21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/37

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 on liit rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele, ning ta austab põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, nagu need on tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga ning nagu need tulenevad liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest.

(2)

Kõikide isikute võrdsus seaduse ees ja kaitse diskrimineerimise eest on inimõigus, mida tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, rahvusvahelises konventsioonis rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja ÜRO paktides kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis, millele kõik liikmesriigid on alla kirjutanud.

(3)

Diskrimineerimise keelamisel on oluline austada teisi põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas kaitsta era- ja perekonnaelu ja nendega seotud toiminguid ning usuvabadust.

(4)

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 21 ja 23 keelavad mis tahes soolise diskrimineerimise ning nõuavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamist kõikides valdkondades.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 2 on sätestatud, et sellise võrdõiguslikkuse edendamine on üheks ühenduse oluliseks ülesandeks. Samuti on asutamislepingu artikli 3 lõikes 2 nõutud, et ühenduse eesmärgiks kogu tema tegevuses oleks meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.

(6)

Komisjon teatas sotsiaalpoliitika kava käsitlevas teatises oma kavatsusest esitada ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb soolist diskrimineerimist väljaspool tööturgu. See ettepanek on täielikult kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001–2005), (4) mis hõlmab kõiki ühenduse poliitika valdkondi ja mille eesmärgiks on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine kohandades neid poliitikaid ning rakendades praktilisi meetmeid meeste ja naiste olukorra parandamiseks ühiskonnas.

(7)

Oma 7. ja 9. detsembri istungil 2000. aastal Nice'is pöördus Euroopa Ülemkogu komisjoni poole, et see võtaks võrdõiguslikkuse alaste õiguste kindlustamiseks vastu ettepaneku direktiivi kohta, mis käsitleb soolise võrdõiguslikkuse edendamist väljaspool tööhõive ja tööelu valdkondi.

(8)

Ühendus on vastu võtnud mitmeid õigusakte soolise diskrimineerimise tõkestamiseks ja sellega võitlemiseks tööturul. Nimetatud õigusaktid on näidanud õigusaktide tähtsust diskrimineerimisvastases võitluses.

(9)

Sooline diskrimineerimine, sealhugas ahistamine ja seksuaalne ahistamine toimub ka tööturust väljapoole jäävates valdkondades. Selline diskrimineerimine võib olla sama kahjulik takistades meeste ja naiste täielikku ja edukat integreerumist majandus- ja ühiskondlikku ellu.

(10)

Probleemid on eriti ilmsed kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Seetõttu tuleks antud valdkonnas soolist diskrimineerimist vältida ja see kõrvaldada. Nagu nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ puhul, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata rassilisest või etnilisest päritolust, (5) saab nimetatud eesmärki paremini saavutada ühenduse õigusaktide abil.

(11)

Need õigusaktid peaksid keelama soolise diskrimineerimise seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. Kaupadena tuleks käsitleda kaupu Euroopa Ühenduse asutamislepingu kaupade vaba liikumist käsitlevate sätete tähenduses. Teenustena tuleks käsitleda teenuseid asutamislepingu artikli 50 tähenduses.

(12)

Soolise diskrimineerimise vältimiseks peaks käesolev direktiiv kohalduma nii otsese kui ka kaudse diskrimineerimise suhtes. Otsene diskrimineerimine leiab aset üksnes siis, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu ebasoodsamalt kui teist isikut samalaadses olukorras. Vastavalt sellele ei ole näiteks meeste ja naiste füüsilistest erinevustest tulenevate meeste ja naiste tervishoiuteenuste erinevuste puhul tegemist samalaadsete olukordadega ja seetõttu ei kujuta need endast diskrimineerimist.

(13)

Diskrimineerimise keeldu tuleks kohaldada isikute suhtes, kes pakuvad kaupu ja teenuseid, mis on üldsusele kättesaadavad ja mida pakutakse väljaspool era- ja perekonnaelu valdkondi ning nendega seotud toimingute suhtes. Seda ei tuleks kohaldada meedia või reklaami sisu ega avaliku või erahariduse suhtes.

(14)

Kõikidel isikutel on vabadus lepinguid sõlmida, sealhulgas vabadus valida lepingupartnerit. Kaupu või teenuseid pakkuval isikul võib oma lepingupartneri valikul olla mitmeid subjektiivseid põhjuseid. Kui partneri valik ei põhine antud isiku sool, ei peaks käesolev direktiiv piirama isiku vabadust lepingupartneri valimisel.

(15)

On juba olemas mitmeid õigusakte meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks tööhõive ja elukutsega seotud küsimustes. Seetõttu ei kohaldata käesolevat direktiivi selles valdkonnas. Sama kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjatega seotud küsimuste suhtes, niivõrd kui need on hõlmatud kehtivate õigusaktidega. Direktiiv peaks kohalduma ainult era-, vabatahtlike ja töösuhetega mitteseotud kindlustuste ja pensionite suhtes.

(16)

Erinevust kohtlemisel võib lubada ainult siis, kui sel on õigustatud eesmärk. Õigustatud eesmärk võib näiteks olla soolise vägivalla all kannatanute kaitsmine (näiteks ühele sugupoolele mõeldud varjupaikade rajamine), privaatsus- ja kõlblus (näiteks isiku poolt elusaseme pakkumisel tema kodus), soolise võrdõiguslikkuse või meeste või naiste huvide edendamine (näiteks ühele sugupoolele mõeldud vabatahtlikud organisatsioonid), ühinemisvabadus (ühele sugupoolele mõeldud eraklubide liikmeks olemine) ning sporditegevuse korraldamine (näiteks ühele sugupoolele mõeldud spordiüritused). Mis tahes piirang peab sellegipoolest olema asjakohane ja vajalik vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusest tulenevatele kriteeriumidele.

