Nõukogu otsus 2004/197/ÜVJP,

23. veebruar 2004,

millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 28 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 1999. aasta Helsingi kohtumisel lepiti kokku eelkõige selles, et liikmesriigid peavad EL juhitavates operatsioonides vabatahtlikult koostööd tehes olema alates 2003. aastast võimelised lähetama 60 päeva jooksul 50000–60000 isikust koosneva kõikide Petersbergi ülesannete täitmiseks suutliku väeüksuse ning tagama selle ülalpidamise vähemalt ühe aasta jooksul.

(2) Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumisel avaldati heameelt nõukogu 19. mai 2003. aasta koosoleku järelduste üle, mis kinnitasid eelkõige vajadust Euroopa Liidu sõjalise kiirreageerimisvõime järele.

(3) Nõukogu otsustas 22. septembril 2003, et Euroopa Liit peaks omandama võime hallata paindlikult mis tahes mõõtmete, keerukuse ja kiireloomulisusega sõjaliste operatsioonide ühiste kulutuste rahastamist, eelkõige luues 1. märtsiks 2004 alalise rahastamismehhanismi liidu tulevaste sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamise juhtimiseks.

(4) Nõukogu kiitis 17. juunil 2002 heaks dokumendi nr 10155/02 EL juhitavate sõjalise või kaitsetähendusega kriisiohje operatsioonide rahastamise kohta.

(5) Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid, kelle esindajad on teinud vastavalt selle artikli 23 lõike 1 teisele lõigule nõukogule ametliku avalduse, ei ole kohustatud aitama kaasa asjaomaste sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide rahastamisele.

(6) Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 6 ei võta Taani osa Euroopa Liidu otsuste ja meetmete väljatöötamisest ja kohaldamisest, millel on kaitsetähendus, ega kõnealuse mehhanismi rahastamisest,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) osalevad liikmesriigid – Euroopa Liidu liikmesriigid, välja arvatud Taani;

b) toetavad riigid – liikmesriigid, kes toetavad kõnealuse sõjalise operatsiooni rahastamist kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikega 3, ning kolmandad riigid, kes toetavad kõnealuse operatsiooni ühiste kulude rahastamist vastavalt nende ja Euroopa Liidu vahelistele kokkulepetele.

1. PEATÜKK

MEHHANISM

Artikkel 2

Mehhanismi loomine

1. Käesolevaga luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks.

2. Kõnealuse mehhanismi nimi on ATHENA.

3. ATHENA tegutseb osalevate liikmesriikide või, olenevalt konkreetsest operatsioonist, toetavate riikide nimel, vastavalt artikli 1 määratlustele.

Artikkel 3

Õigusvõime

Pidades silmas Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide rahastamise halduskorraldust, on ATHENA-l vajalik õigusvõime eelkõige arvelduskonto omamiseks, vara soetamiseks, omamiseks ja võõrandamiseks, kokkulepete ja halduslepingute sõlmimiseks ning kohtumenetluses osalemiseks. ATHENA on mittetulunduslik.

Artikkel 4

Kooskõlastamine kolmandate isikutega

ATHENA kooskõlastab oma tegevused liikmesriikide, ühenduse institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses ja kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkide ja poliitikaga.

2. PEATÜKK

ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR

Artikkel 5

Juhtorganid ja personal

1. ATHENAt juhivad erikomitee alluvuses:

a) haldur;

b) iga operatsiooni juhataja vastavalt operatsioonile, mida ta juhatab (edaspidi "operatsiooni juhataja");

c) peaarvepidaja.

2. ATHENA kasutab võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu olemasolevaid haldusstruktuure. ATHENA kasutab personali, kelle on vastavalt vajadusele tema käsutusse andnud EL institutsioonid või lähetanud liikmesriigid.

3. Nõukogu peasekretär võib varustada halduri või peaarvepidaja personaliga, keda nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, kusjuures varustamise aluseks võib olla ettepanek osalevalt liikmesriigilt.

4. ATHENA asutused ja personal alustavad tegevust, lähtudes operatsiooni vajadustest.

Artikkel 6

Erikomitee

1. Luuakse erikomitee, millesse kuulub üks esindaja igast osalevast liikmesriigist (edaspidi "erikomitee"). Komisjon osaleb erikomitee koosolekutel, kuid ei võta osa selle hääletustest.

2. ATHENA haldamine allub erikomiteele.

3. Operatsiooni ühiste kulude rahastamise arutamisel:

a) kuulub erikomitee koosseisu üks esindaja igast toetavast liikmesriigist;

b) osalevad erikomitee menetlustes toetavate kolmandate riikide esindajad. Nad ei võta osa erikomitee hääletustest ega viibi nende juures;

c) osaleb operatsiooni juhataja või tema esindaja erikomitee menetlustes, kuid ei võta osa selle hääletustest.

4. Erikomitee koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Haldur asutab erikomiteele sekretariaadi. Haldur koostab erikomitee arutelude tulemuste protokollid. Haldur ei osale erikomitee hääletustel.

5. Peaarvepidaja osaleb erikomitee menetlustes vastavalt vajadusele, kuid ei võta osa selle hääletustest.

6. Osaleva liikmesriigi, halduri või operatsiooni juhataja soovi korral kutsub eesistujariik erikomitee kokku mitte enam kui 15 päeva jooksul.

7. Haldur teavitab erikomiteed nõuetekohaselt mis tahes ATHENA-le esitatud taotlusest või vaidlustusest.

8. Erikomitee võtab otsused vastu ühehäälselt oma liikmete hulgas, võttes arvesse lõigetes 1 ja 3 määratletud koosseisu. Erikomitee otsused on siduvad.

9. Erikomitee kiidab heaks kõik eelarved, võttes arvesse asjakohaseid võrdlussummasid ning rakendab üldiselt oma pädevust, mis on ette nähtud artiklites 18, 19, 20, 21, 22, 24, 25, 27, 29, 31, 32, 36, 37, 38, 39 ja 41.

10. Haldur, operatsiooni juhataja ja peaarvepidaja teavitavad erikomiteed vastavalt käesoleva otsuse sätetele.

11. Aktidele, mis erikomitee on heaks kiitnud vastavalt artiklitele 18, 19, 20, 21, 22, 24, 27, 29, 31, 32, 37, 38, 39 ja 41, kirjutavad heakskiitmisel alla erikomitee esimees ja haldur.

Artikkel 7

Haldur

1. Nõukogu peasekretär määrab kolmeks aastaks halduri ja vähemalt ühe asehalduri.

2. Haldur täidab oma ülesandeid ATHENA nimel.

3. Haldur:

a) koostab ja esitab erikomiteele kõik eelarveprojektid. Eelarveprojektide operatsioonikulude osa koostatakse operatsiooni juhataja ettepaneku alusel;

b) võtab pärast erikomitee heakskiitu eelarved vastu;

c) tegutseb eelarve käsutajana sissetulekute, operatsioonide ettevalmistamise käigus või selle järel tekkinud ühiste kulude ning väljaspool operatsiooni aktiivset tegevust tekkinud ühiste tegevuskulude osas;

d) täidab sissetulekute osas rahalisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud kolmandate isikutega seoses liidu sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamisega.

4. Haldur tagab käesoleva otsusega kehtestatud eeskirjade täitmise ja erikomitee otsuste kohaldamise.

5. Haldur on volitatud võtma mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada ATHENA abil rahastatavate kulude katmine. Haldur teavitab sellistest meetmetest erikomiteed.

