Komisjoni määrus (EÜ) nr 2042/2003,

20. november 2003,

õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennuohutusameti loomist (edaspidi "algmäärus"), [1] eriti selle artikleid 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1) Algmäärusega kehtestatakse ühised olulised nõuded tsiviillennundusohutuse ja keskkonnakaitse ühtse kõrge taseme tagamiseks; selles nõutakse, et komisjon võtaks ühetaolise kohaldamise tagamiseks vastu vajalikud rakenduseeskirjad; määrusega luuakse Euroopa Lennuohutusamet (edaspidi "amet"), mis peab aitama komisjonil kõnealuseid rakenduseeskirju välja töötada.

(2) Kehtivad hooldusalased lennundusnõuded, mis on loetletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 [2] II lisas, kuulutatakse alates 28. septembrist 2003 kehtetuks.

(3) Tuleb vastu võtta ühised tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, et tagada algmääruse kohaldamisalasse kuuluvate lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuv lennukõlblikkus.

(4) Toodete, osade ja seadmete hooldamisega seotud organisatsioonid ja isikud peaksid vastama teatavatele tehnilistele nõuetele, näitamaks, et neil on võimed ja vahendid oma kohustuste ja nendega seotud eeliste täitmiseks; komisjon peab vastu võtma meetmed, et täpsustada asjaomaste vastavust tõendavate sertifikaatide väljaandmise, jätkamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimusi.

(5) Vajadus tagada lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuvat lennukõlblikkust käsitlevate ühiste tehniliste nõuete ühtne kohaldamine tingib vajaduse, et pädevad asutused järgiksid nende nõuete täitmise hindamisel ühiseid protseduure; amet peaks nõutava ühetaolise kohaldamise hõlbustamiseks töötama välja sertifitseerimistingimused.

(6) Lennundusorganisatsioonidele ja liikmesriikide haldusasutustele tuleb anda piisavalt aega kohaneda kõnealuse uue reguleeriva raamistikuga; samuti tuleb vastavalt algmääruse artiklile 57 tunnustada enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud sertifikaatide jätkuvat kehtivust.

(7) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed põhinevad ameti arvamusel, [3] mis on esitatud kooskõlas algmääruse artikli 12 lõike 2 punktiga b ja artikli 14 lõikega 1.

(8) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas algmääruse artikli 54 lõike 3 alusel loodud Euroopa Lennuohutusameti komitee arvamusega, [4]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised tehnilised nõuded ja haldusmenetlused selliste õhusõidukite, kaasa arvatud nendele paigaldamiseks mõeldud komponentide, jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks, mis on:

a) registreeritud liikmesriigis; või

b) registreeritud kolmandas riigis ning mida kasutab käitaja, kelle tegevuse üle liikmesriik tagab järelevalve.

2. Lõiget 1 ei kohaldata õhusõidukite suhtes, mille ohutuse üle tehtav kohustuslik järelevalve on antud üle mõnele kolmandale riigile ja mida ei kasuta ühenduse käitaja, ega algmääruse II lisas osutatud õhusõidukite suhtes.

3. Käesoleva määruse ärilise lennutranspordi alaseid sätteid kohaldatakse ühenduse õiguses määratletud lennundusluba omavate lennuettevõtjate suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Algmääruse kohaldamisala piires kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) õhusõiduk — masin, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;

b) lennundustehnilised töötajad — töötajad, kes vastutavad õhusõiduki või mõne selle komponendi hooldusjärgse käitusse üleandmise eest;

c) komponent — mootor, propeller, osa või seade;

d) jätkuv lennukõlblikkus — kõik protsessid, mis tagavad et õhusõiduk vastab kogu oma kasutusaja jooksul kehtivatele lennukõlblikkusnõuetele ning on ohutuks käitamiseks kohases seisukorras;

e) JAA — Joint Aviation Authorities (Ühinenud Lennuametid);

f) JAR — Joint Aviation Requirements (ühtsed lennundusnõuded);

g) suur õhusõiduk — õhusõiduk, mis on liigitatud lennukiks suurima stardimassiga üle 5700 kg, või mitme mootoriga helikopter;

h) hooldus — õhusõiduki või selle komponendi kapitaalremont, jooksev remont, ülevaatus, osade ja seadmete asendamine, modifitseerimine või defektide kõrvaldamine või nende mis tahes kombinatsioon, välja arvatud lennueelne ülevaatus;

i) organisatsioon — füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku osa. Organisatsioon võib olla asutatud mitmes kohas nii liikmesriikide territooriumil kui ka väljaspool seda;

j) lennueelne ülevaatus — enne lendu tehtav ülevaatus, tagamaks et õhusõiduk on kavandatud lennuks valmis.

Artikkel 3

Jätkuva lennukõlblikkuse nõuded

1. Õhusõiduki ja selle komponentide jätkuvat lennukõlblikkust tagatakse kooskõlas I lisa sätetega.

2. Organisatsioonid ja töötajad, kes tegelevad õhusõiduki ja selle komponentide jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega, kaasa arvatud hooldamisega, täidavad I lisa sätteid ning vajaduse korral artiklite 4 ja 5 sätteid.

3. Erandina lõikest 1 ja ilma, et see piiraks ühenduse õiguse kohaldamist, tagatakse lennuluba omava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust selle riigi siseriiklike eeskirjade järgi, mille registrisse kõnealune õhusõiduk on kantud.

Artikkel 4

Hooldusorganisatsioonide sertifitseerimine

1. Suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite ning nendele paigaldamiseks mõeldud komponentide hooldamisega tegelevaid organisatsioone sertifitseeritakse kooskõlas II lisa sätetega.

2. Hooldusorganisatsioonide sertifikaate, mille liikmesriik on andnud välja või mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas Ühinenud Lennuametite nõuete ja protseduuridega ning mis kehtisid enne käesoleva määruse jõustumist, käsitatakse käesoleva määruse alusel välja antuna. Selleks võidakse erandina JAR 145.B.50 lõike 2 sätetest vastavalt II lisale teise astme puudused seoses JAR 145 ja II lisa erinevustega kõrvaldatuks lugeda ühe aasta jooksul. Hooldustõendeid ja käitamissertifikaate, mille on JAA nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon andnud välja nimetatud ühe aasta jooksul, käsitatakse käesoleva määruse alusel välja antuna.

3. Töötajad, kes on mis tahes standardi järgi, mida liikmesriik enne käesoleva määruse jõustumist tunnustas standardina, mis tagab samaväärse kvalifikatsiooni, kvalifitseeritud tegema ja/või kontrollima õhusõiduki konstruktsiooni ja/või komponentide mittepurustavaid katseid nende jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks, võivad jätkata selliste kontrollide ja/või katsete tegemist.

Artikkel 5

Lennundustehnilised töötajad

1. Lennundustehnilisi töötajaid kvalifitseeritakse kooskõlas III lisa sätetega, välja arvatud I lisa jaotise M.A.607 punktis b ning jaotises M.A.803 ja II lisa jaotise 145.A.30 punktis j ning IV liites ettenähtud juhtudel.

2. Lennundustehniliste töötajate lube ja nendega seotud võimalikke tehnilisi piiranguid, mille liikmesriik on andnud välja või kehtestanud või mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas JAA nõuete ja protseduuridega ning mis kehtisid käesoleva määruse jõustumise ajal, käsitatakse kui käesoleva määruse alusel välja antuid.

Artikkel 6

Nõuded koolitajatele

1. Artiklis 5 osutatud töötajate koolitamisega tegelevaid organisatsioone sertifitseeritakse kooskõlas IV lisaga, andes neile õiguse:

a) viia läbi tunnustatud baaskursusi; ja/või

b) viia läbi tunnustatud tüübiõppekursusi; ja

c) korraldada eksameid; ja

d) anda välja koolitustõendeid.

2. Hoolduskoolitust pakkuvate organisatsioonide sertifikaate, mille liikmesriik on andnud välja või mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas Ühinenud Lennuametite nõuete ja protseduuridega ning mis kehtisid käesoleva määruse jõustumise ajal, käsitatakse käesoleva määruse alusel välja antuna. Selleks võidakse erandina JAR 147.B.130 punkti b sätetest vastavalt IV lisale teise astme puudused seoses JAR 147 ja IV lisa erinevustega lugeda kõrvaldatuks ühe aasta jooksul.

Artikkel 7

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Erandina lõikest 1 kohaldatakse I lisa sätteid, välja arvatud jaotise M.A.201 punkti h alapunkti 2 ning jaotise M.A.708 punkti c, alates 28. septembrist 2005.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada:

a) I lisa sätteid õhusõidukite suhtes, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, kuni 28. septembrini 2008;

b) I lisa I jao sätteid õhusõidukite suhtes, mida kasutatakse äriliseks lennutranspordiks, kuni 28. septembrini 2008;

c) järgmisi II lisa sätteid kuni 28. septembrini 2006:

- jaotise 145.A.30 punkt e (inimfaktorid),

- jaotise 145.A.30 punkt g, mida kohaldatakse suurte õhusõidukite suhtes suurima stardimassiga üle 5700 kg,

- jaotise 145.A.30 punkti h alapunkt 1, mida kohaldatakse õhusõidukite suhtes suurima stardimassiga üle 5700 kg,

- jaotise 145.A.30 punkti j alapunkt 1, IV lisa,

- jaotise 145.A.30 punkti j alapunkt 2, IV lisa;

d) järgmisi II lisa sätteid kuni 28. septembrini 2008:

- jaotise 145.A.30 punkt g, mida kohaldatakse õhusõidukite suhtes suurima stardimassiga kuni 5700 kg,

- jaotise 145.A.30 punkti h alapunkt 1, mida kohaldatakse õhusõidukite suhtes suurima stardimassiga kuni 5700 kg,

- jaotise 145.A.30 punkti h alapunkt 2;

e) III lisa sätteid, mida kohaldatakse õhusõidukite suhtes suurima stardimassiga üle 5700 kg, kuni 28. septembrini 2005;

f) III lisa sätteid, mida kohaldatakse õhusõidukite suhtes suurima stardimassiga kuni 5700 kg, kuni 28. septembrini 2006.

4. Liikmesriigid võivad anda välja piiratud kehtivusajaga sertifikaate II ja IV lisa nõuete täitmise kohta kuni 28. septembrini 2005.

5. Kui liikmesriik kohaldab lõiget 3 või 4, teatab ta sellest komisjonile ja ametile.

6. Amet hindab käesoleva määruse I lisa sätete mõju, et esitada komisjonile enne 28. märtsi 2005 selle kohta oma arvamus koos võimalike muudatustega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2003

Komisjoni nimel

asepresident

Loyola de Palacio

[1] EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243, 27.9.2003, lk 5).

[2] EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2871/2000 (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 47).

[3] Euroopa Lennuohutusameti arvamus, 1/2003, 1. september 2003.

[4] Euroopa Lennuohutusameti arvamus, 23. september 2003.

--------------------------------------------------

I LISA

(M osa)

M.1

Käesolevas osas tähendab pädev asutus:

1. üksikute õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljastamise puhul registreerijaliikmesriigi määratud asutus;

2. käesoleva osa A jao F alajaos määratletud hooldusorganisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul

i) selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub organisatsiooni peamine tegevuskoht;

ii) amet, kui organisatsiooni asukoht on kolmandas riigis;

3. käesoleva osa A jao G alajaos määratletud jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul

i) selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub organisatsiooni peamine tegevuskoht, kui lennuettevõtja sertifikaat kõnealust luba ei sisalda;

ii) käitaja liikmesriigi määratud asutus, kui kõnealune luba sisaldub lennuettevõtja sertifikaadis;

iii) amet, kui organisatsiooni asukoht on kolmandas riigis;

4. hooldusprogrammide heakskiitmise puhul

i) registreerijaliikmesriigi määratud asutus;

ii) ärilise lennutranspordi korral, kui käitaja liikmesriik ei ole registreerijaliikmesriik, asutus, milles mõlemad nimetatud liikmesriigid lepivad kokku enne hooldusprogrammi heakskiitmist.

A JAGU

TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU

ÜLDSÄTTED

M.A.101 Reguleerimisala

Käesoleva jaotisega kehtestatakse meetmed, sealhulgas hoolduseks, mida tuleb võtta selleks, et tagada lennukõlblikkuse jätkumine. Samuti on selles täpsustatud tingimused, millele peavad vastama sellise jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega tegelevad isikud või organisatsioone.

B ALAJAGU

PÄDEVUS

M.A.201 Kohustused

a) Omanik vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui:

1. õhusõidukit hoitakse lennukõlblikuna; ning

2. kogu käitamis- ja avariivarustus on paigaldatud nõuetekohaselt ja on töökorras või selle töökõlbmatus on selgelt tähistatud; ning

3. lennukõlblikkussertifikaat jääb kehtima; ning

4. õhusõidukit hooldatakse kooskõlas jaotises M.A.302 määratletud heakskiidetud hooldusprogrammiga.

b) Kui õhusõiduk on renditud, lähevad omaniku kohustused üle rendilevõtjale, kui:

1. rendilevõtja nimi on märgitud õhusõiduki registreerimisdokumendile; või

2. see on ette nähtud rendilepinguga.

Kõik viited käesolevas osas omanikule hõlmavad viiteid nii omanikule kui ka vajaduse korral rendilevõtjale.

c) Iga hooldust tegev isik või organisatsioon vastutab tehtavate tööde eest.

d) Kapten või ärilise lennutranspordi korral käitaja vastutab lennueelse ülevaatuse rahuldava läbimise eest. Seda ülevaatust peab tegema piloot või mõni teine kvalifitseeritud isik, kuid seda ei pea tegema sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või 66. osa kohaselt lennundustehnilised töötajad.

e) Punktis a määratletud ülesannete täitmiseks võib õhusõiduki omanik sõlmida kooskõlas I liitega jätkuvat lennukõlblikkust tagava sertifitseeritud organisatsiooniga (edaspidi "jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon") jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesannete täitmist käsitleva lepingu, mis on kooskõlas käesoleva osa A jao G alajaoga. Sellisel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

f) Suure õhusõiduki korral tagab selle omanik punktis a määratletud ülesannete täitmiseks, et jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega seotud ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon. Kooskõlas I liitega sõlmitakse kirjalik leping. Sellisel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

g) Suurte õhusõidukite, äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite ja nende komponentide hooldust teeb 145. osa nõuete järgi sertifitseeritud hooldusettevõte.

h) Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki korral vastutab selle jätkuva lennukõlblikkuse eest selle käitaja,

1. kellel peab vastavalt käesoleva osa A jao G alajaole olema oma õhusõiduki käitamiseks sertifikaat, mis moodustab pädeva asutuse poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaadi osa; ja

2. kes peab olema sertifitseeritud kooskõlas 145. osaga või sõlmima sellise ettevõttega lepingu; ja

3. kes peab tagama, et punkt a on täidetud.

i) Kui käitajal peab liikmesriigi nõuete järgi olema sertifikaat oma tegevuse jaoks, mis ei ole äriline lennutransport, peab ta:

1. olema vastavalt käesoleva osa A jao G alajaole asjakohaselt sertifitseeritud tagama oma õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust või sõlmima sellise ettevõttega lepingu; ja

2. olema vastavalt käesoleva osa A jao F alajao või 145. osa järgi sertifitseeritud või sõlmima selliste ettevõtetega lepingud; ja

3. tagama, et punkt a on täidetud.

j) Omanik/käitaja on kohustatud lubama pädevat asutust ettevõttesse/õhusõidukisse, veendumaks et käesolevas osas sätestatud nõudeid täidetakse jätkuvalt.

M.A.202 Juhtumitest teatamine

a) Iga punkti M.A.201 järgi vastutav isik või organisatsioon teatab registreerijaliikmesriigile, konstruktsioonitüübi või vajaduse korral lisakonstruktsioonitüübi eest vastutavale organisatsioonile või käitaja liikmesriigile õhusõiduki või selle komponendi mis tahes kindlakstehtud seisundist, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teatamine toimub ameti poolt kehtestatud korras ning hõlmab kogu teavet kõnealusele isikule või organisatsioonile teada oleva seisundi kohta.

c) Kui õhusõiduki omanik või käitaja sõlmib õhusõiduki hooldamiseks lepingu mõne teise isiku või organisatsiooniga, teatab see omanikule, käitajale või jätkuvat lennukõlblikkust tagavale organisatsioonile samuti igast sellisest seisundist, mis mõjutab omaniku või käitaja õhusõidukit või selle komponenti.

d) Teade antakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui isik või organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud.

C ALAJAGU

JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

M.A.301 Jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega seotud ülesanded

Õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust ja selle nii käitamis- kui ka avariivarustuse töökõlblikkust tagatakse:

1. lennueelsete ülevaatuste teel;

2. mis tahes defektide ja vigade, mis mõjutavad õhusõiduki ohutut käitamist, kõrvaldamise teel, võttes suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul olenevalt õhusõiduki tüübist arvesse miinimumvarustuse loetelu ja vajaduse korral varustuse muudatuste loetelu;

3. kogu hoolduse kooskõlas punkti M.A.302 järgi heakskiidetud õhusõiduki hooldusprogrammiga tegemise teel;

4. suurte õhusõidukite ja äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul punkti M.A.302 järgi heakskiidetud hooldusprogrammi efektiivsuse analüüsimise teel;

5. mis tahes kehtiva:

i) lennukõlblikkuseeskirja;

ii) jätkuvat lennukõlblikkust mõjutava käitamiseeskirja;

iii) ameti poolt kehtestatud jätkuva lennukõlblikkuse nõude;

iv) pädeva asutuse poolt vahetu reaktsioonina ohutusprobleemile määratud sammude täitmise teel;

6. muudatus- ja remonditööde tegemise teel vastavalt punktile M.A.304;

7. suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite mittekohustuslike modifikatsioonide ja/või ülevaatuste puhul nende tegemise põhimõtete kehtestamise teel;

8. vajaduse korral hoolduslike kontrolllendude tegemise teel.

M.A.302 Hooldusprogramm

a) Iga õhusõidukit hooldatakse vastavalt pädeva asutuse poolt heakskiidetud hooldusprogrammile, mida vaadatakse perioodiliselt läbi ja muudetakse vastavalt.

b) Hooldusprogrammi ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Hooldusprogramm peab vastama:

1. jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhenditele, mille on välja andnud tüübisertifikaatide või tüübisertifikaatide lisade omanikud või mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet kooskõlas 21. osaga; või

2. pädeva asutuse poolt välja antud juhenditele, kui need erinevad eespool punktis 1 nimetatutest või kui konkreetseid soovitusi ei ole; või

3. omaniku või käitaja poolt kindlaksmääratud ja pädeva asutuse poolt kinnitatud juhenditele, kui need erinevad punktides 1 ja 2 nimetatutest.

d) Hooldusprogramm sisaldab kõikide hooldustööde üksikasju, kaasa arvatud nende tegemise sagedust ja mis tahes eritöödega seotud eriülesandeid. Programm peab sisaldama usaldusväärsusprogrammi, kui ta põhineb:

1. hoolduse juhtrühma (Maintenance Steering Group) loogikal; või

2. peamiselt seisundi jälgimisel.

e) Kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust tagab käesoleva osa A jao G alajaole vastav organisatsioon, võib hooldusprogrammi ja selle muudatusi kiita heaks kõnealuse organisatsiooni kehtestatud hooldusprogrammi protseduuri kohaselt (edaspidi "kaudne heakskiitmine").

M.A.303 Lennukõlblikkuseeskirjad

Iga kehtivat lennukõlblikkuseeskirja tuleb täita vastavalt sellest sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui amet on määranud teisiti.

M.A.304 Muudatus- ja remonditööde dokumendid

Kahjusid hinnatakse ning muudatus- ja remonditöid tehakse dokumentide põhjal, mille on kinnitanud amet või vajaduse korral 21. osa järgi sertifitseeritud projekteerimisettevõte.

M.A.305 Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumenteerimise kord

a) Pärast iga hooldust lisatakse õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentide hulka sellega seotud punktile M.A.801 vastav hooldustõend. Iga dokument lisatakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mitte hiljem kui 30 päeva pärast vastavat hooldust.

b) Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentide hulka kuulub olenevalt õhusõidukist õhusõiduki lennupäevik, mootori päevik(ud) või mootorimoodulite päevikukirjed, propelleri päevik(ud) ja päevikukirjed ning kõikide piiratud kasutuseaga komponentide päevikukirjed ning käitaja tehniline päevik.

c) Õhusõiduki lennupäevikusse kantakse olenevalt õhusõidukist õhusõiduki tüüp ja registritunnus, kuupäev, üldlennuaeg ja/või lennutsüklid ja/või maandumised.

d) Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentatsioon sisaldab aktuaalset:

1. lennukõlblikkuseeskirjade ja pädeva asutuse poolt vahetu reaktsioonina ohutusprobleemile määratud sammude täitmise seisu;

2. muudatus- ja remonditööde seisu;

3. hooldusprogrammi täitmise seisu;

4. piiratud kasutuseaga komponentide seisundit;

5. massi ja balansseeringu aruannet;

6. edasilükatud hooldustööde loetelu.

e) Peale käitamisdokumendi (EASA vorm 1 või samaväärne vorm) kantakse asjakohase mootori või propelleri päevikusse või mootorikomplekti või piiratud kasutuseaga komponendi päevikusse järgmine mis tahes paigaldatud komponenti käsitlev asjakohane teave:

1. komponendi tähistus; ja

2. selle sõiduki tüüp, seerianumber ja registritunnus, millele konkreetne komponent on paigaldatud, ning viide komponendi paigaldamisele ja mahavõtmisele ning

3. vajaduse korral konkreetse komponendi akumulatiivne üldlennuaeg ja/või lennutsüklid ja/või maandumised ja/või kalendriaeg; ning

4. punktis d sätestatud aktuaalne teave komponendi kohta.

f) Käesoleva osa A jao B alajao järgi jätkuva lennukõlblikkuse tagamise ülesannete täitmise eest vastutav isik peab käesolevas punktis määratletud dokumentatsiooni ning esitab selle taotluse korral pädevale asutusele.

g) Kõik kanded õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentides peavad olema selged ja täpsed. Kui kannet on vaja parandada, tehakse parandus nii, et algkanne jääb selgelt näha.

h) Omanik või käitaja tagab korra järgmiste dokumentide säilitamiseks näidatud aja jooksul:

1. kõik üksikasjalikud hooldusdokumendid, mis on seotud õhusõiduki või sellele paigaldatud mis tahes piiratud kasutuseaga komponendiga, vähemalt 24 kuud pärast õhusõiduki või komponendi käitamise alalist lõpetamist; ning

2. vajaduse korral õhusõiduki ja kõikide selle piiratud kasutuseaga komponentide üldlennuaeg ja lennutsüklid vähemalt 12 kuud pärast õhusõiduki või komponendi käitamise lõpetamist; ning

3. vajaduse korral piiratud kasutuseaga komponendi lennuaeg ja lennutsüklid alates selle viimasest plaanijärgsest hooldusest niikaua, kuni kõnealusele plaanijärgsele hooldusele järgneb teine, sama töömahu ja põhjalikkusega plaanijärgne hooldus; ning

4. hooldusprogrammi täitmise hetkeseis, mille põhjal on võimalik kindlaks teha, et õhusõiduki heakskiidetud hooldusprogrammi täidetakse, vähemalt niikaua, kuni õhusõiduki või komponendi plaanijärgsele hooldusele järgneb teine, sama töömahu ja põhjalikkusega plaanijärgne hooldus; ning

5. õhusõiduki ja selle komponentide suhtes kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade täitmise hetkeseis vähemalt 12 kuud pärast õhusõiduki või komponendi käitamise lõpetamist; ning

6. õhusõiduki, selle mootori(te), propelleri(te) ja mis tahes muude lennuohutuse jaoks eluliselt tähtsate komponentide muudatus- ja remonditööde hetkeseis vähemalt 12 kuud pärast nende käitamise lõpetamist.

