32004R0725

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohtaEMPs kohaldatav tekst.

Euroopa Liidu Teataja L 129 , 29/04/2004 Lk 0006 - 0091
CS.ES Peatükk 07 Köide 08 Lk 74 - 159
ET.ES Peatükk 07 Köide 08 Lk 74 - 159
HU.ES Peatükk 07 Köide 08 Lk 74 - 159
LT.ES Peatükk 07 Köide 08 Lk 74 - 159
LV.ES Peatükk 07 Köide 08 Lk 74 - 155
MT.ES Peatükk 07 Köide 08 Lk 74 - 159
PL.ES Peatükk 07 Köide 08 Lk 74 - 159
SK.ES Peatükk 07 Köide 08 Lk 74 - 159
SL.ES Peatükk 07 Köide 08 Lk 74 - 159


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004,

31. märts 2004,

laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

olles konsulteerinud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artikliga 251 ettenähtud korras [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Tahtlik õigusvastane tegevus ja eriti terrorism kujutavad endast suurimat ohtu demokraatia ja vabaduse ideaalidele ja rahuväärtustele, mis on Euroopa Liidu põhitalad.

(2) Euroopa Ühenduse merevedude ja seda kasutavate kodanike julgeolek ning keskkonna turvalisus peaks olema tagatud igal ajal tahtliku õigusvastase tegevuse puhul nagu näiteks terroriaktid, piraatlus jms.

(3) Eriti ohtlikke aineid, näiteks keemilisi ja radioaktiivseid aineid sisaldavate kaupade veo puhul on Euroopa Liidu kodanikele ja keskkonnale avalduvad tahtliku õigusvastase tegevuse ohtude võimalikud tagajärjed väga tõsised.

(4) 12. detsembri 2002. aasta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) diplomaatilisel konverentsil võeti vastu 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS-konventsioon) ning rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi (ISPS-koodeks) muudatused; kõnelused juriidilised dokumendid on ette nähtud rahvusvahelises kaubanduses kasutatavate laevade ja nendega seotud sadamarajatiste turvalisuse suurendamiseks; need dokumendid sisaldavad kohustuslikke sätteid, millest mõnede rakendusala ühenduses tuleks täpsustada, ja soovitusi, millest mõned tuleks muuta ühenduses kohustuslikuks.

(5) Ilma et see piiraks liikmesriikide riikliku turvalisuse alaste eeskirjade kohaldamist ja võimalike meetmete võtmist Euroopa Liidu lepingu VI jaotise põhjal, tuleks põhjenduses 2 kirjeldatud turvalisuse eesmärk saavutada, võttes meretranspordipoliitika vallas vastu vajalikud meetmed, et kehtestada ühised normid 12. detsembril 2002. aastal IMO diplomaatilisel konverentsil vastuvõetud sätete tõlgendamiseks, rakendamiseks ja kohaldamise järelevalveks. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused üksikasjalike rakendussätete vastuvõtmiseks.

(6) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

(7) Tugevdada tuleks mitte üksnes rahvusvahelistel merevedudel kasutatavate laevade ja neid teenindavate sadamarajatiste turvalisust, vaid ka ühenduses riigisiseseid teenuseid osutavate laevade ja nende sadamarajatiste, eelkõige reisilaevade turvalisust, võttes arvesse sellise kaubandusliigi puhul ohtu seatavate inimelude arvu.

(8) ISPS-koodeksi B osas on mitmed soovitused, mis tuleks muuta ühenduses kohustuslikuks, et teha ühtseid edusamme põhjenduses 2 kirjeldatud turvalisuse eesmärgi saavutamiseks.

(9) Selleks, et toetada tunnustatud ja vajalikku eesmärki soodustada ühendusesiseseid lühikesi meresõite, tuleks paluda liikmesriikidel sõlmida SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reeglit nr 11 silmas pidades kokkulepped kindlatel marsruutidel sõitvate ja kindlaid sadamarajatisi kasutavate ühenduse regulaarliinide turvalisuse korra kohta, ilma et sellega rikutaks üldisi turvanorme.

(10) Kõikide käesoleva määrusega ettenähtud turvaeeskirjade kestev kohaldamine selliste sadamarajatiste suhtes, mis asuvad sadamates, mida kasutatakse üksnes harva rahvusvahelisteks meresõitudeks, võib osutuda liigseks. Liikmesriigid peaksid enda teostatavate turvalisuse hindamiste põhjal kindlaks määrama asjaomased sadamad ja alternatiivsed meetmed, millega tagatakse piisav kaitse.

(11) Liikmesriigid peaksid intensiivselt jälgima, et ühenduse sadamasse saabuvad mis tahes päritolu laevad täidaksid turvaeeskirju. Asjaomane liikmesriik peaks määrama "meresõiduturvalisuse pädeva asutuse", kes vastutab käesolevas määruses sätestatud, laevade ja sadamarajatiste suhtes kohaldatavate turvameetmete kooskõlastamise, rakendamise ja nende kohaldamise järelevalve eest. Kõnealune asutus peaks igalt sadamasse saabuvalt laevalt nõudma eelnevalt teavet laeva rahvusvahelise turvatunnistuse ning rakendatava ja varem rakendatud ohutustaseme kohta ning muud praktilist turvalisuse alast teavet.

(12) Liikmesriikidel peaks olema lubatud teha erandeid süstemaatilisest nõudest edastada põhjenduses 11 osutatud teavet ühendusesiseste või riigisiseste regulaarliinide puhul, tingimusel et selliseid teenuseid pakkuvad ühingud suudavad kõnealuse teabe liikmesriikide pädevate asutuste taotluse korral edastada igal ajal.

(13) Turvakontrolli sadamas võivad teostada liikmesriikide meresõiduturvalisuse pädevad asutused, kuid seoses laevade rahvusvahelise turvatunnistusega samuti inspektorid, kes tegutsevad sadamariigi kontrolli raames, mis on sätestatud nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiivis 95/21/EÜ laevaohutust, saaste vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste nõuete rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariikide kontroll). [3] Kui kontrolli teostavad eri asutused, tuleb ette näha, et nad täiendavad üksteist.

(14) Pidades silmas turvameetmete rakendamises osalevaid mitmeid osapooli, peaks iga liikmesriik määrama ühe pädeva asutuse, kes vastutab laevasõidu turvameetmete rakendamise kooskõlastamise ja järelevalve eest siseriiklikul tasandil. Liikmesriigid peaksid põhjenduses 2 kirjeldatud turvalisuse eesmärgi saavutamiseks kasutusele võtma vajalikud vahendid ja koostama käesoleva määruse rakendamise siseriikliku kava, kehtestades eelkõige teatavate meetmete varase rakendamise ajakava 12. detsembri 2002. aasta IMO diplomaatilisel konverentsil vastu võetud otsuse nr 6 tingimuste kohaselt. Komisjoni juhtimisel tuleks kontrollida iga riigi süsteemi rakendamise üle teostatavate kontrollide tulemuslikkust.

(15) Meetmete tulemuslik ja standardne rakendamine kõnealuse üldise tegevuskava raames tõstatab olulisi küsimusi seoses selle rahastamisega. Teatavate täiendavate turvameetmete rahastamine ei tohiks põhjustada konkurentsi moonutamist. Selleks peaks komisjon viima viivitamata läbi uuringu (milles käsitletakse eelkõige riigiorganite ja ettevõtjate vahelist rahastamise jaotust, ilma et see mõjutaks liikmesriikide ja Euroopa Ühenduse vahelist pädevusjaotust) ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle tulemused ja vajaduse korral ettepanekud.

(16) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, milles sätestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. [4] Tuleks määratleda käesoleva määruse kogemustest lähtuva kohandamise kord, et muuta edaspidi kohustuslikuks ka muid ISPS-koodeksi B osa sätteid, mida ei muudeta kohustuslikuks käesoleva määrusega.

(17) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt asjakohaste meetmete kehtestamist ja rakendamist meretranspordipoliitika vallas, ei saa liikmesriigid täita piisavalt ja kuna seetõttu saaks meetmete Euroopa ulatuse tõttu kõnealuseid eesmärke paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele piirdutakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesoleva määruse peamine eesmärk on kehtestada ja rakendada ühenduse meetmeid, mille abil tõhustatakse rahvusvahelises kaubanduses ja riigisisestel laevasõitudel kasutatavate laevade ja asjaomaste sadamarajatiste turvalisust, pidades silmas tahtliku õigusvastase tegevuse ohte.

2. Samuti pannakse määrusega alus 12. detsembri 2002. aasta IMO diplomaatilisel konverentsil (mille käigus muudeti rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS-konventsioon) ja kehtestati laevade ja sadamarajatiste rahvusvaheline turvalisuse koodeks (ISPS-koodeks)) vastuvõetud meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete harmoneeritud tõlgendamiseks, rakendamiseks ja ühendusepoolseks järelevalveks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmed — käesoleva määruse I lisas esitatud muudatused, millega lisatakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) SOLAS-konventsiooni lisasse XI-2 peatüki uus, ajakohastatud versioon;

2. ISPS-koodeks — IMO laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi ajakohastatud versioon;

3. ISPS-koodeksi A osa — käesoleva määruse II lisas esitatud ja ISPS-koodeksi A osa moodustavad preambul ja kohustuslikud nõuded SOLAS-konventsiooni ajakohastatud versiooni lisa XI-2 peatüki sätete kohta;

4. ISPS-koodeksi B osa — käesoleva määruse III lisas esitatud ja ISPS-koodeksi B osa moodustavad suunised SOLAS-konventsiooni ajakohastatud versiooni lisa XI-2 peatüki sätete kohta;

5. meresõidujulgeolek — mitmed ennetusabinõud laevade ja sadamarajatiste kaitsmiseks tahtliku õigusvastase tegevuse ohtude eest;

6. meresõiduturvalisuse keskus — iga liikmesriigi määratud asutus, kes töötab komisjoni ja teiste liikmesriikide kontaktasutusena ning hõlbustab ja jälgib käesolevas määruses sätestatud meresõiduturvalisuse meetmete kohaldamist ning annab sellekohast teavet;

7. meresõiduturvalisuse pädev asutus — liikmesriigi määratud asutus, kes koordineerib, teostab ja jälgib käesolevas määruses sätestatud turvameetmete kohaldamist laevade ja/või ühe või mitme sadamarajatise suhtes. Selle asutuse pädevus võib erineda sõltuvalt talle määratud ülesannetest;

8. rahvusvaheline meresõit — mereveoteenus laevasõidu näol liikmesriigi sadamarajatisest väljaspool kõnealust liikmesriiki asuvasse sadamarajatisse või vastupidi;

9. riigisisene meresõit — veoteenus laevasõidu näol meritsi liikmesriigi sadamarajatisest samasse sadamarajatisse või kõnealuse liikmesriigi teise sadamarajatisse;

10. regulaarliin — järjestikused meresõidud teenusena kahe või enama sadamarajatise vahel:

a) kas avaldatud sõiduplaani alusel; või

b) korrapäraselt või sellise sagedusega, et süstemaatiline teenus on äratuntav;

11. sadamarajatis — laeva ja sadama vahelise liidese koht; see hõlmab vastavalt asjaoludele ka selliseid alasid nagu ankrupaigad, ooteplatvormid ja sildumisalad;

12. laeva ja sadama vaheline liides — liides, mis luuakse ajal, mil laev on otseselt ja vahetult seotud tegevusega, mis hõlmab inimeste või kaupade liikumist või sadamateenuste osutamist laevale või laevalt;

13. tahtlik õigusvastane tegevus — tahtlik tegu, mis oma laadi või tegevustiku tõttu võib kahjustada rahvusvahelises või riigisiseses laevaliikluses kasutatavaid laevu, nende reisijaid, laste või asjaomaseid sadamarajatisi.

Artikkel 3

Ühismeetmed ja rakendusala

1. Rahvusvahelise meresõidu osas kohaldavad liikmesriigid 1. juuliks 2004 täielikult SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmeid ja ISPS-koodeksi A osa kõnealustes dokumentides osutatud laevade, ühingute ja sadamarajatiste suhtes vastavalt kõnealustes dokumentides osutatud tingimustele.

2. Riigisisese meresõidu osas kohaldavad liikmesriigid 1. juuliks 2005 SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmeid ja ISPS-koodeksi A osa riigisiseseid teenuseid osutavate A-klassi reisilaevade suhtes nõukogu 17. märtsi 1998. aasta direktiivi 98/18/EÜ (reisilaevade ohutuseeskirjade ja -normide kohta) [5] artikli 4 tähenduses, SOLAS-konventsiooni reeglis nr IX-1 määratletud, kõnealuste laevade ühingute suhtes ja neid teenindavate sadamarajatiste suhtes.

3. Pärast kohustuslikku turvariski hindamist otsustavad liikmesriigid, millisel määral nad kohaldavad 1. juuliks 2007 käesoleva määruse sätteid eri kategooriasse kuuluvate, riigisiseseid teenuseid osutavate ja lõikes 2 osutamata laevade, nende ühingute ja neid teenindavate sadamarajatiste suhtes. Sellise otsusega ei tohiks ohtu seada üldist turvalisuse taset.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest otsustest pärast nende vastuvõtmist, samuti selliste otsuste perioodilistest ülevaatustest, mida tuleb teostada vähemalt iga viie aasta järel.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt nõutavate sätete rakendamisel võtavad liikmesriigid täielikult arvesse ISPS-koodeksi B osas esitatud suuniseid.

5. Liikmesriigid järgivad järgmisi ISPS-koodeksi B osa lõikeid, käsitades neid kohustuslikena:

- 1.12 (laeva turvaplaanide ülevaatus),

- 1.16 (sadamarajatise turvalisuse hindamine),

- 4.1 (turvaplaanide ja hinnangute konfidentsiaalsuse kaitse),

- 4.4 (tunnustatud turvaorganisatsioonid),

- 4.5 (tunnustatud turvaorganisatsioonide minimaalne pädevus),

- 4.8 (turvalisuse taseme kehtestamine),

- 4.14, 4.15, 4.16 (kontaktpunktid ja teave sadamarajatise turvaplaanide kohta),

- 4.18 (isikut tõendavad dokumendid),

- 4.24 (selle riigi soovitatavate turvameetmete rakendamine laevadel, kelle territoriaalvetes asjaomased laevad sõidavad),

- 4.28 (mehitustase),

- 4.41 (teabe edastamine sadamasse sisenemise keelu või laeva sadamast väljasaatmise korral),

- 4.45 (sellisest riigist pärit laevad, kes ei ole konventsiooni osaline),

- 6.1 (ühingu kohustus anda kaptenile teavet laeva käitajate kohta),

- 8.3-8.10 (laeva turvalisuse hindamise miinimumnormid),

- 9.2 (laeva turvaplaani miinimumnormid),

- 9.4 (tunnustatud turvaorganisatsioonide iseseisvus),

- 13.6 ja 13.7 (laeva meeskonna ning ühingu ja laeva turvaülemate turvaõppuste ja -harjutuste sagedus),

- 15.3-15.4 (sadamarajatise turvalisuse hindamise miinimumnormid),

- 16.3-16.8 (sadamarajatise turvaplaani miinimumnormid),

- 18.5-18.6 (sadamarajatistes toimuvate ja sadamarajatise turvalisuse ametnikele ettenähtud turvaõppuste ja -harjutuste sagedus).

6. Olenemata ISPS-koodeksi A osa lõikest 15.4 teostatakse ISPS-koodeksi B osa lõikega 1.16 ettenähtud sadamarajatise turvalisuse hinnangu perioodiline ülevaatus hiljemalt viis aastat pärast hindamiste teostamist või viimast ülevaatust.

7. Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevade, sõjaväe isikkoosseisu transpordilaevade, alla 500se kogumahutavusega kaubalaevade, ilma mehaanilise jõuallikata laevade, primitiivsete puust laevade, kalalaevade ega äritegevusega mittetegelevate laevade suhtes.

8. Olenemata lõigetest 2 ja 3 tagavad liikmesriigid laeva turvaplaanide ja sadamarajatiste turvaplaanide heakskiitmisel, et kõnealused kavad sisaldavad asjakohaseid sätteid, millega tagatakse, et nende laevade turvalisust, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, ei ohustata ühegi laeva või sadama vahelise liidesega ega laev-laev liidesega, milles osalevad käesoleva määrusega hõlmamata laevad.

Artikkel 4

Teabe edastamine

1. Iga liikmesriik edastab IMOle, komisjonile ja teistele liikmesriikidele vastavalt SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reeglile nr 13 (Teabe edastamine) nõutava teabe.

2. Iga liikmesriik edastab komisjonile ja teistele liikmesriikidele ISPS-koodeksi B osa lõikes 4.16 osutatud kontaktametnike kontaktandmed ja ISPS-koodeksi B osa lõikega 4.41 ettenähtud teabe, kui laev saadetakse ühenduse sadamast välja või kui laeval keelatakse ühenduse sadamasse siseneda.

3. Iga liikmesriik koostab läbiviidud sadamarajatise turvalisuse hindamiste põhjal asjaomaste sadamarajatiste loetelu ja kehtestab SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reegli nr 2 lõike 2 (kohaldamismäär rahvusvahelisi merereise harva teenindavate sadamarajatiste suhtes) kohaldamiseks võetavate meetmete rakendusala.

Kõik liikmesriigid edastavad mainitud loetelu teistele liikmesriikidele ja komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2004. Samuti edastatakse komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile piisavad üksikasjad võetavate meetmete kohta.

Artikkel 5

Alternatiivsed turvakokkulepped või samavääne turvalisuse kord

1. Käesoleva määruse kohaldamisel võib SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reeglit nr 11 (Alternatiivsed turvakokkulepped) kohaldada ka kindlatel marsruutidel sõitvate ja kindlaid sadamarajatisi kasutavate ühendusesiseste regulaarliinide suhtes.

2. Selleks võivad liikmesriigid sõlmida omavahel ja iga liikmesriik enda nimel mainitud SOLAS-konventsiooni reegliga ettenähtud kahepoolseid või mitmepoolseid kokkuleppeid. Liikmesriigid võivad eelkõige kaaluda selliste kokkulepete sõlmimist ühendusesiseste lähisõitude edendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid teavitavad sellistest kokkulepetest komisjoni ja edastavad meetmete kohta piisavad üksikasjad, et võimaldada komisjonil kaaluda, kas kõnealuste kokkulepetega ohustatakse teiste, kokkulepetega hõlmamata laevade ja sadamarajatiste turvalisuse taset. Komisjonile edastatavast teatest võib välja jätta need meetmete üksikasjad, mis on riigi turvalisusega otseselt seotud.

Komisjon uurib, kas kokkulepetega tagatakse piisav kaitse, eelkõige eespool nimetatud SOLAS-konventsiooni reegli nr 11 lõike 2 nõuete osas, ja kas need vastavad ühenduse õigusele ja on kooskõlas siseturu nõuetekohase toimimisega. Kui kokkulepped ei vasta nendele kriteeriumidele, teeb komisjon nelja kuu jooksul otsuse artikli 11 lõikes 3 osutatud korras; sellisel juhul tunnistavad asjaomased liikmesriigid kokkulepped kehtetuks või kohandavad neid vastavalt.

3. Selliste kokkulepete perioodilisi ülevaatusi, mis on ette nähtud meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reegli nr 11 lõikega 4, tuleb teostada vähemalt iga viie aasta järel.

4. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse artikli 3 lõigetes 2 ja 3 osutatud riigisisese meresõidu ja sadamarajatiste osas vastu võtta SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reegliga nr 12 (Samaväärne turvalisuse kord) ettenähtud samaväärse turvalisuse korra, tingimusel et selline turvalisuse kord on vähemalt sama tõhus kui SOLAS-konventsiooni XI-2 peatükiga ja vastavate ISPS-koodeksi kohustuslike sätetega ettenähtud kord.

Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile piisavad üksikasjad sellise korra kohta pärast selle vastuvõtmist ja kõnealuse korra perioodiliste ülevaatuste tulemused hiljemalt viis aastat pärast selle korra vastuvõtmist või viimast ülevaatust.

Komisjon kontrollib käesoleva määruse artikli 9 lõigetes 4, 5 ja 6 määratletud korras sellise korra kohaldamistingimusi.

Artikkel 6

Turvalisuse alase teabe esitamine enne liikmesriigi sadamasse sisenemist

1. Kui laev, mille suhtes kohaldatakse SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete ja ISPS-koodeksi nõudeid või käesoleva määruse artikli 3 nõudeid, teatab enda kavatsusest siseneda liikmesriigi sadamasse, nõuab selle liikmesriigi meresõiduturvalisuse pädev asutus SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reegli nr 9 (Laevad, mis kavatsevad siseneda teise konventsiooniosalise valitsuse sadamasse) lõikes 2.1 osutatud teabe esitamist. Mainitud asutus analüüsib esitatud teavet nii põhjalikult kui vaja ja kohaldab vajaduse korral kõnealuse SOLAS-konventsiooni reegli lõikega 2 ettenähtud korda.

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse:

a) vähemalt 24 tundi ette; või

b) hiljemalt laeva eelmisest sadamast lahkumise ajal, kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi; või

c) sissesõidusadama selgumisel juhul, kui sissesõidusadam ei ole teada või kui seda sõidu ajal muudetakse.

3. Aruannet säilitatakse iga sellise laeva suhtes kohaldatud korra kohta, mille puhul on toimunud turvaintsident SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reegli nr 1 (Mõisted) lõike 1.13 määratluses.

Artikkel 7

Vabastus turvalisuse alase teabe esitamisest enne sadamasse saabumist

1. Liikmesriigid võivad teha artiklis 6 sätestatud nõudest erandeid nende territooriumil asuvate sadamarajatiste vahel sõitvate regulaarliinilaevade puhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) eespool osutatud regulaarliine kasutav ühing peab ja ajakohastab asjaomaste laevade loetelu ning saadab selle asjaomase sadama meresõiduturvalisuse pädevale asutusele;

b) iga sooritatud merereisi kohta hoitakse taotluse korral meresõiduturvalisuse pädeva asutuse jaoks kättesaadavana SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reegli nr 9 lõikes 2.1 osutatud teave. Ühing peab looma sisesüsteemi tagamaks, et kõnealuse teabe saab taotluse korral meresõiduturvalisuse pädevale asutusele saata viivitamata 24 tundi ööpäevas.

2. Kui rahvusvahelisi regulaarliini sõite sooritatakse kahe või enama liikmesriigi vahel, võib iga asjaomane liikmesriik taotleda teistelt liikmesriikidelt erandi kohaldamist kõnealuse liini suhtes vastavalt lõikes 1 sätestatud tingimustele.

3. Liikmesriigid kontrollivad korrapäraselt lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmist. Kui vähemalt üht neist tingimustest enam ei täideta, lõpetavad liikmesriigid viivitamata kõnealusele ühingule erandi tegemise.

4. Liikmesriigid koostavad nende ühingute ja laevade loetelu, mille suhtes kohaldatakse erandit käesoleva artikli alusel, ning ajakohastavad seda loetelu. Liikmesriigid edastavad kõnealuse loetelu ja selle ajakohastused komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele.

5. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib liikmesriik turvalisuse kaalutlustel iga üksikjuhtumi puhul eraldi taotleda SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reegli nr 9 lõikes 2.1 osutatud teabe esitamist enne sadamasse sisenemist.

Artikkel 8

Turvakontroll liikmesriigi sadamates

1. SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reegli nr 9 lõikes 1.1 (Sadamas viibivate laevade kontroll) määratletud tunnistuse kontrolli teostab sadamas kas käesoleva määruse artikli 2 lõikes 7 määratletud meresõiduturvalisuse pädev asutus või direktiivi 95/21/EÜ artikli 2 lõikes 5 määratletud inspektorid.

2. Kui lõikes 1 osutatud tunnistuse kontrolli teostaval ametnikul on põhjust arvata, et laev ei vasta SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete ja ISPS-koodeksi nõuetele, kuid ta ei kuulu asutusse, kes selles liikmesriigis vastutab SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reegli nr 9 lõigetega 1.2 ja 1.3 ettenähtud meetmete rakendamise eest, suunab ta küsimuse viivitamata mainitud asutusele.

Artikkel 9

Rakendamine ja vastavuskontroll

1. Liikmesriigid täidavad SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete ja ISPS-koodeksi kohaselt nõutavaid haldus- ja kontrolliülesandeid. Nad tagavad, et käesoleva määruse rakendamiseks eraldatakse ja tagatakse efektiivselt kõik vajalikud vahendid.

2. Liikmeriigid määravad meresõiduturvalisuse keskuse 1. juuliks 2004.

3. Kõik liikmesriigid võtavad käesoleva määruse rakendamiseks vastu siseriikliku programmi.

4. Kuus kuud pärast artiklis 3 osutatud asjakohaste meetmete kohaldamiskuupäeva alustab komisjon koostöös lõikes 2 osutatud keskusega järjestikuseid kontrolle, sealhulgas sadamarajatiste ja asjaomaste ühingute nõuetekohase valimi kontrolle, et jälgida käesoleva määruse liikmesriikidepoolset kohaldamist. Kõnealuste kontrollide teostamisel võetakse arvesse lõikes 2 osutatud keskuse esitatud andmeid, sealhulgas järelevalvearuandeid. Selliste kontrollide läbiviimise kord võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.

5. Ametnikud, kelle komisjon on volitanud läbi viima selliseid kontrolle vastavalt lõikele 4, kasutavad oma volitusi, esitades komisjoni välja antud kirjaliku loa, milles on täpsustatud kontrolli objekt, eesmärk ja alguskuupäev. Komisjon teavitab asjaomaseid liikmesriike kontrollidest aegsasti enne nende algust.

Asjaomased liikmesriigid lubavad selliste kontrollide läbiviimist ja tagavad, et ka asjaomased asutused või isikud lubavad nende läbiviimist.

6. Komisjon edastab kontrollaktid asjaomastele liikmesriikidele, kes esitavad piisavad üksikasjad nende meetmete kohta, mis võetakse puuduste kõrvaldamiseks kolme kuu jooksul pärast akti saamist. Kontrollakt ja võetavate meetmete loetelu edastatakse artikli 11 lõikes 1 osutatud komiteele.

Artikkel 10

Muudatuste lõimimine rahvusvahelistesse dokumentidesse

1. Artiklis 2 osutatud rahvusvahelised dokumendid, mida kohaldatakse vastavalt artikli 3 lõikele 1, on jõustunud dokumendid, sealhulgas nende kõige hilisemad muudatused, välja arvatud need muudatused, mis on lõikega 5 kehtestatud vastavuskontrolli korra tõttu käesoleva määruse reguleerimisalast välja jäetud.

2. Käesoleva määrusega hõlmatud riigisisestel liinidel sõitvate laevade ja neid teenindavate sadamarajatistega seotud muudatuste lõimimine artiklis 2 osutatud rahvusvahelistesse dokumentidesse otsustatakse artikli 11 lõikes 2 osutatud korras niivõrd, kui kõnealused laevad ja sadamarajatised kuuluvad SOLAS-konventsiooni ja ISPS-koodeksi sätete tehniliste ajakohastatud andmete hulka. Sellisel juhul ei kohaldata lõikega 5 kehtestatud vastavuskontrolli korda.

3. Artikli 11 lõikes 2 osutatud korras võib vastu võtta sätted ISPS-koodeksi kohustuslike sätete harmoneeritud kohaldamiskorra määratlemiseks ilma käesoleva määruse rakendusala laiendamata.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel ja eesmärgiga vähendada vastuolude tekkimise ohtu ühenduse mereveoalaste õigusaktide ja rahvusvaheliste dokumentide vahel teevad liikmesriigid ja komisjon koostööd kooskõlastuskohtumiste ja/või muude asjakohaste vahendite kaudu, et määratleda vajaduse korral ühine seisukoht või lähenemisviis pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides.

5. Käesolevaga kehtestatakse vastavuskontrolli kord, et jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja rahvusvahelise dokumendi muudatus üksnes juhul, kui komisjoni hinnangul on ilmne oht, et selline muudatus leevendab meresõidu turvanorme või ei vasta ühenduse õigusaktidele.

Vastavuskontrolli korda tohib kasutada üksnes käesoleva määruse muutmiseks valdkondades, mille suhtes kohaldatakse otseselt artikli 11 lõikes 2 osutatud korda, ning rangelt komisjonile antud rakendusvolituste kasutamise raames.

6. Lõikes 5 osutatud asjaoludel alustab vastavuskontrolli korra kohaldamist komisjon, kes võib vajaduse korral tegutseda liikmesriigi taotlusel.

Komisjon esitab viivitamata pärast rahvusvahelise dokumendi muudatuse vastuvõtmist artikli 11 lõikega 1 loodud komiteele ettepaneku meetmete kohta, mille eesmärk on kõnealune muudatus käesolevast määrusest välja jätta.

Vastavuskontrolli korra ja vajaduse korral ka otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud korra kohaldamine lõpetatakse vähemalt üks kuu enne asjaomase muudatusega vaikivaks nõustumiseks rahvusvaheliselt kindlaksmääratud aja möödumist või kõnealuse muudatuse kavandatud jõustumiskuupäeva.

7. Lõike 5 esimeses lõigus osutatud ohu korral hoiduvad liikmesriigid vastavuskontrolli korra kohaldamise ajal kõikidest algatustest, mille eesmärk on lõimida muudatus siseriiklikesse õigusaktidesse või kohaldada asjaomase rahvusvahelise dokumendi muudatust.

8. Kõik asjakohased rahvusvaheliste dokumentide muudatused, mis lõimitakse ühenduse mereveoalastesse õigusaktidesse vastavalt lõigetele 5 ja 6, avaldatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks määratakse üks kuu.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 6 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 6 punktides b ja c sätestatud tähtaegadeks määratakse üks kuu.

4. Komitee võtab vastu enda töökorra.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

Käesoleva määruse kohaldamisel võtab komisjon vastavalt komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsusele 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni töökorda) [6] asjakohased meetmed, et kaitsta konfidentsiaalsuse nõudega hõlmatud teavet, millele komisjonil on juurdepääs või mille edastavad komisjonile liikmesriigid.

Liikmesriigid võtavad samaväärsed meetmed vastavalt asjakohastele siseriiklikele õigusaktidele.

Turvakontrolle teostavad või käesoleva määrusega seotud konfidentsiaalset teavet käsitlevad töötajad peab esitama asjaomase turvalisuse taseme hindamiseks see liikmesriik, mille kodakondsus neil on.

Artikkel 13

Teabe levitamine

1. Ilma et see piiraks üldsuse õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) [7] sätestatud dokumentidele, on artikli 4 lõikes 3, artikli 5 lõikes 2, artikli 5 lõikes 4 ja artikli 9 lõikes 6 osutatud kontrollaktid ja liikmesriikide vastused salastatud ning neid ei avalikustata. Need tehakse kättesaadavaks üksnes asjakohastele asutustele, kes edastavad need üksnes huvitatud isikutele teadmisvajaduse põhimõttel vastavalt tundliku teabe levitamiseks kohaldatavatele siseriiklikele eeskirjadele.

2. Liikmesriigid käsitavad võimalikult suures ulatuses kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt konfidentsiaalsena kontrollaktides ja liikmesriikide vastustes sisalduvat teavet, mis on seotud teiste liikmesriikidega.

3. Kui ei ole selge, kas kontrollaktid ja vastused avaldatakse või mitte, konsulteerivad liikmesriigid või komisjon asjaomase liikmesriigiga.

Artikkel 14

Sanktsioonid

Liikmeriigid tagavad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonide kehtestamise.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2004, välja arvatud artikli 3 lõiked 2 ja 3 ning artikli 9 lõige 4, mis jõustuvad ja mille kohaldamine algab nendes lõigetes täpsustatud kuupäevadel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 31. märts 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

nõukogu nimel

president

D. Roche

[1] ELT C 32, 5.2.2004, lk 21.

[2] Euroopa Parlamendi 19. novembri 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. märtsi 2004. aasta otsus.

[3] EÜT L 157, 7.7.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53).

[4] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[5] EÜT L 144, 15.5.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/75/EÜ (ELT L 190, 30.7.2003, lk 6).

[6] EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

[7] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

--------------------------------------------------

I LISA

MUUDETUD 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL LISA MUUDATUSED

"XI-2 PEATÜKK MERESÕIDUTURVALISUSE TUGEVDAMISE ERIMEETMED

Reegel nr 1 Mõisted

1 Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas peatükis järgmisi mõisteid:

.1 puistlastilaev — reeglis nr IX/1.6 määratletud puistlastilaev;

.2 kemikaalitanker — reeglis nr VII/8.2 määratletud kemikaalitanker;

.3 gaasitanker — reeglis nr VII/11.2 määratletud gaasitanker;

.4 kiirlaev — reeglis nr X/1.2 määratletud laev;

.5 ujuv puurimisseade — reeglis nr IX/1 määratletud mehaaniliselt käivitatav ujuv puurimisseade, millel puudub kindel asukoht;

.6 naftatanker — reeglis nr II-1/2.12 määratletud naftatanker;

.7 ühing — reeglis nr IX/1 määratletud ühing;

.8 laeva ja sadama vaheline liides — liides, mida teostatakse ajal, mil laev on otseselt ja vahetult seotud tegevusega, mis hõlmab inimeste või kauba liikumist või sadamateenuste osutamist laevale või laevalt;

.9 sadamarajatis — konventsiooniosalise valitsuse või määratud asutuse kindlaks määratud koht, kus on laeva ja sadama vaheline liides. See hõlmab vastavalt asjaoludele ka selliseid alasid nagu ankrupaigad, ooteplatvormid ja sildumisalad;

.10 laev-laev liides — liides, mis ei ole seotud sadamarajatisega ja mis hõlmab kaupade või inimeste üleviimist ühelt laevalt teisele;

.11 määratud asutus — organisatsioon(id) või valitsusorgan(id), kelle konventsiooniosaline valitsus on määranud vastutavaks käesoleva peatüki sätete rakendamise eest sadamarajatise turvalisuse ning laeva ja sadama vahelise liidese osas sadamarajatise seisukohast;

.12 laevade ja sadamarajatiste rahvusvaheline turvalisuse koodeks (ISPS-koodeks) — 12. detsembril 2002. aastal inimelude ohutust merel käsitleva 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni osaliste valitsuste konverentsil otsusega nr 2 vastu võetud rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeks, mis koosneb A osast (mille sätteid käsitatakse kohustuslikena) ja B osast (mille sätteid käsitatakse soovituslikena) ning mida organisatsioon võib muuta tingimusel, et:

.1 koodeksi A osa muudatused võetakse vastu ja jõustatakse vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile VIII, milles käsitletakse muudatuste tegemise korda, mida kohaldatakse lisa suhtes, välja arvatud I peatüki suhtes; ja

.2 koodeksi B osa muudatused võtab vastu meresõiduohutuse komitee vastavalt enda töökorrale;

.13 turvaintsident — kahtlustäratav tegu või asjaolu, mis ohustab laeva turvalisust, sealhulgas ujuva puurimisseadme ja kiirlaeva, või sadamarajatise, laeva ja sadama vahelise liidese või laev-laev liidese turvalisust;

.14 turvalisuse tase — riskimäära seadmine eeldusega, et turvaintsidenti üritatakse või see toimub;

.15 turvalisuse deklaratsioon — kokkulepe rakendatavate turvameetmete osas laeva ja sadamarajatise või teise laeva vahel, millega on liides;

.16 tunnustatud turvaorganisatsioon — turvalisuse küsimustes vajaliku asjatundlikkusega ning laeva- ja sadamatoimingute osas asjakohaste teadmistega organisatsioon, kellel on luba teostada käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osaga nõutavaid hindamisi, kontrolle, heakskiitmist või tõendamist.

