32004L0018



Euroopa Liidu Teataja L 134 , 30/04/2004 Lk 0114 - 0240


Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ,

31. märts 2004,

ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4] vastavalt lepituskomitees 9. detsembril 2003 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Selleks, et täita lihtsustamis- ja ajakohastamisnõudeid, mis ostjad ja ettevõtjad on esitanud seoses komisjoni poolt 29. novembril 2000 vastu võetud rohelise raamatuga, on tehtud uusi muudatusi nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivis 92/50/EMÜ (millega kooskõlastatakse teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord), [5] nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/36/EMÜ (millega kooskõlastatakse asjade riigihankelepingute sõlmimise kord) [6] ja nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/37/EMÜ (millega kooskõlastatakse ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise kord) [7] ning seetõttu tuleks need direktiivid selguse huvides uuesti sõnastada. Käesolev direktiiv tugineb Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusele, eeskätt lepingu sõlmimise kriteeriumidega seotud kohtupraktikale, millest selguvad ostjate võimalused rahuldada asjaomase üldsuse, sealhulgas ka keskkonnakaitse- ja sotsiaalvaldkonna vajadusi, kui kõnealused kriteeriumid on lepingu objektiga seotud, ei anna ostjale piiramatut valikuvabadust, on selgesti sõnastatud ja kooskõlas põhjenduses 2 mainitud oluliste põhimõtetega.

(2) Liikmesriikides tuleb lepingute sõlmimisel riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute nimel kohaldada asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõtet, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte. Teatavat maksumust ületavate riigihankelepingute puhul on siiski soovitav koostada lepingute sõlmimise siseriiklikku korda kooskõlastavad ühenduse sätted, mis tuginevad kõnealustele põhimõtetele, et tagada nende mõju ja kindlustada hanketellimuse avatus konkurentsile. Kooskõlastavaid sätteid tuleks seepärast tõlgendada nii eespool nimetatud eeskirjade ja põhimõtete kui ka asutamislepingu muude eeskirjade kohaselt.

(3) Kooskõlastavad sätted peaksid võimalikult ulatuslikult vastama igas liikmesriigis praegu kehtivatele hankemenetlustele ja -tavadele.

(4) Liikmesriigid peaksid tagama, et avalik-õigusliku isiku osalemine pakkujana riigihankelepingu sõlmimise menetluses ei moonuta konkurentsi eraõiguslike pakkujate kahjuks.

(5) Asutamislepingu artikli 6 alusel ning eelkõige säästva arengu soodustamist silmas pidades tuleb kõnealuse lepingu artiklis 3 nimetatud ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse integreerida keskkonnakaitse nõuded. Käesolevas direktiivis selgitatakse seetõttu, kuidas ostjad saavad kaasa aidata keskkonnakaitsele ja säästva arengu soodustamisele ning samas tagada võimaluse saada lepingutega seotud kulutustele vastavat parimat tulu.

(6) Käesolev direktiiv ei tohiks ühelgi viisil takistada selliste meetmete kehtestamist või elluviimist, mis on vajalikud avaliku korra, kõlbluse, julgeoleku, tervishoiu, inimeste ja loomade elu või taimede kaitse ning eelkõige säästva arengu seisukohalt, kui need meetmed on kooskõlas asutamislepinguga.

(7) Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb nõukogu pädevusse kuuluvaid Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), [8] kiideti heaks eelkõige WTO riigihankeid käsitlev leping, edaspidi "GATTi leping", mille eesmärk on luua riigihankelepingute suhtes mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste raamistik, et liberaliseerida ja laiendada maailmakaubandust.

Silmas pidades GATTi lepingu heakskiitmisest ühendusele tulenevaid rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi, tuleb lepingule alla kirjutanud kolmandatest riikidest pärit pakkujate ja toodete suhtes kohaldada GATTi lepingus määratletud korda. GATTi lepingul ei ole vahetut õigusmõju. GATTi lepingus käsitletud ostjaid, kes täidavad käesoleva direktiivi sätteid ja kes kohaldavad neid GATTi lepingule alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjate suhtes, tuleks seetõttu pidada GATTi lepingu nõuetele vastavateks. Samuti on asjakohane, et kooskõlastavad sätted tagaksid ühenduse ettevõtjatele sama soodsad riigihangetes osalemise tingimused, nagu on tagatud GATTi lepingule alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjatele.

(8) Enne lepingu sõlmimise menetluse algatamist võivad ostjad tehnilist dialoogi kasutades küsida või vastu võtta nõuandeid, mida võib kasutada tehnilise kirjelduse ettevalmistamisel, kusjuures kõnealused nõuanded ei tohi olla konkurentsi piirava mõjuga.

(9) Silmas pidades ehitustööde riigihankelepingute mitmekesisust, peaks ostjatel olema võimalus ette näha, kas töö projekteerimis- ja teostamislepingud sõlmitakse eraldi või ühiselt. Käesoleva direktiiviga ei kavatseta sätestada ühiste või eraldi lepingute sõlmimist. Otsus, kas sõlmida eraldi või ühised lepingud, tuleb teha majanduslike ja kvalitatiivsete kriteeriumide põhjal, mis on määratletavad siseriiklike õigusaktidega.

(10) Lepingut käsitletakse ehitustööde riigihankelepinguna ainult juhul, kui lepinguobjekt hõlmab konkreetselt I lisas loetletud töid, isegi juhul, kui lepinguga reguleeritakse kõnealusteks töödeks vajalike teenuste osutamist. Teenuste riigihankelepingud, eriti kinnisvarahaldusega seotud teenuste valdkonnas, võivad teatavatel tingimustel sisaldada ehitustöid. Asjaolu, et lepinguga hõlmatakse kõnealuseid ehitustöid, kuivõrd need on lepingu põhiobjektiga seotud või võivad sellest tuleneda või seda täiendada, ei anna siiski alust pidada lepingut ehitustööde riigihankelepinguks.

(11) Tuleks sätestada raamlepinguid käsitlev ühenduse määratlus ning käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävaid lepinguid hõlmavate raamlepingute erieeskirjad. Nende eeskirjade kohaselt võib ostja, kes sõlmib käesoleva direktiiviga ettenähtud korras raamlepingu eeskätt pakkumistest teavitamise, pakkumiste esitamise tähtaegade ja tingimuste osas, sõlmida raamlepingu kehtivusajal sellel põhinevaid lepinguid kas raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt või juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepingus ette kindlaks määratud, kuulutada raamlepingu osapoolte vahel välja kõnealustele tingimustele vastava uue konkursi. Uue konkursi väljakuulutamine peab vastama teatavatele eeskirjadele, mille eesmärk on tagada vajalik paindlikkus ning üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. Samal põhjusel ei tohiks raamlepingute kehtivusaeg olla pikem kui neli aastat, välja arvatud ostja poolt nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

(12) Jätkuvalt töötatakse välja teatavaid uusi elektroonilisi ostumeetodeid. Need meetodid aitavad suurendada konkurentsi ja täiustada riiklikke tellimusi eeskätt aja ja raha kokkuhoiu tõttu, mida nende kasutamine võimaldab. Elektroonilisi ostumeetodeid võivad kasutada ostjad, kes täidavad käesoleva direktiivi alusel koostatud eeskirju ning järgivad võrdse kohtlemise, diskrimineerimisest hoidumise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kui need tingimused on täidetud, võib pakkuja, eriti raamlepingu alusel uuesti väljakuulutatud konkursi või dünaamilise ostusüsteemi kasutamise korral, esitada pakkumise elektroonilise kataloogi kujul, kasutades ostja poolt artikliga 42 ettenähtud korras valitud kommunikatsioonivahendeid.

(13) Elektrooniliste ostusüsteemide ülikiiret arengut silmas pidades tuleks praegu kehtestada asjakohased eeskirjad, mis võimaldavad ostjatel kõnealuste süsteemide kaudu avanevaid võimalusi täielikult ära kasutada. Sellest tulenevalt on vaja määratleda täielikult elektrooniline ja dünaamiline ostusüsteem tavapäraste ostutehingute jaoks ning sätestada süsteemi rajamise ja kasutamise erieeskirjad, et tagada kõigi süsteemis osaleda soovivate ettevõtjate õiglane kohtlemine. Kõik ettevõtjad, kes esitavad tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumise ja vastavad valikukriteeriumidele, peaksid saama sellise süsteemiga liituda. Kõnealune ostusüsteem võimaldab ostjal, kes koostab juba valitud pakkujate nimekirja ning annab uutele pakkujatele osalemisvõimaluse, saada elektrooniliste vahendite abil eriti suures ulatuses pakkumisi ning järelikult kindlustada riiklike vahendite optimaalne kasutamine ulatusliku konkurentsi tingimustes.

(14) Kuna on tõenäoline, et elektroonilisi oksjoneid hakatakse üha rohkem kasutama, peaks ühendus sellised oksjonid määratlema, kusjuures need tuleks reguleerida erieeskirjadega, et tagada nende toimimine võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt. Selleks tuleks ette näha, et elektroonilised oksjonid hõlmaksid ainult neid ehitustööde, asjade või teenuste hankelepinguid, mille puhul saab tehnilised nõuded täpselt kindlaks määrata. See võib eelkõige kehtida uuendatavate asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingute suhtes. Samal eesmärgil peab elektroonilise oksjoni igas staadiumis olema võimalik ka pakkujad vastavalt järjestada. Elektrooniliste oksjonite kasutamine lubab ostjatel taotleda pakkujatelt uute, madalamate hindade esitamist ning juhul, kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, muuta peale hindade paremaks ka pakkumise muud koostisosad. Tagamaks läbipaistvuse põhimõtte kohaldamist, võivad elektroonilised oksjonid koosneda ainult sellistest osadest, mida saab ilma ostja sekkumise ja/või hinnanguteta automaatselt ja elektrooniliselt hinnata, see tähendab ainult neid koostisosi, mis on kvantifitseeritavad ning arvudes või protsentides väljendatavad. Elektrooniliste oksjonite objektiks ei tohiks olla pakkumiste need tahud, millega kaasneb kvantifitseerimatute koostisosade hindamine. Sellest tulenevalt ei tohiks elektroonilisi oksjoneid kasutada teatavate ehitustööde ja teenuste hankelepingute puhul, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine.

(15) Liikmesriikides on välja töötatud teatavad tsentraliseeritud ostumeetodid. Mitmed ostjad vastutavad omandamiste või riiklike lepingute/raamlepingute sõlmimise eest teiste ostjate jaoks. Ostetud koguste suurt mahtu silmas pidades aitavad sellised meetodid suurendada konkurentsi ja täiustada riiklikku tellimist. Seepärast tuleks ette näha ostjatega tegelevate tsentraliseeritud ostjate ühenduse määratlus. Samuti tuleks määratleda tingimused, mis võimaldavad kooskõlas mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõttega kindlaks teha, kas ehitustöid, tarneid ja/või teenuseid tsentraliseeritud ostja kaudu ostvad ostjad täidavad käesoleva direktiiviga ettenähtud nõudeid.

(16) Arvesse võttes erinevaid tingimusi liikmesriikides, peaksid liikmesriigid saama valida, kas ostjad võivad kasutada raamlepinguid, tsentraliseeritud ostjaid, dünaamilisi ostusüsteeme, elektroonilisi oksjoneid või konkurentidevahelist dialoogi, nagu on määratletud ja reguleeritud käesoleva direktiiviga.

(17) Mitmete piirmäärade korrutamine kooskõlastavate sätete kohaldamiseks muudab ostjate olukorra keerulisemaks. Peale selle tuleks sellised piirmäärad rahaliidu kontekstis kehtestades eurodes. Sellest tulenevalt tuleks piirmäärad kehtestada eurodes nii, et kõnealuste sätete kohaldamine muutuks lihtsamaks, tagades samal ajal GATTi lepingus Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud piirmääradest kinnipidamise. Sellega seoses tuleks samuti ette näha, et eurodes kehtestatud piirmäärad vaadatakse teatavate ajavahemike järel läbi ja kohandatakse vajaduse korral euro väärtuse võimaliku kõikumise võrra Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühiku suhtes.

(18) Teenuste valdkonda on käesolevas direktiivis sätestatud menetluskorra kohaldamiseks ja järelevalve tagamiseks kõige parem kirjeldada, jagades teenused liikidesse, mis vastavad ühtse klassifikatsiooni konkreetsetele rubriikidele, ning esitades need kokkuvõtlikult II A ja II B lisas vastavalt sellele, milline kord nende suhtes kehtib. IIB lisas nimetatud teenuste puhul ei piira käesoleva direktiivi asjakohased sätted kõnealuseid teenuseid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamist.

(19) Teenuste riigihankelepingute puhul kohaldatakse käesolevat direktiivi üleminekuperioodil täielikult üksnes selliste lepingute suhtes, mille puhul direktiivi sätted võimaldavad kasutada kõiki piiriülese kaubanduse suurendamise võimalusi. Muid teenuseid käsitlevaid lepinguid tuleb enne käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise otsust üleminekuperioodi jooksul jälgida. Sellega seoses tuleb määratleda järelevalvemehhanism. See mehhanism peaks samal ajal tagama huvitatud poolte juurdepääsu asjakohasele teabele.

(20) Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste ala ostjate sõlmitud ning vastavate valdkondade reguleerimisalasse kuuluvaid riiklikke lepinguid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused [9]. Ent ostjate lepingud mere-, rannavee- või jõetransporti teenindavatel tegevusaladel jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(21) Tõhusat konkurentsi telekommunikatsiooniturul pärast selle sektori liberaliseerimiseks kavandatud ühenduse eeskirjade rakendamist silmas pidades tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta selles valdkonnas sõlmitavad riigihankelepingud, kui need on mõeldud eeskätt selleks, et võimaldada ostjale teatavat tegevust telekommunikatsioonisektoris. Need tegevusalad määratletakse nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) [10] artiklites 1, 2 ja 8 kasutatud määratluste kohaselt nii, et käesolevat direktiivi ei kohaldata nende lepingute suhtes, mis on direktiivi 93/38/EMÜ artikli 8 reguleerimisalast välja arvatud.

(22) Tuleks sätestada juhud, mil kooskõlastusmeetmete võtmisest võib hoiduda riikliku julgeoleku või riigisaladusega seotud põhjustel, või erieeskirjade kohaldamise tõttu rahvusvahelistest lepingutest tulenevate, sõjaväeüksuste paigutamisega seotud või rahvusvaheliste organisatsioonide konkreetsete lepingute sõlmimise suhtes.

(23) Vastavalt asutamislepingu artiklile 163 võimaldab teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse soodustamine ühenduse tööstuse teaduslikku ja tehnoloogilist alust tugevdada ning teenustega seotud riigihangete avamine aitab seda eesmärki saavutada. Käesolevas direktiivis ei tuleks käsitleda uurimis- ja arendusprogrammide kaasfinantseerimist, seega ei hõlma käesolev direktiiv uurimis- ja arendustegevusega seotud lepinguid, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täielikult ostja.

(24) Teenuste puhul erinevad kinnisvara omandamist või rentimist või sellega seotud õigusi käsitlevad lepingud tavapärastest lepingutest, mistõttu riigihankelepingute sõlmimise eeskirju ei ole nende puhul asjakohane rakendada.

(25) Riigihankelepingute sõlmimisel seoses teatavate audiovisuaalsete teenustega ringhäälingu valdkonnas tuleks arvesse võtta kultuuriliselt või sotsiaalselt olulisi küsimusi, mistõttu riigihankelepingute sõlmimise eeskirju ei ole nende puhul asjakohane rakendada. Seepärast tuleb valmissaadete ostmise, väljatöötamise, tootmise või ühistootmise või muude ettevalmistavate teenuste, nagu näiteks saate tootmiseks vajalike käsikirjade ja kunstilise esitusega seotud teenuste ning saateaegade kohta sõlmitud lepingutega seoses teha erand. Seda erandit ei tohiks siiski kohaldada selliste saadete tootmiseks, ühistootmiseks ja eetrisse laskmiseks vajalike tehniliste seadmete tarnimise suhtes. Ringhäälingusaadete edastamist tuleks määratleda saadete edastamise ja levitamisena mis tahes elektroonilist võrku kasutades.

(26) Vahekohtu- ja lepitusteenuseid osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa riigihankelepingute sõlmimise eeskirjadega reguleerida.

(27) GATTi lepingu kohaselt ei kuulu käesoleva direktiiviga reguleeritavate finantsteenuste hulka vahendid, mis on seotud raha, vahetuskursi, riigivõla ja reservide haldamise poliitikaga ning poliitikaga, mis hõlmab väärtpaberite või muude finantsdokumentidega seotud tehinguid, eelkõige neid, mis ostja teeb raha või kapitali kaasamiseks. Sellest tulenevalt ei reguleerita väärtpaberite ja muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud lepinguid. Samuti jäetakse reguleerimisalast välja keskpankade osutatavad teenused.

(28) Töö saamine ja kutsealale pääsemine on kõikidele võrdsete võimaluste tagamisel otsustava tähtsusega ning toetab sotsiaalset integreerimist. Seega aitavad kaitstud õpikojad ja tööhõiveprogrammid tõhusalt kaasa puuetega inimeste tööjõuturule pääsemisele ja naasmisele. Ent sellistel õpikodadel ei pruugi olla võimalik sõlmida lepinguid tavapärastes konkursitingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane ette näha, et liikmesriigid võivad jätta sellistele õpikodadele õiguse osaleda riiklike lepingute sõlmimise menetlustes või näha ette lepingute täitmist kaitstud tööhõiveprogrammide raames.

(29) Riiklike ostjate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama avada riigihanked konkurentsile. Selleks peab olema võimalik esitada erinevaid tehnilisi lahendusi kajastavaid pakkumisi. Sellest tulenevalt peab olema võimalik koostada tehnilised kirjeldused funktsionaalsest toimivusest ja nõuetest lähtuvalt ning juhtudel, kui viidatakse Euroopa standardile või siseriiklikule standardile, kui Euroopa standard puudub, peavad ostjad võtma arvesse ka samaväärsetel lahendustel põhinevaid pakkumisi, mis vastavad ostjate nõuetele ja on ohutuse seisukohast samaväärsed. Samaväärsuse tõestamiseks peaks pakkujatel olema lubatud kasutada mis tahes tõendeid. Ostjad peavad suutma põhjendada otsuseid, mille kohaselt samaväärsus konkreetsel juhul puudub. Ostjad, kes soovivad määratleda konkreetse lepingu tehnilise kirjeldusega seotud keskkonnanõuded, võivad sätestada keskkonnanäitajad, näiteks konkreetse tootmismeetodi ja/või toote- või teenuserühma eriomase mõju keskkonnale. Nad võivad soovi korral kasutada asjakohaseid kirjeldusi, mis on määratletud ökomärgistel, näiteks Euroopa ökomärgisel, rahvusvahelistel või siseriiklikel või muudel ökomärgistel, kui märgisel olevad nõuded on koostatud ja vastu võetud teadusinfo põhjal, kasutades menetlust, milles võivad osaleda huvirühmad, näiteks riigiasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid, ning juhul, kui märgis on kõigile huvitatud pooltele kättesaadav. Võimalusel peaksid ostjad tehniliste kirjelduste koostamisel arvesse võtma kriteeriume, mis tagavad nende kättesaadavuse puuetega inimestele, või kavandama need nii, et kõigil oleks võimalik neid kasutada. Tehnilised nõuded peaksid olema selgesti esitatud, et kõik pakkujad saaksid aru, mida ostja kehtestatud nõuded hõlmavad.

(30) Lisateave lepingute kohta tuleb esitada nii nagu liikmesriikides tavaks, kas iga lepingu lepingudokumentides või muus samaväärses dokumendis.

(31) Eriti keerukaid projekte ellu viivatel ostjatel võib, ilma et nad ise selles süüdi oleksid, olla võimatu määrata objektiivselt kindlaks vahendid, mille abil oma vajadusi rahuldada või turul pakutavaid tehnilisi ja/või rahalisi/õiguslike lahendusi hinnata. Selline olukord võib tekkida eelkõige oluliste integreeritud transpordiinfrastruktuuride, ulatuslike arvutivõrkude või keerukat ja liigendatud rahastamist hõlmavate projektide puhul, mille rahalist ja õiguslikku ülesehitust ei ole võimalik eelnevalt määratleda. Ulatuses, milles avatud või piiratud menetlused ei võimalda selliste lepingute sõlmimist, tuleks ette näha paindlik menetlus, mille puhul säiliks lisaks ettevõtjatevahelisele konkurentsile ka ostja vajadus lepingu kõiki tahke iga kandidaadiga arutada. Ent sellist menetlust ei tohi kasutada konkurentsi piiraval või moonutaval viisil, kusjuures eelkõige ei tohi muuta pakkumiste põhielemente, kehtestada eduka pakkuja suhtes uusi olulisi nõudeid ega kaasata majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitanud pakkuja asemel muid pakkujaid.

(32) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihankelepingute turule kaasamise soodustamiseks on soovitav lisada allhankeid käsitlevad sätted.

(33) Lepingu täitmise tingimused on kooskõlas käesoleva direktiiviga juhul, kui need ei ole otseselt ega kaudselt diskrimineerivad ning on esitatud hanketeates või lepingudokumentides. Esmajoones on nende abil võimalik soodustada kohapealset koolitust, eriti raskesti integreeruvate inimeste tööhõivet, tööpuudusevastast võitlust või keskkonnakaitsealast tegevust. Muu hulgas võib mainida näiteks nõudeid, mis kehtivad lepingu täitmise ajal ning mille kohaselt võetakse tööle pikka aega töötuid inimesi, rakendatakse töötute või noorte koolitusmeetmeid, täidetakse sisuliselt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide sätteid, kui neid ei ole rakendatud siseriikliku õigusega, ning võetakse tööle suurem arv puuetega isikuid, kui on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega.

(34) Töötingimuste ja tööohutuse valdkonnas nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil kehtivaid õigusnorme ja kollektiivlepinguid kohaldatakse riikliku lepingu täitmise kestel tingimusel, et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine on kooskõlas ühenduse õigusega. Piiriüleste olukordade suhtes, kui ühe liikmesriigi töötajad osutavad riikliku lepingu alusel teenuseid teises liikmesriigis, kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega [11] sätestatud miinimumtingimused, mida asukohana peab lähetatud töötajate suhtes täitma. Kui siseriiklikud õigusaktid sisaldavad selliseid sätteid, võib nende kohustuste täitmata jätmist käsitleda raske eksimusena ametialaste käitumisreeglite vastu või asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglite rikkumisena, mille alusel võib kõnealuse ettevõtja riigihankelepingu sõlmimise menetlusest välja arvata.

(35) Silmas pidades side- ja infotehnoloogia uusi arenguid ning lihtsustamist, mida elektroonilised vahendid võivad lepingute avalikustamise ning hankemenetluse tõhustamisel ja läbipaistvaks muutmisel pakkuda, tuleks elektroonilised vahendid võrdsustada tavapäraste side- ja teabevahetusvahenditega. Valitud vahendid ja tehnoloogiad peaksid võimalikult suures osas vastama muudes liikmesriikides kasutatavatele tehnoloogiatele.

(36) Riigihankelepingute valdkonnas tõhusa konkurentsi tagamiseks on vaja, et liikmesriikide ostjate koostatud teated lepingute sõlmimise kohta avaldatakse kogu ühenduses. Teadetes sisalduv teave peab võimaldama ühenduse ettevõtjatel otsustada, kas kõnealused lepingud pakuvad nendele huvi või mitte. Sel eesmärgil on vaja nendele pakkuda asjakohast teavet lepingu objekti ja sellega seotud tingimuste kohta. Seega tuleks tagada riigihanketeadete suurem nähtavus asjakohaste dokumentide, näiteks lepingute sõlmimise teadete tüüpvormide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2195/2002 [12] sätestatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) abil, mida kasutatakse riigihankelepingute kontrollnomenklatuurina. Eelkõige piiratud menetluse korral annab teavitamine liikmesriikide ettevõtjatele võimaluse taotleda ostjatelt pakkumiskutseid nõutavate tingimuste kohaselt ja väljendada sellega oma huvi lepingute vastu.

(37) Käesoleva direktiiviga seoses tuleks teabe elektroonilise edastamise suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta [13] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta). [14] Riigihankelepingute sõlmimise korra ja teenuste hankelepingute sõlmimise konkursside suhtes kehtivate eeskirjade kohaselt peab turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tase olema kõrgem, kui on ette nähtud kõnealuste direktiividega. Sellest tulenevalt peaksid pakkumiste, osalemistaotluste ning kavade ja projektide elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama kindlatele täiendavatele nõuetele. Seetõttu tuleks võimalikult soodustada elektrooniliste allkirjade, eriti täiustatud elektrooniliste allkirjade kasutamist. Peale selle peaksid vabatahtlikud akrediteerimiskavad looma soodsa raamistiku selliste seadmete sertifitseerimisteenuse taseme tõstmiseks.

(38) Elektrooniliste seadmete kasutamine hoiab kokku aega. Seetõttu tuleks ette näha, et elektrooniliste vahendite kasutamise puhul vähendatakse miinimumperioode, seades siiski tingimuseks, et need vastavad konkreetsele ühenduse tasandil ette nähtud andmeedastusviisile.

(39) Tingimused, mille alusel kontrollitakse pakkujate sobivust avatud menetluse puhul, kandidaatide sobivust piiratud ja läbirääkimistega menetluste puhul, mille kohta on avaldatud lepinguteade, ning konkurentidega peetava dialoogi ja sellega seotud valiku puhul, peavad olema läbipaistvad. Selleks tuleb kindlaks määrata mittediskrimineerivad kriteeriumid, mida ostjad võivad kasutada pakkujate valimisel, ja vahendid, mida ettevõtjad saavad kasutada, et tõendada oma vastavust nendele kriteeriumidele. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks samuti nõuda, et ostja esitaks niipea, kui leping läheb konkursile, oma valikukriteeriumid ning eripädevuse, mida ta võib ettevõtjatelt nõuda enne, kui annab loa riigihankelepingute sõlmimise menetluses osaleda.

(40) Ostja võib piiratud ja pärast lepinguteate avaldamist toimuvate läbirääkimistega menetlusel ning konkurentidega peetavas dialoogis osalevate kandidaatide arvu piirata. Kandidaatide arvu vähendamine peaks toimuma objektiivsete, lepinguteates nimetatud kriteeriumide kohaselt. Need objektiivsed kriteeriumid ei tähenda tingimata eelisseisundi väljaselgitamist. Ettevõtjate isikliku olukorraga seotud kriteeriumide puhul piisab sellest, kui lepinguteates viidatakse artikliga 45 sätestatud olukordadele.

(41) Konkurentidega peetava dialoogi ja lepinguteate avaldamisele järgnevate läbirääkimistega menetluste puhul peaks ettevõtjatel paindlikkuse vajadust ja kõnealuste hankeviisidega seotud suuri kulusid silmas pidades olema õigus korraldada menetlus järjestikuste etappidena, et eelnevalt kindlaks määratud lepingu sõlmimise kriteeriumide põhjal vähendada järk-järgult pakkujate arvu, kellega arutlusi või läbirääkimisi jätkatakse. Selline vähendamine peaks asjakohaste lahenduste või kandidaatide arvu korral tagama, et toimub tõeline konkurents.

(42) Ühenduse eeskirju diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta kohaldatakse juhul, kui riigihankelepingu sõlmimise menetluses või ideekonkursil osalemiseks nõutakse teatava kvalifikatsiooni tõendamist.

(43) Hoiduda tuleks riigihankelepingute sõlmimisest ettevõtjatega, kes on osalenud kuritegeliku organisatsiooni tegevuses või keda on süüdistatud korruptsioonis või Euroopa Ühenduste finantshuve kahjustavas kelmuses või rahapesus. Vajadusel peaksid ostjad nõudma kandidaatidelt või pakkujatelt asjakohaste dokumentide esitamist ning juhul, kui kandidaadi või pakkuja isiklik olukord tekitab neis kahtlusi, tegema koostööd asjaomase liikmesriigi kompetentsete asutustega. Kõnesolevad ettevõtjad tuleks välja arvata niipea, kui ostja saab teada õigusrikkumiste kohta siseriiklike õigusaktide kohaselt langetatud, res judicata jõu saanud kohtuotsusest. Kui siseriiklikes õigusaktides on vastavad sätted, võib selliste keskkonnakaitsealaste õigusaktide või riigihankelepingute valdkonnas sõlmitud ebaseaduslikke kokkuleppeid käsitlevate õigusaktide rikkumist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu.

Töötajate võrdset kohtlemist käsitlevate nõukogu direktiive 2000/78/EÜ [15] ja 76/207/EMÜ [16] rakendavate siseriiklike sätete täitmata jätmist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, võib pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu.

(44) Asjakohastel juhtudel, kui ehitustööde ja/või teenuste laad õigustab keskkonnajuhtimismeetmete või -kavade rakendamist riigihankelepingu täitmise ajal, võib nõuda selliste meetmete või kavade rakendamist. Olenemata sellest, kas keskkonnajuhtimiskavad on registreeritud ühenduse dokumentide, näiteks määruse (EÜ) nr 761/2001 [17] (EMAS) alusel, võivad need tõendada, et ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalikud tehnilised võimalused. Keskkonnajuhtimise registreerimissüsteemide alternatiivina tuleks peale selle tõendina arvestada ka meetmete kirjeldust, mis ettevõtja on keskkonnakaitse samaväärse taseme tagamiseks rakendanud.

(45) Käesoleva direktiiviga lubatakse liikmesriikidel luua töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate ametlikud nimekirjad või avalik- või eraõiguslike asutuste rakendatav sertifitseerimissüsteem ning ette näha sellise registreerimise või sertifitseerimise toime riigihankelepingute sõlmimisele teistes liikmesriikides. Heakskiidetud ettevõtjate ametlike nimekirjade puhul on oluline arvesse võtta ka neid Euroopa Kohtu pretsedente, kui teatavasse rühma kuuluv ettevõtja üritab oma registreerimistaotluse toetuseks kasutada rühma teiste ettevõtjate majanduslikke, rahalisi või tehnilisi võimalusi. Sel juhul peab ettevõtja tõestama, et kõnealused vahendid on talle kogu registreerimise kehtivusaja jooksul tõepoolest kättesaadavad. Liikmesriigid võivad seetõttu sellise registreerimisega seoses kindlaks määrata nõuete taseme, mida tuleb täita, ning näiteks juhul, kui ettevõtja nõuab rühma mõne teise ettevõtja varalise seisundi kasutamise õigust, võivad liikmesriigid eelkõige nõuda, et ettevõtja kannaks vastutust, mis vajadusel on solidaarne.

(46) Lepingud tuleks sõlmida objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumiste hindamise tõelise konkurentsi tingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane kasutada ainult kahte lepingute sõlmimise kriteeriumi ja need on "madalaim hind" ja "majanduslikult soodsaim pakkumine".

Kindlustamaks lepingute sõlmimist võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt, on asjakohane sätestada pretsedendiõigusega kehtestatud kohustus tagada vajalik läbipaistvus, mis annab kõigile pakkujatele võimaluse olla piisavalt teadlik kriteeriumidest ja korrast, mille alusel määratakse kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumine. Seepärast on ostjad kohustatud esitama lepingute sõlmimise kriteeriumid ja igale kriteeriumile omistatava suhtelise osakaalu piisavalt aegsasti, et pakkujad oleksid oma pakkumist koostades nendest teadlikud. Ostjad võivad nõuetekohaselt õigustatud juhtudel teha lepingute sõlmimise kriteeriumide suhtelise osakaalu määramisega seotud erandi, mida nad peavad suutma põhjendada, kui osakaalu ei ole esmajoones lepingu keerukuse tõttu võimalik ette kindlaks määrata. Sellistel juhtudel tuleb kriteeriumid esitada tähtsuse järjekorras.

Kui ostjad otsustavad sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, hindavad nad pakkumisi parima hinna ja kvaliteedi suhte järgi. Selleks määravad nad kindlaks majanduslikud ja kvaliteediga seotud kriteeriumid, mis üheskoos peavad aitama välja selgitada ostjale majanduslikult soodsaima pakkumise. Need kriteeriumid määratakse olenevalt lepingu objektist, sest need peavad võimaldama hinnata iga pakkumise toimivuse taset tehnilistes kirjeldustes määratletud lepingu objekti silmas pidades ning mõõta iga pakkumise hinna ja kvaliteedi suhet.

Võrdse kohtlemise tagamiseks peaksid lepingute sõlmimise kriteeriumid võimaldama pakkumisi objektiivselt võrrelda ja hinnata. Kui need tingimused on täidetud, võivad lepingu sõlmimise majanduslikud ja kvalitatiivsed kriteeriumid, näiteks keskkonnakaitsenõuete täitmine, võimaldada ostjal rahuldada üldsuse asjakohaseid vajadusi vastavalt lepingu tehnilisele kirjeldusele. Ostja võib samade tingimuste kohaselt kasutada sotsiaalsete nõuete täitmiseks ettenähtud kriteeriume, et eelkõige vastavalt lepingu tehnilisele kirjeldusele rahuldada nende eriti ebasoodsas olukorras olevate inimrühmade vajadusi, kelle jaoks lepingu objektiks olevad ehitustööd, tarned või teenused on ette nähtud või kes neid kasutavad.

(47) Lepingute sõlmimise kriteeriumid ei tohi teenuste riigihankelepingute puhul mõjutada selliste siseriiklike sätete kohaldamist, mis käsitlevad teatavate teenuste, näiteks arhitektide, inseneride või juristide osutatud teenuste tasustamist, ja asjade riigihankelepingute puhul nende siseriiklike sätete kohaldamist, millega kehtestatakse kooliraamatute fikseeritud hinnad.

(48) Vastavalt tehniliste nõuete muutumisele tuleb vastu võtta teatavad tehnilised tingimused eelkõige seoses teadete ja statistiliste aruannete ning kasutatud nomenklatuuri ja nomenklatuurile viitamisega, ja teha neisse muudatusi. Samuti tuleb ajakohastada lisades esitatud ostjate loetelu. Selleks on vaja kehtestada paindlik ja kiire heakskiitmisprotseduur.

(49) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [18]

(50) Käesolevas direktiivis sisalduvate tähtaegade arvutamise suhtes on asjakohane kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. [19]

(51) Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata XI lisas sätestatud tähtaegade kohaldamist, mille jooksul liikmesriigid peavad direktiivid 92/50/EMÜ, 93/36/EMÜ ja93/37/EMÜ üle võtma ja need kohaldama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

SISUKORD

Artikkel 1

— Mõisted

Artikkel 2

— Lepingute sõlmimise põhimõtted

Artikkel 3

— Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel

Artikkel 4

— Ettevõtjad

Artikkel 5

— Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused

Artikkel 6

— Konfidentsiaalsus

Artikkel 7

— Riigihankelepingute piirmäärad

Artikkel 8

— Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud

Artikkel 9

— Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid

Artikkel 10

— Sõjaväehanked

Artikkel 11

— Kesksete ostjate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud

Artikkel 12

— Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisidesektori lepingud

Artikkel 13

— Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas

Artikkel 14

— Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud

Artikkel 15

— Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud

Artikkel 16

— Konkreetsed erandid

Artikkel 17

— Teenuste kontsessioonid

Artikkel 18

— Ainuõiguse alusel sõlmitud teenuste hankelepingud

Artikkel 19

— Reserveeritud lepingud

Artikkel 20

— II A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 21

— II B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 22

— II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

Artikkel 23

— Tehnilised kirjeldused

Artikkel 24

— Pakkumiste variandid

Artikkel 25

— Allhanked

Artikkel 26

— Lepingute täitmise tingimused

Artikkel 27

— Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

Artikkel 28

— Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine

Artikkel 29

— Konkurentidega peetav dialoog

Artikkel 30

— Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine

Artikkel 31

— Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

Artikkel 32

— Raamlepingud

Artikkel 33

— Dünaamilised ostusüsteemid

Artikkel 34

— Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud eeskirjad

Artikkel 35

— Teated

Artikkel 36

— Teadete avaldamise vorm ja viis

Artikkel 37

— Vabatahtlik avaldamine

Artikkel 38

— Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad

Artikkel 39

— Avatud menetluse: kirjeldused, täiendavad dokumentatsioon ja teave

Artikkel 40

— Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed

Artikkel 41

— Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

Artikkel 42

— Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 43

— Aruannete sisu

Artikkel 44

— Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine

Artikkel 45

— Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

Artikkel 46

— Sobivus tegeleda kutsealase tööga

Artikkel 47

— Finants- ja majanduslik seisund

Artikkel 48

— Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

Artikkel 49

— Kvaliteedi tagamise standardid

Artikkel 50

— Keskkonnajuhtimise standardid

Artikkel 51

— Täiendavad dokumendid ja teave

Artikkel 52

— Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

Artikkel 53

— Lepingute sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 54

— Elektrooniliste oksjonite kasutamine

Artikkel 55

— Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised

Artikkel 56

— Reguleerimisala

Artikkel 57

— Erandid seoses reguleerimisalaga

Artikkel 58

— Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine

Artikkel 59

— Tähtaeg

Artikkel 60

— Allhanked

Artikkel 61

— Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga

Artikkel 62

— Kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 63

— Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid

Artikkel 64

— Teate avaldamine

Artikkel 65

— Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumis tähtajad

Artikkel 66

— Üldsätted

Artikkel 67

— Reguleerimisala

Artikkel 68

— Erandid reguleerimisalast

Artikkel 69

— Teated

Artikkel 70

— Konkursiteadete avaldamise vorm ja viis

Artikkel 71

— Teabeedastamise vahendid

Artikkel 72

— Konkursil osalejate valik

Artikkel 73

— Žürii koosseis

Artikkel 74

— Žürii otsused

Artikkel 75

— Statistiliste andmete esitamise kohustus

Artikkel 76

— Statistiliste aruannete sisu

Artikkel 77

— Nõuandekomitee

Artikkel 78

— Piirmäärade läbivaatamine

Artikkel 79

— Muudatused

Artikkel 80

— Rakendamine

Artikkel 81

— Järelevalvemehhanismid

Artikkel 82

— Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 83

— Jõustumine

Artikkel 84

— Adressaadid

I lisa

— Artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud tööde loetelu

II lisa

— Artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud teenused

II A lisa

II B lisa

III lisa

— Artikli 1 lõike 9 teises lõigus nimetatud avalik-õiguslike isikute või isikute kategooriate loetelu

IV lisa

— Keskvalitsusasutused

V lisa

— Artiklis 7 nimetatud toodete loetelu seoses lepingute sõlmimisega riigikaitse valdkonnas

VI lisa

— Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

VII lisa

— Teave, mis peab sisalduma teadetes

VII A lisa

— Teave, mis peab sisalduma riigihankelepingute sõlmimise teadetes

VII B lisa

— Teave, mis peab sisalduma riiklike ehitustööde kontsessiooniteadetes

VII C lisa

— Teave, mis peab sisalduma nende kontsessionääride ehitustöölepingute sõlmimise teadetes, kes ei ole ostjad

VII D lisa

— Teave, mis peab sisalduma ideekonkursside teadetes

VIII lisa

— Avaldamisega seotud tingimused

IX lisa

— Registrid

IX A lisa

— Ehitustööde riigihankelepingud

IX B lisa

— Asjade riigihankelepingud

IX C lisa

— Teenuste riigihankelepingud

X lisa

— Pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside kavade ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalike seadmetega seotud nõuded

XI lisa

— Ülemineku- ja kohaldamistähtajad (artikkel 80)

XII lisa

— Korrelatsioonitabel

I JAOTIS

MÕISTED JA ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Mõisted

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad lõigetes 2—15 esitatud mõisted.