M.A.306 Käitaja tehniline päevik

a) Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki korral kasutab käitaja peale punktis M.A.305 sätestatu õhusõiduki tehnilist päevikut järgmise teabe hoidmiseks:

1. andmed iga lennu kohta, mida on vaja jätkuva lennuohutuse tagamiseks; ning

2. õhusõiduki kehtiv hooldustõend; ning

3. kehtiv hooldusdeklaratsioon õhusõiduki hoolduse seisu ja selle kohta, millal peab toimuma järgmine plaanijärgne ja plaaniväline hooldus, välja arvatud tingimusega, et pädev asutus võib anda loa hoida seda deklaratsiooni mujal; ning

4. kõik tegemata defektide kõrvaldamise tööd, mis mõjutavad õhusõiduki käitamist; ning

5. kõik vajalikud andmed tehnilist toetust käsitlevate kokkulepete kohta.

b) Õhusõiduki tehnilise päeviku ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Käitaja tagab, et õhusõiduki tehnilist päevikut hoitakse pärast viimast kannet alles 36 kuud.

M.A.307 Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentatsiooni üleandmine

a) Omanik või käitaja tagab oma õhusõiduki alalise ülemineku korral teisele omanikule või käitajale, et punkti M.A.305 järgne jätkuva lennukõlblikkuse dokumentatsioon ning vajaduse korral punkti M.A.306 järgne käitaja tehniline päevik antakse samuti üle.

b) Kui omanik sõlmib oma õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamise ülesannete täitmiseks lepingu jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooniga, peab ta sellele üle andma punkti M.A.305 järgse jätkuva lennukõlblikkuse dokumentatsiooni.

c) Dokumentatsiooni alleshoidmiseks kehtestatud ajad jäävad kehtima ka uue omaniku, käitaja või jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni suhtes.

D ALAJAGU

HOOLDUSSTANDARDID

M.A.401 Tehnilised normdokumendid

a) Õhusõidukit hooldaval isikul või organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemisel olema võimalus ja kohustus kasutada üksnes kehtivaid tehnilisi normdokumente.

b) Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid järgmised:

1. kõik pädeva asutuse poolt välja antud kehtivad nõuded, protseduurid, standardid või andmed;

2. kõik kehtivad lennukõlblikkuseeskirjad;

3. jätkuva lennukõlblikkuse tagamise kehtivad instruktsioonid, mille on välja andnud tüübisertifikaatide või tüübisertifikaatide lisade omanikud või mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet kooskõlas 21. osaga;

4. kogu 145.A.45 punkti d järgi välja antud kehtiv teave.

c) Õhusõidukit hooldav isik või organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on aktuaalsed ja vajaduse korral kasutamiseks valmis. Ta loob töökaartide või töölehtede süsteemi ning kas kannab tehnilised normdokumendid täpselt nendele töökaartidele või töölehtedele või tagab, et on olemas täpne viide konkreetsetele hooldustöödele nendes tehnilistes normdokumentides.

M.A.402 Hoolduse tegemine

a) Kõiki hooldustöid teevad kvalifitseeritud töötajad, kes kasutavad selleks meetodeid ja võtteid ning järgivad standardeid ja instruktsioone, mis on sätestatud punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides. Peale selle viiakse pärast iga lennuohutust mõjutavat hooldustööd läbi sõltumatu ülevaatus, välja arvatud juhul kui 145. osas on sätestatud teisiti või pädev asutus on andnud teistsuguse loa.

b) Kõiki hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides sätestatud tööriistade, seadmete ja materjalidega, välja arvatud juhul kui 145. osas on sätestatud teisiti. Vajaduse korral tuleb tööriistad ja seadmed üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida.

c) Hooldustööde tegemiseks kasutatav ala peab olema korras ning mustusest ja saastest puhas.

d) Kõiki hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides määratletud keskkonnaalaseid piiranguid arvesse võttes.

e) Halva ilma või pikemate hooldustööde korral tuleb kasutada asjakohaseid ruume.

f) Pärast kõiki hooldustöid tuleb viia läbi üldkontroll tagamaks, et õhusõidukisse ega ühtki selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega muud võõrkeha, ning et kõik teisaldatud katteplaadid on tagasi paigaldatud.

M.A.403 Õhusõiduki defektid

a) Õhusõiduki iga defekt, mis ohustab tõsiselt lennuohutust, tuleb kõrvaldada enne järgmist lendu.

b) Seda, kas õhusõiduki defekt ohustab tõsiselt lennuohutust, ning seega ka seda, millal ja kuidas see enne järgmist lendu kõrvaldada ja milliste defektide kõrvaldamise võib edasi lükata, saavad vastavalt M.A.801 punkti b alapunktile 1 või 2 või 145. osale punktis M.A.401 osutatud tehniliste normdokumentide abil otsustada üksnes selleks volitatud lennundustehnilised töötajad. See ei kehti aga siis, kui:

1. piloot kasutab pädeva asutuse poolt määratud ja heakskiidetud miinimumvarustuse loetelu; või

2. pädev asutus loeb õhusõiduki defekte aktsepteeritavaiks.

c) Õhusõiduki iga defekt, mis ei ohusta tõsiselt lennuohutust, kõrvaldatakse võimalikult kiiresti pärast defekti esmakordset avastamist ning võttes arvesse tehnilistes normdokumentides sätestatud mis tahes piiranguid.

d) Kõik defektid, mida ei ole enne lendu kõrvaldatud, kantakse olenevalt õhusõidukist punktis M.A.305 osutatud õhusõiduki hooldusregistrisse või punktis M.A.306 osutatud käitaja tehnilisse päevikusse.

E ALAJAGU

KOMPONENDID

M.A.501 Paigaldamine

a) Ühtki komponenti ei tohi enne paigaldada, kui ta on rahuldavas seisundis, tema kohta on välja antud asjakohane EASA vormile 1 vastav või muu samaväärne hooldustõend ning ta on 21. osa Q alajao nõuete järgi tähistatud, välja arvatud juhul kui 145. osas ja F alajaos on sätestatud teisiti.

b) Enne komponendi paigaldamist õhusõidukile tagab õhusõidukit hooldav isik või sertifitseeritud organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks, kui rakendada võib erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade järgseid konfiguratsioone.

c) Standardosi paigaldatakse õhusõidukile või selle komponentidele üksnes siis, kui nad on tehnilistes normdokumentides konkreetselt ära näidatud. Standardosi paigaldatakse üksnes siis, kui nendega on kaasas tõend nende vastavuse kohta kehtivale standardile.

d) Nii toor- kui ka äratarvitatavaid materjale kasutatakse õhusõidukis või selle komponentidel üksnes siis, kui õhusõiduki või komponendi tootja on seda asjaomastes tehnilistes normdokumentides maininud või kui see on sätestatud 145. osas. Selliseid materjale tohib kasutada ainult siis, kui nad vastavad nõutavatele spetsifikatsioonidele ning on asjakohaselt jälgitavad. Iga materjaliga peavad kaasas olema dokumendid, mis on otseselt seotud vastava materjaliga ning mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ja nii tootja kui ka tarnija andmed.

M.A.502 Komponentide hooldamine

a) Komponentide hooldust teevad F alajao või 145. osa järgi sertifitseeritud hooldusettevõtted.

b) M.A.801 punkti b alapunktis 2 osutatud lennundustehnilised töötajad tohivad komponente hooldada ainult nende õhusõidukile paigaldamise ajal. Selliseid komponente tohib siiski ajutiselt hoolduseks kõrvaldada, kui see on hoolduskäsiraamatu järgi juurdepääsetavuse parandamiseks lubatud.

M.A.503 Piiratud kasutuseaga komponendid

Piiratud kasutuseaga komponendid ei tohi olla paigaldatud oma sertifitseeritud kasutuseast, mis on määratletud hooldusprogrammis ja lennukõlblikkuseeskirjades, kauem.

M.A.504 Järelevalve kasutuskõlbmatute komponentide üle

a) Komponent loetakse kasutuskõlbmatuks mis tahes järgmiselt loetletud asjaoludel:

1. tema hooldusprogrammis määratletud kasutusiga on ületatud;

2. ta ei vasta kehtivatele lennukõlblikkuseeskirjadele või muudele ameti poolt kehtestatud jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele;

3. puudub teave, mille põhjal on võimalik määrata kindlaks tema lennu- või paigalduskõlblikkust;

4. tal on ilmsed defektid või rikked;

5. ta on osalenud vahejuhtumis või õnnetuses, mis võib mõjutada tema kasutuskõlblikkust.

b) Kasutuskõlbmatud komponendid tähistatakse ja pannakse punktis M.A.502 osutatud sertifitseeritud ettevõtte vastutusel kindlasse kohta hoiule, kuni tehakse otsus tema edasise staatuse kohta.

c) Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või punkti M.A.304 järgi on heaks kiidetud nende remondi võimalus.

d) Iga M osa järgi vastutav isik või organisatsioon teeb punktis c nimetatud praakkomponentide puhul järgmist:

1. ta hoiab selliseid komponente punktis b osutatud kohas; või

2. ta laseb iga sellise komponendi moonutada, nii et pärast seda ei ole seda komponenti võimalik majanduslikult kasutada ega remontida, enne kui tema vastutus selle komponendi eest kustub.

e) Punkti d sätetest olenemata võib M osa järgi vastutav isik või organisatsioon anda vastutuse praagiks liigitatud komponentide eest üle ilma neid moonutamata koolitust pakkuvale või teadustööd tegevale organisatsioonile.

F ALAJAGU

HOOLDUSORGANISATSIOON

M.A.601 Reguleerimisala

Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida organisatsioon peab täitma, et saada luba õhusõiduki või M.A.201 punktides f ja g nimetamata komponentide hooldamiseks või et seda pikendataks.

M.A.602 Taotlemine

Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmist või muutmist taotletakse pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil.

M.A.603 Tegevusloa kehtivus

a) Tegevusloa väljaandmist märgib (5. liites esitatud) sertifikaadi väljastamine pädeva asutuse poolt. Tegevusluba hõlmavad tööd peavad olema määratletud punktis M.A.604 osutatud sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus.

Käesoleva osa 4. liites on määratletud kõik käesoleva alajao kohaselt võimalikud klassid ja pädevusmärked.

b) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib vastavalt oma käsiraamatule valmistada kooskõlas tehniliste normdokumentidega piiratud koguses osi kasutamiseks tööks omaenda ruumides.

M.A.604 Hooldusorganisatsiooni käsiraamat

a) Hooldusorganisatsioon koostab käsiraamatu, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1. vastutava juhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et organisatsioon tegutseb pidevalt kooskõlas M osaga ja käsiraamatuga; ning

2. organisatsiooni poolt tehtavate tööde maht; ning

3. M.A.606 punktis b osutatud isiku(te) ametinimetus(ed) ja nimi (nimed); ning

4. M.A.606 punktis b osutatud isiku(te) omavahelisi vastutussuhteid kirjeldav joonis; ning

5. lennundustehniliste töötajate nimekiri; ning

6. tegevusruumide üldine kirjeldus ja asukoht; ning

7. kord, mille järgi hooldusorganisatsioon tagab käesoleva osa täitmist; ning

8. hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muutmise kord.

b) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Punkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks teatava protseduuri teel (edaspidi "kaudne heakskiitmine").

M.A.605 Tegevusruumid

Organisatsioon tagab, et:

a) Kõikide plaanijärgsete tööde tegemiseks on eraldatud ruumid ning eritöökojad ja -ruumid on vajaduse korral isoleeritud, et vältida saastamist ja kaitsta keskkonda.

b) Kõikide plaanijärgsete tööde juhtimiseks, kaasa arvatud eelkõige hooldusregistri pidamiseks on eraldatud kontoriruumid.

c) Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks on eraldatud kindlad hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlbmatud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest muudest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoidmine toimub tootja poolt etteantud tingimustel ning juurdepääs hoiuruumidele antakse ainult volitatud töötajatele.

M.A.606 Nõuded töötajatele

a) Organisatsioon nimetab ametisse vastutava juhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt.

b) Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub vastutavale juhile.

c) Kõikidel punktis b osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki ja/või komponentide hooldamisega seotud teadmised, taust ja kogemused.

d) Organisatsioonil on tavapäraste eeldatavate lepinguliste tööde tegemiseks asjakohased töötajad. Ajutiselt rakendatavaid tööettevõtjaid tohib kasutada ebatavaliste lepinguliste tööde tegemiseks ja üksnes töötajatena, kellel ei ole volitust anda välja hooldustõendeid.

e) Kõikide hooldusega tegelevate töötajate kutseoskused peavad olema tõendatud ja dokumenteeritud.

f) Töötajad, kes teevad eritöid, nagu näiteks keevitamist, mittepurustavaid katseid/kontrolle (välja arvatud värvimeetodil), peavad olema kvalifitseeritud vastavalt mõnele ametlikult tunnustatavale standardile.

g) Hooldusorganisatsioonil peab olema piisavalt lennundustehnilisi töötajaid, et anda õhusõidukitele ja komponentidele välja punktides M.A.612 ja M.A.613 osutatud hooldustõendeid. Nad peavad täitma 66. osas sätestatud nõudeid.

M.A.607 Lennundustehnilised töötajad

a) Peale M.A.606 punktis g sätestatu võivad lennundustehnilised töötajad oma õigusi kasutada üksnes siis, kui organisatsioon on taganud:

1. et lennundustehnilised töötajad saavad tõestada, et neil on eelnenud kahe aasta jooksul olnud kas kuus kuud kogemusi asjaomase hooldusega või et nad on vastanud asjaomaste tõendite väljaandmise tingimusele; ja

2. et lennundustehnilistel töötajatel on piisavalt teadmisi hooldatava õhusõiduki ja/või komponendi või komponentide kohta ning samuti organisatsiooni protseduuride kohta.

b) Järgmistel ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid lennundustehnilisi töötajaid, võib hooldusorganisatsioon, kellega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, anda välja erandvolituse hooldustõendite väljastamiseks:

1. ühele oma töötajatest, kellel on sarnase tehnilise varustuse, konstruktsiooni ja süsteemidega õhusõiduki tüübi kvalifikatsioon; või

2. isikule, kellel on vähemalt viis aastat hoolduskogemusi ning rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kehtiv lennundustehnilise töötaja luba, mis on antud välja selle õhusõidukitüübi kohta, mille kohta on vaja hooldustõendeid väljastada, tingimusel et samas kohas ei ole ühtki käesoleva osa alusel sertifitseeritud organisatsiooni ning organisatsioonil, millega on leping sõlmitud, on olemas tõendid selle isiku kogemuste ja loa kohta.

Igal sellisel juhul tuleb sellise volituse andmisest teatada seitsme päeva jooksul pädevale asutusele. Hooldustõendite väljastamise erandvolitust andev sertifitseeritud hooldusorganisatsioon tagab, et kõik hooldustööd, mis võivad mõjutada lennuohutust, kontrollitakse üle.

c) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõik andmed oma lennundustehniliste töötajate kohta ning peab nende kohta ajakohastatud nimekirja.

M.A.608 Komponendid, seadmed ja tööriistad

a) Organisatsioon:

1. tagab, et punktis M.A.609 osutatud tehnilistes dokumentides määratletud seadmed ja tööriistad või nende hooldusorganisatsiooni käsiraamatus loetletud ja kontrollitud ekvivalendid on organisatsiooni tegevusloa ulatuses valmis igapäevaste hooldustööde tegemiseks; ja

2. tõestab, et tal on võimalik kasutada kõiki muid seadmeid ja tööriistu, mida kasutatakse üksnes harva.

b) Tööriistad ja seadmed tuleb üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi.

c) Organisatsioon vaatab kõik saabuvad komponendid üle, liigitab nad ning eraldab üksteisest asjakohaselt.

M.A.609 Tehnilised normdokumendid

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemiseks olema punktis M.A.401 määratletud kehtivad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. Kui tehnilised normdokumendid on saadud kliendilt, on neid vaja ainult tööde tegemise ajal.

M.A.610 Hooldustööde käsud

Enne hooldustöid koostavad organisatsioon ja klient kirjaliku töökäsu, et määrata konkreetselt kindlaks tehtavad hooldustööd.

M.A.611 Hooldusstandardid

Kõiki hooldustöid tehakse vastavalt käesoleva osa A jao D alajao nõuetele.

M.A.612 Õhusõiduki hooldustõend

Kui kõik õhusõiduki hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpetatud, antakse kooskõlas punktiga M.A.801 välja õhusõiduki hooldustõend.

M.A.613 Komponendi hooldustõend

a) Kui kõik nõutavad komponendi hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpetatud, antakse kooskõlas punktiga M.A.802 välja komponendi hooldustõend EASA vormil 1, kuid mitte nendele komponentidele, mis on toodetud vastavalt M.A.603 punktile b.

b) Komponendi hooldustõendi EASA vormil 1 võib genereerida arvutiandmebaasist.

M.A.614 Hooldustööde dokumenteerimine

a) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Dokumendid, mida on vaja tõendamaks, et kõik hooldustõendi saamiseks vajalikud nõuded on täidetud, kaasa arvatud allettevõtjate hooldustõendid, tuleb alles hoida.

b) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon esitab õhusõiduki omanikule igast hooldustõendist koopia ning koopia igast kinnitatud dokumendist remondi/muudatustööde kohta, mida on kasutatud tehtud remondi/muudatustööde tegemiseks.

c) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon hoiab koopiad kõikidest hooldusdokumentidest ja kõikidest nendega seotud tehnilistest normdokumentidest alles kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis õhusõidukile või selle komponendile, millega tehtud tööd on seotud, välja hooldustõendi.

1. Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et on tagatud nende kaitstus kahjustuste ja varguse eest.

2. Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi kohas keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

3. Kui sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lõpetab tegevuse, annab ta kõik viimase kahe aasta jooksul alles hoitud hooldusdokumendid üle vastava õhusõiduki või komponendi viimasele omanikule või kliendile või paneb nad pädeva asutuse korralduse kohaselt hoiule.

M.A.615 Organisatsiooni õigused

Organisatsioon võib:

1. oma sertifikaadil ja käsiraamatus määratletud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

2. hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mujal tingimusel, et sellist hooldust on vaja üksnes tekkivate defektide kõrvaldamiseks;

3. anda pärast hooldustööde lõpetamist kooskõlas punktiga M.A.612 või M.A.613 välja hooldustõendeid.

M.A.616 Organisatsiooni sisekontroll

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon korraldab tagamaks, et ta vastab jätkuvalt käesoleva alajao nõuetele, korrapäraseid sisekontrolle.

M.A.617 Muutused sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis

Et pädeval asutusel oleks võimalik kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist, teatab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon sellele igast ettepanekust viia ellu järgmisi muudatusi enne nende elluviimist:

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni asukoht;

3. organisatsiooni muud asukohad;

4. vastutav juht;

5. M.A.606 punktis b nimetatud isikud;

6. ruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööde maht ja lennundustehnilised töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

Kui ettepanek käsitleb töötajaid, keda organisatsiooni juhatus ei tunne, teatatakse sellest esimesel võimalusel.

M.A.618 Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

a) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

1. organisatsioon täidab jätkuvalt käesoleva osa nõudeid seoses punktis M.A.619 määratletud puudustega tegelemise tingimustega; ning

2. pädeval asutusel lubatakse organisatsiooni külastada, et kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist selle poolt; ning

3. sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud;

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

M.A.619 Puudused

a) Esimese astme puudus on iga M osa nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga M osa nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punktile M.B.605 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

G ALAJAGU

JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST TAGAV ORGANISATSIOON

M.A.701 Reguleerimisala

Käesolevas alajaos on sätestatud nõuded, millele organisatsioon peab vastama, et saada jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat või et seda pikendataks.

M.A.702 Taotlemine

Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamist või muutmist taotletakse pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil.

M.A.703 Sertifikaadi kehtivus

a) Tegevusloa väljaandmist märgib VI liites esitatud sertifikaadi väljastamine pädeva asutuse poolt. Sertifikaadiga hõlmatud tööd peavad olema määratletud punktis M.A.704 osutatud jätkuvat lennukõlblikkust tagava sertifitseeritud organisatsiooni käsiraamatus.

b) Lõikest a olenemata peab kõnealune luba moodustama äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki puhul pädeva asutuse poolt käitatava õhusõiduki kohta väljastatud lennuettevõtja sertifikaadi osa.

M.A.704 Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamat

a) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon peab esitama jätkuva lennukõlblikkuse tagamise käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:

1. vastutava juhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et organisatsioon tegutseb pidevalt kooskõlas käesoleva osaga ja käsiraamatuga; ning

2. organisatsiooni poolt tehtavate tööde maht; ning

3. M.A.706 punktis b ja c osutatud isiku(te) ametinimetus(ed) ja nimi (nimed); ning

4. M.A.706 punktis b ja c osutatud isiku(te) omavahelisi vastutussuhteid kirjeldav joonis; ning

5. punktis M.A.707 osutatud lennukõlblikkuse kontrolli tegevate töötajate nimekiri; ning

6. tegevusruumide üldine kirjeldus ja asukoht; ning

7. kord, mille järgi jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon tagab käesoleva osa täitmist; ning

8. jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatu muutmise kord.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

Punkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks käsiraamatu protseduuri teel (edaspidi "kaudne heakskiitmine").

M.A.705 Tegevusruumid

Jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon annab punktis M.A.706 osutatud töötajate käsutusse sobivad kontoriruumid sobivas kohas.

M.A.706 Nõuded töötajatele

a) Organisatsioon nimetab ametisse vastutava juhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks tehtavad tööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt.

b) Äriliseks õhusõiduks kasutatavate õhusõidukite puhul on lõikes a osutatud vastutavaks juhiks isik, kes vastutab organisatsiooni esindajana samuti selle eest, et kogu organisatsiooni tegevus on rahastatud ning läbi viidud nõuete kohaselt, mis peavad olema täidetud lennuettevõtja sertifikaadi saamiseks.

c) Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub vastutavale juhile.

d) Vastutav juht nimetab ametisse ärilise lennutranspordi valdkonna juhi. See isik vastutab lõike c kohaselt jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks tehtavate tööde juhtimise ja järelevalve eest.

e) Lõikes d nimetatud juhti ei tohi tööle võtta 145. osas kirjeldatud sertifitseeritud organisatsioon, mis on sõlminud käitajaga lepingu, välja arvatud juhul kui pädev asutus on andnud sellele konkreetse nõusoleku.

f) Organisatsioonil peab eeldatavate tööde jaoks olema piisavalt töötajaid.

g) Kõikidel punktis c ja d osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega seotud teadmised, taust ja kogemused.

h) Kõikide jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega tegelevate töötajate kutseoskused peavad olema dokumenteeritud.

