Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003,

19. detsember 2002,

millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepingu artiklis 3 sätestatud tegevuste raames luuakse paljudes eri valdkondades üha rohkem programme, mille sihtgrupiks on mitmesugused abisaajad. Üldjuhul vastutab komisjon nende programmide (ühenduse programmide) rakendamisega seotud meetmete vastuvõtmise eest.

(2) Asjaomaste ühenduse programmide rakendamist rahastatakse vähemalt osaliselt Euroopa Liidu üldeelarvesse kirjendatud assigneeringutest.

(3) Vastavalt asutamislepingu artiklile 274 vastutab komisjon eelarve täitmise eest.

(4) Et komisjon saaks kanda nõuetekohast vastutust kodanike ees, peab ta keskenduma eelkõige oma institutsioonilistele ülesannetele. Seepärast peaks tal olema võimalik osa ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesandeid delegeerida kolmandatele isikutele. Lisaks võiks teatavate juhtimisülesannete allhange aidata tõhusamalt saavutada nende ühenduse programmide eesmärke.

(5) Juhtimisülesannete allhange peaks siiski jääma asutamislepinguga ettenähtud institutsionaalse süsteemi poolt seatud piiresse. See tähendab, et asutamislepinguga institutsioonidele antud ülesannete osas, mis nõuavad poliitiliste valikute täideviimisel diskretsiooni, ei tohi allhanget korraldada.

(6) Ka tuleks allhanke kohta teha tasuvusanalüüs, võttes arvesse selliseid tegureid nagu allhanget õigustavate ülesannete määratlemine, kooskõlastamis- ja kontrollikulusid hõlmav tasuvusanalüüs, mõju inimressursile, allhanke korras täidetavate ülesannete tõhusus ja paindlikkus, kasutatavate protseduuride lihtsustamine, allhanke korras teostatava tegevuse lähedus lõplikele abisaajatele, ühenduse kui asjaomase ühenduse programmi elluviija nähtavus ning vajadus hoida komisjoni sees nõuetekohast oskusteabe taset.

(7) Üks allhanke liik on juriidilise isiku staatusega ühenduse asutuste (täitevasutuste) kasutamine.

(8) Et tagada täitevasutuste institutsionaalne ühetaolisus, tuleks kehtestada nende põhikiri, mis käsitleb eelkõige teatavaid struktuuri, ülesannete, tegevuse, eelarvesüsteemi, personali, järelevalve ja vastutusega seotud küsimusi.

(9) Komisjon kui institutsioon, kes vastutab mitmesuguste ühenduse programmide rakendamise eest, on pädevaim hindama, kas ja kui suures ulatuses on asjakohane ühe või mitme konkreetse ühenduse programmi juhtimisülesandeid usaldada täitevasutusele. Täitevasutuse kasutamine ei vabasta komisjoni siiski asutamislepingus ja eelkõige selle artiklis 274 sätestatud vastutusest. Seepärast peab ta suutma iga täitevasutuse tegevust piiritleda ning säilitama tegeliku kontrolli selle tegevuse ja eelkõige juhtorganite üle.

(10) See tähendab, et komisjonil peab olema volitus täitevasutus luua ning vajaduse korral lõpetada vastavalt käesolevale määrusele. Kuna täitevasutuse loomise otsus on üldmeede komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetluse kehtestanud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ [4] artikli 2 tähenduses, tuleks sellised otsused vastu võtta vastavalt otsusele 1999/468/EÜ.

(11) Samuti peab komisjonil olema võimalik ametisse nimetada nii iga täitevasutuse juhatuse liikmed kui ka direktor, tagamaks, et talle kuuluvate ülesannete delegeerimisel täitevasutusele ei loovuta komisjon kontrolli nende üle.

(12) Täitevasutuse tegevus peab olema ka täielikus kooskõlas tegevuskavadega, mis komisjon on määranud ühenduse programmide, mille juhtimises asutus osaleb. Seepärast peab komisjon heaks kiitma asutuse iga-aastase tööprogrammi ning see peab vastama eelarveotsustele.