2. a) Riigihankelepingud — ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme ostja vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses.

b) Ehitustööde riigihankelepingud — riigihankelepingud, mille objektiks on kas ehitustööd või nii projekteerimine kui ka teostamine seoses mõne tegevusega I lisa tähenduses või ehitustööde teostamine või mis tahes viisil teostatav ehitus töö, mis vastab ostja kindlaksmääratud nõuetele. Ehitustöö — ehitus- või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke või tehnilisi ülesandeid.

c) Asjade riigihankelepingud — muud kui punktis b nimetatud riigihankelepingud, mille objektiks on toodete ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma.

Riigihankelepingut, mille objektiks on toodete tarnimine ja mis hõlmab lisaks sellele ka kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid, loetakse samuti asjade riigihankelepinguks.

d) Teenuste riigihankelepingud — muud riigihankelepingud kui ehitustööde või asjade riigihankelepingud, mille eesmärgiks on II lisas nimetatud teenuste osutamine.

Riigihankelepingut, mille objektiks on nii tooted kui ka teenused II lisa tähenduses, loetakse teenuste riigihankelepinguks juhul, kui asjaomaste teenuste maksumus ületab lepinguga hõlmatud toodete maksumuse.

Riigihankelepingut, mille objektiks on teenused II lisa tähenduses ja mis hõlmab lisaks ka tegevusi I lisa tähenduses, mis ei ole lepingu põhiobjekt, loetakse teenuste riigihankelepinguks.

3. Riiklike ehitustööde kontsessioon — sama liiki leping kui ehitustööde riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teostatavate tööde eest antakse üksnes ehitise ekspluateerimise õigus või see õigus koos tasuga.

4. Teenuste kontsessioon — sama liiki leping kui teenuste riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teenuste osutamise eest antakse üksnes õigus teenust kasutada või see õigus koos tasuga.

5. Raamleping — leping ühe või mitme ostja ning ühe või mitme ettevõtja vahel, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas.

6. Dünaamiline ostusüsteem — täielikult elektrooniline protsess tavapäraste ostude sooritamiseks, mis rahuldab ostja vajadusi turul üldkättesaadaval kujul, mille kasutamisaeg on piiratud ja mis on kogu oma kehtivusaja jooksul avatud kõigile ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja on esitanud tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumise.

7. Elektrooniline oksjon — uute hindade, madalamate hindadega pakkumiste ja/või pakkumise teatavate osadega seotud uute väärtuste esitamist võimaldavat elektroonilist seadet kasutav korduvmenetlus, mis toimub pärast pakkumiste esialgset täielikku hindamist ja võimaldab neid automaatsete hindamismeetodite abil järjestada.

Sellest tulenevalt ei tohi elektroonilised oksjonid hõlmata teatavaid teenuste hankelepinguid ega teatavaid ehitustööde hankelepinguid, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine.

8. Töövõtja, tarnija, teenuseosutaja — füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või selliste isikute ja/või organite rühm, kes pakub turul vastavalt ehitustööde ja/või ehitustöö teostamist, tooteid või teenuseid.

Termin ettevõtja hõlmab võrdselt nii töövõtja, tarnija kui ka teenuseosutaja mõistet. Seda kasutatakse vaid lihtsustamise huvides.

Ettevõtjat, kes on esitanud pakkumise, nimetatakse pakkujaks. Ettevõtjat, kes on taotlenud kutset piiratud või läbirääkimistega menetluses või konkurentidega peetavas dialoogis osalemiseks, nimetatakse kandidaadiks.

9. Ostja — riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest organist või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.

Avalik-õiguslik isik on mis tahes isik:

a) mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega;

b) mis on juriidiline isik ja

c) mida põhiliselt rahastab riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud või mille juhtimist need isikud kontrollivad või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole nimetab riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud.

Teise lõigu punktides a, b ja c nimetatud kriteeriumidele vastavate avalik-õiguslike isikute ja nende isikute kategooriate mittetäielikud nimekirjad on esitatud III lisas. Liikmesriigid teatavad komisjonile regulaarsete ajavahemike tagant kõigist avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate nimekirjades tehtud muudatustest.

10. Keskne ostja — ostja, kes:

- omandab ostjate jaoks ettenähtud tarneid ja/või teenuseid või

- sõlmib ostjate jaoks ettenähtud ehitustööde, asjade või teenuste hankelepinguid või raamlepinguid.

11. a) Avatud menetlus — menetlus, mille puhul võivad pakkumise esitada kõik huvitatud ettevõtjad.

b) Piiratud menetlus — menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist, kuid pakkumise saavad esitada üksnes ostja määratud ettevõtjad.

c) Konkurentidega peetav dialoog — menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist ning ostja peab menetluses osalema valitud kandidaatidega dialoogis, et välja selgitada üks või mitu ostja nõuetele vastavat sobivat alternatiivi, kusjuures dialoogi tulemusena välja valitud kandidaatidel palutakse esitada pakkumine.

Esimeses lõigus nimetatud menetluse kasutamisel käsitatakse riigihankelepingut "eriti keerukana" juhul, kui ostjad:

- ei suuda kooskõlas artikli 23 lõike 3 punktidega b, c või d objektiivselt kindlaks määrata tehnilisi vahendeid, mis suudaksid nende vajadusi või eesmärke rahuldada, ja/või

- ei suuda objektiivselt täpsustada projekti õiguslikku ja/või rahalist ülesehitust.

d) Läbirääkimistega menetlus — menetlus, mille puhul ostja konsulteerib enda valitud ettevõtjatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes.

e) Ideekonkurss — menetlus, mille kaudu ostja peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas omandab pärast auhinnalist või auhindadeta konkurssi kavandi või projekti, mille valib välja žürii.

12. Kirjalik või kirjalikult — sõnadest või numbritest koosnev avaldus, mida on võimalik lugeda, paljundada ja seejärel edastada. See võib hõlmata elektrooniliselt edastatud ja salvestatud teavet.

13. Elektrooniline vahend — elektrooniliste seadmete kasutamine kaablite, raadio, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu saadetud, edastatud ja vastu võetud andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalseks pakkimiseks) ja salvestamiseks.

14. Ühtne riigihangete klassifikaator (CPV) — määrusega (EÜ) nr 2195/2002 vastu võetud kontrollnomenklatuur, mida kohaldatakse riigihankelepingute suhtes, kusjuures tagatakse vastavus muudele olemasolevatele nomenklatuuridele.

Kui käesoleva direktiivi reguleerimisala tõlgendamisel tekib lahkarvamusi võimalike erinevuste tõttu I lisas loetletud CPV ja NACE nomenklatuuride vahel või II lisas loetletud CPV ja CPC (esialgne versioon) nomenklatuuride vahel, on ülimuslikud vastavalt NACE või CPC nomenklatuurid.

15. Artikli 13, artikli 57 punkti a ja artikli 68 punkti b kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk — avalikkusele kättesaadav telekommunikatsiooni infrastruktuur, mis võimaldab edastada signaale kindlaksmääratud telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punktide vahel kaablite, mikrolainete, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu;

b) telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punkt — kõik füüsilised ühendused ja nende tehnilise juurdepääsu spetsifikatsioonid, mis moodustavad osa üldkasutatavast telekommunikatsioonivõrgust ning on vajalikud sellele juurdepääsuks ja selle tõhusaks toimimiseks;

c) üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus — telekommunikatsiooniteenus, mille osutamise liikmesriigid on konkreetselt määranud eelkõige ühe või mitme telekommunikatsiooniorganisatsiooni ülesandeks;

d) telekommunikatsiooniteenus — teenus, mille pakkumine tähendab osaliselt või täielikult signaalide edastamist ja suunamist üldkasutatavas telekommunikatsioonivõrgus telekommunikatsiooniprotsesside kaudu, välja arvatud ringhääling ja televisioon.

Artikkel 2

Lepingute sõlmimise põhimõtted

Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil.

Artikkel 3

Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel

Kui ostja annab muule üksusele kui ostjale eri- või ainuõiguse osutada avalikke teenuseid, nähakse seda õigust andvas dokumendis ette, et oma tegevuse osana kolmandate isikutega asjade hankelepinguid sõlmides ei tohi asjaomane üksus neid riikkondsuse põhjal diskrimineerida.

II JAOTIS

RIIGIHANKELEPINGUTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 4

Ettevõtjad

1. Kandidaate või pakkujaid, kellel on oma asukohaliikmesriigi õigusaktide alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus leping sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

Teenuste riigihankelepingute ja ehitustööde riigihankelepingute puhul ning lisateenuseid ja/või kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid hõlmavate asjade riigihankelepingute puhul võib juriidilistelt isikutelt siiski nõuda, et nad märgiksid pakkumises või osalemistaotluses kõnealuse lepingu täitmise eest vastutavate isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni.

2. Pakkumisi teha või end kandidaadiks seada võivad ka ettevõtjate rühmad. Pakkumise või osalemistaotluse esitamiseks ei nõuta sellistelt rühmadelt teatavat õiguslikku vormi, kuid valitud rühmale võib vastava nõudmise esitada, kui temaga on sõlmitud leping, mille puhul teatav õiguslik vorm on lepingu nõuetekohase täitmise seisukohast vajalik.

Artikkel 5

Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused

Kui ostjad sõlmivad riiklikke lepinguid, peavad liikmesriigid nende suhetes kohaldama sama soodsaid tingimusi kui need, mida nad annavad kolmandate riikide ettevõtjatele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud riigihankeid käsitleva lepingu (GATTi leping) rakendamisel. Sel eesmärgil arutavad liikmesriigid üksteisega artiklis 77 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomitees meetmeid, mis GATTi lepingu kohaselt tuleb võtta.

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artikli 35 lõike 4 ja artikli 41 sätete kohaldamist, mis käsitlevad sõlmitud lepingutest teavitamise ning kandidaatide ja pakkujate teavitamisega seotud kohustusi, ning kooskõlas ostja suhtes kehtiva siseriikliku õigusega ei avalikusta ostja talle ettevõtja poolt edastatud konfidentsiaalset teavet; selline teavet hõlmab esmajoones tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumise konfidentsiaalseid aspekte.

II PEATÜKK

Reguleerimisala

1. jagu

Piirmäärad

Artikkel 7

Riigihankelepingute piirmäärad

Käesolevat direktiivi kohaldatakse hankelepingute suhtes, mis ei ole artiklitega 10 ja 11 ning artiklitega 12—18 sätestatud erandite kohaselt direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne järgmiste piirmääradega või nendest suurem:

a) 162000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis on sõlmitud IV lisas keskvalitsusasutustena loetletud ostjate poolt, välja arvatud punkti b kolmandas taandes käsitletud lepingud; riigikaitse valdkonna ostjate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul kohaldatakse seda üksnes lepingute suhtes, mis hõlmavad V lisas loetletud tooteid;

b) 249000 eurot:

- muude kui IV lisas loetletud ostjate sõlmitud asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul;

- riigikaitse valdkonnas tegutsevate IV lisas loetletud ostjate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul, mis hõlmavad V lisas loetlemata tooteid;

- mis tahes ostja sõlmitud teenuste riigihankelepingute puhul, mis käsitlevad II A lisa liigi 8 all nimetatud teenuseid, liigi 5 all nimetatud telekommunikatsiooniteenuseid, mille CPV asetus on samaväärne CPC viitenumbritega 7524, 7525 ja 7526, ja/või IIB lisas loetletud teenuseid;

c) 6242000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul.

Artikkel 8

Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud

Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste lepingute sõlmimise suhtes:

a) lepingud, mida ostjad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 6242000 eurot:

- kui need lepingud hõlmavad tsiviilehitustöid I lisa tähenduses;

- kui need lepingud hõlmavad haiglate, spordi-, puhke- ja vaba aja veetmise rajatiste, kooli- ja ülikoolihoonete ning haldushoonete ehitust;

b) teenuste hankelepingud, mida ostjad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 249000 eurot ja mis on seotud ehitustööde hankelepinguga punkti a tähenduses.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et selliseid rahastamislepinguid sõlmivad ostjad tagavad käesoleva direktiivi nõuete täitmise juhul, kui lepingu sõlmib üks või mitu ostjast erinevat üksust, või juhul, kui ostjad sõlmivad lepingu kõnealuste muude üksuste eest ja nimel.

Artikkel 9

Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid

1. Riigihankelepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks ostja hinnanguline väljamakstav kogusumma käibemaksuta. Arvutamisel võetakse arvesse hinnanguline kogusumma, sealhulgas mis tahes optsioonid ja lepingu uuendamised.

Kui ostja näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid lepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel arvesse.

2. See kalkulatsioon peab kehtima teate saatmise ajal, nagu on sätestatud artikli 35 lõikega 2, või hetkel, mil ostja alustab lepingu sõlmimise menetlust, kui teate saatmist ei nõuta.

3. Ühtegi ehitustööprojekti ega tarnete ja/või teenuste teatavate koguste kavandatavat ostu ei tohi osadeks jaotada, eesmärgiga takistada selle kuulumist käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

4. Ehitustööde riigihankelepingute puhul võetakse eeldatava maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde maksumus kui ka ostja poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud vahendite eeldatav kogumaksumus.

5. a) Kui kavandatava ehitustööde või teenuste ostu tulemusena sõlmitakse lepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse arvesse kõigi osade eeldatav kogumaksumus.

Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 7 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.

Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80000 euro teenuste puhul või alla ühe miljoni euro ehitustööde puhul, kui selliste osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

b) Kui samalaadsete asjade hankeettepaneku tulemusena sõlmitakse lepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse artikli 7 lõigete a ja b kohaldamise korral arvesse kõigi selliste osade eeldatav kogumaksumus.

Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 7 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.

Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80000 euro, kui osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

6. Toodete üürimise, rentimise või liisimisega seotud asjade riigihankelepingute puhul tuleb lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel võtta aluseks järgmine väärtus:

a) tähtajaliste hankelepingute puhul, kui tähtaeg on 12 kuud või vähem, lepingu kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul või, kui lepingu tähtaeg on pikem kui 12 kuud, selle kogumaksumus, sealhulgas hinnanguline jääkväärtus;

b) tähtajatute hankelepingute puhul või lepingute puhul, mille kehtivusaega ei ole võimalik määratleda, kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

7. Asjade või teenuste riigihankelepingute puhul, mis on olemuselt regulaarsed või mida kavatsetakse teatava aja jooksul uuendada, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel aluseks:

a) eelnenud 12 kuu või eelarveaasta jooksul sõlmitud samalaadsete järjestikuste lepingute tegelik kogumaksumus, mida on võimaluse korral kohandatud esialgse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul toimuvatele muutustele koguses või maksumuses;

b) või esimesele tarnele järgneva 12 kuu või eelarveaasta jooksul (kui see on pikem kui 12 kuud) sõlmitud järjestikuste lepingute eeldatav kogumaksumus.

Riigihankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisviisi valik ei tohi olla seotud kavatsusega jätta kõnealune leping käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

8. Teenuste riigihankelepingute puhul tuleb lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel vajaduse korral aluseks võtta järgmine väärtus:

a) järgmist liiki teenuste puhul:

i) kindlustusteenused: makstav kindlustusmakse ja muud tasud;

ii) panga- ja muud finantsteenused: teenustasud, vahendustasud, intress ja muud tasud;

iii) projekteerimislepingud: teenustasud, vahendustasud ja muud tasud;

b) teenuste hankelepingute puhul, milles ei täpsustata koguhinda:

i) tähtajaliste lepingute puhul, mille kehtivusaeg on 48 kuud või vähem: kogumaksumus lepingu kehtivusaja jooksul;

ii) tähtajatute lepingute või lepingute puhul, mille kehtivusaeg on üle 48 kuu: kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

9. Raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide puhul on arvessevõetav maksumus raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi kehtivusaja jooksul ettenähtud kõigi lepingute maksimaalne eeldatav maksumus käibemaksuta.

2. jagu

Eriolukorrad

Artikkel 10

Sõjaväehanked

Käesolevat direktiivi kohaldatakse teenuste riigihankelepingute suhtes, mille ostjad sõlmivad riigikaitse valdkonnas, kui asutamislepingu artiklist 296 ei tulene teisiti.

Artikkel 11

Kesksete ostjate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud

1. Liikmesriigid võivad ette näha võimaluse, et ostjad ostavad ehitustöid, asju ja/või teenuseid keskselt ostjalt või keskse ostja kaudu.

2. Artikli 1 lõikes 10 sätestatud juhtudel keskse ostja kaudu ehitustöid, asju ja/või teenuseid ostvad ostjad loetakse käesoleva direktiivi nõuded täitnuteks niivõrd, kuivõrd neid täidab keskne ostja.

3. jagu

Reguleerimisalast väljajäetud lepingud

Artikkel 12

Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisideteenuste sektori lepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis on sõlmitud direktiivi 2004/17/EÜ alusel ühe või mitme kõnealuse direktiivi artiklites 3–7 nimetatud tegevusalaga tegelevate ostjate poolt ja nende tegevuste sooritamiseks, ega hankelepingute suhtes, mis on kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 ning artiklite 19, 26 ja 30 alusel selle direktiivi reguleerimisalast välja jäetud.

Ent käesolevat direktiivi kohaldatakse jätkuvalt hankelepingute suhtes, mis on sõlmitud ühe või mitme direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 nimetatud tegevusalaga tegelevate ostja poolt ja nende tegevuste sooritamiseks, kui asjaomane liikmesriik kasutab kõnealuse direktiivi artikli 71 teises lõigus nimetatud võimalust direktiivi kohaldamine edasi lükata.

Artikkel 13

Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas

Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mille põhieesmärk on võimaldada ostjal pakkuda või kasutada üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või pakkuda üldsusele üht või mitut telekommunikatsiooniteenust.

Artikkel 14

Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis on kuulutatud salajasteks või mille täitmisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele või kui see on vajalik asjaomase liikmesriigi põhiliste huvide kaitseks.

Artikkel 15

Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mida reguleeritakse eri protseduurireeglitega ja mis on sõlmitud:

a) kooskõlas asutamislepinguga liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis käsitleb tarneid või ehitustöid, mille eesmärk on teatava ehitustöö ühine teostamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt, või teenuseid, mille eesmärk on teatava projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt; kõikidest lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib nõu pidada artiklis 77 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomiteega;

b) sõjaväeüksuste paigutamisega seotud rahvusvahelise lepingu alusel ning on seotud mõne liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjatega;

c) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.

Artikkel 16

Konkreetsed erandid

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste riigihankelepingute suhtes, mis käsitlevad:

a) maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes vormis ostu- või rendilepinguga samaaegselt, enne või pärast seda;

b) edastamiseks ette nähtud saadete ostmist, arendamist, tootmist või ühistootmist ringhäälinguorganisatsioonide poolt ja saateajaga seotud lepinguid;

c) vahekohtu- ja lepitusteenuseid;

d) väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud finantsteenuseid, eriti ostjate tehinguid raha või kapitali kaasamiseks, ja keskpanga osutatavaid teenuseid;

e) töölepinguid;

f) uurimis- ja arendustegevusega seotud teenuseid, välja arvatud juhul, kui neist tuleneb kasu üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täismahus ostja.

Artikkel 17

Teenuste kontsessioonid

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi artikli 1 lõikes 4 määratletud teenuste kontsessioonide suhtes.

Artikkel 18

Ainuõiguse alusel sõlmitud teenuste hankelepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste riigihankelepingute suhtes, mis ostja sõlmib teise ostja või ostjate ühendusega, kellel on ainuõigus vastavalt õigusnormidele, mis on kooskõlas asutamislepinguga.

4. jagu

Erikord

Artikkel 19

Reserveeritud lepingud

Liikmesriigid võivad jätta riigihankelepingute sõlmimise menetluses õiguse osaleda kaitstud töökodadele või sätestada selliste lepingute täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, kui enamik töötajaid on puuetega isikud, kes puude laadi või raskuse tõttu ei saa töötada tavalistes tingimustes.

Hanketeates viidatakse sellele sättele.

III PEATÜKK

Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

Artikkel 20

II A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Lepingud, mille objektiks on II A lisas loetletud teenused, sõlmitakse vastavalt artiklitele 23-55.

Artikkel 21

II B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Lepingute suhtes, mille objektiks on II B lisas loetletud teenused, kehtivad üksnes artikli 23 ja artikli 35 lõike 4 sätted.

Artikkel 22

II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

Lepingud, mille objektiks on nii II A lisas kui ka II B lisas loetletud teenused, sõlmitakse vastavalt artiklitele 23—55 juhul, kui II A lisas loetletud teenuste maksumus on suurem kui II B lisas loetletud teenuste maksumus. Muudel juhtudel sõlmitakse lepingud artikli 23 ja artikli 35 lõike 4 kohaselt.

IV PEATÜKK

Kirjeldusi ja lepingudokumente reguleerivad erieeskirjad

Artikkel 23

Tehnilised kirjeldused

1. VI lisa punktis 1 määratletud tehnilised kirjeldused esitatakse lepingu dokumentatsioonis, näiteks teadetes, lepingudokumentides või täiendavates dokumentides. Võimalusel tuleks tehniliste kirjelduste määratlemisel arvesse võtta nende kättesaadavust puuetega inimestele või kavandama need nii, et kõigil oleks võimalik neid kasutada.

2. Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama kõigile pakkujatele võrdse juurdepääsu ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

3. Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on ühenduse õigusega kooskõlas, määratletakse tehnilised kirjeldused:

a) tuginedes VI lisas määratletud tehnilistele kirjeldustele ja (tähtsuse järjekorras) Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganite kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele. Igale viitele lisatakse märge "või sellega samaväärne";

b) või kirjeldades kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid; viimased võivad sisaldada keskkonnanäitajaid. Sellised parameetrid peavad siiski olema piisavalt täpsed, et pakkujatel oleks võimalik kindlaks määrata lepingu objekt ja et ostjad saaksid sõlmida lepingu;

c) või kirjeldades punktis b nimetatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, viidates punktis a nimetatud kirjeldustele kui kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele vastavuse tagamise vahendile;

d) või viidates teatavate näitajate puhul punktis a nimetatud kirjeldustele ja muude näitajate puhul punktis b nimetatud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele.

4. Ostja, kes kasutab võimalust viidata lõike 3 punktis a nimetatud kirjeldustele, ei tohi pakkumist tagasi lükata põhjendusega, et pakutavad tooted või teenused ei vasta ostja viidatud kirjeldustele, juhul kui pakkuja tõestab oma pakkumises ostjat rahuldaval viisil ning mis tahes asjakohaseid vahendeid kasutades, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed.

Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja koostatud tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

5. Ostja, kes kasutab lõikes 3 sätestatud võimalust teha ettekirjutusi kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete osas, ei tohi tagasi lükata ehitustööde, toodete või teenuste pakkumist, mis vastab Euroopa standardi üle võtnud siseriiklikule standardile, Euroopa tehnilisele kinnitusele, ühisele tehnilisele kirjeldusele, rahvusvahelisele standardile või Euroopa standardiorgani kehtestatud tehnilisele kontrollsüsteemile, kui need kirjeldused käsitlevad ostja kehtestatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid.

Pakkuja peab pakkumises ostjat rahuldaval viisil ja asjakohaste vahenditega tõendama, et standardile vastav ehitustöö, toode või teenus on kooskõlas ostja kehtestatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega.

Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

6. Kui ostjad seovad lõike 3 punktis a nimetatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega keskkonda mõjutavad tegurid, võivad nad kasutada Euroopa, siseriiklikel või riikidevahelistel ökomärgistel või muudel ökomärgistel määratletud üksikasjalikke nõudeid või vajaduse korral nende osi tingimusel, et:

- nõuded on kohased lepingu objektiks olevate asjade või teenuste omaduste määratlemisel;

- nõuded on koostatud teadusinfo põhjal;

- ökomärgiste vastuvõtmisel kasutatakse menetlust, milles võivad osaleda kõik huvirühmad, näiteks riigiasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid; ja

- need on kõigile huvitatud pooltele kättesaadavad.

Ostjad võivad teatada, et käsitlevad ökomärgist kandvaid tooteid ja teenuseid lepingudokumentides ettenähtud tehnilistele kirjeldustele vastavatena; nad peavad tunnustama kõiki muid asjakohaseid tõendusmaterjale, näiteks tootja koostatud tehnilisi toimikuid või tunnustatud organi väljastatud katseprotokolle.

7. Käesolevas artiklis tähendavad "tunnustatud organid" kohaldatavatele Euroopa standarditele vastavaid katse- ja kalibreerimislaboreid ning sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutusi.

Ostjad tunnustavad teistes liikmesriikides asutatud tunnustatud organite sertifikaate.

8. Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat marki ega ostuallikat, konkreetset valmistusviisi ega kaubamärke, patente, liike, kindlat päritolu ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtteid või tooteid soosida või nende osaluse välistada, välja arvatud juhul, kui see on lepingu objekti seisukohast vältimatult vajalik. Sellised viited on lubatud erandkorras, kui lepingu objekti ei ole võimalik punktide 3 ja 4 kohaselt piisavalt täpselt ja kõigile mõistetavalt kirjeldada; sellistele viidetele lisatakse märge "või sellega samaväärne".

Artikkel 24

Pakkumiste variandid

1. Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult soodsaim pakkumine, võivad ostjad lubada pakkujatel esitada pakkumiste variante.

2. Ostjad märgivad hanketeates, kas nad lubavad esitada pakkumiste variante; selle teabeta ei ole pakkumiste variante lubatud esitada.

3. Pakkumiste variante lubavad ostjad nimetavad lepingudokumentides miinimumnõuded, millele pakkumiste variandid peavad vastama, ning pakkumiste variantide esitamise tingimused.

4. Arvesse võetakse ainult need pakkumiste variandid, mis vastavad ostja kehtestatud miinimumnõuetele.

Asjade või teenuste riigihankelepingute sõlmimisel ei tohi pakkumiste variantide esitamist lubanud ostjad pakkumise varianti tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle valimine tooks kaasa teenuste hankelepingu sõlmimise asjade riigihankelepingu asemel või asjade hankelepingu sõlmimise teenuste riigihankelepingu asemel.

Artikkel 25

Allhanked

Ostja võib lepingudokumentides pakkujalt nõuda või liikmesriik võib ostjat kohustada pakkujalt nõudma, et pakkumises oleks näidatud, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepingud kolmandate isikutega, ning kõik kavandatavad alltöövõtjad.

See teave ei piira peamise ettevõtja vastutust.

Artikkel 26

Lepingute täitmise tingimused

Ostjad võivad kehtestada lepingu täitmisega seotud eritingimusi, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega ning esitatud hanketeates või tehnilistes kirjeldustes. Lepingu täitmise tingimused võivad eelkõige olla seotud sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega.

Artikkel 27

Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

1. Ostja võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib ostjat kohustada nimetama asutuse või asutused, kellelt kandidaat või pakkuja võib saada asjakohast teavet selles liikmesriigis, piirkonnas või paikkonnas, kus ehitustööd teostatakse või teenust osutatakse, kehtivate maksude, keskkonnakaitsenõuete, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustuste kohta, mida lepingu kehtivuse ajal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes kohaldatakse.

2. Ostja, kes annab lõikes 1 nimetatud teavet, palub lepingute sõlmimise menetluses osalevatel pakkujatel või kandidaatidel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse ehitustöö teostamise või teenuse osutamise kohas kehtivate töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused.

Esimene lõik ei piira ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste kontrollimist käsitleva artikli 55 sätete kohaldamist.

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 28

Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine

Hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad siseriiklikke menetlusi, mida kohandatakse käesoleva direktiivi eesmärkidele.

Hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad avatud või piiratud menetlust. Artiklis 29 selgesõnaliselt sätestatud eriolukordades võivad ostjad lepinguid sõlmida konkurentidega peetavate dialoogide alusel. Artiklites 30 ja 31 selgesõnaliselt nimetatud erijuhtudel ja eriolukordades võivad ostjad kasutada kas väljakuulutamisega või väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust.

Artikkel 29

Konkurentidega peetav dialoog

1. Eriti keeruliste lepingute puhul võivad liikmesriigid sätestada võimaluse, mille kohaselt ostjad võivad lepingu sõlmimisel kasutada konkurentidega peetavat dialoogi käesoleva artikliga ettenähtud korras, kui avatud või piiratud menetlus ei võimalda ostjate arvates lepingut sõlmida.

Hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise alusel, mis on lepingu sõlmimise ainus kriteerium.

2. Ostjad avaldavad hanketeate ning määratlevad oma vajadused ja nõuded selles teates ja/või kirjeldavas dokumendis.

3. Ostjad alustavad artiklite 44—52 asjakohaste sätete kohaselt valitud kandidaatidega dialoogi, mille eesmärk on tuvastada ja määratleda ostjate vajadusi kõige paremini rahuldavad vahendid. Dialoogi ajal võivad ostjad väljavalitud kandidaatidega arutada kõiki lepingu tahke.

Ostjad tagavad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise dialoogi ajal. Nad ei avalda teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.

Ostjad ei tohi avaldada dialoogis osaleva kandidaadi pakutud lahendusi või muud tema poolt edastatud konfidentsiaalset teavet teistele osalejatele ilma kõnesoleva kandidaadi nõusolekuta.

4. Ostjad võivad hanketeates või kirjeldavas dokumendis esitatud lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil lahenduste arvu, mida dialoogide pidamise etapis arutatakse. Hanketeates või kirjeldavas dokumendis on viide, et seda võimalust võidakse kasutada.

5. Ostja jätkab dialoogi, kuni on kindlaks määranud oma vajadustele vastava(d) lahenduse(d), vajaduse korral neid võrreldes.

6. Kui ostja on teatanud dialoogi lõpetamisest ja osalejaid sellest teavitanud, palub ta neil esitada lõplikud pakkumised dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduse või lahenduste põhjal. Pakkumised sisaldavad kõiki ettenähtud ja projekti elluviimiseks vajalikke elemente.

Ostja taotluse korral võib neid pakkumisi selgitada, piiritleda ja täpsustada. Selgitamine, piiritlemine, täpsustamine või täiendav teave ei tohi muuta pakkumise või pakkumismenetluse põhielemente, mille muutumine tõenäoliselt moonutaks konkurentsi või avaldaks diskrimineerivat mõju.

7. Ostjad hindavad saadud pakkumisi hanketeates või kirjeldavas dokumendis sätestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal ja valivad majanduslikult soodsaima pakkumise artikliga 53 ettenähtud korras.

Ostja taotluse korral võib paluda, et majanduslikult soodsaimaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja selgitaks pakkumise tahke või kinnitaks pakkumises sisalduvaid kohustusi, tingimusel, et see ei muuda lepingu olulisi aspekte ega tekita konkurentsi moonutamise ega diskrimineerimise ohtu.

8. Ostjad võivad täpsustada hindasid või makseid dialoogis osalejatele.

Artikkel 30

Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine

1. Ostjad võivad hankelepinguid sõlmida väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse alusel järgmistel juhtudel:

a) kui avatud või piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi puhul esitatud pakkumised ei vasta nõuetele või kui pakkumised ei ole kooskõlas artiklitele 4, 24, 25 ja 27 ning VII peatükile vastavate siseriiklike sätetega, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta.

Ostjad ei pea hanketeadet avaldama, kui läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik sellised pakkujad ja ainult sellised pakkujad, kes vastavad artiklite 45—52 kriteeriumidele ning kes esitasid algse avatud või piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi käigus pakkumismenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised;

b) erandjuhtudel, kui ehitustööde, asjade või teenuste iseloom või nendega seotud ohud ei võimalda eelnevat üldist hinnakujundust;

c) teenuste puhul, muu hulgas II A lisa 6. liiki kuuluvate teenuste ja intellektuaalteenuste, nagu näiteks ehitustööde projekteerimist hõlmavate teenuste puhul, kuivõrd osutatavate teenuste laad ei võimalda lepingutingimusi määratleda piisavalt täpselt, et lepingu saaks sõlmida parima pakkumise valimise teel avatud või piiratud menetluse korra kohaselt;

d) ehitustööde riigihankelepingute korral nende ehitustööde puhul, mis tehakse üksnes teadusuuringute, katsete või arendustööde eesmärgil ja mitte kasumi tagamiseks või teadusuuringute ja arendustööga seotud kulude katmiseks.

2. Lõikes 1 nimetatud juhtudel peavad ostjad pakkujatega läbirääkimisi, et kohandada esitatud pakkumised hanketeates, kirjeldustes ja võimalikes täiendavates dokumentides sätestatud nõuetele ning leida parim pakkumine artikli 53 lõikega 1 ettenähtud korras.

3. Läbirääkimiste ajal tagavad ostjad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise. Eelkõige ei avalda nad teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.

4. Ostjad võivad hanketeates või kirjeldustes esitatud lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil läbirääkimistel arutatavate pakkumiste arvu. Hanketeates või kirjeldustes viidatakse selle võimaluse kasutamisele.

Artikkel 31

Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

Ostjad võivad hankelepinguid sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse alusel järgmistel juhtudel:

1) ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:

a) kui avatud või piiratud menetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist või ühtki taotlust, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjoni taotlusel esitatakse komisjonile asjakohane aruanne;

b) kui tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab lepingu sõlmida ainult ühe konkreetse ettevõtjaga;

c) äärmise vajaduse korral, kui ootamatute sündmuste tagajärjel tekkinud kiireloomulise olukorra tõttu, mida asjaomased ostjad ei saanud ette näha, ei ole võimalik artiklis 30 nimetatud avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse tähtajast kinni pidada. Kiireloomulise olukorra põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda ostjatest;

2) asjade riigihankelepingute puhul:

a) kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes teadusuuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil; seda sätet ei kohaldata kaubandusliku tasuvuse loomiseks mõeldud masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

b) kui lepingud käsitlevad esialgse tarnija lisatarneid, mis on mõeldud tavaliste toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks ostjat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel; selliste lepingute ja samuti uuendatavate lepingute kehtivusaeg ei tohi üldreeglina olla pikem kui kolm aastat;

c) kui lepingud käsitlevad tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud tooteid;

d) kui tarned ostetakse erakordselt soodsatel tingimustel tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusnormidele;

3) teenuste riigihangete lepingute puhul: kui kõnealune leping sõlmitakse ideekonkursi alusel ja tuleb sõlmida vastavalt kehtivale korrale konkursi võitjaga või ühega võitjatest; viimasel juhul tuleb läbirääkimistele osalema kutsuda kõik konkursi võitjad;

4) ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:

a) seoses täiendavate ehitustööde või lisateenustega, mida algselt kavandatud projekt või esialgselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid vajalikuks projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamiseks või teenuste osutamiseks, tingimusel, et leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab või kõnealust teenust osutab:

- kui täiendavaid ehitustöid või lisateenuseid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjale kaasa olulisi ebamugavusi,

või

- kui kõnealuseid töid või teenuseid on võimalik esialgsest lepingust eraldada, kuid need on selle täitmiseks siiski vältimatult vajalikud.

Täiendavate ehitustööde või lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse lepingu maksumusest;

b) uute ehitustööde või teenuste puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde või teenuste kordamises, mille kohta ostjad on ettevõtjaga esialgse lepingu sõlminud, tingimusel, et need ehitustööd või teenused vastavad avatud või piiratud menetluse alusel sõlmitud esialgse lepingu objektiks olevale põhiprojektile.

Niipea, kui esialgne projekt on pakkumisele üles seatud, tuleb teatada selle menetluse kasutamise võimalusest ning ostjad peavad artikli 7 sätete kohaldamisel arvesse võtma järgnevate ehitustööde või teenuste eeldatavat kogumaksumust.

Seda menetlust võib kasutada üksnes kolme aasta jooksul pärast esialgse lepingu sõlmimist.

Artikkel 32

Raamlepingud

1. Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad võivad sõlmida raamlepinguid.

2. Raamlepingute sõlmimisel täidavad ostjad käesolevas direktiivis nimetatud protseduurireegleid kõigis etappides kuni asjaomasel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimiseni. Raamlepingu osapooled valitakse artikli 53 kohaselt kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide alusel.

Raamlepingul põhinevad lepingud sõlmitakse lõikudega 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt. Neid menetlusi võib rakendada üksnes nende ostjate ning ettevõtjate vahel, kes olid raamlepingu esialgsed osapooled.

Raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimisel ei tohi osapooled ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.

Raamlepingu kehtivusaeg ei tohi ületada nelja aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on eelkõige seotud raamlepingu objektiga.

Ostjad peavad raamlepinguid kasutama nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi.

3. Raamlepingu sõlmimise korral ühe ettevõtjaga võetakse sellel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused.

Kõnealuste lepingute sõlmimisel võivad ostjad raamlepingu ettevõtjast osapoolega kirjalikult nõu pidada, paludes tal vajaduse korral oma pakkumist täiendada.

4. Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga, peab ettevõtjaid olema vähemalt kolm, kuivõrd on olemas piisav arv valikukriteeriumidele vastavaid ettevõtjaid ja/või tingimustele ja lepingute sõlmimise kriteeriumidele vastavaid pakkumisi.

Mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingutel põhinevaid lepinguid võib sõlmida:

- raamlepingus kehtestatud tingimustel, kusjuures uut konkurssi välja ei kuulutata, või

- juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepinguga kehtestatud ning osapooled konkureerivad uuesti samadel ja (vajaduse korral) täpsemini määratletud tingimustel ning asjakohasuse korral ka muudel raamlepingu kirjeldustes nimetatud tingimustel, sõlmitakse kõnealused lepingud järgmise korra kohaselt:

a) iga sõlmitava lepingu puhul peavad ostjad kirjalikult nõu lepingut täita suutvate ettevõtjatega;

b) ostjad määravad piisavalt pika tähtaja, mis võimaldab iga konkreetse lepinguga seoses pakkumisi esitada, ning arvestavad seejuures selliste teguritega, nagu on lepingu objekti keerukus ja pakkumiste saatmiseks vajalik aeg;

c) pakkumised esitatakse kirjalikult ning nende sisu jääb vastamiseks ettenähtud tähtaja möödumiseni konfidentsiaalseks;

d) ostjad sõlmivad lepingu pakkujaga, kes on raamlepingu kirjeldustes kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal esitanud parima pakkumise.

Artikkel 33

Dünaamilised ostusüsteemid

1. Liikmesriigid võivad sätestada, et ostjad võivad kasutada dünaamilisi ostusüsteeme.

2. Dünaamilise ostusüsteemi loomisel täidavad ostjad avatud menetluse eeskirju igal etapil kuni lepingu sõlmimiseni kõnealuse süsteemi alusel. Süsteemi kaasatakse kõik pakkujad, kes vastavad valikukriteeriumidele ning on esitanud esialgse pakkumise, mis on kooskõlas tehniliste nõuete ja võimalike täiendavate dokumentidega; esialgseid pakkumisi võib igal ajal parandada tingimusel, et need jätkuvalt vastavad kirjeldustele. Süsteemi loomisel ja kõnealuse süsteemi alusel lepingute sõlmimisel kasutavad ostjad elektroonilisi vahendeid üksnes artikli 42 lõigetega 2—5 ettenähtud korras.

3. Dünaamiliste ostusüsteemide loomisel ostjad:

a) avaldavad hanketeate, milles märgitakse selgelt, et kasutusel on dünaamiline ostusüsteem;

b) osutavad kirjeldustes muu hulgas kõnealuse süsteemi alusel kavandatavate ostude olemusele ning samuti vajalikule teabele ostusüsteemi, kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja kirjelduste kohta;

c) pakuvad teate avaldamisest kuni süsteemi kasutusaja lõpuni piiramatut, otsest ja täielikku elektroonilist juurdepääsu kirjeldusele ja kõigile täiendavatele dokumentidele ning esitavad teates Interneti-aadressi, kus dokumentidega saab tutvuda.

4. Ostjad võimaldavad kõigil ettevõtjatel kogu dünaamilise ostusüsteemi kasutusaja jooksul esitada esialgseid pakkumisi ja juurde pääseda süsteemile lõikes 2 nimetatud tingimuste kohaselt. Nad lõpetavad hindamise kõige rohkem 15 päeva jooksul alates esialgse pakkumise esitamise kuupäevast. Nad võivad hindamisperioodi siiski pikendada tingimusel, et vahepeal ei anta välja ühtki pakkumiskutset.

Ostja teatab esimeses lõigus osutatud pakkujale esimesel võimalusel pakkuja lülitamisest dünaamilisse ostusüsteemi või tema esialgse pakkumise tagasilükkamisest.

5. Iga konkreetse lepingu kohta tuleb esitada pakkumiskutse. Enne pakkumiskutse väljaandmist avaldavad ostjad lihtsustatud hanketeate, milles kutsutakse kõiki ettevõtjaid vastavalt lõikele 4 esitama esialgset pakkumist tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates lihtsustatud teate saatmise kuupäevast. Ostjad ei tohi pakkumist jätkata enne, kui kõigi tähtajaks saabunud esialgsete pakkumiste hindamine on lõpetatud.

6. Ostjad teevad kõigile süsteemi lülitatud pakkujatele ettepaneku esitada pakkumine iga konkreetse lepingu kohta, mis selle süsteemi alusel sõlmitakse. Ostjad kehtestavad selleks pakkumiste esitamise tähtaja.

Leping sõlmitakse pakkujaga, kes esitas dünaamilise ostusüsteemi loomise teates kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal parima pakkumise. Vajaduse korral võib neid kriteeriume esimeses lõigus nimetatud kutses täpsemalt sõnastada.

7. Dünaamilist ostusüsteemi ei tohi kasutada üle nelja aasta, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

Ostjad ei tohi süsteemi kasutada konkurentsi tõkestamiseks, piiramiseks ega moonutamiseks.

Huvitatud ettevõtjatele või süsteemi osapooltele ei tohi esitada ühegi kulutusega seotud arvet.

Artikkel 34

Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud erieeskirjad

Riigihankelepingute puhul, mis käsitlevad subsideeritud elamuehitusprojektide projekteerimist ja ehitamist, mille maht ja keerukus ning asjaomaste ehitustööde eeldatav kestus nõuavad, et planeerimine põhineks algusest peale ostjate, ekspertide ja tööde teostamise eest vastutava töövõtja esindajatest koosneva meeskonna tihedal koostööl, võib kehtestada eraldi lepingu sõlmimise menetluse, et välja valida meeskonda integreerumise seisukohast sobivaim töövõtja.

Teates avaldavad ostjad eelkõige võimalikult täpse teostatavate ehitustööde kirjelduse, et huvitatud töövõtjatel oleks võimalik saada projektist põhjalik ettekujutus. Lisaks sellele kehtestavad ostjad kõnealuses teates artiklites 45—52 nimetatud kvalitatiivsete valikukriteeriumide kohaselt ka personaalsed, tehnilised ja finantsilised tingimused, mida kandidaadid täitma peavad.

Kui selline menetlus on vastu võetud, kohaldavad ostjad artikleid 2, 35, 36, 38, 39, 41, 42, 43 ja 45—52.

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 35

Teated

1. Ostjad teevad komisjoni või enda poolt avaldatavas eelteates, mis sisaldab VIII lisa punkti 2 alapunkti b kohaselt "ostja profiili" kirjeldust, teatavaks:

a) tarnete puhul eeldatava kogumaksumuse seoses iga tooteliigi kohta sõlmitavate lepingute või raamlepingutega, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus on artikleid 7 ja 9 arvesse võttes 750000 eurot või rohkem.

Ostjad määratlevad tootevaldkonna CPV nomenklatuurile viidates;

b) teenuste puhul niisuguste teenuste hankelepingute või raamlepingute eeldatava kogumaksumuse iga II A lisas loetletud teenuseliigi kohta, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus on artikleid 7 ja 9 arvesse võttes 750000 eurot või rohkem;

c) ehitustööde puhul niisuguste lepingute või raamlepingute põhiomadused, mida ostjad kavatsevad sõlmida ja mille eeldatav maksumus on artiklit 9 arvesse võttes võrdne artikliga 7 täpsustatud piirmääraga või sellest suurem;

Punktides a ja b nimetatud teated edastatakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust.

Punktis c nimetatud teated edastatakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist nende ehitustöölepingute või raamlepingute kavandamise kohta, mida ostjad kavatsevad sõlmida.

Ostjad, kes avaldavad eelteate ostjaprofiilides, edastavad komisjonile elektroonilise teate seoses eelteate avaldamisega ostjaprofiilis VIII lisa punktis 3 esitatud teadete saatmise vormi ja üksikasjaliku korra kohaselt.

Punktides a, b ja c nimetatud teadete avaldamine on kohustuslik ainult juhul, kui ostjad kasutavad artikli 38 lõikega 4 sätestatud võimalust lühendada pakkumiste laekumise tähtaegu.

Käesolevat lõiget ei kohaldata väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse suhtes.

2. Ostjad, kes soovivad sõlmida hankelepingu või raamlepingu, kasutades avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust artiklis 30 sätestatud tingimustel või konkurentidega peetavat dialoogi artiklis 29 sätestatud tingimustel, teatavad sellest hanketeatega.

3. Ostjad, kes soovivad luua dünaamilist ostusüsteemi, teatavad sellest hanketeatega.

Ostjad, kes soovivad sõlmida dünaamilisel ostusüsteemil põhinevaid lepinguid, teatavad sellest lihtsustatud hanketeatega.

4. Ostjad, kes on sõlminud hankelepingu või raamlepingu, saadavad teate lepingute sõlmimise menetluse tulemuste kohta hiljemalt 48 päeva pärast lepingu või raamlepingu sõlmimist.

Ostjad, kes on sõlminud raamlepingud artikli 32 kohaselt, ei ole kohustatud saatma lepingute sõlmimise menetluse tulemusi sisaldavat teadet iga kõnealusel raamlepingul põhineva lepingu kohta.

Ostjad saadavad teate dünaamilisel ostusüsteemil põhineva lepingute sõlmimise menetluse tulemuste kohta 48 päeva jooksul alates iga lepingu sõlmimisest. Nad võivad sellised teated kvartalite kaupa rühmitada. Sel juhul edastavad nad teadete rühma 48 päeva jooksul pärast iga kvartali lõppu.

II B lisas loetletud teenustega seotud hankelepingute puhul märgivad ostjad teates, kas nad on selle avaldamisega nõus. Selliste teenuste hankelepingute puhul kehtestab komisjon eeskirjad statistiliste aruannete koostamiseks teadete põhjal ja nende aruannete avaldamiseks artikli 77 lõikes 2 sätestatud korras.

Teatavad andmed lepingu või raamlepingu sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või riivaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.

Artikkel 36

Teadete avaldamise vorm ja viis

1. Teated sisaldavad VII A lisas nimetatud teavet ja vajaduse korral muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet ning esitatakse standardvormis, mille komisjon on artikli 77 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt vastu võtnud.

2. Ostjad saadavad teated komisjonile elektrooniliselt VIII lisa lõikes 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt või muul viisil. Artikli 38 lõikega 8 sätestatud kiirendatud menetluse korral tuleb teated saata faksiga või elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt.

Teated avaldatakse vastavalt VIII lisa punkti 1 alapunktides a ja b ette nähtud tehnilistele näitajatele.

3. Teated, mis on elektrooniliselt koostatud ja edastatud VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende edastamist.

Teated, mida ei edastata elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt 12 päeva jooksul pärast nende edastamist või, artikli 38 lõikes 8 nimetatud kiirendatud menetluse puhul hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende edastamist.

4. Hanketeated avaldatakse tervikuna ühenduse ametlikus keeles, mille valib ostja, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ametlikes keeltes.

Komisjoni kulud seoses teadete avaldamisega kannab ühendus.

5. Teateid ja nende sisu ei tohi enne komisjonile edastamise kuupäeva siseriiklikul tasandil avaldada.

Siseriiklikul tasandil avaldatud teated sisaldavad üksnes sellist teavet, mis sisaldus artikli 35 lõike 1 esimese lõigu kohaselt komisjonile lähetatud või ostja profiilis avaldatud teateis, kuid nendesse märgitakse teate komisjonile lähetamise või ostja profiilis avaldamise kuupäev.

Ostja profiilis ei tohi avaldada eelteateid enne, kui komisjonile on lähetatud teade nende kõnealuses vormis avaldamise kohta; nendes esitatakse lähetamise kuupäev.

6. Teated, mida ei edastata elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, võivad sisaldada kuni 650 sõna.

7. Ostjad peavad suutma teadete lähetuskuupäeva tõendada.

8. Komisjon annab ostjale edastatud teabe avaldamist kinnitava teatise, milles on märgitud avaldamise kuupäev. Kinnitusteatis kehtib tõendina avaldamise kohta.

Artikkel 37

Vabatahtlik avaldamine

Ostjad võivad kooskõlas artikliga 36 avaldada teateid seoses hankelepingutega, mille kohta käesolevas direktiivis sätestatud avaldamiskohustus ei kehti.

2. jagu

Tähtajad

Artikkel 38

Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad

1. Pakkumiste ja osalemistaotluste laekumise tähtaegu kindlaks määrates võtavad ostjad arvesse konkreetse lepingu keerukust ja pakkumiste koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks käesoleva artikliga sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist.

2. Avatud menetluse korral on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 52 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast.

3. Piiratud menetluse, artiklis 30 nimetatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetava dialoogi puhul:

a) on osalemistaotluste laekumise miinimumtähtaeg 37 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast;

b) piiratud menetluse puhul on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 40 päeva alates kutse saatmise kuupäevast.

4. Kui ostja on avaldanud eelteate, võib lõike 2 ja lõike 3 punkti b kohast pakkumiste laekumise miinimumtähtaega üldreeglina lühendada 36 päevani, kuid see ei tohi ühelgi juhul olla lühem kui 22 päeva.

Tähtaega hakatakse lugema hanketeate edastamise kuupäevast avatud menetluse puhul ja pakkumiskutse edastamise kuupäevast piiratud menetluse puhul.

Esimeses lõigus nimetatud lühendatud tähtaegu võib kasutada juhul, kui eelteade sisaldab kogu VII A lisas hanketeadetega seoses nõutavat teavet, kuivõrd teave on teate avaldamise ajal kättesaadav, ning kui eelteade saadeti avaldamiseks 52 päeva kuni 12 kuud enne hanketeate edastamise kuupäeva.

5. Kui teated koostatakse ja edastatakse elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, võib lõigetes 2 ja 4 nimetatud pakkumiste laekumistähtaegu avatud menetluse puhul ja lõike 3 punktis a nimetatud osalemistaotluste laekumistähtaega piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetava dialoogi puhul lühendada seitsme päeva võrra.

6. Kui ostja võimaldab lepingudokumentidele ja kõigile täiendavatele dokumentidele piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu alates VIII lisa kohaselt avaldatud teate avaldamiskuupäevast ning esitab teate tekstis Interneti-aadressi, kus need dokumendid on kättesaadavad, võib lõikes 2 ja lõike 3 punktis b nimetatud pakkumiste laekumistähtaega lühendada viie päeva võrra.

Selle lühendamise võib liita lõikes 5 nimetatud lühendamisega.

7. Kui kirjeldusi ja täiendavaid dokumente või lisateavet ei esitata mingil põhjusel artiklites 39 ja 40 sätestatud tähtaja jooksul, kuigi neid taotleti õigel ajal, või kui pakkumisi saab esitada üksnes pärast kohaga tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse pakkumiste laekumistähtaegu nii, et kõik asjaomased ettevõtjad saaksid kätte kogu pakkumise esitamiseks vajaliku teabe.

8. Piiratud menetluse ja artiklis 30 nimetatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul, kui asja kiireloomulisuse tõttu on käesolevas artiklis sätestatud tähtaegadest võimatu kinni pidada, võivad ostjad määrata:

a) osalemistaotluste laekumise tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates hanketeate lähetuskuupäevast või lühem kui 10 päeva, kui teade edastatakse elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt;

b) ja piiratud menetluste puhul pakkumiste laekumistähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 10 päeva alates pakkumiskutse esitamise kuupäevast.

Artikkel 39

Avatud menetlus: kirjeldused, täiendav dokumentatsioon ja teave

1. Avatud menetluse puhul, kui ostjad ei paku kirjeldustele ja täiendavatele dokumentidele piiramatut ja täielikku elektroonilist juurdepääsu vastavalt artikli 38 lõikele 6, saadetakse kirjeldused ja täiendavad dokumendid ettevõtjatele vähemalt kuus päeva enne osalemistaotluse laekumist, kusjuures taotlus peab olema esitatud tähtajaks.

2. Ostjad või pädevad talitused edastavad kirjeldused ja täiendavate dokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumistähtaega tingimusel, et taotlus on esitatud aegsasti.

3. jagu

Teabe sisu ja edastamisvahendid

Artikkel 40

Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed

1. Piiratud menetluste, konkurentidega peetavaid dialooge hõlmava menetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul artikli 30 tähenduses teevad ostjad kõigile väljavalitud kandidaatidele samaaegselt ja kirjalikult ettepaneku esitada oma pakkumised või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui kasutatakse konkurentidega peetavat dialoogi.

2. Kandidaatidele esitatav kutse sisaldab:

- kas kirjelduste või kirjeldavate dokumentide ja täiendavate dokumentide koopiat või

- viidet juurdepääsu kohta esimeses taandes nimetatud kirjeldustele ja muudele dokumentidele, kui need tehakse elektrooniliselt vahetult kättesaadavaks artikli 38 lõikega 6 ette nähtud korras.

3. Kui kirjeldused, kirjeldavad dokumendid ja/või täiendavad dokumendid on muu üksuse kui lepingut sõlmiva ostja käes, märgitakse kutses ära aadress, kust neid kirjeldusi, seda kirjeldavat dokumenti või neid täiendavaid dokumente saab taotleda, ning vajaduse korral dokumentide taotlemise tähtaeg, nende eest makstav summa ja maksekord. Pädev talitus edastab dokumendid ettevõtjale kohe pärast taotluse laekumist.

4. Ostja või pädev talitus edastab kirjeldused, kirjeldava dokumendi või täiendavate dokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumistähtaega tingimusel, et taotlus on esitatud aegsasti. Piiratud või kiirendatud menetluse puhul on see ajavahemik neli päeva.

5. Peale selle peab kutse esitada pakkumine või osaleda dialoogis või läbirääkimistel sisaldama vähemalt järgmist:

a) viide avaldatud hanketeatele;

b) pakkumiste esitamise tähtaeg, aadress, kuhu pakkumised tuleb saata, ning keel või keeled, milles pakkumised tuleb koostada;

c) konkurentidega peetava dialoogi puhul konsultatsioonide alustamise kuupäev ja koht ning keel või keeled, mida kasutatakse;

d) viide kõikvõimalikele dokumentidele, mis tuleb esitada pakkuja esitatud kontrollitavate andmete tõendamiseks artikli 44 kohaselt, või lisada kõnealuses artiklis nimetatud teabele artiklites 47 ja 48 sätestatud tingimuste kohaselt;

e) lepingute sõlmimise kriteeriumide suhteline osakaal või vajadusel ka kriteeriumid tähtsuse järjekorras, kui see ei ole esitatud hanketeates, kirjeldustes või kirjeldavas dokumendis.

Artikliga 29 sätestatud eeskirjade kohaselt sõlmitavate lepingute puhul ei esitata punktis b nimetatud teavet siiski mitte dialoogis osalemise, vaid pakkumise esitamise kutses.

Artikkel 41

Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

1. Ostjad teavitavad kandidaate ja pakkujaid võimalikult kiiresti raamlepingute sõlmimise, lepingute sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmisega seotud otsustest, sealhulgas põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida raamlepingut või lepingut, mille kohta on esitatud hankekuulutus, või alustada menetlust uuesti või rakendada dünaamilist ostusüsteemi; see teave esitatakse kirjalikult ostjale esitatud taotluse põhjal.

2. Asjaomase osapoole taotlusel teeb ostja võimalikult kiiresti teatavaks:

- väljajäetud kandidaatidele nende taotluse tagasilükkamise põhjused;

- edututele pakkujatele pakkumise tagasilükkamise põhjused, sealhulgas artikli 23 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel põhjused, miks tehti mittesamaväärsuse otsuse või põhjused, miks otsustati, et ehitustööd, tarned või teenused ei vasta toimimis- või funktsionaalsetele nõuetele;

- kõigile vastavaks tunnistatud pakkumise teinud pakkujatele väljavalitud pakkumise sisu ja suhtelised eelised, samuti eduka pakkuja nime või raamlepingu osapoolte nimed.

Selleks kuluv aeg ei tohi ühelgi juhul olla pikem kui 15 päeva alates kirjaliku taotluse laekumisest.

3. Ostjad võivad siiski otsustada jätta avaldamata teatavad 1. lõigus nimetatud andmed seoses lepingu või raamlepingu sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmisega, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist, oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks era- või avalik-õiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.

4. jagu

Teabevahetus

Artikkel 42

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

1. Kogu käesolevas jaotises käsitletav sidepidamine ja teabevahetus võib toimuda posti või faksi teel või elektrooniliselt lõigetega 4 ja 5 ettenähtud korras, telefoni teel lõikes 6 nimetatud juhtudel ja asjaolude korral või neid vahendeid kombineerides vastavalt ostja valikule.

2. Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ega tohi seega piirata ettevõtjate juurdepääsu pakkumismenetlusele.

3. Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab andmete terviklikkuse ning pakkumiste ja osalemistaotluste konfidentsiaalsuse säilitamise ning asjaolu, et ostjad tutvuvad pakkumiste ja osalemistaotluste sisuga alles siis, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

4. Elektroonilised teabevahetusvahendid, samuti nende tehnilised omadused peavad olema mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad ja koostalitusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega.

5. Pakkumiste elektrooniliste edastus- ja vastuvõtuseadmete ning osalemistaotluste elektrooniliste vastuvõtuseadmete suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:

a) huvitatud osapooltele on kättesaadav pakkumiste ja osalemistaotluste elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimine. Lisaks sellele peavad pakkumiste ja osalemistaotluste elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama X lisa nõuetele;

b) liikmesriigid võivad kooskõlas direktiivi 1999/93/EÜ artikliga 5 nõuda, et elektrooniliste pakkumistega kaasneks kõnealuse artikli lõikele 1 vastav täiustatud elektrooniline allkiri;

c) liikmesriigid võivad sisse seada või säilitada vabatahtlikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on parandada selliste seadmete abil osutatava sertifitseerimisteenuse taset;

d) kui artiklites 45—50 ja artiklis 52 osutatud dokumente, tõendeid ja avaldusi ei ole elektroonilisel kujul olemas, kohustuvad pakkujad või kandidaadid need esitama enne pakkumiste või osalemistaotluste esitamise tähtaja möödumist.

6. Osalemistaotluste edastamise suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:

a) hankelepingute sõlmimise menetluses osalemise taotlused võib esitada kirjalikult või telefoni teel;

b) kui osalemistaotlused esitatakse telefoni teel, tuleb enne taotluste vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja möödumist saata selle kohta kirjalik kinnitus;

c) ostjad võivad nõuda faksitud osalemistaotluste kinnitamist elektrooniliselt või posti teel, kui see on vajalik juriidiliseks tõendamiseks. Ostja peab hanketeates esitama kõik sellised nõuded koos kinnituse elektrooniliselt või posti teel saatmise tähtajaga.

5. jagu

Aruanded

Artikkel 43

Aruannete sisu

Ostjad koostavad iga lepingu, raamlepingu ja loodava dünaamilise ostusüsteemi kohta kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

a) ostja nimi ja aadress, lepingu, raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi objekt ja maksumus;

b) edukate kandidaatide või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused;

c) tagasilükatud kandidaatide või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused;

d) ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste tagasilükkamise põhjused;

e) eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumine välja valiti, ning juhul kui see on teada, ka lepingu või raamlepingu osa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega;

f) läbirääkimistega menetluse puhul artiklites 30 ja 31 osutatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

g) konkurentidega peetava dialoogi puhul artiklis 29 sätestatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

h) vajadusel põhjused, miks ostja otsustas lepingut või raamlepingut mitte sõlmida või dünaamilist ostusüsteemi mitte luua.

Ostjad võtavad asjakohased meetmed, et dokumenteerida läbiviidud lepingute sõlmimise elektroonilise menetluse areng.

Aruanne või selle põhijooned edastatakse komisjoni taotlusel komisjonile.

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 44

Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine

1. Lepingud sõlmitakse artiklites 53 ja 55 sätestatud kriteeriumide alusel ja artiklit 24 arvesse võttes pärast seda, kui ostja on artiklites 47—52 osutatud finants- ja majandusliku olukorra, kutsealaste või tehniliste teadmiste või suutlikkuse kriteeriumide kohaselt ning vajaduse korral ning vastavalt lõikes 3 nimetatud mittediskrimineerimist käsitlevatele eeskirjadele ja kriteeriumidele kontrollinud nende ettevõtjate sobivust, keda ei ole artiklite 45 ja 46 kohaselt välja jäetud.

2. Ostjad võivad nõuda, et kandidaadid ja pakkujad vastaksid artiklite 47 ja 48 kohasele minimaalse suutlikkuse tasemetele.

Artiklites 47 ja 48 osutatud teabe ulatus ja konkreetse lepingu täitmiseks vajalikud suutlikkuse miinimumtasemed peavad olema lepingu objektiga seotud ja proportsionaalsed.

Miinimumtasemed esitatakse hanketeates.

3. Piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi kasutava menetluse puhul võivad ostjad piirata nõuetele vastavate kandidaatide arvu, kellele nad teevad ettepaneku esitada pakkumine või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui on olemas piisav arv nõuetekohaseid kandidaate. Ostjad esitavad hanketeates kavandatavad objektiivsed ja mittediskrimineerivad eeskirjad või kriteeriumid ja kutsutavate kandidaatide minimaalse ja maksimaalse arvu, kui see on asjakohane.

Piiratud menetluse puhul on minimaalseks arvuks viis. Väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi rakendava menetluse puhul on minimaalseks arvuks kolm. Igal juhul peab kutsutud kandidaatide arv olema piisav, et tagada tõelist konkurentsi.

Ostjad kutsuvad osalema eelnevalt kehtestatud miinimumarvuga vähemalt võrdse arvu kandidaate. Kui valikukriteeriumidele ja minimaalsele suutlikkuse tasemele vastavate kandidaatide arv on miinimumarvust väiksem, võivad ostjad menetlust jätkata, kutsudes osalema nõuetele vastava suutlikkusega kandidaadi(d). Sama menetlusega seoses ei tohi ostja kaasata ettevõtjaid, kes ei taotlenud osalemist, ega kandidaate, kes ei ole nõutaval määral suutlikud.

4. Ostjad, kes otsustavad kasutada artikli 29 lõikes 4 ja artikli 30 lõikes 4 sätestatud võimalust vähendada arutatavate lahenduste arvu või pakkumiste arvu, mille üle peetakse läbirääkimisi, kohaldavad hanketeates, kirjeldustes või kirjeldavas dokumendis märgitud lepingute sõlmimise kriteeriume. Kuivõrd on olemas piisav arv lahendusi või nõuetele vastavaid kandidaate, tagab kokkulepitud arv lõppjärgus tõelist konkurentsi.

2. jagu

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 45

Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

1. Hankelepingu sõlmimise menetluses osalemisest jäetakse välja kõik kandidaadid või pakkujad, kelle suhtes on ostjale teadaolevalt langetatud lõplik kohtuotsus ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

a) osalemine nõukogu ühismeetme 98/733/JSK [20] artikli 2 lõikes 1 määratletud kuritegelikus organisatsioonis;

b) korruptsioon, nagu on vastavalt määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta akti [21] artiklis 3 ja nõukogu ühismeetme 98/742/JSK [22] artikli 3 lõikes 1;

c) pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni [23] artikli 1 tähenduses;

d) rahapesu nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta [24] artiklis 1 määratletud tähenduses.

Liikmesriigid täpsustavad käesoleva lõike rakendustingimused kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja ühenduse õigust arvesse võttes.

Möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides võivad liikmesriigid sätestada erandi esimeses lõigus osutatud nõudest.

Käesoleva lõike kohaldamisel teevad ostjad vajadusel kandidaatidele või pakkujatele ettepaneku esitada lõikes 3 osutatud dokumendid ja võivad, kui neil on selliste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra suhtes kahtlusi, pöörduda pädevate asutuste poole asjaomaste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra kohta vajalikuks peetava teabe saamiseks. Kui see teave puudutab kandidaati või pakkujat, kes ei asu ostjaga samas riigis, võib ostja pöörduda koostöö tegemiseks pädevate asutuste poole. Võttes arvesse selle liikmesriigi siseriiklikku õigust, kus kandidaat või pakkuja asub, on sellised palved seotud juriidiliste ja/või füüsiliste isikutega, sealhulgas ettevõtete direktorite ja muude isikutega, kellel on õigus kandidaati või pakkujat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida.

2. Lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja:

a) kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;

b) kelle suhtes on algatatud menetlus pankroti väljakuulutamiseks, sundlikvideerimiseks, halduri määramiseks kohtu poolt või võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimiseks või muu samalaadne menetlus siseriiklike õigusnormide alusel;

c) kes on vastavalt asjaomase riigi õigusnormidele res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

d) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada;

e) kes on täitmata jätnud sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;

f) kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;

g) kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata.

Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.

3. Küllaldase tõendina selle kohta, et ettevõtja suhtes ei kehti ükski lõikes 1 või lõike 2 punktides a, b, c, e või f täpsustatud juhtum, aktsepteerib ostja järgmist:

a) lõike 1 ja lõike 2 punktide a, b ja c puhul väljavõte karistusregistrist või selle puudumisel samaväärne dokument, mille on väljastanud isiku päritolu- või lähteriigi pädev kohtuorgan või haldusasutus ning mis tõendab, et need nõuded on täidetud;

b) lõike 2 punktide e ja f puhul asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõend.

Kui asjaomane riik selliseid dokumente ega tõendeid ei väljasta või kui need ei käsitle kõiki lõikes 1 ja lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud juhtumeid, võib need asendada vandega — või kui liikmesriigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega —, mille asjaomane isik annab oma päritolu- või lähteriigi pädeva kohtuorgani või haldusasutuse, notari või pädeva majandus- või kutseorganisatsiooni ees.

4. Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus lõikes 3 osutatud dokumente, tõendeid või avaldusi väljastada, ning teatavad sellest komisjonile. Teavitamine ei piira andmekaitsenormide kohaldamist.

Artikkel 46

Sobivus tegeleda kutsealase tööga

Igalt hankelepingute sõlmimises osaleda soovivalt ettevõtjalt võib nõuda tõendeid selle kohta, et ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse, või vande all tehtud avalduse või tõendi esitamist vastavalt ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevale IX A lisale, asjade riigihankelepinguid käsitlevale IX B lisale ja teenuste riigihankelepinguid käsitlevale IX C lisale.

Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses võib ostja juhul, kui kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist.

Artikkel 47

Finants- ja majanduslik seisund

1. Ettevõtja finants- ja majanduslikku seisundit võib üldjuhul tõendada ühe või mitme järgmise dokumendiga:

a) asjakohane pangaõiend või ametialase vastutuskindlustuse tõend, kui see on asjakohane;

b) bilanss või bilansi väljavõtted, kui bilansi avaldamine on ettevõtja asukohariigi õiguse alusel nõutav;

c) väljavõte ettevõtja kogukäibest ja, kui see on asjakohane, lepinguga seotud valdkonna käibest kõige rohkem viimase kolme majandusaasta jooksul, sõltuvalt ettevõtte asutamise või tema äritegevuse algusest, kuivõrd need andmed käibe kohta on olemas.

2. Vajadusel võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi, olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul peab ta ostjale tõendama, et tal on võimalus vajalikke vahendeid käsutada, esitades selleks näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud vastava kohustuse.

3. Samadel tingimustel võib artiklis 4 nimetatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.

4. Ostjad täpsustavad hanketeates või pakkumiskutses, millised lõikes 1 nimetatud dokumendid nad välja valisid ning milliseid muid dokumente tuleb esitada.

5. Kui ettevõtja ei saa ostja nõutud dokumente mõjuval põhjusel esitada, võib ta oma finants- ja majanduslikku olukorda tõendada ostja poolt sobivaks peetud muude dokumentidega.

Artikkel 48

Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

1. Ettevõtjate tehnilist ja/või kutsealast suutlikkust hinnatakse ja kontrollitakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.

2. Ettevõtja tehnilist suutlikkust võib vastavalt ehitustööde, tarnete või teenuste laadile, kogusele või tähtsusele ja kasutusviisile tõendada ühe või mitme järgmise vahendiga:

a) i) viimase viie aasta jooksul tehtud ehitustööde nimekiri, millele on lisatud tõendid tähtsamate tööde rahuldava teostamise kohta. Kõnealustes tõendites esitatakse ehitustööde maksumus, aeg ja koht ning täpsustatakse, kas tööd tehti ärieeskirjade kohaselt ja viidi nõuetekohaselt lõpule. Vajadusel esitab pädev asutus need tõendid otse ostjale;

ii) põhiliste viimase kolme aasta jooksul kohaletoimetatud tarnete või osutatud teenuste nimekiri koos nende maksumuse, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega. Tõendusmaterjalina kohaletoimetatud tarnete ja osutatud teenuste kohta esitatakse:

- kui saaja oli riiklik ostja: pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõendid;

- kui saaja oli eraõiguslik ostja: ostja kinnitus või selle puudumisel lihtsalt ettevõtja avaldus;

b) tehniliste töötajate või tehniliste üksuste, eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute nimekiri sõltumata sellest, kas nad kuuluvad vahetult asjaomase ettevõtte koosseisu või mitte, ning ehitustööde riigihankelepingute puhul nende isikute nimekiri, kelle poole töövõtja võib pöörduda tööde teostamiseks;

c) tarnija või teenuseosutaja poolt kvaliteedi tagamiseks kasutatud tehniliste seadmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjeldus;

d) kui tarnitavad tooted või osutatavad teenused on keerulised või erandjuhule vastavalt eriotstarbelised, kontrollib kas ostja või ostja nimel toimiv tarnija või teenuseosutaja asukohariigi pädev asutus kokkuleppe kohaselt tarnija tootmisvõimalusi või teenuseosutaja tehnilist pädevust ning vajaduse korral talle kättesaadavaid teadus- ja uurimistöövahendeid ning kvaliteedi tagamiseks kasutatavaid meetmeid;

e) teenuseosutaja või töövõtja ja/või ettevõtte juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise või tööde juhtimise eest vastutavate isikute haridus ja kutsekvalifikatsioon;

f) ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul ning ainult asjakohastel juhtudel nende keskkonnajuhtimismeetmete nimekiri, mida ettevõtja saab lepingu täitmise ajal rakendada;

g) tõend teenuseosutaja või töövõtja aasta keskmise töötajate ja juhtkonna liikmete arvu kohta viimase kolme aasta jooksul;

h) dokumendid töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse kohta, mida teenuseosutaja või töövõtja saab lepingu täitmisel kasutada;

i) tõend lepingu osa suuruse kohta, mille suhtes teenuseosutaja kavatseb sõlmida allhankelepinguid;

j) tarnitavate toodete puhul:

i) näidised, kirjeldused ja/või fotod, mille autentsust tuleb ostja nõudmisel tõendada;

ii) ametlike kontrolliasutuste või pädevaks tunnistatud ametite koostatud tõendid, mis kinnitavad toodete vastavust, viidates selgesti teatavatele tehnilistele kirjeldustele või standarditele.

3. Vajadusel võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul ta peab ostjale tõendama, et tema käsutuses on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, tuues esile näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud kohustuse anda vajalikud vahendid ettevõtja käsutusse.

4. Samadel tingimustel võib artiklis 4 osutatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.

5. Selliste lepingute sõlmimise menetluses, mille objektiks on tarned, millega kaasneb kohaletoomine ja paigaldamine, teenused ja ehitustööd, võib hinnata ettevõtjate suulikkust teenust osutada või paigaldustöid teha, võttes arvesse eelkõige nende oskusi, efektiivsust, vilumusi ja usaldusväärsust.

6. Ostjad täpsustavad hanketeates või pakkumiskutses, milliseid dokumente nad lõike 2 alusel soovivad saada.

Artikkel 49

Kvaliteedi tagamise standardid

Kui ostjad nõuavad, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitavad nad asjakohastel Euroopa standardite seeriatel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevale Euroopa standardite seeriale vastavate asutuste poolt kinnitatud kvaliteedi tagamise süsteemidele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.

Artikkel 50

Keskkonnajuhtimise standardid

Kui ostjad nõuavad artikli 48 lõike 2 punktis f osutatud juhtudel, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja täidab teatavaid keskkonnajuhtimise standardeid, viitavad nad ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile (EMAS) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele ühenduse seadustele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste poolt kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.

Artikkel 51

Täiendavad dokumendid ja teave

Ostjad võivad paluda ettevõtjatel artiklite 45—50 kohaselt esitatud tõendeid ja dokumente täiendada või selgitada.

Artikkel 52

Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

1. Liikmesriigid võivad kehtestada heakskiidetud töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate ametlikud nimekirjad või nende sertifitseerimise avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuse poolt.

Liikmesriigid kohandavad nendesse nimekirjadesse kandmise ja sertifitseerimisasutuste poolt välja antavate tõendite väljastamise tingimused artikli 45 lõike 1, artikli 45 lõike 2 punktide a—d ja g, artikli 46, artikli 47 lõigete 1, 4 ja 5, artikli 48 lõigete 1, 2, 5 ja 6, artikli 49 ja (vajadusel) artikli 50 sätetele.

Selliste ettevõtete ühendusse kuuluvate ettevõtete nimekirja kandmise taotluste puhul, kes saavad kasutada teiste ühendusse kuuluvate ettevõtete vahendeid, kohandavad liikmesriigid neid tingimusi ka artikli 47 lõikele 2 ja artikli 48 lõikele 3. Sel juhul peavad ettevõtjad ametlikku nimekirja koostavale asutusele tõendama, et vahendid on nende käsutuses kogu ametlikus nimekirjas registreerimist kinnitava tõendi kehtivusaja jooksul ning et sama aja jooksul vastavad kõnealused ettevõtted jätkuvalt teises lõigus nimetatud artiklites sätestatud kvalitatiivsetele valikukriteeriumidele, millele ettevõtjate registreerimine tugineb.

2. Ametlikesse nimekirjadesse kantud või tõendit omavad ettevõtjad võivad iga lepingu puhul esitada pädeva asutuse väljaantud tõendi nimekirja kandmise kohta või pädeva sertifitseerimisasutuse väljaantud tõendi. Tõendites märgitakse dokumendid, mille alusel nad nimekirja kanti või neile tõend väljastati, ning nimekirjas sisalduv klassifikatsioon.

3. Ettevõtjate kandmine ametlikesse nimekirjadesse pädevate asutuste poolt või sertifitseerimisasutuse väljastatud tõend on teiste liikmesriikide ostjatele ettevõtja sobivuse eelduseks, välja arvatud juhtudel, mida reguleeritakse artikli 45 lõike 1 ja lõike 2 punktidega a—d ja punktiga g, artikliga 46, artikli 47 lõike 1 punktidega b ja c ning artikli 48 lõike 2 punkti a alapunktiga i ja punktidega b, e, g ja h töövõtjate puhul, lõike 2 punkti a alapunktiga ii ja punktidega b, c, d, ja j tarnijate puhul ning lõike 2 punkti a alapunktiga ii ja punktidega c—i teenuseosutajate puhul.

