32002R2369



Euroopa Liidu Teataja L 358 , 31/12/2002 Lk 0049 - 0056


Nõukogu määrus (EÜ) nr 2369/2002,

20. detsember 2002,

millega muudetakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikke eeskirju ja korda kehtestavat määrust (EÜ) nr 2792/1999

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Määrus (EÜ) nr 2792/1999 [3] näeb ette sätted ühenduse kalandussektori ümberkujundamise kohta.

(2) 26. juuni 1997. aasta nõukogu otsuse 97/413/EÜ (ühenduse kalandussektori ümberkorraldamise eesmärkide ja üksikasjalike eeskirjade kohta kalavarude ja nende kasutamise püsiva tasakaalu saavutamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 1997 kuni 31. detsember 2001) [4] kohaldamisaega on pikendatud ja see lõpeb 31. detsembril 2002.

(3) Ette tuleks näha asjakohased sätted ajavahemikuks, mis algab 1. jaanuaril 2003.

(4) Tuleks tagada kooskõla kalandussektori ümberkujundamise ja muude ühise kalanduspoliitika aspektide vahel, eriti eesmärk saavutada stabiilne ja kestev tasakaal kalalaevastike mahu ning neile ühenduse vetes ja neist väljaspool kättesaadavate kalastusvõimaluste vahel.

(5) Kuna selle tasakaalu võib saavutada ainult mahu vähendamise teel, peaks ühenduse rahaline toetus kalandussektorile Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) kaudu keskenduma peamiselt kalalaevade lammutamisele ja riigiabi laevastiku uuendamiseks peaks olema lubatud ainult 31. detsembrini 2004.

(6) Samal põhjusel peaksid kalalaevade varustust ja moderniseerimist käsitlevad meetmed piirduma kas meetmetega ohutuse, navigeerimise, hügieeni, tootekvaliteedi, tooteohutuse ja töötingimuste parandamisel või meetmetega püügivahendite valikulisuse suurendamiseks, kaasa arvatud eesmärk vähendada kaaspüüki ning mõju elupaikadele. Need meetmed peaksid andma õiguse FIFGi toetusele tingimusel, et neist ei tulene püügikoormuse suurenemist.

(7) FIFGi toetust väikesemahulise rannapüügi abistamismeetmetele tuleks anda tingimusel, et sellised meetmed ei suurenda püügikoormust õrnades rannikumere ökosüsteemides või et need aitavad vähendada veetavate püüniste mõju merepõhja floorale ja faunale.

(8) Riigiabi ühenduse kalalaevade üleviimiseks kolmandatesse riikidesse, kaasa arvatud ühisettevõtete kontekstis tehtud üleviimised, peaks olema lubatud ainult kuni 31. detsembrini 2004.

(9) Sotsiaalmajanduslike meetmete eesmärk on toetada kalurite ümberõpet, mis aitaks neil asuda täiskohaga kutsetööle väljaspool merekalandust. Samuti võib nende meetmete eesmärk olla kalurite tegevuse mitmekesistamine väljaspool merekalandust, võimaldades neil seega kalapüügi jätkamist osalise tööajaga, juhul kui see aitab kaasa nende püügikoormuse vähendamisele.

(10) Tuleks kehtestada üksikasjalikud hüvitise andmise eeskirjad ja selle ajalised piirangud juhul, kui nõukogu võtab vastu taastamis- või kaitsekorralduskava või komisjon või üks või mitu liikmesriiki otsustavad võtta erakorralisi meetmeid.

(11) Asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 tuleks kohaldada liikmesriikide antud abi suhtes kalandus- ja akvakultuurisektoris. Et komisjon kiiremini hüvitaks liikmesriikide ettemakstud summad, tuleks kehtestada erand sellest põhimõttest, mis puudutab liikmesriikide kohustuslikku rahalist panust koos ühendusega rahastatavate meetmete puhul ja on määratletud struktuurifondide üldsätteid käsitleva nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 arengukavades. [5]

(12) Menetlusega seotud põhjustel tuleks kõiki meetmeid, mis eeldavad lisaks määruses (EÜ) nr 2792/1999 või ühenduse erakorralist meedet kalalaevade lammutamiseks käsitlevas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2730/2002 [6] sisalduvatest kohustuslikest rahalistest toetustest suuremat riiklikku rahastamist, käsitleda tervikuna asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 alusel.

