Komisjoni määrus (EÜ) nr 795/2004,

21. aprill 2004,

millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühised eeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajatele ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, [1] ning eriti selle artikli 40 lõike 5 teist lõiku, artikli 42 lõiget 4 ja 9, artikli 46 lõiget 3, artikli 52 lõiget 2, artikli 54 lõiget 5, artikli 145 punkte c ja d ning artiklit 155,

ning arvestades järgmist:

(1) Tuleks kehtestada määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise, millega kehtestatakse ühtne otsemaksete kava talupidajate jaoks, üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2) Selguse eesmärgil on asjakohane sätestada teatavad mõisted. Kui see on vajalik, tuleks kasutada mõisteid, mida sarnastes olukordades juba kasutatakse ja/või on aastaid kasutatud.

(3) Toetuseõiguste ühikuväärtuse arvutamise hõlbustamiseks tuleks ette näha selged reeglid arvude ümardamise kohta ja võimalus olemasolevaid toetuseõigusi jagada, juhul kui toetuseõigusega koos deklareeritava või üle antava maatüki suuruseks on kõigest murdosa hektarist.

(4) Erisätted tuleks kehtestada riigireservi moodustamiseks ja eriti toetuseõiguste võrdlussummade vähendamiste arvutamiseks, samuti vähendamiste kohaldamiseks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 95 ja 96 viidatud piimakarjatoetuste ja lisatoetuste täieliku või osalise lahtisidestamise puhul.

(5) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõigetes 3 ja 5 sätestatakse toetuseõiguste valikuline jaotamine riigi varust. On asjakohane sätestada reeglid selliselt jaotatavate toetuseõiguste arvu ja väärtuse arvutamiseks. Võimaldamaks teatavat paindlikkust liikmesriikidele, millel on parem lähtekoht selliseid meetmeid taotleva iga talupidaja olukorra hindamiseks, ei peaks selliselt jaotatavate toetuseõiguste maksimumarv ületama deklareeritud hektarite arvu ja selle väärtus ei peaks ületama summat, mille liikmesriik kehtestab objektiivsete kriteeriumite alusel. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikele 6 tuleks olemasolevate toetuseõiguste ühikulise väärtuse suurenemisel kinni pidada piirkondlikust keskmisest. Liikmesriikidel tuleks lubada kehtestada see piirkondlik väärtus asjakohasel territoriaalsel tasandil. Tootmisest lahtisidestatud toetuse iseloomu tõttu ei tohiks seda summat siiski mingil juhul diferentseerida ega arvutada sektoritoodangute funktsioonina.

(6) Teatavatel asjaoludel võivad talupidajad koguda enam toetuseõigusi kui maad nende kasutamiseks, näiteks söödamaa ühiskasutamise puhul, rendilepingu lõppemise või metsastamiskavas osalemise tõttu või maaga koos võrdlusperioodil renditud individuaalsete piimakvootide ostmisel kooskõlas siseriiklike sätetega. Seetõttu tundub asjakohane sätestada talupidajale toetuse tagamise mehhanism toetuse koondamise abil järelejäänud kättesaadavatele hektaritele. Selle mehhanismi kuritarvitamise vältimiseks tuleks siiski sätestada mõned mehhanismile juurdepääsu tingimused.

(7) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 uuendatakse riigi varu kasutamata toetuseõiguste arvel või valikuliselt müüdud toetuseõiguste või enne teatavat kuupäeva toimunud müügi kinnipidamise teel. Seetõttu tuleb sätestada kuupäev, mille järel kasutamata toetuseõigused kantakse tagasi riigi varusse. Halduspõhjustel tuleks samuti sätestada, et toetuseõigused, millega kaasneb luba kasvatada puu- ja köögivilja või tarbekartulit või maa tootmisest kõrvaldamise õigused riigi varusse tagasi kandmisel peaksid kaotama kaasneva kohustuse või loa. Seda õigustab ka fakt, et selle kohustuse või loa aluseks on ajaloolised võrdlused ja pärast ühtse otsemaksete kava kohaldamist ei ole enam võimalik määrata, kellele tuleks varust tulevad maa tootmisest kõrvaldamise õigused või load toetuse lahtisidestamisel määrata.

(8) Müüdud toetuseõiguste kinnipidamise taotluse puhul tuleks kehtestada ja diferentseerida toetuse maksimaalsed protsendimäärad ja taotluskriteeriumid, võttes arvesse üleandmiste ja üle antavate toetuseõiguste liike. Kui ühtse otsemaksete kava esimestel taotlusaastatel eksisteerivad spekulatiivsed riskid, võidakse liikmesriikidel lubada suurendada kinnipidamise protsenti maata müügi puhul. Selliste hoidmiste rakendamise tulemuseks ei tohiks mingil juhul olla toetuseõiguste üleandmiste keelamine või oluline takistamine.

(9) Riigi varu haldamise hõlbustamiseks on asjakohane sätestada riigi varu juhtimine piirkondlikul tasandil, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 3, kui see on asjakohane, ja nimetatud määruse artikli 42 lõikes 4 viidatud juhtudel, kui liikmesriikidel on kohustus toetuseõigused jaotada.

(10) Ühtse otsemaksete kava rakendamise hõlbustamiseks on asjakohane lubada liikmesriikidel alustada kava võimalike soodustatud isikute identifitseerimist juba esimesele kava taotlusaastale eelneval aastal eelkõige pärimise või juriidiliste muudatuste puhul majandis, ning toetuseõiguste ajutist määramist.

(11) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 33 võimaldatakse talupidajatele juurdepääs ühtsele otsemaksete kavale konkreetsete asjaolude korral. Vältimaks taoliste asjaolude kasutamist võrdlussummadega seotud majandi normaalse üleandmise reeglite kohaldamise eiramiseks, tuleks taoliste asjaolude kohaldamiseks sätestada mõned tingimused ja mõisted.

(12) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõikes 2 sätestatakse, et talupidaja võib maata toetuseõigused üle anda üksnes pärast seda, kui ta nimetatud määruse artikli 44 tähenduses on kasutanud vähemalt 80 % oma toetuseõigustest vähemalt ühe kalendriaasta jooksul. Enne ühtse otsemaksete kava kohaldamist toimunud maa üleandmiste arvessevõtmiseks tuleb kaaluda majandi või selle osa üleandmist koos tulevaste makseõigustega maaga toetuseõiguste kehtiva üleandmisena määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 tähenduses teatavate tingimuste alusel, eelkõige selle alusel, et toetuseõiguste kehtestamist peaks taotlema müüja, kuivõrd nimetatud määruses on selgelt sätestatud, et juurdepääs sellele toetuskavale on üksnes võrdlusperioodil otsetoetust saanutel.

(13) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 4 lubatakse komisjonil määratleda eriolukorrad, mis õigustavad võrdlussummade kehtestamist teatavatele talupidajatele, kes leiavad end olukorrast, mis takistas neil võrdlusperioodil täielikult või osaliselt otsetoetusi saamast. Seetõttu on asjakohane loetleda need eriolukorrad, sätestades eeskirjad toetuseõiguste erineva jaotamise kaudu toetuste samale talupidajale kumuleerumise vältimiseks, ilma et see piiraks komisjoni võimalust juhtumeid vastavalt vajadusele lisada. Lisaks sellele tuleks liikmesriikidele tagada paindlikkus jaotatava võrdlussumma kehtestamisel.

(14) Kui liikmesriik vastavalt siseriiklikule õigusele või juurdunud tavapraktikale hõlmab pikaajalise rendi mõistega ka 5-aastase rendi, on asjakohane lubada liikmesriikidel kohaldada seda lühemat tähtaega vastavalt vajadusele.

(15) Kuna piimakarjatoetused ja lisatoetused hõlmatakse ühtse toetuskavaga määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 37 viidatust erineva võrdlusperioodi alusel, on asjakohane võrdlussumma kehtestamise eesmärgil arvestada piimakarjakasvatajatega, kes leiavad end määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 40 viidatud olukorras ja kes selle olukorra tõttu rendivad oma individuaalset piimakvooti või osa sellest vastavalt määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklile 16 ühtse otsemaksete kava esimese rakendusaasta 31. märtsil lõppeval kaheteistkümnekuulisel perioodil.

(16) Juhul kui talupidaja jääb pensionile või sureb ja näeb ette oma majandi või selle osa üleandmise pereliikmele või pärijale, kes kavatseb jätkata põllumajandustegevust selles majandis, on asjakohane tagada, et majandi või selle osa üleandmine peres võiks hõlpsasti toimuda eelkõige juhul, kui üleantav maa oli võrdlusperioodil renditud kolmandale isikule, ilma et see piiraks pärija võimalust põllumajandustegevust jätkata.