M.A.707 Lennukõlblikkuse kontrolli tegevad töötajad

a) Et jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon oleks volitatud tegema lennukõlblikkuse kontrolle, peab tal selleks olema asjakohased töötajad, kes annavad välja käesoleva osa A jao I alajaos kirjeldatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi. Need töötajad peavad vastama punkti M.A.706 nõuetele ning peale selle peab neil olema:

1. vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse tagamise kogemusi; ning

2. 66. osas sätestatud asjaomane luba või lennundus- vm samaväärne haridus; ning

3. lennundustehniline kutseharidus; ning

4. ametikoht sertifitseeritud organisatsiooni alluvuses koos vastava vastutusega.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon saab enda poolt ametisse nimetatud lennukõlblikkuse kontrolli töötajatele luba anda üksnes siis, kui pädev asutus on nad pärast järelevalve all rahuldavalt läbitud lennukõlblikkuse kontrolli heaks kiitnud.

c) Organisatsioon tagab, et õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrolle tegevatel töötajatel on tõendatavalt olemas asjakohased jätkuva lennukõlblikkuse tagamise värsked kogemused.

d) Lennukõlblikkuse kontrolli töötajate tuvastamiseks kantakse iga selline töötaja koos oma loa viitega jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatusse.

e) Organisatsioon märgib kõik lennukõlblikkuse kontrolli töötajad üles, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni, kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse tagamise valdkonnas ning koopia tema loast. Kõnealust dokumenti säilitatakse kuni kaks aastat pärast seda, kui lennukõlblikkuse kontrolli töötajad on organisatsiooni juurest lahkunud.

M.A.708 Jätkuva lennukõlblikkuse tagamine

a) Kõiki jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega seotud töid tehakse vastavalt käesoleva osa A jao C alajao nõuetele.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon teeb iga hallatava õhusõiduki puhul järgmist:

1. koostab hooldusprogrammi, kaasa arvatud mis tahes kehtiva usaldusväärsusprogrammi, ja jälgib selle täitmist;

2. esitab hooldusprogrammi koos muudatustega pädevale asutusele heakskiitmiseks ning koopia sellest mitte äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki omanikule;

3. juhib muudatus- ja remonditööde kinnitamist;

4. tagab, et kõiki hooldustöid tehakse kooskõlas heakskiidetud hooldusprogrammiga, ning et hooldustõendeid väljastatakse kooskõlas käesoleva osa A jao H alajaoga;

5. tagab, et kõik kehtivad lennukõlblikkuseeskirjad ja käitamiseeskirjad, mis mõjutavad jätkuvat lennukõlblikkust, on täidetud;

6. tagab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon parandab kõik plaanijärgse hoolduse käigus avastatud või teatatud defektid:

7. tagab, et õhusõiduk toimetatakse vajaduse korral asjakohase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni juurde;

8. koordineerib plaanijärgset hooldust, lennukõlblikkuseeskirjade rakendamist, piiratud kasutuseaga osade väljavahetamist ning komponentide ülevaatusi, tagamaks et kõiki töid tehakse nõuetekohaselt;

9. haldab ja hoiab alles kõiki jätkuva lennukõlblikkusega seotud dokumente ja/või käitaja tehnilist päevikut;

10. tagab, et massi ja balansseeringu aruanne vastab õhusõiduki hetkeseisule.

c) Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki käitaja, kellel ei ole 145. osa kohast luba, sõlmib 145. osa järgi sertifitseeritud organisatsiooni või mõne teise käitajaga kirjaliku hoolduslepingu, milles on määratletud punkti M.A.301 alapunktides 2, 3, 5 ja 6 kirjeldatud ülesanded, tagades nii, et kõiki hooldustöid teeb viimasena 145. osa järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, ning määratledes punkti M.A.712 alapunktis b osutatud kvaliteediülesannete toetuse. Õhusõiduki baasi, plaanijärgse liinihoolduse ja mootorite hoolduslepingud koos kõikide muudatustega kinnitab pädev asutus. Kui aga kõne all on:

1. õhusõiduk, mille liinihooldust on vaja teha plaaniväliselt, võib kõnealune leping olla üksikute 145. osa nõuetele vastavale hooldusorganisatsioonile antud töökäskude vormis;

2. komponentide, kaasa arvatud mootorite, hooldus, võib lõikes c osutatud leping olla üksikute 145. osa nõuetele vastavale hooldusorganisatsioonile antud töökäskude vormis.

M.A.709 Dokumentatsioon

Jätkuvat lennukõlblikkust tagaval sertifitseeritud organisatsioonil on punkti M.A.708 järgsete jätkuva lennukõlblikkuse tagamise ülesannete täitmiseks kehtivad ja aktuaalsed punktis M.A.401 kirjeldatud tehnilised normdokumendid, mida ta ka kasutab.

M.A.710 Lennukõlblikkuse kontroll

a) Täitmaks punktis M.A.902 sätestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli nõuet, viib jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon läbi kõikide õhusõiduki dokumentide protokollitud kontrolli, veendumaks et:

1. plaaneri, mootori ja propelleri lennuajad ning nendega seotud lennutsüklid on nõuetekohaselt dokumenteeritud; ning

2. lennukäsiraamat vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ning on ajakohastatud; ning

3. kõik hooldusprogrammi järgi õhusõidukil teha olevad hooldustööd on tehtud; ning

4. kõik teadaolevad defektid on parandatud või vajaduse korral kontrollitult edasi suunatud; ning

5. kõik kehtivad lennukõlblikkuseeskirjad on täidetud ja nõuetekohaselt registreeritud; ning

6. kõik õhusõidukil tehtud muudatus- ja remonditööd on registreeritud ning 21. osa nõuete kohaselt heaks kiidetud; ning

7. kõik õhusõidukile paigaldatud piiratud kasutuseaga komponendid on nõuetekohaselt tähistatud, registreeritud ja nad ei ole ületanud oma ettenähtud kasutusiga; ning

8. kõik hooldustööd on üle antud käesoleva osa nõuete kohaselt; ning

9. aktuaalne massi ja balansseeringu aruanne vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ja kehtib; ning

10. õhusõiduk vastab oma konstruktsioonitüübi viimasele ameti poolt kinnitatud versioonile.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava sertifitseeritud organisatsiooni lennukõlblikkuse kontrolli töötajad viivad läbi õhusõiduki tehnilise ülevaatuse. Sellel ülevaatusel abistavad lennukõlblikkuse kontrolli töötajaid, kes ei ole kvalifitseeritud 66. osa nõuete kohaselt, töötajad, kes on vastavalt kvalifitseeritud.

c) Õhusõiduki tehnilise ülevaatuse käigus veenduvad lennukõlblikkuse kontrolli töötajad, et:

1. kõik nõutavad tähised ja sildid on nõuetekohaselt paigaldatud; ning

2. õhusõiduk vastab oma kinnitatud lennukäsiraamatule; ning

3. õhusõiduki konfiguratsioon vastab kinnitatud dokumentidele; ning

4. ei leita ühtki defekti, mida ei oleks punkti M.A.404 nõuete kohaselt käsitletud; ning

5. õhusõiduki ja lõikes a osutatud protokollitud dokumendikontrolli vahel ei leita erinevusi.

d) Erandina punkti M.A.902 lõikest a võib lennukõlblikkuse kontroll kesta kuni 90 päeva protsessi jätkuvust katkestamata, et tehniline ülevaatus saaks toimuda hoolduskontrolli käigus.

e) Kui punktis M.A.707 osutatud asjakohaste õigustega lennukõlblikkuse kontrolli töötajad on veendunud, et lennukõlblikkuse kontroll on läbitud nõuetekohaselt, väljastavad nad jätkuvat lennukõlblikkust tagava sertifitseeritud organisatsiooni nimel punktis M.A.902 osutatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15b) või soovituse.

f) Õhusõiduki kohta välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi koopia tuleb saata kümne päeva jooksul selle õhusõiduki registreerijaliikmesriigile.

g) Lennukõlblikkuse kontrolliga seotud töid ei tohi anda lepingu korras edasi kolmandatele isikutele.

h) Kui lennukõlblikkuse kontrolli tulemus ei ole ühene, tuleb sellest teatada pädevale asutusele.

M.A.711 Organisatsiooni õigused

a) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon võib:

1. tagada oma sertifikaadil näidatud mitte äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust;

2. tagada äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust, kui see õhusõiduk on näidatud tema lennuettevõtja sertifikaadil;

3. lasta oma sertifikaadi piirangute raames teha mis tahes töid seoses jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega teisel organisatsioonil, mis töötab tema kvaliteedisüsteemi järgi.

b) Peale selle võidakse anda jätkuvat lennukõlblikkust tagavale sertifitseeritud organisatsioonile luba:

1. anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate; või

2. teha õhusõiduki registreerijaliikmesriigile soovitusi lennukõlblikkuse kontrolli läbiviimise kohta.

c) Lõikes b osutatud õiguste saamiseks peab organisatsioon olema kantud ühe registreerijaliikmesriigi registrisse.

M.A.712 Kvaliteedi tagamise kord

a) Vastamaks pidevalt käesoleva alajao nõuetele, loob jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon kvaliteedi tagamise korra ning nimetab ametisse kvaliteedijuhi, kes jälgib õhusõiduki lennukõlblikkuse tagamise protseduuride täitmist ja küllaldasust. Nimetatud protseduuride täitmise jälgimine hõlmab vastutavale juhile aruandmist, tagamaks vajaduse korral parandusmeetmete võtmise.

b) Kvaliteedi tagamise kord on mõeldud käesoleva osa A jao G alajao kohase tegevuse jälgimiseks. See sisaldab vähemalt järgmisi ülesandeid:

1. selle jälgimine, et kogu käesoleva osa A jao G alajao kohane tegevus toimub kinnitatud korras; ning

2. selle jälgimine, et kõiki lepingulisi hooldustöid tehakse kooskõlas lepinguga; ning

3. käesoleva osa nõuete pideva täitmise jälgimine.

c) Kõnealuse tegevuse dokumente hoitakse alles vähemalt kaks aastat.

d) Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon on sertifitseeritud mõne teise osa alusel, võib ta oma kvaliteedi tagamise korra ühendada teise osa kohaselt nõutava korraga.

e) Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite korral peab käesoleva osa A jao G alajaos kirjeldatud kvaliteedi tagamise süsteem moodustama õhusõiduki käitaja kvaliteedi tagamise süsteemi lahutamatu osa.

f) Käesoleva osa A jao G alajao nõuetele vastav väikeettevõtja, kellel ei ole punkti M.A.711 alapunktis b osutatud õigusi, võib asendada kvaliteedi tagamise korra korrapäraste sisekontrollidega.

M.A.713 Muutused jätkuvat lennukõlblikkust tagavas sertifitseeritud organisatsioonis

Et pädeval asutusel oleks võimalik kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist, teatab jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon sellele igast ettepanekust viia ellu järgmisi muudatusi enne nende elluviimist:

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni asukoht;

3. organisatsiooni muud asukohad;

4. vastutav juht;

5. punkti M.A.706 alapunktis c määratletud isikud;

6. ruumid, protseduurid, tööde maht ja töötajad, mis võivad mõjutada organisatsiooni sertifikaadi kehtivust.

Kui ettepanek käsitleb töötajaid, keda organisatsiooni juhatus eelnevalt ei tunne, teatatakse sellest esimesel võimalusel.

M.A.714 Dokumentide säilitamine

a) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Punktis M.A.305 ja vajaduse korral punktis M.A.306 nõutud dokumendid tuleb alles hoida.

b) Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagaval organisatsioonil on punkti M.A.711 alapunktis b nimetatud õigus, hoiab ta alles iga välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja soovituse koopia koos kõikide tõenditega.

c) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon säilitab kõikide lõikes b loetletud dokumentide koopiaid kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

d) Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et on tagatud nende kaitstus kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

e) Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi kohas keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

f) Kui õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamine antakse üle teisele organisatsioonile või isikule, tuleb talle üle anda ka kõik säilitatud dokumendid. Dokumentide säilitamiseks ettenähtud tähtajad kehtivad uue organisatsiooni või isiku suhtes edasi.

g) Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon lõpetab tegevuse, tuleb kõik säilitatud dokumendid anda õhusõiduki omanikule.

M.A.715 Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

a) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

1. organisatsioon täidab jätkuvalt käesoleva osa nõudeid seoses punktis M.B.705 määratletud puudustega tegelemise tingimustega; ning

2. pädeval asutusel lubatakse organisatsiooni külastada, et kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist selle poolt; ning

3. sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud.

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

M.A.716 Puudused

a) Esimese astme tähelepanek on iga M osa nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga M osa nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punktile M.B.705 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

H ALAJAGU

HOOLDUSTÕENDID

M.A.801 Õhusõiduki hooldustõend

a) Hooldustõendeid väljastatakse vastavalt käesolevale alajaole, välja arvatud hooldustõendid, mida annab välja 145. osa nõuetele vastav organisatsioon.

b) Hooldustõend antakse välja enne lendu pärast hooldustöid. Hooldustõendi annab veendumusel, et kõik nõutavad hooldustööd on tehtud nõuetekohaselt, välja:

1. asjaomased lennundustehnilised töötajad käesoleva osa A jao F alajaole vastav sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni nimel; või

2. lennundustehnilised töötajad vastavalt 66. osa nõuetele, välja arvatud 7. liites loetletud keeruliste hooldustööde korral; või

3. punktis M.A.803 osutatud omanik-piloot.

c) Kui hooldustõendit väljastatakse lõike b punkti 2 alusel, võib lennundustehnilistel töötajatel hooldustööde tegemisel olla üks või mitu abilist, kes töötavad nende vahetu ja pideva kontrolli all.

d) Hooldustõendile peavad olema kantud tehtud hooldustööde põhilised üksikasjad ja kuupäev, mil need lõpetati, ning:

1. käesoleva osa A jao F alajao nõuetele vastava sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni ning tõendit väljastavate lennundustehniliste töötajate andmed koos nende loa numbriga; või

2. punkti b alapunktis 2 osutatud hooldustõendi korral seda tõendit väljastavate lennundustehniliste töötajate andmed ja vajaduse korral nende loa number.

e) Punkti b sätetest olenemata kantakse märge lõpetamata hooldustööde kohta hooldustõendile enne selle väljaandmist.

f) Hooldustõendit ei väljastata mis tahes teadaolevate nõuete rikkumise korral, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.

M.A.802 Komponendi hooldustõend

a) Komponendile antakse hooldustõend pärast mis tahes hooldustöid, mis on komponendil tehtud õhusõidukilt mahavõetud olles.

b) Käitamissertifikaat EASA vormil 1 vastab liikmesriikide puhul õhusõiduki komponendi hooldustõendile.

M.A.803 Omanik-piloodi volitus

a) Omanik-piloot on isik, kelle omandis või ühisomandis hooldatav õhusõiduk on ja kellel on kehtiv piloodiluba koos asjaomase tüübi- või klassipädevusega.

b) Erakasutuseks mõeldud lihtsa konstruktsiooniga õhusõiduki korral, mille suurim stardimass on alla 2 730 kg, samuti purilennuki ja õhupalli korral võib omanik-piloot anda hooldustõendi välja pärast VIII liites loetletud omanik-piloodi piiratud mahus hooldustöid.

c) Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööd tuleb määratleda punktis M.A.302 kirjeldatud hooldusprogrammis.

d) Hooldustõendi kohta tuleb teha märge päevikusse ning see peab sisaldama tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, kuupäeva, mil need tööd lõpetati, ning tõendit väljastava omanik-piloodi andmeid ja piloodiloa numbrit.

I ALAJAGU

LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

M.A.901 Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi kehtivuse tagamiseks tuleb perioodiliselt kontrollida õhusõiduki lennukõlblikkust ning tema jätkuva lennukõlblikkuse dokumente.

a) Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat väljastatakse kooskõlas III liitega (EASA vorm 15a või 15b) pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist ning kehtib ühe aasta.

b) Kontrollitud keskkonnas asuv õhusõiduk on selline, mida pidevalt haldab käesoleva osa A jao G alajao nõuetele vastav jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon, mis ei ole eelneva 12 kuu jooksul vahetanud organisatsiooni ja mida hooldavad sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid. See hõlmab punkti M.A.803 lõike b kohaselt tehtud hooldustöid, mille kohta on hooldustõendid välja antud vastavalt punkti M.A.801 lõike b alapunktile 2 või 3.

c) Kui õhusõiduk asub kontrollitud keskkonnas, võib jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon asjakohase loa olemasolu korral:

1. anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kooskõlas punktiga M.A.710; ning

2. pikendada enda poolt välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati kaks korda iga kord üheks aastaks, kui õhusõiduk on jäänud kontrollitud keskkonda. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati ei pikendata, kui organisatsioon teab või tal on põhjust uskuda, et õhusõiduk on lennukõlbmatu.

d) Kui õhusõiduk ei asu kontrollitud keskkonnas või teda haldab mõni käesoleva osa A jao G alajao nõuetele vastav jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon, millel ei ole õigust teha lennukõlblikkuse kontrolle, väljastab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist õhusõidukile, mille ta annab soovituse põhjal, mille teeb talle vastava õigusega jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon ja lisab sellele omaniku või käitaja taotluse. See soovitus peab põhinema lennukõlblikkuse kontrollil, mis peab olema tehtud kooskõlas punktiga M.A.710.

e) Kui asjaoludest tulenevalt ilmneb võimalik oht ohutusele, võib pädev asutus alati otsustada, et teeb lennukõlblikkuse kontrolli ja väljastab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ise. Sellisel juhul varustab omanik või käitaja pädeva asutuse:

- pädeva asutuse poolt nõutavate dokumentidega,

- sobiva majutusega sobivas kohas tema töötajatele, ning

- vajaduse korral 66. osa järgi kvalifitseeritud töötajatega.

M.A.902 Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivus

a) Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kaotab kehtivuse, kui:

1. see peatatakse või tunnistatakse kehtetuks; või

2. lennukõlblikkussertifikaat peatatakse või kehtetuks tunnistatakse; või

3. õhusõiduk ei ole kantud liikmesriigi registrisse; või

4. tüübisertifikaat, mille alusel lennukõlblikkussertifikaat väljastati, peatatakse või tunnistatakse kehtetuks.

b) Õhusõiduk ei tohi lennata, kui tema lennukõlblikkussertifikaat on kehtetu või kui:

1. õhusõiduki või mis tahes sellele paigaldatud komponendi jätkuv lennukõlblikkus ei vasta käesoleva osa nõuetele; või

2. õhusõiduk ei vasta enam ameti poolt kinnitatud konstruktsioonitüübile; või

3. õhusõidukit on kasutatud rikkudes heakskiidetud lennukäsiraamatu või lennukõlblikkussertifikaadi tingimusi ja selle vastu ei ole võetud asjakohaseid meetmeid; või

4. õhusõiduk on osalenud õnnetuses või vahejuhtumis, mis mõjutab tema lennukõlblikkust, ja pärast seda ei ole võetud asjakohaseid meetmeid tema lennukõlblikkuse taastamiseks; või

5. mõni muudatus- või remonditöö ei ole 21. osa nõuete kohaselt heaks kiidetud.

c) Kui lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

M.A.903 Õhusõiduki registrikannete üleviimine ELi piires

a) Õhusõiduki registrikannete üleviimisel ELi piires teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

1. ta teatab endisele liikmesriigile liikmesriigi, mille registrisse tema õhusõiduk kantakse; ning seejärel

2. esitab uuele liikmesriigile taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljastamiseks kooskõlas 21. osa nõuetega.

b) Punkti M.A.902 lõike a alapunkti 3 sätetest olenemata kehtib endine lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat oma kehtivusaja lõpuni.

M.A.904 ELi imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimine

a) Õhusõidukit kolmandast riigist mõne liikmesriigi registrisse kandes teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

1. ta esitab registreerijaliikmesriigile taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljastamiseks kooskõlas 21. osa nõuetega; ja

2. laseb mõnel asjakohase õigusega jätkuvat lennukõlblikkust tagaval organisatsioonil teha lennukõlblikkuse kontrolli; ja

3. laseb teha kõik hooldustööd, mida kõnealune jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon nõuab.

b) Kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon on veendunud, et õhusõiduk vastab asjakohastele nõuetele, saadab ta registreerijaliikmesriigile dokumenteeritud soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljastamiseks.

c) Omanik tagab registreerijaliikmesriigi poolt tehtavaks ülevaatuseks juurdepääsu õhusõidukile.

d) Registreerijaliikmesriik väljastab uue lennukõlblikkussertifikaadi siis, kui ta on veendunud, et õhusõiduk vastab 21. osa nõuetele.

e) Kõnealune liikmesriik väljastab ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, mis kehtib reeglina ühe aasta, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on ohutuse pärast põhjust sertifikaadi kehtivusaega piirata.

M.A.905 Puudused

a) Esimese astme puudus on iga M osa nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga M osa nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punktile M.B.303 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab punkti M.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon parandusmeetmete kava ning tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed, kaasa arvatud meetmed puuduse kordumise ja selle algpõhjuse taastekkimise vältimiseks, on ellu viidud.

B JAGU

MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU

ÜLDOSA

M.B.101 Reguleerimisala

Käesoleva jaotisega kehtestatakse haldusnõuded pädevatele asutustele, mis vastutavad käesoleva osa A jao kohaldamise ja täitmisele pööramise eest.

M.B.102 Pädev asutus

a) Üldosa

Liikmesriik nimetab pädeva asutuse, millel on eraldi kohustused anda välja, pikendada, muuta, peatada või tunnistada kehtetuks sertifikaate ja kontrollida jätkuvat lennukõlblikkust. See pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida.

b) Vahendid

Pädeval asutusel on nii palju töötajaid, kui on vaja käesolevas B alajaos määratletud nõuete täitmiseks.

c) Töötajate pädevus ja väljaõpe

Kõikidel M osaga seoses tegutsevatel töötajatel on asjakohane kvalifikatsioon, teadmised, kogemused ning nad on saanud asjakohast kutsealusõpet ja jätkukoolitust oma ülesannete täitmiseks.

d) Protseduurid

Pädev asutus kehtestab korra, mille järgi käesolevat osa täidetakse.

Seda vaadatakse läbi ja muudetakse, tagamaks et käesolevat osa täidetakse pidevalt.

M.B.103 Nõuete täitmise vastuvõetavad viisid

Amet töötab välja nõuete täitmise vastuvõetavad viisid, mida liikmesriigid võivad kasutada käesoleva osa nõuete täitmise kindlakstegemiseks. Kui nõuete täitmise vastuvõetavatest viisidest peetakse kinni, loetakse nendega seotud nõuded käesolevas osas samuti täidetuiks.