(13) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2792/1999 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2792/1999 muudetakse järgmiselt.

1. Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:

"3. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 võetud meetmed ei tohi suurendada püügikoormust."

2. Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 2

Vahendid

Kalanduse Arendusrahastu (edaspidi "FIFG") võib kalavarude tõhusat kaitset ja säästvat kasutamist ühise kalanduspoliitika alusel käsitleva nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 [7] artiklis 16 ettenähtud tingimustel anda abi käesoleva määruse II, III ja IV jaotistes määratletud meetmetele määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 1 määratletud ühise kalanduspoliitikaga hõlmatud valdkondades."

3. Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 9 lõikes a määratletud programmitöö peab vastama ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eriti määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatüki sätetele. Sel eesmärgil vaadatakse programmitöö vajaduse korral läbi, eelkõige määruse (EÜ) nr 2370/2002 artikli 5 alusel otsustatud püügikoormuse piiride kohaldamisel.

Programmitöö hõlmab kõik II, III ja IV jaotises nimetatud valdkonnad.";

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 9 punktis b määratletud arengukavadest peab ilmnema, et riigiabi on eesmärkide saavutamiseks vajalik, eelkõige see, et riigiabita ei oleks võimalik asjaomaseid kalalaevu moderniseerida ning et kavandatavad meetmed ei ohusta säästvat kalandust.

Kavade sisu sätestatakse I lisas.";

c) lõige 4 jäetakse välja.

4. Artiklid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

5. II jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

"II jaotis

KALALAEVASTIK."

6. Artikkel 6 tunnistatakse kehtetuks.

7. Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Liikmesriigid võtavad sobivad meetmed määruse (EÜ) nr 2371/2002 asjakohaste sätete järgimiseks.

Eesmärkide saavutamiseks võib vajaduse korral laevade püügitegevuse alaliselt lõpetada vastavalt III lisa asjakohastele sätetele või nende tegevust piirata või ühendada mõlemad meetmed.";

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Kalalaevade püügitegevuse võib alaliselt lõpetada järgmiste meetmete abil:

a) laeva lammutamine vanametalliks;

b) kuni 31. detsembrini 2004, laeva lõplik üleandmine kolmandale riigile, mis võib toimuda ühisettevõtte raames artiklis 8 määratletud tähenduses, asjaomase riigi pädevate asutuste nõusolekul tingimusel, et kõik järgmised kriteeriumid oleksid täidetud:

i) Euroopa Ühenduse ja ülevõtva kolmanda riigi vahel on kalanduskokkulepe ning sobivad tagatised, et usutavasti ei rikuta rahvusvahelist õigust, pidades eeskätt silmas mere elusressursside säilitamist ja majandamist või muid ühise kalanduspoliitika eesmärke ning kalurite töötingimusi.

Komisjon võib konkreetsetel juhtudel teha erandeid lõplikele üleandmistele kolmandatesse riikidesse ühisettevõtete raames, kui ühenduse huvid ei õigusta kalanduskokkuleppe sõlmimist ja muud üleandmise tingimused on täidetud;

ii) kolmas riik, kellele laev kavatsetakse üle anda, ei ole Euroopa Ühenduse kandidaatriik;

iii) üleandmise tulemusel väheneb püügikoormus varude osas, mida üleantud laev varem kasutas; seda kriteeriumi ei rakendata, kui üleantud laev on püügivõimalused minetanud kas ühendusega sõlmitud kalanduskokkuleppe või muu kokkuleppe kohaselt;

iv) kui kolmas riik, kellele laev kavatsetakse üle anda, ei ole asjaomaste kalastusorganisatsioonide lepinguosaline ega koostööpartner, ei käsita sellised organisatsioonid teda riigina, kes lubab rahvusvaheliste kaitsemeetmete tõhusust kahjustavat kalapüüki. Komisjon avaldab asjaomaste riikide nimekirja regulaarselt Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias;

c) kalalaeva pidev kasutamine kasumit mitteandval muul kui kalapüügi eesmärgil."