2 Reeglites nr 3-13 kasutatava mõiste "laev" alla kuuluvad ka ujuvad puurimisseadmed ja kiirlaevad.

3 Käesolevas peatükis kasutatav mõiste "kõik laevad" hõlmab kõiki laevu, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki.

4 Reeglites nr 3, 4, 7, 10, 11,12 ja 13 kasutatav mõiste "konventsiooniosaline valitsus" hõlmab viidet määratud asutusele.

Reegel nr 2 Kohaldamine

1 Käesolevat peatükki kohaldatakse:

.1 rahvusvahelisi merereise sooritavate järgmist tüüpi laevade suhtes:

.1.1. reisilaevad, sealhulgas kiirreisilaevad;

.1.2. kaubalaevad, sealhulgas kiirlaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem; ja

.1.3. ujuvad puurimisseadmed; ning

.2 rahvusvahelisi merereise sooritavaid laevu teenindavate sadamarajatiste suhtes.

2 Olenemata lõikest 1.2 otsustavad konventsiooniosalised valitsused, mil määral kohaldatakse käesolevat peatükki ja ISPS-koodeksi A osa asjakohaseid punkte nende territooriumil asuvate sadamarajatiste suhtes, mida kasutavad peamiselt laevad, mis ei soorita rahvusvahelisi merereise, kuid mis vahetevahel peavad teenindama ka saabuvaid või lahkuvaid rahvusvahelisi merereise sooritavaid laevu.

2.1 Konventsiooniosalised valitsused teevad lõikes 2 osutatud otsuse sadamarajatise turvalisuse hindamise põhjal, mida teostatakse vastavalt ISPS-koodeksi A osa sätetele.

2.2 Lõike 2 alusel konventsiooniosalise valitsuse tehtav otsus ei ohusta turvalisuse taset, mis kavatsetakse käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osaga saavutada.

3 Käesolevat peatükki ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade ega muude konventsiooniosalisele valitsusele kuuluvate või nende käitatavate laevade suhtes, mida kasutatakse üksnes riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel.

4 Käesolev peatükk ei piira rahvusvahelisest õigusest tulenevaid riikide õigusi ega kohustusi.

Reegel nr 3 Konventsiooniosaliste valitsuste turvalisuse alased kohustused

1 Valitsusorganid kehtestavad turvalisuse taseme ja tagavad teabe edastamise turvalisuse taseme kohta nende lipu all sõitvatele laevadele. Kui turvalisuse taset muudetakse, ajakohastatakse vastavalt asjaoludele teavet turvalisuse taseme kohta.

2 Konventsiooniosalised valitsused kehtestavad turvalisuse taseme ja tagavad teabe edastamise turvalisuse taseme kohta nende territooriumil asuvatele sadamarajatistele ja laevadele enne sadamasse sisenemist või nende territooriumil asuvas sadamas viibimise ajal. Kui turvalisuse tase muutub, ajakohastatakse vastavalt asjaoludele teavet turvalisuse taseme kohta.

Reegel nr 4 Nõuded ühingutele ja laevadele

1 Ühingud täidavad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas esitatud suuniseid.

2 Laevad täidavad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas esitatud suuniseid, ning nende nõuete täitmist kontrollitakse ja tõendatakse ISPS-koodeksi A osaga ettenähtud korras.

3 Enne konventsiooniosalise valitsuse territooriumil asuvasse sadamasse sisenemist või seal viibides täidab laev kõnealuse konventsiooniosalise valitsuse kehtestatud turvalisuse tasemega seotud nõudeid, kui see turvalisuse tase on kõrgem kui kõnealuse laeva puhul valitsusorganite kehtestatud turvalisuse tase.

4 Laevad reageerivad kõrgema turvalisuse taseme kehtestamisele viivitamata.

5 Kui laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osa nõuetele või ei saa täita valitsusorganite või teise konventsiooniosalise valitsuse kehtestatud ja kõnealuse laeva suhtes kohaldatavaid turvalisuse tasemega seotud nõudeid, teatab ta sellest asjakohasele pädevale asutusele enne laeva ja sadama vahelise liidese loomist või enne sadamasse sisenemist vastavalt sellele, kumb toimub varem.

Reegel nr 5 Ühingute erivastutus

Ühing tagab, et kaptenile on laeva pardal kogu aeg kättesaadav teave, mille kaudu konventsiooniosalise valitsuse nõuetekohaselt määratud ametnikud saavad kindlaks teha:

.1 kes vastutab käesoleval hetkel laeval ükskõik kellena selle laeva huvides töötavate meeskonnaliikmete või muude isikute määramise eest;

.2 kes vastutab selle eest, milliseid töid laevaga teostatakse; ja

.3 kui laevaga teostatakse töid prahtimislepingu(te) tingimustel, kes on sellis(t)e prahtimislepingu(te) osalised.

Reegel nr 6 Laeva turvasignalisatsioonisüsteem

1 Laeva turvasignalisatsioonisüsteem paigaldatakse kõikidele järgmistele laevadele:

.1 alates 1. juulist 2004 ehitatud laevad;

.2 enne 1. juulit 2004 ehitatud reisilaevad, sealhulgas kiirreisilaevad, hiljemalt esimesel raadioseadmete ülevaatusel pärast 1. juulit 2004;

.3 enne 1. juulit 2004 ehitatud naftatankerid, kemikaalitankerid, gaasitankerid, puistlastilaevad ja kiirkaubalaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem, hiljemalt esimesel raadioseadmete ülevaatusel pärast 1. juulit 2004; ja

.4 enne 1. juulit 2004 ehitatud muud kaubalaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem ning ujuvad puurimisseadmed, hiljemalt esimesel raadioseadmete ülevaatusel pärast 1. juulit 2006.

2. Aktiviseerumise korral laeva turvasignalisatsioonisüsteem:

.1 käivitub ja edastab laevalt maale edastatava turvasignaali valitsusorganite määratud pädevale asutusele, kaasa arvatud ühingule, tehes kindlaks laeva, selle asukoha ning osutades, et laeva julgeolek on ohus või seda on ohustatud;

.2 ei saada laeva turvasignaali teistele laevadele;

.3 ei anna häiret laeva pardal; ja

.4 jätkab laeva turvasignaali edastamist kuni desaktiveerimise ja/või ennistamiseni.

3 Laeva turvasignalisatsioonisüsteem:

.1 on aktiveeritav navigatsioonisillalt ja vähemalt ühest teisest kohast; ja

.2 vastab töönormidele, mis ei ole organisatsiooni vastu võetud normidest leebemad.

4 Laeva turvasignalisatsioonisüsteemi aktiveerimispunktid paigutatakse nii, et laeva turvasignaali tahtmatu käivitamine oleks välistatud.

5 Laeva turvasignalisatsioonisüsteemi paigaldamise nõude võib täita, kasutades raadioseadmeid, mis on kohandatud vastavaks IV peatüki nõuetele, tingimusel et kõik käesoleva määruse nõuded on täidetud.

6 Kui valitsusorganid saavad laeva turvasignaali teate, teavitavad kõnealused valitsusorganid sellest viivitamata riiki või riike, kelle läheduses laev sel hetkel viibib.

7 Kui konventsiooniosaline valitsus saab laeva turvasignaali teate laevalt, mis ei sõida tema lipu all, teavitab kõnealune konventsiooniosaline valitsus sellest asjaomaseid valitsusorganeid ja vajaduse korral riiki või riike, kelle läheduses laev sel hetkel viibib.

Reegel nr 7 Laevu ähvardavad ohud

1 Konventsiooniosalised valitsused kehtestavad turvalisuse taseme ja tagavad turvalisuse taseme kohta teabe edastamise laevadele, mis viibivad nende territoriaalvetes või mis on teatanud kavatsusest siseneda nende territoriaalvetesse.

2 Konventsiooniosalised valitsused määravad kontaktasutuse, kelle kaudu saavad sellised laevad paluda nõu või abi ja kellele sellised laevad saavad teatada teiste laevade, liikumiste või teabevahetusega seotud võimalikest turvalisuse probleemidest.

3 Kui rünnaku oht on kindlaks tehtud, teatab asjaomane konventsiooniosaline valitsus asjaomastele laevadele ja nende valitsusorganitele:

.1 kehtestatud turvalisuse taseme;

.2 turvameetmed, mille asjaomased laevad peaksid kättesaadavaks tegema vastavalt ISPS-koodeksi A osa sätetele, et kaitsta end rünnaku eest; ja

.3 turvameetmed, mille rannikuäärne riik on otsustanud vajaduse korral kättesaadavaks teha.

Reegel nr 8 Kapteni kaalutlusõigus laeva ohutuse ja turvalisuse osas

1 Ühing, prahtija ega ükski teine isik ei takista kaptenit tegemast või täide viimast otsuseid, mis on kapteni ametialase arvamuse kohaselt vajalikud laeva ohutuse ja turvalisuse säilitamiseks. Kõnealused otsused hõlmavad isikute (välja arvatud konventsiooniosalise valitsuse nõuetekohaselt volitatud isikud) või nende isiklike asjade juurdepääsu keeldu ja lasti, sealhulgas konteinerite või muude suletud veoühikute lastimise keeldu.

2 Kui kapteni ametialase arvamuse kohaselt tekib laevatoimingute ajal vastuolu laeva suhtes kohaldatavate ohutus- ja turvanõuete vahel, järgib kapten neid nõudeid, mida on vaja laeva ohutuse säilitamiseks. Sel juhul võib kapten rakendada ajutisi turvameetmeid, teatades sellest kohe valitsusorganitele ja vajaduse korral sellele konventsiooniosalisele valitsusele, kelle sadamas laeva toiminguid teostatakse või kelle sadamasse laev kavatseb siseneda. Kõik sellised käesoleva määruse kohased ajutised turvameetmed vastavad võimalikult suurel määral käesoleva hetke turvalisuse tasemele. Selliste juhtude kindlakstegemisel tagavad valitsusorganid selliste vastuolude lahendamise ja nende kordumise tõenäosuse vähendamise.

Reegel nr 9 Kontrolli- ja vastavusmeetmed

1 Sadamas viibivate laevade kontroll

1.1 Käesoleva peatüki kohaldamisel kontrollitakse teise konventsiooniosalise valitsuse sadamas viibimise ajal igat laeva, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki, ning kõnealuse kontrolli viivad läbi selle valitsusorgani nõuetekohaselt volitatud ametnikud, kes võivad olla samad ametnikud, kes teostavad reegliga I/19 ettenähtud ülesandeid. Sellise kontrolli käigus tehakse üksnes kindlaks, et pardal on ISPS-koodeksi A osa sätete alusel välja antud kehtiv laeva rahvusvaheline turvatunnistus või kehtiv ajutine rahvusvaheline laeva turvatunnistus, mis tunnistatakse vastuvõetavaks, kui see kehtib ja kui ei ole ilmset põhjust arvata, et laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osa nõuetele.

1.2 Kui selline ilmne põhjus on olemas või kui nõudmise korral kehtivat tunnistust ei esitata, rakendavad konventsiooniosaliste valitsuste nõuetekohaselt volitatud ametnikud selle laeva suhtes lõikega 1.3 ettenähtud üht või mitut kontrollimeedet. Kõik sellised rakendatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas esitatud suuniseid.

1.3 Kõnealused kontrollimeetmed on järgmised: laevakontroll, viivitamine, laeva kinnipidamine, toimingute piiramine, sealhulgas liikumise piiramine sadamas, või laeva väljasaatmine sadamast. Sellised kontrollimeetmed võivad täiendavalt või alternatiivselt hõlmata muid leebemaid haldus- või parandusmeetmeid.

2 Laevad, mis kavatsevad siseneda teise konventsiooniosalise valitsuse sadamasse

2.1 Käesoleva peatüki kohaldamisel võib konventsiooniosaline valitsus nõuda, et tema sadamasse siseneda kavatsevad laevad esitaksid kõnealuse valitsuse nõuetekohaselt määratud ametnikele järgmise teabe, et tagada vastavus käesolevale peatükile enne sadamasse sisenemist, eesmärgiga hoida ära kontrollimeetmete rakendamise või meetmete võtmise vajadus:

.1 kinnitus kehtiva tunnistuse olemasolu kohta laeval ja selle väljaandev asutus;

.2 turvalisuse tase, mida laeval käesoleval hetkel kohaldatakse;

.3 turvalisuse tase, mida laeval on kohaldatud eelmistes sadamates, kus lõikes 2.3 täpsustatud aja jooksul on loodud laeva ja sadama vaheline liides;

.4 võimalikud erilised või täiendavad turvameetmed, mida on laeval võetud eelmistes sadamates, kus lõikes 2.3 täpsustatud aja jooksul on loodud laeva ja sadama vaheline liides;

.5 kinnitus asjakohase laeva turvalisuse korra järgimise kohta võimalike laevadevaheliste toimingute puhul lõikes 2.3 täpsustatud aja jooksul; või

.6 muu praktiline turvalisuse alane teave (kuid mitte laeva turvaplaani üksikasjad), võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas esitatud suuniseid.

Konventsiooniosalise valitsuse nõude korral esitab laev või ühing sellele konventsiooniosalisele valitsusele vastuvõetava kinnituse eespool nõutava teabe kohta.

2.2 Iga laev, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki ja mis kavatseb siseneda teise konventsiooniosalise valitsuse sadamasse, esitab selle valitsuse nõuetekohaselt volitatud ametnike nõudel lõikes 2.1 kirjeldatud teabe. Kapten võib loobuda sellise teabe esitamisest, mõistes, et teabe edastamata jätmise korral võidakse keelata laeva sisenemine sadamasse.

2.3 Laeval säilitatakse lõikes 2.1 osutatud teavet viimase kümne sadamarajatise külastuse kohta.

2.4 Kui pärast lõikes 2.1 kirjeldatud teabe saamist on selle konventsiooniosalise valitsuse nõuetekohaselt volitatud ametnikel, kelle sadamasse laev kavatseb siseneda, ilmne põhjus arvata, et laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osa nõuetele, üritavad need ametnikud mittevastavuse kaotamiseks luua teabevahetuse laeva ja valitsusorganitega ning nende vahel. Kui selline teabevahetus ei paranda olukorda või kui nendel ametnikel on muidu ilmne põhjus arvata, et laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osa nõuetele, võivad need ametnikud rakendada asjaomase laeva suhtes lõikega 2.5 ettenähtud abinõusid. Kõik sellised abinõud peavad olema proportsionaalsed, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas esitatud suuniseid.

2.5 Kõnealused abinõud on järgmised:

.1 mittevastavuse kaotamise nõue;

.2 nõue, et laev sõidaks määratud kohta asjaomase konventsiooniosalise valitsuse territoriaal- või sisevetes;

.3 laevakontroll, kui laev asub selle konventsiooniosalise valitsuse territoriaalvetes, kelle sadamasse laev kavatseb siseneda; või

.4 sadamasse sisenemise keeld.

Enne kõnealuste abinõude rakendamist teatab konventsiooniosaline valitsus laevale enda kavatsustest. Sellise teabe saamisel võib kapten loobuda sadamasse sisenemise kavatsusest. Sel juhul käesolevat määrust ei kohaldata.

3. Lisasätted

3.1 Juhul, kui:

.1 rakendatakse lõikes 1.3 osutatud kontrollimeedet, mis ei ole leebem haldus- või parandusmeede; või

.2 rakendatakse lõikes 2.5 osutatud abinõusid, teatab konventsiooniosalise valitsuse nõuetekohaselt volitatud ametnik sellest kohe kirjalikult valitsusorganitele, täpsustades, millised kontrollimeetmed või abinõud on rakendatud ja millistel põhjustel seda on tehtud. Konventsiooniosaline valitsus, kes rakendab kontrollimeetmeid või abinõusid, teatab sellest ka tunnustatud turvaorganisatsioonile, kes on asjaomasele laevale tunnistuse välja andnud, ja organisatsioonile pärast kõnealuste kontrollimeetmete või abinõude rakendamist.

3.2 Kui laeval keelatakse sadamasse siseneda või kui laev saadetakse sadamast välja, peaksid sadamariigi ametiasutused edastama asjakohased faktid järgmistele asjaomastele sissesõidusadamatele, kui need on teada, ja teistele asjaomastele rannikuäärsetele riikidele, võttes arvesse suuniseid, mille töötab välja organisatsioon. Tagatakse selliste teadete konfidentsiaalsus ja turvalisus.

3.3 Laeval keelatakse lõigete 2.4 ja 2.5 kohaselt sadamasse siseneda või laev saadetakse lõigete 1.1-1.3 kohaselt sadamast välja üksnes juhul, kui konventsiooniosalise valitsuse nõuetekohaselt volitatud ametnikel on ilmne põhjus arvata, et laev ohustab otseselt inimeste või laevade või muu vara turvalisust või ohutust ning selle ohu kõrvaldamiseks ei ole muid vahendeid.

3.4 Lõikes 1.3 osutatud kontrollimeetmeid ja lõikes 2.5 osutatud abinõusid rakendatakse vastavalt käesolevale määrusele üksnes seni, kuni kontrollimeetmete või abinõude rakendamise põhjustanud mittevastavus on konventsiooniosalist valitsust rahuldaval viisil kaotatud, võttes arvesse võimalikke laeva või valitsusorganite soovitatud meetmeid.

3.5 Kui konventsiooniosalised valitsused viivad läbi kontrolli lõike 1 alusel või rakendavad abinõusid lõike 2 alusel:

.1 tehakse kõik võimalikud jõupingutused selleks, et vältida laeva põhjendamatut kinnipidamist või viivitust. Kui laeva on põhjendamatult kinni peetud või tema sõit on põhjendamatult viibinud, on laeval õigus hüvitusele kahjude eest; ja

.2 ei keelata vajalikku juurdepääsu laevale hädaolukorras või inimlikel põhjustel ja turvalisuse eesmärgil.

Reegel nr 10 Nõuded sadamarajatistele

1 Sadamarajatised täidavad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas esitatud suuniseid.

2 Konventsiooniosalised valitsused, kelle territooriumil asub sadamarajatis või asuvad sadamarajatised, tagavad:

.1 sadamarajatise turvalisuse hindamise teostamise, ülevaatamise ja heakskiitmise vastavalt ISPS-koodeksi A osa sätetele; ja

.2 sadamarajatise turvaplaani väljatöötamise, ülevaatamise, heakskiitmise ja rakendamise vastavalt ISPS-koodeksi A osa sätetele.

3 Konventsiooniosalised valitsused määravad kindlaks ja edastavad meetmed, mida tuleb käsitada sadamarajatise turvaplaanis eri turvalisuse tasemete puhul, samuti turvalisuse deklaratsiooni esitamise nõude korral.

Reegel nr 11 Alternatiivsed turvakokkulepped

1 Konventsiooniosalised valitsused võivad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa rakendamisel sõlmida kirjalikult teiste konventsiooniosaliste valitsustega kahepoolsed või mitmepoolsed kokkulepped alternatiivsete turvaprotseduuride kohta, mis hõlmavad rahvusvahelisi lühireise, mis sooritatakse kindlatel marsruutidel asjaomaste konventsiooniosaliste valitsuste territooriumidel asuvate sadamarajatiste vahel.

2 Sellised kokkulepped ei ohusta teiste, kokkuleppega hõlmamata laevade ega sadamarajatiste turvalisuse taset.

3 Ükski sellise kokkuleppega hõlmatud laev ei teosta laevadevahelisi toiminguid ühegi kõnealuse kokkuleppega hõlmamata laevaga.

4 Sellised kokkulepped vaadatakse korrapäraselt üle, võttes arvesse saadud kogemusi, samuti muutusi eriolukordades või hinnangulistes ohtudes sellise kokkuleppega hõlmatud laevade, sadamarajatiste või marsruutide turvalisusele.

Reegel nr 12 Samaväärne turvalisuse kord

1 Valitsusorganid võivad lubada tema lipu all sõitval teataval laeval või laevade rühmal rakendada muid turvameetmeid, mis on samaväärsed käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osaga ettenähtud turvameetmetega, kui sellised turvameetmed on vähemalt sama tõhusad kui käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osaga ettenähtud turvameetmed. Valitsusorganid, kes lubavad selliseid turvameetmeid rakendada, edastavad organisatsioonile sellekohased üksikasjad.

2 Käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa rakendamisel võib konventsiooniosaline valitsus lubada tema territooriumil asuval teataval sadamarajatisel või sadamarajatiste rühmal, välja arvatud reegli nr 11 alusel sõlmitud kokkuleppega hõlmatud sadamarajatistel, rakendada käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osaga ettenähtud turvameetmetega samaväärseid turvameetmeid, kui sellised turvameetmed on vähemalt sama tõhusad kui käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osaga ettenähtud turvameetmed. Konventsiooniosaline valitsus, kes lubab selliseid turvameetmeid rakendada, edastab organisatsioonile sellekohased üksikasjad.

Reegel nr 13 Teabe edastamine

1 Hiljemalt 1. juuliks 2004 edastavad konventsiooniosalised valitsused organisatsioonile ja teevad ühingutele ja laevadele kättesaadavaks järgmise teabe:

.1 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse eest vastutava(te) asutuse või asutuste nimed ja kontaktandmed;

.2 heakskiidetud sadamarajatise turvaplaaniga hõlmatud paigad nende territooriumil;

.3 nende asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on määratud olema kogu aeg kättesaadavad, et võtta vastu reegli nr 6 lõikes 2.1 osutatud laevalt maale edastatavaid turvahäireid ja nendele vastavalt tegutseda;

.4 nende asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on määratud olema kogu aeg kättesaadavad, et võtta vastu reegli nr 9 lõikes 3.1 osutatud viisil edastatavat teavet kontrolli- ja vastavusmeetmeid rakendavatelt konventsiooniosalistelt valitsustelt ja nendele vastavalt tegutseda; ja

.5 nende asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on määratud olema kogu aeg kättesaadavad, et anda laevadele nõu või abi ning kellele laevad saavad teatada võimalikest turvaprobleemidest vastavalt reegli nr 7 lõikele 2; ja seejärel ajakohastada sellist teavet sellega seotud muudatuste korral. Organisatsioon edastab sellised andmed teistele konventsiooniosalistele valitsustele, et teavitada nende ametnikke.

2 Konventsiooniosalised valitsused edastavad hiljemalt 1. juulil 2004 organisatsioonile nende nimel tegutsema volitatud tunnustatud turvaorganisatsioonide nimed ja kontaktandmed ning üksikasjad sellistele organisatsioonidele antud volituste erivastutuse ja tingimuste kohta. Sellist teavet ajakohastatakse sellega seotud muudatuste korral. Organisatsioon edastab sellised andmed teistele konventsiooniosalistele valitsustele, et teavitada nende ametnikke.

3 Konventsiooniosalised valitsused edastavad hiljemalt 1. juulil 2004 organisatsioonile loetelu, milles on esitatud nende territooriumil asuvate sadamarajatiste heakskiidetud sadamarajatise turvaplaanid, osutades iga heakskiidetud sadamarajatise turvaplaaniga hõlmatud paigale või paikadele ja vastavale heakskiitmise kuupäevale, ning seejärel edastavad teabe järgmiste muudatuste korral:

.1 muudatused tehakse või on tehtud heakskiidetud sadamarajatise turvaplaaniga hõlmatud paiga või paikade osas. Sel juhul sisaldab edastatav teave kavaga hõlmatud paiga või paikadega seotud muudatusi ja kuupäeva, millest alates sellised muudatused tehakse või on tehtud;

.2 organisatsioonile esitatud loetellu kuuluv heakskiidetud sadamarajatise turvaplaan jäetakse loetelust välja või on loetelust välja jäetud. Sel juhul sisaldab edastatav teave kuupäeva, millest alates väljajätmine jõustub või seda on rakendatud. Sel juhul edastatakse organisatsioonile teave niipea kui praktiliselt võimalik; ja

.3 heakskiidetud sadamarajatise turvaplaanide loetellu tehakse täiendusi. Sel juhul sisaldab edastatav teave kavaga hõlmatud paika või paiku ja heakskiitmise kuupäeva.

4 Konventsiooniosalised valitsused edastavad pärast 1. juulit 2004 iga viie aasta järel organisatsioonile ülevaadatud ja ajakohastatud loetelu kõikide nende territooriumil asuvate sadamarajatiste heakskiidetud sadamarajatise turvaplaanide kohta, osutades iga heakskiidetud sadamarajatise turvaplaaniga hõlmatud paigale või paikadele ja vastavale heakskiitmise kuupäevale (ning võimalike muudatuste heakskiitmise kuupäevale), ning see loetelu asendab kogu teabe, mis on lõike 3 kohaselt organisatsioonile edastatud eelmise viie aasta jooksul.

5 Konventsiooniosalised valitsused edastavad organisatsioonile teabe selle kohta, et reegli nr 11 kohaselt on sõlmitud kokkulepe. Edastatav teave sisaldab:

.1 kokkuleppe sõlminud konventsiooniosaliste valitsuste nimesid;

.2 kokkuleppega hõlmatud sadamarajatisi ja kindlaid marsruute;

.3 kokkuleppe ülevaatamise ajavahemikke;

.4 kokkuleppe jõustumise kuupäeva; ja

.5 teavet teiste konventsiooniosaliste valitsustega peetud konsultatsioonide kohta,

ning seejärel, kui kokkulepet on muudetud või see on lõppenud, edastavad konventsiooniosalised valitsused sellekohase teabe organisatsioonile niipea kui praktiliselt võimalik.

6 Iga konventsiooniosaline valitsus, kes lubab reegli nr 12 alusel rakendada samaväärset turvalisuse korda tema lipu all sõitva laeva või tema territooriumil asuva sadamarajatise suhtes, edastab organisatsioonile sellekohased üksikasjad.

7 Organisatsioon teeb taotluse korral lõike 3 alusel edastatud teabe kättesaadavaks teistele konventsiooniosalistele valitsustele."

--------------------------------------------------

II LISA

"RAHVUSVAHELINE LAEVADE JA SADAMARAJATISTE TURVALISUSE KOODEKS

PREAMBUL

1. Londonis 2002. aasta detsembris peetud meresõiduturvalisuse diplomaatilisel konverentsil võeti meresõiduturvalisuse tugevdamise eesmärgil vastu inimelude ohutust merel käsitleva 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja käesoleva koodeksi uued sätted. Need uued nõuded moodustavad rahvusvahelise raamistiku, mille kaudu saavad laevad ja sadamarajatised teha koostööd mereveonduse sektoris turvalisust ohustava tegevuse avastamiseks ja ärahoidmiseks.

2. Pärast 2001. aasta 11. septembri traagilisi sündmusi lepiti 2001. aasta novembris Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ("organisatsioon") assamblee kahekümne teisel istungjärgul ühehäälselt kokku uute laevade ja sadamarajatiste turvalisusega seotud meetmete väljatöötamises nende vastuvõtmiseks inimelude ohutust merel käsitleva 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni osaliste valitsuste konverentsil (tuntud meresõiduturvalisuse diplomaatilise konverentsi nime all) 2002. aasta detsembris. Kõnealuse diplomaatilise konverentsi ettevalmistamine usaldati meresõiduohutuse komiteele ettepanekute põhjal, mille liikmesriigid, valitsusvahelised organisatsioonid ja vabaühendused tegid organisatsiooniga konsulteerides.

3. Enda esimesel erakorralisel istungjärgul, mis peeti 2001. aasta novembris asjakohaste turvameetmete väljatöötamise ja vastuvõtmise kiirendamiseks, asutas meresõiduohutuse komitee istungitevahelise meresõiduturvalisuse töörühma. Meresõiduohutuse komitee istungitevahelise meresõiduturvalisuse töörühma esimene kohtumine toimus 2002. aasta veebruaris ja selle arutelude tulemusi käsitleti 2002. aasta mais meresõiduohutuse komitee seitsmekümne viiendal istungjärgul, kus tehtud ettepanekute edasiseks arendamiseks loodi eritöörühm. Meresõiduohutuse komitee seitsmekümne viiendal istungjärgul käsitleti kõnealuse töörühma aruannet ja soovitati töö jätkamist istungitevahelise töörühma edasisel istungjärgul, mis peeti 2002. aasta septembris. Meresõiduohutuse komitee seitsmekümne kuuendal istungjärgul käsitleti meresõiduohutuse komitee istungitevahelise töörühma 2002. aasta septembri istungjärgu tulemusi ja 2002. aasta detsembris vahetult enne diplomaatilist konverentsi peetud komitee seitsmekümne kuuenda istungjärguga kooskõlas tehtud meresõiduohutuse komitee töörühma edasise töö tulemusi ning lepiti kokku, et kavandatud tekstide lõppversiooni käsitletakse diplomaatilisel konverentsil.

4. Diplomaatilisel konverentsil (9.-13. detsember 2002) võeti vastu ka inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS 74) olemasolevate sätete muudatused, millega kiirendatakse automaatsete identifitseerimissüsteemide seadistamise nõuete rakendamist, ning võeti vastu SOLAS 74 XI-1 peatüki uued reeglid, milles käsitletakse laeva identifitseerimisnumbri märkimist ja sündmusteregistri olemasolu laeval. Samuti võeti diplomaatilisel konverentsil vastu mitmed konverentsi otsused, sealhulgas otsused, mis hõlmavad käesoleva koodeksi rakendamist ja ülevaatamist, tehnilist koostööd ning koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Maailma Tolliorganisatsiooniga. Tunnistati, et pärast nende kahe organisatsiooni töö lõpuleviimist võib osutuda vajalikuks teatavate uute meresõidu ohutusega seotud sätete ülevaatamine ja muutmine.

5. SOLAS 74 XI-2 peatükki ja käesolevat koodeksit kohaldatakse laevade ja sadamarajatiste suhtes. Lepiti kokku, et SOLAS 74 laiendatakse sadamarajatistele, kuna SOLAS 74 pakkus võimaluse tagada kõige kiiremini vajalike turvameetmete jõustumine ja kiire kohaldamine. Täiendavalt lepiti siiski kokku, et sadamarajatistega seotud sätted peaksid kajastama üksnes laeva ja sadama vahelist liidest. Sadamaalade turvalisuse laiaulatuslikumate küsimustega tegelevad Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon edasises ühistöös. Samuti lepiti kokku, et sätteid ei tohiks laiendada tegelikule rünnakujärgsele tegevusele ega võimalikule rünnakujärgsele selgituslikule tegevusele.

6. Sätete koostamisel on püütud tagada vastavus muudetud 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, rahvusvahelise meresõiduohutuse (ISM) koodeksile ning harmoneeritud ülevaatuse ja sertifitseerimise süsteemi sätetele.

7. Kõnealused sätted kujutavad endast olulist muudatust rahvusvaheliste merendustööstuste suhtumises turvalisuse küsimustesse mereveondussektoris. Tunnistatakse, et kõnealused tööstused võivad teatavatele konventsiooniosalistele valitsustele panna peale märkimisväärse lisakoormuse. Täielikult tunnustatakse tehnilise koostöö tähtsust konventsiooniosaliste valitsuste abistamiseks nende sätete rakendamisel.

8. Sätete rakendamine nõuab jätkuvat tõhusat koostööd ja mõistmist kõikidelt, kes on seotud laevade ja sadamarajatistega või nende kasutamisega, sealhulgas laevapersonal, sadama personal, reisijad, lastijad, laeva ja sadama juhtkond ning turvalisuse eest vastutavate riigi- ja kohalike asutuste töötajad. Olemasolevad tavad ja kord tuleb üle vaadata ja neid tuleb muuta, kui need ei paku piisavat turvalisuse taset. Meresõiduturvalisuse tugevdamise huvides tuleb laeva- ja sadamatööstustel ning riigi- ja kohalikel asutustel võtta täiendav vastutus.

9. SOLAS 74 peatükis XI-2 ja käesoleva koodeksi A osa turvasätete rakendamisel tuleks arvesse võtta käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid. Tunnistatakse siiski, et suuniste kohaldamise ulatus võib erineda olenevalt sadamarajatise ja laeva ning selle funktsiooni ja/või lasti laadist.

10. Käesolevat koodeksit ei tõlgendata ega kohaldata viisil, mis on vastuolus nende põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige laevatöötajate ja põgenike põhiõiguste ja vabaduste nõuetekohase austamisega, mis on ette nähtud rahvusvaheliste dokumentidega, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni deklaratsiooniga töö põhimõtete ja -õiguste kohta ja ka laeva- ja sadamatöötajate rahvusvaheliste normidega.

11. Tunnistades, et muudetud 1965. aasta mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga nähakse ette, et ametivõimud lubavad võõramaalastest laevapere liikmed nende saabumislaeva sadamasviibimise ajal maale tingimusel, et laeva saabumisega seotud formaalsused on täidetud ja et ametivõimudel ei ole põhjust keelata maaletulekut tervisekaitse, avaliku turvalisuse ega avaliku korra pärast, peaksid konventsiooniosalised valitsused laeva ja sadamarajatise turvaplaanide heakskiitmisel pöörama vajalikku tähelepanu asjaolule, et laeva personal elab ja töötab laeval ning vajab maalemineku luba ja juurdepääsu kaldal asuvatele meremeeste heaoluobjektidele, sealhulgas meditsiiniasutustele.

A OSA

MUUDETUD 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL LISA XI-2 PEATÜKI SÄTETEGA SEOTUD KOHUSTUSLIKUD NÕUDED

1 ÜLDSÄTTED

1.1 Sissejuhatus

Rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi käesolev osa sisaldab kohustuslikke sätteid, millele on viidatud muudetud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel XI-2 peatükis.

1.2 Eesmärgid

Käesoleva koodeksi eesmärgid on:

.1 luua rahvusvaheline raamistik, mis hõlmab konventsiooniosaliste valitsuste, valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ning mereveonduste ja sadamatööstuste koostööd, et avastada turvaohte ja võtta ennetusmeetmeid rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid laevu ja sadamarajatisi mõjutavate turvaintsidentide vältimiseks.

