NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2328/2003,

22. detsember 2003,

millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 ja artikli 299 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,1

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust2

ning arvestades järgmist:

(1) Kalandussektori ees seisavad ühenduse äärepoolseimates piirkondades raskused, mida süvendab eelkõige kalandussaaduste turgudele vedamise kulu, mis tuleneb nende piirkondade kaugusest ja eraldatusest.

(2) Nõukogu on osana ühenduse äärepoolseimate piirkondade abistamise põhimõttest kehtestanud otsustega 89/687/EMÜ,3 91/314/EMÜ4 ja 91/315/EMÜ5 vastavalt Prantsuse ülemeredepartemangude (Poseidom), Kanaari saarte (Poseican), ning Madeira ja Assooride (Poseima) kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavad valikmeetmete programmid, milles kirjeldatakse lühidalt meetmeid, mida kohaldatakse kõnealuste piirkondade erijooni ja piiranguid arvesse võttes.

(3) Asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 tõdetakse, et äärepoolseimate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset olukorda mõjutavad erilised ebasoodsad tingimused, mida süvendavad nende kaugus ja eraldatus. Sama kehtib ka kalamajanduse puhul.

(4) Asjaomaste piirkondade arengut takistavad konkreetsed probleemid, eelkõige nende piirkondade kaugusest tulenevad lisakulud teatavate toodete turustamisel.

(5) Pidades silmas teatavate kalandussaaduste konkurentsivõime säilitamist, võrreldes ühenduse muude piirkondade sarnaste toodetega, kehtestas ühendus 1992. ja 1993. aastal kalandussektoris meetmed vastavate lisakulude hüvitamiseks. Pärast kõnealuseid meetmeid võeti 1994. aastal ja ajavahemikul 1995-1997 vastu määrused (EÜ) nr 1503/946 ja (EÜ) nr 2337/957 ning ajavahemikul 1998-2002 määrused (EÜ) nr 1587/988 ja (EÜ) nr 579/2002.9 Alates 2003. aastast on töötlemise ja turustamise kohta vaja sätestada teatavate kalandussaaduste lisakulude hüvitamiskava jätkumine, mistõttu tuleks võtta meetmed kõnealuste meetmete jätkamiseks.

(6) Mittetööstuslik ja rannalähedane kalapüük on Euroopa Liidu äärepoolseimatele piirkondadele sotsiaalselt ja majanduslikult oluline.

(7) Kalavarude mõistlikuks majandamiseks tuleb püügikoormusi ratsionaliseerida, pidades eelkõige silmas kõrgel tehnilisel tasemel teadusuuringuid, mida teadusasutused teevad äärepoolseimates piirkondades.

(8) Kõnealustes piirkondades tuleb järgida ühenduse kalavarude kaitse ja majandamise eeskirju ning Prantsuse Guajaana departemangu puhul eriti eeskirja, millega keelatakse krevetipüük sügavusel alla 30 meetri.

(9) Asjaomaste äärepoolseimate piirkondade majandusliku arengu toetamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik kohandada koguseid ning komisjon kohandama summasid ja koguseid, mis on kehtestatud eri liikidele ühe äärepoolseima piirkonna puhul või sama liikmesriigi äärepoolseimate piirkondade vahel, et võtta arvesse turustamistingimuste muutumist ja liikide omadusi.

(10) Kui liikidevaheline või ühele liikmesriigile kuuluvate piirkondade sisene kohandamine ei ole viinud olemasolevate hüvitissummade täieliku kasutamiseni, peaks komisjonil olema võimalik eri liikidele kehtestatud summasid ja koguseid kohandada erinevate liikmesriikide äärepoolseimate piirkondade vahel. Kõnealusel juhul ei tohiks kohandamine järgmistel aastatel piirata käesoleva määruse alusel hüvitatavate summade jaotuskava kohaldamist.

(11) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus,10

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate I-V lisas loetletud kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava (edaspidi "hüvitis").

Artikkel 2

Abisaajad

Hüvitist saavad tootjad, artiklis 1 viidatud piirkondade sadamates registreeritud laevade omanikud või kasutajad, kes tegutsevad nendes piirkondades, või selliste ettevõtjate ühendused ning töötlemis- ja turustamissektori ettevõtjad või selliste ettevõtjate ühendused, kellel tekivad asjaomaste saaduste turustamisel kõnealuste piirkondade kauguse tõttu lisakulud.

Artikkel 3

Assoorid

Assooride puhul makstakse hüvitist I lisas loetletud kalandussaaduste eest. Kõnealuse piirkonna hüvitissummad ja hüvitatavad kogused on järgmised:

a) 177 eurot kohalikule konservitööstusele tarnitud tuunikala tonni eesti kuni 10 000 tonni piires aastas;

b) 455 eurot värskelt turustatud liikide tonni eest kuni 2 000 tonni piires aastas;

c) 148 eurot kohalikule tööstusele või kohalike tootjate ühendustele või organisatsioonidele külmutamiseks või töötlemiseks tarnitud väikeste pelaagiliste liikide või süvamereliikide tonni eest kuni 1 554 tonni piires aastas.