6. Haldur kooskõlastab tööd, mida tehakse liidu sõjaliste operatsioonidega seotud rahalistes küsimustes. Haldur on kõnealustes küsimustes kontaktisik riiklikele ametiasutustele ja vajaduse korral rahvusvahelistele organisatsioonidele.

7. Haldur annab oma tegevusest aru erikomiteele.

Artikkel 8

Operatsiooni juhataja

1. Operatsiooni juhataja täidab oma ülesandeid ATHENA nimel seoses enda juhatatava operatsiooni ühiste kulude rahastamisega.

2. Enda juhatatavate operatsioonide korral teeb operatsiooni juhataja järgmist:

a) saadab haldurile eelarveprojekti osa "väljaminekud – ühised tegevuskulud" kohta oma ettepanekud;

b) kasutab eelarve käsutajana ühiste tegevuskuludega seotud eraldisi, teostab oma võimu isikute üle, kes osalevad kõnealuste eraldiste kasutamisel, sealhulgas eelrahastamisel, võib ATHENA nimel pakkuda ja sõlmida lepinguid ning avab ATHENA nimel arvelduskonto enda juhatatava operatsiooni jaoks.

3. Operatsiooni juhataja on volitatud võtma mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada ATHENA abil rahastatavate kulude katmine. Operatsiooni juhataja teavitab sellistest haldurit ja erikomiteed.

Artikkel 9

Peaarvepidaja

1. Nõukogu peasekretär määrab kaheks aastaks peaarvepidaja ja vähemalt ühe asepeaarvepidaja.

2. Peaarvepidaja täidab oma ülesandeid ATHENA nimel.

3. Peaarvepidaja vastutab:

a) maksete nõuetekohase teostamise, tulude kogumise ja kindlaks määratud saadaolevate summade sissenõudmise eest;

b) ATHENA raamatupidamisaruande koostamise eest igal aastal ning operatsiooni raamatupidamisaruande koostamise eest pärast iga sellise operatsiooni lõppemist;

c) halduri abistamise eest, kui viimane esitab erikomiteele heakskiitmiseks raamatupidamise aastaaruande või operatsiooni raamatupidamisaruande;

d) ATHENA raamatupidamise eest;

e) raamatupidamiseeskirjade ja -metoodika ning kontoplaani kehtestamise eest;

f) tuluarvestussüsteemi kehtestamise ja tõendamise ning vajaduse korral tõendussüsteemide eest, mille eelarvevahendite käsutaja on kehtestanud raamatupidamisalase teabe andmiseks ja põhjendamiseks;

g) tõendavate dokumentide säilitamise eest;

h) üheskoos halduriga sularahahalduse eest.

4. Haldur ja operatsiooni juhataja edastavad peaarvepidajale kogu teabe, mis on vajalik ATHENA hallatavate rahaliste varasid ja eelarve täitmist täpselt kirjeldavate raamatupidamisaruannete koostamiseks. Nad tagavad nimetatud teabe usaldusväärsuse.

5. Peaarvepidaja annab aru erikomiteele.

Artikkel 10

Haldurile, peaarvepidajale ja ATHENA personalile kohaldatavad üldsätted

1. Halduri ja asehalduri ning peaarvepidaja ja asepeaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada.

2. Asehalduri allub haldurile. Asepeaarvepidaja allub peaarvepidajale.

3. Asehalduri asendab haldurit, kui viimane ei ole kohal või ei saa osaleda. Asepeaarvepidaja asendab peaarvepidajat, kui viimane ei ole kohal või ei saa osaleda.

4. Euroopa ühenduste ametnikud ja muud teenistujad alluvad ATHENA nimel ülesandeid täites jätkuvalt neile kohaldatavatele eeskirjadele.

5. Personal, kelle liikmesriigid on andnud ATHENA käsutusse, alluvad samadele eeskirjadele, mis on nähtud ette nõukogu otsuses lähetuses viibivatele riiklikele ekspertidele kohaldatavate eeskirjade kohta, ning sätetele, mille osas nende riiklikud ametiasutused ja ühenduse institutsioon või ATHENA on kokku leppinud. Sellele vaatamata võtab lähetav liikmesriik igal juhul enda kanda ekspertide tasustamise, mis on määratletud nõukogu kõnealuses otsuses lähetuses viibivatele riiklikele ekspertidele kohaldatavate eeskirjade kohta.

6. Enne ametisse nimetamist peab ATHENA personal olema saanud heakskiidu juurdepääsuks kuni "Secret UE" tasemel salastatud teabele, mis on nõukogu valduses, või samaväärse heakskiidu liikmesriigilt.

7. Haldur võib pidada liikmesriikide või ühenduse institutsioonidega läbirääkimisi või sõlmida nendega kokkuleppeid, et määrata eelnevalt kindlaks personal, kes oleks võimalik vajadusel kohe ATHENA käsutusse anda.

3. PEATÜKK

TOETAVAD KOLMANDAD RIIGID

Artikkel 11

Alalised ja ajutised halduskokkulepped seoses kolmandate riikide toetuse maksmise eeskirjadega

1. Kokkulepete raames EL ja kolmandate riikide vahel, kellele nõukogu on osutanud kui EL operatsioonide või konkreetse EL operatsiooni võimalikele toetajaile, peab haldur kõnealuste kolmandate riikidega vastavalt läbirääkimisi kas alaliste või ajutiste halduskokkulepete sõlmimiseks. Kõnealused kokkulepped vajalike eeskirjade kehtestamiseks EL sõjaliste operatsioonide toetuste kiire maksmise lihtsustamiseks tulevikus sõlmitakse ATHENA ja asjaomase kolmanda riigi pädevate haldusteenistuste vahel kirjavahetuse teel.

2. Kuni lõikes 1 viidatud kokkulepete sõlmimiseni võib haldur võtta vajalikke meetmeid toetavate kolmandate riikide maksete teostamise lihtsustamiseks.

3. Haldur teatab kavandatavatest kokkulepetest enne neile alla kirjutamist erikomiteele.

4. Kui liit alustab sõjalist operatsiooni, rakendab haldur nõukogus otsustatud toetussummade ulatuses kokkuleppeid operatsiooni toetavate kolmandate riikidega.

4. PEATÜKK

ARVELDUSKONTOD

Artikkel 12

Avamine ja eesmärk

1. Haldur avab ATHENA nimel ühe või enam arvelduskontot.

2. Arvelduskontod avatakse esmaklassilises rahandusasutuses, mille peakontor paikneb liikmesriigis.

3. Toetavate riikide toetused makstakse kõnealustele arvelduskontodele. Kontosid kasutatakse ATHENA hallatavate kulude eest tasumiseks ja vajalike ettemaksete tegemiseks operatsiooni juhatajale sõjalise operatsiooni ühiste tegevuskuludega seotud arvelduste tegemiseks. Ühtegi arvelduskontot ei tohi ületada.

Artikkel 13

Vahendite haldamine

1. Iga väljamakse ATHENA kontolt nõuab ühelt poolt halduri või asehalduri ning teiselt poolt peaarvepidaja või asepeaarvepidaja ühist allkirja.

2. ATHENA poolt hallatavaid vahendeid, sealhulgas operatsiooni juhatajale usaldatud vahendeid, võib hoiustada ainult esmaklassilises rahandusasutuses jooksvale või lühiajalise tähtajaga kontole eurodes.