(17) Talupidajad, kes on teinud investeeringuid, mille tulemuseks olnuks neile makstava otsetoetuste summa potentsiaalne kasv, kui ühtset otsemaksete kava poleks juurutatud, peaksid toetuseõiguste jagamisest samuti kasu saama. Tuleks sätestada erireeglid toetuseõiguste arvutamiseks juhul, kui talupidaja juba omab toetuseõigusi või tal ei ole hektareid. Samades olukordades jääksid talupidajad, kes ostsid või rentisid maad või osalesid riiklikes tootmise ümberkorraldamise kavades, mille eest võrdlusperioodil oleks määratud otsetoetust ühtse maksekava alusel, ilma toetuseõigusteta, kuigi nad omandasid maa või osalesid sellistes kavades selleks, et teostada põllumajanduslikku tegevust, mis siiski saaks tulevikus kasu teatavatest otsetoetustest. Seepärast on asjakohane sätestada toetuseõiguste jaotamine sellisel juhul.

(18) Kava nõuetekohaseks haldamiseks on asjakohane sätestada reeglid toetuseõiguste üleandmiste korral.

(19) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 46 sätestatakse, et liikmesriik võib otsustada, et toetuseõigusi võib üle anda või kasutada üksnes sama piirkonna piires. Praktiliste probleemide vältimiseks tuleks sätestada erireeglid kahes või enamas piirkonnas asuvate majandite kohta.

(20) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 43 lõikes 2 sätestatakse, et kogu söödamaa peaks võrdlusperioodil sisalduma toetuseõiguste arvutamises. Riikide haldusasutuste ülesande hõlbustamiseks söödamaa hektarite arvu kindlaksmääramisel on asjakohane anda neile võimalus võtta arvesse pindalatoetusetaotluses söödamaa puhul enne ühtse otsemaksete kava juurutamist deklareeritud arvud, jättes samas talupidajale võimaluse tõestada, et tema söödamaa oli võrdlusperioodil väiksem.

(21) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 52 lubatakse kanepi tootmist teatavatel tingimustel. Vaja on kehtestada abikõlblike sortide loetelu, samuti sätestada nende sortide sertifitseerimine.

(22) Tuleks sätestada erireeglid loomapidamisühiku arvutamiseks selliste õiguste kehtestamisel, millele kohaldatakse eritingimusi veiselihasektoris kehtestatud ümberarvestustabelile viitamisega.

(23) Erireegleid on vaja ka toetuseõiguste kehtestamise hõlbustamiseks toetuste ootuspärase lahtisidestamise puhul piimandussektoris.

(24) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 54 annavad maa tootmisest kõrvaldamise õigused, millega kaasneb maa tootmisest kõrvaldamise kõlblik hektar, õiguse maa tootmisest kõrvaldamise õigusega kindlaksmääratud summa maksmiseks. Maa tootmisest kõrvaldamise miinimumperiood peaks hõlmama vähemalt viljeluskultuuride kasvutsükli. Teatud eritingimusi arvestades tuleks siiski võimaldada tootmisest kõrvaldatud maa kasutamist enne nimetatud miinimumaja lõppu. Samuti tuleks sätestada tootmisest kõrvaldatavate alade keskkonnakaitse, kasutamine ja hooldus.

(25) Kui liikmesriik otsustab kasutada ühtse otsemaksete kava piirkondande jaotamise võimalust, tuleks kehtestada erisätted, et hõlbustada kahes või enamas piirkonnas asuvate majandite puhul piirkondliku võrdlussumma arvutamist, samuti et tagada piirkondliku summa täielik jaotamine kava esimesel rakendusaastal. Mõningaid käesolevas määruses sätestatud tingimusi, eelkõige riigi varu moodustamise, toetuseõiguste algse jaotuse ja toetuseõiguste ülekandmise kohta tuleks kohandada piirkondliku mudeli puhul rakendamiseks.

(26) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 69 lubatakse liikmesriikidel eelarve piires ette näha lisatoetusi põllumajandustootmiste eriliikide puhul, mis on olulised keskkonna kaitsmiseks või parendamiseks või põllumajandustoodete kvaliteedi ja turustamise parendamiseks. Seepärast on vaja määratleda, milliseid talupidajaid see peaks hõlmama, kuidas see toetus peaks ühilduma maaelu arengu raames olemasolevate meetmetega, ning määratleda, mis liiki põllumajandustootmist peaks see meede hõlmama.

(27) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 58 sätestatakse, et liikmesriigid määratlevad piirkonnad kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja nimetatud määruse artiklis 59 sätestatakse, et liikmesriigid võivad asuda ühtset otsemaksete kava piirkondadeks jaotama nõuetekohaselt õigustatud juhtudel ja kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega. Seepärast on asjakohane sätestada selliste kriteeriumite hindamiseks vajalike andmete ja info edastamine.

(28) Ühtse otsemaksete kava rakendamise hindamiseks on asjakohane kehtestada komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse vormid ja tähtajad ning teavitada komisjoni valdkondadest, mille eest abi on makstud riiklikul ja, kui see on asjakohane, piirkondlikul tasandil.

(29) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK REGULEERIMISALA JA ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotises kehtestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotises ja käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) põllumajandusmaa — viljelusmaa, alalise karjamaa ja alaliste kultuuride all olev kogu maa-ala;

b) viljelusmaa — viljelusmaa komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 [2] artikli 2 punkti 1 tähenduses;

c) alalised kultuurid — külvikorravälised kultuurid, välja arvatud alaline karjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks ja annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid komisjoni otsuse 2000/115/EÜ [3] I lisa punkti (G/05) määratluses, välja arvatud mitmeaastased kultuurid ja selliste mitmeaastaste kultuuride puukoolid;

d) mitmeaastased kultuurid

— järgmiste toodete kultuurid:

CN-kood | |

07091000 | Artišokid |

07092000 | Spargel |

07099090 | Rabarber |

081020 | Vaarikad, murakad, mooruspuumarjad ja logani murakad |

081030 | Mustad, valged või punased sõstrad ja karusmarjad |

081040 | Jõhvikad, mustikad ja muud perekonda Vaccinium kuuluvad marjad |

ex06029041 | lühikese raieringiga madalmets |

ex06029051 | Miscanthus sinensis |

ex12149090 | Phalaris arundicea (harilik paelrohi) |

e) alaline karjamaa — alaline karjamaa komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punkti 2 tähenduses;

f) rohumaa — viljelusmaa, mida kasutatakse rohu tootmiseks (külvatud või looduslik); määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 61 kohaldamisel hõlmab rohumaa alalist karjamaad;

g) müük — maa või toetuseõiguste müük või muu lõplik omandiõiguse üleminek. See mõiste ei hõlma maa müüki juhul, kui maa antakse üle ametivõimudele ja/või kasutamiseks avalikes huvides ning üleandmine toimub mittepõllumajanduslikel eesmärkidel;

h) rentimine — rentimine või sarnast liiki ajutised tehingud;

i) toetuseõiguse üleandmine või müük või rentimine koos maaga — toetuseõiguste müük või rentimine koos üleandja omanduses oleva vastava arvu hektarite artikli 44 lõike 2 tähenduses abikõlbliku maa vastavalt müügi või rendiga.

Rentimise puhul renditakse toetuseõigused ja hektarid samaks ajavahemikuks.

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 49 lõikes 2 viidatud eritingimustega hõlmatud kõikide toetuseõiguste üleandmine loetakse toetuseõiguse üleandmiseks koos maaga.

j) tootmisühik — vähemalt üks maa-ala, mis andis õiguse otsetoetusteks võrdlusperioodil, sealhulgas söödamaa määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 43 lõike 3 tähenduses, või üks loom, mis andnuks õiguse otsetoetusteks võrdlusperioodil, vastavalt vajadusele koos vastava lisatasuõigusega;

k) põllumajandustegevust alustavad talupidajad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 37 lõikes 2 ja artikli 42 lõikes 3 — füüsiline või juriidiline isik, kellel puudus põllumajandustegevus oma nimel ja omal vastutusel või kes pole juhtinud põllumajandustootmisega tegelevat juriidilist isikut 5 aasta jooksul enne uue põllumajandustegevuse algust.

Juriidilise isiku puhul ei tohi juriidilist isikut juhtival füüsilisel isikul olla varasemat põllumajandustegevust oma nimel ja omal vastutusel ja ta ei tohi olla juhtinud põllumajandustootmisega tegelevat juriidilist isikut 5 aasta jooksul enne juriidilise isiku põllumajandustegevuse algust.

Artikkel 3

Toetuseõiguste ühikuväärtuse arvutamine

1. Toetuseõigused arvutatakse kuni kolme kümnendkoha täpsusega ja ümardatakse üles- või allapoole lähima teise kümnendkohani. Kui arvutuse tulemus on täpselt poole peal, ümardatakse summa ülespoole lähima teise kümnendkohani.