Artikkel 4

Madeira

Madeira puhul makstakse hüvitist II lisas loetletud kalandussaaduste eest. Kõnealuse piirkonna hüvitissummad ja hüvitatavad kogused on järgmised:

a) 230 eurot kohalikule konservitööstusele tarnitud tuunikala tonni eesti kuni 4 000 tonni piires aastas;

b) 250 eurot süsisaba tonni eest kuni 1 600 tonni piires aastas;

c) 1 080 eurot akvakultuuritoodete tonni eest kuni 50 tonni piires aastas.

Artikkel 5

Kanaari saared

Kanaari saarte puhul makstakse hüvitist III lisas loetletud kalandussaaduste eest. Kõnealuse piirkonna hüvitissummad ja hüvitatavad kogused on järgmised:

a) 950 eurot õhuteed pidi turustatud tuunikala tonni eest kuni 1 619 tonni piires aastas;

b) 500 eurot toorel kujul mereteed pidi turustatud tuunikala tonni eest kuni 453 tonni piires aastas;

c) 250 eurot mereteed pidi turustatud vööttuuni tonni eest kuni 453 tonni piires aastas;

d) 220 eurot toorel kujul mereteed pidi turustatud vööttuuni tonni eest kuni 712 tonni piires aastas;

e) 240 eurot külmutamiseks mõeldud sardiinide ja makrellide tonni eest kuni 347 tonni piires aastas;

f) 268 eurot peajalgsete ja põhjalähedaste liikide tonni eest kuni 8 292 tonni piires aastas;

g) 1 300 eurot akvakultuurisaaduste tonni eest kuni 1 157 tonni piires aastas.

Artikkel 6

Guajaana

Guajaana puhul makstakse hüvitist IV lisas loetletud kalandussaaduste eest. Kõnealuse piirkonna hüvitissummad ja hüvitatavad kogused on järgmised:

a) 1 100 eurot tööstuslikult püütud kreveti tonni eest kuni 3 300 tonni piires aastas;

b) 1 100 eurot mittetööstuslikult püütud ja värskelt turustatud valge lihaga kala tonni eest kuni 100 tonni piires aastas;

c) 527 eurot mittetööstuslikult püütud ja külmutatult turustatud valge lihaga kala tonni eest kuni 500 tonni piires aastas.

Artikkel 7

Réunion

Réunioni puhul makstakse hüvitist V lisas loetletud kalandussaaduste eest. Kõnealuse piirkonna hüvitissumma on 1 400 eurot tuunikala, mõõkkala, marliini, purikala, kuldmakrelli ja hai tonni eest ja hüvitatav kogus kuni 618 tonni aastas.

Artikkel 8

Summade ja koguste kohandamine

1. Liikmesriigid võivad kohandada artiklite 3-7 raames erinevatele liikidele kehtestatud koguseid ilma, et see suurendaks ühelegi liikmesriigile ettenähtud kogurahastamist aastas või liikidele ettenähtud hüvitissummade suurust tonni kohta, tingimusel et komisjon ei esita vastuväidet nelja nädala jooksul alates sellest, kui liikmesriik on teatanud nõuetekohaselt põhjendatud kohandamistaotlusest.

2. Komisjon võib pärast asjaomastelt liikmesriikidelt saadud teavet kohandada eri liikidele kehtestatud hüvitissummasid ja koguseid artiklites 3-7 ettenähtud üldiste rahastamissätete piires, pidades silmas nende liikide omadusi ning tootmis- ja turustamistingimusi.

Selliseid kohandusi võib teha ühes piirkonnas, ühe liikmesriigi piirkondade vahel või eri liikmesriikide vahel.

3. Kui kohandamine toimub eri liikmesriikide vahel, ei piirata sellega olemasolevate hüvitissummade jaotuskava kohaldamist ning see tehakse hüvituskava aastase kogurahastamise raames, nagu selle on sätestanud eelarvepädevad institutsioonid.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 viidatud kohandamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige liigi bioloogilisi omadusi, lisakulude muutumist ning tootmise ja turustamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid külgi.

Artikkel 9

Üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 10

Komitee

1. Komisjoni abistab kalandustooteturu korralduskomitee (edaspidi "komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Rahastamine

Käesolevas määruses sätestatud meetmeid käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks määruse (EÜ) nr 1258/199911 artiklis 2 määratletud tähenduses. Neid meetmeid rahastab Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu.

