Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004,

10. märts 2004,

millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks

(raammäärus)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4] vastavalt lepituskomisjonis 11. detsembril 2003 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Ühise transpordipoliitika rakendamine nõuab tõhusat õhutranspordi süsteemi, mis võimaldaks õhutranspordi teenustel kindlalt ja korrapäraselt toimida, hõlbustades seega kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumist.

(2) 23. ja 24. märtsil 2004 Lissabonis toimunud erakorralisel kohtumisel soovitas Euroopa Ülemkogu komisjonil teha ettepanekuid õhuruumi korraldamise, lennujuhtimise ja lennuliikluse voogude korraldamise kohta, tuginedes komisjoni asutatud kõrgetasemelise ühtse Euroopa taeva töörühma tööle. See peamiselt liikmesriikide tsiviil- ja sõjaväe lennundusvõimudest koosnev rühm esitas oma aruande novembris 2000.

(3) Õhutranspordi süsteemi veatu toimimine nõuab aeronavigatsiooniteenuste püsivat kõrgetasemelist ohutust, et võimaldada Euroopa õhuruumi optimaalselt kasutada, ning püsivat kõrgetasemelist õhureisi ohutust, pidades kinni aeronavigatsiooniteenuste üldist huvi pakkuvatest ülesannetest, sealhulgas avaliku teenindamise kohustustest. Seepärast peaks see vastama vastutuse ja pädevuse kõrgeimatele standarditele.

(4) Ühtset Euroopa taevast käsitlevat algatust tuleks arendada vastavalt ühenduse ja selle liikmesriikide Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) liikmelisusest tulenevatele kohustustele ning kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonis sätestatud põhimõtetega.

(5) Sõjaliste operatsioonide ja õppuste sisu, ulatust ja läbiviimist käsitlevad otsused ei kuulu ühenduse pädevusse.

(6) Liikmesriigid on võtnud vastu üldise avalduse ühtse Euroopa taevaga seotud sõjaliste küsimuste kohta. [5] Selle avalduse kohaselt peaksid liikmesriigid eelkõige suurendama tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostööd ja kui kõik asjaomased liikmesriigid peavad vajalikuks, hõlbustama nende liikmesriikide poolt vajalikuks peetavas ulatuses koostööd nende relvajõudude vahel kõikides lennuliikluse korraldamisega seotud küsimustes.

(7) Õhuruum on piiratud ressurss, mille optimaalne ja tõhus kasutamine on võimalik ainult siis, kui võetakse arvesse kõikide kasutajate nõudeid ja need on vajadusel esindatud kõikides ühtset Euroopa taevast käsitlevates arendustegevustes, otsustamisprotsessis ja rakendamises, sealhulgas ühtse taeva komitees.

(8) Kõikidel nendel põhjustel ja pidades silmas ühtse Euroopa taeva laiendamist paljudesse Euroopa riikidesse, peaks ühendus, võttes samal ajal arvesse Eurocontrolis toimuvaid arenguid, sätestama ühised eesmärgid ja koondama ühenduse, liikmesriikide ja erinevate majanduslike sidusrühmade pingutused, et luua ühtsem toimivam õhuruum — ühtne Euroopa taevas.

(9) Kui liikmesriigid võtavad ühenduse nõuete järgimiseks meetmeid, peaksid vastavuskontrolle tegevad asutused olema piisavalt sõltumatud aeronavigatsiooni teenuste osutajatest.

(10) Aeronavigatsiooni teenindus, eelkõige lennuliiklusteenindus, mis on võrreldavad ametivõimudega, peab olema funktsioonide ja struktuuri poolest eristatud ning selle töö tuleb korraldada eri liikmesriikides erinevate õiguslike normide kohaselt.

(11) Kui aeronavigatsiooniteenuste osutajatega seoses nõutakse sõltumatute kontrollide tegemist, tuleks selliste liikmesriikide ametlike kontrolliasutuste tehtud kontrolle, kus selliseid teenuseid osutab riigiasutus või eespool osutatud asutuste järelevalve alla kuuluv avalik asutus, tunnustada sõltumatute kontrollidena, olenemata sellest, kas kontrolliaruanded avalikustatakse või mitte.

(12) On soovitatav laiendada ühtset Euroopa taevast Euroopa kolmandatele riikidele kas nii, et ühendus osaleb pärast Eurocontroliga ühinemist selle töös või sõlmides nende kolmandate riikidega lepingud.