c) lõige 4 jäetakse välja;

d) lõike 5 punktid b, c ja d asendatakse järgmistega:

"b) hüvitised, mis on seotud lõpliku üleandmisega ühisettevõtte raames: artikli 8 lõikes 3 osutatud summad; käesoleval eesmärgil ei saa siiski riigiabi anda laevade puhul, mille mahutavus on alla 20 GRT või 22 GT või mille vanus on 30 aastat ja rohkem;

c) hüvitised muu lõpliku üleandmise puhul kolmandale riigile: punktis a osutatud vanametalliks lammutamise hüvitiste maksimumsummad, mida on vähendatud 70 % võrra. Käesoleval eesmärgil ei saa siiski riigiabi anda laevade puhul, mille mahutavus on alla 20 GRT või 22 GT või mille vanus on 30 aastat ja rohkem;

d) hüvitised kalalaeva pideva kasutamise korral kasumit mitteandval muul kui kalapüügi eesmärgil: punktis a osutatud vanametalliks lammutamise hüvitiste summad.";

e) lõiked 6 ja 7 jäetakse välja.

8. Artikli 8 lõige 5 asendatakse järgmisega:

"5. Igal aastal viie järjestikuse aasta jooksul alates ühisettevõtte asutamise kuupäevast või kuupäevast, millal ühenduse partner omandas osaluse ettevõttes, esitavad taotlejad korraldusasutusele aruande tegevuskava rakendamise kohta, sealhulgas ka andmed kalasaakide ja kalatoodete turgude kohta, eelkõige ühenduses lossitud või ühendusse eksporditud toodete kohta, koos tõendavate dokumentidega ning ettevõtte bilansi ja netovara aruandega. Korraldusasutus edastab aruande komisjonile teadmiseks.

Hüvitise jääk makstakse taotlejatele välja pärast viieaastast tegevust ning pärast viienda aruande esitamist."

9. Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 9

Riigiabi laevastiku uuendamiseks ja kalalaevade varustuse või moderniseerimise jaoks

1. Riigiabi laevastiku uuendamiseks ja kalalaevade varustuse jaoks, kaasa arvatud valikulisemate püügitehnikate ja laevaseiresüsteemide kasutamiseks või kalalaevade moderniseerimiseks, võib anda ainult järgmistel ning artikli 3 lõike 3 teises lõigus ja III lisas sätestatud tingimustel:

a) riigiabi kalalaevade uuendamiseks võib anda kuni 31. detsembrini 2004;

b) riigiabi kalalaevade uuendamiseks võib anda ainult laevadele mahutavusega alla 400 GT;

c) riigiabi kalalaevade varustuse jaoks, kaasa arvatud valikulisemate püügitehnikate ja laevaseiresüsteemide kasutamiseks või kalalaevade moderniseerimiseks võib anda juhul, kui:

i) abi ei mõjuta mahtu mahutavuse või võimsuse osas;

ii) abi ei suurenda püügivarustuse tõhusust;

d) erandina punkti c taandest i võib riigiabi kalalaevade moderniseerimiseks anda vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikele 5.

2. Riigiabi toimet käsitletakse artiklis 21 osutatud toetuse rakendamise aastaaruandes.

3. I lisa punkti 2 alapunktiga d ettenähtud kavades esitatud kalalaevastiku uuendamise ja kalalaevade moderniseerimiseks antava riigiabi näitajad tuleb kindlaks määrata vastavalt käesolevale artiklile.

4. Lõikes 1 nimetatud riigiabi saamiseks kõlblikud kulud ei tohi olla suuremad kui järgmised summad:

a) kalalaevade ehitamine: IV lisa tabelis 1 esitatud astmete kahekordne väärtus;

b) kalalaevade varustus ja moderniseerimine, vajaduse korral ja kuni 31. detsembrini 2003 koos mahutavuse ümberhindamise kuludega 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni I lisa kohaselt: IV lisa tabeli 1 astmed."

10. Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Riigiabi laevastiku uuendamiseks ning kalalaevade varustuse ja moderniseerimise jaoks võib lubada ainult juhtudel, kui liikmesriik on ettenähtud aja jooksul järginud nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrust (EMÜ) nr 2930/86 kalalaevade omaduste määratlemise kohta. [8]

b) lõige 2 jäetakse välja;

c) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

"3. Kalalaevastikule antava riigiabi kumuleerumise korral kehtivad järgmised sätted:

a) varustus- ja moderniseerimiskulud ei ole abikõlblikud viie aasta jooksul pärast riigiabi andmist asjaomase laeva ehitamiseks, välja arvatud laevaseiresüsteemide seadmed;

b) lõpliku kõrvaldamise hüvitist artikli 7 lõike 5 tähenduses ja ühisettevõtete asutamisega seotud hüvitisi artikli 8 tähenduses ei või liita muule käesoleva määruse või määruste (EMÜ) nr 2908/83 [9], (EMÜ) nr 4028/86 [10] ja (EÜ) 2468/98 alusel antavale ühenduse abile. Neid hüvitisi vähendatakse:

i) varem saadud summa osa võrra varustus- ja moderniseerimisabi puhul; see osa arvutatakse pro rata temporis põhimõttel lõplikule kõrvaldamisele või ühisettevõtte loomisele eelneva viie aasta põhjal;

ii) kogusumma võrra, mis on saadud abina tegevuse ajutise lõpetamise korral käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 2468/98 artikli 14 tähenduses aasta jooksul, mis eelnes lõplikule kõrvaldamisele või ühisettevõtte asutamisele;

c) laevaseiresüsteemide seadmetele antavat abi ei tohi liita vastavalt nõukogu otsusele 2001/431/EÜ antud abile.

4. Käesoleva määruse alusel uuendamiseks või moderniseerimiseks ja varustuse jaoks antav abi makstakse pro rata temporis põhimõttel tagasi, kui asjaomane laev kustutatakse ühenduse kalalaevade registrist kümne aasta jooksul pärast uuendamist või viie aasta jooksul pärast moderniseerimist."

11. Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Käesolevas artiklis tähendab "väikesemahuline rannapüük" püüki, millega tegelevad kalalaevad kogupikkusega vähem kui 12 meetrit, mis ei kasuta ühenduse kalalaevade registrit käsitleva komisjoni 30. septembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2090/98 [11] I lisa tabelis 2 loetletud veetavaid püüniseid."

b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

"4. Lõike 3 tähenduses võib muu hulgas lugeda integreeritud ühisprojektideks järgmisi projekte:

- ohutusvahendid pardal ning sanitaar- ja töötingimuste parandamine,

- tehnoloogilised uuendused (valikulisemad püügitehnikad), mis ei suurenda püügikoormust,

- tootmis-, töötlemis- ja turustusketi korraldamine (müügiedendus ja toote lisandväärtus),

- kutsealane ümberõpe või väljaõpe."

12. Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Liikmesriigid võivad võtta kalurite suhtes sotsiaal-majanduslikke meetmeid, mis on seotud püügimahu kohandamisega määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 alusel.";

b) lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

"c) ühekordsete individuaalsete hüvitiste andmine kaluritele, kes saavad tõendada, et nad on töötanud kaluritena vähemalt viis aastat, et aidata neil:

i) ümber õppida väljaspool merekalandust vastavalt isiklikule või ühisele sotsiaalkavale abikõlbliku kulu alusel, mis on piiratud 50000 euroga konkreetse hüvitise saaja kohta; korraldusasutus määrab üksiksumma kindlaks ümberõppeprojekti ulatuse ning hüvitisesaaja rahalise kohustuse alusel;

ii) laiendada tegevust väljaspool merekalandust vastavalt isiklikule või ühisele laienduskavale abikõlbliku kulu alusel, mis on piiratud 20000 euroga konkreetse hüvitise saaja kohta; korraldusasutus määrab üksiksumma kindlaks laiendamisprojekti ulatuse ning hüvitisesaaja rahalise kohustuse alusel;"

c) lõike 4 punkt d asendatakse järgmisega:

"d) i) lõike 3 punkti c alapunktis I nimetatud hüvitist ümberkorraldamise eest makstakse tagasi pro rata temporis põhimõttel, kui hüvitisesaajad hakkavad taas kaluritena töötama vähem kui viie aasta jooksul pärast hüvitise saamist, ja

ii) lõike 3 punkti c taandes ii nimetatud laiendamise eest saadav hüvitis aitab kaasa nende kalalaevade tekitatava püügikoormuse vähendamisele, kus hüvitisesaajad tegutsevad;"

d) lõige 6 asendatakse järgmisega:

"6. Liikmesriigid võivad võtta riiklikult rahastatavaid lisameetmeid nende kalalaevade meeskonnaliikmete heaks, keda mõjutab püügitegevuse ajutine katkestamine vee-elusressursside kaitseprojektide raames."