.2 määrata meresõiduturvalisuse tagamise eesmärgil kindlaks konventsiooniosaliste valitsuste, valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ning mereveonduste ja sadamatööstuste vastavad rollid riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

.3 tagada turvalisusega seotud teabe varane ja tõhus kogumine ja vahetamine;

.4 esitada turvalisuse hindamise meetodid nii, et turvalisuse astme muutmise puhuks oleksid paika pandud plaanid ja kord; ja

.5 tagada kindlus selles, et paika on pandud piisavad ja proportsionaalsed meresõiduturvalisuse meetmed.

1.3 Funktsionaalsed nõuded

Käesoleva koodeksi eesmärkide saavutamiseks sisaldab see mitmeid funktsionaalseid nõudeid. Kuigi loetelu ei ole ammendav, kuuluvad funktsionaalsete nõuete hulka:

.1 turvalisusega seotud ohtude kohta teabe kogumine ja hindamine ning vahetamine asjaomaste konventsiooniosaliste valitsustega;

.2 laevade ja sadamarajatiste andmevahetusprotokollide säilitamise nõue;

.3 laevadele, sadamarajatistele ja nende piirangualadele loata juurdepääsu välistamine;

.4 keelatud relvade, süüteseadmete või lõhkeainete laevadele või sadamrajatistesse viimise välistamine;

.5 turvaohtudele või -intsidentidele reageerivate häireedastusvahendite soetamine;

.6 turvalisuse hindamistel põhinevate laeva ja sadamarajatise turvaplaanide nõue; ja

.7 väljaõppe, õppuste ja harjutuste nõue turvaplaanide ja -menetluste tundmise tagamiseks.

2 MÕISTED

2.1 Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas osas järgmisi mõisteid:

.1 konventsioon — muudetud 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel;

.2 reegel — konventsiooni reegel;

.3 peatükk — konventsiooni peatükk;

.4 laeva turvaplaan — plaan, mis on välja töötatud selliste meetmete rakendamiseks laeva pardal, mis on ette nähtud pardal viibivate isikute, lasti, lasti veoühikute, laeva varude või laeva turvaintsidentide ohu eest kaitsmiseks;

.5 sadamarajatise turvaplaan — plaan, mis on välja töötatud selliste meetmete rakendamiseks, mis on ette nähtud sadamarajatise ja sadamarajatises viibivate laevade, isikute, lasti, lasti veoühikute ja laeva varude turvaintsidentide ohu eest kaitsmiseks;

.6 laeva turvaülem — kapteni ees vastutav isik laeva pardal, kelle ühing on määranud vastutama laeva turvalisuse eest, samuti laeva turvaplaani rakendamise ja jätkamise ning sidepidamise eest ühingu turvaülema ja sadamarajatise turvaülemaga;

.7 ühingu turvaülem — ühingu määratud isik, kes tagab laeva turvalisuse hindamise; laeva turvaplaani väljatöötamise, heakskiitmiseks esitamise ja seejärel rakendamise ja jätkamise ning sidepidamine sadamarajatise turvaülemate ja laeva turvaülemaga;

.8 sadamarajatise turvaülem — isik, kes on määratud vastutavaks sadamarajatise turvaplaani väljatöötamise, rakendamise, ülevaatamise ja jätkamise eest ning sidepidamise eest laeva turvaülemate ja ühingu turvaülematega;

.9 turvalisuse tase 1 — tase, mille puhul kohaldatakse pidevalt vajalikke minimaalseid kaitse- ja turvameetmeid;

.10 turvalisuse tase 2 — tase, mille puhul teatava ajavahemiku jooksul kohaldatakse turvaintsidendi kõrgendatud ohu tõttu vajalikke täiendavaid kaitse- ja turvameetmeid;

.11 turvalisuse tase 3 — tase, mille puhul piiratud aja jooksul kohaldatakse edasisi eriomaseid kaitse- ja turvameetmeid, kui turvaintsident on tõenäoline või otseselt ähvardav, kuigi konkreetset sihtmärki ei ole võimalik kindlaks teha.

2.2 Käesolevas koodeksis kasutatav mõiste "laev" hõlmab reeglis nr XI-2/1 määratletud ujuvaid puurimisseadmeid ja kiirlaevu.

2.3 Kui punktides 14-18 kasutatavat mõistet "konventsiooniosaline valitsus" kasutatakse sadamarajatisele viidates, hõlmab see viidet määratud asutusele.

2.4 Käesolevas osas teisiti määratlemata mõistetel on I ja XI-2 peatükis määratletud tähendus.

3 KOHALDAMINE

3.1 Käesolevat koodeksit kohaldatakse:

.1 järgmiste rahvusvahelisteks reisideks kasutatavate laevade suhtes:

.1 reisilaevad, sealhulgas kiirreisilaevad;

.2 kaubalaevad, sealhulgas kiirlaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem; ja

.3 ujuvad puurimisseadmed; ning

.2 selliseid rahvusvahelisteks reisideks kasutatavaid laevu teenindavate sadamarajatiste suhtes.

3.2 Olenemata punkti 3.1.2 sätetest otsustavad konventsiooniosalised valitsused, mil määral kohaldatakse koodeksi käesolevat osa nende territooriumil asuvate sadamarajatiste suhtes, mida kasutavad peamiselt laevad, mida ei kasutata rahvusvahelisteks reisideks, kuid mis vahetevahel peavad teenindama ka rahvusvaheliselt reisilt saabuvaid või rahvusvahelisele reisile suunduvaid laevu.

3.2.1 Konventsiooniosalised valitsused teevad punktis 3.2 osutatud otsuse sadamarajatise turvalisuse hindamise põhjal, mida teostatakse vastavalt koodeksi käesolevale osale.

3.2.2 Punkti 3.2 alusel konventsiooniosalise valitsuse tehtav otsus ei ohusta turvalisuse taset, mida kavatsetakse XI-2 peatüki või koodeksi käesoleva osaga saavutada.

3.3 Käesolevat koodeksit ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade ega muude laevade suhtes, mida konventsiooniosalised valitsused omavad või kasutavad või mida kasutatakse üksnes riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel.

3.4 Käesoleva osa punkte 5-13 ja 19 kohaldatakse reeglis nr XI-2/4 täpsustatud ühingute ja laevade suhtes.

3.5 Käesoleva osa punkte 5 ja 14-18 kohaldatakse reeglis nr XI-2/10 täpsustatud sadamarajatiste suhtes.

3.6 Käesolev koodeks ei piira riikide rahvusvahelisest õigusest tulenevaid õigusi ega kohustusi.

4 KONVENTSIOONIOSALISTE VALITSUSTE KOHUSTUSED

4.1 Vastavalt reeglitele nr XI-2/3 ja XI-2/7 kehtestavad konventsiooniosalised valitsused turvalisuse tasemed ja annavad suuniseid kaitseks turvaintsidentide eest. Kõrgem turvalisuse tase osutab turvaintsidendi suuremale tõenäosusele. Vajaliku turvalisuse taseme kehtestamisel tuleb arvesse võtta järgmisi tegureid:

.1 mil määral on teave ohu kohta usaldatav;

.2 mil määral on teave ohu kohta kinnitatud;

.3 mil määral on teave ohu kohta konkreetne või otseselt ähvardav; ja

.4 sellise turvaintsidendi võimalikud tagajärjed.

4.2 Turvalisuse taseme 3 kehtestamisel annavad konventsiooniosalised valitsused vajaduse korral välja asjakohased juhendi ja edastavad turvalisusega seotud teabe nendele laevadele ja sadamarajatistele, mida võib ähvardada oht.

4.3 Konventsiooniosalised valitsused võivad delegeerida teatavad turvalisusega seotud ülesanded XI-2 peatüki ja koodeksi käesoleva osa kohaselt tunnustatud turvaorganisatsioonile, välja arvatud järgmised ülesanded:

.1 kohaldatava turvalisuse taseme kehtestamine;

.2 sadamarajatise turvalisuse hindamise ja heakskiidetud hindamise hilisemate muudatuste heakskiitmine;

.3 nende sadamarajatiste kindlaksmääramine, mis peavad määrama sadamarajatise turvaülema;

.4 sadamarajatise turvaplaani heakskiitmine ja heakskiidetud plaani hilisemate muudatuste kinnitamine;

.5 kontrolli- ja vastavusmeetmete võtmine vastavalt reeglile nr XI-2/9; ja

.6 turvalisuse deklaratsiooni nõuete kehtestamine.

4.4 Konventsiooniosalised valitsused katsetavad vastavalt oma vajadustele nende heakskiidetud laeva turvaplaanide või sadamarajatise turvaplaanide või selliste plaanide muudatuste tõhusust või laevade puhul nende nimel heakskiidetud plaanide tõhusust.

5. TURVALISUSE DEKLARATSIOON

5.1 Konventsiooniosalised valitsused määravad turvalisuse deklaratsiooni vajalikkuse kindlaks selle põhjal, millist ohtu kujutavad endast laeva ja sadama vaheline liides või laev-laev liides inimestele, varale või keskkonnale.

5.2 Laev võib nõuda turvalisuse deklaratsiooni täitmist, kui:

.1 laeva käitatakse kõrgemal turvalisuse tasemel kui selles sadamarajatises või teisel laeval, millega tal on liides;

.2 konventsiooniosaliste valitsuste vahel on olemas turvalisuse deklaratsiooni alane kokkulepe, mis hõlmab teatavaid rahvusvahelisi reise või selliseid reise sooritavaid teatavaid laevu;

.3 laeva või sadamarajatisega on olnud seotud turvaoht või turvaintsident;

.4 laev viibib sadamas, millelt ei nõuta heakskiidetud sadamarajatise turvaplaani olemasolu ega rakendamist; või

.5 laeval teostatakse laev-laev liidestunud tegevust teise laevaga, millelt ei nõuta heakskiidetud laeva turvaplaani olemasolu ega rakendamist.

5.3 Käesoleva punkti alusel esitatud turvalisuse deklaratsiooni täitmise nõudeid tunnustab vastavalt sadamarajatis või laev.

5.4 Turvalisuse deklaratsiooni täidab:

.1 kapten või laeva turvaülem laeva(de) nimel; ja vajaduse korral

.2 sadamarajatise turvaülem või, kui konventsiooniosaline valitsus näeb ette teisiti, mis tahes muu kaldapiirkonna turvalisuse eest vastutav asutus sadamarajatise nimel.

5.5 Turvalisuse deklaratsioonis nimetatakse need turvanõuded, mida sadamarajatis ja laev (või laevad) võivad omavahel jagada, ning määratakse mõlema vastutus.

5.6 Konventsiooniosalised valitsused täpsustavad reegli nr XI-2/9.2.3 sätteid silmas pidades minimaalse aja, mille jooksul nende territooriumil asuvad sadamarajatised säilitavad turvalisuse deklaratsioone.

5.7 Valitsusorganid täpsustavad reeglit nr XI-2/9.2.3 silmas pidades minimaalse aja, mille jooksul nende lipu all sõitvad laevad säilitavad turvalisuse deklaratsioone.

6 ÜHINGU KOHUSTUSED

6.1 Ühing tagab, et laeva turvaplaanis oleksid selgelt märgitud kapteni võimupiirid. Ühing kehtestab laeva turvaplaanis, et kaptenil on ülimuslik võim ja vastutus teha otsuseid laeva ohutuse ja turvalisuse kohta ja paluda vajaduse korral abi ühingult või mis tahes konventsiooniosaliselt valitsuselt.

6.2 Ühing tagab, et ühingu turvaülemale, kaptenile ja laeva turvaülemale antakse vajalikku toetust nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vastavalt XI-2 peatükile ja koodeksi käesolevale osale.

7. LAEVA TURVALISUS

7.1 Laevalt nõutakse konventsiooniosaliste valitsuste kehtestatud turvalisuse taseme järgimist vastavalt allpool sätestatule.

7.2 Võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid, teostatakse turvalisuse taseme 1 korral kõikidel laevadel vajalike meetmete abil turvaintsidentide avastamiseks ja nende vastu ennetusabinõude võtmiseks järgmiseid tegevusi:

.1 kõikide laeva turvakohustuste täitmise tagamine;

.2 laevalepääsu kontrollimine;

.3 isikute ja nende isiklike asjade laevaletoimetamise kontrollimine;

.4 piirangualade valve, tagades sissepääsu üksnes volitatud isikutele;

.5 tekialade ja laeva ümbruse valve;

.6 lasti ja laeva varude käitlemise järelevalve; ja

.7 turvaside kiire kättesaadavuse tagamine.

7.3 Turvalisuse taseme 2 korral rakendatakse iga punktis 7.2 üksikasjalikult kirjeldatud tegevuse puhul laeva turvaplaanis täpsustatud täiendavaid kaitsemeetmeid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

7.4 Turvalisuse taseme 3 korral rakendatakse iga punktis 7.2 üksikasjalikult kirjeldatud tegevuse puhul laeva turvaplaanis täpsustatud edasisi eriomaseid kaitsemeetmeid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

7.5 Kui valitsusorganid kehtestavad turvalisuse taseme 2 või 3, kinnitab laev turvalisuse taseme muutmise juhendi kättesaamist.

7.6 Enne turvalisuse taseme 2 või 3 kehtestanud konventsiooniosalise valitsuse territooriumil asuvasse sadamasse sisenemist või sellises sadamas viibides kinnitab laev kõnealuse juhendi kättesaamist ja kinnitab sadamarajatise turvaülemale, et ta hakkab rakendama asjakohaseid meetmeid ja menetlusi, mida on üksikasjalikult kirjeldatud laeva turvaplaanis ja turvalisuse taseme 3 puhul selle taseme määranud konventsiooniosalise valitsuse välja antud juhendis. Laev annab teada rakendamisel ettetulevatest raskustest. Sel juhul peavad sadamarajatise turvaülem ja laeva turvaülem omavahel sidet ning kooskõlastavad vajalikud meetmed.

7.7 Kui valitsusorganid nõuavad, et laev kehtestaks kõrgema turvalisuse taseme või kui laeval kohaldatakse juba kõrgemat turvalisuse taset kui sadamas, kuhu laev kavatseb siseneda või kus ta juba viibib, teavitab laev viivitamata kõnealusest olukorrast selle konventsiooniosalise valitsuse pädevat asutust, kelle territooriumil asjaomane sadamarajatis asub, ja sadamarajatise turvaülemat.

7.7.1 Sel juhul peab laeva turvaülem sidet sadamarajatise turvaülemaga ja vajaduse korral kooskõlastab vajalikud meetmed.

7.8 Valitsusorganid, kes nõuavad, et nende lipu all sõitvad laevad kehtestaksid teise konventsiooniosalise valitsuse sadamas turvalisuse taseme 2 või 3, teatavad sellest viivitamata kõnealusele konventsiooniosalisele valitsusele.

7.9 Kui konventsiooniosalised valitsused kehtestavad turvalisuse tasemed ja tagavad turvalisuse taseme kohta teabe edastamise laevadele, mis viibivad nende territoriaalvetes või mis on teatanud kavatsusest siseneda nende territoriaalvetesse, soovitatakse sellistel laevadel säilitada valvelolek ja edastada viivitamata nende valitsusorganitele ja lähedalasuvatele rannikuäärsetele riikidele neile teatavaks saava teabe, mis võib mõjutada meresõiduturvalisust selles piirkonnas.

7.9.1 Kui konventsiooniosaline valitsus teavitab laevu kohaldatava turvalisuse tasemest, teavitab ta neid käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid arvesse võttes ka turvameetmetest, mida laevad peaksid võtma, ja vajaduse korral meetmed, mille konventsiooniosaline valitsus on võtnud kaitseks ohu vastu.

8. LAEVA TURVALISUSE HINDAMINE

8.1 Laeva turvalisuse hindamine on laeva turvaplaani väljatöötamis- ja ajakohastamisprotsessi oluline ja lahutamatu osa.

8.2 Ühingu turvaülem tagab, et laeva turvalisuse hindamist teostavad käesoleva punkti kohaselt isikud, kellel on laeva turvalisuse hindamiseks vajalikud oskused, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

8.3 Tunnustatud turvaorganisatsioon võib punkti 9.2.1 alusel teostada konkreetse laeva turvalisuse hindamist.

8.4 Laeva turvalisuse hindamine hõlmab kohapealset turvaülevaatust ja vähemalt järgmisi elemente:

.1 kohaldatavate turvameetmete, -menetluste ja -toimingute kindlakstegemine;

.2 kaitse seisukohast tähtsate põhiliste pardatoimingute kindlakstegemine ja hindamine;

.3 põhilisi pardatoiminguid ähvardavate võimalike ohtude ja nende esinemise tõenäosuse kindlakstegemine turvameetmete kindlaksmääramiseks ja tähtsusjärjekorda seadmiseks; ja

.4 infrastruktuuris, tegevuspõhimõtetes ja menetlustes esinevate puuduste, sealhulgas inimtegurite kindlakstegemine.

8.5 Laeva turvalisuse hindamise dokumenteerib, vaatab üle, võtab vastu ja hoiab alles ühing.

9 LAEVA TURVAPLAAN

9.1 Iga laeva pardal on valitsusorganite heakskiidetud laeva turvaplaan. Plaaniga nähakse ette koodeksi käesolevas osas määratletud kolm turvalisuse taset.

9.1.1 Tunnustatud turvaorganisatsioon võib punkti 9.2.1 alusel koostada konkreetse laeva turvaplaani.

9.2 Valitsusorganid võivad usaldada laeva turvaplaanide või varem heakskiidetud plaanide muudatuste ülevaatamise ja heakskiitmise tunnustatud turvaorganisatsioonidele.

9.2.1 Sel juhul ei ole tunnustatud turvaorganisatsioon, kes on kohustatud konkreetse laeva turvaplaani või selle muudatused üle vaatama ja heaks kiitma, osalenud vaatluse all oleva laeva turvalisuse hindamise ega laeva turvaplaani või selle muudatuste koostamisel.

9.3 Laeva turvaplaani või varem heakskiidetud plaani muudatused esitatakse heakskiitmiseks koos turvalisuse hindamisega, mille põhjal plaan või selle muudatused on välja töötatud.

9.4 Selline plaan töötatakse välja käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid arvesse võttes ja pannakse kirja laeva töökeeles või -keeltes. Kui kasutatav keel või kasutatavad keeled ei ole inglise, prantsuse ega hispaania keel, tuleb lisada tõlge ühte nendest keeltest. Plaanis käsitletakse vähemalt järgmisi punkte:

.1 meetmed, mis on ette nähtud selliste relvade, ohtlike ainete ja seadmete laeva pardale toimetamise vältimiseks, mida kavatsetakse kasutada inimeste, laevade või sadamate vastu ja mille vedu ei ole lubatud;

.2 piirangualade määratlus ja meetmed, millega välistatakse loata sissepääs kõnealustele aladele;

.3 meetmed, millega välistatakse loata pääs laevale;

.4 turvaohtudele või turvanõuete rikkumistele reageerimise kord, sealhulgas sätted eriti laeva või laeva ja sadama liideste oluliste toimingute jätkamiseks;

.5 sellistele turvajuhenditele reageerimise kord, mida konventsiooniosalised valitsused võivad anda turvalisuse taseme 3 korral;

.6 turvaohtude või turvanõuete rikkumiste korral kohaldatav evakueerimiskord;

.7 turvalisuse eest vastutava pardapersonali ülesanded ja muu pardapersonali turvalisusega seotud ülesanded;

.8 turvatoimingute auditeerimise kord;

.9 plaaniga seotud väljaõppe, õppuste ja harjutuste läbiviimise kord;

.10 laeva ja sadamarajatise turvatoimingutega liidestumise kord;

.11 plaani korralise ülevaatuse ja ajakohastamise kord;

.12 turvaintsidentidest teatamise kord;

.13 laeva turvaülema nimi;

.14 ühingu turvaülema nimi ja kontaktandmed tema kättesaamiseks 24 tundi ööpäevas;

.15 pardal olevate turvaseadmete ülevaatuse, katsetamise, kalibreerimise ja hoolduse tagamise kord;

.16 pardal olevate turvaseadmete katsetamise ja kalibreerimise sagedus;

.17 laeva turvasignalisatsioonisüsteemi aktiveerimispunktide asukohtade tuvastamine; ja

.18 laeva turvasignalisatsioonisüsteemi kasutamise, sealhulgas katsetamise, aktiveerimise, desaktiveerimise ja ennistamise ning valehäirete piiramise kord, juhised ja suunised.

9.4.1 Plaanis täpsustatud turvalisusega seotud tegevuse sisekontrolli teostav või plaani rakendamist hindav personal on kontrollitavast tegevusest sõltumatu, välja arvatud juhul, kui see on ühingu või laeva suuruse või laadi tõttu ebapraktiline.

9.5 Valitsusorganid määravad kindlaks, milliseid muudatusi ei rakendata heakskiidetud turvaplaani või heakskiidetud plaanis täpsustatud turvaseadmete suhtes, kui valitsusorganid ei ole asjakohaseid plaani muudatusi heaks kiitnud. Sellised muudatused on vähemalt sama tõhusad kui XI-2 peatükis või koodeksi käesolevas osas ettenähtud asjakohased meetmed.

9.5.1 Laeva turvaplaanis või turvavarustuses tehtavad muudatused, mille valitsusorganid on punkti 9.5 alusel spetsiaalselt heaks kiitnud, dokumenteeritakse nii, et selline heakskiit oleks selgesti näha. Selline heakskiit on kättesaadav pardal ja esitatakse koos rahvusvahelise laeva turvatunnistusega (või ajutise rahvusvahelise laeva turvatunnistusega). Kui kõnealused muudatused on ajutised, ei ole vaja sellist dokumenti laeval säilitada pärast algsete heakskiidetud meetmete või seadmete taastamist.

9.6 Plaani võib säilitada elektroonilisel kujul. Sel juhul kaitstakse seda loata kustutamise, hävitamise või muutmise eest.

9.7 Plaani kaitstakse loata juurdepääsu või avalikustamise eest.

9.8 Laeva turvaplaane ei kontrolli ametnikud, kelle konventsiooniosaline valitsus on nõuetekohaselt volitanud kontrolli- ja vastavusmeetmete rakendamiseks vastavalt XI-2 peatüki reeglile nr 9, välja arvatud punktis 9.8.1 täpsustatud asjaoludel.

9.8.1 Kui konventsiooniosalise valitsuse nõuetekohaselt volitatud ametnikel on ilmne põhjus arvata, et laev ei vasta XI-2 peatüki või käesoleva koodeksi A osa nõuetele, ja ainus võimalus mittevastavuse kindlaks tegemiseks või kõrvaldamiseks on vaadata üle laeva turvaplaani asjakohased nõuded, lubatakse erandkorras piiratud juurdepääsu plaani konkreetsetele, mittevastavusega seotud punktidele, kuid üksnes asjaomase laeva konventsiooniosalise valitsuse või kapteni nõusolekul. Sellest olenemata käsitatakse koodeksi käesoleva osa punkti 9.4 alapunktidega.2,.4,.5,.7,.15,.17 ja 18 seotud kava sätteid konfidentsiaalse teabena ja neid ei tohi kontrollida, kui asjaomased konventsiooniosalised valitsused ei ole andnud teistsugust nõusolekut.

10 DOKUMENTATSIOON

10.1 Vähemalt sellise minimaalse aja jooksul, mille valitsusorganid on määranud reeglit nr XI-2/9.2.3 silmas pidades, säilitatakse pardal dokumente järgmiste laeva turvaplaanis käsitletavate tegevuste kohta:

.1 väljaõpe, õppused ja harjutused;

.2 turvaohud ja -intsidendid;

.3 turvanõuete rikkumised;

.4 turvalisuse taseme muutmine;

.5 teated, mis on otseselt seotud laeva turvalisusega, näiteks konkreetsed ähvardused laevadele või sadamarajatistele, kus laev viibib või on viibinud;

.6 turvalisusega seotud tegevuse sisekontrollid ja ülevaatused;

.7 laeva turvalisuse hindamise korraline ülevaatus;

.8 laeva turvaplaani korraline ülevaatus;

.9 plaani muudatuste rakendamine; ja

.10 pardal olevate turvaseadmete hooldus, kalibreerimine ja katsetamine, sealhulgas laeva turvasignalisatsioonisüsteemi katsetamine.

10.2 Dokumentatsioon koostatakse laeva töökeeles või -keeltes. Kui kasutatav keel või kasutatavad keeled ei ole inglise, prantsuse ega hispaania keel, tuleb lisada tõlge ühte nendest keeltest.

10.3 Dokumentatsiooni võib säilitada elektroonilisel kujul. Sel juhul kaitstakse neid loata kustutamise, hävitamise või muutmise eest.

10.4 Dokumentatsiooni kaitstakse loata juurdepääsu või avalikustamise eest.

11 ÜHINGU TURVAÜLEM

11.1 Ühing määrab ühingu turvaülema. Ühingu turvaülemaks määratud isik võib tegutseda ühingu turvaülemana ühe või mitme laeva heaks, olenevalt ühingu kasutatavate laevade arvust ja tüübist, tingimusel et on selgelt määratletud, milliste laevade eest kõnealune isik vastutab. Ühing võib olenevalt kasutatavate laevade arvust ja tüübist määrata ühingu turvaülemateks mitu isikut, tingimusel et on selgelt määratletud, milliste laevade eest iga isik vastutab.

11.2 Lisaks mujal koodeksi käesolevas osas täpsustatud kohustustele kuuluvad ühingu turvaülema ülesannete ja kohustuste hulka muu hulgas:

.1 teavitamine laeva tõenäoliselt ähvardavate ohtude suurusest, kasutades asjakohaseid turvalisuse hindamisi ja muud asjakohast teavet;

.2 laeva turvalisuse hindamise tagamine;

.3 laeva turvaplaani väljatöötamise, heakskiitmiseks esitamise ning seejärel rakendamise ja jätkamise tagamine;

.4 selle tagamine, et laeva turvaplaani muudetakse vajaduse korral puuduste kõrvaldamiseks ja üksiku laeva turvanõuete täitmiseks;

.5 sisekontrollide ja turvatoimingute ülevaatuste korraldamine;

.6 valitsusorganite või tunnustatud turvaorganisatsiooni läbiviidavate esmaste ja edasiste laeva ülevaatuste korraldamine;

.7 sisekontrollide, korraliste ülevaatuste, turvaülevaatuste ja vastavuskontrollide käigus avastatud puuduste ja mittevastavuste kohese käsitlemise ja kõrvaldamise tagamine;

.8 turvateadlikkuse ja valveloleku suurendamine;

.9 laeva turvalisuse eest vastutavale personalile piisava väljaõppe tagamine;

.10 laeva turvaülema ja asjaomase sadamarajatise turvaülemate vahelise tõhusa sidepidamise ja koostöö tagamine;

.11 turvanõuete ja ohutusnõuete vahelise kooskõla tagamine;

.12 sõsarlaevade või laevastiku turvaplaanide kasutamise korral iga laeva plaanis laevale eriomase teabe kajastumise tagamine; ja

.13 teatava laeva või laevade rühma puhul heakskiidetud alternatiivse või samaväärse korra rakendamise ja jätkamise tagamine.

12 LAEVA TURVAÜLEM

12.1 Igale laevale määratakse turvaülem.

12.2 Lisaks mujal koodeksi käesolevas osas täpsustatud kohustustele kuuluvad laeva turvaülema ülesannete ja kohustuste hulka muu hulgas:

.1 laeva korraliste turvaülevaatuste teostamine, et tagada vajalike turvameetmete kohaldamine;

.2 laeva turvaplaan, sealhulgas plaani muudatuste jätkamine ja rakendamise järelevalve;

.3 lasti käitlemise ja laeva varude turvalisuse kooskõlastamine muu pardapersonaliga ja asjaomaste sadamarajatise turvaülematega;

.4 laeva turvaplaani muudatusettepanekute tegemine;

.5 sisekontrollide, korraliste ülevaatuste, turvaülevaatuste ja vastavuskontrollide käigus avastatud puudustest ja mittevastavustest teatamine ühingu turvaülemale ning parandusmeetmete rakendamine;

.6 turvateadlikkuse ja valveloleku suurendamine pardal;

.7 vajaduse korral pardapersonalile piisava väljaõppe tagamine;

.8 kõikidest turvaintsidentidest teatamine;

.9 laeva turvaplaani rakendamise kooskõlastamine ühingu turvaülema ja asjaomase sadamarajatise turvaülemaga; ja

.10 olemasolevate turvaseadmete nõuetekohase toimimise, katsetamise, kalibreerimise ja hoolduse tagamine.

13 LAEVA TURVALISUSE ALANE VÄLJAÕPE, ÕPPUSED JA HARJUTUSED

13.1 Ühingu turvaülem ja asjaomane kaldapersonal on omandanud teadmised ja väljaõppe käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid arvesse võttes.

13.2 Laeva turvaülem on omandanud teadmised ja väljaõppe käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid arvesse võttes.

13.3 Konkreetsete turvaülesannete ja -kohustustega pardapersonal mõistab enda kohustusi seoses laeva turvalisusega nii, nagu on kirjeldatud laeva turvaplaanis, ning neil on piisavalt teadmisi ja võimeid teostada neile määratud ülesandeid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

13.4 Laeva turvaplaani tõhusaks rakendamiseks viiakse õppusi läbi asjaomaste ajavahemike järel, võttes arvesse laeva tüüpi, laeva personali vahetumist, külastatavaid sadamarajatisi ja muid asjakohaseid asjaolusid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

13.5 Ühingu turvaülem tagab laeva turvaplaanide tõhusa kooskõlastuse ja rakendamise, osaledes harjutustes asjaomaste ajavahemike järel, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

14 SADAMARAJATISE TURVALISUS

14.1 Sadamarajatis peab toimima vastavalt selle konventsiooniosalise valitsuse kehtestatud turvalisuse tasemele, kelle territooriumil ta asub. Turvameetmeid ja -menetlusi rakendatakse sadamarajatises sellisel viisil, mis põhjustaks võimalikult vähe tüli või viivitusi reisijatele, laevale, laevapersonalile, laeva külastajatele ning kaupadele ja teenustele.

14.2 Võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid, teostatakse turvalisuse taseme 1 korral kõikides sadamarajatistes vajalike meetmete abil turvaintsidentide avastamiseks ja nende vastu ennetusabinõude võtmiseks järgmiseid tegevusi:

.1 kõikide sadamarajatiste turvaülesannete täitmise tagamine;

.2 sadamarajatisele juurdepääsu kontrollimine;

.3 sadamarajatise, kaasa arvatud ankurdamis- ja sildumisala(de) jälgimine;

.4 piirangualade valve, tagades sissepääsu üksnes volitatud isikutele;

.5 lasti käitlemise järelevalve;

.6 laeva varude käitlemise järelevalve; ja

.7 turvaside kiire võimaldamine.

14.3 Turvalisuse taseme 2 korral rakendatakse iga punktis 14.2 üksikasjalikult kirjeldatud tegevuse puhul sadamarajatise turvaplaanis täpsustatud täiendavaid kaitsemeetmeid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

14.4 Turvalisuse taseme 3 korral rakendatakse iga punktis 14.2 üksikasjalikult kirjeldatud tegevuse puhul sadamarajatise turvaplaanis täpsustatud edasisi eriomaseid kaitsemeetmeid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

14.4.1 Peale selle peavad sadamarajatised turvalisuse taseme 3 korral reageerima selle konventsiooniosalise valitsuse edastatud turvajuhenditele, kelle territooriumil sadamarajatis asub, ning kõnealuseid juhendeid rakendama.

14.5 Kui sadamarajatise turvaülemale teatatakse, et laeval on raskusi XI-2 peatüki või käesoleva osa nõuete täitmisel või laeva turvaplaanis üksikasjalikult kirjeldatud asjakohaste meetmete ja menetluste rakendamisel ning kui kohaldatakse turvalisuse taset 3, peavad sadamarajatise turvaülem ja laeva turvaülem omavahel sidet ning kooskõlastavad vajalikud meetmed pärast selle konventsiooniosalise valitsuse poolt turvajuhendi andmist, kelle territooriumil sadamarajatis asub.

14.6 Kui sadamarajatise turvaülemale teatatakse, et laeval kohaldatakse kõrgemat turvalisuse taset kui sadamarajatises, teatab sadamarajatise turvaülem sellest pädevale asutusele ning teeb koostööd laeva turvaülemaga ja kooskõlastab vajaduse korral vajalikud meetmed.

15 SADAMARAJATISE TURVALISUSE HINDAMINE

15.1 Sadamarajatise turvalisuse hindamine on sadamarajatise turvaplaani väljatöötamis- ja ajakohastamisprotsessi oluline ja lahutamatu osa.

15.2 Sadamarajatise turvalisust hindab konventsiooniosaline valitsus, kelle territooriumil sadam asub. Konventsiooniosaline valitsus võib volitada tema territooriumil asuva konkreetse sadamarajatise turvalisust hindama tunnustatud turvaorganisatsiooni.

15.2.1 Kui sadamarajatise turvalisust hindab tunnustatud turvaorganisatsioon, vaatab turvalisuse hindamise käesolevale punktile vastavuse kontrollimiseks üle ja kiidab heaks konventsiooniosaline valitsus, kelle territooriumil sadamarajatis asub.

15.3 Hindamist läbiviivatel isikutel on asjakohased oskused sadamarajatise turvalisuse hindamiseks vastavalt käesolevale punktile, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

15.4 Sadamarajatise turvalisuse hindamised vaadatakse üle ja ajakohastatakse korrapäraselt, võttes arvesse muutuvaid ohte ja/või väikeseid sadamarajatisega seotud muudatusi, ning need vaadatakse alati üle ja ajakohastatakse, kui sadamarajatises toimuvad suured muudatused.

15.5 Sadamarajatise turvalisuse hindamine hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

.1 kaitse seisukohast tähtsate varade ja infrastruktuuri kindlakstegemine ja hindamine;

.2 varasid ja infrastruktuuri ähvardavate võimalike ohtude ja nende esinemise tõenäosuse kindlakstegemine turvameetmete kindlaksmääramiseks ja tähtsusjärjekorda seadmiseks;

.3 vastumeetmete ja protseduuriliste muudatuste kindlakstegemine, valik ja tähtsusjärjekorda seadmine, samuti selle kindlakstegemine, kui tõhusalt need vähendavad haavatavust; ja

.4 infrastruktuuris, tegevuspõhimõtetes ja korras esinevate nõrkade kohtade, sealhulgas inimtegurite kindlakstegemine.

15.6 Konventsiooniosalise valitsuse loal võib sadamarajatise turvalisuse hindamine hõlmata rohkem kui üht sadamarajatist, kui nende sadamarajatiste valdaja, asukoht, tegevus, varustus ja ülesehitus on samasugused. Konventsiooniosaline valitsus, kes sellist korraldust lubab, edastab organisatsioonile sellekohased üksikasjad.

