude või võlgniku esitatud väidetavate faktide möönmisega vastavalt päritoluriigi seadustele või

d) võlgnik on oma nõusolekut selgesõnaliselt ametlikus juriidilises dokumendis väljendanud.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka otsuste suhtes, mis on tehtud järgmiste kohtuotsuste, kohtulahendite ja Euroopa täitekorraldusena kinnitatud autentsete juriidiliste dokumentide vaidlustamise kohta.

Artikkel 4

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. kohtuotsus – liikmesriigi kohtu või erikohtu igasugune lahend, kuidas tahes seda nimetatakse, sealhulgas seadlus, korraldus, otsus või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta;

2. nõue – nõue teatava rahasumma tasumiseks, mis kuulub maksmisele või mille maksetähtpäev on määratud kohtuotsuse või ametliku juriidilise dokumendiga;

3. ametlik juriidiline dokument –

a) dokument, mis on koostatud või registreeritud ametliku juriidilise dokumendina ning mille õigsus:

i) lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ja

ii) mis on kehtestatud päritoluriigi avaliku võimu kandja või muu vastava võimu poolt

või

b) haldusasutuse määratud või tema poolt kinnitatud kohustuste jätkumisega seotud kokkulepe.

4. päritoluliikmesriik – liikmesriik, milles otsus on välja kuulutatud, kohtuotsus kinnitatud või lahendatud või ametlik juriidiline dokument koostatud või registreeritud ning mis kinnitatakse Euroopa täitekorraldusena.

5. jõustumise liikmesriik – liikmesriik, milles taotletakse Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsuse, -lahendi või ametliku juriidilise dokumendi täitmisele pööramist.

6. päritoluriigi kohus – kohus või erikohus, kus toimub kohtumenetlus artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c kirjeldatud tingimuste täitmiseks.

7. Rootsis hõlmab mõiste "kohus" maksmismääruste (betalningsföreläggande) ja abiga (handräckning) seotud lihtmenetluste korral ka Rootsi täitevametit (kronofogdemyndighet).

II PEATÜKK

EUROOPA TÄITEKORRALDUS

Artikkel 5

Välisriigi kohtuotsuse mittetunnustamine

Kohtuotsus, mis on päritoluliikmesriigis kinnitatud Euroopa täitekorraldusena, tunnustatakse ja pööratakse täitmisele teistes liikmesriikides täitmisotsuse vajaduseta ning võimaluseta esitada selle tunnustamisele vastuväiteid.

Artikkel 6

Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded

1. Liikmesriigis esitatud vaidlustamata nõude otsus kinnitatakse päritoluriigi kohtus vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täitekorraldusena, kui:

a) otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav ja

b) otsus ei ole vastuolus määruse (EÜ) nr 44/2001 teise peatüki 3. ja 6. jaos sätestatud kohtualluvuse reeglitega ja

c) päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad III peatükis sätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõue vastavalt artikli 3 lõike 1 punktides b või c sätestatud tähendusele ja

d) otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähenduses juhtudel, kui

- nõue on vaidlustamata artikli 3 lõige 1 punktide b või c määratletud tähenduses ja

- nimetatud otsus viitab isiku (tarbija) poolt sõlmitud lepingule eesmärgil, mida võiks pidada võlgniku ametist või elukutsest väljaspool olevaks ja

- võlgnik on tarbija.

2. Kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus on kaotanud täitmisele pööratavuse või selle jõustamine on peatatud või katkestatud, antakse päritoluriigi kohtule mis tahes ajal esitatud avalduse põhjal välja IV lisas esitatud tüüpvormi kohane tõend, mis näitab täitmisele pööratavuse puudumisi või piiranguid.

3. Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 2 kohaldamist, kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 on tehtud otsus Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsuse vaidlustamise kohta, antakse välja mis tahes ajal kohaldatav asendustõend V lisa kohase tüüpvormi järgi, kui kõnealune otsus vaidlustamise kohta on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav.

Artikkel 7

Kohtumenetlustega seotud kulud

Kui kohtuotsus sisaldab täitmisele pööratavat lahendit kohtumenetlustega seotud kulude, sealhulgas intressimäära kohta, kinnitatakse see Euroopa täitekorraldusena, võttes arvesse kulusid, kui võlgnik ei ole esitanud eraldi vastuväidet oma kohustuse suhtes kanda vastavad kulud kohtumenetluste käigus ning kooskõlas päritoluliikmesriigi seadusega.