2. Kui maatüki suurus, mis deklareeritakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikega 3 või mis antakse üle koos õigusega vastavalt nimetatud määruse artikli 46 lõikele 2, ulatub hektari murdosani, deklareeritakse või antakse asjaomane õigus koos maaga üle sama murdosa ulatuses arvutatud väärtusega. Ülejäänud osa õigusest vastavalt arvutatud väärtusega jääb talupidaja käsutusse.

2. PEATÜKK RIIGI VARU

1 jagu Riigi varu moodustamine

Artikkel 4

Vähendamised

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 1 sätestatud vähendamist kohaldatakse kõikide võrdlussummade suhtes pärast võimalikke vähendamisi nimetatud määruse artikli 41 lõike 2 alusel ning kui see on kohaldatav, pärast võimalikke vähendamisi nimetatud määruse artikli 65 lõike 1 ja artikli 70 lõike 2 teise lõigu alusel.

2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 7 viidatud vähendamise rakendamisel vähendatakse proportsionaalselt kõikide lineaarse vähendamise rakendamiskuupäeval kehtestatud toetuseõiguste ühikuväärtust.

Artikkel 5

Piimakarjatoetused ja lisatoetused

1. Vähendamisprotsenti, mille liikmesriigid kinnitavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikega 1, kohaldatakse 2007. aastal ühtse otsemaksete kavaga hõlmatud piimakarjatoetustest ja lisatoetustest tulenevate summade suhtes.

2. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 62 esimeses lõigus sätestatud võimalust hõlmata ühtse otsemaksete kavaga piimakarjatoetustest ja lisatoetustest tulenevad summad täielikult, kohaldab ta käesoleva artikli lõikes 1 viidatud vähendamisprotsenti selle võimaluse kasutamise aastal. Järgmistel aastatel kohaldab asjaomane liikmesriik seda vähendamist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 95 lõikes 2 ja artikli 96 lõikes 2 sätestatud summade kasvamislimiidi piires.

3. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 62 esimeses lõigus sätestatud võimalust hõlmata ühtse otsemaksete kavaga piimakarjatoetustest ja lisatoetustest tulenevad summad osaliselt, kohaldab ta käesoleva artikli lõikes 1 viidatud vähendamisprotsenti vastavatele ühtse otsemaksete kavaga hõlmatud summade suhtes selle võimaluse kasutamise aastal, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 95 lõikes 2 ja artikli 96 lõikes 2 sätestatud summade kasvu.

2. jagu Toetuseõiguste moodustamine riigi varust

Artikkel 6

Toetuseõiguste moodustamine

1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõigetes 3 ja 5 sätestatud võimalusi, võivad talupidajad kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimuste ja asjaomase liikmesriigi kehtestatud objektiivsete kriteeriumitega saada toetuseõigusi riigi varust.

2. Kui toetuseõigusi mitte omav talupidaja taotleb toetuseõigusi riigi varust, võib ta saada toetuseõigusi sellisel arvul, mis ei ületa sel ajal tema käsutuses (omanduses või rentimisel) olevate hektarite arvu.

3. Kui toetuseõigusi omav talupidaja taotleb toetuseõigusi riigi varust, võib ta saada toetuseõigusi sellisel arvul, mis ei ületa sel ajal tema käsutuses olevate hektarite arvu, mille kohta tal ei ole toetuseõigusi.

Iga tema toetuseõiguse ühikuväärtust võib suurendada lõikes 4 viidatud piirkondliku keskmise piires.

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõiget 8 kohaldatakse toetuseõigustele, mille ühikuväärtust kooskõlas käesoleva lõike teise lõiguga on suurendatud üle 20 %.

4. Piirkondliku keskmise kehtestavad liikmesriigid asjakohasel territoriaalsel tasandil kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata. See kehtestatakse liikmesriikide poolt määrataval kuupäeval. Seda võib igal aastal läbi vaadata. Selle aluseks on asjaomases piirkonnas talupidajatele jagatud toetuseõiguste väärtus. Seda ei diferentseerita tootmissektorite suhtes.

5. Kooskõlas lõigetega 2 või 3 saadud iga toetuseõiguse väärtus, välja arvatud lõike 3 teine lõik, arvutatakse liikmesriigi kehtestatava võrdlussumma jagamisel kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata kuni lõikes 2 viidatud arvu hektaritega.

Artikkel 7

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõike 5 kohaldamine juhul, kui toetuseõiguste arv ületab hektarite arvu

1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 5 sätestatud võimalust, võib ta taotluse korral kooskõlas käesoleva artikliga jaotada toetuseõigusi asjaomastel aladel talupidajatele, kes deklareerivad vähem hektareid, kui on neile kooskõlas nimetatud määruse artikliga 43 jaotatavate või jaotatud toetuseõiguste arv.

Sel juhul loovutab talupidaja riigi varusse kogu toetuseõiguse, mis tal on või mis oleks talle jaotatud, välja arvatud maa tootmisest kõrvaldamise õigused ja toetuseõigused määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 49 viidatud eritingimuste alusel.

2. Riigi varust eraldatud toetuseõiguste arv peab võrduma talupidaja deklareeritud hektarite arvuga.

3. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 8 sätestatud viie-aastast perioodi kohaldatakse või vastavalt vajadusele taaskohaldatakse kõigi eraldatud toetuseõiguste suhtes.

4. Riigi varust eraldatud toetuseõiguste ühikuväärtus arvutatakse talupidaja võrdlussumma jagamisel tema deklareeritavate hektarite arvuga, millest lahutatakse talle kuuluvate maa tootmisest kõrvaldamise õiguste arvuga võrdne arv hektareid. Artikli 6 lõikes 4 sätestatud piirkondlikku keskmist ei kohaldata.

5. Lõikeid 1, 2, 3 ja 4 ei kohaldata talupidaja suhtes, kes deklareerib alla 50 % hektarite koguarvust määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 43 lõigete 1 ja 2 tähenduses, mida ta kasutas (rentis või omas) võrdlusperioodil.

6. Lõikeid 1, 2, 3 ja 4 ei kohaldata talupidaja suhtes, kes deklareerib vähem hektareid kui talle kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 43 eraldatavate või eraldatud toetuseõigustele vastav arv, sest ta andis need hektarid üle müügi või rentimise teel.

7. Asjaomane talupidaja deklareerib kõik hektarid, mis ta taotlemise ajal on.

3. jagu Riigi varu uuendamine

Artikkel 8

Kasutamata toetuseõigused

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõike 3 kohaldamist, kantakse kasutamata toetuseõigused tagasi riigi varusse päeval, mis järgneb taotluse viimase muutmise kuupäevale ühtse otsemaksete kava kohaselt kalendriaastal, mil lõpeb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõike 8 teises lõigus või artikli 45 lõikes 1 viidatud periood.

Käesolevas artiklis tähendab kasutamata toetuseõigus seda, et selle toetuseõiguse eest pole antud toetust esimeses lõigus viidatud perioodil. Toetuseõigused, mille kohta on esitatud taotlus ning mis kaasnevad määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 2 punkti 22 tähenduses määratletud maa-alaga, loetakse kasutatuks.

2. Maa tootmisest kõrvaldamise õigused ja toetuseõigused, mis kaasnevad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 60 sätestatud loaga, kaotavad kaasneva kohustuse või loa, kui need riigi varusse tagasi kantakse.

Artikkel 9

Toetuseõiguste müügi kinnipidamine

1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõikes 3 sätestatud võimalust, võib liikmesriik otsustada tagasi kanda riigi varusse:

a) maata toetuseõiguste müügi puhul kuni 30 % iga toetuseõiguse väärtusest või samaväärse summa toetuseõiguste arvus väljendatuna. Ühtse otsemaksete kava esimesel kolmel rakendusaastal võib 30 % protsendimäära siiski asendada 50 %ga;

ja/või

b) maaga toetuseõiguste müügi puhul kuni 10 % iga toetuseõiguse väärtusest või samaväärse summa toetuseõiguste arvus väljendatuna;

ja/või

c) maata tootmisest kõrvaldamise õiguste müügi puhul kuni 30 % iga toetuseõiguse väärtusest. Ühtse otsemaksete kava esimesel kolmel rakendusaastal võib 30 % protsendimäära siiski asendada 50 %ga;

ja/või

d) terve majandiga kaasnevate toetuseõiguste müügi puhul kuni 5 % iga toetuseõiguse väärtusest ja/või samaväärse summa toetuseõiguste arvus väljendatuna;

ja/või

e) toetuseõiguste müügi puhul, millega on seotud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 60 viidatud luba, kuni 10 % iga toetuseõiguse väärtusest.

Maaga või maata toetuseõiguste müügi puhul põllumajandustegevust alustavale talupidajale ning toetuseõiguste tegeliku või eeldatava pärimise korral kinnipidamist ei kohaldata.

2. Lõikes 1 viidatud protsentide kindlaksmääramisel võib liikmesriik protsendi diferentseerida ühel lõike 1 punktides a–e viidatud juhtumil kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata.

