Nõukogu määrus (EÜ) nr 1531/2002,

14. august 2002,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist, Malaisiast ja Taist pärinevate värvitelerite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning lõpetatakse Singapurist pärinevate värvitelerite impordi suhtes kohaldatav menetlus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 9 ning artikli 11 lõikeid 2 ja 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Varasemad uurimised ja olemasolevad meetmed

(1) Aprillis 1990 kehtestas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1048/90 [2] lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Korea Vabariigist (edaspidi "Koera") pärinevate väikeekraaniga värvitelerite, st värvitelerite, mille ekraani diagonaali pikkus on 15,5–42 cm (edaspidi "väikesed värvitelerid"), impordi suhtes.

(2) Seejärel kehtestas nõukogu 1991. aasta juunis määrusega (EMÜ) nr 2093/91 [3] lõplikud dumpinguvastased tollimaksud muu hulgas Hiina Rahvavabariigist (edaspidi "Hiina") pärinevate väikeste värvitelerite impordi suhtes.

(3) Aprillis 1995 lõpetas komisjon otsusega 95/92/EÜ [4] Türgist pärinevate värvitelerite impordi suhtes 1992. aasta novembris algatatud dumpinguvastase menetluse. Samal ajal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 710/95 [5] lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Malaisiast, Hiinast, Koreast, Singapurist ja Taist pärinevate üle 15,5 cm pikkuse diagonaaliga ekraaniga värvitelerite impordi suhtes. Kuigi kõnealuse menetlusega määrati kindlaks, et värvitelerite eristamine ekraani suuruse järgi ei ole enam põhjendatud, sest Hiinast ja Koreast pärinevate väikeste värvitelerite suhtes kohaldati juba dumpinguvastaseid meetmeid, kohaldati uurimist ning määrusega (EÜ) nr 710/95 Hiina ja Korea suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse ainult üle 42 cm pikkuse diagonaaliga, st suure ekraaniga värvitelerite suhtes.

(4) Novembris 1998 muutis komisjon määrusega (EÜ) nr 2584/98 [6] määrust (EÜ) nr 710/95 Hiinast ja Koreast pärinevate värvitelerite suhtes kohaldatavate tollimaksude osas, võtmaks arvesse määruses (EÜ) nr 710/95 esitatud järeldusi, et puudub alus teha teleritel vahet nende ekraani suuruse järgi.

2. Meetmete aegumist käsitleva ja vahepealse läbivaatamisega seotud uurimised

(5) Pärast seda, kui oli avaldatud teadaanne Hiinast, Koreast, Malaisiast, Singapurist ja Taist pärinevate värvitelerite impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, [7] taotles Euroopa koostööd tegevate teleritootjate ühendus (Producers of European Televisions in Co-operation, edaspidi "POETIC") kehtivate meetmete aegumise läbivaatamist määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 11 lõike 2 alusel.

(6) Taotlust põhjendati väitega, et kõnealuste meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise. Taotlus sisaldas ka teavet, millest selgus, et erinevad asjaomased turud ja toode ise on viimaste aastate jooksul läbi teinud märkimisväärsed muutused. See teave ning dumpingut ja kahju käsitlevad väited viisid komisjoni järeldusele, et nii dumpingu kui ka kahju suhtes tuleks korraldada algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane vahepealne läbivaatamine.

(7) Leidnud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, et on piisavalt tõendusmaterjali aegumist käsitleva ja vahepealse läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3, avaldas komisjon Euroopa Ühenduste Teatajas algatamisteate [8] ja alustas uurimist.

3. Dumpinguvastase menetluse algatamine Türgi suhtes

(8) 15. juulil 2000 avaldas komisjon Euroopa Ühenduste Teatajas teadaande ("algatamisteade") [9] dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Türgist pärinevate või sealt eksporditavate värvitelerite impordi suhtes.

(9) Menetluse algatamise tingis kaebus, mille 2000. aasta juunis esitas POETIC ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 30 % ühenduse värvitelerite kogutoodangust. Kaebuses esitati piisavad tõendid dumpingu ja sellest tuleneva märgatava kahju kohta, mis õigustasid dumpinguvastase menetluse algatamist.

4. Dumpinguvastase menetluse lõpetamine Türgist pärinevate värvitelerite suhtes

(10) Arvestades värvitelerite impordi suhtes kohaldatavate eripäritolureeglite keerukust, ei suudetud Türgist eksporditavate värvitelerite päritolu uurimist viia lõpule algmääruse artiklis 7 sätestatud tähtaja jooksul. Seepärast ei suudetud kõnealusel juhul nõuetekohaselt uurida dumpingu, kahju ja ühenduse huvidega seotud asjaolusid, mistõttu ei olnud võimalik kaaluda ajutiste dumpinguvastaste meetmete kohaldamist.

(11) Seetõttu jätkati uurimist, et jõuda lõplike järeldusteni. Arvestades soovi saada täielik ülevaade kõigist asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule, kontrolliti Türgit käsitleva uurimise käigus kogutud andmeid koos Hiina, Korea, Malaisia, Singapuri ja Tai suhtes kohaldatavate meetmete aegumist käsitleva ja vahepealse läbivaatamise jooksul kogutud andmetega. Kuid arvestades põhjendustes 40–44 esitatud järeldusi päritolu kohta, lõpetas komisjon otsusega 2001/725/EÜ [10] menetluse Türgist pärinevate värvitelerite suhtes.

5. Uurimistega seotud isikud

(12) Komisjon teavitas kaebuse esitanud ühenduse tootjaid, muid teadaolevaid ühenduse tootjaid, eksportivaid tootjaid, importijaid ja nende ühendusi, Euroopa Tarbijaliitude Ametit (BEUC) ja ekspordiriikide esindajaid ametlikult uurimiste algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul.

(13) Mõned asjaomaste riikide eksportivad tootjad ja ühenduse tootjad esitasid oma seisukoha kirjalikult. Kõigile asjaosalistele, kes eespool nimetatud tähtaegade jooksul seda taotlesid ja esitasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(14) Silmas pidades taotlusest ja varasematest uurimistest teatavaks saanud asjaolu, et asjaomastes kordusuurimisega hõlmatud riikides on tõenäoliselt palju vaatlusalust toodet eksportivaid tootjaid, nähti algatamisteate punkti 5 alapunktidega a ja b ette kohaldada dumpingut käsitlevas uurimises valikumeetodeid.

(15) Kuid ainult vähesed Korea, Singapuri, Hiina ja Tai eksportivad tootjad andsid endast teada ning esitasid algatamisteates nõutud teabe. Seetõttu ei peetud ühegi asjaomase riigi puhul vajalikuks kasutada valikumeetodeid.

(16) Kõikidele teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõikidele muudele äriühingutele, kes algatamisteadetes sätestatud tähtaegade jooksul endast teatasid, saadeti küsimustikud. Vastused saadi viielt ühenduse tootjalt, kolmelt sõltumatult importijalt, viielt Türgi äriühingult ja nende sidusimportijatelt ühenduses, ühelt Tai eksportivalt tootjalt ja tema sidusimportijalt ühenduses ning kaheksalt Hiina äriühingult. Ükski Korea, Malaisia ja Singapuri eksportiv tootja ei esitanud küsimustikule sisukat vastust ning seepärast käsitleti kõiki nendes riikides valimi moodustamise tarvis teadaolevaid äriühinguid koostöös mitteosalenud äriühingutena. Komisjon teavitas neid koostöös mitteosalemisest tulenevatest tagajärgedest.

(17) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks dumping, kahju ja ühenduse huvid ning see, kas dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline ning ega meetmete säilitamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

a) ühenduse tootjad:

Tecnimagen SA – Barcelona, Hispaania

Grundig AG – Nürnberg, Saksamaa

Philips Consumer Electronics – Eindhoven, Madalmaad

Industrie Formenti Italia Spa – Lissone, Itaalia

Seleco Formenti Spa – Pordenone, Itaalia;

b) eksportijad/tootjad ja müügiga tegelevad sidusettevõtted

Türgi

Profilo Telra Elektronik Sanayi ve Ticaret AS, Istanbul (sealhulgas müügiga tegelevad sidusettevõtted i) PRO-EKS Dis Ticaret AS, Istanbul, (ii) Savunma Gerecleri AS, Istanbul, (iii) Elektrotem Elektronik Aletler Limited, Istanbul)

Beko Elektronik AS, Istanbul (sealhulgas müügiga tegelev sidusettevõte Ram Dis Ticaret, Istanbul)

Vestel Elektronik Sanayi ve Ticaret AS, Istanbul (sealhulgas müügiga tegelevad sidusettevõtted: i) Vestel Dis Ticaret AS, Istanbul, ii) Vestel Dis Ticaret AS Ege Serbest Bolge SB, Izmir, iii) Vestel Bilisim Teknolojileri Sanayi ve Ticaret AS, Istanbul, iv) Vestel Komunikasyon Sanayi ve Ticaret AS, Izmir)

Izmir Elektronik Sanayi ve Ticaret AS, Izmir

Tai

Thomson Television Thailand, Pathumthani, Tai (sealhulgas müügiga tegelev sidusettevõte European Audio Products (HK) Ltd, Shatin, New Territory, Hong Kong);

c) ühenduses asuvad sidusimportijad

- Türgi eksportijatega seotud importijad

Beko (UK) Ltd, Watford, Ühendkuningriik

Beko Electronics Espana SL, Barcelona, Hispaania

Vestel Holland BV, Rotterdam, Madalmaad

Vestel Iberia, Madrid, Hispaania

- äriühinguga Thomson Television Thailand seotud importijad

Thomson Multimedia Marketing France SA, Boulogne, Prantsusmaa

Thomson Multimedia Sales Spain, SA, Madrid, Hispaania

Thomson Multimedia Sales UK Ltd, West Malling, Kent, Ühendkuningriik;

d) ühenduses asuvad sõltumatud importijad

Alba plc – Barking, Ühendkuningriik.

(18) Kordusuurimistes läbiviidud dumpingu-uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 1999 (edaspidi "kordusuurimise periood"). Türgi suhtes kohaldatava dumpinguvastase menetluse puhul hõlmas dumpingu-uurimine ajavahemikku 1. juulist 1999 kuni 30. juunini 2000 (edaspidi "uurimisperiood"). Selleks et võtta dumpingu puhul arvesse kahe erineva uurimisperioodi olemasolu, hõlmas kahjuanalüüsi seisukohast asjakohaste suundumuste hindamine mõlema uurimise puhul ajavahemikku 1995. aastast kuni 30. juunini 2000 (edaspidi "vaatlusperiood").

6. Turumajanduslik kohtlemine ja individuaalne kohtlemine

(19) Hiina äriühing Xiamen Overseas Chinese Electronic Co., Ltd (edaspidi "taotluse esitanud äriühing") taotles vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b turumajanduslikku ja individuaalset kohtlemist ning tal paluti esitada taotluse vormil kõik asjakohased nõutavad andmed. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustati taotluse esitanud äriühingule turumajanduslikku kohtlemist mitte rakendada, sest kõnealune äriühing ei vasta kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(20) Pärast sellise otsuse tegemist leiti, et taotluse esitanud äriühing ei olnud tegelikult eksportinud värvitelereid ühendusse kordusuurimise perioodi jooksul. Algul teatas ta taotluse vormil ja küsimustiku vastuses teatavast värviteleriekspordist ühendusse. Kuid hilisemas uurimisetapis leiti, et kõnealuseid värvitelereid ei lubatud ühenduses kunagi vabasse ringlusse ning et nende lõppsihtkoht oli kolmas riik. Et kordusuurimise perioodil värvitelereid ühendusse ei eksporditud, muutus individuaalse kohtlemise taotluse esitanud äriühingu taotlus tähtsusetuks.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

a) Toote kirjeldus

(21) Vaatlusaluseks tooteks on värvitelerid, mille ekraani diagonaali pikkus on üle 15,5 cm ning millega samas korpuses on või ei ole raadiovastuvõtja ja/või kell. Praegu liigitatakse kõnealune toode CN-koodide ex85281252, 85281254, 85281256, 85281258, ex85281262 ja 85281266 alla.

(22) Määrusega (EÜ) nr 710/95 jäeti vaatlusaluse toote määratlusest välja D2MAC-seadmed ja peeneralduslikud telerid (edaspidi "HDTV"), sest kõnealused tooted, mille puhul oli kasutusele võetud kvalitatiivsed tehnilised muudatused, olid sel ajal veel arenguetapis ning üldsusele kättesaadavad ainult väga piiratud juhtudel. Määrusega (EÜ) nr 2584/98 kinnitati, et kõnealuseid tooteid ei tohiks lisada toote määratlusse, kuna uurimise jooksul ei olnud selgunud mingeid uusi nende lisamist õigustavaid tõendeid. Sama kehtib ka käesoleva uurimise kohta, kus ei esitatud mingeid uusi nende lisamist õigustavaid tõendeid. Seetõttu jõuti järeldusele, et käesolevad uurimised ei hõlma D2MAC-seadmeid ega peeneralduslikke telereid.

b) Isikute esitatud väited

(23) Üks importija taotles, et uurimisest jäetaks välja nn Interneti-värvitelerid, milles on ühendatud Interneti-modem ja arvuti operatsioonisüsteem, mis võimaldavad Interneti-ühenduse teleriekraani kaudu ja mida saab kasutada täielikku klaviatuuri sisaldava kaugjuhtimispuldi abil. Interneti-värviteleri puhul on kõik vajalikud modemiühendused teleri korpuses, mitte eraldi pealiskarbis.

(24) Importija väitis, et väljajätmine on põhjendatud, kui pidada silmas värvitelerite ja Interneti-värvitelerite füüsikaliste ja tehniliste põhiomaduste erinevusi ning mõlema toote erinevusi tarbija seisukohalt.

(25) Interneti-värvitelerite füüsikaliste põhiomaduste erinevused tähendavad seda, et värvitelerisse on lisatud Interneti-osad, mis moodustavad umbes 60 % Interneti-värviteleri kogumaksumusest, ja kaugjuhtimispulti on lisatud klaviatuur.

(26) Tehniliste põhiomaduste kohta väideti, et Interneti-värviteler ei saada ega võta vastu andmeid ringhäälingutehnoloogia kaudu, vaid modemit kasutava telefonisüsteemi kaudu. Lisaks kasutatakse selle puhul värviteleri põhitehnoloogiast erinevat tehnoloogiat; see sisaldab turvalist Interneti-ühenduse süsteemi, turvalist soklikihti (secure socket layer – SSL), brauseritehnoloogiat Interneti-graafika kuvamiseks standardse eraldusvõimega värvitelerites ning modemit, mis muudab digitaalsignaalid analoogsignaalideks, mis võivad liikuda mööda tavapäraseid telefoniliine.

