32004R0021



Euroopa Liidu Teataja L 005 , 09/01/2004 Lk 0008 - 0017


Nõukogu määrus (EÜ) nr 21/2004,

17. detsember 2003,

millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle käsitleva nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ [3] artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb ühendusesiseses kaubanduses loomad identifitseerida ühenduse eeskirjade nõuete kohaselt ja registreerida viisil, mis võimaldab kindlaks teha päritolu- või vahepõllumajandusettevõtte, -keskuse või -organisatsiooni. 1. jaanuariks 1993 tuli neid identifitseerimis- ja registreerimissüsteeme laiendada loomade liikumisele iga liikmesriigi territooriumil.

(2) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ (millega nähakse ette kolmandatest riikidest ühendusse toodavate loomade veterinaarkontrolli põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, [4] artiklis 14 sätestatakse, et nende loomade direktiivi 90/425/EMÜ artikli 3 lõike 1 punktiga c ettenähtud identifitseerimine ja registreerimine toimub pärast veterinaarkontrolli, välja arvatud tapaloomade ja registreeritud hobuslaste puhul.

(3) Eelkõige lammaste ja kitsede identifitseerimist ja registreerimist käsitlevad eeskirjad on sätestatud direktiivis 92/102/EMÜ. [5] Kogemus ning eriti suu- ja sõrataudikriis on lammaste ja kitsede puhul näidanud, et direktiivi 92/102/EMÜ rakendamine ei ole olnud rahuldav ja vajab parandamist. Seetõttu on vaja sätestada rangemad ja täpsemad eeskirjad, nagu on juba tehtud veiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1760/2000, millega kehtestatakse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem. [6]

(4) Ühenduse õigusaktidest ja eriti määrusest (EÜ) nr 1760/2000 tuleneb, et üldiselt kasutatavad mõisted "loomapidaja" ja "põllumajandusettevõte" ei viita veterinaarpraksisele või -kliinikutele. Õigusaktide loetavuse parandamiseks tuleb nende mõistete ulatus määratleda selgesõnalisemalt.

(5) Direktiivi 92/102/EMÜ tuleb seetõttu muuta ja selles tuleb selgelt nimetada, et veised on juba selle kohaldamisalast välja jäetud ja nüüd jäetakse selle kohaldamisalast välja ka lambad ja kitsed.

(6) Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta [7] tuleb samuti muuta, et ajakohastada seal olevad viited kõnealuste loomaliikide identifitseerimist käsitlevate ühenduse õigusaktide sätetega.

(7) Komisjon käivitas 1998. aastal loomade elektroonilist identifitseerimist käsitleva ulatusliku projekti (IDEA), selle lõpparuanne esitati 30. aprillil 2002. See projekt näitas, et lammaste ja kitsede identifitseerimise süsteeme saab oluliselt parandada elektrooniliste tunnuste kasutamise teel, juhul, kui täidetakse kaasnevaid meetmeid käsitlevaid teatavaid tingimusi.

(8) Lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise tehnoloogia on nii kaugele arenenud, et seda võib hakata kohaldama. Kuni ühendusesisese elektroonilise identifitseerimissüsteemi nõuetekohaseks kasutuselevõtmiseks nõutavate rakendusmeetmete kehtestamiseni peaks loomade ja nende sünniettevõtete individuaalne identifitseerimine toimuma sellise tõhusa identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi abil, milles saab arvesse võtta ühendusesisese elektroonilise identifitseerimise rakendamise edasist arengut.

(9) Lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise edasise arengu ja eeskätt selle rakendamisel saadud kogemuste arvessevõtmiseks peab komisjon esitama nõukogule elektroonilise identifitseerimissüsteemi võimalikku ühendusesisest kohaldamist käsitleva aruande koos vajalike ettepanekutega.

(10) Komisjon peaks eeskätt Teadusuuringute Ühiskeskuse tööd silmas pidades pakkuma lisaks üksikasjalikke tehnilisi suuniseid, määratlusi ja menetlusi seoses tunnuste ja riiderite tehniliste omadustega, soovitama volitatud laboritele katsetamismenetlusi ja nõuetekohasuse näitajaid ning esitama sertifikaadi näidise, tarnima asjakohased tunnused ja riiderid, teavitama tunnuste kohaldamisest, lugemisest ja kõrvaldamisest, hoolitsema tunnuste kodifitseerimise, ühise sõnastiku, andmesõnastiku ja teabevahetusstandardite eest.