M.A.104 Dokumentide säilitamine

a) Pädevad asutused kehtestavad dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga sertifikaadi väljaandmise, säilitamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

b) M osa nõuetele vastavate sertifitseeritud organisatsioonide üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt:

1. organisatsiooni sertifikaadi taotlus;

2. organisatsiooni sertifikaat koos mis tahes muudatustega;

3. koopia auditikavast koos saabuvate ja tehtud auditite kuupäevadega;

4. pädeva asutuse jätkuva järelevalve dokumendid koos kõikide auditite dokumentidega;

5. koopia kogu asjaomasest kirjavahetusest;

6. kõikide erandi andmiseks ja täitmisele pööramiseks võetud meetmete üksikasjad;

7. kõikide teiste pädevate asutuste poolt organisatsiooni üle tehtava järelevalvega seoses tehtud aruanded;

8. organisatsiooni käsiraamat koos muudatustega;

9. koopiad kõikidest muudest pädeva asutuse kinnitatud dokumentidest.

c) Lõikes b loetletud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat.

d) Iga õhusõiduki üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt koopia:

1. õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadist;

2. lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest;

3. A jao G alajao nõuetele vastava organisatsiooni soovitustest;

4. liikmesriigi enda poolt tehtud lennukõlblikkuse kontrollide aruannetest;

5. kogu õhusõidukiga seotud kirjavahetusest;

6. kõikide erandi andmiseks ja täitmisele pööramiseks võetud meetmete üksikasjadest;

7. kõikidest pädeva asutuse enda poolt kinnitatud M osa B jao B alajaos osutatud dokumentidest.

e) Lõikes d määratletud dokumente tuleb säilitada kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

f) Kõik punktis M.B.104 määratletud dokumendid tuleb teise liikmesriigi või ameti nõudel teha kättesaadavaks.

M.A.105 Vastastikune teabevahetus

a) Lennuohutuse parandamiseks osalevad pädevad asutused vastavalt algmääruse artiklile 11 kogu vajaliku teabe vastastikuses vahetamises.

b) Ilma, et see piiraks liikmesriikide pädevusi, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist võimaliku ohu korral lennuohutusele, mis hõlmab mitut liikmesriiki, vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel.

B ALAJAGU

PÄDEVUS

M.B.201 Kohustused

M osa I jaos määratletud pädevad asutused on kohustatud viima läbi ülevaatusi ja uurimisi kontrollimaks, et käesoleva osa nõudeid täidetakse.

C ALAJAGU

JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

M.B.301 Hooldusprogramm

a) Pädev asutus kontrollib hooldusprogrammi vastavust punktile M.A.302.

b) Kui punkti M.A.302 lõikes e ei ole teisiti sätestatud, kiidab hooldusprogrammi ja selle muudatused heaks pädev asutus ise.

c) Kaudse heakskiitmise korral peab pädev asutus hooldusprogrammi protseduuri heaks kiitma jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatu kaudu.

d) Hooldusprogrammi heakskiitmiseks vastavalt lõikele b peab pädeval asutusel olema juurdepääs kõikidele punkti M.A.302 lõigetes c ja d nõutud andmetele.

M.B.302 Erandid

Pädev asutus registreerib ja hoiab alles kõik algmääruse artikli 10 lõike 3 alusel tehtud erandid.

M.B.303 Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse jälgimine

a) Iga pädev asutus töötab välja järelevalvekava oma registrisse kantud õhusõidukite lennukõlblikkuse jälgimiseks.

b) Järelevalvekava peab sisaldama õhusõiduki pistelisi kontrolle.

c) Kava koostatakse registreeritud õhusõidukite arvu, kohalike teadmiste ja tehtud järelevalve põhjal.

d) Tootekontrollis tuleb keskenduda reale lennukõlblikkust määravalt mõjutavatele riskiteguritele ning teha kindlaks kõik puudused. Peale selle peab pädev asutus iga puudust analüüsima, et teha kindlaks selle algpõhjus.

e) Kõikide puuduste kohta antakse kirjalik kinnitus punkti M.A.201 järgi vastutavale isikule või organisatsioonile.

f) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g) Kui õhusõiduki kontrolli käigus leitakse tõendeid M osa nõuete täitmata jätmise kohta, võtab pädev asutus meetmeid kooskõlas punktiga M.B.903.

h) Kui puuduse algpõhjusest tuleb järeldada, et käesoleva jao mis tahes alajao või mõne teise osa nõuded on täitmata, käsitletakse seda kooskõlas asjaomase osa nõuetega.

M.B.304 Kehtetuks tunnistamine, peatamine ja piirangute kehtestamine

Pädev asutus:

a) peatab olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate; või

b) peatab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate, tunnistab neid kehtetuks või kehtestab neile piiranguid vastavalt punkti M.B.303 lõikele g.

D ALAJAGU

HOOLDUSSTANDARDID

(tuleb veel vajaduse korral välja töötada)

E ALAJAGU

KOMPONENDID

(tuleb veel vajaduse korral välja töötada)

F ALAJAGU

HOOLDUSORGANISATSIOON

M.B.601 Taotlemine

Kui hoolduse tegemiseks kasutatavad ruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb taotluse rahuldamise uurimist ja pidevat järelevalvet sertifikaadi tingimuste täitmise üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused ruumid veel asuvad.

M.B.602 Esialgne tegevusluba

a) Kui punkti M.A.606 lõigete a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades lõigetes osutatud töötajate heakskiitmisest.

b) Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas M osa A jao F alajao nõuetega, ning tagab, et vastutav juht kirjutab alla deklaratsioonile.

c) Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab M osa A jao F alajao nõuetele.

d) Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult tegevusloa tähtsust ning seda, miks kirjutab organisatsioon alla kohustusele täita tema käsiraamatus määratletud protseduure.

e) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

f) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g) Esialgse tegevusloa saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

M.B.603 Sertifikaadi väljastamine

a) Pädev asutus väljastab taotluse esitajale sertifikaadi EASA vormil 3 (V liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui hooldusorganisatsioon täidab käesoleva osa kehtivaid nõudeid.

b) Pädev asutus märgib sertifikaadile (EASA vorm 3) loaga seotud tingimused.

c) Viitenumber lisatakse sertifikaadile (EASA vorm 3) ameti täpsustatud viisil.

M.B.604 Pidev järelevalve

a) Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad M osa A jao F alajao nõuetele vastavad sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid ning tehtud ja saabuvate kontrollvisiitide kuupäevad.

b) Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

c) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

d) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

e) Iga vähemalt 24 kuu järel korraldatakse kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

M.B.605 Puudused

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et M osa nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

1. Esimese astme puuduste puhul võtab pädev asutus puuduse tähtsusest olenevalt kohe meetmeid hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

2. Teise astme puuduste puhul määrab pädev asutus parandusmeetmete võtmiseks tähtaja, mis peab vastama puuduse laadile ja ei tohi olla pikem kui kolm kuud. Teatavatel asjaoludel võib pädev asutus kõnealust esimest tähtaega selle lõpus ja puuduse tähtsusest olenevalt pikendada, tingimusel et parandusmeetmete kava on rahuldavalt ellu viidud.

b) Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

M.B.606 Muudatused

a) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muudatuste vahetu heakskiitmise korral veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas M osa nõuetega.

b) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muudatuste kaudse heakskiitmise korral tagab pädev asutus, et tal on küllaldane kontroll kõikide muudatuste heakskiitmise üle.

c) Kui pädev asutus ei tuvasta, et M osa A jao F alajao nõuetele vastava sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks peatada, võib ta määrata kindlaks tingimusi, mil organisatsioon võib kõnealuste muudatuste heakskiitmise ajal tegutseda.

M.B.607 Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

Pädev asutus:

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.605.

G ALAJAGU

JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST TAGAV ORGANISATSIOON

M.B.701 Taotlemine

a) Äriliseks lennutranspordiks kasutavate õhusõidukite korral tuleb pädevale asutusele koos sertifikaadi taotlusega või vajaduse korral selle muutmise taotlusega ja lennuettevõtja sertifikaadiga saata iga õhusõidukitüübi kohta, mille kohta sertifikaati taotletakse, heakskiitmiseks:

1. jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamat;

2. käitaja õhusõiduki hooldusprogrammid;

3. õhusõiduki tehniline päevik;

4. vajaduse korral käitaja ning 145. osa järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni vahel sõlmitud hoolduslepingute tehnilised üksikasjad.

b) Kui organisatsiooni ruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb taotluse rahuldamise uurimist ja pidevat järelevalvet sertifikaadi tingimuste täitmise üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused ruumid veel asuvad.

M.B.702 Esialgne tegevusluba

a) Kui punkti M.A.706 lõigete a, c ja d ning punkti M.A.707 nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades lõigetes ja samas punktis osutatud töötajate heakskiitmisest.

b) Pädev asutus veendub, et jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas M osa A jao G alajao nõuetega, ning tagab, et vastutav juht kirjutab alla kohustusedeklaratsioonile.

c) Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab M osa A jao G alajao nõuetele.

d) Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult tegevusloa tähtsust ning seda, miks kirjutab jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon alla kohustusele täita oma käsiraamatus määratletud protseduure.

e) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

f) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g) Esialgse tegevusloa saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

M.B.703 Sertifikaadi väljastamine

a) Pädev asutus väljastab taotluse esitajale sertifikaadi EASA vormil 14 (VI liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon täidab M osa A jao G alajao nõudeid.

b) Pädev asutus teeb sertifikaadile (EASA vorm 14) märke sertifikaadi kehtivuse kohta.

c) Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 14) ameti täpsustatud viisil.

d) Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite korral kantakse EASA vormil 14 sisalduvad andmed lennuettevõtja sertifikaadile.

M.B.704 Pidev järelevalve

a) Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad M osa A jao G alajao nõuetele vastavad jätkuvat lennukõlblikkust tagavad sertifitseeritud organisatsioonid ning tehtud ja saabuvate kontrollvisiitide kuupäevad.

b) Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

c) Iga 24 kuu järel tuleb kontrollida üht pisteliselt valitud õhusõidukit, mida M osa B jao G alajao nõuetele vastava sertifitseeritud organisatsioon haldab. Kontrollitava õhusõiduki valib pädev asutus varasemate kontrollide ja tootekontrollide tulemuste põhjal.

d) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

e) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

f) Iga vähemalt 24 kuu järel korraldatakse kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

M.B.705 Puudused

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et M osa nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

1. Esimese astme puuduste puhul võtab pädev asutus puuduse tähtsusest olenevalt kohe meetmeid jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

2. Teise astme puuduste puhul määrab pädev asutus parandusmeetmete võtmiseks tähtaja, mis peab vastama puuduse laadile ja ei tohi olla pikem kui kolm kuud. Teatavatel asjaoludel võib pädev asutus kõnealust esimest tähtaega selle lõpus ja puuduse tähtsusest olenevalt pikendada, tingimusel et parandusmeetmete kava on rahuldavalt ellu viidud.

b) Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

M.B.706 Muudatused

a) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatu muudatuste vahetu heakskiitmise korral veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas M osa nõuetega.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatu muudatuste kaudse heakskiitmise korral tagab pädev asutus, et tal on küllaldane kontroll kõikide muudatuste heakskiitmise üle.

c) Pädev asutus määrab kindlaks tingimused, mil M osa A jao G alajao nõuetele vastav jätkuvat lennukõlblikkust tagav sertifitseeritud organisatsioon võib kõnealuste muudatuste heakskiitmise ajal tegutseda.

M.B.707 Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

Pädev asutus:

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.705.

H ALAJAGU

HOOLDUSTÕENDID

(tuleb veel vajaduse korral välja töötada)

I ALAJAGU

LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

M.B.901 Soovituste hindamine

Taotluse ja sellega seotud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljastamise soovituse saamisel vastavalt punkti M.A.902 lõikele d:

1. veenduvad pädeva asutuse asjakohaselt kvalifitseeritud töötajad, et soovituses sisaldavast avaldusest nõuete täidetuse kohta nähtub, et täielik punkti M.A.710 kohane lennukõlblikkuse kontroll on tehtud;

2. uurib pädev asutus asja ja võib nõuda täiendavat teavet abiks soovituse hindamisel.

M.B.902 Pädeva asutuse poolt tehtav lennukõlblikkuse kontroll

a) Kui pädev asutus otsustab teha lennukõlblikkuse kontrolli ning anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi EASA vormil 15a (III liide), teeb ta selle kontrolli kooskõlas punkti M.A.710 nõuetega.

b) Pädeval asutusel peavad olema asjaomased töötajad lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks. Nendel töötajatel peab olema:

1. vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse tagamise kogemusi; ning

2. 66. osas sätestatud asjaomane luba või lennundus- vm samaväärne haridus; ning

3. lennundustehniline kutseharidus; ning

4. asjaomaste kohustustega ametikoht.

c) Pädev asutus märgib kõik lennukõlblikkuse kontrolli töötajad üles, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni ning kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse tagamise valdkonnas.

d) Pädeval asutusel peab lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks olema juurdepääs punktides M.A.305, M.A.306 ja M.A.401 määratletud andmetele.

M.B.903 Puudused

Kui õhusõidukikontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et mõnda M osa nõuet ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

1. esimese astme puuduste puhul nõuab pädev asutus, et enne lendude jätkamist võetaks asjakohaseid parandusmeetmeid, ning võtab ise meetmeid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks või peatamiseks;

2. teise astme puuduste puhul peavad pädeva asutuse nõutavad parandusmeetmed vastama puuduse laadile.

--------------------------------------------------

II LISA

(145. osa)

145.1 Üldosa

Käesolevas osas tähendab pädev asutus:

1. organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on liikmesriigis, kõnealuse liikmesriigi määratud asutust; või

2. organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, ametit.

A JAGU

145.A.10 Reguleerimisala

Käesolevas alajaos on sätestatud nõuded, millele organisatsioon peab vastama, et saada õhusõidukite ja komponentide hooldusorganisatsiooni sertifikaat või et seda pikendataks.

145.A.15 Taotlemine

Sertifikaadi või selle muutmise taotlus tuleb esitada pädevale asutusele selle poolt kehtestatud vormis ja viisil.

145.A.20 Sertifikaadi tingimused

Organisatsioon täpsustab tööd, mida sertifikaat hõlmab, oma käsiraamatus (käesoleva osa II liites on esitatud kõikide klasside ja pädevuste tabel).

145.A.25 Nõuded tööruumidele

Organisatsioon tagab, et:

a) kõikide plaanijärgsete tööde jaoks on olemas tööruumid ja eriti, et need on kaitstud ilmastiku eest. Vajaduse korral asuvad eritöökojad ja -ruumid eraldi, tagamaks et töökoha ja keskkonna saastumine on ebatõenäoline.

1. Õhusõidukite plaanijärgseks baashoolduseks peavad olemas olema piisavalt suured angaarid;

2. komponentide plaanijärgseks hoolduseks peavad olemas olema piisavalt suured töökojad.

b) Lõikes a osutatud plaanijärgse töö juhtimiseks ja lennundustehniliste töötajate jaoks peavad olemas olema kontoriruumid, et viimased saaksid oma kohustusi täita nii, et see toetab õhusõidukite heade hooldusstandardite täitmist.

c) Kogu töökeskkond, kaasa arvatud õhusõidukite angaarid, komponentide hooldustöökojad ja kontoriruumid peavad sobima nendes tehtavateks töödeks ning eelkõige vastama erinõuetele. Töökeskkond peab olema selline, et see ei kahjustaks töötajate efektiivsust, välja arvatud juhul, kui see on tingitud konkreetse töö erilaadist:

1. temperatuurid peavad olema tasemel, mil töötajad saavad oma kohustusi täita tarbetu ebamugavustundeta;

2. tolmu ja muud õhusaastet tohib olla üksnes minimaalselt ja töökohas mitte kunagi nii palju, et seda on võimalik näha õhusõiduki/komponendi pinnal. Kui tolm või muu õhusaaste on moodustanud nähtava pinnasaaste, tuleb kõik tundlikud süsteemid kinni katta, kuni vastuvõetavad tingimused on taastatud;

3. valgustus peab olema selline, et kõiki ülevaatus- ja hooldustöid on võimalik teha efektiivselt;

4. müra ei tohi häirida töötajad ülevaatustööde tegemisel. Kui müraallikat ei ole võimalik vaiksemaks reguleerida, tuleb kõnealustele töötajatele anda kuulmiskaitsevahendid, et liigmüra ei häiriks neid ülevaatustööde tegemise ajal;

5. kui mõne töö jaoks on vaja eespool sätestatust erinevaid keskkonnatingimusi, lähtutakse nendest tingimustest. Eritingimused on määratletud tehnilistes normdokumentides;

6. liinihoolduse töökeskkond peab olema selline, et iga konkreetset hooldus- või ülevaatustööd on võimalik teha häirimatult. Seepärast tuleb hooldus- või ülevaatustööde tegemine juhul, kui töökeskkonna tingimused langevad temperatuuri, niiskuse, rahe, jää, tuule, valguse, tolmu või muu õhusaaste poolest vastuvõetamatule tasemele, peatada, kuni rahuldavad tingimused on taastatud.

d) Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks peavad olema eraldatud turvalised hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlblikud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest kasutuskõlbmatutest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoiutingimused peavad vastama tootja juhistele, et hoitavad artiklid ei kahjustuks. Juurdepääsu hoiuruumidele tohib anda üksnes volitatud töötajatele.

145.A.30 Nõuded töötajatele

a) Organisatsioon nimetab ametisse vastutava juhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt. Vastutav juht:

1. tagab, et hooldustööde tegemiseks kooskõlas punkti 145.A.65 lõikega b ja organisatsiooni sertifikaadil on olemas kõik vajalikud vahendid;

2. kehtestab ja viib ellu punkti 145.A.65 lõikes a määratletud ohutuse- ja kvaliteedipoliitikat;

3. tõestab, et tal on olemas põhiteadmised käesoleva osa kohta.

b) Organisatsioon nimetab ametisse ühe isiku või isikute rühma, kelle kohustuste hulka kuulub selle tagamine, et organisatsioon täidab käesoleva osa nõudeid. See isik või isikute rühm allub vastutavale juhile.

1. Kõnealune isik või isikute rühm esindab organisatsiooni hooldustööde juhtimise struktuuri ning vastutab kõikide käesolevas osas määratletud ülesannete täitmise eest.

2. Kõnealuse isiku või isikute rühma liikmete nimed ja tunnistused tuleb esitada pädevale asutusele selle kehtestatud vormis ja viisil.

3. Kõnealune isik või isikute rühma liikmed peavad suutma tõestada, et neil on olemas asjaomased teadmised ning piisavad eelkogemused seoses õhusõidukite ja komponentide hooldamisega ja et nad tunnevad hästi käesolevat osa.

4. Kodukorras tuleb määratleda, kes asendab keda viimase pikema äraoleku korral.

c) Lõikes a nimetatud vastutav juht määrab ametisse isiku, kes vastutab kvaliteedi tagamise korra, kaasa arvatud sellega seotud punkti 145.A.65 lõikes c nõutavad tagasiside andmise korra täitmise eest. Sellel isikul peab olema võimalik suhelda vastutava juhiga vahetult, et vastutav juht saaks olla nõuetekohaselt kursis kvaliteedi ja nõuete täitmisega seotud küsimustega.

d) Organisatsioonil peab olema hoolduse inimtöötundide plaan, milles nähtub, et organisatsioonil on piisavalt töötajaid planeerimiseks, tööde tegemiseks, juhatamiseks, ülevaatuste tegemiseks ja kvaliteedi kontrollimiseks kooskõlas organisatsiooni sertifikaadiga. Peale selle peab organisatsioonil olema kord nende tööde ülehindamiseks, mida tehakse siis kui töötajaid on mis tahes vahetuses või muul ajavahemikul plaanijärgsest vähem.

e) Organisatsioon peab kontrollima hooldus-, juhtiv- ja/või kvaliteedikontrolli töötajate pädevust pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel. Peale konkreetse töö tegemiseks vajalike eriteadmiste peab pädevus hõlmama teadmisi inimfaktorite ja inimvõimete kohta, mis vastavad selle isiku ülesannetele organisatsiooni ees. Inimfaktorid on põhimõtted, mis kehtivad lennunduses õhusõidukite ehitamise, sertifitseerimise, käitamise ning hooldamise ja töötajate koolitamise suhtes ning millega püütakse saavutada inimeste ja muude süsteemiosade ohutut vastastikust toimimist, võttes asjakohaselt arvesse inimvõimeid. Inimvõimed on inimese võimekus ja piiratus, mis mõjutab lennunduses ohutust ja efektiivsust.

f) Organisatsioon tagab, et töötajad, kes teevad ja/või kontrollivad õhusõidukite konstruktsiooni ja/või komponentide mittepurustavaid katseid seoses jätkuva lennukõlblikkusega, on selleks kvalifitseeritud vastavalt Euroopa standardile või mõnele muule, sellega samaväärsele ja ameti poolt tunnustatud standardile. Töötajad, kes täidavad muid eriülesandeid, peavad olema kvalifitseeritud vastavalt ametlikele standarditele. Erandina käesolevast lõikest võivad lõikes g ning lõike h alapunktides 1 ja 2 määratletud töötajad, kellel on 66. osa järgi B1-kategooria kvalifikatsioon, teha ja/või kontrollida mittepurustavaid katseid värvimeetodil.

g) Kui lõikes j teisiti sätestatud ei ole, peab igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil olema liinihoolduseks vastava õhusõidukitüübi pädevusega lennundustehnilised töötajad, kel on kooskõlas 66. osaga ja punktiga 145.A.35 B1- ja B2-kategooria kvalifikatsioon.

Peale selle võib kõnealune organisatsioon kasutada väiksemate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamiseks asjakohase koolituse saanud lennundustehnilisi töötajaid, kel on 66. osa ja punkti 145.A.35 järgi A-kategooria kvalifikatsioon. Selliste A-kategooria lennundustehniliste töötajate olemasolu ei tähenda, et 66. osa järgseid B1- ja B2-kategooria lennundustehnilisi töötajaid ei ole A-kategooria lennundustehniliste töötajate toetamiseks vaja. Kõnealused 66. osa järgsed B1- ja B2-kategooria töötajad ei pea aga alati väiksemate plaanijärgsete liinihooldustööde tegemise või lihtsamate defektide kõrvaldamise ajal kohal olema.

h) Kui lõikes j teisiti sätestatud ei ole, peab igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil:

1. olema suurte õhusõidukite baashoolduse jaoks vastava õhusõidukitüübi pädevusega lennundustehnilised töötajad, kel on 66. osa ja punkti 145.A.35 järgi C-kategooria kvalifikatsioon. Peale selle peab organisatsioonil olema piisavalt vastava õhusõidukitüübi pädevusega 66. osa ja punkti 145.A.35 järgse B1- ja B2-kategooria kvalifikatsiooniga töötajaid C-kategooria lennundustehniliste töötajate toetamiseks.

i) Enne seda, kui C-kategooria lennundustehnilised töötajad väljastavad hooldustõendi, tagavad B1- ja B2-kategooria tugitöötajad, et kõik asjaomased tööd või kontrollid on vastavalt kehtivatele nõuetele tehtud.

ii) Organisatsioon peab selliste B1- ja B2-kategooria tugitöötajate kohta nimekirja.

iii) C-kategooria lennundustehnilised töötajad tagavad, et lõike i nõuded on täidetud ning kõik kliendi poolt nõutud tööd konkreetse baashoolduse või töödepaketi raames tehtud ning samuti hindab iga tegemata jäänud töö puhul, kas seda oleks vaja teha või on õhusõiduki käitajaga võimalik kokku leppida nende tegemise edasilükkamises mõne teise kontrolli või tähtajani.