13. Käesolevaga muudetakse artiklit 16 järgmiselt:

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) punkt a asendatakse järgmisega:

"a) ettenägematu olukord, eriti juhul, kui see on tekkinud bioloogiliste tegurite tõttu; hüvitist ei või määrata rohkem kui kolmeks järjestikuseks kuuks või kuueks kuuks ajavahemikus 2000—2006. Korraldusasutus esitab komisjonile eelnevalt nende asjaolude teadusliku tõestuse;"

ii) punkt c asendatakse järgmisega:

"c) kui nõukogu võtab vastu taastamis- või kaitsekorralduskava või kui komisjon või üks või mitu liikmesriiki otsustavad võtta erakorralisi meetmeid, võib liikmesriigi hüvitise andmine kesta ühe aasta ja seda võib pikendada veel ühe aasta võrra.";

b) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

"3. Ühele liikmesriigile makstav FIFGi rahaline toetus seoses lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmetega kogu ajavahemikuks 2000 — 2006 ei tohi ületada suuremat järgmisest kahest summast: 1 miljon eurot või 4 % asjaomase liikmesriigi kalandussektorile ettenähtud ühenduse rahalisest abist.

Nõukogu vastuvõetud taastamis- või kaitsekorralduskava või komisjoni otsustatud erakorraliste meetmete puhul võib neid künniseid ületada tingimusel, et meetmes sisaldub tegevuse lõpetamise kava, mille eesmärk on kahe aasta jooksul alates meetme vastuvõtmisest kõrvaldada mitu kalalaeva, mille püügikoormus on vähemalt võrdne nende kalalaevade püügikoormusega, mille tegevus kava või erakorralise meetme tagajärjel on peatatud.

Komisjoni heakskiidu saamiseks FIFGi rahalisele toetusele teatab liikmesriik komisjonile meetmest ja esitab talle hüvitiste üksikasjaliku arvestuse. Meede jõustub alles pärast komisjoni heakskiidu saatmist liikmesriigile.

Korraldusasutus võtab üksikjuhtumite puhul makstava lõigetega 1 ja 2 ettenähtud hüvitise summa määramisel aluseks asjakohased parameetrid, nagu tegelikud kahjud, ümberkorraldusmeetmete, taastamiskava või tehnilise kohandamise jõupingutuste ulatus.

4. Püügitegevuse pidev hooajaline peatamine ei ole hüvitisekõlblik vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3."

14. Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 18

Abi saamist võimaldavate tingimuste täitmine

Korraldusasutus tagab, et III lisas loetletud abi saamist võimaldavad eritingimused oleksid täidetud.

Samuti kontrollib ta enne abi andmist hüvitisesaajate tehnilist kompetentsust ja äriühingute rahalist elujõudu ning seda, kas nad täidavad kõiki ühise kalanduspoliitika eeskirju. Kui abi andmise ajavahemiku jooksul leitakse, et hüvitisesaaja ei järgi ühise kalanduspoliitika eeskirju, tuleb hüvitis tagasi maksta võrdeliselt rikkumise raskusega.

Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta vastavalt artikli 23 lõikele 2."

15. Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 19

Kohustuslikud rahalised toetused ja riigiabi

1. Piiramata lõiget 2, kohaldatakse liikmesriikide kalandus- ja akvakultuurisektori abi suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

2. Asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 ei kohaldata koos ühendusega rahastatavate meetmete liikmesriikidepoolsete kohustuslike rahaliste toetuste suhtes, mis on ette nähtud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 nimetatud arengukavadega ja määratletud määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 9 punktis b või ühenduse erakorralist meedet kalalaevade lammutamiseks käsitleva 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2370/2002 [12] artiklis 5.