(11) Liikmesriikides, kus lambaid ja kitsi on suhteliselt vähe, ei pruugi elektroonilise identifitseerimissüsteemi kasutuselevõtmine olla õigustatud; seetõttu on soovitatav lubada, et sellistele liikmesriikidele on see süsteem vabatahtlik. Samuti tuleks ette näha kiire menetlus, mille abil oleks võimalik korrigeerida neid loomade üldarvu künniseid, millest allpool võib elektrooniline identifitseerimine olla vabatahtlik.

(12) Lammaste ja kitsede liikumise kindlakstegemiseks tuleb loomad nõuetekohaselt identifitseerida ja kõik nende liikumised peavad olema kindlakstehtavad.

(13) Loomapidajad peavad haldama ajakohastatud andmeid oma põllumajandusettevõtte loomade kohta. Nõutavad miinimumandmed tuleks kindlaks määrata ühenduse tasandil.

(14) Iga liikmesriik peab looma keskregistri, mis sisaldab kõikide käesoleva määrusega hõlmatud loomapidajate ajakohastatud loetelu, kes tegelevad loomapidamisega tema territooriumil, ning ühenduse tasandil sätestatud miinimumandmeid.

(15) Loomade kiireks ja täpseks kindlakstegemiseks peab iga liikmesriik looma elektroonilise andmebaasi, kus registreeritakse kõik tema territooriumil asuvad põllumajandusettevõtted ja loomade liikumised.

(16) Identifitseerimisvahendite laad tuleb kindlaks määrata ühenduse tasandil.

(17) Loomadega kauplemisse kaasatud isikud peavad pidama oma tehingute kohta arvestust ja pädeval asutusel peab taotluse korral olema juurdepääs nendele andmetele.

(18) Käesoleva määruse õigeks kohaldamiseks on vaja ette näha identifitseerimisvahendeid ning asjaga seotud dokumente käsitlev kiire ja tõhus teabevahetus liikmesriikide vahel. Asjakohased ühenduse sätted võeti vastu nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks [8] ja nõukogu 21. novembri 1989. aasta direktiiviga 89/608/EMÜ liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks. [9]

(19) Käesolevas määruses sätestatud korra usaldusväärsuse tagamiseks on liikmesriikidel vaja rakendada sobivaid ja küllaldasi kontrollmeetmeid, ilma et see piiraks Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset käsitleva nõukogu (EÜ, Euratom) 18. detsembri 1995. aasta määruse nr 2988/95 [10] kohaldamist.

(20) Selleks, et võtta arvesse käesoleva määrusega kehtestatud süsteemi, andes teatavat abi nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 kohaselt, millega ühise põllumajanduspoliitika raames kehtestatakse otsetoetuste kava ühised eeskirjad ja teatavad talupidajate toetuskavad, [11] tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta.

(21) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus, [12]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Iga liikmesriik kehtestab lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemi käesoleva määruse sätete kohaselt.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma, et see piiraks haiguste likvideerimist ja vältimist käsitlevate võimalike ühenduse eeskirjade ning direktiivi 91/496/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 kohaldamist.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) loom – mis tahes lamba- või kitseliiki kuuluv loom;

b) põllumajandusettevõte – üksus, ehitis või vabapidamise korral keskkond, kus alaliselt või ajutiselt peetakse, kasvatatakse või hoitakse loomi, välja arvatud veterinaarpraksis või -kliinikud;

c) loomapidaja – iga loomade eest isegi ajutiselt vastutav füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud veterinaarpraksis või -kliinikud;

d) pädev asutus – liikmesriigi keskasutus või asutused, kes vastutavad või on volitatud vastutama veterinaarkontrolli ja käesoleva määruse rakendamise eest, või lisatasude järelevalve korral asutused, keda on volitatud rakendama määrust (EÜ) nr 1782/2003;

e) ühendusesisene kaubandus – direktiivi 91/68/EMÜ [13] artikli 2 lõikes 6 määratletud kaubandus.

Artikkel 3

1. Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem koosneb järgmistest osadest:

a) identifitseerimisvahendid iga looma identifitseerimiseks;

b) igas põllumajandusettevõttes peetavad ajakohastatud registrid;

c) liikumisdokumendid;

d) keskregister või elektrooniline andmebaas.