Artikkel 10

Ootamatu tulu klausel

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 9 viidatud juhtumitel kantakse riigi varusse tagasi järgmine:

a) müügi puhul kuni 90 % kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 37 müüjale kehtestatavast võrdlussummast üle antud majandi või selle osade tootmisüksuste ja hektarite suhtes;

b) kuue-aastase rentimise puhul kuni 50 % kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 37 rendileandjale kehtestatavast võrdlussummast üle antud majandi või selle osade tootmisüksuste ja hektarite suhtes;

c) üle kuue-aastase rendi puhul 5 % iga aasta eest pärast kuueaastast perioodi, kuid mitte üle 20 % kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 37 rentijale kehtestatavast võrdlussummast üle antud majandi või selle osade tootmisüksuste ja hektarite suhtes.

2. Müüjale või rendileandjale määratavad toetuseõigused arvutatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 43 järelejäänud võrdlussumma ja hektarite alusel.

3. Lõige 1 ei kehti juhtumite korral, kui ühe aasta jooksul pärast müüki või rentimist, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2004 ostis müüja või rendileandja või võttis rendile kuueks või enamaks aastaks teise majandi või selle osa. Sel juhul jääb müüjale või rendileandjale selline arv toetuseõigusi, mis vähemalt võrdub toetuseõiguste arvuga, mida talupidaja võib uues majandis kasutada vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 44.

4. Lõiget 1 ei kohaldata juhtumite korral, kui talupidaja tõendab liikmesriiki rahuldaval viisil, et müügi või rendileandmise hind vastab majandi või osalise üleandmise puhul majandi osa hinnale ilma toetuseõigusteta.

4. jagu Piirkondlik haldus

Artikkel 11

Piirkondlikud varud

1. Liikmesriigid võivad riigi varu hallata piirkondlikul tasandil.

Sel juhul võivad liikmesriigid jaotada riigi tasandil saadaolevaid summasid täielikult või osaliselt kooskõlas artiklitega 4, 5, 8, 9 ja 10.

2. Igale piirkondlikule tasandile jaotatud summasid võib käsitleda üksnes asjaomases piirkonnas jaotamiseks kättesaadavatena, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 4 viidatud juhtumitel või vastavalt liikmesriigi valikule nimetatud määruse artikli 42 lõike 3 kohaldamise korral.

III PEATÜKK TOETUSEÕIGUSTE JAOTAMINE

1 jagu Toetuseõiguste algne jaotamine

Artikkel 12

Taotlused

1. Ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesele aastale eelnevast kalendriaastast alates võivad liikmesriigid asuda tuvastama määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 33 viidatud abikõlblikke talupidajaid, kindlaks määrama ajutisi summasid ja hektarite arvu, millele on vastavalt viidatud nimetatud määruse artikli 34 lõike 1 punktides a ja b ning eelkontrollima nimetatud artikli lõikes 5 viidatud tingimusi.

2. Toetuseõiguste ajutiseks kindlaksmääramiseks võivad liikmesriigid saata määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõikes 1 viidatud taotlusvormi liikmesriikide poolt kehtestatud kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui ühtse otsemaksete kava rakendamise esimese aasta 15. aprilliks, nimetatud määruse artikli 33 lõikes 1 punktis a viidatud talupidajatele või vastavalt vajadusele kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 tuvastatavatele talupidajatele. Sel juhul ja samaks kuupäevaks esitavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 1 punktis a nimetamata talupidajad taotluse oma toetuseõiguste kehtestamiseks.

3. Kui liikmesriik ei kasuta lõikes 2 sätestatud võimalust, saadab liikmesriik määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõikes 1 viidatud taotlusvormi kuupäevaks, mille määrab kindlaks liikmesriik, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne ühtse otsemaksete kava alusel taotluse esitamise lõppkuupäeva.

4. Ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal jaotatavate toetuseõiguste lõplik kehtestamine toimub ühtse otsemaksete kava alusel esitatava taotluse alusel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõikega 3.

Toetuseõigusi ei saa üle kanda enne nende lõplikku kehtestamist.

5. Taotleja tõendab liikmesriiki rahuldaval viisil, et toetuseõiguste taotlemise kuupäeval on ta talupidaja määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses.

6. Liikmesriik võib otsustada sätestada majandi miinimumsuuruse, mille puhul võib toetuseõiguste kehtestamist taotleda. Miinimumsuurus ei ületa siiski 0,3 hektarit.

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 47–50 viidatud eritingimuste alusel toetuseõiguste kehtestamiseks miinimumsuurust ei sätestata.

7. Liikmesriik võib otsustada, et taotluse lõikes 4 viidatud toetuseõiguste lõplikuks kehtestamiseks võib esitada ühtse otsemaksete kava alusel esitatava toetusetaotlusega samal ajal.

2. jagu Toetuseõiguste kehtestamine väljaspool riigi varu

Artikkel 13

Pärand ja eeldatav pärand

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 1 punktis b viidatud juhtumite korral taotleb majandi või selle osa vastu võtnud talupidaja oma nimel toetuseõiguste arvutamist vastu võetud majandi või selle osa kohta.

Toetuseõiguste arv ja väärtus kehtestatakse päritud tootmisüksustega seotud võrdlussumma ja hektarite arvu alusel.

2. Tühistatavate eeldatava pärandi juhtumite korral võimaldatakse määratud pärijale juurdepääs ühtsele otsemaksete kavale üksnes üks kord hiljemalt ühtse otsemaksete kava alusel toetusetaotluse esitamise kuupäeval.

Rendilepingu või pärimise või eeldatava pärimise alusel ülevõtmist füüsilisest isikust talupidajalt, kes võrdlusperioodil oli toetuseõigusteks õigusi andva majandi või selle osa rendilevõtja, käsitletakse majandi pärimisena.

3. Juhul kui lõikes 1 viidatud talupidajal on juba õigus toetuseõigusteks, määratakse tema toetuseõiguste arv ja väärtus vastavalt tema algse majandi ja päritud tootmisüksuste võrdlussummade summa ja hektarite arvu summa alusel.

4. Juhul kui lõikes 1 viidatud talupidaja vastab taotlustingimustele kahe või enama artikli alusel käesoleva määruse artiklitest 19–23, määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 37 lõikest 2, artiklist 40, artikli 42 lõikest 3 või artikli 42 lõikest 5, määratakse talle toetuseõigusi sellisel arvul, mis ei ületa tema päritud ja ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal deklareeritavate hektarite maksimumarvu, ning sellise kõrgeima väärtusega, mille ta võib saavutada, kui taotleb eraldi iga artikli alusel, mille tingimusi ta täidab.

5. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 1 punktis b ja käesolevas määruses kasutatakse mõisteid pärand ja eeldatav pärand siseriiklike õigusaktide määratluses.

Artikkel 14

Muutused juriidilises staatuses või nimetuses

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 2 tähenduses juriidilise staatuse või nimetuse muutumisel on talupidajal juurdepääs ühtsele otsemaksete kavale samade tingimuste alusel nagu majandit algselt juhtinud talupidajal järgmistel tingimustel algsele majandile jaotatavate toetuseõiguste piires:

a) toetuseõiguste arv ja väärtus kehtestatakse algse majandiga seotud võrdlussumma ja hektarite arvu alusel;

b) juriidilise isiku juriidilise staatuse muutumisel või füüsilise isiku muutumisel juriidiliseks isikuks või juriidilise isiku muutumisel füüsiliseks isikuks käsitletakse uue majandi juhina talupidajat, kes juhtis algse majandi haldamist, tulemusi ja finantsriske;

2. Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõikes 2 viidatud juhtumid leiavad aset perioodil 1. jaanuarist kuni ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal avalduse esitamise tähtajani, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1.

Artikkel 15

Ühinemised ja jagunemised

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 3 esimeses lõigus tähendab ühinemine kahe või mitme eraldioleva talupidaja ühinemist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses üheks uueks talupidajaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses, kelle haldust, tulusid ja finantsriske juhivad majandeid või ühte neist algselt juhtinud talupidajad.

Toetuseõiguste arv ja väärtus kehtestatakse algsete majanditega seotud võrdlussumma ja hektarite arvu alusel.

2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 3 teises lõigus tähendab jagunemine ühe talupidaja jagunemist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses vähemalt kaheks eraldi talupidajaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses, kellest vähemalt ühe juhtimist, tulusid ja finantsriske jääb kontrollima vähemalt üks juriidilistest või füüsilistest isikutest, kes algselt juhtisid majandit, või ühe talupidaja jagunemist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses vähemalt üheks uueks eraldi talupidajaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses, kusjuures teise juhtimist, tulusid ja finantsriske jääb kontrollima majandit algselt juhtinud talupidaja.