(13) Et tagada allhanke tõhusus ning täitevasutuse asjatundlikkust täielikult ära kasutada, peab komisjonil olema võimalik sellele delegeerida ühe või mitme ühenduse programmi kõik rakendusülesanded või osa neist, välja arvatud ülesanded, mis nõuavad diskretsiooni poliitiliste valikute täideviimisel. Ülesanded, mida võib delegeerida, sisaldavad konkreetse projekti eluea kõikide või mõningate etappide juhtimist, eelarve täitmist, komisjonile edastatava teabe kogumist ja töötlemist ning soovituste ettevalmistamist komisjoni jaoks.

(14) Kuna täitevasutuse eelarve on ette nähtud üksnes selle jooksvate kulude rahastamiseks, peaks selle tuludeks olema peamiselt Euroopa Liidu üldeelarvesse kirjendatav toetus, mille määravad kindlaks eelarvepädevad institutsioonid, ning need tuleks võtta sellele ühenduse programmile määratud rahaeraldistest, mille juhtimisega asutus tegeleb.

(15) Asutamislepingu artikli 274 rakendamiseks tuleb neile ühenduse programmidele ettenähtud assigneeringud, mille juhtimisega täitevasutus tegeleb, Euroopa Liidu üldeelarves säilitada ning katta need otse sellest eelarvest. Nende assigneeringutega seotud finantstoimingud tuleb seepärast teostada vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust. [5]

(16) Täitevasutusele võib usaldada rakendusülesandeid, mis on seotud muudest allikatest kui Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate programmide juhtimisega. See ei tohiks siiski ka mitte kaudselt kaasa tuua täiendavaid halduskulusid, mida peaks katma asjaomasesse üldeelarvesse kirjendatavate täiendavate assigneeringutega. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada käesolevat määrust, kui asjaomaste ühenduse programmidega seotud põhiaktide konkreetsetest sätetest ei tulene teisiti.

(17) Täitevasutuste juhtimise läbipaistvuse ja usaldusväärsuse huvides on tarvis, et nende tegevus kuuluks sise- ja väliskontrolli alla. Selleks tuleb teha täitevasutused vastutavaks oma tegevuse eest ning komisjon peaks teostama täitevasutuse üle haldusjärelevalvet, välistamata seejuures Euroopa Kohtu poolse auditi võimalust.

(18) Üldsusel peaks olema juurdepääs täitevasutuste valduses olevatele dokumentidele asutamislepingu artiklis 255 sätestatud tingimustel ja piires.

(19) Programmide juhtimisega tegeldes peab iga täitevasutus tegema aktiivset ja jätkuvat koostööd nende komisjoni talitustega, kes vastutavad ühenduse programmide eest. Et seda koostööd maksimaalselt soodustada, peaks täitevasutus asuma kohas, kus vastavalt Euroopa ühenduste teatavate institutsioonide ja talituste ning Europoli asukohta käsitlevale protokollile, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Ühenduse asutamislepingule, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule, asuvad komisjon ja selle talitused.

(20) Asutamislepinguga ei nähta käesoleva määruse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega kehtestatakse põhikiri nende täitevasutuste jaoks, kellele komisjon võib oma äranägemisel ja vastutusel usaldada teatavaid ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesandeid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) täitevasutus – juriidiline isik, mis on asutatud vastavalt käesolevale määrusele;

b) ühenduse programm – igasugune meede, meetmete kogum või muu algatus, mida komisjon vastavast põhiaktist või ettenähtud eelarvevahenditest tulenevalt peab rakendama üht või mitut liiki konkreetsete abisaajate heaks, võttes selleks kulukohustusi.

Artikkel 3

Täitevasutuste loomine ja lõpetamine

1. Komisjon võib pärast tasuvusanalüüsi korraldamist otsustada luua täitevasutuse, et usaldada sellele teatavad ühe või mitme ühenduse programmi juhtimisega seotud ülesanded. Ta määrab kindlaks täitevasutuse eluea.