(13) Ühenduse ühinemine Eurocontroliga on tähtis komponent üle-euroopalise õhuruumi loomisel.

(14) Ühtse Euroopa taeva loomise käigus peaks ühendus vajadusel arendama kõrgeimal tasemel koostööd Eurocontroliga, et tagada eeskirjade koostoime ja järjekindel lähenemisviis ning et vältida mis tahes tegevuste kattumist kummalgi poolel.

(15) Kõrgetasemelise töörühma järelduste kohaselt on Eurocontrol asutus, millel on vajalikud teadmised, et toetada ühendust tema seadusandja ülesandes. Sellest tulenevalt oleks vaja välja töötada rakenduseeskirjad Eurocontroli pädevusse kuuluvate küsimuste jaoks, tuginedes sellele organisatsioonile antud volitustele ning võttes arvesse komisjoni ja Eurocontroli vahelise koostöö raamistikus sisalduvaid tingimusi.

(16) Ühtse Euroopa taeva loomiseks vajalike meetmete kujundamine nõuab laiapõhjalisi konsultatsioone majanduslike ja sotsiaalsete sidusrühmadega.

(17) Töösuhte pooli tuleks sobival viisil teavitada kõikidest märkimisväärse sotsiaalse mõjuga meetmetest ning küsida selliste meetmete kohta nende arvamust. Samuti tuleks pidada nõu komisjoni 20. mai 1998. aasta otsuse 1998/500/EÜ (valdkondliku dialoogikomiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil) [6] alusel moodustatud valdkondliku dialoogikomiteega.

(18) Aeronavigatsiooniteenuse osutajate, õhuruumi kasutajate, lennujaamade, lennukitööstuse ning personali esindavate asutuste sarnastel sidusrühmadel peaks olema võimalus nõustada komisjoni ühtse Euroopa taeva rakendamise tehnilistes küsimustes.

(19) Kogu aeronavigatsiooniteenuste süsteemi toimimist Euroopa tasandil tuleks korrapäraselt hinnata, võttes hoolikalt arvesse ohutuse kõrge taseme säilitamist; samuti tuleks kontrollida vastu võetud meetmete tõhusust ning teha ettepanekuid lisameetmete kohta.

(20) Käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete rikkumise korral ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning need ei tohiks vähendada ohutust.

(21) Käesoleva määruse kohaldamiseks võetud meetmete mõju tuleks hinnata komisjoni poolt korrapäraselt esitatavate aruannete põhjal.

(22) Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta vastu nende relvajõudude korraldamisega seotud sätteid. Selle õiguse tulemusel võivad liikmesriigid võtta meetmeid tagamaks, et nende relvajõududel oleks piisav õhuruum vajalike treeningute ja õppuste läbiviimiseks. Seetõttu tuleks sätestada kaitseklausel selle õiguse kasutamiseks.

(23) 2. detsembril 1987 leppisid Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik mõlema riigi välisministri ühisdeklaratsioonis Londonis kokku korras, mis suurendaks koostööd Gibraltari lennujaama kasutamisel. See kord pole veel jõustunud.

(24) Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on ühtse Euroopa taeva loomine, ei suuda liikmesriigid meetme riikidevahelise laadi tõttu vajalikul määral saavutada, võidakse see paremini saavutada ühenduse tasandil, võimaldades samas konkreetseid kohalikke tingimusi arvesse võtvaid üksikasjalikke rakenduseeskirju, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev direktiiv üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

(25) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus [7].

(26) Otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõike 1 alusel kehtestatud komiteede standardtöökorra [8] artikli 8 lõikega 2 nähakse ette standardeeskiri, mille järgi komitee esimees võib otsustada kutsuda kõnealuse komitee istungile kolmandaid isikuid. Vajadusel peaks ühtse taeva komitee esimees kutsuma istungitel vaatlejate või ekspertidena osalema Eurocontroli esindajaid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1. Ühtset Euroopa taevast käsitleva algatuse eesmärk on suurendada olemasolevaid ohutusstandardeid ja lennuliikluse üldist tõhusust Euroopas, optimeerida kõikide õhuruumi kasutajate nõuetele vastavat mahtu ning vähendada hilinemisi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb käesoleva määrusega kehtestada ühtne reguleeriv raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks 31. detsembriks 2004.

2. Käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete kohaldamine ei piira liikmesriikide suveräänsust nende õhuruumi suhtes ega liikmesriikide nõudeid, mis käsitlevad avalikku korda ja julgeolekut ning kaitseküsimusi. Käesolev määrus ja eespool nimetatud meetmed ei hõlma sõjalisi operatsioone ega õppusi.

3. Käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete kohaldamine ei piira liikmesriikide õigusi ega kohustusi, mis tulenevad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist.

4. Käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see kahjustaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi õiguslikke positsioone nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

5. Käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes lükatakse edasi selle korra jõustumiseni, mis sisaldub Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembril 1987 tehtud ühisdeklaratsioonis. Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsused teevad nimetatud jõustumiskuupäeva nõukogule teatavaks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. lennujuhtimine — teenindus, mille eesmärk on:

a) kokkupõrgete vältimine:

- õhusõidukite vahel ja

- manööverdusalal olevate õhusõidukite ja takistuste vahel; ning

(b) lennuliikluse sujuvuse parandamine ja säilitamine;

2. lähilennujuhtimine — liikluse juhtimine lennuväljal;

3. aeronavigatsioonialase teabe teenistus — määratletud alal asuv teenistus, kes vastutab aeronavigatsioonialase teabe ning aeronavigatsiooni ohutuse, korrapärasuse ja tõhususe jaoks vajalike andmete edastamise eest;

4. aeronavigatsiooniteenindused — lennuliiklusteenindused; sidepidamis-, navigatsiooni- ja jälgimisteenindused; meteoroloogiateenindused aeronavigatsiooni jaoks; aeronavigatsioonialase teabe teenindused;

5. aeronavigatsiooniteenuse osutajad — mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes osutab aeronavigatsiooniteenust üldise lennuliikluse jaoks;

6. õhuruumi osa — ruumiliselt ja ajaliselt määratletud õhuruum, mille piires aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse;

7. õhuruumi korraldamine — kavandatav tegevus, mille peamine eesmärk on maksimeerida olemasoleva õhuruumi kasutamist dünaamilise ajajagamise abil ja teatavatel juhtudel eraldada lühiajaliste vajaduste põhjal õhuruum selle kasutajate eri kategooriate seas;

8. õhuruumi kasutajad — kõik õhusõidukid, mida kasutatakse üldiseks lennuliikluseks;

9. lennuliikluse voogude juhtimine — tegevus, mis on ette nähtud selleks, et aidata kaasa ohututele, nõuetekohastele ja kiiretele lennuliikluse voogudele, tagades lennujuhtimise võimsuse maksimaalse kasutamise, ning selleks, et liikluse maht oleks kooskõlas lennuliiklusteenuse osutajate deklareeritud võimsusega;

10. lennuliikluse korraldamine — õhus ja maa peal tehtavate toimingute (lennuliiklusteenindused, õhuruumi korraldamine ja lennuliikluse voogude juhtimine) ühendamine, mis on õhusõiduki ohutu ja tõhusa liikumise eelduseks kõikides etappides;

11. lennuliiklusteenindused — erinevad lennuinfoteenindused, häireteenindused, lennuliikluse nõustamisteenindused ja lennujuhtimisteenindused (piirkondlik, lähenemis- ja lähilennujuhtimine);

12. piirkondlik lennujuhtimine — kontrollitavate lendude juhtimine õhuruumiosas;

13. lähenemislennujuhtimine — saabuvate ja lahkuvate õhusõidukite kontrollitavate lendude juhtimine;

14. teenuste rühm — kaks või rohkem aeronavigatsiooniteenust;

15. sertifikaat — liikmesriigi väljastatud mis tahes kujul dokument, mis vastab siseriiklikule õigusele ning millega kinnitatakse, et aeronavigatsiooniteenuse osutaja vastab selle teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele;

16. sidepidamisteenindus — lennunduses kasutatavad paiksed ja liikuvteenindused, et tagada lennuliikluse juhtimise eesmärgil maa-maa, õhk-maa ja õhk-õhk side;

17. Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrk (EATMN) — Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõimet käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 552/2004 (koostalitlusvõime määrus) [9] I lisas loetletud süsteemide kogum, mis võimaldab osutada aeronavigatsiooniteenuseid ühenduses, sealhulgas ühenduse ja kolmandate riikide piirialadel;

18. toimimispõhimõte — EATMN-i või selle osa kasutuselevõtmise kriteeriumid;