Toetuseõiguste arv ja väärtus kehtestatakse algse majandi üleantud tootmisüksustega seotud võrdlussumma ja hektarite arvu alusel.

3. Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 3 esimeses või teises lõigus viidatud juhtumid toimuvad perioodil 1. jaanuarist kuni ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal avalduse esitamise tähtajani, kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõiget 1 või 2.

Artikkel 16

Erakorralised juhud

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõikes 5 viidatud juhtudel, kui kõnesolevas artiklis viidatud põllumajanduse keskkonnaprogrammi kohustused lõpevad esimesel rakendusaastal pärast ühtse otsemaksete kava alusel toetusetaotluse esitamise lõpptähtaega, kehtestab liikmesriik ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal igale asjaomasele talupidajale võrdlussummad kooskõlas kõnesoleva määruse artikli 40 lõigete 1, 2, 3 või 5 teise lõiguga, tingimusel et on välistatud topelttoetus põllumajanduse keskkonnaprogrammi kohustuste alusel.

Summasid alla 10 euro toetuseõiguse kohta või alla 100 euro kokku talupidaja kohta ei loeta topelttoetuseks.

Kui asjaomane liikmesriik ei või muuta nende põllumajanduse keskkonnaprogrammi kohustuste alusel makstavaid summasid, võib asjaomane talupidaja:

a) saada vähendatud võrdlussumma ja taotleda liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikele 5 loodava programmi alusel pärast oma põllumajanduse keskkonnaprogrammi kohustuse lõppemist oma toetuseõiguste ühikuväärtuse korrigeerimist kuupäevaks, mille määrab kindlaks liikmesriik, kuid mitte hiljem kui ühtse otsemaksete kava alusel taotlemise lõppkuupäev järgmisel aastal,

või

b) saada täieliku võrdlussumma, kui ta nõustub muutma nende põllumajanduse keskkonnaprogrammi kohustuste alusel makstavaid summasid.

2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõike 5 teises lõigus viidatud juhtumil saab talupidaja toetuseõigusi, mis arvutatakse liikmesriigi kehtestatava võrdlussumma jagamisel kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata hektarite arvuga, mis ei ületa hektarite arvu, mida ta deklareerib ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal.

Artikkel 17

Eralepingu klausel müügi puhul

1. Kui ühtse otsemaksete kava alusel selle esimesel rakendusaastal esitatav taotluse esitamise lõppkuupäevaks sõlmitud või muudetud müügileping näeb ette, et majand tervikuna või osa sellest müüakse, täielikult või osaliselt koos vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 43 kehtestatavate toetuseõigustega üleantava majandi või selle osa hektarite suhtes, loetakse müügileping maaga toetuseõiguste üleandmiseks nimetatud määruse artikli 46 tähenduses käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustel.

2. Lepingu objektiks olnud hektarite ja tootmisüksuste alusel arvutatavatele toetuseõiguste suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõiget 9 ja artikli 46 lõiget 3.

3. Müüja taotleb toetuseõiguste kehtestamist kooskõlas artikliga 12, lisades oma taotlusele koopia müügilepingust ja märkides ära tootmisüksused ja hektarite arvu, mille puhul ta kavatseb toetuseõigused üle anda.

Liikmesriik võib lubada ostjal taotleda müüja eest ja müüja selgesõnalisel loal toetuseõiguste kehtestamist kooskõlas artikliga 12. Sel juhul kontrollib liikmesriik, et müüja täidab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 33 sätestatud abikõlblikkuskriteeriume ning eriti käesoleva määruse artikli 12 lõikes 5 viidatud tingimust.

4. Ostja taotleb toetust ühtse otsemaksete kava raames kooskõlas artikliga 12, lisades oma taotlusele koopia müügilepingust.

5. Liikmesriik võib nõuda, et ostja ja müüja taotlused esitatakse koos või et teine taotlus sisaldab viidet esimesele.

3. jagu Toetuseõiguste kehtestamine riigi varus

Artikkel 18

Üldsätted eriolukorras talupidajate kohta

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 4 tähendab eriolukorras talupidajad käesoleva määruse artiklites 19–23 viidatud talupidajaid.

2. Juhul kui eriolukorras talupidaja vastab taotlustingimustele kahe või enama artikli alusel käesoleva määruse artiklitest 19–23, määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 37 lõikest 2, artiklist 40, artikli 42 lõikest 3 või artikli 42 lõikest 5, määratakse talle toetuseõigusi arvul, mis ei ületa tema poolt ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal deklareeritavate hektarite arvu, ning sellise kõrgeima väärtusega, mille ta võib saavutada, kui taotleb eraldi iga artikli alusel, mille tingimusi ta täidab.

3. Eriolukorras talupidajatele ei kohaldata artiklit 6, välja arvatud artikli 6 lõike 3 kolmandat lõiku.

4. Juhul kui artiklites 20 ja 22 viidatud rent või artiklis 23 viidatud kavad lõpevad pärast ühtse otsemaksete kava alusel selle esimesel rakendusaastal taotluse esitamise lõppkuupäeva, võib asjaomane talupidaja taotleda oma toetuseõiguste kehtestamist pärast rendi või kava lõppu liikmesriikide määratavaks kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui ühtse otsemaksete kava alusel taotluse esitamise lõppkuupäevaks järgmisel aastal.

5. Kui kooskõlas siseriikliku õiguse või juurdunud tavapraktikaga hõlmab pikaajalise rendi mõiste ka viieaastast renti, võivad liikmesriigid otsustada sellistele rentimiste suhtes kohaldada artikleid 20, 21 ja 22.

Artikkel 19

Piimakarjakasvatajad

Võrdlussumma kehtestamiseks piimakarjakasvatajale, kes on määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 40 viidatud olukorras ja kes selle tõttu rendib oma individuaalset piimakvooti või osa sellest vastavalt määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklile 16 piimakarjatoetustele ja lisatoetustele ühtse otsemaksete kava rakendamise esimese aasta 31. märtsil lõppeval kaheteistkümnekuulisel perioodil, loetakse see individuaalne piimakvoot selle talupidaja majandis selleks kalendriaastaks kättesaadavaks.

Artikkel 20

Renditud maa üleandmine

1. Talupidaja, kes sai tasuta üleandmise või rendilevõtuga kuueks või enamaks aastaks või tegeliku või eeldatava pärimise läbi majandi või selle osa, mis võrdlusperioodil oli renditud kolmandale isikule, talupidajalt, kes jäi pensionile või suri enne ühtse otsemaksete kava alusel selle esimesel rakendusaastal taotluse esitamise kuupäeva, saab toetuseõigused, mis arvutatakse liikmesriigi poolt kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata kehtestatava võrdlussumma jagamisel hektarite arvuga, mis ei ületa vastu võetud majandi või selle osa hektarite arvu.

2. Lõikes 1 viidatud talupidajaks on mis tahes isik, kes võib vastu võtta lõikes 1 viidatud majandit või osa sellest tegeliku või eeldatava pärimise teel.

Artikkel 21

Investeeringud

1. Talupidaja, kes investeeris tootmisvõimsusse või ostis maad vastavalt lõigetes 2–6 sätestatud tingimustele hiljemalt 29. septembriks 2003, saab toetuseõigusi, mis arvutatakse liikmesriigi kehtestatava võrdlussumma jagamisel kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata hektarite arvuga, mis ei ületa tema ostetud hektarite arvu.

2. Investeeringud peavad olema ette nähtud plaanis või kavas, mille rakendamist on juba alustatud hiljemalt 29. septembriks 2003. Plaani või kava edastab talupidaja liikmesriigi pädevale asutusele.

Kui kirjalikku plaani ega kavu ei eksisteeri, võivad liikmesriigid arvesse võtta muid objektiivseid tõendeid investeeringu kohta.

3. Tootmisvõimsuse kasv puudutab üksnes neid sektoreid, millele võrdlusperioodil oleks antud määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas loetletud otsetoetus, võttes arvesse nimetatud määruse artiklites 66-70 sätestatud võimaluste rakendamist.

Maa ost puudutab üksnes abikõlbliku maa ostu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõike 2 tähenduses.

Igal juhul ei võeta käesoleva artikli rakendamisel arvesse tootmisvõimsuse kasvu ja/või maa ostu seda osa, mille eest talupidajal juba on õigus saada toetuseõigusi, ja/või võrdlusperioodi võrdlussummasid.

4. Hiljemalt 29. septembril 2003 alustatud pikaajalist kuus ja enam aastat kestvat rentimist käsitletakse maa ostuna lõike 1 kohaldamise mõistes.

5. Kui talupidaja juba omab toetuseõigusi ostu või pikaajalise rendi puhul, arvutatakse toetuseõiguste arv ostetud või renditud hektarite alusel ja muude investeeringute puhul võidakse olemasolevate toetuseõiguste koguväärtust suurendada lõikes 1 viidatud võrdlussumma piires.