(27) Väideti, et tarbija erinevat arusaama kõnealusest tootest võrreldes tavapäraste värviteleritega tõendab asjaolu, et jaemüügis müüakse Interneti-värvitelereid värvitelerist rohkem kui kaks korda kallimalt. Lisaks väideti, et integreeritud Interneti-ühenduse elemendid annavad tavapärasele värvitelerile selgelt lisakvaliteedi. Selle tõestuseks tuuakse näiteks Jaapanist ja Koreast pärinevate videomagnetofonide (VCRd) juhtum, kus jõuti järeldusele, et kui videomagnetofon on värviteleriga samas korpuses, tuleb sellist kombinatsiooni käsitleda erineva tootena.

(28) Taotleja väitis, et selline väljajätmine ei ole põhjendatud. Ta vaidlustas väite, et Interneti-värviteleritel on erinevad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused, ning väitis, et Interneti-osa on võrreldav teletekstiga värviteleris. Internetti tuleks käsitleda teleteksti kaasaegsema vormina ja seetõttu pigem värviteleri lisafunktsioonina, mitte uue tootena, millel puuduvad värvitelerite põhiomadused. Et uurimine hõlmas teletekstiga värvitelereid, peaks see hõlmama ka Interneti-ühendusega värvitelereid.

(29) Taotleja vaidlustas ka importija järelduse tarbijate eri arusaamade kohta, väites, et Interneti-värvitelerid on alles hiljuti kättesaadavaks muutunud. Peale selle väitis ta, et Interneti suur osakaal kuludes on tingitud Interneti-värvitelerite uudsusest. Ta esitas tõendid selle kohta, et teletekstiga värvitelerite kasutuselevõtu ajal olid teletekstikulud märgatavalt suuremad kui praegu.

(30) Ta vaidlustas videomagnetofonide näite väitega, et videomagnetofoni/värviteleri kombinatsiooni puhul on videomagnetofonil iseseisev funktsioon, samal ajal kui Interneti-ühendus ei tööta ilma värvitelerita, vaid on pigem selle lisafunktsioon.

c) Uurimise järeldused

(31) Uurimine näitas, et Interneti-värviteler on toode, mille korpuses on ühendatud kaks piisavalt erineva lõppkasutusega tehnoloogiat: ühelt poolt on sellega võimalik saata ja vastu võtta elektronposti ja pääseda Internetti ning teiselt poolt võimaldab see vaadata telesaateid. Arvestades sellist lisafunktsiooni, ei määra värviteler tingimata kogu toote olemust, vaid värviteleriga võrreldes on määravam pigem Interneti-funktsioon. Selline kombinatsioon sisaldab konkreetset elementi, mis annab Interneti-värvitelerile lisafunktsiooni, mistõttu võib teda käesolevas dumpinguvastases uurimises käsitleda eri tootena.

(32) Eespool esitatud järeldustele on jõutud uurimise käigus kogutud ja uurimisperioodiga seotud teabe alusel. Arvestades kõnealuse toote varast arenguetappi ja asjaolu, et see toode on olnud üldsusele kättesaadav ainult väikeses koguses, ei saa välistada, et käesolevate uurimiste käigus tehtud järeldused on vaja tulevikus kõnealuse toote edasist arengut silmas pidades üle vaadata. Kui tulevikus peaks kehtivad meetmed läbi vaadatama, tuleb kõnealuste toodete olukorda nimetatud uurimise käigus kogutava teabe alusel uuesti kontrollida, et teha kindlaks, kas selline väljajätmine on veel õigustatud.

(33) Lisaks leiti, et olenemata värvitelerite ekraani suuruse, helisüsteemi, ringhäälingusüsteemi, ekraani tüübi ja kuju ning pildisageduse erinevustest, on neil kõigil ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve, mistõttu need on üks ja sama toode.

2. Samasugune toode

(34) Uurimiste käigus tehti kindlaks, et asjaomastest riikidest pärinevatel või eksporditavatel ning ühendusse suunatavatel värviteleritel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning lõppkasutus nagu ühenduse tootmisharus toodetavatel ja ühenduse turul müüdavatel värviteleritel. Samuti leiti, et puuduvad erinevused asjaomastes riikides, sealhulgas võrdlusriigina kasutatud Türgis toodetavate ja müüdavate värvitelerite ning ühendusse eksporditavate värvitelerite vahel, mis on mõlemad identsed ühenduse tootmisharus valmistatavate ja ühenduse turul müüdavate värviteleritega. Seetõttu on kõnealused tooted samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. PÄRITOLU

1. Üldsätted

(35) Värvitelerid sisaldavad sageli komponente ja osi, mis pärinevad muudest riikidest kui lõpptoote valmistaja- või kokkupanijariigist, mistõttu värvitelereid võidakse käsitleda pärinevana mõnest muust riigist, mis pole valmistaja- või kokkupanijariik. Seetõttu, lähtudes ühenduse järjekindlast tavast ja algmääruse artikli 1 lõikest 3, oli asjaomastest riikidest eksporditavate värvitelerite päritolu kontrollimine dumpinguvastaste uurimiste üks osa.

(36) Päritoluküsimust oli juba üksikasjalikult uuritud nõukogu määruses (EÜ) nr 710/95, kus päritolureeglite kohaldamise tulemusena jaotati eri riikide vahel ümber värvitelerite impordimahud vastavalt uurimise käigus tuvastatud päritolule.

(37) Dumpinguvastaste õigusaktide kohaldamisel määratakse vaatlusaluste toodete päritolu kindlaks kooskõlas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) [11] artiklis 22 sätestatud mittesooduspäritolu reeglitega. Sama kehtib ka Türgi puhul, sest EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsusega nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta [12] ei ole selles suhtes kehtestatud ühtki erandit.

(38) Vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) [13] artiklile 39 ja lisale 11 kohaldatakse värvitelerite suhtes konkreetseid mittesooduspäritolu reegleid. Nende reeglite kohaselt pärineb värviteler riigist, kus kokkupanemise ja vajaduse korral kokkupanijariigist pärinevate osade lisamise lisandväärtus moodustab vähemalt 45 % värviteleri tehasehinnast. Kui 45 % reeglit ei täideta, pärineb värviteler nende osade päritoluriigist, mille tehasehind moodustab üle 35 % värviteleri tehasehinnast.

(39) Tuleks rõhutada, et allpool esitatud järeldused on seotud ainult käesoleva dumpinguvastase uurimisega, eelkõige kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlaksmääramisega.

2. Eksport Türgist

(40) Meenutatakse, et otsusega 2001/725/EÜ [14] lõpetas komisjon menetluse Türgist pärinevate värvitelerite suhtes. Nimetatud menetluse raames tehtud järeldused on näidanud, et kõik Türgist uurimisperioodi jooksul ühendusse eksporditud värvitelerid deklareeriti Türgist pärinevana. (Neile oli lisatud ühtne haldusdokument, kus oli päritoluks märgitud Türgi). Samuti oli neile lisatud ATR-sertifikaat, mille kohaselt need värvitelerid olid Türgis vabas ringluses. Kuid uurimise käigus märkisid kõik Türgi äriühingud, et nende värvitelerid ei pärine Türgist.

(41) Konkreetsete mittesooduspäritolu reeglite kohaldamisel tehti kindlaks, et kõik uurimisperioodi jooksul Türgist ühendusse eksporditud värvitelerid pärinesid mujalt kui Türgist. Eelkõige leiti, et 45 % suuruse lisandväärtuse reeglit ei olnud järgitud nende uuritavate äriühingute ekspordi puhul, kelle arvele langes uurimisperioodil kogu Türgist ühendusse suunatud ekspordi.

(42) Et 45 % suuruse lisandväärtuse reeglit ei järgitud, tuli päritolu määrata mittepärinevate osade/materjalide 35 % suuruse väärtuse reegli alusel. Seega määras värvitelerite päritolu värvitelerikineskoobi päritolu, sest kineskoobi tehasehind moodustas peaaegu kõigil juhtudel vähemalt 35 % värviteleri tehasehinnast. Tuleks märkida, et Türgis värvitelerikineskoope ei toodeta ja seepärast on need kõik imporditud.

(43) Mittepärinevate osade/materjalide 35 % suuruse väärtuse reegli põhjal leiti, et ühendusse suunatud eksport pärines teatavatest kordusuurimistega hõlmatud riikidest, ühendusest või muudest uurimistega hõlmamata kolmandatest riikidest.

(44) Türgist eksporditavate ja sellistest riikidest pärinevate värvitelerite puhul, mille suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed on käesoleva läbivaatamise teemaks (s.o Hiina, Korea ja Malaisia), on Türgist ühendusse eksporditud koguseid peetud pärinevaks kõnealustest riikidest.

3. Eksport Taist

(45) Uurimine näitas, et kogu koostööd tegeva Tai eksportiva tootja eksport ühendusse uurimisperioodil ei vastanud 45 % suuruse lisandväärtuse reeglile. Seepärast tuli päritolu määrata mittepärinevate osade/materjalide 35 % suuruse väärtuse reegli alusel. Samuti leiti selles suhtes, et värvitelerite päritolu tuleb määrata värvitelerikineskoobi päritolu põhjal, kõigil juhtudel peale ühe moodustas kineskoop aga vähemalt 35 % värviteleri tehasehinnast. Koostööd tegev eksportiv tootja kasutas Taist pärinevate värvitelerikineskoopide asemel Koreast ja Malaisiast pärinevaid kineskoope. Peale selle importis äriühing märkimisväärsed koguses muid värviteleritootmises kasutatavaid materjale. Seetõttu jõuti järeldusele, et värvitelerid, mida koostööd tegev eksportiv tootja eksportis kordusuurimise perioodil Taist ühendusse, ei pärinenud Taist, vaid Koreast või Malaisiast.

(46) Eurostati andmete põhjal tehti kindlaks, et värvitelereid eksportis Taist ühendusse ainus kõnealuse riigi koostööd tegev eksportiv tootja. Silmas pidades eespool esitatud järeldusi päritolu kohta, käsitleti kõiki Taist ühendusse eksporditud värvitelereid kordusuurimiste käigus Koreast ja Malaisiast pärinevana.

4. Eksport Hiinast, Koreast, Malaisiast ja Singapurist

(47) Tuleks märkida, et mitte ükski Korea, Malaisia või Singapuri eksportiv tootja ei teinud koostööd. Peale selle ei teatanud ükski Hiina äriühing värviteleriekspordist ühendusse kordusuurimise perioodil. Seega leiti, et kõnealusest neljast riigist pärinevad värvitelerid on need, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas, ning Türgist ja Taist eksporditud telerid, mis leiti olevat pärit Koreast, Malaisiast või Hiinast.

D. DUMPING

1. Hiina Rahvavabariik

(48) Mitte ükski Hiina tootja, kes kordusuurimise perioodil eksportis ühendusse värvitelereid, ei teinud uurimises koostööd. Siiski leiti, et üks koostööd tegev Türgi äriühing, nimelt Vestel Elektronik Sanayi ve Ticaret AS, eksportis märkimisväärses koguses Hiina päritoluga värvitelereid. Seepärast peeti asjakohaseks arvutada kõnealuse äriühingu individuaalne dumpingumarginaal.

a) Võrdlusriik

(49) Et Hiina on mitteturumajanduslik riik, tuli algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaseks normaalväärtuse määramiseks valida kolmas turumajanduslik võrdlusriik. Selleks pakuti algatamisteates Singapuri, mida pandi ette ka läbivaatamistaotluses. Asjakohases algatamisteates määratletud tähtaja jooksul esitasid teatavad Hiina äriühingud vastuväite sellise lähenemise suhtes ja taotlesid muudes uurimisega hõlmatud riikides tuvastatud madalaima normaalväärtuse kasutamist. Üks Hiina äriühing soovitas kasutada Malaisiat, Taid või Koread.

(50) Kuid Korea, Singapuri ja Malaisia tootjad ei teinud uurimises koostööd. Ainsal uurimises koostööd tegeval Tai äriühingul puudus värvitelerite omamaine müük ja seetõttu ei olnud võimalik määrata kõnealuse riigi puhul normaalväärtust. Seejärel uuriti, kas normaalväärtuse määramisel on võimalik kasutada Türgit võrdlusriigina. Türgit pakuti alternatiivse võimalusena ka läbivaatamistaotluses.

(51) Leiti, et Türgi valimine võrdlusriigiks on põhjendatud, sest tegemist on konkurentsituruga ning tal on märkimisväärne tootmine ja sisetarbimine. Mitmed omamaised tootjad on tekitanud tugeva sisekonkurentsi ja Türgis on märgatav vaatlusaluse toote müük. Kolm Türgi tootjat, kes tegid koostööd Türgi-vastases uurimises, esitasid üksikasjalikud andmed omamaise müügi ja tootmiskulude kohta.

(52) Sellistel asjaoludel otsustas komisjon kasutada Türgit võrdlusriigina. Et Türgist pärineva vaatlusaluse toote importi käsitleva uurimise uurimisperioodi kuus kuud kattusid kordusuurimise perioodiga, määrati normaalväärtus ainult kahe uurimise ühise perioodi kohta, st ajavahemikuks 1. juulist 1999 kuni 31. detsembrini 1999 (kordusuurimise perioodi teine pool) ning dumpinguarvutused tehti kõnealuse ajavahemiku kohta.

b) Normaalväärtus

(53) Türgi kõrge inflatsioonitaseme tõttu kordusuurimise perioodi teisel poolel määrati normaalväärtus lühima võimaliku asjakohase perioodi kohta, st igal kuul, et välistada inflatsiooni mõju.

(54) Leiti, et omamaine müük on eksportmüügiga võrreldes piisavalt tüüpiline. Lisaks uurisid komisjoni talitused vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, kas iga äriühingu omamaist müüki võib käsitleda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvana.

(55) Selleks määrati kindlaks kõigi sõltumatutele klientidele kordusuurimise perioodi teisel poolel tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul müüdud eksporditavate tootemudelite osakaal. Nende toodete puhul, mille mahust enam kui 80 % müüdi siseturul kasumiga ja mille kaalutud keskmine müügihind on kaalutud keskmiste tootmiskuludega võrdne või nendest kõrgem, arvutati tootemudeli normaalväärtus kõnealuse liigi kõigi siseturuhindade kaalutud keskmisena. Nende tootemudelite puhul, mille mahust vähemalt 10 %, kuid mitte enam kui 80 % müüdi siseturul kasumiga, arvutati tootemudeli normaalväärtus ainult kõnealuse mudeli tulutoova siseturumüügi hindade kaalutud keskmisena.

(56) Kuna leiti, et uurimisperioodi esimesel poolel müüsid Türgi tootjad samasugust toodet siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus piisavates kogustes, põhines normaalväärtus Türgi sõltumatute klientide poolt kordusuurimise perioodi teisel poolel vastava tootemudeli eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

c) Ekspordihind

(57) Uurimine näitas, et asjaomane Türgi äriühing eksportis Hiina päritoluga värvitelereid Türgis asuvate siduseksportijate kaudu nii ühenduse sõltumatutele kui ka sidusklientidele.