19. koostisosad — materiaalsed esemed, näiteks riistvara, ning immateriaalsed esemed, näiteks tarkvara, millest EATMN-i koostalitlusvõime sõltub;

20. Eurocontrol — Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon, loodud lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva 13. detsembri 1960. aasta rahvusvahelise konventsiooniga; [10]

21. Eurocontroli põhimõtted lennutee maksude kulubaasi kehtestamiseks ja ühikumäärade arvutamiseks — Eurocontroli väljastatud 1. augusti 1999. aasta dokumendis nr 99.60.01/01 määratletud põhimõtted;

22. õhuruumi paindlik kasutamine — Euroopa tsiviillennunduskonverentsi piirkonnas kohaldatav õhuruumi korraldamise mõiste, nagu see on määratletud Eurocontroli väljastatud käsiraamatu "Airspace Management Handbook for the application of the Concept of the Flexible Use of Airspace" 5. veebruari 1996. aasta esimeses väljaandes;

23. lennuinfopiirkond — määratletud mõõtmetega õhuruum, mille piires osutatakse lennuinfo- ja häireteenuseid;

24. lennutasand — atmosfääri samarõhu tasand, mis on määratletud õhurõhu 1013,2 hektopaskali suhtes ja mis erineb muudest samalaadsetest tasanditest õhurõhkude teatud vahe võrra;

25. funktsionaalne õhuruumiosa — operatiivsetel vajadustel põhinev õhuruumiosa, mis peegeldab vajadust tagada õhuruumi ühtsem korraldamine olemasolevatest piiridest sõltumata;

26. üldine lennuliiklus — tsiviilõhusõiduki kõik liikumised ning riikliku õhusõiduki (sealhulgas sõjaväe, tolli ja politsei õhusõiduki) kõik liikumised, kui need liikumised toimuvad ICAO menetluste kohaselt;

27. ICAO — rahvusvaheline tsiviillennundusorganisatsioon, mis on asutatud 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga;

28. koostalitlusvõime — EATMN-i süsteemide ja koostisosadega nõutavate funktsionaalsete, tehniliste ja toimimisomaduste ning toimimismenetluse kogum, et tagada selle ohutu, tõrgeteta ja tõhus toimimine. Koostalitlusvõime saavutamiseks tuleb süsteemid ja koostisosad viia vastavusse oluliste nõuetega;

29. meteoroloogiateenindused — vahendid ja teenused, mille abil varustatakse õhusõidukit ilmaprognoosidega, -ülevaadetega ja -vaatlustega ning mis tahes muu meteoroloogilise teabe ja andmetega, mille edastamise on riigid lennunduses kasutamiseks ette näinud;

30. navigatsiooniteenindused — vahendid ja teenused, mille abil antakse õhusõidukile teavet tema asukoha ja ajastamise kohta;

31. operatiivsed andmed — teave lennu kõikide etappide kohta, mida aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad, lennujaamade käitajad ja teised asjaosalised vajavad operatiivsete otsuste tegemiseks;

32. menetlus — kui seda kasutatakse koostalitlusvõime määruse kontekstis süsteemide tehniliseks või tööks kasutamiseks, siis kohaldatav standardmeetod kokkulepitud ja valideeritud tegutsemispõhimõtete kontekstis, mis vajavad ühtset rakendamist kogu EATMN-is;

33. kasutuselevõtt — esimene tööks kasutamine pärast esialgset paigaldamist või parandamist;

34. lennuteede võrk — üldise lennuliikluse voogude määratletud suunamisteede võrk, mis on vajalik lennujuhtimisteenuste osutamiseks;

35. marsruut — valitud teekond, mida õhusõiduk lennu ajal järgib;

36. tõrgeteta toimimine — EATMN-i toimimine sellisel viisil, et kasutaja vaatepunktist toimib süsteem ühtse tervikuna;

37. sektor — lennujuhtimis- ja/või lennuinfopiirkonna/ülemise piirkonna osa;

38. jälgimisteenindused — vahendid ja teenused, mida kasutatakse lennuki asukoha määramiseks ohutu hajutamise tagamiseks;

39. süsteem — lennuki pardal ja maa peal asuvate koostisosade ühendamine ning kosmoses asuvad seadmed, mis toetavad aeronavigatsiooniteenuseid kõikides lennu etappides;

40. parandamine — mis tahes süsteemi toimimispõhimõtete muudatused.