2. olema muude kui suurte õhusõidukite baashoolduseks kas:

i) asjaomase õhusõidukitüübi pädevusega 66. osa ja punkti 145.A.35 järgse B1- ja B2-kategooria kvalifikatsiooniga lennundustehnilised töötajad; või

ii) asjaomase õhusõidukitüübi pädevusega C-kategooria kvalifikatsiooniga lennundustehnilised töötajad, keda abistavad lõikes i määratletud B1- ja B2-kategooria kvalifikatsiooniga tugitöötajad.

i) Komponente hooldavad lennundustehnilised töötajad peavad vastama 66. osa nõuetele.

j) Erandina lõigetest g ja h võib organisatsioon kasutada järgmiselt kvalifitseeritud lennundustehnilisi töötajaid:

1. kui organisatsiooni tööruumid asuvad väljaspool ühendust ja käesoleva isa IV liite tingimused täidetud, võivad tema lennundustehnilised töötajad olla kvalifitseeritud vastavalt selle riigi lennunduseeskirjadele, mille registrisse on organisatsiooni tööruumid kantud;

2. kui liinihooldust tehakse mõne sellise organisatsiooni tööruumides, mille asukoht on väljaspool ühendust, ja käesoleva osa IV liite tingimused on täidetud, võivad lennundustehnilised töötajad olla kvalifitseeritud vastavalt selle riigi lennunduseeskirjadele, kus asub liinihoolduskoht;

3. Lennukõlblikkuseeskirja puhul, mis näeb ette korduvad lennueelsed lennukõlblikkuskontrollid ja konkreetselt, et seda eeskirja tohib täita lennumeeskond, võib organisatsioon anda õhusõiduki komandörile ja/või pardainsenerile selle lennumeeskonna liikme loa põhjal piiratud kehtivusega hooldustõendite väljastamise volituse. Organisatsioon peab aga tagama, et kõnealused lennumeeskonna liikmed on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita lennukõlblikkuseeskirja vastavalt kehtivatele nõuetele.

4. Kui õhusõidukit käitatakse hoolduskohast kaugel, võib organisatsioon anda komandörile ja/või pardainsenerile nende lennumeeskonna liikme loa põhjal piiratud kehtivusega hooldustõendite väljastamise, kui ta on veendunud, et nad on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita konkreetseid ülesandeid vastavalt kehtivatele nõuetele. Käesoleva lõike sätteid tuleb üksikasjalikult kirjeldada käsiraamatu protseduuris.

5. Järgmistel ettenägematutel juhtudel, kui õhusõidukit hoitakse maal mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid lennundustehnilisi töötajaid, võib organisatsioon, millega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, anda välja erandvolituse hooldustõendite väljastamiseks:

i) ühele oma töötajatest, kellel on sarnase tehnilise varustuse, konstruktsiooni ja süsteemidega õhusõiduki tüübi volitus; või

ii) isikule, kellel on vähemalt viis aastat hoolduskogemusi ning rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kehtiv lennundustehnilise töötaja luba, mis on antud välja selle õhusõidukitüübi kohta, mille kohta on vaja hooldustõendeid väljastada, tingimusel et samas kohas ei ole ühtki käesoleva osa alusel sertifitseeritud organisatsiooni ning organisatsioonil, millega on leping sõlmitud, on olemas tõendid selle isiku kogemuste ja loa kohta.

Igal sellisel käesolevas alapunktis määratletud juhul tuleb sellise volituse andmisest teatada seitsme päeva jooksul pädevale asutusele. Hooldustõendite väljastamise erandvolitust andev organisatsioon tagab, et mõni asjakohase sertifikaadiga organisatsioon kontrollib kõik hooldustööd, mis võivad mõjutada lennuohutust, üle.

145.A.35 Lennundustehnilised töötajad ning B1- ja B2-kategooria tugitöötajad

a) Peale punkti 145.A.30 lõigetes g ja h sätestatud asjakohaste nõuete täitmise peab organisatsioon tagama, et lennundustehnilistel töötajatel ning B1- ja B2-kategooria tugitöötajatel on olemas piisavad teadmised hooldatava õhusõiduki ja/või komponentide ning samuti nendega seotud organisatsiooni kodukorra kohta. Lennundustehniliste töötajate korral tuleb selles veenduda enne hooldustõendite väljastamise volituse andmist või uuesti andmist.

B1- ja B2-kategooria tugitöötajad on need B1- ja B2-kategooria baashooldustöötajad, kellel ei ole hooldustõendite väljastamise õigusi. Asjaomased õhusõidukid ja/või komponendid on hooldustõendite väljastamise volituses määratletud õhusõidukid või komponendid. Hooldustõendite väljastamise volitus on luba, mille organisatsioon annab lennundustehnilistele töötajatele selle kohta, et nad võivad volituses määratletud piirangute ulatuses allkirjastada sertifitseeritud organisatsiooni nimel hooldustõendeid.

b) Organisatsioon võib hooldustõendite väljastamise volitust anda lennundustehnilistele töötajatele üksnes nende baas- ja alamkategooriate ning mis tahes tüübipädevuste puhul, mis on loetletud lennundustehnilise töötaja loas 66. osas, ja üksnes tingimusel, et see luba jääb volituse kehtivusajal kehtima ning vastavad lennundustehnilised töötajad täidavad pidevalt 66. osa nõudeid, välja arvatud punkti 145.A.30 lõikes j loetletud juhtudel.

c) Organisatsioon tagab, et kõigil lennundustehnilistel töötajatel ning B1- ja B2-kategooria tugitöötajatel on mis tahes kahe järjestikuse aasta jooksul vähemalt kuus kuud kogemusi asjaomase õhusõiduki või komponendi tegeliku hooldamisega. Käesoleva lõike tähenduses tähendab asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelik hooldamine seda, et vastav isik on töötanud õhusõiduki või komponendi hoolduskeskkonnas ning kas kasutanud hooldustõendite väljastamise volitusest tulenevaid õigusi ja/või teinud tegelikult hooldustöid vähemalt mõnedel selle õhusõidukitüübi süsteemidel, mis on määratletud konkreetses hooldustõendite väljastamise volituses.

d) Organisatsioon tagab, et kõik lennundustehnilised töötajad ning B1- ja B2-kategooria tugitöötajad saavad iga kaheaastase perioodi jooksul piisavalt jätkukoolitust, et neil oleksid olemas ajakohased teadmised asjaomasest tehnikast, organisatsiooni kodukorrast ning inimfaktoritega seotud küsimustest.

e) Organisatsioon loob lennundustehniliste töötajate ning B1- ja B2-kategooria tugitöötajate jaoks jätkukoolituse kava, kaasa arvatud punkti 145.A.35 asjaomaste lõigete täitmise korra, mis moodustab aluse hooldustõendite väljastamise volituste lennundustehnilistele töötajatele andmisele käesoleva osa alusel, ning 66. osa nõuete täitmise korra.

f) Kui tegemist ei ole ühegi punkti 145.A.30 lõike j alapunktis 5 määratletud ettenägematu olukorraga, hindab organisatsioon lennundustehniliste töötajate kandidaatide pädevust, kvalifikatsiooni ja hooldustõendite väljastamise oskusi organisatsiooni käsiraamatus määratletud korras enne seda, kui ta annab neile või annab neile uuesti hooldustõendite väljastamise volituse vastavalt käesolevale osale.

g) Kui lennundustehnilised töötajad täidavad lõigetes a, b, d, f ja vajaduse korral lõikes c sätestatud tingimusi, annab organisatsioon neile hooldustõendite väljastamise volituse, milles määratleb selgesõnaliselt selle volituse kehtivusulatuse ja piirangud. Selleks, et hooldustõendite väljastamise volitus pidevalt kehtiks, on vaja, et pidevalt täidetaks lõigetes a, b, d ja vajaduse korral lõikes c sätestatud tingimusi.

h) Hooldustõendite väljastamise volitus peab olema koostatud nii, et nii lennundustehnilised töötajad kui ka kõik muud volitatud isikud, kes võivad nõuda selle esitamist, näeksid sellest üheselt selle kehtivusulatuse. Kui kehtivusulatuse määratlemiseks kasutatakse lühendeid, peab organisatsioon tegema lühendite tõlked hõlpsasti kättesaadavaks. Volitatud isikud on pädevate asutuste, ameti ja selle liikmesriigi ametnikud, mis vastutab hooldatava õhusõiduki või komponendi hoolduse üle tehtava järelevalve eest.

i) Kvaliteedi tagamise korra täitmise eest vastutav isik vastutab organisatsiooni nimel ühtlasi lennundustehnilistele töötajatele hooldustõendite väljastamise volituste andmise eest. See isik võib käsiraamatus määratletud korras määrata neid volitusi tegelikult andma või kehtetuks tunnistama teise isiku.

j) Organisatsioon peab kõikide lennundustehniliste töötajate ning B1- ja B2-kategooria tugitöötajate nimekirja.

See sisaldab:

1. kõikide 66. osa järgsete lennundustehniliste töötajate lubade üksikasju;

2. andmeid kõikide asjaomaste läbitud kursuste kohta;

3. vajaduse korral antud volituste kehtivuspiire; ning

4. piiratud kehtivusega või ühekordsete hooldustõendite väljastamise volitustega töötajate andmeid.

Organisatsioon säilitab nimekirja vähemalt kaks aastat pärast seda, kui lennundustehnilised töötajad või B1- või B2-kategooria tugitöötajad on lahkunud organisatsioonist või kui volitus tühistati. Peale selle peab hooldusorganisatsioon väljastama lennundustehnilistele töötajatele nende lahkumisel soovi korral neid käsitleva väljavõtte nimekirjast.

Lennundustehnilistele töötajatele tuleb soovi korral anda juurdepääs nende eespool kirjeldatud andmetele.

k) Organisatsioon väljastab lennundustehnilistele töötajatele koopia nende hooldustõendite väljastamise volitusest kas paber- või elektronkandjal.

l) Lennundustehnilised töötajad peavad oma hooldustõendite väljastamise volituse esitama igale volitatud isikule 24 tunni jooksul.

m) Lennundustehniliste töötajate ning B1- ja B2-kategooria tugitöötajate ea alampiir on 21 aastat.

145.A.40 Seadmed, tööriistad ja materjalid

a) Organisatsioonil peavad olemas olema tema sertifikaadis määratletud tööde tegemiseks vajalikud seadmed, tööriistad ja materjalid ning ta peab neid kasutama.

1. Kui tootja on ette näinud mõne konkreetse tööriista või seadme, kasutab organisatsioon seda, välja arvatud juhul, kui ta on oma käsiraamatus määratletud korras leppinud pädeva asutusega kokku teistes tööriistades või seadmetes.

2. Seadmed ja tööriistad peavad kogu aeg olema kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui mõnda tööriista või seadet kasutatakse nii harva, et tema pidev kättesaadavus ei ole vajalik. Need juhud tuleb käsiraamatu protseduuris kindlaks määrata.

3. Organisatsioonil, millele on antud luba teha baashooldustöid, peab olema piisavalt seadmeid õhusõidukile juurde pääsemiseks ning hoolduse tegemise platvorme, nii et õhusõidukit on võimalik nõuetekohaselt kontrollida.

b) Organisatsioon tagab, et kõiki tööriistu, seadmeid ja vajaduse korral eelkõige testimisseadmeid kontrollitakse ja kalibreeritakse vastavalt ametlikult tunnustatud nõuetele nii sageli, kui on vaja nende töökõlblikkuse ja täpsuse tagamiseks. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi andmed.

145.A.42 Komponentide vastuvõtmine

a) Kõik komponendid tuleb jagada järgmistesse kategooriatesse ja asjakohaselt üksteisest eraldada:

1. rahuldavas seisukorras komponendid, mille kohta on väljastatud hooldustõend EASA vormil 1 või sellega samaväärsel vormil ning mis on tähistatud kooskõlas 21. osa Q alajaoga;

2. kasutuskõlbmatud komponendid, mida tuleb kooskõlas käesoleva alajaoga hooldada;

3. praakkomponendid, mida liigitatakse vastavalt punkti 145.A.42 lõikele d;

4. õhusõidukite, mootorite, propellerite või õhusõidukite muude komponentide standardvaruosad, kui nad on esitatud tootja illustreeritud varuosade kataloogis ja/või tehnilistes normdokumentides;

5. hoolduses kasutatavad nii toor- kui ka äratarvitatavad materjalid, kui organisatsioon on veendunud, et nad vastavad nõutavatele spetsifikatsioonidele ning tema päritolu on asjakohaselt jälgitav. Iga materjaliga peavad kaasas olema dokumendid, mis on otseselt seotud vastava materjaliga ning mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ja nii tootja kui ka tarnija andmed.

b) Enne komponendi paigaldamist tagab organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks ka arvestades erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade järgseid nõudeid.

c) Organisatsioon võib käimasolevate tööde tarbeks valmistada oma tööruumides piiratud koguses osi, tingimusel et vastav kord on käsiraamatus määratletud.

d) Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või 21. osa järgi on heaks kiidetud mõni remondivõimalus.

145.A.45 Tehnilised normdokumendid

a) Organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemiseks olema kehtivad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. Kehtiv tähendab, et dokument on seotud õhusõiduki, komponendi või protsessiga, mis on määratletud organisatsiooni sertifikaadi klassipädevuste tabelis ning mis tahes sellega seotud hooldustööde loetelus.

Kui tehnilised normdokumendid esitab käitaja või klient, peavad need dokumendid organisatsioonil olemas olema tööde tegemise ajal, mis ei mõjuta punkti 145.A.55 lõike c täitmise vajadust.

b) Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid iga järgmine:

1. iga kehtiv nõue, protseduur, käitamiseeskiri või õhusõiduki või komponendi üle tehtava järelevalve eest vastutava pädeva asutuse poolt välja antud teave;

2. iga õhusõiduki või komponendi üle tehtava järelevalve eest vastutava pädeva asutuse poolt välja antud kehtiv lennukõlblikkuseeskiri;

3. 3. iga tüübisertifikaadi, tüübisertifikaadi lisa või mis tahes muu organisatsiooni poolt, mis on 21. osa järgi kohustatud seda avaldama, välja antud jätkuva lennukõlblikkuse juhend, ning kolmandast riigist pärit õhusõidukite või komponentide korral õhusõiduki või komponendi üle tehtava järelevalve eest vastutava pädeva asutuse määratud lennukõlblikkusjuhised;

4. iga kehtiv norm, nagu näiteks (kuid mitte ainult) hoolduse normtavad, mida amet tunnistab headeks hooldustavadeks;

5. kogu lõike d järgi välja antud kehtiv teave.

c) Organisatsioon kehtestab korra tagamaks, et avastamise korral dokumenteeritakse ja teatatakse asjaomaste tehniliste normdokumentide autorile iga ebatäpsus, puudulikkus või selgusetus hooldustöötajate poolt kasutatavates tehnilistes normdokumentides.

d) Organisatsioon võib hooldusjuhendeid muuta üksnes oma käsiraamatus määratletud korras. Muutmise korral peab organisatsioon tõestama, et tulemuseks on sama head või paremad hooldusstandardid, ning teatama sellest tüübisertifikaadi omanikule. Hooldusjuhend on käesoleva lõike tähenduses juhend selle kohta, kuidas teha mingit konkreetset tööd; see ei hõlma remondi- ja muudatustööde tehnilist projekti.

e) Organisatsioon loob ühtse töökaartide või -lehtede süsteemi, mida tuleb kasutada organisatsiooni kõigis osades. Peale selle peab organisatsioon kandma nendele töökaartidele või -lehtedele kas lõigetes b ja d osutatud tehnilised normdokumendid või täpse viite konkreetsele hooldustööle või tehnilistes normdokumentides sisalduvatele töödele. Töökaarte ja -lehti võib genereerida arvuti abil ning hoida elektroonilises andmebaasis, kui on tagatud, et neid ei ole võimalik volitamata muuta, ning andmebaasist on olemas elektrooniline varund, mida tuleb uuendada 24 tunni jooksul pärast iga muudatust. Keerulised hooldustööd tuleb kanda töökaartidele või -lehtedele ning jaotada etappideks, et oleks võimalik dokumenteerida iga keerulise hooldustöö lõpetamist.

Kui organisatsioon osutab hooldusteenust õhusõiduki käitajale, kes nõuab, et organisatsioon kasutaks tema töökaartide või -lehtede süsteemi, siis kasutab organisatsioon seda. Sellisel juhul peab organisatsioon kehtestama korra, tagamaks et õhusõiduki käitaja töökaarte või -lehti täidetakse nõuetekohaselt.

f) Organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on hooldustöötajate nõudmisel hõlpsasti kättesaadavad.

g) Organisatsioon kehtestab korra, tagamaks et tema käes olevaid tehnilisi normdokumente hoitakse ajakohastena. Kui tehnilisi normdokumente kontrollib või esitab käitaja/klient, peab organisatsioonil olema võimalik tõestada, et tal on kas käitaja/kliendi kirjalik kinnitus selle kohta, et kõik tehnilised normdokumendid on ajakohased, või töökäsud, millele on märgitud kasutatavate tehniliste normdokumentide muudatuste seis, või tal on võimalik tõestada, et see muudatuste seis on märgitud käitaja/kliendi tehniliste normdokumentide muudatuste loetelus.

145.A.47 Hoolduse planeerimine

a) Organisatsioonil peab olemas olema tööde mahule ja keerukusele vastav süsteem kõikide vajalike töötajate, tööriistade, seadmete, materjalide tehniliste normdokumentide ja tööruumide planeerimiseks, et hooldustööd saaksid kindlasti tehtud.

b) Hooldustööde planeerimisel ja vahetuste korraldamisel tuleb arvestada inimvõimete piire.

c) Kui hooldustööde jätkamist või lõpetamist tuleb vahetuse või töötajate vahetumise tõttu üle anda, peavad saabuvad ja lahkuvad töötajad vahetama piisavalt asjaomast teavet.

145.A.50 Hooldustõendite väljastamine

a) Asjakohaste volitustega lennundustehnilised töötajad väljastavad hooldustõendi organisatsiooni nimel siis, kui nad on tuvastanud, et organisatsioon on punktis 145.A.70 määratletud korras teinud ära kõik tellitud hooldustööd, võttes seejuures arvesse, et punktis 145.A.45 määratletud tehnilised normdokumendid on olemas ning neid on kasutatud, ja et täitmata ei ole jäänud ühtki nõuet, mille kohta oleks teada, et see ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Hooldustõend antakse välja enne lendu pärast hooldustöid.

c) Eespool osutatud hooldustööde käigus avastatud uutest defektidest või mittetäielikest hooldustöökäskudest tuleb teatada õhusõiduki käitajale konkreetselt selleks, et saavutada temaga kokkulepe nende defektide kõrvaldamiseks või töökäskude nõuetekohaseks vormistamiseks. Kui õhusõiduki käitaja keeldub hooldustöid käesoleva lõike alusel teha laskmast, kohaldatakse lõiget e.

d) Hooldustõend väljastatakse pärast mis tahes hooldustöid, mis on komponendil tehtud õhusõidukilt mahavõetud olles. Komponendi hooldustõendiks on selle käitamissertifikaat või lennukõlblikkusetikett, mis on vormistatud käesoleva osa I liites esitatud EASA vormi 1 järgi. Kui organisatsioon hooldab komponenti oma tarbeks, ei pruugi EASA vormi 1 olenevalt organisatsiooni enda käsiraamatus määratletud komponentide kasutusse laskmise korrast vaja olla.

e) Erandina lõikest a võib organisatsioon siis, kui tal ei ole võimalik kõiki tellitud hooldustöid teha, anda hooldustõendi välja õhusõiduki heakskiidetud piirangute raames. Enne hooldustõendi väljastamist märgib organisatsioon selle asjaolu tõendile.

f) Erandina lõikest a ja punktist 145.A.42 on olukorras, kui õhusõiduk asub seetõttu, et vajaliku hooldustõendiga komponenti ei ole, mujal kui oma põhiliinihoolduskohas või põhihooldusbaasis, lubatud paigaldada õhusõidukile asjakohase hooldustõendita komponenti kuni kõige rohkem 30 lennutunniks või kuni õhusõiduk naaseb kas oma põhiliinihoolduskohta või põhihooldusbaasi, olenevalt sellest, kumba ta varem jõuab, ja tingimusel, et õhusõiduki käitaja on sellega nõus ning kõnealusel komponendil on vajalik hooldustõend olemas, muudel juhtudel aga peavad kõik kehtivad hooldus- ja üldnõuded olema täidetud. Sellised komponendid tuleb pärast eespool määratletud aja möödumist eemaldada, välja arvatud juhul, kui vahepeal on komponendile lõike a ja punkti 145.A.42 alusel hangitud asjakohane hooldustõend.

145.A.55 Hooldustööde dokumendid

a) Organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud hooldustööde üksikasjad. Organisatsioon peab säilitama vähemalt need dokumendid, mida on vaja tõestamaks, et kõik nõuded hooldustõendi väljastamiseks on täidetud, kaasa arvatud alltöövõtjate poolt väljastatud kasutusse laskmise dokumendid.

b) Organisatsioon esitab õhusõiduki käitajale igast hooldustõendist koopia ning koopia igast kinnitatud dokumendist remondi/muudatustööde kohta, mida on kasutatud tehtud remondi/muudatustööde tegemisel.

c) Organisatsioon hoiab koopiad kõikidest hooldustööde dokumentidest ja kõikidest nendega seotud tehnilistest normdokumentidest alles kaks aastat alates kuupäevast, mil ta andis õhusõidukile või komponendile, millega tehtud tööd on seotud, välja hooldustõendi.

1. Käesolevas lõikes käsitletud dokumente tuleb hoida tule, vee ja varguse eest turvalises kohas.

2. Varundusdiskette, -linte jms tuleb hoida tööandmeid sisaldavatest diskettidest, lintidest jms eraldi kohas keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

3. Kui käesoleva osa järgi sertifitseeritud organisatsioon lõpetab tegevuse, annab ta kõik viimase kahe aasta jooksul alles hoitud hooldusdokumendid üle vastava õhusõiduki või komponendi viimasele omanikule või kliendile või paneb nad pädeva asutuse korralduse kohaselt hoiule.