(17)

Võrdse kohtlemise põhimõte seoses kaupade ja teenuste kättesaadavusega ei nõua, et need peaksid alati olema meestele ja naistele kättesaadavad ühtemoodi, niikaua kui neid ei pakuta ühele sugupoolele soodsamalt.

(18)

Kindlustuse ja muude sellega seotud finantsteenuste pakkumisel on laialdaselt levinud sooga seotud kindlustusmatemaatiliste (aktuaarsete) tegurite kasutamine. Meeste ja naiste võrdse kohtlemise tagamiseks ei peaks soo kasutamine kindlustusmatemaatilise (aktuaarse) tegurina põhjustama erinevusi isikute kindlustusmaksetes ja -hüvitistes. Turu ootamatu ümberkorraldamise vältimiseks peaks seda reeglit kohaldama ainult uute lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva.

(19)

Teatud riskikategooriad võivad erinevate sugupoolte puhul olla erinevad. Mõningatel juhtudel on sugu üks, kuid mitte tingimata ainuke määrav tegur kindlustusriskide hindamisel. Sellist tüüpi riske katvate kindlustuslepingute puhul võivad liikmesriigid otsustada lubada erandeid meeste ja naiste ühtsete kindlustusmaksete ja hüvitiste reeglile, kui nad saavad tagada, et arvestuste aluseks olevad kindlustusmatemaatilised (aktuaarsed) ja statistilised andmed on usaldusväärsed, korrapäraselt ajakohastatavad ja üldsusele kättesaadavad. Erandid on lubatud ainult juhul, kui siseriiklike õigusaktidega ei ole eespool nimetatud meeste ja naiste ühtse kohtlemise reeglit juba kohaldatud. Viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmist peaksid liikmesriigid selliste erandite õigustatuse läbi vaatama, võttes arvesse viimaseid kindlustusmatemaatilisi (aktuaarseid) ja statistilisi andmeid ning komisjoni poolt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmist koostatud aruannet.

(20)

Naiste ebasoodsamat kohtlemist seoses raseduse ja emadusega tuleks käsitleda otsese soolise diskrimineerimise vormina ja seetõttu see kindlustusteenuste ja seotud finantsteenuste valdkonnas keelata. Raseduse ja emaduse riskidega seotud kulusid ei peaks seega kandma ainult ühe sugupoole esindajad.

(21)

Isikutele, keda on soo tõttu diskrimineeritud, tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus, kui liikmesriigid nii määravad, esineda menetlustes kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

(22)

Tõendamiskohustuse eeskirju tuleks kohandada ilmse diskrimineerimise korral ja võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks kohaldamiseks; tõendamiskohustus tuleks tagasi panna vastustajale, kui sellise diskrimineerimise kohta on esitatud tõendid.

(23)

Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhus rakendamine nõuab kannatanutele piisava õiguskaitse tagamist tagakiusamise vastu.

(24)

Võrdse kohtlemise põhimõtte edendamise eesmärgil peaksid liikemesriigid toetama dialoogi asjakohaste huvirühmadega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi kaasa aidata võitlusele soolise diskrimineerimise vastu seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega.

(25)

Kaitse soolise diskrimineerimise eest peaks tugevnema, kui igas liikmesriigis oleks organ või organid, mille pädevuses on asjaomaste probleemide analüüsimine, võimalike lahenduste uurimine ja kannatanutele konkreetse abi andmine. See organ või need organid võivad olla samad, kes siseriiklikul tasandil vastutavad inimõiguste kaitse, üksikisiku õiguste kaitse või võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise eest.

(26)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded, võimaldades liikmesriikidel kehtestada või säilitada soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei või põhjendada liikmesriigis valitseva olukorra halvenemist.

(27)

Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid juhtudeks, kui käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ei täideta.

(28)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on ühtlaselt kõrge diskrimineerimisevastase kaitstuse taseme tagamine kõikides liikmesriikides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast on nimetatud eesmärki meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Vastavalt institutsioonidevahelise paremat õigusloomet käsitleva kokkuleppe (6) punktile 34 soovitatakse liikmesriikidel enda tarbeks ja ühenduse huvides koostada tabelid, mis näitavad võimalikult suures ulatuses käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete omavahelist vastavust, ning need avalikustada,

a)

ei esine otsest soolist diskrimineerimist, sealhulgas naiste ebasoodsamat kohtlemist seoses raseduse ja emadusega;

b)

ei esine kaudset soolist diskrimineerimist.

a)

diskrimineerimise pärast kannatanutele sõltumatu abi osutamine diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, piiramata seejuures kannatanute ja artikli 8 lõikes 3 sätestatud ühingute, organisatsioonide või muude juriidiliste isikute õigusi;

b)

diskrimineerimist käsitleva sõltumatu uurimise korraldamine;

c)

sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste esitamine seoses kõnealuse diskrimineerimise asjaoludega.

a)

kõigi võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate õigus- ja haldusnormide kehtetuks tunnistamine;

b)

mis tahes võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate lepinguliste sätete, ettevõtete sisekorraeeskirjade ning tulundus- või mittetulundusühingute tegevust reguleerivate eeskirjade tühisus, tühiseks tunnistamine või nende muutmine.