15.7 Sadamarajatise turvalisuse hindamise lõpetamisel koostatakse aruanne, mis sisaldab kokkuvõtet hindamise läbiviimise kohta, hindamise käigus avastatud iga haavatava koha kirjeldust ja selliste vastumeetmete kirjeldust, mida võib kasutada sellise haavatavuse kõrvaldamiseks. Aruannet kaitstakse loata juurdepääsu või avalikustamise eest.

16 SADAMARAJATISE TURVAPLAAN

16.1 Iga sadamarajatise kohta töötatakse välja sadamarajatise turvaplaan, mis põhineb sadamarajatise turvalisuse hindamisel ja mis vastab laeva ja sadama liidesele. Plaaniga nähakse ette koodeksi käesolevas osas määratletud kolm turvalisuse taset.

16.1.1 Kui punkti 16.2 sätetest ei tulene teisiti, võib konkreetse sadamarajatise turvaplaani koostada tunnustatud turvaorganisatsioon.

16.2 Sadamarajatise turvaplaani kiidab heaks konventsiooniosaline valitsus, kelle territooriumil sadamarajatis asub.

16.3 Selline plaan töötatakse välja käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid arvesse võttes sadamarajatise töökeeles. Plaan sisaldab vähemalt järgmist teavet:

.1 meetmed, mis on ette nähtud selliste relvade või muude ohtlike ainete ja seadmete sadamarajatisse või laeva pardale toimetamise vältimiseks, mida kavatsetakse kasutada inimeste, laevade või sadamate vastu ja mille vedu ei ole lubatud;

.2 meetmed, mis on ette nähtud loata juurdepääsu välistamiseks sadamarajatisele, rajatises sildunud laevadele ja rajatise piirangualadele;

.3 turvaohtudele või turvanõuete rikkumistele reageerimise kord, sealhulgas sätted sadamarajatise või laeva ja sadama vahelise liidese oluliste toimingute jätkamiseks;

.4 sellistele turvakorraldustele reageerimise kord, mille konventsiooniosaline valitsus, kelle territooriumil sadamarajatis asub, võib anda turvalisuse taseme 3 korral;

.5 turvaohtude või turvanõuete rikkumiste korral kohaldatav evakueerimiskord;

.6 turvalisuse eest vastutava sadamarajatise personali ja rajatise muu personali ülesanded turvalisuse küsimustes;

.7 laeva turvatoimingutega liidestumise kord;

.8 plaani korralise ülevaatuse ja ajakohastamise kord;

.9 turvaintsidentidest teatamise kord;

.10 sadamarajatise turvaülema nimi ja kontaktandmed tema kättesaamiseks 24 tundi ööpäevas;

.11 plaanis sisalduva teabeturve tagamise meetmed;

.12 meetmed, mis on ette nähtud lasti ja lastikäitlemisseadmete tõhusa turve tagamiseks;

.13 sadamarajatise turvaplaani auditeerimise kord;

.14 sadamarajatises viibiva laeva turvasignalisatsioonisüsteemi aktiviseerumisele reageerimise kord; ja

.15 laeva personali maale lubamise ja personali muudatuste tegemise, samuti külastajate, sealhulgas meremeeste heaolu- ja tööorganisatsioonide esindajate laevalepääsu hõlbustamise kord.

16.4 Plaanis täpsustatud turvatoimingute sisekontrolli teostav või plaani rakendamist hindav personal on kontrollitavast tegevusest sõltumatu, välja arvatud juhul, kui see on sadamarajatise suuruse või laadi tõttu ebapraktiline.

16.5 Sadamarajatise turvaplaani võib kombineerida sadama turvaplaaniga või sadama mõne muu hädaolukorda käsitleva plaani või plaanidega või kuuluda nende alla.

16.6 Konventsiooniosaline valitsus, kelle territooriumil sadamarajatis asub, määrab kindlaks, milliseid sadamarajatise turvaplaani muudatusi ei rakendata, kui konventsiooniosaline valitsus ei ole plaani asjaomaseid muudatusi heaks kiitnud.

16.7 Plaani võib säilitada elektroonilisel kujul. Sel juhul kaitstakse seda loata kustutamise, hävitamise või muutmise eest.

16.8 Plaani kaitstakse loata juurdepääsu või avalikustamise eest.

16.9 Konventsiooniosaliste valitsuste loal võib sadamarajatise turvaplaan hõlmata rohkem kui üht sadamarajatist, kui nende sadamarajatiste valdaja, asukoht, tegevus, varustus ja ülesehitus on samasugused. Konventsiooniosaline valitsus, kes sellist alternatiivset korraldust lubab, edastab organisatsioonile sellekohased üksikasjad.

17 SADAMARAJATISE TURVAÜLEM

17.1 Igale sadamarajatisele määratakse sadamarajatise turvaülem. Isiku võib määrata ühe või mitme sadamarajatise turvaülemaks.

17.2 Lisaks koodeksi käesoleva osa muudes punktides täpsustatud kohustustele kuuluvad sadamarajatise turvaülema ülesannete ja kohustuste hulka muu hulgas:

.1 sadamarajatise esmase laiaulatusliku turvaülevaatuse teostamine, võttes arvesse asjakohast sadamarajatise turvalisuse hindamist;

.2 sadamarajatise turvaplaani väljatöötamise ja jätkamise tagamine;

.3 sadamarajatise turvaplaani rakendamine ja elluviimine;

.4 sadamarajatise korraliste turvaülevaatuste läbiviimine, et tagada vajalike turvameetmete jätkuv kohaldamine;

.5 vajaduse korral sadamarajatise turvaplaani muudatusettepanekute esitamine ja sisseviimine puuduste kõrvaldamiseks ja kava ajakohastamiseks, et võtta arvesse asjakohaseid muudatusi sadamarajatises;

.6 sadamarajatise personali turvateadlikkuse ja valveloleku suurendamine;

.7 sadamarajatise turvalisuse eest vastutavale personalile piisava väljaõppe tagamine;

.8 sadamarajatise turvalisust ohustavatest juhtudest teatamine asjaomastele asutustele ja nende dokumenteerimine;

.9 sadamarajatise turvaplaani rakendamise kooskõlastamine asjaomas(t)e ühingu(te) ja laeva(de) turvaülema(te)ga;

.10 vajaduse korral kooskõlastamine turvateenistustega;

.11 sadamarajatise turvalisuse eest vastutava personali kvalifikatsiooni tagamine;

.12 olemasolevate turvaseadmete nõuetekohase toimimise, katsetamise, kalibreerimise ja hoolduse tagamine; ja

.13 taotluse korral laeva turvaülema abistamine laevale tulla soovijate isikute kindlakstegemisel.

17.3 Sadamarajatise turvaülemale antakse vajalikku toetust XI-2 peatükiga ja koodeksi käesoleva osaga määratud ülesannete ja kohustuste täitmisel.

18 SADAMARAJATISE TURVALISUSE ALANE VÄLJAÕPE, ÕPPUSED JA HARJUTUSED

18.1 Sadamarajatise turvaülem ja asjaomane sadamarajatise turvapersonal on omandanud teadmised ja väljaõppe käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid arvesse võttes.

18.2 Konkreetsete turvaülesannetega sadamarajatise personal mõistab enda ülesandeid ja kohustusi seoses sadamarajatise turvalisusega nii, nagu on kirjeldatud sadamarajatise turvaplaanis, ning neil on piisavalt teadmisi ja võimeid teostada neile määratud ülesandeid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

18.3 Sadamarajatise turvaplaani tõhusaks rakendamiseks viiakse õppusi läbi asjaomaste ajavahemike järel, võttes arvesse sadamarajatise tegevuse laadi, sadamarajatise personali vahetumist, sadamarajatise teenindatavate laevade tüüpi ja muid kohaseid asjaolusid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

18.4 Sadamarajatise turvaülem tagab sadamarajatise turvaplaani tõhusa kooskõlastuse ja rakendamise, osaledes harjutustes asjaomaste ajavahemike järel, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

19 LAEVADE ÜLEVAATUS JA SERTIFITSEERIMINE

19.1 Ülevaatused

19.1.1 Iga laeva puhul, mille suhtes kohaldatakse koodeksi käesolevat osa, teostatakse järgmised ülevaatused:

.1 esmaülevaatus, mis viiakse läbi enne laeva käikuandmist või punktiga 19.2 nõutava tunnistuse esmakordset väljaandmist, mis hõlmab XI-2 peatüki, koodeksi käesoleva osa ja laeva heakskiidetud turvaplaani asjakohaste sätetega hõlmatud laeva turvasüsteemi ja sellega seotud turvaseadmete täielikku ülevaatust. Selle ülevaatuse käigus tagatakse, et laeva turvasüsteem ja sellega seotud turvaseadmed vastavad täielikult XI-2 peatüki ja koodeksi käesoleva osa kohaldatavatele nõuetele, on rahuldavas seisukorras ja sobivad laevale ettenähtud tegevuseks;

.2 uuendusülevaatus, mis viiakse läbi valitsusorganite määratud ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat, välja arvatud punkti 19.3 kohaldamisel. Selle ülevaatuse käigus tagatakse, et laeva turvasüsteem ja sellega seotud turvaseadmed vastavad täielikult XI-2 peatüki, koodeksi käesoleva osa ja heakskiidetud laeva turvaplaani kohaldatavatele nõuetele, on rahuldavas seisukorras ja sobivad laevale ettenähtud tegevuseks;

.3 vähemalt üks vaheülevaatus. Kui viiakse läbi üksnes üks vaheülevaatus, teostatakse see reeglis nr I/2(n) määratletud tunnistuse väljaandmise teise ja kolmanda aasta vahel. Vaheülevaatus hõlmab laeva turvasüsteemi ja sellega seotud turvaseadmete kontrolli, et tagada nende rahuldav seisukord laevale ettenähtud tegevuseks. Selline vaheülevaatus kinnitatakse tunnistusel.

.4 valitsusorganite määratud võimalikud täiendavad ülevaatused.

19.1.2 Laevade ülevaatusi teostavad valitsusorganite ametnikud. Valitsusorganid võivad siiski ülevaatuste läbiviimise usaldada reeglis nr XI-2/1 osutatud tunnustatud turvaorganisatsioonile.

19.1.3 Igal juhul tagavad asjaomased valitsusasutused täielikult ülevaatuste täielikkuse ja tõhususe ning võtavad selle kohustuse täitmiseks vajalikud abinõud.

19.1.4 Pärast ülevaatust peavad laeva turvasüsteem ja sellega seotud turvaseadmed jätkuvalt vastama reegli nr XI-2/4.2 ja XI-2/6, koodeksi käesoleva osa ja heakskiidetud laeva turvaplaani sätetele. Pärast punkti 19.1.1 alusel läbiviidud ülevaatust ei tehta mingeid muudatusi turvasüsteemis ega sellega seotud turvaseadmetes või heakskiidetud laeva turvaplaanis ilma valitsusorganite sanktsioonideta.

19.2 Tunnistuse väljaandmine või kinnitamine

19.2.1 Rahvusvaheline laeva turvatunnistus antakse välja pärast punkti 19.1 sätete kohaselt läbiviidud esma- või uuendusülevaatust.

19.2.2 Sellise tunnistuse annab välja või kinnitab valitsusorgan või valitsusorgani nimel tegutsev tunnustatud turvaorganisatsioon.

19.2.3 Valitsusorganite taotlusel võib muu konventsiooniosaline valitsus lasta laeva üle vaadata ja, kui veendub, et punkti 19.1.1 sätteid on järgitud, võib ta laevale välja anda või lubada välja anda rahvusvahelise laeva turvatunnistuse ning vajaduse korral kinnitada või lubada kinnitada sellise tunnistuse laeval vastavalt käesolevale koodeksile.

19.2.3.1 Tunnistuse koopia ja ülevaatusaruande koopia saadetakse võimalikult kiiresti taotluse esitanud valitsusorganitele.

19.2.3.2 Sel viisil välja antud tunnistusel on märge selle kohta, et see on välja antud valitsusorganite taotlusel ning sellel on samaväärne toime ja seda tunnustatakse samamoodi kui punkti 19.2.2 kohaselt välja antud tunnistust.

19.2.4 Rahvusvaheline laeva turvatunnistus koostatakse vormis, mis vastab käesoleva koodeksi liites esitatud näidisele. Kui kasutatav keel ei ole inglise, prantsuse ega hispaania keel, sisaldab tekst ka tõlget ühte nendest keeltest.

19.3 Tunnistuse kestus ja kehtivus

19.3.1 Rahvusvaheline laeva turvatunnistus antakse välja valitsusorganite määratud ajaks, mis ei ületa viit aastat.

19.3.2 Kui uuendusülevaatus viiakse läbi kolme kuu jooksul enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist, kehtib uus tunnistus alates uuendusülevaatuse läbiviimise lõpukuupäevast mitte kauem kui viis aastat pärast olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist.

19.3.2.1 Kui uuendusülevaatus viiakse läbi pärast olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist, kehtib uus tunnistus alates uuendusülevaatuse läbiviimise lõpukuupäevast mitte kauem kui viis aastat pärast olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist.

19.3.2.2 Kui uuendusülevaatus viiakse läbi rohkem kui kolm kuud enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist, kehtib uus tunnistus alates uuendusliku kontrolli läbiviimise lõpukuupäevast kuni sellise kuupäevani, et kehtivusaeg ei ületaks viit aastat alates uuendusliku kontrolli lõpukuupäevast.

19.3.3 Kui tunnistus antakse välja vähem kui viieks aastaks, võib valitsus pikendada tunnistuse kehtivusaega maksimaalselt punktis 19.3.1 täpsustatud ajavahemikuks tingimusel, et vajaduse korral viiakse läbi punktis 19.1.1 osutatud ülevaatused, mida kohaldatakse tunnistuse väljaandmisel viieks aastaks, on nõuetekohaselt teostatud.

19.3.4 Kui pärast uuendusülevaatuse läbiviimist ei saa uut tunnistust enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist välja anda või laeva pardale toimetada, võib valitsusorgan või valitsuse nimel tegutsev tunnustatud turvaorganisatsioon kinnitada olemasoleva tunnistuse ning selline tunnistus loetakse kehtivaks edasise ajavahemiku jooksul, mis ei ületa viit kuud alates kehtivusaja lõppemisest.

19.3.5 Kui laev ei ole tunnistuse kehtivusaja lõppemise ajal sadamas, kus teda tuleb üle vaadata, võib valitsusorgan tunnistuse kehtivusaega pikendada, kuid seda tehakse üksnes selleks, et võimaldada laeval lõpetada sõit sadamasse, kus ülevaatus läbi viiakse, ning ainult juhul, kui seda peetakse vajalikuks ja mõistlikuks. Ühtegi tunnistust ei pikendata rohkem kui kolmeks kuuks ja laev, mille tunnistuse kehtivusaega on pikendatud, ei tohi pärast ülevaatuse läbiviimise sadamasse jõudmist sellise pikenduse tõttu kõnealusest sadamast ilma uue tunnistuseta lahkuda. Pärast uuendusülevaatuse läbiviimist väljaantav uus tunnistus kehtib kuupäevani, mis ei ületa viit aastat alates olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisest enne pikenduse andmist.

19.3.6 Lühireise sooritava laeva jaoks välja antud tunnistuse kehtivusaega, mida ei ole pikendatud käesoleva punkti eelmiste sätete alusel, võib valitsusorgan anda ajapikendust kuni üks kuu alates tunnistusele märgitud kehtivusaja lõppemisest. Pärast uuendusülevaatuse läbiviimist väljaantav uus tunnistus kehtib sellise kuupäevani, mis ei ületa viit aastat alates olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisest enne pikenduse andmist.

19.3.7 Kui vaheülevaatus viiakse läbi enne punktis 19.1.1 täpsustatud aega, siis:

.1 tunnistusel olevat kehtivusaega muudetakse sellise kuupäeva kinnitamisega, mis ei ületa kolme aastat vaheülevaatuse teostamiskuupäevast;

.2 kehtivusaeg võib jääda muutmata, tingimusel et viiakse läbi üks või mitu täiendavat ülevaatust, et ei ületataks punktis 19.1.1 ettenähtud maksimaalset ajavahemikku ülevaatuste vahel.

19.3.8 Punkti 19.2 alusel välja antud tunnistus kaotab kehtivuse järgmistel juhtudel:

.1 kui vajalikke ülevaatusi ei viida läbi punktis 19.1.1 täpsustatud ajavahemike jooksul;

.2 kui tunnistust ei kinnitata vajaduse korral vastavalt punktidele 19.1.1.3 ja 19.3.7.1;

.3 kui ühing võtab endale vastutuse käitada laeva, mida see ühing ei ole varem käitanud; ja

.4 kui laev hakkab sõitma teise riigi lipu all.

19.3.9 Juhul:

.1 kui laev hakkab sõitma teise konventsiooniosalise valitsuse lipu all, edastab konventsiooniosaline valitsus, kelle lipu all laev enne sõitis, võimalikult kiiresti laeva vastuvõtvale valitsusele laeval enne üleviimist hoitud rahvusvahelise laeva turvatunnistuse koopiad või kogu teabe kõnealuse tunnistuse kohta ja kättesaadavate ülevaatusaruannete koopiad, või

.2 kui ühing võtab endale vastutuse käitada laeva, mida see ühing ei ole varem käitanud, edastab eelmine ühing võimalikult kiiresti laeva vastuvõtvale ühingule koopiad kogu teabest, mis on seotud rahvusvahelise laeva turvatunnistusega või mis hõlbustab punktis 19.4.2 kirjeldatud ülevaatuste läbiviimist.

19.4 Ajutise tunnistuse väljaandmine

19.4.1 Punktis 19.2 täpsustatud tunnistused antakse välja üksnes siis, kui tunnistust väljaandev valitsus on täielikult veendunud, et laev vastab punkti 19.1 nõuetele. Kui pärast 1. juulit 2004 on tegemist:

.1 ilma tunnistuseta laevaga selle üleandmisel, käikulaskmisel või uuesti käikulaskmisel;

.2 laevaga, mis viiakse üle konventsiooniosalise valitsuse lipu alt teise konventsiooniosalise valitsuse lipu alla;

.3 laevaga, mis viiakse üle konventsiooniosalise valitsuse lipu alla riigist, mis ei ole konventsiooniosaline; või

.4 laevaga, mille käitamise eest võtab endale vastutuse ühing, mis ei ole varem kõnealust laeva käitanud,

võib valitsus siiski kuni punktis 19.2 osutatud tunnistuse väljaandmiseni lasta välja anda ajutise rahvusvahelise laeva turvatunnistuse vormis, mis vastab koodeksi käesoleva osa liites esitatud näidisele.

19.4.2 Ajutine rahvusvaheline laeva turvatunnistus antakse välja üksnes siis, kui valitsus või valitsuse nimel tegutsev tunnustatud turvaorganisatsioon on kindlaks teinud, et:

.1 koodeksi käesolevas osas nõutav laeva turvalisuse hindamine on läbi viidud;

.2 laeval on koopia XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõuetele vastavast laeva turvaplaanist, mis on esitatud ülevaatuseks ja heakskiitmiseks ning mida rakendatakse laeval;

.3 laeval on nõudmise korral reegli nr XI-2/6 nõuetele vastav laeva turvasignalisatsioonisüsteem;

.4 ühingu turvaülem:

.1 on taganud, et:

.1 laeva turvaplaani vastavus koodeksi käesolevale osale on üle vaadatud;

.2 plaan on esitatud heakskiitmiseks; ja

.3 plaani rakendatakse laeval; ning

.2 on kehtestanud vastava korra, sealhulgas korra õppuste, harjutuste ja sisekontrolli teostamiseks, mille põhjal ühingu turvaülem on veendunud, et laev läbib edukalt nõutava ülevaatuse punkti 19.1.1.1 kohaselt kuue kuu jooksul;

.5 on tehtud korraldused punkti 19.1.1.1 alusel nõutavate ülevaatuste läbiviimiseks;

.6 kapten, laeva turvaülem ja muu laevapersonal, kellele on antud konkreetsed turvakohustused, teavad enda koodeksi käesolevas osas täpsustatud ülesandeid ja kohustusi, tunnevad pardal oleva laeva turvaplaani asjakohaseid sätteid ning on saanud sellise teabe laevapersonali töökeeles või neile arusaadavates keeltes; ja

.7 laeva turvaülem vastab koodeksi käesoleva osa nõuetele.

19.4.3 Ajutise rahvusvahelise laeva turvatunnistuse võib välja anda valitsus või valitsus nimel tegutsema volitatud tunnustatud turvaorganisatsioon.

19.4.4 Ajutine rahvusvaheline laeva turvatunnistus kehtib kuus kuud või kuni punktis 19.2 nõutava tunnistuse väljaandmiseni, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, ning seda ei pikendata.

19.4.5 Ükski konventsiooniosaline valitsus ei luba laevale järjestikku välja anda hilisemat, järgmist ajutist rahvusvahelist laeva turvatunnistust, kui valitsuse või tunnustatud turvaorganisatsiooni hinnangul on laeva või ühingu üheks eesmärgiks sellise tunnistuse taotlemisel vältida täielikku vastavust XI-2 peatükile ja koodeksi käesolevale osale pärast punktis 19.4.4 täpsustatud esmase ajutise tunnistuse kehtivusaega.

19.4.6 Reegli nr XI-2/9 kohaldamisel võivad konventsiooniosalised valitsused, enne kui nad aktsepteerivad ajutist rahvusvahelist laeva turvatunnistust kehtiva tunnistusena, tagada, et punktides 19.4.2.4-19.4.2.6 esitatud nõuded on täidetud."

A osa liide

1. liide

Rahvusvahelise laeva turvatunnistuse vorm

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

2. liide

Ajutise rahvusvahelise laeva turvatunnistuse vorm

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

"B OSA

SUUNISED MUUDETUD 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL LISA XI-2 PEATÜKI JA KÄESOLEVA KOODEKSI A OSA SÄTETE KOHTA

1. SISSEJUHATUS

Üldsätted

1.1 Käesoleva koodeksi preambulis osutatakse sellele, et XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osaga luuakse uus rahvusvaheline meetmeteraamistik meresõiduturvalisuse tugevdamiseks, mille kaudu laevad ja sadamarajatised saavad teha koostööd mereveondussektoris turvalisust ohustava tegevuse avastamiseks ja ärahoidmiseks.

1.2 Käesolevas sissejuhatuses kirjeldatakse kokkuvõtlikult menetlusi, mida kavandatakse selliste meetmete ja korra kehtestamiseks ja rakendamiseks, mida on vaja XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa sätetele vastavuse saavutamiseks ja säilitamiseks, ning nimetatakse põhielemendid, mille jaoks suuniseid antakse. Suuniseid antakse lõigetes 2-19. Samuti sätestatakse peamised kaalutlused, mida tuleks arvesse võtta laevade ja sadamarajatistega seotud suuniste kohaldamise kaalumisel.

1.3 Kui lugeja on huvitatud üksnes laevadest, soovitatakse tungivalt läbi lugeda kogu koodeksi käesolev osa ja eelkõige sadamarajatistega seotud lõiked. Sama soovitus kehtib ka nende lugejate suhtes, kes on eelkõige huvitatud sadamarajatistest; ka nemad peaksid lugema laevadega seotud lõikeid.

1.4 Järgmistes lõigetes esitatud suunised on seotud peamiselt sadamarajatises viibiva laeva kaitsega. Siiski võib esineda olukordi, kus laev võib ohustada sadamarajatist, näiteks, kui laev on sadamas, saab seda kasutada rünnaku lähtepaigana. Kaaludes vajalikke turvameetmeid laevalt lähtuvate turvaohtude vastu, peaksid sadamarajatise turvalisuse hindamist teostavad või sadamarajatise turvaplaani koostavad isikud kaaluma asjakohaste kohanduste tegemist järgmistes lõigetes esitatud suunistesse.

1.5 Lugeja peaks teadma, et mitte miskit koodeksi käesolevas osas ei tuleks käsitada või tõlgendada vastuolus XI-2 peatüki või käesoleva koodeksi A osa sätetega ning eespool nimetatud sätted on alati ülimuslikud võimalike koodeksi käesolevas osas ekslikult väljendatud tahtmatute vasturääkivuste suhtes. Koodeksi käesolevas osas esitatud suuniseid tuleks alati käsitada, tõlgendada ja kohaldada viisil, mis vastab XI-2 peatükis ja käesoleva koodeksi A osas seatud eesmärkidele, sihtidele ja põhimõtetele.

Konventsiooniosaliste valitsuste kohustused

1.6 Konventsiooniosalistel valitsustel on XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa kohaselt mitmed kohustused, mis muu hulgas hõlmavad järgmist:

- kohaldatava turvalisuse taseme kehtestamine,

- laeva turvaplaani (Ship security plan — SSP) ja varem heakskiidetud plaanis asjakohaste muudatuste heakskiitmine,

- laevade XI-2 peatükile ja käesoleva koodeksi A osale vastavuse kontrollimine ja rahvusvahelise turvatunnistuse väljaandmine laevadele,

- nende territooriumil asuvad sadamarajatiste kindlaksmääramine, millelt nõutakse sadamarajatise turvaplaani koostamise eest vastutava sadamarajatise turvaülema (port facility security officer — PFSO) määramist,

- sadamarajatise turvalisuse hindamise (port facility security assessment — PFSA) teostamise ja varem heakskiidetud hindamise hilisemate muudatuste teostamise ja heakskiitmise tagamine,

- sadamarajatise turvaplaani ja varem heakskiidetud plaani hilisemate muudatuste heakskiitmine,

- kontrolli- ja vastavusmeetmete võtmine,

- heakskiidetud plaanide katsetamine, ja

- teabe edastamine Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile ja mereveondustele ja sadamatööstustele.

1.7 Konventsiooniosalised valitsused võivad määrata või asutada määratud asutused, mis võtaksid endale sadamarajatistega seotud turvaülesanded XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa alusel ning lubada teostada tunnustatud turvaorganisatsioonidel teatavaid sadamarajatistega seotud töid, kuid lõpliku otsuse sellise töö vastuvõtmise ja heakskiitmise kohta peaks tegema konventsiooniosaline valitsus või määratud asutus. Samuti võivad valitsused delegeerida tunnustatud turvaorganisatsioonidele teatavad laevadega seotud turvaülesanded. Tunnustatud turvaorganisatsioonile ei tohi delegeerida järgmisi ülesandeid või tegevusi:

- kohaldatava turvalisuse taseme kehtestamine,

- konventsiooniosalise valitsuse territooriumil asuva sadamarajatise määratlemine, millelt nõutakse sadamarajatise turvaülema määramist ja sadamarajatise turvaplaani koostamist,

- sadamarajatise turvalisuse hindamise või varem heakskiidetud hindamise hilisemate muudatuste heakskiitmine,

- sadamarajatise turvaplaani või varem heakskiidetud plaanis hilisemate muudatuste heakskiitmine,

- kontrolli- ja vastavusmeetmete võtmine, ja

- turvalisuse deklaratsiooni nõuete kehtestamine.

Turvalisuse taseme kehtestamine

1.8 Igal ajahetkel kohaldatava turvalisuse taseme kehtestamine on konventsiooniosaliste valitsuste kohustus ning seda võib kohaldada laevade ja sadamarajatiste suhtes. Käesoleva koodeksi A osas määratletakse rahvusvaheliseks kasutuseks kolm turvalisuse taset. Need on:

- turvalisuse tase 1, tavapärane; tase, millel laevad ja sadamarajatised tavaliselt töötavad,

- turvalisuse tase 2, kõrgendatud; tase, mida kohaldatakse seni, kuni valitseb turvaintsidendi kõrgendatud oht, ja

- turvalisuse tase 3, erakorraline; tase, mida kohaldatakse sellise ajavahemiku jooksul, mil turvaintsidendi oht on tõenäoline või ähvardav.

Ühing ja laev

1.9 Ühing, mis käitab laevu, mille suhtes kohaldatakse XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa, peab määrama ühingu turvaülema (Company security officer — CSO) ja iga laeva turvaülema (Ship security officer — SSO). Nende ülemate ülesanded, kohustused ja väljaõppenõuded ning õppuste ja harjutuste nõuded on määratletud käesoleva koodeksi A osas.

1.10 Ühingu turvaülema kohustusteks on lühidalt muu hulgas tagada, et laeva turvalisuse hindamine (Ship security assessment — SSA) on nõuetekohaselt läbi viidud ning et laeva turvaplaan on koostatud ja esitatud heakskiitmiseks valitsusele või valitsuse nimel ning seejärel antud igale laevale, mille suhtes kohaldatakse käesoleva koodeksi A osa ja mille jaoks kõnealune isik on ühingu turvaülemaks määratud.

1.11 Laeva turvaplaan peaks sisaldama operatiivseid ja füüsilisi turvameetmeid, mida laev peaks ise võtma, et tagada alati turvalisuse taseme 1 kohaldamine. Plaan peaks sisaldama ka täiendavad või tugevdatud turvameetmeid, mida laev saaks ise võtta, et minna üle turvalisuse tasemele 2 ja sellel tegutsemiseks, kui selline korraldus antakse. Lisaks sellele peaks plaanis sisalduma võimalikud ettevalmistavad meetmed, mida laev saaks võtta, et reageerida kiirelt juhendile, mille võivad laevale väljastada need, kes turvaintsidendi või selle ohu tõttu kohaldavad turvalisuse taset 3.

1.12 Laevadel, mille suhtes kohaldatakse XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõudeid, peab olema valitsuse poolt või tema nimel heaks kiidetud laeva turvaplaan, mille kohaselt laevad peavad tegutsema. Ühingu turvaülem ja laeva turvaülem peaksid pidevalt jälgima plaani asjakohasust ja tõhusust, sealhulgas sisekontrollide läbiviimist. Heakskiidetud plaani mis tahes osades tehtavad muudatused, mille puhul valitsus nõuab heakskiitu, tuleb esitada ülevaatamiseks ja heakskiitmiseks enne nende sisseviimist heakskiidetud plaani ja enne nende rakendamist laeval.

1.13 Laeval peab olema rahvusvaheline laeva turvatunnistus, mis tõendab, et laev vastab XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõuetele. Käesoleva koodeksi A osa sisaldab sätteid, milles käsitletakse laeva nõuetele vastavuse kontrollimist ja tunnistuste väljaandmist esma-, uuendus- ja vaheülevaatuse põhjal.

1.14 Kui laev viibib konventsiooniosalise valitsuse sadamas või suundub sinna, on konventsiooniosalisel valitsusel reegli nr XI-2/9 alusel õigus võtta kõnealuse laeva suhtes erinevaid kontrolli- ja vastavusmeetmeid. Laev peab läbima sadamariigi kontrollid, kuid sellised kontrollid ei laiene tavaliselt laeva turvaplaani kontrollimisele, välja arvatud eriolukordades. Laeva suhtes võib kohaldada ka täiendavaid kontrollimeetmeid, kui kontrolli- ja vastavusmeetmeid rakendaval konventsiooniosalisel valitsusel on põhjust arvata, et laeva või selle poolt kasutatavate sadamarajatiste turvalisust on ohustatud.

1.15 Laeva pardal peab olema ka konventsiooniosalistele valitsustele taotluse korral kättesaadavaks tehtav teave selle kohta, kes vastutab laevapersonali töölevärbamise ja laeva kasutamisega seotud küsimuste otsustamise eest.

Sadamarajatis

1.16 Iga konventsiooniosaline valitsus peab tagama sadamarajatise turvalisuse hindamise teostamise iga tema territooriumil asuva sadamarajatise puhul, mis teenindab rahvusvahelisi merereise sooritavaid laevu. Sellise hindamise võib läbi viia konventsiooniosaline valitsus, määratud asutus või tunnustatud turvaorganisatsioon. Lõpliku sadamarajatise turvalisuse hindamise peab heaks kiitma konventsiooniosaline valitsus või asjaomane määratud asutus. Kõnealust heakskiitmist ei saa delegeerida. Sadamarajatise turvalisuse hindamine tuleb korrapäraselt üle vaadata.

1.17 Sadamarajatise turvalisuse hindamine on põhimõtteliselt sadamarajatise tegevuse kõigi külgede riskianalüüs, mille abil tehakse kindlaks see (või need) sadamarajatise osa(d), mis on rünnaku puhul rohkem haavatavam(ad) ja/või mille ründamine on tõenäolisem. Turvarisk on rünnakuohu ning sihtmärgi haavatavuse ja rünnaku tagajärgede seose funktsioon.

Hinnang peab hõlmama järgmisi osi:

- sadama sisseseaded ja infrastruktuuri vastu suunatud tajutud ohu kindlaksmääramine,

- võimalike haavatavate kohtade kindlakstegemine, ja

- intsidentide tagajärgede väljaarvestamine.

Pärast analüüsi teostamist on võimalik koostada riskiastme üldhinnang. Sadamarajatise turvalisuse hindamise abil saab kindlaks teha, millised sadamarajatised peavad määrama sadamarajatise turvaülema ja koostama sadamarajatise turvaplaani.

1.18 Sadamarajatised, mis peavad vastama XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõuetele, peavad määrama sadamarajatise turvaülema. Nende ülemate ülesanded, kohustused ja väljaõppenõuded ning õppuste ja harjutuste nõuded on määratletud käesoleva koodeksi A osas.

1.19 Sadamarajatise turvaplaan peaks sisaldama operatiivseid ja füüsilisi turvameetmeid, mida sadamarajatis peaks võtma, et tagada alati turvalisuse taseme 1 kohaldamine. Plaan peaks sisaldama ka täiendavad või tugevdatud turvameetmeid, mida sadamarajatis saaks võtta, et minna üle turvalisuse tasemele 2 ja seda taset kohaldada, kui selline korraldus antakse. Lisaks sellele peaks plaanis sisalduma võimalikud ettevalmistavad meetmed, mida sadamarajatis saaks võtta, et reageerida kiirelt juhendile, mille võivad väljastada nende isikute poolt, kes reageerivad turvaintsidendile või selle ohule turvalisuse tasemel 3.

1.20 Sadamarajatistel, mis peavad vastama XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõuetele, peab olema konventsiooniosalise valitsuse või asjaomase määratud asutuse heaks kiidetud sadamarajatise turvaplaan, mille kohaselt sadamarajatised peavad tegutsema. Sadamarajatise turvaülem peaks rakendama kõnealuse plaani sätteid ja pidevalt jälgima plaani tõhusust ja asjakohasust, sealhulgas korraldama sisekontrolli läbiviimist plaani kohaldamise kohta. Heakskiidetud plaani mis tahes osades tehtavad muudatused, mille kohta konventsiooniosaline valitsus või asjaomane määratud asutus nõuab heakskiitu, tuleb esitada ülevaatamiseks ja heakskiitmiseks enne nende sisseviimist heakskiidetud plaani ja enne nende rakendamist laeval. Konventsiooniosaline valitsus või asjaomane määratud asutus võib katsetada plaani tõhusust. Sadamarajatise turvalisuse hindamine, mis hõlmab sadamarajatist või mille põhjal on välja töötatud plaan, tuleks korrapäraselt üle vaadata. Kõik need tegevused võivad viia heakskiidetud plaani muutmisele. Kõik heakskiidetud plaani teatavate osades tehtavad muudatused tuleb esitada konventsiooniosalisele valitsusele või asjaomasele määratud asutusele heakskiitmiseks.