145.A.60 Juhtumitest teatamine

a) Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele, registreerijariigile ning õhusõiduki või komponendi projekteerinud organisatsioonile igast õhusõiduki või komponendi avastatud ohtlikust või potentsiaalselt ohtlikust seisukorrast, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Organisatsioon kehtestab sisemise juhtumitest teatamise korra, mis tuleb määratleda tema käsiraamatus, et selliseid teateid oleks võimalik koguda ja hinnata, sealhulgas teateid juhtumite kohta, millest tuleb teatada vastavalt lõikele a. Selles korras tuleb määratleda negatiivsed suundumused ja parandusmeetmed, mida organisatsioon on võtnud või peab võtma puuduste käsitlemiseks, ning see peab sisaldama kogu kõnealuste kõrvalekallete kohta teada oleva teabe hindamist ja selle teabe vahetamist.

c) Organisatsioon annab selliseid teateid ameti kehtestatud vormis ja viisil ning tagab, et need sisaldavad kogu teavet organisatsioonile teadaoleva seisukorra ja hindamise tulemuste kohta.

d) Kui organisatsioon teeb hooldustöid äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki käitajaga sõlmitud lepingu alusel, peab ta igast kõnealusest kõrvalekaldest, mis mõjutab selle käitaja õhusõidukit või selle komponenti, teatama ka käitajale.

e) Organisatsioon annab kõnealuseid teateid võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud.

145.A.65 Ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, hooldustööde tegemise kord ning kvaliteedi tagamise kord

a) Organisatsioon kehtestab ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, mille ta peab vastavalt punktile 145.A.70 määratlema oma käsiraamatus.

b) Organisatsioon kehtestab kooskõlas pädeva asutusega inimfaktoreid ja -võimeid arvesse võttes korra headest hooldustavadest kinnipidamiseks ning käesoleva osa nõuete täitmiseks, mis hõlmab selgesõnalist töökäsku või lepingut, nii et õhusõidukile või komponentidele on võimalik hooldustõend väljastada kooskõlas punktiga 145.A.50.

1. Käesoleva lõike järgset hooldustööde tegemise korda kohaldatakse punktide 145.A.25-145.A.95 suhtes.

2. Hooldustööde tegemise kord, mille organisatsioon on kehtestanud või kehtestab käesoleva lõike alusel, peab hõlmama hooldustööde kõiki aspekte, kaasa arvatud eritööde tegemist ja kontrollimist, ning standardeid, millele vastavalt kavatseb organisatsioon kõnealuseid töid teha.

3. Õhusõidukite liini- ja baashoolduse puhul kehtestab organisatsioon korra mitmekordsete vigade tekkimise ohu vähendamiseks ja vigade leidmiseks kriitilistes süsteemides ning ühtlasi tagamaks, et mitte ühelegi isikule ei anta ühe hoolduskontrolli ajal korraldust nii teha kui ka kontrollida hooldustööd, mis sisaldab sama õhusõiduki mitmele süsteemile paigaldatud sama tüüpi komponentide mahavõtmist või tagasipaigaldamist. Kui aga selliste tööde tegemiseks on olemas üksnes üks isik, peab organisatsiooni vastav töökäsk või -leht sisaldama täiendavat etappi selle isiku tehtud tööde ülekontrollimiseks pärast nende lõppu.

4. Kehtestada tuleb hooldustööde tegemise kord tagamaks, et kahjusid hinnatakse ning muudatus- ja remonditöid tehakse dokumentide põhjal, mille on kinnitanud amet või vajaduse korral 21. osa järgi sertifitseeritud projekteerimisettevõte.

c) Organisatsioon kehtestab kvaliteedi tagamise korra, mis hõlmab järgmist:

1. sõltumatud kontrollid õhusõidukite või nende komponentidega seotud nõuete täitmise ning protseduuride sobivuse jälgimiseks, tagamaks et nende protseduuride tulemuseks on head hooldustavad ning lennukõlblikud õhusõidukid või kasutuskõlblikud komponendid. Kõige väiksemad organisatsioonid võivad oma kvaliteedi tagamise korras sõlmida sõltumatute kontrollide tegemiseks lepingu mõne teise käesoleva osa järgi sertifitseeritud organisatsiooniga või isikuga, kellel on asjaomased tehnilised teadmised ning piisavalt kogemusi kontrollide tegemisega, mida peab olema võimalik tõestada; ja

2. kvaliteeditagasiside punkti 145.A.30 lõikes b nimetatud isikule või isikute rühmale ning lõpuks vastutavale juhile andmise kord, mis tagab alapunktis 1 sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks tehtavate sõltumatute kontrollide käigus esitatavatele nõuetele reaktsiooniks asjakohaste ja õigeaegsete parandusmeetmete võtmise.

145.A.70 Hooldusorganisatsiooni käsiraamat

a) Hooldusorganisatsiooni käsiraamat on dokument või dokumendid, milles on määratletud tööd, mida selle hooldusorganisatsiooni sertifikaat hõlmab, ning samuti see, kuidas organisatsioon kavatseb käesolevat osa täita. Organisatsioon esitab pädevale asutusele hooldusorganisatsiooni käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:

1. vastutava juhataja allkirjastatud kinnitus selle kohta, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus ja selles viidatud sellega seonduvates käsiraamatutes määratletud, kuidas organisatsioon täidab käesoleva osa nõudeid, ja et ta täidab neid nõudeid alati. Kui vastutav juht ei ole organisatsiooni peadirektor, kirjutab sellele kinnitusele alla ka organisatsiooni peadirektor;

2. organisatsiooni punktis 145.A.65 määratletud ohutuse- ja kvaliteedipoliitika;

3. punkti 145.A.30 lõike b alusel ametisse nimetatud isikute ametinimetused ja nimed;

4. punkti 145.A.30 lõike b alusel ametisse nimetatud isikute ülesanded ja kohustused, sealhulgas küsimused, mida nad võivad organisatsiooni nimel käsitleda otse pädeva asutusega;

5. punkti 145.A.30 lõike b alusel ametisse nimetatud isikute omavahelisi vastutussuhteid kirjeldav joonis;

6. lennundustehniliste töötajate ning B1- ja B2-kategooria tugitöötajate nimekiri;

7. inimressursside üldkirjeldus;

8. organisatsiooni sertifikaadil märgitud aadressidel asuvate tööruumide üldkirjeldus;

9. organisatsiooni sertifikaadi kehtivusega seotud tööde maht;

10. punktis 145.A.85 osutatud organisatsiooni muutustest teatamise kord;

11. hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muutmise kord;

12. organisatsiooni poolt punktide 145.A.25-145.A.90 alusel kehtestatud protseduurid ja kvaliteedi tagamise kord;

13. olemasolu korral nende äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajate nimekiri, kellele organisatsioon osutab õhusõidukite hooldamise teenust;

14. olemasolu korral punkti 145.A.75 lõikes b määratletud allettevõtjate nimekiri;

15. olemasolu korral punkti 145.A.75 lõikes d määratletud liinihoolduskohtade nimekiri;

16. olemasolu korral lepinguliste organisatsioonide nimekiri.

b) Käsiraamatut muudetakse vastavalt vajadusele, et säilitada organisatsiooni ajakohane kirjeldus. Käsiraamatu ja selle mis tahes muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Punkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks käsiraamatu protseduuri teel (edaspidi "kaudne heakskiitmine").

145.A.75 Organisatsiooni õigused

Organisatsioonil on õigus teha kooskõlas käsiraamatuga järgmisi töid:

a) oma sertifikaadil ja käsiraamatus määratletud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b) sõlmida iga õhusõiduki või komponendi hooldamiseks, milleks ta on sertifitseeritud, lepingu mõne teise organisatsiooniga, mis töötab tema kvaliteedi tagamise korra kohaselt. Selline hooldus tähendab töid, mida teeb organisatsioon, millel endal ei ole selleks käesoleva osa kohast luba, ning üksnes töid, mida lubatakse teha punkti 145.A.65 lõikes b määratletud korras. Need tööd ei hõlma õhusõidukite baashoolduse kontrolle ega töökojas tehtavate hooldustööde täielikke kontrolle ega mootorite või mootoriagregaatide kapitaalremonte;

c) hooldada käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu, või on vaja teha plaaniväliseid liinihooldustöid;

d) hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, kohas, mida nimetatakse liinihoolduskohas ja kus on võimalik teha lihtsamaid hooldustöid, ning üksnes juhul, kui organisatsiooni käsiraamatu järgi on see lubatud ja käsiraamatus on need kohad loetletud;

e) anda kooskõlas punktiga 145.A.50 välja hooldustõendeid hooldustööde lõpetamise kohta.

145.A.80 Organisatsiooni piirangud

Organisatsioon tohib hooldada üksnes õhusõidukeid või komponente, milleks ta on sertifitseeritud, ja üksnes siis, kui tal on olemas kõik selleks vajalikud tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, tehnilised normdokumendid ning lennundustehnilised töötajad.

145.A.85 Muudatused organisatsioonis

Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele igast järgmisest muudatusest enne selle elluviimist, et pädeval asutusel oleks võimalik tuvastada, kas käesoleva osa nõudeid täidetakse ka pärast muudatuse elluviimist, ja muuta vajaduse korral organisatsiooni sertifikaati, välja arvatud muudatuste korral töötajate koosseisus, keda organisatsiooni juhatus ei tunne, millisel juhul tuleb muudatustest teatada esimesel võimalusel:

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni põhiasukoht;

3. organisatsiooni muud asukohad;

4. vastutav juht;

5. punkti 145.A.30 lõike b alusel ametisse nimetatud isikud;

6. tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööd või lennundustehnilised töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

145.A.90 Organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

a) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

1. organisatsioon täidab jätkuvalt käesoleva osa nõudeid seoses punktis 145.B.40 määratletud puudustega tegelemise tingimustega; ja

2. pädeval asutusel lubatakse organisatsiooni külastada, et kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist selle poolt; ja

3. sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud.

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tuleb see pädevale asutusele tagastada.

145.A.95 Puudused

a) Esimese astme puudus on iga 145. osa nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga 145. osa nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punktile 145.B.50 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

B JAGU

MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

145.B.01 Reguleerimisala

Käesolevas jaos on kehtestatud haldusmenetlused, mida pädev asutus peab oma ülesannete ja kohustuste täitmisel seoses 145. osa nõuetele vastavate hooldusorganisatsioonide sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega järgima.

145.B.10 Pädev asutus

1. Üldosa

Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses hooldusorganisatsioonide sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. See pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida.

2. Vahendid

Pädeval asutusel on nii palju töötajaid, kui on vaja käesolevas jaos määratletud nõuete täitmiseks.

3. Pädevus ja väljaõpe

Kõik 145. osa nõuetele vastavate sertifikaatidega tegelevad töötajad peavad:

a) olema asjakohaselt kvalifitseeritud ja neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud teadmised, kogemused ja väljaõpe;

b) olema vajaduse korral saanud 145. osa nõuete kohta, kaasa arvatud nende kavandatud tähenduse ja standardi kohta koolitust/jätkukoolitust.

4. Kord

Pädev asutus kehtestab korra, mille järgi käesolevat B jagu täidetakse.

Seda tuleb nõuete täitmise jätkumise tagamiseks läbi vaadata ja muuta.

145.B.15 Mitmes liikmesriigis asuvad organisatsioonid

Kui hoolduse tegemiseks kasutatavad tööruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb sertifikaadi tingimuste täitmist kontrollida ja pidevat järelevalvet selle üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused tööruumid asuvad.

145.B.17 Nõuete täitmise vastuvõetavad viisid

Amet töötab välja nõuete täitmise vastuvõetavad viisid, mida liikmesriigid võivad kasutada käesoleva osa nõuete täitmise kindlakstegemiseks. Kui nõuete täitmise vastuvõetavatest viisidest peetakse kinni, loetakse nendega seotud nõuded käesolevas osas samuti täidetuiks.

145.B.20 Esialgne tegevusluba

1. Kui punkti 145.A.30 lõigete a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades lõigetes osutatud töötajate heakskiitmisest.

2. Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas 145. osa nõuetega ning vastutav juht on kirjutanud alla deklaratsioonile.

3. Pädev asutus kontrollib, kas organisatsioon täidab 145. osa nõudeid.

4. Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal tuleb korraldada kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult tegevusloa tähtsust ning seda, miks ta kirjutab organisatsiooni nimel alla kohustusele täita organisatsiooni käsiraamatus määratletud korda.

5. Kõikide puuduste kohta tuleb organisatsioonile anda kirjalik kinnitus.

6. Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja tehtud soovitused.

7. Esialgse tegevusloa korral tuleb kõik puudused kõrvaldada enne sertifikaadi väljastamist.

145.B.25 Sertifikaadi väljastamine

1. Pädev asutus kinnitab käsiraamatu ning väljastab taotlejale vormil 3 sertifikaadi koos kategooriatega, mille suhtes sertifikaat kehtib. Pädev asutus väljastab sertifikaadi üksnes siis, kui organisatsioon täidab 145. osa nõudeid.

2. Pädev asutus märgib sertifikaadi tingimused sertifikaadile vormil 3.

3. Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 3) ameti täpsustatud viisil.

145.B.30 Sertifikaadi pikendamine

Sertifikaadi pikendamist arutatakse punktis 145.B.20 määratletud esialgse sertifikaadi väljastamise korras. Peale selle:

1. peab pädev asutus pidama ja ajakohasena hoidma nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid ning tehtud ja saabuvate kontrollvisiitide kuupäevad;

2. tuleb iga organisatsiooni kõige rohkem iga 24 kuu järel kontrollida 145. osa nõuete täitmise suhtes;

3. tuleb iga vähemalt 24 kuu järel korraldada kohtumine vastutava juhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

145.B.35 Muudatused

1. Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele igast punktis 145.A.85 loetletud muudatusest.

Pädev asutus lähtub kõikide muudatuste puhul organisatsioonis esialgse tegevusloa väljastamist käsitlevatest sätetest.

2. Kui pädev asutus ei tuvasta, et hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks peatada, võib ta määrata kindlaks tingimusi, mil organisatsioon võib kõnealuste muudatuste kinnitamise ajal tegutseda.

145.B.40 Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muutmine

1. Käsiraamatu muudatuste vahetu kinnitamise korral veendub pädev asutus enne kinnitamise teatamist sertifitseeritud organisatsioonile, et käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas 145. osa nõuetega.

2. Käsiraamatu muudatuste kaudse kinnitamise korral tagab pädev asutus, et tal on küllaldane kontroll kõikide muudatuste kinnitamise üle.

145.B.45 Sertifikaatide kehtetuks tunnistamine, peatamine ja nendele piirangute kehtestamine

Pädev asutus:

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile 145.B.50.

145.B.50 Puudused

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et 145. osa nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

1. esimese astme puuduste puhul võtab pädev asutus puuduse tähtsusest olenevalt kohe meetmeid hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed;

2. teise astme puuduste puhul annab pädev asutus parandusmeetmete elluviimiseks aja, mis vastab puuduse laadile, kuid ei ületa esialgu kolme kuud. Teatavatel asjaoludel ja sõltuvalt puuduse laadist võib pädev asutus pikendada kõnealust kolmekuulist ajavahemikku vastavalt pädevat asutust rahuldavale parandusmeetmete kavale.

b) Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmeid sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

145.B.55 Dokumentide säilitamine

1. Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise korra koos miinimumnõuetega, mis võimaldab iga organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

2. Kõnealuste dokumentide hulka kuuluvad vähemalt järgmised:

a) organisatsiooni sertifikaadi taotlus, kaasa arvatud selle pikendamise taotlus;

b) pädeva asutuse jätkuva järelevalve kava koos kõikide auditite dokumentidega;

c) organisatsiooni sertifikaat koos mis tahes muudatustega;

d) koopia auditikavast koos saabuvate ja tehtud auditite kuupäevadega;

e) koopiad kõikidest kirjavahetusdokumentidest, kaasa arvatud vormil 4 või sellega samaväärsetel vormidel;

f) andmed kõikide erandi andmiseks ja täitmisele pööramiseks võetud meetmete kohta;

g) kõik muud pädeva asutuse auditiaruanded;

h) hooldusorganisatsiooni käsiraamatud.

3. Eespool nimetatud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat.

4. Pädev asutus võib dokumente säilitada kas paberkandjatel või elektroonilisel kujul või kummagi kombinatsioonina, tingimusel et asjakohased kontrolliabinõud on rakendatud.

145.B.60 Erandid

Pädev asutus registreerib ja hoiab alles kõik algmääruse artikli 10 lõike 3 alusel tehtud erandid.

--------------------------------------------------

1. III LISA

(66. OSA)

66.1

Käesoleva osa tähenduses on pädev asutus see asutus, mille nimetab liikmesriik ja mille käest taotletakse lennundustehniliste töötajate lube.

A JAGU

A ALAJAGU

LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE LOAD — LENNUKID JA HELIKOPTERID

66.A.1 Reguleerimisala

a) Käesolevas jaos on kehtestatud lennundustehniliste töötajate lubade väljastamise nõuded järgmiste lennuki- ja helikopterikategooriate korral ning nende kehtivuse ja kasutamise tingimused:

- A-kategooria

- B1-kategooria

- B2-kategooria

- C-kategooria

b) A- ja B1-kategooria on lennukite, helikopterite ning turbiin- ja kolbmootorite kombinatsioonide järgi jagatud alamkategooriateks. Need on järgmised:

—A1 ja B1.1 | Lennukid Turbiin |

—A2 ja B1.2 | Lennukid Kolb |

—A3 ja B1.3 | Helikopterid Turbiin |

—A4 ja B1.4 | Helikopterid Kolb |

66.A.10 Taotlemine

Lennundustehnilise töötaja luba või selle muutmist taotletakse EASA vormil 19 ning pädeva asutuse kehtestatud viisil ning taotlus tuleb esitada sellele. Lennundustehnilise töötaja loa muutmise taotlus tuleb esitada sellele pädevale asutusele, mis loa väljastas.

66.A.15 Taotleja vanuse alampiir

Lennundustehnilise töötaja loa taotleja peab olema vähemalt 18aastane.

66.A.20 Õigused

a) Kui lõike b sätted on täidetud, kehtivad järgmised õigused:

1. A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt oma volituses määratletud piirangutele. Hooldustõendite väljastamise õigused kehtivad üksnes nende tööde suhtes, mida loa omanik on isiklikult teinud 145. osa nõuetele vastavas organisatsioonis.

2. B1-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid hooldustööde kohta, mis hõlmavad õhusõidukite konstruktsiooni, jõuseadmeid ning mehaaniliste ja elektrisüsteeme. Samuti on tal lubatud vahetada vahetatavaid avioonikaseadmeid, mille töökõlblikkuse väljaselgitamiseks tuleb teha lihtsaid katseid. B1-kategooria sisaldab automaatselt A-kategooria vastavat alamkategooriat.

3. B2-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid avioonika- ja elektrisüsteemidel tehtud hooldustööde kohta.

4. C-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid õhusõidukite baashooldustööde kohta. Need õigused kehtivad kogu õhusõiduki kohta 145. osa nõuetele vastavas organisatsioonis.

b) Lennundustehnilise töötaja loa omanik tohib oma loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui:

1. ta täidab M osa ja/või 145. osa kehtivaid nõudeid;

2. tal on eelneva kahe aasta jooksul kas olnud kuus kuud kogemusi lennundustehnilise töötaja loa alusel tehtavate hooldustöödega või ta on vastanud asjaomaste õiguste andmise tingimusele;

3. ta oskab lugeda, kirjutada ja rääkida arusaadavalt nendes keeltes, milles on koostatud hooldustõendi väljastamiseks vajalikud dokumendid ja protseduurid.

66.A.25 Nõuded alusteadmistele

a) Lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks täiendav kategooria või alamkategooria, peab eksami teel tõestama, et tal on olemas teadmised käesoleva osa I liites määratletud ainemoodulites.

Kõnealuseid alusteadmisi kontrollib koolitusorganisatsioon, kellel on 147. osa nõuetele vastav või pädeva asutuse väljastatud koolitusluba.

b) Iga muu tehnilise kvalifikatsiooni eest, mida pädev asutus peab samaväärseks käesolevas osas teadmiste taseme kohta sätestatud nõuetega, antakse alusteadmiste kontrollis lisaks täis- või osalisi boonuspunkte. Need boonuspunktid tuleb määratleda kooskõlas käesoleva osa B jao E alajaoga.

66.A.30 Nõuded kogemustele

a) Lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peab olema:

1. A-kategooria ning B1.2- ja B1.4-alamategooriate korral:

i) kolm aastat praktilisi kogemusi kasutatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud asjakohast väljaõpet; või

ii) kaks aastat praktilisi kogemusi kasutatava õhusõiduki hooldamisega ja läbitud tehnilise oskustöölise väljaõpe, mida pädev asutus peab asjakohaseks; või

iii) üks aasta praktilisi kogemusi kasutatava õhusõiduki hooldamisega ja läbitud 147. osa nõuetele vastavalt heakskiidetud baaskursus;

2. B2-kategooria ning B1.1- ja B1.3-alamategooriate korral:

i) viis aastat praktilisi kogemusi kasutatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud asjakohast väljaõpet; või

ii) kolm aastat praktilisi kogemusi kasutatava õhusõiduki hooldamisega ja läbitud tehnilise oskustöölise väljaõpe, mida pädev asutus peab asjakohaseks; või

iii) kaks aastat praktilisi kogemusi kasutatava õhusõiduki hooldamisega ja läbitud 147. osa nõuetele vastavalt heakskiidetud baaskursus;

3. C-kategooria ja suurte õhusõidukite korral:

i) kolm aastat kogemusi B1.1- või B1.3-alamkategooria või B2-kategooria õiguste kasutamisega seoses suurte õhusõidukitega või 145. osa nõuetele vastava B1.1-või B1.3-alamkategooria või B2-kategooria tugitöötajana töötamisega või mõlema kombinatsioonina; või

ii) viis aastat kogemusi B1.2- või B1.4-alamkategooria õiguste kasutamisega seoses suurte õhusõidukitega või 145. osa nõuetele vastava B1.2- või B1.4-alamkategooria tugitöötajana töötamisega või mõlema kombinatsioonina; või

4. C-kategooria ja muude kui suurte õhusõidukite korral:

kolm aastat kogemusi B1- või B2-kategooria õiguste kasutamisega seoses muude kui suurte õhusõidukitega või 145. osa nõuetele vastava B1- või B2-kategooria tugitöötajana töötamisega või mõlema kombinatsioonina; või

5. kõrgharidusena omandatud C-kategooria kvalifikatsiooni korral:

loataotleja puhul, kes on mõnes pädeva asutuse tunnustatud ülikoolis või muus kõrgkoolis omandanud mõnel tehnilisel erialal akadeemilise kraadi, kolm aastat kogemusi tsiviilõhusõidukite hooldamisega, mis peab hõlmama esinduslikku valikut otseselt õhusõidukite hooldamiseks tehtud töödest, kaasa arvatud kuus kuud baashooldustööde tegemise jälgimist.

b) Lennundustehnilise töötaja loa omanikul, kes taotleb oma loa laiendamist, peavad olema vähemalt need tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemused, mis vastavad taotletavale lisakategooriale või -alamkategooriale ja on määratletud käesoleva osa IV liites.

c) A-, B1- ja B2-kategooria puhul peavad kogemused olema praktilised, mis tähendab, et taotleja peab olema tegelenud esindusliku ristlõikega õhusõidukil tehtavatest hooldustöödest.

d) Kõikide taotlejate puhul kehtib nõue, et vähemalt üks aasta nõutavatest kogemustest peavad olema värsked ja seotud selle kategooria või alamkategooria õhusõidukite hooldamisega, mille jaoks esialgset lennundustehnilise töötaja luba taotletakse. Kui lennundustehnilise töötaja loale taotletakse kategooriaid või alamkategooriaid juurde, võivad värsked kogemused hõlmata lühemat aega kui üks aasta, kuid vähemalt kolm kuud. Nõutavad kogemused sõltuvad olemasoleva ja taotleva loa kategooriast/alamkategooriast. Sellised täiendavad kogemused peavad olema uue taotletava loakategooria või -alamkategooria suhtes tüüpilised.

e) Lõike a sätetest olenemata on väljaspool tsiviilõhusõidukite hooldamise valdkonda omandatud õhusõidukite hooldamise kogemused aktsepteeritavad, kui pädev asutus tuvastab, et see hooldus vastab käesolevas osas määratletud hooldusele. Sellegipoolest peavad olemas olema täiendavad kogemused tsiviilõhusõidukite hooldamisega, et oleksid olemas teadmised tsiviilõhusõidukite hooldamise kohta.