Artikkel 3

Ühenduse tegutsemise valdkonnad

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne reguleeriv raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks koostoimes:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus); [11]

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuste osutamise määrus); [12] ning

c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus); [13]

ning rakenduseeskirjadega, mille komisjon võtab vastu käesoleva määruse ning eespool osutatud määruste põhjal.

2. Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse, ilma et see piiraks käesoleva määruse sätteid.

Artikkel 4

Riiklikud järelevalveasutused

1. Liikmesriigid nimetavad või loovad asutuse või asutused oma riikliku järelevalveasutusena, et nad võtaksid enese kanda käesoleva määruse ning artiklis 3 osutatud meetmete alusel sellisele asutusele määratud ülesannete täitmise.

2. Riiklikud järelevalveasutused ei sõltu aeronavigatsiooniteenuste osutajatest. See sõltumatus saavutatakse, kui vähemalt tegutsemistasandil hoitakse riiklikud järelevalveasutused ja selliste teenuste osutajad lahus. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud järelevalveasutused kasutavad oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile riiklike järelevalveasutuste nimed ja aadressid ja nende muudatused ning lõike 2 järgimise tagamiseks võetavad meetmed.

Artikkel 5

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab ühtse taeva komitee, edaspidi "komitee", mis koosneb iga liikmesriigi kahest esindajast ja mida juhatab komisjoni esindaja. Komisjon tagab, et kõikide kasutajarühmade huvisid võetakse arvesse.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 6

Tööstusalane nõuandekomitee

Ilma et see piiraks komitee ja Eurocontroli rolli, loob komisjon "tööstusalase nõuandekomitee", kuhu kuuluvad aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajate ühendused, lennujaamad, lennukitööstus ning personali esindavad asutused. Selle asutuse ainus ülesanne on anda komisjonile nõu ühtse Euroopa taeva rakendamise tehnilistes küsimustes.

Artikkel 7

Suhted Euroopa kolmandate riikidega

Ühenduse eesmärk on laiendada ühtset Euroopa taevast Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse ning seda laienemist toetada. Selleks püüab ühendus kas piirnevate kolmandate riikidega sõlmitavate kokkulepete abil või Eurocontroli raames laiendada käesoleva määruse ning artiklis 3 osutatud meetmete kohaldamisala kolmandatele riikidele.

Artikkel 8

Rakenduseeskirjad

1. Komisjon annab artikli 3 kohaste ja Eurocontroli pädevusse kuuluvate eeskirjade rakendamise arendamiseks Eurocontrolile volitused, märkides täidetavad ülesanded ja selleks ettenähtud ajakava. Seejuures püüab ta võimalikult hästi kasutada Eurocontroli menetlusi kõikide huvitatud isikute kaasamiseks ja ärakuulamiseks, kui sellised menetlused vastavad komisjoni tavadele läbipaistvuse ja ärakuulamise menetluste kohta ega ole vastuolus komisjoni institutsiooniliste kohustustega. Komisjon tegutseb artikli 5 lõikes 2 osutatud korras.

2. Lõike 1 kohaselt tehtud töö alusel võetakse artikli 5 lõikes 3 osutatud korras vastu otsused sellise töö tulemuste rakendamise kohta ühenduses ning rakendamise tähtaja kohta. Need otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3. Olenemata lõikest 2, kui Eurocontrol ei tunnusta talle lõike 1 kohaselt antud volitusi või kui komisjon, pidades nõu komiteega, leiab, et:

a) sellise volituse alusel tehtav töö ei edene rahuldavalt, võttes arvesse kehtestatud tähtaega, või

b) tehtud töö tulemused ei ole piisavad,

võib komisjon, tegutsedes artikli 5 lõikes 3 osutatud korras, võtta muid meetmeid asjaomase volituse eesmärkide saavutamiseks.

4. Nende artikli 3 kohaste rakenduseeskirjade väljatöötamisel, mis ei kuulu Eurocontroli pädevusse, tegutseb komisjon artikli 5 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 9

Karistused

Karistused, mis liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete rikkumise eest õhuruumi kasutajatele ja teenuste osutajatele, on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 10

Sidusrühmade ärakuulamine

Liikmesriigid, tegutsedes siseriikliku õiguse kohaselt, ning komisjon kehtestavad nõupidamismehhanismid, et asjakohaselt kaasata sidusrühmad ühtse Euroopa taeva rakendamisse.

Sellised sidusrühmad võivad olla:

- aeronavigatsiooniteenuste osutajad,

- õhuruumi kasutajad,

- lennuväljad,

- lennukitööstus ja

- personali esindavad asutused.