Artikkel 8

Euroopa täitekorralduse osaline tõend

Kui käesoleva määruse tingimusi täidab vaid osa kohtuotsusest, siis antakse vastavate osade jaoks välja Euroopa täitekorralduse osaline tõend.

Artikkel 9

Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmine

1. Euroopa täitekorraldus antakse välja I lisas esitatud tüüpvormi kohaselt.

2. Tõend täidetakse kohtuotsuse keeles.

Artikkel 10

Euroopa täitekorralduse tõendi õiend või tagasivõtmine

1. Vastavalt päritoluriigi kohtule esitatud avaldusele Euroopa täitekorraldus:

a) korrigeeritakse, kui selles esineb olulise vea tõttu lahknevusi kohtuotsuse ja tõendi vahel;

b) võetakse tagasi, kui see on selgelt valesti antud, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

2. Euroopa täitekorralduse korrigeerimise või tagasivõtmise kohta kehtivad päritoluliikmesriikide seadused.

3. Euroopa täitekorralduse korrigeerimise või tagasivõtmise avalduse esitamiseks võib kasutada VI lisas esitatud tüüpvormi.

4. Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmist ei saa vaidlustada ükski apellatsioon.

Artikkel 11

Euroopa täitekorralduse tõendi mõju

Euroopa täitekorralduse tõend jõustub ainult kohtuotsuse täitmise tagamise piires.

III PEATÜKK

MIIMINUMSTANDARDID VAIDLUSTAMATA NÕUETE MENETLUSTE KORRAL

Artikkel 12

Miinimumstandardite kohaldamisala

1. Vaidlustamata nõuet artikli 3 lõike 1 punktides b või c määratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes võib kinnitada Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigi kohtumenetlused täidavad käesolevas peatükis sätestatud menetlusnõudeid.

2. Samad nõuded kehtivad Euroopa täitekorralduse tõendi või asendustõendi väljaandmisel artikli 6 lõikes 3 määratletud tähenduses kohtuotsuse vaidlustamise järel langetatud otsuse kohta, kusjuures otsustamise hetkel on täidetud artikli 3 lõike 1 punktide b või c nõuded.

Artikkel 13

Kättetoimetamine võlgniku kättesaamistõendiga

1. Menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokument võidakse võlgnikule kätte toimetada kasutades üht järgmistest viisidest:

a) kättesaamistõendiga tõendatud isiklik kättetoimetamine, sealhulgas kättesaamise kuupäev, millele on alla kirjutanud võlgnik;

b) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanud volitatud isiku allkirjaga teatis, et võlgnik on dokumendi kätte saanud või keeldunud seda vastu võtmast ilma mis tahes õigusliku põhjenduseta;

c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, sealhulgas kviitungi kuupäev, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud võlgnik;

d) elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, sealhulgas kviitungi kuupäev, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud võlgnik.

2. Vastavalt lõikele 1 võib võlgnikule kätte toimetada mis tahes kohtuliku arutamise kohtukutse või anda see eelmisel kohtuistungil sellesama nõude kohta suuliselt ning kinnitada see kõnealuse eelmise kohtuistungi protokollis.

Artikkel 14

Kättetoimetamine ilma võlgniku kättesaamistõendita

1. Menetluse algatusdokumendi või sellega samaväärse dokumendi või mis tahes kohtukutse kohtuistungile võib kätte toimetada ühel järgmistest viisidest:

a) isiklik kättetoimetamine võlgniku kodusel aadressil isikutele, kes elavad võlgnikuga samas leibkonnas või töötavad seal;

b) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku korral kättetoimetamine võlgniku äriruumides isikutele, kes on võlgniku palgal;

c) dokumendi toimetamine võlgniku postkasti;

d) dokumendi toimetamine postkontorisse või pädevatesse ametiasutusse ning võlgniku postkasti sellest vastava kirjaliku teatise jätmine, kusjuures kirjalik teatis sedastab selgelt dokumendi kohtuliku iseloomu ja teatise õigusliku mõju kättetoimetamisdokumendina ning seades jooksvad tähtajad.

e) kättetoimetamine posti teel ilma kviitungita vastavalt lõikele 3, kui võlgniku aadress on päritoluliikmesriigis;

f) elektrooniliste vahendite abil, kusjuures saadetise kättesaamise automaatne teade on tõendatud, juhul kui võlgnik on eelnevalt selgesõnaliselt vastava kättetoimetamisviisiga nõustunud.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada.