66.A.40 Lennundustehnilise töötaja loa jõushoidmine

a) Lennundustehnilise töötaja luba kaotab kehtivuse viis aastat pärast tema viimast väljaandmist või muutmist, kui omanik ei esita teda pädevale asutusele, mis ta väljastas, veendumaks, et loale märgitud teave on vastavalt punktile 66.B.120 sama mis pädeva asutuse dokumentides.

b) Kõik lennundustehnilise töötaja loast tulenevad õigused seoses hooldustõendite väljastamisega kaovad kohe, kui luba kaotab kehtivuse.

c) Lennundustehnilise töötaja luba kehtib üksnes siis, kui selle on andnud välja ja/või muutnud pädev asutus ning kui omanik on sellele alla kirjutanud.

66.A.45 Tüübi/töökoolitus ja pädevused

a) A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik võib konkreetset tüüpi õhusõidukitele hooldustõendite väljastamise õigust kasutada alles siis, kui ta on rahuldavalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse, mille on korraldanud 145. osa või 147. osa nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon. Kõnealune koolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse rahuldavat läbimist kontrollitakse eksami teel ja/või praktilise hindamise teel töökohal, mida teeb 145. või 147. osa nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon.

b) Kui lõikes g teisiti sätestatud ei ole, kasutab B1-, B2- või C-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik loast tulenevat hooldustõendite väljastamise õigust konkreetset tüüpi õhusõidukite puhul siis, kui seda tüüpi õhusõidukite pädevus on loale märgitud.

c) Kui lõikes h teisiti sätestatud ei ole, antakse pädevusi tingimusel, et rahuldavalt on läbitud asjaomast tüüpi B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukite tüübikoolitus, mille pädev asutus on heaks kiitnud või mille on korraldanud 147. osa nõuete kohaselt sertifitseeritud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon.

d) Heakskiidetud B1- ja B2-kategooria tüübikoolitus peab sisaldama nii teoreetilist kui ka praktilist õpet ja koosnema punkti 66.A.20 lõike a järgseid õigusi käsitlevast kursusest. Teoreetiline ja praktiline õpe peavad olema kooskõlas käesoleva osa III liitega.

e) Heakskiidetud C-kategooria tüübikoolitus peab olema kooskõlas käesoleva osa III liitega. C-kategooria töötaja puhul, kes on kvalifikatsiooni omandanud punkti 66.A.30 lõike a alapunktis 5 määratletud akadeemilise kraadi omandamise teel, peab asjaomast tüüpi õhusõidukeid käsitlev teoreetiline õpe toimuma B1- või B2-kategooria tasemel. Praktiline õpe ei ole kohustuslik.

f) Lõigetes b-e määratletud heakskiidetud tüübikoolituse läbimist tõendatakse eksami teel. Eksam peab toimuma kooskõlas käesoleva osa III liitega. B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukite tüübipädevuste eksameid teevad 147. osa järgi sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid, pädev asutus või tüübikoolituse korraldanud koolitusorganisatsioon.

g) Lõike b sätetest olenemata võib B1- või B2-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik kasutada hooldustõendite väljastamise õigust ka siis, kui tema loale on märgitud asjakohased grupipädevused või tootja grupipädevused, välja arvatud juhul, kui amet on määranud, et kõnealuse õhusõiduki keerukusest tulenevalt on vaja tüübipädevust.

1. Tootja grupipädevusi tohib anda siis, kui on täidetud tüübipädevuse andmise nõuded kahe õhusõidukitüübi suhtes, mis esindavad ühe ja sama tootja gruppi.

2. Täielikke grupipädevusi tohib anda siis, kui on täidetud tüübipädevuse andmise nõuded kolme õhusõidukitüübi suhtes, mis esindavad eri tootjate gruppi. Täielikku grupipädevust ei tohi anda siiski B1-kategooria mitme turbiinmootoriga lennukite kohta, mille kohta tohib anda üksnes tootja grupipädevust.

3. Grupid koosnevad järgmisest:

i) B1- või C-kategooria puhul:

- helikopterid: kolbmootor

- helikopterid: turbiinmootor

- lennukid: üks kolbmootor — metallkonstruktsioon

- lennukid: mitu kolbmootorit — metallkonstruktsioon

- lennukid: üks kolbmootor — puitkonstruktsioon

- lennukid: mitu kolbmootorit — puitkonstruktsioon

- lennukid: üks kolbmootor — komposiitkonstruktsioon

- lennukid: mitu kolbmootorit — komposiitkonstruktsioon

- lennukid: üks turbiinmootor

- lennukid: mitu turbiinmootorit

ii) B2- või C-kategooria puhul:

- lennukid

- helikopterid

h) Lõike c sätetest olenemata võidakse pädevusi anda ka muude kui suurte õhusõidukite kohta, kui läbitakse rahuldavalt vastava B1-, B2- või C-kategooria õhusõiduki tüübieksam ja praktiliste oskuste kontroll, välja arvatud juhul, kui amet on määranud, et tegemist on keeruka õhusõidukiga, millisel juhul peab olema läbitud lõikes 3 kirjeldatud heakskiidetud tüübikoolitus.

Muude kui suurte õhusõidukite kohta antud C-kategooria pädevuste korral, peab töötaja, kes on kvalifikatsiooni omandanud punkti 66.A.30 lõike a alapunktis 5 määratletud akadeemilise kraadi omandamise teel, olema läbinud asjaomast tüüpi õhusõidukeid käsitleva teoreetilise õppe B1- või B2-kategooria tasemel.

1. B1-, B2- ja C-kategooria heakskiidetud tüübieksamid peavad koosnema B1-kategooria korral mehaanikaeksamist, B2-kategooria korral avioonikaeksamist ning C-kategooria korral nii mehaanika- kui ka avioonikaeksamist.

2. Eksam peab toimuma kooskõlas käesoleva osa III liitega. Eksami viib läbi koolitusorganisatsioon, kellel on 147. osa nõuetele vastav või pädeva asutuse väljastatud koolitusluba.

3. Õhusõidukitüübiga seotud praktilised kogemused peavad hõlmama esinduslikku läbilõiget asjaomase kategooriaga seotud hooldustöödest.

66.A.70 Kvalifikatsiooni muutmine

a) Liikmesriigis kehtiva lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooniga isikule antakse lennundustehnilise töötaja luba enne käesoleva osa jõustumist punktis 66.B.300 määratletud tingimustel ilma eksamita.

b) Isik, kes omandab liikmesriigis kehtivat kvalifikatsiooni, võib seda enne käesoleva osa jõustumist edasi omandada. Isikule, kes on kvalifikatsiooni omandanud eespool kirjeldatud viisil, antakse lennundustehnilise töötaja luba punktis 66.B.300 määratletud tingimustel ilma eksamita.

c) Vajaduse korral kehtestatakse lennundustehnilise töötaja loale olenevalt varasemast kvalifikatsioonist tehnilised piirangud.

B ALAJAGU

MUUD ÕHUSÕIDUKID KUI LENNUKID JA HELIKOPTERID

66.A.100 Üldosa

Kuni käesolevas osas puudub nõue muude õhusõidukite kui lennukite ja helikopterite lennundustehniliste töötajate kohta, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi õigusnorme.

C ALAJAGU

KOMPONENDID

66.A.200 Üldosa

Kuni käesolevas puudub nõue komponentidele hooldustõendite väljastamise kohta, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi õigusnorme.

B JAGU

MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU

ÜLDOSA

66.B.05 Reguleerimisala

Käesoleva jaoga kehtestatakse haldusnõuded pädevatele asutustele, mis vastutavad käesoleva osa A jao kohaldamise ja täitmisele pööramise eest.

66.B.10 Pädev asutus

a) Üldosa

Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses lubade väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. See pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida.

b) Vahendid

Pädeval asutusel peab olema käesoleva osa nõuete täitmiseks piisavalt palju töötajaid.

c) Kord

Pädev asutus kehtestab korra, mille järgi käesolevat osa täidetakse.

Seda vaadatakse läbi ja muudetakse, tagamaks et käesolevat osa täidetakse pidevalt.

66.B.15 Nõuete täitmise vastuvõetavad viisid

Amet töötab välja nõuete täitmise vastuvõetavad viisid, mida liikmesriigid võivad kasutada käesoleva osa nõuete täitmise kindlakstegemiseks. Kui nõuete täitmise vastuvõetavatest viisidest peetakse kinni, loetakse nendega seotud nõuded käesolevas osas samuti täidetuiks.

66.B.20 Dokumentide säilitamine

a) Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, uuendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

b) Käesoleva osa nõuete täitmise üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuuluvad järgmised:

1. lennundustehnilise töötaja loa või selle muutmise taotlus koos kõikide täiendavate dokumentidega;

2. lennundustehnilise töötaja loa (kaasa arvatud mis tahes muudatused) koopia;

3. koopia kogu asjaomasest kirjavahetusest;

4. kõikide erandi andmiseks ja täitmisele pööramiseks võetud meetmete üksikasjad;

5. kõik lennundustehnilise töötaja loa omanikuga seotud teated, mille on andnud teised pädevad asutused;

6. pädeva asutuse tehtud kontrollide dokumendid;

7. lennundustehnilise töötaja loa ümbermuutmise aruanded;

8. eksami boonuspunktide aruanded.

c) Lõike b alapunktides 1-5 nimetatud dokumente tuleb pärast loa kehtivuse lõppemist säilitada vähemalt viis aastat.

d) Lõike b alapunktis 6 nimetatud dokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat.

e) Lõike b alapunktides 7 ja 8 nimetatud dokumente tuleb säilitada määramatu aja.

66.B.25 Vastastikune teabevahetus

a) Lennuohutuse parandamiseks osalevad pädevad asutused vastavalt algmääruse artiklile 11 kogu vajaliku teabe vastastikuses vahetamises.

b) Ilma, et see piiraks liikmesriikide pädevusi, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist võimaliku ohu korral lennuohutusele, mis hõlmab mitut liikmesriiki, vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel.

66.B.30 Erandid

Pädev asutus registreerib ja hoiab alles kõik algmääruse artikli 10 lõike 3 alusel tehtud erandid.

B ALAJAGU

LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJASTAMINE

Käesolevas alajaos on kehtestatud kord, mida pädev asutus peab järgima lennundustehniliste töötajate lubade väljastamisel, muutmisel või pikendamisel.

66.B.100 Lennundustehniliste töötajate lubade väljastamise kord pädevale asutusele

a) EASA vormi 19 ja mis tahes täiendavate dokumentide saamisel veendub pädev asutus, kas vorm on täidetud täielikult ning nõutavad kogemused vastavad käesoleva osa nõuetele.

b) Pädev asutus kontrollib, kas taotluse esitajat on kontrollitud, ja/või kinnitab boonuspunktide kehtivuse, tagades nii, et kõik käesoleva osa 1. liites esitatud moodulid on täidetud.

c) Kui pädev asutus on veendunud, et taotluse esitajal on olemas käesoleva osa nõuetele vastavad teadmised ja kogemused, väljastab ta sellele lennundustehnilise töötaja loa. Pädev asutus säilitab sama teabe.

66.B.105 Lennundustehniliste töötajate lubade väljastamise kord 145. osa nõuete järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu

a) 145. osa nõuetele vastav hooldusorganisatsioon, millele pädev asutus on andnud vastava loa, võib lennundustehnilise töötaja loa pädeva asutuse eest ette valmistada või anda sellele soovitusi lennundustehnilise töötaja loa taotleja kohta, nii et pädev asutus saab loa ette valmistada ja välja anda.

b) 145. osa nõuetele vastav hooldusorganisatsioon peab tagama, et punkti 66.B.100 lõigete a ja b nõuded on täidetud. Lennundustehnilise töötaja loa väljastab igal juhul pädev asutus.

66.B.110 Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks

a) Peale punkti 66.B.100 või 66.B.105 järgi nõutavate dokumentide peab isik, kes taotleb oma lennundustehnilise töötaja loale täiendavate baas- või alamkategooriate lisamist, esitama pädevale asutusele oma loa originaali koos EASA vormiga 19.

b) Punktis 66.B.100 või 66.B.105 määratletud korra täitmisel kinnitab pädev asutus täiendava baas- või alamkategooria pitseri ja allkirjaga lennundustehnilise töötaja loal või annab loa uuesti välja. Pädeva asutuse käes olevaid andmeid tuleb vastavalt muuta.

c) Kui isikul, kes taotleb oma loa baaskategooriate muutmist, on selleks punkti 66.B.100 alusel õigus muus liikmesriigis, kui selles, kus talle tema luba esimest korda väljastati, tuleb tema muutmise taotlus saata esimese loa väljastanud liikmesriiki.

d) Kui isikul, kes taotleb oma loa baaskategooriate muutmist, on selleks punkti 66.B.105 alusel õigus muus liikmesriigis kui selles, kus talle tema luba esimest korda väljastati, saadab 145. osa järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioon selle isiku lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 loa esimest korda väljastanud liikmesriiki, et see muutmise pitseri ja allkirjaga kinnitaks või loa uuesti välja annaks.

66.B.115 Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord õhusõidukitüüpide või gruppide lisamiseks

Kui pädev asutus on koos lennundustehnilise töötaja loaga saanud kätte nõuetekohaselt täidetud EASA vormi 19 ja mis tahes täiendavad dokumendid, milles nähtub, et tüübipädevuste ja/või grupipädevuste suhtes kehtivad nõuded on täidetud, siis ta kas kinnitab taotluse esitaja lennundustehnilise töötaja loale taotletava õhusõidukitüübi või grupi või annab loa koos kõnealuse õhusõidukitüübi või grupiga uuesti välja. Pädeva asutuse käes olevaid andmeid tuleb vastavalt muuta.

66.B.120 Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse uuendamise kord

a) Lennundustehnilise töötaja loa omanik täidab EASA vormi 19 asjaomased osad ning esitab selle koos enda käes oleva loaeksemplariga sellele pädevale asutusele, mis väljastas loa originaali, välja arvatud juhul, kui 145. osa järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioon on oma käsiraamatus määratlenud korra, mille kohaselt see organisatsioon võib vajalikke dokumente esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku eest.

b) Pädev asutus võrdleb seda luba enda käes olevaga ning veendub, et luba ei ole punkti 66.B.500 alusel kehtetuks tunnistamisel, peatamisel ega muutmisel. Kui mõlemad load on identsed ning punkti 66.B.500 alusel ei ole rakendatud ühtki meedet, uuendatakse loa omaniku eksemplari viieks aastaks, mille kohta tehakse vastav märge pädeva asutuse käes olevale loale.

c) Kui pädeva asutuse käes olev lennundustehnilise töötaja luba erineb loa omaniku käes olevast:

1. uurib pädev asutus erinemise põhjuseid ning võib jätta loa kehtivuse uuendamata;

2. teatab pädev asutus sellest nii loa omanikule kui ka igale 145. osa või M osa järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile, mida see võib mõjutada, ning võtab vajaduse korral punkti 66.B.155 alusel meetmeid loa kehtetuks tunnistamiseks, peatamiseks või muutmiseks.

C ALAJAGU

EKSAMID

Käesolevas alajaos on sätestatud pädeva asutuse korraldatavate eksamite kord.

66.B.200 Pädeva asutuse korraldatavad eksamid

a) Kõiki eksamiküsimusi tuleb eksamini hoida turvalises kohas, et kandidaadid ei teaks, milliseid küsimusi eksamil kasutatakse. Pädev asutus määrab kindlaks isikud, kes vastutavad igal eksamil kasutatavate küsimuste eest.

b) Pädev asutus määrab ametisse eksamineerijad, kes viibivad kõikidel eksamitel, et need toimuksid korrakohaselt.

c) Baaseksamid toimuvad käesoleva osa I ja II liites määratletud standardi järgi.

d) Tüübieksamid tuleb korraldada käesoleva osa III liites määratletud standardi järgi.

e) Iga kuue kuu järel tuleb koostada uued kirjalikud küsimused ning kasutatud küsimused tuleb kas kustutada või loobuda nende kasutamisest. Kasutatud küsimused tuleb dokumenteerida ja kontrollimiseks alles hoida.

f) Kõik eksamidokumendid tuleb kandidaatidele väljastada eksami alguses ning kandidaadid peavad need eksamiks antud aja jooksul eksamineerijale tagastama. Eksami ajal ei tohi ühtki eksamidokumenti eksamiruumist välja viia.

g) Kandidaat tohib eksami ajal kasutada üksnes eksamidokumente, välja arvatud teatavad eridokumendid, mida on vaja tüübieksamil.

h) Kandidaadid tuleb paigutada nii, et neil ei oleks võimalik lugeda üksteise eksamidokumente. Nad tohivad kõnelda üksnes eksamineerijaga.

i) Kandidaadid, kes kasutavad eksamil tõestatult keelatud abimaterjale, saavad 12 kuuks alates selle eksami kuupäevast, mil nad kõnealuseid materjale kasutasid, eksamikeelu.

D ALAJAGU

SISERIIKLIKU KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOAKS

Käesolevas alajaos on sätestatud siseriikliku kvalifikatsiooni lennundustehnilise töötaja loaks muutmise nõuded.

66.B.300 Üldosa

a) Pädev asutus tohib punktis 66.A.70 määratletud muutmist teha üksnes kooskõlas punkti 66.B.305 või 66.B.310 alusel koostatud aruandega.

b) Pädev asutus kas koostab muutmisaruande ise või kinnitab selle.

66.B.305 Muutmisaruanded siseriiklike kvalifikatsioonide korral

Aruandes tuleb kirjeldada iga kvalifikatsiooni ulatust ning seda, kuidas seda lennundustehnilise töötaja loaks muudetakse, millised piirangud lisatakse ning määratleda moodulid/ained, mille kohta tuleb teha eksam, et kvalifikatsiooni oleks võimalik lennundustehnilise töötaja loaks muuta ilma piiranguteta või lisada täiendavaid (alam)kategooriaid. Aruandele tuleb lisada koopia kehtivatest õigusaktidest, milles on määratletud lubade kategooriad ja kehtivuspiirid.

66.B.310 Muutmisaruanded sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide volituste korral

Aruandes tuleb iga sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni puhul eraldi kirjeldada iga volituse ulatust ning seda, kuidas seda lennundustehnilise töötaja loaks muudetakse, millised piirangud lisatakse ning määratleda moodulid/ained, mille kohta tuleb teha eksam, et kvalifikatsiooni oleks võimalik lennundustehnilise töötaja loaks muuta või lisada täiendavaid (alam)kategooriaid. Aruandele tuleb lisada koopia asjaomase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni sisekorrast lennundustehniliste töötajate kvalifitseerimise kohta, mille põhjal organisatsiooni volituse muutmine toimub.

E ALAJAGU

EKSAMI BOONUSPUNKTID

Käesolevas alajaos on sätestatud punkti 66.A.25 lõike b alusel boonuspunktide andmise nõuded.

66.B.400 Üldosa

a) Pädev asutus võib boonuspunkte anda üksnes kooskõlas punktiga 66.B.405 koostatud aruande alusel.

b) Pädev asutus kas koostab selle aruande ise või kinnitab selle.

66.B.405 Eksami boonuspunktide aruanne

a) Aruandes tuleb iga tehnilise kvalifikatsiooni puhul nimetada käesoleva osa I liites määratletud aine ja teadmiste tase asjaomase võrdluskategooria suhtes.

b) Aruanne peab sisaldama avaldust selle kohta, et iga aine suhtes kehtivad nõuded on täidetud, näidates samuti ära, kus tehnilises kvalifikatsioonis võib leida võrdväärse standardi. Kui konkreetses aines võrdväärset standardit ei ole, tuleb seda aruandes mainida.

c) Aruandes tuleb lõikes b määratletud võrdluse põhjal nimetada iga tehnilise kvalifikatsiooniga seoses I liites määratletud ained koos eksamil saadud boonuspunktidega.

d) Siseriikliku kvalifikatsiooni muutumise korral tuleb ka aruannet vastavalt muuta.

F ALAJAGU

LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA KEHTETUKS TUNNISTAMINE, PEATAMINE VÕI SELLELE PIIRANGUTE KEHTESTAMINE

66.B.500 Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine

Pädev asutus tunnistab lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks, peatab selle või kehtestab sellele piirangud, kui ta on avastanud ohutusega seotud probleemi või kui tal on kindlad tõendid selle kohta, et loa omanik on tegelenud järgmisega või olnud sellega seotud:

1. lennundustehnilise töötaja loa ja/või hooldustõendite väljastamise õiguse saamine esitatud dokumentaalsete tõendite võltsimise varal;

2. nõutud hooldustööde tegemata jätmine ja sellest need tööd tellinud organisatsioonile või isikule teatamata jätmine;

3. selliste hooldustööde tegemata jätmine, mille järele vajadus on ilmnenud isiku enda poolt tehtud kontrolli käigus, ja sellest organisatsioonile või isikule, kellele neid töid tuli teha, teatamata jätmine;

4. hooldustööde hooletu tegemine;

5. hooldusdokumentide võltsimine;

6. hooldustõendi väljastamine teadmisega, et tõendil märgitud hooldustöid ei ole tehtud, või kontrollimata, kas need tööd on tehtud;

7. hooldustööde tegemine või hooldustõendi väljastamine alkoholi või uimastite mõju all;

8. hooldustõendi väljastamine, kuigi käesoleva osa nõuded on täitmata.

--------------------------------------------------

IV LISA

(147. OSA)

147.1

Käesolevas osas tähendab pädev asutus:

1. organisatsioonide puhul, kelle peamine tegevuskoht asub liikmesriigi territooriumil, kõnealuse liikmesriigi määratud asutust;

2. organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, ametit.

A JAGU

A ALAJAGU

ÜLDOSA

147.A.05 Reguleerimisala

Käesolevas osas on sätestatud nõuded, mida organisatsioonid peavad täitma, kui taotlevad heakskiitu 66. osas määratletud koolituse ja eksamite korraldamiseks.