6. Kui talupidajal ei ole hektareid ega toetuseõigusi, arvutatakse toetuseõiguste arv lõikes 1 viidatud võrdlussumma jagamisel ühikuväärtusega, mis ei ületa 5000 eurot.

Iga toetuseõiguse väärtuseks on see ühikuväärtus.

Toetuseõiguste suhtes kehtivad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 49 viidatud tingimused. 50 % kõnesoleva artikli lõikes 2 viidatud põllumajandustegevusest määrab liikmesriik kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega.

Artikkel 22

Renditud maa rentimine ja ost

1. Talupidaja, kes rentis alates võrdlusperioodi lõpust kuni hiljemalt 29. septembrini 2003 kuueks või enamaks aastaks majandi või selle osa, mille renditingimusi ei või korrigeerida, saab toetuseõigusi, mis arvutatakse liikmesriigi kehtestatava võrdlussumma jagamisel kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata hektarite arvuga, mis ei ületa tema renditud hektarite arvu.

2. Lõiget 1 kohaldatakse talupidaja suhtes, kes ostis võrdlusperioodil või varem või hiljemalt 29. septembril 2003 majandi või selle osa, mille maa oli võrdlusperioodil renditud, kavatsusega alustada või laiendada oma põllumajandustegevust ühe aasta jooksul pärast rendilepingu lõppemist.

Artikkel 23

Uuele toodangule üleminek

1. Talupidaja, kes osales võrdlusperioodil ja hiljemalt 29. septembrini 2003 riiklikes tootmise ümberkorraldamise kavades, mille eest oleks võidud anda otsetoetusi ühtse otsemaksete kava alusel, näiteks eelkõige uuele toodangule ülemineku kavades, saab toetuseõigusi, mis arvutatakse liikmesriigi kehtestatava võrdlussumma jagamisel kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata hektarite arvuga, mis ei ületa tema poolt ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal deklareeritavat hektarite arvu.

2. Lõiget 1 kohaldatakse talupidaja suhtes, kes võrdlusperioodil ja hiljemalt 29. septembril 2003 korraldas ümber oma piimatootmise mis tahes muuks määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas viidatud sektori tootmiseks.

4. PEATÜKK ERISÄTTED

1 jagu Toetuseõiguste deklareerimine ja üleandmine

Artikkel 24

Toetuseõiguste deklareerimine ja kasutamine

1. Toetuseõigusi võib toetusteks deklareerida üksnes kord aastas talupidaja, kellel need on ühtse otsemaksete kava alusel taotluse esitamise lõppkuupäeval.

2. Liikmesriigid kinnitavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikes 3 viidatud 10 kuu pikkuse perioodi alguse iga individuaalse talupidaja jaoks üheleainsale kuupäevale ajavahemikul ühtse otsemaksete kava alusel taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 1. septembrist kuni järgneva kalendriaasta 30. aprillini või jätavad selle määratud perioodi raames talupidaja valida.

Artikkel 25

Toetuseõiguste üleandmised

1. Toetuseõigusi võib üle anda aastaringselt igal ajal.

2. Üleandja teavitab liikmesriigi pädevat asutust üleandmisest liikmesriigi kehtestatava ajavahemiku jooksul.

2. 3. Liikmesriik võib nõuda, et üleandja teavitaks üleandmisest üleandmise toimumise liikmesriigi pädevat asutust selle liikmesriigi kehtestatava ajavahemiku jooksul, kuid kõige varem kuus nädalat enne üleandmise toimumist ja võttes arvesse ühtse otsemaksete kava raames taotluse esitamise lõppkuupäeva. Üleandmine toimub kuus nädalat pärast teatamispäeva, välja arvatud kui pädev asutus on üleandmise vastu ja selle ajavahemiku jooksul üleandjale sellest teatab. Pädev asutus võib üleandmise vastu olla üksnes siis, kui see ei toimu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 ja käesoleva määruse sätetega.

Artikkel 26

Piirkondlik piirang

1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud võimalust, määratleb liikmesriik asjakohasel territoriaalsel tasandil piirkonna kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata.

2. Liikmesriigid määratlevad lõikes 1 viidatud piirkonna hiljemalt üks kuu enne määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikes 3 viidatud 10 kuu pikkuse perioodi algust.

Talupidaja, kelle majand asub asjaomases piirkonnas, ei või üle anda ega kasutada väljaspool seda piirkonda oma toetuseõigusi sellise arvu hektarite ulatuses, mille ta deklareeris määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud võimaluse rakendamise esimesel aastal.

Talupidaja, kelle majand asub osaliselt asjaomases piirkonnas, ei või üle anda ega kasutada väljaspool seda piirkonda oma toetuseõigusi sellise arvu selles piirkonnas asuvate hektarite ulatuses, mille ta deklareeris võimaluse rakendamise esimesel aastal.

3. Toetuseõiguse üleandmise piirangut, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõike 1 kolmandas lõigus, ei kohaldata toetuseõiguste tegeliku või eeldatava pärimise korral ilma samaväärse arvu abikõlblike hektariteta.

4. Liikmesriik võib otsustada kasutada toetuseõiguse üleandmise piirangut, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõike 1 kolmandas lõigus, üksnes maa tootmisest kõrvaldamise toetuseõiguste suhtes.

Artikkel 27

Eralepingu klausel rentimise puhul

1. Vastavalt lõigetele 2 ja 3 loetakse rendilepingu klausel, milles sätestatakse kuni renditud arvu hektaritega võrduva arvu toetuseõiguste üleandmine, maaga toetuseõiguste rentimiseks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 tähenduses järgmistel juhtudel:

a) talupidaja on rentinud teisele talupidajale majandi või selle osa hiljemalt ühtse otsemaksete kava alusel selle esimesel rakendusaastal taotluse esitamise lõppkuupäeval,

b) rendileping lõpeb pärast ühtse otsemaksete kava alusel taotluse esitamise lõppkuupäeva,

ja

c) ta otsustab rentida oma toetuseõigused talupidajale, kellele ta rentis majandi või selle osa.

2. Rendileandja taotleb toetuseõiguste kehtestamist kooskõlas artikliga 12, lisades taotlusele rendilepingu koopia ja näidates ära hektarite arvu, mille puhul ta kavatseb toetuseõigused rentida. Vajaduse korral kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõiget 9.

3. Rendileandja taotleb toetust ühtse otsemaksete kava raames kooskõlas artikliga 12, lisades taotlusele rendipingu koopia.

4. Liikmesriik võib nõuda, et rendileandja ja rendilevõtja taotlused esitatakse koos või et teine taotlus sisaldab viidet esimesele.

2. jagu Muud erisätted

Artikkel 28

Söödamaa

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 43 lõike 2 punkti b kohaldamisel võib liikmesriik otsustada kasutada söödamaad, mille talupidaja on deklareerinud 2004. aasta pindalatoetuse taotluses või ühtse otsemaksete kava esimesele rakendusaastale eelnenud aastal, välja arvatud kui talupidaja tõestab pädevat asutust rahuldaval viisil, et tema söödamaa oli võrdlusperioodil väiksem.

Artikkel 29

Kanepi tootmine

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 kohaldamisel toimub toetuseõiguste maksmine kanepimaa eest määruse (EÜ) nr 795/2004 II lisas asjaomaseks makseaastaks loetletud sortide seemne kasutamise alusel. Kiuks toodetava kanepi puhul tuleb seeme sertifitseerida kooskõlas nõukogu direktiiviga 2002/57/EÜ [4] ja eelkõige selle artikliga 12.

Artikkel 30

Eritingimustega hõlmatud toetuseõigused

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 49 lõikes 2 viidatud loomühikutes (LU) väljendatud põllumajandustegevuse arvutamiseks kohaldatakse nimetatud määruse artikli 131 lõike 2 punktis a sätestatud ümberarvestustabelit sellisele arvule loomadele, kellele võrdlusperioodil anti nimetatud määruse VI lisas viidatud otsetoetust.

2. Alla kuue kuused isas- ja emasveised teisendatakse LUdeks koefitsiendi 0,2 abil.

3. Selleks, et kontrollida sellise minimaalse põllumajandustegevuse järgimist, mida väljendatakse loomühikutes kooskõlas lõikega 1, määravad liikmesriigid loomade arvu ühe järgmise meetodi alusel:

a) liikmesriigid paluvad igal tootjal deklareerida oma majandi registri alusel LUde arvu liikmesriigi määratavaks kuupäevaks, kuid hiljemalt maksekuupäevaks;

ja/või

b) liikmesriigid kasutavad LUde arvu määramiseks infotehnoloogilist andmebaasi, mis on loodud kooskõlas nõukogu direktiivi 92/102/EMÜ [5] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000, [6] tingimusel et andmebaas pakub liikmesriiki rahuldaval viisil piisavat kindlust ühtse otsemaksete kava eesmärkidel seal sisalduvate andmete õigsuse suhtes.

