Komisjoni otsus,

13. veebruar 2003,

millega kehtestatakse miinimumnõuded aretusprogrammide kehtestamiseks, et saavutada lammaste resistentsus transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2003) 498 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2003/100/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega kehtestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, [1] viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1494/2002, [2] eriti selle artiklit 23,

ning arvestades järgmist:

(1) Skreipi kujutab ühenduse lammaste ja kitsede populatsioonile märkimisväärset loomatervishoiuga seotud ohtu.

(2) Ei ole olemas kinnitatud rutiinset diagnostilist meetodit, et eristada veiste spongioosset entsefalopaatiat (BSE) ning lammaste ja kitsede skreipit. Veiste spongioosse entsefalopaatia esinemist ei ole lammastel ja kitsedel looduslikes tingimustes tõestatud. Siiski valitseb teatav ebakindlus selles osas, kas BSE võib olla nakatanud lammaste ja kitsede populatsiooni ning kas seda võib kõnealuses populatsioonis veel esineda. Sellest tulenevalt võib transmissiivse spongioosse entsefalopaatia nakkus (TSE) lammastel ja kitsedel samuti inimeste tervist ohustada.

(3) Teadusuuringud on näidanud, et teatavad lammaste prioonvalgu genotüübid põhjustavad skreipi vastu resistentsuse. Senised andmed osutavad sellele, et lammaste puhul esineb BSE suhtes samalaadne geenide poolt määratud resistentsus kas siis, kui neid katsetingimustes suu kaudu BSEga nakatatakse.

(4) Juhtiva teaduskomitee väikemäletsejalistelt pärit materjali turvalist hankimist käsitlevas 4. ja 5. aprilli 2002. aasta arvamuses sätestatakse suunised lammaste TSE resistentsuse aretusprogrammi põhipunktide jaoks. Juhtiv teaduskomitee leiab, et selline programm peaks olema suunatud ohustatud populatsioonidele või piirkondadele.

(5) Üheks aretusprogrammile kehtestatud nõudeks on ARR/ARR-tüüpi lammaste esinemissageduse hindamine iga olulise tõu osas. Selle teabe hankimiseks nähakse komisjoni otsusega 2002/1003/EÜ [3] ette lambatõuge käsitleva uurimuse läbiviimine liikmesriikides.

(6) Käesolevale otsusele vastavast aretusprogrammi kehtestamise nõudest peaks olema võimalik teha erandit teatavate looduslikult madala resistentsustasemega tõugude puhul ja põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate maatõugude puhul, mida on nimetatud 26. veebruari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 445/2002, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks. [4]

(7) Oma arvamuses soovitas juhtiv teaduskomitee madala skreipi- või BSE-ohu tasemega karjade sertifitseerimist. Üheks soovituseks on võtta karja sertifitseerimise aluseks täielik geneetiline resistentsus TSEde suhtes ja regulaarselt läbiviidav TSE kontroll.

(8) Juhtiv teaduskomitee soovitas täielikku nimekirja lammaste ja kitsede kudedest, mis võivad BSE kinnitamise või tõenäolise esinemise puhul kujutada endast ohtu inimeste ja loomade tervisele. Arvamuses leiti siiski, et need koed ei kujuta endast olulist ohtu, kui need on pärit resistentsetelt ja semiresistentsetelt loomadelt, kes on vastavalt alla 18 ja 6 kuu vanused. Seda on asjakohane karjade sertifitseerimise väljatöötamisel aluseks võtta.

(9) Komisjon esitab nõukogule ja parlamendile ettepaneku määruse (EÜ) nr 999/2001 muutmiseks, et luua nimetatud määruses õiguslik alus käesolevas otsuses sisalduvatele meetmetele. Seni tuleks käesolev otsus üleminekumeetmena vastu võtta.

(10) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määratlused

Käesolevas otsuses kohaldatakse komisjoni otsuse 2002/1003/EÜ I lisas esitatud määratlusi.

Artikkel 2

Aretusprogramm tõupuhaste lammaste TSE resistentsuse saavutamiseks

1. 1. jaanuariks 2004 peab iga liikmesriik looma otsusega 2002/1003/EÜ ettenähtud uurimuse tulemuste alusel aretusprogrammi kõigi kohalike lambatõugude või kõnealuse riigi territooriumil märkimisväärse populatsiooni moodustavate lambatõugude TSEde resistentsuse selekteerimiseks. Programmi miinimumnõuded kehtestatakse I lisas.