4. Ametlikesse nimekirjadesse kandmisest või sertifitseerimisest tulenevat teavet ei tohi kahtluse alla seada. Igalt registreeritud ettevõtjalt võib lepingu sõlmimisel siiski nõuda täiendavat tõendit sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohta.

Muude liikmesriikide ostjad kohaldavad lõiget 3 ja käesoleva lõike esimest lõiku üksnes selliste ettevõtjate suhtes, kes asuvad ametliku nimekirja koostanud liikmesriigis.

5. Muude liikmesriikide ettevõtjate kandmisel ametlikku nimekirja või nende sertifitseerimisel lõikes 1 osutatud asutuste poolt ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mida nõutakse siseriiklikult ettevõtjalt, ning ühelgi juhul ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mis on sätestatud artiklites 45—49 ja artiklis 50, kui see on asjakohane.

Ent teiste liikmesriikide ettevõtjad ei pruugi olla kohustatud lasta end hankelepingu sõlmimise menetluses osalemiseks nimekirja kanda või sertifitseerida. Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad samaväärseid tõendusmaterjale.

6. Ettevõtjad võivad igal ajal paluda enda ametlikku nimekirja kandmist või endale tõendi väljastamist. Nimekirja koostava asutuse või pädeva sertifitseerimisasutuse otsusest tuleb neile teatada piisavalt lühikese aja jooksul.

7. Lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisasutused on Euroopa sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.

8. Liikmesriigid, kellel on lõikes 1 osutatud ametlikud nimekirjad või sertifitseerimisasutused, kohustuvad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatama asutuse aadressi, kuhu tuleks saata vastavad avaldused.

3. jagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 53

Lepingute sõlmimise kriteeriumid

1. Ilma et see piiraks siseriiklike teatavate teenuste tasustamist käsitlevate õigusnormide kohaldamist, tugineb ostja lepingu sõlmimisel järgmistele kriteeriumidele:

a) kui leping sõlmitakse ostja seisukohast majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga: mitmesugused asjaomase hankelepingu objektiga seotud kriteeriumid, nagu näiteks kvaliteet, hind, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkonnaga seotud omadused, käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg või

b) üksnes madalaim hind.

2. Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, täpsustab ostja lõike 1 punktis a osutatud juhul hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud kriteeriumile majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramisel omistab.

Need osakaalud on väljendatavad nõuetekohase ulatusega vahemikena.

Ostja, kes arvab, et suhtelise osakaalu määramine ei ole ilmsetel põhjustel võimalik, nimetab hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis lepingu sõlmimise kriteeriumid tähtsuse järjekorras.

Artikkel 54

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

1. Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad kasutavad elektroonilisi oksjoneid.

2. Avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse puhul artikli 30 lõike 1 punktis a nimetatud juhul võib ostja otsustada, et hankelepingu sõlmimisele eelneb elektrooniline oksjon, kui lepingu kirjeldused on võimalik täpselt koostada.

Samadel asjaoludel võib pidada elektroonilist oksjoni raamlepingu osapoolte vahelise uue konkursi väljakuulutamisel vastavalt artikli 32 lõike 4 teise lõigu teise taande sätetele ning artiklis 33 osutatud dünaamilise ostusüsteemi alusel sõlmitavate lepingute avamisel konkurentsile.

Elektrooniline oksjon põhineb:

- üksnes hindadel, kui leping sõlmitakse madalaima hinna pakkujaga;

- või hindadel ja/või kirjeldustes viidatud pakkumise osade uuel maksumusel, kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitajaga.

3. Ostjad, kes otsustavad pidada elektroonilise oksjoni, esitavad selle asjaolu hanketeates.

Kirjeldused hõlmavad muu hulgas järgmisi üksikasju:

a) osad, mille maksumus on elektroonilise oksjoni objekt, tingimusel, et kõnealused osad on kvantitatiivsed ning neid on võimalik väljendada arvudes või protsentides;

b) esitatava maksumuse võimalikud piirangud, mis tulenevad lepingu objektiga seotud kirjeldustest;

c) teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus antakse, ning vajadusel teabe andmise aeg;

d) asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta;

e) tingimused, mis võimaldavad pakkujatel pakkumised esitada, eelkõige minimaalsed erinevused, mis võivad pakkumiste tegemisel vajalikud olla;

f) asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ning korralduste ja ühenduse tehniliste kirjelduste kohta.

4. Enne elektroonilise oksjoni alustamist annavad ostjad pakkumistele täieliku esialgse hinnangu vastavalt lepingute sõlmimise kriteeriumidele ja neile määratud suhtelisele osakaalule.

Kõik vastuvõetavad pakkumised esitanud pakkujad kutsutakse samaaegselt elektroonilisel teel esitama uut hinda ja/või uut maksumust; kutse sisaldab kogu vajalikku teavet individuaalse ühenduse kohta kasutusel olevate elektrooniliste seadmetega ning selles märgitakse elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Elektrooniline oksjon ei tohi alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete lähetamiskuupäeva.

5. Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, lisatakse kutsele asjakohase pakkumise täieliku hindamise tulemused, mis on tehtud artikli 53 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud suhtelise osakaalu põhjal.

Kutses esitatakse ka elektroonilisel oksjonil esitatud uute hindade ja/või maksumuste põhjal automaatselt toimuva ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. See valem väljendab kõigi kriteeriumide suhtelist osakaalu, mida kasutatakse majanduslikult soodsaima pakkumise kindlaksmääramisel, nagu on esitatud hanketeates või kirjeldustes; selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni.

Kui pakkumiste variandid on lubatud, esitatakse iga variandi kohta eraldi valem.

6. Elektroonilise oksjoni igal etapil edastab ostja otsekohe kõigile pakkujatele vähemalt nii palju teavet, mis võimaldab neil igal ajal välja selgitada oma suhtelise järjekorranumbri. Ostjad võivad edastada ka muud teavet esitatud hindade või maksumuste kohta, tingimusel, et kirjeldustes on vastav märge. Samuti võivad nad igal ajal teatada oksjoni asjaomases etapis osalejate arvu. Ent ühelgi juhul ega ühelgi oksjoni etapil ei tohi nad avalikustada pakkuja isikut.

7. Ostjad lõpetavad elektroonilise oksjoni ühel või mitmel järgmisel viisil:

a) oksjonil osalemise kutses nimetatakse eelnevalt kindlaksmääratud kuupäev ja aeg;

b) kui enam ei esitata minimaalse erinevusega seotud nõuetele vastavaid uusi hindu ega uusi maksumusi, märgivad ostjad oksjonil osalemise kutses aja, mille nad lasevad viimasest pakkumisest mööduda, enne kui elektrooniline oksjon lõpetatakse;

c) oksjonil osalemise kutses kindlaksmääratud arv oksjoni etappe on toimunud.

Kui ostja otsustab lõpetada elektroonilise oksjoni punkti c kohaselt ning võimalik et rakendab seejuures lõigus b sätestatud korda, esitatakse oksjonil osalemise kutses oksjoni kõigi etappide ajakava.

8. Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmivad ostjad elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal lepingu vastavalt artiklile 53.

Ostjad ei tohi elektroonilisi oksjoneid kasutades nõudeid eirata, samuti ei tohi nad kasutada oksjoneid viisil, mis võiks takistada, piirata või moonutada konkurentsi või muuta avaldatud hanketeates üles seatud ja kirjeldustes määratletud lepingu objekti.

Artikkel 55

Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised

1. Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad kaupade, ehitustööde või teenustega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab ostja enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta peab asjakohaseks.

Need täpsustused võivad olla seotud esmajoones:

a) ehitusmeetodi säästlikkusega, tootmisprotsessiga või osutatavate teenustega;

b) valitud tehniliste lahendustega ja/või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale ehitustööde teostamiseks, kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks kättesaadavad;

c) pakkuja väljapakutud ehitustöö, tarnete või teenuste originaalsusega;

d) ehitustöö teostamise, teenuse pakkumise või tarnimiskohas kehtivate töökaitset ja töötingimusi käsitlevate sätete täitmisega;

e) pakkuja võimalusega saada riigiabi.

2. Ostja kontrollib neid koostisosi, pidades nõu pakkujaga ja võttes arvesse esitatud tõendeid.

3. Kui ostja veendub, et pakkumishind on ebaharilikult madal seepärast, et pakkuja saab riigiabi, võib pakkumise sel põhjusel tagasi lükata üksnes pärast nõupidamist pakkujaga, kui viimane ei suuda ostja määratud piisavalt pika tähtaja jooksul tõendada, et talle antud abi oli seaduslik. Kui ostja pakkumise sellistel asjaoludel tagasi lükkab, teatab ta sellest komisjonile.

III JAOTIS

RIIKLIKE EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONIDE KOHTA KEHTIVAD EESKIRJAD

I PEATÜKK

Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad

Artikkel 56

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse ostjate sõlmitud riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, kui lepingute maksumus on 6242000 eurot või suurem.

Maksumust arvutatakse artiklis 9 määratletud ehitustööde riigihankelepingute suhtes kohaldatavate eeskirjadega ettenähtud korras.

Artikkel 57

Erandid seoses reguleerimisalaga

Käesolevat jaotist ei kohaldata riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, mis sõlmitakse:

a) seoses ehitustööde riigihankelepingutega käesoleva direktiivi artiklites 13, 14 ja 15 osutatud juhtudel;

b) ostjate poolt, kes tegelevad ühe või mitme direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 3—7 osutatud tegevusega, kui kontsessioonid sõlmitakse kõnealuste tegevuste kohta.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse siiski jätkuvalt riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, mille sõlmivad üht või mitut direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 osutatud toimingut teostavad ostjad, kuivõrd asjaomane liikmesriik kasutab selle direktiivi artikli 71 teises lõigus osutatud võimalust direktiivi kohaldamist edasi lükata.

Artikkel 58

Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine

1. Ostjad, kes soovivad sõlmida riiklike ehitustööde kontsessioonilepingu, teatavad sellest asjakohase teatega.

2. Riiklike ehitustööde kontsessioonide teated sisaldavad VII C lisas osutatud teavet ja vajadusel muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud tüüpvormidele.

3. Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

4. Teadete avaldamist käsitlevat artiklit 37 kohaldatakse ka riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes.

Artikkel 59

Tähtaeg

Kui ostjad kasutavad riiklikku ehitustööde kontsessiooni, ei tohi kontsessioonitaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 52 päeva alates teate lähetamiskuupäevast, välja arvatud artikli 38 lõike 5 kohaldamise korral.

Kohaldatakse artikli 38 lõiget 7.

Artikkel 60

Allhanked

Ostja võib:

a) nõuda, et kontsessionäär sõlmiks kolmandate isikutega lepinguid, mis hõlmavad vähemalt 30 % nende ehitustööde kogumaksumusest, mille kohta kontsessioonileping sõlmitakse, andes kandidaatidele samal ajal võimaluse seda määra suurendada, täpsustades alammäära kontsessioonilepingus, või

b) taotleda kontsessioonilepingute kandidaatidelt, et nad määraksid oma pakkumises kindlaks nende tööde kogumaksumuse määra kontsessioonilepingust, kui see on olemas, mille nad kavatsevad üle anda kolmandatele isikutele.

Artikkel 61

Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga

Käesolevat direktiivi ei kohaldata täiendavate ehitustööde suhtes, mida algselt kavandatud kontsessiooniprojekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamisel vajalikuks, tingimusel, et leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab:

- kui täiendavaid ehitustöid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjatele kaasa suuri ebamugavusi, või

- kui kõnealused tööd on hoolimata sellest, et need on esialgsest lepingust eraldatavad, selle lõpuleviimiseks vältimatult vajalikud.

Täiendavate ehitustööde kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse ehitustööde kontsessioonilepingu maksumusest.

II PEATÜKK

Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on ostja

Artikkel 62

Kohaldatavad eeskirjad

Kontsessionäär, kes on artikli 1 lõikes 9 nimetatud ostja, täidab kolmandate isikute teostatavate ehitustööde puhul käesoleva direktiivi ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevaid sätteid.

III PEATÜKK

Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole ostja

Artikkel 63

Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad, kohaldavad kolmandate isikutega ehitustöölepinguid sõlmides artiklis 64 määratletud teavitamiseeskirju, kui selliste lepingute maksumus on 6242000 eurot või suurem.

Teavitamist ei nõuta siiski juhul, kui ehitustööleping vastab artiklis 31 loetletud tingimustele.

Lepingute maksumus arvutatakse vastavalt artiklis 9 sätestatud ehitustööde riigihankelepingute suhtes kehtivatele eeskirjadele.

2. Ettevõtjate ühendusi, mis on moodustatud kontsessioonilepingu saamiseks, või nendega seotud ettevõtjaid ei käsitleta kolmandate isikutena.

Seotud ettevõtja on mis tahes ettevõtja, millele kontsessionäär võib otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju või mis võib avaldada valitsevat mõju kontsessionäärile või millele koos kontsessionääriga avaldab omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtteid reguleerivate eeskirjade alusel valitsevat mõju teine ettevõtja. Eeldatakse, et ettevõtjal on teise ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui ta otseselt või kaudselt:

a) omab enamust ettevõtja kapitalist;

b) kontrollib enamust ettevõtja väljalastud aktsiatega määratud häältest või

c) võib nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.

Nende ettevõtjate täielik nimekiri lisatakse kontsessioonitaotlusele. Seda nimekirja ajakohastatakse iga järgneva ettevõtjatevahelise suhte muutumise järel.

Artikkel 64

Teate avaldamine

1. Ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad ja kes soovivad sõlmida kolmandate isikutega ehitustöölepinguid, teatavad sellest asjakohase teatega.

2. Teated sisaldavad VII C lisas osutatud teavet ja vajaduse korral muud ehitustööde kontsessionääri poolt vajalikuks peetavat teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud tüüpvormile.

3. Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

4. Artiklit 37 kohaldatakse ka teadete vabatahtliku avaldamise suhtes.

Artikkel 65

Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumistähtajad

Ehitustöölepingute puhul, mille sõlmivad ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad, ei tohi kontsessionääride määratud osalemistaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 37 päeva alates hanketeate lähetuskuupäevast ning pakkumiste laekumise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 40 päeva alates hanketeate või pakkumiskutse lähetuskuupäevast.

Kohaldatakse artikli 38 lõikeid 5, 6 ja 7.

IV JAOTIS

IDEEKONKURSSE REGULEERIVAD EESKIRJAD

Artikkel 66

Üldsätted

1. Ideekonkursi korraldamise eeskirjad vastavad artiklitele 66—74 ja edastatakse konkursil osalemisest huvitatud isikutele.

2. Ideekonkursil osalemist ei piirata:

a) liikmesriigi territooriumi või territooriumi osaga;

b) põhjendusega, et vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus konkurss korraldatakse, peavad osalejad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

Artikkel 67

Reguleerimisala

1. Käesolevale jaotise kohaselt korraldavad ideekonkursse:

a) IV lisas keskvalitsusasutustena loetletud ostjad alates piirmäärast, mis on 162000 eurot või suurem;

b) IV lisas loetlemata ostjad alates piirmäärast, mis on 249000 eurot või suurem;

c) kõik ostjad alates piirmäärast, mis on 249000 eurot või suurem, kui konkursid on seotud II A lisa 8. liigi teenuste, 5. liigi telekommunikatsiooniteenuste, mille CPV asend vastab viitenumbritele CPC 7524, 7525 ja 7526 ja/või IIB lisas loetletud teenustega.

2. Käesolevat jaotist kohaldatakse:

a) ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse osana menetlusest, mille tulemusel sõlmitakse teenuste riigihankeleping;

b) auhindu ja/või osalejatele makstavaid summasid sisaldavate ideekonkursside suhtes.

Punktis a osutatud juhtudel viitab piirmäär teenuste riigihankelepingu eeldatavale kogumaksumusele käibemaksuta, mis sisaldab ka võimalikke auhindu ja/või osalejatele makstavaid summasid.

Punktis b osutatud juhtudel viitab piirmäär auhindade ja makstavate summade kogumaksumusele, kaasa arvatud teenuste riigihankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta, mille võib järgnevalt sõlmida artikli 31 lõike 3 alusel, kui ostja ei välista hanketeates sellise lepingu sõlmimist.

Artikkel 68

Erandid reguleerimisalast

Käesolevat jaotist ei kohaldata:

a) ideekonkursside suhtes direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses, mille korraldavad üht või mitut selle direktiivi artiklites 3—7 osutatud tegevust teostavad ostjad kõnealuste tegevuste teostamiseks; samuti ei kohaldata seda käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajäetud konkursside suhtes.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse siiski jätkuvalt ideekonkursside suhtes, mille korraldavad üht või mitut direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 osutatud tegevust teostavad ostjad, kuivõrd asjaomane liikmesriik kasutab selle direktiivi artikli 71 teises lõigus osutatud võimalust selle kohaldamist edasi lükata.

b) ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse samadel juhtudel, nagu on nimetatud käesoleva direktiivi teenuste riigihankelepinguid käsitlevates artiklites 13, 14 ja 15.

Artikkel 69

Teated

1. Ostjad, kes soovivad ideekonkurssi korraldada, teatavad sellest konkursikutsega.

2. Ideekonkursi korraldanud ostjad saadavad teate konkursi tulemustega vastavalt artiklile 36 ja peavad suutma lähetuskuupäeva tõendada.

Kui konkursi tulemustega seotud teabe avaldamine võib takistada seaduste kohaldamist, olla vastuolus üldiste huvidega või kahjustada konkreetse era- või avalik-õigusliku ettevõtja õigustatud ärihuve või ausat konkurentsi teenuseosutajate vahel, võib sellist teavet mitte avaldada.

3. Konkursside suhtes kohaldatakse ka teadete avaldamist käsitlevat artiklit 37.

Artikkel 70

Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis

1. Artiklis 69 nimetatud teated sisaldavad VII D lisas nimetatud teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud standardvormidele.

2. Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

Artikkel 71

Teabe edastamise vahendid

1. Konkurssidega seotud teabevahetuse suhtes kohaldatakse artikli 42 lõikeid 1, 2 ja 4.

2. Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab kogu ideekonkursil osalejate poolt edastatud andmete terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse säilitamise ning asjaolu, et žürii tutvub kavade ja projektide sisuga alles siis, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

3. Kavade ja projektide elektrooniliste vastuvõtuseadmete suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) asjaomastele isikutele on kättesaadav kavade ja projektide elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimine. Lisaks sellele peavad kavade ja projektide elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama X lisa nõuetele;

b) liikmesriigid võivad sisse seada või säilitada vabatahtlikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on parandada selliste seadmete abil pakutava sertifitseerimisteenuse taset.

Artikkel 72

Konkursil osalejate valik

Kui ideekonkursist saab osa võtta vaid piiratud arv osalejaid, kehtestavad ostjad selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Igal juhul peab osalema kutsutud kandidaatide arv olema piisav tõelise konkurentsi tagamiseks.

Artikkel 73

Žürii koosseis

Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes ei sõltu konkursil osalejatest. Kui konkursil osalejatelt nõutakse teatavat kutsekvalifikatsiooni, peab vähemalt kolmandikul žüriiliikmetest olema sama või sellega samaväärne kvalifikatsioon.

Artikkel 74

Žürii otsused

1. Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu.

2. Žürii tutvub kandidaatide anonüümselt esitatud kavade ja projektidega, toetudes seejuures üksnes konkursikutses nimetatud kriteeriumidele.

3. Žürii märgib žüriiliikmete allkirjastatud aruandes ära projektide järjestuse, mis on koostatud vastavalt iga projekti eelistele, ning lisab märkused ja kõik selgitamist vajavad punktid.

4. Anonüümsus tuleb tagada ajani, mil žürii on jõudnud arvamuse või otsuseni.

5. Vajadusel võib kutsuda kandidaate žürii poolt protokolli märgitud küsimustele vastama, et selgitada projektide mis tahes tahke.

6. Žürii liikmete ja kandidaatide vahelise dialoogi kohta koostatakse täiemahuline protokoll.

V JAOTIS

STATISTILISTE ANDMETE ESITAMISE KOHUSTUS, TÄITEVVÕIM JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 75

Statistiliste andmete esitamise kohustus

Hindamaks käesoleva direktiivi kohaldamise tulemusi, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks artikli 76 kohaselt koostatud statistilise aruande, mis käsitleb ostjate poolt eelmisel aastal sõlmitud asjade, teenuste ja ehitustööde riigihankelepinguid eraldi.

Artikkel 76

Statistilise aruande sisu

1. Iga IV lisas loetletud ostja kohta esitatakse statistilises aruandes vähemalt järgmised üksikasjalikud andmed:

a) käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävate sõlmitud lepingute arv ja maksumus;

b) GATTi lepinguga sätestatud erandite kohaselt sõlmitud lepingute arv ja kogumaksumus.

Võimaluse piires analüüsitakse esimese lõigu punktis a osutatud andmeid:

a) lepingute sõlmimise menetluse kaupa ja

b) iga sellise menetluse puhul I lisas esitatud ehitustööde ja II lisas esitatud teenuste kaupa, määrates need kindlaks CPV nomenklatuuri kategooria järgi;

c) selle ettevõtja kodakondsuse või riikkondsuse kaupa, kellega leping sõlmiti.

Kui lepingud on sõlmitud läbirääkimistega menetluse teel, analüüsitakse esimese lõigu punktis a osutatud andmeid ka artiklites 30 ja 31 nimetatud asjaolude kaupa ning täpsustatakse liikmesriikide ja kolmandate riikide edukate ettevõtjatega sõlmitud lepingute arv ja maksumus.

2. Iga ostjakategooria kohta, mida IV lisa ei sisalda, esitatakse statistilises aruandes vähemalt järgmised üksikasjalikud andmed:

a) sõlmitud lepingute arv ja maksumus, mida analüüsitakse vastavalt lõike 1 teisele lõigule;

b) GATTi lepinguga sätestatud erandite kohaselt sõlmitud lepingute kogumaksumus.

3. Statistilises aruandes esitatakse kõik muud GATTi lepingu alusel nõutavad statistilised andmed.

Esimeses lõigus nimetatud andmed määratakse kindlaks vastavalt artikli 77 lõike 2 kohasele menetlusele.

Artikkel 77

Nõuandekomitee

1. Komisjoni abistab riigihankelepingute nõuandekomitee, mis on moodustatud otsuse 71/306/EMÜ [25] artikliga 1 (edaspidi "komitee").

2. Käesolevale lõigule viidates kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7 vastavalt selle otsuse artiklile 8.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 78

Piirmäärade läbivaatamine

1. Komisjon kinnitab artiklis 7 kehtestatud piirmäärad iga kahe aasta tagant alates käesoleva direktiivi jõustumisest ja vaatab need vajaduse korral läbi artikli 77 lõikega 2 sätestatud korras.

Kõnealuste piirmäärade väärtuste arvutamisel võetakse aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes (SDR) väljendatud euro keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Sel viisil läbivaadatud piirmäärade väärtus ümardatakse vajadusel lähima tuhande euroni allapoole, et tagada GATTi lepingus sätestatud kehtivate SDRis väljendatud piirmäärade järgimine.

2. Samaaegselt lõike 1 kohase läbivaatamisega ühtlustab komisjon artikli 77 lõikes 2 sätestatud korras:

a) artikli 8 esimese lõigu punktis a, artiklis 56 ja artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud piirmäärad ehitustööde riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;

b) artikli 8 esimese lõigu punktis b ja artikli 67 lõike 1 punktis a kehtestatud piirmäärad IV lisas osutatud ostjate sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;

c) artikli 67 lõike 1 punktides b ja c kehtestatud piirmäärad selliste teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega, mille on sõlminud ostjad, keda IV lisa ei hõlma.

3. Lõike 1 kohaselt kehtestatud piirmäärade väärtust rahaliidus mitte osalevate liikmesriikide vääringus tuleb alates 1. jaanuarist 2004 tavatingimustel kohandada iga kahe aasta tagant. Sellise väärtuse arvutamisel võetakse aluseks selliste eurodes väljendatud vääringute keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval.

4. Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud läbivaadatud piirmäärad ja nende vastavad väärtused lõikes 3 osutatud riikide vääringus Euroopa Liidu Teatajas nende läbivaatamisele järgneva novembrikuu alguses.

Artikkel 79

Muudatused

1. Artikli 77 lõikes 2 osutatud korras võib komisjon muuta:

a) artikli 78 lõike 1 teises lõigus ja artikli 78 lõikes 3 sätestatud arvutusmeetodite tehnilist korda;

b) artiklites 35, 58, 64 ja 69 osutatud teadete ning artikli 35 lõike 4 neljandas lõigus ning artiklites 75 ja 76 sätestatud statistiliste aruannete koostamise, edastamise, vastuvõtmise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda;

c) konkreetse viitamise korda konkreetsetele CPV nomenklatuuri asetustele teadetes;

d) avalik-õiguslike asutuste ja nende kategooriate loetelu III lisas, kui see on liikmesriikide teatiste põhjal vajalik;

e) keskvalitsusasutuste loetelu IV lisas pärast GATTi lepingu jõustumiseks vajalikke kohandusi;

f) I lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning selle klassifikatsiooni konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

g) II lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning kõnealuses lisas loetletud teenusekategooriate piires selle klassifikatsiooni konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

h) VIII lisas osutatud andmete edastamise ja avaldamise korda tehnilise arengu alusel või halduspõhjustel;

i) X lisa punktides a, f ja g osutatud elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi.

Artikkel 80

Rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2006. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 81

Järelevalvemehhanismid

Vastavalt nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivile 89/665/EMÜ asjade ja ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta [26] tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamise tõhusate, kättesaadavate ja läbipaistvate mehhanismide abil.

Selleks võivad nad muu hulgas nimetada või moodustada sõltumatu organi.

Artikkel 82

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses XI lisas sätestatud ülevõtmise ja rakendamise tähtaegadega, tunnistatakse alates artiklis 80 esitatud kuupäevast kehtetuks direktiiv 92/50/EMÜ, välja arvatud selle artikkel 41, ning direktiivid 93/36/EMÜ ja 93/37/EMÜ.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XII lisas esitatud korrelatsioonitabelile.

Artikkel 83

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 84

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 31. märts 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 11, ja EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 210.

[2] EÜT C 193, 10.7.2001, lk 7.

[3] EÜT C 144, 16.5.2001, lk 23.

[4] Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2002. aasta arvamus (EÜT C 271 E, 7.11.2002, lk 62), nõukogu 20. märtsi 2003. aasta ühine seisukoht (EÜT C 147 E, 24.6.2003, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 2. juuli 2003. aasta seisukoht (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004. aasta seadusandlik resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2004. aasta otsus.

[5] EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

[6] EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ.

[7] EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ.

[8] EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

[9] ELT L 137, 30.4.2004, lk 1.

[10] EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

[11] EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

[12] EÜT L 340,16,12.2002, lk1.

[13] EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

[14] EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

[15] Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

[16] Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40). Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/73/EÜ (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15).

[17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

[18] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[19] EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

[20] EÜT L 351, 29.12.1998, lk 1.

[21] EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

[22] EÜT L 358, 31.12.1998, lk 2.

[23] EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

[24] EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76).

[25] EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15. Otsust on muudetud otsusega 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).

[26] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33. Direktiivi on muudetud direktiiviga 92/50/EMÜ.

--------------------------------------------------

I LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS b NIMETATUD TÖÖDE LOETELU [1]

NACE |

JAGU F | EHITUS | CPV kood |

Jaotis | Rühm | Klass | Valdkond | Märkused |

45 | | | Ehitus | Käesolev jaotis hõlmab uute hoonete ehitamist ja seonduvaid töid, ennistamist ja remonttöid | 45000000 |

45.1 | | Objekti ettevalmistamine | | 45100000 |

45.11 | Hoonete lammutamine ja lõhkumine; pinnasetööd | Käesolevasse klassi kuulub: hoonete ja muude rajatiste lammutamineehitusplatside puhastaminepinnasetööd: kaevetööd, tagasitäide, ehitusplatsi tasandamine ja profileerimine, kraavide kaevamine, kivide eemaldamine, lõhkamine jneehitusplatsi ettevalmistamine kaevetöödeks:kattekihi eemaldamine ja muud mineraalidega seotud ettevalmistustöödKäesolevasse klassi kuulub veel: ehitusplatsi kuivendaminepõllumajandusmaa või metsa all oleva maa kuivendamine | 45110000 |

45.12 | Katsepuurimine ja -läbindamine | Käesolevasse klassi kuulub: katsepuurimine, katseläbindamine ja südamikpuurimine ehituslikel, geofüüsikalistel, geoloogilistel või muudel sarnastel eesmärkidelKäesolevasse klassi ei kuulu: nafta- ja gaasipuuraukude puurimine, vt 11.20veekaevude puurimine, vt 45.25šahtide süvistamine, vt 45.25nafta- ja gaasiväljade uuring, geofüüsikaline, geoloogiline ja seismiline mõõdistamine, vt 74.20 | 45120000 |

45.2 | | Hoonete või nende osade ehitamine; insener-tehnilised rajatised | | 45200000 |

45.21 | Hoonete üldehitus ja insener-tehnilised tööd | Käesolevasse klassi kuulub: iga tüüpi hoonete ehitamine;insener-tehniliste rajatiste ehitamine:sillad, kaasa arvatud tõstetud maanteede sillad, viaduktid, tunnelid ja metrood;magistraaltorustikud, magistraalside- ja elektriülekandeliinid;linnatorustikud, linna side- ja elektriliinid;abitööd linnades;monteeritavate konstruktsioonide montaaž ja püstitamine objektilKäesolevasse klassi ei kuulu: nafta ja gaasi toomisega kaasnevad tegevused, vt 11.20monteeritavate ehitiste püstitamine omavalmistatud osadest, mis pole betoonist, vt jaotised 20, 26 ja 28staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine, vt 45.23hoonete seadmestik, vt 45.3hoonete viimistlus, vt 45.4arhitektuurilised ja insenertehnilised tegevused, vt 74.20ehitustööde projektijuhtimine, vt 74.20 | 45210000 |

45.22 | Katusekatete ja -sõrestike ehitamine | Käesolevasse klassi kuulub: katuste tegemine,katusekatete paigaldamine ningkatuste hüdroisolatsioonitööd | 45220000 |

45.23 | Maanteede, teede, lennuväljade ja spordirajatiste ehitamine | Käesolevasse klassi kuulub: kiirteede, tänavate, maanteede ning teiste sõidukitele ja jalakäijatele mõeldud teede ehitamine;raudteede ehitamine;lennuväljaradade ehitamine;staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine;tee- ja autoparklate katetele märgistuse tegemineKäesolevasse klassi ei kuulu: eelnev pinnase teisaldamine, vt 45.11 | 45230000 |

45.24 | Vesiehitiste ehitamine | Käesolevasse klassi kuulub: vundamentide rajamineveeteede, mere-, jõe- ja huvisadamate (marinade), lüüside jms ehitamine;paisude ja tammide rajamine;süvendustööd;veealused tööd | 45240000 |

45.25 | Teised eritöid hõlmavad ehitustööd | Käesolevasse klassi kuulub: erinevat tüüpi hoonete ja rajatiste ehitamisel ette tulevad eritööd, mis nõuavad erioskusi või -vahendeid:vundamentide rajamine, kaasa arvatud vaiade rammimine;veekaevude puurimine ja ehitamine, šahtide süvistamine;tööstuslike teraselementide paigaldamine;terase painutamine;müüriladumine;tellingute ja töötasapindade paigaldamine ja lahtivõtmine koos rentimisega;korstnate ja tööstuslike ahjude ehitamineKäesolevasse klassi ei kuulu: tellingute rentimine ilma paigalduse ja lahtivõtmiseta, vt 71.32 | 45250000 |

45.3 | | Hoonete seadmestik | | 45300000 |

45.31 | Elektrijuhtmestiku ja furnituuri paigaldamine | Käesolevasse klassi kuulub: järgmiste süsteemide ja detailide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:elektrijuhtmestik ja furnituur;telekommunikatsioonisüsteemid;elektriküttesüsteemid;eraantennid;tulekahjualarmid;turvahäiresüsteemid;liftid ja eskalaatorid;piksevardad jms | 45310000 |

45.32 | Isolatsioonitööd | Käesolevasse klassi kuulub: soojus-, heli- ja vibratsiooniisolatsiooni paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse;Käesolevasse klassi ei kuulu: hüdroisolatsioonitööd, vt 45.22 | 45320000 |

45.33 | Hoone torustikud | Käesolevasse klassi kuulub: järgmiste süsteemide ja seadmete paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:torustikud ja sanitaarseadmed;gaasiseadmed;kütte-, ventilatsiooni-, jahutus- või kliimaseadmed ja lõõrid;sprinklersüsteemidKäesolevasse klassi ei kuulu: elektriküttesüsteemide paigaldus, vt 45.31 | 45330000 |

45.34 | Muud seadmestikud | Käesolevasse klassi kuulub: teede, raudteede, lennuväljade ja sadamate valgustus- ja signalisatsioonisüsteemid;abiseadmete ja -detailide jms paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse | 45340000 |

45.4 | | Hoonete viimistlus | | 45400000 |

45.41 | Krohvimine | Käesolevasse klassi kuulub: hoonete või muude rajatiste katmine seest ja väljast krohvi või stukk-krohviga ning krohvialusvõrgu paigaldamine | 45410000 |

45.42 | Puitdetailide paigaldamine | Käesolevasse klassi kuulub: puidust või teistest materjalidest valmisuste, akende ja nende raamide paigaldamine, sisseehitatud köökide, treppide, poesisseseade jms valmistamineSiseviimistlustööd, nagu lagede, puidust seinakatete, liigutatavate vaheseinte jms paigaldamine;Käesolevasse klassi ei kuulu: parketi ja teiste puidust põrandakatete paigaldamine, vt 45.43 | 45420000 |

45.43 | Põranda- ja seinakattematerjalide paigaldamine | Käesolevasse klassi kuulub: järgmiste materjalide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:keraamilised, betoonist või tahutud kivist seina- või põrandaplaadid;parkett ja teised puidust põrandakatted;vaibad ja linoleumpõrandakatted, kaasa arvatud kummist ja plastikust põrandakatted;terratso, marmorist, graniidist või kiltkivist põranda- või seinakatted;tapeet | 45430000 |

45.44 | Värvimine ja klaasimine | Käesolevasse klassi kuulub: hoonete värvimine seest ja väljast;insener-tehniliste rajatiste värvimine;klaasi, peeglite jms paigaldamineKäesolevasse klassi ei kuulu: akende paigaldamine, vt 45.42 | 45440000 |

45.45 | Muud viimistlustööd | Käesolevasse klassi kuulub: erabasseinide paigaldamine;hoonete välispindade puhastamine auru, liivapritsi vms;muud hoonete lõpetamis- või viimistlustöödKäesolevasse klassi ei kuulu: hoonete ja teiste rajatiste seest puhastamine, vt 74.70 | 45450000 |

45.5 | | Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga | | 45500000 |

45.50 | Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga | Käesolevasse klassi ei kuulu: ehitus- ja lammutusmasinate ja seadmete rent ilma operaatorita, vt 71.32 | |

[1] Juhul, kui CPV ja NACE tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse NACE nomenklatuuri.