3. Kättetoimetamine lõike 1 punktide a–d põhjal tõendatakse:

a) kätte toimetanud pädeva isiku alla kirjutatud dokumendiga, nimetades:

i) kasutatud kättetoimetamisviisi ja

ii) kättetoimetamise kuupäeva ja

iii) selle, kas dokument on toimetatud kätte muule isikule kui võlgnikule, kõnealuse isiku nimi ning seos võlgnikuga

või

b) lõike 1 punktide a ja b eesmärgil kviitungi kinnitus isikult, kellele dokument kätte toimetati.

Artikkel 15

Kättetoimetamine võlgniku esindajatele

Lähtuvalt artiklites 13 ja 14 kirjeldatud viisidest võib dokumendi kätte toimetada ka võlgniku esindajatele.

Artikkel 16

Võlgnikule nõude kohta asjakohase teabe andmine

Võlgnikule nõude kohta asjakohase teabe andmise tagamiseks peab menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokument sisaldama järgmist:

a) poolte nimed ja aadressid;

b) nõude suurus;

c) kui nõudelt taotletakse intressi, lisanduvad laenusummale vastavalt päritoluriigi seadusele automaatselt intressimäär ning ajavahemik, mille eest intressi taotletakse;

d) selgitus nõude põhjenduse kohta.

Artikkel 17

Võlgnikule asjakohase teabe andmine nõude vaidlustamiseks vajalike menetlustoimingute kohta

Järgnev peab olema selgesõnaliselt väljendatud menetluse algatusdokumendis, sellega samaväärses dokumendis või mis tahes kohtukutses või sellega kaasnevas dokumendis:

a) nõude vaidlustamise menetlusnõuded, sealhulgas nõude vaidlustamise tähtaeg kirjalikult või kohtuliku arutamise aeg, nagu on sätestatud, asutuse nimi ja aadress, kuhu vastus toimetada või kelle poole pöörduda, nagu on sätestatud, ning kas advokaadi esindatus on kohustuslik;

b) võimaluse korral vastuväite puudumise või mitteilmumise tagajärjed, võimalus, et otsus langetatakse või pööratakse täitmisele võlgniku vastu koos kohtumenetlusega seotud kulude eest vastutamisega.

Artikkel 18

Miinimumnõuetele mittevastavuse heastamine

1. Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei vasta artiklites 13 ja 17 sätestatud menetlusnõuetele, tuleb selline mittevastavus heastada ning kohtuotsuse võib Euroopa täitekorraldusena kinnitada, kui:

a) kohtuotsus võlgniku kohta on langetatud vastavalt artiklite 13 ja 14 nõuetele ja

b) võlgnikul oli võimalik kohtuotsus vaidlustada täieliku läbivaatamise teel ja võlgnikku on kohtuotsuses või koos sellega õigeaegselt teavitatud sellise vastuväite menetlusnõuetest, sealhulgas asutuse nimetus ja aadress, kellele taotlus esitada ning vajadusel selle tähtaeg ja

c) võlgnik ei ole kohtuotsust asjaomaste menetlusnõuetega vastavuses vaidlustanud.

2. Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei ole vastavuses artiklites 13 ja 14 sätestatud menetlusnõuetega, heastatakse selline mittevastavus, kui võlgnik kohtuliku arutamise käigus tõestab, et ta on piisavalt aegsasti isiklikult kätte saanud oma kaitse korraldamiseks vajaliku dokumendi.

Artikkel 19

Miinimumstandardid erandjuhtude läbivaatamiseks

1. Lisaks artiklitele 13 kuni 18 võib kohtuotsuse kinnitada Euroopa täitekorraldusena, kui võlgnikul on vastavalt päritoluliikmesriigi seadusele õigus taotleda otsuse läbivaatamist, kusjuures:

a) i) menetluse algatusdokument või samaväärne dokument või kohtukutse toimetati kätte artiklis 14 kirjeldatud viisil ja

ii) kätte ei toimetatud piisavalt aegsasti, mis ei võimaldanud võlgnikul temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada

või

b) võlgnikku takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või võlgnikust sõltumatud erakorralised asjaolud,

eeldusel, et mõlemal juhul tegutseb võlgnik viivitamatult.

2. Käesolev artikkel ei piira võimalust, et liikmesriigid lubavad kohtuotsuse läbivaatamist leebematel tingimustel kui on nimetatud lõikes 1.