(58) Seepärast määrati ühenduse sõltumatutele klientidele suunatud müügi puhul ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(59) Sidusimportijate kaudu toimunud müügi puhul arvutati ekspordihind sõltumatutele klientidele suunatud edasimüügi hindade põhjal. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 korrigeeriti kõiki kõnealusele importijale importimise ja edasimüügi vahepeal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, ning uurimise käigus vaatlusaluse toote sõltumatute importijate puhul tuvastatud kasumi marginaali.

d) Võrdlus

(60) Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Selle põhjal korrigeeriti vajaduse korral impordi- ja kaudseid makse, hinnavähendeid ning veo-, kindlustus-, käitlus-, laadimis- ja lisakulusid, müügijärgseid kulusid, komisjonitasusid ja laene.

(61) Taotleti mitmeid muude tegurite, näiteks halbade laenudega seotud kulude, laoseisu erinevusest tingitud rahastamiskulude, impordi- ja kaudsete maksude rahastamiskulude, marginimega seotud maksuvabastuse, reklaamikulude ning omamaiste sidusturustajate müügi-, üld- ja halduskulude erinevuste korrigeerimisi. Selliste taotlustega ei nõustutud, kuna ei olnud tõendatud, et need mõjutasid hinna võrreldavust.

(62) Taotleti lisandväärtusmaksuga seotud korrigeerimisi, näiteks omamaiseks toodanguks suunatud impordilt makstava lisandväärtusmaksu intressi ja omamaise müügi korral makstava lisandväärtusmaksu rahastamise korrigeerimist. Selles suhtes peavad äriühingud koguma maksu riigi nimel ja maksma riigile saadaoleva summa. Lisandväärtusmaksu tehingud ei mõjuta äriühingute majandustulemusi (kasumit ega kahjumit). Selle asemel mõjutavad lisandväärtusmaksu tehingud raamatupidamisarvestuses kindlaks määratud käibevara või jooksvaid kohustusi. Arvestades lisandväärtusmaksu tehingutega seotud finantseerimiskulude korduvust, toimuvad sellised tehingud pealegi pidevalt mõlemas suunas (makstavad ja saadavad), mistõttu need tasakaalustavad teineteist. Seega tekivad lisandväärtusmaksu tehingutega seotud finantseerimiskulud tavaoludes ainult ettevõtte tegevuse algetappides, kui selle hankevajadused on palju suuremad kui müügitegevus. Võimalikke lisandväärtusmaksuga seotud finantseerimiskulusid käsitlevaid taotlusi tuleks vaadelda tavapäraste tegevusega seotud üldkuludena ja selliseid kulusid ei peaks korrigeerima, kuna need ei mõjuta hinna võrreldavust.

(63) Taotleti tinglikelt kogustelt tehtavaid hinnaalandusi, väites, et kui omamaised kliendid ostaksid samasuguseid koguseid nagu ekspordituru kliendid, saaksid kõik omamaised kliendid siseturul antava maksimaalse hinnavähendi. Selle taotlusega ei nõustutud, sest vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile c võib koguselt tehtavaid hinnaalandusi käsitleda korrigeerimisena ainult sel juhul, kui neid tehakse tegelike koguseliste erinevuste eest, mitte tinglike oletuste põhjal.

(64) Samuti taotleti algseadmete valmistaja (original equipment manufacturer – OEM) müügi kaubandusliku tasandi korrigeerimist. Leiti, et samade marginimega ja OEM-värvitelerimudelite siseturuhindades ei ole erinevusi. Seetõttu ei olnud võimalik taotlusega nõustuda, sest ükski selline erinevus ei mõjutanud hinna võrreldavust.

(65) Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

e) Hiina päritoluga värvitelereid eksportiva Türgi äriühingu dumpingumarginaal

(66) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi igakuist kaalutud keskmist normaalväärtust tootemudelite kaupa vastavate igakuiste kaalutud keskmiste ekspordihindadega. Türgi äriühingu Vestel Elektronik Sanayi ve Ticaret AS dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on 69,2 %.

f) Hiina tootjate dumpingumarginaal

(67) Koostöös mitteosalenud Hiina eksportivate tootjate ja nende Hiina tootjate osas, kellel kordusuurimise perioodil eksport puudus, määrati dumpingutase kindlaks kättesaadavate andmete põhjal.

(68) Seoses sellega määrati normaalväärtus kolme koostööd teinud Türgi tootja kõigi värvitelerimudelite uurimisperioodi esimese poole omamaise kogumüügi keskmiste hindade alusel. Ekspordihind määrati kindlaks Eurostatilt saadud andmete põhjal, st kõigi Hiinast kordusuurimise perioodi teisel poolel imporditud värvitelerimudelite kaalutud keskmise CIF-väärtuse põhjal, mida on korrigeeritud mereveo- ja kindlustuskulude osas. Sellise normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitas, et kõnealusel perioodil eksporditi Hiinast ühendusse märkimisväärse dumpinguhinnaga. Tegelikult ületas määratud dumpingumarginaal varasema uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingu jääkmarginaali, olles 44,6 %.

(69) Lisaks esitas POETIC oma läbivaatamistaotluses esmapilgul usutavad tõendid, et Hiinast pärit import toimub märkimisväärse dumpinguhinnaga. Tegelikult ületasid läbivaatamistaotlused väidetud dumpingumarginaalid samuti varasema uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingu jääkmarginaali.

(70) Sellistel asjaoludel ei olnud mingit põhjust arvata, et Hiina dumpingumarginaal on väiksem kui varasema uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingu jääkmarginaal. Seetõttu kehtestati algmääruse artiklist 18 lähtudes kõigi Hiina tootjate suhtes 44,6 % suurune dumpingumarginaal.

2. Korea

(71) Et ükski eksportiv tootja ei teinud uurimises koostööd, kontrollis komisjon andmeid, mis olid talle kättesaadavad Korea dumpingutaseme kindlaksmääramiseks.

(72) Seoses sellega määrati normaalväärtus Korea tootjate poolt valimi moodustamiseks esitatud teabe, st siseturul kordusuurimise perioodil müüdud vaatlusaluse toote kaalutud keskmise väärtuse põhjal. Ekspordihind määrati kindlaks Eurostatilt saadud andmete põhjal, st kõigi Koreast kordusuurimise perioodi jooksul imporditud värvitelerimudelite kaalutud keskmise CIF-väärtuse põhjal, mida on korrigeeritud mereveo- ja kindlustuskulude osas. Sellise normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitas, et kordusuurimise perioodil eksporditi Koreast ühendusse märkimisväärse dumpinguhinnaga. Eelkõige ületas määratud dumpingumarginaal varasema uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingu jääkmarginaali, olles 21,2 %.

(73) Lisaks esitas POETIC oma läbivaatamistaotluses esmapilgul usutavad tõendid, et Koreast pärit import toimub märkimisväärse dumpinguhinnaga. Tegelikult ületasid läbivaatamistaotlused väidetud dumpingumarginaalid samuti varasema uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingu jääkmarginaali.

(74) Sellistel asjaoludel ei olnud mingit põhjust arvata, et kõigi koostöös mitteosalenud äriühingute dumpingumarginaal on väiksem kui varasema uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingu jääkmarginaal. Seetõttu kehtestati algmääruse artiklist 18 lähtudes kõigi koostöös mitteosalenud Korea tootjate suhtes 21,2 % suurune dumpingumarginaal.

(75) Samadel põhjustel kehtestati 21,2 % suurune dumpingumarginaal Tai äriühingu Thomson Television Thailand suhtes ja Türgi äriühingu Beko Elektronik AS suhtes, mis leiti olevat eksportinud uurimisperioodi jooksul Korea päritoluga värvitelereid. Kõnealuste värvitelerite keskmise ekspordihinna ja läbivaatamistaotlusest pärineva Koreas müüdud analoogsete värviteleriliikide siseturuhindu käsitleva teabe põhjal määratud üldise normaalväärtuse võrdlus kinnitas eespool esitatud marginaalidele vastava märkimisväärse dumpingu olemasolu.

3. Malaisia

(76) Et ükski eksportiv tootja ei teinud uurimises koostööd, kontrollis komisjon andmeid, mis olid talle kättesaadavaid Malaisia dumpingutaseme kindlaksmääramiseks.

(77) Seoses sellega ja et ükski Malaisia eksportiv tootja ei esitanud valimi moodustamiseks teavet, peeti asjakohaseks kasutada Malaisia normaalväärtuse määramisel Koread käsitlevat teavet. Seega määrati normaalväärtus Korea tootjate poolt valimi moodustamiseks esitatud teabe, st Korea turul kordusuurimise perioodil müüdud vaatlusaluse toote kaalutud keskmise väärtuse põhjal. Ekspordihind määrati kindlaks Eurostatilt saadud andmete põhjal, st kõigi Malaisiast kordusuurimise perioodi jooksul imporditud värvitelerimudelite kaalutud keskmise CIF-väärtuse põhjal, mida on korrigeeritud mereveo- ja kindlustuskulude osas. Sellise normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitas, et kordusuurimise perioodil eksporditi Malaisiast ühendusse märkimisväärse dumpinguhinnaga. Tegelikult ületas määratud dumpingumarginaal varasema uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingu jääkmarginaali, olles 25,1 %.

(78) Sellistel asjaoludel ei olnud mingit põhjust arvata, et kõigi koostöös mitteosalenud äriühingute dumpingumarginaal on väiksem kui varasema uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingu jääkmarginaal. Seetõttu kehtestati algmääruse artiklist 18 lähtudes kõigi koostöös mitteosalenud Malaisia tootjate suhtes 25,1 % suurune dumpingumarginaal.

(79) Samadel põhjustel kehtestati 25,1 % suurune dumpingumarginaal Tai äriühingu Thomson Television Thailand suhtes ja Türgi äriühingu Beko Elektronik AS suhtes, mis leiti olevat eksportinud uurimisperioodi jooksul Malaisia päritoluga värvitelereid. Kõnealuste värvitelerite keskmise ekspordihinna ja läbivaatamistaotlusest pärineva Malaisias müüdud analoogsete värviteleriliikide siseturuhindu käsitleva teabe põhjal määratud üldise normaalväärtuse võrdlus kinnitas eespool esitatud marginaalidele vastava märkimisväärse dumpingu olemasolu.

4. Singapur

(80) Et ükski eksportiv tootja ei teinud uurimises koostööd, kontrollis komisjon andmeid, mis olid talle kättesaadavaid Singapuri dumpingutaseme kindlaksmääramiseks. Märgitakse, et Eurostati statistika kohaselt oli ühendusse suunatud ekspordi maht väga väike.

(81) Normaalväärtus ja ekspordihind määrati omamaist müüki ja ühendusse suunatud eksportmüüki käsitleva teabe põhjal, mille üks Singapuri tootja esitas valimi moodustamiseks. Keskmise normaalväärtuse ja niiviisi määratud keskmise ekspordihinna võrdlus näitas märkimisväärse dumpingu olemasolu.

(82) Sellistel asjaoludel ei olnud mingit põhjust arvata, et kõigi koostöös mitteosalenud äriühingute dumpingumarginaal on väiksem kui varasema uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingu jääkmarginaal. Seetõttu kehtestati algmääruse artiklist 18 lähtudes kõigi koostöös mitteosalenud Singapuri tootjate suhtes 24,6 % suurune dumpingumarginaal.

5. Tai

(83) Menetluses tegi koostööd ainult üks Tai äriühing, s.o Thomson Television Thailand. Leiti, et kõnealuse äriühingu eksport ei ole Tai päritoluga ning selle dumpingutaset on käsitletud põhjendustes 71–75 ja 76–79. Kättesaadava teabe kohaselt, st Eurostati andmetel ei eksportinud koostöös mitteosalenud tootjad kordusuurimise perioodi jooksul ühendusse Tai päritoluga värvitelereid. Seepärast ei olnud kättesaadavaid andmeid, et määrata kindlaks Tai uus dumpingutase.

E. DUMPINGU JÄTKUMINE VÕI KORDUMINE

(84) Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 uuriti, kas kehtivate meetmete aegumine võib põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(85) Et teha kindlaks dumpingu jätkumise tõenäosust, uuris komisjon asjaomastest riikidest ühendusse suunatud dumpinguhinnaga ekspordi praegust olemasolu põhjendusega, et dumpingu toimumise korral on alust eeldada, et vastupidise teabe puudumisel jätkub see tõenäoliselt tulevikus.

(86) Uurides dumpingu kordumise tõenäosust, st dumpinguhinnaga ekspordi suurenemise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral, mis on vajalik, kui asjaomastest riikidest pärit mahud on suhteliselt väiksed, uuris komisjon, kas edaspidi on dumping tõenäoline ja kas selline dumping võib aset leida märkimisväärsetes kogustes.

1. Hiina Rahvavabariik

(87) Nagu varem mainitud, ei eksportinud ükski Hiina koostööd tegev äriühing ühendusse värvitelereid kordusuurimise perioodi jooksul. Kuid Eurostatilt saadud teabe kohaselt eksporditi kordusuurimise perioodil kõnealusest riigist värvitelereid. Vastavalt kättesaadavale teabele ning põhjenduses 70 sätestatu kohaselt leiti, et kõnesolevast riigist pärinevate ja eksporditud värvitelerite dumpingu tase püsis märkimisväärne.

(88) Lisaks näitas uurimine, et märgatav kogus Türgist ühendusse eksporditud värvitelereid pärines Hiinast. Leiti, et kõnealuseid värvitelereid eksporditi Türgist märkimisväärsete dumpinguhindadega.

(89) Peale selle näitas võrdlusriigi Türgi suhtes määratud normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordihindade võrdlus, et kõnealune eksport toimus märkimisväärsete dumpinguhindadega.

(90) Vastavalt Hiina äriühingute esitatud teabele on Hiina värvitelerite tootmise võimsus alates 1998. aastast suurenenud, kuid sisetarbimine ei ole suutnud toodangut kasutada. Kõnealuse teabe kohaselt on Hiinas ekspordi jaoks märkimisväärsed vabad värvitelerite tootmise võimsused, sest peaaegu pool olemasolevast võimsusest, mis moodustab ligikaudu 50 % ühenduse turust, on kasutamata. Seetõttu peetakse väga tõenäoliseks, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneb märgatavalt Hiina värvitelerite dumpinguhinnaga eksport ühendusse.

(91) Seepärast ei ole põhjust arvata, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumping ei jätku.

2. Korea

(92) Nagu varem nimetatud, ei teinud Korea tootjad uurimises koostööd. Peale selle eksporditi Eurostatilt saadud andmete kohaselt kordusuurimise perioodi jooksul kõnealusest riigist värvitelereid suhteliselt suurtes kogustes. Vastavalt kättesaadavale teabele ning põhjendustes 74 ja 75 sätestatu kohaselt leidis komisjon, et kõnesolevast riigist pärinevate ja eksporditud värvitelerite dumpingu tase püsis märkimisväärne.