2. Kõik käesoleva määrusega hõlmatud andmed peavad komisjonile ja asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavad olema. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikke meetmeid, et tagada kõigi huvitatud poolte, sealhulgas liikmesriigi tunnustatud tarbijaorganisatsioonide juurdepääs nendele andmetele tingimusel, et tagatakse siseriiklike õigusaktidega ettenähtud andmekaitse ja konfidentsiaalsus.

Artikkel 4

1. Kõik põllumajandusettevõttes pärast 9. juulit 2005 sündinud loomad identifitseeritakse lõike 2 kohaselt liikmesriigi kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul alates looma sündimisest ja igal juhul enne looma äraviimist sünniettevõttest. See ajavahemik ei või olla pikem kui kuus kuud.

Liikmesriigid võivad erandina seda ajavahemikku pikendada kuni üheksa kuuni loomade ekstensiivse või vabapidamise korral. Asjaomased liikmesriigid peavad kohaldatud erandist teatama komisjonile. Vajaduse korral võib sätestada rakenduseeskirjad artikli 13 lõikes 2 nimetatud korras.

2. a) a) Loomad identifitseeritakse esimese identifitseerimisvahendiga, mis vastab lisa A jao punktide 1–3 nõuetele; ja

b) teise identifitseerimisvahendiga, mille pädev asutus on heaks kiitnud ja mis vastab lisa A jao punktis 4 loetletud tehnilistele omadustele;

c) kuni artikli 9 lõikes 3 nimetatud kuupäevani võib teise identifitseerimisvahendi siiski asendada lisa A jao punktis 5 sätestatud süsteemiga, välja arvatud ühendusesisese kaubandusega hõlmatud loomade korral;

d) liikmesriigid, kes võtavad kasutusele punktis c nimetatud süsteemi, taotlevad komisjonilt selle heakskiitmist artikli 13 lõikes 2 sätestatud korras. Selleks tutvub komisjon põhjalikult liikmesriikide esitatud dokumentidega ja teeb süsteemi hindamiseks vajalikud kontrollid. Kui need kontrollid on tehtud, esitab komisjon 90 päeva jooksul alates heakskiitmistaotluse vastuvõtmisest alalisele toiduahela ja loomatervishoiu komiteele aruande koos asjakohaste meetmete eelnõuga.

3. Pädev asutus võib siiski lubada lisa A jao punktis 7 kirjeldatud identifitseerimisvahendit alternatiivina lõikes 2 nimetatud identifitseerimisvahendile alla 12 kuu vanuste tapaloomade puhul, kes ei ole ette nähtud ei ühendusesiseseks kaubanduseks ega ekspordiks kolmandatesse riikidesse.

4. Iga kolmandast riigist imporditud loom, kes on pärast 9. juulit 2005 läbinud direktiiviga 91/496/EMÜ sätestatud kontrollid ja jääb ühenduse territooriumile, identifitseeritakse lõike 2 kohaselt loomakasvatusega tegelevas sihtettevõttes liikmesriigi kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis võib olla kõige rohkem 14 päeva alates kõnealustest kontrollidest, igal juhul enne loomade äraviimist põllumajandusettevõttest.

Kolmanda riigi antud esialgne tunnus ja sihtkohaliikmesriigis loomale antud tunnuskood kantakse põllumajandusettevõtte registrisse, mis on ette nähtud artiklis 5.

Lõikes 1 sätestatud identifitseerimine ei ole siiski vajalik tapalooma puhul, kui loom transporditakse otse veterinaarkontrolli piiripunktist selles liikmesriigis paiknevasse tapamajja, kus esimeses lõigus nimetatud kontrollid aset leiavad, ja loom tapetakse viie tööpäeva jooksul alates kõnealustest kontrollidest.

5. Teisest liikmesriigist pärit loomale jäetakse alles tema esialgne tunnus.

6. Identifitseerimisvahendit ei tohi eemaldada ega asendada pädeva asutuse loata. Kui identifitseerimisvahend on muutunud loetamatuks või kadunud, tuleb loomale niipea kui võimalik kinnitada sama koodiga tunnus käesoleva artikli kohaselt. Peale koodi võib asendustunnusel olla oma eriline asendusnumber.

Pädev asutus võib oma kontrolli all siiski lubada asendustunnusel erinevat koodi tingimusel, et ei kahjustata jälgitavuse põhimõtet eelkõige lõike 3 kohaselt identifitseeritavate loomade puhul.