2. Liikmesriik võib otsustada, et kuni 1. aprillini 2005 on lõikes 1 osutatud aretusprogrammis osalemine karjaomanikele vabatahtlik. Pärast nimetatud kuupäeva peavad aretusprogrammis kohustuslikus korras osalema kõik kõrge geneetilise potentsiaaliga karjad.

Artikkel 3

Erandid

1. Liikmesriikidele võib teha artiklis 2 sätestatud aretusprogrammi kehtestamise nõudest erandi:

- riikliku skreipi kontrollimise programmi alusel, mis on esitatud ja heaks kiidetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 999/2001 VIII lisa A peatüki I osa punktiga b ja mis hõlmab põllumajandusettevõtetes surnud lammaste ja kitsede pidevat seiret liikmesriigi kõigis karjades või

- kui komisjon on kooskõlas määruse (EÜ) nr 999/2001 VIII lisa A peatüki I osa punktiga c lõpliku statistilise vaatluse tulemuste alusel liikmesriigi territooriumi skreipivabaks tunnistanud.

2. Lõikes 1 sätestatud erand võetakse vastu määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 4

Raamistik teatavate lambakarjade TSE suhtes resistentseks tunnistamiseks

1. 1. jaanuariks 2004 loob iga liikmesriik raamistiku teatavate lambakarjade TSE suhtes resistentseks tunnistamiseks.

Raamistik põhineb II lisas sätestatud kriteeriumidel.

2. Karja lõikes 1 sätestatud raamistiku alusel TSE suhtes resistentseks tunnistamist ei peeta vajalikuks kriteeriumiks, mille põhjal TSE esinemist karjast välistada.

Artikkel 5

Liikmesriikide poolt komisjonile esitatavad aruanded

Iga liikmesriik esitab komisjonile järgmised aruanded:

a) 1. aprilliks 2004 artiklis 2 sätestatud aruande liikmesriigi aretusprogrammide nõuete kohta;

b) iga-aastase arenguaruande aretusprogrammide edenemise kohta; esmakordselt esitatakse see aruanne 1. aprilliks 2005.

Artikkel 6

Komisjoni poolt liikmesriikidele esitatav aruannete kokkuvõte

Komisjon esitab liikmesriikidele artikli 5 alusel saadud aruannete kokkuvõtte kolme kuu jooksul pärast aruannete esitamise tähtaega.

Artikkel 7

Kontrollimine

Käesoleva otsuse nõuded vaadatakse läbi:

a) artiklis 5 osutatud aruannete alusel,

b) tõugude osas, mille puhul on aretusprogrammi vältel ilmnenud tõsine negatiivne geneetiline mõju,

c) igal juhul enne 1. aprilli 2005, et võtta arvesse uusi teadusalaseid nõuandeid.

Artikkel 8

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. veebruar 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David Byrne

[1] EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

[2] EÜT L 225, 28.8.2002, lk 3.

[3] EÜT L 349, 24.12.2002, lk 105.

[4] EÜT L 74, 15.3.2002, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

LAMMASTE TSE RESISTENTSUSE SAAVUTAMISEKS ETTENÄHTUD ARETUSPROGRAMMI MIINIMUMNÕUDED

1. osa. Üldnõuded

1. Aretusprogramm keskendub kõrge geneetilise potentsiaaliga karjadele.

2. Koostatakse andmebaas, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) kõigi aretusprogrammis osalevate karjade identifitseerimistunnused, tõug ja loomade arv;

b) nende loomade identifitseerimistunnused, kellelt on aretusprogrammi käigus proove võetud;

c) genotüübi määramise testide tulemused.

3. Luuakse ühtne sertifitseerimissüsteem, mis näeb ette iga sellise looma, kellelt on aretusprogrammi käigus proove võetud, genotüübi sertifitseerimise viitega looma individuaalsele identifitseerimisnumbrile.