Tasuvusanalüüsis võetakse arvesse selliseid tegureid nagu allhanget õigustavate ülesannete määratlemine, kooskõlastamis- ja kontrollikulusid hõlmav tasuvusanalüüs, mõju inimressursile, võimalik kokkuhoid Euroopa Liidu üldeelarve raames, allhanke korras täidetavate ülesannete tõhusus ja paindlikkus, kasutatavate protseduuride lihtsustamine, allhanke korras teostatava tegevuse lähedus lõplikele abisaajatele, ühenduse kui asjaomase ühenduse programmi elluviija nähtavus ning vajadus hoida komisjoni sees nõuetekohast oskusteabe taset.

2. Kui täitevasutuse loomisel kindlaksmääratud tähtaeg saab läbi, võib komisjon otsustada selle eluiga pikendada ajavahemiku võrra, mis ei ületa esialgu ettenähtut. Kõnealust pikendamist võib korrata. Kui komisjon leiab, et ta loodud täitevasutuse teeneid enam ei vaja või selle olemasolu ei ole enam kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teeb ta otsuse selle lõpetamise kohta. Sellisel puhul määrab ta kaks likvideerijat. Komisjon määrab kindlaks täitevasutuse likvideerimise tingimused. Pärast likvideerimist allesjääv netotulu kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse. Otsus asutuse eluea pikendamise, korduva pikendamise või lõpetamise kohta tehakse lõikes 1 nimetatud tasuvusanalüüsi alusel.

3. Komisjon võtab lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused vastu artikli 24 lõikes 2 ettenähtud korras. Neid muudetakse samas korras. Komisjon edastab artikli 24 lõikes 1 nimetatud komiteele kogu teabe, mis on selleks vajalik, eelkõige käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud tasuvusanalüüsi ning artiklis 25 nimetatud hindamisaruanded.

4. Ühenduse programmi vastuvõtmisel teatab komisjon iga kord eelarvepädevatele institutsioonidele, kas ta kavatseb programmi rakendamiseks luua täitevasutuse.

5. Kõik käesoleva artikli lõike 1 alusel loodud täitevasutused peavad vastama käesolevale määrusele.

Artikkel 4

Õiguslik seisund

1. Täitevasutus on avalikku teenust osutav ühenduse asutus.

2. Täitevasutus on juriidiline isik. Tal on kõigis liikmesriikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele juriidilistele isikutele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks. Sel juhul esindab täitevasutust direktor.

Artikkel 5

Paigutus

1. Täitevasutus asub kohas, kus vastavalt Euroopa ühenduste teatavate institutsioonide ja talituste ning Europoli asukohta käsitlevale protokollile asuvad komisjon ja selle talitused.

2. Ta korraldab oma allüksused vastavalt tema vastutusalasse kuuluvate ühenduse programmide juhtimisvajadustele ning lähtuvalt usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriumist.

Artikkel 6

Ülesanded

1. Artikli 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks võib komisjon täitevasutusele usaldada igasuguseid ülesandeid, mis on vajalikud ühenduse programmi juhtimiseks, välja arvatud ülesanded, mis nõuavad diskretsiooni seoses poliitiliste otsuste täideviimisega.

2. Täitevasutustele võib usaldada eelkõige järgmisi ülesandeid:

a) konkreetsete üksikprojektide eluea jooksul nende ühe või mitme etapi juhtimine, et rakendada ühenduse programmi, ning selleks vajalikud kontrollimised, tehes vastavaid otsuseid talle komisjoni poolt delegeeritud volituste alusel;

b) komisjoni poolt delegeeritud volitustest tulenev eelarve täitmisega seotud dokumentide vastuvõtmine kulude ja tulude osas ning kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ühenduse programmi rakendamiseks, eelkõige lepingute sõlmimise ja toetuste andmisega seotud tegevus;

c) ühenduse programmi rakendamise suunamiseks vajalike andmete kogumine, analüüs ja edastamine komisjonile.