(93) Vastavalt koostööd tegevatelt tootjatelt Türgis (Beko Elektronik AS) ja Tais (Thomson Television Thailand) saadud teabele näitas uurimine ka seda, et Koreast pärinevaid ja kõnesolevatest riikidest eksporditud värvitelereid müüdi dumpinguhindadega.

(94) Kättesaadava teabe, s.o läbivaatamistaotluse kohaselt on Koreas suured värvitelerite tootmise võimsused ja sisetarbimine kasutab toodangust vähem kui 15 %, mis võimaldab eksporti oluliselt suurendada. Kui aastatel 1996–1999 püsis võimsus stabiilne, vähenes sisetarbimine samas ajavahemikus 23 %. Kuigi loodetakse, et nõudlus Korea turul suureneb mõõdukalt, on Koreas edaspidigi märkimisväärselt vabu värvitelerite tootmise võimsusi. Et värvitelerite päritolu kindlaksmääramisel on tihti otsustavaks värvitelerikineskoopide päritolu, uuriti Korea värvitelerikineskoopide tootmise võimsusi ja leiti, et need on samuti märgatavad.

(95) Kokkuvõtlikult osutavad kättesaadavad andmed märgatavate võimsuste olemasolule, mille võib praeguste meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunata ühendusse. Sellistel asjaoludel ei ole põhjust arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel ei jätku Koreast pärinev dumping märkimisväärsetes kogustes.

3. Malaisia

(96) Nagu varem nimetatud, ei teinud Malaisia tootja uurimises koostööd. Pealegi nähtub Eurostati andmetest, et kordusuurimise perioodi jooksul eksporditi kõnealusest riigist teatavaid värvitelerikoguseid. Vastavalt kättesaadavale teabele ning põhjendustes 76–79 sätestatu kohaselt leidis komisjon, et kõnesolevast riigist pärinevate ja eksporditud värvitelerite dumpingu tase püsis märkimisväärne.

(97) Vastavalt koostööd tegevatelt tootjatelt Türgis (Beko Elektronik AS) ja Tais (Thomson Television Thailand) saadud teabele näitas uurimine ka seda, et oluline osa Malaisiast pärinevaid ja kõnesolevatest riikidest eksporditud värvitelereid müüdi dumpinguhindadega.

(98) Kättesaadava teabe, eelkõige läbivaatamistaotluse kohaselt on Malaisias suured värvitelerite tootmise võimsused. Et värvitelerite päritolu kindlaksmääramisel on tihti otsustavaks värvitelerikineskoopide päritolu, uuriti Malaisia värvitelerikineskoopide tootmise võimsusi ja leiti, et need on samuti märgatavad.

(99) Lõpuks ei ole põhjust arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel ei jätku Malaisiast pärinev dumping märkimisväärsetes kogustes.

4. Singapur

(100) Arvestades dumpinguhinnaga ekspordi väikest mahtu kordusuurimise perioodil, peeti asjakohaseks uurida dumpingu kordumise tõenäosust.

(101) Alates dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest 1995. aastal vähenes Singapurist pärinevate värvitelerite import ligikaudu 36000 telerilt umbes 2000 telerini ning nende osa ühenduse turul vähenes 0,1 %-lt peaaegu 0 %ni. Sellist impordimahu vähenemise puhul tuleks arvestada asjaolu, et kahe eksportiva tootja dumpinguvastase tollimaksu määr oli 0 %. Peale selle oli Singapuri värvitelerite eksport teistele värviteleriturgudele, näiteks Ameerika Ühendriikidesse samuti väga väike (35000 telerit 1999. aastal). Seetõttu on põhjust järeldada, et Singapurist pärit ekspordi mahu vähenemine ei ole tingitud dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest kõnealuse riigi suhtes, vaid pigem omamaise tootmise keskendumisest kohalikele turgudele.

(102) Läbivaatamistaotluse esitaja antud teabest nähtub, et Singapuri toodang vähenes oluliselt hinnanguliselt 4,5 miljonilt telerilt 1995. aastal hinnanguliselt 1,3 miljoni telerini 1999. aastal. Samuti vähenes võimsus, sest paljud Singapuri tootjad lõpetasid tootmise.

(103) Eespool öeldut silmas pidades ei eeldata, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral jätkub Singapurist dumping märkimisväärsetes kogustes.

5. Tai

(104) Kuigi Tais on mitmeid värviteleritootjaid, tegi uurimises koostööd ainult üks neist, kes oli kordusuurimise perioodil värvitelereid ühendusse eksportinud. Nagu eespool mainitud, tehti kindlaks, et värvitelerid, mida see tootja eksportis ühendusse, olid dumpinguhinnaga, kuid Korea ja Malaisia päritoluga. Kättesaadava teabe, s.o läbivaatamistaotluse kohaselt on Tais suured värvitelerite tootmise võimsused ja sisetarbimine kasutab toodangust vähem kui 16 %, mis võimaldab eksporti oluliselt suurendada. Kui võimsus suurenes ajavahemikus 1996. aastast kuni 2000. aastani 17 %, vähenes sisetarbimine samal ajal 30 %, mistõttu on Tais märkimisväärsed suured vabad värvitelerite tootmise võimsused.

(105) Et värvitelerite päritolu kindlaksmääramisel on tihti otsustavaks värvitelerikineskoopide päritolu, uuriti Tai värvitelerikineskoopide tootmise võimsusi ja leiti, et need on samuti märgatavad.

(106) Seepärast on mõjuvad põhjused arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel jätkub Taist pärinev dumping märkimisväärsetes kogustes. Dumpingutaseme osas ei ole põhjust arvata, et see oleks väiksem kui seoses varasema dumpinguvastase uurimisega tuvastatud jääkmarginaal, milleks koostöös mitteosalenud eksportivate tootjate puhul määrati 33,6 % ja äriühingu Thomson Television Thailand puhul 14,7 %.

F. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

1. Ühenduse toodang

(107) Ühenduses valmistavad värvitelereid järgmised ettevõtjad:

- viis tootjat, kes esitasid kaebuse ja/või toetasid seda ning tegid uurimise jooksul koostööd: Industrie Formenti (Itaalia), Grundig (Saksamaa), Philips Electronic Consumers (Madalmaad), Seleco Formenti (Itaalia) ja Tecnimagen (Hispaania),

- üks tootja, kes esitas kaebuse, kuid lõpuks koostöös ei osalenud: AR Systems (Hispaania). Äriühingut teavitati tema väljaarvamisest ühenduse tootmisharust ning ta ei esitanud vastuväiteid,

- kuus tootjat, kes ei esitanud kaebust, vaid edastasid mõned põhiandmed, jätsid küsimustikule täielikult vastamata, kuid ei vaidlustanud menetlust: Great Wall (Prantsusmaa), Matsushita Panasonic (Ühendkuningriik), Mivar (Itaalia), Sanyo (Hispaania), Semitech Turku (Soome) ja Thomson Multi Media (Prantsusmaa). Viimati nimetatud äriühing vaidlustas dumpinguvastaste meetmete jätkamise,

- muud tootjad, kes koostöös ei osalenud, kuid kes ei vaidlustanud menetlust.

(108) Hinnati, kas eespool nimetatud äriühingute puhul võib väita, et nad moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(109) Leiti, et üks kaebust mitteesitanud ühenduse tootja on seotud ühe asjaomase eksportijaga ja impordib ise kahest asjaomasest riigist pärinevaid värvitelereid. Vastavalt algmääruse artiklile 4 kontrolliti, kas kõnealuse tootja imporditegevus täiendab ainult ühenduse tootmist või on ta pigem importija, kellel on suhteliselt piiratud täiendav tootmine ühenduses.

(110) Leiti, et kõnealuse äriühingu põhitegevus (st tootmiskohad, peakontorid ning uurimis- ja arendustegevus) leiab aset ühenduses ja seetõttu ei tohiks teda ühenduse tootmisharust välja arvata. Teiste ühenduse tootjate puhul, kes uurimises ei osalenud ega esitanud mingit teavet, ei olnud alust järeldada, et mõni neis ei peaks kuuluma ühenduse tootmisharusse.

(111) Üks Türgi eksportija väitis, et üks kaebuse esitanud ühenduse tootja tuleks ühenduse tootmisharust välja arvata, sest ta on viinud suure osa oma värviteleritoodangust ühendusest väljapoole, nimelt Poolas ja Ungaris asuvatesse tehastesse. Kõigepealt tuleks märkida, et algmääruse kohaselt on võimalik välja arvata ainult need ühenduse tootjad, kes on seotud asjaomaste eksportijatega või kes ise impordivad väidetavalt dumpinguhinnaga toodet. Kuid käesoleval juhul nii ei ole, sest kõnealune kaebuse esitanud ühenduse tootja valmistab vaatlusalust toodet ühenduses ja tema põhitegevus (st elektroonilised tarbekaubad, tootmiskohad, peakorterid ning uurimis- ja arendustegevus) leiab aset ühenduses, mistõttu ei tohiks teda välja arvata ühenduse tootmisharu määratlusest.

(112) Seepärast leiti, et kõik eespool nimetatud ettevõtjad on ühenduse tootjad ja moodustavad seega ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

2. Ühenduse tootmisharu määratlus

(113) Viis koostööd tegevat ühenduse tootjat, täpsemalt Industrie Formenti, Grundig, Philips Consumer Electronics, Seleco Formenti ja Technimagen vastavad algmääruse artikli 5 lõike 4 nõuetele, sest nende toodang moodustab 30 % ühenduse värvitelerite kogutoodangust. Selles lähtuvalt käsitletakse neid ühenduse tootmisharu moodustavana algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ja edaspidi nimetatakse neid "ühenduse tootmisharuks".

G. ÜHENDUSE VÄRVITELERITURU OLUKORRA ANALÜÜS

1. Sissejuhatav märkus

(114) Tuleks märkida, et aprillis 1997 kuulutati välja Seleco Formenti pankrot ja märtsis 1998 ostis selle äriühingu Industrie Formenti. Uus üksus alustas uuesti värviteleritootmist 1998. aasta oktoobris. Seega on ühenduse tootmisharu olukorda puudutavate suundumuste võrreldavuse huvides jäetud Seleco Formenti esitatud andmed välja kogu ühenduse tootmisharu käsitlevatest andmetest.

(115) Nagu põhjenduses 18 juba mainitud, hõlmas kahju hindamisega seotud suundumuste analüüs ajavahemikku 1995. aastast kuni 2000. aasta 30. juunini ("vaatlusperiood"). Seoses sellega tuleb märkida, et kordusuurimise periood hõlmab aastat 1999.

2. Nähtav tarbimine ühenduses

(116) Nähtava tarbimise määramisel võeti aluseks järgmised tegurid: ühenduse tootmisharu ja muude koostööd tegevate ühenduse tootjate küsimustiku vastustes esitatud müügi kogumaht ühenduse turul, teatavate muude ühenduse tootjate esitatud müügi maht, läbivaatamistaotluses esitatud muude koostöös mitteosalevate ühenduse tootjate hinnanguline müügimaht ning Eurostati andmed impordi kogumahu kohta, mida on võimaluse korral ristkontrollitud koostööd tegevate tootjate esitatud teabega.

(117) Värviteleritarbimist mõjutavad sellised olulised spordisündmused nagu jalgpalli maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning olümpiamängud, mil värvitelerite müük tavaliselt suureneb.

(118) Vaatlusperioodi jooksul suurenes värvitelerite tarbimine ühenduses 31 %, olles 1995. aastal 24,7 miljonit, 1996. aasta 24,5 miljonit, 1997. aastal 27,7 miljonit, 1998. aastal 31 miljonit, 1999. aastal 30,7 miljonit ja uurimisperioodi jooksul 32,4 miljonit telerit.

3. Import asjaomastest riikidest

(119) Eespool esitatud järeldusi päritolu kohta silmas pidades ja eelkõige arvestades Taist pärinevate värvitelerite impordi puudumist, piirdutakse asjaomastest riikidest pärit impordi hindamisel Hiinast, Koreast, Malaisiast ja Singapurist pärit impordiga.

a) Asjaomase impordi maht ja turuosa

(120) Asjaomastest riikidest uurimisperioodi jooksul pärineva impordi maht hõlmab ka neid värvitelereid, mis eespool esitatud selgituste kohaselt leiti pärinevat mõnest teisest asjaomasest riigist kui ekspordiriik. Et suundumused oleksid asjaomastest riikidest pärinevate, kuid muudest riikidest eksporditud värvitelerite impordi puhul võrreldavad, kohaldati varasemate aastate suhtes uurimisperioodide jooksul asjaomastest riikidest pärinevate värvitelerite suhtarvu.

(121) Kogu asjaomane import suurenes 73 %, olles 1995. aastal 1,4 miljonit, 1996. aastal 1,2 miljonit, 1997. aastal 1,3 miljonit, 1998. aastal 1,8 miljonit, 1999. aastal 2 miljonit ja uurimisperioodil 2,5 miljonit telerit.

(122) Asjaomase impordi osa ühenduse turul oli 1995. aastal 5,6 %, 1996. aastal 4,8 %, 1997. aastal 4,6 %, 1998. aastal 5,7 %, 1999. aastal 6,6 % ja uurimisperioodi jooksul 7,5 %.

b) Dumpinguhinnaga impordi hinnad

i) Hindade liikumine

(123) Eurostati ja koostööd tegevate eksportijate esitatud andmetel ulatusid ühiku kaalutud keskmised impordihinnad (enne tollimaksude tasumist) uurimisperioodil Hiinast pärineva impordi puhul 101 euroni, Hiinast pärineva, kuid Türgist eksporditud impordi puhul 123 euroni, Koreast pärit impordi puhul 180 euroni, Malaisiast pärit impordi puhul 115 euroni, Malaisiast pärineva ja Taist eksporditud impordi puhul 82 euroni ning Singapurist pärineva impordi puhul 170 euroni.

(124) Need hinnad on saadud kõigi mudelite ja ekraanisuuruste puhul esinevate hindade põhjal. Kui võetaks arvesse ainult väikeekraaniga mudeleid (14tollised), mis moodustavad umbes 50 % koguimpordist ühendusse, ulatuksid ühiku kaalutud keskmised impordihinnad uurimisperioodi jooksul 90 euroni Hiina puhul, 86 euroni Hiinast pärineva ja Türgist eksporditud impordi puhul, 151 euroni Korea puhul, 93 euroni Malaisia puhul, 82 euroni Malaisiast pärineva ja Taist eksporditud impordi puhul ning 147 euroni Singapuri puhul.

ii) Hinna allalöömine

(125) Selleks et uurida Hiinast pärit impordi hinna dünaamikat ühenduse turul, võrreldi asjaomase impordi hindu ühenduse tootmisharu müügihindadega ühenduse turul ilma mingite hinnavähendite ja -alandusteta samal kaubanduslikul tasandil. Türgist eksporditud ning Hiinast, Koreast ja Malaisiast pärinevate värvitelerite puhul tehti seda kuue kuu andmete põhjal, sest nagu eespool mainitud, kattusid mõlema menetluse uurimisperioodid ainult ajavahemikus 1. juulist 1999 kuni 31. detsembrini 1999. Impordihinnad olid CIF-hinnad ühenduse piiril, mida nõuetekohaselt korrigeeriti makstavate tolli- ja dumpinguvastaste tollimaksude ning impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks. Ühenduse tootmisharu hinnad olid esimese sõltumatu kliendi hinnad tehasest hankimise tasandil.