1.21 Sadamariik võib sadamarajatisi kasutavate laevade suhtes teostada kontrolle ja võtta reeglis nr XI-2/9 kirjeldatud täiendavaid kontrollimeetmeid. Asjaomased asutused võivad enne laeva sadamasse sisenemist nõuda teabe esitamist laeva, selle lasti, reisijate ja personali kohta. Võib esineda olukordi, kus sadamasse sisenemine keelatakse.

Teave ja sidepidamine

1.22 XI-2 peatükis ja käesoleva koodeksi A osas nõutakse, et konventsiooniosalised valitsused esitaksid teatava teabe Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile, ning sätestatakse teabe kättesaadavaks tegemine, et võimaldada tõhusat sidepidamist konventsiooniosaliste valitsuste vahel ning ühingu turvaülemate/laeva turvaülemate ja sadamarajatise turvaülemate vahel.

2. MÕISTED

2.1 XI-2 peatükis ja käesoleva koodeksi A osas sätestatud mõistete kohta ei ole suuniseid antud.

2.2 Koodeksi käesolevas osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

.1 punkt — koodeksi A osa punkt, mis märgitakse kujul "punkt A/<järgneb punkti number>;"

.2 lõige — koodeksi A osa lõige, mis esitatakse vormis "lõige <järgneb lõike number>; ja"

.3 konventsiooniosaline valitsus — kasutatuna lõigetes 14-18 hõlmab konventsiooniosaline valitsus, kelle territooriumil sadamarajatis asub, viidet määratud asutusele.

3. KOHALDAMINE

Üldsätted

3.1 Koodeksi käesolevas osas esitatud suuniseid tuleks arvesse võtta XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõuete rakendamisel.

3.2 Tuleb siiski mõista, et laevade jaoks ettenähtud suuniste kohaldamise määr oleneb laeva tüübist, selle lastist ja/või reisijatest, selle tegevusalast ning laeva külastatavate sadamarajatiste omadustest.

3.3 Samamoodi oleneb sadamarajatiste jaoks ettenähtud suuniste kohaldamise määr sadamarajatistest, sadamarajatist kasutavate laevade tüübist, külastavate laevade lasti ja/või reisijate tüübist ning laevade tegevusalast.

3.4 XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa sätteid ei kohaldata peamiselt sõjaliseks otstarbeks ettenähtud ja kasutatavate sadamarajatiste suhtes.

4. KONVENTSIOONIOSALISTE VALITSUSTE KOHUSTUSED

Hindamiste ja plaanide turvalisus

4.1 Konventsiooniosalised valitsused peaksid tagama selliste asjakohaste meetmete kättesaadavuse, mille abil hoida ära loata juurdepääs laeva turvalisuse hindamiste, laeva turvaplaanide, sadamarajatiste turvalisuse hindamiste ja sadamarajatiste turvaplaanide ning individuaalsete hindamiste või plaanidega seotud turvalisuse seisukohast tundlikele materjalidele ning nende loata avalikustamine.

Määratud asutused

4.2 Konventsiooniosalised valitsused võivad määrata määratud asutuse, kes täidab XI-2 peatükis või käesoleva koodeksi A osas sätestatud konventsiooniosalise valitsuse sadamarajatistega seotud turvaülesandeid.

Tunnustatud turvaorganisatsioon

4.3 Konventsiooniosalised valitsused võivad volitada tunnustatud turvaorganisatsiooni (Recognized security organization — RSO) läbi viima teatavaid turvalisusega seotud tegevusi, sealhulgas:

.1 laeva turvaplaanide või nende muudatuste heakskiitmine valitsuse nimel;

.2 laevade XI-2 peatükile ja käesoleva koodeksi A osale vastavuse kontrollimine ja tunnistuste väljastamine valitsuse nimel; ja

.3 konventsiooniosalise valitsuse nõutava sadamarajatise turvalisuse hindamise läbiviimine.

4.4 Samuti võib tunnustatud turvaorganisatsioon anda ühingutele või sadamarajatistele soovitusi või abi turvalisuse küsimustes, näiteks laeva turvalisuse hindamiste, laeva turvaplaanide, sadamarajatise turvalisuse hindamiste ja sadamarajatise turvaplaanide kohta. See võib hõlmata laeva turvalisuse hindamise, laeva turvaplaani, sadamarajatise turvalisuse hindamise ja sadamarajatise turvaplaani teostamist või koostamist. Kui tunnustatud turvaorganisatsioon on teostanud laeva turvalisuse hindamise või koostanud laeva turvaplaani, ei tohiks seda tunnustatud turvaorganisatsiooni volitada asjaomast laeva turvaplaani heaks kiitma.

4.5 Konventsiooniosalised valitsused peaksid tunnustatud turvaorganisatsiooni volitamisel arvesse võtma sellise organisatsiooni pädevust. Tunnustatud turvaorganisatsioon peaks suutma tõestada:

.1 asjatundlikkust asjakohastes turvalisuse küsimustes;

.2 asjakohaseid teadmisi laeva- ja sadamatoimingute kohta, sealhulgas laeva kujundusest ja konstruktsioonist laevadega seotud teenuste osutamisel ning sadama kujundusest ja konstruktsioonist sadamarajatistega seotud teenuste osutamisel;

.3 suutlikkust hinnata tõenäolisi turvaohte, mis võivad tekkida toimingute käigus laeval ja sadamarajatises, kaasa arvatud laeva ja sadama vahelisel liidesel, ning vähendada selliseid ohte;

.4 suutlikkust säilitada ja parandada enda töötajate asjatundlikkust;

.5 suutlikkust pidevalt kontrollida enda töötajate usaldusväärsust;

.6 suutlikkust rakendada jätkuvalt asjakohaseid meetmeid turvalisuse seisukohast tundlike materjalide loata avalikustamise või nendele loata juurdepääsu ärahoidmiseks;

.7 teadmisi XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõuetest ning asjakohastest siseriiklikest ja rahvusvahelistest õigusaktidest ja turvanõuetest;

.8 teadmisi olemasolevatest turvaohtudest ja tüüpolukordadest;

.9 teadmisi relvade, ohtlike ainete ja seadmete äratundmisel ja avastamisel;

.10 teadmisi turvalisust tõenäoliselt ohustavate isikute omaduste ja käitumismallide võrdsetel alustel äratundmise kohta;

.11 teadmisi turvameetmetest kõrvalehoidmiseks kasutatavate meetodite kohta; ja

.12 teadmisi turva- ja järelevalveseadmete ja -süsteemide ning nende kasutuspiirangute kohta.

Konventsiooniosalised valitsused, sealhulgas valitsus, peaksid konkreetsete ülesannete delegeerimisel tunnustatud turvaorganisatsioonile tagama, et see organisatsioon on pädev kõnealuseid ülesandeid täitma.

4.6 Reeglis nr I/6 osutatud ja reegli nr XI-1/1 nõudeid täitva tunnustatud organisatsiooni võib määrata tunnustatud turvaorganisatsiooniks tingimusel, et tal on lõikes 4.5 loetletud sobivad turvalisusega seotud ametioskused.

4.7 Sadama valdaja või sadamarajatise käitaja võib määrata tunnustatud turvaorganisatsiooniks tingimusel, et tal on lõikes 4.5 loetletud sobivad turvalisusega seotud ametioskused.

Turvalisuse taseme kehtestamine

4.8 Turvalisuse taseme kehtestamisel peaksid konventsiooniosalised valitsused arvesse võtma üldist ja konkreetset teavet ohu kohta. Konventsiooniosalised valitsused peaksid kehtestama laevade või sadamarajatiste suhtes kohaldatava ühe kolmest turvalisuse tasemest:

- turvalisuse tase 1, tavapärane; tase, millel laev või sadamarajatis tavaliselt töötab;

- turvalisuse tase 2, kõrgendatud; tase, mida kohaldatakse turvaintsidendi kõrgendatud ohu korral; ja

- turvalisuse tase 3, erakorraline; tase, mida kohaldatakse sellise ajavahemiku jooksul, mil turvaintsidendi oht on tõenäoline või ähvardav.

4.9 Turvalisuse taseme 3 kehtestamine peaks olema erakorraline meede, mida kohaldatakse üksnes siis, kui on olemas usaldatav teave tõenäolise või ähvardava turvaintsidendi kohta. Turvalisuse tase 3 tuleks kehtestada üksnes kindlaks tehtud turvaohu püsimise või tegeliku turvaintsidendi ajaks. Turvalisuse tase võib muutuda turvalisuse tasemelt 1 turvalisuse tasemele 2 ja siis turvalisuse tasemele 3, kuid on võimalik ka, et see muutub turvalisuse tasemelt 1 otse turvalisuse tasemele 3.

4.10 Laeva kapten vastutab igal ajal lõplikult laeva ohutuse ja turvalisuse eest. Kapten võib isegi turvalisuse tasemel 3 taotleda turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korralduste selgitamist või muutmist, kui on põhjust arvata, et korralduste täitmine võib ohustada laeva ohutust.

4.11 Ühingu turvaülem või laeva turvaülem peaksid varaseimal võimalusel tegema koostööd selle sadamarajatise turvaülemaga, mida laev kavatseb külastada, et teha kindlaks turvalisuse tase, mida sadamarajatises laeva suhtes kohaldatakse. Pärast ühenduse loomist laevaga peaks sadamarajatise turvaülem teatama laevale sadamarajatise turvalisuse taseme võimalikest muutustest ja edastama laevale asjakohase turvalisuse alase teabe.

4.12 Võib esineda olukordi, kus laeval kohaldatakse kõrgemat turvalisuse taset kui külastatavas sadamarajatises, kuid ei esine olukordi, kus laeval kohaldatakse madalamat turvalisuse taset kui külastatavas sadamarajatises. Kui laeval kohaldatakse kõrgemat turvalisuse taset kui sadamarajatises, mida laev kavatseb kasutada, peaksid ühingu turvaülem ja laeva turvaülem teatama sellest viivitamata sadamarajatise turvaülemale. Sadamarajatise turvaülem peaks ühingu turvaülema ja laeva turvaülemaga konsulteerides hindama konkreetset olukorda ning leppima laevaga kokku vajalikud turvameetmed, mis võivad hõlmata turvalisuse deklaratsiooni täitmist ja allkirjastamist.

4.13 Konventsiooniosalised valitsused peaksid kaaluma, kuidas tuleks kiiresti teatavaks teha teave turvalisuse taseme muutuste kohta. Valitsus võib soovida sellistest turvalisuse taseme muutustest teatamiseks laevale, ühingu turvaülemale ja laeva turvaülemale kasutada NAVTEX-sõnumeid või teadaandeid meremeestele. Nad võivad kaaluda ka teisi sidepidamisviise, mis tagavad samaväärse või parema kiiruse ja levi. Konventsiooniosalised valitsused peaksid kindlaks määrama viisid, kuidas teavitada sadamarajatise turvaülemat turvalisuse taseme muutustest. Konventsiooniosalised valitsused peaksid koostama kontaktandmetega loetelu nende kohta, kellele tuleb teatada turvalisuse taseme muutustest, ning seda säilitama. Turvalisuse taset ei pruugi käsitada eriti tundliku teabena, kuid selle aluseks olev ohualane teave võib olla ülitundlik. Konventsiooniosalised valitsused peaksid hoolikalt kaaluma laeva turvaülematele, ühingu turvaülematele ja sadamarajatise turvaülematele edastatava teabe laadi ja üksikasju ning teabe edastamise viise.

Kontaktpunktid ja teave sadamarajatise turvaplaani kohta

4.14 Kui sadamarajatisel on sadamarajatise turvaplaan, tuleb sellest tõsiasjast teatada organisatsioonile ja see teave tuleb teatavaks teha ka ühingu turvaülematele ja laeva turvaülematele. Teatavaks tuleb teha üksnes sadamarajatise turvaplaani olemasolu, selle üksikasju ei tule avalikustada. Konventsiooniosalised valitsused peaksid kaaluma kas kesksete või piirkondlike kontaktpunktide asutamist või muude vahendite sisseseadmist, et anda ajakohast teavet nende paikade kohta, kus on olemas sadamarajatise turvaplaan, koos asjaomase sadamarajatise turvaülema kontaktandmetega. Teave selliste kontaktpunkide olemasolu kohta tuleb avaldada. Kontaktpunktid võivad anda ka teavet konventsiooniosalise valitsuse nimel tegutsema määratud tunnustatud turvaorganisatsiooni kohta, samuti üksikasjalikku teavet sellistele tunnustatud turvaorganisatsioonidele delegeeritud konkreetsete kohustuste ja volitustingimuste kohta.

4.15 Sadamarajatise turvaplaanita (ja seega ka sadamarajatise turvaülemata) sadamate puhul peaks keskne või piirkondlik kontaktpunkt suutma kindlaks teha kaldal viibiva piisavalt pädeva isiku, kes saab vajaduse korral laeva külastuse ajaks korraldada vajalike turvameetmete kättesaadavuse.

4.16 Konventsiooniosalised valitsused peaksid edastama ka nende valitsusametnike kontaktandmed, kellele laeva turvaülem, ühingu turvaülem ja sadamarajatise turvaülem saavad teatada turvalisusega seotud probleemidest. Kõnealused valitsusametnikud peaksid enne vajalike meetmete võtmist selliseid teateid hindama. Sellised teatatud probleemid võivad mõjutada teise konventsiooniosalise valitsuse jurisdiktsiooni alla kuuluvaid turvameetmeid. Sel juhul peaksid konventsiooniosalised valitsused kaaluma ühenduse võtmist kolleegidega teises konventsiooniosalises valitsuses, et arutada heastavate meetmete vajalikkust. Sel otstarbel tuleks valitsusametnike kontaktandmed edastada Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile.

4.17 Konventsiooniosalised valitsused peaksid lõigetes 4.14−4.16 osutatud teabe tegema taotluse korral kättesaadavaks ka teistele konventsiooniosalistele valitsustele.

Identifitseerimisdokumendid

4.18 Konventsiooniosalistel valitsustel soovitatakse anda välja asjakohased identifitseerimisdokumendid valitsusametnikele, kellel on õigus minna laeva pardale või siseneda sadamarajatisse enda ametikohustuste täitmiseks ning kehtestada selliste dokumentide ehtsuse kontrollimise kord.

Statsionaarsed ja ujuvad platvormid ning kindla asukohaga ujuvad puurimisseadmed

4.19 Konventsiooniosalised valitsused peaksid kaaluma statsionaarsete ja ujuvate platvormide ning kindla asukohaga ujuvate puurimisseadmete jaoks vajalike turvameetmete kehtestamist, et võimaldada nende koostööd laevadega, mis peavad vastama XI-2 peatükile ja käesoleva koodeksi A osale.

Laevad, mis ei pea vastama käesoleva koodeksi A osale

4.20 Konventsiooniosalised valitsused peaksid kaaluma vajalike turvameetmete kehtestamist, et suurendada nende laevade turvalisust, mille suhtes ei kohaldata XI-2 peatükki ja käesoleva koodeksi A osa, ning tagamaks, et selliste laevade suhtes kohaldatavad turvasätted võimaldaksid teha koostööd laevadega, mille suhtes käesoleva koodeksi A osa kohaldatakse.

Laevu ähvardavad ohud ja muud intsidendid merel

4.21 Konventsiooniosalised valitsused peaksid andma üldisi suuniseid meetmete kohta, mida peetakse vajalikuks, et vähendada merel nende lipu all sõitvate laevade turvaohtu. Konventsiooniosalised valitsused peaksid andma konkreetseid soovitusi vastavalt turvalisuse tasemetele 1−3 võetavate meetmete kohta, kui:

.1 merel viibiva laeva suhtes kohaldatav turvalisuse tase muutub näiteks tulenevalt geograafilisest piirkonnast, kus laev viibib, või laeva enda tõttu; ja

.2 toimub merel viibivat laeva mõjutav turvaintsident või valitseb selle toimumise oht.

Konventsiooniosalised valitsused peaksid nendel eesmärkidel kehtestama parimad meetodid ja korra. Vahetu rünnakuohu korral peaks laev püüdma saavutada otseside nendega, kes vastutavad lipuriigis turvaintsidentidele reageerimise eest.

4.22 Samuti peaksid konventsiooniosalised valitsused asutama kontaktpunkti turvalisuse alaste soovituste edastamiseks laevadele, mis:

.1 sõidavad nende lipu all; või

.2 viibivad nende territoriaalvetes või on teatanud kavatsusest siseneda nende territoriaalvetesse.

4.23 Konventsiooniosalised valitsused peaksid andma soovitusi laevadele, mis viibivad nende territoriaalvetes või mis on teatanud kavatsusest siseneda nende territoriaalvetesse, ning need võivad hõlmata soovitusi:

.1 kavandatud sõidu muutmise või viivitamise kohta;

.2 teataval kursil sõitmise või teatava koha poole suundumise kohta;

.3 sellise personali või varustuse kättesaadavuse kohta, mille võib laevale viia;

.4 sõidu, sadamasse sisenemise või sadamast lahkumise koordineerimise kohta ja patrull-laeva või -õhusõiduki (lennuki või helikopteri) kasutamise võimaldamise kohta laeva saatmiseks.

Konventsiooniosalised valitsused peaksid laevadele, mis viibivad nende territoriaalvetes või mis on teatanud kavatsusest siseneda nende territoriaalvetesse, tuletama meelde ajutiselt piirangualad, millest nad on avalikult teatanud.

4.24 Konventsiooniosalised valitsused peaksid soovitama, et laevad, mis viibivad nende territoriaalvetes või mis on teatanud kavatsusest siseneda nende territoriaalvetesse, rakendaksid laeva ja teiste läheduses viibivate laevade kaitsmise eesmärgil kiiresti turvameetmed, mille konventsiooniosaline valitsus võib olla teatavaks teinud.

4.25 Plaanid, mille konventsiooniosalised valitsused on välja töötanud lõikes 4.22 esitatud eesmärkidel, peaksid sisaldama teavet konventsiooniosalise valitsuse, kaasa arvatud valitsusorgani, asjaomase ööpäevaringselt kättesaadava kontaktpunkti kohta. Kõnealused plaanid peaksid sisaldama ka teavet selliste olukordade kohta, kus valitsusorganid peavad vajalikuks paluda abi läheduses asuvatelt rannikuäärsetelt riikidelt, samuti sadamarajatise turvaülema ja laeva turvaülema vahelise sidepidamise korda.

Alternatiivsed turvakokkulepped

4.26 Kaaludes, kuidas rakendada XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa, võivad konventsiooniosalised valitsused sõlmida ühe või mitu kokkulepet ühe või mitme konventsiooniosalise valitsusega. Kokkuleppe rakendusala hõlmab rahvusvahelisi lühireise, mis sooritatakse kindlatel marsruutidel kokkuleppe osapoolte territooriumidel asuvate sadamarajatiste vahel. Konventsiooniosalised valitsused peaksid kokkuleppe sõlmimisel ja pärast seda konsulteerima teiste konventsiooniosaliste valitsuste ja valitsusorganitega, kes tunnevad huvi kokkuleppe mõjude vastu. Laeval, mis sõidab sellise riigi lipu all, mis ei ole kokkuleppe osapool, lubatakse kokkuleppega hõlmatud kindlatel marsruutidel sõita üksnes juhul, kui asjaomased valitsusorganid nõustuvad, et laev peaks täitma kokkuleppe sätteid, ja nõuavad laevalt nende sätete täitmist. Mitte mingil juhul ei tohi selline kokkulepe ohustada teiste, kokkuleppega hõlmamata laevade ja sadamarajatiste turvalisuse taset ning eelkõige ei tohi ükski sellise kokkuleppega hõlmatud laev teostada laev-laev liidestunud tegevusi kokkuleppega hõlmamata laevadega. Iga kokkuleppega hõlmatud laevade poolt kasutatav tegevusliides peaks olema kõnealuse kokkuleppega hõlmatud. Iga kokkuleppe toimimist tuleb pidevalt jälgida ja vajaduse korral muuta ning see tuleb igal juhul üle vaadata iga viie aasta järel.

Sadamarajatiste samaväärne kord

4.27 Teatavate konkreetsete sadamarajatiste puhul, mille töö on piiratud või erilaadne, kuid mille külastatavus on sagedasem kui ajutine liiklus, võib olla asjakohane tagada vastavus XI-2 peatükis ja käesoleva koodeksi A osas sätestatud turvameetmetega samaväärsete turvameetmete abil. See võib eelkõige kehtida terminalide kohta, mis asuvad näiteks tehaste juures, või kaide kohta, kus toiminguid sageli ei teostata.

Mehituse tase

4.28 Laeva minimaalse ohutu mehituse määramisel peaksid valitsusorganid arvesse võtma seda, et reegliga nr V/14 kehtestatud minimaalset ohutut mehitust käsitlevates sätetes arvestatakse üksnes laeva ohutu navigeerimisega. Valitsusorganid peaksid arvesse võtma ka täiendavat töökoormust, mis võib tuleneda laeva turvaplaani rakendamisest, ja tagama laeva piisava ja tõhusa mehituse. Seejuures peaksid valitsusorganid veenduma, et laevad saaksid rakendada siseriiklikes õigusaktides kehtestatud puhketunde ja muid meetmeid väsimuse peletamiseks kõikide erinevatele laevapersonali liikmetele määratud pardaülesannete raames.

Kontrolli- ja vastavusmeetmed

Üldsätted

4.29 Reeglis nr XI-2/9 kirjeldatakse kontrolli- ja vastavusmeetmeid, mida kohaldatakse laevade suhtes XI-2 peatüki alusel. Nimetatud reegel on jagatud kolme eri ossa; juba sadamas viibivate laevade kontroll, teise konventsiooniosalise valitsuse sadamasse siseneda kavatsevate laevade kontroll ja mõlemas olukorras kohaldatavad lisasätted.

4.30 Reegliga nr XI-2/9.1 — Sadamas viibivate laevade kontroll — rakendatakse välisriigi sadamas viibivate laevade kontrolli süsteem, mille puhul konventsiooniosalise valitsuse nõuetekohaselt volitatud ametnikel ("nõuetekohaselt volitatud ametnikud") on õigus minna laeva pardale, et kontrollida nõutavate tunnistuste nõuetekohasust. Kui on ilmne põhjus arvata, et laev ei vasta nõuetele, võidakse rakendada kontrollimeetmeid, näiteks täiendavaid ülevaatusi või kinnipidamist. See kajastab praeguseid kontrollisüsteeme. Reegel nr XI-2/9.1 põhineb sellistel süsteemidel ja võimaldab võtta täiendavaid meetmeid (sealhulgas rakendada kontrollimeetmena laeva väljasaatmist sadamast), kui nõuetekohaselt volitatud ametnikel on ilmne põhjus arvata, et laev ei vasta XI-2 peatüki või käesoleva koodeksi A osa nõuetele. Reeglis nr XI-2/9.3 kirjeldatakse kaitseabinõusid, millega edendatakse kõnealuste täiendavate meetmete õiglast ja proportsionaalset rakendamist.

4.31 Reeglis nr XI-2/9.2 sätestatakse kontrollimeetmed, et tagada selliste laevade nõuetele vastavus, mis kavatsevad siseneda teise konventsiooniosalise valitsuse sadamasse, ja esitatakse XI-2 peatüki raames täiesti erinev kontrolli mõiste, mida kohaldatakse üksnes turvalisuse suhtes. Kõnealuse reegli põhjal võib turvalisuse tõhusamaks tagamiseks rakendada meetmeid enne laeva sisenemist sadamasse. Analoogselt reegliga nr XI-2/9.1 tugineb kõnealune kontrollisüsteem põhimõttele, et ilmsel põhjusel ei vasta laev XI-2 peatükile või käesoleva koodeksi A osale, ning hõlmab olulisi kaitseabinõusid reeglis nr XI-2/9.2.2 ja XI-2/9.2.5, samuti reeglis nr XI-2/9.3.

4.32 Ilmne põhjus, et laev ei vasta nõuetele, on tõend või usaldusväärne teave selle kohta, et laev ei vasta XI-2 peatüki või käesoleva koodeksi A osa nõuetele, võttes arvesse koodeksi käesolevas osas esitatud suuniseid. Selline tõend või usaldusväärne teave võib tuleneda nõuetekohaselt volitatud ametniku ametialasest hinnangust või täheldustest, mis on tehtud käesoleva koodeksi A osa kohaselt välja antud rahvusvahelise laeva turvatunnistuse või ajutise rahvusvahelise laeva turvatunnistuse ("tunnistus") kontrollimisel, või muudest allikatest. Isegi juhul, kui tunnistus on laeva pardal, võib siiski nõuetekohaselt volitatud ametnikel olla nende ametialase hinnangu põhjal põhjust arvata, et laev ei vasta nõuetele.

4.33 Võimalikud ilmsed põhjused reeglite nr XI-2/9.1 ja nr XI-2/9.2 alusel võivad olla näiteks:

.1 tunnistuse kontrollimisel saadud tõendid, et tunnistus ei kehti või on kehtivuse kaotanud;

.2 tõendid või usaldusväärne teave selle kohta, et XI-2 peatüki või käesoleva koodeksi A osaga ettenähtud turvaseadmete, dokumentatsiooni või korra osas on tõsiseid puudusi;

.3 sellise aruande või kaebuse saamine, mis nõuetekohaselt volitatud ametniku ametialasel hinnangul sisaldab usaldusväärset teavet, mis viitab selgelt sellele, et laev ei vasta XI-2 peatüki või käesoleva koodeksi A osa nõuetele;

.4 nõuetekohaselt volitatud ametniku ametialasel hinnangul saadud tõendid või tehtud tähelepanek selle kohta, et kapten või laeva personal ei tunne laeva elementaarseid turvaprotseduure või ei suuda läbi viia laeva turvalisusega seotud õppusi või et kõnealust korda ei ole kohaldatud ega kõnealuseid õppusi läbi viidud;

.5 nõuetekohaselt volitatud ametniku ametialasel hinnangul saadud tõendid või tehtud tähelepanek selle kohta, et laevapersonali võtmeisikud ei suuda laeva pardal nõuetekohaselt lävida laevapersonali muude võtmeisikutega, kes vastutavad turvalisuse eest laeval;

.6 tõendid või usaldusväärne teave selle kohta, et laev on võtnud pardale isikuid või laadinud varusid või kaupa sellises sadamarajatises või selliselt teiselt laevalt, mis ei vasta XI-2 peatükile või käesoleva koodeksi A osale, ning kui laev ei ole täitnud turvalisuse deklaratsiooni ega võtnud asjakohaseid erilisi või täiendavaid turvameetmeid ega ole jätkuvalt kohaldanud asjakohaseid turvaprotseduure;

.7 tõendid või usaldusväärne teave selle kohta, et laev on võtnud pardale isikuid või laadinud varusid või kaupa kas sellises sadamarajatises või selliselt teiselt aluselt (nt teiselt laevalt või helikopterilt), mis ei pea vastama XI-2 peatükile või käesoleva koodeksi A osale, ning kui laev ei ole võtnud asjakohaseid erilisi või täiendavaid turvameetmeid ega ole jätkuvalt kohaldanud asjakohaseid turvaprotseduure; ja

.8 nõuetekohaselt volitatud ametniku ametialasel hinnangul on punktis A/19.4 kirjeldatud hilisemat, järgmist ajutist rahvusvahelist laeva turvatunnistust omava laeva või selle ühingu üks sellise tunnistuse taotlemise põhjustest vältida täielikku vastavust XI-2 peatükile või käesoleva koodeksi A osale pärast punktis A/19.4.4 kirjeldatud esmase ajutise tunnistuse tähtaega.

4.34 Rahvusvahelise õiguse mõju reeglile nr XI-2/9 on eriti oluline ning seda reeglit tuleks rakendada reeglit nr XI-2/2.4 silmas pidades, kuna potentsiaalselt võib esineda olukordi, kus võetakse meetmeid, mis ei kuulu XI-2 peatüki rakendusalasse, või kus XI-2 peatüki väliselt tuleks arvestada nende laevade õigusi, mille suhtes meetmeid kohaldatakse. Seega ei takista reegel nr XI-2/9 konventsiooniosalist valitsust võtmast rahvusvahelisel õigusel põhinevaid ja sellega kooskõlas olevaid meetmeid, et tagada inimeste, laevade, sadamarajatiste ja muu vara ohutus või turvalisus juhul, kui laeva, mis vastab XI-2 peatükile ja käesoleva koodeksi A osale, käsitatakse siiski turvalisust ohustavana.

4.35 Kui konventsiooniosaline valitsus rakendab laeva suhtes kontrollimeetmeid, tuleks valitsusorganitele edastada viivitamata piisav teave, et võimaldada valitsusorganistel teha täielikku koostööd konventsiooniosalise valitsusega.

Sadamas viibivate laevade ülevaatus

4.36 Kui laev ei vasta nõuetele defektse seadme või puudulike dokumentide pärast, mille tõttu laeva kinni peetakse, ja kui sellist mittevastavust ei saa kõrvaldada ülevaatussadamas, võib konventsiooniosaline valitsus lubada laeval sõita teise sadamasse tingimusel, et täidetakse kõik sadamariikide ja valitsusorganite või kapteni vahel kokkulepitud tingimused.

Laevad, mis kavatsevad siseneda teise konventsiooniosalise valitsuse sadamasse

4.37 Reeglis nr XI-2/9.2.1 loetletakse teave, mida konventsiooniosalised valitsused võivad laevalt nõuda sadamasse sisenemise tingimusena. Teabe loetelus on punkt, millega kinnitatakse, et laev on viimase kümne sadamarajatise külastuse jooksul võtnud eri- või lisameetmeid. Näiteks:

.1 andmed meetmete kohta, mis on võetud sellise riigi territooriumil asuva sadamarajatise külastamisel, mis ei ole konventsiooniosaline valitsus, ja eelkõige nende meetmete kohta, mida oleks tavapäraselt rakendanud konventsiooniosalise valitsuse territooriumil asuvad sadamarajatised; ja

.2 turvalisuse deklaratsioonid, mis on sõlmitud sadamarajatiste või teiste laevadega.

4.38 Sadamasse sisenemise tingimusena nõutava teabe loetelus on teine punkt, millega kinnitatakse, et viimase kümne sadamarajatise külastuse jooksul teostatud laev-laev liidestunud tegevuse käigus on jätkuvalt kohaldatud laeva asjakohaseid turvaprotseduure. Tavaliselt ei nõuta andmeid pilootide, tolli- või immigratsiooniametnike ega turvaülemate ülemineku kohta ega sadamarajatistes teostatava punkerdamise, lihterdamise, varude laadimise ega jäätmete mahalaadimise kohta, kuna need tegevused kuuluvad sadamarajatise turvaplaani alla. Esitatav teave võib hõlmata näiteks järgmist:

.1 andmed meetmete kohta, mis on võetud laev-laev liidestunud tegevuse jooksul, milles osales sellise riigi lipu all sõitev laev, mis ei ole konventsiooniosaline valitsus, ja eelkõige nende meetmete kohta, mida oleks tavapäraselt rakendanud konventsiooniosalise valitsuse lipu alla sõitvad laevad;

.2 andmed meetmete kohta, mis on võetud laev-laev liidestunud tegevuse jooksul, milles osales konventsiooniosalise valitsuse lipu all sõitev laev, mis ei pea vastama XI-2 peatükile ega käesoleva koodeksi A osale, näiteks kõnealusele laevale muude sätete kohaselt välja antud turvatunnistuse koopia; ja

.3 kui pardal on merel päästetud isikud või kaubad, kogu teadaolev teave selliste isikute või kaupade, sealhulgas nende päritolu kohta, kui see on teada, ning laeva nimel päästetute turvaseisundi kindlakstegemiseks läbiviidud ülevaatuste tulemused. XI-2 peatüki või käesoleva koodeksi A osa eesmärk ei ole viivitada merehädaliste viimisega ohutusse paika ega seda takistada. XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa ainuke eesmärk on anda riikidele piisavalt vajalikku teavet, et säilitada nende täielik turvalisus.

4.39 Inimeste, sadamarajatiste, laevade ja muu vara ohutuse ja turvalisuse tagamise hõlbustamiseks sadamasse sisenemise tingimusena nõutav muu praktiline turvalisusega seotud teave on näiteks:

.1 sündmusteregistris sisalduv teave;

.2 laeva asukoht aruande koostamise ajal;

.3 laeva eeldatav sadamasse saabumise aeg;

.4 munsterroll;

.5 laeva lasti üldine kirjeldus;

.6 reisijate nimekiri; ja

.7 teave, mis peab reegli nr XI-2/5 alusel pardal olema.

4.40 Reeglis nr XI-2/9.2.5 lubatakse laeva kaptenil sadamasse sisenemise kavatsusest loobuda, kui talle on teatatud, et rannikuäärne riik või sadamariik rakendab kontrollimeetmeid reegli nr XI-2/9.2 alusel. Kui kapten kõnealusest kavatsusest loobub, ei kohaldata enam reeglit nr XI-2/9, ning kõik muud võetavad meetmed peavad põhinema rahvusvahelisel õigusel ja olema sellega kooskõlas.

Lisasätted

4.41 Kõikidel juhtudel, kui laeval keelatakse sadamasse siseneda või kui laev sadamast välja saadetakse, tuleks kõik teadaolevad faktid edastada asjaomaste riikide asutustele. Sellised faktid, kui need on teada, peaksid hõlmama järgmist:

.1 laeva nimi, selle lipp, laeva identifitseerimisnumber, raadiokutsung, laeva tüüp ja last;

.2 sadamasse või sadamaalasse sisenemise keelu või sadamast või sadamaalast väljasaatmise põhjus;

.3 vastavalt asjaoludele turvalisusega seotud mittevastavuse laad;

.4 vastavalt asjaoludele üksikasjalik teave mittevastavuse kõrvaldamise katsete kohta, samuti laeval reisi ajaks kehtestatud tingimuste kohta;

.5 viimasena külastatud sadam või sadamad ja järgmisena külastatav sadam;

.6 väljasõiduaeg ja tõenäoline eeldatav saabumisaeg nendesse sadamatesse;

.7 laevale antud juhend, nt laeva marsruudi teatamine;

.8 kättesaadav teave turvalisuse taseme kohta, mida laev käesoleval hetkel kohaldab;

.9 teave sadamariigi ja valitsusorganite vahel toimunud sidepidamise kohta;

.10 sadamariigi kontaktpunkt, kes teeb ettekande täiendava teabe saamiseks;

.11 munsterroll; ja

.12 muu asjakohane teave.