3. Tingimused, kriteeriumid, parameetrid ja protseduurid, mida täitevasutus peab lõikes 2 nimetatud ülesandeid täites järgima, ning asutuse vastutusalasse kuuluvate ühenduse programmide eest vastutavate komisjoni talituste poolt korraldatavate kontrollimiste üksikasjad määratleb komisjon volikirjas.

Artikkel 7

Struktuur

1. Täitevasutust juhivad juhatus ja direktor.

2. Täitevasutuse töötajad alluvad direktorile.

Artikkel 8

Juhatus

1. Juhatusse kuulub viis komisjoni poolt määratud liiget.

2. Juhatuse liikmete ametiaeg on põhimõtteliselt kaks aastat ning arvesse võetakse selle ühenduse programmi rakendamiseks ettenähtud tähtaega, mille juhtimine on täitevasutusele usaldatud. Nende ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemise või tagasiastumise puhul jäävad liikmed ametisse, kuni nende ametiaega pikendatakse või nad asendatakse.

3. Juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

4. Juhatus tuleb kokku esimehe kutsel vähemalt neli korda aastas. Selle võib kokku kutsuda ka liikmete taotlusel, kui selle poolt on vähemalt lihthäälteenamus, või direktori taotlusel.

5. Juhatuse liiget, kes ei saa koosolekul osaleda, võib esindada teine liige, kellel on asjaomaseks koosolekuks spetsiaalne volitus. Iga liige võib esindada vaid üht teist liiget. Kui esimees ei saa koosolekust osa võtta, on juhatuse eesistujaks aseesimees.

6. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

Artikkel 9

Juhatuse ülesanded

1. Juhatus võtab vastu oma töökorra.

2. Direktori poolt esitatud projekti alusel ning pärast komisjoni heakskiitu võtab juhatus hiljemalt iga aasta alguseks vastu täitevasutuse tööprogrammi, mis koosneb üksikasjalikest eesmärkidest ja tulemuslikkuse näitajatest. Tööprogramm peab vastama tegevuskavale, mis komisjoni on kindlaks määranud täitevasutuse juhtimise alla kuuluvate ühenduse programmide asutamisaktide kohaselt. Aasta tööprogrammi võib aasta jooksul muuta sama menetlust kasutades, et võtta eelkõige arvesse komisjoni otsuseid seoses asjassepuutuvate ühenduse programmidega. Aasta tööprogrammis sisalduvatele projektidele lisatakse vajalike kulude kalkulatsioon.

3. Juhatus võtab täitevasutuse halduseelarve vastu artiklis 13 sätestatud korras.

4. Enne ühendusevälistest allikatest pärit kingete, pärandite või toetuste vastuvõtmist taotleb juhatus selleks komisjoni nõusolekut.

5. Juhatus teeb otsused täitevasutuse allüksuste korralduse kohta.

6. Juhatus võtab vastu kõik erieeskirjad, mida on vaja, et rakendada täitevasutuse dokumentidele juurdepääsu õigust vastavalt artikli 23 lõikele 1.

7. Hiljemalt iga aasta 31. märtsil võtab juhatus vastu ning esitab komisjonile aasta tegevusaruande koos finants- ja juhtimisandmetega. Aruanne koostatakse vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 60 lõikele 7. Aruanne hõlmab nii rakendus- kui tegevuskulude assigneeringuid, mis on seotud täitevasutuse juhitava ühenduse programmiga, ning selle halduseelarve täitmist.

Komisjon saadab hiljemalt iga aasta 15. juuniks eelarvepädevatele institutsioonidele täitevasutuste eelmise aasta aruannete kokkuvõtte, mis lisatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 60 lõikes 7 nimetatud aruandele.