(126) Silmas pidades mudelite suurt hulka, liigitati ühenduse turul müüdavad värvitelerid vastavalt nendele omadustele, mis leiti kõige rohkem mõjutavat värvitelerite maksumust, milleks on ekraani suurus, kuju ja tüüp, pildisagedus, heli, teletekst ja TV-süsteem. Riikide puhul, kelle eksportivad tootjad koostöös ei osalenud, võrreldi hindu kättesaadava teabe alusel, st Eurostati andmete põhjal, võttes arvesse ekraani suurust.

(127) Hinnaerinevustest, väljendatuna protsendimäärana ühenduse tootmisharu hindadest, ilmnes, et kõigi asjaomaste riikide hinna allalöömise marginaalid jäid vahemikku 1,9–34,3 %, välja arvatud Singapur, mille puhul hinna allalöömist ei tuvastatud.

4. Ühenduse tootmisharu majandusolukord

a) Sissejuhatavad märkused

(128) Ühenduse tootmisharu majandusolukorra puhul tuleks arvesse võtta asjaolu, et 1997. aastal sulges suurim ühenduse tootja mõned värvitelerite tootmise rajatised ja viis need üle Poolasse, mille tingis ühenduse tootmisharu kriitiline olukord ühenduse turul.

b) Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(129) Ühenduse tootmisharu toodang oli 1995. aastal 6,5 miljonit, 1996. aastal 6,6 miljonit, 1997. aastal 6 miljonit, 1998. aastal 6,1 miljonit, 1999. aastal 5,9 miljonit ja uurimisperioodil 6 miljonit telerit, mis tähendab, et kokku vähenes see 7 %.

(130) Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus oli 1995. aastal 7,5 miljonit, 1996. aastal 7,7 miljonit, 1997. aastal 7,3 miljonit, 1998. aastal 7 miljonit ning 1999. aastal ja uurimisperioodil 7,1 miljonit telerit, mis tähendab, et kogu perioodi jooksul vähenes see 4 %.

(131) Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste püsis stabiilsena, olles 87 % 1995. aastal, 85 % 1996. aastal, 82 % 1997. aastal, 86 % 1998. aastal, 83 % 1999. aastal ja 85 % uurimisperioodil.

c) Varud

(132) Ühenduse tootmisharu varude tase oli 1995. aastal 500000, 1996. ja 1997. aastal 400000, 1998. aastal umbes 500000 ning 1999. aastal umbes 400000 telerit. Välja arvatud 1998. aasta, püsis varude suurus vaatlusperioodi jooksul suhteliselt stabiilsena, moodustades tootmismahust 7 % ja müügimahust 8 %.

d) Müügimaht ja turuosa

(133) Ühenduse tootmisharu müügi maht ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele oli 5,9 miljonit telerit 1995. ja 1996. aastal, 5,4 miljonit telerit 1997. ja 1998. aastal, 5,3 miljonit telerit 1999. aastal ja 5,5 miljonit telerit uurimisperioodil.

(134) Ajavahemikus 1995. aastast kuni uurimisperioodini vähenes müük 7 %. 1995. ja 1996. aastal püsis see stabiilsena ning aastatel 1996–1997 vähenes 8 %. Ajavahemikus 1997. aastast kuni uurimisperioodini suurenes müük 3 %.

(135) Ühenduse tootmisharu osa ühenduse turul vähenes 24 %-lt 1995. aastal 17 %ni uurimisperioodil, st 7 %.

e) Kasv

(136) Kui vaatlusperioodi jooksul suurenes ühenduses tarbimine umbes 30 %, vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht umbes 7 % ja asjaomase impordi maht suurenes 73 %. Hoolimata tarbimise kasvust ei suurendanud ühenduse tootmisharu oma osa ühenduse turul, mis vähenes 24 %-lt 1995. aastal 17 %ni uurimisperioodil. Seega ei suutnud ühenduse tootmisharu täielikult ära kasutada turu kasvu.

f) Müügihinnad ja ühenduse hindu mõjutavad tegurid

(137) Värvitelerid muutuvad järk-järgult väljaarendatud tooteks, mille hinnad korrapäraselt langevad. Hinnalangus on märgatavam väikeekraaniga telerite puhul, mille funktsioonide arv on piiratud ja mida tavaliselt kasutatakse majapidamistes teise või kolmanda telerina.

(138) Värvitelerite peamine kuluelement on värvitelerikineskoobi hind, mis sageli moodustab 40–60 % värvitelerite hinnast. Seoses sellega osutasid teatavad ühenduse tootjad värvitelerikineskoopide defitsiidile ühenduse turul vaatlusperioodil, eelkõige 1999. aastal ja uurimisperioodil. Lisaks osutasid mitmed ühenduse tootjad ka sellele, et kuna osa ühenduses valmistatavates värvitelerites sisalduvatest värvitelerikineskoopidest ostetakse USA dollarites, tõusis vahetuskursside arengu tõttu ühenduse tootjate jaoks kõnealuste kineskoopide keskmine maksumus 1999. aastal ja uurimisperioodil.

(139) Ühenduse tootmisharu kaalutud keskmised ühikuhinnad sõltumatutele klientidele olid 1995. aastal 300 eurot, 1996. aastal 302 eurot, 1997. aastal 306 eurot, 1998. aastal 320 eurot, 1999. aastal 309 eurot ja uurimisperioodi jooksul 319 eurot. Keskmistes müügihindades ei kajastu hinnalangus, sest see sõltub eri liiki tootemudelite müügist.

(140) Hinnalangus on siiski ilmne, kui uurida keskmisi müügihindu ekraanisuuruste kaupa. Näiteks ühenduse tootmisharu 14tolliste värvitelerite kaalutud keskmine müügihind langes 105 eurolt 1999. aastal 102 eurole uurimisperioodi jooksul. 21tolliste värvitelerite kaalutud keskmine müügihind langes 172 eurolt 168 euroni ning 28tolliste värvitelerite hind langes 380 eurolt 350 eurole.

(141) Sellest tulenevalt on ühenduse tootmisharu kaalutud keskmiste müügihindade tõus tingitud tootevaliku muutumisest suurema lisandväärtusega mudelite suunas.

g) Tööhõive

(142) Ühenduse tööhõive vähenes uuritava perioodi jooksul 20 %, hõlmates 1995. aastal 6500 töötajat, 1996. aastal 6000 töötajat, 1997. aastal 5600 töötajat, 1998. aastal 5000 töötajat, 1999. aastal 5100 töötajat ja uurimisperioodil 5200 töötajat.

h) Tootlikkus

(143) Ühenduse tootmisharu tootlikkus oli 1995. aastal 1000 ühikut töötaja kohta, 1996. ja 1997. aastal 1100 ühikut töötaja kohta, 1998. aastal 1200 ühikut töötaja kohta ning 1999. aastal ja uurimisperioodil 1150 ühikut töötaja kohta, mis tähendab, et kokku suurenes tootlikkus 16 %.

i) Palgad

(144) Ühenduse tootmisharu palgad töötaja kohta püsisid aastatel 1995 ja 1996 stabiilsed ning suurenesid 1997. aastal 2 %, 1998. aastal 1 % ja seejärel 1999. aastal 9 %.

j) Investeeringud

(145) Ühenduse tootmisharu värviteleritega seotud investeeringud suurenesid 48 miljonilt eurolt 1995. aastal 52 miljoni euroni uurimisperioodil, st 10 %. Investeeringud moodustasid umbes 2 % käibest. Välja arvatud aastad 1996 ja 1997, püsis ühenduse tootmisharu investeeringute tase vaatlusperioodi jooksul suhteliselt stabiilsena. Ühenduse tootmisharu investeeringud uurimisperioodil hõlmasid peamiselt automaatladustamisrajatiste loomist.

k) Tasuvus

(146) Ühenduse tootmisharu netomüügi tulu ühenduse turul kasvas –2,7 %-lt 1995. aastal + 1,3 %ni uurimisperioodi jooksul. Tänu ümberkujundamiseks tehtud jõupingutustele saavutati 1996. aastal säästulävi. Ühenduse tootmisharu tasuvus paranes 1997. aastal, ühtides ümberkujundamise jätkumisega, milleks oli ühenduse peamise tootja tootmisest ühe osa üleviimine Poolasse. 1998. aastal jäi tasuvus samale tasemele müügihindade tõusu tõttu, ühtides sellise olulise spordisündmusega nagu jalgpalli maailmameistrivõistlused. Aastatel 1998–1999 halvenes tasuvus müügihindade languse tõttu. Ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini tasuvus paranes tänu müügihindade tõusule, mille tingis tootevaliku muutumine, jäädes ikkagi väikseks.

l) Rahakäive, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(147) Ühenduse tootmisharu rahakäive, arvestatuna maksustamiseelse kasumina, kaasa arvatud muud kui sularahakirjed, vähenes pärast 1997. aastal toimunud taastumist järk-järgult kuni uurimisperioodini.

(148) Investeeringutasuvus oli 1995. aastal umbes 15 %, 1996. aastal negatiivne, 1997. ja 1998. aastal selgelt positiivne ning 1999. aastal ja uurimisperioodi jooksul pisut positiivne.

(149) Mitte ükski ühenduse tootmisharu moodustavast äriühingust ei osutanud erilistele kapitali kaasamisega seotud raskustele.

m) Dumpingumarginaali suurus ja toibumine varasemast dumpingust

(150) Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärineva impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju ühenduse tootmisharule hinnata tähtsusetuks. Vaatlusperioodi jooksul ühenduse tootmisharu olukord paranes. Kuid see ei ole täielikult toibunud varasemast dumpingust ja on endiselt nõrk.

5. Järeldus

(151) Pärast meetmete kehtestamist 1995. aastal paranes ühenduse tootmisharu olukord ja 1997. aastaks, s.o oluliste ümberkujunduste aastaks saavutas tasuvus rahuldava taseme.

(152) Kuid alates 1998. aastast on ühenduse tootmisharu olukord halvenenud eelkõige tasuvuse osas, mis vähenes uurimisperioodi jooksul 1,3 %. 1999. aasta väike tasuvus oli tingitud müügihindade langusest, mis ei suutnud katta ühenduse tootmisharu suurenevaid kulusid. Olenemata hinnatõusust suurenesid kulud uurimisperioodil rohkem kui hinnad, mis oli peamiselt tingitud värvitelerite tootmise põhisisendi, s.o värvitelerikineskoobi hindade tõusust ning impordi tekitatud hinnasurvest, takistades niiviisi ühenduse tootmisharu tasuvusel saavutamast 1997. ja 1998. aasta taset.

(153) Peale selle, hoolimata ühenduse tarbimise suurenemisest (31 % vaatlusperioodi jooksul), ei suutnud ühenduse tootmisharu ära kasutada turu kasvu ja kaotas turuosa, mis vähenes 24 %-lt 1995. aastal 17 %ni uurimisperioodil.

(154) Eespool öeldut silmas pidades järeldatakse, et ühenduse tootmisharu olukord on alates 1995. aastast paranenud, kuid on endiselt nõrk.

6. Asjaomase impordi mõju

(155) Uurimine on näidanud, et olenemata dumpinguvastaste meetmete olemasolust on asjaomastest riikidest pärit import suurenenud vaatlusperioodi jooksul 73 %, samal ajal kui tarbimine on suurenenud ainult 31 %. Suurim kasv toimus aastatel 1997–1998, kui import suurenes 42 % üheaegselt tarbimise järsu kasvuga (+ 12 %). Asjaomase impordi osa ühenduse turul suurenes 5,7 %-lt 1995. aastal 7,5 %ni uurimisperioodil.

(156) Asjaomaste riikide eksporditegevus on olnud erinev. Singapurist pärit import on vaatlusperioodil vähenenud ja selle osakaal ühenduse turul oli uurimisperioodil nullilähedane. Hiinast pärit import suurenes märgatavalt tänu Hiinast pärinevate, kuid Türgist eksporditud värvitelerite impordile. Hiina turuosa suurenes 1,2 %-lt 1995. aastal 3,9 %ni uurimisperioodi jooksul. Koreast pärit import suurenes oluliselt aastatel 1998–1999 ja selle turuosa kasvas 0,4 %-lt 1995. aastal 2 %ni uurimisperioodi jooksul. Malaisiast pärit import vähenes. Selle turuosa vähenes 3,9 %-lt 1,6 %ni.

(157) Asjaomase impordi, välja arvatud Singapurist pärit impordi hinnad lõid uurimisperioodi jooksul alla ühenduse tootmisharu hinnad. Lisaks avaldas asjaomane import survet ühenduse tootmisharu hindadele, mistõttu ei olnud neis võimalik kajastada ühenduse tootmisharu suurenenud kulusid eelkõige 1999. aastal ja uurimisperioodil. Seega aitas asjaomaste riikide hinnasurve kaasa ühenduse tootmisharu tasuvuse halvenemisele.

7. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja hinnad

(158) Muudest kolmandatest riikidest pärit import on kindlaks määratud Eurostati andmete põhjal ja uurimisperioodi käigus päritolu käsitlevate järelduste kohaselt hõlmab see ka Türgist eksporditud, kuid mis tahes kõnealusest kolmandast riigist pärinevaid värvitelereid. Tuleks märkida, et Eurostati arvud, mis olid ainukeseks kättesaadavaks teabeks, ei pruugi kajastada ühendusse muudest kolmandatest riikidest imporditud värvitelerite tegelikku päritolu.

(159) Muudest kolmandatest riikidest pärinevate värvitelerite impordi maht suurenes vaatlusperioodi jooksul rohkem kui 800 %, s.o 1 miljonilt ühikult 1995. aastal 8,9 miljoni ühikuni uurimisperioodil. Põhiliselt eksporditi Poolast (401000-lt ühikult 1995. aastal 5,3 miljoni ühikuni uurimisperioodi jooksul), Ungarist (115000-lt 1,6 miljonini), Leedust (114000-lt 920000 ni) ja Tšehhi Vabariigist (2000-lt 660000 ni).

(160) Nende osa ühenduse turul suurenes 4,2 %-lt 1995. aastal 27,3 %ni uurimisperioodil, millest Poola moodustas 16,4 %, Ungari 4,8 %, Leedu 2,8 %, Tšehhi Vabariik 2 % ja muud eksportijad 1,3 %.