--------------------------------------------------

II LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS d NIMETATUD TEENUSED

--------------------------------------------------

III LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 9 TEISES LÕIGUS NIMETATUD AVALIK-ÕIGUSLIKE ISIKUTE JA NENDE KATEGOORIATE LOETELU

I — BELGIA

Asutused

A

- Agence fédérale pour l'Accueil des demandeurs d'AsileFederaal Agentschap voor Opvang van Asielzoekers

- Agence fédérale pour la Sécurité de la Chaîne alimentaireFederaal Agentschap voor de Veiligheid van de Voedselketen

- Agence fédérale de Contrôle nucléaireFederaal Agentschap voor nucleaire Controle

- Agence wallonne à l'Exportation

- Agence wallonne des Télécommunications

- Agence wallonne pour l'Intégration des Personnes handicapées

- Aquafin

- Arbeitsamt der Deutschsprachigen Gemeinschaft

- Archives générales du Royaume et Archives de l'Etat dans les ProvincesAlgemeen Rijksarchief en Rijksarchief in de Provinciën Astrid

B

- Banque nationale de BelgiqueNationale Bank van België

- Belgisches Rundfunk- und Fernsehzentrum der Deutschsprachigen Gemeinschaft

- Berlaymont 2000

- Koninklijke Bilbliotheek Albert I

- Bruxelles-Propreté - Agence régionale pour la PropretéNet–Brussel – Gewestelijke Agentschap voor Netheid

- Bureau d'Intervention et de Restitution belgeBelgisch Interventie – en Restitutiebureau

- Bureau fédéral du PlanFederaal Planbureau

C

- Caisse auxiliaire de Paiement des Allocations de ChômageHulpkas voor Werkloosheidsuitkeringen

- Caisse auxiliaire d'Assurance Maladie-InvaliditéHulpkas voor Ziekte – en Invaliditeitsverzekeringen

- Caisse de Secours et de Prévoyance en Faveur des MarinsHulp – en Voorzorgskas voor Zeevarenden

- Caisse de Soins de Santé de la Société Nationale des Chemins de Fer BelgesKas der geneeskundige Verzorging van de Nationale Maatschappij der Belgische Spoorwegen

- Caisse nationale des CalamitésNationale Kas voor Rampenschade

- Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de BatellerieBijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders der Ondernemingen voor Binnenscheepvaart

- Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de Chargement, Déchargement et Manutention de Marchandises dans les Ports, Débarcadères, Entrepôts et Stations (appelée habituellement "Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales des Régions maritimes")Bijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders gebezigd door Ladings — en Lossingsondernemingen en door de Stuwadoors in de Havens, Losplaatsen, Stapelplaatsen en Stations (gewoonlijk genoemd "Bijzondere Compensatiekas voor Kindertoeslagen van de Zeevaartgewesten")

- Centre d'Etude de l'Energie nucléaireStudiecentrum voor Kernenergie

- Centre de recherches agronomiques de Gembloux

- Centre hospitalier de Mons

- Centre hospitalier de Tournai

- Centre hospitalier universitaire de Liège

- Centre informatique pour la Région de Bruxelles-CapitaleCentrum voor Informatica voor het Brusselse Gewest

- Centre pour l'Egalité des Chances et la Lutte contre le RacismeCentrum voor Gelijkheid van Kansen en voor Racismebestrijding

- Centre régional d'Aide aux Communes

- Centrum voor Bevolkings- en Gezinsstudiën

- Centrum voor landbouwkundig Onderzoek te Gent

- Comité de Contrôle de l'Electricité et du GazControlecomité voor Elekticiteit en Gas

- Comité national de l'EnergieNationaal Comité voor de Energie

- Commissariat général aux Relations internationales

- Commissariaat-Generaal voor de Bevordering van de lichamelijke Ontwikkeling, de Sport en de Openluchtrecreatie

- Commissariat général pour les Relations internationales de la Communauté française de Belgique

- Conseil central de l'EconomieCentrale Raad voor het Bedrijfsleven

- Conseil économique et social de la Région wallonne

- Conseil national du TravailNationale Arbeidsraad

- Conseil supérieur de la JusticeHoge Raad voor de Justitie

- Conseil supérieur des Indépendants et des petites et moyennes EntreprisesHoge Raad voor Zelfstandigen en de kleine en middelgrote Ondernemingen

- Conseil supérieur des Classes moyennes

- Coopération technique belgeBelgische technische Coöperatie

D

- Dienststelle der Deutschprachigen Gemeinschaft für Personen mit einer Behinderung

- Dienst voor de Scheepvaart

- Dienst voor Infrastructuurwerken van het gesubsidieerd Onderwijs

- Domus Flandria

E

- Entreprise publique des Technologies nouvelles de l'Information et de la Communication de la Communauté française

- Export Vlaanderen

F

- Financieringsfonds voor Schuldafbouw en Eenmalige Investeringsuitgaven

- Financieringsinstrument voor de Vlaamse Visserij- en Aquicultuursector

- Fonds bijzondere Jeugdbijstand

- Fonds communautaire de Garantie des Bâtiments scolaires

- Fonds culturele Infrastructuur

- Fonds de Participation

- Fonds de Vieillissement—Zilverfonds

- Fonds d'Aide médicale urgenteFonds voor dringende geneeskundige Hulp

- Fonds de Construction d'Institutions hospitalières et médico-sociales de la Communauté française

- Fonds de Pension pour les Pensions de Retraite du Personnel statutaire de Belgacom—Pensioenfonds voor de Rustpensioenen van het statutair Personeel van Belgacom

- Fonds des Accidents du TravailFonds voor Arbeidsongevallen

- Fonds des Maladies professionnellesFonds voor Beroepsziekten

- Fonds d'Indemnisation des Travailleurs licenciés en cas de Fermeture d'EntreprisesFonds tot Vergoeding van de in geval van Sluiting van Ondernemingen ontslagen Werknemers

- Fonds du Logement des Familles nombreuses de la Région de Bruxelles-CapitaleWoningfonds van de grote Gezinnen van het Brusselse hoofdstedelijk Gewest

- Fonds du Logement des Familles nombreuses de Wallonie

- Fonds Film in Vlaanderen

- Fonds national de Garantie des Bâtiments scolairesNationaal Warborgfonds voor Schoolgebouwen

- Fonds national de Garantie pour la Réparation des Dégâts houillersNationaal Waarborgfonds inzake Kolenmijnenschade

- Fonds piscicole de Wallonie

- Fonds pour le Financement des Prêts à des Etats étrangersFonds voor Financiering van de Leningen aan Vreemde Staten

- Fonds pour la Rémunération des MoussesFonds voor Scheepsjongens

- Fonds régional bruxellois de Refinancement des Trésoreries communalesBrussels gewestelijk Herfinancieringsfonds van de gemeentelijke Thesaurieën

- Fonds voor flankerend economisch Beleid

- Fonds wallon d'Avances pour la Réparation des Dommages provoqués par des Pompages et des Prises d'Eau souterraine

G

- Garantiefonds der Deutschsprachigen Gemeinschaft für Schulbauten

- Grindfonds

H

- Herplaatsingfonds

- Het Gemeenschapsonderwijs

- Hulpfonds tot financieel Herstel van de Gemeenten

I

- Institut belge de NormalisationBelgisch Instituut voor Normalisatie

- Institut belge des Services postaux et des TélécommunicationsBelgisch Instituut voor Postdiensten en Telecommunicatie

- Institut bruxellois francophone pour la Formation professionnelle

- Institut bruxellois pour la Gestion de l'EnvironnementBrussels Instituut voor Milieubeheer

- Institut d'Aéronomie spatialeInstituut voor Ruimte - aëronomie

- Institut de Formation permanente pour les Classes moyennes et les petites et moyennes Entreprises

- Institut des Comptes nationauxInstituut voor de nationale Rekeningen

- Institut d'Expertise vétérinaireInstituut voor veterinaire Keuring

- Institut du Patrimoine wallon

- Institut für Aus-und Weiterbildung im Mittelstand und in kleinen und mittleren Unternehmen

- Institut géographique nationaleNationaal geografisch Instituut

- Institution pour le Développement de la Gazéification souterraineInstelling voor de Ontwikkeling van -ondergrondse Vergassing-

- Institution royale de MessineKoninklijke Gesticht van Mesen

- Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté flamandeUniversitaire instellingen van publiek recht afangende van de Vlaamse Gemeenschap

- Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté françaiseUniversitaire instellingen van publiek recht afhangende van de Franse Gemeenschap

- Institut national d'Assurance Maladie-InvaliditéRijksinstituut voor Ziekte – en Invaliditeitsverzekering

- Institut national d'Assurances sociales pour Travailleurs indépendantsRijksinstituut voor de sociale Verzekeringen der Zelfstandigen

- Institut national des Industries extractivesNationaal Instituut voor de Extractiebedrijven

- Institut national de Recherche sur les Conditions de TravailNationaal Onderzoeksinstituut voor Arbeidsomstandigheden

- Institut national des Invalides de Guerre, anciens Combattants et Victimes de GuerreNationaal Instituut voor Oorlogsinvaliden, Oudstrijders en Oorlogsslachtoffers

- Institut national des RadioélémentsNationaal Instituut voor Radio-Elementen

- Institut national pour la Criminalistique et la CriminologieNationaal Instituut voor Criminalistiek en Criminologie

- Institut pour l'Amélioration des Conditions de TravailInstituut voor Verbetering van de Arbeidsvoorwaarden

- Institut royal belge des Sciences naturellesKoninklijk Belgisch Instituut voor Natuurwetenschappen

- Institut royal du Patrimoine culturelKoninklijk Instituut voor het Kunstpatrimonium

- Institut royal météorologique de BelgiqueKoninklijk meteorologisch Instituut van België

- Institut scientifique de Service public en Région wallonne

- Institut scientifique de la Santé publique - Louis PasteurWetenschappelijk Instituut Volksgezondheid – Louis Pasteur

- Instituut voor de Aanmoediging van Innovatie door Wetenschap en Technologie in Vlaanderen

- Instituut voor Bosbouw en Wildbeheer

- Instituut voor het archeologisch Patrimonium

- Investeringsdienst voor de Vlaamse autonome Hogescholen

- Investeringsfonds voor Grond- en Woonbeleid voor Vlaams-Brabant

J

- Jardin botanique national de BelgiqueNationale Plantentuin van België

K

- Kind en Gezin

- Koninklijk Museum voor schone Kunsten te Antwerpen

L

- Loterie nationaleNationale Loterij

M

- Mémorial national du Fort de BreendonkNationaal Gedenkteken van het Fort van Breendonk

- Musée royal de l'Afrique centraleKoninklijk Museum voor Midden-Afrika

- Musées royaux d'Art et d'HistoireKoninklijke Musea voor Kunst en Geschiedenis

- Musées royaux des Beaux-Arts de BelgiqueKoninklijke Musea voor schone Kunsten van België

O

- Observatoire royal de BelgiqueKoninklijke Sterrenwacht van België

- Office central d'Action sociale et culturelle du Ministère de la DéfenseCentrale Dienst voor sociale en culturele Actie van het Ministerie van Defensie

- Office communautaire et régional de la Formation professionnelle et de l'Emploi

- Office de Contrôle des AssurancesControledienst voor de Verzekeringen

- Office de Contrôle des Mutualités et des Unions nationales de MutualitésControledienst voor de Ziekenfondsen en de Landsbonden van Ziekenfondsen

- Office de la Naissance et de l'Enfance

- Office de Promotion du Tourisme

- Office de Sécurité sociale d'Outre-MerDienst voor de overzeese sociale Zekerheid

- Office for Foreign Investors in Wallonia

- Office national d'Allocations familiales pour Travailleurs salariésRijksdienst voor Kinderbijslag voor Werknemers

- Office national de l'EmploiRijksdienst voor Arbeidsvoorziening

- Office national de Sécurité socialeRijksdienst voor sociale Zekerheid

- Office national de Sécurité sociale des Administrations provinciales et localesRijksdienst voor sociale Zekerheid van de provinciale en plaatselijke Overheidsdiensten

- Office national des PensionsRijksdienst voor Pensioenen

- Office national des Vacances annuellesRijksdienst voor jaarlijkse Vakantie

- Office national du DucroireNationale Delcrederedienst

- Office régional bruxellois de l'EmploiBrusselse gewestelijke Dienst voor Arbeidsbemiddeling

- Office régional de Promotion de l'Agriculture et de l'Horticulture

- Office régional pour le Financement des Investissements communaux

- Office wallon de la Formation professionnelle et de l'Emploi

- Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Geel

- Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Rekem

- Openbare Afvalstoffenmaatschappij voor het Vlaams Gewest

- Orchestre national de BelgiqueNationaal Orkest van België

- Organisme national des Déchets radioactifs et des Matières fissilesNationale Instelling voor radioactief Afval en Splijtstoffen

P

- Palais des Beaux-ArtsPaleis voor schone Kunsten

- Participatiemaatschappij Vlaanderen

- Pool des Marins de la Marine marchandePool van de Zeelieden der Koopvaardij

R

- Radio et Télévision belge de la Communauté française

- Régie des BâtimentsRegie der Gebouwen

- Reproductiefonds voor de Vlaamse Musea

S

- Service d'Incendie et d'Aide médicale urgente de la Région de Bruxelles-CapitaleBrusselse hoofdstedelijk Dienst voor Brandweer en dringende medische Hulp

- Société belge d'Investissement pour les pays en développementBelgische Investeringsmaatschappij voor Ontwinkkelingslanden

- Société d'Assainissement et de Rénovation des Sites industriels dans l'Ouest du Brabant wallon

- Société de Garantie régionale

- Sociaal economische Raad voor Vlaanderen

- Société du Logement de la Région bruxelloise et sociétés agrééesBrusselse Gewestelijke Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen

- Société publique d'Aide à la Qualité de l'Environnement

- Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires bruxellois

- Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Brabant wallon

- Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Hainaut

- Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Namur

- Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Liège

- Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Luxembourg

- Société publique de Gestion de l'Eau

- Société wallonne du Logement et sociétés agréées

- Sofibail

- Sofibru

- Sofico

T

- Théâtre national

- Théâtre royal de la MonnaieDe Koninklijke Muntschouwburg

- Toerisme Vlaanderen

- Tunnel Liefkenshoek

U

- Universitair Ziekenhuis Gent

V

- Vlaams Commissariaat voor de Media

- Vlaamse Dienst voor Arbeidsbemiddeling en Beroepsopleiding

- Vlaams Egalisatie Rente Fonds

- Vlaamse Hogescholenraad

- Vlaamse Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen

- Vlaamse Instelling voor technologisch Onderzoek

- Vlaamse interuniversitaire Raad

- Vlaamse Landmaatschappij

- Vlaamse Milieuholding

- Vlaamse Milieumaatschappij

- Vlaamse Onderwijsraad

- Vlaamse Opera

- Vlaamse Radio - en Televisieomroep

- Vlaamse Reguleringsinstantie voor de Elektriciteit – en Gasmarkt

- Vlaamse Stichting voor Verkeerskunde

- Vlaams Fonds voor de Lastendelging

- Vlaams Fonds voor de Letteren

- Vlaams Fonds voor de sociale Integratie van Personen met een Handicap

- Vlaams Informatiecentrum over Land - en Tuinbouw

- Vlaams Infrastructuurfonds voor Persoonsgebonden Aangelegenheden

- Vlaams Instituut voor de Bevordering van het wetenschappelijk- en technologisch Onderzoek in de Industrie

- Vlaams Instituut voor Gezondheidspromotie

- Vlaams Instituut voor het Zelfstandig ondernemen

- Vlaams Landbouwinvesteringsfonds

- Vlaams Promotiecentrum voor Agro - en Visserijmarketing

- Vlaams Zorgfonds

- Vlaams Woningsfonds voor de grote Gezinnen

II — TAANI

Asutused

Danmarks Radio

Det landsdækkende TV2

Danmarks Nationalbank

Sund og Bælt Holding A/S

A/S Storebælt

A/S Øresund

Øresundskonsortiet

Ørestadsselskabet I/S

Byfornyelsesselskabet København

Hovedstadsområdets Sygehusfællesskab

Statens og Kommunernes Indkøbsservice

Post Danmark

Arbejdsmarkedets Tillægspension

Arbejdsmarkedets Feriefond

Lønmodtagernes Dyrtidsfond

Naviair

Kategooriad

- (sotsiaalkorteritega tegelevad organisatsioonid),

- (kohalikud kirikuvalitsused),

- (muud haldusorganid).

III — SAKSAMAA

1. Kategooriad

Avalik-õiguslikud asutused, ettevõtted ja fondid, mille on rajanud keskvalitsus, liidumaa valitsus või kohalik omavalitsus eelkõige järgmistes valdkondades:

1.1. Asutused

- (ülikoolid ja tunnustatud üliõpilasorganisatsioonid),

- [juristide, notarite, maksunõunike, raamatupidajate, arhitektide, arstide ja farmatseutide kutseliidud],

- [äri- ja kaubandusorganisatsioonid: põllumajandus- ja käsitööühingud, kaubandus- ja tööstuskojad, käsitööliste gildid, kaupmeeste ühingud],

- [sotsiaalkindlustusasutused: haigekassa-, õnnetus- ja pensionikindlustusfondid],

- (haigekassa arstide ühendused),

- (kooperatiivid ja muud liidud).

1.2. Ettevõtted ja fondid

Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mitteärilised ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides, eelkõige järgmistes valdkondades:

- (õigus- ja teovõimelised keskvalitsused),

- (pensioniorganisatsioonid ja üliõpilasliidud),

- (kultuuri-, sotsiaal- ja abifondid).

2. Eraõiguslikud juriidilised isikud

Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mitteärilised ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides (sealhulgas "kommunale Versorgungsunternehmen" – munitsipaal-kommunaalettevõtted), eelkõige järgmistes valdkondades:

- [tervishoid: haiglad, sanatooriumid, meditsiinilised uurimisinstituudid, katseettevõtted ja loomakerede hävitamise ettevõtted],

- [kultuur: teatrid, orkestrid, muuseumid, raamatukogud, arhiivid, zooloogia- ja botaanikaaiad],

- [sotsiaalhoolekanne: lasteaiad, lastepäevakodud, puhkeasutused, lastekodud, noortekodud, vaba aja keskused, sotsiaalkorterid, naiste turvakodud, vanadekodud, kodutute varjupaigad],

- [sport: ujumisbasseinid, spordirajatised],

- [päästeteenistus: tuletõrje, muud päästetalitused],

- [haridus: koolitus-, täiend- ja ümberkoolitusasutused, täiskasvanute õhtune koolitus],

- [teadus, uuringud ja areng: laia profiiliga uurimisasutused, teadusühingud ja -liidud, teaduse arendamisega tegelevad asutused],

- [jäätme- ja prügikäitlusteenused: tänavate puhastamine, reovee- ja jäätmekäitlus],

- [ehitus ja elamumajandus: linnaplaneerimine, linnaarendus, elamuettevõtjad (kui nad tegutsevad üldsuse huvides), eluasemeteenused],

- (majandus: majanduse arendamisega tegelevad organisatsioonid),

- (kalmistud ja matuseteenused),

- [koostöö arengumaadega: rahastamine, tehniline koostöö, arenguabi, koolitus.]

IV — KREEKA

Kategooriad

a) Avalik-õiguslikud ettevõtted ja isikud

b) Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on riigi omanduses või mis saavad kohaldatavate seaduste alusel korrapäraselt riigilt toetust vähemalt 50 % ulatuses oma eelarvest või kus riigi osalus on vähemalt 51 %.

c) Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on avalik-õiguslike juriidiliste isikute, mis tahes tasandi kohalike omavalitsuste, sealhulgas Kreeka kohalike omavalitsuste keskliidu (Κ.Ε.Δ.Κ.Ε.), kommuunide (kohalike halduspiirkondade) kohalike liitude, avalik-õiguslike ettevõtete või isikute või punktis b viidatud juriidiliste isikute omanduses või mis saavad kohaldatavate seaduste või oma põhikirja alusel nimetatud juriidilistelt isikutelt korrapäraselt toetust vähemalt 50 % ulatuses oma eelarvest ning eespool nimetatud juriidilised isikud, mille osalus sellistes avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes on vähemalt 51 %.

V — HISPAANIA

Kategooriad

- Avalik-õiguslikud asutused ja isikud, mis ei ole valitsusasutused (

) ja mille suhtes kohaldatakse riigihangete seadust [

]

- Avalik-õiguslikud asutused ja isikud, mis ei ole autonoomsete piirkondade sõltumatud asutused (

) ja mille suhtes kohaldatakse riigihangete seadust.

- Avalik-õiguslikud asutused ja isikud, mis ei ole kohalike omavalitsuste (

) asutused ja mille suhtes kohaldatakse riigihangete seadust.

- Tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad haldusasutused ja üldtalitused (

)

VI — PRANTSUSMAA

Asutused

- Collège de France

- Conservatoire national des arts et métiers

- Observatoire de Paris

- Institut national d'histoire de l'art (INHA)

- Centre national de la recherche scientifique (CNRS)

- Institut national de la recherche agronomique (INRA)

- Institut national de la santé et de la recherche médicale (INSERM)

- Institut de recherche pour le développement (IRD)

- Agence nationale pour l'emploi (ANPE)

- Caisse nationale des allocations familiales (CNAF)

- Caisse nationale d'assurance maladie des travailleurs salariés (CNAMTS)

- Caisse nationale d'assurance vieillesse des travailleurs salariés (CNAVTS)

- Compagnies et établissements consulaires: chambres de commerce et d'industrie (CCI), chambres des métiers et chambres d'agriculture

- Office national des anciens combattants et victimes de guerre (ONAC)

Kategooriad

1. Avalik-õiguslikud isikud

- (veevarustusasutused)

- (arhidektuurikoolid)

- (ülikoolid)

- (kõrgemad õpetajakoolituse instituudid)

2. Regionaalide, departemangu ja kohaliku tasandi riiklikud haldusasutused

- (gümnaasiumid)

- (gümnaasiumid)

- (riigihaiglad)

- (sotsiaalkortereid pakkuvad asutused)

3. Territoriaalsete asutuste rühmad

- (kohalike omavalitsuste vahelise koostöö avalikud või avalikes huvides tegutsevad asutused)

- (mitut departemangu hõlmavad institutsioonid ja regioonidevahelised institutsioonid).

VII — IIRIMAA

Asutused

Enterprise Ireland [turunduse, tehnoloogia ja ettevõtluse arendamine]

Forfás [ettevõtlus-, kaubandus-, teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialase poliitika ja nõuande organ]

Industrial Development Authority

Enterprise Ireland

FÁS [tööstuskoolitus ja tööhõive]

Health and Safety Authority

[turismi edendamine]

CERT [hotellindus-, toitlustus- ja turismialane koolitus]

Irish Sports Council

National Roads Authority

[gaelikeelseid regioone ühendav asutus]

Teagasc [põllumajandusalane uurimistegevus, koolitus ja areng]

[toiduainetetööstuse edendamine]

[aianduse kui majandusharu edendamine]

Irish Horseracing Authority

[hurtade võiduajamiste toetamine ja edendamine]

Marine Institute

[kalanduse edendamine]

Equality Authority

Legal Aid Board

Kategooriad

Regional Health Boards (regionaalsed tervisenõukogud)

Hospitals and similar institutions of a public character (haiglad ja muud avalik-õiguslikud institutsioonid)

Vocational Education Committees (kutsehariduskomiteed)

Colleges and educational institutions of a public character (kolledžid ja muud avalik-õiguslikud haridusasutused)

Central and Regional Fisheries Boards (kesk- ja regionaalsed kalandusnõukogud)

Regional Tourism Organisations (regionaalsed turismiorganisatsioonid)

National Regulatory and Appeals bodies (riiklikud regulatiiv- ja apellatsiooniorganid sellistes valdkondades nagu telekommunikatsioon, energia, planeerimine jne)

Asutused, mille eesmärgiks on täita konkreetseid ülesandeid või rahuldada vajadusi erinevates avalikes sektorites (näiteks Healthcare Materials Management Board, Health Sector Employers Agency, Local Government Computer Services Board, Environmental Protection Agency, National Safety Council, Institute of Public Administration, Economic and Social Research Institute, National Standards Authority jt)

Teised avalik-õiguslikud isikud, mis vastavad käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 7 antud määratlusele.

VIII — ITAALIA

Asutused

Società "Stretto di Messina"

Ente autonomo mostra d'oltremare e del lavoro italiano nel mondo

Ente nazionale per l'aviazione civile ΠENAC

Ente nazionale per l'assistenza al volo - ENAV

ANAS S.p.a

Kategooriad

- (sadama- ja lennujaamaasutused),

- (vesiehituse konsortsiumid),

- (riiklikud ülikoolid, riiklike ülikoolide instituudid, ülikoolide arendustöö konsortsiumid),

- (riiklikud hoolekande- ja heategevusasutused),

- (kõrgemad teadus- ja kultuuriinstituudid, astronoomia-, astrofüüsika-, geofüüsika- ja vulkanoloogia observatooriumid),

- (uurimis- ja katsetööga tegelevad asutused),

- (kohustuslikke sotsiaalkindlustus- ja hoolekandesüsteeme haldavad talitused),

- (maaparandusühistud),

- (arendustöö- või niisutusasutused),

- (tööstuspiirkondade ühendused),

- (mägipiirkondade kohalike omavalitsuste ühendused),

- (üldsuse huvides teenuseid osutavad asutused),

- (meelelahutuse, spordi, turismi ja vaba aja veetmise korraldamisega tegelevad riigiasutused),

- (kultuuri ja kunstilist tegevust edendavad asutused).

IX — LUKSEMBURG

Kategooriad

- (avalik-õiguslikud asutused, mis on valitsuse liikme järelevalve all),

- (kommuunide (kohalike omavalitsusüksuste) järelevalve all olevad avalik-õiguslikud asutused),

- (kommuunide ühendused, mis on moodustatud 23. veebruari 2001. aasta seaduse alusel).

X — MADALMAAD

Asutused

(Sise- ja Kuningriigi Suhete Ministeerium)

- (Hollandi Tuletõrje ja Eriolukordade Ennetamise Instituut)

- (Hollandi Tuletõrje Uurimisamet)

- (Politseinike Värbamise ja Koolitamise Riiklik Instituut)

- 25 afzonderlijke politieregio's (25 iseseisvat politseipiirkonda)

- (Sihtasutus ICTU)

Majandusministeerium

- (Syntens)

- (NM van Swindeni Laboratoorium)

- (NM Metroloogia ja Tehnoloogia Instituut)

- (Hollandi Kosmoseprogrammide Agentuur)

- (Hollandi Turismiamet)

- (Põhja-Hollandi Provintsivalitsuste Koostööorgan)

- (Gelderlandi Arenguagentuur)

- (Overijsseli Arenguagentuur)

- LIOF (Limburgi Investeerimisagentuur)

- (Põhja-Hollandi Investeerimisagentuur)

- (Brabanti Arenguagentuur)

- (Sõltumatu Posti ja Telekommunikatsiooni Amet)

Rahandusministeerium

- (Hollandi Keskpank)

- (Hollandi Rahaturu Inspektsioon)

- (Hollandi Pensionide ja Kindlustuse Järelevalveinspektsioon)

Justiitsministeerium

- (Hollandi Rehabilitatsiooniagentuur)

- (VEDIVO sihtasutus, (perekondade) eestkosteasutuste ühendus)

- (eestkosteasutused ja perekondade eestkosteasutused)

- (Hollandi alternatiivne sihtasutus Halt)

- (erainternaadid)

- (alaealiste seaduserikkujate karistusasutused)

- (Vägivallakuritegude Ohvrite Abistamise Fond)

- (Varjupaigataotlejate Vastuvõtuagentuur)

- (Toetuste ja Elatusvahendite Tagamise Amet)

- (ohvritele kompensatsiooni maksmisega tegelevad riiklikud organisatsioonid)

- (Hollandi Andmekaitseinspektsioon)

- (Kohtunike Koolituskeskus)

- (õigusabi nõukogud)

- (õigusabi keskused varjupaigataotlejatele)

- (õigusabiagentuurid)

- (Rassilise Diskrimineerimise Vastase Võitluse Amet)

- Clara Wichman Instituut(Clara Wichmani Instituut)

- (tõlkekeskused)

Põllumajandus-, Looduskorraldus- ja Kalandusministeerium

- (Maa-amet)

- Faunafonds(Fauna Fond)

- (Riiklik Metsaamet)

- (Hollandi Toidu- ja Toitumisharjumustealase Hariduse Talitus)

- (Wageningeni Ülikool ja Uurimiskeskus)

- (Põllumajandusuuringute osakond)

- (tarbekaupade ametid)

Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium

A. Üldkirjeldus

- algharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid alghariduse seaduse (Wet op het primair onderwijs) tähenduses

- eri- ja keskeriharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad koolid ning eri- ja keskharidust andvad õppeasutused nõustamiskeskuste seaduse (Wet op de expertisecentra) tähenduses

- keskharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid ning keskharidust andvad asutused keskhariduse seaduse (Wet op het Voortgezet Onderwijs) tähenduses

- riigiasutused ja riigi poolt rahastatavad eraasutused haridus- ja kutseharidusseaduse (Wet Educatie en Beroepsonderwijs) tähenduses

- riigikoolid või riigi poolt rahastatavad erakoolid eksperimentaalharidusseaduse (Experimentenwet Onderwijs) tähenduses

- riigi poolt rahastatavad ülikoolid ja kõrgemad õppeasutused, avatud ülikoolid ning ülikoolikliinikumid kõrghariduse ja teadusuuringute seaduse (Wet op het hoger onderwijs en wetenschappelijk onderzoek) tähenduses ning rahvusvahelised haridusasutused, mis saavad rohkem kui 50 % oma eelarvest riiklikest vahenditest

- koolide nõustamisteenistused alghariduse seaduse (Wet op het primair onderwijs) ning nõustamiskeskuste seaduse (Wet op de expertisecentra) tähenduses

- riiklikud õpetajate keskused riikliku hariduse toetustegevuste doteerimise seaduse (Wet subsidiëring landelijke onderwijsondersteunende activiteiten) tähenduses

- ringhäälinguorganisatsioonid meediaseaduse (Mediawet) tähenduses

- sihtasutused kultuuriseaduse (Wet op het Specifiek Cultuurbeleid) tähenduses

- riiklikud kutseõppeasutused

- sihtasutused riiklike muuseumitalituste erastamise seaduse (Wet Verzelfstandiging Rijksmuseale Diensten) tähenduses

- muuseumid, mis saavad rohkem kui 50 % oma vahenditest Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeeriumilt

- muud hariduse, kultuuri ja teaduse vallas tegutsevad organisatsioonid ja institutsioonid, mis saavad rohkem kui 50 % oma vahenditest Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeeriumilt

B. Nimede loetelu

- Informatie Beheer Groep

- Stichting Participatiefonds voor het Onderwijs

- Stichting Uitvoering Kinderopvangregelingen/Kintent

- Stichting voor Vluchteling-Studenten UAF

- Koninklijke Nederlandse Academie van Wetenschappen

- Nederlandse organisatie voor internationale samenwerking in het hoger onderwijs (Nuffic)

- Stichting Nederlands Interdisciplinair Demografisch Instituut

- Nederlandse Organisatie voor Wetenschappelijk Onderzoek

- Nederlandse Organisatie voor toegepast-natuurwetenschappelijk onderzoek

- College van Beroep voor het hoger Onderwijs

- Vereniging van openbare bibliotheken NBLC

- Koninklijke Bibliotheek

- Stichting Muziek Centrum van de Omroep

- Stichting Ether Reclame

- Stichting Radio Nederland Wereldomroep

- Nederlandse Programma Stichting

- Nederlandse Omroep Stichting

- Commissariaat voor de Media

- Stichting Stimuleringsfonds Nederlandse Culturele Omroepproducties

- Stichting Lezen

- Dienst Omroepbijdragen

- Centrum voor innovatie en opleidingen

- Bedrijfsfonds voor de Pers

- Centrum voor innovatie van opleidingen

- Instituut voor Toetsontwikkeling (Cito)

- Instituut voor Leerplanontwikkeling

- Landelijk Dienstverlenend Centrum voor Studie- en Beroepskeuzevoorlichting

- Max Goote Kenniscentrum voor Beroepsonderwijs en Volwasseneneducatie

- Stichting Vervangingsfonds en Bedrijfsgezondheidszorg voor het Onderwijs

- BVE-Raad

- Colo, Vereniging kenniscentra beroepsonderwijs bedrijfsleven

- Stichting kwaliteitscentrum examinering beroepsonderwijs

- Vereniging Jongerenorganisatie Beroepsonderwijs

- Combo Stichting Combinatie Onderwijsorganisatie

- Stichting Financiering Struktureel Vakbondsverlof Onderwijs

- Stichting Samenwerkende Centrales in het COPWO

- Stichting SoFoKles

- Europees Platform

- Stichting mobiliteitsfonds HBO

- Nederlands Audiovisueel Archiefcentrum

- Stichting minderheden Televisie Nederland

- Stichting omroep allochtonen

- Stichting multiculturele Activiteiten Utrecht

- School der Poëzie

- Nederlands Perscentrum

- Nederlands Letterkundig Museum en documentatiecentrum

- Bibliotheek voor varenden

- Christelijke bibliotheek voor blinden en slechtzienden

- Federatie van Nederlandse Blindenbibliotheken

- Nederlandse luister- en braillebibliotheek

- Federatie Slechtzienden- en Blindenbelang

- Bibliotheek Le Sage Ten Broek

- Doe Maar Dicht Maar

- ElHizjra

- Fonds Bijzondere Journalistieke Projecten

- Fund for Central and East European Book Projects

- Jongeren Onderwijs Media

Sotsiaal- ja Tööhõiveministeerium

- (Sotsiaalkindlustuspank)

- (Tööhõiveamet)

- (Silikoosi All Kannatavate Endiste Kaevurite Sihtasutus)

- (Hollandi Pensionide ja Kindlustuse Järelevalveinspektsioon)

- (Sotsiaal- ja Majandusnõukogu Hollandis)

- (Töö- ja Sissetulekute Nõukogu)

- (Töö- ja Sissetulekute Keskorganisatsioon)

- (töötajate kindlustusskeeme rakendav asutus)

Transpordi-, Kommunikatsiooni- ja Avalike Tööde Ministeerium

- (sõidukite informatsiooni ja haldusteenistus)

- (Lennuliiklusamet)

- (Hollandi Lootside Ühendus)

- (Regionaalne Lootside Ühendus)

Elamumajandus-, Planeerimis- ja Keskkonnaministeerium

- (Maakataster)

- (Elamumajanduse Keskfond)

- Stichting Bureau Architectenregister(Arhitektide Register)

Tervishoiu-, Hoolekande- ja Spordiministeerium

- Commissie Algemene Oorlogsongevallenregeling Indonesië (COAR)

- (Ravimiamet)

- Commissies voor gebiedsaanwijzing

- (Haiglate Saneerimise Riiklik Amet)

- (Terviseuuringute ja Arendustegevuse Nõukogu)

- kontrolliasutused meditsiinitehnika seaduse (

) tähenduses

- (KEMA/TNO sertifitseerimine)

- (Haiglate Amet)

- (Tervisekindlustusamet)

- (Riiklik 4. ja 5. Mai Komitee)

- (Pensioni- ja Toetuste Amet)

- (Tervishoiuteenuste Tariifide Komisjon)

- Stichting Uitvoering Omslagregeling Wet op de Toegang Ziektekostenverzekering (SUO)

- (Rahvatervise ja Keskkonna Edendamise Sihtasutus)

- Stichting Facilitair Bureau Gemachtigden Bouw VWS

- (Sanquini Veredoonorluse Sihtasutus)

- (raviasutuste registreerimisega tegelevate ravikindlustuskomisjonide järelevalvenõukogu)

- (tervisekindlustusfondid)

- (Hollandi Transplantatsiooni Sihtasutus)

- (vajaduse hindamise regionaalsed asutused).

XI — AUSTRIA

Kõik mittetööstusliku ja mittetulundusliku iseloomuga isikud, kelle eelarvet kontrollib

(auditeerimisasutus).

XII — PORTUGAL

Kategooriad

- (mittetulundusliku ja mittetööstusliku iseloomuga avalikud institutsioonid),

- (juriidilistest isikutest koosnevad avalikud talitused)

- (riiklikud fondid),

- (avalikud haridus-, teadusuuringute- ja tervishoiuasutused),

XIII — SOOME

Avalik-õiguslikud või avalikult kontrollitavad mittetööstusliku ja mittetulundusliku iseloomuga üksused või ettevõtjad.

XIV — ROOTSI

Kõik mittetulundusliku iseloomuga üksused, mille riigihankelepinguid kontrollib riigihankeamet.