8. Juhatus võtab vastu ja rakendab pettuste ja eeskirjade eiramisega võitlemiseks vajalikke meetmeid.

9. Juhatus täidab muid käesoleva määrusega talle usaldatud ülesandeid.

Artikkel 10

Direktor

1. Täitevasutuse direktori nimetab ametisse komisjon ja määratud ametniku suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 [6] (edaspidi "personalieeskirjad").

2. Direktor nimetatakse ametisse põhimõtteliselt neljaks aastaks ning arvesse võetakse selle ühenduse programmi rakendamiseks ettenähtud tähtaega, mille juhtimine on täitevasutusele usaldatud. Tema ametiaega võib pikendada. Pärast juhatuse arvamuse saamist võib komisjon direktori ametist kõrvaldada enne ametiaja lõppu.

Artikkel 11

Direktori ülesanded

1. Direktor esindab täitevasutust ning vastutab selle juhtimise eest.

2. Direktor valmistab ette juhatuse tööd, eelkõige täitevasutuse aasta tööprogrammi projekti. Direktor osaleb juhatuse töös hääleõiguseta.

3. Direktor tagab täitevasutuse aasta tööprogrammi ellurakendamise. Eelkõige vastutab direktor artiklis 6 osutatud ülesannete täitmise eest ning võtab vastu selleks vajalikud otsused. Kui komisjon on asutusele delegeerinud eelarve täitmisega seotud volitused, tegutseb direktor volituse alusel täitevasutuse eelarvevahendite käsutajana ettenähtud assigneeringute osas, mis seonduvad nende ühenduse programmidega, mille juhtimisega täitevasutus tegeleb.

4. Direktor koostab esialgse tulude ja kulude kalkulatsiooni ning täidab eelarvevahendite käsutajana täitevasutuse halduseelarvet vastavalt artiklis 15 nimetatud finantsmäärusele.

5. Direktor vastutab nende aruannete koostamise ja avaldamise eest, mis täitevasutus peab komisjonile esitama. Nendeks on täitevasutuse tegevusaruanded, millele viidatakse artikli 9 lõikes 7, ning muud üldise või konkreetse iseloomuga aruanded, mille esitamist komisjon täitevasutuselt nõuab.

6. Direktoril on vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate suhtes kohaldatavale korrale õigus sõlmida täitevasutuse töötajatega töölepinguid. Direktor vastutab kõikide muude personalijuhtimisega seotud küsimuste eest täitevasutuses.

7. Vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavale finantsmäärusele loob direktor täitevasutusele usaldatud ülesannete täitmiseks kohased juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid, et tagada asutuse tegevuse õiguspärasus, eeskirjadele vastavus ning tõhusus.

Artikkel 12

Tegevuseelarve

1. Täitevasutuse kõikide tulude ja kulude kalkulatsioon koostatakse igaks eelarveaastaks, mis kattub kalendriaastaga, ning kajastatakse selle tegevuseelarves. Kalkulatsioon, mis sisaldab täitevasutuse ametikohtade loetelu, saadetakse eelarvepädevatele institutsioonidele koos dokumentidega, mis seonduvad Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga. Ametikohtade loetelu, mis hõlmab üksnes ajutisi ametikohti ning milles sätestatakse asjaomase eelarveaasta jooksul täitevasutuse teenistuses olevate töötajate arv, palgaaste ja kategooria, peavad heaks kiitma eelarvepädevad institutsioonid ning see avaldatakse Euroopa Liidu üldeelarve III osa – komisjon – lisas.

2. Täitevasutuse tegevuseelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Täitevasutuse tulude hulka kuulub Euroopa Liidu üldeelarvesse kirjendatud toetus, ilma et see mõjutaks muid eelarvepädevate institutsioonide määratud tulusid, mis võetakse nendele ühenduse programmidele ettenähtud assigneeringutest, mille juhtimisega asutus tegeleb.

Artikkel 13

Tegevuseelarve koostamine

1. Igal aastal koostab direktor täitevasutuse tegevuseelarve projekti, mis hõlmab asutuse järgmise eelarveaasta jooksvaid kulusid, ning esitab selle juhatusele.