7. Identifitseerimisvahendid antakse põllumajandusettevõttele, need jaotatakse ja kinnitatakse loomadele pädeva asutuse kindlaksmääratud viisil.

8. Liikmesriigid teevad üksteisele ja komisjonile teatavaks nende territooriumil kasutatava identifitseerimisvahendi näidise ja identifitseerimismeetodi.

9. Kuni artikli 9 lõikes 3 nimetatud kuupäevani tagavad liikmesriigid, kes lisa A jao punktide 4 ja 6 sätete kohaselt on vabatahtlikult kasutusele võtnud elektroonilise identifitseerimise, et individuaalset elektroonilise identifitseerimise numbrit ja kasutatud vahendi omadusi nimetatakse direktiivi 91/68/EMÜ kohases vastavas sertifikaadis, mis on kaasas ühendusesisese kaubandusega hõlmatud loomadega.

Artikkel 5

1. Iga loomapidaja, välja arvatud vedaja, peab pidama ajakohastatud registrit, mis sisaldab vähemalt lisa B jaos loetletud andmeid.

2. Liikmesriigid võivad nõuda, et loomapidajad lisaksid lõikes 1 nimetatud registrisse lisa B jaos loetletud andmeid täiendavaid andmeid.

3. Registrit peetakse pädeva asutuse heakskiidetud kujul käsitsi või elektroonilises vormis ning see on pädeva asutuse taotluse korral talle põllumajandusettevõttes alati kättesaadav tema määrataval minimaalsel ajavahemikul, mis ei või olla lühem kui kolm aastat.

4. Erandina lõikest 1 on lisa B jaos nõutavate andmete kandmine registrisse vabatahtlik nendes liikmesriikides, kus on kasutusel nimetatud andmeid juba sisaldav elektrooniline keskandmebaas.

5. Iga loomapidaja annab pädevale asutusele viimase taotlusel kõik vajalikud andmed talle kuulunud või tema peetud, transporditud, turuleviidud või tapetud loomade päritolu, identifitseerimise ning vajadusel sihtkoha kohta.

6. Liikmesriigid teevad üksteisele ja komisjonile teatavaks nende territooriumil kasutusel oleva põllumajandusettevõtte registri näidise ja lõike 1 sätetest võimalikult tehtud erandid.

Artikkel 6

1. Kui loom liigub riigi territooriumil kahe eri põllumajandusettevõtte vahel alates 9. juulist 2005, peab temaga kaasas olema pädeva asutuse koostatud näidisel põhinev liikumisdokument, mis sisaldab vähemalt lisa C jaos loetletud andmeid ja mille täidab loomapidaja, kui pädev asutus ei ole seda veel teinud.

2. Liikmesriigid võivad lisada või paluda lisada lõikes 1 nimetatud liikumisdokumendile lisa C jaos nimetatud andmeid täiendavaid andmeid.

3. Sihtettevõtte loomapidaja peab säilitama liikumisdokumenti pädeva asutuse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis peab olema vähemalt kolm aastat. Taotluse korral esitab ta selle dokumendi koopia pädevale asutusele.

4. Erandina lõikest 1 on liikumisdokument vabatahtlik nendes liikmesriikides, kus on kasutusel elektrooniline keskandmebaas, mis sisaldab vähemalt lisa C jaos nõutavaid andmeid, loomapidaja allkiri välja arvatud.

5. Liikmesriigid teevad üksteisele ja komisjonile teatavaks nende territooriumil kasutusel oleva liikumisdokumendi näidise ja lõikes 4 nimetatud võimaliku erandi.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid tagavad, et pädeval asutusel on keskregister kõikidest nende territooriumil tegutsevate loomapidajatega seotud põllumajandusettevõtetest, vedajad välja arvatud.

2. Register peab sisaldama põllumajandusettevõtte tunnuskoodi või pädeva asutuse loal loomapidaja (muu kui vedaja) tunnuskoodi, loomapidaja tegevusala, tootmissuunda (liha või piim) ja peetavaid loomaliike. Kui loomapidaja peab loomi alaliselt, peab ta liikmesriigi pädeva asutuse kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike järel ja vähemalt kord aastas loomad loendama.