IV PEATÜKK

TÄITMINE

Artikkel 20

Täitemenetlus

1. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki sätete kohaldamist, reguleerib täitemenetlust liikmesriigi seadus, kus sätted täitmisele pööratakse.

Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus pööratakse täitmisele samadel tingimustel kui kohtuotsus, mis on langetatud liikmesriigis, kus otsus jõustus.

2. Võlausaldaja peab muretsema liikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, pädevatele jõustamisasutustele järgmised dokumendid:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ja

b) Euroopa täitekorralduse tõendi koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ja

c) vajaduse korral Euroopa täitekorralduse ärakiri või selle tõlge liikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, riigikeelde või kui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, siis selle paiga, kus täitmisele pööramist taotletakse, kohtumenetluses kasutatavasse riigikeelde või ühte ametlikku keelde kooskõlas kõnealuse liikmesriigi seadustega, või mõnda teise keelde, mida liikmesriik, kus otsus täitmisele pööratakse, aktsepteerib. Iga liikmesriik teeb teatavaks Euroopa Ühenduse institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud tõendit ta aktsepteerib. Tõlke kinnitab selleks volitatud isik ühes liikmesriigis.

3. Asjaosaliselt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigis langetatud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta kuidas tahes kirjeldatud kautsjoni, võlakirja ega sissemakset selle alusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse.

Artikkel 21

Täitmisele pööramisest keeldumine

1. Vastavalt võlgniku avaldusele keeldub liikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, pädev kohtuasutus otsust täitmisele pööramast, kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus on vastuolus liikmesriigis või kolmandas riigis vastu võetud varasema otsusega, võttes arvesse, et:

a) varasem kohtuotsus oli seotud sama hagi alusega ning leidis aset samade osapoolte vahel ja

b) varasem kohtuotsus langetati liikmesriigis, kus otsus täitmisele pöörati, või täidab tunnustamiseks vajalikke tingimusi liikmesriigis, kus otsus täitmisele pöörati ja

c) vastuolu ei esitatud ega olnud võimalik esitada vastuväitena päritoluliikmesriigi kohtumenetluse käigus.

2. Mitte mingitel asjaoludel ei vaadata kohtuotsust või selle kinnitamist Euroopa täitekorraldusena sisuliselt uuesti läbi liikmesriigis, kus otsus täitmisele pöörati.

Artikkel 22

Lepingud kolmandate riikidega

Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigid kohustusid enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumist Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnustama tsiviil- ja kaubandusasju, eelkõige teises kõnealuse konventsiooni osalisriigis tehtud kohtuotsust isiku kohta, kelle alaline või peamine elukoht on selles kolmandas riigis, kui artiklis 4 sätestatud juhtudel võis kohtuotsus põhineda üksnes kõnealuse konventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtud pädevusel.

Artikkel 23

Täitmisele pööramise edasilükkamine või piiramine

Kui võlgnik on

- vaidlustanud kohtuotsuse, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena, sealhulgas esitanud avalduse läbivaatamiseks artiklis 19 sätestatud korras või

- taotlenud Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimist või tagasivõtmist artiklis 10 sätestatud korras

võib liikmesriigi, kus otsus täitmisele pöörati, pädev kohus või asutus vastavalt võlgniku taotlusele:

a) piirata täitemenetluse kaitsemeetmetega või

b) määrata täitmise tingimuseks kautsjoni tasumise, määrates kindlaks selle suuruse või

c) erakorraliste asjaolude puhul täitemenetluse peatada.

V PEATÜKK

AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULAHENDID

Artikkel 24

Kohtulahendid

1. Nõuet käsitlev kohtulahend artikli 4 lõikes 2 määratletud tähenduses, mis on kohtuasja arutamise käigus kohtu poolt heaks kiidetud või vastu võetud ning kuulub täitmisele liikmesriigis, kus see heaks kiideti või vastu võeti, kuulub II lisas esitatud tüüpvormi järgi kinnitamisele Euroopa täitekorraldusena vastavalt selle heaks kiitnud või vastu võtnud kohtule esitatud avaldusele.

2. Kohtulahend, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena päritoluliikmesriigis, jõustub teistes liikmesriikides ilma vajaduseta tõendada täitmisele pööratavus või ühegi võimaluseta vastustada täitmisele pööratavust.

3. Vastavalt vajadusele kohaldatakse II peatüki, välja arvatud artikli 5, artikli 6 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 ja IV peatüki, välja arvatud artikli 21 lõike 1 ja artikli 22, sätteid.