Artikkel 12

Aruandlus

Komisjon annab hiljemalt 1. juuniks 2006 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja majandus- ja sotsiaalkomiteele aru käesolevas määruses ettenähtud meetmete rakendamise kohta, lisades vajaduse korral ettepanekud asjakohaste kohanduste tegemiseks, mida on vaja käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 13

Üleminekumeetmed

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1587/98 artikli 2 lõikele 6 komisjonile esitatud kohandamistaotluste puhul, mille kohta ei ole enne käesoleva määruse jõustumise päeva vastu võetud otsust, kohaldatakse artiklis 8 ettenähtud menetlust.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

A. MATTEOLI

1 Arvamus on esitatud 4. detsembril 2003. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

2 Arvamus on esitatud 29. oktoobril 2003. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

3 EÜT L 399, 30.12.1989, lk 39.

4 EÜT L 171, 29.6.1991, lk 1.

5 EÜT L 171, 29.6.1991, lk 10.

6 EÜT L 162, 30.6.1994, lk 8.

7 EÜT L 236, 5.10.1995, lk 2.

8 EÜT L 208, 24.7.1998, lk 1.

9 EÜT L 89, 5.4.2002, lk 1.

10 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

11 EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

I LISA

ASSOORID

a) Tuunikalad

Katsuwonus pelamis

Thunnus alalunga

Thunnus albacares

Thunnus obesus

Thunnus thynnus

b) Värskelt turustatavad liigid

Phycis phycis

Beryx splendens

Pomatomus saltator

Sphyraena viridensis

Pagellus acame

Helicolenus dactylopterus dactylopterus

Cetrolabrus trutta

Labrus bergylta

Galeorhinus galeus

Pontinus kuhlii

Polyprion americanus

Coryphaena hippurus

Pseudocaranx dentex

Epigonus telescopus

Xiphias gladius

Serranus cabrilla

Serranus atricauda

Pagellus bogaraveo

Beryx decadactylus

Phycis blennoides

Seriola spp.

Loligo forbesi

Mora moro

Epinephelus guaza

Pagrus pagrus

Promethichthys prometeus

Lepidopus caudatus

Aphanopus carbo

Zeus faber, Zenopsis conchifer

Balistes carolinensis

Molva macrophthalma

Raja clavata

Scorpaena scrofa

Conger conger

Mullus surmelutus

Diplodus sargus

Sarda sarda

Sparisoma cretense

c) Väikesed pelaagilised liigid ja süvamereliigid

Scomber japonicus

Trachurus picturatus

Sardina pilchardus

Chaecon affinis

Aphanopus carbo

II LISA

MADEIRA

a) Tuunikalad

Thunnus alalunga

Thunnus albacares

Thunnus Thynnus

Thunnus obesus

Katsuwonus pelamis

b) Süsisabad

Aphanopus carbo

c) Akvakultuuritooted

Sparus aurata

Pagrus Pagrus

Pagellus Bogaraveo

III LISA

KANAARI SAARED

a) Tuunikalad

Thunnus alalunga

Thunnus albacares

Thunnus thynnus thynnus

Thunnus obesus

b) Vööttuunid

Katsuwonus pelamis

c) Sardiinid

Sardina pilchardus

d) Markellid

Scomber spp.

e) Peajalgsed ja põhjalähedased liigid

Dentex dentex

Dentex gibbosus

Dentex macrophatalmus

Diplodus sargus

Diplodus cervinus

Lithognathus mormyrus

Pagellus acarne

Pagellus bogaraveo

Pagellus erythrinus

Sparus aurata

Sparus caeruleostictus

Sparus auriga

Sparus pagrus

Spondyliosoma cantharus

Merluccius merluccius

Merluccius senegalensis

Merluccius polli

Phycis phycis

Lepidorhombus boscii

Lophius piscatorius

Dicologlossa cuneata

Solea vulgaris

Solea senegalensis

Seppia Officinalis

Sepia bertheloti

Sepia orbignyana

Loligo vulgaris

Loligo forbesi

Octopus vulgaris

Todarodes sagittatus

Cynoglossus, spp.

Allotheutis, spp.

f) Akvakultuuritooded

Sparus aurata

Sparus pagrus

Dicentrarchus labrax

Seriola spp.

Solea senegalensis

IV LISA

GUAJAANA

a) Krevetid

Penaeus subtilis

Penaeus brasiliensis

Plesiopenaeus edwardsianus

Solenocra acuminata

b) Mittetööstuslikult püütud ja värskelt või külmutatult turustatavad valge lihaga kalad

Cynoscion acoupa

Cynoscion virescens

Cynoscion steindachneri

Macrodon ancylodon

Plagioscion arenatus

Tarpon atlanticus

Megalopos atlanticus

Arius parkeri

Arius proops

Sphyrnidae

Carcharhinidae

Trachynotus cayennensis

Oligoplites saliens

Scomberomorus maculatus

V LISA

RÉUNION

a) Mõõkkalad

Xiphias gladius

b) Tuunikalad

Thunnus albacares

Thunnus alalunga

Thunnus obesus

Thunnus maccoyii

Euthynus spp.

Katsuwonus spp.

c) Marliinid

Makaira mazara

Makaira indica

Tetrapterus audax

d) Haid

Carcharinus longimanus

Isurus oxyrinchus

e) Purikalad

Isiophorus

f) Kuldmakrellid

Coryphaena hippurus