3. Põllumajandusettevõte jääb keskregistrisse veel kolmeks järjestikuseks aastaks, kui seal enam loomi ei ole. Alates 9. juulist 2005 ühendatakse register artikli 8 lõikes 1 nimetatud elektroonilise andmebaasiga.

Artikkel 8

1. Alates 9. juulist 2005 loob iga liikmesriigi pädev asutus elektroonilise andmebaasi lisa D jao punkti 1 kohaselt.

2. Iga loomapidaja, välja arvatud vedaja, esitab pädevale asutusele 30 päeva jooksul loomapidaja või põllumajandusettevõttega seotud andmete osas ja seitsme päeva jooksul loomade liikumisega seotud andmete osas järgmised andmed:

a) andmed keskregistrisse kandmiseks ja artikli 7 lõikes 2 nimetatud loendamise tulemused ning lõikes 1 nimetatud andmebaasi loomiseks nõutavad andmed;

b) artikli 6 lõikes 4 nimetatud erandit kohaldavates liikmesriikides iga loomade liikumise korral kõnealust loomade liikumist käsitlevad andmed, nagu on ette nähtud artiklis 6 nimetatud liikumisdokumendis.

3. Iga liikmesriigi pädev asutus võib soovi korral luua elektroonilise andmebaasi, mis sisaldab vähemalt lisa D jao punktis 2 loetletud andmeid.

4. Liikmesriigid võivad lisada lõigetes 1 ja 3 nimetatud elektroonilisse andmebaasi lisa D jao punktides 1 ja 2 loetletud andmeid täiendavaid andmeid.

5. Alates 1. jaanuarist 2008 on lõikes 3 nimetatud andmebaas kohustuslik.

Artikkel 9

1. Elektroonilise identifitseerimise rakendamise suunised ja kord võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.

2. Lõikes 1 nimetatud otsused võetakse vastu elektroonilise identifitseerimise rakendamise parandamiseks.

3. Alates 1. jaanuarist 2008 on lõikes 1 nimetatud suuniste kohane elektrooniline identifitseerimine lisa A jao asjakohaste sätete järgi kohustuslik kõikide loomade puhul.

Liikmesriigid, kus lammaste ja kitsede üldarv on 600000 või väiksem, võivad ette näha, et selline elektrooniline identifitseerimine on vabatahtlik ühendusesisese kaubandusega hõlmamata loomade puhul.

Liikmesriigid, kus kitsede üldarv on 160000 või väiksem, võivad samuti ette näha, et selline elektrooniline identifitseerimine on vabatahtlik ühendusesisese kaubandusega hõlmamata kitsede puhul.

4. Komisjon esitab nõukogule 30. juuniks 2006 aruande elektroonilise identifitseerimissüsteemi rakendamise kohta koos asjakohaste ettepanekutega, mille kohta nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, kinnitades või muutes vajaduse korral lõikes 3 nimetatud tähtpäeva ja ajakohastades vajaduse korral elektroonilise identifitseerimisega seotud tehnilisi aspekte.

Artikkel 10

1. Lisade muudatused ja käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.

Need meetmed käsitlevad eelkõige järgmist:

a) tehtavate kontrollide miinimumtase;

b) halduskaristuste kohaldamine;

c) vajalikud üleminekusätted süsteemi käivitamise ajaks.

2. Artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt võidakse ajakohastada järgmised andmed:

a) artikli 8 lõikes 2 nimetatud andmete esitamise tähtajad;

b) artikli 9 lõike 3 teises ja kolmandas lõigus nimetatud loomade üldarv.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid teatavad üksteisele ja komisjonile käesolevale määruse järgimise eest vastutava pädeva asutuse.

2. Liikmesriigid tagavad, et kõik loomade identifitseerimise ja registreerimise eest vastutavad isikud on saanud juhtnööre ja suuniseid lisa vastavate sätete kohta ning, et asjakohased koolituskursused on kättesaadavad.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätete järgimine. Ettenähtud kontrollid ei piira kontrolle, mida komisjon võib teha määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 kohaselt.

2. Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

3. Komisjoni eksperdid koostöös pädevate asutustega:

a) kontrollivad, kas liikmesriigid täidavad käesolevas määruses sätestatud nõudeid;

b) kontrollivad vajaduse korral kohapeal, et tagada lõikes 1 sätestatud kontrollide tegemine käesoleva määruse kohaselt.

4. Liikmesriik, kelle territooriumil kohapealne kontroll tehakse, osutavad komisjoni ekspertidele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi.