Nõupidamised sidusrühmadega hõlmavad eelkõige uute mõistete ja tehnoloogiate arendamist ja ellurakendamist EATMN-is.

Artikkel 11

Hinnang

1. Komisjon tagab aeronavigatsiooniteenuste toimimise kontrolli ja hindamise, kasutades Eurocontroli olemasolevaid oskusi.

2. Lõike 1 kohaldamise eesmärgil kogutud teabe eesmärk on:

a) teha võimalikuks aeronavigatsiooniteenuse osutajate võrdlemine ja paremaks muutmine;

b) aidata aeronavigatsiooniteenuse osutajaid nõutavate teenuste osutamisel;

c) tõhustada konsultatsioone õhuruumi kasutajate, aeronavigatsiooniteenuse osutajate ja lennujaamade vahel;

d) teha võimalikuks parimate tavade kindlaksmääramine ja nende soodustamine, sealhulgas ohutuse, tõhususe ja võimsuse parandamine.

3. Ilma et see piiraks üldsuse õigust juurdepääsule komisjoni dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, [14] võtab komisjon artikli 5 lõikes 3 nimetatud korras vastu meetmed lõikes 2 nimetatud teabe levitamiseks huvitatud isikutele.

Artikkel 12

Kontroll, järelevalve ja mõju hindamise meetodid

1. Kontroll, järelevalve ja mõju hindamise meetodid põhinevad liikmesriikide esitatavatel aastaaruannetel käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete alusel võetud tegevuste rakendamise kohta.

2. Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse ja artiklis 3 osutatud meetmete rakendamist ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimest korda 20. aprilliks 2007 ning seejärel iga kolme aasta järel. Selleks võib komisjon lisaks nende poolt lõike 1 kohaselt esitatavates aruannetes sisalduvale teabele nõuda liikmesriikidelt lisateavet.

3. Lõikes 2 osutatud aruannete koostamisel küsib komisjon komitee arvamust.

4. Aruanded sisaldavad käesoleva määruse alusel võetud tegevuste abil saavutatud tulemuste hinnangut, sealhulgas asjakohast teavet arengute kohta sektoris, eelkõige seoses majanduslike, sotsiaalsete, tööhõivealaste ja tehnoloogiliste aspektidega, ning hinnangut teenuste kvaliteedi kohta, võttes arvesse algseid eesmärke ning tulevasi vajadusi.

Artikkel 13

Kaitsemeetmed

Käesolev määrus ei takista meetmete rakendamist liikmesriikide poolt ulatuses, mis on vajalik esmatähtsate julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvide kaitseks. Sellised meetmed on eelkõige need, mis on kohustuslikud:

- liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi jälgimiseks ICAO piirkondlike aeronavigatsioonialaste kokkulepete kohaselt, sealhulgas võime avastada ja identifitseerida kõik seda õhuruumi kasutavad õhusõidukid ning neid hinnata, eesmärgiga kindlustada lendude ohutus ja võtta meetmeid julgeoleku- ja kaitsevajaduste tagamiseks,

- tõsiste siseriiklike rahutuste korral, mis mõjutavad avaliku korra säilitamist,

- sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste siseriiklike rahutuste korral,

- liikmesriikide selliste rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, mis on võetud seoses rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamisega,

- sõjaliste operatsioonide ja õppuste läbiviimiseks, sealhulgas vajalikud treeninguvõimalused.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 10. märts 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] EÜT C 103 E, 30.4.2002, lk 1.

[2] EÜT C 241, 7.10.2002, lk 24.

[3] EÜT C 278, 14.11.2002, lk 13.

[4] Euroopa Parlamendi 3. septembri 2002. aasta arvamus (ELT C 272 E, 13.11.2003, lk 296), nõukogu 18. märtsi 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 129 E, 3.6.2003, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 3. juuli 2003. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004. aasta seadusandlik resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2004. aasta otsus.

[5] ELT L 96, 31.3.2004, lk 9.

[6] EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8] EÜT C 38, 6.2.2001, lk 3.

[9] ELT L 96, 31.3.2004, lk 33.

[10] 12. veebruari 1981. aasta protokolliga muudetud ning 27. juuni 1997. aasta protokolliga üle vaadatud konventsioon.

[11] ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

[12] ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

[13] ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

[14] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

--------------------------------------------------