(161) Poolast ja Leedust pärit impordi hinnad on madalamad ühenduse tootmisharu hindadest ning kooskõlas mõnede asjaomaste riikide hindadega. Seepärast ei saa välistada, et see import on samuti kaasa aidanud ühenduse tootmisharu müügi ja turuosa taandumisele ning hinna ja tasuvuse langusele uurimisperioodil.

(162) Kokkuvõtteks võib öelda, et muudest kolmandatest riikidest pärit import suurenes vaatlusperioodi jooksul märgatavalt, s.o palju rohkem kui nähtav tarbimine ning rohkem kui asjaomastest riikidest pärit impordi maht.

H. KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Asjaomaste riikide eksportivate tootjate olukorra analüüs

a) Hiina

(163) Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimisel võeti arvesse Hiinast pärinevaid värvitelereid, mida eksporditakse Hiinast või muudest riikidest, näiteks Türgist.

i) Tõenäoline ekspordimaht

(164) Hiinast pärinevate värvitelerite import ühendusse suurenes vaatlusperioodi jooksul 413 %. Aastatel 1995–1996 Hiina eksport vähenes ja püsis umbes samal tasemel ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini. Türgi eksport suurenes jätkuvalt umbes 190000-lt telerilt 1995. aastal ligikaudu 1,2 miljoni telerini uurimisperioodil. Üle 95 % Hiinast pärineva impordi moodustasid uurimisperioodil väikeekraaniga värvitelerid (14tollised).

(165) Kaebuse esitaja läbivaatamistaotluses antud teabest nähtub, et Hiinas on märkimisväärne tootmisvõimsus, nimelt ligikaudu 40 miljoni teleri jaoks. Peale selle selgub esitatud teabest, et toodeti umbes 31 miljonit telerit ja siseturul tarbiti umbes 23 miljonit telerit ning seega jäi oluline hulk värvitelereid ekspordi jaoks.

(166) Hiina eksportivad tootjad on omakorda väitnud, et kuigi praegu ületavad tootmine ja tootmisvõimsus nõudluse, suureneb Hiina siseturul lähitulevikus tõenäoliselt nõudlus värvitelerite järele, mistõttu ei jää ekspordi jaoks tootmisvõimsust. Kuid selle väite tõestuseks ei esitatud tõendeid.

(167) Uurimine näitas, et Hiina sisetarbimine on pidevalt suurenenud, kasvades hinnanguliselt 17 miljonilt telerilt 1996. aastal hinnanguliselt 23 miljoni telerini 2000. aastal. Samuti on samas ajavahemikus suurenenud tootmine tasemeni, mis ületab sisetarbimise 7–10 miljoni teleri võrra.

(168) Samuti leiti, et Eurostati statistika kohaselt suurenes värvitelerite eksport Hiinast Ameerika Ühendriikidesse märkimisväärselt, st umbes 220000 telerilt 1996. aastal ligikaudu 900000 telerini 2000. aastal hindadega, mis olid oluliselt madalamad Hiinast ühendusse suunatud ekspordi hindadest. Hiinast Jaapanisse suunatud eksport suurenes umbes 1,3 miljonilt telerilt 1996. aastal ligikaudu 2,3 miljoni telerini 2000. aastal. Kaebuse esitaja läbivaatamistaotluses antud teabest nähtub, et eksporditi Jaapani tootjate Hiinas asuvate tütarettevõtete toodetud värvitelereid, mida müüdi Jaapanis oma jaotusvõrgu kaudu.

(169) Eespool öeldut silmas pidades jõutakse järeldusele, et hoolimata Hiina sisetarbimise suurenemisest, on seal ekspordi jaoks märkimisväärne tootmise ja tootmisvõimsuse ülejääk. Eespool esitatu põhjal on tõenäoline, et Hiinast ühendusse suunatud värvitelerite ekspordi maht suureneb dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

ii) Tõenäolised ekspordihinnad

(170) Eurostati ja Türgi koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud Hiina värvitelerite hindade võrdlusest ühenduse tootmisharu hindadega uurimisperioodi jooksul ilmneb, et Hiinast pärinevate värvitelerite hinnad löövad oluliselt, nimelt 18,9–34,3 % alla ühenduse tootmisharu hindu. Huvitatud isikute esitatud teabest selgub, et valdav osa Hiinast ühendusse suunatud ekspordist on väikeekraaniga (14tollised) telerid, millel on tavaliselt vähem funktsioone ja mille mudelite vahelised hinnaerinevused on väiksemad. Seega leitakse, et selline hinna allalöömise arvutamine kajastab piisavalt Hiina ja ühenduse värvitelerite hinna erinevusi.

(171) Hiinast Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi kaalutud keskmised hinnad, ilma ekraanisuuruste vahel vahet tegemata, ümber arvestatuna arvestuslikuks CIF-hinnaks ühenduse piiril, olid märgatavalt madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad.

(172) Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral löövad Hiinast ühenduse turule suunatud ekspordi hinnad tõenäoliselt alla ühenduse tootmisharu hinnad. Sellest tulenevalt võib järeldada, et kahju kordumine on tõenäoline.

b) Korea

(173) Värvitelereid käsitlevat määrust muudeti 1998. aastal muu hulgas Koreast pärineva impordi suhtes. Korea kahe eksportiva tootja, äriühingute LG Electronics ja Samsung Electronics puhul täheldatud dumpingumarginaal oli minimaalne ja seetõttu ei kehtestatud nende suhtes dumpinguvastaseid tollimakse.

(174) Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimisel võeti arvesse Koreast pärinevaid värvitelereid, mida eksporditakse Koreast või muudest asjaomastest riikidest, näiteks Taist ja Türgist.

i) Tõenäoline ekspordimaht

(175) Koreast pärinevate värvitelerite eksport vähenes umbes 98000 telerilt 1995. aastal umbes 80000 telerini 1997. aastal. 1998. aastal suurenes impordimaht ligikaudu 200000 telerini. Edasi suurenes import umbes 500000 telerilt 1999. aastal umbes 650000 telerini uurimisperioodil. Kõige rohkem suurenes keskmise või suure ekraaniga mudelite impordi maht. Koreast pärit impordi osakaal ühenduse turul ulatus uurimisperioodil 2 %ni.

(176) Korea värvitelerite impordi suhtes Ameerika Ühendriikidesse kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid alates 1984. aastast. Novembris 1998 lasid Ameerika Ühendriigid dumpinguvastaste meetmete kehtivusajal lõppeda, sest USA kodumaine tootmisharu ei vastanud meetmete aegumise läbivaatamise algatamise teatele. Eurostati statistika kohaselt suurenes Korea värvitelerite impordi maht Ameerika Ühendriikidesse jätkuvalt 150000 telerilt 1996. aastal umbes 600000 telerini 1999. ja 2000. aastal. Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi mahu oluline suurenemine langes kokku Koreast pärit impordi suhtes USAs kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tühistamisega.

(177) Koreast Jaapanisse suunatud eksport vähenes umbes 1 miljonilt telerilt 1996. aastal umbes 700000 telerini 1999. aastal ja seejärel märkimisväärselt umbes 380000 telerini 2000. aastal.

(178) Komisjoni käsutuses olevast teabest ilmneb, et Koreas on märkimisväärne tootmisvõimsus ja et sisetarbimine kasutab vähem kui 15 % omamaisest toodangust, mistõttu on võimalik eksporti märgatavalt suurendada. Koreas on ka märkimisväärsed värvitelerikineskoopide tootmise võimsused.

(179) Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline, et impordimahu suurenemine jätkub.

ii) Tõenäolised ekspordihinnad

(180) Eurostati ning Türgi ja Tai koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud Korea värvitelerite hindade võrdlusest ühenduse tootmisharu hindadega ekraanisuuruste kaupa kordusuurimise perioodil ilmneb, et Koreast pärinevate värvitelerite hinnad löövad alla ühenduse tootmisharu hindu 11–36 % võrra.

(181) Koreast Ameerika Ühendriikidesse uurimisperioodil suunatud ekspordi kaalutud keskmised hinnad, ilma ekraanisuuruste vahel vahet tegemata, ümber arvestatuna arvestuslikuks CIF-hinnaks ühenduse piiril, olid madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad.

(182) Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral löövad Koreast ühendusse suunatud ekspordi hinnad tõenäoliselt alla ühenduse tootmisharu hinnad. Sellest tulenevalt võib järeldada, et kahju kordumine on tõenäoline.

c) Malaisia

(183) Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimisel võeti arvesse Malaisiast pärinevaid värvitelereid, mida eksporditakse Malaisiast või muudest riikidest, näiteks Taist ja Türgist.

i) Tõenäoline ekspordimaht

(184) Malaisiast pärinevate värvitelerite eksport vähenes umbes 970000 telerilt 1995. aastal umbes 530000 telerini uurimisperioodil ja nende osakaal ühenduse turul vähenes 3,9 %-lt 1995. aastal 1,6 %ni uurimisperioodil. Ligikaudu 90 % sellest eksporditi Taist.

(185) Eurostati statistika kohaselt suurenes Malaisiast Ameerika Ühendriikidesse suunatud värvitelerite impordi maht umbes 3 miljonilt telerilt 1996. ja 1997. aastal 3,6 miljoni telerini 1998. aastal, seejärel 5,4 miljonini 1999. aastal ja 7 miljoni telerini 2000. aastal.

(186) Malaisiast Jaapanisse suunatud värvitelerite impordi maht suurenes 2,5 miljonilt telerilt ajavahemikus 1996. aastast 1998. aastani 3 miljoni telerini 1999. aastal ja seejärel 4 miljoni telerini 2000. aastal.

(187) Kaebuse esitaja läbivaatamistaotluses antud teabest selgub, et Malaisia tootjad kasutavad täielikult oma tootmisvõimsust ja umbes 5 % omamaisest toodangust on suunatud siseturule ning ülejäänud võimsus läheb põhiliselt Jaapanisse, Ameerika Ühendriikidesse ja ühenduse turule.

(188) Seepärast leitakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral võib Malaisiast pärinevate värvitelerite impordi maht teataval määral suureneda.

ii) Tõenäolised ekspordihinnad

(189) Eurostati ning Türgi ja Tai koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud Malaisia värvitelerite hindade võrdlusest ühenduse tootmisharu hindadega ekraanisuuruste kaupa uurimisperioodil ilmneb, et Malaisiast pärinevate värvitelerite hinnad löövad alla ühenduse tootmisharu hindu 17–21 % võrra.

(190) Malaisiast Ameerika Ühendriikidesse uurimisperioodil suunatud ekspordi kaalutud keskmised hinnad, ilma ekraanisuuruste vahel vahet tegemata, ümber arvestatuna arvestuslikuks CIF-hinnaks ühenduse piiril, olid madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Arvestades Malaisia eksportijate hinnakujunduse taset Ameerika Ühendriikides, s.o suurimal kolmanda riigi turul, ei saa välistada, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral võidakse Malaisiast pärinevaid värvitelereid eksportida märkimisväärses koguses ühendusse dumpinguhinnaga, tekitades kahju ühenduse tootmisharule.

(191) Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral löövad Malaisiast ühendusse suunatud ekspordi hinnad tõenäoliselt alla ühenduse tootmisharu hinnad. Seetõttu on kahju kordumine tõenäoline.

d) Singapur

(192) Et ükski kõnealuse riigi eksportiv tootja ei osalenud koostöös, tugineti kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse analüüsimisel kättesaadavale teabele kooskõlas algmääruse artikliga 18.

i) Tõenäoline ekspordimaht

(193) Nagu põhjenduses 103 juba mainitud, ei ole tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel suureneb Singapurist ühendusse suunatud ekspordi maht. Sellisele järeldusele jõuti seetõttu, et Singapuri tootmisvõimsused on vähenenud, sest mitu kohalikku tootjat on tootmise lõpetanud, et hoolimata kahe eksportiva tootja suhtes kohaldatavast 0 % suurusest dumpinguvastasest tollimaksust ei ole impordimaht vaatlusperioodil suurenenud, ning et Singapurist muudele kolmandatele turgudele suunatud värvitelerite ekspordi maht oli väike.

ii) Tõenäolised ekspordihinnad

(194) Singapurist eksporditud värvitelerite hindade ja ühenduse tootmisharu hindade võrdlus uurimisperioodil näitas, et Singapurist pärinevate värvitelerite hinnad ei löö alla ühenduse tootmisharu hindu.

(195) Singapurist Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi keskmised hinnad, ilma ekraanisuuruste vahel vahet tegemata, olid kõrgemad kui ühendusse 1997., 1998. ja 2000. aastal, välja arvatud 1999. aasta, suunatud ekspordi hinnad.

(196) Võttes arvesse eespool öeldut, ei ole tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete puudumise korral toimuks import hindadega, mis võiksid kaasa aidata ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisele. Seetõttu leitakse, et Singapurist pärit impordi tekitatud kahju kordumine ei ole tõenäoline.

e) Tai

(197) Läbivaatamistaotluses esitatud teabe kohaselt on Tais palju värviteleritootjaid, kuigi ainult üks neist tegi uurimises koostööd. Leiti, et kõnealune eksportiv tootja on eksportinud ühendusse värvitelereid, mis pärinevad muudest asjaomastest riikidest kui Tai. Eespool öeldut silmas pidades uuriti kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust kättesaadava teabe põhjal.

i) Tõenäoline ekspordimaht

(198) Kaebuse esitaja läbivaatamistaotluses antud teabe kohaselt on Tais märkimisväärne värvitelerite tootmise võimsus, mis suurenes umbes 4,5 miljonilt ühikult 1996. aastal umbes 5,3 miljonini 2000. aastal.

(199) Leiti, et samas ajavahemikus vähenes Tai sisetarbimine umbes 1,2 miljonilt ühikult 1996. aastal umbes 840000 ühikuni 2000. aastal ning seega jäid olulised kogused ekspordi jaoks.

(200) Eurostati andmetel vähenes Tai värvitelerite impordi maht Jaapanis 1,5 miljonilt ühikult 1996. aastal 1,3 miljoni ühikuni 2000. aastal. Seevastu Tai värvitelerite impordi maht Ameerika Ühendriikides suurenes 1,2 miljonilt ühikult 1996. aastal 4,7 miljoni ühikuni 2000. aastal. Seepärast leitakse, et uuritava perioodi jooksul vähenenud sisetarbimine suudab kasutada ainult väikse osa Tai värvitelerite kogutoodangust.

(201) Lisaks on Tais komisjoni talituste käsutuses oleva teabe kohaselt märkimisväärne värvitelerikineskoopide tootmise võimsus, mis on suurenenud umbes 6,6 miljonilt 1997. aastal ligikaudu 7,7 miljonini 2000. aastal.