Enne lõpparuande koostamist ja edasisaatmist tuleb kontrolli tulemusi arutada asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega.

5. Kui komisjon peab seda kontrolli tulemusel põhjendatuks, vaatab ta olukorra üle artikli 13 lõikes 1 nimetatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees. Ta võib vastu võtta vajalikud otsused artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.

6. Komisjon jälgib olukorra muutumist. Komisjon võib muutusi arvesse võttes muuta või kehtetuks tunnistada lõikes 5 nimetatud otsuseid artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.

7. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.

Artikkel 13

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 [14] loodud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud ajavahemikuks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 14

Määrust (EMÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Kui kohaldatakse artikleid 67, 68, 69, 70 ja 71, peab ühtne haldus- ja kontrollsüsteem sisaldama loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, mis on loodud ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1760/2000, [15] millega kehtestatakse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem ning mis käsitleb veiseliha ja veiselihatoodete märgistamist, ja teiselt poolt nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 21/2004, [16] millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem."

2. Artikli 25 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Need süsteemid ja eeskätt loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on loodud vastavalt direktiivile 92/102/EMÜ, määrusele (EÜ) nr 1760/2000 ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 1782/2003, peab käesoleva määruse artikli 26 tähenduses olema kooskõlas ühtse haldus- ja kontrollsüsteemiga."

3. Artikli 115 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Kui hakatakse kohaldama nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 1782/2003, tuleb lisatasu saamiseks loom identifitseerida ja registreerida nende eeskirjade kohaselt."

4. III lisa A jaole lisatakse järgmine punkt 8a:

"8a. | Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8). | Artiklid 3, 4 ja 5" |

Artikkel 15

Direktiivi 92/102/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 2 punkt a asendatakse järgmisega:

"a) loom – mis tahes direktiivis 64/432/EMÜ [*] EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. nimetatud liiki kuuluv loom, välja arvatud veis."

2. Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"Liikmesriikidel võidakse direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 18 sätestatud korra kohaselt lubada lõike 1 punktis a esitatud loetelust välja jätta füüsilised isikud, kes peavad üksnes üht oma kasutuseks või tarbeks mõeldud siga, või võtta arvesse konkreetseid asjaolusid, kui sellele loomale tehakse enne iga tema liikumist käesolevas direktiivis sätestatud kontrollid."

3. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkti a muudetakse järgmiselt:

- esimesest lõigust jäetakse välja sõnad "veiste või",

- teises lõigus asendatakse sõnad "kõikidest sündidest, lõppemistest ja liikumistest" sõnaga "liikumistest",

- neljas lõik jäetakse välja;

b) lõike 1 punkt b jäetakse välja;

c) lõike 3 punkti b esimene lõik asendatakse järgmisega:

"kõik turule või kogumispunkti viidavate või sealt toodavate loomade pidajad esitavad kõnealuste loomadega seotud üksikasju sisaldava dokumendi ettevõtjale, kes on turul või kogumispunktis ajutiselt nende loomade pidaja."

4. Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 jäetakse välja;

b) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

- esimesest lõigust jäetakse välja sõnad "muud loomad kui veised",

- teine lõik asendatakse järgmisega:

"Liikmesriigid võivad kuni käesoleva direktiiviga sätestatud otsuseni ja erandina direktiivi 90/425/EMÜ artikli 3 lõike 1 punkti c teisest lõigust kohaldada oma territooriumil kõikide loomade liikumiste suhtes oma siseriiklikku süsteemi. Selline süsteem peab võimaldama kindlaks teha loomade päritolu- ja sünniettevõtte. Liikmesriigid teavitavad komisjoni süsteemidest, mis nad kavatsevad sel eesmärgil sigade puhul kasutusele võtta alates 1. juulist 1993. Direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 18 sätestatud korra kohaselt võidakse liikmesriigil paluda muuta oma süsteemi, kui see ei vasta eespool nimetatud nõudele."

- neljas lõik jäetakse välja;

c) lõige 4 jäetakse välja.

5. Artikli 11 lõike 1 esimene ja kolmas taane jäetakse välja.

Artikkel 16

Direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

"d) identifitseeritakse direktiivi 92/102/EMÜ sätete kohaselt sigade puhul ja määruse (EÜ) nr 1760/2000 sätete kohaselt veiste puhul."