5. PEATÜKK

ÜHISED KULUD

Artikkel 14

Ühiste kulude mõiste ja aktsepteerimisaeg

1. I lisas loetletud ühised kulud kaetakse iga kord nende tekkimisel ATHENA arvelt. Kui need kantakse eelarve rubriiki, mis osutab operatsioonile, millega need on kõige enam seotud, loetakse neid kõnealuse operatsiooni tegevuskuludeks. Muudel juhtudel loetakse neid operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühisteks kuludeks.

2. Lisaks kannab ATHENA II lisas loetletud ühised tegevuskulud operatsiooni ettevalmistava etapi jooksul, mis algab kuupäevast, mil nõukogu otsustab, et liit viib läbi sõjalise operatsiooni, kui nõukogu ei määra varasemat kuupäeva, ja lõpeb päevaga, mil määratakse operatsiooni juhataja.

3. Operatsiooni aktiivse tegevuse jooksul, mis kestab operatsiooni juhataja määramise kuupäevast kuni päevani, mil operatsiooni peakorter lõpetab oma tegevuse, kannab ATHENA ühiste tegevuskuludena:

a) III-A lisas loetletud ühised kulud;

b) III-B lisas loetletud ühised kulud, kui seda otsustab nõukogu.

4. Operatsiooni ühised kulud sisaldavad ka selle lõpetamiseks vajalikud kulud, mis on loetletud IV lisas.

Operatsioon on lõpetatud, kui selle ühiselt rahastatud varustusele ja infrastruktuurile on leitud lõppotstarve ja operatsiooni kohta on koostatud raamatupidamisaruanne.

5. Ühistest kuludena ei saa aktsepteerida kulusid, mille üks või enam toetavat liikmesriiki, mõni ühenduse institutsioon või rahvusvaheline organisatsioon oleks igal juhul kandnud, olenemata operatsiooni korraldamisest.

Artikkel 15

Õppused

1. Euroopa Liidu õppuste ühised kulud rahastatakse ATHENA kaudu vastavalt eeskirjadele, mis sarnanevad sellistele operatsioonidele kehtestatud eeskirjadega, mida toetavad kõik osalevad liikmesriigid.

2. Kõnealused ühised õppusekulud koosnevad esiteks mobiilse või paikse peakorteri tõttu tekkivatest täiendavatest kuludest ja teiseks täiendavatest kuludest, mis tekivad, kui EL kasutab õppuse jaoks kättesaadavaks tehtud NATO ühiseid vahendeid.

3. Ühised õppusekulud ei sisalda:

a) kapitali soetamist, sealhulgas hoonete, infrastruktuuri ja varustuse soetamist;

b) õppuste kavandamise ja ettevalmistamise etappi;

c) vägede transporti, kasarmuid ja majutust.

Artikkel 16

Võrdlussumma

Iga ühismeede, millega nõukogu otsustab liidu sõjalise operatsiooni teostamise, ning iga ühismeede või otsus, millega nõukogu otsustab pikendada liidu operatsiooni, sisaldab kõnealuse operatsiooni ühiste kulude võrdlussummat. Saades abi eelkõige liidu sõjaliselt personalilt ning operatsiooni juhatajalt juhul, kui viimane on ametisse asunud, määrab haldur summa, mida ta peab vajalikuks operatsiooni ühiste kulude katmiseks kavandataval ajavahemikul. Haldur esitab kõnealuse summa eesistujariigi kaudu nõukogu organitele, kes vastutavad ühismeetme või otsuse eelnõu läbivaatamise eest.

6. PEATÜKK

EELARVE

Artikkel 17

Eelarvepõhimõtted

1. Eelarve, mis on koostatud eurodes, kujutab endast akti, millega kehtestatakse igaks eelarveaastaks ATHENA hallatavad tulud ja kulud ning kiidetakse need heaks.

2. Kõik kulud on seotud konkreetse operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui tegu on I lisas loetletud kuludega.

3. Eelarvesse kavandatud eraldised on heaks kiidetud eelarveaasta jaoks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

4. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5. Kasutada võib ainult mingisse eelarve rubriiki kuuluvaid tulusid ja kulusid, mis ei ületa seal määratud eraldiste limiiti.

Artikkel 18

Aastaeelarve koostamine ja vastuvõtmine

1. Haldur koostab igal aastal järgneva eelarveaasta jaoks eelarveprojekti, kusjuures "ühiste tegevuskulude" osa juures abistab teda operatsiooni juhataja. Haldur esitab eelarveprojekti erikomiteele hiljemalt 31. oktoobriks.

2. Projekt sisaldab:

a) eraldisi, mida peetakse vajalikuks operatsioonide ettevalmistamisel ja nende järel tekkinud ühiste kulude katmiseks;

b) eraldisi, mida peetakse vajalikuks käimasolevate või kavandatavate operatsioonide ühiste tegevuskulude katmiseks, sisaldades vajaduse korral ühiste kulude tagastamist, mille on eelrahastanud mõni riik või kolmas isik;

c) kulude katmiseks vajatavate tulude prognoosi.

3. Eraldised liigitatakse jaotistes ja peatükkides, kus kulud on rühmitatud liigi ja eesmärgi järgi ning vastavalt vajadusele omakorda jaotatud artikliteks. Eelarve sisaldab iga peatüki või artikli kohta üksikasjalikke märkusi. Igale operatsioonile eraldatakse üks jaotis. Nimetatud jaotis moodustab eelarve üldosa ja sisaldab operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiseid kulusid.

4. Iga jaotis võib sisaldada peatükki pealkirjaga "määratlemata otstarbega eraldised". Kõnealused eraldised kavandatakse eelarvesse määramatuse korral vajatavate eraldiste summa või eelarvesse kavandatud eraldiste kasutamise valdkonna osas.

5. Tulud koosnevad:

a) toetustest, mida maksavad osalevad ja toetavad liikmesriigid ning kui on asjakohane siis toetavad kolmandad riigid;

b) mitmesugustest tuludest, mis on jaotatud jaotisteks, mis hõlmavad laekunud intresse, müügitulu ja eelmise eelarveaasta eelarve täitumist pärast seda, kui erikomitee on selle kindlaks määranud.

6. Erikomitee kiidab eelarveprojekti heaks 31. detsembriks. Haldur võtab heakskiidetud eelarve vastu ning teavitab sellest osalevaid ja toetavaid riike.

Artikkel 19

Eelarvete muutmine

1. Vältimatutes, erandlikes ja ettenägematutes olukordades, eelkõige, kui operatsioon otsustatakse läbi viia eelarveaasta sees, esitab haldur eelarve muutmise projekti. Kui eelarve ületab muutmise projektile vastavalt oluliselt asjaomase operatsiooni võrdlussummat, võib erikomitee taotleda selle heakskiitmist nõukogu poolt.

2. Eelarve muutmise projekt koostatakse, esitatakse, kiidetakse heaks, võetakse vastu ja tehakse teatavaks kasutades sama menetlust nagu aastaeelarve korral. Kui eelarve muutmine on seotud liidu sõjalise operatsiooni algusega, lisatakse sellele üksikasjalik finantsaruanne kogu operatsiooni eeldatavate ühiste kulude kohta. Erikomitee võtab eelarve muutmise arutamisel arvesse selle kiireloomulisust.