2. Hiljemalt iga aasta 1. märtsil võtab juhatus vastu järgmise eelarveaasta eelarve projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu, ja esitab selle komisjonile.

3. Selle eelarveprojekti alusel ning lähtuvalt komisjoni määratud tegevuskavast ühenduse programmidele, mille juhtimisega täitevasutus tegeleb, teeb komisjon iga-aastase eelarvemenetluse raames ettepaneku anda täitevasutuse tegevuseelarvesse iga-aastane toetus.

4. Iga eelarveaasta alguses võtab juhatus samaaegselt aasta tööprogrammiga vastu eelarvepädevate institutsioonide poolt nimetatud viisil kindlaksmääratud toetusest lähtuva täitevasutuse tegevuseelarve, muutes eelarvet vastavalt mitmesugustele toetustele, mis on täitevasutusele määratud, ning muudest allikatest saadud summadele.

5. Asutuse tegevuseelarvet ei või lõplikult vastu võtta enne, kui Euroopa Liidu üldeelarve on lõplikult vastu võetud.

6. Kui komisjon kaalub täitevasutuse loomist, teeb ta vastavalt eelarvemenetlusele ning läbipaistvuse põhimõtet silmas pidades eelarvepädevatele institutsioonidele teatavaks:

a) täitevasutuse käigushoidmiseks vajalike assigneeringute ja töökohtadega seotud vahendid;

b) kavandatavad komisjoni ametnike lähetused täitevasutusse;

c) haldusvahendid, mis vabanevad seoses ülesannete üleandmisega komisjoni talitustelt täitevasutusele, ning nende vabanenud haldusvahendite ümberjaotuse.

7. Vastavalt artiklis 15 nimetatud finantsmäärusele esitatakse kõik eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muudatused paranduseelarves, mis võetakse vastu käesoleva artikliga ettenähtud korras.

Artikkel 14

Tegevuseelarve täitmine ja täitmise kinnitamine

1. Direktor vastutab täitevasutuse tegevuseelarve täitmise eest.

2. Täitevasutuse raamatupidamisarvestus ühendatakse komisjoni omaga määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklites 127 ja 128 sätestatud korras ning pidades silmas järgmist:

a) igal aastal esitab direktor üksikasjaliku esialgse aruande kõikide eelmise eelarveaasta tulude ja kulude kohta juhatusele, kes edastab selle hiljemalt 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja Euroopa Kontrollikojale;

b) lõplik raamatupidamisaruanne saadetakse komisjoni peaarvepidajale ning kontrollikojale hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks.

3. Euroopa Parlament kinnitab nõukogu ettepanekul täitevasutuse eelarve täitmise hiljemalt n + 2 aasta 29. aprillil, olles läbi vaadanud kontrollikoja aruande.

Täitmine kinnitatakse koos Euroopa Liidu üldeelarve täitmise kinnitamisega.

Artikkel 15

Tegevuseelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus

Täitevasutuse eelarve suhtes kohaldatava standardfinantsmääruse võtab vastu komisjon. Standardmäärus võib Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavast finantsmäärusest kõrvale kalduda üksnes juhul, kui seda nõuavad täitevasutuste tegevusega seotud spetsiifilised vajadused.

Artikkel 16

Ettenähtud assigneeringute suhtes kohaldatav finantsmäärus

1. Kui komisjon on vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b täitevasutusele delegeerinud ühenduse programmidele ettenähtud assigneeringute kasutamise, tuleb need assigneeringud kirjendada Euroopa Liidu üldeelarvesse ning need kaetakse otse sellest eelarvest komisjoni vastutusel.

2. Direktor tegutseb nende ettenähtud assigneeringute osas volituse alusel täitevasutuse eelarvevahendite käsutajana ning täidab seejuures Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega ettenähtud kohustusi.