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 14, 15 ja 16 kohaldatakse alates 9. juulist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Alemanno

[1] Arvamus on esitatud 17. novembril 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[2] ELT C 208, 3.9.2003, lk 32.

[3] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

[4] EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/43/EÜ (EÜT L 16, 22.1.1996, lk 3).

[5] EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[6] EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

[7] EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1226/2002 (EÜT L 179, 9.7.2002, lk 13).

[8] EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1.

[9] EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34.

[10] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 23.

[11] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

[12] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[13] EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.

[14] EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

[15] EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

[16] ELT L 5, 9.1.2004, lk 8.

--------------------------------------------------

LISA

A. Identifitseerimisvahendid

1. Kõrvamärgid peavad olema kinnitatud nii, et need oleksid kaugelt hästi nähtavad.

2. Kõrvamärkidel ja muudel identifitseerimisvahenditel peavad olema järgmised tähemärgid:

- esimesed kaks tähemärki tähistavad liikmesriiki, kus asub põllumajandusettevõte, kus loom esimest korda identifitseeriti. Selleks tuleb kasutada kahetähelisi või kolmekohalisi riigitähiseid [1] standardi ISO 3166 kohaselt,

- riigitähise järel kasutatakse individuaalset kuni 13-kohalist tähist.

Lisaks käesolevas lõikes sätestatud andmetele võivad liikmesriikide pädevad asutused lubada vöötkoodi ja loomapidaja antud täiendavate andmete lisamist tingimusel, et see ei mõjuta tunnuskoodi loetavust.

3. Artikli 4 lõike 2 punktis a nimetatud esimene identifitseerimisvahend on pädeva asutuse heakskiidetud, ühele kõrvale kinnitatud kõrvamärk, mis on korrosioonikindlast materjalist, võltsimiskindel, looma eluea jooksul kergesti loetav ja püsib looma küljes teda kahjustamata. Kõrvamärk ei tohi olla korduskasutuses ja punktis 2 sätestatud andmed ei tohi olla eemaldatavad.

4. Artikli 4 lõike 2 punktis b nimetatud teine identifitseerimisvahend võib olla:

- kõrvamärk, millel on punktis 3 kirjeldatud omadused,

või

- tätoveering, välja arvatud ühendusesisese kaubandusega hõlmatud loomade puhul,

või

- üksnes kitsede sõrgatsile kinnitatav tähis,

või

- elektrooniline transponder, mis vastab punktis 6 loetletud omadustele.

5. Artikli 4 lõike 2 punktis c nimetatud süsteem eeldab loomade identifitseerimist nii põllumajandusettevõtete kaupa kui individuaalselt ja selles sätestatakse episootiliste haiguste tõkestamise eesmärgil pädeva asutuse järelevalve all toimuv, põllumajandusettevõtete vahel jälgitavust ohustamatu asendusmenetlus olukorras, kui identifitseerimisvahend on muutunud loetamatuks või kadunud, ja see võimaldab samal eesmärgil kindlaks teha loomade liikumise riigi territooriumil.

6. Elektrooniline tunnus peab vastama järgmistele tehnilistele omadustele:

- üksnes lugemiseks ettenähtud passiivsed transponderid, milles kasutatakse HDX- või FDX-B-tehnoloogiat ja mis vastavad ISO standarditele 11784 ja 11785,

- elektroonilised tunnused peavad olema loetavad selliste riiderite abil, mis vastavad ISO standardile 11785 ja suudavad lugeda HDX- ja FDX-B-transpondereid,

- kaasaskantavate riiderite lugemiskaugus peab olema vähemalt 12 cm kõrvamärkide puhul ja vähemalt 20 cm makku paigutatavate tunnuste puhul ning paiksete riiderite lugemiskaugus peab olema vähemalt 50 cm nii kõrvamärkide kui makku paigutatavate tunnuste puhul.

7. Artikli 4 lõikes 3 nimetatud identifitseerimismeetod on järgmine:

- loomad identifitseeritakse pädeva asutuse heakskiidetud, ühele kõrvale kinnitatud kõrvamärgiga,

- kõrvamärk peab olema korrosioonikindlast materjalist, võltsimiskindel, kergesti loetav ja püsima looma küljes teda kahjustamata. Kõrvamärk ei tohi olla korduskasutuses ja selle andmed ei tohi olla eemaldatavad,

- kõrvamärgil peab olema vähemalt kahetäheline riigitähis ja sünniettevõtte tunnuskood.