(202) Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et Taist pärinevate värvitelerite impordi maht võib suureneda ainult siis, kui dumpinguvastased meetmed tunnistatakse kehtetuks.

ii) Tõenäolised ekspordihinnad

(203) Taist Ameerika Ühendriikidesse ja Jaapanisse uurimisperioodi jooksul suunatud ekspordi kaalutud keskmised hinnad, ilma ekraanisuuruse vahel vahet tegemata, ümber arvestatuna arvestuslikuks CIF-hinnaks ühenduse piiril, olid madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad ja kooskõlas Malaisiast pärinevate värvitelerite hindadega, mille suhtes on jõutud järeldusele, et kahjustava dumpingu kordumine on tõenäoline.

(204) Arvestades Tai eksportijate hinnakujunduse taset suurimatel kolmandate riikide turgudel, täpsemalt Ameerika Ühendriikides (4,7 miljoni telerit) ja Jaapanis (1,4 miljonit telerit), ei saa välistada, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral võidakse Taist eksportida ühendusse märkimisväärses koguses dumpinguhinnaga värvitelereid, tekitades kahju ühenduse tootmisharule.

(205) Seepärast peetakse tõenäoliseks, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral kordub Taist pärinevate värvitelerite impordiga tekitatud kahjustav dumping.

2. Järeldus ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumise kohta

(206) Eespool öeldut arvestades on tõenäoline, et Hiinast, Koreast, Malaisiast ja Taist pärinevate värvitelerite impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise tulemusena suureneb kõnealustest riikidest pärit impordi maht ühendusse, vähendades sellega ühenduse tootmisharu osakaalu ühenduse turul.

(207) Arvestades järeldusi ühendusse ja võimaluse korral muudesse kolmandatesse riikidesse saabuva impordi hinnadünaamika kohta, on tõenäoline, et odava impordi mahu suurenemine lööb alla ühenduse tootmisharu hinnad. See omakorda põhjustab ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemise. Seetõttu leitakse, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju jätkumine on tõenäoline.

(208) Teisest küljest, arvestades Singapurist pärinevate värvitelerite importi käsitlevaid järeldusi, on ebatõenäoline, et kõnealune import aitab kaasa ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisele. Sellest tulenevalt ei peeta kahju kordumist tõenäoliseks Singapurist pärit impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

I. ÜHENDUSE HUVID

(209) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuris komisjon, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks ühenduse üldistes huvides.

(210) Meenutatakse, et dumpinguvastased meetmed on kehtinud Koreast pärinevate värvitelerite impordi suhtes alates 1990. aastast, Hiinast pärinevate värvitelerite impordi suhtes alates 1991. aastast ning Malaisiast, Singapurist ja Taist pärinevate värvitelerite impordi suhtes alates 1995. aastast.

1. Ühenduse tootmisharu huvid

a) Ühenduse tootmisharu olukorra muutumine

(211) Käesolevas uurimises moodustavad ühenduse tootmisharu viis tootjat, kellest üks on suur rahvusvaheline äriühing, mis tegutseb muu hulgas ülemaailmsel värviteleriturul, üks on keskmise suurusega äriühing, millel on ühenduses kaks tootmiskohta, ning ülejäänud kolm on väiksed äriühingud, millel on tootmiskohad Itaalias ja Hispaanias.

(212) Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu on saanud kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kasu. Viimastel aastatel on ühenduse tootmisharu võtnud ümberkujundamiseks ja tootlikkuse tõstmiseks märkimisväärseid ratsionaliseerimismeetmeid. Alates esialgsete dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest 1990. aastal on teatavad ühenduse tootjad oma rajatised sulgenud; teised on oma tegevuse oluliselt ümber kujundanud, keskendudes põhilistele tootmiskohtadele, ning ülejäänud on osa oma tootmisrajatistest kolmandatesse riikidesse üle viinud. Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 1995. aastal viis ühenduse suurim tootja osa tootmisrajatistest üle Poolasse.

b) Meetmete jätkumise mõju

(213) Kuigi ühenduse tootmisharu olukord paranes vaatlusperioodi jooksul, ilmnes teatavate majandusnäitajate puhul langussuundumus. Ühenduse tootmisharu toodangu, müügi ja turuosa vähenemist aastatel 1995–1997 võib põhiliselt seletada sellega, et ühenduse suurim värviteleritootja sulges mõned Euroopa Liidus asuvad tootmisrajatised. Ajavahemikus 1997. aastast kuni uurimisperioodini taastusid ühenduse tootmisharu toodang ja müük, kuid tema osa ühenduse turul vähenes, sest tarbimise suurenemisest kõnealusel perioodil sai kasu ainult värvitelerite import.

(214) Tasuvuse osas paranes ühenduse tootmisharu saavutatud müügitulu oluliselt, nimelt –2,7 %-lt 1995. aastal 5,3 %ni 1998. aastal, kuid halvenes 0,8 %ni 1999. aastal ja seejärel jõudis 1,3 %ni uurimisperioodil. Tasuvuse järsu halvenemise põhjuseks 1999. aastal võib pidada odavate impordihindade survest tingitud ühenduse tootmisharu müügihindade langust ja kulude suurenemist. Ühenduse tootmisharu tasuvuse väike paranemine uurimisperioodil oli tingitud mõõdukast müügihindade tõusust.

(215) Sellest tulenevalt näib ühenduse tootmisharu olukord, hoolimata selle üldisest paranemisest vaatlusperioodi jooksul, endiselt raske, eriti tasuvuse osas. Selles olukorras võivad vaatlusaluse toote kaubanduslikus keskkonnas toimuvad muutused avaldada värviteleritööstusele olukorrale märkimisväärset negatiivset mõju.

(216) Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et meetmete jätkamine võimaldaks ühenduse tootmisharul säilitada oma osakaalu ühenduse turul ja taastada tasuvus. Seepärast oleks meetmete jätkamine ühenduse tootmisharu huvides.

c) Meetmete aegumise mõju

(217) Kui dumpinguvastaste meetmete kehtivusajal lastakse lõppeda, suureneb eeldatavasti asjaomastest riikidest pärit impordi maht, vähendades sellega ühenduse tootmisharu turuosa. Lisaks suruvad sellise impordi hinnad tõenäoliselt alla ühenduse turuosa hindu, mille tagajärjel väheneb tasuvus.

2. Importijate/hulgimüüjate huvid

(218) Uurimise alguses saadeti küsimustikud 33 importijale/hulgimüüjale. Ühtki vastust ei saadud Hiinast, Koreast, Malaisiast, Singapurist ja Taist pärineva impordi suhtes kehtivaid meetmeid käsitlevate kordusuurimiste kohta. Vastused saadi siiski kolmelt importijalt/hulgimüüjalt uurimise käigus, mis käsitles Türgit, mille osakaal uurimisperioodil oli umbes 9 % asjaomastest riikidest ja muudest kolmandatest riikidest pärinevast impordist ühendusse.

(219) Kõnealuste importijate esitatud väited käsitlesid põhiliselt väikeekraaniga ja väheste funktsioonidega värvitelerite piiratud kättesaadavust ühenduses. Väideti, et enamik ühenduse toodangust on kallid marginimega mitmefunktsioonilised värvitelerid, samal ajal kui marginimeta väheste funktsioonidega värvitelereid imporditakse põhiliselt kolmandatest riikidest. Sellest tulenevalt väideti, et meetmete jätkamine piirab importijate ja ka tarbijate juurdepääsu kõnealustele värviteleritele.

(220) Uurimisest selgus, et kuigi suur osa ühenduse värviteleritoodangust on mitmefunktsioonilised margitooted, toodavad ühenduse tootmisharu ja ühenduse tootjad teatavaid marginimeta värvitelereid. Peale selle ei kohaldata dumpinguvastaseid meetmeid märkimisväärse osa ühendusse imporditavate värvitelerite, sealhulgas marginimeta värvitelerite suhtes, mistõttu ei tohiks meetmete jätkamine asjaomastest riikidest pärinevate värvitelerite impordi suhtes piirata oluliselt marginimeta väheste funktsioonidega värvitelerite kättesaadavust. Lõpuks leiti, et ühenduse tootjate endi vahel on märkimisväärne hinnakonkurents.

(221) Eespool öeldut silmas pidades ei saa väita, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete jätkamine piiraks oluliselt ühenduse importijate/hulgimüüjate juurdepääsu teatavatele värviteleriliikidele.

3. Tarbija huvid

(222) Uurimise algul teavitasid komisjoni talitused Euroopa Tarbijaliitude Ametit (BEUC) uurimise algatamisest ja palusid esitada märkused kehtivate dumpinguvastaste meetmete jätkamise või kehtetuks tunnistamise võimalike mõjude kohta. Vastust ei saadud BEUC-lt ega üheltki teiselt tarbijaorganisatsioonilt. Seega uuriti tarbijate huve käesoleva uurimise käigus kättesaadavate andmete alusel.

(223) Varasemate värvitelereid käsitlevate uurimiste käigus tuvastati, et dumpinguvastaste meetmete mõju tarbijatele on väike, sest kõnealused kehtivad meetmed ei piira tarbijate jaoks kättesaadavat tootevalikut, ühenduse turul osalejate suurt hulka ega nende pakutavat suurt tootevalikut. Lisaks leiti, et turul osalejate arvukus tagab marginimede vahelise tugeva hinnakonkurentsi.

(224) Käesoleva uurimise käigus ei ole ilmnenud ühtki uut eespool esitatud järeldusi kummutavat asjaolu ega väidet. Värviteleriturul on jätkuvalt palju aktiivseid osalejaid ja seega on tarbijale kättesaadav väga suur tootevalik. Peale selle valitseb marginimede vahel märkimisväärne hinnakonkurents. Selline hinnakonkurents väljendub kõige lihtsamate värvitelerimudelite (14tollised), kus konkurents on tihedam, hinna languses.

(225) Seepärast leitakse, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete jätkumine ei ole vastuolus tarbijate huvidega.

4. Järeldused ühenduse huvide kohta

(226) Eespool öeldu põhjal jõutakse järeldusele, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi dumpinguvastaste meetmete jätkamise vastu.

J. SINGAPURI KÄSITLEV OTSUS

(227) Silmas pidades põhjendustes 192–196 esitatud järeldusi, tuleks kehtetuks tunnistada Singapurist pärit impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed.

K. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(228) Silmas pidades eespool kirjeldatud järeldusi ja kajastamaks piisavalt eelkõige eksportijate hinnadünaamika muutusi, peetakse asjakohaseks säilitada Hiina ja Tai suhtes samasugune dumpinguvastaste tollimaksude määr ning muuta Korea ja Malaisia suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude määra.

(229) Kahju kõrvaldamist võimaldava taseme määramisel peetakse asjakohaseks võtta aluseks tuvastatud kahju kõrvaldamiseks piisav summa. Määruses (EÜ) nr 710/95 oli tollimaksu aluseks hinna allalöömine ja arvesse oli võetud asjaolu, et lisaks dumpinguhinnaga impordile näivad muud tegurid aitavat kaasa ühenduse tootmisharule kahju tekitamisele, ning teiseks seda, et palju aastaid oli kõnealuse tootmisharu kasum olnud maailmas olematu või väga väike.

(230) Ühenduse tootmisharu väitis, et tuvastatud hinna allalöömise kõrvaldamisest ei piisa ühenduse tootmisharu täielikuks taastamiseks ja selle uute toodete turule toomiseks. Ta taotles, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel kasutataks 10 % suurust kasumi miinimummäära, nagu on tehtud määruses (EÜ) nr 2584/98.

(231) Tuleks märkida, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel kasutatav kasumimarginaal peaks olema selline, mille ühenduse tootmisharu suudab saavutada dumpingu puudumise korral. Seetõttu ei ole ühenduse institutsioonidel tavaks kasutada kasumimarginaali, mida ühenduse tootmisharu polnuks dumpingu puudumise korral võimeline saavutama. Selline uurimine peaks põhinema asjaomase uurimisperioodiga seotud teabel ja võib seega erineda teabest, mida kasutati varasemas sama toodet käsitlevas, kuid erinevat uurimisperioodi hõlmavas menetluses, nagu näiteks määruses (EÜ) nr 2584/98 esitatud juhul.

(232) Komisjoni käsutuses olevast teabest uurimisperioodi kohta ilmnes mitu tegurit, mille põhjal jõuti järeldusele, et käesolevate uurimiste käigus on asjakohane võtta kahju kõrvaldamist võimaldava taseme puhul aluseks hinna allalöömise tase. Esiteks, nagu põhjenduses 137 märgitud, on värvitelerid väljaarendatud tooted, mille hinnad korrapäraselt langevad, tingides tasuvuse suhteliselt madala taseme. Teiseks, nagu põhjenduses 161 märgitud, suurenes uurimisperioodi jooksul oluliselt import nendest muudest kolmandatest riikidest, mille puhul dumpingut ei täheldatud, ja see toimus hindadega, mis võisid samuti olla ühenduse tootmisharu madala tasuvuse põhjuseks. Lisaks on maailma teiste värviteleritootjate tasuvus ühenduse tootmisharu tasuvusega ühesugusel tasemel.

(233) Eespool öeldut silmas pidades peetakse asjakohaseks võtta kahju kõrvaldamist võimaldava taseme puhul jätkuvalt aluseks hinna allalöömise kõrvaldamiseks piisav summa. Võttes arvesse, et Thomson Television Thailand ei eksportinud uurimisperioodil ühendusse Taist pärinevaid värvitelereid, peetakse tema puhul asjakohaseks säilitada määrusega (EÜ) nr 710/95 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määr. Tollimaksumäärad, mis põhinevad dumpingumarginaalil või hinna allalöömismarginaalil, kui see leitakse olevat väiksem kui dumpingumarginaal, on järgmised:

Hiina

Vestel Elektronik Sanayi ve Ticaret AS | 24,5 % (Türgis kokkupandud värvitelerid) |

Kõik muud eksportijad | 44,6 % |

Korea

Beko Elektronik AS | 12,3 % (Türgis kokkupandud värvitelerid) |

Thomson Television (Thailand) Co. Ltd | 0 % (Tais kokkupandud värvitelerid) |

Kõik muud eksportijad | 15,0 % |

Malaisia

Beko Elektronik AS | 18,2 % (Türgis kokkupandud värvitelerid) |

Thomson Television (Thailand) Co. Ltd | 0 % (Tais kokkupandud värvitelerid) |

Kõik muud eksportijad | 25,1 % |

Tai

Thomson Television (Thailand) Co. Ltd | 3 % |

Kõik muud eksportijad | 29,8 %. |

(234) Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(235) Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb eelnevalt saata komisjonile [15] koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

L. KOHUSTUSED

(236) Seitse Hiina äriühingut koos Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskojaga (CCCME) pakkusid ühist kohustust algmääruse artikli 8 lõike 1 tähenduses. Kohustuse pakkumist toetasid Hiina ametiasutused. Dumpingu kahjustav mõju kõrvaldatakse kahel viisil: esiteks hinnakohustusega, mis hõlmab importi kokkulepitud mahus, ja teiseks üle kõnealuse piirmäära imporditud toodete eest sissenõutud väärtuselise imporditollimaksuga. CCCME esitab komisjonile korrapäraselt üksikasjalikku teavet ühise kohustusega hõlmatud äriühingute ekspordi kohta ühendusse ja seega saab komisjon kohustuse täitmist tõhusalt jälgida. Lisaks on Hiina ametiasutuste toetus selline, et kohustusest kõrvalehoidmise oht on minimaalne.