4. Proove võtavad aretusprogrammi alusel spetsiaalselt selleks määratud töötajad.

5. Loomade ja proovide identifitseerimiseks, proovide töötlemiseks ja tulemuste edastamiseks luuakse inimeksimuste võimalust minimeeriv süsteem. Süsteemi tõhusust jälgitakse regulaarsete pisteliste kontrollidega.

6. Aretusprogrammi käigus kogutud vere või muude kudede genotüüp määratakse programmi kohaselt heakskiidetud laborites.

7. Liikmesriigi pädev asutus võib aretusühingute soovi korral aidata neil rajada aretusprogrammi tulemusel tõenäoliselt haruldaseks muutuvaid spermat, munarakke ja/või prioonvalgu genotüüpe esindavat embrüosid sisaldavaid geenipanku.

8. Aretusprogrammid koostatakse iga tõu kohta, võttes arvesse:

a) erinevate alleelide esinemissagedust vastava tõu puhul;

b) tõu haruldust;

c) inbriidingu või geneetilise kõrvalekalde vältimist.

2. osa. Osalevaid karju käsitlevad erieeskirjad

1. Aretusprogrammi eesmärgiks on suurendada ARR-alleeli esinemissagedust lambakarjas, vähendades neid alleele, mis suurendavad vastuvõtlikkust TSEdele.

2. Miinimumnõuded osalevatele karjadele on järgmised:

a) kõik loomad, kelle genotüüpi määratakse, identifitseeritakse turvaliste vahendite abil;

b) kõigi karjasiseseks tõuaretuseks ettenähtud jäärade genotüüp tuleb enne nende kasutamist tõuaretuseks kohustuslikus korras kindlaks määrata;

c) kõik VRQ-alleeliga isasloomad tuleb kuue kuu jooksul pärast genotüübi kindlaksmääramist kohustuslikus korras tappa või kastreerida; nimetatud loomi tohib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks;

d) teadaolevalt VRQ-alleeliga emasloomi tohib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks;

e) isasloomi, sealhulgas kunstlikuks seemenduseks kasutatavaid spermadoonoreid, keda ei ole programmi raames sertifitseeritud, ei tohi kasutada karjasiseseks tõuaretuseks.

3. osa. Tõugude ja tootmisomaduste kaitse

1. Liikmesriigid võivad otsustada teha erandi 2. osa punkti 2 alapunktides c ja d sätestatud nõudmistest tõugude puhul:

a) mille ARR-alleeli tase jääb otsuses 2002/1003/EÜ osutatud uuringus alla 25 %; või

b) mis on põllumajanduse jaoks kadumisohus vastavalt määruse (EÜ) nr 445/2002 artikli 14 lõike 1 punktile a.

2. Tõugude puhul, millel komisjoni otsuses 2002/1003/EÜ osutatud uuringu kohaselt ARR-alleeli ei esine või mille ARR-alleeli tase jääb alla 10 %, võivad liikmesriigid otsustada teha erandi 1. ja 2. osast tingimusel, et nende tõugude suhtes kohaldatakse skreipi kontrolliprogramme.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni punktide 1 ja 2 kohaselt tehtud eranditest ja kasutatud kriteeriumidest.

--------------------------------------------------

II LISA

RAAMISTIK LAMBAKARJADE TSE SUHTES RESISTENTSEKS TUNNISTAMISEKS

1. Raamistiku kohaselt tunnistatakse TSE suhtes resistentseks lambakarjad, kes kas artiklis 2 sätestatud aretusprogrammis osalemise tulemusena või muul viisil vastavad teatavatele kriteeriumidele.

Resistentseks tunnistamine toimub vähemalt kahel tasemel:

a) I taseme karjad koosnevad ainult ARR/ARR genotüübiga lammastest;

b) II taseme karjad on karjad, milles järglaskond koosneb ainult ARR/ARR genotüübiga jäärade sigitatud lammastest (olenevalt riiklikest nõudmistest võivad liikmesriigid otsustada kehtestada ka täiendavaid tunnustamistasemeid).

2. TSE suhtes resistentsetest karjadest pärit lammaste hulgas viiakse läbi regulaarseid pistelisi kontrolle:

a) genotüübi kontrollimiseks kas põllumajandusettevõttes või tapamajas;

b) I taseme karjade puhul üle 18 kuu vanuste loomade kontrollimiseks TSE suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisale.

--------------------------------------------------