4.42 Asjaomased riigid, kellega tuleks ühendust võtta, peaksid olema need riigid, kellest laev möödub kavandatud teel järgmisesse sadamasse, eriti juhul, kui laev kavatseb siseneda sellise rannikuäärse riigi territoriaalvetesse. Muud asjaomased riigid võiksid olla eelmisena külastatud sadamariigid, et oleks võimalik saada täiendavat teavet ja lahendada eelmisena külastatud sadamatega seotud turvalisusega seotud küsimusi.

4.43 Kontrolli- ja vastavusmeetmete rakendamisel peaksid nõuetekohaselt volitatud ametnikud tagama võetavate meetmete proportsionaalsuse. Sellised meetmed peaksid olema mõistlikud ja mittevastavuse kõrvaldamiseks või leevendamiseks vajaliku minimaalse ranguse ja kestusega.

4.44 Reeglis nr XI-2/9.3.5.1 kasutatav sõna "viivitus" viitab ka olukordadele, kus kõnealuse reegli alusel võetavate meetmete kohaselt keelatakse laeval põhjendamatult sadamasse siseneda või saadetakse laev põhjendamata sadamast välja.

Laevad, mis ei ole konventsiooniosalised, ja konventsiooniga ettenähtud laeva piirsuurusest väiksemad laevad

4.45 Konventsiooniosalised valitsused ei tohiks kohelda soodsamalt laevu, mis sõidavad sellise riigi lipu all, mis ei ole konventsiooniosaline valitsus ega 1988. aasta SOLAS-protokolli [1] 8 osaline. Selliste laevade suhtes tuleks kohaldada vastavalt reegli nr XI-2/9 nõudeid ja koodeksi käesolevas osas esitatud suuniseid.

4.46 Konventsiooniga ettenähtud laeva piirsuurusest väiksemate laevade suhtes kohaldatakse meetmeid, mille abil riigid tagavad turvalisuse. Selliseid meetmeid tuleks rakendada, võttes nõuetekohaselt arvesse XI-2 peatüki nõudeid ja koodeksi käesolevas osas esitatud suuniseid.

5. TURVALISUSE DEKLARATSIOON

Üldsätted

5.1 Turvalisuse deklaratsioon (Declaration of Security — SD) tuleb täita, kui sadamarajatise konventsiooniosaline valitsus või laev peab seda vajalikuks.

5.1.1 Turvalisuse deklaratsioon võib osutuda vajalikuks sadamarajatise turvalisuse hindamise tulemusel ning turvalisuse deklaratsiooni vajalikkuse põhjused ja tingimused tuleks sätestada sadamarajatise turvaplaanis.

5.1.2 Valitsusorganid võivad turvalisuse deklaratsiooni täitmise ette näha nende lipu all sõitvate laeva puhul või laeva turvalisuse hindamise tulemusel ning see tuleks sätestada laeva turvaplaanis.

5.2 On tõenäoline, et turvalisuse deklaratsiooni nõutakse kõrgema turvalisuse taseme korral, kui laeval kohaldatakse kõrgemat turvalisuse taset kui sadamarajatises või teisel laeval, millega ta liidestub, ning selliste laeva ja sadama liidestumise või laev-laev liidestunud tegevuste puhul, mis seavad inimesed, vara või keskkonna selle laevaga, kaasa arvatud selle lasti või reisijatega, seotud põhjuste või sadamarajatises valitseva olukorra või nende tegurite koosmõju tõttu suuremasse ohtu.

5.2.1 Juhul, kui laev või valitsusorganid nende lipu all sõitvate laevade nimel nõuab turvalisuse deklaratsiooni täitmist, peaksid sadamarajatise turvaülem või laeva turvaülem seda nõuet tunnustama ja pidama aru vajalike turvameetmete üle.

5.3 Sadamarajatise turvaülem võib turvalisuse deklaratsiooni täitmise algatada enne laeva ja sadama vahelist liidestumist, mis on sadamarajatise turvalisuse hindamises määratletud erilist tähelepanu nõudvate toimingutena. Sellised toimingud võivad olla näiteks reisijate pardale minek või pardalt lahkumine, ohtlike kaupade või ainete üleandmine, laadimine või mahalaadimine. Sadamarajatise turvalisuse hindamises võivad olla määratletud tihedalt asustatud piirkondades või nende lähedal asuvad rajatised või majanduslikult olulised toimingud, mille puhul on turvalisuse deklaratsiooni täitmine õigustatud.

5.4 Turvalisuse deklaratsiooni peamine eesmärk on tagada, et laeva ja sadamarajatise või teiste laevade vahel, millega see liidestub, jõutakse kokkuleppele vastavate turvameetmete osas, mida nad võtavad nende vastavate heakskiidetud turvaplaanide kohaselt.

5.4.1 Kokkulepitud turvalisuse deklaratsiooni peaksid allkirjastama ja dateerima vastavalt asjaoludele kas sadamarajatis ja laev(ad), et osutada vastavusele XI-2 peatükile või käesoleva koodeksi A osale, ning turvalisuse deklaratsioon peaks hõlmama selle kestuse, asjakohase(d) turvalisuse taseme(d) ja vajalikud kontaktandmed.

5.4.2 Turvalisuse taseme muutuse korral võib osutuda vajalikuks uue või muudetud turvalisuse deklaratsiooni täitmine.

5.5 Turvalisuse deklaratsioon tuleks täita inglise, prantsuse või hispaania keeles või vastavalt asjaoludele kas sadamarajatise ja laeva või laevade ühises keeles.

5.6 Turvalisuse deklaratsiooni näidis on esitatud koodeksi käesoleva osa 1. liites. See on laeva ja sadamarajatise vahelise turvalisuse deklaratsiooni näidis. Kui turvalisuse deklaratsioon täidetakse kahe laeva jaoks, tuleks seda näidist vastavalt kohandada.

6. ÜHINGU KOHUSTUSED

Üldsätted

6.1 Reeglis nr XI-2/5 nõutakse, et ühing peab edastama laeva kaptenile teavet, mis vastab kõnealuse reegli sätete alusel ühingu nõuetele. Selline teave peaks hõlmama järgmist:

.1 isikud, kes vastutavad pardapersonali, näiteks laeva haldusühingu, mehitusagentide, töövõtjate, kontsessionääride (näiteks jaemüügipunktid, kasiinod jne) määramise eest;

.2 isikud, kes vastutavad laeva kasutamise otsustamise eest, sealhulgas aja- või laevapereta prahtija(d) või samasuguseid ülesandeid täitvad isikud; ja

.3 juhul, kui laeva kasutatakse prahilepingu alusel, nende osapoolte, kaasa arvatud aja- või reisiprahtijate kontaktandmed.

6.2 Vastavalt reeglile nr XI-2/5 kohustub ühing muutuste korral kõnealust teavet ajakohastama ja selle päevakohalisena hoidma.

6.3 Kõnealune teave peaks olema inglise, prantsuse või hispaania keeles.

6.4 Enne 1. juulit 2004 ehitatud laevade puhul peaks kõnealune teave kajastama sel kuupäeval valitsenud tegelikku olukorda.

6.5 Laevade puhul, mis on ehitatud 1. juulil 2004 või pärast seda, ning enne 1. juulit 2004 ehitatud laevade puhul, mis olid sel kuupäeval kasutamata, tuleks kõnealune teave edastada alates laeva kasutusessevõtmise kuupäevast ning see peaks kajastama sel kuupäeval valitsevat tegelikku olukorda.

6.6 Kui laev on võetud kasutusest välja, siis pärast 1. juulit 2004 tuleks see teave edastada alates laeva taas kasutusse võtmise kuupäevast ning see peaks kajastama sel kuupäeval valitsevat tegelikku olukorda.

6.7 Varem edastatud teavet, mis ei ole seotud kõnealusel kuupäeval valitsenud tegeliku olukorraga, ei ole vaja laeval säilitada.

6.8 Kui vastutuse laeva käitamise eest võtab üle teine ühing, ei ole vaja laeva käitanud ühinguga seotud teavet laeval säilitada.

Lisaks sellele esitatakse muid asjakohaseid suuniseid punktide 8, 9 ja 13 all.

7. LAEVA TURVALISUS

Asjakohased suunised esitatakse punktide 8, 9 ja 13 all.

8. LAEVA TURVALISUSE HINDAMINE

Turvalisuse hindamine

8.1 Ühingu turvaülem kohustub tagama, et laeva turvalisust hinnatakse iga ühingu laeva puhul, mis peab vastama XI-2 peatükile ja käesoleva koodeksi A osale ning mille eest ühingu turvaülem vastutab. Ühingu turvaülem ei pea tingimata isiklikult kõiki tema ametikohaga seotud ülesandeid täitma, kuid nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest vastutab lõplikult siiski ühingu turvaülem.

8.2 Enne laeva turvalisuse hindamist peaks ühingu turvaülem tagama, et kasutatakse teavet, mis on kättesaadav selliseid sadamaid ähvardavate ohtude hindamise kohta, mida laev külastab või kus reisijad pardale tulevad või pardalt lahkuvad, ning sadamarajatiste ja nende kaitsemeetmete kohta. Ühingu turvaülem peaks uurima varasemaid aruandeid samasuguste turvavajaduste kohta. Võimaluse korral peaks ühingu turvaülem kohtuma laeval ja sadamarajatistes töötavate asjassepuutuvate isikutega, et pidada aru hindamise eesmärgi ja meetodite üle. Ühingu turvaülem peaks järgima konventsiooniosaliste valitsuste antud konkreetseid suuniseid.

8.3 Laeva turvalisuse hindamine peaks hõlmama laeva pardal või laevas valitsevaid järgmisi elemente:

.1 füüsiline julgeolek;

.2 struktuuriline terviklikkus;

.3 personali kaitsesüsteemid;

.4 tegevuspõhimõtted;

.5 raadio- ja kaugsidesüsteemid, kaasa arvatud arvutisüsteemid ja -võrgud; ja

.6 muud valdkonnad, mis võivad ohustada inimesi, vara või toiminguid laeva pardal või sadamarajatises, kui neid alasid kahjustatakse või kasutatakse ebaseaduslikuks jälgimiseks.

8.4 Laeva turvalisuse hindamisega seotud isikud peaksid suutma lähtuda ekspertide abist järgmistes punktides:

.1 olemasolevate turvaohud ja tüüpolukordade tundmine;

.2 relvade, ohtlike ainete ja seadmete äratundmine ja avastamine;

.3 tõenäoliselt turvalisust ohustavate isikute omaduste ja käitumismallide äratundmine neid isikuid diskrimineerimata;

.4 turvameetmetest kõrvale hoidmiseks kasutatavad meetodid;

.5 turvaintsidendi toimepanemise meetodid;

.6 lõhkeainete mõju laeva konstruktsioonidele ja varustusele;

.7 laeva turvalisus;

.8 laeva ja sadama vahelise liidese äritavad;

.9 võimalike olukordade planeerimine, valmisolek hädaolukorraks ja sellele reageerimine;

.10 füüsiline turvalisus;

.11 raadio- ja kaugsidesüsteemid, kaasa arvatud arvutisüsteemid ja -võrgud;

.12 laevamehaanika; ja

.13 laeva- ja sadamatoimingud.

8.5 Ühingu turvaülem peaks saama ja säilitama hindamise teostamiseks vajalikku teavet, kaasa arvatud järgmine teave:

.1 laeva üldplaan;

.2 sellised piirkonnad, kuhu juurdepääs peaks olema piiratud, näiteks navigatsioonisild, A-kategooria masinaruumid ja muud II-2 peatükis määratletud juhtimisruumid jne;

.3 iga tegeliku või potentsiaalse laevalepääsu asukoht ja otstarve;

.4 tõus ja mõõn, mis võivad mõjutada laeva haavatavust või turvalisust;

.5 lastiruumid ja lastimiskord;

.6 laeva varude ja põhiliste hooldusseadmete ladustamiskohad;

.7 saatjata pagasi ladustamiskohad;

.8 põhiteenuste jätkuvaks osutamiseks kättesaadavad avarii- ja varuseadmed;

.9 laevapersonali suurus, ühingu turvaülesanded ja väljaõppetavad, kui need on olemas;

.10 olemasolev turva- ja ohutusvarustus reisijate ja laevapersonali kaitseks;.

.11 väljapääsud, evakuatsiooniteed ning kogunemispaigad, mis tuleb hoida korras laeva organiseeritud ja ohutu evakuatsiooni tagamiseks hädaolukorras;

.12 kehtivad lepingud turvalisusega tegelevate eraettevõtetega, kes osutavad laeva/ranna turvateenuseid; ja

.13 olemasolevad ja kohaldatavad meetmed ja kord, sealhulgas kontrollimeetmed ja -kord, identifitseerimissüsteemid, järelevalve- ja seireseadmed, personali isikuttõendavad dokumendid ja sidepidamine, häired, valgustus, laevalepääsu kontroll ja muud vajalikud süsteemid.

8.6 Laeva turvalisuse hindamisel tuleks uurida kõiki laevalepääsu kohti, kaasa arvatud avatud ülatekid, ja hinnata, kui suur on võimalus, et isikud, kelle eesmärk võib olla turvalisuse rikkumine, saaksid kõnealuseid laevalepääsu kohti kasutada. See hõlmab laevalepääsu kohti, mida läbivad isikud, kellel on õigus laevale pääseda, kui ka isikud, kes tahavad loata laevale pääseda.

8.7 Laeva turvalisuse hindamisel tuleks arvesse võtta olemasolevate turvameetmete ja -suuniste, -protseduuride ja -toimingute jätkuvat asjakohasust nii tavatingimustes kui ka hädaolukorras, ning tuleks kindlaks määrata turvasuunised, sealhulgas:

.1 piirangualad;

.2 tulekahjule või muudele hädaolukordadele reageerimise kord;

.3 laeva personali, reisijate, külastajate, müüjate, hooldustehnikute, dokitöötajate jt järelevalve tase;

.4 turvapatrullide sagedus ja tõhusus;

.5 laevalepääsu kontrolli süsteemid, sealhulgas identifitseerimissüsteemid;

.6 turvasidesüsteemid ja vastav kord;

.7 turvauksed, -piirded ja -valgustus; ja

.8 turvaseireseadmed ja -süsteemid, kui need on olemas.

8.8 Laeva turvalisuse hindamisel tuleks arvesse võtta inimesi, tegevusi, teenuseid ja toiminguid, mille kaitsmine on tähtis. Need on:

.1 laeva personal;

.2 reisijad, külastajad, müüjad, hooldustehnikud, sadamarajatise personal jne;

.3 ohutu meresõidu jätkamise ja hädaolukorrale reageerimise võime;

.4 last, eelkõige ohtlikud kaubad ja ained;

.5 laeva varud;

.6 laeva turvasideseadmed ja -süsteemid, kui need on olemas; ja

.7 laeva turvaseireseadmed ja -süsteemid, kui need on olemas.

8.9 Laeva turvalisuse hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki võimalikke ohte, mis võivad hõlmata järgmist tüüpi turvaintsidente:

.1 laeva või sadamarajatise kahjustamine või hävitamine, nt lõhkeseadeldiste, süütamise, sabotaaži või vandalismi tõttu;

.2 laeva kaaperdamine või pardal viibivate inimeste pantvangi võtmine;

.3 lasti, laeva põhiseadmete või-süsteemide või laeva varude rikkumine;

.4 loata laevalepääs või laeva loata kasutus, kaasa arvatud piletita sõitjad;

.5 relvade või seadmete, kaasa arvatud massihävitusrelvade salavedu laeval;

.6 laeva kasutamine turvaintsidendi kavandajate ja/või nende varustuse veoks;

.7 laeva enda kasutamine relvana või kahjustus- või hävitusvahendina;

.8 rünnakud kai ääres või ankrus olevalt laevalt; ja

.9 rünnakud merel.

8.10 Laeva turvalisuse hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki võimalikke haavatavaid kohti, milleks võivad olla:

.1 vastuolud ohutus- ja turvameetmete vahel;

.2 vastuolud parda- ja turvaülesannete vahel;

.3 vahiülesanded, laevapersonali suurus, eelkõige seoses meeskonna väsimusega, valvsus ja suutlikkus;

.4 täheldatud puudused turvalisuse alases väljaõppes; ja

.5 turvaseadmed ja -süsteemid, kaasa arvatud sidesüsteemid.

8.11 Ühingu turvaülem ja laeva turvaülem peaksid alati arvestama seda, millist mõju võivad turvameetmed avaldada laevapersonalile, kes viibib laeval pikka aega. Turvameetmete väljatöötamisel tuleks eelkõige arvesse võtta laevapersonali mugavusele, hubasusele ja privaatsusele ning nende võimele säilitada efektiivsus pikaks ajaks.

8.12 Pärast laeva turvalisuse hinnangu valmimist koostatakse aruanne, mis sisaldab kokkuvõtet hindamise läbiviimise kohta, hinnangu käigus avastatud iga haavatava koha kirjeldust ja selliste vastumeetmete kirjeldust, mida võib kasutada sellise haavatava kohta kõrvaldamiseks. Aruannet kaitstakse loata juurdepääsu või avalikustamise eest.

8.13 Kui laeva turvalisust ei ole hinnanud ühing, peab laeva turvalisuse hinnangu aruande üle vaatama ja vastu võtma ühingu turvaülem.

Kohapealne turvaülevaatus

8.14 Kohapealne turvaülevaatus on laeva turvalisuse hindamise lahutamatu osa. Kohapealse turvaülevaatuse käigus tuleks uurida ja hinnata olemasolevaid pardal rakendatavaid kaitsemeetmeid, korda ja toiminguid, mis on ette nähtud:

.1 laeva kõikide turvaülesannete täitmise tagamiseks;

.2 piirangualade valveks, et sissepääs oleks tagatud üksnes volitatud isikutele;

.3 laevalepääsu kontrollimiseks, kaasa arvatud identifitseerimissüsteemid;

.4 tekialade ja laeva ümbruse valveks;

.5 inimeste ja nende isiklike asjade (saatjaga ja saatjata pagasi ning laevapersonali isiklike asjade) laevale toimetamise kontrollimiseks;

.6 lasti käitlemise ja laeva varude tarnimise järelevalveks; ja

.7 laeva turvaside, -teabe ja -seadmete kättesaadavuse tagamiseks.

9. LAEVA TURVAPLAAN

Üldsätted

9.1 Ühingu turvaülem vastutab laeva turvaplaani koostamise ja heakskiitmiseks esitamise eest. Iga üksiku laeva turvaplaani sisu peaks erinema olenevalt konkreetsest laevast, mille kohta plaan koostatakse. Laeva turvalisuse hindamisel on kindlaks tehtud laeva konkreetsed omadused ning potentsiaalsed ohud ja haavatavad kohad. Laeva turvaplaani koostamisel tuleb kõnealuseid omadusi käsitleda üksikasjalikult. Valitsusorganid võivad laeva turvaplaani koostamise ja sisu osas nõu anda.

9.2 Kõikides laeva turvaplaanides tuleks:

.1 kirjeldada üksikasjalikult laeva turvalisuse organisatsioonilist struktuuri;

.2 kirjeldada üksikasjalikult laeva suhteid ühingu, sadamarajatiste, teiste laevade ja turvalisuse eest vastutavate asjaomaste asutustega;

.3 üksikasjalikult kindlaks määrata sidesüsteemid, et võimaldada tõhusat ja pidevat sidepidamist laevas ning laeva ja teiste üksuste, kaasa arvatud sadamarajatiste vahel;

.4 üksikasjalikult kindlaks määrata turvalisuse taseme 1 põhilised, nii operatiivsed kui ka füüsilised turvameetmed, mis on alati kättesaadavad;

.5 üksikasjalikult kindlaks määrata täiendavad turvameetmed, mis võimaldavad laeval minna viivitamata üle turvalisuse tasemele 2 ja vajaduse korral turvalisuse tasemele 3;

.6 ette näha laeva turvaplaani korralised ülevaatused või auditid ja laeva turvaplaani muudatuste tegemine lähtuvalt kogemustest või muutuvatest asjaoludest; ja

.7 üksikasjalikult kirjeldada asjaomastele konventsiooniosalise valitsuse kontaktpunktidele teadete edastamise korda.

9.3 Tõhusa laeva turvaplaani koostamine peaks tuginema kõikide laeva turvalisusega seotud küsimuste põhjalikule hindamisele, eelkõige konkreetse laeva füüsiliste ja operatiivsete omaduste, sealhulgas reisimarsruutide põhjalikule hindamisele.

9.4 Kõik laeva turvaplaanid tuleks heaks kiita valitsusorganite poolt või nende nimel. Kui valitsusorganid volitavad laeva turvaplaani üle vaatama või heaks kiitma tunnustatud turvaorganisatsiooni, ei tohiks see organisatsioon olla seotud ühegi teise tunnustatud turvaorganisatsiooniga, kes on plaani koostanud või aidanud seda koostada.

9.5 Ühingu turvaülem ja laeva turvaülem peaksid välja töötama:

.1 laeva turvaplaani jätkuva tõhususe hindamise korra; ja

.2 plaani heakskiitmise järel muudatuste ettevalmistamise korra.

9.6 Laeva turvaplaanis kirjeldatud turvameetmed peaksid olema kättesaadavad ajal, mil viiakse läbi esmaülevaatus XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks. Vastasel korral ei saa laevale välja anda laeva rahvusvahelist turvatunnistust. Mõne turvaseadme või -süsteemi hilisema rikke või turvameetme rakendamise peatamise korral tuleks vastu võtta samaväärsed ajutised turvameetmed, millest tuleks teatada valitsusorganitele, kes peaks need heaks kiitma.

Laeva turvaülesannete korraldamine ja täideviimine

9.7 Peale lõikes 9.2 esitatud suuniste tuleks laeva turvaplaaniga ette näha kõikide turvalisuse tasemetega seotud järgmised abinõud:

.1 kõikide turvaküsimustega seotud pardapersonali liikmete ülesanded ja kohustused;

.2 sellise pideva sidepidamise jätkuvaks võimaldamiseks vajalik kord või ettevaatusabinõud;

.3 turvaprotseduuride ning turva- ja seireseadmete ja -süsteemide jätkuva tõhususe hindamiseks vajalik kord, sealhulgas seadmete või süsteemide rikke või tõrke kindlaks tegemise ja sellejärgsete abinõude võtmise kord;

.4 paberkandjal või elektroonilisel kujul oleva turvalisuse seisukohast tundliku teabe kaitsmise kord ja tava;

.5 turva- ja seireseadmete ja -süsteemide tüüp ja hooldusnõuded, kui kõnealused seadmed ja süsteemid on olemas;

.6 võimalikke turvalisuse rikkumisi või turvaküsimusi käsitlevate aruannete õigeaegse esitamise ja hindamise kord; ja

.7 pardal veetavate ohtlike kaupade või ainete (hõlmab ka nende asukohta) nimekirja koostamise, pidamise ja ajakohastamise kord.

9.8 Punkti 9 järelejäänud osas käsitletakse üksikasjalikult turvameetmeid, mida võib võtta igal turvalisuse tasemel, ning need hõlmavad järgmist:

.1 laevapersonali, reisijate, külastajate jt laevalepääs;

.2 piirangualad laeval;

.3 lasti käitlemine;

.4 laeva varude tarnimine;

.5 saatjata pagasi käitlemine; ja

.6 laeva turvalisuse järelevalve.

Laevalepääs

9.9 Laeva turvaplaanis tuleks ette näha turvameetmed kõikide laevalepääsu vahendite suhtes, mis on laeva turvalisuse hindamisel kindlaks tehtud. Kõnealused vahendid on:

.1 juurdepääsuredelid;

.2 juurdepääsutunnelid;

.3 rambid;

.4 uksed, küljeluugid, aknad ja illuminaatorid;

.5 kinnitustrossid ja ankruketid; ja

.6 kraanad ja tõsteseadmed.

9.10 Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata iga sellise vahendi asukohad, kus igal turvalisuse tasemel tuleks kohaldada juurdepääsupiiranguid või -keeldu. Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata, millist tüüpi piirangut või keeldu kohaldatakse igal turvalisuse tasemel ja milliste vahenditega seda tehakse.

9.11 Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata identifitseerimisvahendid, mida nõutakse iga turvalisuse taseme puhul laevalepääsu võimaldamiseks ja inimeste turvaliseks laeval viibimiseks. Selleks võib välja töötada asjakohase identifitseerimissüsteemi, mis võimaldab laevapersonali pidevat identifitseerimist ja külaliste ajutist identifitseerimist. Iga laeva identifitseerimissüsteem tuleks viia kooskõlla sadamarajatises kasutatava identifitseerimissüsteemiga, kui see on praktiline. Reisijad peaksid saama tõendada enda isikut pardakaardi, pileti või muu sellisega, kuid neid ei tohiks lubada järelevalveta piirangualadele. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha sätted, millega tagatakse identifitseerimissüsteemide korraline ajakohastamine ja distsiplinaarvastutuse võtmine korra rikkumise puhul.

9.12 Isikutel, kes ei taha või ei saa enda isikut tõendada ja/või kinnitada enda külastuse põhjust, kui neil palutakse seda teha, tuleks keelata pääs laevale ning nende katsest laevale pääseda tuleks vajaduse korral teatada laeva turvaülemale, ühingu turvaülemale, sadamarajatise turvaülemale ja turvalisuse eest vastutavatele siseriiklikele või kohalikele asutustele.

9.13 Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata laevalepääsu kontrollide kohaldamise sagedus, eriti juhul, kui kõnealuseid kontrolle kohaldatakse ebaregulaarselt või juhuslikult.

Turvalisuse tase 1

9.14 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha turvameetmed laevalepääsu kontrollimiseks, mille puhul võib kohaldada järgmisi meetmeid:

.1 kõikide laeva pardale minevate inimeste isikute kontroll ja laevale mineku põhjuse kinnitamine, kontrollides näiteks laevapersonali juhendeid, reisipileteid, pardakaarte, töökorraldusi jms;

.2 laev peaks koostöös sadamarajatisega tagama, et isikute, pagasi (sealhulgas kaasaskantavate esemete), isiklike asjade, sõidukite ja nende sisu kontrollimine ja läbiotsimine viiakse läbi selleks ettenähtud turvaaladel;

.3 laev peaks koostöös sadamarajatisega tagama, et praamile, ro-ro-tüüpi või muudele reisilaevadele laaditavad sõidukid otsitakse enne laadimist läbi laeva turvaplaanis nõutava sagedusega;

.4 kontrollitud isikute ja nende isiklike asjade eraldamine kontrollimata isikutest ja nende isiklikest asjadest;

.5 laevale minevate reisijate eraldamine laevalt tulevatest reisijatest;

.6 nende laevalepääsu kohtade kindlakstegemine, mis peaksid loata laevalepääsu välistamiseks olema läbipääsmatud või valvega;

.7 reisijate ja külaliste jaoks ettenähtud aladega külgnevate valveta ruumide lukustamine või muul viisil sissepääsmatuks muutmine; ja

.8 kogu laevapersonali turvalisuse alaste infotundide läbiviimine võimalikest ohtudest, kahtlastest isikutest, objektidest või tegevusest teatamise korra ja valmisoleku vajaduse kohta.

9.15 Turvalisuse taseme 1 korral peaksid kõik laevale minejad olema valmis läbiotsimiseks. Selliste läbiotsimiste, samuti ebaregulaarsete läbiotsimiste sagedus peaks olema täpsustatud heakskiidetud laeva turvaplaanis ning selle peaks eraldi heaks kiitma valitsusasutused. Sellised läbiotsimised võiks kõige paremini läbi viia sadamarajatis tihedas koostöös laevaga ja selle vahetus läheduses. Laevapersonali liikmetelt ei peaks nõudma enda kaastöötajate ja nende isiklike asjade läbiotsimist, kui selleks ei ole ilmseid turvalisusega seotud põhjuseid. Selline läbiotsimine viiakse läbi, võttes täielikult arvesse läbiotsitava isiku inimõigusi ja säilitades tema inimväärikuse.

Turvalisuse tase 2

9.16 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha turvameetmed, mida kohaldatakse kaitseks turvaintsidendi kõrgendatud ohu eest, et tagada kõrgendatud valmisolek ja tihedam kontroll, mis võib hõlmata:

.1 täiendava personali määramist valvetekile öörahu ajal loata laevalepääsu ärahoidmiseks;

.2 laevalepääsu kohtade arvu vähendamist, suletavate kohtade ja piisavalt kindlate sulgemisvahendite kindlaks tegemist;

.3 veepoolsest küljest laevalepääsu välistamist, samuti näiteks patrullpaatide kasutusele võtmine kooskõlas sadamarajatisega;

.4 piiranguala kehtestamist laeva kaldapoolsel küljel tihedas koostöös sadamarajatisega;

.5 laevale minevate inimeste ja nende isiklike asjade ning laevale laaditavate sõidukite läbiotsimise sageduse ja põhjalikkuse suurendamist;

.6 külastajate saatmist laeval;

.7 kogu laevapersonali täiendavate turvalisuse alaste infotundide läbiviimist, mille käigus käsitletakse kindlakstehtud ohte, korratakse üle kahtlastest isikutest, objektidest või tegevusest teatamise kord ja rõhutatakse suurendatud valmisoleku vajadust; ja

.8 laeva täielikku või osalist läbiotsimist.

Turvalisuse tase 3

9.17 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma korraldusi, mille on andnud turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjad. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 laevalepääsu võimaldamine ühest kontrollitavast laevalepääsu kohast;

.2 laevalepääsu võimaldamine üksnes nendele, kes võtavad turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmeid;

.3 pardalolijate tegevuse suunamine;

.4 laevale mineku või laevalt tuleku peatamine;

.5 lastikäitlemise toimingute, tarnimise jms peatamine;

.6 inimeste evakuatsioon laevalt;

.7 laeva teise kohta viimine; ja

.8 laeva täieliku või osalise läbiotsimise ettevalmistamine.

Piirangualad laeval

9.18 Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata laeval kehtestatavad piirangualad, määratleda nende ulatus, nende kehtestamise ajad, turvameetmed piirangualadele pääsu kontrollimiseks ja turvameetmed piirangualadel toimuva tegevuse kontrollimiseks. Piirangualade eesmärgid on:

.1 loata laevalepääsu välistamine;

.2 reisijate, laevapersonali ja sadamarajatiste personali või laeva pardal viibimise luba omava muude asutuste personali kaitsmine;

.3 turvalisuse seisukohast tundlike laeva alade kaitsmine; ja

.4 lasti ja laeva varude puutumatuse kaitsmine.

9.19 Laeva turvaplaaniga tuleks tagada selgelt kindlaks määratud tegevuspõhimõtete ja -tavade olemasolu piirangualadele pääsu kontrollimiseks.

9.20 Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha, et kõik piirangualad tuleks selgelt märgistada, osutades sellele, et pääs piirangualadele on piiratud ja et loata viibimist piirangualal käsitatakse turva nõuete rikkumisena.

9.21 Piirangualad võivad olla järgmised:

.1 navigatsioonisild, A-kategooria masinaruumid ja muud peatükis II-2 määratletud juhtimisruumid;

.2 ruumid, kus asuvad turva- ja seireseadmed ja -süsteemid ning nende juhtpult ja valgustussüsteemi juhtpult;

.3 ruumid, kus asuvad ventilatsiooni- ja kliimaseadesüsteemid ning muud samalaadsed ruumid;

.4 ruumid, kust pääseb joogiveepaakide, pumpade või torustike juurde;

.5 ruumid, kus asuvad ohtlikud kaubad või ained;

.6 ruumid, kus asuvad laadimispumbad ja nende juhtimisseadmestik;

.7 lastiruumid ja laeva varude ruumid;

.8 meeskonna eluruumid; ja

.9 muud alad, mille on laeva turvalisuse hinnangu põhjal kindlaks määranud ühingu turvaülem ja kuhu pääs peab laeva turvalisuse kaalutlustel olema piiratud.

Turvalisuse tase 1

9.22 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha piirangualade suhtes kohaldatavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmisi meetmeid:

.1 laevalepääsu kohtade lukustamine või sulgemine;

.2 seireseadmete kasutamine kõnealuste alade jälgimiseks;

.3 valvurite või patrullide kasutamine; ja

.4 sissetungijate avastamise automaatseadmete kasutamine, et alarmeerida laeva personali loata sissetungijatest.

Turvalisuse tase 2

9.23 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks suurendada piirangualade jälgimise ja kontrollimise sagedust ja intensiivsust, et tagada sissepääs üksnes volitatud isikutele. Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmisi meetmeid:

.1 laevalepääsu kohtadega külgnevate piirangualade kehtestamine;

.2 seireseadmete järjepidev jälgimine; ja

.3 täiendava personali määramine piirangualade valvamiseks ja patrullimiseks.

Turvalisuse tase 3

9.24 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 täiendavate sissepääsukeeluga piirangualade kehtestamine laeval, mis asub turvaintsidendi või -ohu arvatava koha läheduses; ja

.2 piirangualade läbiotsimine laeva läbiotsimise käigus.

Lasti käitlemine

9.25 Lasti käitlemisega seotud turvameetmed peaksid:

.1 ära hoidma rikkumise; ja

.2 välistama sellise lasti vastuvõtmise ja laevale laadimise, mis ei ole veoks ette nähtud.

9.26 Turvameetmed, millest mõnesid oleks vaja kohaldada koostöös sadamarajatisega, peaksid hõlmama lasti kontrolli laevalepääsu kohtade juures. Kui last on laeval, peaks olema võimalik kindlaks teha, kas last on laevale laadimiseks heaks kiidetud. Peale selle tuleks välja töötada turvameetmed tagamaks, et laevale laaditud lasti ei rikutaks.

Turvalisuse tase 1

9.27 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha lasti käitlemise ajal kohaldatavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmisi meetmeid:

.1 lasti, lasti transpordiühikute ja lastiruumide tavapärane kontroll enne lasti käitlustoiminguid ja nende jooksul;

.2 kontroll, millega tagatakse, et laaditav last vastab lasti dokumentatsioonile;

.3 selle tagamine koostöös sadamarajatisega, et praamile, ro-ro-tüüpi või muudele reisilaevadele laaditavad sõidukid otsitakse enne pealelaadimist läbi laeva turvaplaanis nõutava sagedusega; ja

.4 plommide kontroll või muud lasti rikkumise välistamiseks kasutatavad meetodid.

9.28 Lasti kontrolli võib teostada järgmiste meetoditega:

.1 visuaalne ja füüsiline läbivaatus; ja

.2 skaneerimis/otsimisseadmete, mehhaaniliste vahendite või koerte kasutamine.