Artikkel 25

Ametlikud juriidilised dokumendid

1. Artikli 4 lõikes 2 määratletud tähenduses nõuet käsitlev ametlik juriidiline dokument, mis on täitmisele pööratav ühes liikmesriigis, kuulub päritoluliikmesriigi poolt nimetatud asutuse poolt kinnitamisele Euroopa täitekorraldusena, kasutades III lisas esitatud vormi.

2. Ametlik juriidiline dokument, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena päritoluliikmesriigis, kuulub täitmisele pööramisele teistes liikmesriikides ilma vajaduseta tõendada täitmisele pööratavus või ühegi võimaluseta vastustada täitmisele pööratavust.

3. Vastavalt vajadusele kohaldatakse II peatüki, välja arvatud artikli 5, artikli 6 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 ja IV peatüki, välja arvatud artikli 21 lõike 1 ja artikli 22, sätteid.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTE

Artikkel 26

Üleminekusäte

Käesolevat määrust kohaldatakse vaid langetatud kohtuotsuste, heaks kiidetud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ning dokumentide suhtes, mis on ametlikult koostatud või registreeritud ametlike juriidiliste dokumentidena pärast käesoleva määruse jõustumist.

VII PEATÜKK

SEOS ÜHENDUSE MUUDE AKTIDEGA

Artikkel 27

Seos määrusega (EÜ) nr 44/2001

Käesolev määrus ei mõjuta võimalust taotleda vaidlustamata nõudeid käsitlevate kohtuotsuse, kohtulahendite või ametlike juriidiliste dokumentide tunnustamist ning täitmisele pööramist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 44/2001.

Artikkel 28

Seos määrusega (EÜ) nr 1348/2000

Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 1348/2000 kohaldamist.

VIII PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Teave täitemenetluse ja ametiasutuste kohta

Liikmesriigid teevad koostööd avalikkusele ning ametlikele ringkondadele teabe jagamiseks:

a) liikmesriikides kasutatavate täitemeetodite ja -menetluste kohta ja

b) liikmesriikide pädevate täitevasutuste kohta,

eriti Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu tsiviil- ja kaubandusasjades kooskõlas otsusega 2001/470/EÜ. [9]

Artikkel 30

Teave apellatsioonimenetluste, keelte ja ametiasutuste kohta

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a) artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrigeerimise ja tagasivõtmise ning artikli 19 lõikes 1 sätestatud läbivaatamise menetlused;

b) artikli 20 lõike 2 punkti c alusel võetud meetmeid;

c) artiklis 25 sätestatud ametiasutuste nimekirjad

ning mis tahes järgnevad muudatused.

2. Komisjon teeb nimetatud teabe vastavalt lõikele 1 avalikult kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel ning kõigi muude asjakohaste vahenditega.

Artikkel 31

Lisade muudatused

Tüüpvormide muudatused lisades võetakse vastu vastavalt artikli 32 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 32

Komitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklis 75 ette nähtud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 21. jaanuaril 2004.

Seda kohaldatakse alates 21. oktoobrist 2005, välja arvatud artiklid 30, 31 ja 32, mida kohaldatakse alates 21. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Strasbourg, 21. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 86.

[2] ELT C 85, 8.4.2003, lk 1.

[3] Euroopa Parlamendi 8. aprilli 2003. aasta arvamus (ELT C 64 E 12.3.2004, lk 79), nõukogu 6. veebruari 2004. aasta ühine seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2004. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.

[5] EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.

[6] EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1496/2002 (EÜT L 225, 22.8.2002, lk 13).

[7] EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[9] EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

--------------------------------------------------

I LISA

EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕEND – KOHTUOTSUS

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕEND – KOHTULIK KOKKULEPE

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕEND – AMETLIK JURIIDILINE DOKUMENT

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

IV LISA

TÄITMISELE PÖÖRATAVUSE PUUDUMISE VÕI PIIRANGUTE TÕEND (ARTIKLI 6 LÕIGE 2)

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

V LISA

EUROOPA TÄITEKORRALDUSE ASENDUSTÕEND PÄRAST VAIDLUSTAMIST (ARTIKLI 6 LÕIGE 3)

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

VI LISA

AVALDUS EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕENDI KORRIGEERIMISEKS VÕI TAGASIVÕTMISEKS (ARTIKLI 10 LÕIGE 3)

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

32004R0805