(237) Eelnevat silmas pidades peetakse pakutud ühist kohustust vastuvõetavaks ning asjaomastele äriühingutele ja CCCME-le on teatatud peamised faktid, kaalutlused ja kohustused, millele heakskiitmine tugineb.

(238) Selleks et komisjon saaks tõhusalt kontrollida äriühingute ühise kohustuse täitmist, antakse dumpinguvastasest tollimaksust vabastus asjaomasele tolliasutusele vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamise korral ainult siis, kui esitatakse faktuurarve, mis sisaldab vähemalt I lisas loetletud üksikasju, ja Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoja (CCCME) sertifikaat, mis sisaldab II lisa üksikasju. Selline teave on vajalik ka selleks, et tolliasutused saaksid piisava täpsusega kindlaks teha, kas veetav kaup on äridokumentidega vastavuses. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastase tollimaksu määr.

(239) Tuleks märkida, et mis tahes asjaomase äriühingu või CCCME kohustuse rikkumist või kohustusest loobumist või kohustuse kahtlustatavat rikkumist käsitletakse kõigi kohustusele alla kirjutanud isikute kohustuse rikkumisena ning vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 9 ja 10 võidakse kehtestada dumpinguvastane tollimaks.

M. MUUD SÄTTED

(240) Tollimaksu tegeliku sissenõudmise tagamiseks ja võttes arvesse uurimise järeldusi, et enamikel juhtudel on värviteleril ja kineskoobil üks ja sama päritolu, tuleks importijatel paluda deklareerida kineskoobi päritolu. Kui kineskoop pärineb Malaisiast, Taist, Hiina Rahvavabariigist või Korea Vabariigist ning värviteler pärineb mõnest teisest riigist, mis ei ole kineskoobi päritoluriik, tuleks importijal lasta esitada eraldi päritoludeklaratsioon, mille on väljastanud lõpptootja.

(241) Importijaid teavitatakse tagajärgedest, mis tulenevad tolliasutustega värvitelerite päritolu kindlaksmääramisel koostöös mitteosalemisest või selleks õige teabe esitamata jätmisest, st parimate kättesaadavate andmete kasutamisest, mistõttu võib tulemus olla ebasoodsam kui koostöö korral. Importijatele teatatakse, kui esitatud teabega ei nõustuta, ja neile antakse täiendavate selgituste esitamise võimalus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Malaisiast, Taist, Hiina Rahvavabariigist ja Korea Vabariigist pärinevate ning CN-koodide ex85281252 (TARICi kood 85281252*11), ex85281254, ex85281256, ex85281258, ex85281262 (TARICi koodid 85281254*10, 85281256*10, 85281258*10, 85281262*11 ja 85281262*92) ja ex85281266 (TARICi kood 85281266*10) alla kuuluvate värvitelerite, mille ekraani diagonaali pikkus on üle 15,5 cm ning millega samas korpuses on raadiovastuvõtja ja/või kell või mitte, välja arvatud värvitelerid, milles on ühendatud modem ja arvuti operatsioonisüsteem, impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik | Tollimaks (%) | TARICi lisakood |

Malaisia | 25,1 | 8900 |

Tai | 29,8 | 8900 |

Hiina Rahvavabariik | 44,6 | 8900 |

Korea Vabariik | 15,0 | 8900 |

välja arvatud järgmiste äriühingute valmistatud värvitelerite import, mille suhtes kohaldatakse järgmist tollimaksumäära:

| Tollimaks (%) | TARICi lisakood |

a)Malaisisast pärinevad värvitelerid, mille on valmistanud:

Thomson Television (Thailand) Co. Ltd Pathumthani, Tai | 0 | 8815 |

Beko Elektronik AS, Beylikduzu Mevkii, 34901 B. Cekmece Istanbul, Türgi, ja selle ekspordimüügiga tegelev sidusettevõte Ram Dis Ticaret, Buyukdere Caddesi 101, Mecidiyekoy, Istanbul, Türgi | 18,2 | A281 |

b)Korea Vabariigist pärinevad värvitelerid, mille on valmistanud:

Thomson Television (Thailand) Co. Ltd Pathumthani, Tai | 0 | 8815 |

Beko Elektronik AS, Beylikduzu Mevkii, 34901 B. Cekmece Istanbul, Türgi, ja selle ekspordimüügiga tegelev sidusettevõte Ram Dis Ticaret, Buyukdere Caddesi 101, Mecidiyekoy, Istanbul, Türgi | 12,3 | A281 |

c)Hiina Rahvavabariigist pärinevad värvitelerid, mille on valmistanud:

Vestel Elektronik Sanayi ve Ticaret AS, Ambarli Petrol Ofisi Dolum Tesisleri Yolu Avcilar, Istanbul, Türgi, ja selle järgmised eksportmüügiga tegelevad sidusettevõtted: i)Vestel Dis Ticaret AS, Ambarli Petrol Ofisi Dolum Tesisleri Yolu Avcilar, Istanbul, Türgiii)Vestel Dis Ticaret AS Ege Serbest Bolge SB, Akcay Cad Gunduz Sokak 144/1, Gaziemir, Izmir, Türgiiii)Vestel Bilisim Teknolojileri Sanayi ve Ticaret AS, Ambarli Petrol Ofisi Dolum Tesisleri Yolu Avcilar, Istanbul, Türgiiv)Vestel Komunikasyon Sanayi ve Ticaret AS, Sehit Fethibey Cad. 116/301 Kat: 3 20157 Pasaport, Izmir, Türgi. | 24,5 | A282 |

d)Taist pärinevad värvitelerid, mille on valmistanud:

Thomson Television (Thailand) Co. Ltd Pathumthani, Tai | 3,0 | 8815 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Kui liikmesriigi tollile esitatakse vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon, peab importija deklareerima värvitelerikineskoobi päritolu. Kui kineskoop pärineb Malaisiast, Taist, Hiina Rahvavabariigist või Korea Vabariigist ning värviteler pärineb mõnest muust riigist kui kineskoobi päritoluriik, peab importija esitama ka III lisa nõuetele vastava päritoludeklaratsiooni, mille on väljastanud värviteleri lõpptootja.

2. Kui liikmesriigi tolliasutuse või Euroopa Ühenduste Komisjoni hilisema uurimise käigus selgub, et mõni ühenduses vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonis sisalduv päritoludeklaratsioon on ebaõige või kui mõni päritolu kindlaksmääramisega seotud isik ei võimalda juurdepääsu värviteleri mittesooduspäritolu kindlaksmääramiseks vajalikule teabele või dokumentidele või ei esita nimetatud teavet või dokumente, võivad pädevad asutused määrata päritolu kindlaks parimate kättesaadavate andmete alusel. Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõige või eksitava teabe, siis jäetakse selline teave arvesse võtmata ning kasutada võidakse kättesaadavaid fakte. Huvitatud isikutele tuleks koostööst keeldumise tagajärjed teatavaks teha.

3. Teavet, mille huvitatud isik esitab seoses käesoleva artikliga, tuleks arvesse võtta ka siis, kui see ei ole igati täiuslik, kuid sellega seotud puudused ei tekita ülemääraseid raskusi põhjendatud ja täpsete järelduste tegemisel, kui teave esitatakse nõuetekohaselt õigel ajal ning on kontrollitav ning kui isik on tegutsenud oma parimate võimaluste kohaselt.

4. Tõendite või teabe vastuvõtmata jätmise korral teatatakse selle põhjused viivitamata neid esitavale isikule ning antakse võimalus lisada kindlaksmääratud tähtaja jooksul täiendavad selgitused. Kui selgitusi peetakse ebarahuldavaks, tehakse selliste tõendite või teabe tagasilükkamise põhjused asjaomastele isikutele teatavaks enne lõppotsuse tegemist. Lõppotsuses on esitatud ka põhjendused.

5. Kui päritolu määratakse kindlaks kättesaadavate andmete põhjal, tuleb seda asjakohaselt ning uurimise tähtaegu arvesse võttes kontrollida muude, võimaluse korral sõltumatute kättesaadavate allikate või muudelt huvitatud pooltelt uurimise ajal saadud teabe alusel.

6. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb koostööd osaliselt ning kõnealust asjakohast teavet seetõttu ei anta, võib tulemus olla kõnealusele isikule vähem soodne kui koostöö puhul.

Artikkel 3

1. Kui allpool loetletud äriühing on tootnud allpool esitatud TARICi lisakoodide alla kuuluvad tooted ja need vahetult eksportinud (st lähetanud ja nende kohta arve esitanud) importijana tegutsevale ühenduse äriühingule, vabastatakse kõnealused kaubad artiklis 1 sätestatud dumpinguvastasest tollimaksust tingimusel, et import toimub vastavalt lõikele 2.

Päritoluriik | Äriühing | TARICi lisakood |

Hiina Rahvavabariik | Haier Electrical Appliances Corp., Ltd, Haier Road 1, Haier Industrial Park, Qingdao, Shandong, Hiina | A291 |

Hiina Rahvavabariik | Hisense Import & Export Co., Ltd, 11 Jiangsi Road, Qingdao 266071, Hiina | A292 |

Hiina Rahvavabariik | Konka Group Co., Ltd, Overseas Chinese Town, Shenzhen, 518053, Hiina | A293 |

Hiina Rahvavabariik | Sichuan Changhong Electric Co., Ltd, 35 East Mianxin Road, High Tech Park, Mianyang, Sichuan, Hiina | A294 |

Hiina Rahvavabariik | Skyworth Multimedia International (Sbenzhen) Co., Ltd, – 4F,425 Ba Gua Ling Ind. District, Shenzhen, Hiina | A295 |

Hiina Rahvavabariik | TCL King Electrical Appliances (HuiZhou) Co., Ltd – 19, ZhongKai Development Zone Huizhou, Guangdong, Hiina | A296 |

Hiina Rahvavabariik | Xiamen Overseas Chinese Electronic Co., Ltd, 22 Huli Dadao, Xiamen SEZ, Xiamen, Fujan Province, Hiina | A297 |

2. Lõikes 1 kirjeldatud importkaubad vabastatakse tollimaksust tingimusel, et:

a) liikmesriikide tolliasutustele esitatakse koos vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga vähemalt I lisas loetletud üksikasju sisaldav faktuurarve ja vähemalt II lisas loetletud üksikasju sisaldav Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoja (CCCME) väljastatud sertifikaat; ja

b) tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt faktuurarve ja sertifikaadi kirjeldusele.

Artikkel 4

Artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud Singapurist pärit toote importi käsitlev menetlus lõpetatakse.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. august 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

P. S. Møller

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000 (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

[2] EÜT L 107, 27.4.1990, lk 56. Määrust on muudetud määrusega (EMÜ) nr 2900/91 (EÜT L 275, 2.10.1991, lk 24).

[3] EÜT L 195, 18.7.1991, lk 1.

[4] EÜT L 73, 1.4.1995, lk 84.

[5] EÜT L 73, 1.4.1995, lk 3.

[6] EÜT L 324, 2.12.1998, lk 1.

[7] EÜT C 278, 1.10.1999, lk 2.

[8] EÜT C 94, 1.4.2000, lk 2.

[9] EÜT C 202, 15.7.2000, lk 4.

[10] EÜT L 272, 13.10.2001, lk 37.

[11] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

[12] EÜT L 35, 13.2.1996, lk 1.

[13] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 444/2002 (EÜT L 68, 12.3.2002, lk 11).

[14] EÜT L 272, 13.10.2001, lk 37.

[15] European CommissionDirectorate-General TradeDirectorate BB-1049 Brussels

--------------------------------------------------

I LISA

Andmed, mis tuleb esitada kohustusega seotud müügi faktuurarvetes

1. Pealkiri "KOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE".

2. Faktuurarve välja andnud artikli 2 lõikes 1 nimetatud äriühingu nimi.

3. Faktuurarve number.

4. Asjakohase kohustust käsitleva sertifikaadi number.

5. Faktuurarve väljaandmise kuupäev.

6. TARICi lisakood, mille alusel toimub arves kirjeldatud kauba tollivormistus ühenduse piiril.

7. Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

- tootekood,

- kauba tehniline kirjeldus (sealhulgas suurus sentimeetrites, ekraani kuju, teleteksti ja/või stereo olemasolu),

- äriühingu tootekood (võimaluse korral),

- CN-kood,

- kogus (ühikutes).

8. Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

- ühikuhind,

- maksetingimused,

- tarnetingimused,

- sihtriik ja Euroopa Liitu sisenemise sadam,

- kõik hinnaalandused ja hinnavähendid,

- päritoluriik.

9. Selle äriühingu nimi, kes tegutseb importijana, kellele äriühing arve otseselt väljastab.

10. Selle äriühingu töötaja nimi, kes on väljastanud arve, ning järgmine allkirjastatud deklaratsioon:

"Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseseks ekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [äriühingu ärinimi] võetud ja Euroopa Komisjoni otsusega 2002/683/EÜ [1] heaks kiidetud kohustuse kohaldamisalas ja selles sätestatud tingimustel. Käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged."

[1] EÜT L 231, 29.8.2002, lk 42.

--------------------------------------------------

II LISA

Andmed, mis tuleb esitada kohustusega seotud müügiga kaasnevas CCCME sertifikaadis

1. Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoja (China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products – CCCME) nimi, aadress ning faksi- ja telefoninumber.

2. Faktuurarve väljastanud artikli 3 lõikes 1 nimetatud äriühingu nimi.

3. Faktuurarve number.

4. Faktuurarve väljaandmise kuupäev.

5. TARICi lisakood, mille alusel toimub arves kirjeldatud kauba tollivormistus ühenduse piiril.

6. Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

- tootekood,

- kauba tehniline kirjeldus (sealhulgas suurus sentimeetrites, ekraani kuju, teleteksti ja/või stereo olemasolu),

- äriühingu tootekood (võimaluse korral),

- CN-kood.

7. Eksporditavate ühikute täpne kogus.

8. Sertifikaadi number.

9. CCCME töötaja nimi, kes on väljastanud sertifikaadi, ning järgmine allkirjastatud deklaratsioon:

"Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesolev litsents on antud faktuurarvega hõlmatud kaupade otseseks eksportmüügiks Euroopa Ühendusse vastavalt kohustusele ning et see on välja antud [äriühingu ärinimi] võetud ja Euroopa Komisjoni otsusega 2002/683/EÜ heaks kiidetud kohustuse kohaldamisalas ja selles sätestatud tingimustel. Kinnitan, et käesolevas sertifikaadis esitatud teave on täpne ja et sellega hõlmatud kogus ei ületa kohustusega ettenähtud piirmäära."

10. Kuupäev.

11. CCCME pitser.

--------------------------------------------------

III LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------