Artikkel 20

Ümberpaigutused

1. Haldur võib eraldisi ümber paigutada, lähtudes vajaduse korral operatsiooni juhataja ettepanekutest. Haldur teavitab erikomiteed oma kavatsusest kolm nädalat ette niivõrd, kui olukorra kiireloomulisus seda lubab.

Erikomitee eelnev nõusolek on siiski nõutav, kui:

a) kavandatav ümberpaigutus muudab operatsiooni jaoks ette nähtud eraldiste kogusummat;

või

b) kavandatavad peatükkide vahelised ümberpaigutused ületavad eelarveaasta jooksul 10 % eraldistest, mis on kajastatud nimetatud eelarveaasta jaoks vastu võetud eelarve peatükis, kust eraldised võetakse, selle kuupäeva seisuga, mil tehakse ettepanek kõnealuseks ümberpaigutuseks.

2. Kui operatsiooni juhataja peab seda operatsiooni nõutelekohaseks läbiviimiseks vajalikuks, võib ta operatsiooni algusele järgneva kolme kuu jooksul eelarve osas "ühised tegevuskulud" operatsioonile eraldatud eraldisi artiklite ja peatükkide vahel ümber paigutada. Operatsiooni juhataja teatab sellest haldurile ja erikomiteele.

Artikkel 21

Eraldiste ülekanded

1. Operatsioonide ettevalmistamise käigus ja nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud kasutamata jäänud eraldised tühistatakse eelarveaasta lõpus.

2. ATHENA poolt hallatavate materjalide ja varustuse ladustamise kulu katteks mõeldud eraldisi võib kanda üle järgmisesse eelarveaastasse üks kord, kui vastav assigneering tehti enne jooksva eelarveaasta 31. detsembrit. Ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldisi võib kanda üle, kui neid vajatakse operatsiooni jaoks, mida ei ole täielikult lõpetatud.

3. Haldur esitab erikomiteele ettepaneku eelneva eelarveaasta eraldiste jäägi ülekandmiseks 15. veebruariks.

Artikkel 22

Ennetähtaegne rakendamine

Kui aastaeelarve on vastu võetud:

a) võib eelarves kajastatud eraldisi siduda kulukohustustega alates järgmise aasta 1. jaanuarist;

b) võib kulud, mille eest juriidiliste või lepinguliste kohustuste tõttu tuleb maksta ette, tasuda järgmiseks aastaks ette nähtud eraldistest, olles saanud selleks erikomiteelt heakskiidu.

7. PEATÜKK

TOETUSED JA NENDE TAGASTAMINE

Artikkel 23

Toetuste määramine

1. Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud mis tahes tuludega katmata eraldisi rahastatakse osalevate liikmesriikide toetustest.

2. Operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldised kaetakse liikmesriikide ja operatsiooni toetavate kolmandate riikide toetustest.

3. Toetused, mida toetavad liikmesriigid peavad operatsiooni heaks maksma, võrduvad eelarvesse kavandatud ja kõnealuse operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldiste summaga, millest on lahutatud toetuste summad, mida kolmandad toetavad riigid peavad artikli 11 kohaldamise tulemusena maksma sama operatsiooni heaks.

4. Toetuste jaotumine liikmesriikide vahel, kellelt toetust nõutakse, määratakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikele 3 siseriikliku kogutoodangu alusel ja kooskõlas nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsusega 2000/597/EÜ, Euratom, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta [1] või mis tahes muu nõukogu otsusega, millega see võidakse asendada.

5. Toetuste arvutamiseks kasutatakse andmeid, mis on esitatud Euroopa ühenduste viimasele vastuvõetud eelarvele lisatud tabeli "Üldeelarve rahastamise kokkuvõte omavahendite liigi ja liikmesriikide kaupa" veerus "Siseriikliku kogutulu omavahendid". Iga toetust maksva liikmesriigi toetus on proportsionaalne kõnealuse liikmesriigi siseriikliku kogutulu osaga kõigi toetust maksvate liikmesriikide siseriikliku kogutulu summast.

Artikkel 24

Toetuste maksmise ajakava

1. Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud osalevate liikmesriikide toetused kuuluvad maksmisele enne asjaomase eelarveaasta 1. märtsi.

2. Kui nõukogu on võtnud vastu võrdlussumma liidu sõjalise operatsiooni kohta, maksavad toetavad liikmesriigid toetusena 30 % võrdlussummast juhul, kui nõukogu ei otsusta protsenti tõsta.

3. Erikomitee võib halduri ettepaneku põhjal otsustada taotleda enne operatsiooni eelarve muutmise vastuvõtmist täiendavaid toetusi. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse nõukogu pädevatele ettevalmistusorganitele.

4. Kui operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldised on eelarvesse kavandatud, maksavad liikmesriigid ülejäänud osa toetustest, mis nad artikli 23 kohaldamise tulemusena kõnealuse operatsiooni eest võlgnevad pärast seda, kui on maha arvatud toetused, mis neilt on juba sama eelarveaasta jooksul sama operatsiooni jaoks taotletud.

5. Kui võrdlussumma või eelarve on vastu võetud, saadab haldur vastavad toetustaotlused kirja teel riiklikele ametiasutustele, kelle andmed on talle edastatud.

6. Ilma et sellega piirataks lõike 1 kohaldamist, makstakse toetused 30 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmist.

7. Iga toetav riik tasub oma toetuse maksmisega seotud pangateenuste eest.

Artikkel 25

Kulude eelrahastamine

1. Kui liidu sõjalise operatsiooni ühiste kulude eest tuleb tasuda enne, kui ATHENA toetused on võimalik kätte saada, toimib nõukogu kõnealuse operatsiooni kohta ühismeedet või rakendusotsust vastu võttes järgmiselt:

a) määrab liikmesriigi, kes vastutab selliste kulude eelrahastamise eest;

b) määrab selliste kulude jaoks alternatiivse eelneva rahastamise ja kehtestab vajalikud meetmed, kui vajalik eelrahastamine puudub.

2. Erikomitee jälgib käesoleva artikli rakendamist ja tegutseb vajadusel kiiresti.

3. Iga lõike 1 punktile b vastava eelrahastamise summad tagastatakse niipea, kui toetuste maksmine seda võimaldab.

Artikkel 26

Eelrahastamise summade tagastamine

1. Liikmesriik, kolmas riik või vajaduse korral rahvusvaheline organisatsioon, kellel nõukogu on lubanud eelrahastada osa operatsiooni ühistest kuludest, võib ATHENA-lt asjaomased summad tagasi saada, esitades hiljemalt kaks kuud pärast asjaomase operatsiooni lõpuleviimist haldurile taotluse, millega on kaasas vajalikud tõendavad dokumendid.

2. Raha tagastamise taotlust ei saa rahuldada, kui operatsiooni juhataja või haldur ei ole seda heaks kiitnud.

3. Kui kiidetakse heaks raha tagastamise taotlus, mille on esitanud toetav riik, võib selle arvata maha järgmisest toetustaotlusest, mille haldur esitab kõnealusele riigile.

4. Kui taotluse esitamise ajal ei ole ette näha ühtki toetustaotlust või heaks kiidetud raha tagastamise taotlus ületaks oodatavat toetust, maksab haldur tagastatava summa välja 30 päeva jooksul, võttes arvesse ATHENA rahavoogusid ja asjaomase operatsiooni ühiste kulude rahastamise vajadusi.