Seda meetodit kasutavad liikmesriigid peavad sellest teatama komisjonile ja liikmesriikidele artikli 13 lõikes 1 nimetatud komitees. Kui käesoleva punkti kohaselt identifitseeritud loomi peetakse üle 12 kuu vanuseni või kui nad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, tuleb nad identifitseerida punktide 1–4 kohaselt.

B. Põllumajandusettevõtte register

Põllumajandusettevõtte register peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1. Alates 9. juulist 2005:

- põllumajandusettevõtte tunnuskood,

- põllumajandusettevõtte aadress ja geograafilised koordinaadid või vastav põllumajandusettevõtte geograafilist asukohta näitav tunnus,

- tootmissuund,

- artiklis 7 nimetatud viimase loendamise tulemus ja kuupäev,

- loomapidaja nimi ja aadress,

- kui loomad viiakse põllumajandusettevõttest ära, vedaja nimi, transpordivahendi selle osa registrinumber, kus loomad on, sihtettevõtte tunnuskood või nimi ja aadress; kui loomad viiakse tapamajja, tapamaja tunnuskood või nimi ja lahkumiskuupäev või artiklis 6 nimetatud liikumisdokumendi duplikaat või tõestatud koopia,

- kui loomad saabuvad põllumajandusettevõttesse, lähteettevõtte tunnuskood ja saabumiskuupäev,

- andmed kõrvamärkide või elektrooniliste tunnuste asendamise kohta.

2. Alates artikli 9 lõike 3 kohaselt sätestatud kuupäevast iga pärast seda kuupäeva sündinud looma kohta järgmised ajakohastatud andmed:

- looma tunnuskood,

- sünniaasta ja identifitseerimise kuupäev,

- looma lõppemise kuu ja aasta põllumajandusettevõttes,

- tõug ja genotüüp, kui see on teada.

A jao punkti 7 kohaselt identifitseeritud loomade puhul tuleb selle jao punktis 2 nimetatud andmed siiski esitada iga samade tunnustega loomapartii kohta, kaasa arvatud loomade arv.

3. Registrit kontrollinud pädeva asutuse esindaja nimi ja allkiri ning kontrolli kuupäev.

C. Liikumisdokument

1. Liikumisdokumendi peab täitma loomapidaja pädeva asutuse koostatud näidise alusel; see peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

- põllumajandusettevõtte tunnuskood,

- loomapidaja nimi ja aadress,

- ümberpaigutatud loomade üldarv,

- sihtettevõtte või järgmise loomapidaja tunnuskood või kui loomad viiakse tapamajja, tapamaja tunnuskood või nimi ja asukoht, või rändkarjatamise korral sihtkoht,

- andmed transpordivahendi ja vedaja kohta, kaasa arvatud vedaja loa number,

- lahkumiskuupäev,

- loomapidaja allkiri.

2. Liikumisdokumenti tuleb alates artikli 9 lõike 3 kohaselt sätestatud kuupäevast märkida A jao punktide 1–6 kohaselt identifitseeritud loomade kohta lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele ka iga looma individuaalne tunnuskood.

D. Elektrooniline andmebaas

1. Elektrooniline andmebaas peab sisaldama iga põllumajandusettevõtte kohta vähemalt järgmisi andmeid:

- põllumajandusettevõtte tunnuskood,

- põllumajandusettevõtte aadress ja geograafilised koordinaadid või vastav põllumajandusettevõtte geograafilist asukohta näitav tunnus,

- loomapidaja nimi ja aadress ning tegevusala,

- loomaliigid,

- tootmissuund,

- artikli 7 lõikes 2 nimetatud loomade loendamise tulemus ja kuupäev,

- andmeväli, kuhu pädeval asutusel on võimalik sisestada loomade tervist käsitlevad andmed, näiteks loomade liikumise piirangud, ühenduse või siseriiklike programmidega seotud staatus või muud asjakohased andmed.

2. Artikli 8 kohaselt peab andmebaasis olema kirje iga loomade liikumise kohta. See kirje peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

- ümberpaigutatavate loomade arv,

- lähteettevõtte tunnuskood,

- lahkumiskuupäev,

- sihtettevõtte tunnuskood,

- saabumiskuupäev.

[1]

--------------------------------------------------