XV — ÜHENDKUNINGRIIK

Asutused

- Design Council

- Health and Safety Executive

- National Research Development Corporation

- Public Health Laboratory Service Board

- Advisory, Conciliation and Arbitration Service

- Commission for the New Towns

- National Blood Authority

- National Rivers Authority

- Scottish Enterprise

- Scottish Homes

- Welsh Development Agency

Kategooriad

- Maintained schools (riigi toetusega koolid)

- Universities and colleges financed for the most part by other contracting authorities (ülikoolid ja kolledžid, mida suures osas rahastavad teised ostjad)

- National Museums and Galleries (riiklikud muuseumid ja galeriid)

- Research Councils (uurimisnõukogud)

- Fire Authorities (Tuletõrjeamet)

- National Health Service Strategic Health Authorities (Riigi Tervishoiuamet)

- Police Authorities (Politseiamet)

- New Town Development Corporations (uute linnade väljaarendamise korporatsioonid)

- Urban Development Corporations (linna arengu korporatsioonid)

--------------------------------------------------

IV LISA

KESKVALITSUSASUTUSED [1]

BELGIA

—l'Etat | —de Staat | —riik |

—les communautés | —de gemeenschappen | —kogukonnad |

—les commissions communautaires | —de gemeenschapscommissies | —kogukonna komisjonid |

—les régions | —de gewesten | —regioonid |

—les provinces | —de provincies | —provintsid |

—les communes | —de gemeenten | —kommuunid |

—les centres publics d'aide sociale | —de openbare centra voor maatschappelijk welzijn | —sotsiaalabikeskused |

—les fabriques d'églises et les organismes chargés de la gestion du temporel des autres cultes reconnus | —de kerkfabrieken en de instellingen die belast zijn met het beheer van de temporalïen van de erkende erediensten | —kirikunõukogud ja teiste registreeritud usuorganisatsioonide varasid haldavad organisatsioonid |

—les sociétés de développement régional | —de gewestelijke ontwikkelingsmaatschappijen | —regionaalarengu seltsid |

—les polders et wateringues | —de polders en wateringen | —poldrite ja veetööde ametid |

—les comités de remembrement des biens ruraux | —de ruilverkavelingscomités | —maakorralduskomiteed |

—les zones de police | —de politiezones | —politseitsoonid |

—les associations formées par plusieurs des pouvoirs adjudicateurs ci-dessus. | —de verenigingen gevormd door een of meerdere aanbestedende overheden hierboven. | —mitmete eespool nimetatud ostjate ühendused. |

TAANI

1.Folketinget — Taani Parlament | Rigsrevisionen — Riigikontroll |

2.Statsministeriet — Peaministri Kantselei | |

3.Udenrigsministeriet — Välisministeerium | |

4.Beskæftigelsesministeriet — Tööhõiveministeerium | 5 styrelser og institutioner — 5 ametit ja allasutust |

5.Domstolsstyrelsen — Kohtuadministratsioon | |

6.Finansministeriet — Rahandusministeerium | 5 styrelser og institutioner — 5 ametit ja allasutust |

7.Forsvarsministeriet — Kaitseministeerium | Adskillige institutioner — mitu allasutust |

8.Indenrigs- og Sundhedsministeriet — Sise- ja Tervishoiuministeerium | Adskillige styrelser og institutioner, herunder Statens Serum Institut — mitu ametit ja allaasutust, kaasa arvatud Statens Serum Institut |

9.Justitsministeriet — Justiitsministeerium | Rigspolitichefen, 2 direktorater samt et antal styrelser — politseijuht, 2 direktoraati ja mitu ametit |

10.Kirkeministeriet — Kirikuministeerium | 10 stiftsøvrigheder — 10 piiskopkondlikku asutust |

11.Kulturministeriet — Kultuuriministeerium | Departement samt et antal statsinstitutioner — üks osakond ja mitu allasutust |

12.Miljøministeriet — Keskkonnaministeerium | 6 styrelser — 6 ametit |

13.Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration — Pagulas-, Immigratsiooni- ja Integratsiooniasjade Ministeerium | 1 styrelse — 1 amet |

14.Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri — Toiduainete-, Põllumajandus- ja Kalandusministeerium | 9 direktorater og institutioner — 9 direktoraati ja allasutust |

15.Ministeriet for Videnskab, Teknologi og herunder Udvikling — Teaduse-, Tehnoloogia- ja Innovatsiooniministeerium | Adskillige styrelser og institutioner, Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger — mitu ametit ja allasutust, kaasa arvatud Riiklik Risoe Laboratoorium ja Taani Riiklik Uurimis- ja Hariduskeskus |

16.Skatteministeriet — Maksuministeerium | 1 styrelse og institutioner — 1 amet ja mitu allasutust |

17.Socialministeriet — Sotsiaalministeerium | 3 styreler og institutioner — 3 ametit ja mitu allasutust |

18.Trafikministeriet — Transpordiministeerium | 12 styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet — 12 ametit ja allasutust, kaasa arvatud Øresundsbrokonsortiet |

19.Undervisningsministeriet — Haridusministeerium | 3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner — 3 ametit, 4 haridusasutust, 5 muud institutsiooni |

20.Økonomi- og Erhvervsministeriet — Majandus- ja Ettevõtlusministeerium | Adskillige styrelser og institutioner — mitu ametit ja allasutust |

SAKSAMAA

Auswärtiges Amt | Välisministeerium |

Bundesministerium des Innern (nur zivile Güter) | Siseministeerium (ainult tsiviilasjad) |

Bundesministerium der Justiz | Justiitsministeerium |

Bundesministerium der Finanzen | Rahandusministeerium |

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit | Majandus- ja Tööministeerium |

Bundesministerium für Verbraucherschutz, Ernährung und Landwirtschaft | Tarbijakaitse-, Toiduainete- ja Põllumajandusministeerium |

Bundesministerium der Verteidigung (keine militärischen Güter) | Kaitseministeerium (mittesõjalise otstarbega materjalid) |

Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend | Perekonna-, Vanurite-, Naiste- ja Noorsooministeerium |

Bundesministerium für Gesundheit und Soziale Sicherheit | Tervishoiu- ja Sotsiaalministeerium |

Bundesministerium für Verkehr, Bau- und Wohnungswesen | Transpordi, Ehituse ja Elamumajanduse Ministeerium |

Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit | Keskkonna, Looduskaitse ja Tuumaohutuse Ministeerium |

Bundesministerium für Bildung und Forschung | Haridus- ja Teadusministeerium |

Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung | Majanduskoostöö ja Arengu Ministeerium |

KREEKA

1. | Υπουργείο Εσωτερικών, Δημόσιας Διοίκησης και Αποκέντρωσης | Siseasjade, Avaliku Halduse ja Detsentraliseerimise Ministeerium |

2. | Υπουργείο Εξωτερικών | Välisministeerium |

3. | Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών | Majandus- ja Rahandusministeerium |

4. | Υπουργείο Ανάπτυξης | Arenguministeerium |

5. | Υπουργείο Δικαιοσύνης | Justiitsministeerium |

6. | Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων | Haridus- ja Usuasjade Ministeerium |

7. | Υπουργείο Πολιτισμού | Kultuuriministeerium |

8. | Υπουργείο Υγείας — Πρόνοιας | Tervishoiu- ja Hoolekande Ministeerium |

9. | Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων | Keskkonna-, Füüsilise Planeerimise ja Avalike Tööde Ministeerium |

10. | Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων | Töö- ja Sotsiaalministeerium |

11. | Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών | Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium |

12. | Υπουργείο Γεωργίας | Põllumajandusministeerium |

13. | Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας | Merekaubanduse Ministeerium |

14. | Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης | Makedoonia ja Traakia Asjade Ministeerium |

15. | Υπουργείο Αιγαίου | Egeuse Asjade Ministeerium |

16. | Υπουργείο Τύπου και Μέσων Μαζικής Ενημέρωσης | Ajakirjandusministeerium |

17. | Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς | Noorsoo Peasekretariaat |

18. | Γενική Γραμματεία Ισότητας | Võrdõiguslikkuse Peasekretariaat |

19. | Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων | Sotsiaalse Kaitse Peasekretariaat |

20. | Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού | Välismaal Elavate Kreeklaste Peasekretariaat |

21. | Γενική Γραμματεία Βιομηχανίας | Tööstuse Peasekretariaat |

22. | Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας | Teaduse ja Tehnoloogia Peasekretariaat |

23. | Γενική Γραμματεία Αθλητισμού | Spordi Peasekretariaat |

24. | Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων | Avalike Tööde Peasekretariaat |

25. | Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος | Riiklik Statistikaamet |

26. | Εθνικός Οργανισμός Κοινωνικής Φροντίδας | Riiklik Hoolekande Organisatsioon |

27. | Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας | Töötajate Majutusorganisatsioon |

28. | Εθνικό Τυπογραφείο | Riiklik Trükikoda |

29. | Γενικό Χημείο του Κράτους | Riiklik Pealaboratoorium |

30. | Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας | Kreeka Maanteede Fond |

31. | Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών | Ateena Ülikool |

32. | Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης | Thessaloniki Ülikool |

33. | Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης | Traakia Ülikool |

34. | Πανεπιστήμιο Αιγαίου | Egeuse Ülikool |

35. | Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων | Ioannina Ülikool |

36. | Πανεπιστήμιο Πατρών | Patrase Ülikool |

37. | Πανεπιστήμιο Μακεδονίας | Makedoonia Ülikool |

38. | Πολυτεχνείο Κρήτης | Kreeta Polütehnikum |

39. | Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων | Sivitanidiose Tehnikum |

40. | Αιγινήτειο Νοσοκομείο | Eginitio Haigla |

41. | Αρεταίειο Νοσοκομείο | Areteio Haigla |

42. | Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης | Riiklik Avaliku Halduse Keskus |

43. | Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού Α.Ε. | Avaliku Teabe Talitus |

44. | Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων | Talupidajate Kindlustusorganisatsioon |

45. | Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων | Koolide Ehitamise Organisatsioon |

46. | Γενικό Επιτελείο Στρατού | Armee Kindralstaap |

47. | Γενικό Επιτελείο Ναυτικού | Mereväe Kindralstaap |

48. | Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας | Õhujõudude Kindralstaap |

49. | Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενέργειας | Kreeka Aatomienergia Komisjon |

50. | Γενική Γραμματεία Εκπαίδευσης Ενηλίκων | Täiendkoolituse Peasekretariaat |

Presidencia del Gobierno | Peaministri Kantselei |

Ministerio de Asuntos Exteriores | Välisministeerium |

Ministerio de Justicia | Justiitsministeerium |

Ministerio de Defensa | Kaitseministeerium |

Ministerio de Hacienda | Rahandusministeerium |

Ministerio de Interior | Siseministeerium |

Ministerio de Fomento | Siseriikliku Arengu Ministeerium |

Ministerio de Educación, Cultura y Deportes | Haridus-, Kultuuri- ja Spordiministeerium |

Ministerio de Trabajo y Asuntos Sociales | Töö- ja Sotsiaalministeerium |

Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación | Põllumajandus-, Kalandus- ja Toiduaineministeerium |

Ministerio de la Presidencia | Peaministri Kantselei Ministeerium |

Ministerio de Administraciones Públicas | Avaliku Halduse Ministeerium |

Ministerio de Sanidad y Consumo | Tervishoiu- ja Tarbijakaitseministeerium |

Ministerio de Economía | Majandusministeerium |

Ministerio de Medio Ambiente | Keskkonnaministeerium |

Ministerio de Ciencia y Tecnología | Teadus- ja tehnoloogiaministeerium |

PRANTSUSMAA

1. Ministeeriumid

—Services du Premier ministre | —Peaministri Kantselei |

—Ministère des affaires étrangères | —Välisministeerium |

—Ministère des affaires sociales, du travail et de la solidarité | —Sotsiaal-, Tööhõive- ja Solidaarsusministeerium |

—Ministère de l'agriculture, de l'alimentation, de la pêche et des affaires rurales | —Põllumajandus-, Toidu-, Kalandus- ja Maaelu Ministeerium |

—Ministère de la culture et de la communication | —Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium |

—Ministère de la défense | —Kaitseministeerium |

—Ministère de l'écologie et du développement durable | —Ökoloogia ja Säästva Arengu Ministeerium |

—Ministère de l'économie, des finances et de l'industrie | —Majandus-, Rahandus- ja Tööstusministeerium |

—Ministère de l'équipement, des transports, du loge ment, du tourisme et de la mer | —Infrastruktuuri-, Transpordi-, Elamumajandus-, Turismi- ja Merendusministeerium |

—Ministère de la fonction publique, de la réforme de l'Etat et de l'aménagement du territoire | —Avaliku Teenistuse, Riikliku Reformi ja Piirkondliku Planeerimise Ministeerium |

—Ministère de l'intérieur, de la sécurité intérieure et des libertés locales | —Sise-, Sisejulgeoleku ja Kohalike Vabaduste Ministeerium |

—Ministère de la justice | —Justiitsministeerium |

—Ministère de la jeunesse, de l'éducation nationale et de la recherche | —Noorsoo-, Haridus- ja Teadusministeerium |

—Ministère de l'outre-mer | —Ülemereterritooriumide Ministeerium |

—Ministère de la santé, de la famille et des personnes handicapées | —Tervishoiu-, Pere-, ja Puuetega Isikute Ministeerium |

—Ministère des sports | —Spordiministeerium |

—Académie de France à Rome | —Prantsuse Akadeemia Roomas |

—Académie de marine | —Mereakadeemia |

—Académie des sciences d'outre-mer | —Ülemereterritooriumide Teaduste Akadeemia |

—Agence centrale des organismes de sécurité sociale (ACOSS) | —Sotsiaalkindlustusametite Keskagentuur |

—Agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail (ANACT) | —Riiklik Töötingimuste Parandamise Amet |

—Agence nationale pour l'amélioration de l'habitat (ANAH) | —Riiklik Keskkonnatingimuste Parandamise Amet |

—Agence nationale pour l'indemnisation des français d'outre-mer (ANIFOM) | —Riiklik Ülemeremaade Kodanike Hüvitusamet |

—Assemblée permanente des chambres d'agriculture (APCA) | —Piirkondlike Põllumajanduskodade Alaline Kogu |

—Bibliothèque nationale de France | —Prantsuse Rahvusraamatukogu |

—Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg | —Riiklik ja Ülikooli Raamatukogu Strasbourgis |

—Bibliothèque publique d'information | —Avaliku Teabe Raamatukogu |

—Caisse des dépôts et consignations | —Riiklik Hoiukassa |

—Caisse nationale des autoroutes (CNA) | —Riiklik Maanteede Fond |

—Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS) | —Riiklik Sõjaväelaste Sotsiaaltagatiste Fond |

—Centre des monuments nationaux (CMN) | —Riiklik Monumendikeskus |

—Caisse de garantie du logement locatif social | —Sotsiaalelamute Tagatisfond |

—Casa de Velasquez | —Casa de Velázquez |

—Centre d'enseignement zootechnique | —Zootehniliste Uuringute Keskus |

—Centre d'études du milieu et de pédagogie appliquée du ministère de l'agriculture | —Põllumajandusministeeriumi Keskkonnauuringute ja Rakendusõppe Keskus |

—Centre d'études supérieures de sécurité sociale | —Kõrgem Sotsiaalkindlustusuuringute Keskus |

—Centreed de formation professionnelle agricole | —Põllumajanduslikud koolituskeskused |

—Centre national d'art et de culture Georges Pompidou | —Georges Pompidou Riiklik Kunsti ja Kultuuri Keskus |

—Centre national de la cinématographie | —Riiklik Kinematograafiakeskus |

—Centre national d'études et de formation pour l'enfance inadaptée | —Kohanemisraskustega Laste Õpetajate Riiklik Õppe- ja Koolituskeskus |

—Centre national d'études et d'expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des eaux et des forêts (CEMAGREF) | —Riiklik Põllumajandus- ja Keskkonnatehnika Instituut |

—Centre national des lettres | —Riiklik Sõnakunstikeskus |

—Centre national de documentation pédagogique | —Riiklik Õppematerjalikeskus |

—Centre national des oeuvres universitaires et scolaires (CNOUS) | —Riiklik Õpilaste ja Üliõpilaste Tugikeskus |

—Centre hospitalier des Quinze-Vingts | —Quinze-Vingtsi Haigla |

—Centre national de promotion rurale de Marmilhat | —Marmilhat Riiklik Maaelu Arendamise Keskus |

—Centres d'éducation populaire et de sport (CREPS) | —Täiskasvanute koolitus- ja spordikeskused |

—Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS) | —Regionaalsed üliõpilaste tugikeskused |

—Centres régionaux de la propriété forestière | —Regionaalsed metsaomandi keskused |

—Centre de sécurité sociale des travailleurs migrants | —Võõrtööliste Sotsiaalabi Keskus |

—Commission des opérations de bourse | —Börsikomitee |

—Conseil supérieur de la pêche | —Kalandusnõukogu |

—Conservatoire de l'espace littoral et des rivages lacustres | —Mere- ja Järverandade Kaitse Amet |

—Conservatoire national supérieur de musique de Paris | —Pariisi Kõrgem Riiklik Konservatoorium |

—Conservatoire national supérieur de musique de Lyon | —Lyoni Kõrgem Riiklik Konservatoorium |

—Conservatoire national supérieur d'art dramatique | —Riiklik Draamakunsti Kool |

—École centrale — Lyon | —Tehnikakõrgkool Lyonis |

—École centrale des arts et manufactures | —Kunsttööstuskool Pariisis |

—Ecole du Louvre | —Louvre'i Kunstikool |

—École française d'archéologie d'Athènes | —Prantsuse Arheoloogiakeskus Ateenas |

—École française d'Extrême-Orient | —Prantsuse Kaug-Ida Uuringute Kool |

—École française de Rome | —Prantsuse Kool Roomas |

—École des hautes études en sciences sociales | —Sotsiaalteaduste Kõrgkool |

—École nationale d'administration | —Riiklik Avaliku Halduse Kõrgkool |

—École nationale de l'aviation civile (ENAC) | —Riiklik Tsiviillennunduse Kõrgkool |

—École nationale des Chartes | —Chartresi Riiklik Kõrgkool |

—École nationale d'équitation | —Riiklik Ratsutamiskunsti Kõrgkool |

—École nationale du génie rural des eaux et des forêts (ENGREF) | —Maaelu, Vee- ja Metsamajanduse Kõrgkool |

—Écoles nationales d'ingénieurs | —Riiklikud tehnikakõrgkoolid |

—École nationale d'ingénieurs des techniques des indus tries agricoles et alimentaires | —Riiklik Toiduainetetööstuse Kõrgkool |

—Écoles nationales d'ingénieurs des travaux agricoles | —Põllumajandustehnika Kõrgkool |

—Ecole nationale du génie de l'eau et de l'environnement de Strasbourg | —Strasbourgi Vee- ja Keskkonnatehnika Kõrgkool |

—École nationale de la magistrature | —Riiklik Kohtunike Kõrgkool |

—Écoles nationales de la marine marchande | —Riiklikud kaubalaevastiku kõrgkoolid |

—École nationale de la santé publique (ENSP) | —Riiklik Rahvatervise Kõrgkool |

—École nationale de ski et d'alpinisme | —Riiklik Suusatamis- ja Alpinismikõrgkool |

—École nationale supérieure agronomique — Montpellier | —Montpellier "Riiklik Agronoomiakõrgkool" |

—École nationale supérieure agronomique — Rennes | —Riiklik Agronoomiakõrgkool Rennesis |

—École nationale supérieure des arts décoratifs | —Riiklik Dekoratiivkunsti Kõrgkool |

—École nationale supérieure des arts et industries — Strasbourg | —Riiklik Kunsttööstuskõrgkool Strasbourgis |

—École nationale supérieure des arts et industries textiles — Roubaix | —Riiklik Kunsti ja Tekstiilitööstuse Kõrgkool Roubaix's |

—Écoles nationales supérieures d'arts et métiers | —Riiklikud tehnikakõrgkoolid |

—École nationale supérieure des beaux-arts | —Riiklik Kunstikõrgkool |

—École nationale supérieure des bibliothécaires | —Riiklik Raamatukogunduskõrgkool |

—École nationale supérieure de céramique industrielle | —Riiklik Tööstuskeraamika Kõrgkool |

—École nationale supérieure de l'électronique et de ses applications (ENSEA) | —Riiklik Elektroonika ja Elektrotehnika Kõrgkool |

—École nationale supérieure des industries agricoles alimentaires | —Riiklik Toidutööstuse Kõrgkool |

—École nationale supérieure du paysage | —Riiklik Maastikuarhitektuuri Kõrgkool |

—Écoles nationales vétérinaires | —Riiklikud veterinaariakõrgkoolid |

—École nationale de voile | —Riiklik Purjetamiskõrgkool |

—Écoles normales nationales d'apprentissage | —Riiklikud pedagoogikakõrgkoolid |

—Écoles normales supérieures | —Kõrgemad pedagoogikakõrgkoolid |

—École polytechnique | —Polütehnikum |

—École technique professionnelle agricole et forestière de Meymac (Corrèze) | —Meymaci Põllumajandus- ja Metsanduskõrgkool (Corrèze) |

—École de sylviculture - Crogny (Aube) | —Crogny Metsanduskõrgkool (Aube) |

—École de Viticulture et d'oenologie de la Tour-Blanche (Gironde) | —Tour Blanche'i Viinamarjakasvatuse ja Veininduse Kõrgkool (Gironde) |

—École de Viticulture - Avize (Marne) | —Avize'i Viinamarjakasvatuse Kõrgkool (Marne) |

—Hôpital national de Saint-Maurice | —Saint-Maurice'i Riiklik Haigla |

—Établissement national des invalides de la marine (ENIM) | —Puuetega Merendustöötajate Riiklik Sotsiaalkindlustusamet |

—Établissement national de bienfaisance Koenigswarter | —Koenigswarteri Riiklik Heategevusorganisatsioon |

—Établissement de maîtrise d'ouvrage des travaux culturels (EMOC) | —Riigi Kultuuri ja Haridusotstarbeliste Ehitiste Inspektsioon |

—Établissement public du musée et du domaine national de Versailles | —Riiklik Versailles "Muuseum" |

—Fondation Carnegie | —Carnegie "Sihtasutus" |

—Fondation Singer-Polignac | —Singer-Polignaci Sihtasutus |

—Fonds d'action et de soutien pour l'intégration et la lutte contre les discriminations | —Tegevus- ja Tugifond Integratsiooni Toeks ja Diskrimineerimise Vastu |

—Institut de l'élevage et de médecine vétérinaire des pays tropicaux (IEMVPT) | —Troopikariikide Karjakasvatus- ja Veterinaarinstituut |

—Institut français d'archéologie orientale du Caire | —Prantsuse Orientaalarheoloogia Instituut Kairos |

—Institut français de l'environnement | —Prantsuse Keskkonnainstituut |

—Institut géographique national | —Riiklik Geograafiainstituut |

—Institut industriel du Nord | —Põhjaregiooni Tööstusinstituut |

—Institut national agronomique de Paris-Grignon | —Paris-Grignoni Riiklik Agronoomia Instituut, |

—Institut national des appellations d'origine (INAO) | —Riiklik Päritolunimede Instituut |

—Institut national d'astronomie et de géophysique (INAG) | —Riiklik Astronoomia ja Geofüüsika Instituut |

—Institut national de la consommation (INC) | —Riiklik Tarbimisuuringute Instituut |

—Institut national d'éducation populaire (INEP) | —Riiklik Täiskasvanukoolituse Instituut |

—Institut national d'études démographiques (INED) | —Riiklik Demograafiliste Uuringute Instituut |

—Institut national des jeunes aveugles —Paris | —Riiklik Noorte Pimedate Instituut, Pariis |

—Institut national des jeunes sourds — Bordeaux | —Riiklik Noorte Kurtide Instituut, Bordeaux |

—Institut national des jeunes sourds — Chambéry | —Riiklik Noorte Kurtide Instituut, Chambéry |

—Institut national des jeunes sourds — Metz | —Riiklik Noorte Kurtide Instituut, Metz |

—Institut national des jeunes sourds — Paris | —Riiklik Noorte Kurtide Instituut, Paris |

—Institut national du patrimoine | —Prantsuse Riiklik Kultuuripärandi Instituut |

—Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N2.P3) | —Riiklik Tuuma- ja Elementaarosakeste Füüsika Instituut |

—Institut national de la propriété industrielle | —Riiklik Intellektuaalomandi Instituut |

—Institut national de recherches archéologiques préventives | —Riiklik Ennetavate Arheoloogiliste Uuringute Instituut |

—Institut national de recherche pédagogique (INRP) | —Riiklik Pedagoogiliste Uuringute Instituut |

—Institut national des sports et de l'éducation physique | —Riiklik Spordi ja Kehalise Kasvatuse Instituut |

—Instituts nationaux polytechniques | —Riiklikud polütehnilised instituudid |

—Instituts nationaux des sciences appliquées | —Riiklikud rakendusteaduste instituudid |

—Institut national supérieur de chimie industrielle de Rouen | —Roueni Kõrgem Riiklik Tööstuskeemiainstituut |

—Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA) | —Riiklik Informaatika- ja Automaatikainstituut |

—Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS) | —Riiklik Transpordi ja Turvalisuse Uuringute Instituut |

—Instituts régionaux d'administration | —Regionaalsed avaliku halduse instituudid |

—Institut supérieur des matériaux et de la construction mécanique de Saint-Ouen | —Saint-Oueni Kõrgem Materjalide ja Tehnikainstituut |

—Musée Auguste-Rodin | —Auguste Rodini Muuseum |

—Musée de l'armée | —Sõjandusmuuseum |

—Musée Gustave-Moreau | —Gustave Moreau "Muuseum" |

—Musée du Louvre | —Louvre'i Muuseum |

—Musée du quai Branly | —Quai Branly Muuseum |

—Musée national de la marine | —Meremuuseum |

—Musée national J.-J.-Henner | —Riiklik J. J. Henneri Muuseum |

—Musée national de la Légion d'honneur | —Riiklik Auleegioni Muuseum |

—Muséum national d'histoire naturelle | —Riiklik Loodusloo Muuseum |

—Office de coopération et d'accueil universitaire | —Ülikoolide Koostöö- ja Vastuvõtubüroo |

—Office français de protection des réfugiés et apatrides | —Prantsuse Põgenike ja Kodakondsuseta Isikute Kaitse Amet |

—Office national de la chasse et de la faune sauvage | —Riiklik Jahi- ja Metsloomade Amet |

—Office national d'information sur les enseignements et les professions (ONISEP) | —Riiklik Kõrghariduse ja Karjääri Teabebüroo |

—Office des migrations internationales (OMI) | —Migratsiooniamet |

—Office universitaire et culturel français pour l'Algérie | —Prantsuse Alžeeria Ülikoolide ja Kultuuri Amet |

—Palais de la découverte | —Teadusmuuseum |

—Parcs nationaux | —Riiklik Parkide Amet |

—Syndicat des transports parisiens d'Ile-de-France | —Ile-de-France'i ja Pariisi Transpordiamet |

—Thermes nationaux - Aix-les-Bains | —Riiklikud Aix-les-Bains "Terviseveed" |

3. Muud riigiasutused

—Union des groupements d'achats publics (UGAP) | —Riigihangete Amet |

IIRIMAA

Presidendi Kantselei

[Parlamendi] kojad ja Euroopa Parlament

Taoiseach [Peaministri] Ministeerium

Statistikaamet

Rahandusministeerium

Riigikontroll

Maksuamet

Infrastruktuuriamet

Riigilabor

Kohtuministri Kantselei

Riigiprokuratuur

Hindamisamet

Avaliku Teenistuse Amet

Ombudsmani Büroo

Kõrgemate Õigusnõustajate Büroo

Justiits-, Võrdsus- ja Õigusreformiministeerium

Kohtute Amet

Vanglate Amet

Heategevuslike Annetuste ja Päranduste Usaldusisikute Büroo

Keskkonna ja Kohaliku Omavalitsuse Ministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kommunikatsiooni- ning Mere- ja Loodusressursside Ministeerium

Põllumajandus- ja Toiduministeerium

Transpordiministeerium

Tervishoiu- ja Lasteministeerium

Ettevõtlus-, Kaubandus- ja Tööhõiveministeerium

Kunsti-, Spordi- ja Turismiministeerium

Kaitseministeerium

Välisministeerium

Sotsiaal- ja Pereministeerium

Kogukonna-, Maaelu- ja Gaelikeelsete Piirkondade Ministeerium

Kunstinõukogu

Rahvusgalerii

ITAALIA

1. Hankeid korraldavad asutused

1. | Presidenza del Consiglio dei Ministri | Ministrite Nõukogu Presidentuur |

2. | Ministero degli Affari Esteri | Välisministeerium |

3. | Ministero dell'Interno | Siseministeerium |

4. | Ministero della Giustizia | Justiitsministeerium |

5. | Ministero della Difesa | Kaitseministeerium |

6. | Ministero dell'Economia e delle Finanze | Majandus- ja Rahandusministeerium (endised Riigikassa ja Rahandusministeerium) |

7. | Ministero delle Attività Produttive | Tööstus- ja Kaubandusministeerium (endised Tööstus-, Kaubandus-, Käsitöö- ja Turismiministeerium ja Väliskaubandusministeerium) |

8. | Ministero delle Comunicazioni | Kommunikatsiooniministeerium (endine Posti- ja Telekommunikatsiooniministeerium) |

9. | Ministero delle Politiche agricole e forestali | Põllumajandus- ja Metsanduspoliitika Ministeerium (endine Põllumajandusressursside Ministeerium) |

10. | Ministero dell'Ambiente e tutela del Territorio | Keskkonna ja Territooriumi Kaitse Ministeerium (endine Keskkonnaministeerium) |

11. | Ministero delle Infrastrutture e Transporti | Infrastruktuuri- ja Transpordiministeerium (endised Transpordiministeerium ja Infrastruktuuriministeerium) |

12. | Ministero del Lavoro e delle politiche sociali | Tööhõive- ja Sotsiaalpoliitikaministeerium (endine Tööhõive- ja Sotsiaalkindlustusministeerium) |

13. | Ministero della Salute | Tervishoiuministeerium |

14. | Ministero dell'Istruzione, Università e Ricerca | Haridus-, Ülikoolide ja Teadusuuringute Ministeerium |

15. | Ministero per i Beni e le attività culturali | Kultuuri- ja Kultuuripärandiministeerium |

CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici) | ONSIP SPA (Riiklik IT Tarnekeskus) |

1. | Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement rural: Administration des services techniques de l'agriculture. | 1. | Põllumajandus-, Viinamarjakasvatus- ja Maaelu Arendamise Ministeerium: Põllumajanduse Tehnilise Teenistuse Osakondade Administratsioon |

2. | Ministère des Affaires étrangères, du Commerce extérieur, de la Coopération et de la Défense: Armée. | 2. | Välis-, Väliskaubandus-, Koostöö- ja Kaitseministeerium: kaitsevägi |

3. | Ministère de l'Education nationale, de la Formation professionnelle et des Sports: Lycées d'enseignement secondaire et d'enseignement secondaire technique. | 3. | Haridus-, Kutseharidus- ja Spordiministeerium: keskkoolid ja tehnikumid |

4. | Ministère de l'Environnement: Administration de l'environnement. | 4. | Keskkonnaministeerium: Keskkonnaamet |

5. | Ministère d'Etat, département des Communications: Entreprise des P et T (Postes seulement). | 5. | Riigiministeerium, Kommunikatsiooniosakond: Postiteenistus ja Telekommunikatsiooniettevõte (ainult postiteenistuse osakond) |

6. | Ministère de la Famille, de la Solidarité sociale et de la Jeunesse: Maisons de retraite de l'Etat, Homes d'enfants. | 6. | Pere-, Ühiskondliku Solidaarsuse ja Noorsooministeerium: riiklikud vanadekodud ja lastekodud |

7. | Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative: Centre informatique de l'Etat, Service central des imprimés et des fournitures de bureau de l'Etat. | 7. | Avaliku Teenistuse ja Haldusreformiministeerium: Riiklik Informaatikakeskus, Riiklik Trükimaterjalide ja Bürootarvete Keskus |

8. | Ministère de la Justice: Etablissements pénitentiaires. | 8. | Justiitsministeerium: karistusasutused |

9. | Ministère de l'Intérieur: Police grand-ducale, Service national de la protection civile. | 9. | Siseministeerium: Riiklik Politseiamet, Riiklik Tsiviilkaitseamet |

10. | Ministère des Travaux publics: Administration des bâtiments publics; Administration des ponts et chaussées. | 10. | Infrastruktuuriministeerium: Ehitiste Amet; Sildade ja Maanteede Amet |

MADALMAAD

(Üldiste Asjade Ministeerium)

- (Kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

- (Valitsuse Poliitika Nõuandekogu)

- (Hollandi Valitsuse Informatsiooniteenistus)

(Siseministeerium)

- (Kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

- (Valitsuse Personali Teabekeskus)

- (Arhiveerimiskeskus)

- (Luure- ja Julgeolekuteenistus)

- (Personaliarvestuse ja Reisidokumentide Agentuur)

- (Informatsiooni- ja Kommunikatsiooni tehnoloogia Organisatsioon)

- (Riiklik Politseiteenistuse Agentuur)

Zaken (Välisministeerium)

- (Regionaapoliitika ja Konsulaarasjade Peadirektoraat)

- (Poliitika Peadirektoraat)

- (Rahvusvahelise Koostöö Peadirektoraat)

- (Euroopa-sisese Koostöö Peadirektoraat)

- (Arengumaadest Impordi Edendamise Keskus)

- (kantslerile ja asekantslerile alluvad tugiteenistused)

- (erinevad välismissioonid)

(Kaitseministeerium)

- (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

- (Tugiteenistuste Teenistustevaheline Staap)

- (Informaatikakeskus)

- (Kaitseinfrastruktuuri Agentuur, Peadirektoraat)

- (Kaitseinfrastruktuuri Amet, Piirkondlikud Direktoraadid)

- (Hollandi Kuningliku Mereväe Varustuse Direktoraat)

- (Hollandi Kuningliku Maaväe Varustuse Direktoraat)

- (Hollandi Kuninglike Õhujõudude Varustuse Direktoraat)

- (Hollandi Kuningliku Kaitseväe Riiklik Varustusagentuur)

- (Kaitse Organiseerimise Amet)

- (Hollandi Kuninglike Õhujõudude Logistikakeskus)

- (Hollandi Kuningliku Merevägi haldusüksus)

Zaken (Majandusministeerium)

- (Kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

- (Hollandi Statistika Keskbüroo)

- (Planeerimiskeskus)

- (Tööstusomandibüroo)

- (Senter)

- (Riiklik Kaevanduste Inspektsioon)

- (Hollandi Konkurentsiamet)

- (Hollandi Väliskaubandusagentuur)

- (Energia- ja Keskkonnaamet)

- (Telekommunikatsiooniamet)

(Rahandusministeerium)

- (Kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

- (Maksu- ja Tolliameti Arvuti- ja Tarkvarakeskus)

- (Maksu- ja Tolliamet):

- (mitmed Maksu- ja Tolliameti osakonnad kogu Hollandis)

- (Rahandusteabe ja Uurimisteenistus (kaasa arvatud Majanduse Uurimisteenistus))

- (Maksu- ja Tolliameti Koolituskeskus)

- (Riigivaraamet)

(Justiitsministeerium)

- (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

- (Parandusasutuste Amet)

- (Laste Kaitse- ja Hooldusamet)

- (Trahvide Kogumise Keskus)

- (Riigiprokuratuur)

- (Immigratsiooni- ja Naturalisatsiooniamet)

- (Hollandi Kohtumeditsiini Instituut)

- (Kohtute Juhtimise ja Nõuande Kogu)

(Põllumajanduse, Loodushoiu ja Kalandusministeerium)

- (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

- (Õigusaktide Rakendamise Riiklik Teenistus (Agentuur))

- (Taimekaitseamet)

- (Üldinspektsioon)

- (Regionaalpoliitika osakonnad)

- (Maksubüroo (Agentuur))

- (Valitsuse Maaelu Jätkusuutliku Arendamise Teenistus)

- De afzonderlijke Regionale Beleidsdirecties

(Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium)

- (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

- (Haridusinspektsioon)

- (Muinsuskaitseinspektsioon)

- (Asutuste Rahastamiskeskus)

- (Riigiarhiiv)

- (Riiklik Arheoloogiainspektsioon)

- (Riiklike Registrite Inspektsioon)

- (Teadus- ja Tehnoloogiapoliitika Nõuandekogu)

- (Haridusnõukogu)

- Rijksinstituut voor Oorlogsdocumentatie

- (Hollandi Kultuuripärandi Instituut)

- (Kultuurinõukogu)

- (Hollandi Monumentide Restaureerimise Amet)

- (Arheoloogiapärandi Riiklik Teenistus)

(Sotsiaal- ja Tööministeerium)

- (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

(Transpordi-, Infrastruktuuri- ja Veemajandusministeerium)

- (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

- (Tsiviillennunduse Peadirektoraat)

- (Kaubatranspordi Peadirektoraat)

- (Reisitranspordi Peadirektoraat)

- (Infrastruktuuri ja Veemajanduse Peadirektoraat)

- (Infrastruktuuri ja Veemajanduse Peakorter)

- (Infrastruktuuri ja Veemajanduse Peadirektoraadi kõik kohalikud osakonnad)

- (kõik Infrastruktuuri ja Veemajanduse Peadirektoraadi spetsialiseerunud teenistused)

- (Veeressursside Peadirektoraat)

- (Peainspektor, Transpordi ja Veemajanduse Inspektsioon)

- (Peainspektorile alluv Tsiviillennundusamet, Transpordi ja Veemajanduse Inspektsioon)

- (Peainspektorile alluv Transpordiinspektsioon, Transpordi- ja Veemajanduse Inspektsioon)

- (Peainspektorile alluv Hollandi Transpordiinspektsioon, Transpordi ja Veemajanduse Inspektsioon)

- (Tsentraalsed teenistused)

- (Hollandi Kuninglik Meteoroloogiainstituut)

(Elamumajanduse-, Ruumilise Planeerimise ja Keskkonnaministeerium)

- (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

- (Elamumajanduse Peadirektoraat)

- (Ruumilise Planeerimise Peadirektoraat)

- (Keskkonnakaitse Peadirektoraat)

- (Valitsuse Kinnisvarakeskus)

- (Inspektsioon)

(Tervishoiu-, Sotsiaal- ja Spordiministeerium)

- (Kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

- (Tervisekaitse- ja Loomatervise Inspektsioon)

- (Tervishoiuinspektsioon)

- (Noorsooteenistuste ja Noorte Kaitse Inspektsioon)

- (Riiklik Keskkonna- ja Rahvatervise Instituut)

- (Sotsiaalse ja Kultuurilise Planeerimise Amet)

- (Meditsiini Kvaliteedi Nõukogu)

Generaal (Parlamendi Alamkoda)

Generaal (Parlamendi Ülemkoda)

(Riiginõukogu)

(Hollandi Audiitorkoda)

(Riiklik Ombudsman)

Orden (Hollandi Ordu Kantselei)

(Kuninganna Kabinet)

AUSTRIA

1. | Bundeskanzleramt | Liidukantselei |

2. | Bundesministerium für auswärtige Angelegenheiten | Föderaalne Välisministeerium |

3. | Bundesministerium für Bildung, Wissenschaft und Kultur | Föderaalne Haridus-, Teadus- ja Kultuuriministeerium |

4. | Bundesministerium für Finanzen | Föderaalne Rahandusministeerium |

5. | Bundesministerium für Gesundheit und Frauen | Föderaalne Tervishoiu- ja Naisteministeerium |

6. | Bundesministerium für Inneres | Föderaalne Siseministeerium |

7. | Bundesministerium für Justiz | Föderaalne Justiitsministeerium |

8. | Bundesministerium für Landesverteidigung | Föderaalne Kaitseministeerium |

9. | Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft | Föderaalne Põllumajandus- ja Metsandus-, Keskkonna- ja Veemajandusministeerium |

10. | Bundesministerium für soziale Sicherheit, Generationen und | KonsumentenschutzFöderaalne Sotsiaal-, Rahva- ja Tarbijakaitseministeerium |

11. | Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie | Föderaalne Transpordi-, Innovatsiooni- ja Tehnoloogiaministeerium |

12. | Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit | Föderaalne Majandus- ja Tööhõiveministeerium |

13. | Bundesamt für Eich- und Vermessungswesen | Föderaalne Kalibreerimise ja Mõõtmiste Büroo |

14. | Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H | Austria Uuringute ja Testikeskus Arsenal AS |

15. | Bundesprüfanstalt für Kraftfahrzeuge | Föderaalne Autode Testimisinstituut |

16. | Bundesbeschaffung Ges. m.b.H | Föderaalne Hangete AS |

17. | Bundesrechenzentrum Ges. m.b.H | Föderaalne Andmetöötluskeskus AS |

PORTUGAL

—Presidência do Conselho de Ministros; | Ministrite Nõukogu Presidentuur |

—Ministério das Finanças; | Rahandusministeerium |

—Ministério da Defesa Nacional; | Kaitseministeerium |

—Ministério dos Negócios Estrangeiros e das Comunidades Portuguesas; | Välis- ja Portugali Kogukondade Ministeerium |

—Ministério da Administração Interna; | Siseministeerium |

—Ministério da Justiça; | Justiitsministeerium |

—Ministério da Economia; | Majandusministeerium |

—Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Maaelu e Pescas; | Põllumajandus-, Maaelu Arendamise ja Kalandusministeerium |

—Ministério da Educação; | Haridusministeerium |

—Ministério da Ciência e do Ensino Superior; | Teadus- ja Ülikooliharidusministeerium |

—Ministério da Cultura; | Kultuuriministeerium |

—Ministério da Saúde; | Tervishoiuministeerium |

—Ministério da Segurança Sotsiaal e do Trabalho; | Sotsiaal- ja Tööministeerium |

—Ministério das Obras Públicas, Transportes e Habitação; | Infrastruktuuri-, Transpordi- ja Elamumajandusministeerium |

—Ministério das Cidades, Ordenamento do Território e Ambiente. | Linnade, Maa Planeerimise ja Keskkonnaministeerium |

OIKEUSKANSLERINVIRASTO — USTITIEKANSLERSÄMBETET | ÕIGUSKANTSLERI BÜROO |

KAUPPA- JA TEOLLISUUSMINISTERIÖ — HANDELS- OCH INDUSTRIMINISTERIET | KAUBANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTEERIUM |

Kuluttajavirasto — Konsumentverket | Soome Tarbijakaitseamet |

Kilpailuvirasto — Konkurrensverket | Soome Konkurentsiamet |

Kuluttajavalituslautakunta — Konsumentklagonämnden | Tarbijate Kaebuste Läbivaatamise Komisjon |

Patentti- ja rekisterihallitus — Patent- och registerstyrelsen | Riiklik Patendi- ja Registreerimisvalitsus |