5. Raha makstakse vastavalt käesolevale otsusele tagasi isegi siis, kui operatsioon tühistatakse.

Artikkel 27

Ühiste kulude hulka mitte kuuluvate kulude haldamine ATHENA poolt

1. Erikomitee võib halduri või liikmesriigi ettepaneku põhjal otsustada, et teatavate operatsiooniga seotud kulude halduskorraldus, eriti (köögi- ja pesula) toetava personali alal, tuleks usaldada ATHENA-le, ehkki vastutus nende eest jääb asjaomasele liikmesriigile.

2. Erikomitee võib oma otsusega anda operatsiooni juhatajale loa sõlmida kirjeldatud varustuse soetamiseks operatsioonis osalevate liikmesriikide nimel lepinguid. Erikomitee võib lubada eelrahastada liikmesriikide kulusid ATHENA eelarvest või otsustada, et ATHENA kogub sõlmitud lepingutest kinnipidamiseks vajalikud vahendid liikmesriikide käest ette.

3. ATHENA peab arvestust iga liikmesriigi poolt tehtud kulutuste kohta, mis on usaldatud ATHENA-le. Ta saadab igal kuul igale liikmesriigile väljavõtte kulutustest, mis viimane on teinud ja viimane või viimase personal on tekitanud eelneva kuu jooksul, ning taotleb kõnealuste kulude tasumiseks vajalikke vahendeid. Liikmesriigid maksavad taotletud vahendid ATHENA-le välja 30 päeva jooksul pärast vahendite taotluse lähetamist.

Artikkel 28

Hilinenud maksmise intress

Kui riik ei täida oma rahalisi kohustusi, kohaldatakse analoogia põhjal ühenduse eeskirju, mis kehtivad vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa ühenduste üldeelarvele kohaldatava finantsmääruse kohta [2] artiklile 71 seoses toetuste maksmisega ühenduse eelarvesse hilinenud maksmise intressile.

8. PEATÜKK

KULUDE TEOSTAMINE

Artikkel 29

Põhimõtted

1. ATHENA eraldisi kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega.

2. Eelarve käsutajad vastutavad selle eest, et ATHENA tulusid ja kulusid kasutataks kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, tagamaks seaduslikkuse ja korrapärasuse nõuete täitmist. Eelarve käsutajad võtavad eelarvelisi ja juriidilisi kohustusi, tõendavad ja kinnitavad kulud ning viivad läbi tegevusi, mis eelnevad kõnealusele eraldiste kasutamisele. Eelarve käsutaja võib oma ülesandeid delegeerida otsuse teel, milles on määratletud:

a) personali liige, kes on selliseks delegeerimiseks piisaval tasemel;

b) üleantud volituste ulatus; ning

c) mil määral volituste saajad võivad neid omakorda delegeerida.

3. Eraldiste kasutamisel järgitakse põhimõtet, mille kohaselt eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud. Eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada. Iga ATHENA poolt hallatavate vahenditega tehtud makse nõuab eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ühist allkirja.

4. Kui ühiste kulude teostamine on usaldatud liikmesriigile, ühenduse institutsioonile või vajadusele korral rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude teostamisele, ilma et sellega piiratakse käesoleva otsuse kohaldamist. Kui haldur teostab kulusid otse, täidab ta eeskirju, mis kehtivad Euroopa ühenduste üldeelarve osa "nõukogu" täitmisele.

5. Sellele vaatamata võib haldur varustada eesistujariiki materjaliga nõukogule või erikomiteele ettepaneku tegemiseks ühiste kulude teostamise eeskirjade kohta.

Artikkel 30

Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühised kulud

Haldur täidab eelarve käsutaja kohuseid kulude puhul, mis hõlmavad operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiseid kulusid.

Artikkel 31

Ühised tegevuskulud

1. Operatsiooni juhataja täidab eelarve käsutaja kohuseid kulude puhul, mis hõlmavad tema juhitava operatsiooni ühiseid tegevuskulusid. Sellele vaatamata täidab haldur eelarve käsutaja kohustusi kulude puhul, mis hõlmavad ühiseid tegevuskulusid, mis tekivad konkreetse operatsiooni ettevalmistava etapi käigus, mida hallatakse otse ATHENA kaudu või mis on seotud operatsiooniga pärast selle aktiivse tegevuse lõppu.

2. Haldur kannab operatsiooni kulude teostamiseks nõutavad summad ATHENA pangakontolt operatsiooni juhataja palvel viimasele üle ATHENA nimel avatud pangakontole, mille andmed operatsiooni juhataja on esitanud.

3. Erandina artikli 17 lõikest 5, annab võrdlussumma vastuvõtmine haldurile ja operatsiooni juhatajale nende pädevusalas asjaomase operatsiooni puhul õiguse võtta ja täita kulukohustusi kuni 30 % piires võrdlussummast juhul, kui nõukogu ei kehtesta kõrgemat protsenti. Erikomitee võib halduri ettepaneku põhjal otsustada, et tohib võtta ja täita lisakulukohustusi. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse eesistujariigi kaudu nõukogu pädevatele ettevalmistusorganitele. Kõnealune erand ei kehti enam alates kuupäevast, mil võetakse vastu asjaomase operatsiooni eelarve.

4. Operatsiooni eelarve vastuvõtmisele eelneva ajavahemiku jooksul annavad haldur ja operatsiooni juhataja või tema esindaja kumbki erikomiteele iga kahe nädala järel aru küsimustes, millega nad tegelevad seoses kuludega, mida võib tasuda kõnealuse operatsiooni ühistest kuludest. Erikomitee võib halduri, operatsiooni juhataja või liikmesriigi ettepaneku põhjal anda välja direktiive kulude teostamise kohta kõnealusel ajavahemikul.

5. Vahetu ohu korral personalile, kes on kaasatud liidu sõjalisse operatsiooni, võib kõnealuse operatsiooni juhataja, erandina artikli 17 lõikest 5, teostada kõnealuse personali elu päästmiseks kulusid, mis ületavad eelarvesse kavandatud eraldisi. Operatsiooni juhataja teavitab võimalikult ruttu haldurit ja erikomiteed. Sellistel juhtudel, teeb haldur operatsiooni juhatajaga sidet pidades ettepaneku ümberpaigutusteks, mida on vaja kõnealuse ootamatu kulu rahastamiseks. Kui sellise kulu jaoks ei ole võimalik tagada piisavalt raha ümberpaigutuse teel, teeb haldur ettepaneku eelarve muutmiseks.

9. PEATÜKK

ÜHISELT RAHASTATUD VARUSTUSE JA INFRASTRUKTUURI LÕPPOTSTARVE

Artikkel 32

1. Pidades silmas operatsiooni lõpetamist, mida ta on juhatanud, toimib operatsiooni juhataja vastavalt vajadusele, et leida kõnealuse operatsiooni jaoks ühiselt soetatud varustusele ja infrastruktuurile lõppotstarve. Ta esitab erikomiteele vastavalt vajadusele ettepaneku asjakohase kulumi kohta.

2. Haldur haldab pärast operatsiooni aktiivse tegevuse lõppu järele jäänud varustust ja infrastruktuuri, pidades vajadusel silmas sellele lõppsihtkoha leidmist. Ta esitab erikomiteele vastavalt vajadusele ettepaneku asjakohase kulumi kohta.