3. Meetmeid, mis näevad ette riiklikku rahastamist, mis lõike 2 kohustuslike rahaliste toetuste osas ületavad käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 2370/2002 sätted, käsitletakse tervikuna lõike 1 alusel."

16. Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 22

Komiteemenetlus

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed artiklites 8, 15, 18 ja 21 loetletud küsimustes võetakse vastu artikli 23 lõikes 2 osutatud menetluskorra kohaselt."

17. Artikli 23 lõike 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

"a) artiklite 8, 15, 18 ja 21 rakendamisel määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 51 kohaselt moodustatud kalanduse ja akvakultuuri struktuurikomitee; ja

b) artiklite 9 ja 10 rakendamisel määruse (EMÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõike 1 alusel moodustatud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee."

Artikkel 2

I—IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2003.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Fischer Boel

[1] EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 304.

[2] Arvamus on esitatud 5. detsembril 2002 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 179/2002 (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 25).

[4] EÜT L 175, 3.7.1997, lk 27. Otsust on muudetud otsusega 2002/70/EÜ (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 79).

[5] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1447/2001 (EÜT L 198, 27.7.2001, lk 1).

[6] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 57.

[7] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[8] EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11)."

[9] Nõukogu 4. oktoobri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2908/83 struktuuri muutmise, moderniseerimise ning kalamajanduse ja akvakultuuri arendamise ühismeetme kohta (EÜT L 290, 22.10.1983, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3733/85 (EÜT L 361, 31.12.1985, lk 78).

[10] Nõukogu 18. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 4028/86 ühenduse meetmete kohta kalandus- ja akvakultuurisektori struktuuride parandamiseks ja kohandamiseks (EÜT L 376, 31.12.1986, lk 7). Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3946/92 (EÜT L 401, 31.12.1992, lk 1).

[11] EÜT L 266, 1.10.1998, lk 27. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 839/2002 (EÜT L 134, 22.5.2002, lk 5).

[12] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 57.

--------------------------------------------------

LISA

1. I lisa muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

"c) sektori nõuded.";

b) lõike 2 punkti d alapunkt i asendatakse järgmisega:

"i) laevastiku arengut iseloomustavad näitajad taastamis- või kaitsekorralduskavade eesmärkide suhtes;".

2. II lisa jäetakse välja.

3. III lisa muudetakse järgmiselt:

a) punkti 1 pealkiri asendatakse järgmisega:

"1. Meetmete rakendamine kalalaevastiku tegevuse suhtes (II jaotis)"

;

b) punkt 1.0 asendatakse järgmisega:

"1.0. Laevade vanus

Käesoleva määruse tähenduses on laeva vanus täisarv, mis võrdub korraldusasutuse poolt hüvitise või abi andmise otsuse aasta ja määruses (EMÜ) nr 2930/86 määratletud kasutuselevõtu aasta vahega";

c) punktid 1.3 ja 1.4 asendatakse järgmisega:

"1.3. Laevastiku uuendamine (artikkel 9)

a) Laevad peavad olema ehitatud vastavalt hügieeni ja ohutust, tervishoidu, toote kvaliteeti ja töötingimusi käsitlevatele määrustele ja direktiividele ning laevade mõõtmeid ning kalapüügi seiret käsitlevatele ühenduse sätetele.

b) Laevad tuleb kanda ühenduse kalalaevastiku registrisse.

c) Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 3 punkti d kohaldamist, ei anna kalalaeva omandi üleandmine õigust ühenduse abile.

1.4. Kalalaevade varustus ja moderniseerimine (artikkel 9)

a) Laevad peavad olema kantud ühenduse kalalaevastiku registrisse vähemalt viis aastat, välja arvatud laevaseiresüsteemide seadmed. Laeva omaduste muutmistest tuleb teatada kõnealusele registrile ning laevade moderniseerimisel peab nende mõõtmine toimuma vastavalt ühenduse sätetele.

b) Investeeringud peaksid olema seotud järgmisega:

i) kalapüügi ratsionaliseerimine eelkõige selektiivsema või väiksema mõjuga püügitehnoloogia ja -viiside kasutamisega laeval, et vältida muud ebasoovitavat kaaspüüki, kui ühenduse õigusega on ette nähtud;

ja/või

ii) püütud ja pardal säilitatavate saaduste kvaliteedi ning ohutuse parandamine, valikulisemate püügitehnoloogiate ja paremate säilitustehnoloogiate kasutamine ning tervishoiualaste õigusnormide rakendamine;

ja/või

iii) töö- ja ohutustingimuste parandamine.

Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 2 kohaldamist, ei loeta püügivahendite asendamise kulusid abikõlblikeks.";

d) lisatakse punkt 1.5:

"1.5. Sotsiaalmajanduslikud meetmed (artikkel 12)

Meetmed kalurite koolitamiseks või nende mitmekesisema tegevuse toetamiseks väljaspool merekalandust peavad kaasa aitama hüvitisesaajate tekitatud püügikoormuse vähendamisele isegi juhul, kui nad jätkavad kalastamist osalise tööajaga."

4. IV lisa punktis 2 asendatakse tabelile 3 eelnev tekst järgmisega:

"2. Finantsosaluse määrad

a) Kõikide II, III ja IV jaotises nimetatud toimingute puhul on ühenduse finantsosalusele (A), asjaomase liikmesriigi kogu finantsosalusele (riiklik, piirkondlik ja muu) (B) ja vajaduse korral eraisikust hüvitisesaajate finantsosalusele (C) seatud järgmised piirangud, mida väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest:

Rühm 1:

Tegevuse lõpliku lõpetamise hüvitised (artikkel 7), ühisettevõtete asutamise hüvitised (artikkel 8), väikesemahuline rannapüük (artikkel 11), sotsiaal-majanduslikud meetmed (artikkel 12), vee-elusressursside kaitse ja arendamine (artikli 13 lõike 1 punkt a), kalasadama sisseseade ilma eraisikust hüvitisesaaja finantsosaluseta (artikli 13 lõike 1 punkt c), uute turuväljundite leidmise ja edendamise meetmed eraisikust hüvitisesaajate finantsosaluseta (artikkel 14), kaubavahetuses osalejate tegevus eraisikust hüvitisesaajate finantsosaluseta (artikkel 15), tegevuse ajutise katkestamise hüvitised ja muud rahalised hüvitised (artikkel 16), uuenduslikud meetmed ja tehniline abi, sealhulgas avalik-õiguslike asutuste poolt teostatud katseprojektid (artikkel 17).

Rühm 2:

Laevastiku uuendamine, kalalaevade varustus ja moderniseerimine (artikkel 9).

Rühm 3:

Akvakultuur (artikli 13 lõike 1 punkt b), kalasadama sisseseade eraisikust hüvitisesaajate finantsosalusega (artikli 13 lõike 1 punkt c), töötlemine ja turustamine (artikli 13 lõike 1 punkt d), kalapüük sisevetel (artikli 13 lõike 1 punkt e), uute turuväljundite leidmise ja edendamise meetmed eraisikust hüvitisesaajate finantsosalusega (artikkel 14), kaubavahetuses osalejate tegevus eraisikust hüvitisesaajate finantsosalusega (artikli 15 lõige 2).

Rühm 4:

Muude kui avalik-õiguslike asutuste poolt teostatud katseprojektid (artikkel 17).

b) Tegevuse puhul, mis on seotud vee-elusressursside kaitse ja arendamisega (artikli 13 lõike 1 punkt a), kalasadama sisseseadega (artikli 13 lõike 1 punkt c), uute turuväljundite leidmise ja edendamise meetmetega (artikkel 14) ning kaubavahetuses osalejate tegevuse puhul (artikkel 15) määrab korraldusasutus nimetatud tegevuse kuulumise rühma 1 või 3 eelkõige järgmiste asjaolude alusel:

- ühis- või üksikhuvid,

- kollektiivne või üksik hüvitisesaaja (tootjaorganisatsioonid, kaubandust esindavad organisatsioonid),

- tegevuse tulemuste kättesaadavus üldsusele või eraomand ja kontroll,

- ühiskondlike asutuste, teadusasutuste finantsosalus."

--------------------------------------------------