9.29 Korrapäraste või korduvate lasti käitlemistoimingute korral võib ühingu turvaülem või laeva turvaülem sadamarajatisega konsulteerides lastisaatjate või teiste asjaomase lasti eest vastutavate isikutega kokku leppida korra, mis hõlmab mujal läbiviidavat kontrolli, plommimist, ajakava koostamist, alusdokumente jne. Sellisest korrast tuleks teatada sadamarajatise turvaülemale ja see temaga kokku leppida.

Turvalisuse tase 2

9.30 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha lasti käitlemise ajal kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmisi meetmeid:

.1 lasti, lasti transpordiühikute ja lastiruumide üksikasjalik kontroll;

.2 tugevdatud kontroll, et tagada üksnes ettenähtud lasti laadimine;

.3 praamidele, ro-ro-tüüpi laevadele ja reisilaevadele laaditavate sõidukite põhjalikum läbiotsimine; ja

.4 sagedasem ja põhjalikum plommide kontroll või muud lasti rikkumise välistamiseks kasutatavad meetodid.

9.31 Lasti üksikasjaliku kontrolli võib teostada järgmiste meetoditega:

.1 visuaalse ja füüsilise läbivaatuse sageduse ja põhjalikkuse suurendamine;

.2 skaneerimis- või otsimisseadmete, mehhaaniliste vahendite või koerte kasutamise sageduse suurendamine; ja

.3 tugevdatud turvameetmete kooskõlastamine lastisaatja või muu vastutava isikuga vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja kokkulepitud korrale.

Turvalisuse tase 3

9.32 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 lasti pealelaadimise või mahalaadimise peatamine; ja

.2 pardal veetavate ohtlike kaupade ja ainete nimekirja ning nende asukoha kontrollimine.

Laeva varude tarnimine

9.33 Laeva varudega seotud turvameetmed peaksid:

.1 tagama laeva varude ja pakendite terviklikkuse kontrolli;

.2 välistama laeva varude kontrollita vastuvõtmise;

.3 ära hoidma rikkumise; ja

.4 välistama laeva varude korralduseta vastuvõtmise.

9.34 Sadamarajatist korrapäraselt kasutavate laevade puhul võib osutuda asjakohaseks kehtestada laeva, selle varustajate ja sadamarajatise jaoks kord, mis hõlmab tarnete ja dokumentatsiooni ajastamist ning nendest teatamist. Alati peaks olema mingi võimalus kinnitada, et tarnitavate varudega on kaasas tõend selle kohta, et asjaomased varud on laev tellinud.

Turvalisuse tase 1

9.35 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha laeva varude tarnimise ajal kohaldatavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmisi meetmeid:

.1 pardale pealelaadimiseelne kontroll, millega tagatakse, et varud vastavad tellimusele; ja

.2 laeva varude viivitamatu ja ohutu lastimise tagamine.

Turvalisuse tase 2

9.36 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha täiendavad turvameetmed, mida kohaldatakse laeva varude tarnimise ajal, viies läbi kontrolle enne varude vastuvõtmist pardale ja tugevdades kontrolle.

Turvalisuse tase 3

9.37 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 laeva varude põhjalikum kontroll;

.2 laeva varude käitlemise piiramise või peatamise ettevalmistamine; ja

.3 keeldumine laeva varude pardale võtmisest.

Saatjata pagasi käitlemine

9.38 Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata turvameetmed, mida kohaldatakse selleks, et tagada saatjata pagasi (st mis tahes pagasi, sealhulgas isiklikud asjad, mis ei ole reisija ega laevapersonali liikmega kontrolli või läbiotsimise ajal kaasas) identifitseerimine ja asjakohane turvakontroll, sealhulgas läbiotsimine, enne laeva pardale lubamist. Ei ole ette nähtud, et sellise pagasi puhul peaks turvakontrolli läbi viima nii laev kui ka sadamarajatis, ning kui mõlematel on selleks vajalik varustus olemas, peaks turvakontrolli läbiviimise kohustus lasuma sadamarajatisel. Tihe koostöö sadamarajatisega on tähtis ning tuleks võtta abinõusid, et tagada saatjata pagasi turvaline käsitlemine pärast turvakontrolli.

Turvalisuse tase 1

9.39 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha saatjata pagasi käitlemise ajal kohaldatavad turvameetmed, et tagada saatjata pagasi kuni 100-protsendiline (kaasa arvatud) turvakontroll või läbiotsimine, mis võib hõlmata röntgenläbivalgustust.

Turvalisuse tase 2

9.40 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha saatjata pagasi käitlemise ajal kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis peaksid hõlmama kogu saatjata pagasi 100-protsendilist röntgenläbivalgustust.

Turvalisuse tase 3

9.41 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 kõnealuse pagasi põhjalikum turvakontroll, näiteks läbivalgustus vähemalt kahe eri nurga alt;

.2 saatjata pagasi käitlemise piiramise või peatamise ettevalmistamine; ja

.3 keeldumine saatjata pagasi pardale võtmisest.

Laeva turvalisuse järelevalve

9.42 Laeval peaksid olema võimalused jälgida laeva, laeva pardal asuvaid piirangualasid ja laeva lähiümbrust. Selliseks jälgimiseks võib kasutada järgmisi vahendeid:

.1 valgustus;

.2 vahipersonal, valvepersonal ja tekivahid, kaasa arvatud patrullid; ja

.3 sissetungijate avastamise automaatseadmed ja seireseadmed.

9.43 Sissetungimise avastamise automaatseadmete kasutamisel peaks pidevalt valvatavas või jälgitavas kohas aktiveeruma heli- ja/või visuaalsignaal.

9.44 Laeva turvaplaanis tuleks kehtestada iga turvalisuse taseme puhul vajalik kord ja seadmed ning vahendid, millega tagatakse järelevalveseadmete pidev toimimine, võttes arvesse ka ilmastikutingimuste või voolukatkestuste võimalikku mõju.

Turvalisuse tase 1

9.45 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha kohaldatavad turvameetmed, mille puhul võib kombineeritult kasutada valgustust, vahipersonali, valvepersonali või turva- ja seireseadmeid, et võimaldada laeva turvapersonalil jälgida laeva üldiselt ning eelkõige tõkkeid ja piirangualasid.

9.46 Laeva tekk ja laevalepääsu kohad peaksid olema valgustatud pimeda ajal ja halva nähtavuse korral laeva ja sadama vahelise liidese loomise ajal või vajaduse korral laeva sadamarajatise juures või ankrus olemise ajal. Merel olles tuleks ohutu meresõidu tagamiseks kasutada laevadel vajaduse korral võimalikult tugevat valgustust, võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi eeskirju, milles käsitletakse kokkupõrgete vältimist merel. Vajaliku valgustuse tugevuse ja asukoha määramisel tuleks arvesse võtta järgimist:

.1 laeva personal peaks suutma märgata tegevust laevast väljaspool nii kalda- kui ka veepoolsel küljel;

.2 valgustatud peaks olema nii laeva kui ka laeva ümbruse piirkond;

.3 valgustus peaks hõlbustama personali identifitseerimist laevalepääsu kohtades; ja

.4 valgustuse võib korraldada koostöös sadamarajatisega.

Turvalisuse tase 2

9.47 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha täiendavad turvameetmed jälgimise ja järelevalve tugevdamiseks ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 valvepatrullide töö sageduse ja põhjalikkuse suurendamine;

.2 valgustatava ala ja valgustuse intensiivsuse tugevdamine või turva- ja seireseadmete kasutamise suurendamine;

.3 täiendavate valvurite väljapanemine; ja

.4 tegevuse kooskõlastamine patrullpaatidega ja kaldal tegutsevate jalgsi- või sõidukipatrullidega, kui need on määratud.

9.48 Lisavalgustus võib osutuda vajalikuks kaitseks turvalisusega seotud kõrgendatud ohu eest. Vajaduse korral võib lisavalgustuse vajaduse täita kooskõlas sadamarajatisega, kes võimaldab kasutada kaldaäärset lisavalgustust.

Turvalisuse tase 3

9.49 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 kogu valgustuse sisselülitamine laeval või laeva ümbruse valgustamine;

.2 kõikide pardal olevate järelevalveseadmete sisselülitamine, võimaldades salvestada laeval või laeva läheduses toimuvat tegevust;

.3 selliste seireseadmete kasutamine võimalikult pikaajaliseks salvestamiseks;

.4 ettevalmistused laevakere veealuse osa kontrollimiseks; ja

.5 meetmete võtmine, sealhulgas vajaduse korral laeva sõukruvide aeglane pöörlemine, et hoida ära juurdepääs laevakere veealusele osale.

Erinevad turvalisuse tasemed

9.50 Laeva turvaplaaniga tuleks üksikasjalikult ette näha kord ja turvameetmed, mida laev võib kohaldada, kui tema turvalisuse tase on kõrgem kui sadamarajatise turvalisuse tase.

Koodeksiga hõlmamata tegevus

9.51 Laeva turvaplaaniga tuleks üksikasjalikult ette näha kord ja turvameetmed, mida laev võib kohaldada, kui:

.1 laev viibib sellise riigi sadamas, mis ei konventsiooniosaline valitsus;

.2 laev on liidestunud teise laevaga, mille suhtes ei kohaldata käesolevat koodeksit;

.3 laev on liidestunud statsionaarsete või ujuva platvormiga või kindla asukohaga ujuvate puurimisseadmetega; või

.4 laev on liidestunud sadama või sadamarajatisega, mis ei pea vastama XI-2 peatükile ega käesoleva koodeksi A osale.

Turvalisuse deklaratsioonid

9.52 Laeva turvaplaaniga tuleks üksikasjalikult ette näha, kuidas toimitakse juhul, kui sadamarajatis nõuab laevalt turvalisuse deklaratsiooni, ning millistel asjaoludel peaks laev ise turvalisuse deklaratsiooni nõudma.

Auditeerimine ja ülevaatus

9.53 Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha, kuidas ühingu turvaülem ja laeva turvaülem kavatsevad kontrollida laeva turvaplaani tõhusust, ning laeva turvaplaani ülevaatamise, ajakohastamise ja muutmise kord.

10. DOKUMENTATSIOON

Üldsätted

10.1 Konventsiooniosaliste valitsuste nõuetekohaselt volitatud ametnikele peaks olema dokumentatsioon kättesaadav, et veenduda laeva turvaplaanide rakendamises.

10.2 Dokumente võib pidada iga vormis, kuid neid tuleks kaitsta loata juurdepääsu või avalikustamise eest.

11. ÜHINGU TURVAÜLEM

Asjakohased suunised on esitatud punktide 8, 9 ja 13 all.

12. LAEVA TURVAÜLEM

Asjakohased suunised on esitatud punktide 8, 9 ja 13 all.

13. LAEVA TURVALISUSE ALANE VÄLJAÕPE, ÕPPUSED JA HARJUTUSED

Väljaõpe

13.1 Ühingu turvaülem ja ühingu asjaomased töötajad maismaal ning laeva turvaülem peaksid omama teadmisi ja saama väljaõpet vastavalt asjaoludele mõnedes või kõikides järgmistes valdkondades:

.1 turvatöö korraldus;

.2 asjakohased rahvusvahelised konventsioonid, koodeksid ja soovitused;

.3 asjakohased valitsuse õigusaktid ja eeskirjad;

.4 teiste turvaorganisatsioonide kohustused ja ülesanded;

.5 laeva turvalisuse hindamise meetodid;

.6 laeva turvavaatluste ja -kontrollide meetodid;

.7 laeva ja sadama toimingud ning tingimused;

.8 laeva ja sadamarajatise turvameetmed;

.9 valmisolek hädaolukorraks, vastumeetmete rakendamine ja situatsiooniplaneerimine;

.10 turvalisuse alasel väljaõppel ja õpingutel kasutatavad õpetamismeetodid, sealhulgas turvameetmed ja -protseduurid;

.11 tundliku turvalisuse alase teabe ja turvalisuse alaste sidepidamiste jooksul vahetatud teabe käitlemine;

.12 antud momendil turvalisust ähvardavate ohtude ja tüüpolukordade tundmine;

.13 relvade, ohtlike ainete ja seadmete äratundmine ja avastamine;

.14 tõenäoliselt turvalisust ohustavate isikute omaduste ja käitumismallide diskrimineerimata äratundmine;

.15 turvameetmetest kõrvalehoidmiseks kasutatavad meetodid;

.16 turvaseadmed ja -süsteemid ning nende kasutuspiirangud;

.17 auditite, ülevaatuse, kontrolli ja seire meetodid;

.18 füüsilise läbiotsimise ja silmatorkamatu kontrolli meetodid;

.19 turvaõppused ja -harjutused, sealhulgas koos sadamarajatistega läbiviidavad õppused ja harjutused; ja

.20 turvaõppuste ja -harjutuste hindamine.

13.2 Peale selle peaks laeva turvaülem omama teadmisi ja saama väljaõpet vajaduse korral mõnes või kõikides järgmistes valdkondades:

.1 laeva üldplaan;

.2 laeva turvaplaan ja sellega seotud menetlused (sealhulgas kujuteldavate stsenaariumide järgi toimuv väljaõpe vastumeetmete võtmise alal);

.3 rahvahulga suunamise ja juhtimise meetodid;

.4 turvaseadmete ja -süsteemide töö; ja

.5 turvaseadmete ja -süsteemide katsetamine, kalibreerimine ja hooldus merel.

13.3 Konkreetsete turvaülesannetega pardapersonalil peaksid olema piisavad teadmised ja võimed neile määratud ülesannete täitmiseks, sealhulgas vastavalt asjaoludele:

.1 antud momendi turvalisust ähvardavate ohtude ja tüüpolukordade tundmine;

.2 relvade, ohtlike ainete ja seadmete äratundmine ja avastamine;

.3 tõenäoliselt turvalisust ohustavate isikute omaduste ja käitumismallide äratundmine;

.4 turvameetmetest kõrvalehoidmiseks kasutatavad meetodid;

.5 rahvahulga suunamise ja juhtimise meetodid;

.6 turvaside;

.7 teadmised hädaolukorras tegutsemise ja situatsioonplaanide kohta;

.8 turvaseadmete ja -süsteemide töö;

.9 turvaseadmete ja -süsteemide katsetamine, kalibreerimine ja hooldus merel;

.10 ülevaatuse, kontrolli ja järelevalve meetodid; ja

.11 isikute, isiklike asjade, pagasi, lasti ja laeva varude füüsilise läbiotsimise meetodid;

13.4 Kõik teised pardapersonali liikmed peaksid piisavalt tundma laeva turvaplaani asjakohaseid sätteid, sealhulgas:

.1 eri turvalisuse tasemete tähendus ja sellest tulenevad nõuded;

.2 teadmised hädaolukorras tegutsemise ja situatsioonplaanide kohta;

.3 relvade, ohtlike ainete ja seadmete äratundmine ja avastamine;

.4 tõenäoliselt turvalisust ohustavate isikute omaduste ja käitumismallide diskrimineerimata äratundmine; ja

.5 turvameetmetest kõrvalehoidmiseks kasutatavad meetodid.

Õppused ja harjutused

13.5 Õppuste ja harjutuste eesmärk on tagada, et pardapersonal oskaks täita kõiki neile määratud turvaülesandeid igal turvalisuse tasemel ja kindlaks teha turvalisusega seotud puudused, mis tuleb kõrvaldada.

13.6 Laeva turvaplaani tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks õppusi läbi viia vähemalt kord kolme kuu jooksul. Lisaks sellele tuleb juhtudel, kui üle 25 protsendi laeva personalist on vahetunud, igal sellisel korral hiljemalt nädala jooksul pärast niisugust muutust korraldada õppused neile töötajatele, kes ei ole kolme viimase kuu jooksul selle laeva õppustel osalenud. Kõnealuste õppuste käigus tuleks läbi proovida plaani üksikud elemendid, näiteks lõikes 8.9 loetletud ohud turvalisusele.

13.7 Eri tüüpi harjutused, milles võivad osaleda ühingu turvaülemad, sadamarajatise turvaülemad, asjaomased konventsiooniosaliste valitsuste asutused ja ka laeva turvaülemad, tuleks läbi viia vähemalt kord iga kalendriaasta jooksul ning harjutuste vahele ei tohi jääda rohkem kui 18 kuud. Nende harjutuste käigus tuleks kontrollida sidepidamist, kooskõlastamist, vahendite kättesaadavust ja vastumeetmete võtmist. Kõnealused harjutused võivad olla:

.1 täieulatuslikud või tegelikud;

.2 mudelsimulatsiooni või seminari vormis; või

.3 kombineeritud muude harjutustega, näiteks läbiotsimis- ja päästeharjutuste või hädaolukorras vastumeetmete võtmise harjutustega.

13.8 Ühingu osalemist teise konventsiooniosalise valitsuse harjutustes peaksid tunnustama valitsusorganid.

14. SADAMARAJATISE TURVALISUS

Asjakohased suunised on esitatud punktide 15, 16 ja 18 all.

15. SADAMARAJATISE TURVALISUSE HINDAMINE

Üldsätted

15.1 Sadamarajatise turvalisuse hindamise võib teostada tunnustatud turvaorganisatsioon. Lõpliku sadamarajatise turvalisuse hinnangu peaks siiski heaks kiitma üksnes asjaomane konventsiooniosaline valitsus.

15.2 Kui konventsiooniosaline valitsus volitab sadamarajatise turvalisuse hinnangut üle vaatama või selle vastavust kontrollima tunnustatud turvaorganisatsiooni, ei tohiks see organisatsioon olla seotud ühegi teise tunnustatud turvaorganisatsiooniga, kes on kõnealuse hinnangu koostanud või selle koostamisel abiks olnud.

15.3 Sadamarajatise turvalisuse hinnangus tuleks käsitleda sadamarajatisega seotud järgmisi elemente:

.1 füüsiline turvalisus;

.2 struktuuriline terviklikkus;

.3 personali kaitsesüsteemid;

.4 protseduurilised tegevuspõhimõtted;

.5 raadio- ja telekommunikatsioonisüsteemid, kaasa arvatud arvutisüsteemid ja -võrgud;

.6 asjaomane transpordi infrastruktuur;

.7 kommunaalteenused; ja

.8 muud alad, mis võivad ohustada inimesi, vara või toiminguid sadamarajatises, kui neid alasid kahjustatakse või kasutatakse ebaseaduslikuks jälgimiseks.

15.4 Sadamarajatise turvalisuse hindamisega seotud isikud peaksid suutma lähtuda ekspertide abist järgmistes punktides:

.1 antud momendil turvalisust ähvardavate ohtude ja tüüpolukordade tundmine;

.2 relvade, ohtlike ainete ja seadmete äratundmine ja avastamine;

.3 tõenäoliselt turvalisust ohustavate isikute omaduste ja käitumismallide diskrimineerimata äratundmine;

.4 turvameetmetest kõrvalehoidmiseks kasutatavad meetodid;

.5 turvaintsidendi toimepanemise meetodid;

.6 lõhkeainete mõju konstruktsioonidele ja sadamarajatise teenistustele;

.7 sadamarajatise turvalisus;

.8 sadama äritavad;

.9 situatsiooniplaneerimine, valmisolek hädaolukorraks ja vastumeetmete rakendamine;

.10 füüsilised turvameetmed, nt tarad;

.11 raadio- ja telekommunikatsioonisüsteemid, kaasa arvatud arvutisüsteemid ja -võrgud;

.12 transport ja tsiviilehitus; ja

.13 laeva- ja sadamatoimingud.

Kaitse seisukohast tähtsate varade ja infrastruktuuri kindlakstegemine ja hindamine

15.5 Tähtsate varade ja infrastruktuuri kindlakstegemine ja hindamine on protsess, mille kaudu saab kindlaks teha hoonete ja sisseseadete tähtsust sadamarajatise toimimisel. Kõnealune kindlakstegemise ja hindamise protsess on tähtis, kuna selle põhjal saab keskendada kaitsestrateegiad nendele varadele ja hoonetele, mille kaitsmine turvaintsidendi eest on tähtsam. Kõnealuse protsessi käigus tuleks arvesse võtta potentsiaalseid inimohvreid, sadama majanduslikku olulisust ja sümboolset väärtust ning valitsuse rajatiste olemasolu.

15.6 Varade ja infrastruktuuri kindlakstegemist ja hindamist tuleks kasutada nende tähtsusjärjekorda seadmiseks kaitse seisukohast. Esmane eesmärk peaks olema surmajuhtumite või vigastuste ärahoidmine. Samuti on tähtis hinnata, kas sadamarajatis, ehitis või rajatis saab toimida ka kahjustuse korral ning millisel määral saab kiiresti taastada tavapärase toimimise.

15.7 Varad ja infrastruktuur, mida tuleks käsitada kaitse seisukohast tähtsana, võivad olla järgmised:

.1 juurdepääsukohad, sissesõiduteed ja juurdepääsualad ning ankurdamis-, manööverdamis- ja sildumispaigad;

.2 lastiruumid, terminalid, ladustamisalad ja lastikäitlemisseadmed;

.3 süsteemid, näiteks elektrivõrk, raadio- ja telekommunikatsioonisüsteemid ning arvutisüsteemid ja -võrgud;

.4 sadama laevaliikluse korraldamise süsteemid ja navigatsiooniseadmed;

.5 elektrijaamad, lasti ümberpumpamise torustikud ja veevarustus;

.6 sillad, raudteed, sõiduteed;

.7 sadamat teenindavad alused, sealhulgas lootsilaevad, vedurpuksiirid, lihtrid jne;

.8 turva- ja seireseadmed ja -süsteemid; ja

.9 sadamarajatisega külgnevad veed.

15.8 Varade ja infrastruktuuri selge kindlakstegemine on oluline sadamarajatise turvanõuete hindamise, kaitsemeetmete tähtsusjärjekorda panemise ja sadamarajatise tõhusamaks kaitsmiseks vahendite eraldamisega seotud otsuste tegemise seisukohast. Kõnealuse protsessi käigus võib nõu pidada asjaomaste asutustega, mis on seotud sadamarajatise naabruses asuvate hoonetega, mis võivad põhjustada kahjustusi rajatises või mida võidakse kasutada rajatisele kahju tekitamiseks või rajatise ebaseaduslikuks jälgimiseks või tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.

Varasid ja infrastruktuuri ähvardavate võimalike ohtude ja nende esinemise tõenäosuse kindlakstegemine turvameetmete kindlaksmääramiseks ja tähtsusjärjekorda seadmiseks

15.9 Tuleks kindlaks teha varade ja infrastruktuuri turvalisust ohustavate võimalike tegude ja nende täideviimise meetodid, et hinnata konkreetse vara või koha haavatavust turvaintsidendi suhtes, ning teha kindlaks ja seada tähtsusjärjekorda turvanõuded kavandamise ja vahendite eraldamise võimaldamiseks. Iga potentsiaalse teo ja selle meetodite kindlakstegemine ja hindamine peaks põhinema mitmetel teguritel, kaasa arvatud valitsusasutuste ohuhinnangutel. Kavandamise ja vahendite eraldamise suunamiseks ei pea hindajad ohtude kindlakstegemisel ja hindamisel lähtuma halvimatest stsenaariumidest.

15.10 Sadamarajatise turvalisuse hinnang peaks hõlmama asjaomaste siseriiklike turvaorganisatsioonidega konsulteerides läbi viidud hindamist, et määrata kindlaks:

.1 sadamarajatise, kaasa arvatud rajatise laevaliikluse iseärasused, mis muudavad rajatise potentsiaalse rünnaku objektiks;

.2 sadamarajatisele või sadamarajatises toimuva rünnaku tõenäolised tagajärjed inimohvrite, varaliste kahjude ja majandustegevuse häire, sealhulgas transpordisüsteemide häire näol;

.3 sellise tõenäolise rünnaku korraldajate suutlikkus ja kavatsused; ja

.4 võimaliku rünnaku liik või rünnakute liigid,

millest lähtudes koostatakse üldhinnang riskiastme kohta, mille vastu tuleb välja töötada turvameetmed.

15.11 Sadamarajatise turvalisuse hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki võimalikke ohte, mis võivad hõlmata järgmist tüüpi turvaintsidente:

.1 sadamarajatise või laeva kahjustamine või hävitamine, nt lõhkeseadeldiste, süütamise, sabotaaži või vandalismi tõttu;

.2 laeva kaaperdamine või pardal viibivate inimeste pantvangi võtmine;

.3 lasti, laeva põhiseadmete või-süsteemide või laeva varude rikkumine;

.4 loata laevalepääs või loata laeva kasutamine, kaasa arvatud piletita sõitjad;

.5 relvade või seadmete, kaasa arvatud massihävitusrelvade salavedu;

.6 laeva kasutamine turvaintsidendi kavandajate ja nende varustuse veoks;

.7 laeva enda kasutamine relvana või kahjustus- või hävitusvahendina;

.8 sadama sisenemiskohtade, lukkude, sissesõiduteede jms blokeerimine; ja

.9 tuuma-, bio- ja keemiarelva rünnak.

15.12 Kõnealuse protsessi käigus tuleks nõu pidada asjaomaste asutustega, mis on seotud sadamarajatise naabruses asuvate hoonetega, mis võivad põhjustada kahjustusi rajatises või mida võidakse kasutada rajatisele kahju tekitamiseks või rajatise ebaseaduslikuks jälgimiseks või tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.

Vastumeetmete ja protseduuriliste muudatuste, samuti nende haavatavuse vähendamise tõhususe kindlakstegemine, valik ja tähtsusjärjekorda seadmine

15.13 Vastumeetmete kindlakstegemise ja tähtsusjärjekorda seadmise eesmärk on tagada kõige tõhusamate turvameetmete rakendamine sadamarajatise või laeva ja sadama vahelise liidestumise haavatavuse vähendamiseks võimalike ohtude ees.

15.14 Turvameetmed tuleks valida selliste tegurite põhjal nagu näiteks see, kas nad vähendavad rünnaku tõenäosust, ja neid tuleks hinnata, kasutades teavet, mis hõlmab:

.1 turvavaatlusi, -kontrolle ja -auditeid;

.2 konsultatsioone sadamarajatise omanike ja käitajatega ning vajaduse korral naabruses asuvate hoonete omanike või käitajatega;

.3 varasemaid andmeid turvaintsidentide kohta; ja

.4 sadamarajatise toiminguid.

Haavatavate kohtade kindlakstegemine

15.15 Võimaliku turvaintsidendini viivate füüsiliste konstruktsioonide, personali kaitsesüsteemide, protsesside või muude valdkondade selliste haavatavate kohtade kindlakstegemise tulemusel võib määrata kindlaks võimalused kõnealuste haavatavate kohtade kõrvaldamiseks või tugevdamiseks. Näiteks võivad analüüsi käigus tulla ilmsiks sadamarajatise turvasüsteemide või kaitsmata infrastruktuuri (näiteks veevarustuse, sildade jm) haavatavad kohad, mille saab kõrvaldada füüsiliste meetmetega, näiteks alalised tõkked, signalisatsiooniseadmed, seireseadmed jne.

15.16 Haavatavate kohtade kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta järgmist:

.1 juurdepääs sadamarajatisele ja seal silduvatele laevadele nii maa kui ka mere poolt;

.2 muulide, rajatiste ja nendega seotud ehitiste struktuuriline terviklikkus;

.3 olemasolevad turvameetmed ja -protseduurid, sealhulgas identifitseerimissüsteemid;

.4 sadamateenuste ja kommunaalteenustega seotud olemasolevad turvameetmed ja -protseduurid;

.5 raadio- ja telekommunikatsiooniseadmete, sadamateenuste ja kommunaalteenuste, kaasa arvatud arvutisüsteemide ja -võrkude kaitsemeetmed;

.6 piirnevad alad, mida võidakse kasutada rünnaku ajal või ründamiseks;

.7 mere- või maapoolsel küljel turvateenuseid pakkuvate eraettevõtetega sõlmitud lepingud;

.8 vastuolud ohutus- ja turvameetmete ja -protseduuride vahel;

.9 vastuolud sadamarajatise ülesannete ja turvaülesannete vahel;

.10 võimalikud meetmete elluviimise ja töötajatega seonduvad piirangud;

.11 väljaõppe ja õppuste käigus täheldatud võimalikud puudused; ja

.12 võimalikud puudused, mida on täheldatud igapäevaste toimingute käigus, intsidentide või häirete järel, turvaprobleemidest teatamisel, kontrollimeetmete rakendamisel, auditeerimisel jne.

16. SADAMARAJATISE TURVAPLAAN

Üldsätted

16.1 Sadamarajatise turvaplaani peab koostama sadamarajatise turvaülem. Sadamarajatise turvaülem ei pea tingimata isiklikult kõiki tema ametikohaga seotud ülesandeid täitma, kuid nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest vastutab lõplikult siiski sadamarajatise turvaülem.

16.2 Iga üksiku sadamarajatise turvaplaani sisu peaks erinema olenevalt sadamarajatise või selle objektide konkreetsetest oludest. Sadamarajatise turvalisuse hindamisel on kindlaks tehtud sadamarajatise ja potentsiaalsete turvariskide konkreetsed tunnused, mis on tekitanud vajaduse sadamarajatise turvaülema määramiseks ja sadamarajatise turvaplaani koostamiseks. Sadamarajatise turvaplaani koostamisel tuleb arvesse võtta kõnealuseid tunnuseid ja muid kohalikke ja siseriiklikke turvakaalutlusi ning kehtestada asjakohased turvameetmed turvanõuete rikkumise tõenäosuse ja potentsiaalsete ohtude tagajärgede vähendamiseks. Konventsiooniosalised valitsused võivad sadamarajatise turvaplaani koostamise ja sisu osas nõu anda.

16.3 Kõikides sadamarajatise turvaplaanides tuleks:

.1 üksikasjalikult kirjeldada sadamarajatise turvaorganisatsiooni;

.2 üksikasjalikult kirjeldada kõnealuse organisatsiooni seotust teiste asjaomaste asutustega ja vajalike sidesüsteemidega, mis võimaldavad organisatsiooni tõhusat ja pidevat tööd, ning seotust teiste üksustega, kaasa arvatud sadamas viibivate laevadega;

.3 üksikasjalikult kindlaks määrata turvalisuse taseme 1 põhilised, nii operatiivsed kui ka füüsilised turvameetmed, mis on alati kättesaadavad;

.4 üksikasjalikult kindlaks määrata täiendavad turvameetmed, mis võimaldavad sadamarajatisel minna viivitamata üle turvalisuse tasemele 2 ja vajaduse korral turvalisuse tasemele 3;

.5 ette näha sadamarajatise turvaplaani korralised ülevaatused või auditid ja sadamarajatise turvaplaani muudatuste tegemine lähtuvalt kogemustest või muutuvatest asjaoludest; ja

.6 üksikasjalikult kindlaks määrata asjaomastele konventsiooniosalise valitsuse kontaktpunktidele teadete edastamise kord.

16.4 Tõhusa sadamarajatise turvaplaani koostamine tugineb kõikide sadamarajatise turvalisusega seotud küsimuste põhjalikule hindamisele, eelkõige konkreetse sadamarajatise füüsiliste ja operatiivsete omaduste põhjalikule hindamisele.

16.5 Konventsiooniosalised valitsused peaksid sadamarajatiste turvaplaanid nende jurisdiktsiooni all heaks kiitma. Konventsiooniosalised valitsused peaksid välja töötama iga sadamarajatise turvaplaani jätkuva tõhususe hindamise korra ning võivad nõuda sadamarajatise turvaplaani muutmist enne selle esmast heakskiitmist või pärast heakskiitmist. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha andmete säilitamine turvaintsidentide ja -ohtude, ülevaatuste, auditite, väljaõppe, õppuste ja harjutuste kohta, et tõendada nõuetele vastavust.

16.6 Sadamarajatise turvaplaanis kirjeldatud turvameetmed peaksid olema kättesaadavad mõistliku aja pärast alates sadamarajatise turvaplaani heakskiitmisest ja sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata, mis ajast alates on iga meedet võimalik ellu viia. Kui meetmete kättesaadavus tõenäoliselt viibib, tuleks seda arutada sadamarajatise turvaplaani heakskiitmise eest vastutava konventsiooniosalise valitsusega, kellega tuleks kokku leppida rahuldavates alternatiivsetes turvameetmetes, mis tagavad samaväärse turvalisuse taseme ja mida kohaldatakse ajutiselt vaheperioodi jooksul.

16.7 Tulirelvade kasutamine laevadel või nende läheduses ja sadamarajatistes võib oluliselt ohustada turvalisust, eelkõige seoses teatavate ohtlike ainetega, ning seda tuleks väga hoolikalt kaaluda. Juhul, kui konventsiooniosaline valitsus otsustab, et kõnealustes piirkondades on vaja kasutada relvastatud isikuid, peaks asjaomane konventsiooniosaline valitsus tagama, et need isikud on nende käsutuses olevate relvade kasutamiseks nõuetekohaselt volitatud ja väljaõpetatud ning et nad on teadlikud konkreetsetest ohtudest, mis nendes piirkondades turvalisust ohustavad. Kui konventsiooniosaline valitsus lubab kasutada tulirelvi, peaks ta välja andma nende kasutamise ohutuse alased suunised. Sadamarajatise turvaplaan peaks sisaldama kõnealust küsimust käsitlevaid täpsemaid suuniseid, eelkõige seoses ohtlikke kaupu või aineid vedavate laevadega.

Sadamarajatise turvaülesannete korraldamine ja täideviimine

16.8 Peale lõikes 16.3 esitatud suuniste tuleks sadamarajatise turvaplaaniga ette näha kõikide turvatasemetega seotud järgmised ülesanded:

.1 sadamarajatise turvaorganisatsiooni roll ja struktuur;

.2 kõikide turvalisusega seotud sadamarajatise töötajate ülesanded, kohustused ja väljaõppenõuded ning iga töötaja töö tulemuslikkuse hindamist võimaldavad tulemuslikkusmeetmed;

.3 sadamarajatise turvaorganisatsiooni sidemed teiste turvalisuse eest vastutavate siseriiklike või kohalike asutustega;

.4 sidesüsteemid, mis võimaldavad tõhusat ja pidevat sidepidamist sadamarajatise turvapersonali ja sadamas viibivate laevade ning vajaduse korral turvalisuse eest vastutavate siseriiklike või kohalike asutustega;

.5 sellise pideva sidepidamise jätkuvuse võimaldamiseks vajalikud protseduurid või kaitseabinõud;

.6 paberkandjal või elektroonilisel kujul oleva turvalisuse seisukohast tundliku teabe kaitsmise kord ja tava;

.7 turvameetmete, -protseduuride ja turvaseadmete jätkuva tõhususe hindamise kord, sealhulgas seadmete rikke või tõrke kindlakstegemise ja vastumeetmete võtmise kord;

.8 võimalikke turvanõuete rikkumisi või turvaküsimusi käsitlevate aruannete esitamise ja hindamise kord;

.9 lasti käitlemise kord;

.10 laeva varude tarnimise kord;

.11 ohtlikke kaupu ja aineid ning nende asukohti sadamarajatises käsitlevate andmete säilitamise ja ajakohastamise kord;

.12 rannapatrullide ja spetsialiseerunud otsingurühmade, sealhulgas pommiotsingute ja veealuste otsingute teostajate, väljakutsumine ja nende teenuste kasutamine;

.13 taotluse korral laeva turvaülemate abistamise kord laevale minevate inimeste identifitseerimisel; ja

.14 laeva personali maale lubamise ja personali väljavahetamise, samuti külastajate, sealhulgas meremeeste sotsiaalse kaitse ja töövõtjate organisatsioonide esindajate laevalepääsu hõlbustamise kord.