3. Erikomitee kiidab varustuse, infrastruktuuri ja muude varade kulumi heaks nii kiiresti kui võimalik.

4. Erikomitee kiidab heaks ühiselt rahastatud varustuse ja infrastruktuuri lõppotstarbe, pidades silmas operatsiooni vajadusi ja finantskriteeriume. Lõppotstarve võib olla järgmine:

a) infrastruktuuri puhul müümine või üleandmine ATHENA kaudu vastuvõtjariigile, liikmesriigile või kolmandale isikule;

b) varustuse puhul müümine ATHENA kaudu liikmesriigile, vastuvõtjariigile või kolmandale isikule või ladustamine ja säilitamine ATHENA, liikmesriigi või kolmanda isiku poolt.

5. Varustus ja infrastruktuur müüakse toetavale riigile, vastuvõtjariigile või kolmandale isikule turuhinna eest või, kui turuhinda pole võimalik kindlaks määrata, võttes arvesse asjakohast kulumit.

6. Vastuvõtjariigile või kolmandale isikule müümine või üleandmine toimub vajaduse korral kooskõlas eelkõige nõukogus, toetavates riikides või NATOs kehtivate julgeolekueeskirjadega.

7. Kui otsustatakse, et operatsiooni jaoks soetatud varustus jääb ATHENA-le, võivad toetavad liikmesriigid palude muudelt osalevatelt liikmesriikidest rahalist hüvitust. Kõigi osalevate liikmesriikide esindajatest koosnev erikomitee võtab halduri ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused.

10. PEATÜKK

RAAMATUPIDAMINE JA INVENTAR

Artikkel 33

Põhimõtted

Kui ühiste kulude kasutamine on usaldatud liikmesriigile, ühenduse institutsioonile või vajaduse korral rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude ja inventari puhul raamatupidamisele.

Artikkel 34

Ühiste tegevuskuludega seotud raamatupidamine

Operatsiooni juhataja peab raamatupidamisarvestust ATHENA-lt saadud ülekannete, enda poolt võetud kulukohustuste ja tehtud väljamaksete üle, samuti ATHENA eelarvest rahastatud ja tema juhitava operatsiooni jaoks kasutatava vallasvara kontrollimise üle.

Artikkel 35

Konsolideeritud aruanded

1. Peaarvepidaja peab arvet nõutud toetuste ja ülekannete üle. Ta koostab samuti raamatupidamisaruande operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude ning halduri otsesel vastutusel teostatud tegevuskulude kohta.

2. Peaarvepidaja koostab ATHENA tulude ja kulude kohta konsolideeritud aruande. Iga operatsiooni juhataja saadab talle aruanded enda poolt võetud kulukohustuste ja tehtud väljamaksete kohta, samuti eelrahastamise kohta, mis ta on heaks kiitnud enda juhitava operatsiooni ühiste tegevuskulude katmiseks.

11. PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISARUANNETE AUDIT JA ESITAMINE

Artikkel 36

Erikomiteele tehtavad korrapärased ettekanded

Haldur esitab erikomiteele iga kolme kuu järel aruande tulude ja kulude teostamise kohta eelnenud kolme kuu jooksul ja alates eelarveaasta algusest. Selleks varustab operatsiooni juhataja halduri aegsasti aruandega kulude kohta, mis on seotud tema juhitava operatsiooni ühiste tegevuskuludega.

Artikkel 37

Raamatupidamisaruannete audit

1. Kui ATHENA kulude rakendamine on usaldatud liikmesriigile, ühenduse institutsioonile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude auditeerimisele.

2. Sellele vaatamata võivad haldur või tema poolt määratud isikud viia millal tahes läbi operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ATHENA ühiste kulude või operatsiooni ühiste tegevuskulude auditi. Lisaks võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepanekul millal tahes määrata välisaudiitorid, kelle ülesanded ja töölevõtmise tingimused ta kindlaks määrab.

3. Selliste kulude audit, mis on seotud operatsioonide ettevalmistamise käigus ja nende järel tekkinud ühiste kulude ja tegevuskuludega, mida ATHENA nimel tegutsevad välisaudiitorid ei ole veel auditeerinud, viiakse läbi iga eelarveaasta lõpule järgneva kahe kuu jooksul.

4. Välisauditeid silmas pidades luuakse kuueliikmeline audiitorite kolleegium. Erikomitee määrab liikmesriikide esitatud kandidaatide hulgast igal aastal kaks liiget kolme aasta pikkuseks ametiajaks, mis ei ole pikendatav. Kandidaadid peavad olema liikmesriigi riikliku auditeerimisasutuse liikmed ja pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi. Nad peavad olema vajaduse korral kättesaadavad ülesannete täitmiseks ATHENA nimel. Kõnealuste ülesannete täitmisel:

a) maksab kolleegiumi liikmetele jätkuvalt palka nende päritoluriigi auditeerimisasutus ja nad saavad ATHENA-lt ainult hüvitusi lähetuskulude eest vastavalt eeskirjadele, mis kehtivad sama astme Euroopa ühenduste ametnikele;

b) paluvad ja saavad nad juhiseid ainult erikomiteelt; audiitorite kolleegium ja selle liikmed on oma auditeerimisvolituste piires täiesti sõltumatud ja vastutavad üksnes välisauditi läbiviimise eest;

c) annavad nad oma ülesannetest aru ainult erikomiteele;

d) kontrollivad nad, kas ATHENA rahastatud kulusid on teostatud kooskõlas kehtivate õigusnormide ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega.

Audiitorite kolleegium valib igal aastal järgnevaks eelarveaastaks endale esimehe. Kolleegium võtab vastu selle liikmete läbi viidud audititele kehtivad eeskirjad, mis on kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste nõuetega. Audiitorite kolleegium kiidab oma liikmete koostatud auditiaruanded heaks enne, kui edastab need haldurile ja erikomiteele.

5. Lähtudes igast üksikjuhtumist ja konkreetsetest põhjustest, võib erikomitee otsustada kasutada muid välisorganeid.

6. Enne oma ülesannete täitmist peavad ATHENA kulude auditeerimise eest vastutavad isikud olema saanud heakskiidu juurdepääsuks nõukogu valduses olevale salastatud teabele vähemalt "Secret UE" tasemel või vajaduse korral samaväärse heakskiidu liikmesriigilt või NATO-lt. Kõnealused isikud tagavad, et nad peavad kinni sellise teabe salastatusest ja kaitsevad andmeid, mis neile nende auditeerimisülesande käigus teatavaks saavad, kooskõlas kõnealuse teabele ja andmetele kehtivate eeskirjadega.

7. Halduril ja ATHENA kulude auditeerimise eest vastutavatel isikutel on viivitamatult ja ilma sellest eelnevalt teatamata juurdepääs kõnealuste kuludega seotud dokumentidele ja kõigi andmekandjate sisule ning ruumidele, kus nimetatud dokumente ja andmekandjaid hoitakse. Nad võivad teha koopiaid. ATHENA kulude teostamisega tegelevad isikud pakuvad haldurile ja kõnealuste kulude auditeerimise eest vastutavatele isikutele nende ülesanne täitmise juures vajalikku abi.

8. Auditite kulusid, mille viivad läbi ATHENA nimel tegutsevad audiitorid, loetakse ATHENA poolt kantavateks ühisteks kuludeks.