LIIKENNE- JA VIESTINTÄMINISTERIÖ — KOMMUNIKATIONSMINISTERIET | TRANSPORDI- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM |

Viestintävirasto — Kommunikationsverket | Soome Kommunikatsiooniamet |

MAA- JA METSÄTALOUSMINISTERIÖ — JORD- OCH SKOGSBRUKSMINISTERIET | PÕLLUMAJANDUS- JA METSANDUSMINISTEERIUM |

Elintarvikevirasto — Livsmedelsverket | Riiklik Toiduamet |

Maanmittauslaitos — Lantmäteriverket | Riiklik Maamõõtmisamet |

OIKEUSMINISTERIÖ — JUSTITIEMINISTERIET | JUSTIITSMINISTEERIUM |

Tietosuojavaltuutetun toimisto — Dataombudsmannens byrå | Andmekaitse Ombudsmani Büroo |

Tuomioistuimet — domstolar | Kohtud |

Korkein oikeus — Högsta domstolen | Ülemkohus |

Korkein hallinto-oikeus — Högsta förvaltningsdomstolen | Kõrgem Halduskohus |

Hovioikeudet — hovrätter | Apellatsioonikohtud |

Käräjäoikeudet — tingsrätter | Ringkonnakohtud |

Hallinto-oikeudet —förvaltningsdomstolar | Halduskohtud |

Markkinaoikeus - Marknadsdomstolen | Kaubanduskohus |

Työtuomioistuin — Arbetsdomstolen | Töökohus |

Vakuutusoikeus — Försäkringsdomstolen | Kindlustuskohus |

Vankeinhoitolaitos — Fångvårdsväsendet | Vanglaamet |

OPETUSMINISTERIÖ — UNDERVISNINGSMINISTERIET | HARIDUSMINISTEERIUM |

Opetushallitus — Utbildningsstyrelsen | Riiklik Haridusamet |

Valtion elokuvatarkastamo — Statens filmgranskningsbyrå | Soome Filmitsensuuri Nõukogu |

PUOLUSTUSMINISTERIÖ — FÖRSVARSMINISTERIET | KAITSEMINISTEERIUM |

Puolustusvoimat— Försvarsmakten | Soome Kaitsejõud |

SISÄASIAINMINISTERIÖ — INRIKESMINISTERIET | SISEMINISTEERIUM |

Väestörekisterikeskus —Befolkningsregistercentralen | Rahvastikuregistri Keskus |

Keskusrikospoliisi — Centralkriminalpolisen | Riiklik Keskkriminaalpolitsei |

Liikkuva poliisi — Rörliga polisen | Riiklik Liikluspolitsei |

Rajavartiolaitos —Gränsbevakningsväsendet | Piirivalveamet |

SOSIAALI- JA TERVEYSMINISTERIÖ | SOTSIAAL- JA TERVISHOIUMINISTEERIUM |

Työttömyysturvalautakunta — Arbetslöshetsnämnden | Töötukomisjon |

Tarkastuslautakunta — Prövningsnämnden | Apellatsioonikomisjon |

Lääkelaitos — Läkemedelsverket | Riiklik Ravimiamet |

Terveydenhuollon oikeusturvakeskus — Rättsskyddscentralen för hälsovården | Riiklik Meditsiinialase Õigusabi Keskus |

Tapaturmavirasto — Olycksfallsverket | Õnnetusjuhtumite Kompenseerimise Amet |

Säteilyturvakeskus — Strålsäkerhetscentralen | Kiirguskaitse Keskus |

TYÖMINISTERIÖ — ARBETSMINISTERIET | TÖÖMINISTEERIUM |

Valtakunnansovittelijain toimisto — Riksförlikningsmännens byrå | Riikliku Lepitaja Büroo |

Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset — Statliga förläggningar för asylsökande | Varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused |

Työneuvosto — Arbetsrådet i Soome | Töökomisjon |

ULKOASIAINMINISTERIÖ — UTRIKESMINISTERIET | VÄLISMINISTEERIUM |

VALTIOVARAINMINISTERIÖ — FINANSMINISTERIET | RAHANDUSMINISTEERIUM |

Valtiontalouden tarkastusvirasto — Statens revisionsverk | Riigikontroll |

Valtiokonttori — Statskontoret | Riigikassa |

Valtion työmarkkinalaitos — Statens arbetsmarknadsverk | Riiklik Tööturuamet |

Verohallinto — Skatteförvaltningen | Maksuamet |

Tullilaitos — Tullverket | Tolliamet |

Valtion vakuusrahasto — Statsgarantifonden | Riiklik Tagatisfond |

YMPÄRISTÖMINISTERIÖ — MILJÖMINISTERIET | KESKKONNAMINISTEERIUM |

Akademien för de fria konsterna | Kuninglik Kaunite Kunstide Akadeemia |

Alkoholinspektionen | Riiklik Alkoholiinspektsioon |

Alkoholsortimentsnämnden | Alkohoolsete Jookide Sortimendi Nõukogu |

Allmänna pensionsfonden | Rootsi Riiklik Pensionifond |

Allmänna reklamationsnämnd | Riiklik Tarbijakaitseamet |

Ambassader | Saatkonnad |

Arbetsdomstolen | Töökohus |

Arbetsgivarverk, statens | Riiklik Riigiteenistujate Amet |

Arbetslivsfonden | Tööelu Fond |

Arbetslivsinstitutet | Riiklik Tööelu Instituut |

Arbetsmarknadsstyrelsen | Riiklik Tööturuamet |

Arbetsmiljöfonden | Töökeskkonna Fond |

Arbetsmiljöinstitutet | Riiklik Töötervishoiu Instituut |

Arbetsmiljönämnd, statens | Riigiteenistujate Tööohutuse ja Töötervishoiu Nõukogu |

Arbetsmiljöverket | Rootsi Töökeskkonna Amet |

Arkitekturmuseet | Rootsi Arhitektuurimuuseum |

Arrendenämnder (12) | Piirkondlikud üürivaidluskomisjonid (12) |

B

Banverket | Riiklik Raudteeamet |

Barnombudsmannen | Laste Ombudsmani Büroo |

Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens | Rootsi Tervishoiutehnika Hindamise Nõukogu |

Besvärsnämnden för rättshjälp | Õigusabikomisjon |

Biografbyrå, statens | Riiklik Filmitsensuuri Nõukogu |

Biografiskt lexikon, svenskt | Rootsi biograafialeksikon |

Birgittaskolan | Birgitta Kool |

Blekinge tekniska högskola | Blekinge Tehnikainstituut |

Bokföringsnämnden | Rootsi Raamatupidamisstandardite Nõukogu |

Bostadskreditnämnd, statens (BKN) | Riiklik Elamumajanduse Krediidi Tagamise Amet |

Boverket | Riiklik Elamumajanduse, Ehituse ja Planeerimisamet |

Brottsförebyggande rådet | Riiklik Kriminaalpreventsiooni Nõukogu |

Brottsoffermyndigheten | Kuriteoohvrite Toetamise Amet |

Brottsskadenämnden | Kuriteokahju Kompenseerimise Komisjon |

Byggforskningsrådet | Ehitusuuringute Nõukogu |

C

Centrala försöksdjursnämnden | Katseloomade Keskkomisjon |

Centrala studiestödsnämnden | Riiklik Üliõpilaste Tugikomitee |

Centralnämnden för fastighetsdata | Kinnistusamet |

D

Danshögskolan | Tantsukolledž |

Datainspektionen | Andmekaitseinspektsioon |

Delegationen för utländska investeringar Sverige, ISA | Välisinvesteeringute Agentuur |

Departementen | Ministeeriumid (valitsuse struktuuriüksused) |

Domstolsverket | Riiklik Kohtuamet |

Dramatiska institutet | Filmi-, Raadio-, Televisiooni- ja Teatriinstituut |

E

Ekeskolan | Eke Kool |

Ekobrottsmyndigheten | Majanduskuritegude Uurimise Büroo |

Ekonomistyrningsverket | Riiklik Finantsamet |

Elsäkerhetsverket | Riiklik Elektriohutuse Amet |

Energimyndigheten, statens | Rootsi Riiklik Energiaadministratsioon |

EU/FoU-rådet | Rootsi EL-uuringute ja Arengu Nõukogu |

Exportkreditnämnden | Ekspordi Krediteerimise Amet |

Exportråd, Sveriges | Rootsi Ekspordinõukogu |

F

Fastighetsmäklarnämnden | Kinnisvaramaaklerite Järelevalve Nõukogu |

Fastighetsverk, statens | Riiklik Kinnisvaraamet |

Fideikommissnämnden | Pärandinõukogu |

Finansinspektionen | Finantsinspektsioon |

Fiskeriverket | Riiklik Kalandusamet |

Flygmedicincentrum | Lennumeditsiini Keskus |

Flygtekniska försöksanstalten | Lennundusuuringute Instituut |

Folkhälsoinstitut,statens | Rahvatervise Instituut |

Fonden för fukt- och mögelskador | Riiklik Niiskus- ja Hallituskahju Fond |

Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas | Rootsi Keskkonna-, Põllumajandus- ja Ruumilise Planeerimise Uurimise Nõukogu |

Fortifikationsverket | Riiklik Kaitserajatiste Valitsus |

Förlikningsmannaexpedition, statens | Riikliku Lepitaja Büroo |

Försvarets forskningsanstalt | Riiklikud Kaitseuuringud |

Försvarets materielverk | Sõjaväe Varustuse Valitsus |

Försvarets radioanstalt | Riiklik Sõjasideamet |

Försvarshistoriska museer, statens | Rootsi Riiklikud Sõjaajaloo Muuseumid |

Försvarshögskolan | Riiklik Kaitsekolledž |

Försvarsmakten | Rootsi Kaitsejõud |

Försäkringskassorna (21) | Sotsiaalkindlustusosakonnad (21) |

G

Gentekniknämnden | Rootsi Geenitehnoloogia Nõukogu |

Geologiska undersökning, Sveriges | Rootsi Geoloogiainstituut |

Geotekniska institut, statens | Rootsi Geotehnoloogia Instituut |

Giftinformationscentralen | Rootsi Mürkide Infokeskus |

Glesbygdsverket | Riiklik Maaelu Arendamise Amet |

Grafiska institutet och institutet för högre kommunikation- och reklamutbildning | Graafikainstituut ja Meediakõrgkool |

Granskningsnämnden för radio och TV | Rootsi Ringhäälingu Nõukogu |

Göteborgs universitet | Göteborgi Ülikool |

H

Handelsflottans kultur- och fritidsråd | Rootsi Kaubalaevastiku Kultuuri- ja Vaba Aja Teenistus |

Handelsflottans pensionsanstalt | Kaubalaevastiku Pensioniamet |

Handikappombudsmannen | Puuetega Inimeste Ombudsman |

Handikappråd, statens | Riiklik Puuetega Inimeste Amet |

Haverikommission, statens | Õnnetuste Uurimise Komisjon |

Historiska museer, statens | Riiklikud Ajaloomuuseumid |

Hjälpmedelsinstitutet | Rootsi Proteesiamet |

Hovrätterna (6) | Apellatsioonikohtud (6) |

Hyresnämnder (12) | Piirkondlikud üürivaidluskomisjonid (12) |

Häktena (30) | Eeluurimisvanglad (30) |

Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd | Tervishoiutöötajate Vastutuse Nõukogu |

Högskolan Dalarna | Dalarna Kõrgkool |

Högskolan i Borås | Boråsi Kõrgkool |

Högskolan i Gävle | Gävle Kõrgkool |

Högskolan i Halmstad | Halmstadi Kõrgkool |

Högskolan i Kalmar | Kalmari Kõrgkool |

Högskolan i Karlskrona/Ronneby | Karlskrona/Ronneby Kõrgkool |

Högskolan i Kristianstad | Kristianstadi Kõrgkool |

Högskolan i Skövde | Skövde Kõrgkool |

Högskolan i Trollhättan/Uddevalla | Trollhättani/Uddevalla Kõrgkool |

Högskolan på Gotland | Gotlandi Kõrgkool |

Högskoleverket | Riiklik Kõrgkoolide Amet |

Högsta domstolen | Ülemkohus |

I

Idrottshögskolan i Stockholm | Stockholmi Spordikõrgkool |

Inspektionen för strategiska produkter | Strateegilise Toodangu Riiklik Inspektsioon |

Institut för byggnadsforskning, statens | Ehitusuuringute Instituut |

Institut för ekologisk hållbarhet, statens | Rootsi Ökoloogilise Jätkusuutlikkuse Instituut |

Institut för kommunikationsanalys, statens | Rootsi Transpordi ja Kommunikatsiooni Instituut |

Institut för psykosocial miljömedicin, statens | Riiklik Psühhosotsiaalse Meditsiini Instituut |

Institut för särskilt utbildningsstöd | Rootsi Riiklik Hooldajate Instituut |

Institutet för arbetsmarknadspolitisk utvärdering | Tööturupoliitika Hindamise Keksus |

Institutet för rymdfysik | Rootsi Kosmosefüüsika Instituut |

Institutionsstyrelse, Statens | Riiklik Hooldusasutuste Amet |

Insättnigsgarantinämnden | Hoiuste Tagamise Nõukogu |

Integrationsverket | Rootsi Integratsiooni Nõukogu |

Internationella adoptionsfrågor, Statens nämnd för | Riiklik Rahvusvahelise Adopteerimise Komisjon |

Internationella programkontoret för utbildningsområdet | Rahvusvaheliste Koolitusprogrammide Keskus |

J

Jordbruksverk, statens | Rootsi Põllumajandusamet |

Justitiekanslern | Õiguskantsler |

Jämställdhetsombudsmannen | Võrdsete Võimaluste Ombudsman |

K

Kammarkollegiet | Juriidiliste, Finants- ja Haldusteenuste Agentuur |

Kammarrätterna (4) | Teise astme halduskohtud (4) |

Karlstads universitet | Karlstadi Ülikool |

Karolinska Institutet | Karolinska Instituut |

Kemikalieinspektionen | Riiklik Kemikaalide Inspektsioon |

Kommerskollegium | Riiklik Kommertskolleegium |

Koncessionsnämnden för miljöskydd | Riiklik Keskkonnalubade Komisjon |

Konjunkturinstitutet | Riiklik Majandusuuringute Instituut |

Konkurrensverket | Rootsi Konkurentsiamet |

Konstfack | Kunsttööstuskõrgkool |

Konsthögskolan | Kunstikõrgkool |

Konstmuseer, statens | Riiklikud Kunstimuuseumid |

Konstnärsnämnden | Kunstistipendiumide Komitee |

Konstråd, statens | Riiklik Kunstikomisjon |

Konsulat | Konsulaadid |

Konsumentverket | Rootsi Tarbijakaitseamet |

Kriminaltekniska laboratorium, statens | Riiklik Kohtumeditsiini Labor |

Kriminalvårdens regionkanslier (4) | Kinnipidamisasutuste piirkondlikud bürood (4) |

Kriminalvårdsanstalterna (35) | Vanglad (35) |

Kriminalvårdsstyrelsen | Riiklik Vanglate ja Kriminaalhooldusamet |

Kristinaskolan | Kristina Kool |

Kronofogdemyndigheterna (10) | Täitevametid (10) |

Kulturråd, statens | Riiklik Kultuurinõukogu |

Kungl. Biblioteket | Kuninglik Raamatukogu |

Kungl. Konsthögskolan | Kuninglik Kunstikõrgkool |

Kungl. Musikhögskolan | Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool |

Kungl. Tekniska högskolan | Kuninglik Tehnikainstituut |

Kustbevakningen | Rootsi Rannavalve |

Kvalitets- och kompetensråd, statens | Riiklik Kvaliteedi- ja Arendusnõukogu |

Kärnkraftinspektion, statens | Rootsi Tuumaenergiainspektsioon |

L

Lagrådet | Õigusloome Nõukogu |

Lantbruksuniveritet, Sveriges | Rootsi Põllumajandusülikool |

Lantmäteriverket | Riiklik Maamõõtmisamet |

Linköpings universitet | Linköpingi Ülikool |

Livrustkammaren, Skoklosters slott och Hallwylska museet | Kuninglik Arsenal, Skoklosteri loss ja Hallwylska muuseum |

Livsmedelsverk, statens | Riiklik Toiduamet |

Ljud- och bildarkiv, statens | Riiklik Filmi- ja Heliarhiiv |

Lotteriinspektionen | Riiklik Hasartmängunõukogu |

Luftfartsverket | Lennuamet |

Luleå tekniska universitet | Luleå Tehnikaülikool |

Lunds universitet | Lundi Ülikool |

Läkemedelsverket | Ravimiamet |

Länsarbetsnämnderna (20) | Maakondlikud Tööbürood (20) |

Länsrätterna (23) | Maakondlikud Halduskohtud (23) |

Länsstyrelserna (21) | Maavalitsused (21) |

Lärarhögskolan i Stockholm | Stockholmi Pedagoogikainstituut |

M

Malmö högskola | Malmö Ülikool |

Manillaskolan | Manilla Kool, spetsiaalne kool kurtidele ja vaekuuljatele lastele |

Marknadsdomstolen | Kommertskohus |

Medlingsinstitutet | Riikliku Lepitaja Büroo |

Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges | Rootsi Meteoroloogia- ja Hüdroloogiainstituut |

Migrationsverket | Rootsi Migratsiooniamet |

Militärhögskolor | Sõjanduskõrgkoolid |

Mitthögskolan | Kesk-Rootsi Ülikool |

Moderna museet | Kaasaegse Kunsti Muuseum |

Museer för världskultur, statens | Riiklikud Maailmakultuuri Muuseumid |

Musiksamlingar, statens | Rootsi Muusikaraamatukogu |

Myndigheten för kvalificerad yrkesutbildning | Rootsi Ametialase Täiendkoolituse Amet |

Myndigheten för Sveriges nätuniversitet | Rootsi Kaugõppe Agentuur |

Mälardalens högskola | Mälardaleni Kõrgkool |

N

Nationalmuseum | Riiklik Kunstimuuseum |

Nationellt centrum för flexibelt lärande | Riiklik Paindliku Õppe Keskus |

Naturhistoriska riksmuseet | Loodusloomuuseum |

Naturvårdsverket | Rootsi Keskkonnakaitseamet |

Nordiska Afrikainstitutet | Põhja-Aafrika Instituut |

Notarienämnden | Notarite Kogu |

Nämnden för offentlig upphandling | Riiklik Avalike Hangete Amet |

O

Ombudsmannen mot diskriminering på grundav sexuell läggning | Seksuaalse Orientatsiooni Alusel Diskrimineerimise Ombudsman |

Ombudsmannen mot etnisk diskriminering | Rahvusliku Diskrimineerimise Ombudsman |

Operahögskolan i Stockholm | Stockholmi Ooperikõrgkool |

P

Patent- och registreringsverket | Patendi- ja Registreerimisamet |

Patentbesvärsrätten | Teise Astme Patendikohus |

Pensionsverk, statens | Riigiteenistujate Pensioniamet |

Person- och adressregisternämnd, statens | Riiklik Rahvastikuregister |

Pliktverk, Totalförsvarets | Kaitsejõudude Värbamisteenistus |

Polarforskningssekretariatet | Rootsi Polaaruuringute Amet |

Polismyndigheter (21) | Politseiasutused (21) |

Post- och telestyrelsen | Riiklik Posti- ja Telekommunikatsiooniamet |

Premiepensionsmyndigheten | Pensionikindlustusamet |

Presstödsnämnden | Pressi Toetuste Nõukogu |

R

Radio- och TV—verket | Ringhäälinguamet |

Regeringskansliet | Valitsus |

Regeringsrätten | Kõrgem Halduskohus |

Revisorsnämnden | Audiitorite Inspektsioon |

Riksantikvarieämbetet | Riiklik Kultuuripärandi Amet |

Riksarkivet | Riigiarhiivid |

Riksbanken | Rootsi Pank |

Riksdagens förvaltningskontor | Rootsi Parlamendi Kantselei |

Riksdagens ombudsmän | Parlamendi ombudsmanid |

Riksdagens revisorer | Parlamendi audiitorid |

Riksförsäkringsverket | Riiklik Sotsiaalkindlustusamet |

Riksgäldskontoret | Riiklik Krediidibüroo |

Rikspolisstyrelsen | Riiklik Politseiamet |

Riksrevisionsverket | Riigikontroll |

Riksskatteverket | Maksuamet |

Rikstrafiken | Riiklik Ühistranspordiamet |

Riksutställningar, Stiftelsen | Kunstinäituste Sihtasutus |

Riksåklagaren | Riigiprokuratuur |

Rymdstyrelsen | Riiklik Kosmosenõukogu |

Råd för byggnadsforskning, statens | Ehitusuuringute Nõukogu |

Rådet för grundläggande högskoleutbildning | Kõrgkoolide Põhiõppe Nõukogu |

Räddningsverk, statens | Rootsi Päästeamet |

Rättshjälpsmyndigheten | Riiklik Õigusabikeskus |

Rättsmedicinalverket | Riiklik Kohtumeditsiiniamet |

S

Sameskolstyrelsen och sameskolor | Saami Koolivalitsus ja Saami Koolid |

Sametinget | Saami Parlament |

Sjöfartsverket | Rootsi Meresõiduamet |

Sjöhistoriska museer, statens | Riiklikud Meremuuseumid |

Skattemyndigheterna (10) | Maksuameti bürood (10) |

Skogsstyrelsen | Riiklik Metsandusnõukogu |

Skolverk, statens | Riiklik Haridusamet |

Smittskyddsinstitutet | Rootsi Nakkushaiguste Leviku Tõkestamise Instituut |

Socialstyrelsen | Riiklik Sotsiaalabiamet |

Specialpedagogiska institutet | Rootsi Eripedagoogikainstituut |

Specialskolemyndigheten | Riiklik Erikoolide Amet |

Språk- och folkminnesinstitutet | Keele- ja Folklooriinstituut |

Sprängämnesinspektionen | Riiklik Lõhkeainete ja Kergestisüttivate Materjalide Inspektsioon |

Statens personregisternämnd, SPAR-nämnden | Rootsi Rahvastikuregister |

Statistiska centralbyrån | Rootsi Statistikaamet |

Statskontoret | Rootsi Avaliku Halduse Amet |

Stockholms universitet | Stockholmi Ülikool |

Strålskyddsinstitut, statens | Rootsi Kiirguskaitse Keskus |

Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll | Rootsi Akrediteerimise ja Tehnilise Kontrolli Keskus |

Styrelsen för internationell utvecklings- samarbete, SIDA | Rootsi Rahvusvahelise Koostöö Arendamise Nõukogu |

Styrelsen för psykologiskt försvar | Riiklik Psühholoogilise Kaitse Nõukogu |

Svenska institutet | Rootsi Instituut |

Säkerhetspolisen | Rootsi Julgeolekuteenistus |

Södertörns högskola | Lõuna-Stockholmi Kõrgkool |

T

Talboks- och punktskriftsbiblioteket | Audioraamatute ja Braille Publikatsioonide Raamatukogu |

Teaterhögskolan | Teatrikõrgkool |

Tekniska museet, stiftelsen | Riiklik Teadus- ja Tehnikamuuseum |

Tingsrätterna (72) | Maa- ja linnakohtud (72) |

Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet | Kohtunike Nimetamise Komitee |

Totalförsvarets forskningsinstitut | Rootsi Kaitseuuringute Keskus |

Transportforskningsberedningen | Transpordiuuringute Amet |

Transportrådet | Transpordiamet |

Tullverket | Tolliamet |

Turistdelegationen | Rootsi Turismiamet |

U

Umeå universitet | Umeå Ülikool |

Ungdomsstyrelsen | Riiklik Noorsooamet |

Uppsala universitet | Uppsala Ülikool |

Utlänningsnämnden | Võõramaalaste Apellatsioonikomisjon |

Utsädeskontroll, statens | Rootsi Seemnete Sertifitseerimise Instituut |

V

Valmyndigheten | Elektriamet |

Vatten- och avloppsnämnd, statens | Riiklik Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Vahekohus |

Vattenöverdomstolen | Veeõiguste Apellatsioonikohus |

Verket för högskoleservice (VHS) | Riiklik Kõrgharidusamet |

Verket för innovationssystem (VINNOVA) | Rootsi Innovatsioonikeskus |

Verket för näringslivsutveckling (NUTEK) | Rootsi Ettevõtluse Arendamise Agentuur |

Vetenskapsrådet | Rootsi Uuringute Nõukogu |

Veterinärmedicinska anstalt, statens | Riiklik Veterinaariainstituut |

Vägverket | Rootsi Riiklik Maanteeamet |

Vänerskolan | Väneri Kool |

Växjö universitet | Växjö Ülikool |

Växtsortnämnd, statens | Riiklik Taimesortide Nõukogu |

Å

Åklagarmyndigheterna | Riigiprokuratuuri regionaalosakonnad (6) |

Åsbackaskolan | Åsbacka Kool |

Ö

Örebro universitet | Örebro Ülikool |

Östervångsskolan | Östervångi Kool |

Överbefälhavaren | Kaitsejõudude Ülemjuhataja |

Överstyrelsen för civil beredskap | Rootsi Eriolukordade Amet |

ÜHENDKUNINGRIIK

- Valitsus

Avaliku Teenistuse Kolledž

Parlamendi Õigusbüroo

- Keskne Teabeteenistus

- Heategevuskomisjon

- Riigiprokuratuur

- Riigi Kinnisvarakomisjon

- Tema Majesteedi Tolli- ja Aktsiisiamet

- Kultuuri, Meedia- ja Spordiministeerium

Briti Raamatukogu

Briti Muuseum

Inglismaa Ajalooliste Hoonete ja Mälestusmärkide Komisjon (Inglise Kultuuripärand)

Sõjamuuseum

Muuseumide ja Galeriide Komisjon

Rahvusgalerii

Riiklik Meremuuseum

Riiklik Portreemuuseum

Loodusloomuuseum

Kuninglik Vanade Käsikirjade Komisjon

Kuninglik Inglise Ajalooliste Mälestusmärkide Komisjon

Kuninglik Kunstikomisjon (Inglismaa)

Teadusmuuseum

Tate'i Galerii

Victoria ja Alberti Muuseum

Wallace'i Kunstikogu

- Haridus- ja Kutseharidusministeerium

Inglismaa Kõrghariduse Finantseerimise Nõukogu

- Keskkonna-, Toidu- ja Maaeluministeerium

Põllumajanduse elamumajanduse nõukogud

Põllumajandusmaa vahekohtud

Põllumajanduse Töötasude Nõukogu ja komiteed

Karjakasvatuskeskus

Maaelu Agentuur

Taimesortide Õiguste Komitee

Kuninglik Botaanikaaed, Kew

Kuninglik Keskkonnakomisjon

- Tervishoiuministeerium

Hariduse ja Sotsiaaltöö Koolituse Kesknõukogu

Hambaravi Nõukogu

Inglismaa Hooldustöötajate ja Ämmaemandate Nõukogu

Riiklikud tervisekaitseteenistuse strateegilised tervisekaitseametid ja -sihtasutused

Retseptiravimite Hinnakomisjon

Tervishoiuteenistuse Laborite Nõukogu

Ühendkuningriigi Hooldustöötajate ja Ämmaemandate Nõukogu

- Rahvusvahelise Arengu Ministeerium

- Riigi Hoiuste Ministeerium

- Transpordiministeerium

Mere- ja Rannavalveamet

- Tööelu- ja Pensioniministeerium

Puuetega Inimeste Abiraha Nõukogu

Sõltumatu Vahekohtu Teenistus

Meditsiininõukogud ja diagnoosivad ametnikud (Sõjaväepensionid)

Ametialaste Pensionide Regulatiivasutus

Regionaalne Meditsiiniteenistus

Sotsiaalkindlustuse Nõukogu

- Riigikassa Juristi Büroo

Õigusesindaja ja Peajuristi Sekretariaat

- Kaubandus- ja Tööstusministeerium

Keskne Transpordi Konsultatiivkomitee

Konkurentsiamet

Elektrienergiakomiteed

Töövaidluste Apellatsioonikomisjon

Töövaidluskomisjonid

Gaasitarbimise Nõukogu

Riiklik Kaalude ja Mõõtude Labor

Tööjõuökonoomika Büroo

Patendiamet

- Ekspordi Krediiditagatiste Osakond

- Välis- ja Rahvaste Ühenduse Ministeerium

Wilton Parki Konverentsikeskus

- Valitsuse Kindlustusstatistika Osakond

- Valitsuse Kommunikatsioonikeskus

- Siseministeerium

Inglismaa Piirikomisjon

Suurbritannia Hasartmängunõukogu

Politsei

Kriminaalhooldusnõukogu ja Kohalikud Komisjonid

- Parlamendi Alamkoda

- Parlamendi Ülemkoda

- Maksuamet

- Justiitsministeerium

Väljasõidukohtunikud ja krooni-, maakonna- ja ühiskohtud (Inglismaa ja Wales)

Maksukohus

Vahekohtute Järelevalvenõukogu

Teise Astme Kriminaalkohus

Immigratsiooni Apellatsiooniametid

Immigratsioonikohtud

Immigratsiooni Apellatsioonikohtud

Maaküsimuste Vahekohus

Õiguskomisjon

Õigusabi Fond (Inglismaa ja Wales)

Sotsiaalkindlustusameti Büroo

Pensioni apellatsioonivahekohtud

Heategevusasutuste Amet

Ülemkohus (Inglismaa ja Wales)

Transpordi Vahekohus

- Kaitseministeerium

Meteoroloogiateenistus

Kaitseväehangete Amet

- Walesi Seadusandlik Kogu

Walesi Kõrghariduse Rahastamise Nõukogu

Valitsuse Piirikomisjon Walesi jaoks

Kuninglik Ajalooliste Mälestusmärkide Komisjon Walesis

Hindade Vahekohtud (Wales)

Walesi tervishoiuametid ja sihtasutused

Walesi Rendikomiteed

Walesi Hooldustöötajate ja Ämmaemandate Nõukogu

- Riigikontroll

- Riiklik Investeeringute ja Laenude Amet

- Põhja-Iirimaa Assamblee Komisjon

- Põhja-Iirimaa Kohtuteenistus

Koroneri Kohtud

Maakonnakohtud

Apellatsioonikohus ja Põhja-Iirimaa Ülemkohus

Krooni Kohus

Kohtutäiturite Büroo

Õigusabi Fond

Magistraatide Kohtud

Pensionide Apellatsiooni Vahekohtud

- Põhja-Iirimaa Tööhõive ja Koolitusministeerium

- Põhja-Iirimaa Regionaalarengu Ministeerium

- Põhja-Iirimaa Sotsiaalarengu Ministeerium

- Põhja-Iirimaa Põllumajanduse ja Maaelu Arendamise Ministeerium

- Põhja-Iirimaa Kultuuri-, Kunsti- ja Vaba Aja Ministeerium

- Põhja-Iirimaa Haridusministeerium

- Põhja-Iirimaa Ettevõtlus-, Kaubandus-, ja Investeeringute Ministeerium

- Põhja-Iirimaa Keskkonnaministeerium

- Põhja-Iirimaa Rahandus- ja Personaliministeerium

- Põhja-Iirimaa Tervise, Sotsiaalteenuste ja Avaliku Julgeoleku Ministeerium

- Põhja-Iirimaa Kõrgema Hariduse, Jätkukoolituse ja Tööhõive Ministeerium

- Põhja-Iirimaa Peaministri ja Asepeaministri Büroo

- Põhja-Iirimaa Siseministeerium

Valitsuse Õigusnõustaja Büroo

Põhja-Iirimaa Prokuratuur

Põhja-Iirimaa Kohtumeditsiiniamet

Põhja-Iirimaa Valimisametniku Büroo

Põhja-Iirimaa Politseiamet

Põhja-Iirimaa Kriminaalhooldusamet

Patoloogiateenistus

- Konkurentsiamet

- Statistikaamet

Riikliku Tervishoiuameti Keskregister

Parlamendi Haldus- ja Tervishoiuvoliniku Büroo Erivolinikud

- Asepeaministri Büroo

Rendikomisjonid

- Avaliku Teenistuse Palgabüroo

- Postiameti Tasuline Postiteenus

- Salanõukogu

- Rahvastikuregister

- Kuninglik Vanade Käsikirjade Komisjon

- Kuninglik Haigla, Chelsea

- Kuninglik Rahapada

- Maaelu Rahastamise Amet

- Šotimaa Riigikontrolör

- Šotimaa Peaprokuratuur

- Šotimaa Rahvastikuregister

- Šotimaa Riiklik Pärimisteenistus

- Šotimaa Šoti registrid

- Šoti Büroo

- Šoti täidesaatvad teenistused

- Šotimaa Haridusamet

Šotimaa riiklikud kunstimuuseumid

Šotimaa Riiklik Raamatukogu

Šotimaa riiklikud muuseumid

Šotimaa Kõrgema Hariduse Rahastamise Nõukogu

- Šotimaa Arendamise Amet

- Šotimaa Ettevõtluse ja Elukestva Õppe Amet

- Šotimaa Finantsamet

- Šotimaa Tervishoiuamet

Kohalikud tervishoiunõukogud

Šotimaa Hooldustöötajate ja Ämmaemandate Nõukogu

Šotimaa Meedikute Internatuurinõukogu

Šotimaa riiklikud terviseteenistused ja sihtasutused

- Šotimaa Justiitsamet

Kohtute Büroo

Ülemkohus

Sessioonikohus

Tema Majesteedi Politseiinspektsioon

Šotimaa Maaküsimuste Vahekohus

Šotimaa Kriminaalhooldusnõukogu ja Kohalikud Komisjonid

Pensionide Apellatsiooni Vahekohtud

Šotimaa Maakohus

Šotimaa Õiguskomisjon

Šerifi kohtud

Šotimaa Karistusregister

Šotimaa Politseijõud

Šotimaa Tuletõrjeteenistus ja Treeningubaas

Šotimaa Politseikolledž

Sotsiaalabi Voliniku Büroo

- Šotimaa Maaeluamet

Väiketalude Komisjon

Punahirvede Komisjon

Rendikomisjon ja Komiteed

Kuninglik Botaanikaaed, Edinburgh

Šotimaa Ajalooliste Kultuurimälestiste Kuninglik Komisjon

Šotimaa Kuninglik Kunstikomisjon

- Šotimaa Valitsuse Sekretariaat

- Šotimaa Seadusandlik Assamblee

- Šotimaa Rahvastikuregister

- Tema Majesteedi Varakamber

- Valitsuse Kommertsbüroo

- Walesi Büroo (Walesi Asjade Riigiministri Büroo)

[1] Käesoleva direktiivi tähenduses on "keskvalitsusasutused" käesolevas lisas loetletud asutused ning nende õigusjärglased, kui riiklikul tasandil on tehtud vastavaid parandusi ja muudatusi.

--------------------------------------------------

V LISA

ARTIKLIS 7 NIMETATUD TOODETE LOETELU SEOSES LEPINGUTE SÕLMIMISEGA RIIGIKAITSE VALDKONNAS [1]

Peatükk 25: | Sool, väävel, pinnas ja kivid, krohvimismaterjalid, lubi ja tsement |

Peatükk 26: | Metallimaagid, šlakk ja tuhk |

Peatükk 27: | Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused, bituumenid, mineraalmäärded, välja arvatud: ex27.10: spetsiaalkütused |

Peatükk 28: | Anorgaanilised kemikaalid, väärismetallide, muldmetallide radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised komponendid, välja arvatud: ex28.09: lõhkeainedex28.13: lõhkeainedex28.14: pisargaasex28.28: lõhkeainedex28.32: lõhkeainedex28.39: lõhkeainedex28.50: mürgised tootedex28.51: mürgised tootedex28.54: lõhkeained |

Peatükk 29: | Orgaanilised kemikaalid välja arvatud: ex29.03: lõhkeainedex29.04: lõhkeainedex29.07: lõhkeainedex29.08: lõhkeainedex29.11: lõhkeainedex29.12: lõhkeainedex29.13: mürgised tootedex29.14: mürgised tootedex29.15: mürgised tootedex29.21: mürgised tootedex29.22: mürgised tootedex29.23: mürgised tootedex29.26: lõhkeainedex29.27: mürgised tootedex29.29: lõhkeained |

Peatükk 30: | Ravimid |

Peatükk 31: | Väetised |

Peatükk 32: | Park- ja värvaineekstraktid, tanniinid ja nende derivaadid, värvained, värvid ja lakid, kitt, täite- ja tihendusmaterjalid, tindid |

Peatükk 33: | Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid |

Peatükk 34: | Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahatooted, puhastus- ja poleerimisvahendid, küünlad ja muud analoogilised tooted, voolimispastad, hambaproteeside parafiinid ja hambaravis kasutatavad kipsisegud |

Peatükk 35: | Valkained, liimid, ensüümid |

Peatükk 37: | Foto- ja kinokaubad |

Peatükk 38: | Mitmesugused keemiatooted, väljaarvatud: ex38.19: mürgised tooted |

Peatükk 39: | Kunstvaigud ja plastmassid, tselluloosi estrid ja eetrid, eelnevatest valmistatud tooted, väljaarvatud: ex39.03: lõhkeained |

Peatükk 40: | Kummi, sünteeskummi, factice ja neist valmistatud tooted, väljaarvatud: ex40.11: kuulikindlad rehvid |

Peatükk 41: | Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk |

Peatükk 42: | Nahast tooted; sadulsepatooted ja rakmed, reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a naturaalsiidikiust) |

Peatükk 43: | Karusnahad, kunstkarusnahk ja neist valmistatud tooted |

Peatükk 44: | Puit ja puittooted; puidusüsi |

Peatükk 45: | Kork ja korgist tooted |

Peatükk 46: | Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted, korv- ja vitspunutised |

Peatükk 47: | Paberi toorained |

Peatükk 48: | Paber ja papp, pabermassist, paberist või papist tooted |

Peatükk 49: | Raamatud, ajalehed, pildid jm, trükitooted, käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid |

Peatükk 65: | Peakatted ja nende osad |

Peatükk 66: | Vihmavarjud, päevavarjud, jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad, nende osad |

Peatükk 67: | Töödeldud suled ja udusuled ning nendest valmistatud tooted; tehislilled; juustest tooted |

Peatükk 68: | Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist, jms materjalidest tooted |

Peatükk 69: | Keraamikatooted |

Peatükk 70: | Klaas ja klaastooted |

Peatükk 71: | Pärlid, vääris-ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja neist valmistatud tooted, juveeltoodete imitatsioonid |

Peatükk 73: | Raud ja teras ja neist valmistatud tooted |

Peatükk 74: | Vask ja sellest valmistatud tooted |

Peatükk 75: | Nikkel ja sellest valmistatud tooted |

Peatükk 76: | Alumiinium ja sellest valmistatud tooted |

Peatükk 77: | Magneesium ja berüllium ja neist valmistatud tooted |

Peatükk 78: | Plii ja sellest valmistatud tooted |

Peatükk 79: | Tsink ja sellest valmistatud tooted |

Peatükk 80: | Tina ja sellest valmistatud tooted |

Peatükk 81: | Muud metallurgias kasutatavad mitteväärismetallid ja neist valmistatud tooted |

Peatükk 82: | Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid, nende osad välja arvatud: ex82.05: tööriistadex82.07: tööriistad, osad |

Peatükk 83: | Mitmesugused mitteväärismetallidest tooted |

Peatükk 84: | Katlad, masinad ja mehhaanilised seadmed, nende osad, välja arvatud: ex84.06: mootoridex84.08: muud mootoridex84.45: masinadex84.53: automaatse andmetöötluse seadmedex84.55: rubriiki No 84.53 kuuluvad masinaosadex84.59: tuumareaktorid |

Peatükk 85: | Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad, välja arvatud: ex85.13: telekommunikatsiooniseadmedex85.15: ülekandeaparatuur |

Peatükk 86: | Raudtee- või trammivedurid, -veeremid ja nende osad, raudteede või trammiteede relsid ja seadmed, nende osad, igasugused liikluse signalisatsiooniseadmed (mitte elektri jõul töötavad), välja arvatud: ex86.02: elektrilised soomusveduridex86.03: muud soomusveduridex86.05: soomusvagunidex86.06: remondivagunidex86.07: vagunid |

Peatükk 87: | Transpordivahendid, v.a raudteeveeremid ja trammid, nende osad, välja arvatud: ex87.08: tankid ja muud soomukidex87.01: traktoridex87.02: sõjaväesõidukidex87.03: hooldeveokidex87.09: mootorrattadex87.14: järelkärud |

Peatükk 89: | Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid, välja arvatud: ex89.01A: sõjalaevad |

Peatükk 90: | Optilised, foto-, kinematograafia-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja aparaadid, nende osad välja arvatud: ex90.05: binoklidex90.13: mitmesugused instrumendid, laseridex90.14: kaugusemõõtjadex90.28: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadidex90.11: mikroskoobidex90.17: meditsiinilised instrumendidex90.18: mehhaanilised raviseadmedex90.19: ortopeedilised seadmedex90.20: röntgenaparatuur |

Peatükk 91: | Kellad ja nende osad |

Peatükk 92: | Muusikariistad, heli salvestus- ja taasesitusseadmed, televisioonikaamerad ja helisalvestusseadmed ning heli ja pildi esitusseadmed, nende osad ja lisaseadmed |

Peatükk 94: | Mööbel ja mööblidetailid, voodipõhjad, madratsid, padjad jms topitud sisustuselemendid, välja arvatud: ex94.01A: lennukiistmed |

Peatükk 95: | Modelleeritud ja tahutud materjalidest tooted |

Peatükk 96: | Luuad, harjad, puudritupsud ja sõelad |

Peatükk 98: | Mitmesugused valmistatud tooted |

[1] Ainus käesoleva direktiivi seisukohalt siduv tekst on see, mis sisaldub I lisa lepingu punktis 3.