16.9 Punkti 16 ülejäänud osas käsitletakse üksikasjalikult turvameetmeid, mida võib võtta igal turvalisuse tasemel, ning need hõlmavad järgmisi meetmeid:

.1 juurdepääs sadamarajatisele;

.2 piirangualad sadamarajatises;

.3 lasti käitlemine;

.4 laeva varude tarnimine;

.5 saatjata pagasi käitlemine; ja

.6 sadamarajatise turvalisuse järelevalve.

Juurdepääs sadamarajatisele

16.10 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks kehtestada turvameetmed, mis hõlmavad kõiki sadamarajatise turvaplaanis kindlaks tehtud sadamarajatisele juurdepääsu vahendeid.

16.11 Sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata iga sellise vahendi asukohad, kus igal turvalisuse tasemel tuleks kohaldada juurdepääsu piiranguid või keeldu. Sadamarajatise turvaplaanis tuleks täpsustada, millist tüüpi piirangut või keeldu kohaldatakse igal turvalisuse tasemel ja milliste vahenditega seda tehakse.

16.12 Sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata identifitseerimisvahendid, mida nõutakse igal turvalisuse tasemel sadamarajatisse pääsu võimaldamiseks ja inimeste turvaliseks sadamarajatises viibimiseks. Selleks võib välja töötada asjakohase identifitseerimissüsteemi, mis võimaldab sadamarajatise personali pidevat identifitseerimist ja külastajate ajutist identifitseerimist. Iga sadamarajatise identifitseerimissüsteem tuleks viia kooskõlla sadamarajatist korrapäraselt külastatavatel laevadel kasutatava identifitseerimissüsteemiga, kui see on praktiline. Reisijad peaksid saama tõendada enda isikut pardakaardi, pileti või muu sellisega, kuid neid ei tohiks lubada järelevalveta piirangualadele. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha sätted, millega tagatakse identifitseerimissüsteemide korraline ajakohastamine ja distsiplinaarvastutuse võtmine korra rikkumise puhul.

16.13 Isikutel, kes ei taha või ei saa enda isikut tõendada ja/või kinnitada enda külastuse põhjust, kui neil palutakse seda teha, tuleks keelata pääs sadamarajatisse ning nende katsest sadamarajatisse pääseda tuleks teatada sadamarajatise turvaülemale ja turvalisuse eest vastutavatele siseriiklikele või kohalikele asutustele.

16.14 Sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata isikute, isiklike asjade ja sõidukite läbiotsimise kohad. Sellised kohad peaksid olema katusega, et hõlbustada ilmastikutingimustest olenemata toimingute pidevat teostamist sadamarajatise turvaplaanis sätestatud sagedusega. Pärast läbiotsimist peaksid isikud, isiklikud asjad ja sõidukid jõudma otse kinnisesse ruumi või reisijate või sõidukite laevale mineku aladele.

16.15 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha eraldi kohad kontrollitud ja kontrollimata isikutele ning nende isiklikele asjadele ning võimaluse korral eraldi alad laevale minevatele/laevalt tulevatele reisijatele, laeva personalile ja nende isiklikele asjadele, et tagada kontrollimata isikute ja kontrollitud isikute kokkupuute võimaluse puudumine.

16.16 Sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata sadamarajatisse pääsu kontrollide kohaldamise sagedus, eriti juhul, kui kõnealuseid kontrolle kohaldatakse ebaregulaarselt või juhuslikult.

Turvalisuse tase 1

16.17 Turvalisuse tasemel 1 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kindlaks määrata kontrollpunktid, mille puhul võib kohaldada järgmisi turvameetmeid:

.1 piirangualad, mis peaksid olema piiratud tara või muude tõketega, mis peavad vastama konventsiooniosalise valitsuse heaks kiidetud normidele;

.2 kõikide seoses laevaga sadamarajatisse sisenevate inimeste, sealhulgas reisijate, laevapersonali ja külastajate, isikukontroll ja sadamarajatisse sisenemise põhjuste kinnitamine, kontrollides näiteks laevapersonaliga ühinemise juhendeid, reisipileteid, pardakaarte, töökorraldusi jms;

.3 seoses laevaga sadamarajatisse siseneda soovijate sõidukite kontrollimine;

.4 sadamarajatise personali ja sadamarajatises töötavate isikute ning nende sõidukite kontroll;

.5 juurdepääsu piiramine eesmärgiga mitte lubada siseneda isikutel, kes ei ole sadamarajatise töötajad või kes ei tööta sadamarajatises ning kes ei suuda enda isikut tõendada;

.6 isikute, isiklike asjade, sõidukite ja nende sisu läbiotsimine; ja

.7 selliste juurdepääsukohtade kindlakstegemine, mida ei kasutata korrapäraselt ning mis peaksid alati suletud või lukus olema.

16.18 Turvalisuse taseme 1 korral peaksid kõik sadamarajatisse sisenejad olema valmis läbiotsimiseks. Selliste läbiotsimiste, samuti ebaregulaarsete läbiotsimiste sagedus peaks olema täpsustatud heakskiidetud sadamarajatise turvaplaanis ning selle peaks eraldi heaks kiitma konventsiooniosaline valitsus. Laevapersonali liikmetelt ei peaks nõudma enda kaastöötajate ja nende isiklike asjade läbiotsimist, kui selleks ei ole ilmseid turvalisusega seotud põhjuseid. Selline läbiotsimine viiakse läbi, võttes täielikult arvesse läbiotsitava isiku inimõigusi ja säilitades tema inimväärikuse.

Turvalisuse tase 2

16.19 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmist:

.1 juurdepääsukohtade valvurite ja ümbritsevate tõkete patrullijate arvu suurendamine;

.2 sadamarajatise sissepääsukohtade arvu vähendamine, osade sissepääsukohtade sulgemine ja piisavalt kindlate sulgemisvahendite kindlakstegemine;

.3 ülejäänud sissepääsukohtadest läbimineku tõkestamine, näiteks turvatõkete abil;

.4 isikute, isiklike asjade ja sõidukite läbiotsimiste sageduse suurendamine;

.5 sissepääsu keelamine külastajatele, kes ei suuda veenvalt tõendada, miks nad tahavad sadamarajatisse pääseda; ja

.6 patrull-laevade kasutamine turvalisuse tugevdamiseks kaldaäärsel veealal.

Turvalisuse tase 3

16.20 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 kogu sadamarajatisse või sadamarajatise ossa pääsu peatamine;

.2 sissepääsu võimaldamine üksnes nendele, kes võtavad turvaintsidendi või selle ohu suhtes vastumeetmeid;

.3 jalakäijate või sõidukite liikumise peatamine kogu sadamarajatises või selle osas;

.4 vajaduse korral turvapatrullide suurendamine sadamarajatises;

.5 sadamatoimingute peatamine kogu sadamarajatises või selle osas;

.6 laevaliikluse suunamine kogu sadamarajatises või selle osas; ja

.7 kogu sadamarajatise või sadamarajatise osa evakuatsioon.

Piirangualad sadamarajatises

16.21 Sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata sadamarajatises kehtestatavad piirangualad, määratleda nende ulatus, nende kehtestamise ajad, turvameetmed piirangualadele sissepääsu kontrollimiseks ja turvameetmed piirangualadel toimuva tegevuse kontrollimiseks. See peaks hõlmama vastavate asjaolude korral ka meetmeid, millega tagatakse ajutiste piirangualade läbiotsimine enne ja pärast asjaomase ala kehtestamist. Piirangualade eesmärgid on:

.1 kaitsta reisijaid, laevapersonali, sadamarajatise personali ja külastajaid, kaasa arvatud sadamarajatist seoses laevaga külastavaid isikuid;

.2 kaitsta sadamarajatist;

.3 kaitsta sadamarajatist kasutavaid ja sadamarajatisele teenuseid osutavaid laevu;

.4 kaitsta turvalisuse seisukohast tundlikke kohti ja alasid sadamarajatises;

.5 kaitsta turva- ja seireseadmeid ja -süsteeme; ja

.6 kaitsta lasti ja laeva varusid nende rikkumise eest.

16.22 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks tagada, et kõikidel piirangualadel oleksid selgelt kehtestatud turvameetmed, mille abil kontrollitakse:

.1 isikute sissepääsu;

.2 sõidukite sissesõitu, parkimist, peale- ja mahalaadimist;

.3 lasti ja laeva varude liikumist ja ladustamist; ja

.4 saatjata pagasit või isiklikke asju.

16.23 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha, et kõik piirangualad tuleks selgelt märgistada, osutades sellele, et pääs piirangualadele on piiratud ja et loata viibimist piirangualal käsitatakse turvanõuete rikkumisena.

16.24 Kui on paigaldatud sissetungijate avastamise automaatseadmed, peaks signaal teavitama juhtimiskeskust, kes saab häiresignaali käivitumisele reageerida.

16.25 Piirangualad võivad olla järgmised:

.1 laeva vahetult piirnevad kaldaäärsed maa- ja veealad;

.2 laevale minemise ja laevalt mahatulemise alad, reisijate ja laevapersonali oote- ja käitlemisalad, samuti läbiotsimiskohad;

.3 lasti ja varude peale- ja mahalaadimise ning ladustamise alad;

.4 turvalisuse seisukohast tundliku teabe, sealhulgas lasti dokumentide hoidmise kohad;

.5 ohtlike kaupade ja ainete hoidmise alad;

.6 laevaliikluse juhtimissüsteemide juhtimiskeskused, navigatsiooniseadmed ja sadama juhtimiskeskuste hooned, kaasa arvatud turva- ja jälgimiskeskused;

.7 turva- ja seireseadmete asukohad;

.8 elektri-, raadio- ja telekommunikatsioonivõrkude, veevarustus- ja muude kommunaalvõrkude olulised rajatised; ja

.9 muud sadamarajatise kohad, kuhu laevade, sõidukite ja isikute pääs peaks olema piiratud.

16.26 Asjaomaste asutuste nõusolekul võib turvameetmeid laiendada, piirates loata sissepääsu hoonetesse, kust saab sadamarajatist jälgida.

Turvalisuse tase 1

16.27 Turvalisuse tasemel 1 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada piirangualade suhtes kohaldatavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

.1 piiranguala piiramine alaliste või ajutiste tõketega, mis vastavad konventsiooniosalise valitsuse heakskiidetud normidele;

.2 sissepääsukohad, mille lahtioleku ajal saavad sissepääsu kontrollida valvetöötajad ja mille saab kindlalt sulgeda või lukustada, kui neid ei kasutata;

.3 load, mis tuleb esitada tõendamaks isiku piirangualas viibimise õigust;

.4 piirangualadele lubatavate sõidukite selge erimärgistamine;

.5 valvetöötajate ja patrullide määramine;

.6 sissetungijate avastamise automaatseadmete või järelevalveseadmete või -süsteemide paigaldamine piirangualadele loata sissepääsu või seal toimuva liikumise avastamiseks; ja

.7 sadamarajatist kasutavate laevade läheduses liikuvate laevade jälgimine.

Turvalisuse tase 2

16.28 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga ette näha piirangualadele pääsu jälgimise ja kontrolli sageduse ja intensiivsuse suurendamine. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks kehtestada täiendavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

.1 piirangualasid ümbritsevate tõkete või tarade, kaasa arvatud patrullide või sissetungijate avastamise automaatseadmete tõhususe suurendamine;

.2 piirangualade sissepääsukohtade vähendamine ja ülejäänud sissepääsukohtade kontrolli tõhustamine;

.3 parkimispiirangud sildunud laevade läheduses;

.4 piirangualadele pääsu ja piirangualadel liikumise ja ladustamise rangem piiramine;

.5 pidevalt jälgitavate ja salvestavate järelevalveseadmete kasutamine;

.6 piirangualadega piirnevatele aladele ja piirangualadel liikuvate patrullide, sealhulgas rannapatrullide, arvu ja sageduse suurendamine;

.7 piirangualadega piirnevate alade kindlaksmääramine ja nendele pääsu piiramine; ja

.8 sadamarajatist kasutavate laevade lähedastesse vetesse juurdepääsupiirangu kehtestamine loata laeva suhtes.

Turvalisuse tase 3

16.29 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 täiendavate sissepääsukeeluga piirangualade kehtestamine sadamarajatises, mis asub turvaintsidendi või selle ohu arvatava koha läheduses; ja

.2 piirangualade läbiotsimise ettevalmistamine kogu sadamarajatise või sadamarajatise osa läbiotsimise osana.

Lasti käitlemine

16.30 Lasti käitlemisega seotud turvameetmed peaksid:

.1 ära hoidma rikkumise; ja

.2 välistama sellise lasti vastvõtmise ja ladustamise sadamarajatises, mis ei ole veoks ette nähtud.

16.31 Kõnealused turvameetmed peaksid hõlmama lasti kontrolli sadamarajatise juurdepääsukohtade juures. Kui last on sadamarajatisse vastu võetud, peaks olema võimalik kindlaks teha, kas see on kontrollitud ja laevale laadimiseks või laadimise eelseks ajutiseks piirangualal ladustamiseks vastu võetud. Võib osutuda vajalikuks piirata lasti sissetoomist sadamarajatisse, kui lastil puudub kinnitatud laadimiskuupäev.

Turvalisuse tase 1

16.32 Turvalisuse tasemel 1 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada lasti käitlemise ajal kohaldatavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

.1 lasti, lasti transpordiühikute ja lasti ladustamisalade tavapärane kontroll sadamarajatises enne lasti käitlustoiminguid ja nende jooksul;

.2 kontrollid, mille käigus tagatakse, et sadamarajatisse toodav last on kooskõlas saatelehe või samaväärsete lastidokumentidega;

.3 sõidukite läbiotsimine; ja

.4 plommide kontrollimine ja muud meetodid, mida kasutatakse lasti rikkumise välistamiseks selle toomisel sadamarajatisse ja sadamarajatises ladustamise ajal.

16.33 Lasti võib kontrollida järgmiste meetoditega:

.1 visuaalne ja füüsiline läbivaatus; ja

.2 skaneerimis/avastamisseadmete, mehhaaniliste seadmete või koerte kasutamine.

16.34 Korrapäraste või korduvate lasti käitlemistoimingute korral võib ühingu turvaülem või laeva turvaülem sadamarajatisega konsulteerides lastisaatjate või teiste asjaomase lasti eest vastutavate isikutega kokku leppida korra, mis hõlmab mujal läbiviidavat kontrolli, plommimist, ajakava koostamist, alusdokumente jne. ellisest korrast tuleks teatada sadamarajatise turvaülemale ja see temaga kokku leppida.

Turvalisuse tase 2

16.35 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada lasti käitlemise ajal kontrolli tõhustamiseks kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

.1 lasti, lasti transpordiühikute ja lasti ladustamisalade üksikasjalik kontroll sadamarajatises;

.2 vajaduse korral tõhustatud kontrollid tagamaks, et üksnes dokumentidega last tuuakse sadamarajatisse, ladustatakse seal ajutiselt ja laaditakse seejärel laevale;

.3 sõidukite põhjalikum läbiotsimine; ja

.4 sagedasem ja põhjalikum plommide kontroll või muud lasti rikkumise välistamiseks kasutatavad meetodid.

16.36 Lasti võib üksikasjalikult kontrollida järgmiste meetoditega:

.1 lasti, lasti transpordiühikute ja lasti ladustamisalade kontrolli (visuaalse ja füüsilise kontrolli) sageduse ja põhjalikkuse suurendamine;

.2 skaneerimis/avastamisseadmete, mehhaaniliste vahendite või koerte kasutamise sageduse suurendamine; ja

.3 tugevdatud turvameetmete kooskõlastamine lastisaatja või muu vastutava isikuga lisaks sõlmitud kokkuleppele ja kokkulepitud korrale.

Turvalisuse tase 3

16.37 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 lasti liikumise või toimingute piiramine või peatamine kogu sadamarajatises või sadamarajatise osas või teatavatel laevadel; ja

.2 sadamarajatises hoitavate ohtlike kaupade ja ainete nimekirja ning nende asukoha kontrollimine.

Laeva varude tarnimine

16.38 Laeva varudega seotud turvameetmed peaksid:

.1 tagama laeva varude ja pakendite terviklikkuse kontrolli;

.2 välistama laeva varude kontrollita vastuvõtmise;

.3 ära hoidma rikkumise;

.4 välistama laeva varude vastuvõtmise ilma vastava korralduseta;

.5 tagama varusid kohale toimetavate veokite läbiotsimise; ja

.6 tagama varusid kohale toimetavate veokite saatmise sadamarajatises.

16.39 Sadamarajatist korrapäraselt kasutavate laevade puhul võib osutuda asjakohaseks kehtestada laeva, selle varustajate ja sadamarajatise jaoks kord, mis hõlmab tarnete ja dokumentatsiooni ajatamist ja nendest teatamist. Alati peaks olema mingi võimalus kinnitada, et tarnitavate varudega on kaasas tõend selle kohta, et asjaomased varud on laev tellinud.

Turvalisuse tase 1

16.40 Turvalisuse tasemel 1 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada laeva varude tarnimise kontrollimiseks kohaldatavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

.1 laeva varude kontroll;

.2 lasti sisu, juhi andmete ja veoki registreerimisnumbri etteteatamine; ja

.3 varusid kohale toimetava veoki läbiotsimine.

16.41 Laeva varusid võib kontrollida järgmiste meetoditega:

.1 visuaalne ja füüsiline läbivaatus; ja

.2 skaneerimis/avastamisseadmete, mehhaaniliste seadmete või koerte kasutamine.

Turvalisuse tase 2

16.42 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada laeva varude tarnimise kontrolli tõhustamiseks kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

.1 laeva varude üksikasjalik kontroll;

.2 varusid kohale toimetavate veokite põhjalik läbiotsimine;

.3 koostöös laevapersonaliga tellimuse ja saatelehe võrdlev kontroll enne sadamarajatisse sissetoomist; ja

.4 varusid kohale toimetavate veokite saatmine sadamarajatises.

16.43 Laeva varusid võib üksikasjalikult kontrollida mõne või kõikide järgmiste meetoditega:

.1 tarneveokite läbiotsimise sageduse ja põhjalikkuse suurendamine;

.2 skaneerimis/avastamisseadmete, mehhaaniliste seadmete või koerte kasutamise sageduse suurendamine; ja

.3 selliste varude sissetoomise piiramine või keelamine, mida ei viida sadamarajatisest välja täpsustatud aja jooksul.

Turvalisuse tase 3

16.44 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaanis tuleks üksikasjalikult kindlaks määrata turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega, ning need meetmed võivad hõlmata ettevalmistusi laeva varude tarnimise piiramiseks või peatamiseks kogu sadamarajatises või sadamarajatise osas.

Saatjata pagasi käitlemine

16.45 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks kehtestada turvameetmed, mida kohaldatakse selleks, et tagada saatjata pagasi (st mis tahes pagasi, sealhulgas isiklikud asjad, mis ei ole reisija ega laevapersonali liikmega kontrolli või läbiotsimise ajal kaasas) identifitseerimine ja asjakohane turvakontroll, sealhulgas läbiotsimine, enne sadamarajatisse lubamist ja olenevalt ladustamiskorrast enne sadamarajatisest laevale üleviimist. Ei ole ette nähtud, et sellise pagasi puhul peaks turvakontrolli läbi viima nii sadamarajatis kui ka laev, ning kui mõlematel on selleks vajalik varustus olemas, peaks turvakontrolli läbiviimise kohustus lasuma sadamarajatisel. Tihe koostöö laevaga on tähtis ning tuleks võtta abinõusid, et tagada saatjata pagasi turvaline käsitlemine pärast turvakontrolli.

Turvalisuse tase 1

16.46 Turvalisuse tasemel 1 peaks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestama saatjata pagasi käitlemise ajal kohaldatavad turvameetmed, et tagada saatjata pagasi kuni 100-protsendiline (kaasa arvatud) turvakontroll või läbiotsimine, mis võib hõlmata röntgenläbivalgustust.

Turvalisuse tase 2

16.47 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada saatjata pagasi käitlemise ajal kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis peaksid hõlmama kogu saatjata pagasi 100-protsendilist röntgenläbivalgustust.

Turvalisuse tase 3

16.48 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 kõnealuse pagasi põhjalikum turvakontroll, näiteks läbivalgustus vähemalt kahe eri nurga alt;

.2 saatjata pagasi käitlemise piiramise või peatamise ettevalmistamine; ja

.3 keeldumine saatjata pagasi vastuvõtmisest sadamarajatisse.

Sadamarajatise turvalisuse järelevalve

16.49 Sadamarajatise turvaorganisatsioon peas suutma igal ajal, kaasa arvatud öösel ja piiratud nähtavuse ajal, jälgida sadamarajatist ning selle läheduses asuvaid nii maa- kui veealasid, sadamarajatise piirangualasid, sadamarajatises viibivaid laevu ja neid ümbritsevaid alasid. Sellised jälgimisvõimalused võivad olla järgmised:

.1 valgustus;

.2 turvavalve, kaasa arvatud jalgsi-, sõiduki- ja rannapatrullid; ja

.3 sissetungijate avastamise automaatseadmed ja seireseadmed.

16.50 Sissetungijate avastamise automaaseadmete kasutamisel peaks pidevalt valvatavas või jälgitavas kohas aktiveeruma heli- ja/või visuaalsignaal.

16.51 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha iga turvalisuse taseme puhul vajalik kord ja seadmed ning vahendid, millega tagatakse seireseadmete pidev toimimine, võttes arvesse ka ilmastikutingimuste või voolukatkestuste võimalikku mõju.

Turvalisuse tase 1

16.52 Turvalisuse tasemel 1 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga ette näha kohaldatavad turvameetmed, mille puhul võib kombineeritult kasutada valgustust, valvepersonali või turva- ja seireseadmeid, et võimaldada sadamarajatise turvapersonalil:

.1 jälgida üldist sadamarajatise ala, kaasa arvatud nii maa- kui ka veepoolsest küljest juurdepääsu alasid;

.2 jälgida juurdepääsukohti, tõkkeid ja piirangualasid; ja

.3 jälgida sadamarajatist kasutavate laevade läheduses asuvaid alasid ja seal toimuvat liikumist ka laeva enda valgustuse abil.

Turvalisuse tase 2

16.53 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga ette näha täiendavad turvameetmed, mida kohaldatakse jälgimis- ja seirevõimaluste parandamiseks ja mis võivad olla järgmised:

.1 valgustus- ja seireseadmete ulatuse ja intensiivsuse suurendamine, samuti täiendava valgustuse ja seireseadme kasutamine;

.2 jalgsi-, sõiduki- või rannapatrullide sageduse suurendamine; ja

.3 täiendavate turvatöötajate määramine jälgimiseks ja patrullimiseks.

Turvalisuse tase 3

16.54 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega ning need meetmed võivad olla järgmised:

.1 kogu valgustuse sisselülitamine sadamarajatises või sadamarajatise ümbruse valgustamine;

.2 kõikide sadamarajatises või selle ümbruses toimuvat tegevust salvestavate seireseadmete sisselülitamine; ja

.3 kõnealuste seireseadmete kasutamine võimalikult pikaajaliseks salvestamiseks.

Erinevad turvalisuse tasemed

16.55 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha üksikasjalik kord ja üksikasjalikud turvameetmed, mida sadamarajatis võib kohaldada, kui tema turvalisuse tase on madalam kui laeva turvalisuse tase.

Koodeksiga hõlmamata tegevus

16.56 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks üksikasjalikult ette näha protseduurid ja turvameetmed, mida sadamarajatis võib kohaldada, kui:

.1 sadamarajatisel on liides laevaga, mis on viibinud sellise riigi sadamas, mis ei ole konventsiooniosaline valitsus;

.2 sadamarajatisel on liides laevaga, mille suhtes ei kohaldata käesolevat koodeksit; ja

.3 sadamarajatisel on liides statsionaarse või ujuva platvormiga või kindla asukohaga ujuvate puurimisseadmetega.

Turvalisuse deklaratsioonid

16.57 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha kord, mida järgitakse siis, kui sadamarajatise turvaülem nõuab konventsiooniosalise valitsuse korraldusel turvalisuse deklaratsiooni või kui turvalisuse deklaratsiooni nõuab laev.

Audit, ülevaatus ja muudatused

16.58 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha, kuidas sadamarajatise turvaülem kavatseb kontrollida sadamarajatise turvaplaani jätkuvat tõhusust, ning sadamarajatise turvaplaani ülevaatamise, ajakohastamise ja muutmise kord.

16.59 Sadamarajatise turvaplaani tuleks üle vaadata sadamarajatise turvaülema äranägemisel. Lisaks sellele tuleks sadamarajatise turvaplaan üle vaadata:

.1 sadamarajatise turvalisuse hinnangu muutmise korral;

.2 kui sadamarajatise turvaplaani auditi või konventsiooniosalise valitsuse läbiviidava sadamarajatise turvaorganisatsiooni ülevaatuse käigus ilmnevad korralduslikud puudused või seatakse kahtluse alla heakskiidetud sadamarajatise turvaplaani oluliste elementide asjakohasus;

.3 pärast sadamarajatisega seotud turvaintsidente või selle ohtu; ja

.4 pärast muudatusi sadamarajatise omandilises kuuluvuses või operatiivses juhtimises.

16.60 Pärast plaani ülevaatamist võib sadamarajatise turvaülem soovitada asjakohaste muudatuste tegemist heakskiidetud plaani. Sadamarajatise turvaplaani muudatused, mis on seotud:

.1 kavandatavate muutustega, mis võivad oluliselt muuta sadamarajatise turvalisuse säilitamise viise; ja

.2 selliste alaliste tõkete, turva- ja seireseadmete ja -süsteemide jms kõrvaldamise, muutmise või asendamisega, mida varem peeti sadamarajatise turvalisuse säilitamise seisukohast oluliseks,

tuleks esitada esialgse sadamarajatise turvaplaani heaks kiitnud konventsiooniosalisele valitsusele hindamiseks ja heakskiitmiseks. Selline konventsiooniosalise valitsuse või tema nimel antud heakskiit võib hõlmata kavandatud muudatusi või mitte. Sadamarajatise turvaplaani heakskiitmiseks peaks konventsiooniosaline valitsus osutama sellele, millised korralduslikud või füüsilised muudatused tuleb talle heakskiitmiseks esitada.

Sadamarajatise turvaplaanide heakskiitmine

16.61 Sadamarajatise turvaplaanid peab heaks kiitma asjaomane konventsiooniosaline valitsus, kes peaks kehtestama asjakohase korra, et sätestada:

.1 sadamarajatise turvaplaanide esitamine konventsiooniosalisele valitsusele;

.2 sadamarajatise turvaplaanide hindamine;

.3 sadamarajatise turvaplaanide heakskiitmine muudatustega või ilma;

.4 pärast heakskiitmist esitatud muudatuste hindamine; ja

.5 heakskiidetud sadamarajatise turvaplaani jätkuva asjakohasuse kontrollimise ja auditeerimise kord.

Kõikidel etappidel tuleks rakendada abinõusid sadamarajatise turvaplaani sisu konfidentsiaalsuse tagamiseks.

Sadamarajatise vastavustõend

16.62 Konventsiooniosaline valitsus, kelle territooriumil sadamarajatis asub, võib anda välja sadamarajatise vastavustõendi, millele märgitakse:

.1 sadamarajatis;

.2 et sadamarajatis vastab XI-2 peatükile ja koodeksi A osale;

.3 sadamarajatise vastavustõendi kehtivusaeg, mille peaksid kindlaks määrama konventsiooniosalised valitsused ja mis ei tohiks kesta rohkem kui viis aastat; ja

.4 konventsiooniosalise valitsuse kehtestatud ülevaatusekord ja ülevaatuste läbiviimise aeg.

16.63 Sadamarajatise vastavustõend tuleks koostada vastavalt koodeksi käesoleva osa liites esitatud vormile. Kui kasutatav keel ei ole hispaania, prantsuse ega inglise keel, võib konventsiooniosaline valitsus lisada tõlke ühte nendest keeltest, kui ta peab seda vajalikuks.

17. SADAMARAJATISE TURVAÜLEM

Üldsätted

17.1 Sadamarajatise turvaülem peaks abistama laeva turvaülemat sellistel erandjuhtudel, kui tal tekivad küsimused nende isikute isikut tõendavate dokumentide kehtivuse osas, kes soovivad ametialastel põhjustel laeva pardale minna.

17.2 Sadamarajatise turvaülem ei peaks vastutama laevale minejate isikute tavapärase tõendamise eest.

Peale selle esitatakse muid asjakohaseid suuniseid punktide 15, 16 ja 18 all.

18. SADAMARAJATISE TURVALISUSE ALANE VÄLJAÕPE, ÕPPUSED JA HARJUTUSED

Väljaõpe

18.1 Sadamarajatise turvaülem peaks omama teadmisi ja saama väljaõppe vastavalt vajadusele mõnedes või kõikides järgmistes valdkondades:

.1 turvatöö korraldus;

.2 asjakohased rahvusvahelised konventsioonid, koodeksid ja soovitused;

.3 asjakohased valitsuse õigusaktid ja eeskirjad;

.4 teiste turvaorganisatsioonide kohustused ja ülesanded;

.5 sadamarajatise turvalisuse hindamise meetodid;

.6 laeva ja sadamarajatise turvavaatluste ja -kontrollide meetodid;

.7 laeva ja sadama toimingud ning tingimused;

.8 laeva ja sadamarajatise turvameetmed;

.9 valmisolek hädaolukorraks, vastumeetmete rakendamine ja situatsiooniplaneerimine;

.10 turvalisuse alase väljaõppel ja õpingutel kasutatavad õpetamismeetodid, sealhulgas turvameetmed ja -protseduurid;

.11 tundliku turvalisuse alase teabe ja turvalisuse alaste sidepidamiste jooksul vahetatud teabe käitlemine;

.12 antud momendi turvalisust ähvardavate ohtude ja tüüpolukordade tundmine;

.13 relvade, ohtlike ainete ja seadmete äratundmine ja avastamine;

.14 tõenäoliselt turvalisust ohustavate isikute omaduste ja käitumismallide diskrimineerimata äratundmine;

.15 turvameetmetest kõrvale hoidmiseks kasutatavad meetodid;

.16 turvaseadmed ja -süsteemid ning nende kasutuspiirangud;

.17 auditite, ülevaatuste, kontrollide ja seire meetodid;

.18 füüsilise läbiotsimise ja silmatorkamatu kontrolli meetodid;

.19 turvaõppused ja -harjutused, sealhulgas koos laevadega läbiviidavad õppused ja harjutused; ja

.20 turvaõppuste ja -harjutuste tulemuste hindamine.

18.2 Konkreetsete turvalisuse ülesannetega sadamarajatise turvapersonal peaks omama teadmisi ja saama väljaõppe vastavalt vajadusele mõnedes või kõikides järgmistes valdkondades:

.1 antud momendil turvalisust ähvardavate ohtude ja tüüpolukordade tundmine;

.2 relvade, ohtlike ainete ja seadmete äratundmine ja avastamine;

.3 tõenäoliselt turvalisust ohustavate isikute omaduste ja käitumismallide äratundmine;

.4 turvalisuse meetmetest kõrvalehoidmiseks kasutatavad meetodid;

.5 rahvahulga suunamise ja kontrollimise tehnikad;

.6 turvaside;

.7 turvaseadmete ja -süsteemide kasutamine;

.8 turvaseadmete ja -süsteemide katsetamine, kalibreerimine ja hooldus;

.9 ülevaatuse, kontrolli ja seire meetodid; ja

.10 isikute, isiklike asjade, pagasi, lasti ja laeva varude füüsilise läbiotsimise meetodid;

18.3 Kõik teised sadamarajatise personalil peaksid tundma sadamarajatise turvaplaani asjakohaseid sätteid vastavalt vajadusele mõnedes või kõikides järgmistes valdkondades:

.1 eri turvalisuse tasemete tähendus ja sellest tulenevad nõuded;

.2 relvade, ohtlike ainete ja seadmete äratundmine ja avastamine;

.3 tõenäoliselt turvalisust ohustavate isikute omaduste ja käitumismallide äratundmine; ja

.4 turvalisuse meetmetest kõrvale hoidmiseks kasutatavad meetodid.

Õppused ja harjutused

18.4 Õppuste ja harjutuste eesmärk on tagada, et sadamarajatise personal oskaks täita kõiki neile määratud turvaülesandeid igal turvalisuse tasemel ja kindlaks teha turvalisusega seotud puudused, mis tuleb kõrvaldada.

18.5 Sadamarajatise turvaplaani tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks õppusi läbi viia vähemalt iga kolme kuu järel, kui eriolukorrast ei tulene teisiti. Kõnealustes õppustes tuleks katsetada plaani üksikuid elemente, näiteks lõikes 15.11 loetletud turvaohud.

18.6 Eri tüüpi harjutused, milles võivad osaleda sadamarajatise turvaülemad, sadamarajatise turvaülemad, koostöös asjaomaste konventsiooniosaliste valitsuste asutustega ka ühingu turvaülemad või laeva turvaülemad, kui nad on kättesaadavad, tuleks läbi viia vähemalt kord iga kalendriaasta jooksul ning harjutuste vahele ei tohi jääda rohkem kui 18 kuud. Taotlus ühingu turvaülemate või laeva turvaülemate osalemiseks ühisharjutustes tuleks koostada, pidades silmas laeva turvalisuse ja tööga seotud asjaolusid. Nende harjutuste käigus tuleks treenida sidepidamist, kooskõlastamist, vahendite kättesaadavust ja vastumeetmete võtmist. Kõnealused harjutused võivad olla:

.1 täieulatuslikud või tegelikud;

.2 mudelsimulatsiooni või seminari vormis; või

.3 kombineeritud teiste harjutustega nagu näiteks hädaolukorras vastumeetmete võtmise harjutustega või sadamariigi asutuse harjutustega.

19. Laevade kontroll ja tunnistuse väljaandmine

Täiendavad suunised puuduvad."

"

B lisa liide

""

1. liide

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

""

2. liide

Sadamarajatise vastavustõendi vorm

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

"

[1] Inimohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni 1988. aasta protokoll.

--------------------------------------------------