Artikkel 38

Raamatupidamise aastaaruannete esitamine

1. Haldur koostab ja esitab peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja abiga eelarveaasta lõpule järgnevaks aprillikuuks erikomiteele raamatupidamisdokumendid, ATHENA aastabilansi ning tegevusaruande. Raamatupidamisdokumentides eristatakse operatsioonide ettevalmistamise käigus ja nende järel tekkinud ATHENA ühiseid kulusid ja iga kõnealusel eelarveaastal läbi viidud operatsiooni ühiseid tegevuskulusid, samuti mitmesuguseid tulusid ning liikmesriikidelt ja kolmandatelt riikidelt laekunud tulusid. Bilansis näidatakse aktivana kõiki ATHENA-le kuuluvaid varasid, võttes arvesse nende amortiseerumist ja kadusid või arvelt mahavõtmist, ning passivana varusid. Haldur esitab raamatupidamisdokumendid audiitorite kolleegiumile läbivaatamiseks ja arvamuse esitamiseks eelarveaastale järgnevaks veebruarikuuks.

2. Erikomitee kiidab raamatupidamisdokumendid ja aastabilansi heaks. Erikomitee kinnitab halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja eelarve täitmise kõnealusel eelarveaastal.

3. Peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja säilitavad oma tasemel kõik raamatupidamisaruanded ja inventarinimestikud viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil kõnealuse eelarve täitmine kinnitati.

4. Erikomitee teeb otsuse eelarve ülejäägi kandmise kohta eelarveaastast, mille raamatupidamisaruanne on heaks kiidetud, järgmise eelarveaasta eelarvesse, olenevalt olukorrast, kas tulude või kuludena eelarve muutmise teel.

5. Eelarveaasta eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude katteks mõeldud eraldiste kasutamisest, kavandatakse osalevate liikmesriikide järgmistest toetustest maha arvamiseks.

6. Eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb teatava operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldiste kasutamisest, kavandatakse järgmistest toetustest maha arvamiseks, mis saadakse kõnealust operatsiooni toetanud liikmesriikidelt.

7. Kui tagastamine ei ole võimalik mahaarvamise teel toetustest, mida makstakse ATHENA-le, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi.

Artikkel 39

Operatsiooni raamatupidamisaruande esitamine

1. Kui operatsioon on lõpule viidud, võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepaneku põhjal teha otsuse, et haldur esitab peaarvepidaja ja operatsiooni juhataja abiga erikomiteele kõnealuse operatsiooni kohta raamatupidamisdokumendid ja bilansi kuni kuupäevani, mil operatsioon lõpule viidi, ja võimaluse korral kuni kuupäevani, mil see lõpetati. Halduri kehtestatud tähtaeg ei või olla vähem kui neli kuud alates kuupäevast, mil operatsioon lõpule viidi.

2. Kui ei ole võimalik, et raamatupidamisdokumendid ja bilanss sisaldaks nimetatud tähtajaks tulusid ja kulusid, mis on seotud operatsiooni lõpetamisega, esitatakse tulud ja kulud ATHENA raamatupidamisdokumentides ja bilansis ning erikomitee vaatab need läbi seoses iga-aastase raamatupidamisaruande esitamisega.

3. Erikomitee kiidab talle esitatud operatsiooni raamatupidamisdokumendid ja bilansi heaks. Ta kiidab heaks kõnealuse eelarve täitmise halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja poolt.

4. Kui tagastamine ei ole võimalik mahaarvamise teel toetustest, mida ATHENA-le makstakse, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi.

12. PEATÜKK

JURIIDILINE VASTUTUS

Artikkel 40

1. Tingimused, millega väära asjaajamise või hooletuse korral reguleeritakse operatsiooni juhataja, halduri ja muu personali distsiplinaar- või kriminaalvastutusele võtmist, kelle on andnud kasutada eelkõige ühenduse institutsioonid või liikmesriigid, on reguleeritud personalimäärustiku või neile kehtiva korraga. Lisaks võib ATHENA omal algatusel või toetava liikmesriigi palvel algatada ülalmainitud personali suhtes tsiviilhagi.

2. Toetav riik ei või ühelgi juhul pidada Euroopa ühendusi või nõukogu peasekretäri vastutavaks selle eest, kuidas haldur, peaarvepidaja või nende juurde määratud personal on täitnud oma ülesandeid.

3. Toetavad riigid täidavad ATHENA kaudu lepingulised kohustused, mis võivad tekkida eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute tulemusena. Eelmainitu on reguleeritud kõnealustele lepingutele kehtivate seadustega.

4. Mittelepingulise kohustuse puhul hüvitavad liikmesriigid kahju, mille operatsiooni peakorter, vägede peakorter ja kriisistruktuuri väeliigi peakorter, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni juhataja, või nende personal on tekitanud oma ülesannete täitmise käigus, ATHENA kaudu vastavalt üldistele põhimõtetele, mis on ühised liikmesriikide seadustele, ja vägede personalimäärustikule, mis kehtib operatsiooni toimumiskohas.

5. Toetav riik ei või ühelgi juhul pidada Euroopa ühendusi või liikmesriike vastutavaks eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute eest või kahju eest, mille kriisistruktuuri üksused ja osakonnad, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni juhataja, või nende personal on põhjustanud oma ülesannete täitmise käigus.

Artikkel 41

Üleminekusätted

1. Esialgne eelarve võetakse vastu 1. juuniks 2004. Esimene eelarveaasta algab esialgse eelarve vastuvõtmise kuupäeval ja lõpeb sellele järgneval 31. detsembril.

2. Erikomitee määrab 1. juuniks 2004. aastal artikli 37 lõikes 4 ette nähtud audiitorite kolleegiumi esimesed kuus liiget. Loosi teel otsustatakse, millise kahe liikme ametiaeg on üks aasta ja millise kahe liikme ametiaeg on kaks aastat. Ülejäänud kahe liikme ametiaeg on kolm aastat.

Artikkel 42

Läbivaatamine

Käesolev otsus, sealhulgas selle lisad, vaadatakse läbi pärast iga operatsiooni või vähemalt iga 18 kuu järel. Esimene läbivaatamine toimib hiljemalt enne 2004. aasta lõppu. ATHENA juhtorganid aitavad sellistele läbivaatamistele kaasa.

Artikkel 43

Lõppsätted

Käesolev otsus jõustub 1. märtsil 2004. aastal. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 23. veebruar 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Cowen

[1] EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

[2] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

Ühised kulud, mis nende tekkimisel katab ATHENA

Juhul kui järgmisi ühiseid kulusid ei saa otseselt seostada ühegi operatsiooniga, võib erikomitee otsustada paigutada vastavad eraldised aastaeelarve üldossa. Kõnealused eraldised tuleks võimalusel kanda artiklitesse, mis osutavad operatsioonile, millega nad on kõige enam seotud.

1. Auditikulud

2. Operatsiooni juhataja ja tema personali lähetuskulud, mis tekivad operatsiooni raamatupidamisaruanne esitamise tulemusena erikomiteele

3. Nõuetest ja hagidest tulenevad kahjuhüvitised ja kulud, mis kuuluvad maksmisele ATHENA kaudu

4. Panga teenustasud (ühised kulud kuuluvad alati aastaeelarve üldossa)

5. Kulud, mis tulenevad otsusest ladustada operatsiooni jaoks ühiselt soetatud materjali (kui kõnealused kulud omistatakse aastaeelarve üldosale, osutatakse seosele konkreetse operatsiooniga)

--------------------------------------------------

II LISA

Operatsiooni ettevalmistava etapiga seotud ühised tegevuskulud, mille kannab ATHENA

Täiendavad transpordi- ja majutuskulud, mis on vajalikud tutvumismissioonideks ja sõjaväe ettevalmistusteks liidu konkreetset sõjalist operatsiooni silmas pidades.