3. Ettenähtud assigneeringute kasutamine kinnitatakse artikli 276 kohase Euroopa Liidu üldeelarve täitmise kinnitamise raames, sest need moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 17

Muudest allikatest kui Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavad programmid

Artikleid 13 ja 16 kohaldatakse, ilma et see mõjutaks erisätete kohaldamist, mis on kehtestatud põhiaktides muudest allikatest kui Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate programmide kohta.

Artikkel 18

Töötajad

1. Täitevasutuse töötajateks on ühenduse ametnikud, kes on institutsioonide poolt lähetatud ajutisteks töötajateks täitevasutuse vastutavatele ametikohtadele, ja teised ajutised töötajad, kelle täitevasutus on otse tööle võtnud, ning muud teenistujad, kelle täitevasutus on tööle võtnud uuendatavate lepingutega. Avalik-õigusliku või eraõigusliku lepingu iseloom, kestus ja teenistujate kohustuste ulatus asutuse ees ning vastavad kõlblikkuskriteeriumid määratakse kindlaks vastavalt täidetavate ülesannete konkreetsele iseloomule ning see peab olema kooskõlas personalieeskirjade ja kehtivate siseriiklike õigusaktidega.

2. Olenemata ametniku lähetamise viisist ning kui alalisest tegevusest ei tulene teisiti, lähetav institutsioon:

a) ei täida lähetamise ajal lähetamisega vabanenud ametikohti;

b) võtab täitevasutustesse üleviidud ametnikke arvesse kulunormide vähendamisel.

Lõike 1 ja lõike 2 esimese lõigu alla kuuluvate ametikohtade koguarv ei tohi siiski ületada komisjoni poolt täitevasutusele määratud ülesannete täitmiseks vajalike ametikohtade arvu.

3. Vajaduse korral võtab juhatus kokkuleppel komisjoniga vastu täitevasutuses personalijuhtimiseks vajalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 19

Privileegid ja immuniteedid

8. aprilli 1965. aasta protokolli Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide kohta kohaldatakse nii täitevasutuse kui ka nende tema töötajate suhtes, kelle puhul kehtivad personalieeskirjad.

Artikkel 20

Järelevalve

1. Täitevasutustele usaldatud ühenduse programmide rakendamise järele valvab komisjon. Järelevalvet teostatakse artikli 6 lõike 3 alusel vastuvõetava korra kohaselt.

2. Siseaudiitori ülesandeid täidab täitevasutustes komisjoni siseaudiitor.

3. Komisjon ja täitevasutus järgivad siseaudiitorite soovitusi kumbki oma vastavate volituste kohaselt.

4. Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom [7] loodud Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on täitevasutuste ja nende töötajate suhtes samad volitused kui komisjoni talituste suhtes. Viivitamata pärast loomist ühineb täitevasutus 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduse Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust. [8] Juhatus vormistab ametlikult selle heakskiitmise ning võtab vastu OLAFi sisejuurdluste soodustamiseks vajalikud sätted.

5. Kontrollikoda vaatab täitevasutuse raamatupidamisarvestuse läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 248.

6. Kõigis täitevasutuse toimingutes, eelkõige vastuvõetud otsustes ja sõlmitud lepingutes tuleb selgesõnaliselt sätestada, et komisjoni siseaudiitor, OLAF ja kontrollikoda võivad kontrollida kõikide ühenduse raha saanud töövõtjate ja alltöövõtjate dokumente kohapeal, sealhulgas lõplike abisaajate tööruumides.

Artikkel 21

Vastutus

1. Täitevasutuse lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab täitevasutus vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida asutus või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Kohtul on pädevus kõikides sellist kahju käsitlevates vaidlustes.

3. Töötajate isiklikku vastutust täitevasutuse ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavad eeskirjad.

Artikkel 22

Toimingute õiguspärasus

1. Kõik täitevasutuse toimingud, millega kahjustatakse kolmanda isiku õigusi, võib iga otseselt või isiklikult riivatud isik või liikmesriik esitada komisjonile nende õiguspärasuse kontrollimiseks.