4. Minimaalse põllumajandustegevuse nõue loetakse täidetuks, kui LUde arv ulatub 50 %ni liikmesriikide määrataval perioodil või teatavatel kuupäevadel. Arvestatakse kõiki kalendriaastal müüdud või tapetud loomi.

5. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 29 kohaldamiseks nende tootjate puhul, kes ebaharilikult väikese LUde arvu abil aasta osa jooksul loovad kunstlikult minimaalseks põllumajandustegevuseks nõutavad tingimused.

Artikkel 31

Piimakarjatoetus ja lisatoetused

1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 62 esimeses lõigus sätestatud võimalust 2005. aastal või määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 kohaldamisel ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal:

a) juhul kui piimakarjakasvataja sai võrdlusperioodil muid otsetoetusi:

- kui tal oli võrdlusperioodil hektareid, siis arvutatakse toetuseõigused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 43 kõigi hektarite alusel, mis võrdlusperioodil andsid õiguse nendele otsetoetustele, sealhulgas söödamaa;

- kui tal polnud võrdlusperioodil hektareid, saab ta toetuseõigusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 48 arvutatud eritingimuste alusel;

b) juhul kui piimakarjakasvataja ei saanud võrdlusperioodil muid otsetoetusi:

- kui tal on hektareid, arvutatakse toetuseõigused määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 95 ja 96 alusel antava summa jagamisel hektarite arvuga, mis tal on 2005. aastal või määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 kohaldamisel ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal:

- kui tal pole hektareid, saab ta toetuseõigusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 48 arvutatud eritingimuste alusel.

2. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 62 esimeses lõigus sätestatud võimalust 2006. aastal, kohaldatakse kõnesoleva määruse artiklit 50.

V PEATÜKK MAA TOOTMISEST KÕRVALDAMINE

Artikkel 32

Tootmisest kõrvaldamise tingimused

1. Tootmisest kõrvalejäetud alad peavad jääma tootmisest kõrvale hiljemalt 15. jaanuarist vähemalt 31. augustini. Liikmesriigid määravad siiski kindlaks tingimused, mille järgi alates 15. juulist võidakse tootjatel lubada järgmise aasta saagi seemne külvi, ja tingimused, mis peavad olema täidetud, et lubada alates 15. juulist või erandlike kliimatingimuste puhul 16. juulist karjatamist neis liikmesriikides, kus tavapäraselt tegeldakse rändkarjatamisega.

2. Liikmesriigid kohaldavad tootmisest kõrvaldatud maa eriseisundile vastavaid vajalikke meetmeid, et tagada aladel heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste säilimine ja keskkonna kaitse.

Kõnealused meetmed võivad käsitleda taimkatet. Sel juhul peavad meetmed nägema ette, et taimkatet ei tohi kasutada seemnetootmiseks ja et enne 31. augustit ei tohi seda mingil juhul kasutada põllumajanduslikel eesmärkidel või enne järgmise aasta 15. jaanuari turustamiseks ettenähtud põllukultuuride tootmiseks.

3. Lõiget 2 ei kohaldata nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 [7] artiklite 22, 23, 24 ja 31 kohaselt tootmisest kõrvaldatud või metsastatud maadele, mida arvestatakse kohustusliku maa tootmisest kõrvaldamisena, kui lõikes 2 viidatud meetmed ei vasta neis artiklites sätestatud keskkonna- või metsastamisnõuetele.

Artikkel 33

Abikõlbliku maa vahetamine tootmisest kõrvaldatud maa vastu

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 lõike 5 kohaldamisel võivad liikmesriigid kõrvale kalduda nimetatud artikli lõike 2 esimesest lõigust üksnes järgmistes olukordades ja tingimustel:

a) ümberkorralduskavaga hõlmatud maade puhul, mida määratletakse "majandi struktuuri ja/või abikõlbliku maa muutmisena ametivõimude korraldusel";

b) muu avaliku sekkumise puhul, kui sellise sekkumise põhjustas talupidaja, kes kõrvaldas tootmisest varem abikõlbmatuks tunnistatud maa oma tavapärase põllumajandustegevuse jätkamiseks, ja kõnealune sekkumine tähendab, et algselt abikõlblik maa seda enam pole;

c) kui talupidajad saavad esitada asjakohaseid ja objektiivseid põhjuseid oma majandites abikõlbmatu maa vahetamiseks abikõlbliku maa vastu.

Sellisel juhul võtavad liikmesriigid meetmeid tootmisest kõrvaldamise õigusteks kõlbliku kogu maa-ala mis tahes nimetamisväärse suurendamise vältimiseks. Need meetmed võivad eelkõige hõlmata tasakaalustava meetmena varem abikõlblike alade tunnistamist abikõlbmatuks. Liikmesriikide poolt äsja abikõlblikeks deklareeritud maa-alad ei tohi ületada äsja abikõlbmatuteks deklareeritud maa-alasid enam kui 5 % võrra. Liikmesriigid võivad kehtestada sellistest vahetustest etteteatamise ja nende heakskiitmise süsteemi.

Artikkel 34

Mahepõllumajanduslik tootmine

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 55 punktis a sätestatud maa tootmisest kõrvaldamise erandit kohaldatakse hektarite suhtes, mille arv ei ületa tootmisest kõrvaldamise õiguste arvu, mille talupidaja sai ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal.

2. Maaga tootmisest kõrvaldamise õiguste üleandmise puhul ei kohaldata lõiget 1, tingimusel et järgitakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 55 punkti a.

6. PEATÜKK PIIRKONDLIK JA VABATAHTLIK RAKENDAMINE

1 jagu Piirkondlik rakendamine

Artikkel 35

Üldsätted

Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 58 lõikes 1 ja artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalusi, välja arvatud kui käesolevas jaos on sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse muid sätteid.

Artikkel 36

Piirkondliku ülempiiri arvutamine

1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 58 lõikes 1 ja artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalusi talupidajate puhul, kelle majandid asuvad osaliselt asjaomases piirkonnas, ning ilma et sellega piirataks nimetatud määruse artikli 58 lõike 3 kohaldamist, arvutatakse piirkondlik ülempiir asjaomases piirkonnas asuvate võrdlusperioodil otsetoetusteks õigust andnud tootmisüksustele vastava võrdlussumma alusel või kooskõlas liikmesriigi kehtestatavate objektiivsete kriteeriumitega.

2. Lõikes 1 viidatud juhul on määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 3 viidatud individuaalseks võrdlussummaks summa, mis vastab asjaomases piirkonnas asuvate ja võrdlusperioodil otsetoetusteks õigust andnud tootmisüksustele või määratakse kooskõlas liikmesriigi kehtestatavate objektiivsete kriteeriumitega.

3. Artikli 26 lõige 2 kehtib mutatis mutandis.

Artikkel 37

Riigi varu moodustamine

Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 58 ja 59 sätestatud võimalust riigi varu moodustamiseks, kohaldatakse nimetatud määruse VIII lisas viidatud ülempiirile nimetatud määruse artikli 42 lõikes 1 viidatud vähendamist ja vastavalt vajadusele muudetakse seda enne toetuseõiguste lõplikku kehtestamist, nagu on viidatud käesoleva määruse artikli 38 lõikes 3.

Artikkel 38

Toetuseõiguste algne jaotamine

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid neis lõigetes viidatud abikõlblike hektarite arvu, sealhulgas rohumaa, kasutades ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal toetuseõiguste kehtestamiseks deklareeritud hektarite arvu.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid kehtestada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõigetes 2 ja 3 viidatud abikõlblike hektarite arvu, sealhulgas rohumaa, kasutades pindalatoetuste taotlustes 2004. aastal või ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesele aastale eelnenud aastal deklareeritud hektarite arvu. Juhul kui talupidajad ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal deklareerivad väiksema arvu abikõlblikke hektareid kui esimese lõiguga kooskõlas kehtestatud abikõlblike hektarite arv, võib liikmesriik osaliselt või tervikuna ümber jaotada summad, mis vastavad ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal jaotatavate toetuseõiguste lisatoetuseks deklareerimata hektaritele. Lisatoetus arvutatakse asjaomase summa jagamisel jaotatud toetuseõiguste arvuga.

3. Toetuseõiguste kehtestamiseks ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal talupidajate deklaratsioonide alusel jaotatavate toetuseõiguste väärtus ja arv on esialgsed. Lõplik väärtus ja arv kehtestatakse hiljemalt ühtse otsemaksete kava rakendamise esimese aasta 31. detsembriks pärast kontrollimiste teostamist vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 795/2004.

Artikkel 39

Maa tootmisest kõrvaldamise õiguste algne jaotamine

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 63 lõike 2 kolmanda lõigu kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid maa tootmisest kõrvaldamise piirmäära, kasutades asjaomase maaga seotud saadaolevat teavet.

2. Ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal jaotatavatele maa tootmisest kõrvaldamise õigustele vastav hektarite arv ei kõigu enam kui 5 % võrra võrdlusperioodil tootmisest kõrvaldatud hektarite keskmisest arvust.

Esimeses lõigus viidatud piirmäära ületamisel korrigeeritakse hektarite arvu hiljemalt ühtse otsemaksete kava rakendamise esimese aasta 1. augustiks. Uute tootmisest kõrvaldamise toetuse õigustega seotud maa tootmisest kõrvaldamise kohustust kohaldatakse asjaomase talupidaja suhtes siiski üksnes järgmisest aastast alates.

Artikkel 40

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõike 5 kohaldamine juhul, kui toetuseõiguste arv ületab hektarite arvu.

Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 59 sätestatud võimalust ja otsustab kohaldada käesoleva määruse artiklit 7, siis toetuseõiguste jaotamisel kooskõlas nimetatud artikliga 7 võrdub toetuseõiguste arv, millega on seotud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 60 viidatud luba, loaga toetuseõiguste algse arvuga ja, kui see on asjakohane, ei ületa jaotatud toetuseõiguste arvu.

Artikkel 41

Loaga toetuseõiguste moodustamine ja üleandmine

1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust, seotakse kooskõlas nimetatud määruse artikliga 60 kehtestatud load asjaomasele talupidajale jaotatava iga individuaalse toetuseõigusega.

2. Juhul kui lubade arv on väiksem kui toetuseõiguste arv, seotakse luba toetuseõigustega alates kõrgeima ühikuväärtusega toetuseõigustest. Toetuseõiguste üleandmise puhul antakse luba üle koos selle toetuseõigusega, millega ta on seotud.

3. Liikmesriik võib talupidaja taotluse korral otsustada maa tootmisest kõrvaldamise õigusega seotud loa üle kanda toetuseõigusele.

Artikkel 42

Piimakarjatoetus ja lisatoetused

1. Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust kasutav liikmesriik otsustab kasutada nimetatud määruse artikli 62 esimeses lõigus sätestatud võimalust 2005. aastal või määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 kohaldamisel ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal, kohaldatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 59 lõikeid 2 ja 3.

2. Kui talupidajal pole hektareid, saab ta toetuseõigusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 48 arvutatud eritingimuste alusel.

3. Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust kasutav liikmesriik otsustab kasutada nimetatud määruse artikli 62 esimeses lõikes sätestatud võimalust 2006. või 2007. aastal, kohaldatakse nimetatud määruse artikleid 48, 49 ja 50 mutatis mutandis.

Artikkel 43

Maa tootmisest kõrvaldamine

1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust, kehtestab ta ja teatab talupidajatele nimetatud määruse artikli 63 lõike 2 kolmandas lõigus viidatud maa tootmisest kõrvaldamise piirmäära ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesele aastale eelneva aasta 1. augustiks.

2. Talupidajate puhul, kelle majand asub osaliselt piirkonnas, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 kohaldamisega, kohaldatakse maa tootmisest kõrvaldamise piirmäära talupidaja asjaomases piirkonnas asuvale abikõlblikule maale nimetatud määruse artikli 63 lõike 2 teise lõigu kohaselt.

Artikkel 44

Toetuseõiguste müügi kinnipidamine

Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust kasutav liikmesriik otsustab kasutada nimetatud määruse artikli 46 lõikes 3 sätestatud võimalust, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud vähendamisprotsente pärast kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikega 2 või 3 arvutatud piirkondliku ühikuväärtusega võrduva frantsiisi lahutamist toetuseõiguste väärtusest.

Artikkel 45

Ootamatu tulu klausel

Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust kasutav liikmesriik otsustab kasutada nimetatud määruse artikli 42 lõikes 9 sätestatud võimalust, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 10 sätestatud vähendamisprotsente iga toetuseõiguse väärtusele ja/või samaväärsele summale, mis on väljendatud jaotatavate toetuseõiguste arvus.

Artikkel 46

Eralepingu klausel

Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust, võetakse käesoleva määruse artikli 17 kohaldamisel ostja kõikide toetuseõiguste väärtuse määramiseks arvesse üle antud tootmisüksustele arvutatud võrdlussumma.

Artiklit 27 ei kohaldata.

2. jagu Vabatahtlik rakendamine

Artikkel 47

Ülempiiride ületamine

Kui artiklites 66–69 sätestatud iga otsemaksete kava alusel makstavate summade summa ületab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 64 lõike 2 alusel kinnitatud ülemmäära, vähendatakse asjaomasel aastal makstavat summat proportsionaalselt.

Artikkel 48

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 69 rakendamine

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 69 sätestatud lisatoetus antakse, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 37 lõike 3 ja selle rakenduseeskirjade kohaldamist, käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel.

2. Toetus antakse üksnes talupidajatele määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses, olenemata sellest, kas nad on ühtse otsemaksete kava taotluse esitanud või mitte või omavad toetuseõigusi.

3. "Kinnipidamisega seotud sektoris või sektorites" tähendab seda, et toetust võivad taotleda põhimõtteliselt kõik talupidajad, kes lisatoetuse taotluse esitamise ajal ja käesolevas artiklis sätestatud tingimustel toodavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas viidatud sektori või sektoritega hõlmatud tooteid.

4. Juhul kui toetus hõlmab põllumajandusliku tootmise liike või kvaliteedi- ja turustusmeetmeid, mille puhul ei saa spetsiifilist toodangut määratleda või toodang pole otseselt sektoriga hõlmatud, võib toetust anda tingimusel, et kinnipidamine toimub kõikides määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas viidatud sektorites ja kavas osalevad ainult nimetatud lisas viidatud sektoritesse kuuluvad talupidajad.

5. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 69 kohaldamisel piirkondlikul tasandil arvutatakse kinnipidamine asjaomase piirkonna asjaomaste sektorite toetuste komponendi alusel.

Liikmesriigid määratlevad piirkonna asjakohasel territoriaalsel tasandil kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata.

6. Asjaomased liikmesriigid teatavad kavandatavate toetuste üksikasjad ja eelkõige abikõlblikkustingimused ja asjaomased sektorid hiljemalt ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesele aastale eelneva aasta 1. augustiks.

Mis tahes muudatus esimeses lõigus viidatud teatesse tehakse hiljemalt antud aasta 1. augustiks ja seda kohaldatakse järgmise aasta suhtes. Sellest teatatakse viivitamata komisjonile koos selliseid muudatusi õigustavate objektiivsete kriteeriumitega. Liikmesriik ei või siiski muuta asjaomaseid sektoreid ega kinnipidamisprotsenti.

7. PEATÜKK TEABEVAHETUS

Artikkel 49

Piirkondadeks jaotamine

Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust, teatab ta komisjonile hiljemalt ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesele aastale eelneva aasta 1. augustiks need õigustused ja objektiivsed kriteeriumid, mille alusel selle võimaluse kohaldamise otsus on tehtud ja vajaduse korral nimetatud artikli üksnes antud piirkonnas kohaldamise õigustuse või nimetatud artikli lõikes 3 sätestatud osalise jaotamise õigustuse.

Artikkel 50

Andmed toetuste kohta

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile elektroonilisel teel igal aastal järgmise teabe:

a) hiljemalt ühtse otsemaksete kava rakendamise esimese aasta 15. septembriks ja järgmistel aastatel 31. augustiks ühtse otsemaksete kava alusel jooksval aastal esitatud taotluste koguarvu koos õigustatud toetuseõiguste vastava koguarvuga ja kaasnevate abikõlblike hektarite koguarvuga ning riigi varusse jäävate summade kogusumma;

b) hiljemalt 15. septembriks ühtse otsemaksete kava alusel eelmisel aastal vastu võetud taotluste koguarvu lõplikud andmed ja vastavalt määratud toetuste kogusumma pärast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 6, 10, 11, 24 ja 25 viidatud meetmete rakendamist.

2. Ühtse otsemaksete kava piirkondlikul rakendamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 58 teatavad liikmesriigid lõike 1 punktides a ja b viidatud teabe iga asjaomase piirkonna kohta ning hiljemalt ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesele aastale eelneva aasta 1. augustiks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 58 lõikega 3 kehtestatud ülempiiri vastava osa.

Ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal on lõike 1 punktis a viidatud teabe aluseks ajutised toetuseõigused. Sama teave lõplike toetuseõiguste alusel edastatakse järgmise aasta 1. märtsiks.

8. peatükk Lõppsätted

Artikkel 51

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005, välja arvatud artikli 12 lõiked 1 ja 2, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. aprill 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 21/2004 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8)

[2] ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

[3] EÜT L 38, 12.2.2000, lk 1.

[4] EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74.

[5] EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32.

[6] EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

[7] EÜT 160, 26.6.1999, lk 80.

--------------------------------------------------