Meditsiiniteenused: isikute hädaotstarbeline meditsiiniline evakueerimine (Medevac), kes võtavad osa tutvumismissioonidest ja sõjaväe ettevalmistustest liidu konkreetset sõjalist operatsiooni silmas pidades, kui ravi ei ole operatsiooni toimumiskohas võimalik.

--------------------------------------------------

III LISA

III-A Operatsioonide aktiivse tegevusega seotud ühised tegevuskulud, mille alati katab ATHENA

ATHENA kannab liidu sõjalise operatsiooni puhul ühiste tegevuskulude all järgnevalt määratletud täiendavad kulud, mida operatsioon nõuab.

1. Täiendavad kulud EL juhitavate operatsioonide ja õppuste (mobiilsete või paiksete) peakorterite eest

peakorterid : operatsiooni, vägede ja väeliigi peakorterid;

operatsiooni peakorter :

operatsiooni juhataja liikumatu, väljaspool operatsiooni toimumiskohta asuv peakorter, mis vastutab EL väe koostamise, väljasaatmise, ülalpidamise ja tagasitoomise eest.

Operatsiooni puhul operatsiooni peakorterile kehtiv ühiste kulude mõiste kehtib ka nõukogu peasekretäri ja ATHENA puhul niivõrd, kui viimased tegutsevad otseselt kõnealuse operatsiooni heaks.

vägede peakorter : operatsiooni toimumiskohta paigutatud EL väe peakorter;

väeliigi peakorter : operatsiooni kaasatud EL väeliigi juhataja peakorter (st õhujõudude, maavägede, laevastiku ja muude konkreetsete ülesannetega juhatajad, kelle määramist võib operatsiooni iseloomust sõltuvalt vajalikuks pidada);

transpordikulud : transport operatsiooni toimumiskohta ja sealt tagasi vägede peakorteri ja väeliikide peakorterite väljasaatmiseks, ülalpidamiseks ja tagasitoomiseks; operatsiooni peakorteri transpordikulud, mis on vajalikud operatsiooni jaoks;

haldus : täiendav kontori- ja majutusvarustus, lepingulised ja kommunaalteenused, hoonete hoolduskulud;

kohapeal palgatud personal : tsiviilpersonal, rahvusvahelised konsultandid ja kohapeal palgatud (kohalik ja välismaa) personal, keda vajatakse operatsiooni läbiviimiseks lisaks operatsiooni tavanõuetele (sealhulgas kõik hüvitised ületundide eest);

sidevahendid : kapitalikulud täiendavate sidevahendite ja infotehnoloogiaseadmete ostmiseks ja kasutamiseks ning kulud osutatud teenuste eest (modemite, telefoniliinide, satelliittelefonide, krüptofaksi, turvaliinide, internetiteenuste, andmeliinide ja kohtvõrkude liisimine ning hooldus);

peakorterite vedu/reisimine (välja arvatud päevarahade kulud) operatsiooni toimumiskohas : maanteetranspordi ja muul teel reisimise ja veokuludega seotud kulud, sealhulgas riiklike toetusvägede ja külaliste reisimine; täiendkulud kütuse eest, mis ületavad tavaoperatsioonide taseme; täiendavate sõidukite liisimine; ametireiside kulu operatsiooni toimumiskoha ja Brüsseli ja/või EL korraldatud kohtumiste vahel; kolmanda isiku riskikindlustuse kulud, mis mõned riigid on kehtestanud nende territooriumil operatsioone läbi viivatele rahvusvahelistele organisatsioonidele;

kasarmud ja majutus/infrastruktuur : vajatavate peakorteri rajatiste soetamise, üürimise või vajaduse korral sisustamise kulud toimumiskohas (hoonete, varjualuste ja telkide üürimine);

avalik teave : kulud, mis on seotud teabekampaaniatega ja mõeldud meedia teavitamiseks operatsiooni peakorteris ja vägede peakorteris vastavalt operatsiooni peakorteris välja töötatud teabestrateegiale;

esindamine ja vastuvõtukulud : esinduskulud, operatsiooni läbiviimiseks vajalikud kulud peakorteri tasemel.

2. Täiendavad kulud, mis tekivad vägede toetamisel tervikuna

Alljärgnevalt on määratletud kulud, mis tekivad pärast vägede viimist nende asukohta:

infrastruktuur : kulud, mida vajatakse kindlasti selleks, et vägi tervikuna täidaks oma missiooni (üldkasutatav lennujaam, raudtee, sadamad, maanteed, elektri- ja veevarustus);

olulise tähtsusega täiendav varustus : operatsiooni läbiviimiseks olulise tähtsusega erivarustuse ettekavandamata üürimine või ostmine operatsiooni käigus, mille kohta operatsiooni juhataja on teinud otsuse ja mille erikomitee on heaks kiitnud tingimusel, et ostetud varustust ei tooda missiooni lõpul endaga tagasi;

tunnusmärgid : eri tunnusmärgid, isikut tõendavad dokumendid kirjaga "European Union", märgid, medalid, Euroopa Liidu värvides lipud või muud vägede või peakorteri tunnusmärgid (välja arvatud riided, mütsid ja vormiriided);

meditsiiniteenused : hädaotstarbeline meditsiinilise evakueerimise (Medevac) kulud, kui ravi ei ole võimalik operatsiooni toimumiskohas.

3. Täiendkulud, mis tekivad EL juhitava operatsiooni jaoks EL käsutusse antud NATO ühiste vahendite kasutamisel

Kulu, mis tekib Euroopa Liidule, kui ta kasutab ühe oma sõjalise operatsiooni jaoks EL ja NATO vahelist korda, mis on seotud EL juhitavaks operatsiooniks kasutada antud NATO ühiste vahendite väljastamise, jälgimise, tagastamise või tagasinõudmisega.

III-B Konkreetse operatsiooni aktiivse tegevusega seotud ühised tegevuskulud, mille kannab ATHENA, kui nõukogu teeb sellise otsuse

Transpordikulud : transport operatsiooni toimumiskohta ja sealt tagasi operatsiooni jaoks vajatavate vägede kohaleviimiseks, toetamiseks ja tagasitoomiseks;

Kasarmud ja majutus/infrastruktuur : hoonete soetamise, üürimise ja sisustamise kulud toimumiskohas (hoonete, varjualuste ja telkide üürimine) vastavalt operatsiooni jaoks kohale viidud vägede vajadustele.

--------------------------------------------------

IV LISA

Operatsiooniga lõpetamisega seotud ühised tegevuskulud, mille kannab ATHENA

Kulud lõppotstarbe leidmiseks varustusele ja infrastruktuurile, mida rahastatakse operatsiooni puhul ühiselt.

Täiendavad kulud operatsiooni raamatupidamisaruannete koostamiseks. Kulud, mida võib tasuda ühistest kuludest, määratakse kindlaks vastavalt III lisale, pidades silmas seda, et raamatupidamisaruannete koostamiseks vajatav personal kuulub kõnealuse operatsiooni peakorteri juurde isegi pärast seda, kui viimane on lõpetanud oma tegevuse.

--------------------------------------------------