Haldustoimingud suunatakse komisjonile ühe kuu jooksul alates päevast, mil asjaomane huvitatud isik või liikmesriik vaidlustatavast toimingust teada sai.

Pärast asjaomase huvitatud isiku või liikmesriigi ning täitevasutuse seisukohtade ärakuulamist teeb komisjon haldustoimingute suhtes otsuse kahe kuu jooksul alates menetluse algatamise kuupäevast. Ilma et see mõjutaks komisjoni kohustust vastata kirjalikult ning oma otsust põhjendada, käsitatakse komisjonipoolset nimetatud tähtajaks vastamata jätmist menetluse kaudse tagasilükkamisena.

2. Omal algatusel võib komisjon läbi vaadata täitevasutuse iga toimingu. Ta teeb otsuse kahe kuu jooksul alates läbivaatuse algusest, olles ära kuulanud asutuse seisukohad.

3. Kui toiming suunatakse komisjonile vastavalt lõigetele 1 või 2, võib komisjon toimingu peatada või näha ette ajutised meetmed. Lõplikus otsuses võib komisjon täitevasutuse toimingut toetada või otsustada, et asutus peab seda täielikult või osaliselt muutma.

4. Liikmesriigid peavad mõistliku aja jooksul võtma komisjoni otsuse järgimiseks vajalikke meetmeid.

5. Komisjoni poolt halduskaebuse otsese või kaudse tagasilükkamise tühistamiseks võib esitada hagi Euroopa Kohtule vastavalt asutamislepingu artiklile 230.

Artikkel 23

Juurdepääs dokumentidele ja konfidentsiaalsus

1. Juurdepääsutaotluste käsitlemisel tema valduses olevatele dokumentidele kohaldab täitevasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. [9]

Juhatus võtab nende sätete rakendamiseks vajalikud erieeskirjad vajaduse korral vastu hiljemalt kuue kuu jooksul alates täitevasutuse loomisest.

2. Juhatuse liikmed, direktor, töötajad ja kõik teised täitevasutuse tegevuses osalevad isikud ei tohi isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla käivat teavet.

Artikkel 24

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi "täitevasutuste komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 25

Hindamine

1. Komisjon koostab välise hindamisakti iga täitevasutuse esimese kolme tegevusaasta kohta ning esitab selle täitevasutuse juhatusele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Akt sisaldab artikli 3 lõikes 1 nimetatud tasuvusanalüüsi.

2. Edaspidi toimub hindamine samadel tingimustel iga kolme aasta järel.

3. Hindamisaruannetest lähtuvalt võtavad asutus ja komisjon kõik asjakohased meetmed tuvastatud probleemide lahendamiseks.

4. Kui komisjon hindamisest lähtuvalt leiab, et täitevasutuse olemasolu ei ole usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet silmas pidades enam õigustatud, otsustab komisjon selle asutuse tegevuse lõpetada.

Artikkel 26

Ajutised meetmed

Täitevasutuste puhul, mis on juba loodud:

a) koostatakse artikli 9 lõikes 7 osutatud aasta tegevusaruanne esimest korda eelarveaasta 2003 kohta;

b) kohaldatakse lõplike raamatupidamisaruannete saatmisega seoses artikli 14 lõike 2 punktis b nimetatud tähtaega esimest korda eelarveaasta 2005 suhtes;

c) on lõplike raamatupidamisaruannete esitamise tähtaeg aastale 2005 eelnevatel eelarveaastatel 15. september.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Espersen

[1] EÜT C 120 E, 24.4.2001, lk 89 ja EÜT C 103 E, 30.4.2002, lk 253.

[2] Arvamus on esitatud 5. juulil 2001. aastal (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 345, 6.12.2001, lk 1.

[4] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[5] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[6] EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 490/2002 (EÜT L 77, 20.3.2002, lk 1).

[7] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20.

[8] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[9] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

--------------------------------------------------