--------------------------------------------------

VI LISA

TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. a) "tehniline kirjeldus" tähendab riiklike ehitustöölepingute puhul peamiselt hankedokumentides sisalduvaid tehniliste ettekirjutuste kogumit, millega määratletakse materjali, toote või objekti parameetrid nii, et see võimaldaks materjali, toodet või objekti kirjeldada sellisel viisil, et ostja saaks hinnata selle sobivust hanke eesmärkidega. Nimetatud parameetrid võivad hõlmata nõudeid keskkonnategevuse tulemuslikkuse tasemele, konstruktsioonilisi nõudeid (kaasa arvatud ligipääsetavuse nõue puuetega inimestele), vastavushindamist, samuti nõudeid jõudlusele, turvalisusele või mõõtudele, kaasa arvatud kvaliteedi tagamise menetlusi, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsemeetodeid, nõudeid pakendamisele, märgistamisele ja tähistamisele ning tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale. Ühtlasi sisaldavad nimetatud parameetrid ehitise kujunduse ja maksumusega seotud ettekirjutusi, samuti katsetamise, järelevalve ja vastuvõtmise tingimusi ning ehitamise meetodeid, tehnoloogiat ja kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida ostja on võimeline kirjeldama vastavalt üldistele või erinormidele, mis seonduvad valmistööde, materjali või koostisosadega;

b) "tehniline kirjeldus" tähendab asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul toote või teenuse nõutavaid omadusi määratlevas dokumendis esitatud tehnilist kirjeldust, mis hõlmab näiteks kvaliteeditaset, keskkonnategevuse tulemuslikkuse taset, nõudeid konstruktsioonile (kaasa arvatud ligipääsetavuse nõue puuetega inimestele), vastavushindamist, nõudeid jõudlusele, toote kasutusele, turvalisusele või mõõtudele, sealhulgas toote kaubamärgile vastavuse nõudeid, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsemeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, nõudeid tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavuse hindamise menetlusi;

2. rahvusvaheline standard : mõne rahvusvahelise standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard,

Euroopa standard : mõne Euroopa standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard,

siseriiklik standard : mõne siseriikliku standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard;

3. "Euroopa tehniline tunnustus" tähendab positiivset hinnangut selle kohta, et tehnilisest seisukohast lähtudes sobib toode mingit ettenähtud otstarvet täitma, kuna vastab oma omadustelt ehitustöödele esitatud peamistele nõuetele ja ettenähtud kasutustingimustele. Euroopa tehnilise tunnustuse väljastab liikmeriigi poolt selleks määratud tunnustusasutus ;

4. "ühtne tehniline kirjeldus" tähendab tehnilist kirjeldust, mis on kehtestatud vastavalt liikmesriigi tunnustatud menetlusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

5. "etalon": iga ametlikesse standarditesse mittekuuluv toode, mille Euroopa standardiseerimisasutused on turu vajadustest lähtuvalt väljastanud.

--------------------------------------------------

VII LISA

TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA TEADETES

--------------------------------------------------

VIII LISA

AVALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

1. Teadete avaldamine

a) Hanke korraldaja saadab artiklites 35, 58, 64 ja 69 osundatud teated Euroopa Ühenduste Ametlike Publikatsioonide Büroole, kasutades vormi, mida näeb ette komisjoni 13. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/78/EÜ avalike hangete teadete avaldamise standardvormide kohta [1]. Artikli 35 lõike 1 esimeses lõigus mainitud ostjat tutvustavad eelteated, mida kirjeldatakse punktis 2 b, peavad järgima sama vormi, nagu ka teated selliste avaldamiste kohta.

b) Artiklites 35, 58, 64 ja 69 osundatud teated avaldab Euroopa Ühenduste Ametlike Publikatsioonide Büroo või ostja, kui tegemist on ostjat tutvustava eelteatega vastavalt artikli 35 lõike 1 esimesele lõigule.

Lisaks võivad ostjad ostjat tutvustava teabe avaldada Internetis vastavalt punktile 2 b.

c) Euroopa Ühenduste Ametlike Publikatsioonide Büroo edastab ostjale artikli 36 lõikes 8 osundatud kinnituse.

2. Täiendava ja lisateabe avaldamine

a) Ostjatel soovitatakse avaldada tehnilised kirjeldused ja lisadokumendid täielikult Internetis.

b) Ostjat tutvustav teave võib sisaldada artikli 35 lõikes 1 osundatud eelteadet, teavet kehtivate pakkumiskutsete kohta, hangete ajakavasid, sõlmitud lepinguid, tühistatud menetlusi ja igasugust muud kasulikku üldteavet, näiteks kontaktaadressi, telefoni ja a faksi numbrit, postiaadressi ja e-posti aadressi.

3. Teate elektroonilisel teel saatmise vorm ja menetlus

Teate elektroonilisel teel saatmise vorm ja kord on kättesaadavad Internetis aadressil "http://simap.eu.int".

[1] EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1.

--------------------------------------------------

IX LISA

REGISTRID

--------------------------------------------------

X LISA

PAKKUMISTE, OSALEMISTAOTLUSTE NING IDEEKONKURSSIDE KAVADE JA PROJEKTIDE ELEKTROONILISEKS VASTUVÕTMISEKS VAJALIKE SEADMETEGA SEOTUD NÕUDED

Pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmete puhul tuleb tehniliste vahendite ja asjakohaste menetluste kaudu tagada vähemalt, et:

a) pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide elektroonilised allkirjad vastaksid direktiivi 1999/93/EÜ kohaselt sätestatud siseriiklike õigusnormide nõudele;

b) pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide kättesaamise täpse aja ja kuupäeva saab kindlaks määrata;

c) on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et enne kehtestatud tähtaega pole kellelgi ligipääsu vastavalt eelpool loetletud nõuetele edastatud andmetele;

d) kui nimetaud ligipääsukeeldu rikutakse, siis on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et rikkumine on selgelt tuvastatav;

e) ainult volitatud isikutel on võimalik määrata ja muuta saabunud andmete avamise kuupäeva;

f) pakkumiste menetlemise või konkursi erinevatel etappidel võib andmetele või osale andmetest ligi pääseda vaid volitatud isikute üheaegse tegevuse tulemusena;

g) volitatud isikute üheaegne tegevus peab võimaldama andmetele ligipääsu alles pärast ettenähtud kuupäeva;

h) eelpool esitatud nõuetega kooskõlas saabunud ja avatud andmed jäävad kättesaadavaks ainult selleks volitatud isikutele.

--------------------------------------------------

XI LISA

ÜLEMINEKU- JA KOHALDAMISTÄHTAJAD (Artikkel 80)

Direktiivid | Ülemineku- ja kohaldamistähtajad |

92/50/EMÜ (EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1) Austria, Soome, Rootsi | 1. juuli 1993. 1. jaanuar 1995. |

93/36/EMÜ (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1) Austria, Soome, Rootsi | 13. juuni 1994. 1. jaanuar 1995. |

93/37/EMÜ (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54) direktiivide konsolideerimine: | |

—71/305/EMÜ (EÜT L 185, 16.8.1971, lk 5): | |

—EÜ 6 liikmesriiki | 30. juuli 1972 |

—DK, IRL, UK | 1. jaanuar 1973 |

—Kreeka | 1. jaanuar 1981 |

—Hispaania, Portugal | 1. jaanuar 1986 |

—Austria, Soome, Rootsi | 1. jaanuar 1995 |

—89/440/EMÜ (EÜT L 210, 21.7.1989, lk 1): | |

—EÜ 9 liikmesriiki | 19. juuli 1990 |

—Kreeka, Hispaania, Portugal | 1. märts 1992 |

—Austria, Soome, Rootsi | 1. jaanuar 1995 |

97/52/EÜ (EÜT L 328, 28.11.1997, lk 1) | 13. oktoober 1998 |

--------------------------------------------------

XII LISA

KORRELATSIOONITABEL [1]

Käesolev direktiiv | Direktiiv 93/37/EMÜ | Direktiiv 93/36/EMÜ | Direktiiv 92/50/EMÜ | Muud õigusaktid | |

Artikkel 1, lõige 1 | Artikkel 1, esimene rida, parandatud | Artikkel 1, esimene rida, parandatud | Artikkel 1, esimene rida, parandatud | | |

Artikkel 1, lõige 2, punkt a | Artikkel 1, punkt a, lause esimene osa | Artikkel 1, punkt a, esimese lause esimene ja viimane osa | Artikkel 1, punkt a | | muudetud |

Artikkel 1, lõige 2, punkt b | Artikkel 1, punkt a ja punkt c, parandatud | — | — | | |

Artikkel 1, lõige 2, punkt c, esimene lõik | — | Artikkel 1, punkt a, esimese lause teine osa ja teine lause, parandatud | — | | |

Artikkel 1, lõige 2, punkt c, teine lõik | — | Artikkel 1, punkt a, parandatud | — | | |

Artikkel 1, lõige 2, punkt d, esimene lõik | — | — | — | | uus |

Artikkel 1, lõige 2, punkt d, teine lõik | — | — | Artikkel 2, parandatud | | |

Artikkel 1, lõige 2, punkt d, kolmas lõik | — | — | 16. põhjendus parandatud | | |

Artikkel 1, lõige 3 | Artikkel 1, punkt d | — | — | | |

Artikkel 1, lõige 4 | — | — | — | | uus |

Artikkel 1, lõige 5 | — | — | — | | uus |

Artikkel 1, lõige 6 | — | — | — | | uus |

Artikkel 1, lõige 7 | — | — | — | | uus |

Artikkel 1, lõige 8, esimene lõik | — | — | Artikkel 1, punkt c, esimene lause parandatud | | |

Artikkel 1, lõige 8, teine lõik | — | — | — | | uus |

Artikkel 1, lõige 8, kolmas lõik | Artikkel 1, punkt h | Artikkel 1, punkt c | Artikkel 1, punkt c, teine lause | | muudetud |

Artikkel 1, lõige 9 | Artikkel 1, punkt b, parandatud | Artikkel 1 punkt b, parandatud | Artikkel 1, punkt b, parandatud | | |

Artikkel 1, lõige 10 | — | — | — | | uus |

Artikkel 1, lõige 11, esimene lõik | Artikkel 1, punkt e, parandatud | Artikkel 1, punkt d, parandatud | Artikkel 1, punkt d, parandatud | | |

Artikkel 1, lõige 11, teine lõik | Artikkel 1, punkt f, parandatud | Artikkel 1, punkt e, parandatud | Artikkel 1, punkt e, parandatud | | |

Artikkel 1, lõige 11, kolmas lõik | — | — | — | | uus |

Artikkel 1, lõige 11, neljas lõik | Artikkel 1, punkt g, parandatud | Artikkel 1, punkt f, parandatud | Artikkel 1, punkt f, parandatud | | |

Artikkel 1, lõige 11, viies lõik | — | — | Artikkel 1, punkt g, parandatud | | |

Artikkel 1, lõige 12 | — | — | — | | uus |

Artikkel 1, lõige 13 | — | — | — | | uus |

Artikkel 1, lõige 14 | — | — | — | | uus |

Artikkel 1, lõige 15 | — | — | — | | uus |

Artikkel 2 | Artikkel 6, lõige 6 | Artikkel 5, lõige 7 | Artikkel 3, lõige 2 | | muudetud |

Artikkel 3 | — | Artikkel 2, lõige 2 | — | | |

Artikkel 4, lõige 1 | uus | uus | Artikkel 26, lõige 2 ja 3, parandatud | | |

Artikkel 4, lõige 2 | Artikkel 21 parandatud | Artikkel 18 parandatud | Artikkel 26, lõige 1 parandatud | | |

Artikkel 5 | Artikkel 33a parandatud | Artikkel 28 parandatud | Artikkel 38a parandatud | | |

Artikkel 6 | — | Artikkel 15, lõige 2 | — | | muudetud |

Artikkel 7, punktid a ja b | — | Artikkel 5, lõige 1, punkt a, parandatud | Artikkel 7, lõige 1, punkt a, parandatud | | |

Artikkel 7, punkt c | Artikkel 6, lõige 1, punkt a, parandatud | — | — | | |

Artikkel 8 | Artikkel 2 ja Artikkel 6, lõige 1, punkt b, parandatud | — | Artikkel 3, lõige 3 ja Artikkel 7, lõige 1, punkt a, parandatud | | |

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik | — | Artikkel 5, lõige 5 | Artikkel 7, lõige 2 ja 7 | | muudetud |

Artikkel 9, lõige 1, teine lõik | — | — | — | | uus |

Artikkel 9, lõige 2 | — | Artikkel 5, lõige 1, punkt b | — | | muudetud |

Artikkel 9, lõige 3 | Artikkel 6, lõige 4 | Artikkel 5, lõige 6 | Artikkel 7, lõige 3, teine osalause | | |

Artikkel 9, lõige 4 | Artikkel 6, lõige 5, parandatud | | | | |

Artikkel9, lõige 5, punkt a | Artikkel 6, lõige 3, parandatud | — | Artikkel 7, lõige 4, kolmas lõik, parandatud | | |

Artikkel 9, lõige 5, punkt b | — | Artikkel 5, lõige 4 | — | | muudetud |

Artikkel 9, lõige 6 | — | Artikkel 5, lõige 2 | — | | |

Artikkel 9, lõige 7 | — | Artikkel 5, lõige 3 | Artikkel 7, lõige 6 | | |

Artikkel 9, lõige 8, punkt a | — | — | Artikkel 7, lõige 4, | | muudetud |

Artikkel 9, lõige 8, punkt b | — | — | Artikkel 7, lõige 5, | | muudetud |

Artikkel 9, lõige 9 | — | — | — | | uus |

Artikkel 10 | uus | Artikkel 3 parandatud | Artikkel 4, lõige 1 parandatud | | |

Artikkel 11 | — | — | — | | uus |

Artikkel 12 | Artikkel 4, punkt a | Artikkel 2, punkt a | Artikkel 1, punkt a ii | | muudetud |

Artikkel 13 | — | — | — | | uus |

Artikkel 14 | Artikkel 4, punkt b | Artikkel 2, lõige 1, punkt b | Artikkel 4, lõige 2 | | |

Artikkel 15, punkt a | Artikkel 5, punkt a parandatud | Artikkel 4, punkt a parandatud | Artikkel 5, punkt a parandatud | | |

Artikkel 15, punktid b ja c | Artikkel 5, punktid b ja c | Artikkel 4, punktid b ja c | Artikkel 5, punktid b ja c | | |

Artikkel16 | — | — | Artikkel 1, punkt a, iii- ix, parandatud | | |

Artikkel 17 | — | — | — | | uus |

Artikkel 18 | — | — | Artikkel 6 | | muudetud |

Artikkel 19 | — | — | — | | uus |

Artikkel 20 | — | — | Artikkel 8 | | |

Artikkel 21 | | | Artikkel 9 | | |

Artikkel 22 | — | — | Artikkel 10 | | |

Artikkel 23 | Artikkel 10 | Artikkel 8 | Artikkel 14 | | muudetud |

Artikkel 24, lõiked 1 - 4, esimene lõik | Artikkel 19 | Artikkel 16, lõige 1, | Artikkel 24, lõige 1 | | muudetud |

Artikkel 24, lõige 4, teine lõik | — | Artikkel 16, lõige 2, parandatud | Artikkel 24, lõige 2, parandatud | | |

Artikkel 25, esimene lõik | Artikkel 20, esimene lõik | Artikkel 17, esimene lõik | Artikkel 25, esimene lõik | | muudetud |

Artikkel 25, teine lõik | Artikkel 20, teine lõik | Artikkel 17, teine lõik | Artikkel 25, teine lõik | | |

Artikkel 26 | — | — | — | | uus |

Artikkel 27, esimene lõik | Artikkel 23, lõige 1 | — | Artikkel 28, lõige 1 | | muudetud |

Artikkel 27, teine ja kolmas lõik | Artikkel 23, lõige 2 | — | Artikkel 28, lõige 2 | | |

Artikkel 28, esimene lõik | Artikkel 7, lõige 1 parandatud | Artikkel 6, lõige 1 parandatud | Artikkel 11, lõige 1 parandatud | | |

Artikkel 28, teine lõik | Artikkel 7, lõige 4 | Artikkel 6, lõige 4 | Artikkel 11, lõige 4 | | muudetud |

Artikkel 29 | — | — | — | | uus |

Artikkel 30, lõige 1, punkt a | Artikkel 7, lõige 2, punkt a | Artikkel 6, lõige 2 | Artikkel 11, lõige 2, punkt a | | |

Artikkel 30, lõige 1, punkt b | Artikkel 7, lõige 2, punkt c | uus | Artikkel 11, lõige 2, punkt b | | |

Artikkel 30, lõige 1, punkt c | | — | Artikkel 11, lõige 2, punkt c | | |

Artikkel 30, lõige 1, punkt d | Artikkel 7, lõige 2, punkt b | — | — | | |

Artikkel 30, lõiked 2, 3 ja 4 | — | — | — | | uus |

Artikkel 31, punkt 1, punkt a | Artikkel 7, lõige 3 punkt a | Artikkel 6, lõige 3, punkt a | Artikkel 11, lõige 3, punkt a | | |

Artikkel 31, punkt 1, punkt b | Artikkel 7, lõige 3, punkt b | Artikkel 6, lõige 3, punkt c | Artikkel 11, lõige 3, punkt b | | |

Artikkel 31, punkt 1, punkt c | Artikkel 7, lõige 3, punkt c | Artikkel 6, lõige 3, punkt d | Artikkel 11, lõige 3, punkt d | | |

Artikkel 31, punkt 2, punkt a | — | Artikkel 6, lõige 3, punkt b | — | | |

Artikkel 31, punkt 2, punkt b | — | Artikkel 6, lõige 3, punkt e | — | | |

Artikkel 31, punkt 2, punkt c | — | uus | — | | |

Artikkel 31, punkt 2, punkt d | — | uus | — | | |

Artikkel 31, punkt 3 | — | — | Artikkel 11, lõige 3, punkt c | | |

Artikkel 31, punkt 4, punkt a | Artikkel 7, lõige 3, punkt d | — | Artikkel 11, lõige 3, punkt e | | |

Artikkel 31, punkt 4, punkt b | Artikkel 7, lõige 3, punkt e | — | Artikkel 11, lõige 3, punkt f | | |

Artikkel 32 | — | — | — | | uus |

Artikkel 33 | — | — | — | | uus |

Artikkel 34, esimene ja teine lõik | Artikkel 9, esimene ja teine lõik | — | — | | |

Artikkel 34, kolmas lõik | Artikkel 9, kolmas lõik | | | | muudetud |

Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt a, esimene lõik | — | Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik | — | | |

Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt a, teine lõik | — | Artikkel 9, lõige 1, teine lõik, esimene lause | — | | muudetud |

Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt b | — | — | Artikkel 15, lõige 1 | | |

Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt c | Artikkel 11, lõige 1 | — | — | | |

Artikkel 35, lõige 1, teine lõik | — | Artikkel 9, lõige 5, teine lõik | Artikkel 17, lõige 2, teine lõik | | muudetud |

Artikkel 35, lõige 1, kolmas lõik | Artikkel 11, lõige 7, teine lõik | — | — | | muudetud |

Artikkel 35, lõige 1, neljas, viies ja kuues lõik | — | — | — | | uus |

Artikkel 35, lõige 2 | Artikkel 11, lõige 2 | Artikkel 9, lõige 2 | Artikkel 15, lõige 2 | | muudetud |

Artikkel 35, lõige 3 | — | — | — | | uus |

Artikkel 35, lõige 4, esimene lõik | Artikkel 11, lõige 5, esimene lause | Artikkel 9, lõige 3, esimene lause | Artikkel 16, lõige 1 | | muudetud |

Artikkel 35, lõige 4, teine ja kolmas lõik | — | — | — | | uus |

Artikkel 35, lõige 4, neljas lõik | | | Artikkel 16, lõiked 3 ja 4 | | |

Artikkel 35, lõige 4, viies lõik | Artikkel 11, lõige 5, teine lause | Artikkel 9, lõige 3, teine lause | Artikkel 16, lõige 5 | | muudetud |

Artikkel 36, lõige 1 | Artikkel 11, lõige 6, esimene lõik, parandatud | Artikkel 9, lõige 4, esimene lause, parandatud | Artikkel 17, lõige 1, esimene lause, parandatud | | |

Artikkel 36, lõige 2, esimene lõik | Artikkel 11, lõige 7, esimene lause | Artikkel 9, lõige 5, esimene lõik | Artikkel 17, lõige 2, esimene lõik | | muudetud |

Artikkel 36, lõige 2, teine lõik | — | — | — | | uus |

Artikkel 36, lõige 3 | Artikkel 11, lõige 10 | Artikkel 9, lõige 8 | Artikkel 17, lõige 5 | | muudetud |

Artikkel 36, lõige 4 | Artikkel 11, lõige 8 ja 13 | Artikkel 9, lõige 6 ja 11 | Artikkel 17, lõige 4 ja 8 | | muudetud |

Artikkel 36, lõige 5 | Artikkel 11, lõige 11, parandatud | Artikkel 9, lõige 9, parandatud | Artikkel 17, lõige 6, parandatud | | |

Artikkel 36, lõige 6 | Artikkel 11, lõige 13, teine lause | Artikkel 9, lõige 11, teine lause | Artikkel 17, lõige 8, teine lause | | muudetud |

Artikkel 36, lõige 7, esimene lõik | Artikkel 11, lõige 12 | Artikkel 9, lõige 10 | Artikkel 17, lõige 7 | | |

Artikkel 36, lõige 7, teine lõik | — | — | — | | uus |

Artikkel 37 | Artikkel 17 | Artikkel 13 | Artikkel 21 | | muudetud |

Artikkel 38, lõige 1 | — | — | — | | uus |

Artikkel 38, lõige 2 | Artikkel 12, lõige 2, parandatud | Artikkel 10, lõige 1, parandatud | Artikkel 18, lõige 1, parandatud | | |

Artikkel 38, lõige 3 | Artikkel 13, lõige 1 ja 3, parandatud | Artikkel 11, lõige 1 ja 3, parandatud | Artikkel 19, lõige 1 ja 3, parandatud | | muudetud |

Artikkel 38, lõige 4 | Artikkel 12, lõige 2 ja Artikkel 13, lõige 4, parandatud | Artikkel 10, lõige 1a ja Artikkel 11, lõige 3a, parandatud | Artikkel 18, lõige 2 ja Artikkel 19, lõige 4, parandatud | | |

Artikkel 38, lõige 5 ja 6 | — | — | — | | uus |

Artikkel 38, lõige 7 | Artikkel 12, lõige 5 | Artikkel 10, lõige 4 | Artikkel 18, lõige 5 | | muudetud |

Artikkel 38, lõige 8 | Artikkel 14, lõige 1 | Artikkel 12, lõige 1 | Artikkel 20, lõige 1 | | muudetud |

Artikkel 39 | Artikkel 12, lõige 3 ja 4, Artikkel 13, lõige 6, ja Artikkel 14, lõige 2 parandatud | Artikkel 10, lõige 2 ja 3, Artikkel 11, lõige 5, ja Artikkel12, lõige 2 parandatud | Artikkel 18, lõige 3 ja 4, Artikkel 19, lõige 6 ja Artikkel 20, lõige 2 parandatud | | |

Artikkel 40 | Artikkel 13, lõige 2, ja Artikkel 14, lõige 3 | Artikkel 11, lõige 2, ja Artikkel 12, lõige 3 | Artikkel 19, lõige 2, ja Artikkel 20, lõige 3 | | muudetud |

Artikkel 41, lõige1 | Artikkel 8, lõige 2, esimene lause, parandatud | Artikkel 7, lõige 2, esimene lause, parandatud | Artikkel 12, lõige 2, esimene lause, parandatud | | |

Artikkel 41, lõige2 | Artikkel 8, lõige 1, esimene lõik, parandatud | Artikkel 7, lõige 1, esimene lõik, parandatud | Artikkel 12, lõige 1, esimene lõik, parandatud | | |

Artikkel 41, lõige 3 | Artikkel 8, lõige 1, teine lõik, parandatud | Artikkel 7, lõige 1, teine lõik, parandatud | Artikkel 12, lõige 1, teine lõik, parandatud | | |

Artikkel 8, lõige 2, viimane lause | Artikkel 7, lõige 2, viimane lause | Artikkel 12, lõige 2, viimane lause | | kustutatud |

Artikkel 42, lõige 1, 3 ja 6 | Artikkel 13, lõige 5, ja Artikkel 18, lõige 2 | Artikkel 11, lõige 4, ja Artikkel 15, lõige 3 | Artikkel 19, lõige 5, ja Artikkel 23, lõige 2 | | muudetud |

Artikkel 42,lõige 2, 4 ja 5 | — | — | — | | uus |

Artikkel 43 | Artikkel 8, lõige 3 | Artikkel 7, lõige 3 | Artikkel 12, lõige 3 | | muudetud |

Artikkel 44, lõige 1 | Artikkel 18, lõige 1 parandatud | Artikkel 15, lõige 1 parandatud | Artikkel 23, lõige 1 parandatud | | muudetud |

Artikkel 44, lõige 2 | — | — | — | | uus |

Artikkel 44, lõige 3 | Artikkel 22 | Artikkel 23, lõige 3 | Artikkel 32, lõige 4 | | muudetud |

Artikkel 44, lõige 4 | — | — | — | | uus |

Artikkel 45, lõige 1 | — | — | — | | uus |

Artikkel 45, lõige 2, esimene lõik | Artikkel 24, esimene lõik, parandatud | Artikkel 20, lõige 1, parandatud | Artikkel 29, esimene lõik, parandatud | | |

Artikkel 45, lõige 2, teine lõik | — | — | — | | uus |

Artikkel 45, lõige 3 | Artikkel 24, teine ja kolmas lõik, parandatud | Artikkel 20, lõige 2 ja 3 parandatud | Artikkel 29, teine ja kolmas lõik, parandatud | | |

Artikkel 45, lõige 4 | Artikkel 24, neljas lõik | Artikkel 20, lõige 4 | Artikkel 29, neljas lõik | | muudetud |

Artikkel 46, esimene lõik | Artikkel 25, esimene lause muudetud | Artikkel 21, lõige 1 ja lõige 2, esimene lause, parandatud | Artikkel 30, lõige 1 ja 3, esimene lause, parandatud | | |

Artikkel 46, teine lõik | — | — | Artikkel 30, lõige 2 | | |

Artikkel 47, lõige 1, punktid a ja b | Artikkel 26, lõige 1, punktid a ja b, parandatud | Artikkel 22, lõige 1, punktid a ja b, parandatud | Artikkel 31, lõige 1, punktid a ja b, parandatud | | |

Artikkel 47, lõige 1, punkt c | Artikkel 26, lõige 1, punkt c | Artikkel 22, lõige 1, punkt c | Artikkel 31, lõige 1, punkt c | | muudetud |

Artikkel 47, lõige 2 ja 3 | — | — | — | | uus |

Artikkel 47, lõige 4 ja 5 | Artikkel 26, lõige 2 ja 3, parandatud | Artikkel 22, lõige 2 ja 3, parandatud | Artikkel 31, lõige 2 ja 3, parandatud | | muudetud |

Artikkel 48, lõige 1 ja lõige 2, punktid a - e ja g - j | Artikkel 27, lõige 1, parandatud | Artikkel 23, lõige 1, parandatud | Artikkel 32, lõige 2, parandatud | | |

Artikkel 48, lõige 2, punkt f | — | | — | | uus |

Artikkel 48, lõige 3 ja 4 | — | — | — | | uus |

Artikkel 48, lõige 5 | uus | uus | Artikkel 32, lõige 1, parandatud | | |

Artikkel 48, lõige 6 | Artikkel 27, lõige 2 | Artikkel 23, lõige 2 | Artikkel 32, lõige 3 | | |

Artikkel 49 | uus | uus | Artikkel 33 | | muudetud |

Artikkel 50 | — | — | — | | uus |

Artikkel 51 | Artikkel 28 | Artikkel 24 | Artikkel 34 | | |

Artikkel 52 | Artikkel 29 | Artikkel 25 | Artikkel 35 | | muudetud |

Artikkel 53, lõige 1 | Artikkel 30, lõige 1 parandatud | Artikkel 26, lõige 1 parandatud | Artikkel 36, lõige 1 parandatud | | |

Artikkel 53, lõige 2 | Artikkel 30, lõige 2 | Artikkel 26, lõige 2 | Artikkel 36, lõige2 | | muudetud |

Artikkel 30, lõige 3 | — | — | | kustutatud |

Artikkel 54 | — | — | — | | uus |

Artikkel 55 | Artikkel 30, lõige 4, esimene ja teine lõik | Artikkel 27, esimene ja teine lõik | Artikkel 37, esimene ja teine lõik | | muudetud |

— | Artikkel 30, lõige 4, kolmas lõik | Artikkel 27, kolmas lõik | Artikkel 37, kolmas lõik | | kustutatud |

— | Artikkel 30, lõige 4, neljas lõik | — | — | | kustutatud |

— | Artikkel 31 | — | — | | kustutatud |

— | Artikkel 32 | — | — | | Kustutatud |

Artikkel 56 | Artikkel 3, lõige 1, parandatud | | | | |

Artikkel 57 | — | | | | uus |

Artikkel 58 | Artikkel 11 lõige 3, lõiked 6 - 11 ja lõige 13 | | | | muudetud |

Artikkel 59 | Artikkel 15 | — | — | | |

Artikkel 60 | Artikkel 3, lõige 2 | — | — | | |

Artikkel 61 | uus | — | — | | |

Artikkel 62 | Artikkel 3, lõige 3 | | | | |

Artikkel 63 | Artikkel 3, lõige 4 | | | | muudetud |

Artikkel 64 | Artikkel 11, lõige 4, lõige 6, esimene lõik, lõige 7, esimene lõik, ja lõige 9 | — | — | | muudetud |

Artikkel 65 | Artikkel 16 | | | | |

Artikkel 66 | — | — | Artikkel 13, lõige 3 ja 4 | | |

Artikkel 67, lõige 1 | — | — | Artikkel 13, lõige 1, esimene lõik ja lõige 2, esimene lõik | | |

Artikkel 67, lõige 2 | | | Artikkel 13, lõige 1, taanded 1 - 3 ja lõige 2, taanded 1 - 3 | | muudetud |

Artikkel 68 | — | — | Uus | | |

Artikkel 69, lõige 1 | — | — | Artikkel 15, lõige 3 | | |

Artikkel 69, lõige 2, esimene lõik | — | — | Artikkel 16, lõige 1 ja lõige 2, teine taane | | muudetud |

Artikkel 69, lõige 2, teine lõik ja lõige 3 | — | — | uus | | |

Artikkel 70 | — | — | Artikkel 17, lõige 1, lõige 2, esimene ja kolmas lõik, lõiked 3 - 6 ja lõige 8 | | muudetud |

Artikkel 71 | — | — | uus | | |

Artikkel 72 | — | — | Artikkel 13, lõige 5 | | |

Artikkel 73 | — | — | Artikkel 13, lõige 6, esimene lõik | | |

Artikkel 74 | — | — | Artikkel 13, lõige 6, teine lõik | | muudetud |

| Artikkel 33 | Artikkel 30 | Artikkel 38 | | kustutatud |

Artikkel 75 | Artikkel 34, lõige 1, parandatud | Artikkel 31, lõige 1, parandatud | Artikkel 39, lõige 1, parandatud | | |

Artikkel 76 | Artikkel 34, lõige 2 | Artikkel 31, lõige 2 | Artikkel 39, lõige 2 | | muudetud |

| | | Artikkel 39, lõige 2, punkt d, teine lõik | | kustutatud |

Artikkel 77, lõige 1 | — | Artikkel 32, lõige 1 | Artikkel 40, lõige 1 | | |

Artikkel 77, lõige 2 | Artikkel 35, lõige 3 | Artikkel 32, lõige 2 | Artikkel 40, lõige 3 | | muudetud |

— | — | Artikkel 40, lõige 2 | | kustutatud |

Artikkel 77, lõige 3 | — | Artikkel 32, lõige 3 | Artikkel 40, lõige 4 | | muudetud |

Artikkel 78, lõige 1 ja 2 | | | | | uus |

Artikkel 78, lõige 3 ja 4 | Artikkel 6, lõige 2, punkt a, | Artikkel 5, lõige 1, punkt d | Artikkel 7, lõige 1, punkt | | muudetud |

Artikkel 79, punkt a | Artikkel 6, lõige 1, punkt b, parandatud | Artikkel 5, lõige 1, punkt c, teine lõik, parandatud | Artikkel 7, lõige 1, punkt b, teine lõik, parandatud | | |

Artikkel 79, punkt b | Artikkel 35, lõige 2 | — | Artikkel 16, lõige 4 | | muudetud |

Artikkel 79, punkt c | — | — | — | | uus |

Artikkel 79, punkt d | Artikkel 35, lõige1, parandatud | — | — | | |

Artikkel 79, punkt e | | Artikkel 29, lõige 3, parandatud | — | | |

Artikkel 79, punkt f | Artikkel 35, lõige 2 parandatud | — | — | | uus |

Artikkel 79, punkt g | — | — | — | | |

Artikkel 79, punktid h ja i | — | — | — | | uus |

Artikkel 80 | | | | | |

Artikkel 81 | | | | | |

Artikkel 82 | | | | | |

Artikkel 83 | | | | | |

Artikkel 84 | | | | | |

Lisa I | Lisa II | | | | muudetud |

Lisad IIA ja IIB | — | — | Lisad IA ja IB | | muudetud |

Lisa III | Lisa I | — | — | Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud | Parandatud |

Lisa IV | — | Lisa I | — | Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud | Parandatud |

Lisa V | — | Lisa II | — | | muudetud |

Lisa VI | Lisa III | Lisa III | Lisa II | | muudetud |

Lisa VII A, B, C ja D | Lisad IV, V ja VI | Lisa IV | Lisad III ja IV | | muudetud |

Lisa VIII | — | — | — | | uus |

Lisa IX | | | | | parandatud |

Lisa IX A | — | Artikkel 21, lõige 2 | — | Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud | parandatud |

Lisa IX B | — | — | Artikkel 30, lõige 3 | Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud | parandatud |

Lisa IX C | Artikkel 25, parandatud | — | — | Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud | parandatud |

Lisa X | | | | | uus |

Lisa XI | | | | | uus |

Lisa XII | | | | | uus |

[1] "Parandatud" (adapted) tähendab, et muudeti teksti sõnastust, nii et kehtetuks tunnistatud direktiivide mõte jäi samaks. Sõnaga "muudetud" (amended) tähistatakse muudatusi kehtetuks tunnistatud direktiivide sätete tähenduses. See termin esineb viimases tulbas juhtudel, kui muudatus seondub kõigi kolme kehtetuks tunnistatud direktiiviga. Kui muudatus puudutab ainult ühte neist direktiividest, siis asub sõna "muudetud" kõnealuse direktiivi tulbas.

--------------------------------------------------