147.A.10 Üldosa

Koolitusorganisatsioon peab olema organisatsioon või selle osa, mis on kantud juriidiliste isikute registrisse.

147.A.15 Taotlemine

Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljastamist või muutmist taotletakse pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil.

B ALAJAGU

NÕUDED ORGANISATSIOONIDELE

147.A.100 Nõuded tööruumidele

a) Ruumid peavad olema piisavalt suured ja sellise planeeringuga, et oleks tagatud kaitse ilmastikuolude eest ning kõikide kavakohaste koolituste ja eksamite toimumine mis tahes päeval.

b) Teooriaõppeks ja teadmiste kontrollimiseks peavad olema asjakohased ruumid, mis on täiesti kinnised ja eraldatud muudest ruumidest.

1. Mitte ühelgi kursusel ei tohi õpilaste arv ületada 28.

2. Eksamiruumid peavad olema nii suured, et mitte ükski õpilane ei saa eksami ajal oma kohalt lugeda teise õpilase materjale või arvutiekraani.

c) Lõikes b määratletud ruumide kliimatingimused peavad olema sellised, et õpilased saavad keskenduda oma õpingutele või eksamitele ilma segavate tegurite või ebamugavustundeta.

d) Baashoolduse koolituse korral peavad klassiruumidest eraldi olema koolituse jaoks asjakohased õppetöökojad ja/või hooldustöökojad. Kui aga organisatsioonil ei ole võimalust neid töökodasid tagada, võib ta selleks sõlmida kokkuleppe mõne teise organisatsiooniga, mis tuleb teha kirjalikult ja kus tuleb määratleda nende töökodade kasutamise tingimused. Pädeval asutusel peab olema õigus sellist lepingulist organisatsiooni külastada ning kõnealuses kirjalikus kokkuleppes tuleb see õigus määratleda.

e) Tüübi/töökoolituse korral peab olema võimalik kasutada asjakohaseid ruume, kus asuvad punkti 147.A.115 lõikes d osutatud õhusõidukitüüpide näidised.

f) Mitte ühelgi kursusel ei tohi praktilise õppe ajal õpilaste arv ületada järelevaataja või hindaja kohta 15.

g) Õpetajatele, eksamineerijatele ja standardi tundmise hindajatele tuleb tagada kontoriruumid, kus nad saavad segamatult ja ebamugavustundeta valmistuda oma ülesannete täitmiseks.

h) Eksami- ja koolitusdokumentidele tuleb tagada turvalised hoiuruumid. Kliimatingimused neis peavad olema sellised, et dokumendid püsivad punktis 147.A.125 nimetatud säilitamisaja jooksul heas korras. Hoiu- ja kontoriruumid võib asjakohaste turvaabinõude rakendamise korral omavahel ühendada.

i) Olemas peab olema raamatukogu, mis sisaldab kogu koolituse mahule ja tasemele vastavat tehnilist materjali.

147.A.105 Nõuded töötajatele

a) Organisatsioon nimetab ametisse vastutava juhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik koolituskohustused on rahastatud ning täidetud käesoleva osa nõuete kohaselt.

b) Ametisse määratakse isik või isikute rühm, kelle kohustuseks on muuhulgas tagada, et lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon täidab käesoleva osa nõudeid. See isik või isikute rühm allub vastutavale juhile. Kõnealune isik või üks isik kõnealusest isikute rühmast võib samuti olla vastutavaks juhiks, tingimusel et ta vastab vastutav juhi nõuetele, mis on määratletud lõikes a.

c) Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon võtab tööle piisavalt palju töötajaid, kes planeerivad/viivad läbi kooskõlas organisatsiooni tegevusloaga õppetööd ja praktilisi harjutusi, teadmiste kontrolle ning praktilisi hindamisi.

d) Erandina lõikest c võib olukorras, kus praktilisi harjutusi ja hindamisi on palutud tegema mõni teine organisatsioon, määrata praktilisi harjutusi ja hindamisi tegema sellise organisatsiooni töötajaid.

e) Iga isik võib tingimusel, et lõike f sätted on täidetud, olla õpetaja, eksamineerija ja hindaja rollis.

f) Õpetajate, eksamineerijate ja praktiliste oskuste hindajate teadmised ja oskused tuleb kooskõlastada ametlikult tunnustatava standardiga.

g) Eksamineerijad ja praktiliste oskuste hindajad peavad selleks, et neid tunnustada, olema määratletud organisatsiooni käsiraamatus.

h) Õpetajad ja eksamineerijad peavad iga vähemalt 24 kuu järel läbima ajakohastuskoolituse tehnika arengu, praktiliste oskuste, inimtegurite ja uusimate koolitusmeetodite kohta seoses teemadega, mille suhtes koolitatakse või mida eksamineeritakse.

147.A.110 Õpetajate, eksamineerijate ja hindajate andmed

a) Organisatsioon peab kõikide õpetajate, eksamineerijate ja praktiliste oskuste hindajate kohta nimekirja. Sellesse tuleb kanda õpetajate, eksamineerijate ja praktiliste oskuste hindajate kvalifikatsioon ja kogemus, varasem väljaõpe ning kõik edaspidi läbitud koolitused.

b) Kõikide õpetajate, eksamineerijate ja praktiliste oskuste hindajate tööülesanded tuleb kirjalikult fikseerida.

147.A.115 Õppevahendid

a) Igas klassiruumis peavad olema sellised esitlusvahendid, millega on tagatud, et õpilased näevad esitletavaid tekste/jooniseid/diagramme ja arve hõlpsasti igalt poolt klassiruumis.

Esitlusvahendite hulgas peavad olema esinduslikud sünteetilised harjutusseadmed, mis aitavad õpilastel teemast aru saada, kui need seadmed sobivad selleks.

b) Punkti 147.A.100 lõikes d nimetatud baashoolduse õppetöökodades ja/või hooldustöökodades peavad olema kõik tööriistad ja seadmed, mida on vaja koolituse läbiviimiseks koolitusorganisatsiooni sertifikaadil näidatud mahus.

c) Punkti 147.A.100 lõikes d nimetatud baashoolduse õppetöökodades ja/või hooldustöökodades peab olema esinduslik valik õhusõidukeid, mootoreid, õhusõidukite osi ja avioonikaseadmeid.

d) Punkti 147.A.100 lõikes e nimetatud õhusõidukitüübi alast koolitust pakkuval organisatsioonil peab olema võimalik kasutada asjaomast õhusõidukitüüpi. Kasutada tohib sünteetilisi õppeseadmeid, kui nende puhul on tagatud koolitusnormide täitmine.

147.A.120 Hoolduskoolituse materjalid

a) Hoolduskursuse materjalid antakse õpilasele ja nad hõlmavad olenevalt olukorrast:

1. 66. osas asjaomase lennundustehnilise töötaja loa kategooria või alamkategooriaga seotud alusteadmiste moodulit ning

2. 66. osa järgi asjaomase õhusõidukitüübi ning lennundustehnilise töötaja loa kategooria või alamkategooria kohta nõutavat tüübikursuse sisu.

b) Õpilastel peab olema punkti 147.A.100 lõikes i osutatud raamatukogus võimalik tutvuda kõikide hooldusdokumentide näidiste ja tehniliste dokumentidega.

147.A.125 Koolituse dokumenteerimine

Organisatsioon säilitab kõik õpilaste koolitamise, eksamineerimise ja hindamisega seotud dokumendid alles vähemalt viis aastat pärast seda, kui õpilane oma kursuse lõpetas.

147.A.130 Õppemeetodid ja kvaliteedi tagamise kord

a) Organisatsioon kehtestab pädevale asutusele vastuvõetava koolituskorra, tagamaks et koolitus toimub nõuetekohaselt ning kõik käesoleva osa asjaomased nõuded on täidetud.

b) Organisatsioon kehtestab kvaliteedi tagamise korra, mis sisaldab:

1. sõltumatuid kontrolle, koolitusnõuete täitmise, eksamite ja praktiliste oskuste hindamiste tervikluse ning koolituskorrast kinnipidamise ja selle piisavuse jälgimiseks, ning

2. korda, mille alusel antakse sõltumatute kontrollide käigus leitud puuduste kohta tagasisidet punkti 147.A.105 lõikes a osutatud isikule või isikute rühmale ja nende kaudu vastutavale juhile, et need saaksid vajaduse korral võtta parandusmeetmeid.

147.A.135 Eksamid

a) Eksamineerijad peavad tagama kõikide küsimuste turvalisust.

b) Igalt õpilaselt, kes avastatakse eksamil kasutamast eksamiteemaga seoses muid materjale kui eksamidokumente ja nendega seoses lubatud dokumente, võetakse õigus eksamit sooritada ning samuti ei tohi see õpilane teha vähemalt 12 kuud pärast seda vahejuhtumit ühtki eksamit. Pädevale asutusele teatatakse igast sellisest vahejuhtumist koos uurimise tulemustega ühe kalendrikuu jooksul.

c) Igalt eksamineerijalt, kes avastatakse eksami ajal andmast eksamineeritavatele õpilastele küsimuste vastuseid, võetakse õigus olla eksamineerija ning eksam kuulutatakse tühiseks. Pädevale asutusele tuleb igast sellisest juhtumist teatada ühe kalendrikuu jooksul.

147.A.140 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamat

a) Organisatsioon koostab endale kasutamiseks käsiraamatu, milles kirjeldab organisatsiooni ülesehitust ja selle tegutsemiskorda ning mis sisaldab järgmist:

1. vastutava juhataja allkirjastatud kinnitus selle kohta, et lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatus ja sellega seonduvates käsiraamatutes on määratletud, kuidas organisatsioon täidab käesoleva osa nõudeid, ja et ta täidab neid nõudeid alati;

2. punkti 147.A.105 lõike b alusel ametisse nimetatud isikute ametinimetused ja nimed;

3. alapunkti 2 alusel ametisse nimetatud isikute ülesanded ja kohustused, sealhulgas küsimused, mida nad võivad lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni nimel käsitleda otse pädeva asutusega;

4. lõike a alapunktis 2 määratletud isikute omavahelisi vastutussuhteid kirjeldav joonis;

5. õpetajate, eksamineerijate ja praktiliste oskuste hindajate nimekiri;

6. üldkirjeldus iga lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadile märgitud koolitus- ja eksamiruumi kohta, mis asub sertifikaadil märgitud aadressidel või punkti 147.A.145 lõike b nõude kohaselt mõnes teises asukohas;

7. tegevusloa moodustavate hoolduskursuste nimekiri;

8. lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatu muutmise kord;

9. punkti 147.A.130 lõikes a nõutud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni tegevuskord;

10. punkti 147.A.145 lõikes c nõutud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni kontrollimise kord, kui koolitusorganisatsioon on volitatud korraldama koolitust, eksameid ja hindamisi mujal kui punkti 147.A.145 lõikes b määratletud kohtades;

11. punkti 147.A.145 lõikes b osutatud kohtade nimekiri;

12. olemasolu korral punkti 147.A.145 lõikes d osutatud organisatsioonide nimekiri.

:

b) Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatu ja selle edasised muudatused kinnitab pädev asutus.

c) Punkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi heaks kiita käsiraamatu protseduuri teel (edaspidi "kaudne heakskiitmine").

147.A.145 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni õigused

a) Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon võib kooskõlas oma käsiraamatuga teha järgmist, mis peab käsiraamatus olema lubatud:

1. korraldada baaskoolitust või selle osa 66. osas määratletud mahus;

2. korraldada õhusõidukitüübi/töö alast koolitust kooskõlas 66. osaga;

3. korraldada pädeva asutuse nimel eksameid, sealhulgas nendele õpilastele, kes ei ole läbinud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni baashoolduse või õhusõidukitüübi alast koolitust;

4. anda kooskõlas III liitega pärast lõike a alapunktis 1, 2 või 3 määratletud baashoolduse või õhusõidukitüübi alase koolituse edukat lõpetamist ja eksamite edukat sooritamist välja tõendeid.

b) Koolitust, eksamineerimist ja praktiliste oskuste hindamist tohib teha üksnes lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadil märgitud kohtades ja/või mis tahes muus organisatsiooni käsiraamatus määratletud kohas.

c) Erandina lõikest b tohib lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon korraldada mujal kui lõikes b määratletud kohtades üksnes koolitust, eksamineerimisi ja praktiliste oskuste hindamisi oma käsiraamatus määratletud kontrollikorra kohaselt. Neid kohti ei ole vaja lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatus määratleda.

d) 1. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon võib teoreetilise õppe, tüübikoolituse ja nendega seotud eksamite korraldamiseks sõlmida organisatsioonile, mis ei ole lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, ainult juhul, kui see organisatsioon töötab tema kvaliteedi tagamise korra järgi.

2. Teoreetilise õppe ja sellega seotud eksamite korraldamiseks tohib lepinguid sõlmida üksnes 66. osa I liites määratletud moodulite 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9 ja 10 puhul.

3. Tüübikoolituse ja sellega seotud eksamite korraldamiseks tohib lepinguid sõlmida üksnes jõuseadmete ja avioonikaseadmete puhul.

e) Organisatsioonile ei tohi anda luba korraldada üksnes eksameid, kui talle ei ole antud luba korraldada koolitust.

147.A.150 Muudatused lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis

a) Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon teatab pädevale asutusele ette igast muudatusest endas, mis mõjutavad tema tegevusluba, et pädeval asutusel oleks võimalik veenduda, et organisatsioon vastab ka pärast muudatuste elluviimist käesoleva osa nõuetele, ja vajaduse korral muuta organisatsiooni sertifikaati.

b) Pädev asutus võib määrata kindlaks tingimusi, mil lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon võib kõnealuste muudatuste tegemise ajal tegutseda, välja arvatud juhul, kui pädev asutus teeb kindlaks, et lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat tuleb peatada.

c) Kui lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon kõnealustest muudatustest pädevale asutusele ette ei teata, võidakse tema sertifikaat peatada või tunnistada tagasiulatuvalt muudatuste eelse ajani kehtetuks.

147.A.155 Organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

a) Sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

1. organisatsioon täidab jätkuvalt käesoleva osa nõudeid seoses punktis 147.B.130 määratletud puudustega tegelemise tingimustega; ja

2. pädeval asutusel lubatakse organisatsiooni külastada, et kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist selle poolt; ja

3. sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud.

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tuleb see pädevale asutusele tagastada.

147.A.160 Puudused

a) Esimese astme puudus on üks või mitu järgmistest:

1. eksamineerimisprotsessi mis tahes nõude oluline rikkumine, mis võib eksami kehtetuks muuta;

2. pädevale asutusele pärast kaht kirjalikku palvet organisatsiooni ruumide tavalisel tööajal külastamise loa andmata jätmine;

3. vastutava juhi puudumine;

4. mis tahes koolitusnõude oluline rikkumine.

b) Teise astme puudus on mis tahes koolitusnõude oluline rikkumine, mis ei moodusta esimese astme puudust.

c) Pärast punktile 147.B.130 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

C ALAJAGU

HEAKSKIIDETUD BAASKOOLITUS

147.A.200 Heakskiidetud baaskoolitus

a) Heakskiidetud baaskoolitus seisneb õppetöös, omandatud teadmiste kontrollimises ning praktiliste oskuste harjutamises ja hindamises.

b) Õppetöös tuleb käsitleda A-, B1- või B2-kategooria või -alamkategooria lennundustehnilise töötaja loaga seotud ainet vastavalt 66. osale.

c) Eksamil tuleb kontrollida esinduslikku läbilõiget lõikes b osutatud aine alases õppetöös omandatud teadmistest.

d) Praktiliste oskuste harjutamisel tuleb õppida praktikas kasutama tavalisi tööriistu/seadmeid, õhusõiduki tüüpiliste osade mahavõtmist/koostamist ning osalema tüüpilistes hooldustöödes, mida tehakse seoses asjaomase 66. osa järgse mooduliga.

e) Praktiliste oskuste hindamisel tuleb hinnata harjutamisel omandatud oskusi ning teha kindlaks, kas õpilane on pädev kasutama asjakohaseid tööriistu ja seadmeid ning töötama kooskõlas hoolduskäsiraamatutega.

f) Baaskoolituse kestus on kooskõlas I liitega.

g) Täiendavate (alam)kategooriate saamiseks korraldatava koolituse kestus määratakse kindlaks vastavalt sellele, mis mahus on läbitud baaskoolitus ja kui palju on seoses sellega vaja harjutada praktilisi oskusi.

147.A.205 Baasteadmiste kontrollid

Baasteadmiste kontrollid:

a) peavad toimuma 66. osas määratletud nõude kohaselt;

b) peavad toimuma ilma koolitusmaterjalide abita;

c) peavad hõlmama esinduslikku läbilõiget läbitud koolituses käsitletud moodulite hõlmatud ainetest kooskõlas 66. osaga.

147.A.210 Praktiliste baasoskuste hindamine

a) Praktiliste baasoskuste hindamist teevad baashoolduse koolituse ajal selleks määratud praktiliste oskuste hindajad iga kord pärast seda, kui õppetöö asjaomases õppe- või hooldustöökojas on lõppenud.

b) Õpilane peab hindamise läbima kooskõlas punkti 147.A.200 lõikega e.

D ALAJAGU

TÜÜBI-/TÖÖKOOLITUS

147.A.300 Tüübi/töökoolitus

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonile antakse luba korraldada 66. osa järgset tüübi/töökoolitust tingimusel, et ta täidab seejuures punktis 66.A.45 määratletud nõuet.

147.A.305 Tüübieksamid ja tööoskuste hindamised

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, millel on vastavalt punktile 147.A.300 õigus korraldada tüübikoolitust, korraldab 66. osas määratletud tüübieksameid või tööoskuste hindamisi, tingimusel et ta täidab punktis 66.A.45 määratletud tüübi-/töökoolituse nõudeid.

B JAGU

A ALAJAGU

ÜLDOSA

147.B.05 Reguleerimisala

Käesoleva jaoga kehtestatakse haldusnõuded pädevatele asutustele, mis vastutavad käesoleva osa A jao kohaldamise ja täitmisele pööramise eest.

147.B.10 Pädev asutus

a) Üldosa

Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses 147. osa järgsete sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. See pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida.

b) Vahendid

Pädeval asutusel peab olema käesoleva osa nõuete täitmiseks piisavalt palju töötajaid.

c) Kord

Pädev asutus kehtestab korra, mille järgi käesolevat osa täidetakse.

Seda vaadatakse läbi ja muudetakse, tagamaks et käesolevat osa täidetakse pidevalt.

147.B.15 Nõuete täitmise vastuvõetavad viisid

Amet töötab välja nõuete täitmise vastuvõetavad viisid, mida pädev asutus võib kasutada käesoleva osa nõuete täitmise kindlakstegemiseks. Kui nõuete täitmise vastuvõetavatest viisidest peetakse kinni, loetakse nendega seotud nõuded käesolevas osas samuti täidetuiks.

147.B.20 Dokumentide säilitamine

a) Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga sertifikaadi väljaandmise, säilitamise, uuendamise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

b) Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt:

1. organisatsiooni sertifikaadi taotlus;

2. organisatsiooni sertifikaat koos mis tahes muudatustega;

3. koopia auditikavast koos saabuvate ja tehtud auditite kuupäevadega;

4. pideva järelevalve dokumendid koos kõikide kontrollidokumentidega;

5. koopia kogu asjaomasest kirjavahetusest;

6. kõikide erandi andmiseks ja täitmisele pööramiseks võetud meetmete üksikasjad;

7. kõikide teiste pädevate asutuste poolt organisatsiooni üle tehtava järelevalvega seoses antud teated;

8. organisatsiooni käsiraamat koos muudatustega.

c) Lõikes b loetletud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat.

147.B.25 Erandid

a) Pädev asutus võib teha riiklikule õppeasutusele erandi nõudest

1. olla punktis 147.A.10 määratletud organisatsioon;

2. omada vastutavat juhti, selle erandiga, et õppeasutus võib määrata koolitusorganisatsiooni juhtima vanemtöötaja, kellel peab olema piisavalt eelarvevahendeid organisatsiooni juhtimiseks vastavalt 147. osa nõuetele;

3. omada kvaliteedi tagamise korras sõltumatute kontrollide osa, tingimusel et õppeasutusel on olemas sõltumatu inspektsiooniosakond, mis kontrollib lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käesolevas osas nõutava sagedusega.

b) Pädev asutus registreerib ja hoiab alles kõik algmääruse artikli 10 lõike 3 alusel tehtud erandid.

B ALAJAGU

SERTIFIKAADI VÄLJASTAMINE

Käesolevas alajaos on sätestatud nõuded, mis peavad olema täidetud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljastamisel või muutmisel.

147.B.100 Üldosa

a) Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljastamist või muutmist taotletakse pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil.

b) Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi annab organisatsioonile pädev asutus.

c) Eespool sätestatust olenemata esitab organisatsioon, mis ei ole juriidilise isikuna registreeritud Euroopa Liidus, lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi või selle muutmise taotluse ameti kehtestatud vormis ja viisil.

147.B.105 Sertifikaadi või selle muutmise taotlemine

Sertifikaadi või selle muutmise taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1. taotleja registrijärgne nimi ja aadress;

2. aadress, millele sertifikaati taotletakse või millega seoses sertifikaadi muutmist taotletakse;

3. sertifikaadi või selle muutmise taotletav ulatus;

4. vastutava juhi nimi ja allkiri;

5. taotluse esitamise kuupäev.

147.B.110 Sertifikaadi andmise kord

a) Pädev asutus:

1. vaatab läbi lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatu; ning

2. kontrollib, kas organisatsioon täidab 147. osa nõudeid.

b) Kõik kontrollvisiidi ajal leitud puudused dokumenteeritakse ja nende kohta antakse taotlejale kirjalik kinnitus.

c) Kõik puudused tuleb enne sertifikaadi väljastamist punkti 147.B.130 kohaselt kõrvaldada.

d) Viitenumber lisatakse sertifikaadile ameti täpsustatud viisil.

147.B.115 Sertifikaadi muutmise kord

SertifîSertifikaadi muutmise kord on punktis 147.B.110 määratletud kord vastavalt muutmise ulatusele.

147.B.120 Sertifikaadi pikendamise kord

a) Iga organisatsiooni tuleb kõige rohkem iga 24 kuu järel kontrollida käesoleva osa nõuete täitmise suhtes.

b) Puudusi käsitletakse vastavalt punktile 147.B.130.

147.B.125 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi formaati on kirjeldatud II liites.

147.B.130 Puudused

a) Kui lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon ei kõrvalda 1. astme puudust kolme päeva jooksul pärast vastavasisulise kirjaliku teate saamist, tunnistab pädev asutus tema sertifikaadi täielikult või osaliselt kehtetuks, peatab selle või kehtestab sellele piirangud.

b) Kui pädeva asutuse poolt teise astme puuduste kõrvaldamiseks määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks kehtetuks tunnistamiseks, peatamiseks või sellele piirangute kehtestamiseks.

C ALAJAGU

LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KOOLITUSORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI KEHTETUKS TUNNISTAMINE, PEATAMINE JA SELLELE PIIRANGUTE KEHTESTAMINE

147.B.200 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

Pädev asutus:

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile 147.B.130.

--------------------------------------------------